33
Pärnu maakond, Häädemeeste vald, Massiaru küla, Massiaru koolimaja MASSIARU KOOLIHOONE EKSPERDIHINNANG Koostaja: Sandra Mälk Tellija: EKA Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond Tallinn 2012

MASSIARU KOOLIHOONE EKSPERDIHINNANG · sisustus, mööbel Massiaru koolimaja sisekujundus ja plaanijaotus on tänu algse funktsiooni säilimisele suuresti algupärane. Euroremonditud

  • Upload
    others

  • View
    2

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

  • Pärnu maakond, Häädemeeste vald, Massiaru küla, Massiaru

    koolimaja

    MASSIARU KOOLIHOONE

    EKSPERDIHINNANG

    Koostaja: Sandra Mälk

    Tellija: EKA Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond

    Tallinn 2012

  • Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

    2

    SISUKORD

    SISUKORD ........................................................................................................................................................ 2

    EKSPERDIHINNANG ...................................................................................................................................... 3

    JOONISED ......................................................................................................................................................... 8

    FOTODE NIMEKIRI JA ASUKOHAD PLAANIL ........................................................................................ 11

    FOTODE VALIK ............................................................................................................................................. 16

  • Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

    3

    EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA

    1 ÜLDANDMED

    Nimetus Massiaru koolihoone

    Aadress ja

    katastritunnus

    Pärnumaa, Häädemeeste vald, Massiaru küla, Massiaru koolimaja

    KT: 21302:003:0089

    Koordinaadid X: 6428725.9 Y: 6428725.9

    Praegune funktsioon Massiaru Algkool

    2 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE

    Rajamisaeg 1938 (ERA f. 1108, n. 4, s. 1190). 1936. aasta projekt Eesti Arhitektuurimuuseumis (EAM f. 2, n. 5, s. 27).

    Nurgakivi on 1937. aastast.

    Autor Arhitekt Märt Merivälja

    Algne funktsioon - Hoone on ehitatud koolimaja-rahvamajaks. Töötas algupäraselt Massiaru 6-klassilise algkoolina.

    - Hoones on tegutsenud kool järjepidevalt, kui jätta välja, et vahemikus 1976–

    1983 oli kool suletud.

    Ümberehitusetapid Eksterjööris puuduvad ümberehitused. Muudatused on aset leidnud vaid detailides (vahetatud vihmaveetorud, mõned aknaklaasid peafassaadil).

    Interjööris on mitmed ümberehitused, mis kujutavad endast peamiselt

    muudatusi ruumijaotuses (vt joonised lk 14-15). Hoones on ruumid

    kohandatud tänapäevase kooli nõuetele. Ruumid on kaetud kaasaegsete

    viimistlus- ja kattematerjalidega (vt foto 036, 059). Esimese korruse koridori

    lõpus on endine kantselei ja raamatukogu vaheseinaga kitsamaks tehtud (vt

    joonised lk 14-15 ja fotod 035, 036). Endine direktori korteri läänepoolseim

    tuba on vaheseinaga poolitatud (042, 045) nagu ka esimesel korrusel asuv

    idapoolseim klassiruum (033, 034). Teisel korrusel on muudetud seinajaotust

    endises tütarlaste magamistoas, kus köögi laiendamiseks on sein tõstetud ühe

    akna võrra klassiruumi poole (056, 089) ning koridoris, kus on seinte maha

    võtmise ja ümberpaigutamisega pikendatud läänepoolse trepikojani (vt joonis

    lk 15 ja fotod 090, 093).

    Muu ajalooline teave Häädemeeste vallavalitsus, järelvalveametnikud ja lapsevanemad leidsid, et senised Sillukse ja Pändi koolihooned polnud õppimiseks kõlbulikud,

    probleeme oli ka ruumikitsikusega. 1933. aastal tehti ettepanekud uue kooli

    rajamiseks, millele plaanide tegemise käigus otsustati ka rahvamaja

    funktsioon lisada. Kooliskäijate arvu suurenemise üheks põhjuseks oli senise

    3-klassilise hariduse 6-klassiliseks muutmine 1930. aastal. Massiaru

    koolimaja-rahvamaja taheti ehitada puidust, kuid M. Merivälja tegi

    ettepaneku selle tulekindlast materjalist ehitada, mis ka heaks kiideti. 1973.

    aastast tegutsesid majas samaaegselt kaks kooli: Massiaru Algkool ja

    Massiaru Eriinternaatkool. 1976 kool suleti ja avati taas 1983. aastal.

