Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond:

Maaelu Arengu Euroopa

Põllumajandusfond:

Euroopa investeeringud

maapiirkondadesse

UURING

TURISMIETTEVÕTJAD MAAPIIRKONNAS

2010

Maaturismiettevõtjate olukord ja vajadused

ning maaturismi toodete ja teenuste tarbijate eelistused

UURINGU ARUANNE

Tallinn

September 2010

Töö on teostatud EV Põllumajandusministeeriumi tellimusel.

Vastustavad täitjad: Raili Mengel-Sünt, Katrin Papp, Erki Kukk

Kaasatud ekspert: Margus Timmo

MTÜ Eesti Maaturism

Vilmsi 53 G, 10147 TALLINN

e-mail: [email protected]

http://www.maaturism.ee

Copyright © MTÜ Eesti Maaturism

I. SISUKORD

I. SISUKORD .................................................................................................................... 3

II. SISSEJUHATUS ....................................................................................................... 8

2.1. UURINGU EESMÄRK JA VAJALIKKUS ........................................................................ 8

2.2. UURINGU METOODIKA ................................................................................................... 9

III. EESTI MAATURISM ............................................................................................. 11

3.1. EESTI (MAA)TURISMI SEKTOR ................................................................................... 11

3.2. MAATURISMI SEKTORI TUGEVUSED, NÕRKUSED, VÕIMALUSED, OHUD ... 13

3.3. LINNATURISM versus MAATURISM ............................................................................ 15

IV. EESTI MAATURISMI ETTEVÕTJATE ANALÜÜS ........................................ 18

4.1. EESTI MAJUTUSSEKTORI HETKESEIS ..................................................................... 18

4.2. MAATURISMIETTEVÕTJATE UURING ..................................................................... 21

4.2.1. Regionaalne jaotus .............................................................................................................. 21

4.2.2. Pakutavad turismiteenused .................................................................................................. 22

4.2.3. Erinevad majutusliigid ........................................................................................................ 23

4.2.4. Voodikohtade arv ................................................................................................................ 24

4.2.5. Tegutsemise aeg .................................................................................................................. 25

4.2.6. Juriidiline vorm ................................................................................................................... 26

4.2.7. Keskmine töötajate arv ........................................................................................................ 27

4.2.8. Omanikud soolises ja vanuselises lõikes ............................................................................. 29

4.2.9. Keskmine müügitulu ........................................................................................................... 29

4.2.10 Müügikasum ja käiberentaablus ......................................................................................... 31

4.2.11. Keskmine täituvus ............................................................................................................. 32

4.2.12. Külastajad .......................................................................................................................... 32

4.2.13. Nõutavamad turismiteenused ............................................................................................ 34

4.2.14. Turundustegevus ............................................................................................................... 35

4.2.15. Ettevõtluse arendamiseks erinevad toetuse võimalused ning ettevõtlust toetavate tegevuste

vajaduste väljaselgitamine ............................................................................................................. 37

4.2.16. Maaturismiettevõtjate ettepanekud .................................................................................... 45

4.3. MAATURISMI ETTEVÕTJATE UURINGU JÄRELDUSED JA ETTEPANEKUD. 46

4.3.1. Küsitletud ettevõtted ........................................................................................................... 46

4.3.2. Töötajate ja omanike analüüs .............................................................................................. 47

4.3.3. Ettevõtete finantsnäitajad .................................................................................................... 47

4.3.4. Ettevõtete külastajad............................................................................................................ 48

4.3.5.Turundustegevuse analüüs ................................................................................................... 48

4.3.6. Toetuste ja investeeringute analüüs ..................................................................................... 49

V. VÄLIS- JA SISETURISTIDE UURING ............................................................... 51

5.1. SISSETULEVA (incoming) TURISMI ÜLDNÄITAJAD MAJUTUSETTEVÕTETE

STATISTIKA PÕHJAL ................................................................................................................. 51

5.2. SOOMLASTE REISIMISE ÜLDNÄITAJAD.................................................................. 51

5.3. SOOME TURISTIDE EELISTUSED ............................................................................... 52

5.3.1. Ööbimiskoha eelistus Eestis puhates: maapiirkond versus linn .......................................... 53

5.3.2. Puhkuse veetmise eelistused Eesti piirkonna suhtes ........................................................... 53

5.3.3. Puhkuse pikkus .................................................................................................................... 54

5.3.4. Puhkuse liigi eelistused ....................................................................................................... 54

5.3.5. Eelistatud tegevused puhkuse ajal Eestis ............................................................................ 55

5.3.6. Transpordivahendite eelistus Eestis ringiliikumiseks ......................................................... 56

5.3.7. Valmisolek kulutusteks maapuhkuse eest päevas (sisaldab majutust, toitlustust, tegevust) 57

5.3.8. Peamised infokanalid, kust hangitakse teavet puhkamisvõimaluste kohta Eestis ............... 58

5.3.9. Eestit külastava soome turisti peamised probleemid ........................................................... 59

5.3.10. Soome turistide uuringu kokkuvõte .................................................................................. 60

5.4. LÄTLASTE REISIMISE ÜLDNÄITAJAD...................................................................... 62

5.5. LÄTI TURISTIDE EELISTUSED .................................................................................... 62

5.5.1. Ööbimiskoha eelistus Eestis puhates: maapiirkond versus linn .......................................... 63

5.5.2. Puhkuse veetmise eelistused Eesti piirkonna suhtes ........................................................... 63

5.5.3. Puhkuse pikkus .................................................................................................................... 64

5.5.4. Puhkuse liigi eelistus ........................................................................................................... 64

5.5.5. Eelistatumad tegevused puhkuse ajal Eestis........................................................................ 65

5.5.6. Transpordivahendite eelistus Eestis ringiliikumiseks ......................................................... 66

5.5.7. Valmisolek kulutusteks maapuhkuse eest päevas (sisaldab majutust, toitlustust, tegevust) 67

5.5.8. Peamised infokanalid, kust hangitakse teavet puhkamisvõimaluste kohta Eestis ............... 68

5.5.9. Eestit külastava läti turisti peamised probleemid ................................................................ 68

5.5.10. Kas eelistaksite oma puhkuse ajal külastada ainult Eestit või ...? ..................................... 69

5.5.11. Läti turistide uuringu kokkuvõte ....................................................................................... 69

5.6. VÄLISTURGUDE VÕRDLUS .......................................................................................... 71

5.7. SISETURISMI ÜLDNÄITAJAD MAJUTUSETTEVÕTETE STATISTIKA PÕHJAL .. 74

5.8. SISETURISTIDE EELISTUSED ...................................................................................... 75

5.8.1. Puhkamine maal sugulaste/tuttavate juures versus maaturismiettevõtete teenuste

kasutamine ..................................................................................................................................... 75

5.8.2. Puhkuse eelistused Eesti piirkonna järgi ............................................................................. 75

5.8.3. 2010. aasta puhkuse kestvus Eesti puhkusereisidel ............................................................. 76

5.8.4. Puhkuse liigi eelistus ........................................................................................................... 76

5.8.5. Puhkuse ajal eelistatumad tegevused................................................................................... 77

5.8.6. Kulutused päevas inimese kohta puhkusereisi ajal Eestis ................................................... 78

5.8.7. Peamised infokanalid puhkamisvõimaluste kohta Eestis .................................................... 79

5.8.8. Peamised probleemid turismitalusid külastades .................................................................. 80

5.8.9. Majutuskoha valiku olulised kriteeriumid ........................................................................... 80

5.8.10. Olulised tegurid majutuskoha juures ................................................................................. 81

5.8.11. Siseturistide uuringu kokkuvõte ........................................................................................ 81

VI. LÕPPSÕNA ............................................................................................................. 83

VII. SUMMARY .......................................................................................................... 85

LISAD .................................................................................................................................. 90

LISA 1. MAATURISMI ETTEVÕTJATE KÜSITLUSANKEET ............................................. 90

LISA 2. KLIENDIUURINGU KÜSIMUSED VÄLISTURGUDEL ........................................... 94

LISA 3. KLIENDIUURINGU KÜSIMUSED SISETURUL ....................................................... 95

KASUTATUD ALLIKAD ................................................................................................. 96

JOONISTE SISUKORD: Joonis 1. Majutusettevõtete arvuline jaotus maakonniti (seisuga 10.09.2010) ............................. 18

Joonis 2. Majutusettevõtete arvuline jaotus majutusliigiti (seisuga 10.09.2010) .......................... 19

Joonis 3. Maapiirkonna ja linnade voodikohtade jagunemine (seisuga 10.09.2010) .................... 20

Joonis 4. Vastajate arv regioonide kaupa ...................................................................................... 21

Joonis 5. Küsitlusele vastanute arv pakutavate turismiteenuste kaupa ......................................... 22

Joonis 6. Turismiteenuste osutamise sagedus ............................................................................... 23

Joonis 7. Vastajate registreeringud MTR-is majutusliikide kaupa ................................................ 24

Joonis 8. Ettevõtete jaotus voodikohtade vahemike kaupa ........................................................... 24

Joonis 9. Ettevõtete jaotus voodikohtade vahemike kaupa regioonide lõikes ............................... 25

Joonis 10. Ettevõtete jaotus tegutsemise aja järgi ......................................................................... 26

Joonis 11. Ettevõtjate jaotus tegutsemise aja järgi regioonide lõikes............................................ 26

Joonis 12. Keskmine töötajate arv regioonide lõikes .................................................................... 27

Joonis 13. Naistöötajate, osaajaga töötajate ja hooajaliste töötajate keskmine osakaal

töötajaskonnast regioonide lõikes ................................................................................................. 28

Joonis 14. Ettevõtte juhi sugu ....................................................................................................... 29

Joonis 15. Keskmine müügitulu voodikoha kohta 2009.a. ............................................................ 30

Joonis 16. 2009. aasta keskmine müügikasum regioonide lõikes ................................................. 31

Joonis 17. Keskmine täituvus 2009.a. regioonide lõikes ............................................................... 32

Joonis 18. Keskmine külastajate arv ettevõtte kohta 2009.a. regioonide lõikes ........................... 33

Joonis 19. Ööbimisega ja ööbimiseta külastajate osakaal 2009.a. regioonide lõikes .................... 33

Joonis 20. Välisturistide osakaal riikide lõikes ............................................................................. 34

Joonis 21. Maaturismiettevõtete poolt pakutavad kõike nõutumad teenused ............................... 35

Joonis 22. Turunduskanalite olulisus esimese eelistuse alusel ...................................................... 36

Joonis 23. Vastajate jaotus 2009.a. turundusele kulutatud summade kaupa ................................. 36

Joonis 24. Vajadus ettevõtlust toetavate tegevuste järele .............................................................. 38

Joonis 25. Toetuse saajate osakaal regioonide lõikes .................................................................... 40

Joonis 26. Toetuste liigid .............................................................................................................. 40

Joonis 27. Toetuste mõju ettevõtete tegevusele ............................................................................ 41

Joonis 28. Ettevõtete vajadus rahaliste vahendite järele ............................................................... 42

Joonis 29. Tootearendusega seotud vajaduste jaotus .................................................................... 43

Joonis 30. Infrastruktuuri rajamisega seotud vajaduste jaotus ...................................................... 43

Joonis 31. Ettevõtte laiendamisega seotud vajaduste jaotus ......................................................... 44

Joonis 32. Ettevõtte renoveerimisega seotud vajaduste jaotus ...................................................... 44

Joonis 33. Ettevõtte finantseerimisvajaduste suurus järgneva 5 aasta jooksul .............................. 45

Joonis 34. Soome elanike välisreisid ............................................................................................. 52

Joonis 35. Ööbimiskoha eelistus Eestis puhates ........................................................................... 53

Joonis 36. Piirkonna eelistus ......................................................................................................... 54

Joonis 37. Eestis viibimise kestvus ............................................................................................... 54

Joonis 38. Puhkuse liikide eelistus ................................................................................................ 55

Joonis 39. Eelistatumad tegevused puhkuse ajal Eestis ................................................................ 56

Joonis 40. Transpordivahendite eelistus ........................................................................................ 57

Joonis 41. Valmisolek kulutusteks ................................................................................................ 58

Joonis 42. Peamised infokanalid ................................................................................................... 59

Joonis 43. Peamised probleemid ................................................................................................... 60

Joonis 44. Läti elanike välisreisid ................................................................................................. 62

Joonis 45. Ööbimiskoha eelistus Eestis puhates ........................................................................... 63


Joonis 47. Eestis viibimise kestvus ............................................................................................... 64



Joonis 50. Transpordivahendite eelistus ........................................................................................ 67

Joonis 51 Valmisolek kulutusteks ................................................................................................. 67



Joonis 54. Lätlaste eelistus puhkuseriigi valikul ........................................................................... 69

Joonis 55. Lätlaste ja soomlaste reisikestvuse soovi võrdlus ........................................................ 71

Joonis 56. Lätlaste ja soomlaste kulutusteks valmisoleku võrdlus ................................................ 72

Joonis 57. Lätlaste ja soomlaste transpordivahendite eelistuse võrdlus ........................................ 72

Joonis 58. Lätlaste ja soomlaste peamiste probleemide võrdlus ................................................... 73

Joonis 59. Lätlaste ja soomlaste puhkuse liikide eelistuse võrdlus ............................................... 73

Joonis 60. Eesti siseturistide ööbimised (veedetud ööd) Eesti majutusettevõtetes ....................... 74


Joonis 62. Puhkusereisi kestvus .................................................................................................... 76



Joonis 65. Valmisolek kulutusteks ................................................................................................ 79



Joonis 68. Majutuskoha valiku olulised kriteeriumid .................................................................... 81

Joonis 69. Olulised tegurid majutuskoha juures ............................................................................ 81

II. SISSEJUHATUS

2.1. UURINGU EESMÄRK JA VAJALIKKUS

Uuring „Turismiettevõtjad maapiirkonnas“ on valminud EV Põllumajandusministeeriumi

tellimusel ning finantseeritav Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK)

vahenditest. Uuring on seotud MAK-i meetmega 3.1 „Maapiirkonnas majandustegevuste

mitmekesistamine“ (edaspidi MAK-i meede 3.1), mille kaudu toetatakse maapiirkonna

ettevõtlust ning sealhulgas ka maaturismiettevõtjate arengut ning jätkusuutlikkust.

Uuringu peaeesmärgiks on anda ülevaate maapiirkonnas1 tegutsevatest turismiettevõtjatest

ning maaturismi tooteid ja teenuseid tarbivate sise- ja välisturistide eelistustest ja soovidest.

Uuringu alaeesmärkideks on:

regiooniti kaardistada maapiirkonnas tegutsevad turismiettevõtjad, sh nende tugevused,

nõrkused, võimalused, ohud, arenguperspektiivid ning vajadused;

regiooniti anda ülevaade maaturismiettevõtjaid iseloomustavates näitajatest: ettevõtja

õiguslik vorm, keskmine töötajate arv (ATÜ), majandusaasta müügitulu, majandusaasta

kasum, erinevad majutusliigid, voodikohtade arv, ettevõtja tegutsemise aeg, juhtide ja

personali vanuseline ning sooline struktuur, majutusettevõtte täituvus, külastanud sise- ja

välisturistide arv, külastanud välisturistide jaotuvus riigiti, pakutavate teenuste ja toodete

jaotuvus ning tarbitavus, ööbivate ja ühepäevakülastajate arv, ettevõtja peamised

turunduskanalid ning investeeringud turundusse;

selgitada välja maaturismiettevõtjate investeeringuvajadus ning riigipoolsete toetuste

vajadus ja kasutatavus (sh teave tegevuse arendamiseks taotletud erinevate toetuste liikide

ja programmide kohta);

analüüsida sise- ja välisturistide eelistusi ja soove maaturismi osas. Välisturistide puhul

viia läbi erinevate riikide võrdlus.

Uuring on jaotatud kolmeks sisupeatükiks. Esimeses peatükis antakse ülevaade maaturismi

sektorist üldisemalt, selle tugevustest, nõrkustest, võimalustest ja ohtudest. Teises peatükis

1 Maapiirkond - Eesti maaelu arengukava 2007–2013 mõistes on maapiirkonnaks vallad, vallasisesed linnad, kus elanike

arv jääb alla 4000 (Kehra, Räpina, Tamsalu, Otepää, Kilingi-Nõmme, Karksi-Nuia, Antsla, Lihula, Abja-Paluoja, Suure-

Jaani) ning kuni 4000 elanikuga väikelinnad (Kunda linn, Kärdla linn, Loksa linn, Tõrva linn, Narva-Jõesuu linn, Püssi

linn, Mustvee linn, Võhma linn, Kallaste linn, Mõisaküla linn).

9

keskendutakse maaturism ettevõtjate küsitlustulemuste analüüsile. Peatüki lõpus tehakse

järeldusi ja ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks. Kolmas sisupeatükk annab ülevaate

tarbijate (välis- ja siseturistide) eelistustest maaturismi toodete ja teenuste osas.

Uuringu tulemusi saab kasutada vastavalt vajadusele maapiirkonnas maaturismi toetava

majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse rakendamisel ning

koordineerimisel. Samuti maaturismi sektori analüüsimiseks, MAK-i meetme 3.1

seirenäitajate kogumiseks ja hindamiseks, uute uuringute ja vajalike tegevuste

planeerimiseks ning maaturismi valdkonda tutvustava materjali koostamiseks.

Uuringu tulemuste tõlgendamisel soovitame arvesse võtta 2009. a. majandussituatsiooni

riigis ja maailmas tervikuna, mil toimus suur finantskriis ning selle kõikvõimalikke mõjusid

inimeste reisimisharjumustele ja ettevõtjate tegevustele.

Uuring on valminud ajavahemikus 01. juuli – 31. september 2010. aastal.

2.2. UURINGU METOODIKA

Uuringu läbiviimiseks kombineeriti kvantitatiivset ja kvalitatiivset metoodikat. Uuringu

üldosa, mis kirjeldab ja analüüsib sektori üldist seisu koostati olemasolevate statistiliste

näitajate, andmebaaside, uuringute abil. Lisaks kabinetuuringu metoodikale koostati

ettevõtjate koosolekute, intervjuude ja paneeldiskussioonide abil maaturismi sektori SWOT

analüüs.

Maapiirkonnas tegutsevate turismiettevõtjate olukorra ja vajaduste ning maaturismi tooteid

ja teenuseid tarbivate sise- ja välisturistide eelistuste ja soovide väljaselgitamiseks viidi läbi

ettevõtjate ning välis- ja siseturistide (soomlased, lätlased) küsitlused küsitlusankeetide abil

(Lisa 2 ja Lisa 3).

Maaturismiettevõtjate küsitlus toimus 10.–31. august 2010. a. Ettevõtjate küsitluse eesmärk

oli anda ülevaade maaturismiettevõtjaid iseloomustatavatest näitajatest (sh tegutsemise

ajast, ettevõtte täituvusest, külastajate arvust, pakutavatest teenustest, turunduskanalitest

jne) ning maaturismiettevõtjate investeeringuvajadustest ja toetuste kasutatavusest.

Uuringusse kaasatud maaturismiettevõtjate hulka kuulusid maapiirkonnas tegutsevad

turismiettevõtjad, kelledest 72 kuulub ka Eesti Maaturismi ühingusse.

Maapiirkonna ettevõtjate küsitluse läbiviimiseks kasutati elektroonilist ankeeti

(eFormulari). Ettevõtjate kontaktid koguti Majandustegevuse registri andmebaasist.

