MajArv SO 2003 - WordPress.com · § 35. Riigi raamatupidamise ja aruandluse korraldamine Riigi raamatupidamist ja finantsaruandlust vastavalt käeoleva seaduse § 2 lõikele 3 ning

TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond

Rahanduse ja arvestuse instituut Majandusarvestuse õppetool

MAJANDUSARVESTUS

Koostanud professor Toomas Haldma

LOENGUKONSPEKT SOTSIAALTEADUSKONNALE

2003

Programm 1. Majandusarvestuse olemus ja ülesanded 1.1. Arvestus ettevõtte juhtimissüsteemis

Ettevõtte juhtimissüsteem. Juhtimise objekt ja subjekt. Juhtimise informatsioonisüsteem: otsesidemeinfo, tagasisidemeinfo. Arvestus tagasisideme osana.

1.2. Majandusarvestuse mõiste ja liigid Majandusarvestuse olemus ja funktsioonid. Finantsarvestus ja juhtimisarvestus. Õige ja õiglane majandusseisundi ja -tulemuse kajastamine.

1.3. Arvestusinfo tarbijad Ettevõttevälised infotarbijad ja nende informatsioonivajadus. Ettevõttesisesed infotarbijad ja nende informatsioonivajadus.

1.4. Arvestuse õiguslikud alused ja korraldus Rahvusvahelised arvestusstandardid. Euroopa Ühenduse raamatupidamise direktiivid. Eesti Vabariigi Raamatupidamise Seadus. Eesti Vabariigi Äriseadustik.

1.5. Majandusarvestuse reguleerimine avalikus sektoris 2. Kahekordse raamatupidamise süsteem 2.1. Bilanss kui kahekordse raamatupidamise lähtealus

Raamatupidamisbilansi mõiste ja struktuur. Ettevõtte varad. Ettevõtte varade soetamise allikas – kapital. Ettevõtte majandusoperatsioonid ja varade kasutamine. Kahekordse raamatupidamise olemus.

2.2. Kahekordne raamatupidamine bilansi alusel Muudatused bilansis majandusoperatsioonide mõjul. Arvestuse organiseerimine ja tehnika. Kontod ja kahekordne kirjendamine. Arvestustsükkel.

2.3. Tulemi selgitamine Tulud ettevõtte majandustegevusest. Majandustegevusega kaasnevad kulud. Tulemi määratlemine. Kasumi kujunemine.

3. Majandusarvestuse raamtingimused – rahvusvahelised arvestusprintsiibid 4. Ettevõtte finantsaruanded

4.1. Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss. Kasumiaruanne. Aastaaruannete lisad. Rahavoogude aruanne. Aruannete vahelised seosed.

4.2. Ettevõtte majandusaasta aruanne Majandusaasta aruande struktuur ja eesmärgid. Tegevusaruanne. Audiitori järeldusotsus. Majandusaasta kasumijaotuse aruanne.

5. Raamatupidamisaruannete analüüs 5.1. Analüüsi eesmärgid ja meetodid

Ettevõtte finantsanalüüsi eesmärgid ja infotarbijad. Analüüsi meetodid. Aruannete dünaamika analüüs. Horisontaal- ja vertikaalanalüüs. Näitajate vaheliste seoste analüüs. Suhtarvuanalüüs.

5.2. Maksevõime analüüs (Liquidity Analysis)

MAJANDUSARVESTUS, 2003 TOOMAS HALDMA

3

Maksevõimelisuse analüüsi eesmärk ja infokasutajad. Likviidsuse mõiste. Maksevõimelisuse näitajad ja nende analüüs.

5.3. Jõudlus- e käibivusanalüüs (Activity Analysis) Jõudlusanalüüsi eesmärk ja infokasutajad. Käibekordajad. Ettevõtte tegevustulemuste näitajad ja nende analüüs.

5.4. Kapitali struktuuri analüüs (Leverage Analysis) Kapitali struktuuri analüüsi eesmärk ja infokasutajad. Kapitali struktuuri näitajad ja nende analüüs.

5.5. Rentaabluse analüüs (Profitability Analysis) Rentaabluse mõiste. Rentaabluse analüüsi eesmärk ja infokasutajad. Rentaabluse näitajad ja nende analüüs.

5.6. Turuväärtuse analüüs (Market Value Analysis) Ettevõtte turuväärtuse analüüsi eesmärk ja infokasutajad. Turuväärtuse näitajad ja nende analüüs.

5.7. Rahaliste vahendite liikumise e rahavoogude analüüs (Cash-Flow Analysis) Rahavoogude mõiste. Rahavoogude analüüsi eesmärk ja infotarbijad. Rahavood põhitegevusest. Rahavood investeerimistegevusest. Rahavood finantseerimisest. Rahavoogude aruande koostamise meetodid: otsene meetod ja kaudne meetod. Rahavoogude analüüsil kasutatavad näitajad.

6. Ettevõttesisene arvestussüsteem

6.1. Kuluarvestussüsteem. Kulude tegevusmahu ja kasumi vaheliste seoste analüüs. 6.2. Ettevõttesisene planeerimissüsteem. 6.3. Ettevõttesisene aruandlussüsteem.


4

KASUTATAV KIRJANDUS Kohustuslikud loengumaterjalid 1. Kallas, K. Finantsarvestuse alused. Tallinn, 2002. 2. Finantsanalüüs ja selle meetodid / S. Tshistjakov. Vana-Vōidu, 1996. 3. Rebane, M., Visberg, A-E. Sissejuhatus raamatupidamisse. Raamatupidamise alused.

Tallinn: Külim, 1996. 4. Raamatupidamise seadus. – Riigi Teataja 1 2002, nr 102, 600. 5. Hea raamatupidamistava. Tallinn, 2000. 6. Alver, J., Reinberg, L. Juhtimisarvestus. Tallinn: Deebet, 2002. Soovituslikud loengumaterjalid 1. Raamatupidamise Toimkonna juhendid RTJ 1, RTJ 2 (www.easb.ee) 2. Rünkla, J. Ettevōtte finantsseisund, konkurents ja strateegia. Tallinn: Külim, 1996. 3. alused. Tallinn: Külim, 1996. 4. Haldma, T. Finantsanalüüs pankrotimenetluses. Juridica, 1994, nr 1, Tartu, 1994,

lk 25–27. 5. Horngren, C. T., Harrison, W. T. Accounting, 2-nd Ed. Englewood Cliffs: Prentice

Hall, 1992. 6. Hermanson, R., Edwards, J. D. a.o. Accounting principles. Vol. 1., 4.ed.

Homewood: Irwin, 1989. 7. Anthony, R. N., Reece, J. S. Accounting principles. 6. ed. Homewood: Irwin, 1989. 8. Järve, V. Finantsarvestus I. Tartu: Ülikooli Kirjastus, 1998. 9. Järve, V. Finantsarvestus II. Tartu: Ülikooli Kirjastus, 1999.


5

SISUKORD 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS JA ÜLESANDED.................. 6

1.1. Arvestus ettevõtte juhtimissüsteemis ............................................. 6 1.2. Majandusarvestuse mõiste ja liigid ................................................ 6 1.3. Arvestusinfo tarbijad...................................................................... 9 1.4. Arvestuse õiguslikud alused ja korraldus .................................... 10 1.5. Majandusarvestuse reguleerimine avalikus sektoris.................... 13

2. KAHEKORDSE RAAMATUPIDAMISE SÜSTEEM ...................... 15 2.1. Bilanss .......................................................................................... 15 2.2. Kahekordne raamatupidamine bilansi alusel ............................... 18 2.3. Tulemi selgitamine....................................................................... 23

3. RAJVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE PÕHIMÕTTED................................................................................... 25

4. ETTEVÕTTE FINANTSARUANDED.............................................. 27 5. RAAMATUPIDAMISE ARUANDE ANALÜÜS ............................. 29

5.1. Analüüsi eesmärgid ja meetodid .................................................. 29 5.2. Ettevõtte maksevõimelisuse analüüs............................................ 32 5.3. Tegevustulemuse analüüs............................................................. 35 5.4. Kapitali struktuuri suhtarvud ....................................................... 38 5.5. Rentaabluse suhtarvud ................................................................. 40 5.6. Aktsiakapitali analüüs .................................................................. 41 5.7. Rahavoogude aruande koostamine............................................... 42

6. ETTEVÕTTESISENE ARVESTUSSÜSTEEM ................................ 49 6.1. Kuluarvestussüsteem.................................................................... 49 6.2. Firmasisene planeerimine............................................................. 62 6.3. Ettevõttesisene aruandlussüsteem................................................ 69

Lisad ........................................................................................................ 71 Lisa 1. Bilansiskeem ........................................................................... 71 Lisa 2. Kasumiaruande skeemid ......................................................... 74 Lisa 3. Aastaaruande lisad................................................................... 76


6

1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS JA ÜLESANDED

1.1. ARVESTUS ETTEVÕTTE JUHTIMISSÜSTEEMIS ETTEVÕTTE JUHTIMISSÜSTEEM - juhtimiskeskus e juhtimise subjekt - juhitav objekt - juhtimisinfo * otsesidemeinfo + * tagasisideme info OTSESIDE: plaanid korraldused jne. TAGASISIDE: ARVESTUS - registreerimine - kontroll - analüüs

J U H T I M I S E S U B J E K T

J U H T I M I S E O B J E K T

1.2. MAJANDUSARVESTUSE MÕISTE JA LIIGID

ARVESTUS (ingl k ACCOUNTING; sks k RECHNUNGSWESEN) Majandusinfo identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga võimaldada info kasutajatel langetada juhtimisotsuseid. HÕLMAB: • majandusnähtuste alase informatsiooni kogumist, identifitseerimist, mõõtmist ja

hindamist; • registreerimist, töötlemist ja kokkuvõtmist; • majandustegevuse kohta aruandluse koostamist – finantsaruanded ja spetsiifilised

aruanded; • aruannete interpreteerimist sisemiste ja väliste otsustuste tarvis = analüüs.


7

FINANTSARVESTUSE JA JUHTIMISARVESTUSE ERIJOONED

TUNNUS FINANTS- ARVESTUS

JUHTIMIS- ARVESTUS

INFO KASUTAJAD

VÄLISTARBIJAD. SUUR RÜHM, MILLE

LIIKMED ON PÕHILISELT TUNDMATUD

SISETARBIJAD. SUHTELISELT VÄIKE RÜHM, MILLE LIIKMED ON TEADA

AJALINE SUUNITLUS

MINEVIK. ARUANDLUS SELLE

KOHTA, MIS ON TOIMUNUD

TULEVIK. PLANEERIMINE JA

OTSUSTAMINE

PÕHINÕUE INFOLE

RANGELT MÄÄRATLETAV JA

KONTROLLITAV

OLULISUS (OBJEKTIIVSUS JA KONTROLLITAVUS ON SELLEGA VÕRRELDES

TEISEJÄRGULINE) OBJEKTID ETTEVÕTE KUI

TERVILIK MAJANDUSÜKSUS

ETTEVÕTE VÕI SELLE TEGEVUSE LÜLID

(STRUKTUURNE ALLÜKSUS, VOOLULIIN, TERRITOORIUM,

TOODE JNE) REGLEMEN-TEERITUS

ON REGULEERITUD RIIKLIKE

NORMATIIV-AKTIDEGA

(ARVESTUSE ÜLDTUNUSTATUD PÕHINÕUETEGA)

ON REGLEMENTEERITUD ORGANISATSIOONI

SISEEESKIRJADEGA. KÕIK, MIS ON VAJALIK JUHTIMISEKS

KOHUSTUS-LIKKUS

ON KOHUSTUSLIK SEADUSANDLUSEGA

ETTE NÄHTUD

EI OLE KOHUSTUSLIK, ADMINISTRATSIOONI OTSUS

EESMÄRK KÄSITLUS VÄLJASPOOLE

TRUE & FAIR VIEW ETTEVÕTTE KUI TERVIKU KOHTA

JÄRELDUSTE TEGEMINE SISEOTSTARBEL

OBJEKTIIVNE PILT ETTEVÕTTESISESEST MAJANDUSTULEMUSE

KUJUNEMISEST


8

ARVESTUS

FINANTSARVESTUS (väline arvestus)

JUHTIMISARVESTUS (sisemine arvestus)

Kajastamis-funktsioon

Selgitamis- (kindlaks-tegemis-) funktsioon

Hindamis-funktsioon

Planeerimisfunktsioon

Vara Kapital Kulu Tulu Kululiikide arvestus (missugused kulud?)

