sõdurilehtsõdurilehtFOTO: MEELIS PILLER (TAUSTAFOTO: TALLINNA LINNAPLANEERIMISE AMET/3D.TALLINN.EE)

Eesti Vabariigi aastapäeva tähis-tamine kaitsejõudude paraa-diga on aja jooksul muutunud

niivõrd loomulikuks, et suisa raske oleks riigipüha tähistamist ilma selle sündmuseta ette kujutada. Möödu-nud aastal Tartus toimunud paraad naaseb tänavu Vabaduse väljakule -- paika, kus 1919. aasta 24.veebruaril toimunud vabariigi esimesele aasta-päevale pühendatud paraadil osa-les ka kunagine pea- ja sõjaminister Konstantin Päts.

Kui tänapäeval tuntakse paraadina eelkõige tseremooniat, mis korralda-takse mõne sündmuse või tähtpäeva tähistamiseks, siis esialgu oli selle sõna tähendus teistsugune. Paraadi algu-

pärane sünonüüm oli võitlusrivi ehk vastand organiseerimatule võitlusele. Kuna rivis võitlemise eelduseks on treening ja distsipliin, siis võib järel-dada, et ka paraadil osalemine on lahu-tamatult nende väärtustega seotud.

Esimeseks Eesti vägede paraadiks saab pidada 1917. aastal Rakveres toimunud 1. Eesti polgu ülevaatuspa-raadi, mille võttis vastu polgu ülem polkovnik Aleksander Tõnisson. Ise-seisvunud Eesti esimeseks paraadiks võib pidada 1918. aasta 24. veebruaril Pärnus toimunud rongkäiku, mis toi-mus pärast Pärnu Endla teatri rõdult Eesti iseseisvusmanifesti ette lugemist.

Paraade ja teisigi tseremooniaid korraldati Eestis ka pärast Vabadus-sõja lõppu ning nagu tänapäeval, oli toona tavaks kaks peamist paraadi aastas: vabariigi aastapäev 24. veeb-ruaril ning leinaparaad 3. jaanuaril, millega mälestati Vabadussõjas lan-genuid ja tähistati vaherahu kehti-vuse algust 1920. aastal.

Eesti iseseisvumise taastamise järel toimus meesterohkeim vabariigi aastapäeva paraad 1992. aastal, mil

osalejaid oli ligikaudu 1540. Toona valmistas probleeme muuhulgas tse-remoonia protokoll, kuna paraad pidi toimuma 1920-aastate Eesti kom-mete järgi.

Suur rõhk tehnikalLähiajaloos on vabariigi aastapäev ära jäänud vaid ühel korral, kui 2007. aasta veebruaris oli ilm lihtsalt liialt külm. Nimelt ei korraldata garni-sonimäärustiku järgi paraade hari-likult siis, kui õhutemperatuur on madalam, kui 12 külmakraadi. Karm pakane seadis küsimärgi alla ka 2011. aasta paraadi, kuid siis otsustati tse-remoonia lühendatud kujul läbi viia.

Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud kaitseväe paraad toimub Tallinnas, kus 24. veebruaril mar-sivad Vabaduse väljakul 1081 kait-seväelast, kaitseliitlast, Sisekaitse-akadeemia kadetti ning Politsei- ja Piirivalveameti ning kaitseväe orkes-ter. Paraadi juhatab kaitseväe juha-taja brigaadikindral Riho Terras ning rivistab kaitseväe peastaabi ülem kolonel Peeter Hoppe.

Tänavune paraad toob pealinna hulganisti kaitseväe mitmesugust eri ja lahingtehnikat. Näiteks jõuab esmakordselt avalikkuse ette Ground Master 403 mobiilne radarikomp-leks, mille näol on tegemist võimsa ja uhiuue radariga, mis on suuteline avastama lennukeid kuni 470 kilo-meetri kauguselt.

Vaatemängu linnarahvale pakub kindlasti PASI soomukitel liikuv Scoutspataljon ning õhutõrjepataljon kuue MISTRAL raketikompleksi ja Suurtükiväepataljon oma 122 ja 155 millimeetriste haubitsatega. Kaitse-liidu Tallinna malev toob rahva ette neli 90mm tankitõrjekahuri rühma.

Ajaloos on paraadide eesmärk olnud sõdurite oskuste ja kaitseväe varustuse demonstreerimine ning sellega kaasnev psühholoogiline aspekt. Paraad annab nii omadele kui ka võõrastele mõista, et riigil on olemas kaitsevägi ja kaitsetahe ning see annab sõduritele ning pealtvaata-jatele uhkuse- ja ühtekuuluvustunde.SL

Eesti Vabariigi 95. aastapäeva paraadil näeb kaitseväe uusimat varustust24. veebruaril Tallinnas

Vabaduse väljakul toimu-

val Vabariigi aastapäevale

pühendatud paraadrivistusel

osaleb tänavu ligemale 1100

jõustruktuuride esindajat.

NR 24 (380) ESMASPÄEV 18. VEEBRUAR 2013 ISSN 1736-3411

754

Eestlased osalesid kahel Eestlased osalesid kahel Camp Bastionis toimunud heategevusüritusel

uudised

Estcoy-15 ülem: oleme vastase ettevaatlikkusele sundinudAfganistanis teeniv Eesti jalaväekom-panii Estcoy-15 on kolme teenistus-kuu jooksul avastanud patrullide ja operatsioonide käigus 30 illegaalset relvapeidikut, mis sisaldasid lisaks granaadiheitjatele, täpsuspüssidele ja automaatidele laskemoona, isevalmis-tatud lõhkekehade komponente ning 90 kilogrammi oopiumi.

„Oleme oma vastutusalal aktiivselt tegutsenud ja leidnud mitu vastase peidikut, see on sundinud Afganistani valitsuse vastased mässulised meie piirkonnas ettevaatlikumaks,“ ütles Estcoy-15 ülem major Tõnis Metjer. „Oleme saavutanud liikumisvabaduse kogu oma operatsiooniala piires, siin ei ole praegu ühtegi kohta, kuhu me ei saaks minna.“ Estcoy-15 liikuvust ja kiiret reageerimisvõimet on tunnus-tanud ka Helmandi väekoondise ülem brigaadikindral Bob Bruce.SL

Kaitsevägi annetas sõjamuuseumile sidetehnikatVeebruari algul andis Kaitseväe Logis-tikakeskus sõjamuuseumile hulga kait-seväes kasutuses olnud sidetehnikat.

„Sõjamuuseumis saab väga hea ülevaate, kuivõrd on meie taasloodud kaitsevägi aastatega arenenud. Sõja-väelogistikud on teinud selle ajaloo jäädvustamiseks väga suure töö. Kutsun ülesse ka kõiki teisi kaitseväe üksusi talletama sõjamuuseumis just eelkõige oma väeosa ajalugu,“ ütles Eesti sõja-muuseumi direktor Kristjan Luts.

Logistikakeskuse annetatava side-varustuse hulgas on erinevaid raadio-saatjaid, antenne, raadioskännereid, süsteemitelefone, kommutaatoreid, GPS-seadmeid ja integreeritud side-süsteemi elemente.SL

Eestit külastas Saksamaa liitvabariigi kaitseväe juhataja5. veebruaril saabus Eestisse Saksa-maa Liitvabariigi kaitseväe juhataja kindral Volker Wieker, kes kohtus Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrasega.

Kaitsevägede juhid arutasid Eesti ja Saksamaa koostööd õppustel, käimasolevatel NATO ja Euroopa Liidu operatsioonidel ning NATO reageeri-misjõudude tulevikku ja ülesandeid.