10

Elektrooniline ankeet saadeti e-meili teel 763-le maaturismi ettevõtjale ehk kõigile

maapiirkonna turismiettevõtjatele, kes olid registreeritud Majandustegevuse registris ja kes

omasid meiliaadressi. Küsitlusele vastas kokku 154 turismiga tegelevat maapiirkonna

ettevõtjat.

Sise- ja välisturistide küsitlemise eesmärgiks oli saada teavet nende eelistustes ja soovidest

maaturismi toodete ja teenuste tarbimisel. Huvi kaardistamise üheks eesmärgiks oli ka anda

maaturismi ettevõtjatele teavet oma sihtrühma täpsustamiseks, turunduskanalite

suunamiseks ning toodete/teenuste edasiarendamiseks.

Välisturistide valimisse kuulusid soomlased ja lätlased. Välisturistide valimi määramise ja

küsitluse läbiviimise puhul ei olnud eeltingimuseks asjaolu, et vastajad peaksid olema

varem Eestit külastanud või tarbinud maaturismi tooteid/teenuseid vaid eesmärgiks oli

uurida sihtturgu ning selgitada välja milliste Eesti maaturismi toodete ja teenuste vastu on

huvi lähiriikides. Soomlasi küsitleti rahvusvahelisel turismimessil MATKA 2010, mis

toimus Helsingis 21. – 24. jaanuar 2010 a. Lisaks viidi ajavahemikus 1. juuli – 31. august

2010 a läbi soomlaste internetipõhine küsitlus soome keelse veebikeskkonna

www.maaturism.ee kaudu. Kokku vastas küsitlustele 552 soomlast. Lätlasi küsitleti

rahvusvahelisel turismimessil BALTTOUR 2010, mis toimus Riias 5.-7. veebruar 2010 a.

Lisaks viidi ajavahemikus 1.juuli – 31.august 2010 a läbi lätlaste internetipõhine küsitlus

läti keelse veebikeskkonna www.maaturism.ee kaudu. Kokku vastas küsitlustele 536 lätlast.

Siseturistide küsitluse eesmärgiks oli kaardistada neile enam huvi pakkuvad maaturismi

tooted/teenused ning siseturistide puhkuseotsuste tegemise alused. Siseturiste küsitleti

rahvusvahelisel turismimessil TOUREST 2010, mis toimus Tallinnas 12.–14. veebruar

2010 a. Lisaks viidi ajavahemikus 1.juuli – 31.august 2010 a läbi siseturistide

internetipõhine küsitlus eesti keelse veebikeskkonna www.maaturism.ee kaudu. Kokku

vastas küsitlustele 502 inimest.

Uuringu analüüsis on võrdlusandmetena kasutatud eelmistel hooaegadel läbiviidud

sarnaseid uuringuid ja küsitlusi:

Kliendiküsitlus Soome turul (2008, 2009);

Kliendiküsitlus Läti turul (2008. 2009);

Siseturistide küsitlus (2008, 2009);

Uuring: Maaturismi toodete ja teenuste tarbijate eelistused ja maaturismiettevõtjate

vajadused (2007).

http://www.maaturism.ee/



11

III. EESTI MAATURISM

3.1. EESTI (MAA)TURISMI SEKTOR

Eesti turismi (sh maaturismi sektori) areng on viimasel viiel aastal olnud kiire. Oskusteabe

efektiivsem kasutamine võimaldab edaspidi tõsta turismisektori konkurentsivõimet ja

kvaliteeti veelgi.

Turism mitte üksnes ei muuda Eesti riiki paremini äratuntavaks, vaid ergutab sisetarbimist,

annab panuse riigi majandusele ning loob töökohti ja sissetulekuid erinevates sektorites:

Külastajaid teenindavas sektoris: majutus- ja toitlustusettevõtted, transpordiettevõtted,

reisikorraldusega seotud ettevõtted, muuseumid jne;

Ettevõtlussektoris, mille tulud on osaliselt seotud turismiga: majutus- ja

toitlustusettevõtete tarnijad, kauplused, turismitrükiste väljaandjad, bensiinijaamad,

taksod, pangad, ürituste korraldajad jt;

Majandussektoris, mille tulu on kaudselt seotud turismiga, nagu näiteks ehitus ja

kinnisvara, põllumajandus, toiduainetööstus, trükitööstus, sidekanalid,

reklaamiagentuurid jms.

Eesti turismist suure osa (~2/3) moodustab maaturism, mis baseerub maapiirkondade

ressurssidele ja tugevatele külgedele (nagu näiteks: loodus, privaatsus, omanäolisus,

personaalne tähelepanu, vaikus, ehedus jms), võttes arvesse ja integreerides majanduslikke,

sotsiaalseid ja kultuurialaseid struktuure ja traditsioone.

Maaelu mitmekesistamine loob võimalused maal elamiseks väga erinevate ootuste,

nõudmiste, ettevalmistuse ja võimetega inimestele.

Eesti väikese ja keskmise suurusega maaturismi ettevõtted on:

peamised töökohtade loojad maapiirkonnas;

oskuste ja vilumuste arendamise taimelava (praktikabaasideks olemine);

tavalisest paindlikuma töökorraldusega;

12

tavapärasest uuenduslikumad;

enam keskendunud säästvale arengule;

seotud tegevustega, mis pakuvad äri alustamiseks lihtsamaid lahendusi;

üksused, mis võimaldavad reageerida kiiresti tarbija vajaduste muutustele.

Maaturismi defineeritakse üldises turismimajanduses kui maakoha loodusvarade,

kultuuripärandi, asukoha, kohalike traditsioonide ja kohaliku toodangu majanduslikku

kasutamist läbi turismitoodete ja teenuste, mis illustreerivad regionaalset identiteeti.

Euroopa Maaturismi Katusorganisatsiooni EuroGites andmetel varieerub maaturismi

tähtsus Euroopa üldises turismitööstuses 2–40% vahel, sõltuvalt maast. Keskmise hinnangu

kohaselt võib maaturismi majutus sisaldada umbes 25% kõikidest ametlikult registreeritud

voodikohtade arvust turismiturul. Eestis moodustab maaturismi majutus ligikaudu 66%

kogu majutussektorist ning ca 49% kõikidest ametlikult Eesti Majandustegevuse registris

registreeritud voodikohtade arvust.

EuroGites´i andmetel on Euroopa maaturismi keskmine aastane majutuse täituvus 20–25%,

aga võib ka mõnedes piirkondades olla 12–15% (piirkondades, kus pakutakse

majutusteenust vaid mõnel kuul aastas). Eesti maaturismiettevõtete küsitluse analüüs näitas,

et 2009. a. oli maaturismi sektoris keskmine majutuse täituvus 26% (täituvus protsent oli

piirkonniti erinev varieerudes 16%-lt Kesk-Eestis 28%-ni Lääne-Eestis).

Sarnaselt Euroopa maaturismile on ka Eesti maaturism enamasti suunatud kodumaisele või

lähedal asuvale välisturule. Eesti majutusettevõtetes on peatunud siseturistide koguarv oli

sisuliselt võrdne Eestit külastanud soomlaste arvuga, mis näitab, et siseturismi

propageerimise ja tutvustamise vallas annab veel palju ära teha. Statistikaameti andmetel

moodustasid 2009. a. siseturistid 36% Eesti majutusettevõtete külastajate koguarvust.

Kuna Eesti Statistikaameti ei kogu hetkeseisuga andmeid eraldi maamajutusettevõtetes

peatunute kohta, siis ei saa välja tuua täpset protsentuaalset näitajat siseturistide osast

maamajutusettevõtete külastajate hulgas. Küsitletud maaturismiettevõtjate andmete analüüs

aga näitas, et siseturistid moodustavad külastajate koguarvust ~ 69%.

13

3.2. MAATURISMI SEKTORI TUGEVUSED, NÕRKUSED, VÕIMALUSED,

OHUD

Igal majandussektoril on oma tugevad ja nõrgad küljed. MTÜ Eesti Maaturism on ühingu

uues arengukavas (aastateks 2010–2014) koostanud turismiasjaliste ja ettevõtjate kaasabil

maaturismi sektori SWOT analüüsi, mis annab ülevaate sektori tugevustest ja nõrkustest

ning võimalustest ja ohtudest.

Maaturismi sektori peamised tugevused

Rikkalik kultuuripärand – rahvuslik käsitöö, pärimusmuusika, rahvustoit jne;

Atraktiivne looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad, pargid)

loodusturismi toodete arendamiseks;

Hea transpordiühendus lähiriikidega;

Omanäolised regioonid, mis pakuvad mitmekesist elamust: Põhja-Eesti ja Ida-Eesti

versus Lääne-Eesti ja saared versus Lõuna-Eesti;

Maaturismi ettevõtted väärtustavad püsikliente;

Parimad maaturismi sektori ettevõtted pakuvad külastajatele kvaliteetset teenust.

Maaturismi sektori olulisemad nõrkused

Eesti (sh maaturismi) vähene tuntus reisisihtkohana;

Ühekülgsed turismitooted, vähene innovaatilisus kogu maaturismi sektoris;

Suur hooajalisus kogu Eesti turismisektoris;

Turistide kontsentreerumine suurte keskuste ümber;

Teenuste kvaliteedi ebaühtlus maaturismisektoris;

Ebapiisavad transpordivõimalused individuaalturistidele;

Vähene teavitustöö Eesti elanike seas maaturismi poolt pakutavatest võimalustest ja

eripärasustest;

Vähene teavitustöö külastajate seas turismi kvaliteedisüsteemide kohta (Rukkilill, EHE,

Märk kindlast arengust jne);

Vähene koostöö teiste maamajanduse sektoritega;

Maaturismi sektori ettevõtjate tagasihoidlikud turundusalased oskused.

Maaturismi sektori peamised võimalused

Demograafilise olukorra muutumine rahvastiku vananemise suunas toob kaasa vajaduse

arendada uusi turismitooteid;

14

Külastajate elustiili, ootuste ja vajaduste muutumine, mis toob kaasa uute

turismitrendide tekkimise ja arenemise, sh. nõudluse kasvu elamustoodete järele;

Siseturismi elavnemine, seoses sellega uute sihtrühmade hõlvamine;

Lühikeste reiside populaarsuse kasv lähiriikide elanike seas, kes on maaturismi

peamised sihtturud;

Turismi jaoks olulise infrastruktuuri areng (sadamad, lennuväljad, raudtee, maantee) ja

uute transpordiühenduste avamine;

Reisimist soodustav viisapoliitika;

Kogu Eesti turismisektori koostöö paranemine (maaturism, linnad, EAS, regionaalsed

turismiorganisatsioonid jne);

Külastajate kvaliteediteadlikkuse suurenemine;

Venemaa turg on olnud seni maaturismi sektoris alakasutatud;

Suur Euroopa Liidu tähelepanu regioonide arendamisele, erinevad ülepiirilised

toetusprogrammid loovad võimalusi uute projektide algatamiseks ja ellu viimiseks;

Panustamine lähiriikide turistidele;

Koostöö arendamine teiste maamajanduse sektoritega (käsitöölised, transport,

kaubandus, külad jne);

www.maaturism.ee ja www.puhkaeestis.ee ristturundus;

Õppeasutuste poolt pakutavate tasuta täiendkoolituste aktiivsem kasutamine;

Erinevate siseriiklike ja Euroopa Liidu programmide poolt pakutavate

rahastamisvõimaluste efektiivsem kasutamine;

Nõudluse surve langemine toob turismisektoris kaasa üldise kvaliteeditaseme tõusu.

Noorte motiveerimine ja harimine looduse teemadel ning nende kaasamine nendesse

tegevustesse.

Maaturismi sektori olulisemad ohud

Turismisektori langus majanduskriisi ajal;

Siseriiklikke ja Euroopa Liidu rahastamisallikaid võib lähitulevikus jääda vähemaks;

Suurenev sõltuvus siseturust;

Inimeste entusiasmi vähenemine maaturismi sektoris;

Konkureerivate riikide mitmekesisemad turismitooted ja efektiivsem turundustegevus

Eesti lähiturgudel;

Süvenev kvalifitseeritud ja motiveeritud tööjõu nappus;

Ebapiisav koostöö turismiga seotud erinevate osapoolte vahel;

15

Turvalisuse langus piirkonnas;

Maaturismiettevõtte pidamine on elustiil, mis noori ei ahvatle, sest pole võimalik

saavutada kiiret edu. Vanad tegijad lõpetavad tegevuse ja noori tegijaid ei lisandu

piisavalt.

Kõiki sektorile omaseid külgi võib laiemas plaanis üle kanda ka maaturismi ettevõtjatele

ehk sektori tugevus on ka maaturismi ettevõtja tugevus ning sektori kitsaskohad avalduvad

sarnaselt ka maaturismi ettevõtluses.

Võimaluste ja tugevuste potentsiaali kasutamine peaks viima maaturismi sektori visiooni

realiseerumiseni, ehk et aastaks 2014 on Eesti maaturism ja sellega kaasnev maaettevõtlus

kujunenud majanduskasvu ja maaelu toimimist toetavaks jätkusuutlikuks

maamajandusharuks, arvestatavaks tööandjaks maapiirkondades ja Eesti turismisektori

oluliseks osaks ning Eestis, Euroopas ja Läänemere regioonis tuntud ja tunnustatud

kvaliteetse, aastaringselt atraktiivse ja tervislikke eluviise toetava turismitoote pakkujaks.

Tänu oma mitmekesisusele pakub maaturism uusi ja alternatiivseid võimalusi paljude

maaeluga seotud valdkondade ja maapiirkondade arenguks. Riigi ülesandeks maaturismi

edendamisel on suunata ja toetada maaturismi potentsiaali maksimaalset ärakasutamist riigi

majanduslike, regionaalsete ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamisel, mis eeldab kõigi

maaturismi arendamisega tegelevate osapoolte (Põllumajandusministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooni-ministeerium, EAS Turismiarenduskeskus, Põhja-Eesti Turism SA,

Lääne-Eesti Turism MTÜ, Lõuna-Eesti Turism SA, Eesti Maaturism MTÜ, maakondlikud

turismiorganisatsioonid, turismialast haridust andvad kutsehariduskeskused ja kõrgkoolid,

turismiettevõtjad jpt turismiasjalised) koordineeritud tegutsemist.

Lisaks reiside arvu kasvatamisele madalhooajal on külastajate suundumine linnadest mujale

Eesti piirkondadesse kindlasti üks Eesti turismi kasvu võtmetegureid.

3.3. LINNATURISM versus MAATURISM

Nii maa- kui linnaturismi puhul võib väita, et mõlemad katavad külastajate vajadust

majutuse, toitlustamise, vaba-aja tegevuste, meelelahutuse ja teiste teenuste järele ning

aitavad kaasa kohalikule jätkusuutlikule arengule ning rahuldavad kaasaja ühiskonna

vajadusi.

16

Linnaturism haarab väga paljusid meelelahutusi, üritusi ja tegevusi. Turist võib leida

naudingut vaatamisväärsustest, käia muuseumides, galeriides, kontsertidel, teatris, võtta osa

erilistest sündmustest, ekskursioonidest või kohtumistest inimestega, aga ka külastada

kauplusi või baare-restorane. Iga turist valib endale sobiva meelelahutuse linnas.

Linnaturismi alla kuulub ka äriturism. Kogu Eestimaa eripära (va Tallinna vanalinn)

tutvustamine jääb suures osas aga maaturismi kanda. Maaturism on personaalsem ja

saavutatav kontakt vahetum võrreldes linnaturismiga. Maaturismi juurde kuuluvad

märksõnad „ehe” ja „öko” on midagi sellist, millele linnaturismil otseselt alternatiivi

pakkuda ei ole. Eesti maapiirkonna ja puutumatu looduse teeb teiste Euroopa riikidega

võrreldes unikaalseks tema lähedus tsivilisatsioonile (kättesaadavus).

Maaturism pakub võimalust saada palju rohkem nö „maksuvaba teenust” (mida linnast

kunagi ei saa) ja ise osaleda kogu protsessis (näiteks toidutegemises, sauna kütmises,

looduse saladuste avastamises ning sellistes laste maailma arendavates tegevustes nagu

toidu saamise ahel jne). Linnas seevastu on tegevused rohkem modernsed ja värskemate

trendidega kaasas käivad.

Maaturismi põhilised müügiargumendid: privaatsus, arhailisus, ainulaadsus, kliendi eriliste

soovide täitmise võimalus, personaalne tähelepanu (kättesaadav, kuid mitte privaatsust

häiriv), vaikus, kodune toit (sh mahe, öko), ehedus, isetegemise võimalus, perekesksus,

laste silmaringi arendamise võimalus, kordumatus, omapära, vahetu kokkupuude looduse ja

maaeluga, rikkalikud võimalused uudseteks tegevusteks, põnevus jms.

Linnaturismi põhilised müügiargumendid: ajalugu ja arhitektuur (ajalugu koos

elamusrikkusega on hea müügiargument city break´i otsivatele inimestele), palju

kohapealseid vaba aja veetmise võimalusi, kunsti ja disaini keskused (muuseumid,

näitused), palju harivaid ja lõbusaid meelelahutusi kogu perele, maailma köögi (sh ka

rahvusköögi) võimalused.

Kui võrrelda Eesti Statistikaameti andmeid ööbimiste arvu maa- ja linnapiirkondade

turismiettevõtetes, siis võib väita, et maapiirkondades oli 2009. aastal ööbimiste arvu

langus võrreldes 2007. aastaga olnud suurem kui linnapiirkondades. Kui linnapiirkondades

oli ööbimiste arvu langus 2007–2009 hinnanguliselt ~10%, siis maapiirkondades oli vastav

näitaja ~20%. Maakondade lõikes oli kogu turismisektori ööbimiste arvu langus kõige

suurem Harjumaal, Jõgevamaal, Valgamaal ja Võrumaal. Suurematest linnapiirkondadest

17

oli ööbimiste arvu langus 2007–2009 Tallinnas ~8% ning Pärnus ~15%. Tartu linnas samal

perioodil ööbimiste arv aga kasvas 4% võrra.

Kui eraldi analüüsida nende külastajate ööbimisi, kelle reisi eesmärgina oli märgitud

puhkus, siis maapiirkondades oli ööbimiste arvu langus 2007–2009 samuti ~20%,

linnapiirkondades aga vaid ~3%. Tõenäoliselt on linnapiirkondades puhkajate seas rohkem

välisturiste ning võrreldes siseturismiga oli välisturismi sektoris langus väiksem.

18

IV. EESTI MAATURISMI ETTEVÕTJATE ANALÜÜS

4.1. EESTI MAJUTUSSEKTORI HETKESEIS

Seisuga 10.09.2010 on Eesti Majandustegevuse registris (edaspidi MTR) kokku

registreeritud 1496 erinevat liiki majutusettevõtet ning tegutseb 1328 juriidilist isikut (104-

l juriidilisel isikul on registreeritud rohkem kui üks majutusettevõte). Linna- ja

maapiirkonna majutusettevõtete arvuline jaotus maakonniti on näha jooniselt nr 1.

MTR-s registreeritud majutusettevõtetest asub maapiirkonnas 981 (65,6%) erinevat liiki

majutusettevõtet ning tegutseb 912 juriidilist isikut (53-l juriidilisel isikul on registris

registreeritud rohkem kui üks majutusettevõte). Linnades asub 515 (34,4%) erinevat liiki

majutusettevõtet ning tegutseb 416 juriidilist isikut (51-l juriidilisel isikul on registris

registreeritud rohkem kui üks majutusettevõte).

