Upload
others
View
2
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Pärnu maakond, Häädemeeste vald, Massiaru küla, Massiaru
koolimaja
MASSIARU KOOLIHOONE
EKSPERDIHINNANG
Koostaja: Sandra Mälk
Tellija: EKA Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond
Tallinn 2012
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
2
SISUKORD
SISUKORD ........................................................................................................................................................ 2
EKSPERDIHINNANG ...................................................................................................................................... 3
JOONISED ......................................................................................................................................................... 8
FOTODE NIMEKIRI JA ASUKOHAD PLAANIL ........................................................................................ 11
FOTODE VALIK ............................................................................................................................................. 16
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
3
EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA
1 ÜLDANDMED
Nimetus Massiaru koolihoone
Aadress ja
katastritunnus
Pärnumaa, Häädemeeste vald, Massiaru küla, Massiaru koolimaja
KT: 21302:003:0089
Koordinaadid X: 6428725.9 Y: 6428725.9
Praegune funktsioon Massiaru Algkool
2 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE
Rajamisaeg 1938 (ERA f. 1108, n. 4, s. 1190). 1936. aasta projekt Eesti Arhitektuurimuuseumis (EAM f. 2, n. 5, s. 27).
Nurgakivi on 1937. aastast.
Autor Arhitekt Märt Merivälja
Algne funktsioon - Hoone on ehitatud koolimaja-rahvamajaks. Töötas algupäraselt Massiaru 6-klassilise algkoolina.
- Hoones on tegutsenud kool järjepidevalt, kui jätta välja, et vahemikus 1976–
1983 oli kool suletud.
Ümberehitusetapid Eksterjööris puuduvad ümberehitused. Muudatused on aset leidnud vaid detailides (vahetatud vihmaveetorud, mõned aknaklaasid peafassaadil).
Interjööris on mitmed ümberehitused, mis kujutavad endast peamiselt
muudatusi ruumijaotuses (vt joonised lk 14-15). Hoones on ruumid
kohandatud tänapäevase kooli nõuetele. Ruumid on kaetud kaasaegsete
viimistlus- ja kattematerjalidega (vt foto 036, 059). Esimese korruse koridori
lõpus on endine kantselei ja raamatukogu vaheseinaga kitsamaks tehtud (vt
joonised lk 14-15 ja fotod 035, 036). Endine direktori korteri läänepoolseim
tuba on vaheseinaga poolitatud (042, 045) nagu ka esimesel korrusel asuv
idapoolseim klassiruum (033, 034). Teisel korrusel on muudetud seinajaotust
endises tütarlaste magamistoas, kus köögi laiendamiseks on sein tõstetud ühe
akna võrra klassiruumi poole (056, 089) ning koridoris, kus on seinte maha
võtmise ja ümberpaigutamisega pikendatud läänepoolse trepikojani (vt joonis
lk 15 ja fotod 090, 093).
Muu ajalooline teave Häädemeeste vallavalitsus, järelvalveametnikud ja lapsevanemad leidsid, et senised Sillukse ja Pändi koolihooned polnud õppimiseks kõlbulikud,
probleeme oli ka ruumikitsikusega. 1933. aastal tehti ettepanekud uue kooli
rajamiseks, millele plaanide tegemise käigus otsustati ka rahvamaja
funktsioon lisada. Kooliskäijate arvu suurenemise üheks põhjuseks oli senise
3-klassilise hariduse 6-klassiliseks muutmine 1930. aastal. Massiaru
koolimaja-rahvamaja taheti ehitada puidust, kuid M. Merivälja tegi
ettepaneku selle tulekindlast materjalist ehitada, mis ka heaks kiideti. 1973.
aastast tegutsesid majas samaaegselt kaks kooli: Massiaru Algkool ja
Massiaru Eriinternaatkool. 1976 kool suleti ja avati taas 1983. aastal.
Massiaru koolimaja on suurepärane näide 1930. aastatel maapiirkonda
jõudnud funktsionalismist, mis väljendub avalikus hoones.