    Massiaru koolimaja on suurepärane näide 1930. aastatel maapiirkonda

    jõudnud funktsionalismist, mis väljendub avalikus hoones.

    Eesti Vabariigi aegseid uusi koolimaju iseloomustab uuenduslik arhitektuur

    arhitektuurses kui ka esteetilises mõttes – klassiruumide paigutamine valgele

    küljele, avaruse hindamine, hügieenilisus. Funktsionalistlikus stiiliga hoone

    oli tollal moodsaim hoone Massiarus.

  • Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

    4

    3 ASUKOHA KIRJELDUS

    Massiaru koolihoone asub Massiaru küla keskel Laiksaare-Massiaru-Teaste ja Tali-Tuuliku-Massiaru tee

    ääres raamatukogu ja kaupluse vahetus läheduses. Hoone asub küla keskel. Kinnistut piirab põhjast ja läänest

    sõidutee. Idaküljele jääb Metsanurga krunt peamiselt põllumaaga. Kinnistu põhjapiir piirneb kinnistuga, kus

    asuvad kuivati ja töökojad. Koolimajani pääseb lääneküljelt asfaltkattega jalgteelt, mida piirab põõsastest ja

    puudest allee. Krundipiiri tähistab põhjast, läänest ja osaliselt ka idast ja lõunast kuuse- ja lehtpuude hekk.

    Koolihoone asub kinnistu keskel, kirdeosas on ristkülikulise põhiplaaniga ühekorruseline kuur-abihoone, mis

    on valminud nõukogudejal. Kagus paikneb tiik, mille vahetus läheduses on puudesalu ja laste mänguväljak.

    Krunt on heakorrastatud. Kool on teelt hästi vaadeldav (suvel-sügisel varjab lõunakülge lehtes puudesalu).

    4 ARHITEKTUURNE VÄLIS- JA SISELAHENDUS

    Mahuline ülesehitus Kahekorruseline, U-kujuline liigendatud põhiplaaniga (ebavõrdsete haaradega, pikemas haaras asub saal-võimla), väga madal kelpkatus. Hoone

    on liigendatud mahtudega – ühekorruselist kõrgete lagedega saalitiiba

    ühendab kahekorruselise klassiruumide plokiga ühekorruseline madal koridor.

    Lühem hoonetiib on kahekorruseline (algupäraselt asusid siin direktori ja

    õpetaja korterid). Mahulisi juurdeehitisi pole.

    Ehitusmaterjal seinad: nopsa-süsteemis silikaatkividest, vaheseinad: sõrestikseinad. aknad: puit.

    Väli- ja siseuksed: puidust tahveluksed, kahe poolega puidust tänavapoolne

    originaalne välisuks on varustatud klaasidega.

    Vahelaed: puit.

    Katus: tsingitud valtsplekk.

    Viimistlus: silikaatkividest ümarvuuktäitega.

    Väliskujundus ja

    iseloomulikud detailid

    Massiaru koolihoonet iseloomustab maakoolimaja (maa-arhitektuuri) kohta

    rikkalik terrasiitkrohviga dekoor, mis väljendub ilmekamalt peafassaadil

    (edelakülg). Peafassaadil on saaliakende kohal lukukivimotiiviga

    aknapealised. Koridori ja väikeste saaliakende vahel on tumendatud

    akendevahed. Eriti silmapaistev on vertikaalsust rõhutav terrasiitkrohviga

    tumendatud trepikojatoon. Peasissepääsu kohal on betoonist konsoolne kitsas

    varikatus. Teistel hoonekülgedel liigendavad fassaadist erineva tellislaoga

    akende sillused lihtsat seinapinda. Kahekorruselise hooneosa katuseräästa all

    jookseb hammasfriisimotiiv. Lõunakülje fassaadi teisel korrusel on akende

    vahel kaks terrasiitkrohvist dekoratsiooni. Akende rütm on klassideplokil

    ühtlane. Kahepoolne peauks on paigutatud fassaadijaotuses asümmeetriliselt,

    seda flankeerivad ruudujaotuseta aknad, mille kohale on paigutatud

    marmortahvlid kooli nimetusega. Akende rütm lisab vertikaalsust (saali-,

    koridori-, trepikojaaknad). Eraldi sissepääs saaliruumi asub pikema

    hoonetiiva otsafassaadil, kust saali pääseb ümarkaarsest kojast. Puitaknad on

    suuremas osas originaalsed (klaasid on vahetatud saali ja klassideplokki

    ühendavates akendes).