Joonis 1. Majutusettevõtete arvuline jaotus maakonniti (seisuga 10.09.2010)

Allikas: MTR

Maaturismi ettevõtete paiknemise tihedus on piirkonniti väga erinev. Osaliselt on see

tingitud looduslikest tingimustest, infrastruktuurist jms maaturismi sektorile omastest

komponentidest. Kõige enam maaturismi ettevõtteid tegutseb täna Saaremaal (17,8%

19

maapiirkonna ettevõtetest). Järgnevad Valgamaa ja Pärnumaa (vastavalt 10,8% ja 9,6%

maapiirkonna ettevõtetest).

Kui võtta aluseks maapiirkonna ettevõtete regionaalne2 jaotus, siis on näha, et kõige enam

ettevõtteid on täna Lääne- ja Lõuna-Eestis (vastavalt 386 ettevõtet ja 281 ettevõtet).

Turismiseaduse järgi kehtib Eestis 8 majutusliiki (hotell, motell, külalistemaja, hostel,

külaliskorter, puhkemaja, kodumajutus, puhkeküla ja –laager). Lisaks kehtivatele

majutusliikidele, saab MTR-s ettevõtet registreerides jätta ettevõtte liigi määratlemata või

kasutada mingit muud liiki iseloomustavat määratlust (kasutatud on muu liigi all näiteks,

selliseid määratlusi: külalistoad, öömaja, telkimisplats, turismitalu, mõisamajutus,

matkamaja, kämping jms). Majutusettevõtete arvuline jaotus majutusliikide kaupa on näha

alljärgneval joonisel 2.

Joonis 2. Majutusettevõtete arvuline jaotus majutusliigiti (seisuga 10.09.2010)

Allikas: MTR

Kogu Eesti majutusettevõtete kontekstis on enim registreeritud puhkemaja liiki

majutusettevõtteid, kõige vähem aga motelli liiki majutusettevõtteid. Maapiirkonnas

moodustavad majutustest suurema grupi puhkemaja, kodumajutuse ja puhkeküla liiki

ettevõtted (~65% kogu maapiirkonna majutusettevõtetest), kusjuures kõige enam on

arvuliselt puhkemaju (32,7%), kõige vähem aga motelle (0,6%). Linnades moodustavad

suurema grupi hotellid ja külaliskorterid (53% kogu linnade majutusettevõtetest) ning

sarnaselt maapiirkonnale on ka linnades kõige vähem motelle.

2 Antud uuringus on Eesti jaotatud nelja regiooni: Põhja-Eesti (Harjumaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa),

Kesk-Eesti (Järvamaa, Raplamaa, Jõgevamaa, Viljandimaa), Lääne-Eesti (Läänemaa, Pärnumaa, Hiiumaa,

Saaremaa), Lõuna-Eesti (Tartumaa, Põlvamaa, Valgamaa, Võrumaa)

20

Puhkemaja liiki majutusettevõtete domineerimine nii maa- kui linnaturismi sektoris tuleneb

ilmselt sellest, et puhkemaja puhul on tegemist teeninduseta majutusliigiga, mis vajab

võrreldes teiste majutusliikidega vähem tööjõudu ning teenuse osutamine on selle võrra

lihtsam ning odavam. Puhkemaja renditakse välja (tavaliselt tervikuna) vastavalt

broneeringule ja klientide puudumisel on maja suletud ja kulutused minimaalsed. Lisaks ei

pakuta puhkemajades toitlustusteenust (klient saab toitu soovi korral ise valmistada), mis

samuti minimeerib kulutusi, sest puudub vajadus investeeringutega seotud toitlustusteenuse

väljaarendamiseks/pakkumiseks.

Motellide väike arv Eestis tervikuna on seletatav asjaoluga, et see majutusliik ei ole

võrreldes muu maailmaga Eestile väga omane (meil puudub „motellikultuur“). Mujal

maailmas on motellide puhul tegemist majutusettevõtetega, mis asuvad suurte

magistraalteede ääres ja mõeldud teel olijate kiireks majutuseks. Kuna Eesti on väike riik,

kus vahemaad lühikesed, puudub siin nõudlus tiheda teeäärse majutusvõrgustiku järele.

MTR-i andmetel on linnades voodikohti kokku veidi üle 27 000 ja maapiirkonnas ligemale

26 000 (voodikohtade koguarv nii linnades, kui maapiirkonnas on sõltuvuses aastaajast)

(Joonis 3).

Joonis 3. Maapiirkonna ja linnade voodikohtade jagunemine (seisuga 10.09.2010)

Allikas: MTR

Jooniselt on näha, et rohkem kui pooled majutusettevõtted nii maapiirkonnas kui linnades

on kuni 30 kohalised (maapiirkonnas vastavalt 78,9% ja linnades 64,5% ettevõtetest).

Kuni 30 kohalised majutusettevõtted on valdavalt pereettevõtted ja seega on nende

majandamine perele jõukohasem (tööjaotus toimub oma pereliikmete vahel ja puudub

21

vajadus palgata juurde põhitöökohaga töötajaid) ja efektiivsem. See on arvatavasti ka

põhjuseks, miks just kuni 30 kohalisi majutusettevõtteid on Eesti turismisektoris kõige

rohkem. Turismiettevõtjate kogemus näitab, et järgmine kohtade arv, mis majanduslikult

efektiivne, on üle 100 kohalised majutusettevõtted.

Kui analüüsida eraldi maapiirkonna majutusettevõtteid, siis selgub, et:

Hotellide/motellide sektoris paikneb 15,7% voodikohtadest maapiirkonnas;

Külalistemajade sektoris paikneb 74% voodikohtadest maapiirkonnas;

Hostelide sektoris paikneb 57,5% voodikohtadest maapiirkonnas;

Puhkemajade sektoris paikneb 94% voodikohtadest maapiirkonnas;

Puhkekülade ja laagrite sektoris paikneb 95,6% voodikohtadest maapiirkonnas;

Kodumajutuse sektoris paikneb 78,6% voodikohtadest maapiirkonnas;

Külaliskorterite sektoris paikneb 10,2% voodikohtadest maapiirkonnas.

4.2. MAATURISMIETTEVÕTJATE UURING

4.2.1. Regionaalne jaotus

Küsitluse valimisse kuulus kokku 154 maaturismiettevõtjat. Regioonidest oli kõige enam

vastajaid (46) Lääne-Eestist (Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Läänemaa). Lõuna-Eestist

(Võrumaa, Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa) oli vastajaid 33, Põhja-Eestist (Harjumaa,

Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa) 29 ning Kesk-Eestist (Viljandimaa, Raplamaa, Järvamaa ja

Jõgevamaa) 16. 30 vastaja puhul ei saanud nende tegevuse asukohta määratleda, kuna

ettevõtte juriidilise nime ja maakonna lahter oli täitmata (Joonis 4).

Joonis 4. Vastajate arv regioonide kaupa

Allikas: Maaturismiettevõtjate küsitlus 2010

Koostaja: MTÜ Eesti Maaturism

22

4.2.2. Pakutavad turismiteenused

Küsitlusele vastanud maaturismiettevõtjast 129 (84%) määratles ennast majutusteenuse

pakkujana (sealhulgas 67 nii majutuse kui aktiivse puhkuse teenuse pakkujana), 11 aktiivse

puhkuse teenuse pakkujana ning 14 ettevõtte hulgas oli nii toitlustusettevõtteid, laste

loovuslaagrite korraldajaid, terviseteenuste pakkujaid, ürituste korraldajaid jms.

Võrreldes 2007. aastal läbiviidud uuringuga on oluliselt kasvanud nende vastajate arv, kes

pakuvad nii majutusteenust kui ka aktiivse puhkuse teenust (2007. a. oli nende hulk

vastajate seas 17% ja 2010. a. 43,5%). Seetõttu võib järeldada, et üha enam

maaturismiettevõtjaid tegeleb oma tegevuse mitmekesistamisega.

Küsitluses osalenud ettevõtjate poolt pakutavate teenuste detailsem analüüs näitab, et kõige

enam oli vastanute seas maaturismiettevõtjaid, kes pakuvad ise ainult majutusteenust (36

vastajat) ning maaturismiettevõtjaid, kes lisaks majutusele pakuvad veel aktiivse puhkuse

teenust, toitlustamisteenust ja seminariteenust (35 vastajat). Muud liiki teenust

(raviteenused, käsitööteenus/käsitöötoad, lastelaagrite korraldamist jms) pakkus 7,8%

vastanutest (Joonis 5).

Joonis 5. Küsitlusele vastanute arv pakutavate turismiteenuste kaupa



23

Teiste teenusepakkujatega tehakse koostööd kõige enam aktiivse puhkuse teenuste (43

vastajat) ning toitlustus- ja seminariteenuse pakkumisel (31 vastajat).

Suur enamus (90,8%) vastajatest pakub majutusteenust ja pooled (54,9%) pakub aktiivse

puhkuse teenust. Seminariteenust ning toitlustusteenust pakuvad vastavalt 47,2% ja 46,5%

vastanutest (Joonis 6).

Joonis 6. Turismiteenuste osutamise sagedus



4.2.3. Erinevad majutusliigid

Küsitlusele vastanud majutusteenust pakkuvate maaturismiettevõtete seas oli kõige enam

oma ettevõtte MTR-s puhkemajana registreerinuid (28%). Järgnesid puhkekülad (22%)

ning kodumajutused (19%) (Joonis 7). Nimetatud majutusliigid moodustavad ka kõige

suurema grupi maapiirkonnas kokku tegutsevatest maaturismi ettevõtjatest (MTR-i

andmetel).

24

Joonis 7. Vastajate registreeringud MTR-is majutusliikide kaupa



4.2.4. Voodikohtade arv

Küsitlusele vastanud ettevõtete keskmine majutuskohtade arv on 22. Voodikohtade arvu

kaupa jagunemine on toodud joonisel 8. Kõige enam (40,8%) oli vastajate seas väiksemaid

1-15 majutuskohaga ettevõtjaid. Suuremaid, enam kui 31 majutuskohaga ettevõtjaid oli

vastajate seas 22,4%.

Joonis 8. Ettevõtete jaotus voodikohtade vahemike kaupa



25

Väiksemate, 1-15 majutuskohaga ettevõtete osakaal vastanute seas on suurim Põhja-Eestis

ning Kesk-Eestis. Suuremaid ettevõtteid on vastanute seas rohkem Lõuna-Eestis, enam-

vähem võrdne on ettevõtete jaotus voodikohtade vahemike lõikes Lääne-Eestist pärit

vastajate seas (Joonis 9).

Joonis 9. Ettevõtete jaotus voodikohtade vahemike kaupa regioonide lõikes



4.2.5. Tegutsemise aeg

Küsitlusele vastanud maaturismettevõtete keskmine turismiteenuse osutajana

(turismiettevõtjana) tegutsemise aeg on 7,5 aastat, mis on sarnane 2007. aasta uuringus

vastanute keskmise tegutsemise ajaga (7,8 aastat). Võrreldes 2007. a. uuringus osalenud

maaturismiettevõtjatega, on käesolevas uuringus suurem enamus rohkem kui 10 aastase

kogemusega ettevõtteid. Lisaks on ka värskeid alustajaid (14%), kellel on kuni 1 aastane

kogemus (Joonis 10).

26

Joonis 10. Ettevõtete jaotus tegutsemise aja järgi



Pikemate turismiettevõtja kogemustega vastajaid oli rohkem Lõuna- ja Lääne-Eesti

ettevõtete seas. Põhja-Eestist pärit vastajate seas oli võrreldes teiste regioonidega rohkem

uusi, alles alustanud ettevõtteid (Joonis 11).

Joonis 11. Ettevõtjate jaotus tegutsemise aja järgi regioonide lõikes



4.2.6. Juriidiline vorm

Küsitlusele vastanute seas 68,8% olid OÜ-d, 23,2% FIE-d . Ettevõtete juriidilise vormina

olid esindatud ka mittetulundusühingud, sihtasutused ja aktsiaseltsid (kokku 8%).

27

4.2.7. Keskmine töötajate arv

Turismiteenuse pakkumisega alustades oli vastajate keskmine töötajate arv 2,82, kusjuures

täistööajaga töötajate arv oli keskmiselt 2,05 ning osaajaga töötajate arv 0,77.

2009. a. oli vastajate keskmine töötajate arv tõusnud 3,49 töötajani. Seejuures on

täistööajaga töötajate keskmine arv tõusnud 2,51 töötajani ning osaajaga töötajate arv 0,97-

ni. Statistikaameti 2009. aasta andmetel oli keskmine töötajate arv majutusettevõtetes (v.a.

hotellid) 1,74 ning osaajaga töötajate keskmine arv 0,64.

Osalise tööajaga töötajate osakaal on võrreldes tegevuse alustamise ajaga jäänud samaks

ehk keskmiselt 27-28% tasemele. Keskmine töötajate arv on kõige suurem Lõuna-Eesti

regioonist pärit ettevõtetes, kõige väiksem Lääne-Eesti regioonist pärit vastajate seas

(Joonis 12).

Joonis 12. Keskmine töötajate arv regioonide lõikes



Tegevusega alustades oli naistöötajaid maaturismi ettevõtetes keskmiselt 1,88, siis praegu

on vastanud ettevõtetes keskmiselt tööl 2,62 naistöötajat. Naistöötajate osakaal on tõusnud

66%-lt 75%-ni kogu töötajate arvust. Naistöötajate osakaal on suurem Lõuna- ja Lääne-

Eesti regioonides, madalam Põhja-Eesti regioonis (Joonis 13).

Osaajaga töötajaid kasutatakse sagedamini Lääne- ja Põhja-Eestis (Joonis 13). Hooajalist

tööjõudu kasutas 2009. aastal 42% küsitletutest. Kõige enam kasutati hooajalist tööjõudu

Lõuna-Eesti regiooni vastanute seas (Joonis 13). Kõige sagedamini pakuti hooajatöölistele

28

koristamist (23 vastajat), toitlustusega seotud töid (19 vastajat) ning hooldus- ja aiatöid (16

vastajat).

Hooajalist tööjõudu kasutanute suur protsent on ilmselt tingitud sellest, et Eesti turismis

valitseb suve- ja talvehooaja (kõrg- ja madalhooaja) vahel suur disproportsioon. Seetõttu

puudub vajadus (võimalus) aastaringset tööjõudu palgata ehk turismi kõrghooajal

kasutatakse lisatööjõudu ning madalhooajal saadakse hakkama oma jõududega.

Joonis 13. Naistöötajate, osaajaga töötajate ja hooajaliste töötajate keskmine osakaal

töötajaskonnast regioonide lõikes



Teisendades osaajaga töötajate töökoormuse täistööajaks on võimalik arvutada välja aasta

tööühikute (ATÜ) arv. ATÜ on kogu vaatlusaasta jooksul ettevõttes täistööajaga töötanud

isikute arv. Nende inimeste töö, kes ei ole töötanud terve aasta (osalise tööajaga inimeste

töö olenemata kestvusest ja hooajatöötajate töö) võetakse arvesse ATÜ murdosadena. Aasta

keskmise töötajate arvu (tööühik) arvestamise aluseks on aasta töötunnid, mis jagatakse ühe

töötaja normtundidega aastas, milleks on 2 200 tundi.

Täistööajaga töötajate ATÜ-le, keda oli oma andmed esitanud ettevõtetes 2009.aastal

kokku 352, lisanduvad veel osaajaga töötajate ATÜ-d. 2009. aastal täitsid osaajaga töötajad

(keda oli 136 inimest) kokku 55 täistöökohta.

Kokku oli 2009. aastal oma andmed esitanud 140-s maaturismiettevõttes 407 ATÜ-d.

29

Keskmine ATÜ-de arv ühe ettevõtte kohta oli 2009. aastal 2,91 ehk niipalju oli ettevõtetes

kokku täistöökohti. Kuna varasematel aastatel osaajaga töötajate töökoormuse kohta infot

ei kogutud, siis ei ole võimalik võrdlusi varasemate perioodidega teostada.

4.2.8. Omanikud soolises ja vanuselises lõikes

Kui 2007.aastal vastas 46% küsitlusele vastanutest, et nende ettevõtte juht on mees, siis

käesolevale küsitlusele vastanud ettevõtetes on meesjuhte 54%. Suurem on meeste osakaal

Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti regioonidest pärit vastajate seas, vastavalt 80% ja 61% (Joonis

14).

Joonis 14. Ettevõtte juhi sugu



Küsitluses osalenud ettevõtete juhi keskmine vanus on 47,8 aastat. Kesk-Eestist pärit

vastajate seas on juhi keskmine vanus 51 aastat, Lääne-Eestis 50,6 aastat. Madalam

keskmine vanus on Lõuna-Eesti ja Põhja-Eesti vastajate seas, vastavalt 49,7 aastat ning

43,3 aastat.

4.2.9. Keskmine müügitulu

2009. aasta müügitulu kohta avaldas andmeid 122 vastajat. Keskmine müügitulu neis

ettevõtetes oli 2009. aastal 866 493 krooni (55 379 eurot), keskmine müügitulu ühes kuus

72 208 krooni (4 615 eurot). Statistikaameti andmetel oli 2009. aastal kogu majutussektori

(v.a. hotellid) keskmine müügitulu 622 477 krooni (39 783 eurot), keskmine müügitulu

ühes kuus 51 873 krooni (3 315 eurot).

30

Kõige kõrgem keskmine müügitulu oli 2009. aastal Lõuna-Eesti regioonist pärit vastajatel

ehk 1 569 661 krooni (100 320 eurot). Järgneb Põhja-Eesti regioon (904 709 krooni (57 821

eurot)), Kesk-Eesti regioon (834 326 krooni (53 323 eurot)) ja Lääne-Eesti regioon

(690 506 krooni (44 131 eurot).

Maaturismi ettevõtjate müügitulu analüüsi juures tuleb arvestada asjaolu, et osad

juriidilised isikud saavad tulu ka muudest tegevusvaldkondades (mitte ainult

turismivaldkonnast/majutusest) ja eraldi turismist saadud tulu ei osanud nad välja tuua.

Kokku avaldas oma majandustulemused 93 majutuskohti omavat ettevõtet. Nende puhul oli

2009 .aastal keskmine müügitulu ühe voodikoha kohta 44 351 krooni (2 834 eurot) ehk

126,71 krooni (8,09 eurot) ühe voodikoha kohta ööpäevas (aasta keskmine).

Kõige kõrgem aasta keskmine müügitulu ühe voodikoha kohta on Lõuna-Eesti regiooni

vastajatel. Kõige madalam keskmine müügitulu ühe voodikoha kohta on Lääne-Eestis

(Joonis 15). Aasta keskmise müügitulu suurus majutusettevõtte voodikoha kohta sõltub

sellest, kas ettevõte tegutseb aastaringi või ainult hooajaliselt. Kuna osad vastanud

majutusettevõtted ei ole tõenäoliselt avatud talvehooajal, siis see viib keskmise müügitulu

voodikoha kohta madalaks.