„Oleme kindral Wiekeriga sama meelt, et NATO reageerimisjõud peavad olema valmis tegutsema ka reaalsetes konfliktides, kus NATO neid vajab,“ ütles brigaadikindral Terras. Eesti panustab 2015. aastal NATO rea-geerimisjõududesse pataljoni suuruse üksusega. Möödunud sügisel korraldas NATO Eestis reageerimisjõudude staabi hindamisõppuse Steadfast Juncture.SL

Ground Master 403 radar näeb sadade kilomeetrite kaugusele

F35 Lightning II - tulevikust on saamas tänapäev

Tallinnas Vabaduse väljakul toimuval paraadil on üksused rivistatud traditsiooniliselt kaare kujuliselt.

aster 403b sadadete

F3ontä

hh

evikust

ev

Teavituskeskus, Filtri tee 12, Tallinn, 15007Peatoimetaja: vanemveebel Diana Pilme, 717 2171Tegevtoimetaja: kapral Kristjan TeraseKüljendaja: reamees Mathias VäärsiReporter: reamees Martin AltrajaFotograaf: reamees Mark Grimitliht

sõdurilehtsõdurileht

sõdurilehtsõdurileht

Peainspektormajor Ilmar KikkasJuhkentali 58, Tallinn 15007tel 717 1283, peainspektor@mil.ee

Peakaplankol-ltn Taa vi Laa ne pe reJuh ken ta li 58, Tal linn 15007,tel 717 1015, kap la ni tee nis tus@mil.ee

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurilehtKaitseväe pildialbum: pildid.mil.eeVaata ka: Sõdurilehe FACEBOOKi lehekülge www.facebook.com/s6durileht

ESMASPÄEV, 18. VEEBRUAR 2013

kommentaar

Paraad ootabLoodetavasti leidsid kõik väeosad möödunud nädalal aega ka vastla-päeva tähistamiseks. Pärimuse järgi oli vastlapäevaks jõulude ajal tapetud siga söödud, ainult jalad olid järel. Vanarahvas tähistas vastlapäeva kui viimast pidupäeva enne paastu, mis eelnes ülestõusmispühadele. See-tõttu süüaksegi vastlapäeval rammu-said toite nagu hernesupp, seajalad ning vastlakukkel. Seda traditsiooni kaitseväe kalendrisse teisendades võiks vastlapäeva pidada viimaseks pidupäevaks enne vabariigi aasta-päeva. Paastuaega võiks võrrelda vabariigi aastapäeva paraadiks val-mistumisega ning ülestõusmispühasid vabariigi aastapäeva paraadiga.

Nagu muudki olulised oskused kaitseväes, saavutatakse ka ideaalne esinemine paraadil korduvalt ühte ja sama tegevust läbi harjutades. Jäänud on veel viimane ponnistus, vabariigi aastapäeva paraad juba paistab. Sõdurileht soovib paraadil osalevatele ajateenijatele kindlat sammu ning tule-tab meelde, et ajateenijana on paraadil võimalik osaleda vaid kord elus.

Pärast vabariigi aastapäeva läheb elu kaitseväes tavapärases rütmis edasi. Kaitseväe päevaplaanis on olulisel kohal füüsiline tegevus, seda siis kas või hommikuvõimlemise näol. Seekordses Sõdurilehe numbris on erakordselt palju kajastatud sporti. Sellega loodame motiveerida ka meie vähem sportlikumaid lugejaid, et spordipisik ka nendeni jõuaks. Kui enne ajateenistust spordiga vähe kokku puutunud mees teeb iseseis-valt ja vabatahtlikult sporti ka pärast ajateenistust, on kaitsevägi Eesti ühiskonna jaoks ühe olulise eesmärgi juba täitnud.

MARTINALTRAJA reamees

MAre

FOTO: MATHIS BOGENS

Vahipataljoni ajateenijad, kes olid tsiviilelus mõne bändi liikmed või omavad muusika-alast haridust, saavad jätkata teenistust kaitseväe orkestri koosseisus. Möödunud nädalal harjutasid rivi-trummi mängijad marsisammu selleks, et esindada kaitseväge Eesti Vabariigi 95. aastapäeva paraadil.

Võrumaal avati Balti riikide moodsaim Tsiatsungõlmaa lasketiir. Esma-kordselt on lasketiirus kasutusel elektrooniline sihtmärgisüsteem, tänu millele saavad laskjad lasketulemusi kontrollida senisest ajasäästliku-malt. Samuti vähendab tiiru uudne poolkinnine konstruktsioon tunduvalt müra ümbruskonna elanike jaoks ning tagab senisest suurema ohutuse.

1. veebruaril korraldasid Kõrgema Sõjakooli kadetid lahtiste uste päeva, millest võttis osa ligi 300 koolinoort ja rühma jagu ajateenijaid Pioneeripataljonist. Lahtiste uste päeval rääkisid sõjakooli põhikursuse kadetid külalistele riigikaitsest, kadetielust, tutvustasid õppe- ja eluruume, õppeasutuste sõjamuuseumi ja relvastust. Sellel poolaastal saavad huvilised kadettide elu ja tegemistega tutvuda veel 20. märtsil, 19. aprillil ja 31. mail.

FOTO: HARDI KALDERFOTO: KRISTJAN TERASE

sõdurilehtsõdurilehtESMASPÄEV, 18. VEEBRUAR 2013

Mereväe ülem laevamees-konna kiitmisega kitsi ei olnud. „Iga meeskond on

täpselt nii tugev kui tema nõrgim lüli. Siin meeskonnas nõrkasid lülisid ei ole,” ütles kaptenleitnant Sepper ja lisas: „Laevakaitsemeeskond on arvult väike, kuid tema panust on või-matu üle hinnata, oma teenistusega kindlustavad laevakaitsjad, et hädas-olijatele mõeldud saadetised jõuaksid turvaliselt sadamatesse.“

Mereväe ülem kutsus meeskon-naliikmeid olema tähelepanelikud ja valvsad ning mitte laskma merel tek-kival rutiinil võimust võtta. „Soovin meeskonnale sõduriõnne kaugetel meredel ja seitse jalga vett kiilu alla,“ ütles mereväe ülem.

Laevakaitsemeeskond hak-kab teenima Prantsuse fregatil Le Courbet. Nende teenistus kestab mai teise pooleni. Kõik meeskon-naliikmed on varasema lavakaitse-meeskonna kogemusega.

Laevakaitsemeeskond hakkab kaitsma humanitaarabi laevu, mis India ookeanil seilavad. Laevakait-semeeskonna vanem vanemveebel

Risto Kanketeri sõnul on viimasel ajal oluord regioonis üsna rahulik. „2012. aastal oli kaaperdamisi väga vähe ja olukord on seal suhteliselt rahulik. Ma arvan, et selle põhjuseks on liitlaste edukas koostöö,” ütles vanemveebel Kanketer.

„Põhiline on see, et me oleme lae-vakaitsemeeskond, ehk siis see tähen-dab seda, et meid saadetakse eskordi-

tavale laevale, mis kuulub mõnele näi-teks World Food Programme’i egiidi all sõitvale laevale ja me teeme neile lähikaitset ohtlikes vetes India ookea-nis,” kirjeldas vanemveebel Kanketer laevakaitsemeeskonna ülesandeid.

Eesti laevakaitsemeeskonnad on teeninud Euroopa Liidu operatsioonil Atalanta alates 2010. aastast prantsuse ja saksa sõjalaevadel. Atalanta tegutseb

Punasel merel ja India ookeani lääne-osas alates 2008. aastast.

Operatsioonil osaleb korraga viis kuni kümme sõjalaeva koos patrull- ja luurelennukitega. Nende üles-andeks on humanitaarabilaevade kaitse ja eskort.

Atalanta operatsioonipiirkond on üle kahe miljoni ruutmiili (nelja miljoni ruutkilomeetri) suurune ala,

mis ulatub Punase mere lõunaosast Adeni lahe ja India ookeani lääne-osani. Atalanta tegutsemisajal pole ühtegi humanitaarabi laeva selles piirkonnas rünnatud.

Euroopa Liidu operatsioonidest on Eesti varem osalenud operatsioo-nil Althea Bosnia- Hertsegoviinas.SL

Mereväe ülem saatis teele juba viienda laevakaitsemeeskonna

Kõigil laevakaitsemeeskonna kaitseväelastel on varasem operatsioonikogemus olemas.

Esimesel veebruaril läkitas

mereväe ülem kaptenleitnant

Sten Sepper järgmise laeva-

kaitsemeeskonna Euroopa

Liidu piraatluse vastasele

operatsioonile Atalanta.

FOTO: MARK GRIMITLIHT

Kaitseväe juhataja kutsus kõrgharidusega noori astuma aastasele ohvitseride kursusele

Brigaadikindral Terrase sõnul tugevdavad ja rikastavad tsi-viilkõrgharidusega noored

kaitseväe ohvitserikorpust, nende oskused ja kompetents tagavad, et järjest keerukamaks muutuvas kait-seväes on piisavalt eri valdkondades ettevalmistuse saanud kaitseväelasi.