Seisundi-arvestus (bilanss)

Tulemi-arvestus (kasumi-aruanne)

Kulukohtade arvestus (kus kulud erinevad?)

Kulukandjate arvestus (milleks on kulud tehtud?)

FinantsaruandlusDokumentatsioonEttevõttetulemusVara-, tulu- ja finantsolukord Bilansipoliitika Plaanianalüüs

Plaaniline bilanss ning

kasumiaruanne

Informatsioon firmavälistele infotarbijatele

Kulude ja tulude võrdlusKuluarvestus ja kontroll Ettevõtte tulemus Hinnang Plaanianalüüs

Plaaniline kulu- ja tuluarvestus

Informatsioon firmasisestele infotarbijatele


9

1.3. ARVESTUSINFO TARBIJAD KELLELE ON SEDA VAJA? KASUTAJAD • SISESED - JUHTKOND - TÖÖTAJAD + (AMETIÜHINGUD) • VÄLISED - OMANIKUD - AKTSIONÄRID - KREEDITORID & HANKIJAD - ANALÜÜTIKUD - MAKSUAMET - PANGAD - KOHTUD

- MUUD VALITSUSINSTITUTSIOONID JA TARBIJAD - ÜLDSUS

FINANTSARVESTUSE KESKKOND

Firma Kapitali omanik

Ressursiga varustaja

Ressursi kasutaja

Infoga varustaja

Info kasutaja

Finants- info

(arvestuse)

Firma Kapitali pakkuja EEK

Kroon


10

1.4. ARVESTUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED JA KORRALDUS

Finantsarvestus kajastab finantsdokumentides informatsiooni firma kõigi ärisündmuste kohta selle rajamisest kuni likvideerimiseni. Ta hõlmab kogu majandustähtsa informatsiooni kogumise, töötlemise ja seadusandlusega reguleeritud finants-aruandluseks kujundamise protsessi Finantsarvestuse olemusest ja tema toimimise keskkonnas avalduvatest finants-majanduslikest suhetest tulenevad:

- finantsarvestuse ülesanded ning, - finantsarvestuses ja aruandluses sisalduvast informatsioonist huvitatute ring.

Finantsarvestuse puhul on seega tegemist eelkõige firmast väljapoole suunatud väärtustatud suhete raamatupidamisarvestuses kajastamisega. Peamiseks finantsarvestuse korraldamist ja finantsaruandluse koostamist reguleerivateks õigusaktideks on EV Raamatupidamise seadus ja EV Raamatupidamise Toimkonna protokolliliste otsustena vormistatud juhendid või metoodilised soovitused konkreetsete arvestus- ja aruandlusalaste küsimuste lahendamiseks. Raamatupidamise seaduses kui arvestuse ja aruandluse korraldamist reglementeerivas baasdokumendis on fikseeritud:

- peamised arvestuses kasutatavad põhimõisted ja aruandluse koostamise põhimõtted,

- majandustehingute dokumenteerimise ja arvestusregistritesse kirjendamise kord,

- aastaaruande koostamise kord ning - varade ja arvelduste arvestamise kord.

Nimetatud arvestust reglementeerivate õigusaktide nõuete järgimine peab tagama raamatupidamiskohuslaste (firmade) käibe ja põhivara, nõudmiste, kohustuste, omakapitali ning tegevuse tulemi (kasum, kahjum) õigesti ja õiglaselt kajastamise raamatupidamise aasta-aruannetes. Maksuseadustes, eelkõige tulumaksuseaduses sätestatu järgimine peab aga kindlustama riigi maksu (fiskaal-) poliitika eesmärkide realiseerimise (Raamatupidamise seadus

Tulumaksuseadus) Tulumaksuseadusega (ja selle rakendamise juhendiga) kehtestatakse maksudeeelse kasumi tulumaksuga maksustatavaks tuluks kujundamise kord. Tulumaksuseaduse rakendamise juhendis selgitatakse põhivara parendamise, parandamise ja täiendamise kulude mõistet. Selles juhendis on fikseeritud ka ostjatelt laekumata arvete ebatõenäoliselt laekuvateks klassifitseerimise tingimused. Tulumaksuseadusega kehtestatakse oma töötajatele osutatud erisoodustuste maksustamise kord ning investeeringutelt (v.a portfellinvesteeringud) laekuva dividendi arvestamise kord (dividendiarve).


11

Raamatupidamise seadus Maksuseadused Raamatupidamise seadus Äriseadustik ARVESTUSE PÕHIMÕTTED TULUMAKS,

(PRINTSIIBID) TULUD JA KULUD

RAAMATUPIDAMIS- TULUDEKLA- ARUANDED RATSIOON

INFOTARBIJAD MAKSUAMET RIIK

- JUHTKOND - OMANIKUD - KREEDITORID - PANGAD - TÖÖVÕTJAD - HANKIJAD jne.

õiglane ja õige kajastamine Riigi Maksupoliitika

1.5. MAJANDUSARVESTUSE REGULEERIMINE AVALIKUS SEKTORIS

Raamatupidamise seaduse kaudu (§ 1-2, 35-40) § 1. Seaduse eesmärk Käesoleva seaduse eesmärgiks on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. § 2. Raamatupidamiskohustuslane

(1) Käesoleva seaduse kohaselt on kohustatud raamatupidamist ja finants-aruandlust korraldama kõik käesolevas paragrahvis nimetatud isikud (edaspidi raamatupidamiskohustuslased).

(2) Raamatupidamiskohustuslaseks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis


12

registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja, kohtutäitur, notar ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal).

(3) Riik korraldab oma raamatupidamist ja finantsaruandlust riigiraamatupidamis-kohustuslaste lõikes.

(4) Riigiraamatupidamiskohustuslaseks on iga ministeerium, maavalitsus ja Riigi-kantselei oma valitsemis- ja haldusala ulatuses ning ja põhiseaduslikud institutsioonid – Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler ja Riigikohus.

(5) Riigiraamatupidamiskohustuslase suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses raamatupidamiskohustuslase kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

6. peatükk RIIGI RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMISE ERISUSED

§ 35. Riigi raamatupidamise ja aruandluse korraldamine

Riigi raamatupidamist ja finantsaruandlust vastavalt käeoleva seaduse § 2 lõikele 3 ning Eesti Vabariigi ees seisvate rahvusvaheliste raamatupidamis- ja finants-aruandluskohustuste täitmist korraldab Rahandusministeerium.

§ 36. Riigi raamatupidamise üldeeskiri (1) Riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslaste raamatupidamise ja finantsaruandluse

korraldamiseks kehtestab rahandusminister üldeeskirja, mis lähtub ja on kooskõlas Eesti hea raamatupidamistava ja rahvusvaheliste avaliku sektori raamatupidamise standarditega ning mille kohane raamatupidamise ja finants-aruandluse korraldamine on riigiraamatupidamiskohustuslase ülesanne.

(3) Üldeeskiri selgitab ja täpsustab Eesti hea raamatupidamistava nõudeid riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslaste suhtes ning on riigi kui terviku raamatu-pidamise siseeeskirjaks käesoleva seaduse § 11 mõistes. Üldeeskirja olemasolu ei vabasta riigiraamatupidamiskohustuslast kohustusest oma siseeeskiri kehtestada.

(4) Üldeeskirjaga kehtestatakse Rahandusministeeriumi poolseks riigi raamatu-pidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks vajalik jooksva aruandluse kord riigiraamatupidamiskohustuslastele, kohaliku omavalitsuse üksustele, avalik-õiguslikele isikutele ja teistele raamatupidamiskohustuslastele, kes ei ole riigi-raamatupidamiskohustuslased ega äriühingud, kuid kelle üle riigil on valitsev mõju.

§ 37. Riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruanne (1) Riigiraamatupidamiskohustuslane koostab majandusaasta aruande vastavalt

käesoleva seaduse ja üldeeskirja nõuetele. Rahandusministeerium koostab riigi majandusaasta koondaruande talle esitatud riigiraamatupidamiskohustuslaste majandusaasta aruannete alusel.

(3) Riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslase (v.a Riigikontroll) majandusaasta aruannete audiitorkontrolli viib käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 sätestatud juhul läbi Riigikontroll. Riik või riigiraamatupidamiskohustuslane võib tellida täiendava auditi teiselt audiitorilt.


13

§ 38 Riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruanne (1) Riigi raamatupidamise aastaaruanne sisaldab täiendava aruandena riigieelarve

täitmise aruannet Riigikogu poolt aruandeaastaks kehtestatud riigieelarve liigenduses.

(2) Riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruanne sisaldab täiendava aruandena riigieelarve täitmise aruannet vastava valitsemis- või haldusala ulatuses.

§ 39 Riigiraamatupidamiskohustuslase tegevusaruanne (1) Riigiraamatupidamiskohustuslase tegevusaruanne sisaldab täiendavalt:

1) ülevaadet Riigieelarve seaduse alusel koostatud tegevuskavades fikseeritud riigiasutuste tegevuse tulemuslikkusest möödunud eelarveaastal. Sealhulgas ülevaadet koos selgitustega kavandatud väljundite ja tulemuste saavutamisest eelarveaastal ning loetelu ja hinnangut väljundite kvaliteedi parandamisele ja organisatsiooni arendamisele suunatud peamistest tegevustest;

2) hinnangut, kas ja kuivõrd võimaldab sisekontrollisüsteem tagada riigi-raamatupidamiskohustuslase ette seatud eesmärkide täitmise majanduslikult kõige otstarbekamal moel;

3) ülevaadet riigiraamatupidamiskohustuslase tegevusest siseauditi korraldamisel;

4) ülevaadet riigiraamatupidamiskohustuslase valitsemis- või haldusalas või valitseva mõju all olevate äriühingute, avalik-õiguslike isikute, sihtasutuste, mittetulundusühingute ja muude isikute juhtimisest, neisse investeeritud ressurssidest ja nende tegevuse tulemuslikkusest.

7. peatükk MUUDE ISIKUTE RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMISE ERISUSED

§ 41 Kohaliku omavalitsuse raamatupidamise aastaaruanne

Kohaliku omavalitsuse üksuse raamatupidamise aastaaruanne sisaldab täiendava aruandena vastava valla või linna eelarve täitmise aruannet.

§ 42 Riigieelarvest saadud vahendite kajastamine raamatupidamise aastaaruandes

Kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik ning samuti muu raamatupidamiskohustuslane, kes ei ole riigiraamatupidamiskohustuslane, kes ei ole riigiraamatupidamiskohustuslane, kuid kellele on aruandeaastal tehtud eraldisi riigieelarvest, esitab ülevaate riigieelarvest saadud vahendite ja nende kasutamise kohta raamatupidamise aastaaruande lisas.


14

FINANTSARVESTUSE ÜLESANDED

DOKUMENTEERIMIS-

ÜLESANNE

INFORMATSIOONI-

ÜLESANNE SISE- JA VÄLISTARBIJATELE

- ÄRISÜNDMUSTE KRONOLOOGILINE REGISTREERIMINE PÄEVA- JA PEARAAMATUS

- VARA, KOHUSTUSTE JA OMAKAPITALI MOMENTSEISU VÄLJASELGITAMINE (BILANSS)

- KASUMI (KAHJUMI) PERIOODILINE VÄLJASELGITAMINE (KASUMIARUANNE)


15

2. KAHEKORDSE RAAMATUPIDAMISE SÜSTEEM

2.1. BILANSS

Bilanss – raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatu-pidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali. Traditsiooniliselt on ajamomendiks aruandeperioodi viimane päev. Skemaatiliselt – kahepoolne risttabel vasakpoolne – AKTIVA – varad parempoolne – PASSIVA – varade allikad = omakapital + kohustused V A R A D = K O H U S T U S E D + O M A K A P I T A L ASSETS = LIABILITIES + OWNERS' EQUITY ÜLDKOKKUVÕTTES: AKTIVA = PASSIVA Majanduslikult sisult üheliigilised bilansikirjed ühendatakse osadeks ja osad omakorda rühmadeks. Osad: - Käibevara - Pōhivara - Kohustused - Omakapital

AKTIVA BILANSS 31.01.