Joonis 15. Keskmine müügitulu voodikoha kohta 2009.a.3



3 Sulgudes on toodud majutusettevõtete arv igas regioonis, kelle majandusandmeid arvutuses kasutati.

31

4.2.10 Müügikasum ja käiberentaablus

Andmeid 2009. aasta müügikasumi kohta esitas 109 vastajat. Nende ettevõtete keskmine

2009. aasta müügikasum oli 2702 krooni (173 eurot). Statistikaameti andmetel oli 2009.

a. majutusettevõtete (v.a. hotellid) keskmine müügikahjum 20 739 krooni (1325 eurot).

Oma andmed avalikustanud vastanutest töötas kasumiga 61 ettevõtet ehk 56%, kahjumiga

49 ettevõtet ehk 44%. Kasumis olnud ettevõtete keskmine müügikasum oli 166 893 krooni

(10 666 eurot). Nullkasumi või kahjumiga töötanud ettevõtete keskmine kahjumi suurus oli

-201 754 krooni (-12 894 eurot).

Finantsandmed esitanud ettevõtete (109) keskmine käiberentaablus oli 2009. aastal 0,26%.

Kasumis olnud ettevõtete (61) keskmine käiberentaablus oli 2009. aastal 17% (Joonis 16).

Kõige kõrgem keskmine kasum oli Lõuna-Eesti regiooni vastanute seas, 59 010 krooni

(3 771 eurot). Kesk-Eesti regiooni vastajate keskmine müügikahjum oli -126 505 krooni (-

8 085 eurot).

Joonis 16. 2009. aasta keskmine müügikasum regioonide lõikes



Kõige suurem oli kasumis olevate ettevõtete osakaal Põhja-Eesti regiooni vastajate seas,

68%. Lääne-Eestis oli kasumis olevate ettevõtete osakaal 58%, Lõuna-Eestis 54% ning

Kesk-Eestis 50%. Kesk-Eesti ettevõtetest kuulus valimisse ka 4 väga suure

raamatupidamisliku kahjumiga töötanud ettevõtet, seetõttu on ka kogu Kesk-Eesti regiooni

keskmine majandustulemus nõrk.

32

4.2.11. Keskmine täituvus

Andmete analüüs näitas, et küsitlusele vastanud maaturismi ettevõtete keskmine täituvus

oli 2009. aastal 26%. Eelmiste küsitluste tulemustega võrreldes on keskmine täituvus

langenud (2006. aastal oli keskmine täituvus 37,5%, 2005.aastal 32,1% ning 2004.aastal

29,1%). Üheks languse faktoriks oli kindlasti 2009. a. finantskriis, mis tõi kaasa kehva

majandusliku olukorra ning seeläbi tingis puhkusereiside vähenemise. Oma osa madalale

täituvusele andis ka 2009.a. ebasoodsad ilmastikutingimused, mille tulemusena vähenes nii

sise- kui välisturism.

Kõige kõrgem keskmine täituvus oli Lääne-Eesti regiooni vastanutel (28%), järgnevad

Põhja-Eesti (26%), Lõuna-Eesti (22%) ning Kesk-Eesti (16%) majutusettevõtted (Joonis

17).

Joonis 17. Keskmine täituvus 2009.a. regioonide lõikes



4.2.12. Külastajad

Andmeid külastajate arvu kohta esitas 103 vastanud maaturismiettevõtet. Kokku viibis neis

ettevõtetes 2009. aastal 165 140 turisti, keskmiselt 1603 külastajat ettevõtte kohta.

Keskmine külastajate arv ettevõtte kohta oli kõige suurem Lõuna-Eestis. Lääne- ja Põhja-

Eestis oli see tunduvalt madalam (Joonis 18).

33

Joonis 18. Keskmine külastajate arv ettevõtte kohta 2009.a. regioonide lõikes



Välisturistide arv kokku oli neis ettevõtetes 39 529 ehk 24%. Võrreldes 2006.aastaga on

välisturistide osakaal vähenenud, siis oli see 34,8%. Kõige kõrgem on välisturistide osakaal

Põhja-Eestis (52%), järgneb Lõuna-Eesti (20%). Lääne-Eestis oli välisturistide osakaal

17% ja Kesk-Eestis 13%.

Ööbimisega külastajate osakaal oli 2009. aastal küsitlusele vastanute seas 41%, ööbimiseta

külastajate osakaal 59%. Kõige suurem oli ööbimisega külastajate osakaal Lääne-Eesti

regioonis ja kõige madalam Põhja-Eestis.

Joonis 19. Ööbimisega ja ööbimiseta külastajate osakaal 2009.a. regioonide lõikes



34

Külastajate päritolumaa andmeid analüüsides selgus, et kõige suurem osakaal (69%) on

siseturistidel, järgnevad Soome, Saksamaa ja Läti külastajad. Võrreldes 2006.aastaga on

siseturistide osakaal ca 5 protsendipunkti võrra suurenenud. Kõikide välisriikide külastajate

osakaal on võrreldes 2006.aastaga veidi vähenenud või jäänud enam-vähem samale

tasemele (Joonis 20).

Joonis 20. Välisturistide osakaal riikide lõikes



4.2.13. Nõutavamad turismiteenused

Küsitlusele vastanud ettevõtjate analüüs näitas, et nii siseturistide kui välisturistide seas on

kõige nõutavamaks turismiteenuseks majutusteenus. Järgnevad majutus koos

toitlustusteenusega ning majutus koos aktiivse puhkuse teenustega. Sise- ja välisturistide

osas oli kõige suurem erinevus majutusteenuse osas koos toitlustusega, mis on enam

nõutavam välisturistide seas (Joonis 21).

35

Joonis 21. Maaturismiettevõtete poolt pakutavad kõike nõutumad teenused4



4.2.14. Turundustegevus

Aina olulisemaks peetakse internetiturundust ehk erinevaid elektroonilisi turunduskanaleid.

Oma ettevõtte kodulehekülje olulisust hinnatakse üha kõrgemalt. Samuti on muutunud

tähtsamaks turismiportaalid ning suhtlusvõrgustikud (Facebook, Twitter jne). Eestimaa

reisijuhi olulisus on jäänud samale tasemele (Joonis 22).

4 Vastuste arv iga etteantud vastusevariandi kohta (esimese eelistuse alusel) on toodud järgneval joonisel.

36

Joonis 22. Turunduskanalite olulisus esimese eelistuse alusel



34% vastajatest kulutas 2009. aastal turundusele 5 000 krooni (319 eurot) või vähem. 5 000

-10 000 krooni (319–639 eurot) kulutas 15% vastajatest, üle 10 000 krooni (639 eurot) 19%

vastajatest. 10% ei teinu 2009.a. turundusele mingeid kulutusi (Joonis 23).

Joonis 23. Vastajate jaotus 2009.a. turundusele kulutatud summade kaupa



37

4.2.15. Ettevõtluse arendamiseks erinevad toetuse võimalused ning ettevõtlust

toetavate tegevuste vajaduste väljaselgitamine

Küsitluse käigus anti vastajatele ette vastusevariandid erinevate ettevõtlust toetavate

tegevuste kohta (Lisa 1). Andmete võrdlemiseks eelnevate aastate küsitluse tulemustega,

olid etteantud vastusevariandid sarnased eelmistel aastatel läbi viidud küsitluse

vastusevariantidega.

Kõige suuremat vajadust näevad käesolevas küsitluses osalenud vastajad koostöövõrgustike

arendamise, õppereiside korraldamise ning ettevõtte turundamise järele välismaal. Kahte

esimesena nimetatud tegevust toetatakse praegu väga aktiivselt MAK-i Leader meetme

raames moodustatud piirkondlike Leader tegevusgruppide kaudu.

Näiteid Leader tegevusgruppide kaudu saadud toetustest turismisektoris5:

Õppepäev koostöövõrgustiku moodustamisest Hurmioru koostöövõrgustiku näitel

(toetuse saaja Rasina Külaarendamise Selts);

Postitee ettevõtluse koostöövõrgustiku tegevuskava koostamine (toetuse saaja MTÜ

Postitee);

Õppereisid Põhja-Läänemaa ja naaberpiirkondade turismialase koostöövõrgustiku

loomiseks (toetuse saaja MTÜ Läänemaa Turism);

Ökoturismi õppereisi läbiviimine (toetuse saaja Looduslähedase Eluviisi Seltsing);

Õppereis Gotlandile (toetuse saaja MTÜ Saarte Koostöökogu);

Sibulatee võrgustiku õppereisi korraldamine Peipsiveeres (toetuse saaja MTÜ

Sibulatee);

Kahepäevane õppereis maaturismi ettevõtjatele (toetuse saaja Jõgevamaa Arendus- ja

Ettevõtluskeskus SA);

Kolmel välismessil (Helsingi, Riia, Vilnius) osalemine ja Saaremaa õppereisi

korraldamine (toetuse saaja Hiiumaa Turismiliit);

jne.

Vajadus erinevate ettevõtlust toetavate tegevuste järele on võrreldes eelmise küsitlusega

üldiselt vähenenud. Vajadus ettevõtte turundamise järele nii Eestis kui välisriikides on

jäänud samale tasemele, veidi on tõusnud vajadus maaturismiettevõtjate jaoks

korraldatavate infopäevade ning foorumite järele (Joonis 24).

5 Saadud toetustest on võimalik saada ülevaade Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kodulehelt

www.pria.ee

http://www.pria.ee/

38

Vajaduse vähenemine erinevate ettevõtlust toetavate tegevuste järele tähendab seda, et

lähtuvalt tegevuskeskkonna muutumisest vajavad maaturismiettevõtted teistlaadseid

ettevõtlust toetavaid tegevusi ning järgmise küsitluse korraldamisel tuleks kaaluda

muudatusi vastusevariantide osas, selgitades väiksema grupi seas eelnevalt välja uued

prioriteedid.

Joonis 24. Vajadus ettevõtlust toetavate tegevuste järele



Maaturismi ettevõtjatel on võimalik ettevõtluse arendamiseks toetusi taotleda nii Eesti

MAK-i erinevatest meetmetest, kui ka Ettevõtluse Arendamise SA-st (edaspidi EAS).

Läbi MAK-i meetme 3.1 toetatakse väikemajutust ehk ettevõtjate majutusettevõtteid, kus

on kuni 30 voodikohta ning uute kuni 30 voodikohaga majutusettevõtete rajamist. MAK-i

meetme 3.1 väikeprojektide kaudu eelistatakse maapiirkonnas teostatavaid

investeeringuprojekte, mis on seotud maa- ja loodusturismitoodete väljaarendamisega.

Näiteks, MAK-i meetme 3.1 väikeprojektide raames on tänaseks heaks kiidetud 507

investeeringuprojekti (toetussummas 509,5 mln krooni (32,56 mln eurot)). Sealhulgas

turismisektori arendamiseks on heakskiidu saanud 264 projektitaotlust (toetussummas

290,6 mln krooni (18,57 mln eurot)). Neist 66 projekti (toetussummas 79,6 mln krooni

(5,08 mln eurot)) oli seotud uue turismitegevusega ja 31 (toetussummas 28,1 mln krooni

(1,79 mln eurot)) olemasoleva turismitegevuse arendamisega. Oma ettevõtte laiendamisega

või mitmekesistamisega olid seotud 92 projekti toetussummas 101,4 mln krooni (6,48 mln

eurot).

39

MAK Leader meetme eesmärgiks on toetada kohalikku initsiatiivi, edendades elu

maapiirkonnas kohaliku koostöö kaudu, milles erinevad osapooled suunavad oma ühised

jõupingutused piirkonna vajaduste kindlaksmääramiseks, nende elluviimiseks ning

piirkonna võimaluste kasutamiseks. Leader-meetme kaudu on riik otsustanud jagada

keskmiselt üle 200 miljoni krooni (12,78 mln eurot) aastas kohalike tegevusgruppide

osalusel jaotatavaid toetusi. Tänaseks on Leader meetme kaudu heakskiidetud 2155 taotlust

toetussummas 351 mln krooni (22,43 mln eurot), sealhulgas on positiivse otsuse saanud ka

197 turismi arendamisega seotud projekti toetussummas 42,3 mln krooni (2,7 mln eurot).

EAS pakub toetusi nii ettevõtte alustamiseks (stardiabi), kui ka turundamiseks välisriikides,

nõustamiseks, koolitusteks jms.

Toetused pole aga väärtused iseenesest, vaid toetusmeetmed on mõeldud eelkõige selleks,

et ettevõtetele luua võimalus areneda, muuta ettevõte tulusamaks, mitmekesisemaks ja

kvaliteetsemaks.

Viimase 5 aasta jooksul on saanud erinevaid riiklikke ja EL toetusi oma ettevõtte

arendamiseks 72 küsitluses osalenud ettevõtet, mis on 47% vastajate üldarvust.

2007. aastal läbiviidud küsitluses oli erinevate toetuste saajaid 35% vastajatest, seega võib

väita, et toetused on jõudnud suurema arvu maaturismiettevõtjateni. Olulist mõju on

siinjuures kindlasti avaldanud uue Leader toetusmeetme avanemine, mis eelmise küsitluse

ajal polnud veel toetuste saamiseks kättesaadav.

Kõige suurem toetuse saajate osakaal vastajate hulgas on Kesk-Eesti regiooni

maaturismiettevõtete seas, kus erinevaid toetusi on viimase 5 aasta jooksul saanud 75%

vastajatest (Joonis 25). Ka teistes regioonides on erinevate toetuste saajate osakaal üle

poole.

40

Joonis 25. Toetuse saajate osakaal regioonide lõikes



Üle poole viimase 5 aasta jooksul toetuse saajatest on toetusi saanud investeeringute

tegemiseks. Üsna tihti, ligi 40% juhtudest, on toetusi saadud koolitusteks (Joonis 26). Muid

toetusliike on vähem kasutatud.

Joonis 26. Toetuste liigid



40% toetuse saajatest on saanud toetust läbi MAK-i meetme 3.1. 35% toetuse saajatest

on kasutanud Leader-meetme raames eraldatavaid toetusi ning 35% EAS-i poolt

eraldatavaid toetusi (stardiabi, koolitus, nõustamine, turundus jne.).

Kõige kõrgemalt hindavad toetust saanud ettevõtted toetuste positiivset mõju teenuste

kvaliteedi tõusule ning klientide rahulolu kasvule (Joonis 27). Samuti avaldas toetuse

saamine ettevõtjate hinnangul mõju tootevaliku laienemisele ning külastatavuse

suurenemisele.

41

Toetused on avaldanud ettevõtjate hinnangul vähest mõju käibe kasvule, madalhooaja

elavnemisele, külastuste pikenemisele ning uute töökohtade tekkimisele.

Kokkuvõttes võib öelda, et pigem on kasutatud toetusi olemasoleva teenuse kvaliteedi

parandamiseks ning vähem ettevõtte tegevuse laiendamiseks ning hooaja pikendamiseks.

Ka 2007. aastal toimunud küsitlusele vastanud pidasid olulisemaks just teenuse

kvaliteediga seotud mõjusid. Erinevalt käesoleva küsitluse tulemustest hinnati

positiivsemalt mõju külastatavuse suurenemisele (18%). Siinjuures tuleb tulemuste

tõlgendamisel silmas pidada nö buumiaegset külastajate arvu loomulikku kasvu, mida

tõenäoliselt seostati (ilmselt vahel ka põhjendamatult) toetuste saamisega. Nüüdseks on

majanduskeskkond oluliselt muutunud, mistõttu ei ole taolised hinnangulised tulemused

üks-üheselt võrreldavad. Toetuste mõju erinevatele faktoritele on keeruline objektiivselt

hinnata, kuna pole võimalik kindlaks teha, milline on tegevuste ja tulemuste vaheline

otsene või kaudne seos.

Joonis 27. Toetuste mõju ettevõtete tegevusele



34% viimase 5 aasta jooksul toetusi saanutest vastas, et nad oleksid teinud investeeringu ka

ilma toetust saamata oma- või laenuvahenditest. 40% oleks investeeringu viinud ellu

osaliselt ning 26% oleks selle üldse tegemata jätnud. Seega 66%-le vastanutest oli toetus

võimalus väga oluline konkurentsivõime tagamiseks.

Põhjalikemate järelduste tegemiseks oleks vaja edaspidi süvitsi uurida toetuste saamist ja

vajadust. Hetkel võime vaid oletada, et nende 34% hulgas, kes tegid oma investeeringud ka

42

ilma toetusteta, on neid kes olid investeerinud juba varem ning edasisest investeeringust

loobumine oleks võinud viia varasemate investeeringute tasuvuse vähenemiseni.

60% vastajatest märkis, et nad vajavad edaspidi rahalisi vahendeid tootearenduseks (Joonis

29). Üle poole vastajatest vajab rahalisi vahendeid ka infrastruktuuri rajamiseks (Joonis

30), ettevõtte laiendamiseks (Joonis 31), ettevõtte renoveerimiseks (Joonis 32) ning

turunduseks Eestis ja välisriikides.

Joonis 28. Ettevõtete vajadus rahaliste vahendite järele



Tootearenduse valdkonnas vajatakse rahalisi vahendeid kõige sagedamini lisateenuste

loomiseks ning uute toodete ja teenuste väljatöötamiseks (Joonis 29).

43

Joonis 29. Tootearendusega seotud vajaduste jaotus



Seoses infrastruktuuri rajamisega on kõige sagedamini tarvis rahalisi vahendeid valgustuse

rajamiseks territooriumil (Joonis 30). Teiste infrastruktuuri rajamisega seotud vajadused

jagunevad suhteliselt võrdselt. Ehk võib väita, et finantsvahendeid on tarvis võrdselt kõigi

investeeringute jaoks.

Joonis 30. Infrastruktuuri rajamisega seotud vajaduste jaotus



Ettevõtte laienemisega seoses on rahalisi vahendeid vastajate hinnangul vaja kõige

sagedamini toitlustusvõimaluste loomiseks ja arendamiseks ning uue majutushoone

ehitamiseks (Joonis 31).

44

Joonis 31. Ettevõtte laiendamisega seotud vajaduste jaotus



Turunduse osas on vastajate hinnangul rahalisi vahendeid vaja võrdselt nii turunduseks

Eestis kui ka turunduseks välisriikides.

Seoses ettevõtte renoveerimisega soovitakse rahalisi vahendeid kasutada kõige sagedamini

majutushoone renoveerimiseks ning viiendiku vastajate hinnangul ka köögi ja sauna

renoveerimiseks.

Joonis 32. Ettevõtte renoveerimisega seotud vajaduste jaotus



76% vastanutest leidis, et vajab finantseerimisvahendeid järgneva 5 aasta jooksul, kusjuures

finantseerimisvajaduse maht on vastajate arvates küllaltki suur. 51% hinnangu andnute

arvates on finantseerimisvajadus nende ettevõttes järgneva 5 aasta jooksul 3 miljonit krooni

45

(191 735 eurot) (28%) või üle selle (23%). Väiksemaks kui 500 000 krooni (31 956 eurot)

hindas oma ettevõtte investeeringuvajadust vaid 29% sellele küsimusele vastanutest (Joonis

33).

Joonis 33. Ettevõtte finantseerimisvajaduste suurus järgneva 5 aasta jooksul



Riigipoolne toetuse määr võiks 35% vastajate arvates olla kuni 50% projekti mahust,

37% vastajate arvates võiks see olla kuni 75% ning 28% vastajate arvates võiks toetuse

määr olla isegi suurem kui 75%.