Brigaadikindral Terras rõhutas, et Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest peab saama Eesti sõjalise mõtte kom-petentsikeskus. “Lisaks õppetöö läbivii-misele tuleb teil panustada ka teadus- ja arendustegevusele, toetusmehhanis-mid kaitseväelaste kandideerimiseks doktoriõppesse on loodud, kasutage neid,” ütles kaitseväe juhataja.

KVÜÕA ülem kolonel Aarne Ermus tutvustas kaitseväe juhatajale õppeasutuste käimasolevat akredi-teerimist, mille käigus hinnatakse kõrgkooli õppe- ja teadustegevuse ning uurimiskeskkonda.

Läbitud välishindamised 2006. ja 2009. aastal on näidanud, et KVÜÕA õppekavad ja õppetöö ohvitseride ettevalmistamiseks on heal tasemel.

Seda kinnitab ka väeosade ülemate ja liitlaste positiivne tagasiside meie lõpetajatele. “Olen veendunud, et suudame end teiste kõrgkoolide kõr-val välishindamise käigus tõestada,” ütles kolonel Ermus.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutu-sed on ainus sõjaväeliselt korralda-tud riigikaitseline rakenduskõrgkool, mis valmistab ette ohvitsere ja alloh-vitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Õppeasutused on sõjandusega seo-tud teadus- ja arendustegevuse eden-dajaks Eesti vabariigis.

Maaväe nooremohvitsere etteval-mistavatele täiendusõppekursustele kandideerimise eelduseks on kõrgha-ridus ning läbitud ajateenistus. Samuti on võimalik õppida õhuväeohvitseriks eelneva lennundusega seotud kõrgha-riduse baasil. Aastane kursus läbitakse koos tulevaste maaväeohvitseridega. Kursuse lõpetanutele omistab presi-dent nooremleitnandi auastme. Kolme teenistusaasta jooksul tuleb lõpetajatel läbida ka viiekuuline erialaõpe.

Lõpetanute edasine karjäär kait-seväes on võrdne Kõrgema Sõjakooli kolmeaastase põhikursuse läbinu-tega. Pärast mõneaastast teenistust on võimalik õpinguid jätkata Kõr-gema Sõjakooli keskastmekursusel, mille lõpetajad saavad magistrikraadi sotsiaalteadustes.

Kursuste sisseastumiskatseteks on üldfüüsiline test ja kutsesobivusvestlus.SL

Kaitseväe juhataja brigaadi-

kindral Riho Terras kutsus

riigikaitsest huvitatud kõrg-

haridusega noori astuma

sõjakooli aastasele noorem-

ohvitseride kursusele.Brigaadikindral Riho Terras tutvustas KVÜÕA juhtkonnale ja õppuritele riigikaitse kümne aasta arengukava.

FOTO: ARHIIV

Teatevõistlusel võidutses Kõr-gema Sõjakooli kaader koossei-sus kolonelleitnant Mati Tiker-

puu, kapten Meelis Jõemaa, kapten Andrus Reinsten ja Indrek Kaseorg. Teise koha saavutas 15. põhikursuse esindus, kuhu kuulusid kadetid Raul Reiljan, Pauliine Nettan, Alar Hutrov ja Oliver Kelder. Kolmanda koha sai keskastmekursuse meeskond, kuhu

kuulusid major Tarmo Luhaäär, kap-ten Mattias Puusepp, leitnant Hannes Liim ja leitnant Kristjan Leimann.

Suusapäeva eesmärgiks oli selgi-tada välja kandidaadid, kes esindavad Kõrgemat Sõjakooli kaitseväe meist-rivõistlustel. „Lisaks läbitud kümne-kilomeetrisele rännakule ja sellele järgnenud teatevõistlusele, oli oluline ka õppurite igapäevase rutiini murd-mine ja õppetöösse vahelduse too-mine,“ ütles Kõrgema Sõjakooli ülem kolonelleitnant Mati Tikerpuu.

„Päev oli positiivne ja täis sport-liku vaimu. Eriti hästi jäi silma 15. põhikursus, kes elas aktiivselt kaasa suusavõistlusele ning võitis ka Kait-seväe Ühendatud Õppeasutuste vast-lapäeval pikima liu auhinna,“ kiitis kolonelleitnant Tikerpuu õppureid.

Kõrgema Sõjakooli 15. põhikur-suse kadett Raul Reiljani sõnul moti-

veerivad sellised üritused spordile pühenduma.

Teatevõistlusel tuli neljaliikme-listel võistkondadel läbida kaks korda 1,5 kilomeetrine ring – kokku 12 kilo-meetrit. Parim meeskond läbis selle ajaga 41 minutit ja 20 sekundit. Võist-lusele eelnes suusarännak, kus ligi 150 õppurit läbisid koos sõjakooli juht-konnaga ligi kümnekilomeetrise rän-naku marsruudil Paunküla – Vooremäe.

Suusarännak ja teatevõistlus moodustasid osa Kõrgema Sõja-kooli spordivõistluste sarjast, kus aasta jooksul selgitatakse välja parim kooli allüksus. Suusarännak oli ala-tes esimestest põhikursustest kuni 2007. aastani üks sõjakooli iga-aasta-seid traditsioonilisi üritusi.Mathis BogensLauri RikasKVÜÕA

sõdurilehtsõdurileht4 ESMASPÄEV, 18. VEEBRUAR 2013

Kõrgema Sõjakooli teatevõistlusel võidutsesid kaadrikaitseväelasedReedel, 8. veebruaril aset

leidnud Kaitseväe Ühendatud

Õppeasutuste Kõrgem

Sõjakooli traditsioonilisel

suusarännakul ja teatevõist-

lusel olid edukad kaadri-

kaitseväelased.

Ämaris paiknev Õhuseiredivis-jon on õhuväe koosseisu kuu-luv taktikaline üksus, mille

ülesanne on Eesti Vabariigi õhu-ruumi ja selle lähiümbruses lendavate objektide avastamine ja identifitseeri-mine. Oma töös kasutab õhuseiredi-visjon kõiki üksuse kasutuses olevaid seire- ja sidevahendeid, olles seeläbi osaks NATO integreeritud õhukaitse-süsteemist NATINEAMDS.

Õhuseiredivisjoni tööd kaitseväes ei saa alahinnata, mistõttu on olemas-olevate radarisüsteemide haldamine ja uute rajamine riigikaitse seisuko-halt äärmiselt oluline. Täna on kait-seväel kasutusel mitmete erinevate tootjate süsteemid, kuid laias laastus jagunevad radarid tüübi järgi passiiv-seteks ja aktiivseteks.

Eestiski on kasutusel passiiv-radarid, mille tööpõhimõte seisneb näiteks lennukite raadiosidest tulene-vate signaalide mõõtmises. Kuna pas-siivradarid ise midagi välja ei kiirga, on vastasel neid keeruline avastada ning on seeläbi sobilikud varjatud sõja-tegevuses. Passiivsüsteemide kasuks räägib ka kiirus, kuna “pilt” uueneb lausa korra sekundis, kuid seda kõike eeldusel, et vaadeldaval territoo-riumil asub objekt, mis saadab välja raadiosignaale.

Esimene kaugmaaradar püstitati

Eestis aga juba 2003. aastal. Tegemist oli Lockheed Martini TPS-77 tüüpi kol-memõõtmelise kaugmaaradariga, mis erineb sama ettevõtte FPS-117 mudelist selle poolest, et kogu radarikompleks on kergesti transporditav. TPS-77 seati üles Kellaverre, kust see on võimeline tuvastama liikuvaid objekte kuni 450 kilomeetri kauguselt ja 30 kilomeetri kõrguselt. Ühtlasi tõusis Kellavere radari kasutuselevõtuga õhuseire kva-liteet kõikides Balti riikides, kuna see kuulub BALTNET süsteemi koosseisu, mille abil koondatakse kolme riigi sei-reandmed ühtseks tervikuks.

Suurest tegevusraadiusest hooli-

mata on alati kasulik omada tagava-raplaani juhuks kui olemasolev rada-rijaam peaks tehnilise rikke või mõne loodusjõu tõttu rivist välja minema. Seda mõtet kajastab ka kaitseväe arengukava ning nõnda hankis Eesti riik 2010. aastal endale kaks täien-davat radarisüsteemi. Hange toimus seejuures ühes Soomega, kes soetas endale 12 samasugust Ground Master 403 radarit.