Eesti Vabariigi aegseid uusi koolimaju iseloomustab uuenduslik arhitektuur
arhitektuurses kui ka esteetilises mõttes – klassiruumide paigutamine valgele
küljele, avaruse hindamine, hügieenilisus. Funktsionalistlikus stiiliga hoone
oli tollal moodsaim hoone Massiarus.
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
4
3 ASUKOHA KIRJELDUS
Massiaru koolihoone asub Massiaru küla keskel Laiksaare-Massiaru-Teaste ja Tali-Tuuliku-Massiaru tee
ääres raamatukogu ja kaupluse vahetus läheduses. Hoone asub küla keskel. Kinnistut piirab põhjast ja läänest
sõidutee. Idaküljele jääb Metsanurga krunt peamiselt põllumaaga. Kinnistu põhjapiir piirneb kinnistuga, kus
asuvad kuivati ja töökojad. Koolimajani pääseb lääneküljelt asfaltkattega jalgteelt, mida piirab põõsastest ja
puudest allee. Krundipiiri tähistab põhjast, läänest ja osaliselt ka idast ja lõunast kuuse- ja lehtpuude hekk.
Koolihoone asub kinnistu keskel, kirdeosas on ristkülikulise põhiplaaniga ühekorruseline kuur-abihoone, mis
on valminud nõukogudejal. Kagus paikneb tiik, mille vahetus läheduses on puudesalu ja laste mänguväljak.
Krunt on heakorrastatud. Kool on teelt hästi vaadeldav (suvel-sügisel varjab lõunakülge lehtes puudesalu).
4 ARHITEKTUURNE VÄLIS- JA SISELAHENDUS
Mahuline ülesehitus Kahekorruseline, U-kujuline liigendatud põhiplaaniga (ebavõrdsete haaradega, pikemas haaras asub saal-võimla), väga madal kelpkatus. Hoone
on liigendatud mahtudega – ühekorruselist kõrgete lagedega saalitiiba
ühendab kahekorruselise klassiruumide plokiga ühekorruseline madal koridor.
Lühem hoonetiib on kahekorruseline (algupäraselt asusid siin direktori ja
õpetaja korterid). Mahulisi juurdeehitisi pole.
Ehitusmaterjal seinad: nopsa-süsteemis silikaatkividest, vaheseinad: sõrestikseinad. aknad: puit.
Väli- ja siseuksed: puidust tahveluksed, kahe poolega puidust tänavapoolne
originaalne välisuks on varustatud klaasidega.
Vahelaed: puit.
Katus: tsingitud valtsplekk.
Viimistlus: silikaatkividest ümarvuuktäitega.
Väliskujundus ja
iseloomulikud detailid
Massiaru koolihoonet iseloomustab maakoolimaja (maa-arhitektuuri) kohta
rikkalik terrasiitkrohviga dekoor, mis väljendub ilmekamalt peafassaadil
(edelakülg). Peafassaadil on saaliakende kohal lukukivimotiiviga
aknapealised. Koridori ja väikeste saaliakende vahel on tumendatud
akendevahed. Eriti silmapaistev on vertikaalsust rõhutav terrasiitkrohviga
tumendatud trepikojatoon. Peasissepääsu kohal on betoonist konsoolne kitsas
varikatus. Teistel hoonekülgedel liigendavad fassaadist erineva tellislaoga
akende sillused lihtsat seinapinda. Kahekorruselise hooneosa katuseräästa all
jookseb hammasfriisimotiiv. Lõunakülje fassaadi teisel korrusel on akende
vahel kaks terrasiitkrohvist dekoratsiooni. Akende rütm on klassideplokil
ühtlane. Kahepoolne peauks on paigutatud fassaadijaotuses asümmeetriliselt,
seda flankeerivad ruudujaotuseta aknad, mille kohale on paigutatud
marmortahvlid kooli nimetusega. Akende rütm lisab vertikaalsust (saali-,
koridori-, trepikojaaknad). Eraldi sissepääs saaliruumi asub pikema
hoonetiiva otsafassaadil, kust saali pääseb ümarkaarsest kojast. Puitaknad on
suuremas osas originaalsed (klaasid on vahetatud saali ja klassideplokki
ühendavates akendes).