    Aknapiidad on modernistlikult punased. Punane värvijaotus kordub ka

    välisustel. Peasissepääsu rõhutab ukse kohal olev pikk esinduslik lipuvarras.

    Lühema hoonetiiva katusel on segmentkaarne aken.

    Plaanilahendus Hoone põhikehandis (lõunaküljel) asub klassiruumide plokk, pikemas hoonetiivas saaliruum ning lühemas endised õpetajate korterid. Peasissepääs

    asub lääneküljel (ülejäänud sissepääsud asuvad hoonetiibade otsafassaadidel,

    lühema tiiva hoovipoolsel küljel ning kolm sissepääsu saaliruumi

    hoovipoolsel küljel). Peauksest sisenedes avaneb otse ees pikk koridor,

    millest pääseb paremal suunas nelja klassiruumi. Sissepääsust vasakule

    minnes riietehoiuruumist möödudes pääseb avarasse saali, millel on

    kõrgendatud lava koos lavaluugi ja lava tagant keldrisse viiva näitlejate

    ruumidega. Hoone pikemas tiivas asub maakoolimajade kohta erandlikult

  • Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

    5

    suur saal (istekohti oli 250 inimesele). Kui tavaliselt kasutati

    maakoolimajades näitelavaks lükatava vaheseinaga käsitööklassi, siis

    Massiaru koolimajas oli spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud lava.

    Kusjuures lava tagant pääses ka näitlejaile mõeldud ruumidesse

    keldrikorrusel.

    Koridori lõpus pääseb lühemas hoonetiivas asuvasse endisesse direktori

    korterisse (neli tuba ja köök), millest on ümber seatud õpetajate toaks ja

    kantseleiks. Koridori lõpus vasakule poole jääb lühemas hoonetiivas olev

    trepikoda, kust pääseb neljakäigulisest mademetega trepist teisele korrusele,

    pööningule, keldrisse ja sisehoovi.

    Peasissepääsu kõrval olevast kolmekäiguline mademetega trepist üles minnes

    asetseb paremat kätt klassiruum (praegu muuseumi tuba) ning otse suunas

    pikk koridor, mis ulatub lühemasse hoonetiiba, milles on algse planeeringuga

    kaks õpetaja korterit. Koridorist paremat kätt asuvad klassiruumid ja toad.

    Sisekujundus ja

    iseloomulikud detailid,

    sisustus, mööbel

    Massiaru koolimaja sisekujundus ja plaanijaotus on tänu algse funktsiooni

    säilimisele suuresti algupärane. Euroremonditud on vaid esimese korruse

    esik-garderoob ja kõrvalasuvad tualettruumid ning köök teisel korrusel (foto

    089). Ruumijaotuses on vähe muudatusi tehtud.

    Sisekujundus on dekoorivaene, esinduslikum ruum on avar saal. Laes on kaks

    lakoonilist rosetti (foto 109). Saalis on säilinud kõrge lava ning ka lavaluuk

    (foto 112).

    Esimese ja teise korruse koridorides on säilinud originaalsed 1,5 m kõrguseni

    ulatuvad seinapaneelid (foto 031), enamikes ruumides on need

    nõukogudeajal välja vahetatud (foto 099). Uued vineertahveldised on

    äratuntavad väiksema laiusega ülekatteliistude poolest (foto 090). Esimesel

    korruse paljudes klassiruumides on säilinud originaalne laudpõrand koos

    põrandaliistudega. Koridoris ja saalis vahetati 1960. aastatel põrandakate uue

    vastu. Sisemised tahveluksed (nelja tahvliga) uksepiitade ja piirlaudadega on

    suuremas osas säilinud (fotod 027, 084, 041, 044, 073) kuid ukselingid on

    välja vahetatud. Klassiruumide uksed on tüüpiliselt kahepoolsed. Viimistlus

    (värvitud seinad, alumisel korrusel end. direktori korteris tapeet) on uus, kuid

    järgib algset heledat värvilahendust. Köögi, tualettruumide ja koridori põrand

    teisel korrusel on kaetud PVC-kattematerjaliga. Teise korruse fuajees on uus

    parkettpõrand. Kaks kivitreppi koos käsipuuga on originaalsed, nii hoone

    põhikehandis olev kolmekäiguline mademetega umbtarandile kinnitatud

    käsipuuga murdtrepp (fotod 104, 107) kui ka lühemas hoonetiivas asuv

    neljakäiguline mademete ja tarandipostidega murdtrepp (foto 52).