Balti riikide moodsaimGround Master 403 on Prantsusmaal Thales Raytheon Systems’i poolt too-detud mobiilne 3D õhuseireradar, mis võimaldab õhuobjektide avasta-mist kuni 470 kilomeetri kauguselt ja 30 kilomeetri kõrguselt. Uue radari tõhusust suurendab oluliselt seegi, et Ground Master 403 võib töötada nii statsionaarselt radoomi all, maapin-nal või veoautole tõstetult.

Lisaks iseseisva kaitsevõime suu-rendamisele on Ground Masteritel suur roll NATO integreeritud õhu-kaitsesüsteemi eelhoiatusvõimekuse tõstmises. Hetkel Balti riikide mood-

saim ja seejuures ainuke mobiilne keskmaa õhuseireradar vastab NATO standarditele ning ühildub seeläbi kõikide alliansis kasutusel olevate õhukaitsesüsteemidega.

Suurim erinevus siiani kasutusel olnud radaritega on mobiilsus, mis teeb võimalikuks Ground Masteri hõlpsa liiguta-mise. Samuti on tegemist põlv-konna võrra uuema süstee-miga, mis omab mitmeid tehni-lisi uuendusi. Näiteks kuulub Ground Masteri koosseisu lisaks primaarradarile ka sekundaarradar, mida saab kasutada ka tsiviillennun-duses. Samas on tsiviillennundusele oluline näha ka primaarradari pilti juhuks kui lennuki transponder ei peaks mingil põhjusel töötama.

Vabariigi aastapäeva paraadil esmakordselt avalikkusele ette toodav Ground Master 403 hakkab kuuluma

ühtsesse NATO integreeritud õhu-kaitsesüsteemi ja sellega täidetakse nii NATO kui ka rahvuslikud radar-katte nõuded Lääne-Eesti piirkonnas ja rahvusvaheliste vete kohal.

Ajateenija, kellele pakuvad erinevad radarisüsteemid huvi, võib jätkata oma teenistust õhuseiredivisjonis kas side-

ja sensorsüstee-mide hoolduss-petsialisti, õhu-seirespetsialisti või relvasüstee-mide spetsia-listina. Oluline on see, et ole-mas oleks elav huvi valdkonna vastu ning teh-

niline ettevalmistus side-, IT- või navigatsiooni erialal. Kuna radari-postide koosseisu kuuluvad tegev-väelastest allohvitseride ametikohad, on oluliseks eeliseks kindlasti ka aja-teenistuse jooksul läbitud noorem-allohvitseride kursus.Kristjan Terase

Õhuseiredivisjoni uusim

radarisüsteem on Prantsusmaal

toodetud Ground Master,

mida võib nimetada

esimeseks selle klassi digitaal-

radariks maailmas.

Ground Master 403 radar näeb sadade kilomeetrite kaugusele

FOTO: ARHIIV

Ligi 150 osalejaga teatevõistlusel saavutas sõjakooli 16. põhi-kursuse kadettide meeskond kaadri järel teise koha.

FOTO: LAURI RIKAS

Ground Master 403 silmapaistvaimaks omaduseks on mobiilsus. Tegemist on Balti riikide kaasaegseima õhuseireradariga.

Ground Master 403 radarValmistaja: Thales Raytheon SystemsValmistajamaa: PrantsusmaaTootmisaasta: 2011Tüüp: Mobiilne 3D õhuseire radarMass: 10 tPikkus: 6,06 mLaius: 2,44 mKõrgus 2,44 mPöörlemiskiirus: 10 p/min

Primaarradar: GM 403Ulatus: 470 kmAsimuut: 360°Kõrgus: 0-30km

Sekundaarradar: TSA 3500Ulatus: 400 kmAsimuut: 360°Kõrgus: 0-30 km

Ground Master 403 on

mobiilne 3D õhuseireradar,

mis võimaldab õhuobjektide

avastamist kuni 470 kilomeetri

kauguselt ja kuni

30 kilomeetri kõrguselt.

sõdurilehtsõdurileht5ESMASPÄEV, 18. VEEBRUAR 2013

Möödunud aastal oma sajan-dat juubelit tähistanud Lockheedi varamusse kuu-

lub muuhulgas legendaarne üleheli-kiirusel lendav SR-71 Blackbird kui ka külma sõja ajal Nõukogude Liidu kohal “ilma” teinud luurelennuk U-2. F-35 Lightning II nime kandva viienda põlvkonna hävituslennuki loomine on paljude asjatundjate hin-nangul aga pika ajalooga ettevõtte ambitsioonikaim projekt.

Kaasaegseima teraslinnu projekt sai alguse juba üheksakümnendate aastate lõpus, mil Lockheed Mar-tin allkirjastas lepingu Joint Strike Fighter (JSF) programmiga. JSF on ühendus, mis hõlmab Ameerika Ühendriike, Suurbritanniat, Kanadat, Austraaliat, Hollandit ja teisi liitlas-riike ning selle eesmärk on luua neis riikides ühiselt kasutatav järgmise põlvkonna ründe- ja hävituslennuk.

Pärast aastatepikkust analüüsi ja proovilende allkirjastati 2001. aasta 26. oktoobril leping, millega JSF-i liikmed valisid oma partneriks just nimelt Lockheed Martini. Konku-reeriva Boeingu jaoks oli see suur tagasilöök, kuna JSFi 250 miljardi dollariline leping oli lennukitootjate jaoks toona tähtsaim rahvusvaheline militaarhange. F-35, esialgse nimega X-35, kasuks rääkis väiksem ris-kifaktor ning suurem kas-vupotentsiaal. Mõne aja möö-dudes toibus ka Boeing esialgsest tagasilöögist ning kasutas võidujooksus saadud koge-musi ja teadmisi olemasoleva F/A-18E/F Super Horneti täiustamiseks ja turustamiseks.

Suurt rolli Lockheed Martini edu-loo juures mängis ka X-35 STOVL (short take off and verical landing) võimekus. Katselendudel tõusis Lock-heed Martini lennuk õhku kõigest 150 meetri pikkuse hoovõtu järel, saavutas seejärel ülehelikiiruse ning maandus vertikaalselt, matkides sel-

lega Suurbritannia kuningliku õhuväe kunagist lipulaeva, Harrieri ründe-lennukit.

Erinevad modifi katsioonidEsimese F-35 nime kandva proto-tüübi ehitamisega alustati 2003. aasta novembris. Arendustöö käigus piken-dati lennuki kere 130 millimeetri

võrra, samuti liigutati vähesel määral stabili-saatoreid. Mada-lamate tootmis-kulude saavuta-miseks suuren-dati vertikaalselt maanduva F-35B versiooni relva-

sektsioon teiste modifikatsioonidega võrdväärseks.

Aga just nimelt F-35 STOVL-mudeli konstruktsioon osutus len-nukifirmale probleemseks, kuna ainulaadse lahenduse kasutamiseks tuli o l e m a s o l e v a

hävitaja kaalu kergi-tada tervelt ühe tonni võrra. Nimelt tuli vertikaallenu s a a v u t a m i -seks suunata F-35 mootori põlemisgaa-sid allapoole. Tõstejõu suu-rendamiseks konstruee-riti len-n u k i keskossa aga venti- laator, mida käitab p e a - mootori kardaan ning mis puhub ülevalt poolt tulevat külma õhku õhusõiduki alla. Tehni-liselt keeruline lahendus suurendas küll F-35B töökindlust, kuid liikuvate

osade suure hulgaga kaasnes para-tamatu lisaraskus. Kuid juba 2004. aasta septembriks oli Lockheed Mar-tin vähendanud lennuki kaalu tervelt 1200 kilogrammi võrra, täites sellega varem püstitatud eesmärgi.

Erinevaid F-35 modifikatsioone on kokku kolm. F-35A on neist kõige tavapärasem, kuna vajab õhkutõusuks ja maandumiseks tavapikkusega len-nurada. Varem mainitud F-35B eripä-raks on STOVL ning kolmest viimane, F-35C, arvestab eelkõige mereväe vaja-dustega, kuna sellega on võimalik õhku tõusta ja maanduda muuhulgas lennu-kikandjatel. Pärast mitmeid muudatusi valmis Lockheed Martinil 2008. aasta 19. detsembriks esimene tootmisküps

ning esimestest prototüüpidest oluliselt kergem F-35A hävitaja.