PASSIVA

Kassa 100 Arveldused hankijatega 25 000Arvelduskonto 50 000 Palgakohustus 15 000Tooraine ja materjal (varud) 30 000

Lühiajal. pangalaen 12 100

Aktsiakapital 120 000Pōhivara 102 000 Jaotamata kasum 10 000 182 100 182 100


16

BILANSISKEEM

AKTIVA PASSIVA

VARA

KOHUSTUSED

OMAKAPITAL

TULUD

KULUD

KASUM VÕI

KAHJUM


17

BILANSI PÕHIVÕRDUSED

AKTIVA= VARA BILANSS PASSIVA = KAPITAL

KÄIBEVARA - RAHA - VÄÄRTPABERID - NÕUDMISED - VARUD - ETTEMAKSED

VÕÕRKAPITAL - LÜHIAJALINE - PIKAAJALINE

PÕHIVARA - FINANTSINVESTEERINGUD - MATERIAALNE - IMMATERIAALNE

OMAKAPITAL

VARA = KAPITAL

VARA = VÕÕRKAPITAL + OMAKAPITAL

OMAKAPITAL = VARA - VÕÕRKAPITAL

VARA = VARA SOETAMISE ALLIKAD

(INVESTEERIMINE) (FINANTSEERIMINE)

AKTIVA Bilanss 31.12.1996 PASSIVA (tuh kr)

Raha ja pangakontod, väärtpaberid 522

Võlakohustused 21 686

Nõuded 25 454 Võlad hankijatele 19 061Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 5 320

Maksuvõlad 7 900

Varu 40 754 Viitvõlad 5 847KÄIBEVARA KOKKU 72 050 Muud 2Pikaajalised finantsinvesteeringud 6 342

LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 54 496

Materiaalne põhivara 73 508 PIKAAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 16 359

PÕHIVARA KOKKU 79 850 Osakapital nimiväärtuses 9 000 Kohustuslik reserv 12 184 Eelmiste perioodide

jaotamata kasum 54 501 Aruandeaasta kasum 5 637 Oma osad -277 OMAKAPITAL KOKKU 81 045AKTIVA KOKKU 151 900 PASSIVA KOKKU 151 900


18

2.2. KAHEKORDNE RAAMATUPIDAMINE BILANSI ALUSEL

Veebruaris toimusid järgmised operatsioonid. Määratleda operatsioonide osapoolte suurenemised ja vähenemised. I 1) Pangast toodi raha 15 000 kr. 2) Tootmisse anti toorainet ja materjale 2000 kr. II 3) Tasuti hankija arveid pangalaenuga 10 000 kr. 4) Kasumi arvelt suurendati aktsiakapitali 5000 kr. III 5) Firma sai pangast laenu 5000 kr. 6) Firma osanikuks astus isik seadmega, mille maksumust hinnati 3000 kr. IV 7) Firmas maksti töötajatele palka 15 000 kr. 8) Firma tagastas pangale laenu 20 000 kr.


19

Ettevōtte majanduslike vahendite ja vahendite allikate seisud muutuvad majandus-operatsioonide tulemusena pidevalt. IGA MAJANDUSOPERATSIOON MUUDAB ALATI KAHT BILANSIKIRJET. Majandusoperatsioonide tulemusena esineb bilansis nelja liiki muudatusi. I VARAD LÄHEVAD ÜHEST ASUKOHAST VÕI LIIGIST TEISE.

MUUTUS KAJASTUB AINULT AKTIVA POOLEL. VARADE ÜLDSUMMA EI MUUTU.

II MUUTUB AINULT ETTEVÕTTE VARADE ALLIKATE KOOSSEIS. MUUTUSED KAJASTUVAD BILANSI PASSIVA POOLEL. BILANSI ÜLDSUMMA EI MUUTU.

III ETTEVÕTTE SAI VÄLJASTPOOLT JUURDE UUSI VARASID. MUUTUS NII BILANSI AKTIVAS KUI KA PASSIVAS. MÕLEMAD SUURENESID.

IV ETTEVÕTTE KATTIS OMA KOHUSTUSI. MUUTUSED NII AKTIVA KUI KA PASSIVA POOLEL. BILANSI ÜLDSUMMA VÄHENEB.

KONTOD – majanduslikult üheliigiliste majanduslike vahendite (varade), nende allikate ja majandusprotsesside rühmitamise ja jooksva arvestuse pidamise register. Tihedalt seotud bilansiga. AKTIVAKONTOD PASSIVAKONTOD Skemaatiliselt – konto on kahepoolne tabel: * deebetpool * kreeditpool AKTIVAKONTO deebetpoolel: algsaldo suurenemine lōppsaldo kreeditpoolel: vähenemine PASSIVAKONTO deebetpoolel: vähenemine kreeditpoolel: algsaldo suurenemine lōppsaldo KONTO KÄIVE – majanduslike operatsioonide kokkuvōte: * deebetkäive * kreeditkäive KAHEKORDNE KIRJENDAMINE – kōik majandusoperatsioonid kirjendatakse samas summas ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. RAAMATUPIDAMISLAUSEND – debiteeritava ja krediteeritava konto nimetuse ja summa kindlaksmääramist majandusoperatsiooni sisu alusel. * lihtlausend * liitlausend


20

ARVESTUSTSÜKKEL: ALGDOKUMENT LAUSEND PÄEVARAAMAT (kronoloogiline žurnaal) PEARAAMAT KÄIBEANDMIK BILANSS

PÄEVARAAMAT (KRONOLOOGILINE ŽURNAAL)

Korrespondeerivad kontod Summa Nr Kuupäev Deebet Kreedit

K-o šifr

Konto nimetus K-o šifr

Konto nimetus osaline täielik

PEARAAMAT

D K D K

D K D K


21

D K D K

D K D K

D K D K

D K D K

KÄIBEANDMIK - KONTROLL KOLME PAARI VÕRDSUSE KAUDU: deebetalgsaldo = kreeditalgsaldo deebetkäive = kreeditkäive deebetlōppsaldo = kreeditlōppsaldo


22

KÄIBEANDMIK

Konto nimetus Saldo Käibed Saldo Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit

AKTIVA BILANSS 28.02.

PASSIVA

Kassa Arveldused hankijatega Arvelduskonto Palgakohustus Tooraine ja materjal (varud) Lühiajal. pangalaen Pōhivara Aktsiakapital Lõpetamata toodang Jaotamata kasum


23

2.3. TULEMI SELGITAMINE TULUD - KULUD = KASUM TULUD • Rp seadus § 3 – olemus: aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade

suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamis-kohuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali.

• Tulude koostis: Raamatupidamise Toimkonna juhend RTJ 2 KULUD • Rp seadus § 3 – olemus: aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade

vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamis-kohuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist.

• Kulude koostis: Raamatupidamise Toimkonna juhend RTJ 2 Kasumiaruande kaks skeemi: - ressursipõhine kulude liigitus - funktsioonipõhine kulude liigitus TULEM VEEBRUARIS KASUMIARUANNE Tulud teenindusest 15 500 Kulud materjal 1 800 palk 2 200 rent 1 100 muud 500 5 600 ---------------------------------------------------------- Kasum 9 900 Omakapitali arvestus 28.02 Firma omakapital 01.02 Investeeringud firmasse veebruaris KASUM ------------------------------------- KOKKU Mahaarvamised (dividendid) Aruandeperioodi jaotamata kasum Omakapital 28.02


24

BILANSS Kassa Arveldused hankijatega Arvelduskonto Palgakohustus Tooraine ja materjal Lühiajalised kohustused Lōpetamata toodang Aktsiakapital Pōhivara Jaotamata kasum ----------------------------------------------------------------------------- VARA KAPITAL


25

3. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE PÕHIMÕTTED

Raamatupidamise seadus § 5, 16 I ARVESTUSE PÕHIMÕTTED – KASSAPÕHINE JA TEKKEPÕHINE

ARVESTUS 1) kassapõhine e laekumisjärgne arvestus (cash-basis accounting) –

majandustehingud kajastatakse siis, kui on raha tegelikult laekunud või tegelikult tasutud;

2) tekkepõhine e tehingujärgne arvestus (accrual-basis accounting) – majandustehinguid kajastatakse siis, kui need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või tasutud. Aruannete koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määratleda aruandeperioodi tulud ja kulud.

II ALUSPRINTSIIBID (UNDERLYING CONCEPTS) Raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb lähtuda eelkõige järgmistest rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest:

1) raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandus-tehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest (majandusüksuse printsiip);

2) raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamis-kohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul, kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud lähtudes jätkuvuse printsiibist, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip (jätkuvuse printsiip);

3) raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised (arusaadavuse printsiip);

4) raamatupidamise aruandes tuleb kajastada kogu raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid mõjutav oluline informatsioon. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil (olulisuse printsiip);

5) raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt samu arvestus-meetodeid, aruandlusviise ja aruandeskeeme (järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip);

6) aruandeperioodi tuludest arvatakse maha samade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil mil tekivad nendega seotud tulud (tulude ja kulude vastavuse printsiip);

7) raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne (objektiivsuse printsiip);


26

8) raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei ole õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine aruandes (konservatiivsuse printsiip);

9) raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist ja majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate (avalikustamise printsiip);

10) majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust, mis ei pruugi alati ühtida nende juriidilise vormiga (sisu ülimuslikkuse printsiip).


27

4. ETTEVÕTTE FINANTSARUANDED Lähtudes Eesti Vabariigi Raamatupidamise Seadusest tuleks ettevōtetes eristada aruandluse kolme tasandit: I Raamatupidamise aastaaruanne (Rp seadus, § 15, 18-21) II Majandusaasta aruanne (Rp seadus, § 14, 24, 25) III Ettevōttesisene aruandlus (juhtimisarvestuse valdkond) I RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Uus Raamatupidamise seadus § 15. (1) Raamatupidamise aastaaruande eesmärgiks on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatu-pidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. (2) Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilansist, kasumi-aruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ja lisadest. Järgnevad §-d täpsustavad raamatupidamisaruannete sisulisi aspekte:

§ 18. Bilanss ja kasumiaruanne § 19. Rahavoogude aruanne § 20. Omakapitali muutuste aruanne § 21. Raamatupidamise aastaaruande lisad

Üks bilansiskeem – seaduse lisa 1 Kaks kasumiaruande skeemi – seaduse lisa 2 Arvestusmeetodid kajastatakse aastaaruande lisades (lisa 1). II MAJANDUSAASTA ARUANNE Raamatupidamise seadus § 14. (1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus, kui audiitorkontroll on kohustuslik, ja äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek. (3) Lisaks muudele seadustes sätestatud juhtudele on majandusaasta aruande audiitorkontroll kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kelle vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on aruandeaasta bilansipäeva seisuga suuremad kui: äriühingul netokäive ja teistel raamatupidamiskohustuslastel tulu 6 miljonit krooni, bilansimaht 3 miljonit krooni, töötajate arv 5 töötajat.

Tegevusaruande sisulisi aspekte täpsustakse §-s 24.


28

§ 24. Tegevusaruanne (1) Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja

asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal.

(2) Tegevusaruandes kirjeldatakse muu hulgas olulisi uurimis- ja arendustegevuse projekte ning nendega seotud väljaminekuid aruandeaastal ja järgmistel aastatel. Tegevusaruandes avalikustatakse tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmete kõik raamatupidamiskohustuslaselt aruandeaastal saadud tasud ja soodustused, väljastatud garantiid ja potentsiaalsed kohustused, töötajate tasu üldsumma ja keskmine töötajate arv majandusaastal. Tegevusaruandes kirjeldatakse raamatupidamise aastaaruande koostamisperioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi.

(3) Juhul, kui äriühingust raamatupidamiskohustuslane on majandusaasta kestel omandanud või tagatiseks võtnud oma osasid või aktsiaid, tuleb tegevusaruandes näidata majandusaasta kestel omandatud või tagatiseks võetud ja võõrandatud ning majandusaasta kestel omandatud või tagatiseks võetud ning võõrandamata aktsiate või osade arv, nimiväärtus ja osakaal osa- või aktsiakapitalis, aktsiate või osade eest makstud tasu ning nende omandamise või tagatiseks võtmise põhjus.

§ 25. Majandusaasta aruande allkirjad Raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruandele kirjutavad koos kuupäeva märkimisega alla: 1) füüsilisest isikust ettevõtja; 2) raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkond ning olemasolu korral ka kõrgema

juhtorgani liikmed; 3) mõlema käesoleva paragrahvi punktis 2 sätestatud organi puudumisel seadusest

tulenevalt juriidilist isikut juhtima õigustatud isik(ud).