4.2.16. Maaturismiettevõtjate ettepanekud

Vastajatel oli küsimustiku lõpus võimalik lisada ka vabas vormis märkuseid ja

ettepanekuid. Lahendamist vajavate probleemide ning uute tegevustena toodi esile järgmist:

Tasuta nõustamine toetuste taotlemisel finantsvahendite leidmiseks;

Eesti reisibüroodes suurema huvi tekitamine maaturismi teenuste vastu, välisriikide

reisibüroodega on koostöö sujunud isegi paremini;

Riigipoolne toetus võiks olla suurem maaturismi propageerimisel;

Kohalike omavalitsuste seas suurema huvi äratamine maaturismi vastu;

Maaturismi toodete ja teenuste ühtse edasimüügisüsteemi käivitamine MTÜ-s Eesti

Maaturism (sarnaselt Läti maaturismi organisatsiooniga);

Kvaliteedistandardite täitmise kontrolli tõhustamine;

46

Strateegia ja põhimõtete välja töötamine reklaamikanalite valiku ja kasutamise osas, et

liikmed saaksid seda oma töös kasutada;

Rohkem tasuta reklaamivõimalusi.

4.3. MAATURISMI ETTEVÕTJATE UURINGU JÄRELDUSED JA

ETTEPANEKUD

4.3.1. Küsitletud ettevõtted

Uuritavate hulgas olid pooled teeninduseta majutust (puhkekülad, puhkemajad) ning pooled

teenindusega majutust pakkuvad ettevõtted, kus lisaks majutusele pakutakse ka toitlustust.

Seejuures osa vastanuist tegeleb mitut liiki majutusega ning on ennast registreerinud

Majandustegevuse registris nii teenindusega kui teeninduseta majutusettevõttena.

Tõenäoliselt on ettevõtjatel soov teenindada võimalikult laia klientuuri ning erinevate

vajadustega sihtrühmi. Ohuks võib saada see, et ettevõte ei spetsialiseeru, ega tee selgeks

põhilise sihtrühma ootusi ja vajadusi ning lõpptulemusena ei pruugi teenus vastata kliendi

ootustele. Oht on ka turunduskulutuste suurenemine, sest erinevate sihtrühmadeni

jõudmiseks on vaja erinevaid turunduskanaleid ja -meetodeid.

Ettepanek: Korraldada vastaval teemal koolitusi, et ettevõtjad suudaksid end ette

valmistada erinevate majutusliikide haldamiseks ja erinevate sihtrühmade teenindamiseks.

Uuringust nähtub, et Põhja-Eesti regioonis on kõige rohkem uusi ning kõige vähem

pikaajalisi maaturismiettevõtjaid. Lõuna- ja Lääne-Eestis on ülekaalus üle 5 aasta

turismiturul tegutsenud ettevõtted. Lõuna-Eesti vastanute hulgas on suuremaid (ülekaalus

30-100 voodikohta) aastaringset majutust pakkuvaid ettevõtteid rohkem kui Lääne- ja

Põhja-Eesti (valdavalt kuni 30 voodikohta) vastanute hulgas. Lääne-Eestis on ülekaalus

suvehooajale orienteeritud pereettevõtted. Vastavalt on erinevad ka töötajate arvud: Lääne-

Eestis ja Põhja-Eestis on ettevõtetes põhitöötajaid vähem, kui Lõuna-Eestis.

Ettepanek: Koolitustegevuste planeerimisel regiooniti peaks arvestama, et alustanud

ettevõtjad ja pikka aega tegutsenud ettevõtjad, samuti suuremad ja väiksemad ettevõtted

vajavad erinevat tüüpi koolitusi. Tasuks uurida, kust uued ettevõtjad Põhja- Eestisse on

saabunud – kas nad on tulnud maapiirkonnast linnale lähemale või on tulnud linnast maale

ja püüavad tagada oma pereliikmetele hõivet.

47

Maaturismi ettevõtjad teadvustavad, et ainult majutuse pakkumine ei taga edu ning et

aktiivse puhkuse pakkujatega koostöö (nagu igasugune koostöö) tagab arengu.

Ettepanek: Kuigi paljud aktiivse puhkuse teenuste pakkujad on mobiilsed ja võivad oma

teenuseid pakkuda kohast sõltumata (va väga spetsiifiline aktiivse puhkuse teenus), võiks

täpsemalt uurida, kas igas regioonis on olemas piisav valik aktiivse puhkuse teenuste

pakkujatest ning kas sellise koostöö vajadust rõhutatakse mõnes regioonis eriti.

Märkimisväärselt on suurenenud võrreldes eelmise uuringuga majutusettevõtete arv, kes

lisateenusena pakuvad aktiivset puhkust, toitlustust ja seminari teenindamist. Eelmise

uuringu ajal oli selliseid 30% vastanutest, praegu 60%. Lisaks nimetas 43 teenusepakkujat,

et teeb tihedat koostööd aktiivse puhkuse pakkujatega.

Ettepanek: Korraldada majutusettevõtetele koolitusi, mis õpetavad maandama riske ja

vältima ohtusid, mis kaasnevad aktiivse puhkuse teenusega, kuna klient, kes ostab

majutuse, toitlustuse ja aktiivse puhkuse teenuse ühise paketina, peab õnnetuse korral

vastutavaks ettevõtet, kelle vahendusel ta teenuse on ostnud.

4.3.2. Töötajate ja omanike analüüs

Töökohtade keskmine arv on võrreldes eelmise uuringuga kasvanud 2,8 töökohalt 3,5

töökohale. Suurenenud on naistöötajate osakaal – kõigist töökohtadest 75%.

Uuring eristab põhikohaga, osaajaga ja hooajatöötajaid. Kesk- ja Lõuna-Eestis on

aastaringsetes majutusettevõtetes täisajaga töötajaid rohkem ning lisaks kasutatakse rohkem

hooajatöölisi kui osaajaga töötajaid. Lääne-Eestis, kus tegutsevad ühele hooajale (näiteks

suvehooajale) suunatud mikroettevõtted, on rohkem osaajaga töötajaid, kes töötavad ka

mingis muus valdkonnas ja saavad osa oma sissetulekust mujalt.

Ettevõtted, kus on valdavalt põhitöökohaga töötajad, on tõenäoliselt rohkem keskendunud

müügile ja kasumile ning rohkem orienteeritud teenuse kvaliteedile, kuna see tagab

konkurentsis püsimise.

Ettepanek: Arvestada koolituste planeerimisel, et Lõuna-Eestis võib olla suurem vajadus

personali juhtimise ja kaasamisega seotud koolituste järele, samuti saaksid nad olla

partnerid turismierialade koolidele, kuna neil on suurem vajadus hooajatööliste järele.

4.3.3. Ettevõtete finantsnäitajad

Kui hinnata kasumis olevate ettevõtete osakaalu regiooniti, siis võib näha, et Põhja-Eestis

48

on rohkem kasumis ettevõtteid, kuigi kasumid on väikesed. Lääne-Eesti ja Lõuna-Eesti

kasumis olevate ettevõtete osakaal on sarnane, kuid suurimad kasumid on Lõuna-Eesti

ettevõtetel. Ilmselt on Lääne-Eestis tegutsevad pereettevõtted väiksema kasumiga, sest

suurt käivet ei ole võimalik saavutada. Lõuna-Eesti suuremate voodikohtade arvuga

ettevõtetel on kulud müügikäibe suhtes madalamad. Uuringus tuleb välja, et ainult Kesk-

Eesti ettevõtjad on kahjumis.

Ettepanek: Kuna Kesk-Eesti kahjumit näidanud ettevõtted on saanud küsitluse vastuste

põhjal ka investeeringutoetust, siis võib oletada, et suured investeeringud on viinud

ettevõtted 2009.a. raamatupidamislikku kahjumisse. Tegelik olukord ei pruugi sugugi halb

olla, igapäevane majandustegevus võib ikkagi olla kasumis. Täiendavalt võiks siiski uurida

Kesk-Eesti ettevõtete kahjumi põhjusi.

4.3.4. Ettevõtete külastajad

Keskmise täituvuse ja külastajate arvu analüüsimisel torkab silma, et Lääne- ja Põhja-Eesti

ettevõtetes on väikse külastajate arvu juures kõrgem keskmine täituvus, tõenäoliselt on

ainult üheks ööks majutuvate läbisõidul olevate klientide osakaal väiksem. Samas on ka

kasumid väiksed, mis lubab oletada, et majutust pakuti omahinna lähedase hinnaga ja/või

pakuti odavaid lisateenuseid. Põhja-Eestis on ööbimiseta külastuste arv suurem kui

ööbimisega külastuste arv, mis viitab, et kohapeal sisustati päev suhteliselt odavate muude

teenustega ja ei ööbitud.

Ettepanek: Suunata Lääne-Eesti ettevõtjate tähelepanu võimalusele pakkuda rohkem

mitmekesiseid ja kallimaid lisateenuseid, vastasel korral jäädakse sõltuvusse

ilmastikutingimustest ja madalatest majutushindadest. Põhja-Eestis tasuks kaaluda

tootepaketi pakkumist, kus majutuse hinda on langetatud ja muu teenuse hinda on tõstetud.

4.3.5.Turundustegevuse analüüs

Küsitletavad hindasid kõige olulisemaks turunduskanaliks kodulehekülge. Oleks vaja

täiendavalt uurida, kuidas jõuab klient ettevõtete koduleheni, kas näiteks läbi mõne reisijuhi

(trükistest saadava info), turismiportaali või muul moel. Tegemist võib olla ettevõtja

põhjendamata ootusega, et koduleht tagab klientide juurdetoomise.

Joonis 23 näitab ettevõtete kulutusi turundusele, siinjuures aga vajaks täiendavat uurimist,

milline on turunduskulutuste seos külastajate arvuga, millistele turunduskanalitele kulutati

ja kuidas see mõjutas külastajate arvu ning ettevõtte sissetulekuid.

49

Ettepanek: Arendada ettevõtjate müügi- ja turundusoskusi, mis sisaldaks ettevõtte jaoks

kasumlike klientide ja kliendisegmentide leidmist.

Toetada mitmekülgselt väikeettevõtjate koostööd ja ühisturundust, mille kaudu saab

tõmmata tähelepanu ka üksikutele mikro- ja väikeettevõtjatele, kelledel üksi on raske endast

klientidele teada anda ning kellede teenuse väärtus tõuseb tunduvalt, kui seda pakkuda

paketis koos teistega.

4.3.6. Toetuste ja investeeringute analüüs

Küsitletavate hinnangul on vähenenud vajadus koolituste, õppereiside, koostöövõrgustike

ning finantseerimisvõimaluste kohta info saamise järele. Hinnang tuleneb tõenäoliselt

asjaolust, et vastanute hulgas oli suhteliselt palju kauem turul tegutsenud ettevõtteid, kellel

üldine informatsioon ja koolitused on juba käes, need ettevõtted vajavad rohkem

spetsiifilist koolitust ja nõustamist.

Kesk-Eesti ettevõtjatest 75% on saanud viimase 5 aasta jooksul toetust, teistes piirkondades

on toetust saanute osakaal väiksem. See viitabki eespool mainitud võimalusele, et Kesk-

Eesti ettevõtete kahjum on raamatupidamislik ja tuleneb suurtest investeeringutest, kuid see

vajab täiendavat uurimist.

Vastajate arvates on toetused mõjutanud eelkõige teenuste kvaliteedi tõusu, klientide

rahulolu kasvu ja tootevaliku laienemist. See lubab eeldada, et lähiaastatel võib aktiivse

turundus- ning müügitegevuse korral hakata kasvama klientide arv ja pikenema nende

kohalviibimise aeg, mis toob kaasa käibe kasvu ja vajaduse uute töötajate järele. Toetuste

mõju kohta põhjapanevate järelduste tegemiseks on möödunud liiga vähe aega.

Vastanute hinnangul on kõige suurem vajadus rahaliste vahendite järele tootearenduseks,

sealhulgas koolitusteks, uute lisateenuste arendamiseks ja kvaliteedi tagamiseks.

Summeerituna on siiski kõige enam neid, kes vajavad vahendeid infrastruktuuri rajamiseks,

ettevõtte renoveerimiseks ja/või laiendamiseks, mis on ka loomulik, sest vastanute hulgas

on palju vanu tegijaid. Kui ettevõte on tegutsenud üle 6 aasta, tekibki vajadus

renoveerimise järele. Vanadel tegijatel on reeglina leitud ka oma sihtrühm, kellele

soovitakse pakkuda uut kvaliteeti rajatistes ja hoonetes.

Erinevad arvamused toetuse määra osas tulenevad küsitletud ettevõtte tegutsemise

asukohast. Kasvukeskuste lähedal on omafinantseeringu võimekus suurem ning

kaugemates piirkondades peetakse vajalikuks kõrgemat toetuse määra.

50

Ettepanek: Pakkuda ettevõtjatele koolitusi ja seminare, mis on suunatud tootearendusele.

Eelkõige on vaja toetada ettevõtjate juhtimisoskuste arengut, oskust suurendada kapitali

tootlikkust, oskust pakkuda klientidele kõrgema väärtusega tooteid ning teenuseid ilma

füüsilistesse rajatistesse investeeringuid tegemata. Ettevõtjad peaksid lähtuma põhimõttest,

et investeeringud peavad olema tasuvad ka ilma toetusteta. Toetused ainult lühendavad

investeeringute tasuvusaega.

51

V. VÄLIS- JA SISETURISTIDE UURING

5.1. SISSETULEVA (incoming) TURISMI ÜLDNÄITAJAD

MAJUTUSETTEVÕTETE STATISTIKA PÕHJAL

Eesti Statistikaameti andmetel ööbis 2009. a. Eesti majutusettevõtetes 1,38 miljonit

välisturisti. Nende arv vähenes 52 806 võrra ehk 3,7% võrreldes 2008.a. Nende poolt

veedetud öid oli 2,74 miljonit (6,5% ehk 192 000 võrra vähem kui 2008.a.).

Välisturistide ööbimised puhkusereisidel vähenesid 5%, tööreisidel 4% ning muudel

reisidel (sh. ravireisidel) 13%.

Euroopa Komisjoni tellitud Eurobaromeetri uuringust6 selgus, et põhilised kriteeriumid

(välis)reisi valiku puhul on sihtriigi raha väärtus (33%) ning madalad hinnad (16%).

Sihtriigi turvalisus oli oluline 13% vastanutest ning 12% pööravad tähelepanu reisi

kvaliteedile. Üldine tendents Euroopas näitab, et puhatakse pigem kuskil kodulähedal ning

jäetakse ära pigem talvepuhkus kui suvepuhkus.

Tulenevalt eelmises lõigus välja toodud asjaoludest on suure potentsiaaliga turismi

seisukohalt Eesti lähiriigid (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa). Trendiga on kaasa läinud ka

riiklikud turunduskampaaniad ehk muutunud on Eesti reklaamimine välismaal, kuna

kaugemate maade turu osatähtsus on vähenenud ja rohkem pannake rõhku lähiriikidele.

SOOME TURISTIDE UURING

5.2. SOOMLASTE REISIMISE ÜLDNÄITAJAD

Eesti Statistikaameti andmetel majutus 2009. a. Eestis 750 984 soomlast (Joonis 34).

Majutatud Soome turistide arv kasvas 2009. a. 3% võrreldes 2008. a. Soomlaste Eestis

kohal viibimise arv oli 2009.a. keskmiselt 1,9 ööd.

6 Uuringu, kus osales 27 liikmesriiki, viidi läbi 2009. a.

52

Joonis 34. Soome elanike välisreisid

Allikas: Soome Statistikaamet

Soome Statistikaameti andmetel kulutas Soome elanikkond 2009. aastal välisreisidel kokku

3,14 miljardit eurot ehk 49 miljardit krooni (ei sisalda rahvusvahelist transporti sihtkohta).

Reisikulutused on viimastel aastatel aasta-aastalt kasvanud.

Soome Statistikaameti liigitus reisi eesmärgi ja kestuse järgi näitab, et 6,7 miljonist

välisreisist 54% moodustasid vaba aja reisid ööbimisega sihtriigis, 19% vaba aja kruiisid

ööbimisega laevas, 11% ühepäevased vaba aja reisid, 13% tööreisid ööbimisega sihtriigis,

1,8% ühepäevased tööreisid ja 1,4% tööga seotud kruiisid, millel ööbiti laevas.

2009. aastal olid Soome elanike vaba aja reiside peamised sihtkohad: Eesti (29%), Rootsi

(25%), Hispaania (koos saartega 7%), Venemaa (3,3%), Itaalia, Saksamaa (mõlemad

(3,1%), Kreeka (2,9%), Suurbritannia (2,5%) ja Tai (2,2%).

5.3. SOOME TURISTIDE EELISTUSED

552-st küsitlusele vastanust 98,2% on Eestis käinud ja vaid 10 vastanut (1,8%) ei ole varem

Eestit külastanud. Eestit külastanute protsent küsitlusele vastanute hulgas on aastast

aastasse olnud muutumatu. Kindlasti on siin oma osa asjaolul, et turismimess (põhiline

küsitlusankeetide täitmise koht) toimus Helsingis. Mõnes kaugemas Soome piirkonnas

toimuval messil oleks Eestis mittekäinute protsent kindlasti tunduvalt suurem. Samas on ka

EAS Turismiarenduskeskuse uuringud näidanud, et suurem osa Eestisse reisivatest

soomlastest on pärit Lõuna-Soomest ja elukohapiirkond mõjutab soomlaste Eestisse

reisimist mõnevõrra rohkem kui reisimist välismaale tervikuna.

53

5.3.1. Ööbimiskoha eelistus Eestis puhates: maapiirkond versus linn

Eelmiste aastatega võrreldes on toimunud märgatavad muutused (Joonis 35). Peaaegu

võrdsustunud on maal puhata soovivate ja linnapuhkust eelistavate vastanute arv.

Sealjuures märkimisväärse tõusu on teinud maapuhkuse eelistajate arv (+7%). Veidi on

tõusnud ka nende soomlaste osakaal, kelle jaoks ei oma ööbimise koht tähtsust ja

majutuskoha valik tehakse muude kriteeriumite põhjal.

Joonis 35. Ööbimiskoha eelistus Eestis puhates

Allikas: Soomlaste küsitlus (Rahvusvaheline turismimess MATKA 2010)


5.3.2. Puhkuse veetmise eelistused Eesti piirkonna suhtes

Endiselt on soomlaste hulgas populaarseim piirkond Lääne-Eesti (38,8%), milles on oma

osa kindlast Saaremaal ja Pärnul (Joonis 36). Aasta aastalt tõuseb huvi ka Põhja-Eesti vastu

(üha rohkem küsitakse messidel informatsiooni näiteks Ida-Virumaa kohta). Samas on

kõrge ka nende vastanute osakaal (47,1%), kelle jaoks piirkond ei oma tähtsust ning valik

tehakse muude kriteeriumite põhjal.

54

Joonis 36. Piirkonna eelistus7



5.3.3. Puhkuse pikkus

Tõusujoonel on soomlaste soov puhata Eestis korraga üle ühe nädala (Joonis 37). See võib

olla tingitud asjaolust, et soomlased plaanivad külastada Tallinnast väljapool asuvaid

piirkondi. Sellest on tõenäoliselt tingitud ka 1-2 päevaste puhkuste soovi vähenemine, mis

enamjaolt seisnesid Tallinna huviväärsustega tutvumises või ostureisides. Veidi alla poolte

küsitletutest (47,6%) viibiksid Eestis meelsasti 3-5 ööpäeva ja väikest langust näitas nende

vastanute osakaal, kes sooviksid Eestis olla vähemalt 1 nädala (34,2%).