Viies põlvkondArvestataval määral on ühe-kohalise F-35 disaini mõjuta-nud sama ettevõtte varasem

k a h e - mootoriline hävitus-

len-

nuk F-22 Rap-

tor, kuigi vii-mane ei ole teh-

noloogilisest aspek-tist samavõrd arenenud.

Ligemale 1900-kilomeetrine tun-nikiirus teeb F-35st ühtlasi esimese

STOVL hävituslennuki, mis ületab helikiiruse barjääri. Vajamineva jõu tagab seejuures Pratt & Whitney F135 reaktiivmootor, mille tõukejõud on kuni 191 kN ning maksimaalne võim-sus ligemale 26000 kilovatti. Oma-moodi huvitav on F-35 vertikaallennu

tehniline lahendus, mis põhineb vene lennukitootja Yakovlevi prototüübi Yak-141 omal ning mille kasutamiseks tuli Lockheed Martinil vastav litsents soetada.

Suurimad muudatused võrreldes olemasolevate hävituslennukitega tulenevad uute materjalide ning elekt-roonikakomponentide kasutamisest. Lisaks lennuki enese sensoritele han-gitakse mitmesugust informatsiooni ka maapealsetelt radaritelt ning teis-telt õhusõidukitelt. Mahukate and-mete edastamiseks kasutab Lockheed Martin lennukis ulatuslikult optilisi kaableid ning üllatuslikul kombel per-sonaalarvutitest tuttavat IEE 1394b standardit. F-35 peaarvuti peab arvestust ka hulgaliste kuluosade üle ning lihtsustab ja vähendab seeläbi mehaanikute tööd. Äramärkimist v ä ä r i b ka power-by-wire juht-s ü s - teem, mis tähendab, et

kõik piloodi liigutused edastatakse juhtpindadeni

servomootorite vahendusel.Joint Strike Fighter prog-

rammi peamine klient, Ameerika Ühendriigid, on teatanud plaa-

nist soetada 2443 F-35 hävitajat. Teiste partner-

maade

vastavad arvud jäävad saja ühiku ringi, kuid Lockheed Martini hinnangul too-detakse lennukit kokku neli ja pool tuhat ühikut. 107 kuni 236 miljoni dollarini ulatuvast letihinnast hooli-mata saab F-35st asjatundjate sõnul ajaloo madalaimate ülalpidamiskulu-dega hävitaja. Enamgi veel, möödu-nud aastal teatas Lockheed Martin, et on mitmete lennutestidega plaanitud graafikust ees ning esimesed välispart-neritele mõeldud F-35 hävitajad tarniti juba 2012. aasta keskpaigas.Kristjan Terase

F35 Lightning II - tulevikust on saamas tänapäevLockheed Martin F-35 on

maailma kaasaegseim hä-

vituslennuk, mille loomisse

on panustanud nii mitmed

NATO liikmesmaad kui ka

Ameerika Ühendriigid.

FOTOD: INTERNET

Ülehelikiirusel lendava F-35B üheks eripäraks on STOVL ehk võime tõusta õhku kõigest 150 meetri pikkuse hoovõtu järel ning maanduda seejärel vertikaalselt.

ist ningkoge-

a F/A-iseks ja

ni edu-STOVL anding) gs Lock-kõigest

u järel, e ning

des sel-

dati vertikaalselt maanduva F-35B versiooni relva-

sektsioon teiste modifikatsioonidega võrdväärseks.

Aga just nimelt F-35 STOVL-mudeli konstruktsioon osutus len-nukifirmale probleemseks, kuna ainulaadse lahenduse kasutamiseks tuli o l e m a s o l e v a

hävitaja kaalu kergi-tada tervelt ühe tonni võrra. Nimelt tuli vertikaallenus a a v u t a m i -seks suunata F-35 mootori põlemisgaa-sid allapoole. Tõstejõu suu-rendamiseks konstruee-riti len-n u k i keskossa aga venti- laator, mida käitabp e a - mootori kardaan ning mis puhub ülevalt poolt tulevat külma õhku õhusõiduki alla. Tehni-liselt keeruline lahendus suurendas

valmis Lockheed Martinil 2008. aasta19. detsembriks esimene tootmisküps

ning esimestest prototüüpidestoluliselt kergem F-35A hävitaja.

Viies põlvkondArvestataval määral on ühe-kohalise F-35 disaini mõjuta-nud sama ettevõtte varasem

k a h e - mootorilinehävitus-

len-

nuk F-22 Rap-

tor, kuigi vii-mane ei ole teh-

noloogilisest aspek-tist samavõrd arenenud.

Ligemale 1900-kilomeetrine tun-nikiirus teeb F-35st ühtlasi esimese

STOVL hävituslennuki, mis ületabhelikiiruse barjääri. Vajamineva jõutagab seejuures Pratt & Whitney F135reaktiivmootor, mille tõukejõud onkuni 191 kN ning maksimaalne võim-sus ligemale 26000 kilovatti. Oma-

sonaalarvutitest tuttavat IEE 1394bstandardit. F-35 peaarvuti peabarvestust ka hulgaliste kuluosade ülening lihtsustab ja vähendab seeläbimehaanikute tööd. Äramärkimist v ä ä r i b ka power-by-wire juht-s ü s - teem, mis tähendab, et

kõik piloodi liigutused edastatakse juhtpindadeni

servomootorite vahendusel.Joint Strike Fighter prog-

rammi peamine klient, Ameerika Ühendriigid, on teatanud plaa-

nist soetada 2443F-35 hävitajat.Teiste partner-

maade

vastavad arvud jäävad saja ühiku ringi,kuid Lockheed Martini hinnangul too-detakse lennukit kokku neli ja pool tuhat ühikut. 107 kuni 236 miljoni dollarini ulatuvast letihinnast hooli-mata saab F-35st asjatundjate sõnul ajaloo madalaimate ülalpidamiskulu-dega hävitaja. Enamgi veel, möödu-nud aastal teatas Lockheed Martin, et on mitmete lennutestidega plaanitud graafikust ees ning esimesed välispart-neritele mõeldud F-35 hävitajad tarnitijuba 2012. aasta keskpaigas.Kristjan Terase

Lockheed Martin F-35APikkus: 15.7 m

Kõrgus: 4.38 m

Tiibade laius: 10.7 m

Tiibade pindala: 42.7 m2

Tühimass: 13290 kg

Kütusepaagi mahutavus: 8278 kg

Relvastus: 25mm GAU-22/A kahur

Kaks AIM-120C õhk-õhk raketti

Kaks GBU-31 JDM juhitavat pommi

Mootor: F135-PW-100

Tippkiirus: Mach 1.6 (1960 km/h)

Lahinguraadius: 1093 km

Lennuulatus: 2200 km

küsitlus

Mida arvad sõduritest, kes osalevad paraadil?

BrigittaMa olen uhke nende üle. Ma arvan, et see on tore traditsioon, kuigi ma ei oska veel öelda, kas sel aastal lähen paraadi vaatama.

CarmenNad on tublid mehed, väga tragid! Ise vaatan ülekannet televiisorist, aga ma usun, et paraad on küll selline tradit-sioon, mida tuleb kindlasti austada.

JaneliNad on väga toredad ju! Käisin eel-misel aastal paraadi vaatamas, aga eks näha ole, kas ka sel aastal jõuan Vabaduse väljakule kohale minna.

MeriliNad on väga heaks eeskujuks ja teki-tavad minus isamaalise tunde. Paraadi vaatamas käisin kunagi väga ammu, kui olin noorem.

Ligemale 1900-kilomeetrine

tunnikiirus teeb F-35st

ühtlasi esimese STOVL

hävituslennuki, mis ületab

helikiiruse barjääri.

sõdurilehtsõdurileht6 ESMASPÄEV, 18. VEEBRUAR 2013

Kaitseväe sangpommispordi meistrivõistlusel osales sadakond võistlejat.

Kokku osales võistlusel 98 kait-seväelast ja kaitseliitlast. Võis-teldi erinevates kaalukategoo-

riates ja võistkondlikus arvestuses. Võistkondlikus arvestuses oli parim Viru jalaväepataljon, teiseks tuli Suur-tükiväepataljon ja kolmandaks Kait-seväe Ühendatud Õppeasutuste Kõr-gema Sõjakooli võistkond.