29

5. RAAMATUPIDAMISE ARUANDE ANALÜÜS

5.1. ANALÜÜSI EESMÄRGID JA MEETODID ANALÜÜSITAKSE: RAAMATUPIDAMISARUANDEID - BILANSS (BALANCE SHEET) - KASUMIARUANNE (INCOME STATEMENT) - RAHAVOOGUDE ARUANNE (CASH-FLOW STATEMENT) KUIDAS? ÜLDINE PÕHIMÕTE: SAMM-SAMMULINE LÄHENEMINE ANALÜÜSIL, ÜLEMINEK ÜLDISELT ÜKSIKULE. Aruandluse analüüsi võib tinglikult jaotada nelja peamisse valdkonda: A HÄLBEANALÜÜS

- HORISONTAALANALÜÜS - analüüsitakse erinevate aruande-kirjete dünaamikat (mitmete perioodide lõikes)

- VERTIKAALANALÜÜS - analüüsitakse aruande sisemise struktuuri muutuste dünaamikat

B NÄITAJATE VAHELISTE SEOSTE ANALÜÜS

- UUTE ANALÜÜTILISTE NÄITAJATE KONSTRUEERIMINE - SUHTARVUDE ANALÜÜS

C SUHTARVUDE KASUTAMINE PLANEERIMISEL D RAHAVOOGUDE ARUANDE KOOSTAMINE JA ANALÜÜS B SUHTARVUDE ANALÜÜS ANALÜÜSITAKSE ETTEVÕTTE MAJANDUSTEGEVUSE JÄRGMISI ASPEKTE:

MAKSEVÕIME e LIKVIIDSUUSE ANALÜÜS – LIQUIDITY ANALYSIS TEGEVUSTULEMUSE e ESMASE EFEKTIIVSUSE ANALÜÜS –

ACTIVITY ANALYSIS KAPITALI STRUKTUURI e PIKAAJALISE MAKSEVÕIME ANALÜÜS

– LEVERAGE ANALYSIS RENTAABLUSE ANALÜÜS e KOONDEFEKTIIVSUSE –

PROFITABILITY ANALYSIS AKTSIAKAPITALI e TURUVÄÄRTUSE ANALÜÜS – MARKET VALUE

ANALYSIS

T a b e l 1 A/S PT VÕRDLEV BILANSS 31.12.XXX2, 31.12.XXX1

VARAD Assets Kroon MUUT XXX2 XXX1 Absoluut Protsent KÄIBEVARAD RAHA LAEKUMATA ARVED VARUD ETTEMAKSED KÄIBEVARAD KOKKU PIKAAJALISED INVESTEERINGUD MATERIAALNE PÕHIVARA (soetusmaksumus) AKUMULEERITUD KULUM (miinus) KOKKU MATERIAALNE PÕHIVARA VARAD KOKKU

Current assets: Cash Accounts receivable, net Inventoriesries Prepaid Expenses Total current assets Long-term investments Gross cost of fixed assets Accumulated cupreciation Total fixed assets, net Total assets

290 000 1 140 000 1 130 000 60 000 2 620 000 180 000 5 571 000 501 000 5 070 000 7 870 000

320 000 850 000 1 110 000 80 000 2 360 000 90 000 4 384 000 394 000 3 990 000 6 440 000

(30 000)

290 000 20 000

(20 000)

260 000 90 000 1 187 000 107 000 1 080 000 1 430 000

(9,4)% 34,1% 1,8%

(25,0)% 11,0% 100,0% 27,1% 27,1% 27,1% 22,2%

KOHUSTUSED LÜHIAJALISED KOHTUSED: VESKSLIVÕLAD MAKSMATA ARVED VIITVÕLAD KOKKU LÜHIAJALISI KOHUSTUSI PIKAAJALISED KOHUSTUSED KOHUSTUSED KOKKU

Liabilities Current liabilities: Notes payable Accounts payable Accrued liabilities Total current liabilities Long term debt Total liabilities

420 000 730 000 270 000 1 420 000 2 890 000 4 310 000

270 000 680 000 310 000 1 260 000 1 980 000 3 240 000

150 000 50 000 (40 000) 160 000 910 000 1 070 000

55,6% 7,4%

(12,9)% 12,7% 46,0% 33,0%

OMAKAPITAL AKTSIAKAPITAL MÖÖDUNUD PERIOODI JAOTAMATA KASUM ARUANDEAASTA KASUM KOKKU OMAKAPITAL KOKKU KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL

Stockholders Equity Common stock, no-par Retained earnings Net profit Total stockholders equity Total liabilities and stockholders

1 860 000 1 220 000 480 000 3 560 000 7 870 000

1 860 000 1 080 000 260 000 3 200 000 6 440 000

-

140 000 220 000 360 000 1 430 000

0%

13,0% 84,6% 11,3% 22,2%


31

equity


32

T a b e l 2 A/S PT

VÕRDLEV KASUMIARUANNE XXX2, XXX1

Kroon MUUT XXX2 XXX1 Absoluut Protsent NETOKÄIVE REALISEERITUD KAUPADE KULU BRUTOKASUM

Net sales Cost of goods sold Gross profit

8 580 000

5 130 000 3 450 000

8 030 000

5 090 000 2 940 000

550 000

40 000 510 000

6,8%

0,8% 17,3%

TEGEVUSKULUD: MÜÜGIKULUD ÜLDHALDUSKULUD KOKKU TEGEVUSKULUD ÄRIKASUM FINANTSTULU FINANTSKULU MAKSUDEEELNE KASUM MAKSUD PUHASKASUM

Operating expenses: Selling expenses General expenses Total operating expenses Income from oprations Interest revenue Interest expense Income before income taxes Income tax expense Net income

1 260 000 1 180 000 2 440 000 1 010 000 40 000 240 000 810 000 330 000 480 000

1 140 000 1 230 000 2 370 000 570 000

- 140 000 430 000 170 000 260 000

120 000 (50 000) 70 000

440 000 40 000 100 000 380 000 160 000 220 000

10,5% (4,1)% 3,0% 77,2%

- 71,4% 88,4% 94,1% 84,6%


33

5.2. ETTEVŌTTE MAKSEVŌIMELISUSE ANALÜÜS Ettevōtte maksevōimelisuse analüüs on tihedalt seotud likviidsuse mōistega. VARA LIKVIIDSUS – ettevōtte varade vōime muutuda (konverteeruda) maksevahendeiks.

kohustusi ettenähtudttähtaegsel tasuda

võime ettevõtte

LISUSMAKSEVÕIMEETTEVÕTTE

LIKVIIDSUSETTEVÕTTE

−=

Ettevōtte likviidsus sōltub ettevōtte varade likviidsusest. Tähtaegselt tuleb katta lühiajalisi kohustusi; neid on vōimalik katta käibevarade arvelt. Järelikult on ettevōtte maksevōimelisuse probleem ettevōtte käibevarade ja lühiajaliste kohustuste vahekorra probleem.

ETTEVÕTTE MAKSEVÕIMELISUS ON ETTEVÕTTE MAJANDUS-TEGEVUSE TULEMUS, MITTE VIIMASE PÕHJUS.

Maksevōimetus on aluseks ettevōtte pankrotile. EV Pankrotiseadus seab pankrotihalduri tegevuses olulisele kohale ettevõtte majandustegevuse analüüsi ja planeerimise. EV Pankrotiseaduse § 1. (1) Pankrot on ... vōlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejōuetus. (2) Vōlgnik on maksejōuetu, kui ta ei suuda rahuldada vōlausaldaja nōudeid ja see suutmatus ei ole vōlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Millal on ettevōte maksejōuetu? Millal ei ole maksejōuetus ajutine?

§ 14 (4) Kohus jätab pankrotiavalduse rahuldamata, kui ta leiab, et vōlgniku majanduslik olukord vōimaldab nōudeid rahuldada või võlgniku maksejõuetus on ajutine.

§ 31 (3) Kui vōlgnik on juriidiline isik, korraldab haldur tema majandustegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku likvideerimise.

§ 55 (1) Pankrotiotsusega läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus. Pankrotivara valitsemine seisneb juriidilise isiku tegevuse juhtimises…

§ 57 (1) Pärast pankroti väljakuulutamist koostab haldur juriidilise isiku tegevuse jätkamise tervendamiskava või teeb ettepaneku juriidilise isiku lõpetamiseks. § 59 (1) Haldur esitab kohtule ja pankrotitoimkonnale ettekande, milles märgitakse 1) maksejõuetuse põhjus ja selle tekkimise aeg.


34

LIKVIIDSUS ALANEB

MAKSEVÕIMELISUSE EHK LIKVIIDSUSE NÄITAJAD (LIQUIDITY RATIOS)

XXX2 XXX1 NIMETUS VALEM Käibekapital on summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat.

kohutused edlühiajalis - käibevaradalKäibekapit =

Net Working Capital = Current Assets - Current Liabilitis 2 620 000 - 1 420 000 = 1 200 000 2 360 000 - 1 260 000 = 1 100 000

RAHA VÄÄRT-PABERID

DEBITOORNE VÕLGNEVUS

KAUBA- JM VARUD

ETTE-MAKSED

LIKVIIDSED VARAD LIQUID ASSETS

KIIRELT KÄIBIVAD VARAD QUICK ASSETS

KÄIBEVARA CURRENT ASSETS


35

Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja kajastab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaraga.

s)Liabilitie(Current kohustused edlühiajalis

ssets)(Current Akäibevarad

Ratio)(Current jakattekorda

võlgnevuse eLühiajalis=

26200001420000

185= . 23600001260000

187= .

Tootmisvarudega kaetuse kordaja näitab, kui suur osa lühiajalistest kohustustest on kaetud ainult varudega.


es)(Inventorikaubavarud ja -tootmis

in time) sLiabilitieCurrent toes(Inventori

kordaja kaetuseudegaTootmisvar

=

11300001420000

080= . 11100001260000

088= .

Maksevõime kordaja leidmisel lähtutakse enamlikviidsetest varadest.

==


s)Inventorie-ssets(Current Aettemaksed-udtootmisvar-käibevarad

Ratio) (Quickkordaja Maksevõime


)Receivable Accounts Securities Marketable (Cashvõlgnevus debitooneidväärtpaberraha

++++

=

290000 0 1140000

1420000101

+ += .

320 000 + 0 + 850 000 1 260 000

= 0 93.


36

Maksevalmiduse kordaja näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on firma võimeline kohe tasuma.


)Securities Marketable (Cashidväärtpaber raha

Ratio) (Cashkordaja duseMaksevalmi +

+

=

290 000 1 420 000

= 0 20. 320 000 1 260 000

= 0 25.

5.3. TEGEVUSTULEMUSE ANALÜÜS (ACTIVITY RATIOS)

Tegevustulemuse e esmase efektiivsuse analüüs vaatleb kuidas ettevōte on kasutanud oma varasid esmaste tegevustulemuste - kulude ja tulude - loomisel. Ettevōtte majandustegevus efektiivsus määratakse ära nelja komponendi - varade, kulude, tulude ja kasumi - vaheliste seoste ja proportsioonidega. XXX2

Nimetus Valem Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, mitu korda keskmiselt ületab käive debitoorset võlgnevust. Näitaja pöördväärtus kajastab käibe osa, mis keskmiselt on debitoorses võlgnevuses.

)Receivable Accounts(Averagevôlgnevus debitoorne keskmine

Sales)(Net netokäive miserealiseeri

Turnover) Receivable (Accountsuskäibesaged vôlgnevuse Debitoorse

=

62.82 : 000) 850 + 000 140 (1

000 580 8=

995 000 Debitoorse võlgnevuse käibevälde näitab keskmist nõuete laekumise aega (päevades).

uskäibesaged vôlgnevuse debitoorse360

Period) Collection (Averagekäibevälde võlgnevuse Debitoorse

=


37

päeva428.62

360=

Varude käibekordaja näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust.

Inventory) (Average varud keskmised

Sold) Goods of(Cost kulu kaupade tudrealiseeri

Turnover) (Inventoryjakäibekorda Varude

=

5 130 000(1 130 000 + 1 110 000) : 2

= 4 58.

1 120 000

Turnover) (Inventory jakäibekorda Varude

360Inventory) of Age(Average

käibevälde Varude=

päeva7958.4

360=

Ettevōtte talitlustsükkel - päevade arv, mille jooksul toimub varude muutumine debitoorseks vōlgnevuseks ja debitoorse vōlgnevuse muutumine rahaks.

Talitlustsükkel = varude käibevälde + debitoorse vōlgnevuse käibevälde Lühiajaliste kohustuste käibekordaja näitab, mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste kohustuste tasumine aruandeperioodil.

võlgnevus ekreditoorn keskminekulu kaupade tudrealiseeri=jakäibekorda kohustuste teLühiajalis

( ) 16,52:000310000270000680000730

0001305=

+++

Lühiajaliste kohustuste käibevälde näitab keskmist kreditoorse võlgnevuse maksetähtaega (päevades).

päeva7016,5

360=


38

Ettevõtte finantseerimistsükkel on päevade arv, mille tegevuste teostamiseks peab ettevõte otsima täiendavaid rahalisi vahendeid.