Joonis 37. Eestis viibimise kestvus



5.3.4. Puhkuse liigi eelistused

Soomlastel on ühtlaselt kõrge huvi nii loodus- ja kultuuripuhkuse (50,2%), kui ka

tervisepuhkuse vastu (39,2%) (Joonis 38). Viimase nimetatud puhkuse liigi osas võib

märgata küll huvi langust, kuid hetkel on tervisepuhkus (spad ja sanatooriumid) soomlaste

7 Üks vastaja võis märkida mitu vastusevarianti.

55

seas siiski endiselt populaarne. Märgatavalt on tõusnud soomlaste huvi tegeleda aktiivsete

tegevustega Eestis viibitud puhkuse ajal.

Joonis 38. Puhkuse liikide eelistus8



5.3.5. Eelistatud tegevused puhkuse ajal Eestis

Tegevuste osas on aastate võrdluses näha, et üsna stabiilsena on säilinud huvi Eesti mõisate

ja kirikute külastuse (arhitektuuri ja ajaloo) ning jalgrattamatkade vastu (Joonis 39).

Tõusvat trendi on märgata huvis loodusturismi, ratsutamise ja kalastamise vastu.

Ratsutamishuvi kasvu võib täheldada ka Soomes toimuvatel messidel, kus ollakse huvitatud

ratsutamispakettidest, mis algaksid juba Tallinna piirilt. Oma kindel sihtrühm on endiselt

jahiturismi huvilistel. Samuti on ostureisidel käimine neljandiku vastanute jaoks endiselt

Eesti külastamise üks põhjusi.

8 Üks vastaja võis märkida mitu vastusevarianti.

56

Joonis 39. Eelistatumad tegevused puhkuse ajal Eestis9



5.3.6. Transpordivahendite eelistus Eestis ringiliikumiseks

Isiklikku või rendiautot kasutaksid transpordivahendina Eestis liikumiseks 63,2%

vastanutest (Joonis 40). Ekskursioonibussi eelistaksid 35,3% vastanutest, kusjuures

soomlaste vähest huvi langust ekskursioonibussidega Eestis ringi liikumise vastu kinnitab

ka EAS Turismiarenduskeskuse uuring „Eesti positsioon puhkusesihtkohana Soomes“.

9 Üks vastaja võis märkida mitu vastusevarianti. ** vastusevariant puudus 2008.a. küsitluses.

57

10% on tõusnud soomlaste huvi Eestis ringi reisida oma karavanautoga. Kuna soomlased

eelistavad karavanautodega üldiselt palju reisida, siis annab see ilmselt tunnistust asjaolule,

et sellise reisitüübi jaoks vajalik infrastruktuur on Eestis tublisti edasi arenenud

(veevõtukohad ja purgimissõlmed karavanautodele). Näiteks, MTÜ Eesti Maaturism

liikmeskonnast pakub 25% võimalusi karavanautodele.

Liinibussi või rongiga liiguksid Eestis ringi vaid 18% vastanutest. Sedavõrd väike vastanute

protsent annab kinnitust faktile, et Eesti rongi ja bussiliiklus toimib suuremate linnade

vahel, kuid individuaalturisti maapiirkonnas liikumise vajadust ei toeta. Muude

transpordivahenditena nimetati enim jalgratast ja mootorratast, mõni vastanud soomlane

kasutaks ringiliikumiseks meelsasti ka oma paati/kaatrit.

Joonis 40. Transpordivahendite eelistus10



5.3.7. Valmisolek kulutusteks maapuhkuse eest päevas (sisaldab majutust, toitlustust,

tegevust)

Küsimuse analüüs näitab, et kui veel 2008. aastal soovis 93% vastanutest oma kulutused

hoida kuni 900 krooni (57,52 euro) piires, siis 2009. aastal on see arv langenud 84,2%-ni

ehk vastavalt majandussituatsioonile reguleeritakse ka oma tarbimisharjumusi (Joonis 41).

Samas on veidi tõusnud nende soomlaste arv, kes on nõus kulutama rohkem kui 900 krooni

(57,52 eurot) päevas.

10

Üks vastaja võis märkida mitu vastusevarianti.

58

Joonis 41. Valmisolek kulutusteks



5.3.8. Peamised infokanalid, kust hangitakse teavet puhkamisvõimaluste kohta Eestis

Kõige olulisemal kohal on infoallikatest internet, mida kasutab info otsinguks suur enamus

soomlasi (98,5%) (Joonis 42). Rohkem kui kolmandik vastanutest kasutab meelsasti

messidelt saadud infot (38,5%), sõprade ja tuttavate soovitusi (35,6%) ning reisikataloogide

abi (32,7%). Nendega võrreldes vähem olulistena nimetati ajalehti/ajakirju ja

turismiinfopunkte.

59

Joonis 42. Peamised infokanalid11



5.3.9. Eestit külastava soome turisti peamised probleemid

Suureks probleemiks on soomlaste jaoks endiselt omakeelse info puudus (40,8%).

Probleeme nähakse veel kohalikus transpordis (19,4%), mis seab oma piirangud Eestis

ringiliikumisele, kui puudub isiklik auto ning teenidustasemes (18,9%). Muude

probleemide hulgas nimetati turvalisuse puudumist (eriti autode parkimise osas linnades).

11


60

Joonis 43. Peamised probleemid12



5.3.10. Soome turistide uuringu kokkuvõte

Majutatud Soome turistide arv kasvas 2009. a. 3%, mida võib pidada heaks tulemuseks,

kuna mitme eelneva aasta langustrend peatus.

Suurenenud on soomlaste huvi Eesti maapiirkondade vastu ehk trend vastava eelistuse

osas on liikunud linna eelistamise langemise suunas. Samas suure osa vastanute jaoks ei

ole oluline, millises Eesti piirkonnas puhata.

Eestit külastavate soomlaste seas on ülekaalus keskealiste ja vanemate vanusegruppide

esindajad. Seda tendentsi on näha Soomes toimuvatel turismimessidel, Statistikaameti

andmetes ja küsitlustele vastanute analüüsis (25% vastanutest olid üle 40 aasta vanad ja

62% üle 50 aasta vanad).

Reisikestvuse osas on märgata tõusu just üle nädala kestvate reiside seas. Need kõik on

potentsiaalsed maapiirkonda külastavad turistid.

Reisi kestel tarbitavate teenuste eest makstava rahasumma osas on märgata langust.

Eelistatum puhkuse liik on endiselt looduspuhkus ning tõusev trend on aktiivne puhkus.

Viimast fakti selgitab ka asjaolu, et soomlaste reisimisharjumused on muutunud, kuna

pensionile on minemas nö uue suhtumisega põlvkond, kelle tervis on korras, sissetulek

piisav ja soov maksimaalselt osa saada pakutavatest aktiivse puhkuse võimalustest suur.

Pereturismil on prognooside järgi kasvav potentsiaal, kusjuures muutumas on ka

soomlaste peremudel ehk sageli reisivad lastega hoopis aktiivsed vanavanemad. Seega

vajaks Eesti perereiside jaoks Muumimaaga sarnaseid turismiatraktsioone. Eestis on

12


61

küll mõningaid teema- ja pereparke (Pokumaa, Kilplala jms), mida siiski hetkel veel

välisriikides asuvate pere-ja teemaparkidega võrrelda ei saa ning mis vajaksid

edasiarendamist, et muutuda turismiatraktsioonideks ka välisturistide jaoks. Põnevusega

jääb oodata Lotemaa projekti teostumist.

Eelistatumad tegevused on seotud vaatamisväärsuste ja aktiivse puhkuse võimaluste

kasutamisega. Ühtlane huvi on kultuuri/arhitektuuri suunitlusega ringreiside, erinevate

looduses toimuvate aktiivsete tegevuste ning pärandturismi ja ostuturismi osas.

Aina suurem osakaal on isiklike autodega reisivatel tavaturistidel, kes tihti teevad oma

liikumisega seotud otsuseid ka jooksvalt saadava informatsiooni alusel. Rendiauto (6%)

ja kaugliinibussi/rongi (8,9%) kasutajaid on soomlaste seas suhteliselt marginaalselt.

Peamiseks probleemiks peavad soomlased infopuudust, mistõttu on oluline reisi kestel

(piirkonnas kohapeal) mugavalt kasutatavate, konkreetset piirkonda või Eestit tervikuna

tutvustavate materjalide kättesaadavus turistile. Soomlastele teeb turismiprobleemidest

muret ka Eesti hinnataseme tõus.

Soomlased saavad Eestit puudutava informatsiooni peamiselt internetist ja messidelt.

Soomlaste peamisteks motiivideks lähitulevikus Eestisse tulekul on soov kogeda uusi

kohti (avastatakse näiteks Ida-Virumaad, Setomaad jm Tallinnast kaugemal asuvaid

piirkondi), võtta osa Eestis toimuvatest kultuurisündmustest ja kontsertidest (nt.

Laulupidu, erinevad festivalid jms). Omale kohale jääb kindlasti ka ostuturism ja mõnes

tegevusvaldkonnas (iluteenused, autoteenused jms) tunduvalt odavamate teenuste

tarbimise soov.

Eesti riigi (EAS Turismiarenduskeskuse) poolt korraldatavad turunduskampaaniad Soomes

on olnud edukad. Samuti on tõusuteel soomlaste huvi reisimise osas lähiriikidesse. Nendele

kahele faktile toetudes võib prognoosida soomlaste reiside taastõusu Eestisse lähemate

aastate jooksul. Oma kaal on kindlasti ka asjaolul, et Eesti läheb 2011.aastal üle eurole, mis

lihtsustab reisimist ja tõstab turistide tehtavaid kulutusi kohapeal.

62

LÄTI TURISTIDE UURING

5.4. LÄTLASTE REISIMISE ÜLDNÄITAJAD

Läti Statistikaameti andmetel tegid Läti elanikud 2009.aastal 3,06 miljonit välisreisi, millest

51% ehk 1,57 miljonit olid mitmepäevased reisid. Võrreldes 2008. aastaga vähenes lätlaste

välisreiside arv 13%, sealhulgas ööbimisega reiside arv 14%.

Joonis 44. Läti elanike välisreisid

Allikas: Läti Statistikaamet

2009. aastal külastas Eestit 529 400 Läti elanikku (kes moodustasid 7,5% kõigist 2009.

aastal Eestit külastanud välismaalastest), kuid vaid 13% (68 320) neist ööbis Eestis. Kokku

veetsid Läti turistid Eesti majutusettevõtetes 2009. a. 103 091 ööd. Võrreldes 2008. aastaga

vähenes Läti turistide arv 14% ja nende ööbimiste arv 16%. Läti turistid olid 2009. aastal

Eesti majutusasutustes ööbivate välisturistide hulgas majutatute arvult 5. kohal ja veedetud

ööde arvult 6. kohal (moodustades 4,9% välisturistidest ja 3,8% välisturistide ööbimistest).

5.5. LÄTI TURISTIDE EELISTUSED

Nii EAS Turismiarenduskeskuse uuringute, kui ka küsitlusele vastanute analüüs näitas, et

valdav osa Läti turiste on Eestit korduvalt külastanud (97,8% küsitlusele vastanutest on

varem Eestis käinud).

63

5.5.1. Ööbimiskoha eelistus Eestis puhates: maapiirkond versus linn

Suur osa küsitusel osalenud lätlastest (73,7%) eelistab ööbida pigem maapiirkonnas (sh

väikestes linnades) ja vaid 14,3% ööbiks puhkuse ajal meelsamini suurtes linnades (Tallinn,

Tartu, Pärnu jms). Samas ei omanud 12%-le vastanute seast ööbimise koht tähtsust. (Joonis

45).

Joonis 45. Ööbimiskoha eelistus Eestis puhates

Allikas: Lätlaste küsitlus (Rahvusvaheline turismimess BALTTOUR 2010)


5.5.2. Puhkuse veetmise eelistused Eesti piirkonna suhtes

Enam eelistavad lätlased külastada Põhja-Eestit ja Lõuna-Eestit. Viimati nimetatud regioon

on sealjuures teinud suure kasvu (+10,1%) (Joonis 46). Langustendentsi näitab nende

lätlaste osakaal, kelle jaoks piirkond pole oluline ja kes vaatavad Eestit hea meelega ühtse

tervikuna, mistõttu võib arvata, et lätlased on muutunud teadlikumaks ja nende reisiotsused

sihtpärasemaks. Teisest küljest näitab see ka, et puhkuseotsuseid ei tehta piirkonna vaid

teiste kriteeriumite järgi (atraktiivne koht, sobiv hind, konkreetne aktiivse puhkuse tegevus

jms.)

64




5.5.3. Puhkuse pikkus

Jätkuvalt on näha nädalaste ja kauem kestvate puhkuste huvi vähenemist. Küll aga on

tõusnud soov veeta Eestis lühipuhkus. Üle poolte vastanutest (77,8%) veedaksid oma

puhkusest kuni 5 päeva Eestis (Joonis 47).

Joonis 47. Eestis viibimise kestvus



5.5.4. Puhkuse liigi eelistus

Kõige populaarsem on lätlaste seas endiselt loodus- ja kultuuripuhkus (56,7%) ning teisel

kohal aktiivne puhkus (50,7%). Huvi kasvu näitavad puhkusevõimalus tootmistalus ning

tervisepuhkus (Joonis 48).

13


65




5.5.5. Eelistatumad tegevused puhkuse ajal Eestis

Populaarseim tegevus puhkuse ajal on mõisate ja kirikute külastus (Joonis 49). Suurt huvi

on üles näidatud ka loodusvaatluse ja ökoturismi ning linnavaatluste osas, mis on mõlemad

tõusnud pea 4% võrreldes eelmise aastaga. Tõusnud on lätlaste soov tulla Eestisse õppima

käsitööd. Suuresti on oma populaarsust kaotanud huvi jalgrattamatkade ja ostureiside vastu.

Mõlemad viimati nimetatud tegevused on aga üsnagi populaarsed ja tõusva tendentsiga

soomlaste seas.

14


66




5.5.6. Transpordivahendite eelistus Eestis ringiliikumiseks

Suur osa lätlasi (77,4%) eelistab Eestis ringi liikuda oma autoga. See on täiesti mõistetav,

sest see tagab vabama liikumisvõimaluse ja vahemaad ei ole ju sugugi pikad (Joonis 50).

Kaugliinibusside ja rongide eelistus on väike (5,1%), mis on ka loogiline tulemus tulenevalt

Eesti rongi- ja bussiliikluse kitsaskohtadest. Muude sõiduvahendite osas nimetati põhiliselt

mootorrattaid ja jalgrattaid.

15


67

Joonis 50. Transpordivahendite eelistus16



5.5.7. Valmisolek kulutusteks maapuhkuse eest päevas (sisaldab majutust, toitlustust,

tegevust)

Küsimuse, kui palju oleksite nõus maksma ööpäevase puhkuse eest maapiirkonnas

(sisaldab majutuse, toitlustuse, tegevusi), analüüs näitas, et lähiajal sooviks 87,3%

vastanutest oma kulutused hoida kuni 630 krooni (40,26 euro) piires (Joonis 51).

Suuremaid kulutusi teha soovivate lätlaste osakaal on endiselt langevas tendentsis.

Joonis 51 Valmisolek kulutusteks



16


68

5.5.8. Peamised infokanalid, kust hangitakse teavet puhkamisvõimaluste kohta Eestis

Lätlaste peamisteks infokanaliteks ei ole enam reisikataloogid (57,1%), vaid internet

(61,7%) (Joonis 52). Reisikataloogide populaarsus on langenud interneti kasutajate arvelt,

sest interneti võimalused laienevad iga päevaga. Suur osa vastanutest otsib infot endiselt ka

messidelt (32,3%) ning turismiinfopunktidest (20,3%). Vaid 18,8% kasutab

reisikorraldajate ja reisibüroode abi, mis näitab, et läti turistidele meeldib rohkem omal käel

Eestis viibida ja enda jaoks maad avastada. Üheks tähtsaimaks infoallikaks võib ka

nimetada sõprade ja tuttavate soovitusi, mida arvestavad ja kuulavad 31,6% vastanutest.




5.5.9. Eestit külastava läti turisti peamised probleemid

Infopuuduse kui põhilise probleemi üle kurdavad läti vastajad juba mitmendat aastat

(Joonis 53). Teenuste kvaliteedis vastajad erilisi probleeme ei näe. Olematuks on

kahanenud piiriületusprobleemid, kuid hindade osas nii tolerantsed ei olda.

17


69

Joonis 53. Peamised probleemid



5.5.10. Kas eelistaksite oma puhkuse ajal külastada ainult Eestit või ...?

Küsimuse eesmärk oli teada saada, kuidas lätlased oma puhkust planeerivad. Kas Eesti on

üheks peatuseks ning siis siirdutakse edasi või puhatakse ainult Eestis ja siirdutakse hoopis

koju tagasi? Sellel aastal on näha, et ainult Eestis veedetud puhkuste osakaal on märgatavalt

tõusnud (52%) (Joonis 54).

Joonis 54. Lätlaste eelistus puhkuseriigi valikul



5.5.11. Läti turistide uuringu kokkuvõte

Lätlased on huvitatud naabermaa avastamisest ning erinevate atraktsioonide

külastamisest. Kasvanud on Läti elanikele huvi lühireiside vastu maapiirkonda ja

70

väiksematesse Eesti linnadesse. Eesti ja Soome kombineeritud reisidest on endiselt

huvitatud ligikaudu pooled lätlased (48%) (Joonis 54).

Suure osa Läti turistide jaoks ei oma piirkond puhkuse planeerimisel Eestis olulist

tähtsust ning reisiotsused tehakse teiste kriteeriumite alusel.

Lätlaste hulgas on populaarsemad puhkuseliigid loodus- ja kultuuripuhkus ning aktiivne

puhkus. See, et Läti turist hindab kõrgelt Eesti loodust, saabub siia reeglina oma

transpordiga ja paneb ise kokku marsruudi, tähendab, et ta tunneb huvi eri

piirkondadesse reisimise vastu üle kogu Eesti, piirdumata suuremate linnadega.

Lätlaste meelistegevuseks Eestis on mõisate ja kirikute külastamine,

linnaekskursioonid, loodusvaatlus/ökoturism, jalgsimatkad ja selle aasta leid –

muuseumi külastused.

Eestis viibitakse meelsasti 3-5 päeva ja keskmiselt ollakse nõus tootepaketi eest

maksma kuni 400 krooni (25,56 eurot) päevas inimese kohta (sisaldab majutust,

toitlustust ja tegevusi).

Puhkamisvõimaluste kohta Eestis otsib lätlane infot internetist ning reisikataloogidest

ning korraldab oma reisi Eestisse ise, ilma reisifirmade vahenduseta.

Suurimaks probleemiks peavad Läti turistid Eesti turismivõimaluste kohta info

puudumist (ilmselt peetakse silmas just lätikeelse info vähesust).

Enamik lätlasi reisib Eestisse isikliku autoga, mis võimaldab neil Lääne-Euroopa

turistidega võrreldes rohkem Eestis ringi reisida. Samuti on Eesti lätlastele piisavalt

lähedal rühmakülastusteks ja näiteks klassiekskursioonideks.

Kindlasti aitaks turismi arengule kaasa kahe riigi vahelise kiirema ja mugavama

transpordiühenduse loomine nii pealinnade, kui muude regioonide vahel .

