Põllumees

Ahto Vili armastab puhkpille ja naudib täiel rinnal koorilaulu

201215. november

NR 5 (5)

Lehma eluiga pikemaks / Mürgid hoiule / Rekordsaagid

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee2 uudis

4 kes kasvatasid leivavilja rekordsaake?

6 Taimekaitsevahendeid tuleb hoolega hoida

8 Piimatootmine kvoodiga ja kvoodita

10 lehmade eluiga on liiga lühike

11 Söödad vajavad kontrollimist

12 lehm peab lüpsma kauem

13 Mitmekülgne Marika Oeselg

14 Pilli- ja pullimees ahto Vili

15 detsembrikuu sündmused

15 uudised

Eesti põllumeeste organisatsioo-nid leiavad, et siinsete põlluma-jandusorganisatsioonide üles-andeks on ebavõrdsete toetuste

teema hoidmine avalikkuse teravdatud tähelepanu all.

Esmaspäeval, 12. novembril alusta-sid Balti riikide põllumajandusorgani-satsioonid 22. novembrini kestvat akt-siooni “Balti ÜPP traktor”, mille eesmärk on põllumajandustoetuste küsimuse jätkuv teadvustamine nii Balti riikides kui Brüsselis. Vana ja väsinud MTZ-80 traktor saadeti Tallinnast Vabaduse väl-jakult teele Brüsseli poole, kus 22.−23. novembril toimub ELi riigijuhtide koh-tumine, millel arutatakse ELi eelarve-kava aastateks 2014−2020.

ELi eelarvekava määrab kindlaks ka Eesti põllumajandustoetused järg-nevaks eelarveperioodiks. Paraku näi-tavad viimased osutused, et ebavõrd-sete põllumajandustoetuste küsimust pole lülitatud uue eelarvekava läbirää-kimiste teksti. 30. oktoobril valitsustele saadetud dokumendis on Eesti põllu-meeste otsetoetuste määraks märgitud endiselt 58% keskmisest.

Euroopa Liidu eesistuja Küpros tegi oktoobri lõpul ettepaneku kärpida ühen-duse 2014.−2020. aasta eelarvet 50 mil-jardi euro võrra, vähendades muu hul-gas põllumajandustoetusi.

Eesti põllumajandusorganisatsioo-nide esindaja Brüsselis Ene Kärner

ütles Maalehele, et mis puutub Küprose ettepanekusse, siis Euroopa põllume-hed ja nende esindusorganisatsioonid (COPA-COGECA) on Kärneri sõnul sel-lisele kärpimisele rangelt vastu. “Olu-line on säilitada ÜPP eelarve, et mitte seada ohtu piisava koguse toidu toot-mise jätkumist ning maaelu arengut,” ütles Kärner. “Põllumajandustootmine peab aga vastama mitmesugustele jär-jest karmistuvatele nõuetele, mis teisi-sõnu sunnib põllumehi tegema rohkem vähema raha eest.”

Kärneri sõnul on mitme vana liik-mesriigi, näiteks Prantsusmaa, Iirimaa ja Saksamaa organisatsioonide esin-dajad korduvalt rõhutanud, et juhul kui eelarvet kärbitakse, tuleb otse-toetuste ümberjagamise ja kogu ÜPP sisu osas alustada täiesti uusi läbirää-kimisi ning seni kokku lepitu kaotab kehtivuse. “Sellist ettearvamatut tule-vikku ei sooviks ilmselt keegi,” tunnis-tas Kärner.

HEIKI RAUDLA

Toimetus Toimetuse aadressNarva mnt 13, 10151 Tallinn

Euroopa ja Eesti talumehed

sisuk

ord

Vastutav toimetaja Heiki Raudla heiki.raudla@maaleht.ee, 661 3380Toimetaja Lii Sammler lii.sammler@maaleht.ee, 661 3356Keeletoimetaja Ene Leivak ene.leivak@maaleht.ee, 661 3311Korrektor Merike Järvlepp merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372Kujundaja Merike Arbet merike.arbet@maaleht.ee, 661 3326

Reklaami projektijuht Kaja Prügi kaja.prygi@lehed.ee, 661 3337, 5665 4138

Väljaandja AS Eesti Ajalehed

Trükk AS Kroonpress

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel.

Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@lehed.ee.

www.maaleht.ee

põksub BrüsselisseFoto SVeN aRBeT

4

610

14

SILjA LättEmäEajakirjanik

silja.lattemae@maaleht.ee

Tänavusel “Aasta põllumehe” konverentsil jäi Iirimaa põllu-meeste esindaja John Bryani sõnavõtust kõlama see, kui

tähtis on iirlastele olla maaomanik, olla peremees oma maal.

Iirlased on valmis töötama terve elu, et oma maa eest maksta, sest iir-lastele on väga oluline olla ise maa-omanik.

Iirimaa talude keskmine suurus on 32,3 ha, soomlaste talud on keskmi-selt 70hektarised. Selline maa väik-sus loob tugeva omanikutunde, mil-lega meie nii väga hoobelda ei saa. Püüame saada võrdseks ELi põllu-meestega eriti otsetoetuste osas, sama võrdsuse poole peaksime püüdlema maaomanikena, et nii kergekäeliselt maid, talusid, põllumajandusette-võtteid välismaalastele ei müüdaks.

Selge see, et maaomanikuks on Eestis saadud vanade Euroopa rii-kidega võrreldes liiga hilja, ei ole seda sügavat peretalu traditsiooni läbi sajandite.

Seetõttu tõuseb eriti sümpaatsena tänavuse “Aasta põllumehe” kon-kursi kandidaate seast esile Lääne-Virumaa põllumees Jaan Kiisk, kes talitab oma Otsa talus samadel põhi-mõtetel nagu põlised Euroopa talu-mehed. Selle Lääne-Virumaa põl-lumehe põhimõte on: ärge müüge isaisade maad välismaalastele!

“Ma tahan, et inimesed hakkak-sid üha rohkem mõtlema sellele, mis saab tulevikus Eesti maast. Me peame hakkama üldrahvalikult aru-tama selle üle, kui palju maast võime müüa välismaalastele ja kui palju peab jääma eestlastele, et olla omani-kud oma maal,” rõhutab Jaan Kiisk.

Kui võtaksime teiste Euroopa rii-kide talumeestest tunduvalt laiemalt eeskuju, saaksime iirlaste moodi samuti tunda uhkust, et maa ja põl-lumajandusettevõtted ei vaheta ker-gekäeliselt omanikku.

Vana traktor

Traktorile luges toetussõnad kaasa ka Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Tema kõrval Tartumaa põllumeeste tulihingeline juht Jaan Sõrra.

Maamajandus Nr 5 (5) 15. november 2012 3reklaam

EESTI PÕLLU- JA MAAMAJANDUSE NÕUANDETEENISTUS – MAAETTEVÕTJA IGAPÄEVANE ABIMEES

Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistuse eesmärk on arendada nõuandetegevuse kaudu jätkusuutlikku põllu- ja maamajandust.

Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenis-tus koondab enda alla põllumeestele ja maa-ettevõtjatele nõuannet jagavaid konsulente, maa-kondlikke nõuandekeskusi ja nõuandeteenistuse arendamisega tegelevat koordineerivat keskust.

Nõuandeteenistus tegeleb maaettevõtjate nõustamise ning konsulentide koolitamise ja teabeleviga. Nõustame nii suur- kui ka väiketootjaid, samuti anname nõu, kuidas oma ettevõtlusega alustada ja toetusi taotleda. Nõuandeteenistuse konsulendid pakuvad mitmesuguseid teenuseid ning nõustavad peaaegu kõigis maaettevõtluse valdkondades: taime- ja loomakasvatus, vesiviljelus, põllumajandus-saaduste töötlemine, nõuetele vastavus, töötervishoid ja -ohutus, mahepõllumajandus ja keskkonna-säästlikud põllumajandustehnoloogiad, turism, mitmekesistamine, finantsmajandus, äriplaanide koostamine, maaparandus, metsandus ja kogukonna areng. Konsulentide andmed leiad tunnustatud nõuandekeskusest või kodulehelt www.nouandeteenistus.ee.

Lisaks oleme töötanud välja nõuandetooted, mis aitavad maaettevõtjal oma äritegevuse tulemlikkust hinnata ja eda-sisi tegevusi planeerida. Nõuandetoodetest on meil näiteks labidaproov, alustava põllumajandustootja ABC, kattetulu arvestused, nõuetele vastavuse auditilehed, mitmekesistamise kalkulaator ja ettevõtte väärtuse hindamine.

Nõuandeteenistuse tugevuseks on üleriigiline võrgustik, nõuandetooted, koostöö teadusasutustega ning pikaajalise kogemuse ja kutsetunnistusega konsulendid, kes annavad objektiivset, kommertshuvidest kallutamata nõu.

Osaleme rahvusvahelistes projektides, mille käigus vahendatakse partnerriikide põllu- ja maamajan-duse kogemusi ja teadmisi. Alates 2010. aastast osaleme rahvusvahelises Läänemere-äärsete riikide koostööprojektis Baltic Deal, mille eesmärk on vähendada põllumajanduslikust tegevusest tulenevaid negatiivseid mõjusid keskkonnale nii, et konkurentsivõime ja tootmismahud ei kannataks.

Projekti käigus saadakse teadmisi Läänemere riikide positiivsetest kogemustest tootmise efektiivse-maks muutmisest ja nüüdisaegsetest keskkonnasäästlikest tehnoloogiatest. Samuti annab projekt koge muse osaleda rahvusvahelistes diskussioonides ning loob eeldused rahvusvaheliste koostöö-võrgustike tekkimiseks. Lõpptulemusena peaks olema loodud kõikide Läänemere piirkonna riikide koostööl ühine lähenemine keskkonnakaitseks põllumajanduses, et tugevdada seeläbi kõikide osale-vate riikide koostööd põllumajanduslike nõuandesüsteemide vallas.

Baltic Deali kodulehtedelt www.balticdeal.eu ja www.pikk.ee/balticdeal saab lugeda Läänemere ümbruses kasutatavate keskkonda hoidvate põllumajanduspraktikate kohta. Näiteks on seal kirjuta-tud biogaasist, tehismärgaladest, külvikorrast ja vahekultuuridest.

Nõuandeteenistus pakub põllu- ja maa-majanduslikku nõustamisteenust järgmistes valdkondades:

taimekasvatus loomakasvatus nõuetele vastavus töötervishoid ja -ohutus finantsmajandus keskkond kogukonna areng

Fr. R. Kreutzwaldi 64, 51014 Tartutel 731 3652, 731 3651, 731 3650faks 731 3652info@nouandeteenistus.eewww.nouandeteenistus.eewww.mes.ee

Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistuse koduleht www.nouandeteenistus.ee on endise põllu- ja maamajanduse infoportaali www.pikk.ee järglane. Lehelt saab palju maa-ettevõtjale vajalikke materjale tegevuste planeerimiseks ja korraldamiseks. Sealt leiab: konsulentide ja maakondlike nõuandekeskuste kontaktid infot nõuandeteenuste ja -toodete kohta sündmuste kalendri ja nädala eelinfo (koolitused, seminarid, infopäevad jm) palju kasulikke materjale maamajanduse valdkondadest teadusartikleid ja uuringutulemuste kokkuvõtteid infot tasuta nõustamise ja nõuandetoetuste kohta värskeid põllumajandussektori uudised

TARK NÕU TEEB VAEVA POOLEKS!

sisuk

ord

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee4

Maamajandus, Baltic Agro, Farm Plant Eesti ning Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus

kuulutavad välja järjekordse

VILJELUS-VÕISTLUSE.

Ürituse eesmärk on leida eeskujusid, ideid ja kogemusi, kuidas suurendada teravilja- ja rapsikasvatuse kasumlikkust. Seekordsel võistlusel saab panna proovile oma teadmised ja oskused nisu, rukki, õlleodra ning rapsi saagikuse ja tulukuse kategoorias. Parimaid ootavad auhinnad.

Selleks, et osaleda: • Valige välja oma parim põld, mille pindala on vähemalt

5 ha (välja võib valida mitu erineva kultuuriga põldu).• Teatage oma osalusest Maamajanduse toimetusse

hiljemalt 31. maiks e-postil heiki.raudla@maaleht.ee või telefonil 661 3380.

• Deklareerige kasvuperioodi lõpuks võistluspõllul tehtud kulutused.

Erapooletud eksperdid tutvuvad võistlusele esitatud põldude ja nendel rakendatud agrotehniliste võtetega juulis ning osalevad hiljem ka saagikuse ja kvaliteedi määramisel. Aasta lõpus toimuval seminaril arutatakse tulemusi ja kogemusi.

Logo positiivis ja negatiivis

ajaluguEesti rukki allakäigutrepp

Aastad Kasvupind (ha) Saagikus (kg/ha)

1940 148 200 1290

2008 21 359 3073

2009 15 300 2555

1010 12 600 1993

2 1

Hea pakkumine!Rulliveohaagis PRONAR T023 hinnaga 8690 € + km

OÜ ALVORO WWW.TRAKTOR.EETALLINN, Pärnu mnt 386, tel 504 6286 • ADAVERE, Tallinna mnt 1b, tel 5552 4066

Esilaadur, mootorisoojendus, konditsioneer, õhkiste, ARKi registreerimispakett.

POWERFARM 100 koos esilaaduriga 37 950 € + km

Head rootorniidukid hea hinnaga fi rmalt SAMASZ ja PRONAR! tel 5560 3066

Soodsalt pakkuda LANDINI traktorid:Landpower 125 (6 silindrit) 45 950 € + kmLandpower 135 (6 silindrit) 47 950 € + kmLandpower 165 (6 silindrit) 54 950 € + km

Kui palju on 9,5 tonni teri hektarilt? Väga palju, kui seda võrrelda riigi talirukki saagikuse kesk-mise tasemega (vt tabel). Esialgseil andmeil oli tänavu talirukki kesk-

mine saagikus 3,6 tonni hektarilt.Viimastel aastatel on Eestimaal

hakatud kasvatama hübriidseid ruk-kisorte, mis on tavasortidest kuni vee-randi võrra saagikamad. Kõik tänavu-sed üle 8 tonni küündinud rekordsaa-gid saadi hübriidsortidega (‘Askari’, ‘Agronom’, ‘Visello’).

Samas kui Eestis alles arglikult alustatakse, küünib Saksamaal hüb-riidrukki osakaal üle 80%.

Eeldused taastada maineEestis on rukist toiduks kasvatatud ammustest aegadest, see on olnud koguni põhitoidus ja kujunenud rah-vusviljaks. Isegi rukkilill, mis on tegeli-kult umbrohi, kannab rahvuslille tiitlit.

1940. aastal kasvatati Eestis tali-rukist 148 200 hektaril. Sajandivahe-tuseks oli pindala kahanenud 28 000 hektarini. 2010. aastal kasvas taliru-kist vaid 12 600 hektaril.

Eesti rukkikasvatuse vähikäigu taustal on viljelusvõistluse rekord-saagid nagu hommikupäikese kiired, mis kuulutavad helge päeva algust. Mullu kõige kõrgema talirukki saa-gikuse saavutanud Oilseeds Agro OÜ juht Urmas Nurmsalu väidab, et temal oli mullu talirukis tasuvu-selt esikohal.

Need neli ettevõtet, kes tänavu said üle 8 tonni talirukist hektarilt, on suhteliselt suured. Kõige enam haritavat maad on Sadala Agrol – ligemale 5000, ja kõige vähem Luunja Mõisal – 850 ha. Ka Eesti testette-võtete raamatupidamisandmetest selgub, et majanduslikult ja orga-nisatsiooniliselt suured tootmisük-sused viljelevad intensiivsemalt kui väikesed. Neist neljast kaks kuulu-vad korporatsiooni ja teisedki kaks on lõimunud.

Kõik neli olid lähiminevikus majandusraskustes ja väljusid sel-lest tänu uutele omanikele, kes nad ära ostsid ning ümber strukturee-risid. Nende ettevõtete omanikud on teinud suuri investeeringuid, on soetatud järjest efektiivsemaid masinaid, makstakse konkurentsi-

võimelist palka ja töötajaid on moti-veeritud tegema head tööd.

Nende ettevõtete taimekasvatus-juhid on tööle palgatud kõige asja-tundlikumate hulgast.

Mangenit juhib meeskondKäesolevast aastast kuulub Eesti talirukki saagikuse rekord Viljan-dimaal tegutsevale ettevõttele OÜ Mangeni – 9,7 tonni teri hektarilt.

Mullu oktoobrikuus avaldas aja-leht Äripäev Viljandimaa ettevõtete paremusjärjestuse, kus Mangeni PM asus auväärsel 5. kohal, aasta varem oli olnud 75. kohal. Ettevõtte 2,5 mil-joni euro suuruse müügitulu juu-res oli ärikasum 0,6 miljonit eurot.

Mullu vahetus tippjuht, kelleks nüüd on Henrik Allsaar. Tal on pika-ajaline juhtimisstaaž. Kui varem tegi tippjuht ka agronoomitööd, siis nüüd juhib taimekasvatust agronoomias kompetentne ja pika praktikaga mees Heiki Aren. Tema partneriks on Helje Tamm, kellel agronoomiline kõrgharidus ja kes tunneb üksikas-jalikult kõiki rohkem kui 300 põldu juba kolhoosiajast. Ettevõtte masi-naparki haldab insener-mehaanik

Aivar Nurk. Seega juhib ja arendab taimekasvatust meeskond, kellel on selleks piisavalt kompetentsi ning kes üksteist täendavad.

Üks mullusest viljelusvõistlusest osavõtja väitis ajalehes Äripäev, et hea lõpptulemuse saavutamiseks peab omaniku silm olema pidevalt kõikjal, nii põllul kui laudas, Mangeni prak-tika lükkab selle väite ümber. Oma-nikuks on 100% AS Silikaat. Oma-nik tegi oma tütarettevõttele ülesehi-tuskava, seadis eesmärgid ja töötas välja strateegiad. Nende saavutami-seks palkas juhid-spetsialistid, kes mitte ainult hoiavad silma peal, vaid taotlevad järjest paremaid tulemusi.

Heiki Aren hakkas pärast põllu-majandusreformi koos partneriga ettevõtjaks. Koostöö ebaõnnestus. Siis üritas üksinda ja lõpuks veen-dus, et talle sobib töötada palgalise juhi-spetsialistina.

Oilseeds Agro OÜ koosneb nel-jast taimekasvatusettevõttest, kes asuvad kolmes maakonnas: Savi-koti Agro OÜ Viljandimaal, Oil-seeds Agro Vigala OÜ Raplamaal ja Oilseeds Agro OÜ Linnamäel ning Variku PÜ Läänemaal. Varikul on

taimekasvatus

rekordsaake?leivaviljakes kasvatasid

Tänavusel viljelusvõistlusel ületasid neli osalejat talirukki saagikuse rekordtaseme, mis oli 2008. aastast – 8 tonni teri hektarilt. uus rekord on 9,5 tonni.

EndEl MEtsajakirjanik

Maamajandus Nr 5 (5) 15. november 2012 5

VARAJANE LUMI TÕI VARAJASED TALVEHINNAD!

TÜ EHA metalli- ja puidutooted

• tel 505 5563• e-post kaupo@ert.ee

www.ert.ee

viljelusvõistlus 2012Viljelusvõistlusel 2012 osalenud rukkipõldude saagikusedFirma Nimi Maakond Sort ha Saak (t/ha)Mangeni PM OÜ Heiki Aren Viljandimaa Agronom 18,0 9,7Luunja Mõis OÜ Aare Leidik Tartumaa Visello 10,8 8,8Oilseeds Agro Vigala OÜ Urmas Nurmsalu Raplamaa Agronom 29,0 8,4aSadala Agro OÜ Jaan Tõks Jõgevamaa Askari 20,5 8,4Oilseeds Agro OÜ Urmas Nurmsalu Läänemaa Agronom 27,9 7,2Männiku Piim OÜ Avo Samarüütel Tartumaa Visello 12,0 7,2Savikoti Agro OÜ Urmas Nurmsalu Viljandimaa Matador 37,0 6,9Nuudi talu Kaido Kirst Saaremaa Visello 30,0 6,5Estonia OÜ Helina Märtmann Järvamaa Vambo 99,3 6,2Kõljala POÜ Tõnu Post Saaremaa Elvi 19,9 5,1

liivased ja turbased mullad, Linna-mäel õhukesed paepealsed, Viga-las Eesti kõige raskemad savid ja ka kohanimi Savikoti räägib enda eest. Mullu kasvas talirukki tippsaak Savikotis, tänavu Vigalas.

Mõni aasta tagasi kuulutati Savi-kotis ja Vigalas välja pankrot, samal ajal olid Linnamäel ja Varikul endi-sed omanikud oma maad ja vähese vara müüki pannud. Kõik need neli korjas üles ja liitis ühtseks tervikuks hulgikaubandusega tegelev kont-sern Oilseeds Trade AS, kes lisaks Eestile on laiendanud oma tegevust ka Lätti ja Leetu.

Mida on neile neljale põlluma-jandusettevõttele andnud ühine-mine Oilseeds Agroks ja selle oma-

kordne lõimumine emaettevõtte Oil-seeds Trade’iga? Rikas kontsern aitas kõik neli põllumajandusette-võtet arengule. Mullu oktoobrikuus Äripäevas avaldatud Eesti hulgikau-bandusettevõtete edetabelis oli Oil-seeds Trade AS 13. kohal (ärikasum 1,26 miljonit eurot).

Kontsern aitas soetada uued efek-tiivsed masinad. Seoses tütarettevõ-tete koostööga on investeeringuku-lud hektari kohta väiksemad, kui need olnuks täiesti iseseisvalt tegutsedes. Oilseeds Agrol on üle 3000 ha põldu, 3 kombaini, 3 taimekaitsepritsi, 2 kül-vikut ja 6 traktorit ja 6 traktoristi.

Oilseeds Agro juht Urmas Nurm-salu: “Kevadtööd algavad esime-sena Savikotis, vähemalt nädala jagu

taimekasvatus varem kui Läänemaal või ka Viga-las. Masinad liiguvad vajaduse kor-ral ühest ettevõttest teise.”

“Vaata, meie kolm kombaini kor-raga Savikoti põllul,” näitas Urmas Nurmsalu arvutiekraanile.

Koos tegutsemise suurest kasust tõi veel ühe näite Savikoti Agro töö-dejuhataja Rünno Johanson: “Me panime siinkandis kokku neli oma-valitsust – Vastemõisa, Suure-Jaani ja Olustvere valla ning Suure-Jaani linna. Liidetud rahaga võib ehitada soliidseid objekte, eraldi olles polnud see võimalik.”

Rünno Johanson oli viimati talu-pidaja (50 ha), nüüd tegutseb 1000 hektaril töödejuhatajana.

Lõimub vertikaalseltOÜ Luunja Mõis viljeleb 850 hekta-ril. Ettevõtet juhib alates firma asu-tamisest 1996. aastal mehhaaniseeri-misalalse kõrghariduse ja pika staa-žiga mees Aare Leidik.

Aare Leidik: “Meie oleme Eesti–Soome ühisettevõte ning kasvatame teravilja, rapsi ja hernest. Koos minuga on neli töötajat. Põllutööde tippajal võtan kaks-kolm meest juurde.

Meie ettevõtte põhiomanik on soomlane Tapani Koski – rohkem kui saja-aastase ajalooga pereettevõtte Laihian Mallas OY juhatuse liige ja üks omanikest.”

Tapani Koski tuli Eestisse inves-teerimisvõimalusi otsima juba nõu-kogude aja lõpus. Ta asutas Valga-maal Keenis kaerahelbeid tootva ettevõtte AS Sangaste Linnas. See-järel sai teada, et Luunjas on erasta-misel sovhoosi kasvuhooned ja ükski Eesti investor ei ole pakkumist teinud, sest siinsed pangad laenu ei andnud ja energiahindade kallinemise tõttu tundus toona Eestis kasvuhoonema-jandus ebarentaabel.

Koos partneritega tuldi ja pääs-teti siinsed kasvuhooned kokku vari-semast.

Luunja sovhoosi reformikava koha-selt jäi endine mõisasüda riigima-jandiks ja Aare Leidik sai läbi kon-kursi selle juhiks. Majandi rahakott oli aga tühi ja tühi kott püsti ei seisa – riigimajand oli sunnitud tegevuse lõpetama.

Aare Leidik: “Kuna ma tundsin Tapani Koskit seoses Luunja kasvu-hoonete renoveerimisega, siis läksin

tema juurde ja küsisin, kas ta oleks nõus ka OÜ Luunja Mõisa kasvulai-nele aitama. Ta oli nõus.”

Kuna Tapani Koski on üks põhi-omanik nii ASis Sangaste Linnas kui OÜs Luunja Mõis, siis oli lihtne kaks ettevõtet isekeskis lõimida, OÜ Luunja Mõis kasvatab kaera rohkem kui 200 hektaril sellise kvaliteediga, nagu seda vajatakse helveste tootmi-seks ja müüb kokkulepitud hinnaga ASile Sangaste Linnas. Kuigipalju müüakse ka teisi teravilju.

Kasu on mõlemapoolne. Helveste valmistajad saavad kindla peale vaja-liku koguse ja kvaliteediga vilja, OÜ-l Luunja Mõis on aga vähem muret turustamisega.

Aare Leidik: “Meil oli algul väga raske pangast laenu saada. Saime seda hoopis hõlpsamini ASist San-gaste Linnas, ka Tapani Koski ise on algusaastatel palju laenanud. Nüüd aga oleme oma tootmisjärjega jõud-nud niikaugele, et laene ei ole enam aastaid tarvis läinud.

Seda tänu väga asjalikele töömees-tele, keda ei pea enam juhtima, vaid igaüks teab, mida peab tegema. Kõik mõtlevad tootmisprotsessile kaasa. Oleme suutnud luua töömeestele head töötingimused ja parandanud kogu ettevõtte väljanägemist nii seest- kui väljastpoolt.”

Suurelt ja intensiivselt Jõgevamaal Sadalas hakkas põllu-majanduslik tootmine edenema 2000. aastal, kui seal alustas tegevust Sadala Agro OÜ, kes ostis pankrotistunud ühistu varad. Toona oli põllumaad 2100 ha, praegu ligikaudu 5000 ha.

Ettevõte on lõimunud Sadala Pii-maga, kelle laudakompleksis on 1100 lehmakohta. Mõlemal ettevõttel on ühed ja samad omanikud ja neid on kolm. Sadala Agro mullune käive oli 4,2 miljonit eurot ja Sadala Piimal 2,4 miljonit eurot.

Lisaks suurusele viljeldakse inten-siivselt. Näiteks saadi tänavu 582 ha talirapsipõldudelt keskmiselt üle 4 tonni teri hektarilt.

Sadala Agro oli võistuviljelejaist esimene, kes hakkas kasvatama hüb-riidrukist ja 2008. aastal saadi hüb-riidsordiga ‘Askari’ 8 tonni teri hek-tarilt. Tänavu kasvas sama sort roh-kem kui 200 hektaril ja keskmine saa-gikus ületas 7 tonni.

Kõrgete saakide taotlemisel on oluline roll vedelsõnnikul, mis virgutab mulla elustikku ja on ka toitainete allikas. Pildil: Mangeni PMi taimekasvatusjuht Heiki Aren (vasakul) on vedelsõnniku laotajale Arvet Sulele hea tuju tekitanud.

Foto ENdEl MEts

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee6 taimekasvatus

OÜ SAME Tabivere, Tabivere vald 49127, Jõgevamaa Tel.7766950 info@same.ee www.same.ee

on 1992.a. asutatud masinatööstusettevõte, mis tegeleb Jõgevamaal Tabiveres masinate ja seadmete tootmisega.

Toodangu hulka kuuluvad kultivaatorid, lumepuhurid, liivapuisturid, V-tüüpi lumesahad,hooldusniidukid, kett-võsaniidukid ja metsaveohaagised. Toodangust ca 20 % realiseeritakse Eestis ja 80% välisturgudel.

SAME

Nõuetekohaselt tuleb tai-mekaitsevahendeid säi-litada loetava märgistu-sega originaalpakendis, mis tagab taimekaitseva-hendi säilimise kasutus-kõlblikuna.

Kindlasti tuleb vältida taimekait-sevahendite läbikülmumist, sest sel-line toode ei pruugi olla enam kasu-tuskõlblik. Läbikülmumisel võib tek-kida sade, vahendi toime võib vähe-neda või üldse kaduda, samuti võib sellise toote kasutamine põhjustada taimedele fütotoksilisust.

Fütotoksilisuse sümptomeid võib täheldada taimede tärkamisel või nende kasvu kestel, samuti võivad need avalduda saagikoristuse ajal. Need mõjud võivad olla nii ajutised kui püsivad. Sümptomid hõlmavad vaevumärgatavat kasvu vähenemist ja lehtedes toimuvat klorofülli suure-nenud lagunemist. Viimane põhjus-tab kloroosseid või nekrootilisi laike.

Ruum olgu kindelTaimekaitsevahendi väikest kogust tuleb hoida selleks ette nähtud kon-teineris või kapis, mis on lukustatud ja

Taimekaitsevahendeidtuleb hoolega hoida

kui suur taimekaitsetööde hooaeg läbi, on viimane aeg vaadata üle järelejäänud taimekaitsevahendid ning paigutada need hoiuruumi riiulitele või alustele.

TIIU ANNUKFarm Plant eesti nõustaja

millel on mürgise aine puhul kasutatav hoiatusmärk – must pealuu ristatud säärekontidega oranžil taustal. Kind-lasti tuleb taimekaitsevahendit hoida eraldi toidust, ravimitest ja söödast. Kui teil on aga taimekaitsevahendite hoidmiseks spetsiaalne hoiuruum, siis vastavalt Taimekaitseseaduse § 78 lõike 9 alusel kehtestatud põllu-majandusministri 29.11.2011 määru-sele nr 90 “Taimekaitsevahendi kasu-tamise ja hoiukoha täpsemad nõu-ded” peab see olema vajaliku suuru-sega, hästi ventileeritav ja valgusta-tav ning vedelikku mitteläbilaskvast, keemilise aine toimele vastupidavast ja libisemiskindlast materjalist põran-daga ja kõrge künnisega.

Kui hoiate taimekaitsevahendit põrandal, tuleb see asetada puitalu-sele, näiteks euroalusele. Hoiuruu-mis peab olema vedelikku imavat materjali, näiteks liiv, saepuru või turvas, samuti hari, kühvel ja vee-kindel anum pakendist välja valgu-nud taimekaitsevahendi kogumi-seks. Nähtavale kohale tuleb panna

tulekustutusvahendid ning häirekes-kuse hädaabinumber 112.

Kuigi määruses on kirjas, et nähta-val kohal peaks olema ka esmaabiva-hendid, soovitan siiski neid hoiuruu-mis mitte hoida, sest taimekaitseva-hendid levitavad paratamatult mür-giseid gaase ja saastavad sellega seal olevaid esmaabitarbeid. Soovitan hoida esmaabivahendid vajadusel kiiresti kättesaadavas kohas. Peale selle ei tohi mingil juhul hoida tai-mekaitsevahendite hoiuruumis isi-kukaitsevahendeid – kaitseriietust, kemikaalikindlaid kindaid, kaitse-saapaid, peakatteid jne.

Loputage pakend läbiTaimekaitsevahendi tühja pakendit tuleb hoida hoiuruumis selleks ette nähtud konteineris või kapis, kuni pakendi üleandmiseni ohtlike jäät-mete käitlejale. Enne kui panete tühja pakendi hoiule äraviimist ootama, veenduge, et pakend oleks puhas. Vastu võetakse ainult läbi loputatud tühje pakendeid.

Maamajandus Nr 5 (5) 15. november 2012 7taimekasvatus hooajaväline hooldus

ANTTI BALTIC OÜ. Ehitajate tee 114, 13517 Tallinn, tel 600 9354, faks 652 5376.

AIvAr KuhI, tehniline eksperttel 505 5053, aivar.kuhi@agrosec.com

JAAK TrIIsA, müügimeestel 515 6528, jaak.triisa@agrosec.com

MArgus MÜTs, juhatajatel 523 4267, margus.muts@agrosec.com

Parim teravilja-kuivati Eesti oludes

Kuivatiahjud 400–3000 kW, võimalik kütta gaasi, diisli, õli ja hakkega.

Uudisena pakume bioahjUKonteinerit (kuni 640 kW).

Pärast kuivatusperioodi lõppu on võimalik konteinerit kasutada hoonete ja ruumide kütmiseks.

teraviljakäitlusseadmed: eelpuhastid, sorteerid, teod 10–60 t/h, elevaatorid 30–100 t/h, konveierid, punkrid.

Kui Sa järgmisel aastal tahad vilja kuivatada oma kuivatiga, siis nüüd on viimane aeg leping sõlmida ja alustada!

seks. Väetist peab hoidma tingimus-tes, mis tagavad selle ohutuse ini-meste ja loomade elule ning tervi-sele. Kuna väetised ei kannata vett, tuleb need hoiustada kuivas laos soovitatavalt aluse peal, et vältida põrandalt tulevat niiskust.

Väljas hoidmise korral on vaja-lik, et väetised oleks alustel – et õhk läbi käiks. Väetised tuleb katta, kaits-maks neid vihmavee ja UV-kiirguse eest. Väetisekotid võivad muutuda kevade saabudes vihmavee ja UV-kiirguse mõjul rabedaks ning tõst-misel puruneda.

Taimekaitsepritsi ettevalmistamine talveksKui pritsimishooaeg möödas, tuleb leida pisut aega taimekaitsepritsile. Kemikaalijääkide jätmine pritsi paakidesse pikemaks ajaks võib lühendada pritsi komponentide kasutusaega. Selleks et prits ja selle komponendid püsiks heas korras, tuleb rakendada järgmist hooajavälist hooldusprogrammi.1. Puhastage prits täielikult – nii seest- kui väljastpoolt. Veenduge, et kõik klapid, voolikud ja lisa-

seadmed on pesuainega puhtaks pestud ning seejärel puhta veega üle loputatud ning et pritsis ei ole kemikaalijääke.

2. Asendage vigastatud tihendid uutega ja kõrvaldage tekkinud lekked. Puhastage kõik filtrid.3. Tühjendage prits täielikult ning laske pumbal mõni minut käia. Pange kõik klapid ja siibrid tööle

ning laske pritsimiskontuurist nii palju vett välja kui võimalik. Laske pumbal seni käia, kuni kõigist pihustitest tuleb ainult õhku. Ärge unustage tühjendada ka loputuspaaki ja kätepesupaaki.

4. Valage paaki segu, mis koosneb umbes 50 liitrist jahutusvedeliku lahusest, milles on 1/2 autode jahutussüsteemis kasutamiseks ette nähtud jahutusvedelikku (hangumistemperatuur vähemalt –36˚) ja 1/2 vett.

5. Pange pump tööle ning lülitage järgemööda sisse kõik klapid ja funktsioonid, et jahutusvedeliku segu jõuaks kõikjale torustikku. Avage juhtkraanid ning jaotuskraanid, et jahutusvedelik jõuaks ka pihustitesse. Jahutusvedelik ei lase ka O-rõngastel, tihenditel, pumba membraanidel jms kuivada.

6. Määrige kõiki määrimispunkte vastavalt määrimisjuhisele – olenemata sellest, mida võimaldab hooldusvälp.

7. Kui prits on kuivanud, eemaldage rooste võimalikelt kriimustustelt või värvikahjustustelt ning tehke vajalikud värviparandused.

8. Eemaldage glütseriiniga täidetud manomeeter ja viige see külmumiskindlasse kohta.9. Katke kõik metallosad õhukese korrosioonitõrjeõli kihiga. Vältige õli sattumist kummist detaili-

dele, voolikutele ja rehvidele.10. Pange poom transpordiasendisse ning vabastage hüdraulikasüsteem rõhu alt.11. Kõiki elektrilisi pistikuid ja kontakte tuleb niiskuse, mustuse ja korrosiooni eest kaitsmiseks hoida

kilekotis. Eelnevalt võib neid töödelda niiskust hülgava elektriühendustele mõeldud vahendiga.12. Eemaldage traktorist juhtpuldid ja arvutiekraanid ning hoidke neid puhtas ja kuivas kohas (tubas-

tes tingimustes).13. Pühkige hüdraulilised liitmikud puhtaks ja katke need tolmukorkidega.14. Töödelge määrdeainega hüdrosilindrite kolvivardaid, mis ei ole täielikult silindri sees, et neid kor-

rosiooni eest kaitsta.15. Kaitske rehve niiskuse ja deformatsiooni eest. Rehvide seinu võib kummi kaitsmiseks spetsiaalse

vahendiga töödelda.16. Laske õhkpidurite paagist sinna kogunenud kondensvesi välja.17. Pritsi kaitsmiseks tolmu eest võib selle katta presendiga. Kondensvee tekkimise vältimiseks

peab olema tagatud korralik ventilatsioon.Mart KiisKüla

Konekesko Eesti ASi tootejuht

Pakend peaks olema loputatud juba taimekaitsetööde tegemise ajal, kui pritsimislahuse valmistamisel pakend tühjaks kallatakse. Tühjaks saanud pakendisse tuleb kohe lasta puhast vett ja loputada vähemalt kolm korda, kallates iga kord loputusvee valmistatavasse pritsimislahusesse. Nii toimides ei teki hiljem probleemi, kuhu pakendi loputusvesi kallata ning pakend on kohe tühjakssaamise järel hoiustamiseks ja ohtlike jäätmete käit-lejale üleandmiseks kõlblik.

Peale taimekaitsevahendite annab seadus juhised ka väetiste hoidmi-

Mitte mingil juhul ei tohi taimekaitse­

vahendite hoiu ruumis olla

isikukaitse­vahendeid, nagu

kaitseriietust, kaitsemaske jne.

Taimekaitse vahendid peavad asetsema puitalusel, põrandal pole neid lubatud ladustada.

Fotod JAANiKA MiRKA

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.eefookuses8

Ühise põllumajanduspo-liitika uue eelarvepe-rioodi koidikul on saa-nud selgeks, et seni ELi liikmesriikide piima-tootmist reguleerinud kvoodid on kadumas.

Brüsseliga suhtlevad Eesti põllu-majandus- ja piimandustegelased ei usu, et kvoodi kaotamisest enam loobutakse, kuigi Euroopas leidub põllumeeste eestkõnelejaid, kelle sõnul hakkavad kvootide kadumise järel toimuma piimandusturul väga suured ja ebameeldivad muutused.

Ennekõike kardetakse suurt hin-dade kõikumist maailmaturu mee-levallas. Kardetakse ka, et kui kvoot kaob, võib tootmine hüppeliselt suure-neda ja toodangu hind langeda, pan-nes piimatootjad raskesse olukorda.

“Oht olemas, et kogused suurene-vad ja hinnad langevad, aga samas arvatakse, et maailmas suureneb nõudlus toiduainete järele ja hinnad püsivad jätkusuutlikul tasemel,” arvab piimandusühistu E-piim juhatuse esi-mees Jaanus Murakas. “Seega pole põhjust enam piima tootmist kvoo-tidega piirata. Eks elu näitab.”

Tundub, et nüüd võetakse kvoodi kadumist kui paratamatust. Liikmes-riigid, kellele on piimandus oluline, püüavad strateegiliselt planeerida, kuidas uut olukorda enda huvides ära kasutada.

Kuidas suurendada?Eestile on piimandus oluline. Piima-tootmine on olnud üks Eesti põlluma-janduse alustala, iga kolmas euro põl-lumajanduses tuleb piimast, ligi kol-mandiku toiduainetööstuse kogutoo-dangust moodustavad piimatooted. Eeldused piimatootmiseks on siin soodsad, piimasektor on olnud Eesti toiduainetööstusest kõige rohkem ekspordile orienteeritud, ekspordiks läheb rohkem kui kolmandik siinsest piimatoodangust.

Tänavu põllumajandusministee-riumi, piimatootjate ja piimatööstuste koostöös valminud piimandusstra-

teegia seab ambitsioonika eesmärgi suurendada piimatootmist ja -töötle-mist aastaks 2020 kolmandiku võrra.

Jaanus Muraka hinnangul on see reaalne eesmärk. “1991. aastal oli meil toodang 1,2 miljonit tonni ja nüüd tahame jõuda umbes miljonini, see pole illusioon,” sel-gitab ta. “Kui praegu kavandatavad pro-jektid ellu viiakse ja loomakohad täide-takse, on meil täna-päeva tehnoloogiate juures see piimako-gus olemas.”

Muraka sõnul ei oska praegu keegi vastust anda, kui palju tootmine pärast kvoodi kadumist Euroopas kasvab. “Samas ei saa see väga kiiresti tõusta, sest piima toodavad elusorganismid ja leh-made arv peab sellisel juhul ka suurenema,” arvab ta. “Piimatoo-dangud lehma kohta on praegu väga kõr-ged ja suurendada pole enam võima-lik, seega tuleb karja suurendada.”

Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Üllas Hunt möönab, et toodangut ja loomade arvu pole lihtne suurendada. Ees-tis sõltub see palju tootjate investee-rimisvõimalustest ja -suutlikkusest.

“Seal, kus lautades ruumi, saab toot-mist suurendada,” nendib Hunt. “Kui on maad, tuleb katust juurde teha. Kui ei ehita, ei saa laieneda, aga investee-ringud on suured juba ainuüksi kesk-konnanõuete täitmiseks.”

Aastatel 2004−2011 vähenes Eestis piimakvoodi omanike arv 54,6% võrra. Eestis on piimatootmise koondumine jõudnud kaugemale kui naabrite juu-res – teistes Balti riikides ja Soomes. 20% tootjaid toodab 84,5% piimast.

Piimatootminekvoodiga ja kvoodita

heiki raudlaMM vastutav toimetajaheiki.raudla@maaleht.ee

eesti piimandust ootab ees võimalus toimida vabaturu tingimustes – kellele on kvootide kadumine šanss, aga kellele hoopis oht?

Viimase kümne aasta jooksul on joonistunud välja kaks elujõulise-mat piimatootjate gruppi – 51−100 lüpsilehmaga karjad ning enam kui 300pealised karjad. Kõikides teistes suurusgruppides on karjade arv pide-valt vähenenud. Piimakarjade arvu

vähenemise taustal arvavad strateegia koostajad, et pii-matootmine saab suureneda eelkõige läbi olemasolevate piimatootjate laie-nemise ja piima-lehmade produk-tiivsuse tõusu.

Eesti Põllu-meeste Keskliidu juhatuse esimehe Üllas Hundi hin-nangul jätkub kvoodi kadudes piimatootjate kont-sentreerumine suu-rematesse üksus-tesse.

Aga ka väikes-tel näeb Hunt oma turuosa, ennekõike neil, kes suudavad luua oma turustus-võrgustiku. “Suu-rem kogus piima nõuab majandus-likku efektiivsust ja

kontsentreerumist,” arvab ta. Ta möönab, et naaberriikidega võr-

reldes on Eestil väike eelis – nii Lätis ja Leedus kui Soomes on väiksemad farmid ja neil seisab struktuurimuu-tus alles ees. Eesti tootmise taset pee-geldab tema sõnul ka asjaolu, et Läti ja Leedu tööstused ostavad kokku suurtes kogustes Eesti piima.

Kas senine mudel põrub?Eesti Talupidajate Keskliidu peadirek-tor ning Euroopa majandus- ja sot-siaalkomitee liige Kaul Nurm arvab, et kõik need riigid, kus on loodus-likke eeldusi piimatootmise suuren-damiseks, kindlasti seda ka teevad.

Nurme hinnangul hakkab hinnalan-guse tingimustes mängima suurt rolli põllumajandusettevõtetes rakendatav majandamise mudel. “Väga tähtsaks muutub raha lugemine ja kulude kok-kuhoid,” selgitab ta. “Maailmaturul dikteerivad piima hinda piirkonnad, kus on looduslikud eeldused rohu-maade heaks kasvuks ja kus on see-tõttu piimatootmise omahind madal. Näiteks Uus-Meremaal toodetakse piima praktiliselt ainult rohusöötadel, kusjuures nende piimatoodang jääb 4000−5000 tonni vahele lehma kohta.”

Euroopas ja Ameerikas kehtiv arusaam, et mida rohkem lehm too-dab, seda majanduslikult kasulikum ta on, on töötanud Nurme sõnul seni hästi. “Kõrget toodangut saadakse nii, et baassööt on rohusööt, üle-jäänu on lisasööt, mis koosneb tera-viljast, maisist, sojast, rapsikoogist,” selgitab Nurm. “Aga seda kõike tuleb sisse osta, samas on see erinevalt rohusöödast ka inimtoit. See tähen-dab, et lehm konkureerib inimesega sama toidu pärast.”

Nurme sõnul võib arvata, et tera-vilja, maisi, soja ja rapsi hind tulevi-kus tõuseb, ning olukorras, kus piima hind langeb ja teravilja hind tõuseb, kukub selline loomade söötmise mudel pikemas perspektiivis kokku.

“Eesti võimalus on ka rohusöö-dad, mis on siin ilmastikukindlamad kui teravili,” lisab ta. “Aga selleks et rohusöötadel majandada, ei tohi olla karjad väga suured. Kui karjad on väga suured, mitu tuhat pead, jää-vad rohumaad liiga kaugele ja rohu-sööta tuleb tuua mitmekümne kilo-meetri kauguselt. Võib arvata, et ka energia hinnad tõusevad.”

Kui siiani on Eesti perefarmides tootmine pigem lõpetatud, siis kauge-mas tulevikus näeb Nurm võimalust lüpsirobotiga perefarmidel. “Robot teenindab ligi 60 lehma, Eestis võik-sid olla ühe- ja kahe-, ehk ka mõned kolme-roboti-talud,” arvab Nurm. “Suuremate puhul läheks rohu ette-toomine majanduslikult mõttetuks.”

Samal teemal loe ka lk 10, 12, 13

strateegiaRaske karju suurendada�� Praeguse väljalüpsi tase ­me juures on piimatoo­dangu suurendamiseks kolmandiku võrra vaja suurendada piimalehma­de arvu 33 500 looma võrra.�� 2011. aasta lõpus oli eestis rekonstrueeritud ja uusi piimakarjalautu 182 tootmisüksuses. Nen­des on kokku 53 000 loo­makohta, millest täitmata 1670 ehk 3,2%. Seega on reserv piimakarja suurendamiseks väike. �� kümne aastaga on leh­made keskmine vanus karjast väljaminekul vähe­nenud 1,3 aasta võrra, mis tähendab, et vähene­nud on ka keskmine lak­tatsioonide ning järglaste arv piimalehma kohta.

Eesti piimanduse strateegia 2012–2020

piimakvootMis on piimakvoot?Piima tootmiskvoodid on ÜPP meede, mille rakendamise eesmärk on piirata piima ületootmist. igale liikmesriigile on antud kindel tootmis­kvoot, mille määramisel on aluseks võetud mingi ajalooline referents­aasta. liikmesriigid jaotavad selle omakorda põllumajandustootjatele individuaalseteks kvootideks. euroopa liit on kokku leppinud, et piima tootmiskvoodid kaovad 2015. aastal. 2012/2013 on eestile määratud piimakvoodi suuruseks 686 065 395 kg.

Allikas: PRIA

Maamajandus Nr 5 (5) 15. november 2012 loomakasvatus 9

EcoPower – säästlik võimsusTänapäeval on üheks tähtsamaks teguriks kütusekulu vähendamine. AGCO Poweri mootoritehas on aastate jooksul tootnud hulgaliselt uuenduslikke mootoreid, mis suurendavad võimsusnäitajaid ja samas vähendavad kahjulike ainete hulka heitgaasides.

Valtra T163e EcoPoweri traktorid kasutavad vastupidavaid ja suure pöörde-momendiga mootoreid madalatel pööretel. Võrreldes standardsete mudelitega kasutab see mootor tööks 400 p/min võrra väiksemat pöörlemissagedust, säilitades antud vahemikus maksimaalse pöördemomendi. Sellega väheneb kütusekulu kuni 10%.

Madalapöördeliste mootorite eelised:• Nimisagedus 1800 p/min • Max pöördemoment 1100/1200 p/min • Väga suur pöördemoment madalal sagedusel 1000 p/min • Suur pöördemomendi vahemik • Väike kütusekulu, umbes 10% väiksem kui mootori tavarežiimis • Vähem kahjulikke heitgaase, keskkonnasäästlik • Väiksem õlikulu • Vähem vibratsioone • Väiksem kolbide liikumiskiirus, pikem mootori eluiga

Eelised:Oma uue traktori kohandamine on kõige öko-noomsem lahendus, sest teil on valikuvõimalus.

1 Ökonoomne kolmesilindriline mootor säästab kulusid.

2 Täiustatud nähtavus tagab lihtsa ja ohutu töö.

3 Suurepärane liikumisvabadus suurendab tootlikkust.

4 Uus HiTech 5 käigukast suurendab paindlikkust.

Uus disain suurendab tootlikkustUutel N93 ja N103 mudelitel on uus esiosadisain koos valiku-lise integreeritud esitõsteseadmega. Seadme tõsteulatus on varasemast suurem ja selle konstruktsioon sarnaneb Valtra neljasilindriliste N-mudelitega. Eesmise tõsteseadme tõste-võimsus on 28 kN.

Uutel N-tootesarja mudelitel on uue disainiga mootorikate ja sõidutuled. Teljevahe on 2533 mm, mis on 1,5 mm lühem kui varasematel N82 ja N92 mudelitel. Uute omaduste hulgas on veel HiTech 5 jõuülekanne, käigukasti kasutajaliides ja või-mendusega pidurid HiTech 5-l.

HiTech 5 on uus viieastmeline Powershift-jõuülekanne, mis muudab traktori liikumiskiirust 1. astmelt kuni 5. astmeni 128 protsendi võrra vedu katkestamata. Koos aeglustiga on võimalik kasutada 30 käiku edasi-tagasi. Liigutatavad käigu-kangid puuduvad. Käepidemes asuva kahe lülitiga saab valida nelja grupi ning viie Powershift-astme vahel.

Kasutades veovabastust, vahekäikude automaatikat ja kiirus-hoidikut on traktoriga töötamine lihtne ja mugav. Töökiiruse muutmiseks piisab gaasi- ja piduripedaalist. Uue HiTech 5 jõuülekandega töötamine sarnaneb astmevaba trakto-riga. Kõikidele mudelitele on valikuna saadaval aeglusti ja sünkroon jõuvõtt.

Käigukast ja hüdraulika kasutavad ühist õliruumi. Hüdraulika on avatud süsteemi ja tootlikkusega 73 l/min (valikuliselt 90 l/min). Kasutusel on mehaanilised hüdrojaoturid.

HiTech T133,T153,T173 ja T193 Versu T153,T163e,T183 ja T213 Direct T153, T163e,T183 ja T203 max hobujõudude vahemik 158–225 hj max pöördemomendi vahemik 630–900 Nm

Uus Direct 2.0 ja Versu mudelidValtra astmevaba (CVT) jõuülekanne on läbi-nud olulised täiendused. Võtsime oma klien-te kuulda ja tegime muudatusi, et täiustada jõuülekande üldist jõudlust mitmel moel. Tutvustame nüüd uue põlvkonna mudeleid nimega Direct 2.0.

Samuti on edasi arendatud Versu mudelite viieastmelist Powershift-jõuülekannet.

Uus N93 ja N103

Kõik sõltub suhtumisestKaks uut N-tootesarja mudelit N93 ja N103 muudavad teie suhtumist. Meie pikaajaline koostöö AGCO Poweriga on taaskord osutunud edukaks. Uus kolmesilindriline mootor on ökonoomne valik just teile, kes otsite praktilist ja võimsat lahendust. Nimetatud mudelitel on erakordne liikumisvabadus. Uus kapoti disain tagab väga hea nähtavuse ning muudab esilaaduri kasutamise lihtsaks ja ohutuks. Lisaks sellele tutvustame uut viieastmelist Powershift-käigukasti, mis sisaldab konkurentsitult parimat kasutaja-liidest. Praktiline ja lihtne põhjamaine disain on ergonoomiline ning tagab traktori lihtsa ja mugava kasuta-mise.

Nimetatud omadused muudavad N93 ja N103 oma klassi parimateks.

Oleme koos AGCO Sisu Poweriga mootoreid arendanud enam kui 50 aastat. Meil on ühine eesmärk: aidata kaasa sellele, et traktorijuhid saaksid oma investeeringust rohkem kasu, ning suurendada tootlikkust ja sõidunaudingut. Täiustame oma tooteid ja protsesse pidevalt, et saavutada maksimaalne täpsus, tõhusus, ohutus ja keskkonna-säästlikkus. Meie eesmärgi saavutamine aitab säästa aega, ressursse, kütust ja töökeskkonda. Tooteuuendused muudavad Valtra traktorite kasutamise lihtsamaks.

Uus jõuülekanne: HiTech 5 ja tootlik hüdraulika

Valtra tutvustab uusi värvePunane, hall, roheline ja sinine metallik. Uute funkt-sioonide kohta lisateabe saamiseks ja mudelitega proovisõidu tegemiseks külastage Valtra esindust Tü-ril Tehnika 8 või Ülenurmel Tartu mnt 56.

Eelised: uue põlvkonna jõuülekanded mudelitele Direct ja Versu

uued mudelid T163e Versu ja T163e Direct

madalapöördeline mootor vähendab kütusekulu kuni 10%

madalapöördelistel mootoritel on max pöördemoment 1100/1200 p/min

neli uut metallikvärvi

T-tootesarja mudelid:

Tehnika 8, 72213 TÜRItel 384 6671, faks 384 6670

Tartu mnt 56, 61709 TARTUtel 735 2144, faks 735 2222

www.valtra.ee

Uus T-tootesari

Midagi enamat, kui lihtsalt uued sõidutuled

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee10 fookuses

Mida kauem lehm kar­jas püsib, terve on ja võimalikult suurt toodangut annab, seda suuremat tulu on farmeril lehmast võimalik saada.

Lehmade vähene kasutusiga on probleem kõikides suurtes piimatoot­mismaades. Intensiivse piimatootmise suunalise aretuse käigus ei ole piisa­valt suurt rõhku pandud majandus­likkusele, mis tuleneb funktsionaal­setest tunnustest (sigivus, kasutus­iga, surnult sündinud vasikad, jne). Kasutusea tähtsus selektsioonis on siiski aasta­aastalt kasvanud ja järjest rohkemates riikides toimub selle tun­nuse geneetiline hindamine.

See tähendab, et üha enam hin­natakse toodangu kõrval lehma ter­vist ja vastupidavust.

Paraku on aretusprotsess pika­ajaline ning tulemuste saavutamine võtab palju aastaid. Teemat puudu­tatakse ja lahendusi otsitakse praegu igal aretusteemalisel konverentsil. Teisiti pole see ka Eestis.

Lüpsavad vaid paar aastatOluline on, et loom tuleks karja õigel ajal – esmapoegimisiga ei tohiks ületada 24–26 kuud – ja lüp­saks hästi. Kui siia lisada veel kar­jaspüsivus, annab tulusama lehma

komplekt elu jooksul lüpstud pii­mast ning karjas oldud päevadest. Praegu on see näitaja meil keskmi­selt 2,5 laktatsiooni, mis on suhteli­selt halb tulemus. Eesti punase tõu lehmad püsivad karjas küll paar­ kolm kuud kauem, kuid ega seegi tulemus hea ole.

2011. a jagunesid Eesti lehmad karja keskmise vanuse järgi nii: eesti holstein – 4 aastat ja 7 kuud; eesti punane kari – 4 aastat ja 10 kuud; maakari – 5 aastat ja 5 kuud. Esma­poegimisiga oli holsteini tõul 27,7 kuud, punasel karjal 27,5 kuud ning maakarjal 29,4 kuud.

Eelkõige on lühike eluiga majan­duslikult kahjulik. Ka mullika üles­kasvatamine karja tarbeks on kulu, ja mida enam uusi mullikaid juurde vajame, seda suurem kulu on.

Seemenduspullide valikul oleme alates 2011. aastast lisanud genee­tilisse hindamisse – lisaks muudele tunnustele – ka tütarde tootliku ea indeksi, mille tuleviku tulemus peaks olema selline, et lehmad jäävad kaue­maks karja.

Peamised väljamineku põhjused 2011. a tulemuste põhjal meie leh­madel olid järgmised: sigimisprob­leemid (EPK 21%, EHF 20,4%, EK 14,9%); udarahaigused ja ­vead (EPK 22,9%, EHF 19% ja EK 28,7%); jäse­mete haigused ja vead (EPK 14,3%,

lehmade eluiga on liiga

TÕNU pÕllUääreTlkÜ tõuraamatu-

ja aretusosakonna juhataja

Üks võimalus eesti piimandusstrateegia elluviimiseks ja piimatoodangu tõstmiseks on pikendada lehmade eluiga. See aga nõuab aretustööd, mille tulemused saavad reaalsuseks pärast pikki aastaid, kui on nähtud kõvasti vaeva.

EHF 16,6%) ning ainevahetushaigu­sed (EPK 7,4%, EHF 11,9%)

Nimetatud väljamineku põhjused on aastaid olnud esikohtadel. Ilm­selt on põhjus selles, et need oma­vad väga suurt rolli lehma elus. Väljamineku põhjuste nimistus on veel vanus, madal toodang, muud haigused ja traumad, mis nii suurt osa ei hõlma.

Kuidas valida pulli Kindlasti on lehmade paremaks kar­jaspüsimiseks kõige tähtsam leh­made söötmine, pidamistingimused ja veterinaaria küsimused.

Meie karjades on suur prob­leem kõrge somaatiliste rakkude arv piimas, mis omakorda viib leh­mad kiiresti karjast välja ja alan­dab piima kvaliteeti, seejuures ka piimast saadavat tulu. Samuti on vaja rõhku panna lehmade väli­miku (tüüp, jalad, udar) üksiktun­nustele (näiteks laudja sirgus, ees­udara kinnitus, keskside, nisade asetus jpm), kuna kehvade üksik­tunnuste aretusväärtuste tõttu on

lehmadel taas suurem oht enneaeg­selt karjast välja langeda.

Farmerid ise on lehmade pidamis­tingimuste parandamisel ära teinud suure töö. Ehitatakse uusi farme, rõhku pööratakse tasakaalustatud söötmisele jne. See kõik peab tule­vikus jätkuma ja nii paraneb kind­lasti meiegi lehmade karjaspüsivus.

Oma panuse püüavad siin anda ka aretajad. Selleks et saada kauem karjas püsivaid lehmi, ongi võetud kasutusele tootliku ea näitaja.

Jõudluskontrolli Keskus on kor­raldanud eri suurusgruppidega far­midele seminare. Olen seal esinedes alati rõhutanud, et pulli valides tuleb tähelepanu pöörata ka tema kasu­tusea aretusväärtusele.

Kui karjas kasutatud pullil on kasutusea aretusväärtus madal, on aretajal suur oht selle pulli tütar­dest nende varajases tootmiseas ilma jääda. Kõrge kasutusea aretus­väärtusega lehmade korral on väl­jamineku risk minimaalne ja are­taja saab teha oma karjas sihipä­rast selektsiooni.

Foto SVeN aRBeT

Nüüd on aeg otsustada!Avatud turu paketi valimine on lihtne ja mugav. Eelista kodumaist energiat ning sõlmi leping 9. detsembriks. Võid võita terveks aastaks tasuta elektri!

Klienditelefon 1545

Loosimised toimuvad igal nädalal.

AVATUD TURU HINNAPAKETID

Sobib, kui puudub vajaduselektrikulusid ette planeerida.

Sobib, kui elektrihinna stabiilsus ei ole esmatähtis.

Sobib, kui peate oluliseks elektrihinna stabiilsust ja soovite elektrikulusid ette planeerida.

MUUTUVehk 100% hinnastsõltub elektribörsist

KINDELehk 100%fikseeritud hind

KOMBINEERITUDehk 50% fikseeritud hind ja 50% hinnast sõltub elektribörsist

Nüüd on aeg otsustada!Avatud turu paketi valimine on lihtne ja mugav. Eelista kodumaist energiat ning sõlmi leping 9. detsembriks. Võid võita terveks aastaks tasuta elektri!

Klienditelefon 1545

Loosimised toimuvad igal nädalal.

AVATUD TURU HINNAPAKETID

Sobib, kui puudub vajaduselektrikulusid ette planeerida.

Sobib, kui elektrihinna stabiilsus ei ole esmatähtis.

Sobib, kui peate oluliseks elektrihinna stabiilsust ja soovite elektrikulusid ette planeerida.

MUUTUVehk 100% hinnastsõltub elektribörsist

KINDELehk 100%fikseeritud hind

KOMBINEERITUDehk 50% fikseeritud hind ja 50% hinnast sõltub elektribörsist

lühike

Maamajandus Nr 5 (5) 15. november 2012 loomakasvatus 11

Hind 69 900 EUR +km

mootor John Deere, 6,8 l turbo, võimsusega 150 hj40 km/h PowrQuad Plus 20/20 elektrohüdrauliline reeversrehvid ees 420/85R28, taga 520/85R38õhkvedrustusega juhiiste, vedrustatud kaasreisija istekabiin soojenduse ja konditsioneeriga, CD/MP3/raadiohüdropump 114 L/min, hüdroõli lisapaak3 paari mehaanilisi hüdroväljavõtteidvedav esisild, TLS vedrustusegakolmepunkti rippsüsteem Cat 3N, tõstevõime 7400kgautomaatne külgstabilisaator, juhtnupud poritiibadeljõuvõtuvõll 540/540E/1000 p/min JD pick-up hüdrauliline haakekonksmonoliitne esiraskus 900 kgGreenStar valmidus, ISOBUShüdraulilised haagisepidurid

Võta ühendust oma müügimehega juba täna:Harju-, Rapla-, Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa: Simo Soop 55 915 117Järva-, Ida- ja Lääne-Virumaa: Ants Tust 502 3010Jõgeva-, Tartu- ja Põlvamaa: Kalvi Korkmann 53 034 948Valga-, Võru-, Viljandi- ja Pärnumaa: Kristjan Kokk 53093780

Pakkumine kehtib kuni 31.12.2012Küsi soodsaid pakkumisi ka teistele mudelitele.Pilt on illustreeriva tähendusega.

www.stokkeragri.ee

Ratastraktor John Deere 6150M

UUS!

MÜÜK: Peep Orlovski, tel 553 4033 www.talutehnika.ee

HOOLDUS JA VARUOSAD:Marko Saksjaak, tel 5665 5533

Tule Maaritsasse traktoritega tutvuma või küsi lisa!

Indrek Pungar, tel 504 1986Urmas Pungar, tel 526 6103

Tule Maaritsasse traktoritega tutvuma või küsi lisa!

Ökonoomseima mootoriga traktorid!

Tänavune koristuspe-riood põllumeest ei hel-litanud. Eesti Meteoro-loogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel oli Eestis sademeid kesk-misest märksa enam −

juulis 122%, augustis 116% ja sep-tembris 125% võrreldes paljude aas-tate keskmisega.

Kevade algust oskuslikult ära kasutanud põllumehed said asuda ka varem koristama ja suutsid väl-tida kõige halvemaid koristustin-gimusi. Ka olid Eesti eri piirkon-dades koristustingimused kül-laltki erinevad. Nii juhtuski, et oktoobrilõpu lumi sadas mitmes paigas koristamata viljale. Seega jäigi palju teravilja ja õlikultuure

sademete rikkuda ning osa põlde koristamata.

Meie aastatel 2006−2010 läbi vii-dud uurimused näitasid, et sade-mete rohkus teravilja õitsemise ajal, terade moodustumise, vilja valmimise ja koristusperioodil on risk nii toidu- ja söödakvalitee-dile kui ka -ohutusele. Sademete rohkuse tõttu arenevad viljatera-del mitmesugused tumeda värvu-sega hallitusseened, mis vilja ilusa heleda värvuse juba põllul halliks või mustaks muudavad.

Tänavune probleemSiinjuures tuleks teada, et hallitus-seente seeneniidistik on ise juba toksi-line, kuna sisaldab ergosterooli, samuti toodavad nad oma elutegevuse käigus

vajavad kontrollimistSöödadKuna tänavune teravili on hallitusseentega tugevasti saastunud, tuleb kõiki vilja- ja silopartiisid kontrollida tihedamalt kui tavalistel aastatel.

mürgiseid aineid – mükotoksiine, mille mürgisus võib olla 100−1000 korda suurem kui põllul kasutatud keemi-listel taimekaitsevahenditel.

Meie uurimustest selgus ka, et tera-vilja pikemaks perioodiks ettejahvata-mine, olenedes teravilja hallitusseen-tega saastatuse tasemest, vilja liigist ja jahvatatud vilja säilitamistingimus-test, võib mõnel juhul kutsuda esile jahu toksiliseks muutumist. Kõige kii-remini ja sagedamini tekkis toksilisus jahvatatud kaeras, isegi jahu säilitami-sel külmikus +4º juures kahe nädala jooksul. Toatemperatuuril +20−25º juures sama aja kestel tekkis toksili-sus ka odra ja nisu jahudes.

Kui teravili oli hallitusseentest vähe saastatud, ei tekkinud pärast jahva-tamist toksilisust ka toatemperatuu-ril säilitamisel. Selle aasta teravili aga ongi tugevasti hallitusseentega saas-tunud. Loomadele niisugust teravilja ilma kontrollimata sööta ei tohiks.

Tähelepanu tuleb pöörata ka silo kvaliteedile. Halvasti käärinud või riknenud silodes, kus piimhapet, mis tagab silo kvaliteedi, on tekkinud liiga vähe, hakkavad kasvama halli-tusseened, võihappebakterid ja tei-sed kahjulikud mikroobid, mis põh-justavad silodes loomadele mürgiste ühendite tekkimist.

Seda võib juhtuda siis, kui kee-miliste kindlustuslisandite asemel on kasutatud bioloogilisi kindlus-tuslisandeid, on rikutud silovalmis-tamise tehnoloogiat, silomassi on jäänud halvasti tihendatud kohad.

Nii teadusuuringud kui ka prak-tika näitab, et hallitusseentega saas-tunud söötade kasutamine põhjus-tab loomadel tervisehäireid, too-dangu langust, aborte ja lõppemist. Kahjumid võivad olla selliste söötade tõttu vägagi suured, mida võivad kin-nitada kõik need ettevõtted, kes on selle probleemiga kokku puutunud.

Mida teha? Tänavu peab kõiki vilja- ja silopartii-sid kindlasti kontrollima enne nende kasutuselevõtmist ja edaspidi tiheda-malt kui tavalistel aastatel. Riknemis-tunnuste tekkimisel tuleb niisuguse sööda kasutamine peatada, kuni on sel-gitatud selle toksikoloogiline kvaliteet.

Toksikoloogilise kvaliteedi määra-miseks koguda igast uuritavast par-tiist (silost viiest kohast, viljast vähe-malt kümnest kohast) proovivõetised, millest segada keskmine proov ja säi-litada kuni analüüsimiseni külmka-pis. Proovist võiks määrata biotesti abil üldtoksilisuse, mis on odavaim analüüs silo ja vilja toksilisuse hin-damiseks, võrreldes üksikute müko-toksiinide sisalduse määramisega.

Hoidlates tuleb kontrollida, et vilja niiskus ei tõuseks üle 14%. Vajadusel lasta vili uuesti läbi kuivati, takista-maks sellega viljas hallitusseente ja lestade arengut.

HEINO LÕIVEKEPAUL LÄTTEMÄE

ELINA AKKEMVI teadurid

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee12 fookuses

lüpsma

Nõustamistelefon 505 2846www.knowmycotoxins.com

Mükotoksiinid on meie suured vaenlased !!!

Nõuande telefon 5052846

Pilleriin Puskar, Alltech Eesti OÜ, Aretuse -2, Märja,Tartumaa www.KnowMycotoxins.com

Kuidas saame me kaitsta loomi mükotoksiinidest põhjustatudtootlikuse languse , mürgistuste ja kliiniliste haigestumiste eest ?

Kuidas saame me ennast kaitsta majandusliku kahju eest midatekitavad mükotoksiinid?

EST MycoAd08.qxp 10/7/2008 3:54 PM Page 1

Kujutage endale ette pii-malehma, kes annab aastas 12 000 liit-rit kõrgkvaliteedilist piima, on kõrge söö-daväärindusega ning tiinestub siis, kui teie

seda soovite. Lehma, kellel on kõrge immuunsus ning somaatiliste rak-kude arv piimas püsivalt madal; kes kunagi ei kannata ainevahetushai-guste all ning kunagi ei lonka.

"Võimatu!" ütlevad karjapidajad.

Hädade põhjusViimase kümne aasta vältel on holsteini tõugu lehmade keskmine toodang Eestis märgatavalt suu-renenud, kuid sellega on kaasne-nud tiinestumise langus, mastiiti haigestumise kasv ja üldised ter-viseprobleemid. Lehmade eluiga on lühenenud peaaegu ühe lak-tatsiooni võrra.

On levinud väited, et kõrge too-dang põhjustab haigusi ja kõrge-toodangulistel lehmadel on mada-lam viljakus. Võib nõustuda, et eksis-teerib tugev seos kõrge toodangu

ja sigivuse languse ning mastiitide sagenemise vahel.

Ent nende tervisehäirete põhjus ei ole kõrge toodang, pigem tipp-toodangut andvate loomade vale söötmise ja pidamise tagajärg. Ei saa sööta lehma, kes annab lak-tatsiooni jooksul kaks korda enam piima kui 15 aastat tagasi, normide järgi, mis on välja töötatud 1980. aastate algul.

Sellises majanduskeskkonnas on toimetulekuks vaid kaks võimalust: kas leppida sisendite ja piimast saa-dava hinna pideva kõikumisega ning üritada rakendada “vee peale jäämi-seks” lühiajalisi abinõusid või võtta eesmärgiks selgitada välja konkreet-selt oma farmis tootlikkust kõige enam negatiivselt mõjutavad tegu-rid ning leida seejärel farmile pari-mad lahendused tootmiskulude ja kahjude vähendamiseks.

Sageli toob see kaasa vajaduse teha otsuseid ning muudatusi, mis pole kerged. Olukorra parandamine nõuab tõsist pühendumist, usaldus-väärset andmete kogumist ja regu-laarset analüüsi.

lehm peab

kauemOlukorras kus piima varumishind on väga kõikuv, hakkavad piimatootmise kasumlikkust määrama loomade eluea toodang ja kulutused karja taastootmisele.

Piimakarjakasvatajate praegune eesmärk on peatada viimastel aas-tatel tekkinud tootmiskulude tõus.

Esimeseks sammuks iga toot-misnäitaja kontrollimisel on selle mõõtmine, analüüsimine ja seejä-rel tulemuste hindamine pikemas ajaperioodis. Tootmise efektiivse-maks muutmisel peab piimakar-jakasvatajatel olema ülevaade kõi-kidest oma farmi kuluartiklitest ja tootlikkuse näitajatest.

Igas farmis on need näitajad eri-nevad ja me ei tohiks võtta aluseks riigi keskmisi.

Euroopa piimakarjafarmides aas-tatel 2009−2010 Alteor Conseili teh-tud uuringus jagunesid viis suuri-mat tootmiskulu järgmiselt: söödad 28%, masinad jm tehnika 22%, maa ja hooned 11%, karja täiendus 9% ja muud kulud 8%.

Enamikus Euroopa riikides on nende näitajate osatähtsus tootmise kogukuludes sarnane ja toob selgelt esile piimakarja efektiivse söötmise ning karja täienduseks tehtavate kulutuste osatähtsuse.

Poegima kaheaastaseltLoomulikult pole söötmine ainus mõjutegur, mida piimatootmisel arvesse võtta. Piima omahinna kuju-nemisel on määrav ka karja vanus, laktatsiooni- ning elueatoodang.

Iga karjakasvataja eesmärk peaks olema piimatoodangu tõstmine lak-tatsiooniperioodil ja lehmade pro-duktiivse eluaja pikendamine ning ebaproduktiivsete perioodide (nagu näiteks mullikate liiga pikk kasvupe-riood ning hiline suguküpsus, leh-

made liiga pikk uuslüpsiperiood) vähendamine.

Jõudluskontrolli Keskuse and-metel oli jõudluskontrollialuste leh-made 2010. aasta keskmine piimatoo-dang 7613 kg. Võrreldes 2009. aas-taga, suurenes piimatoodang 166 kg. Esmapoegimisvanus oli 2010. aastal 27,7 kuud, mis on veidi väiksem kui 2009. aastal (27,9). Kinnisperioodi pikkus oli keskmiselt 72 päeva, uus-lüpsiperiood jäi 141 päeva pikkuseks ja poegimisvahemik oli 422 päeva. Kõige pikem oli poegimisvahemik eesti holsteini tõugu lehmadel, 427 päeva, eesti punast tõugu lehmadel 406 päeva ja eesti maatõugu lehma-del 401 päeva.

Võtame näiteks keskmise lehma, kes tuli esimest laktatsiooni lüpsma 26 kuu vanuselt, andis 305päevase laktatsiooniperioodi kohta 8000 kg piima, oli 60päevase kinnisperioo-diga ning kes praagiti pärast 2,4 lak-tatsiooni. See lehm tootis oma elu jooksul 19 200 liitrit piima, ent vaid 11,7 liitrit päevas.

Kui parandada noorkarja sööt-mis- ja pidamistingimusi, oleks või-malik saavutada esmapoegimisva-nuseks 24 kuud ning see tõstaks pii-matoodangut elupäeva kohta 1,2 liitrit. Lisaks piimatoodangu kas-vule väheneks sel juhul ka mullika kasvatamise kulu umbes 70 euro võrra, mis on võrdväärne tootmis-kulu vähenemisega 3.65 €/1000 liitri piima kohta.

Söödaväärinduse parandamine 5% võrra tõstaks eluea piimatoo-dangut 960 kg võrra ning elupäeva piimatoodang tõuseks 12,4 liitrit.

PILLERIIN PUSKARalltech eesti juhataja

parem lehmPraegune lüpsilehmlaktatsiooni toodang 7800 kg

Piimarasv 3,95%

Valk 3,5%

eluiga karjas 2,2 laktatsiooni

SR-tase <250 000

Eesmärk − homne lüpsilehmlaktatsiooni toodang 10 000 kg

Piimarasv 3,8%

Valk 3,5%

eluiga karjas 3,5 laktatsiooni

SR-tase <100 000

Maamajandus Nr 5 (5) 15. november 2012 13persoon

Veefoorum 2012Kutsume kõiki huvilisi põllumajandus- ja keskkonnateemalisele foorumile

Registreerimine ja lisainfo:www.pikk.ee/balticdeal

* Kas ja millistel tingimustel on võimalik Eestis toota biogaasi põllumajandusjäätmetest?

* Bioenergia investeeringute toetamine täna ja tulevikus?* Millised on Rootsi tootjate kogemused hajukoormuse

vähendamisel?* Kuidas targalt loomi karjatada?* Milliseid häid keskkonnapraktikaid kasutavad Eesti

põllumajandustootjad?* Kust pärineb rannikuveereostus?

20. novembril Põltsamaa kultuurikeskuses

PÄEVAKAVAS:

“Veis ja siga on mu lem-mikud. Teisi loomi võin õpetada algta-semel,” sõnab Marika Oeselg. Naine, kes on kunagi kõva häälega lubanud, et ta lüps-

jaks ei hakka ja õpetajaks samuti mitte.“12aastaselt pidin lehma lüpsma

hakkama, esimene lüps võttis 40 minutit aega,” meenutab Sakust pärit Marika. Siis ta mõtleski, et lüpsjaks kohe kindlasti mitte!

Küll on teda alati huvitanud vete-rinaaria. “Pärast 8. klassi lõpetamist tahtsin Väimelasse loomaarstiks õppima minna. Ema ja isa, põlised maainimesed, ütlesid, et ära, lapsuke, ikka põllumajandusse mine, see on nii raske töö.” Nii läks tüdruk Tallinna ja õppis juuksuriks. Amet meeldis ja sõpradel lõikab ta juukseid siiani.

Viimane sovhoosidirektorOmeti ei saanud maatüdrukust linna-preilit. “Ma ei töötanud kolhoosis, sov-hoosis ega Saku õlletehases,” räägib Marika. “Järelikult mingisugust loo-tust korterit ega lasteaiakohta saada polnud!”

Et elu järje peale saada, läks Marika Oeselg Kohila sovhoosi lüpsjaks ja hakkas sealt kõrvalt kaugõppes Väi-melas loomakasvatust õppima.

Mitmekülgne

LII SAMMLERajakirjanik

lii.sammler@maaleht.ee

Igal aastal tunnustab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda parimat maamajanduseriala õpetajat. Tänavu pälvis kiituse Olustvere ametikooli loomakasvatusõpetaja Marika Oeselg, kes lisaks koolitööle on loomakasvatajate seas hinnatud nõustaja.

Haridus andis hoogu ja julgust minna Pühajärve sovhoosi looma-kasvatusjuhiks. Sealt kõrvalt algasid ka õpingud EPAs.

Noorel emal polnud lihtne bussiga õigeks ajaks Tartusse kooli jõuda. Kui ta hilines, vaatas professor Ülo Oll kur-jalt otsa: “Teate, ma võin teilt eksamil alati nii palju küsida, et te läbi kukute!” ähvardas loomakasvatuskorüfee.

“Aga ma siis õppisin ka kõvasti!” meenutab Marika. “Küsis jah palju, aga kõik eksamid tegin ära esimese korraga!”

Samal ajal kui ta EPAs õppis, lah-kus Pühajärve sovhoosi direktor töölt. Marika Oeselg oli siis juba tootmisjuht ning temast sai automaatselt direktor.

Mõni aeg pärast seda, kui põllu-majandusreformi tuuled Pühajärve sovhoosi laiali pildusid, tuli Marikale külla Valga taluliidu tollane esimees Eldur Parder.

Sellest 1994. aasta suvepäevast algas Marika Oeselja nõustajaelu, mis on kestnud siiani.

Nõu tuli anda igal alal – loomade hooldus, söötmine, sigimine, vasika tervis, ravimine jpm.

Just 1994.–95. aasta paiku hakati taludes silo tegema. Koos teadlaste Hindrek Olderi ja Riho-Jaak Saran-diga lasi ka Marika Oeselg talunike silo-virnade vahel ringi, võttis siloproove,

märkis neid … ja pani kõik teadmi-sed kõrva taha.

See oli ka aeg, mil Eestis kehtes-tati meierei lapiproovi asemel samad toorpiima kvaliteedinõuded mis kogu Euroopas.

See tõstis teravalt üles piima kvali-teedi teemad: lüpsihügieen, lüpsiteh-noloogiad (siis hakati ostma ka uusi kaasaegseid lüpsimasinaid), udara tervis jne.

“Valgamaa oli mul varsti selge ja hakkasin tahtma näha ka Eesti üld-pilti,” põhjendab Marika Oeselg oma 1997. aastal tehtud otsust liituda Hollandi nõustamisfirma DLV Eesti haruga. “See oli täiesti uus asi – pidin hakkama konsulendina end ise üle-val pidama.”

Kui siiani oli makstud kindlat palka, siis DLVs tuli koostada isiklik äriplaan, teha endale selgeks maksupoliitika, luua kliendisuhted ning töötada nii, et ka endale töötasu jääks.

“Siis pidin endast kui nõustajast pildi ette saama – et kui palju pean tööd tegema, mis alal suudan nõus-tada,” kirjeldab naine hetke, kui tuli sügavalt iseendasse vaadata.

Kuigi raha tuli endal teenida, and-sid hollandlased tugeva erialase koo-lituse – 250 tundi aastas.

DLVs oli Marika hinnangul tugev meeskonnatöö. See oli vist esimene

firma, kes pani rõhu integreeritud nõustamisele. Muude nõustamisfir-made teenuselisti on see tekkinud alles viimastel aastatel.

Piimahind viis kooliSaabus aasta 1999. Vene turg vajus kokku, piimahind kukkus kroonile ja talunikud ei jõudnud enam nõusta-misteenust osta. Paljudele nõusta-misfirmadele löödi just sellel aas-tal hingekella.

Marika päästis tema hea kolleeg, taimekasvatusnõustaja Miralda Pai-vel. Ta oli Olustvere ametikooli õppe-töö koordinaator ja tal oli vaja uut loomakasvatusõpetajat.

“Esimest tundi mäletan siiani – põlved ja hääl värisesid, peopesad higistasid…” meenutab Marika.

Marika Oeselg õpetab Olustve-res kõiki loomakasvatusalasid. Algul ainult noortele, kuid nüüd on lisan-dunud ka täiskasvanute õpetamine. Esimene armastus olid lehmad, see-järel on ta teinud endale selgeks sea-kasvatuse. Viimastel aastatel on lem-mikute hulka jõudnud lihaveised.

“Iga asi on millekski hea,” võtab tegus naine oma elutarkuse kokku. “Iga küsimus on hea – sest kui ei oska vastata, on vaja materjalides tuhnida ja endale jälle uus tead-mine saada.”

Marika OeselgFoto LII SAMMLER

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee14hobi

Ahto Vili on markantne kuju, kelleta Torma kant oleks tunduvalt vaesem ja ilmetum. Tema korral-datud puhkpilliorkestrite festivalid ToPoF on saa-nud laialt tuntuks.

Aastatega on see mees viinud kunagise selle kandi majandi vaba-riigi piimanduse tippude hulka. Torma POÜ juhataja Ahto Vili on pullimees vaid selles mõttes, et tänu kõrgele piimatoodangule toodab Torma POÜ Eesti Tõuloomakas-vatajate Ühistu (ETKÜ) jaoks are-tuspulle. Kehtna seemendusjaa-mas on juba poolsada Tormas sün-dinud pulli.

Ahto Vili kuulub ka ise ETKÜ nõu-kogusse. Osa aretuspulle saadakse aga embrüosiirdamise abil. Täiesti terved mullikad tiinestatakse USA ja Kanada päritolu kõrge tasemega karjakasvatus riikidest ostetud emb-rüotega. Tormasse on ehitatud kaas-aegne lüpsifarm, kasutusele võetud uusim tehnoloogia, tihedat koos-tööd tehakse maaülikooliga. Lisaks on Ahto Vili ka Torma vallavolikogu esimees, põllumajandusministee-riumi teadusnõukogu liige, Jõge-vamaa Koostöökoja juhatuse liige, samuti väikest viisi jahimees, tõsi, vii-masel ajal küll enamasti kaameraga.

See kõik oleks juba piisav ühele mehele, aga muusika on Ahto Vili teine elu. Selles mehes on lisaks põl-lumajandustööle ka tubli annus muu-sikut, bassilauljat, näitlejat ja mis-sioonitundelist kultuurijuhti.

Ahto Vili õppis Pärnu lastemuu-sikakoolis klarnetit ja saksofoni, tema pinginaaber Jüri Aarma aga klaverit ja trompetit. Ka EPAs maa-korraldust õppides oli Vili osaline EPA rahvatantsu saateansamblis, kus mängis akordionit praegune maaülikooli rektor Mait Klaassen. Sellest võrsus peagi tudengite seas populaarne ansambel Popsid, kus Vili puhus klarnetit.

Ahto ViliPilli- ja pullimees

Silja lättemäeajakirjanik

silja.lattemae@maaleht.ee

Carl Robert Jakobsoni nooruspaikades Jõgevamaal Tormas juhib põllumajandust ahto Vili, kes Jakobsoni aateid järgides edendab innukalt ka kohalikku kultuurielu, laulab kammerkooris ja on mänginud orkestrites klarnetit.

Kui Vili pärast EPA lõpetamist Tormasse tööle tuli, lõi ta kohe innu-kalt kaasa ka kohalikus puhkpilli-orkestris.

“Ma armastan puhkpille, minu pill on klarnet, mängisin seda 2005. aas-

tani. Siis läksin kohalikku kammer-koori, laulan seal bassi ja olen koori-vanem,” teatab Vili. Torma kammer-koor on seitsme aastaga nii tuntuks saanud, et juba käiakse jõulu eel ka Tallinki laevadel laulmas.

Torma kammerkoori dirigent Merle Nisu kiidab koorivanemat väga: “Ahto Vili hoiab maal kul-tuuritraditsioone ja seisab eriliselt valvel Jakobsoni nime väärtusta-mise eest oma kodukandis Tormas. Mehi on meil kooris vähe ning see-tõttu tuleb neid eriliselt hoida,” tea-tab Merle Nisu.