Finantseerimistsükkel = talitlustsükkel - lühiajaliste kohustuste käibevälde

Koguvarade käibekordaja näitab ettevõtte varade kasutamise efektiivsust ja seda, mitu käibe krooni tuleb ühe varasse investeeritud krooni kohta.

Assets)Total (Average koguvara keskmine

Sales)(Net netokäive miserealiseeri

Turnover) Assets(Totaljakäibekorda Koguvarade

=

8 580 000

(7 870 000 + 6 440 000) : 2= 120.

7 155 000 Kuigi tulemus ei ole sisuliselt korrektne, vōime selleks, et analüüsida näitajate muutumise tendentsi (ja ainult seda!) kōrvutada perioodi tulemusi (käive) moment-näitajatega (varade maht, debitoorne vōlgnevus jt). Koguvahendite käibekordaja dünaamika: XXX2 XXX1

8 580 0007 870 000

= 109. 8 030 0006 440 000

= 125.

Käibevälte dünaamika: * XXX1 ÜHE PÄEVA LÄBIMÜÜK KÄIBEVÄLDE

kr30522360

000 030 8= päeva38

30522000 850

=

* XXX2 ÜHE PÄEVA LÄBIMÜÜK KÄIBEVÄLDE

kr83323360

000 580 8= päeva48

83323000 140 1

=


39

5.4. KAPITALI STRUKTUURI SUHTARVUD (LEVERAGE RATIOS)

Kapitali struktuuri e pikaajalise maksevōime analüüs näitab ettevōtte kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb kuidas nimetatud struktuuri muutused on kujundanud ettevōtte majandustulemusi. Võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse laenatud vahenditega.

Assets)(Total koguvaraDebt) (Total vuskoguvõlgne

Ratio)(Debt aVõlakordaj

=

XXX2 XXX1

4 310 0007 870 000

= 055. 3 240 0006 440 000

= 050.

Kapitaliseerituse kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust pikaajalistest finantseerimisallikatest.

Equity) Owners Debts term-(Longomakapital võlgnevus epikaajalin

Debts) term-(Longvõlgnevus epikaajalin

Ratio) ation(Capitaliztase erituseKapitalise

++

=

2 890 000

2 890 000 + 3 560 000= 0 45.

1 980 0001 980 000 + 3 200 000

= 0 38.

Intresside kattekordaja mõõdab ettevõtte võimet maksta ärikasumi arvelt intressikulusid.

Expense)(Interest uFinantskulEarned)Interest Income (Operating

ufinantstul ärikasum

Revenue)Interest (Times jakattekorda Intresside +

+

=

1 010 000 + 40 000

240 000= 4 21.

570 000 140 000

= 4 07.

T a b e l 3 Võlakordaja Eestis ja mõnedes arenenud tööstusriikides 1990. aastal

RIIK VÕLAKORDAJA Eesti (1996. a) 55% Saksamaa 65% USA 47% Jaapan 80% Suurbritannia 57% Prantsusmaa 62% Belgia 62% Holland 56%

T a b e l 4 Eesti ettevõtete kapitali struktuur

1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 Kohustused sh lühiajalised pikaajalised

38%

29% 9%

43%

32% 11%

52%

36% 16%

55%

38% 17%

58%

40% 18%

50%

32% 18%

49%

29% 20%

50%

31% 19%

53%

33% 20%

Omakapital 62% 57% 48% 45% 42% 50% 51% 50% 47%


41

5.5. RENTAABLUSE SUHTARVUD (PROFITABILITY RATIOS)

Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse e koondefektiivsuse analüüs näitab, millised tegurid millisel määral on mõjutanud ettevõtte teisese majandustulemuse - kasumi - kujunemist. Käiberentaablus näitab müügikäibe iga krooni tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist.

Sales)(Net netokäiveIncome)(Net puhaskasum

Margin)(Profit ablusKäiberenta

=

XXX2 XXX1

480 000

8 580 000= 0 056.

260 0008 030 000

= 0 032.

Varade rentaablus näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust.

Assets)(Total koguvara(EBIT) ufinantskul maksud puhaskasum

assets) total on (Returnrentaablus Varade ++

=

XXX2

480 000 + 240 000 + 330 000 7 150 000

= 0147.

Omakapitali rentaablus näitab aktsionäride investeeringute tasuvust ja võimaldab otsustada ettevõtte juhtimise efektiivsuse üle.

Equits) ers(Stockhold omakapital keskmine

Dividends) Preferred - Income(Net dividendid ateeelisaktsi - puhaskasum

Equity) Owners on (Returnrentaablus iOmakapital

=

480 000(3 560 000 + 3 200 000) : 2

= 0142.

Margin)Profit (GrossaluseliBrutokasum


42

Omakapitali rentaabluse dünaamika: XXX2 lōpp XXX1 lōpp

480 000

3 560 000= 0135.

260 0003 200 000

= 0 0813.

5.6. AKTSIAKAPITALI ANALÜÜS (MARKET VALUE RATIOS)

Suhtarve kasutatakse peamiselt investeerimisotsuste tegemisel ja pikaajalisel planeerimisel.

g)Outstandin Stock (Common arv telihtaktsiaDividends) Preferred - Income(Net

dividendid ateeelisaktsi - puhaskasum

Share)per (Earningskohta aktsia ühe Kasum

=

XXX2 XXX1

480 000100 000

kr= 4 80. 260 000 100 000

kr= 2 60.

IAS 33 Earnings Per Share

Share)per (Earnings kohta aktsia ühe kasum

Share)per Price(Market sturuväärtu aktsia ühe

Ratio) nings(Price/Earsuhe tulu ja hinna Aktsiate

=

4.104.8050

= 5.132.6036

=

Share)per Price(Market sturuväärtu aktsia

Share)per (Dividend kohta aktsia ühe dividend

Yield) (Dividendsuhe hina aktsia ja Dividendi

=

1.2050.00

= 0 024. 1.0036.00

= 0 028.


43

g)Outstandin Stock (Common arv telihtaktsia

Stock) Preferred - Equity ers(Stockhold adeelisaktsi - omakapital

Share)per Value (Bookkohta aktsia ühe Omakapital

=

3 560 000100 000

kr= 3560. 3 200 000 100 000

kr= 32 00.

5.7. RAHAVOOGUDE ARUANDE KOOSTAMINE Ettevõtte rahaliste vahendite suurus muutub rahaliste vahendite laekumiste ja väljamaksete kaudu. Rahalised vahendid liiguvad ettevõttes järelikult kahes suunas – ettevõttesse sisse ja sealt välja. Rahavoona mõistetakse eelkõige nn neto rahavoogu, st rahaliste vahendite laekumiste ja väljamaksete vahet. Rahavoog on positiivne, kui laekumised ületavad väljamakseid. Rahavoog on negatiivne, kui väljamaksed ületavad laekumisi. Ettevõtte rahaliste vahendite jääk, mis kajastub bilansis iseloomustab rahaliste vahendite hetkeseisu. Rahaliste vahendite laekumised ja väljamaksed aga rahaliste vahendite liikumist perioodi jooksul. Rahavoogude aruanne kajastab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutumist aruandeperioodi jooksul. Muutumise teguritena vaadeldakse rahaliste vahendite liikumist kolme erineva tegevusvaldkonna

• põhitegevuse, • investeerimistegevuse, • finantseerimistegevuse lõikes.

EESMÄRGID 1) ANALÜÜSIDA JA PROGNOSEERIDA RAHA VOOGE; 2) HINNATA JUHTIMISOTSUSEID;

3) DIVIDENDIDE, INTRESSIDE, VÕLGADE, MAKSETE ANALÜÜS 4) SIDUDA KASUMIARUANNE JA BILANSS RAHA LIIKUMISEGA.

KASUTAJAD I JUHTKOND ?

• LAEKUMINE - KAPITAL - laen - aktsiad

• PUUDUJÄÄK - pōhjus? - väljapääs? * dividend


44

II INVESTEERIJAD & KREEDITORID - TULEVIKU POSITIIVNE RV - VÕIME KATTA KOHUSTUSI - MAKSTA DIVIDENDE - VAJADUS VÄLJAST FINANTSEERIDA - KASUMIARUANNE – RAHAVOOD - erinevused?

- pōhjused? - MUUTUS FINANTSSEISUNDIS

LIIGID - PÕHITEGEVUS JAOTAMINE - INVESTEERINGUD SISSETULEK - FINANTSEERIMINE VÄLJAMINEK INFOALLIKAD PÕHITEGEVUS

- KASUMIARUANNE - BILANSS - käibevara

- lühiajalised kohustused INVESTEERIMINE

- BILANSS - pōhivarad (- pikaajalised kohustused) FINANTSEERIMINE

- BILANSS - lühiajalised kohustused - pikaajalised kohustused - omakapital

PÕHITEGEVUS

LAEKUMINE VÄLJAMAKSED 1) TARBIJATELT - TOODETE MÜÜK 1) HANKIJATELE - TOORAINE & MATERJAL 2) INTRESSIDE LAEKUMINE 2) TÖÖTAJATELE - TÖÖTASU 3) DIVIDENDIDE LAEKUMINE 3) MAKSUD 4) MUUD 4) INTRESSIDE TASUMINE 5) MUUD INVESTEERIMINE LAEKUMINE VÄLJAMAKSED 1) LAENUDE KOGUMINE 1) LAENU ANDMINE 2) FINANTSINVESTEERINGUTE 2) OSAKUTE OST MÜÜK (OSALUS) 3) MATERIAALSE PÕHIVARA 3) TOOTLIKU VARA OST MÜÜK


45

FINANTSEERIMINE LAEKUMINE VÄLJAMAKSED 1) AKTSIATE VÄLJAANDMINE 1) DIVIDENDID 2) VÕLAKIRJADE MÜÜK 2) AKTSIATE OST - OMAAKTSIAD 3) OMAAKTSIATE MÜÜK 3) LAENUDE TAGASIMAKS 4) LAENUDE VÕTMINE RV ARUANDE KOOSTAMISE ETAPID: I RAHASUMMA MUUTUS II PÕHITEGEVUSE VOOG III FINANTSEERIMISE VOOG IV INVESTEERIMISE VOOG RV ARUANDE KOOSTAMISE MEETODID: - OTSENE MEETOD - KAUDNE MEETOD

PÕHITEGEVUSE RAHAVOOG (KAUDNE MEETOD) KASUMIARUANNE BILANSSI RAHAVOOG KONTOD NETOKÄIVE LAEKUMATA ARVED RAHA LAEKUMINE TARBIJATELT KAUPADE SM VARUD MAKSED MAKSMATA ARVED HANKIJALE TEGEVUSKULU VIITVÕLAD MAKSED (PALK) JOOKSVAKS ETTEMAKSED TEGEVUSEKS TEKKEPÕHINE KASSAPÕHINE KÄIVE LAEKUMATA ARVED RAHA LAEKUMINE TARBIJATELT + VÄHENDAB RV - SUURENDAB RV KAUPADE VARUD SOETUS- + VÄHENDAB RV MAKSED HANKIJATELE MAKSUMUS - SUURENDAB RV


46

MAKSMATA ARVED + SUURENDAB RV - VÄHENDAB RV TEGEVUS VIITVÕLAD KULUD + SUURENDAB RV - VÄHENDAB RV ETTEMAKS JOOKSVAD MAKSED + VÄHENDAB RV - SUURENDAB RV

BILANSI KONTOD SUURENEMINE KONTODEL

VÄHENEMINE KONTODEL

RV MUUTUS RV MUUTUS LAEKUMATA ARVED VÄHENDAB RV SUURENDAB RV VARUD VÄHENDAB RV SUURENDAB RV MAKSMATA ARVED SUURENDAB RV VÄHENDAB RV KOGUVAD KONTOD SUURENDAB RV VÄHENDAB RV ETTEMAKS VÄHENDAB RV SUURENDAB RV


47

RTJ 2, LISA 3 – NÄIDIS RAHAVOOGUDE ARUANNE (kaudsel meetodil)

2003 2004 Rahavood äritegevusest

Ärikasum Korrigeerimised: Põhivara kulum ja väärtuse langus Kasum (kahjum) põhivara müügist Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus Varude muutus Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus

Makstud intressid Makstud ettevõtte tulumaks

Kokku rahavood äritegevusest

Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük Tütarettevõtete soetus Tütarettevõtete müük Sidusettevõtete soetus Sidusettevõtete müük Muude finantsinvesteeringute soetus Muude finantsinvesteeringute müük Antud laenud Antud laenude tagasimaksed Saadud intressid Saadud dividendid