Aknapiidad on modernistlikult punased. Punane värvijaotus kordub ka
välisustel. Peasissepääsu rõhutab ukse kohal olev pikk esinduslik lipuvarras.
Lühema hoonetiiva katusel on segmentkaarne aken.
Plaanilahendus Hoone põhikehandis (lõunaküljel) asub klassiruumide plokk, pikemas hoonetiivas saaliruum ning lühemas endised õpetajate korterid. Peasissepääs
asub lääneküljel (ülejäänud sissepääsud asuvad hoonetiibade otsafassaadidel,
lühema tiiva hoovipoolsel küljel ning kolm sissepääsu saaliruumi
hoovipoolsel küljel). Peauksest sisenedes avaneb otse ees pikk koridor,
millest pääseb paremal suunas nelja klassiruumi. Sissepääsust vasakule
minnes riietehoiuruumist möödudes pääseb avarasse saali, millel on
kõrgendatud lava koos lavaluugi ja lava tagant keldrisse viiva näitlejate
ruumidega. Hoone pikemas tiivas asub maakoolimajade kohta erandlikult
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
5
suur saal (istekohti oli 250 inimesele). Kui tavaliselt kasutati
maakoolimajades näitelavaks lükatava vaheseinaga käsitööklassi, siis
Massiaru koolimajas oli spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud lava.
Kusjuures lava tagant pääses ka näitlejaile mõeldud ruumidesse
keldrikorrusel.
Koridori lõpus pääseb lühemas hoonetiivas asuvasse endisesse direktori
korterisse (neli tuba ja köök), millest on ümber seatud õpetajate toaks ja
kantseleiks. Koridori lõpus vasakule poole jääb lühemas hoonetiivas olev
trepikoda, kust pääseb neljakäigulisest mademetega trepist teisele korrusele,
pööningule, keldrisse ja sisehoovi.
Peasissepääsu kõrval olevast kolmekäiguline mademetega trepist üles minnes
asetseb paremat kätt klassiruum (praegu muuseumi tuba) ning otse suunas
pikk koridor, mis ulatub lühemasse hoonetiiba, milles on algse planeeringuga
kaks õpetaja korterit. Koridorist paremat kätt asuvad klassiruumid ja toad.
Sisekujundus ja
iseloomulikud detailid,
sisustus, mööbel
Massiaru koolimaja sisekujundus ja plaanijaotus on tänu algse funktsiooni
säilimisele suuresti algupärane. Euroremonditud on vaid esimese korruse
esik-garderoob ja kõrvalasuvad tualettruumid ning köök teisel korrusel (foto
089). Ruumijaotuses on vähe muudatusi tehtud.
Sisekujundus on dekoorivaene, esinduslikum ruum on avar saal. Laes on kaks
lakoonilist rosetti (foto 109). Saalis on säilinud kõrge lava ning ka lavaluuk
(foto 112).
Esimese ja teise korruse koridorides on säilinud originaalsed 1,5 m kõrguseni
ulatuvad seinapaneelid (foto 031), enamikes ruumides on need
nõukogudeajal välja vahetatud (foto 099). Uued vineertahveldised on
äratuntavad väiksema laiusega ülekatteliistude poolest (foto 090). Esimesel
korruse paljudes klassiruumides on säilinud originaalne laudpõrand koos
põrandaliistudega. Koridoris ja saalis vahetati 1960. aastatel põrandakate uue
vastu. Sisemised tahveluksed (nelja tahvliga) uksepiitade ja piirlaudadega on
suuremas osas säilinud (fotod 027, 084, 041, 044, 073) kuid ukselingid on
välja vahetatud. Klassiruumide uksed on tüüpiliselt kahepoolsed. Viimistlus
(värvitud seinad, alumisel korrusel end. direktori korteris tapeet) on uus, kuid
järgib algset heledat värvilahendust. Köögi, tualettruumide ja koridori põrand
teisel korrusel on kaetud PVC-kattematerjaliga. Teise korruse fuajees on uus
parkettpõrand. Kaks kivitreppi koos käsipuuga on originaalsed, nii hoone
põhikehandis olev kolmekäiguline mademetega umbtarandile kinnitatud
käsipuuga murdtrepp (fotod 104, 107) kui ka lühemas hoonetiivas asuv
neljakäiguline mademete ja tarandipostidega murdtrepp (foto 52).