    Hoones on säilitatud originaalsed malmradiaatorid esimesel korrusel ja

    osaliselt ka teisel. Majas asuvatest uuematest radiaatoritest on need

    äratuntavad kitsamatest „ribidest” (foto 046, 053). Hoones on säilinud osa

    vanu kraanikausse - esimesel korrusel end. direktori korteris (foto 043), teisel

    korrusel idapoolsemas korteris (foto 59) ning teise korruse pesuruumis (foto

    100). Endistes õpetajate korterites on säilinud ka algsed ahjud ja pliidid (fotod

    060, 064, 066, 075).

    Algsest mööblist on alles 1930. aastatest pärinevad kaks kappi (fotod 069,

    117).

    Stiililine kirjeldus Funktsionalistlik hoone art déco´like lisandustega (dekoratiivsed terrasiitkrohvist aknapealised, räästaalune hammasfriis, dekoratiivsed

    motiivid lõunafassaadil). Funktsionalismile omaselt esineb Massiaru

    koolimajal puhta materjali väljenduse printsiip viimistlemata kivivoodris,

    madalas kelpkatuses ja asümmeetria taotluses fassaadil (peaukse asetus).

    Vertikaalliigendust lisab tumedaks krohvitud trepikojatsoon. Funktsionalistlik

  • Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

    6

    arhitektuur oli 1930. aastatel tugevalt art déco mõjuline, Massiaru koolimajas

    väljendub see esinduslike dekoratiivsete elementide kasutamises nagu

    saaliakende kohal olevad kontrastsed detailid ja räästaalust kaunistav

    hammaskarniis.

    5 ÜLDSEISUKORD JA HOOLDUSASTE

    Hoone üldine seisukord on rahuldav. Vundament on rahuldavas seisukorras. Hüdroisolatsioon on puudulik,

    keldrisse koguneb niiskematel perioodidel vesi (foto 050). Seinakonstruktsioonid on rahuldavas seisukorras,

    kohati halvas – teisel korrusel on seinale voolanud vihmavee tõttu tekkinud niiskuskahjustused (fotod 093,

    094), saaliosas on sarnased kahjustused (110). Lagedest on veekahjustusi teisel korrusel lääneküljel olevas

    klassitoas (102), fuajees (085). Katusekonstruktsioon on rahuldavas/halvas seisukorras. Korstende ümbruses

    katus lekib (079). Karniisilt on krohv osaliselt irdunud, probleemsed on vihmaveetorude ümbrused, eriti

    põhjaküljel (foto 087). Lõunaküljel on see asendatud laudkarniisiga.

    Sadevetesüsteem on rahuldav. Peafassaadil on vihmaveetorud välja vahetatud. Mujal on originaalsed laia

    lehtriga neljatahulised vihmaveetorud säilinud.

    Aknad on rahuldavas seisukorras.

    Hoone lõunaküljel on vihmaveetorude ümbrust hilisemalt krohviga uuendatud (009, 011). Välisviimistlus on

    rahuldavas seisukorras, vihmaveetorude ümbruses (lõunaküljel) on krohv maha pudenenud (foto 010).

    Hoonel on amortiseerumise märke, kuid üldiselt on hoone olemasolevate võimaluste piires hästi hooldatud.

    Hoone ümbrus on hooldatud.

    6 HINNANG ARHITEKTUURSELE SÄILIVUSELE

    Hoone välisilme on säilinud peaaegu autentsel kujul (v.a. mõned detailid – mõnede vihmaveetorude vahetus,

    osaliselt krohvitud fassaad vihmaveetorude tagant). Interjööris on plaanilahendus suurelt jaolt algne.

    Interjööris on säilinud mitmeid algseid elemente – tahveluksed, poolde seina ulatuv seinalaudis, rosettaknad

    saalis, lava koos lavaluugiga, malmradiaatorid, isegi kraanikausid ning ahjud.