Huvipõhiste pakkumiste, marsruutide ja sündmuste ettevalmistamine aitaks kindlasti

Eestit külastavate välisturistide arvu suurendada.

Kui soomlaste puhul reisivad Eestisse valdavalt keskealised või vanemaealised, siis

lätlaste puhul võtavad reise ette pigem nooremad (seda kinnitas ka küsitlusele vastanute

keskmine vanus).

EAS Turismiarenduskeskuse uuringu „Eesti potentsiaal sihtkohana Lätis“ kohaselt on

valdav osa Läti turistidest Eestit korduvalt külastanud – järelikult seisab turismiettevõtjate

ees väljakutse innovaatiliste lahenduste leidmiseks, et lätlaste huvi Eesti vastu ei väheneks.

71

Eesti riigi (EAS Turismiarenduskeskuse) 2009. a. läbiviidud turismikampaania „Puhkus

looduses" ja 2010 aasta kevadel käivitunud kultuuripuhkuse kampaania "Reserveeritud" on

andnud kindla panuse lätlaste Eestisse tulemise huvi suurendamisse.

EV peaministri poolt tellitud Läti-Eesti tulevikukoostöö raporti kohaselt tuleks turismi

valdkonnas välja arendada rohkem konkreetseid partnerlussuhteid. Läti ja Eesti võiksid

välja töötada ühised lähenemisviisid, et saada ühiselt kasu kummagi riigi kontaktidest

kolmandatel turgudel ning tõmmata ligi naaberriiki külastavaid turiste, pikendades nii

nende regioonis veedetud aega.

5.6. VÄLISTURGUDE VÕRDLUS18

Kahe välisturu võrdluses on näha, et pikema puhkuse kasuks Eestis otsustaksid enam

soomlased, neist 34,2% vastanutest eelistaksid Eestis viibida nädala ning 13,8% üle nädala.

Lätlased eelistavad pigem lühipuhkust, mis on soomlaste seas vähem populaarne (Joonis

55).

Joonis 55. Lätlaste ja soomlaste reisikestvuse soovi võrdlus

Allikas: Soomlaste küsitlus (Rahvusvaheline turismimess MATKA 2010), Lätlaste küsitlus (Rahvusvaheline

turismimess BALTTOUR 2010)


Kulutusvalmiduse osas on kahe välisriigi turistide arvamused erinevad. Soomes, kus

majandusseis on parem, on ka kulutusvalmidus suurem (Joonis 56). Majanduslikes

raskustes Läti turistid hoiaksid oma kulutused aga võimalikult madalatena. Natukene alla

poolte lätlastest soovivad hoida oma kulutused 400 krooni (25,56 euro) piires, kui

soomlastest seas sooviksid selle summaga toime tulla vaid 6% vastanutest. 600 kroonist

18

2010. a. küsitluste tulemuste baasil.

72

(38,35 eurost) suuremaid kulutusi on nõus tegema vaid 12,8% lätlastest, aga 43,7%

soomlastest.

Joonis 56. Lätlaste ja soomlaste kulutusteks valmisoleku võrdlus




Mõlema riigi võrdluses on enim eelistatavateks transpordivahenditeks Eestis ringiliikumisel

isiklik auto (Joonis 57). Ekskursioonibussiga Eestisse tuleku osas on suurem huvi lätlastel.

Soomlaste jaoks hakkab see transpordiliik ennast ilmselt ammendama. Muude

liiklusvahendite all nimetasid mõlema riigi vastajad peamiselt mootorrattaid ja jalgrattaid.

Joonis 57. Lätlaste ja soomlaste transpordivahendite eelistuse võrdlus




Nii lätlaste kui soomlaste jaoks on suurimaks probleemiks omakeelse info kättesaadavus

(Joonis 58). Soomlaste transpordiprobleem on lätlastega võrreldes suurem ja seda ilmselt

73

seetõttu, et viimased tulevad Eestisse sagedamini oma autoga. Teenuste kvaliteedi tasemes

näevad soomlased suuremat probleemi võrreldes lätlastega.

Joonis 58. Lätlaste ja soomlaste peamiste probleemide võrdlus




Eelistatumateks puhkuse liikideks on nii soomlastel, kui lätlastel loodus- ja kultuuripuhkus

ning aktiivne puhkus (Joonis 59). Soomlaste jaoks on populaarne ka tervisepuhkus (SPA-de

ja sanatooriumite külastus).

Joonis 59. Lätlaste ja soomlaste puhkuse liikide eelistuse võrdlus




Välismaised turistid on erinevad. Nende ligi meelitamiseks ja nende vajaduste

rahuldamiseks, peab selgeks tegema põhjused, et miks nad külastavad külla, piirkonda või

74

maale tulevad: kas tegu on uudishimus erineva maastiku, looduse, traditsioonide, kultuuri

või kokakunsti vastu. Sellega kaasneb ka positiivne, aktiivne hoiak: välismaine külaline ei

taha mitte üksnes vaadata, vaid ka ise “katsuda“ ja kogeda neid erinevusi. Nõudmised

majutusele ja teenustele võivad olla kõrgemad kui kodumaiste klientide puhul – aga

põhitasandid on vastuvõetavad, kui neid tajutakse ehtsate ja originaalsetena.

SISETURISTIDE UURING

5.7. SISETURISMI ÜLDNÄITAJAD MAJUTUSETTEVÕTETE STATISTIKA

PÕHJAL

Eesti Statistikaameti andmetel ööbis 2009.a. Eesti majutusettevõtetes 766 593 siseturisti.

Nende arv vähenes 177 732 võrra ehk 19% võrreldes 2008. a. (vähenemine toimus kõigis

maakondades). Siseturistide poolt veedetud ööde arv oli 1,38 miljonit (17% vähem

võrreldes 2008. a.).

Tulenevalt halvenenud majandussituatsioonist algas siseturistide ööbimiste langus juba

2008. aastal. Hoolimata sellest asjaolust jäid siseturistid 2009. aastal endiselt majutatute

arvult majutusettevõtetele suurimaks kliendigrupiks (Joonis 60).

Joonis 60. Eesti siseturistide ööbimised (veedetud ööd) Eesti majutusettevõtetes

Allikas: Eesti Statistikaamet

Majandussituatsiooni sedavõrd kiire mõju siseturistide ööbimiste arvu vähenemisele on

ühest küljest seletatav faktiga, et seoses sissetulekute vähenemisega hakkasid Eesti

elanikud vähem kulutama isiklikele puhkusereisidele ning teisest küljest hakkasid Eesti

75

ettevõtted jälgima kulutusi seminaride, koolituste ja firmaürituste korraldamisele, viies neid

enam läbi asutuse ruumides.

5.8. SISETURISTIDE EELISTUSED

5.8.1. Puhkamine maal sugulaste/tuttavate juures versus maaturismiettevõtete

teenuste kasutamine

Maal sugulaste või tuttavate juures puhkab 65,7% (2009. a. 60,6%) ja

maaturismiettevõtetes 33,3% (2009. a. 26,9%) vastanutest. 16,1%-le (2009. a. 19,4%)

meeldib puhkuse ajal teha aga midagi muud (viibida oma maamajas/suvilas, telkida, käia

välisturismireisidel, matkata jne).

5.8.2. Puhkuse eelistused Eesti piirkonna järgi

Potentsiaalsete siseturistide käest uuriti ka seda, millises Eesti piirkonnas siseturistid

eelistaksid puhata. Kui soomlased eelistasid enam Lääne-Eestist ja lätlased Põhja-Eestit,

siis eestlaste puhul on jätkuvalt suurim huvi Lõuna-Eesti vastu (Joonis 61). Samas on

sarnaselt lätlaste ja soomlastega eestlaste hulgas kõrge nende vastanute osakaal, kelle jaoks

piirkond pole oluline ning määravaks saavad muud tegurid.

Suhteliselt väike huvi Põhja-Eesti vastu on ilmselt seletatava faktiga, et paljud

messikülastajad olid Tallinnast ja selle lähiümbrusest ning oma kodukoha lähema

ümbrusega ollakse enam kursis ning puhkuse ajaks soovitakse minna kaugemale.


Allikas: Siseturistide küsitlus (Rahvusvaheline turismimess TOUREST 2010)


19


76

5.8.3. 2010. aasta puhkuse kestvus Eesti puhkusereisidel

Jooniselt 62 on näha, et rohkem kui pooled küsitletutest kavatsevad Eestis ringi reisida

rohkem kui nädala oma puhkusest. Märgatavat tõusu on näha lühemate puhkuste (sh eriti

paaripäevaste puhkuste) ja üle ühe nädalaste puhksute osakaalus.

Eestlaste hulgas on endiselt madala populaarsusega võimalus veeta oma puhkus

tootmistalus (näha sealjuures talutootmist ja proovida maatöid), mis Euroopa maaturismis

on suhteliselt populaarne (nn agroturism). Ühelt poolt on see tingitud sellest, et

tootmistalud ei ole Eesti turismimaastikul väga levinud, teisalt jälle puudub eestimaalastel

väga selge ettekujutus sellisest puhkuseviisist.

Joonis 62. Puhkusereisi kestvus



5.8.4. Puhkuse liigi eelistus

Populaarsemad puhkuse liigid on läbi aastate jäänud samaks (Joonis 63). 2010. aastal on

esikohal jälle tagasi 57,1%-ga loodus- ja kultuuripuhkus, teisel kohal väikese langusega

aktiivne puhkus ning kolmandal kohal 46,5%-ga tõusev trend tervisepuhkus.

Perepuhkus on jäänud praktiliselt samale tasemele, kuid ülejäänud liigid, kaasa arvatud

passiivse puhkuse veetmine, on positiivse tõusuga.

77




5.8.5. Puhkuse ajal eelistatumad tegevused

2010. aasta suurima hüppe tõusu suunas on teinud huvi käsitöö õppimise vastu (20,0%)

(Joonis 64). Populaarsed tegevused on ka päevitamine ja suplemine (45,7%) ning SPA-de

külastus (44,3%).

Ainuke huviala, mis on läbi aastate tõusutendentsiga on jahipidamine. Samuti on tõusnud

huvi mõisate ja kirikute, kontsertide ja festivalide ning muuseumide külastamise vastu.

20


78




5.8.6. Kulutused päevas inimese kohta puhkusereisi ajal Eestis

Jooniselt 65 on näha, et pea 19% vastanutest oleksid nõus kulutama päevas üle 900 krooni

(57,52 euro). Kolmandik vastanutest hoiaksid kulutused maksimaalselt 600 krooni (38,35

euro) piires.

Kui võrrelda sise- ja välisturistide soove kulutuste suuruse osas, siis on tendentsid sarnased.

Ligi pooled samale küsimusele vastanud soomlastest (49,8%) hoiaksid samuti oma

kulutused 400-600 krooni (25,56–38,35 euro) piires.

21


79

Joonis 65. Valmisolek kulutusteks



5.8.7. Peamised infokanalid puhkamisvõimaluste kohta Eestis

Jooniselt 66 on näha, et valdav osa informatsioonist saadakse internetist. Olulisel kohal on

ka sõprade/tuttavate soovitused, mis on 2010. aastal märgatavalt tõusnud. Reisikataloogide

populaarsus aina väheneb tulenevalt arvatavasti informatsiooni piiratuse tõttu. 2010. aastal

näitas suuremat tõusutendentsi reisibürood ja –korraldajad. Muude infokanalitena nimetati

peamiselt turismimesse.




22


80

5.8.8. Peamised probleemid turismitalusid külastades

2010. aastal tunti küsitluses huvi ka turismiettevõtete külastamisel esinenud probleemide

vastu. Selgus, et 2010. aastal on suure languse teinud rahulolevate klientide hulk (43,8%)

(Joonis 67).

Kitsaskohtadena nimetati puudujääke klienditeeninduses (mis jätab kliendile tunde, et ta

pole oodatud), põhjendamatult kõrgeid hindu, mis ka see aasta probleemidest kõige

suuremaks osutus (23,4%), ning vaba aja teenuste vähesust (puudub ka info lähikonnas

pakutavatest vaba aja sisustamise teenustest). Kõigis nendes kategooriates võib täheldada

väikest tõusu, mis viitab ka asjaolule, et klient on muutunud nõudlikumaks ning soovib

oma raha eest saada vastu kvaliteetset teenust.

Muude probleemide hulgas nimetati privaatsuse, wifi ja korraliku ligipääsu puudumist,

samuti ka parkimisvõimaluste vähesust. Uute muredena toodi 2010. aastal eraldi välja

sanitaartingimuste kehv tase just hügieeniruumides (9,0%) ning reklaami ja tegelikkuse

lahknemine (8,3%).

Joonis 67. Peamised probleemid23



5.8.9. Majutuskoha valiku olulised kriteeriumid

Üle poolte vastanutest (58,6%) pidas kõige tähtsamaks majutuse hinda ning 36,4%

vastanutest teeninduse kvaliteeti. Vajalikuks peeti veel hoonete interjööri ja korrastatust

(35,4%), majutuskoha tüüpi (32,3%) ning toitlustamist kohapeal (27,3%) (Joonis 68).

23

Üks vastaja võis märkida mitu vastusevarianti. * vastusevariant puudus 2007 ja 2008 a. küsitluses.

81

Joonis 68. Majutuskoha valiku olulised kriteeriumid



5.8.10. Olulised tegurid majutuskoha juures

Kõige enam peeti oluliseks kahte tegurit. Üle poole vastanutest pidasid oluliseks

heakorrastatud ümbrust (53,5%) ja veekogu lähendust (50,5%) (Joonis 69). Oluline oli

vastanutele veel matkaradade olemasolu (30,3%) ja grillimisvõimalus (29,3%).

Joonis 69. Olulised tegurid majutuskoha juures



5.8.11. Siseturistide uuringu kokkuvõte

Tähtsaim põhjus, miks turistid maapiirkonda külastavad, on elamused, mida nad

loodavad saada.

82

Eestimaalaste maapuhkuste kestus pikeneb (eelistatakse üle nädala puhata), kuid

endiselt ööbitakse valdavalt väljaspool ametlikku majutussektorit (oma suvekodus,

sugulaste või tuttavate juures).

Atraktiivseim piirkond eestlaste jaoks on Lõuna-Eesti. Samas peaaegu poolte

külastajate jaoks ei ole oluline, millises Eesti regioonis nad puhkavad, vaid see, mida

seal teha või näha saab. Samuti see, kui kättesaadav ja kvaliteetne on info erinevate

võimaluste kohta. Ilmselt puudub regioonidel atraktiivne sõnum, millega oma piirkonda

iseloomustada ning oskus end teistest regioonidest eristada.

Kasvutendentsi näitab nii 1-2 kui ka 3-5 päevaste puhkuste kodumaal veeta soovivate

eestlaste osakaal. Kuid endiselt üle poolte vastanutest veedaksid oma puhkusest

Eestimaal rohkem kui nädala.

Eestlane on harjunud kulutama keskmiselt 400-600 kr/in (25,56–38,35 euro/in) kohta

päevas, kuid tõuseb valmidus kulutada kuni 1300 krooni (83,08 eurot) inimese kohta

päevas.

Siseturisti maapuhkus on valdavalt aktiivse iseloomuga, millele lisandub pärandi- ja

looduselement, kuid suurimas tõusutrendis on looduspuhkuse osatähtsus.

Puhkuseliikidest eelistatakse passiivset puhkust (päevitamine, suplemine), SPA-de

külastamist, loodusvaatlust ja ökoturismi ning mõisate ja kirikute külastust. Aktiivne

puhkus ja loodus-kultuuripuhkus annavad võimaluse tegelda mitmesuguste

harrastustega. Viimastel aastatel on märgatavalt aktiivsemaks muutunud pered, kes

otsivad perepuhkuse võimalusi või hobi- ja puhkelaagreid lastele.

Infot reisimisvõimaluste kohta otsitakse internetist ning küsitakse sõprade/tuttavate

käest. Olulisel kohal on ka ajalehed ja ajakirjad.

Majutuskohti valitakse hinna ja liigi, veekogu ääres paiknemise ning heakorrastatuse ja

interjööri taseme järgi.

Meeldiv on tõdeda, et valdav enamus kliente on rahul maamajutusettevõtete toodete ja

teenustega. Kitsaskohti nähakse klienditeeninduses, hinna ja kvaliteedi suhtes ning vaba

aja teenuste nappuses.

Sise- ja välisturistide eelistuste peamine erinevus on tarbitava paketi teenuste

kombinatsioonis. Kui siseturistid eelistavad rohkem kombinatsiooni majutus + toitlustus +

saun, siis välisturistid eelistavad pigem mõnda aktiivse puhkuse või terviseteenust koos

majutuse ja toitlustusega.

83

VI. LÕPPSÕNA

Eesti looduslik ja kultuuriline mitmekesisus on Eesti turismi väärtus ja konkurentsieelis.

Turismialased uuringud ja analüüsid aitavad mõista klientide eelistusi ja soove ning anda

turismiettevõtjatele kätte tegutsemissuunad tootearenduseks ja turundustööd suunamiseks

õigete kliendigruppideni.

Mitmekesisus ja maaelu on maaturismi ettevõtluse ressurss. Maaturismiettevõtlus on selle

ressursi hoidja ja väärtustaja. Piirkondadel, kes oskavad hoida ja väärtustada oma

looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust, on suurepärane eeldus kindlustada jätkusuutlik

areng. Maaturismiga tegelemine, turismiteenuse turustamine ning kohaliku elulaadi ja

mitmekesise Eestile omase ressursi müümine tagab ühelt poolt inimestele töökohad ning

teiselt poolt riigi rahvusvahelise tuntuse ja maaturismiettevõtjate konkurentsivõime.

Üldised väljavaated maaturismi arenguks on head, sest:

Emotsionaalne väärtus, mida linnainimesed omistavad sellistele ressurssidele nagu

loodus, isiklik kogemus, vaikus, traditsioonid või ehedad muljed, mida linnadest nii

lihtsalt ei leia, on kasvamas. Üha enam väärtustatakse säästvat elulaadi ning suureneb

loodus- ja kultuuriturismi osatähtsus, mis Eesti kui kultuurriigi jaoks on olulise

tähtsusega.

Uued tehnoloogiad (sh internet) loovad uusi võimalusi ja potentsiaali nišiturgudele

sisenemiseks, isegi väiksemate ja eriliste individuaalsete pakkumiste ning toodetega.

Inimeste väärtushinnangud (eelkõige elustiilis) on muutunud ning see omakorda viib

teistsuguste kogemuste otsinguteni. Haridustaseme ja teadlikkuse tõusuga kasvab

inimeste huvi võõraste kultuuride, loodusliku mitmekesisuse ja erinäoliste inimsuhete

vastu teistes maades. Maapiirkonnad pakuvad sealjuures inimestele enamike soovide

täitmiseks peaaegu piiramatuid võimalusi, ressursse ja vahendeid.

Maaturism müüb elulaadi mitmekesises maakeskkonnas – see annab põhjuse külastusteks

ja unikaalse lisandväärtuse nii sise- kui välisturistidele, kes külastavad mitmekesiseid Eesti

maapiirkondi erinevatel eesmärkidel. Eesti maaturismi tulevik pakub suuri

arenguvõimalusi, väljakutseid ja positiivseid muutusi.

84

Maaturismi ja -turismiteenustega tegelevate ettevõtjate konkurentsis püsimise võtmeks on

vaimustunud klient (ja mitte üksikud kliendid, vaid kõik kliendid). Selle saavutamiseks

tuleb, aga pakkuda mitmekesiseid ja kõrge kvaliteediga turismitooteid ja -teenuseid.