Kehakaalus -60 kg võidutses rea-mees Ilja Nikitin Viru jalaväepataljo-nist. Kehakaalus -70 kg oli parim Aivo Selberg Kaitseliidu Pärnu malevast. Kehakaalus -80 kg tegi parima tule-muse Indrek Roos Kaitseliidu Tartu malevast. Kehakaalus -90 kg võitis nooremleitnant Priit Meier 1. Jala-väebrigaadi Scoutspataljonist. Raske-kaalus ehk 90+ kg osutus parimaks kapten Tanel Kurisoo Vahipataljonist.

Võistlus koosnes kahes osast. Kõige pealt pidid võistlejad tõukama rinnalt kahte 24-kilogrammist sangpommi ning seejärel rebima ühte 24-kilogram-mist sangpommi vasaku ja parema käega. Kätt vahetati üks kord. Harju-tuse sooritamise aeg ei olnud piiratud, kuid puhkepausid olid keelatud. Kahe harjutuse sooritamise vahel oli võistle-jal õigus nõuda pool tundi puhkust.

Sangpommispordi kasvav populaarsusPeale selle, et võistlusel selgitati välja parimad sangpommisportlased, oli võistluse üheks eesmärgiks sang-pommispordi populariseerimine kaitsejõududes.

Kaitseväe tugiteenistuste jaos-konna sporditeenistuse ülem major Heino Märksi sõnul on sangpommi-spordi populaarsus praegu tõusuteel kõikjal maailmas. „Sangpommisporti maailmas väga palju ei harrastata, aga see on praegu väga populaarseks

muutunud, sest vahendid on lihtsad, odavad ja treenida saab ükskõik kus,” kirjeldas major Märks ala võlusid.

Kaitseväe spordimängudel on esindatud kümme spordiala, mis on valitud nii, et olulisemad valdkonnad oleks nendega kaetud. Nõnda on näi-teks pallimängude esindajana kavas jalgpall, kahevõitlusalasid esindab maadlus ning jõualade esindajaks ongi sangpommisport.

Kaitseväes võisteldakse sangpom-mispordis just seetõttu, et tegemist on odava ja lihtsa jõualaga. „Sangpommi-sport on kõige odavam ja kõige lihtsam jõuala, palju lihtsam võrreldes klassi-kalise tõstmisega,” ütles major Märks.

Major Märksi sõnul on Eestis kindlad piirkonnad, kus sangpommi tõukamist ja rebimist harrastatakse spordi tasemel, kuid see on väga populaarne erinevate spordialade juures täiendava harjutusena. Sang-pomm on oluline treeningvahend näi-teks maadlejatel, poksijatel, kuulitõu-kajatel ja kettaheitjatel.

Staabi- ja Sidepataljoni ajateenija reamees Eerik Säre oli enne ajatee-nistusse tulekut sangpommiga vaid põgusalt kokku puutunud. „Väeosas populariseeriti meile seda sporti, öeldi, et selline võistlus on tulemas – tugevad poisid, pange end proovile. Panin end siis proovile ja tulin patal-jonis esimesele kohale,” kirjeldas Säre oma algust sangpommispordiga. Kait-seväe meistrivõistlustel reamees Särel nii hästi ei läinud, ta jäi raskekaalus viiendaks, ent oli oma kaaluklassi ker-geim sportlane.

Sangpommi tõstmises on olulised nii jõud kui ka vastupidavus, samuti saavad koormust kõik suuremad lihasgrupid, eelkõige jalad, alaselg ja käed. Sangpomm kui treeningvahend leiutati Venemaal 18. sajandil. Esi-mesed Eesti soost vägilased Georg Lurich ja Georg Hackenschmidt rebi-sid ja tõukasid oma treeningutel ka palju sangpommi. 20. sajandil muu-tus sangpomm oluliseks treeningva-hendiks ka Nõukogude armees, kust sangpommispordi traditsioon on edasi kandunud ka meie kaitseväkke. Martin Altraja

Jaanuarikuu viimasel päeval

kogunesid kaitseväe tugeva-

mad mehed Ida-Virumaale,

maalilisse Illuka mõisa, et

välja selgitada endi seast

parim sangpommispordis.

Ida-Virumaal selgusid kaitseväe parimad sangpommisportlased

FOTO: MARK GRIMITLIHT

Sõdurilehe „Sõdur versus sõdur“ rubriigis võtavad sel korral mõõtu kaks KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli kadetti.

VASTASID kadett Andre Markus Hansaar ja kadett Kaspar Jürisson.

Punktide jagamisel on arvesse võetud vastuste leidlikkust ja ambitsioonikust, atraktiivsust ning innovaatilisust, seadusekuulelikkust ja kaitseväelaslikkust.

Kadett Andre Markus Hansaar

Kadett Kaspar Jürisson

1. Milline oli viimase üldfüüsilise testi tulemus?

Viimase testi tulemus oli 287 punkti.

250 punkti.

2. Kes on Kõrgema Sõjakooli kõige kenam naisterahvas?

Kadett Nettan. Kõige kenam naisterahvas on Kadett Nettan.

3. Nimeta parim ühiselamusisene tegevus!

Jõusaalis käimine või mõnel „võrgupeol“ osalemine.

Tõenäoliselt lauatennise mängimine.

4. Kas ja kui palju suudad ühe käe peal kätekõverdusi teha?

Olen proovinud, rekordiks jäi 13 kätekõverdust.

Seda ma küll ei oska öelda.

5. Mitu tüdruku pilti sul kapis on? Üks pilt. Kapis pilte küll pole, aga telefonis on küll päris palju.

6. Kas oled oma tüdrukut või mõnda teist lähedast linnaloal olles moti-veerinud, öeldes midagi stiilis „kii-relt, kiirelt“ või „mis hämming on?“

Ajateenistus lõppes mul küll pea kaks aastat tagasi, ent kui õigesti mäletan, siis olen nii sõpradega kui ka kodus olles teisi motiveerinud küll.

Jah, päris mitmel korral olen nii öelnud.

7. Kas oled oma kadeti staatust kasu-tanud, et neidudele külga lüüa või tähelepanu saada?

Jah. Otseselt ei ole sellist plaani omanud, aga kui jutuks läheb ja küsitakse, siis ikka ütlen, et olen kadett, mis-peale tekib kohe suurem huvi.

8. Kaua läks aega, et saapad saavutaks omale iseloomuliku lõhna?

Arvestades mu jalgu, siis kaks päeva. Kuna ma läksin ajateenistusse sügisel, siis läks vähem aega, aga paari nädalaga tuli korralik aroom.

9. Kas oled öösel metsalaagris mõne tegevuse juures magama jäänud?

Ajateenistuse aegadel ootasime, et saaks laskma minna ja siis terve jaoga magasime kuskil laagrist pisut eemal.

Ikka, meil oli ringkaitse ja häire lõpus toetusin suure puunoti peale. Alles siis, kui teised olid telki tagasi jõudnud, avastati, et mina olin metsa magama jäänud.

10. Millest sa õpingute ajal enim puudust tunned?

Võib-olla Tallinnast. Õpingud toimuvad Tartus ja see pole mulle veel nii koduseks saanud.

Tahaksin rohkem kodus käia.

11. Milline on kõige haledam põhjus, millega oled laatsareti pöördunud?

Ma ei käinud ajateenistuse jooksul mitte kunagi laatsaretis.

Ma ei ole kunagi läinud sinna niisama nalja tegema.

12. Mis on kõige ägedam asi kaitseväes?

Kolleegid ja kaaderkoosseis. Eks metsalaagrid ole vägevad, seal on tegevust alati ja igav ei hakka kunagi.

13. Joonista tank!

Kadett versus kadett

1

11 1

1

1

1

1

11

1

1

1

1

1

1

1

011

1

1

Tankipilte kommenteerib Sõdurilehe sõltumatukunstikomisjon.

Tulemus

1

Paraku saab võitjaid olla vaid üks ning sel korral pidi kadett Jürisson tunnistama noorkadett Hansaare paremust. Samas ei maksa pead norgu lasta, sest tõsine meel ja kindel tahe viivad pea alati sihile. Küllap ka vastavale ametikohale Õhuväes.

Kadett Hansaare joonistusel on kujutatud Ameerika Ühendriikide tank M1 Abrams. Kuigi perspektiivi tabamine pole olnud just kõige õnnestunum, näitab ruumilise tanki joonistamine autori julgust ja algatusvõimet. Samuti kiidame kadetti patriotismi eest – nimelt võib lahingmasina tornilt leida viite Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustele.