Kokku rahavood investeerimistegevusest

Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud Laenude tagasimaksed Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed Aktsiate emiteerimine Omaaktsiate tagasiostmine Makstud dividendid

Kokku rahavood investeerimistegevusest

Rahavood kokku

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses Raha ja raha ekvivalentide muutus Valuutakursside muutuste mõju

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus


48

RAHAVOOGUDE ARUANNE (CASH-FLOW STATEMENT)

A/S PT RAHA XXX1 XXX2 * PÕHITEGEVUS PUHASKASUM AMORTISATSIOON LAEKUMATA ARVED VARUD MAKSMATA ARVED VIITVÕLAD ETTEMAKSED * INVESTEERINGUD PIKAAJALINE INVESTEERING SEADMED * FINANTSEERIMINE PIKAAJALISED LAENUD VEKSLIVÕLAD VÄLJAMAKSED KASUMIST


49

RAHAVOOGUDE ARUANDE ANALÜÜS

Rahavoogude aruande analüüsi eesmärgiks on määratleda firma likviidsete varade piisavust katmaks vajalikke kulutusi ja kohustusi ning tagamaks kapitali kasvu. Aruande analüüsi teostatakse peamiselt suhtarvude analüüsi kaudu. Lähtebaasina vaadeldakse eelkõige rahavoogusid põhitegevusest. Analüüsitakse järgmiste näitajate dünaamikat:

1. Puhaskasumi rahasiduvus = rahavoog põhitegevusest

puhaskasum,

2. Raha reinvesteerimisnäitaja =rahalised väljaminekudrahalised sissetulekud

,

kus rahalised väljaminekud = põhivara suurenemine + käibekapitali kasv , rahalised sissetulekud = puhaskasum + kulum (amortisatsioon) ,

3. Rahavoo - kohustuste suhe =rahavoog põhitegevusest

koguvõlgnevus.

Näitaja määratleb ettevõtte võimet katta oma kohustusi.

4. Pikaajaliste kohustuste rahasiduvus =rahavoog põhitegevusest

pikaajaline võlgnevus,

mis näitab firma vahendite piisavust katmaks pikaajalisi kohustusi.

5. ( )

Põhivara rahasiduvus =rahavoog põhitegevusest - dividendid

põhivara soetamismaksumus,

mis kajastab firma võimet soetada põhivara teenitud vahendite arvel ja mitte kasutades laenukapitali või aktsiate täiendavat emissiooni.

6. Rahavoo piisavusnäitaja =viie aasta rahavoog põhitegevusest

viie aasta jooksul soetatud põhivara ++ varude kasv + rahalised dividendid

,

mis kajastab sama aspekti, mis p 5, kuid pikemaajalises e enam strateegilises kontekstis. Näitaja peaks lähenema 1-le.


50

6. ETTEVÕTTESISENE ARVESTUSSÜSTEEM

6.1. KULUARVESTUSSÜSTEEM KULUD OTSUSTUSPROTSESSI TARVIS KUIDAS MUUTUVAD KULUD JA TULUD ERI TEGEVUSE TASANDITEL? →JUHTIMISOTSUS. TÜÜPPROBLEEMID • milline müügi maht on vajalik soovitud kasumi saamiseks? • kui palju me võiksime alandada hinda, et müüa rohkem tooteid? • kas müüjatele oleks mõttekas palka maksta lähtudes läbimüügist vōi töötatud ajast

(ajapalk) vōi mõlema kombinatsioonist? • kuidas muutused kauba struktuuris mõjutavad kasumit? Antud situatsioonide lahenduste aluseks on vajalik kulud jaotada järgmisteks kululiikideks: * MUUTUVAD KULUD * PÜSIKULUD * SEGAKULUD - tinglikult muutuvad - tinglikult püsivad MUUTUVAD KULUD (VARIABLE COSTS) - muutuvad proportsionaalselt tegevuse mahuga.

• otsene tööjõukulu • materjalid • energia • transpordi (kütuse) kulu jt

PÜSIKULUD (FIXED COSTS) - jäävad muutumatuks erinevate tegevusmahtude puhul teatud ajaperioodides.

• tehasehoone amortisatsioon • meistri palk • rendikulu jt


51

Näide PÜSIKULU = 1000 kr perioodis MUUTUVKULU = 0.10 kr ühiku kohta

Maht ühikutes

(tk)

Kogu püsikulu

(kr)

Kogu muutuv-

kulu (kr)

Kogu kulu (kr)

Muutuvkulu ühiku kohta

(kr)

Püsikulu ühiku kohta (kr)

Ühiku kulu (kr)

1 2 3 (1x0,10 4 (2+3) 5 6 (2:1) 7 (4:1v5+6) 1 000 1000 100 1100 0,10 1,00 1,105 000 1000 500 1500 0,10 0,20 0,30

10 000 1000 1000 2000 0,10 0,10 0,20


52

KOGU MUUTUVKULU ÜHIKU MUUTUVKULU

100 0.10

1000 5000 10.000 1000 5000 10.000 KOGU PÜSIKULU ÜHIKU PÜSIKULU

1000$

1.00

0.20

0.10

1000 5000 10.000 1000 5000 10.000


53

SEGAKULUD TINGLIKULT MUUTUVAD (SEMI-VARIABLE COSTS) - sisaldavad nii püsivat kui muutuvat komponenti. Hoolduskulu. TINGLIKULT PÜSIVAD e ASTMELISED KULUD (SEMI-FIXED OR STEP COSTS) - püsivad teatud tegevustasemete juures, kuid teatud kriitilistes punktides kasvavad konstandi vōrra.

Q Q Q Q Q Tegevusma

Kulud Kulud

PK

PK

PK

PK

Tegevusmaht Tinglikult püsivad kulud kui Tinglikult püsivad kulud üldistatuna astmelis-püsikulud muutuvate kuludena Kulud

Tegevusmaht

---------------------------------------


54

KULUDE, TEGEVUSMAHU JA KASUMI VAHELISTE SEOSTE ANALÜÜS

Ettevõtte siseste finantsotsuste langetamise keskseks kriteeriumiks on majandustulemuste muutumine erinevate tegevusmahtude tingimustes. Nimetatud seoste jälgimine võimaldab leida optimaalseid lahendusi alternatiivide hulgast. Ettevõtte tegevusmahtude ja majandustulemuste vaheliste seoste analüüs on aluseks JÄÄKTULU-PÕHISE arvestuse kujundamisele ettevõttes. Nimetatud arvestusvaldkonnal on ettevõttesiseses arvestus-süsteemis keskne koht. Jääktulupõhisel arvestusel rajanevad lisaks finantsotsustele ka paljud tootmise organiseerimise (tootmisvõimsuste optimaalne kasutamine, allhanketööde kasutamine jt), turunduse (tootearendus ja turgude arendus), müügi-alased (hinnakujundus, tulemusüksuste arvestus) otsused. Ettevõtte tegevusmahtude ja majandustulemuste vaheliste seoste analüüs keskendub KULUDE (ingl k COSTS), TEGEVUSMAHU (VOLUME) ja KASUMI (PROFIT) vaheliste seoste analüüsile (ingl k cost - volume - profit - analysis e CVP ANALYSIS) Nimetatud analüüs uurib: kuidas – kasum ja kulud – muutuvad tegevusmahu muuduga seoses. Seda analüüsi saab edasi arendada, mille käigus uuritakse e KASUMI muutust seoses muutustega - muutuvates kuludes - püsikuludes - müügihindades - müügi mahus - müüdava toodangu struktuuris

TÜÜPILISED PROBLEEMID, millistele lahendusi võimaldab jääktulu-põhine arvestus:

- milline müügimaht on vajalik tasakaalupunkti (kulude katte) saavutamiseks;

- milline müügimaht on vajalik soovitud kasumi saamiseks; - millist kasumit vōib loota teatud käibe (müügi) mahu korral; - kuidas mōjutavad müügihind, muutuvad kulud, püsikulud ja

tegevusmaht kasumit; - kuidas muutused kauba struktuuris (mix of products) mōjutavad

tasakaalupunkti, soovitud kasumit ja kasumi potentsiaali.


55

PÕHIMÕISTED TASAKAALUPUNKT (BREAK-EVEN POINT) – TASE, KUS TULUD MÜÜGIST KATAVAD TÄPSELT ÄRA KULUD. JÄÄKTULU (CONTRIBUTION MARGIN)

(MK) KULUD MUUTUVAD - (KV) KÄIVE (JT) JÄÄKTULU =

ÜHIKU JÄÄKTULU (UNIT CONTRIBUTION MARGIN)

KULUD MUUTUVAD ÜHIKU - HIND ÜHIKU JÄÄKTULU ÜHIKU =

JÄÄKTULU MÄÄR (SUHTARV) (CONTRIBUTION MARGIN RATIO)

(KV) KÄIVE(JT) JÄÄKTULU(JTM) MÄÄR JÄÄKTULU =

Vaatleme nimetatud põhimõistete kasutamisel põhinevaid rakendusi tabeli 1 alusel.

T a b e l 1 Jääktulu-põhine kasumi kujunemine

KÄIVE (KV) (1500 ÜHIKUT) 37 500 kr 25 kr 100% MUUTUVAD KULUD (MK) 15 000 kr 10 kr 40% JÄÄKTULU (JT) 22 500 kr 15 kr 60% PÜSIKULUD (PK) 15 000 kr (10 kr) sh amortisatsioon 1 500 kr ÄRIKASUM 7 500 kr (5 kr)


56

T.K. KÄIVE 60 000 KASUM 50 000 MK + PK 40 000 30 000 MK 20 000 KAH- 10 000 JUM PK --------.--------.--------.--------.-------.------- 500 1000 1500 2000 2500 Joonis 1. Tasakaalupunkti ja majandustulemuste graafiline kujunemine. 30 000 KASUM 20 000 10 000 0 M 300 1000 1500 2000 2500 -10 000 -20 000 Joonis 2. Ettevõtte kasumi ja tegevusmahtude vaheliste seoste graafiline kujunemine.


57

RAKENDUSED I KULUDE KATTE ANALÜÜS

JÄÄKTULU ÜHIKUPÜSIKULUDÜHIKUTES UNKTTASAKAALUP =

MÄÄR JÄÄKTULUPÜSIKULU RAHAS UNKTTASAKAALUP =

Näeme, et müüdavate toodete hulk või käive peavad olema nii suured, et nad kataksid ära ettevõtte püsikulud. Viimased ei ole seotud ettevõtte tegevusmahtudega. Antud kate kujundatakse ühiku jääktulu või jääktulu määra kaudu. Tasakaalupunkti mahtu on mõttekas vaadelda tegevuse mahu minimaaltasemena, mille täitmine tuleks ettevõttel kindlasti tagada. II SOOVITUD KASUMILE VASTAVA MÜÜGI MAHU LEIDMINE Soovitud tulemuste kujundamine lähtub samadest alustest, milliseid kasutati tasakaalupunkti analüüsil. PÕHIMÕTE: JÄÄKTULU peab olema nii suur, et ta kataks kasumiaruandes temast allapoole jäävad elemendid (kirjed). Kui soovime teatavat kasumit, peab jääktulu vastama järgmistele tingimustele:

KASUMSOOVITAV PÜSIKULUDJÄÄKTULU += Järelikult kujuneb soovitavale kasumile vastav müügimaht järgmiselt:

JÄÄKTULU ÜHIKUKASUMSOOVITAV PÜSIKULUD

MAHT MÜÜGIVASTAV KASUMILE ESOOVITAVAL +

=

Näide 1. Kauplus soovib saada maksude-eelset kasumit 20 000 kr. Milline peaks olema vastav müüdav kaupade kogus?


58

III RAHALISE TASAKAALUPUNKTI LEIDMINE Eespool vaadeldud rakendused on võimalik siduda rahaliste vahendite liikumisega. Sellest aspektist lähtudes on oluline rahalise tasakaalu punkti leidmine.

JÄÄKTULU ÜHIKUSIOON)(AMORTISAT

KULUD ISEDMITTERAHAL - PÜSIKULUD

UNKTTASAKAALUP RAHALINE =

Näide 2. Leiame rahalise tasakaalupunkti, kui püsikulud 15 000 kr sisaldavad amortisatsiooni 1500 kr. IV MAKSUDEJÄRGSE KASUMI ARVESTAMINE Eelnevalt vaatleksime arvestust lähtudes ärikasumist. Paljudel juhtudel on vajalik tulemust siduda ettevõtte puhaskasumi e nn maksudejärgse kasumiga.

