Metsamees 124 (oktoober, 2015)

RMK AJAKIRI WWW.RMK.EE/METSAMEES OKTOOBER 2015 NR 3 (124) 16. AASTAKÄIK

lk 11

Suur torm nihutas võimete ja teadmiste piire

Uus inimliik – Homo lohacus jobuensislk 19

Kirde regioon: karjäärid, metsad, istutusmahudlk 31

Kaitsevägi võttis oma kasutusse tubli tüki riigimetsalk 15

Sisukord

MetsameesAjakiri Metsamees on RMK töötajatele ja partneritele mõeldud väljaanne, mille esmanumber ilmus 2000. a maisNr 3 (124)Oktoober 2015Ilmub 4 korda aastas

3 Juhtkiri Globaalsest mõtlemisest igapäevase tegutsemiseni

4 Uudised 11 Peateemad 11 Suur torm nihutas võimete ja teadmiste piire 15 Kaitsevägi võttis oma kasutusse tubli tüki riigimetsa 19 Prügikaameratesse jäävad Homo lohacus jobuensis’ed 21 KOMMENTAAR Poollooduslike koosluste hooldusrendile andmist võiks lihtsustada 23 PARTNER Järva Teed ehitab metsateid, aga ajab vajadusel ka kraavid kinni 27 PERSOON Leili Mihkelson talletab metsaelu veebipäevikusse

31 RMK üle Eesti 31 ÜKSUS Kirde regioon: põlevkivikarjäärid, metsamassiivid, suurimad istutusmahud 35 AMET Mõnusa matka eest tasub tänada ka loodusvahti

37 Teadusuuringud Keskkonnasäästlik biovaha kaitseb puid männikärsaka eest

41 Puhkepäev 41 Maailma metsad Mets, kus puhkab suurmehe süda 47 Ürituste kalender 48 Pärandkultuur Mulkide tõdemus: tahad latva ronide, akka tüvest peale! 50 Sündmused Rahvusvahelised puupäevad Väljasõit seente juurde 52 Loodusblogi Noppeid loodusblogist 54 Õnnitlused Juubilarid: september–detsember 56 Spordiklubi 58 Kilde Sagadi metsamuuseumi fotokogust Aleksei Zverjevi tähtis külaskäik 60 Metsik disain Uus trend – puidust käekellad 61 Metsamees soovitab: raamat 62 Ristsõna

63 Uued töötajad

VÄLJAANDJA: RMKTOIMETUSE AADRESS:Metsamees Toompuiestee 24 10149 TallinnTelefon 676 [email protected] www.rmk.ee/metsamees PEATOIMETAJA:Katre RatasseppTOIMETAJA:Kristiina HangaKEELETOIMETAJA:Tuuli KaalepDISAINITIIM:DFIdentity Matters & Visual Affairs™TRÜKK: AktaprintTIRAAŽ:3100KAANEFOTO: Rasmus Jurkatam (esikaas)LEVI JA AADRESSIDE PROBLEEMID: [email protected]

Ajakiri Metsamees on trükitud paberile RecyStar® Polar (valmistatud 100% korduvkasutusega kiust)

RMK AJAKIRI WWW.RMK.EE/METSAMEES OKTOOBER 2015 NR 3 (124) 16. AASTAKÄIK

lk 11


Uus inimliik – Homo lohacus jobuensislk 19

Kirde regioon: karjäärid, metsad, istutusmahudlk 31

Kaitsevägi võttis oma kasutusse tubli tüki riigimetsalk 15

2

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015

Juhtkiri

Suvi on läbi saanud (kui seda tänavu üldse oli, ütleksid mõned) ja sügis kätte jõudnud (no kus need seened siis on?), aga looduses käib elu ikka ühte ja sama ringi pidi. Jälle on käes aeg teha panuseid, kas sel aastal talve tuleb või jäävad suusad taas keldrisse tolmu koguma. Meie kliima-asjatundjad on pandud päris hullu olu-korda – globaalse kliimamuutuse valguses ooda-takse neilt ennustust mitte ainult järgmise, vaid tervelt järgmise saja aasta temperatuuri, tuule suuna ja kõigi teiste parameetrite kohta, mille abil ilma kirjeldatakse. Kõik ikka selleks, et jõuaksime hinnata, kuidas võimalike muutustega ümbritsevas elukeskkonnas toime tulla. Selle tänamatu töö tulemuseks on värskelt saa-dud teadmine (usk, arvamine), et saja aasta pärast on keskmine temperatuur Eestis ca 3–4 kraadi võrra kõrgem, tuuled tugevamad, lumikate harul-dus, Läänemere jäätumisest räägitakse ainult mineviku vormis ja metsa talveteede tegemisest pole põhjust unistadagi. Laual on muidugi ka vastupidiseid arvamusi ja eks aeg annab lõpuks arutust, aga fakt on see, et ilmaolude kiire vahel-dumine ja ekstreemsete sündmuste – näiteks meidki oluliselt mõjutanud Tudu ja Eisma tormide – sagenemine on paratamatus, millega tuleb leppida. Ka meilt küsitakse Vabariigi Valitsuse poolt välja töötatava saja aasta kliimamuutuste kohanemiskava sisendit. Paind-likkus metsatööde korraldamisel, mida Virumaal mõlema ülalnimetatud olukorra lahendamiselgi kasutada tuli ja tihedalt paigutatud ning hästi korras hoitud teede- ning kuivendussüsteemide võrk on „meetmed”, mille meie peame suutma tagada selleks, et riigi toimimine muutuvates keskkonnatingimustes kannatada ei saaks. Kohanema peab inimene, kohanema peab ka mets. Metsal, tuleb tunnistada, on hoopis raskem kohaneda inimtekkeliste mõjutuste kui kliima