Olgugi et kadett Jürissoni tank võib esmasel vaatlusel paista ehk pisut multifilmilik, näitab tugev kontuur, et tegemist on otsekohese inimesega. Visuaalne puhtus loob meeldiva atmosfääri ning Eesti Vabariigi lipuga kaunistatud tank on tõenäoliselt iga sõduri unistus. Küsitavust tekitab aga sõiduki ruumikus – kas terve meeskond ikka mahub sellesse masinasse ära?

Kõigest poole punkti suurune edumaa näitab Kõrgema Sõjakooli kadettide taset. Tegemist on „Sõdur vs. sõdur“ rubriigi kõrgliigaga. Loodame, et võrgupeod liialt sagedaks ei muutu, sest Kaitseväe juhatajaks saamine nõuab suurt pühendumust ja pidevat õppimist.

12

1

10,5

12,5

sõdurilehtsõdurileht7ESMASPÄEV, 18. VEEBRUAR 2013

Lisaks heale sportlikule tulemu-sele annetavad kaitseväelased mõlema ürituse osalemista-

sudest laekunud vahendid heatege-vuseks. „Võtsime eesmärgiks mitte lõpetada viimase võistkonnana ja see eesmärk sai edukalt täidetud,“ rääkis üks Muddy Supperil osalenud kait-seväelastest veebel Tauno Kullamägi.

Kokku ligi 170 osalejaga üritusel võistles meeskondlikus arvestuses neli võistkonda ja eestlaste neljaliikmeline meeskond tuli 47-minutilise ajaga tei-seks. Individuaalarvestuse võitja läbis raja 27 minutiga. „Võistlus oli raske, aga päästis see, et vihma ei sadanud ja rada polnud nii mudane. Lisaks polnud ka liiga kuum, sest ilm oli pilvine,“ kirjeldas rahvusliku logisti-lise toetuselemendi NSE-14 juures IT-spetsialistina teeniv veebel Kullamägi. Tema sõnul olid krossijooksu kõige raskemaks osaks korduvad tõusud ja langused ning mudast raskeks muu-tunud jalanõud. „Kui korra saapaga veest läbi jooksid, siis kogus saabas muda alla ja jooksmine muutus ras-keks,“ ütles veebel Kullamägi.

Muddy Sapper oli esmakordselt briti kaitseväelaste poolt Camp Bastio-nis korraldatud krossijooks. Ligikaudu 6-kilomeetri pikkune rada laius Camp Bastioni sõidukite õppesõidualal, kuhu oli rajatud erinevaid takistusi – võrgud, autokummid, truubitorud ja mudalõi-gud. Ei puudunud ka veetakistused, millest ühe läbimiseks tuli end mitmel korral üleni vee alla kasta, et truu-

bitorude alt läbi pääseda. 13. jaanua-ril Camp Bastionis toimunud Dancon Marshi pikkuseks oli 25 kilomeetrit ja osavõtjad pidid kandma vähemalt kümnekilost lisa-raskust, milleks võis olla näiteks kuulivest või selja-kott. Osaleda said nii kaitseväelased kui tsiviilisikud.

Eestlasi osa-les marsil kokku 15, nende hulgas näiteks Eesti asjur Afganistanis Vahur Soosaar ja koos Metsatölluga Afganistanis viibinud aja-kirjanik Kertu Jukkum. Kui varasematel

aastatel on eestlased Dancon Marsh’i ka ära võitnud, siis tänavu pidi parim eest-

lane leppima üldar-vestuses 14. kohaga.

„Väga mõnus, värskendav ja hea vaheldus. Sai oma tavapärasest kesk-konnast korraks välja,“ ütles eest-laste parim lõpe-taja Estcoy-15 rüh-maülem leitnant Ivo Peets finišis läbides raja ajaga

alla kolme tunni. „Scoutsrännak on raskem, sest seal on maastik keeruli-sem, aga siin on puhas jooksmine tasa-sel pinnal,“ lisas ta võrdluse Scoutspa-

taljoni poolt Paldiskis korraldatava traditsioonilise rännakuga. „Muidu ei olnud viga midagi, rada polnud raske, aga saapad nõudsid oma. Pole harju-nud nendega jooksma. Ja kuulivest loksus seljas, see kõik muutis jooks-mise keeruliseks,“ rääkis eestlastest kolmandana finišeerinud Eesti asjur Afganistanis Vahur Soosaar.

Ühele Eesti kaitseväelasele oli aga tegemist juba viienda Dancon Mars-higa. Estcoy-15-s soomukijuhina tee-niv seersant Hardi Heinsar on varem osalenud kahel korral Bosnias ja ühel Kosovos toimunud marsil. Afganista-nis marsil osales ta teist korda. „Eel-mine kord oli palavam, seekord oli ilm hea, aga alustasin vale kiirusega ja jalad väsisid,“ ütles kokku juba

oma üheksandal välismissioonil vii-biv Heinsar, keda on teenistus lisaks Afganistanile, Bosniale ja Kosovole viinud ka Liibanoni ja Iraaki. „See on hea treenimisvõimalus. Bosnias ja Kosovos on kliima teine, Eestile sarna-sem, aga samas toimub marss mäge-des ja on sellevõrra raskem,“ rääkis Heinsar, kes kodumaal Eestis osaleb tihti suusa- ja rattamaratonidel.

Taani kontingendi traditsioonilist Dancon Marshi korraldatakse juba alates 1972. aastast piirkondades, kus Taani kaitseväelaste kontingent välis-operatsioonil viibib. Traditsioon sai alguse Küprosel ja marsi pikkuseks on kas 25 või 100 kilomeetrit.Aivo Vahemets

Neli kaitseväelast võtsid osa

möödunud kuul läbiviidud

krossijooksust Muddy Sapper

ja üle tosina eestlase käisid

13. jaanuaril toimunud tradit-

sioonilisel Dancon Marsh’il.

Eestlased osalesid kahel Camp Bastionis toimunud heategevusüritusel

Muddy Sapperi kuue kilomeetri pikkusel trassil tuli osalejatel läbida erinevaid takistusi.

FOTO: AIVO VAHEMETS

Juba kolmandat hooaega esindab Tallinna Kossuliigas Eesti kait-seväge Vahipataljoni meeskond.

Tallinna Kossuliiga on Eesti suurim amatöörkorvpalliliiga, mis alustas möödund sügisel oma seitsmendat tegevusaastat. Liiga on meeskondade tugevuse järgi jagatud kolme divisjoni ning Vahipataljoni tiim mängib tuge-vuselt teises B-divisjonis, mille tase on võrreldav Eesti korvpalli meistri-võistluste II liigaga.

Vahipataljon sai aktiivselt tegut-seva korvpallimeeskonna tänu korv-pallifanaatikust kaitseväelasele, veebel Andry Ringole. Ta sõnas, et oli Tallinna Kossuliigat mänginud juba varem ja kuna ta teistes meeskon-dades palju mänguaega ei saanud, otsustaski ta ohjad enda kätte haarata ning oma meeskonna teha, kus saaks mängida tema ise ja korvpallihuvili-sed ajateenijad.

Lisaks Vahipataljoni ajateenijatele, kes igal aastal vahetuvad, on mees-konnas ka kaadrikaitseväelased: peale veebel Andry Ringo kuuluvad mees-

konda nooremseersant Timo Aavik ja nooremleitnant Marek Vainumäe.

Kuigi meeskonda kuulub ka korv-palli Eesti meistriliiga kogemusega mängumehi, pole väga säravaid tule-musi saavutatud. Eelmisel hooajal saavutati Tallinna Kossuliiga B-divis-jonis 8. koht ning see tulemus saadi veebel Ringo sõnul nõrgemate mees-tega kui sel aastal.

Vähene kokkumängVahipataljoni meeskonna eduka esi-nemise peamine takistus on vähene kokkumäng. “Hooaja algus on alati raske olnud, sest meil on igal aastal meeskonnas uued ajateenijad ja ala-grupis ei ole tavaliselt hästi läinud, oleme saanud ainult mõned üksikud võidud,” ütles veebel Ringo. Hooaja edenedes on aga kokkumäng para-nenud ning praeguseks on meeskond võitnud kõik kohtumised oma vahe-grupis. Sellega on juba kindlustatud koht play-offis.

Väljaõppe tõttu peavad mehed piir-duma kahe-kolme trenniga nädalas. Kossuliiga mängud on kord nädalas. Ühe hooaja meistriliiga tasemel korv-palli mänginud reamees Ott Krusell ütles, et kokkumängu harjutamise pärast võiks trenne rohkem olla, kuid see hakkaks väljaõpet segama. “Tee-nistus on ikkagi tähtsam,” ütles Krus-

ell ning lisas, et vajadusel on patal-joni juhtkond lubanud korvpalluritel Kossuliiga mängu nimel korraks isegi metsalaagrist ära käia.

Vaatamata vähesele kokkumängule loodavad Vahipataljoni korvpallurid sel hooajal vähemalt korrata eelmise aasta tulemust. Meeskonna tagamän-gija nooremseersant Elvar Liivi sõnul on vaatamata vähesele harjutamisele

võimalik jõuda vähemalt veerand-finaali. “Muidugi tahaks jõuda veel kaugemale, aga kuna kokkumäng on kehvake võrreldes teiste võistkonda-dega, siis ma arvan et see on realistlik eesmärk,” ütles Liiv.

Palju pealtvaatajaidKodumänge mängib Vahipataljoni korvpallimeeskond Lasnamäe sport-

mängude majas ning olulisematele mängudele on ka fännid Vahipataljoni ajateenijate näol kohale toodud. Oluli-semateks mängudeks on näiteks kõik play off kohtumised. “Lasnamäel on suhteliselt suur saal, tribüüne küll ei ole, aga 60-70 inimest ära mahutada ei ole probleem," ütles veebel Ringo.Martin Altraja

Ajateenijatest koosnev Vahi-

pataljoni korvpallimeeskond

esineb edukalt Eesti suurimas

amatöörkorvpalliliigas.

Oma vahegrupis tunnistas Vahipataljoni korvpallimeeskond ainult võite.

Vahipataljoni korvpallimeeskond jõudis Tallinna Kossuliigas play-offi FOTO: MARK GRIMITLIHT

Ligikaudu 6-kilomeetri

pikkune rada laius Camp

Bastioni sõidukite õppe-

sõidualal, kuhu oli rajatud

erinevaid takistusi – võr-

gud, autokummid, truubi-

torud ja mudalõigud.

sõdurilehtsõdurileht

ristsõna

koomiks | autor: Helin Tikerpuu

Sõdur! Lahenda ristsõna ja võida Sõdurilehe termos!Saada ristsõna lahendussõna* SMSiga numbrile 56 350 065 või kirjutaaadressil Sõdurileht, Staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12,15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee.NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)!

Kiirusta! Sõdurilehe toimetus ootab ristsõna lahendussõnu 27. veebruarini

Ristsõna number 109 õigelahendussõna oli RIIGIPIIR

Õnnelik võitja on reamees Andres Raag Pioneeripataljonist.

* Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tulebtasuda vastavalt Eesti Post ASi hinnakirjale.

8 ESMASPÄEV, 18. VEEBRUAR 2013

Pataljoni territooriumile sisene-des tervitab näljast Sõdurilehe reporterit kolossaalne kasar-

muhoone. Maja on lausa nii suur, et söökla on mahutatud sinnasamasse, aga sissepääs asub ehitise tagaküljel. Ühtepidi hea, et söömiseks ei pea kaugele minema, ent näiteks rühma-laulu saab seetõttu vähem harjutada.

Kohe sööklasse sisenedes ehmatab Vahipataljoni söökla oma suurusega, õigemini väiksusega. Enne söögisaali jõudmist saab jätta üleriided pisikeses eesruumis asuvasse nagisse, vasakut kätt leiab tualettruumi. Kraanikausse käte pesemiseks tundus olevat piisa-valt, aga kätekuivateid oli vaid kaks ja neilgi olid juhtmed seinast välja tõmmatud. Olles omast kogemusest näinud, kui vähesed sõdurid pärast kätepesu käsi kuivatavad, ei saa seda siiski probleemiks pidada.

Söögisaali kujundus on tagasi-hoidlik. Värvilahenduses on kasuta-tud heledaid toone ning seinu kui-dagi kaunistatud ei ole. Avarad aknad toovad ruumi palju valgust. Söögi-saali poolitavad sammaste read, mis jagavad ruumi kaheks, kuid tekitavad mulje, et söökla on väike.

Kui esmapilgul tundus söökla liht-salt väike, siis söögisaali jõudes tun-dus see pigem hubaselt väike. Vähe-malt hetkel, kui Sõdurilehe reporter söömas käis, oli parasjagu söögil ka umbes rühmajagu ajateenijaid ja endale koha leidmisega kohe kind-lasti probleeme ei tekkinud. Ruumi oli lahedalt.

Seninägematu salativalikSööki jagatakse Vahipataljoni söök-las ühest letist, kuid mingit järje-korras ootamist me tundma ei pida-nud. Mööda toiduletti kandikuga järjest edasi liikudes ja erinevaid sööke endale ette tõstes jõuab sööja salativalikuni. Selles poleks midagi märkimisväärset, kuid valikus oli tavapärase kahe salati asemel suisa seitse salatit. Tervisefriikidele peaks Vahipataljoni söögivalik sobima nagu rusikas silmaauku.

Joogiks pakuti nii morssi, keefi-rit kui ka piima, ning selline rikas valik tõstab kahtlemata ka toidukorra väärtust. Kusjuures oli keefiri kõrval kamajahu ning igaüks saab endale toidu kõrvale kasuliku kamajoogi teha. Toidu kõrvale hammustamiseks pakuti saia, teraleiba ja musta leiba.

Lauad Vahipataljoni sööklas on neljakohalised ning istutakse puidust pinkidel. Tundus, et neljakohalistes laudades on ruumi piisavalt ja ka laia-õlgsemad mehed ei pea küünarnuki-tunnet taluma. Omaette pisike, aga mugav asjaolu on ka see, et söögikorra lõppedes ei pea pinki laua alla tõstma. Martin Altraja

Seekord uurib Sõdurileht,

mida head ja paremat paku-

takse neile meestele, kelle

ülesandeks on meie presi-

dendi residentsi valvamine.

Jätku leivale! Vahipataljoni söökla

FOTO:MADIS VELTMAN

Vahipataljoni sööklas on neljakohalised lauad, mis tekitavad hubase kohviku tunde.

Söök: Pearoaks oli sibulaklops kartuliga, supp oli hapukapsaborš ja magustoit õuna plaadikook. Sibulaklopsi liha oli hõrk ja portsjon suur. Kogu komplekt jättis reporteri kõhu veel nii kauaks täis, et õhtusöögi oleks võinud julgelt paar tundi edasi lükata. Salativalik oli suurim, mida siiani kaitseväes nähtud. 4 punkti.Teenindus: Teeninduse üle nuriseda ei saa, kokad tegid oma tööd kiirelt ja efektiivselt. Kuna lette oli ainult üks, tekib küsi-mus, kui kiiresti liigub järjekord tipptunnil. 4 punkti.Sisustus: Vahipataljoni söökla sisustus on askeetlik – kõik vajalik oli seal olemas ja midagi liigset polnud. 3 punkti.Lisavõimalused: Vahipataljoni sõdurid saavad igal söögikorral toidu kõrvale teha kamajooki, igale toidule saab peale valada ketšupit või majoneesi. 3 punkt.Kokku teenib Vahipataljoni söökla 14 punkti ja jääb sellega pingelises edetabelis jagama 2. – 5. kohta. Jätku leivale!

Paremusjärjestus:Paremusjärjestus: 1. Ämari lennubaas - 16 p1. Ämari lennubaas - 16 p

2.-5. Vahipataljon - 14 p2.-5. Vahipataljon - 14 p

2.-5. Logistikakeskuse logistika-2.-5. Logistikakeskuse logistika-

pataljon - 14 ppataljon - 14 p

2.-5. Staabi- ja sidepataljon - 14 p2.-5. Staabi- ja sidepataljon - 14 p2.-5. Viru jalaväepataljon - 14 p2.-5. Viru jalaväepataljon - 14 p

6.-7. Kuperjanovi jalaväe-6.-7. Kuperjanovi jalaväe-pataljon - 13 ppataljon - 13 p

6.-7. Tapa linnak - 13 p6.-7. Tapa linnak - 13 p