JÄÄKTULU ÜHIKUMAKSUMÄÄR - 1

KASUM PÜSIKULUD

MÜÜGIMAHTVASTAV KASUMILE

GSELEMAKSUDEJÄR

+

=

Näide 3. Kauplus soovib saada antud kaupade grupis maksudejärgset kasumit 60 000 kr. Tulumaksu määr on 26%. Milline peaks olema minimaalne kaupade müügikogus?


59

V KINDLUSE MÄÄR Paljudel juhtudel on vajalik teada, kui palju võib muutuda käive enne, kui me jõuame kahjumisse. Selle kriteeriumiks on tasakaalupunkt, millest allpool algab kahjumi piirkond. Nimetatud võimalikku muutu näitab kindluse määr (turva piir).

KÄIVELOODETAV KÄIVE UNKTITASAKAALUP - KÄIVELOODETAV MÄÄR KINDLUSE =

Näide 4. Kauplus loodab saada käivet 35 000 kr. Milline on ettevõtte kindluse määr? Toodud näited on seotud erinevate tüüpülesannete variantide ja nende rakendusega kasumijuhtimisel. VI TINGIMUSLIKUD (WHAT IF) NÄITED Praktilise tähtsusega on jääktulu analüüsil kasutatavad nn tingimuslikud arvestused “mis - juhtub - teatud - näitajaga - kui - me - mingit - näitajat - muudame”. Sellel küsitlusel põhinevad paljud majandusotsused. PÕHIMÕTE: Majandustehing on mõttekas, kui JÄÄKTULU KASVAB ENAM KUI TEMAST ALLAPOOLE JÄÄVAD KULUD (PÜSIKULUD). Näide 5. Järgmises perioodis kavatseb kauplus tōsta käivet 100 000 kr vōrra. Kui palju kasvaks kasum?


60

Näide 6. Firma kavatseb suurendada müüki 400 ühiku vōrra. Näide 7. Millist puhaskasumit on oodata 47 500 kr käibe korral? Näide 8. Firma kavatseb suurendada reklaamikulusid 50 000 kr vōrra lootes sellega tōsta käivet 8000 kr vōrra. Kas antud samm oleks mōttekas?


61

Näide 9. Selleks, et tōsta käivet kavatseb firma alandada müügihinda 5 kr vōrra ja suurendada reklaamikulusid 1000 kr vōrra. Pärast neid samme loodetakse tōsta müügi mahtu ühikutes 60% vōrra. Kas antud käik oleks mōtekas? Näide 10. Firma toodab kolme liiki magamiskotte: ōhuke, normaalne, soe. Ettevõte koostas plaani turismihooaja tarvis, mis kestab 8 nädalat (2 kuud). Lähtudes käibe summast ja erinevate kottide kujunenud müügiproportsioonist: PLAAN (kroonides)

Õhuke Keskmine Soe KOKKU Käive 30 000 60 000 10 000 100 000Proportsioonid 30% 60% 10% 100%Muutuvad kulud 24 000 40 000 5 000 69 000Jääktulu 6 000 20 000 5 000 31 000Jääktulu määr 20% 33,3% 50% 31%Püsikulud 18 600Puhaskasum 12 400

kr0006031060018unktTasakaalup ==,

3 : 6 : 1 ÕHUKE 60 000 x 0,3 = 18 000 kr KESKMINE 60 000 x 0,6 = 36 000 kr SOE 60 000 x 0,1 = 6 000 kr 60 000 kr


62

Esimesed kokkuvõtted tehti 7. nädala lõpus. KÄIBE PROPORTSIOONIDE MUUTUSED KESKMINE 60% 30% SOE 10% 40% ÕHUKE 30% 30%

ÕHUKE KESKMINE SOE KOKKU Käive 30 000 30 000 40 000 100 000 Proportsioonid 30% 30% 40% 100% Muutuvad kulud 24 000 20 000 20 000 64 000 Jääktulu 6 000 10 000 20 000 36 000 Jääktulu määr 20% 33,3% 50% 36% Püsikulud 18 600 Kasum 17 400 20 000 Milliseks kujuneb tasakaalupunkt?

1. kr 6675136060018unkt Tasakaalup ==,

Kui palju peaks firma kotte müüma viimasel nädalal, et saada 8 nädalaga kasumit 20 000 kr?

2. 22210736260

0002060018müügimaht vastav

kr 000 20 kasumile Soovitud=

+=

,


63

6.2. FIRMASISENE PLANEERIMINE FINANTSJUHTIMINE hõlmab järgmisi allosi:

• PLANEERIMINE • KONTROLL • REGULEERIMINE

Planeerimine on otsustusprotsess võimalike ressursside kasutamise kohta. Võtmesõnaks on siin “otsustamine”, sest tuleb valida erinevate alternatiivsete plaanide vahel, mis on suunatud ettevõtte eesmärkide täitmisele. Kontroll sisaldab mõisteid, mis peab juhile andma garantii, et kõik ettevõtte osad toimivad ühes suunas püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Eelarve koostamise süsteem peab teenima mõlemat protsessi. Hea planeerimine ilma tõhusa kontrollita on ajaraiskamine. Teiselt poolt, ilma paika pandud plaanideta pole eesmärke, mida kontrollida. Eelarve kinnitamine ei tähenda seda, et eelarves näidatud kogused ja summad “kraabitakse igavesti kivisse”. Eelarve peab olema paindlik ja muudetav vastavalt majanduslikele tingimustele. Planeerimine hõlmab endas:

• prognoosimist, • projekteerimist, • eelarvete koostamist.

Prognoosimine püüab aimata eelseisvaid sündmusi, olukordi ja tulemusi, mis on tuleviku väärtushinnangud ja väljaspool ettevõtte otsest kontrolli (nt ennustused hindade, tehnoloogia, nõudluse kohta tulevikus). Prognoosi muudetakse kohe uue info saabudes. Prognoos ei sea kohustust ega vastutust ühelegi juhile. Projekteerimine annab hinnanguid ettevõtte olukorrast erinevates majandus-situatsioonides, vastates “mis siis, kui” tüüpi küsimustele. Eelarve seob, vastupidiselt prognoosile, juhi vastutusega, st juht võtab endale vastutuse planeeritud eesmärkide saavutamise eest. Finantsplaneerimise eesmärgid

1. Planeerida perioodi tegevust. 2. Koordineerida ettevõtte erinevate allüksuste tegevust. 3. Allüksuste juhtidele eesmärkide edastamine. 4. Motiveerida juhte saavutama nende ette püstitatud allüksuste eesmärke. 5. Kontrollida tegevust 6. Juhtide tegevustulemuste hindamine.


64

Planeerimise protsess Eelarvestamine on pidev protsess, mis algab eesmärkide püstitamisega, millele järgneb nende sidumine vastavate ressurssidega. Vastavalt ressursside kättesaadavusele korrigeeritakse eesmärke. Järgneb eelarvete koostamine eesmärkide saavutamiseks ning seejärel tegutsemine püstitatud eesmärkide saavutamise nimel. Saadud tulemusi tuleb hinnata ja võrrelda planeeritutega. Vajaduse korral tuleb plaane muuta, mis viib omakorda uute eesmärkide püstitamisele, mistõttu kogu protsess kordub. Planeerimisperioodi pikkust ei ole üheselt määratletud. See peaks olema piisavalt pikk, et näidata juhtimispoliitika tulemusi, ent ka nii lühike kui vaja, et hinnanguid saaks langetada rahuldava täpsusega. Strateegiliselt planeeritakse tulemusi ette 5–10 aastat, minimaalselt 3 aastat. Operatiivne ja taktikaline planeerimine toimub pikaajalise planeerimise tulemuste põhjal, kuid lühiajalise plaani koostamise käigus tehakse parandusi ka pikaajalistesse plaanidesse.

Lõplike plaanide (eelarvete) koostamine eesmärkide saavutamiseks

Eesmärkide seadmine

Plaanide muutmine sõltuvalt saadud infost

Eesmärkide sidumine vajatavate ressurssidega, ressursside kättesaadavus

Tulemuste hindamine ja võrdlemine püstitatud eesmärkidega

Tegutsemine eesmärkide saavutamise nimel


65

FIRMASISESE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED FINANTSPLAAN (EELARVE) - firma kvantitatiivne, formaalne (ingl k BUDGET) tegevusplaan konkreetsetes tingimustes KELLELE? - firmale tervikuna - allüksuste ja segmentide jaoks MIDA KAJASTAB? loodetavat - tulude, kulude, kasumi mahtu - finantsseisu varade ja kapitali lõikes - rahavoogusid VÕTAB ARVESSE - firma üldisi strateegilisi suundumusi ja eesmärke - majanduskeskkonda ja selle muutusi KOONDPLAAN EHK KOONDEELARVE (MASTER BUDGET OR STATIC BUDGET) = KOKKUVÕTE FIRMA EESMÄRKIDEST kõigi firma allüksuste suhtes EESMÄRGID: soovitud tase - MÜÜGI - TOOTMISE - MÜÜGIKULUDE - FINANTSKULUDE - JUHTIMISKULUDE osas KAJASTUB - PLAANILISES KASUMIARUANDES - PLAANILISES BILANSIS - RAHAVOOGUDE PLAANIS


66

KOONDPLAANI EHK KOONDEELARVE SKEEM (MASTER BUDGET)

MÜÜGI PLAAN

TOOTMISPLAAN

TÖÖJÕU PLAAN

MATERJALI PLAAN

TOOTMISLIKE ÜLDKULUDE PLAAN

VARUDE PLAAN

MÜÜDUD KAUPADE KULU EHK REALISEERITUD TOODANGU

OMAHINNA PLAAN

MÜÜGIKULUDE PLAAN

JUHTIMISKULUDE PLAAN

PLAANILINE KASUMIARUANNE

RAHA PLAAN

INVESTEERINGUTE PLAAN

PLAANILINE BILANSS

PÕH

ITEG

EVU

SE P

LAA

N

FIN

AN

TS-

PLA

AN

KO

OR

DIN

ATS

IOO

N


67

Alused ettevõtte olukorra määratlemiseks keskkonnas

Edukaks planeerimiseks on tarvis kõigepealt hinnata oma positsiooni keskkonnas. Tuleb määrata praegused tugevused ja nõrkused ja seda mitte ainult antud organisatsiooni kohta, vaid ka potentsiaalsete konkurentide kohta. Lühidalt - firma peab enne määrama, kus ta on, et siis määratleda, kuhu ta tahab jõuda. Määratleda tuleb järgmised valdkonnad: 1. Kliendid ja turg

• Kas klient on sinu toote lõppkasutaja? Kui ei, siis millist rolli ta esindab? • Milline on sinu toodete hinnatundlikkus? • Kui stabiilne on tootja/klient vahekord tööstuses? • Kui palju on firmal kliente? • Kuidas need kliendid jagunevad ( geograafiliselt, käibelt jne)?

2. Ärikliima • Kus firma tegutseb (tegevusharu, selle ulatus ja arenguvõimalused)? • Kas võimalikud laenudesaamise tingimused on lihtsad või hetkel küllaltki keerukad

ja milline on eeldatav olukord tulevikus? • Kas intressid on kõrged ja on oodata nende tõusmist või on nad madalad ja millises

suunas on oodata nende liikumist? • Kas aktsiakursid on suhteliselt kõrged ja kui lihtne on emiteerida uusi aktsiaid?

3. Konkurendid • Milline on kontsentratsiooniaste tegevusharus? • Milline on konkurentide suurus? • Kui kiiresti on konkurendid tegevusharus arenenud? • Kui suure osa käibest kulutavad konkurendid erinevatele valdkondadele (näiteks

reklaam, tootearendus)? • Kui suures ulatuses kontrollivad konkurendid toorainete varustust?

4. Firma tugevused ja nõrkused • Siia alla võib kuuluda väga palju erinevaid valdkondi ja on soovitav, et need

töötatakse välja iga firma jaoks eraldi, arvestades just antud organisatsiooni eripärasid.

5. Töötajad ja aktsionärid

• Kes on firma aktsionärid? • Kas on määratud aktsionäride eesmärgid? • Missugust firma imagot ootavad aktsionärid?

6. Valitsusasutused

• Kui palju on valitsuse käitumine mõjutanud firmat minevikus? • Kui suures ulatuses reguleerib valitsus firmat järgmistes valdkondades:


68

reklaam ohutus lõpp-produktide hinnakujundus kvaliteet impordi/ekspordikvoodid maksud, mis on omased tegevusharule muud alad

• Kui suures ulatuses piirab valitsus välismaist konkurentsi tegevusharus? • Milline on valitsuse majanduspoliitika?