    Plaanijaotuses tehtud muudatustega on kohandatud hoonet kaasaja nõuetele, kuid need ei ole mastaapsed.

    Koolihoonet tahetakse õpilaste väikese arvu tõttu lähiaastatel sulgeda, kuid kohalikus omavalitsuses

    loodetakse vähemalt hoones seltsimaja funktsioon säilitada.

    7 KAITSE ALLA VÕTMISE PÕHJENDUS

    Massiaru koolihoone on üks silmapaistvaimaid maakoolimaju Eestis, mis on arhitektuurse kui ka kohaliku

    kultuuriloolise väärtusega. Pärnu maa-arhitekti Märt Merivälja projekteeritud funktsionalistliku koolimaja

    moodsus seisneb liigendatud mahtudes, erinevalt viimistletud pindades, asümmeetrilises plaanijaotuses,

    kõrges arhitektuurses ja ehituslikus kvaliteedis. Väärtus seisneb ka küllaltki suurel määral säilinud interjööris.

    Kuna hoone ei paikne miljööväärtuslikul hoonestusala ega muinsuskaitseala kaitsevööndis, siis on otstarbekas

    rakendada ehitise kui üksikobjekti suhtes riiklikku kaitset. Väärika hoone tulevik on ebaselge ja vajab seeläbi

    kõrgendatud tähelepanu ja kaitset, mida tagaks hoone riikliku kaitse alla võtmine.

    8 MÄLESTISE TUNNUSED

    1. Terviklikult säilinud algse mahu, fassaadilahenduse ja plaanilahendusega ning osaliselt ka

    siselahendusega funktsionalistlikus stiilis koolihoone.

    2. üks silmapaistvamaid ja arhitektuurselt kõrgetasemelisemaid maakoolimaju Eestis.

    3. Üks väheseid algupärase kasutusfunktsiooni säilitanud eestiaegne koolihoone maapiirkonnas.

    4. Massiaru koolimaja on projekteeritud Pärnus tegutsenud aktiivse arhitekti Märt Merivälja poolt,

    kelle looming on seni leidnud vähe tähelepanu.

    8 ETTEPANEK MÄLESTISE LIIGI KOHTA

    Ehitismälestis

    9 VÄLITÖÖDE TEOSTAMISE AEG

    14. august 2012, 01. aprill 2012 (fotod 001, 002, 003)

    10 Koostaja andmed: Sandra Mälk

  • Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

    7

    Kasutatud materjal:

    1. Eesti Arhitektuurimuuseum. Massiaru algkool. F. 2, n. 5, s. 27.

    2. Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum. Massiaru algkool, F54129-36.

    3. Kalm, Mart. 1930. aastate funktsionalism Eestis: meie ise moodsas maailmas. – Toisin.

    Funktsionalism ja neofunktsionalism Eesti Arhitektuuris. Eesti Arhitektuurimuuseumi

    väljaanne. 1993, lk 5.

    4. Iir, M.; Iir, Ü.; Põldur, L. Massiaru Kool 60. Pärnumaa: Trükk AS. 1998.

    5. Sandra Mälk. Eesti maa-algkoolid 1920-40. Ajalugu, tüpoloogia, väärtused ja säilitamine

    (magistritöö). Eesti Kunstiakadeemia: 2012.

  • Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

    8

    JOONISED

    1. Asukoha skeem

    2. Ettepanek kaitsevööndi piiride määramiseks

    - mälestis - kaitsevööndi piir

    Kaitsevööndi piir kattub Massiaru koolihoone krundipiiridega. Sellega tagatakse hoone vaadeldavus

    peafassaadidele läänest ning lõunast ja hoone positsiooni säilimine ümbruse suhtes. Sellega on

    kindlustatud ka algsest krundijaotusest säilinud kooliaia jaotus (viljapuuaed krundi põhjaosas).

  • Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

    9

    3. Projekti joonised (EAM. F. 2, n. 5, s. 27)

  • Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

    10

  • Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

    11

    FOTODE NIMEKIRI JA ASUKOHAD PLAANIL

    (* - tähistatud fotod on töös esitatud)

    välisvaated:

    001.jpg - vaade hoonele läänest (foto, 12. aprill 2012)*

    002.jpg - vaade hoonele põhjast (foto, 12. aprill 2012)*

    003.jpg - vaade hoonele edelast (foto, 12. aprill 2012)*

    004.jpg - vaade peasissekäigu kohal olevale varikatusele

    005.jpg - vaade peauksele

    006.jpg - vaade peaukse kõrval olevale marmortahvlile

    007.jpg - vaade peaukse esisele trepile

    008.jpg - nurgakivi

    009.jpg - vaade hoone läänepoolsele nurgale

    010.jpg - vaade lõunaküljel asuvale vihmaveetorule*

    011.jpg - vaade lõunaküljel asuvale vihmaveetorule

    012.jpg - vaade lõunaküljel asuvale ehisdetailile

    013.jpg - vaade hoovi pool idaküljel asuvale vihmaveetorule*

    014.jpg - vaade põhjaküljel asuvale sissepääsule (end. õpetajate korterite eraldi sissepääs)

    015.jpg - vaade hoovipoolsele küljele (põhjakülg)*

    016.jpg - vaade hoovipoolsele küljele (põhjakülg)

    017.jpg - vaade saali otsafassaadil asuvale sissepääsule

    018.jpg - vaade saali otsafassaadil asuvale sissepääsule

    019.jpg - vaade saali otsafassaadil asuvale vihmaveetorule*

    020.jpg - krundi idapoolses osas olev abihoone (pole algupärane)*

    021.jpg - vaade kooliaiale läänesuunas

    Sisevaated:

    I korrusel:

    022.jpg - vaade peauksele*

    023.jpg - vaade peauksele ja trepile

    024.jpg - vaade algsele malmradiaatorile esimese korruse koridoris

    025.jpg - vaade koridorile kagusuunast*

    026.jpg - läänepoolseim klassiruum

    027.jpg - teise klassiruumi uks*

    028.jpg - teises klassiruumis asuvad seinapaneelid

    029.jpg - vaade teise klassiruumi

    030.jpg - vaade teise klassiruumi*

    031.jpg - koridori paneel

    032.jpg - vaade kolmandasse klassiruumi

    033.jpg - neljas klassiruum (praegune jõusaal)

    034.jpg - neljas klassiruum (praegune jõusaal)*

    035.jpg - vaade kantselei esisele koridorile

    036.jpg - vaade end. kantselei

    037.jpg - vaade kantselei kõrval asuvale sahvrile

    038.jpg - vaade õpetajate toale (end. direktori korter)

    039.jpg - vaade õpetajate toale (end. direktori korter)

    040.jpg - vaade direktori toale (end. direktori korter)

    041.jpg - direktori toa olev uks (end. köögi ja toa vaheline uks)

    042.jpg - vaade end. direktori korteri köögile

  • Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

    12

    043.jpg - kraanikauss end. direktori korteri köögis

    044.jpg - sahvri uks end. köögis

    045.jpg - vaade köögiruumi

    046.jpg - originaalne malmradiaator õpetajate toas*

    047.jpg - vaade profileeritud aknalauale õpetajate toas

    048.jpg - vaade korterite poolsele trepikoja sissepääsule*

    049.jpg - vaade korterite poolsele trepikoja sissepääsu uksele

    050.jpg - vaade keldrile

    051.jpg - vaade keldrile

    052.jpg - vaade trepikojale*

    053.jpg - algupärane malmradiaator trepikojas*

    107.jpg - vaade peatrepikojale*

    108.jpg - vaade saalile lõunast*

    109.jpg - laerosett saalis*

    110.jpg - veekahjustus saali lõunaküljel*

    111.jpg - vaade saalile

    112.jpg - vaade lavaaugule

    113.jpg - vaade lava tagaküljele

    114.jpg - lavaalune kelder

    115.jpg - vaade lõunapoolsel küljel asuvale toale (neljas klassiruum)

    116.jpg - vaade lõunapoolsel küljel asuvale toale

    117.jpg - raamatukapp

    118.jpg - tualettruumid

    II korrusel:

    054.jpg - fuajee hoone idatiivas (end. õpetajate korterite plokis)

    055.jpg - fuajee hoone idatiivas (end. õpetajate korterite plokis)*

    056.jpg - idapoolne klassiruum

    057.jpg - aken idapoolses klassiruumis

    058.jpg - idapoolne klassiruum

    059.jpg - algupärane kraanikauss end. õpetaja korteris

    060.jpg - ahi end. õpetaja korteris*

    061.jpg - lõunapoolseim end. õpetaja korter

    062.jpg - veekahjustus end. õpetaja korteri lael (lõunapoolseim korter)*

    063.jpg - end. õpetaja korter (lõunapoolseim korter)