Hoones on säilitatud originaalsed malmradiaatorid esimesel korrusel ja
osaliselt ka teisel. Majas asuvatest uuematest radiaatoritest on need
äratuntavad kitsamatest „ribidest” (foto 046, 053). Hoones on säilinud osa
vanu kraanikausse - esimesel korrusel end. direktori korteris (foto 043), teisel
korrusel idapoolsemas korteris (foto 59) ning teise korruse pesuruumis (foto
100). Endistes õpetajate korterites on säilinud ka algsed ahjud ja pliidid (fotod
060, 064, 066, 075).
Algsest mööblist on alles 1930. aastatest pärinevad kaks kappi (fotod 069,
117).
Stiililine kirjeldus Funktsionalistlik hoone art déco´like lisandustega (dekoratiivsed terrasiitkrohvist aknapealised, räästaalune hammasfriis, dekoratiivsed
motiivid lõunafassaadil). Funktsionalismile omaselt esineb Massiaru
koolimajal puhta materjali väljenduse printsiip viimistlemata kivivoodris,
madalas kelpkatuses ja asümmeetria taotluses fassaadil (peaukse asetus).
Vertikaalliigendust lisab tumedaks krohvitud trepikojatsoon. Funktsionalistlik
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
6
arhitektuur oli 1930. aastatel tugevalt art déco mõjuline, Massiaru koolimajas
väljendub see esinduslike dekoratiivsete elementide kasutamises nagu
saaliakende kohal olevad kontrastsed detailid ja räästaalust kaunistav
hammaskarniis.
5 ÜLDSEISUKORD JA HOOLDUSASTE
Hoone üldine seisukord on rahuldav. Vundament on rahuldavas seisukorras. Hüdroisolatsioon on puudulik,
keldrisse koguneb niiskematel perioodidel vesi (foto 050). Seinakonstruktsioonid on rahuldavas seisukorras,
kohati halvas – teisel korrusel on seinale voolanud vihmavee tõttu tekkinud niiskuskahjustused (fotod 093,
094), saaliosas on sarnased kahjustused (110). Lagedest on veekahjustusi teisel korrusel lääneküljel olevas
klassitoas (102), fuajees (085). Katusekonstruktsioon on rahuldavas/halvas seisukorras. Korstende ümbruses
katus lekib (079). Karniisilt on krohv osaliselt irdunud, probleemsed on vihmaveetorude ümbrused, eriti
põhjaküljel (foto 087). Lõunaküljel on see asendatud laudkarniisiga.
Sadevetesüsteem on rahuldav. Peafassaadil on vihmaveetorud välja vahetatud. Mujal on originaalsed laia
lehtriga neljatahulised vihmaveetorud säilinud.
Aknad on rahuldavas seisukorras.
Hoone lõunaküljel on vihmaveetorude ümbrust hilisemalt krohviga uuendatud (009, 011). Välisviimistlus on
rahuldavas seisukorras, vihmaveetorude ümbruses (lõunaküljel) on krohv maha pudenenud (foto 010).
Hoonel on amortiseerumise märke, kuid üldiselt on hoone olemasolevate võimaluste piires hästi hooldatud.
Hoone ümbrus on hooldatud.
6 HINNANG ARHITEKTUURSELE SÄILIVUSELE
Hoone välisilme on säilinud peaaegu autentsel kujul (v.a. mõned detailid – mõnede vihmaveetorude vahetus,
osaliselt krohvitud fassaad vihmaveetorude tagant). Interjööris on plaanilahendus suurelt jaolt algne.
Interjööris on säilinud mitmeid algseid elemente – tahveluksed, poolde seina ulatuv seinalaudis, rosettaknad
saalis, lava koos lavaluugiga, malmradiaatorid, isegi kraanikausid ning ahjud.
Plaanijaotuses tehtud muudatustega on kohandatud hoonet kaasaja nõuetele, kuid need ei ole mastaapsed.