ÄRIPLAAN I Sisukord II Kokkuvōte / EXECUTIVE SUMMARY III Ettevōtete kirjeldus IV Tooted, teenused, pōhitegevuse valdkonnad V Müügi ja turunduse plaan VI Tegevus- (tootmis-) plaan / OPERATIONAL PLAN VII Juhtimine ja organisatsioon VIII Kapital ja selle struktuur IX Finantsplaan / FINANCIAL PLAN X Lisad II KOKKUVÕTE - FIRMA - TURU POTENTSIAAL / MARKET POTENTIAL - ARENGUETAPID / MILESTONES - KOMPETENTS - FINANTSKOKKUVÕTE * kasumiaruanded (laenuperioodile) * suhtarvud III FIRMA KIRJELDUS - EESMÄRGID - ARENGUSUUNAD - JURIIDILINE VORM, OMANDUS IV TOOTED, TEENUSED, PÕHITEGEVUSE VALDKONNAD - FÜÜSILINE KIRJELDUS - KASUTATAVUS, KVALITEET - ARENGUETAPID V MÜÜK JA TURUNDUS - TURU MÄÄRATLUS JA ARENG (võimalused) - KÄIVETE MAHUD TURGUDE JA TOOTEGRUPPIDE LÕIKES - KONKURENTS ja VÄLINE MÕJU - TURUSTUSSTRATEEGIA


69

* toodangu jaotamine (baasid) * reklaam * arenguprogrammid * hinnakujundamine * paiknemine / location * pakend * tulevik - TURU-UURING / MARKET RESEARCH TAGASISIDE TARBIJATELT VI TEGEVUS / TOOTMISPLAAN - TOOTE ARENG - TOOTMINE * tehnoloogia * tootmismahud * varustamine - TEENINDUS / GARANTIID - VÄLINE MÕJU VII JUHTIMINE JA ORGANISATSIOON - MEESKOND / JUHID * asutajad * aktiivsed investeerijad * võtmepersoonid * juhatajad / direktorid * haldusnõukogu * konsultandid - ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR osakond amet nimi - STRATEEGIAD, POLIITIKAD * ajastamine * selektsioon / tööhõive * kompensatsiooni süsteemid VIII LÄBITAVAD ETAPID (MILESTONES) IX KAPITAL JA SELLE STRUKTUUR * omandivorm * kapitali vajadus võõrkapital omakapital X FINANTSPLAAN * PLAANILINE KASUMIARUANNE * RAHAVOOGUDE PROJEKTSIOON * PLAANILINE BILANSS * suhtarvud

* jääktulu analüüs (CVP analysis)


70

6.3. ETTEVÕTTESISENE ARUANDLUSSÜSTEEM Ettevõtte kui terviku majandustulemuste kujunemise jälgimiseks on vajalik teostada strukturaalanalüüs, mis peab näitama, kuidas kujuneb firma kui terviku majandus-tulemus erinevate allüksuste (tütarettevõtete) ja nende sisemiste tasemete tulemuste kaudu. ESITEKS, ettevõttesisene aruandlussüsteem peab võimaldama integreerida tulemusi

a) toodete ja tootegruppide, b) ettevõttesiseste teatud tegevusvaldkondade, c) ettevõtte kui terviku tasandil.

TEISEKS, võimaldama liigendada aruandlussüsteemi aruandeperioodide lõikes. Ettevõttes peab olema kindlaks määratud • milliseid aruandeid, • milliste näitajate osas, • millises esitusvormis (formaat), • millisteks tähtaegadeks ja • millistele juhtimistasanditele tuleb esitada. Põhimõte on lihtne: iga taseme juht peab saama ainult sellist informatsiooni, mis on vajalik talle juhtimisotsuste langetamiseks. Tüüpiliselt eristatakse ettevõtetes esitamise perioodilisusest lähtudes järgmisi aruandeid:

a) päevaaruanded, b) nädalaaruanded (dekaadiaruanded), c) kuuaruanded, d) kvartaliaruanded, e) aastaaruanded.

KOLMANDAKS peavad ettevõtte planeerimissüsteem ja aruandlussüsteem moodustama ühtse terviku. Vastav planeerimissüsteem eeldab, et kõigi ettevõttesiseste aruannete lõikes oleks eelnevalt koostatud ka plaanid (aruannetega samas formaadis). NELJANDAKS, ettevõttesisene aruandlus peab võimaldama protsesse näha dünaamikas ja tooma välja peamised hälbed võrdlusbaasidest. Selleks peavad aruanded olema võrreldavad a) baasnäitajatega (möödunud perioodi tulemus, möödunud aasta sama perioodi

tulemus jne); b) plaaninäitajatega. Viimane eeldab ja esitab nõuded hästi funktsioneerivale objektiivsele planeerimis-süsteemile. Hälvete analüüsi tulemused on üheks lähtepunktiks põhjuslike seoste analüüsile. VIIENDAKS peab aruandlussüsteem võimaldama teostada

a) seisundianalüüsi, b) majandusnäitajate vaheliste seoste põhjuslikku analüüsi.


71

Ettevõtte juhtkond peab mõistma nii konkreetset ettevõtte majandus- või finantsseisu kui ka peamisi põhjuseid, mis on tinginud antud aruandelised tulemused. KUUENDAKS tuleb jälgida, et igale juhtimistasandile esitataks vaid need aruanded, mis on talle vajalikud juhtimisotsuste langetamiseks. Ettevõttesisese aruandluse puhul tuleks eristada kahte taset: a) allüksuste poolt ettevõtte finantsjuhile (controllerile) esitatavaid aruandeid, b) ettevõtte finantsjuhi poolt ettevalmistatavaid koondeid ettevõtte juhatusele ja

nõukogule. Lähtudes esitamise perioodidest võime ettevõttesiseses aruandluses eristada:

1) päevaaruandeid, 2) nädalaaruandeid (dekaadiaruandeid), 3) kuuaruandeid, 4) kvartaliaruandeid, 5) aastaaruandeid.


72

Lisa 1 BILANSISKEEM

Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Ebaolulisi bilansikirjeid võib avaldada summeeritult. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. AKTIVA (varad) Käibevara Raha ja pangakontod Aktsiad ja muud väärtpaberid Nõuded ostjate vastu Ostjate tasumata summad Ebatõenäoliselt laekuvad summad (miinus) Kokku Muud nõuded Nõuded emaettevõtja ja teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjate vastu Nõuded sidusettevõtjate vastu Nõuded aktsionäride vastu Muud lühiajalised nõuded Kokku Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitlaekumised Kokku Ettemaksed Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Tulevaste perioodide kulud Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed tarnijatele Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Pikaajalised nõuded emaettevõtja ja teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjate vastu Sidusettevõtjate aktsiad või osad Pikaajalised nõuded sidusettevõtjate vastu Muud aktsiad ja väärtpaberid Muud pikaajalised nõuded Kokku


73

Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) Muu materiaalne põhivara (soetusmaksumuses) Põhivara akumuleeritud kulum (miinus) Lõpetamata ehitised Ettemaksed materiaalse põhivara eest Kokku Immateriaalne põhivara Arenguväljaminekud Patendid, litsentsid, kaubamärgid ja muu immateriaalne põhivara Firmaväärtus Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku AKTIVA (varad) KOKKU PASSIVA (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Võlakohustused

Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil

Konverteeritavad võlakohustused Kokku Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest Võlad tarnijatele Muud lühiajalised võlad Võlad emaettevõtjale ja teistele konsolideerimisgrupi ettevõtjatele Võlad sidusettevõtjatele Muud Kokku Maksuvõlad Viitvõlad (aruandeperioodi tegemata väljamaksed) Võlad töövõtjatele Dividendivõlad Intressivõlad Muud Kokku Lühiajalised eraldised Muud tulevaste perioodide ettemakstud tulud Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised võlakohustused


74

Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Võlad emaettevõtjale ja teistele konsolideerimisgrupi ettevõtjatele Võlad sidusettevõtjatele Muud Kokku Pikaajalised eraldised Pensionieraldised Muud eraldised Kokku Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses1 Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Reservid Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku PASSIVA (kohustused ja omakapital) KOKKU

1 Raamatupidamiskohustuslane, kellel puudub aktsia- või osakapital, asendab selle analoogilise omakapitali kategooriat iseloomustava kirjega


75

Lisa 2 KASUMIARUANDE SKEEMID

SKEEM 1

Kasumiaruande kirjete alaliigendusi võib kasumiaruande asemel esitada lisades. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõu kulud a) palgakulu b) sotsiaalmaksud c) pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud a) finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt b) finantstulud ja –kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt c) finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt d) intressikulud

e) kasum (kahjum) valuutakursi muutustest f) muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) majandustegevusest Erakorralised tulud Erakorralised kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum)


76

Skeem 2 Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud a) finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt b) finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt c) finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt d) intressikulud

e) kasum (kahjum) valuutakursi muutustest f) muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) majandustegevusest Erakorralised tulud Erakorralised kulud Kasum (kahjum) enne maksustamist Tulumaks Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum)


77

Lisa 3 AASTAARUANDE LISAD

Lisades kirjeldatakse aruande koostamisel kasutatud arvestusprintsiipe ning avalikustatakse muu informatsioon, mis on vajalik õige ja õiglase ülevaate andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.

Käesoleva seadusega kooskõlas koostatud raamatupidamise aastaaruande lisad peavad sisaldama vähemalt alljärgnevat informatsiooni: (1) Põhimõtted, millest lähtuvalt on raamatupidamise aastaaruanne koostatud,

vastavalt käesoleva seaduse §ile 17. (2) Kasutatud arvestusmeetodite kirjeldus. Juhul, kui arvestus- või esitlusmeetodeid

on muudetud võrreldes eelmise aruandeperioodiga, tuleb avaldada muutuse sisu, põhjus ning mõju aruandes esitatud arvnäitajatele.

(3) Oluliste bilansikirjete analüüs, sealhulgas: 1) aktsiate, võlakirjade ja muude väärtpaberite analüüs rühmade lõikes

perioodi alguses ja lõpus. 2) varude kirjeldus rühmade lõikes ning olulised varude allahindluse summad; 3) kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara muutused

rühmade lõikes (soetusmaksumus, akumuleeritud kulum ja jääkväärtus perioodi alguses ja lõpus; perioodi jooksul soetatud ja müüdud põhivara; põhivara alla- ja üleshindlused; perioodi kulum ja muud muutused; kapitalirendi tingimustel soetatud põhivara);

4) individuaalselt oluliste laenu-, kapitalirendi ja muude nõuete ning kohustuste kirjeldus (maksetähtajad; intressimäärad; alusvaluutad; muud olulised tingimused);

5) tütar- ja sidusettevõtjate loetelu, osalus nende omakapitalis ja aruandeperioodi jooksul soetatud ja võõrandatud osalused;

6) maksukohustuste ja –nõuete analüüs maksuliikide lõikes; 7) oluliste eraldiste kirjeldus ja tõenäoline realiseerumise tähtaeg.

(4) Kasumiaruande oluliste kirjete analüüs, sealhulgas: - müügitulu tegevusalade ja geograafiliste piirkondade lõikes; - allahindlused, eraldised ja muud jooksva äritegevusega otseselt mitteseotud

või harvaesinevad tulud ja kulud; (5) Rahavoogude aruande oluliste kirjete selgitus. (6) Omakapital – emiteeritud ja märgitud aktsiate või osade arv ja nominaalväärtus

perioodi alguses ja lõpus (erinevate aktsialiikide lõikes); perioodi jooksul emiteeritud aktsiate ja osade arv, nominaalväärtus ja emiteerimisel saadud tasu; perioodi jooksul tagasiostetud, müüdud ja tühistatud aktsiate ja osade arv ja bilansiline väärtus; üldkoosoleku poolt kinnitatud dividendid ja muud muutused omakapitalis, juhul, kui neid ei ole kirjeldatud omakapitali muutuste aruandes.

(7) Muu oluline informatsioon, sealhulgas: - panditud vara kirjeldus ja bilansiline väärtus; - antud lubadused, garantiid ja potentsiaalsed kohustused ning nende

realiseerumise tõenäosus; - tehingud tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmetega ning teiste

seotud osapooltega (osapoolte kirjeldus, tehingute maht ja saldod bilansikuupäeva seisuga);

- olulised sündmused pärast bilansipäeva.

Documents

MajArv SO 2003 - WordPress.com · § 35. Riigi raamatupidamise ja aruandluse korraldamine Riigi raamatupidamist ja finantsaruandlust vastavalt käeoleva seaduse § 2 lõikele 3 ning