    064.jpg - pliit-ahi end. õpetaja korteris (edelapoolseim korter)

    065.jpg - vaade uksele end. õpetaja korteris (edelapoolseim korter)

    066.jpg - ahju luuk end. õpetaja korteris (edelapoolseim korter)

    067.jpg - vaade toale end. õpetaja korteris (edelapoolseim korter)

    068.jpg - vaade toale end. õpetaja korteris (edelapoolseim korter)

    069.jpg - vaade kapile (edelapoolseim korter)

    070.jpg - vaade toale end. õpetaja korteris (edelapoolseim korter)

    071.jpg - vaade toale end. õpetaja korteris (edelapoolseim korter)

    072.jpg - radiaator end. õpetaja korteris (edelapoolseim korter)

    073.jpg - vaade uksele end. õpetaja korteris (edelapoolseim korter)

    074.jpg - koridor kahe end. õpetaja korteri vahel

    075.jpg - pliit põhjapoolses end. õpetaja korteris

    076.jpg - vaade põhjapoolsele end. õpetaja korterile

    077.jpg - vaade põhjapoolsele end. õpetaja korterile

    078.jpg - vaade katusekonstruktsioonidele*

  • Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

    13

    079.jpg - vaade pööningule

    080.jpg - vaade katusele*

    081.jpg - vaade katusele

    082.jpg - vaade katusele

    083.jpg - vaade end. õpilaste ühiskööki

    084.jpg - uksed end. õpilaste ühisköögis*

    085.jpg - lagi end. õpilaste ühisköögis*

    086.jpg - vaade end. õpilaste ühisköögis

    087.jpg - vaade lühema hoonetiiva hoovipoolse külje karniisile*

    088.jpg - vaade lühema hoonetiiva hoovipoolse küljele

    089.jpg - köök

    090.jpg - seinapaneelid end. ühisköögis

    091.jpg - uks end. ühisköögis

    092.jpg - tüüpiline ukselink hoones

    093.jpg - vaade pesemisruumi kõrval olevale toale

    094.jpg - pesemisruumi kõrval asetseva toa niiskuskahjustused seinal*

    095.jpg - vaade klassiruumile (end. poiste magamistuba)

    096.jpg - vaade kahjustatud laele end. poiste magamistoas

    097.jpg - vaade klassiruumile (end. poiste magamistuba)

    098.jpg - vaade malmradiaatorile end. poiste magamistoas

    099.jpg - vaade koridorile

    100.jpg - algupärased kraanikausid pesemisruumis*

    101.jpg - läänepoolne klassituba, praegune muuseumituba

    102.jpg - vaade niiskuskahjustustega laele läänepoolses klassitoas

    103.jpg - vaade läänepoolsele klassitoale

    104.jpg - vaade peatrepikojale

    105.jpg - vaade laele peatrepikojas

    106.jpg - vaade peatrepikoja aknale

  • Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

    14

    ESIMENE KORRUS

    - fotode asukohad

    - tänaseks lammutatud seinad

    - lisatud vaheseinad

  • Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

    15

    TEINE KORRUS

    - fotode asukohad

    - tänaseks lammutatud seinad

    - lisatud vaheseinad

  • Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

    16

    FOTODE VALIK

    AJALOOLISED FOTOD

    Ajal_01. Massiaru algkool. Ehitusjärgne foto, vaade edelast. Foto: Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum, F54129-

    36.

    Ajal_02. Valmimisjärgne foto. Massiaru Algkooli arhiiv.

  • Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

    17

    Ajal_03. Massiaru algkool-rahvamaja ehitamine 1937. Massiaru Algkooli arhiiv.

    Ajal_04. Massiaru koolihoone idakülg. Massiaru Algkooli arhiiv.

  • Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

    18

    KAASAEGSED FOTOD

    001

    002

  • Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

    19

    003

    015

  • Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

    20

    010

    013

  • Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

    21

    019

    020

  • Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

    22

    022

    107

  • Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

    23

    108

    109

  • Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

    24

    110

    025

  • Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

    25

    027

    030

  • Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

    26

    033

    046

  • Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

    27

    048

    052

  • Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

    28

    053

    055

  • Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

    29

    060

    062

  • Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

    30

    064

    084

  • Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

    31

    085

    087

  • Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

    32

    094

    100

  • Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

    33

    078

    080