85

VII. SUMMARY

The survey “Tourism operators in rural areas" has been prepared on the order of the

Ministry of Agriculture of the Republic of Estonia and is financed by the funds of the

Estonian Rural Development Plan 2007-2013.

The survey aims to provide an overview of tourism businesses operating in rural areas and

of the preferences and desires of the domestic and foreign tourists using rural tourism

products and services. For the purpose of compilation of the analysis for the study, 1088

foreign tourists (Finns, Latvians), 502 domestic tourists and 154 tourism businesses

operating in rural areas were interviewed through questionnaires.

The development of Estonian tourism (including that of the sector of rural tourism) has

been rapid in the last five years. More efficient use of resources in the tourism sector will

allow increasing the competitiveness and quality of the tourism sector even further.

Estonian tourism accounts for a large part of rural tourism, which is based on rural

resources and strengths, taking into account and integrating economic, social and cultural

structures and traditions.

According to the European umbrella organization for rural tourism EuroGites, the

importance of rural tourism varies in the tourism industry in general between 2-40%,

depending on the country. In Estonia, accommodation in rural tourism accounts for

approximately 66% of the total accommodation sector and 49% of the total number of beds

officially registered in the registry of the Estonian Registry of Economic Activities.

Similarly to European rural tourism, the Estonian rural tourism is mostly aimed at domestic

markets or nearby foreign markets. According to the Estonian Statistical Office, in 2009,

domestic tourists formed 36% of the total number of visitors of the accommodation

establishments of Estonia. The survey of the operators of rural tourism showed that the

percentage of domestic tourists among the total number of visitors in rural areas was 69%.

When comparing the number of overnight stays in the tourism businesses of rural and urban

areas based on the data of the Estonian Statistical Office, it can be stated that in 2009, in

86

rural areas, the decline in the number of overnight stays compared to the year 2007 was

higher than in urban areas (respectively -20% and -10%).

A STUDY OF THE ESTONIAN TOURISM BUSINESSES

OPERATING IN THE RURAL AREAS

As of 10.09.2010, a total of 1496 different types of accommodation establishments have

been registered in the Estonian Registry of Economic Activities. 981 (65.6%) of them are

located in rural areas and 515 (34.4%) in cities. The study of rural tourism operators

included 154 companies, of which 129 identified themselves as providers of

accommodation, 11, as providers of the service of active recreation, and 14 incorporated

catering businesses, children's creativity camps, health care providers, organizers of the

camp, event organizers and similar other.

The rural tourism business survey showed that:

Compared to a similar study carried out in 2007, the number of businesses providing

accommodation, who as an additional service, offer active recreation, catering and

seminar services, has considerably increased.

The average number of jobs compared to the survey of 2007 has grown from 2.8 jobs to

3.5 jobs. The proportion of female workers has increased - 75% of all the positions.

In Central and Southern Estonia, in the accommodation establishments operating year

round, there are more full-time employees, more seasonal workers are used, and the

number of part-time employees is less. In Western Estonia, where micro enterprises are

operating focused on one season (e.g. summer), there are more part-time workers.

In North-Estonia, there are more profitable businesses, even though the profits are low.

In West Estonia and South Estonia, the percentage of profitable businesses is very

similar.

Analysis of the average occupancy rate and the number of visitors showed that in

Western and Northern Estonia, with the small number of visitors, the companies have

higher average occupancy rates; evidently, the proportion of one night accommodations

with customers in transit is lower.

The home page is considered the most important marketing channel.

The respondents estimate the reduction in the need for information concerning training,

study visits, networking and financing opportunities.

87

Over the past 5 years, 47% of the total numbers of respondents have received various

national and EU grants for the development of their businesses (53% in the form of

investment aids).

76% of the respondents felt the need for means of financing during the next 5 years,

whereas respondents think the volume of the financing needs is quite high (in case of

51% of the respondents, it is 3 million EEK (191 735 euro) or more). The greatest need

for financial resources is for product development (including development of new

ancillary services, quality assurance) and establishment of infrastructure (for renovation

and/or expansion of the enterprise).

THE STUDY OF THE EXPECTATIONS AND PREFERENCES

OF FOREIGN TOURISTS

According to the Estonian Statistical Office, 750 984 Finns and 529 400 Latvians sought

accommodation in Estonia in 2009.

The comparative analysis of the surveys of foreign tourists (the Finns and Latvians)

showed that:

The Finns are more likely to decide in favor of a longer holiday in Estonia. Latvians

would rather spend a short vacation in Estonia.

As for expenditure readiness, tourists of the above two foreign countries are of different

opinions. In Finland, where the economic situation is better, the expenditure readiness

is also higher. The tourists from Latvia, which is enduring financial difficulties,

however, would keep their expenses as low as possible. Slightly under half of the

Latvians want to keep their costs within 400 EEK (25,56 euro), whereas out of the

Finns, only 6% of the respondents would like to cope with this amount.

For tourists from both countries, the most preferred transport option for moving around

in Estonia is the private car. As for coming to Estonia by a tour bus, Latvians have

shown a greater interest in that. Out of other means of transport, the respondents of both

countries mentioned mostly motorbikes and bicycles.

The preferred types of holidays for both Finns and Latvians are nature and cultural

holidays and active holidays. For the Finns, health vacations (visits to SPA and health

resorts) are also still popular.

88

Foreign tourists are different. For attracting them and for meeting their needs, the

reasons why they are visiting different regions of Estonia must first be discovered. Is it

a curiosity for different landscapes, nature, traditions, culture or gastronomy? There is

also a positive and active attitude involved: a foreign visitor does not only want to see,

but also to "touch" and experience these differences. The demands on accommodation

and services may be higher than those for domestic customers - but the basic levels are

acceptable if they are perceived as genuine and original.

THE STUDY OF THE EXPECTATIONS

AND PREFERENCES OF DOMESTIC TOURISTS

According to the Estonian Statistical Office, in 2009, 766 593 domestic tourists stayed

overnight at Estonian establishments of accommodation.

The analysis of the survey of domestic tourists showed that:

The length of the rural holidays of Estonians is increasing (people prefer to rest longer

than for one week), but the nights are still spent mostly outside the formal housing

sector (their summer home, with relatives or friends).

For Estonians, the most attractive area is Southern Estonia. However, for almost half of

the visitors, it does not matter which Estonian region they are resting in, but rather what

they can do or see there. Also, how accessible and of how high is the quality of the

information about the various options.

Estonians are accustomed to spending an average of 400-600 EEK (25,56 – 38,38 euro)

per person per day, but the willingness to spend is rising to 1300 EEK (83,08 euro) per

person per day.

The rural vacation of a domestic tourist is predominantly active in nature, plus the

heritage and natural elements, but the biggest upward trend is in proportion to nature

holidays.

Out of the types of vacation, passive vacation (sunbathing, swimming), visits to Spa's,

observation of nature and ecotourism, and visits to manor houses and churches are

preferred. In recent years, families have become much more active in seeking

opportunities for family vacations or hobby and recreational camps for children.

Information about travel is searched for on the Internet and asked from

friends/acquaintances Newspapers and magazines also play a prominent role.

89

The vast majority of customers are satisfied with the products and services of rural

accommodation enterprises. The quality of the provision of customer service, the ratio

of price and quality, and lack of leisure services are occasionally perceived as

bottlenecks.

The natural and cultural diversity of Estonia is a value and a competitive advantage of

Estonia. Tourism-related research and analysis help tourism operators to understand

customer preferences and desires, and give themselves directions for product development

and marketing efforts towards the appropriate customer groups.

Diversity and country life is the business resource of rural tourism in Estonia. Rural tourism

business is the keeper and enhancer of this resource. The regions which are able to maintain

and enhance their natural and cultural diversity have an excellent prerequisite for ensuring

sustainable development. Being involved in rural tourism, marketing of tourism services

and of the local lifestyle, and the selling of the diverse resource characteristic to Estonia on

the one hand ensures jobs for people and on the other hand guarantees the international

reputation and competitiveness of the rural tourism businesses of the country.

90

LISAD

LISA 1. MAATURISMI ETTEVÕTJATE KÜSITLUSANKEET

1. Mis aastal on Teie ettevõte loodud?

2. Mis aastast tegutsete turismiettevõtjana?

3. Mitu lepingulist töötajat oli Teie ettevõttes kui alustasite turismiteenuste

pakkumist?

............. in täistööajaga , sh naistöötajaid ..............

............. in osalise tööajaga , sh naistöötajaid ..............

4. Mitu lepingulist töötajat oli Teie turismiettevõttes aastal 2009?

............. in täistööajaga, sh naistöötajaid ..............

............. in osalise tööajaga , sh naistöötajaid ..............

5. Millisesse vanusegruppi/gruppidesse kuuluvad Teie lepingulised töötajad?

18-30; 31-40; 41-50; 51-60; üle 60

6. Kas kasutasite 2009.a. hooajalist tööjõudu? Milliste tööde tegemiseks?

7. Millisesse vanusegruppi/gruppidesse kuuluvad Teie hooajalised töötajad?

18-30; 31-40; 41-50; 51-60; üle 60

8. Teie ettevõtte juht on

naine / mees

9. Teie ettevõtte juhi vanus

10. Kui suur oli Teie ettevõtte möödunud majandusaasta müügitulu ...... krooni ja

majandusaasta kasum...... krooni ? (vt äriregistrile esitatud majandusaastaaruandest)

11. Mitu protsenti oli Teie majutusettevõtte keskmine täituvus 2009. aastal?

12. Kui palju külastajaid kokku oli Teie ettevõttes 2009. aastal? ..... sh, välisturiste .....

13. Kui palju oli Teie ettevõtte külastajate seas 2009.a. ühepäevakülastajaid .......... in

14. Kui palju oli Teil ettevõtte külastajate seas 2009.a. ööbivaid külastajaid .......... in

15. Millistest riikidest käis Teie ettevõttes kliente 2009 aastal? (%)

16. Milliseid tooteid ja teenuseid pakute oma turismiettevõttes ise (va teenuste

vahendamine)?

Majutus

Aktiivne puhkus

Toitlustamine

Seminariteenus

Muu (nimetage)

91

17. Milliseid tooteid ja teenuseid pakute koostöös teiste teenusepakkujatega?

Majutus

Aktiivne puhkus

Toitlustamine

Seminariteenus

Muu (nimetage)

18. Milliseid teie ettevõtte teenuseid tarbivad külastajad kõige rohkem? (palun

järjestage kõik teie ettevõttes pakutavad teenused nõudluse järjekorras: 1. kõige

nõutum; 2. jne) NB! Teenused, mida Teie ettevõte ei paku jäävad tühjaks ja neid

järjestama ei pea

Teenus siseturistid välisturistid

Ainult majutus

Majutus koos aktiivse puhkuse teenusega

Majutus koos seminari teenusega

Majutus koos käsitöö/käelise tegevusega

Majutus koos toitlustusega

Ainult aktiivse puhkuse teenus

Ainult seminari teenus

Ainult käsitöö/käeline tegevus (õpetamine, töötoad jms)

Ainult toitlustus (grupilõunad, degusteerimised jm)

Laagrid (teemalaagrid, lastelaagrid jne)

Muu ……………………………………

19. Millist turunduskanalit peate oma ettevõtte seisukohalt oluliseks? (hinnake 5-palli

süsteemis! 5- väga oluline, 1- väheoluline)

oma ettevõtte internetikodulehekülg

Eestimaa reisijuht „Puhkus Maal“

infokataloogid (www.1182.ee; www.kontakt.ee jne)

turismiportaalid (www.maaturism.ee , www.turismiweb.ee)

suhtlusvõrgustikud (Facebook, Twitter jms)

messid

trükimeedia (ajakirjandus)

telemeedia, raadiojaamad

muu (nimetage).........................................................................................................

20. Kui suure summa kulutasite turunduseks 2009. aastal?

kuni 1 000 kr

kuni 5 000 kr

kuni 10 000 kr

üle 10 000 kr

21. Milliseid ettevõtlust toetavaid tegevusi vajavad maaturismiettevõtjad?

koolitusi

rohkem infot finantseerimisvõimaluste kohta

ettevõtlusalane nõustamine (turundus, juhtimine jms)

maaturismiettevõtjate foorumite/infopäevade korraldamine

koostöövõrgustike arendamine (omavalitsustega, ettevõtjad omavahel jt)

http://www.1182.ee/

http://www.kontakt.ee/


http://www.turismiweb.ee/

92

abi toodete/teenuste väljatöötamiseks

ettevõtte turundamine Eestis

ettevõte turundamine välisriikides

õppereisid kogemuste vahetamiseks Eestis ja välisriikides

maaturismi märgi tuntuse tõstmine

muu .....................................................

22. Milliseid toetusi olete oma ettevõtluse arendamiseks saanud viimase viie aasta

jooksul?

a) Nimetage palun toetuse liik

investeering

koolitus

tootearendus

turundus

nõustamine

stardiabi

muud liiki toetus (nimetage)

b) Nimetage palun toetuse allikas

MAK 2007-2010 meede 3.1

MAK 2007-2010 Leader meede

EAS-st saadud toetus

muu toetuse allikas (nimetage)

c) Hinnake palun toetuse mõju oma tegevusele

tootevaliku laienemine

madalhooaja elavnemine

klientide rahulolu kasv

külastatavuse suurenemine

pikenenud klientide kohalviibimise aeg

teenuste kvaliteedi tõus

uute töökohtade tekkimine

käibe kasv

muu mõju (nimetage)

23. Kas oleksite investeeringu teinud oma ettevõtluse arendamiseks ka ilma toetuseta?

jah

ei

osaliselt

24. Milliste tegevuste elluviimiseks oma ettevõttes vajate rahalisi vahendeid?

a) ettevõtte laiendamiseks

uue majutushoone ehitamine

seminarihoone ehitamine

toitlustusvõimaluste loomiseks/arendamiseks

muu laiendustegevus (nimetage)

b) vaba aja teenuste mitmekesistamiseks (täpsustage)

c) ettevõtte renoveerimiseks

majutushoone renoveerimiseks

köögi renoveerimiseks

sauna renoveerimiseks

93

saalikompleksi renoveerimiseks

muu renoveerimistegevus (nimetage)

d) infrastruktuuri rajamiseks

teede rajamiseks

joogivee kvaliteedi parandamiseks, kaevu ehitamiseks (sh puurkaevud)

kanalisatsioonisüsteemi paigaldamiseks/uuendamiseks

veevõtukoha rajamiseks

valgustuse rajamiseks territooriumil

muu infrastruktuuri tegevus (nimetage)

e) masinate ja seadmete ostmiseks (nimetage)

f) inventari ostmiseks (nimetage)

g) tootearenduseks

majutuse kvaliteedi parandamiseks

teenuste atraktiivsemaks muutmiseks

lisateenuste loomiseks

uute teenuste ja toodete väljatöötamiseks

muu tootearendustegevus(nimetage)

h) turunduseks

Eestis

Välismaal

muu turundustegevus (nimetage)

25. Kui suur oleks Teie ettevõtte finantseeringuvajadus järgneva 5 aasta jooksul.

kuni 100 000

kuni 300 000

kuni 500 000

kuni 1 miljon

kuni 3 miljonit

üle 3 miljoni

26. Kui suur võiks olla riigi poolse toetuse määr? .......... %

27. Täitja andmed:

ärinimi, juriidiline vorm, majutusliik, kohtade arv

94

LISA 2. KLIENDIUURINGU KÜSIMUSED VÄLISTURGUDEL

1. Kas olete varem Eestit külastanud? (jah/ei)

2. Millises Eesti piirkonnas eelistaksite puhkust veeta? (valikvastused)

3. Kus ööbiksite meelsamini? (valikvastused)

4. Millist liiki puhkust eelistaksite? (valikvastused, mis kajastavad erinevaid ettevõtete

spetsialiseerumisi)

5. Millisest tegevusest huvituksite puhkuse ajal kõige rohkem? (valikvastused, mis

kajastavad erinevaid võimalusi tegevusteks)

6. Kui pikalt sooviksite Eestis korraga viibida? (valikvastused)

7. Millist transpordivahendit eelistaksite Eestis ringiliikumiseks? (valikvastused)

8. Kui palju olete nõus päevas kulutama inimese kohta puhkusereisi ajal Eestis?

(valikvastused)

9. Nimetage peamised infokanalid, kust hangite teavet puhkamisvõimaluste kohta Eestis?

(valikvastused)

10. Millised on teie arvates peamised probleemid Eestit külastava turisti jaoks?

(valikvastused)

11. Millisesse vanusegruppi Te kuulute?

95

LISA 3. KLIENDIUURINGU KÜSIMUSED SISETURUL

1. Kas puhkate tavaliselt maal sugulaste/tuttavate juures, kasutate maaturismiettevõtteid?

(valikvastused)

2. Millises Eesti piirkonnas eelistaksite puhata? (valikvastused)

3. Mitu päeva kavatsete käesoleval aastal kokku veeta Eestimaal puhates? (valikvastused)

4. Kui palju olete nõus päevas kulutama inimese kohta puhkusereisi ajal Eestimaal?

(valikvastused)

5. Millist liiki puhkust eelistaksite maapiirkonnas? (valikvastused, mis kajastavad erinevaid

ettevõtete spetsialiseerumisi)

6. Millisest tegevusest huvituksite puhkuse ajal kõige rohkem? (valikvastused, mis

kajastavad erinevaid võimalusi tegevusteks)

7. Nimetage peamised infokanalid, kust hangite teavet puhkamisvõimaluste kohta

Eestimaal? (valikvastused)

8. Millise probleemiga olete enam kokku puutunud maaturismiettevõttes? (valikvastused)

9. Mida peate majutuskoha eelneval valikul kõige olulisemaks? (valikvastused)

10. Mida peate majutuskoha juures kõige olulisemaks? (valikvastused)

96

KASUTATUD ALLIKAD

Eesti Statistikaamet: Eesti majutusettevõtete statistika 2006-2009 (www.stat.ee)

Soome Statistikaamet (Tilastokeskus): Suomalaisten matkailu 2006-2010 (www.stat.fi)

Läti Statistikaamet (Latvijas Statistika): Latvian Tourism (www.csb.gov.lv/?lng=en)

Uuring: Eesti ja maailma turism 2009 (EAS Turismiarenduskeskus)

Uuring: Siseturism 2009 (EAS Turismiarenduskeskus)

Uuring: Eesti potentsiaal sihtkohana Lätis (EAS Turismiarenduskeskus)

Uuring: Eesti positsioon puhkusesihtkohana Soomes (EAS Turismiarenduskeskus)

Euroopa Komisjoni Eurobaromeetri uuring 2009

http://ec.europa.eu/enterprise/sectors/tourism/index_en.htm

MTÜ Eesti Maaturism Arengukava 2010-2014

Kliendiuuringud välisturgudel 2008, 2009 (MTÜ Eesti Maaturism)

Kliendiuuringud siseturul 2008, 2009 (MTÜ Eesti Maaturism)

http://www.stat.ee/

http://www.stat.fi/

http://(www.csb.gov.lv/?lng=en

http://www.puhkaeestis.ee/docs/articles/1304895571258710791811/siseturism2009.pdf

http://www.puhkaeestis.ee/docs/articles/1304895571258710791811/lati2009.pdf

http://ec.europa.eu/enterprise/sectors/tourism/index_en.htm

Documents

Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: