Mairo RääskEesti Maanteemuuseum

22.11.2006

Saksa sõjavangid Tallinn–Narva maantee ehitusel 1940. aastate lõpus

Tallinn–Narva maantee

Maantee varasemast ajaloost

Tallinn–Narva maantee oli väga oluline liiklussoon alates 18. sajandi algusest, mil Eesti ala Vene tsaaririigi koosseisu liideti. Maantee tähtsus vähenes seoses Tallinn–Peterburi raudteeliini ehitamisega 1870. aastal.

Tallinn–Narva maantee

Varasemad kavad

Eesti esimese vabariigi lõpus valmis Tallinn–Narva maantee väljaehitamise kava. 1940. aastal alanud nõukogude okupatsioon tõmbas kavadele kriipsu peale.

Saksa okupatsiooni ajal (1941–1944) valmis maantee ehitusprojekt, kuid eeltöödest kaugemale toona ei jõutud.

Tallinn–Narva maantee

Maantee väljaehitamise algus

1944. aastal sai Tallinn–Narva maantee väikese Eesti NSV tähtsaimaks tuiksooneks. Vaatamata sõjajärgsele vaesusele suunati Tallinn– Narva maantee ehitusse suured ressursid. Tööd algasid maanteel 1946. aasta lõpus. Venelased kasutasid sakslaste projekti.

Tallinn–Narva maantee

Maantee ehitus

Põhitööjõuna kasutati tee-ehitusel Saksa sõjavange. Tulemuseks oli Eestis läbi aegade ehitatud pikim betoontee. Suurim Saksa sõjavangide poolt tehtud tee-ehitusprojekt Eestis.

Sõjavangide kasutamine nn. ülesehitustöös oli tol ajal kogu Nõukogude Liidus tavapärane praktika.

Tallinn–Narva maanteeTööjõu päritolu

Sõjavangid olid Natsi-Saksamaa armee sõdurid, kes langesid Punaarmee kätte vangi 1944. aasta lõpus 1945. aasta alguses. Seltskond oli kirju nagu sõdurite puhul tavaline.

Tallinna sõjavangide laagris jagati nad gruppidesse vastavalt vangide oskustele. Need, kel oli ehituskogemus, saadeti teed ehitama.

Tallinn–Narva maantee

Tööde juhtimine

Töid juhtis Maanteede Valitsus. Aastatel 1944–1953 kuulus Maanteede Valitsus ENSV Siseministeeriumi koosseisu.

Nii juhtkond kui ka vangivalvurid olid sõjaväelise taustaga ning venekeelsed.

Järelvalve

Vahetevahel käis ehitustöödega tutvumas töödejuhataja Pronin. Kui töödejuhataja liiva hulgast kasvupinnast leidis, hakkas ta vangide peale kärkima ning süüdlast otsima. Kui arvatav süüdlane õnnestus leida, saadeti ta konvoisõduri saatel kartserisse istuma ja oma teo üle järele mõtlema.

Tallinn–Narva maantee

Tallinn–Narva maantee

Vangide kohtlemineTee-ehitusel surnud vangide täpne arv ei ole teada. Ametlik matmispaik asub Tallinnas Kloostrimetsas. Lisaks ametlikule matmispaigale toimus vangide nn mitteametlik matmine. Üks selline koht asus Maardu sissesõidutee alguses.

Nende mälestuseks, kes valvurite omakohtu ning tooruse tõttu elu kaotasid, panid kaasvangid betoontee sisse väikesed puust klotsid.

Muldkeha ehitus

Boris Kuusik: “Vaatasin seda muldkeha ehitust jahmunult – kui algeliselt tehti tehnikasajandil mullatöid – labida ja käruga, nagu roomlased Via Appia ehitusel üle kahe tuhande aasta tagasi.”

Tallinn–Narva maantee

Muldkeha ehitusTallinn–Narva maantee

Tallinn–Narva maantee

Betoonitööd

Betoneerimine toimus mehhaniseeritult. Betoneerimismasin oli saadud USA-st Lend Leaseprogrammi raames. Masina mark oli Rex Power. Masina jõudluseks oli 30-50 meetrit betoonteed päevas

Tallinn–Narva maantee

Betoonitööd

Segatud betoonist võeti iga kord proov. Tugevus määrati nelja nädala möödumisel. Kui betoon normidele ei vastanud, tuli see välja vahetada.

Tee tehnilised näitajad

Muldkeha laius 12 meetrit Sõidutee laius 7 meetritMuldkeha kõrgus 0,3-1 meetritBetooni paksus 27 sentimeetrit

Tallinn–Narva maantee

Laagrite järjekord sõjavangi Gundekar Stökli isikliku päeviku põhjal. 1945-1949

TallinnLeuchtturmlager 19.10.45 – 16.02.46 Ruu 02.09.47 – 04.12.48

Steinbruchtlager 17.02.46 – 09.06.46 Kiiu 04.12.48 – 08.09.49

Pirita 09.06.46 – 06.11. 46 Vahastu 08.09.49 – 19.10.4

Maardu 06.11.46 – 01.16.47 Kiiu 19.10.49 – 26.10.49

Loo 01.06.47 – 02.09.47 Tallinn – Brest 26.10.49 – 29.10.49

Viimane vangilaager asus Vahastus, 50 kilomeetri kaugusel Tallinnast.

Tallinn–Narva maantee

Tee-ehtituse lõpetamine

1949. aasta sügisel tee-ehitustööd lõppesid. Sõjavangid viidi tagasi Saksamaale. Nelja aastaga jõudsid sakslased ehitada 50 kilomeetrit betoonteed. Pärast Saksa sõjavange jätkasid lühikest aega tööd Vene tsiviilvangid. Tsiviilvangide poolt tehtu lõpetati järgmisel aastal Valgejõe lähedal.

Tallinn–Narva maanteeBetoontee edasine saatus

Kehvapoolne muldkeha tekitas betoonplaatide vahele ebatasasused. Tee muutus aja jooksul trepiliseks. Lõiguti asuti teed asfaltbetooniga katma juba 1960. aastate alguses. Aastatel 1964–1967 valmis Tallinn–Maardu vaheline 7,1 km pikkune kahe eraldatud sõidusuunaga uus betoonteelõik.

Tallinn–Narva maantee

Betoontee edasine saatus

Viimased lõigud vangide poolt tehtust kaeti 1980.aastate alguses. Nii oli sakslaste poolt ehitatud tee kuni2005. aastal alanud suurremondini kuni 1 meetri paksuse mulde all.

Tallinn–Narva maantee Betoontee edasine saatus

2005. aasta tööde käigus eemaldati muldest betoonplaadid. Kaks betoonplaati leidsid endale koha Eesti Maanteemuuseumi väliekspositsioonis.

Tänan tähelepanu eest!