Koolihoonet tahetakse õpilaste väikese arvu tõttu lähiaastatel sulgeda, kuid kohalikus omavalitsuses
loodetakse vähemalt hoones seltsimaja funktsioon säilitada.
7 KAITSE ALLA VÕTMISE PÕHJENDUS
Massiaru koolihoone on üks silmapaistvaimaid maakoolimaju Eestis, mis on arhitektuurse kui ka kohaliku
kultuuriloolise väärtusega. Pärnu maa-arhitekti Märt Merivälja projekteeritud funktsionalistliku koolimaja
moodsus seisneb liigendatud mahtudes, erinevalt viimistletud pindades, asümmeetrilises plaanijaotuses,
kõrges arhitektuurses ja ehituslikus kvaliteedis. Väärtus seisneb ka küllaltki suurel määral säilinud interjööris.
Kuna hoone ei paikne miljööväärtuslikul hoonestusala ega muinsuskaitseala kaitsevööndis, siis on otstarbekas
rakendada ehitise kui üksikobjekti suhtes riiklikku kaitset. Väärika hoone tulevik on ebaselge ja vajab seeläbi
kõrgendatud tähelepanu ja kaitset, mida tagaks hoone riikliku kaitse alla võtmine.
8 MÄLESTISE TUNNUSED
1. Terviklikult säilinud algse mahu, fassaadilahenduse ja plaanilahendusega ning osaliselt ka
siselahendusega funktsionalistlikus stiilis koolihoone.
2. üks silmapaistvamaid ja arhitektuurselt kõrgetasemelisemaid maakoolimaju Eestis.
3. Üks väheseid algupärase kasutusfunktsiooni säilitanud eestiaegne koolihoone maapiirkonnas.
4. Massiaru koolimaja on projekteeritud Pärnus tegutsenud aktiivse arhitekti Märt Merivälja poolt,
kelle looming on seni leidnud vähe tähelepanu.
8 ETTEPANEK MÄLESTISE LIIGI KOHTA
Ehitismälestis
9 VÄLITÖÖDE TEOSTAMISE AEG
14. august 2012, 01. aprill 2012 (fotod 001, 002, 003)
10 Koostaja andmed: Sandra Mälk
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
7
Kasutatud materjal:
1. Eesti Arhitektuurimuuseum. Massiaru algkool. F. 2, n. 5, s. 27.
2. Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum. Massiaru algkool, F54129-36.
3. Kalm, Mart. 1930. aastate funktsionalism Eestis: meie ise moodsas maailmas. – Toisin.
Funktsionalism ja neofunktsionalism Eesti Arhitektuuris. Eesti Arhitektuurimuuseumi
väljaanne. 1993, lk 5.
4. Iir, M.; Iir, Ü.; Põldur, L. Massiaru Kool 60. Pärnumaa: Trükk AS. 1998.
5. Sandra Mälk. Eesti maa-algkoolid 1920-40. Ajalugu, tüpoloogia, väärtused ja säilitamine
(magistritöö). Eesti Kunstiakadeemia: 2012.
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
8
JOONISED
1. Asukoha skeem
2. Ettepanek kaitsevööndi piiride määramiseks
- mälestis - kaitsevööndi piir
Kaitsevööndi piir kattub Massiaru koolihoone krundipiiridega. Sellega tagatakse hoone vaadeldavus
peafassaadidele läänest ning lõunast ja hoone positsiooni säilimine ümbruse suhtes. Sellega on
kindlustatud ka algsest krundijaotusest säilinud kooliaia jaotus (viljapuuaed krundi põhjaosas).