Ehkki Vili ise rõhutab, et keegi ei seosta Tormat Carl Robert Jakobso-niga, on just tänu tema järjepidevale selgitus- ja kultuuritööle Torma kui Jakobsoni nooruspaik üha enam tuntust kogumas. Siin korraldati Jakobsoni 170. sünniaastapäeva auks suurejooneline vabaõhuüri-tus – 11. korda toimus puhkpillior-kestrite festival ToPoF, lisaks Eesti–Soome künnivõistlused. Kogu suu-rejoonelise ürituse algataja ja hing oli Ahto Vili.

“Torma pasunakoor oli esimene, mitte Väägvere!” põrutab Vili bas-sihäälel. Ta selgitab, et Väägvere orkestris olid viiulid, aga Tormas ainult puhkpillid, nii et Torma oma peaks olema ikka esimene puhk-pilliorkester. Torma orkestri asutas Adam Jakobson juba 1848. aastal.

“Olen aastakümneid püüdnud edendada Tormas puhkpilliarmas-tust, hakkasime juba 2000. aastate algusest korraldama Torma Puhkpil-liorkestrite festivali ToPoF,” teatab Vili. Ta on teadaolevalt ainus põllu-mees, kel on õnnestunud nii suure-jooneliselt ja professionaalselt puhk-pilliorkestrite festivale korraldada.

Oma unistuseks nimetab mees aga seda, et kohalikus Torma koo-lis oleks süvaõppeks puhkpill. Koo-lile on muretsetud uus puhkpillide komplekt.

“See on minu unistus, et Tormas võiks olla puhkpilli süvaõppega kool,” lausub Vili. Ta toob eeskujuks Aust-ria, kus ühte väiksesse maakooli toodi lapsi üle riigi, et nad saaksid lisaeri-alana puhkpille õppida.

“Selles koolis oli sajaliikmeline puhkpilliorkester noortest, see oli nii tore! Eesmärk ei olnudki neist lastest muusikuid teha, lihtsalt Aust-rias on puhkpill enam au sees kui Eestis,” räägib Vili.

Oma päevaväsimuse laulab mees välja bassihäälel kammerkooris. Lisahobiks on tal veel pildistamine ja oma fotodele puidust nikerdatud raamide valmistamine.

“See inimene, kes oskab puhata, suudab paremini ka töötada.” ütleb Torma POÜ juhataja Ahto Vili.

Fotod SVeN aRBeT

Kohalikele lastele puhkpilli õpetamise mõtet ei ole Ahto Vili maha matnud.

Ahto Vili hobi on ka oma fotodele raamide nikerdamine.

Maamajandus Nr 5 (5) 15. november 2012 15sündmused / uudisedEesti enim eksporditud toidukaup oli mullu oderStatistikaameti andmetel eksporditi 2011. aastal Eestis toidukaupadest enim teravilja, millest moodustas oder 66%. Otra eksporditi üle 180 000 tonni, mis oli 2010. aastaga võrreldes üle kahe korra rohkem.

Üle poole odra kogusest eksporditi Edela-Aasiasse ja teistesse Euroopa riikidesse. Teraviljadest vähenes kõige rohkem ehk üle 40 000 tonni nisu väljavedu. Teravilja viidi välja põhiliselt meretranspordiga.

Teisel kohal oli piimatoodete eksport, millest kõige rohkem eksporditi piima ja rõõska koort (üle 100 000 tonni). Piima ja koore väljavedu kasvas 2010. aastaga võrreldes 27%. Ligi 80% piima ja rõõsa koore kogusest eksporditi maanteetranspordiga Leetu.

Kolmandal kohal oli rapsiseemne väljavedu, mida eksporditi üle 80 000 tonni. Rapsi eksporditi peamiselt Euroopa riikidesse.

2011. aastal suurenes õlle eksport. Üle 40% eksporditavast õllest viidi Soome. Kas-vas ka elussigade eksport. Sead eksporditi Venemaale ning selleks kasutati maantee-transporti. Külmutatud kalade eksport vähenes, peamiselt eksporditi seda kaupa maan-teetranspordiga kolmandatesse riikidesse.

Igivana nisusort naaseb toidulauale Soomes on leidnud toidulauale tee tagasi 10 000 aastat vana emmernisu, millest saab valmistada nii pastat kui risotot ja mis sobiks ka saiade ja pirukate tegemiseks.

Polb- ehk emmernisu kasvatati Soomes juba viikingite ajal, kuid ajapikku kadus see sort unustusehõlma, vahendab Ecomedia.ee.

Nüüd on aga Ida-Uudenmaal asuvas Malmgårdi mõisas emmernisu kasvatamist viljeletud edukalt juba kolm aastat. Mõisahärra, krahv Johan Creutz rääkis, et algul katsetasid nad emmernisu vaid mõnel hektaril, kuid kuna katsed õnnestusid, laiendati nisukasvatust ja tänavu kasvas emmernisu juba 18 hektaril.

Emmer on ligi 10 000 aastat vana nisusort, mida kasvatati laialdaselt muuhulgas ka Lähis-Idas. Arheoloogilised väljakaevamised kinnitavad, et juba vaaraod sõid emmer-nisust valmistatud leiba. Sealjuures väidavad teadlased, et emmernisu ei kasutatud mitte ainult söögiks. Nii on arheoloogid leidnud vaaraode aegse rasedustesti, milleks kasutati otra ja emmernisu.

Tänapäeval on Malmgårdi mõisas katsetatud ka emmerõlle pruulimist. www.maaleht.ee

NovemberEesti Lambakasvatajate Selts��29. novembrist 1. detsembrini – Põlvamaal Moostes kolmepäevane seminar “Lambakasvatussaaduste väärindamine”. 1. päeva teema – vill ja nahk; 2. päeva teema – lambaliha; 3. päeva teema – karjatervis.

Lisateave: seminar on mõeldud seltsi liikmetele. Registreerimine kuni 23. novembrini e-kirja või telefoni teel kontor@lammas.ee, tel 742 2579 või 5330 9406. Osalejatel on vaja esitada kinnitus põllumajandustootjaks olemise kohta (väikese või keskmise suurusega ettevõtja).

DetsemberPõllumajandusuuringute Keskus��Keskkonnasõbraliku majandamise täienduskoolitused:��4. detsembril – Võrumaal Vastseliina kultuurimajas (Võidu 38, Vastseliina), ��5. detsembril – Tartumaal Võnnu kultuurimajas (Tartu mnt 24, Võnnu), ��11. detsembril – Lääne-Virumaal Liivakülas Kiltsi põhikoolis, ��11. detsembril – Pärnumaal Tori seltsimajas,��12. detsembril – Raplamaal Rapla kultuurikeskuses (Tallinna mnt 17a, Rapla), ��12. detsembril – Viljandimaal Viljandis hotellis Centrum (Tallinna 24, Viljandi).

Koolitused on tasuta ning kõik osalejad saavad keskkonnasõbraliku majandamise kohustusliku täienduskoolituse tunnistuse. Kohtade arv piiratud, osaleda saavad ainult eelregistreeritud osalejad. Registreerimine telefonil 672 9143 (Sirje Reintam) või e-posti teel sirje.reintam@pmk.agri.ee. Registreerimine lõpeb kolm päeva enne koolituse toimumist. Küsimuste korral pöörduda telefonil 5348 2682 (Katrin Vask) või e-posti aadressil katrin.vask@pmk.agri.ee.

Erametsakeskus ��Koolitus “Metsaomanik ja maksud”:��4. detsembril kella 11–15 – Viljandis Grand Hotel Viljandis (Tartu 11/Lossi 29, Viljandi),��5. detsembril kella 9–13 – Valgas Valga maavalitsuse saalis (Kesk 12, Valga).

Koolitusel räägitakse füüsilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja maksustamisest metsamaterjali ja kasvava metsa raieõiguse müügil jt õigusaktidest metsa maksustamisel ning antakse selgitusi tulude deklareerimise – kulude mahaarvamise reeglite osas. Ettekandega esineb maksu- ja tolliameti maksunõustamise talituse juhtivspetsialist Eha Kütt. Lisateave: osavõtusoovist teatada e-posti teel aadressil evelin.huul@eramets.ee või telefonil 683 6066 hiljemalt kolm päeva enne koolituse toimumist.

Eesti Erametsaliit ja Eesti Metsaselts��6. detsembril kella 10–18 – Tartus Atlantise suures konverentsisaalis konverents “XX aastat iseseisva Eesti metsandust”. Ettekanded annavad ülevaate erametsanduse taastamisest, riigimetsanduse ümberkorraldamisest ja metsatööstusele tingimuste loomisest, vaadeldakse era- ja riigimetsanduse hetkeseisu, räägitakse edasistest suundumustest metsateaduse ja loodushoiu vallas ning Eesti metsandusest muutuvas maailmas.

Lisateave: vajalik registreerumine hiljemalt 26. novembriks telefonil 5346 8109 (Kristel Arukask) või e-posti teel kristel.arukask@erametsaliit.ee.

Eesti Põllumajandusmuuseum��4.–19. detsembrini – programm “Talulapse jõuluootus”. Algusajad kell 10, 12, 14.

Kohtumispaik on Ülenurme mõisa häärberi ees ja läheme ajas 100 aastat tagasi. Kiikame kööki ja uurime vanarahva pühadetoitude traditsioone. Saame teada, mis on makk ja jõuluorikas. Aitame perenaisel jõulumaiustusi valmistada. Käime laudas loomi tervitamas. Meisterdame värkstoas jõulukaunistusi. Sepikojas õpime õnne valama. Lisateave ja registreerimine tel 738 3819, 5373 7124, e-post kerle.arula@epm.ee, koduleht www.epm.ee.

Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühing�� Elukvaliteedi messi raames Tartu Näituste messikeskuses ��7. detsembril kella 11–18 – küülikute sügisnäitus ��8. detsembril kella 10–18 – tšintšiljade sügisnäitus

Täiendav teave: koduleht www.efba.ee. Loomi on võimalik ka osta.

EVIKA ��13. detsembril kell 10 – Sakus aastalõpu kartuliseminar.

Räägitakse kartulikasvatuse probleemidest, seemnekartulist, viirushaigustest, teadus- ja tootmisuudistest. Saab näha kartulisortide ja fotonäitust. Maitsta saab huvitavaid kartulitoite, soetada soodsalt kirjandust. Lisateave tel 604 1484, 521 0662 (Viive Rosenberg), e-post v.rosenberg@evika.org.

Vana-Tori Hobuse Ühing��15. detsembril kella 10–15 – Valgamaal Kuigatsi külas Hargo talus vana-tori hobuseid tutvustav jõululaat. Avatud Saksa ja Eesti jõulumaiustusi pakkuv Hanna Kohvik, saab osta jõulukingitusi. Igal täistunnil vana-tori hobuste tutvustamine.

Lisateave telefonil 5646 4349, e-post info@vana-torihobune.ee, koduleht www.vana-tori.ee.

Maamajanduslike ürituste, koolituskursuste jms eelteateid jaanuarikuu kohta ootab 3. detsembriks veebitoimetaja Aive Sarjas (tel 5309 7209, e-post: aive.sarjas@maaleht.ee).

sündmuste kalender

Hind 162 000 EUR +km

mootor John Deere John Deere PowerTech, TIER IIImootori võimsus 256 hjkolmekäiguline hüdrostaatiline ülekanne 30 km/hterapunker 8000 liitritrattad rehvidega 800/65R32 ja 540/65R30suur 660 mm trummel, 475...1030 p/min5-klahviline puistur koos Power Separatorigapõhupeenestiautomaatne kärukonks5,5m heeder John Deere 620RHeader Trak süsteemrapsiheeder Raps Pro 18’, vasak- ja parempoolse püstvikatigaheedrikäru

Võta ühendust oma müügimehega juba täna:Harju-, Rapla-, Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa: Simo Soop 55 915 117Järva-, Ida- ja Lääne-Virumaa: Ants Tust 502 3010Jõgeva-, Tartu- ja Põlvamaa: Kalvi Korkmann 53 034 948Valga-, Võru-, Viljandi- ja Pärnumaa: Kristjan Kokk 53093780Kombainide ja hekseldite müügispetsialist: Kristjan Ruusamäe 5107816

Pakkumine kehtib kuni 31.12.2012Küsi soodsaid pakkumisi ka teistele mudelitele.Pilt on illustreeriva tähendusega.

www.stokkeragri.ee

Kombain John Deere W540