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
9
3. Projekti joonised (EAM. F. 2, n. 5, s. 27)
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
10
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
11
FOTODE NIMEKIRI JA ASUKOHAD PLAANIL
(* - tähistatud fotod on töös esitatud)
välisvaated:
001.jpg - vaade hoonele läänest (foto, 12. aprill 2012)*
002.jpg - vaade hoonele põhjast (foto, 12. aprill 2012)*
003.jpg - vaade hoonele edelast (foto, 12. aprill 2012)*
004.jpg - vaade peasissekäigu kohal olevale varikatusele
005.jpg - vaade peauksele
006.jpg - vaade peaukse kõrval olevale marmortahvlile
007.jpg - vaade peaukse esisele trepile
008.jpg - nurgakivi
009.jpg - vaade hoone läänepoolsele nurgale
010.jpg - vaade lõunaküljel asuvale vihmaveetorule*
011.jpg - vaade lõunaküljel asuvale vihmaveetorule
012.jpg - vaade lõunaküljel asuvale ehisdetailile
013.jpg - vaade hoovi pool idaküljel asuvale vihmaveetorule*
014.jpg - vaade põhjaküljel asuvale sissepääsule (end. õpetajate korterite eraldi sissepääs)
015.jpg - vaade hoovipoolsele küljele (põhjakülg)*
016.jpg - vaade hoovipoolsele küljele (põhjakülg)
017.jpg - vaade saali otsafassaadil asuvale sissepääsule
018.jpg - vaade saali otsafassaadil asuvale sissepääsule
019.jpg - vaade saali otsafassaadil asuvale vihmaveetorule*
020.jpg - krundi idapoolses osas olev abihoone (pole algupärane)*
021.jpg - vaade kooliaiale läänesuunas
Sisevaated:
I korrusel:
022.jpg - vaade peauksele*
023.jpg - vaade peauksele ja trepile
024.jpg - vaade algsele malmradiaatorile esimese korruse koridoris
025.jpg - vaade koridorile kagusuunast*
026.jpg - läänepoolseim klassiruum
027.jpg - teise klassiruumi uks*
028.jpg - teises klassiruumis asuvad seinapaneelid
029.jpg - vaade teise klassiruumi
030.jpg - vaade teise klassiruumi*
031.jpg - koridori paneel
032.jpg - vaade kolmandasse klassiruumi
033.jpg - neljas klassiruum (praegune jõusaal)
034.jpg - neljas klassiruum (praegune jõusaal)*
035.jpg - vaade kantselei esisele koridorile
036.jpg - vaade end. kantselei
037.jpg - vaade kantselei kõrval asuvale sahvrile
038.jpg - vaade õpetajate toale (end. direktori korter)
039.jpg - vaade õpetajate toale (end. direktori korter)
040.jpg - vaade direktori toale (end. direktori korter)
041.jpg - direktori toa olev uks (end. köögi ja toa vaheline uks)
042.jpg - vaade end. direktori korteri köögile
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
12
043.jpg - kraanikauss end. direktori korteri köögis
044.jpg - sahvri uks end. köögis
045.jpg - vaade köögiruumi
046.jpg - originaalne malmradiaator õpetajate toas*
047.jpg - vaade profileeritud aknalauale õpetajate toas
048.jpg - vaade korterite poolsele trepikoja sissepääsule*
049.jpg - vaade korterite poolsele trepikoja sissepääsu uksele
050.jpg - vaade keldrile
051.jpg - vaade keldrile
052.jpg - vaade trepikojale*
053.jpg - algupärane malmradiaator trepikojas*
107.jpg - vaade peatrepikojale*
108.jpg - vaade saalile lõunast*
109.jpg - laerosett saalis*
110.jpg - veekahjustus saali lõunaküljel*
111.jpg - vaade saalile
112.jpg - vaade lavaaugule
113.jpg - vaade lava tagaküljele
114.jpg - lavaalune kelder
115.jpg - vaade lõunapoolsel küljel asuvale toale (neljas klassiruum)
116.jpg - vaade lõunapoolsel küljel asuvale toale
117.jpg - raamatukapp
118.jpg - tualettruumid
II korrusel:
054.jpg - fuajee hoone idatiivas (end. õpetajate korterite plokis)
055.jpg - fuajee hoone idatiivas (end. õpetajate korterite plokis)*
056.jpg - idapoolne klassiruum
057.jpg - aken idapoolses klassiruumis
058.jpg - idapoolne klassiruum
059.jpg - algupärane kraanikauss end. õpetaja korteris
060.jpg - ahi end. õpetaja korteris*
061.jpg - lõunapoolseim end. õpetaja korter
062.jpg - veekahjustus end. õpetaja korteri lael (lõunapoolseim korter)*
063.jpg - end. õpetaja korter (lõunapoolseim korter)
064.jpg - pliit-ahi end. õpetaja korteris (edelapoolseim korter)
065.jpg - vaade uksele end. õpetaja korteris (edelapoolseim korter)
066.jpg - ahju luuk end. õpetaja korteris (edelapoolseim korter)
067.jpg - vaade toale end. õpetaja korteris (edelapoolseim korter)
068.jpg - vaade toale end. õpetaja korteris (edelapoolseim korter)
069.jpg - vaade kapile (edelapoolseim korter)
070.jpg - vaade toale end. õpetaja korteris (edelapoolseim korter)
071.jpg - vaade toale end. õpetaja korteris (edelapoolseim korter)
072.jpg - radiaator end. õpetaja korteris (edelapoolseim korter)
073.jpg - vaade uksele end. õpetaja korteris (edelapoolseim korter)
074.jpg - koridor kahe end. õpetaja korteri vahel
075.jpg - pliit põhjapoolses end. õpetaja korteris
076.jpg - vaade põhjapoolsele end. õpetaja korterile
077.jpg - vaade põhjapoolsele end. õpetaja korterile
078.jpg - vaade katusekonstruktsioonidele*
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
13
079.jpg - vaade pööningule
080.jpg - vaade katusele*
081.jpg - vaade katusele
082.jpg - vaade katusele
083.jpg - vaade end. õpilaste ühiskööki
084.jpg - uksed end. õpilaste ühisköögis*
085.jpg - lagi end. õpilaste ühisköögis*
086.jpg - vaade end. õpilaste ühisköögis
087.jpg - vaade lühema hoonetiiva hoovipoolse külje karniisile*
088.jpg - vaade lühema hoonetiiva hoovipoolse küljele
089.jpg - köök
090.jpg - seinapaneelid end. ühisköögis
091.jpg - uks end. ühisköögis
092.jpg - tüüpiline ukselink hoones
093.jpg - vaade pesemisruumi kõrval olevale toale
094.jpg - pesemisruumi kõrval asetseva toa niiskuskahjustused seinal*
095.jpg - vaade klassiruumile (end. poiste magamistuba)
096.jpg - vaade kahjustatud laele end. poiste magamistoas
097.jpg - vaade klassiruumile (end. poiste magamistuba)
098.jpg - vaade malmradiaatorile end. poiste magamistoas
099.jpg - vaade koridorile
100.jpg - algupärased kraanikausid pesemisruumis*
101.jpg - läänepoolne klassituba, praegune muuseumituba
102.jpg - vaade niiskuskahjustustega laele läänepoolses klassitoas
103.jpg - vaade läänepoolsele klassitoale
104.jpg - vaade peatrepikojale
105.jpg - vaade laele peatrepikojas
106.jpg - vaade peatrepikoja aknale
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
14
ESIMENE KORRUS
- fotode asukohad
- tänaseks lammutatud seinad
- lisatud vaheseinad
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
15
TEINE KORRUS
- fotode asukohad
- tänaseks lammutatud seinad
- lisatud vaheseinad
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
16
FOTODE VALIK
AJALOOLISED FOTOD
Ajal_01. Massiaru algkool. Ehitusjärgne foto, vaade edelast. Foto: Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum, F54129-
36.
Ajal_02. Valmimisjärgne foto. Massiaru Algkooli arhiiv.
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
17
Ajal_03. Massiaru algkool-rahvamaja ehitamine 1937. Massiaru Algkooli arhiiv.
Ajal_04. Massiaru koolihoone idakülg. Massiaru Algkooli arhiiv.
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
18
KAASAEGSED FOTOD
001
002
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
19
003
015
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
20
010
013
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
21
019
020
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
22
022
107
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
23
108
109
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
24
110
025
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
25
027
030
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
26
033
046
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
27
048
052
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
28
053
055
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
29
060
062
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
30
064
084
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
31
085
087
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
32
094
100
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
33
078
080