muutumisega. Siiski on hea teadmiseks võtta, et vaatamata globaalsele rahvastiku kasvule on ÜRO vastavaldatud metsaraporti kohaselt ikkagi üle 30% Maa maismaa territooriumist endiselt metsaga kaetud. Ja mis veelgi olulisem – kuigi viimase 25 aasta jooksul on igal aastal metsa-pindala keskeltläbi 5 miljoni hektari võrra väik-semaks jäänud (s.o umbes Eesti ja Läti metsade jagu kokku), on vähenemise kiirus viimasel viiel aastal kolmandiku võrra langenud. Veelgi oluli-sem, metsade taandumiskiirus jääb kümme korda alla rahvastiku kasvukiirusele. Palju numbreid ja suhtarve, mis igapäevases elus väga palju kasutus-otstarvet ei oma, aga võiksid siiski aidata meil teadvustada ja kinnistada arusaamist, et metsa arukas kasutamine on metsamaa kasutusotstarbe muutmisest etem mitte ainult kliimamuutustega toimetulemiseks, vaid ka rahvaarvu suurenemi-sega kaasneva tarbimiskasvu rahuldamiseks. Ja kindlasti on see parem alternatiiv looduse kaits-mise egiidi all inimese metsast väljatõrjumisele. Näpuga näitajaid ja tagantjärele tarku on terve maailm täis. Ja kindlasti tulebki nii 50 (!) miljoni hektari iga-aastaste metsapõlengute, sigu mööda ruttava katku, ja mis seal salata, ka Aafrikast ja

Aasiast pärit põgenikevoolu põhjuseid otsida kliima muu-tumisest ja maailma rahva-arvu kasvamisest. Aga meie jaoks on oluline teadmine,

et harilik mänd jääb meie laiuskraadil ka edaspidi valdavaks puuliigiks, tänagi enamasti vähemalt kahe puuliigi segus kasvavad puistud saavad ka tulevikus tormidest kõige vähem kannatada ning mets, mis meie käsutuses olevast 45 000 hekta-rist juba enam kui poole katab, lubab meil endale majad ehitada ning need soojaks kütta ka siis, kui maailmas nafta- ja gaasikraanid süsiniku emi-teerimise lõpetamiseks täiesti kinni keeratakse. Ainult ühte asja on tarvis – tarka majandamist.

Maa maismaa territooriumist on metsaga kaetud 30%.

Aigar KallasRMK juhatuse esimees

Globaalsest mõtlemisest igapäevase tegutsemiseni

3


Uudised

RMK tellimusel ehitatakse ja uuendatakse sel aastal üle Eesti 489 kilomeetrit metsateid, kuivendussüsteeme rekonst-rueeritakse 23 800 hektaril.

Sellisteks investeeringuteks ja regulaarseteks hooldustöödeks kulub aastas 23,3 miljonit eurot. Kõige rohkem tehakse RMK metsaparandustalituse juhataja Margus Reimanni sõnul töid Eesti metsarikkai-mates maakondades Pärnu- ja Ida-Virumaal. „Märkimisväärsed on töömahud ka Jõgevamaal, Lääne-Virumaal, Valgamaal ja Põlvamaal, kus valmivatesse objektidesse investeeritakse maakonniti 1,3–1,8 miljonit eurot,” sõnas Reimann. Teid ja kuivendussüsteeme ei valmi tänavu vaid Hiiumaal. Valda-valt lõpevad tööd septembris-oktoobris, RMK-le pakub

teenust üle poolesaja ettevõtte. Metsateid rajatakse ja vanu metsakuivendussüsteeme rekonstrueeritakse selleks, et parandada ligipääsu metsa, liht-sustada metsatöid ning säilitada varasema kuivendusega saavu-

tatud puidu lisajuurdekasv ja parem kvaliteet. Teadlaste hinnangul kasvab tänu metsa-kuivendusele Eestis igal aastal ligikaudu üks miljon tihu-meetrit puitu rohkem. (MM)

Valmib ligi 500 kilomeetrit metsateid

Premeeritud magistritöö toob välja kitsaskohadRMK premeeris 700 euroga Eesti Maaülikooli magistrant Sandra Silma, kes uuris oma lõputöös rohunditerikaste kuusikute elupaiga seisundit ja taimestikku.

Magistritööst selgub, et praegu Natura 2000 võrgustikus kaitse alla võetud rohunditerikastest kuusikutest paljud ei kvalifit-seeru tegelikult selle liigituse alla ning juba kaitse alla võetud alasid oleks vaja senisest oluliselt paremini uurida. RMK juhatuse liikme Tiit

Timbergi sõnul on preemia saanud Sandra Silma töö väga aktuaalsel teemal, põhjalik ja andis juurde uusi teadmisi. „Uute alade kaitse alla võtmise asemel tuleks juba kaitse all olevaid alasid paremini inven-teerida ning viia vastavusse metsa tegelik olukord ja selle kajastumine andmebaasides,” sõnas Timberg. „Näiteks selgus magistritöö käigus läbi viidud välitöödest, et vaadeldud aladel oli kaitsealuseid liike lausa kolm korda rohkem kui andmebaasides kirjas.”

Magistritööst ilmneb, et pal-jud praegu kaitse alla võetud rohunditerikkad kuusikud ei kvalifitseeru selle elupaigatüübi alla, sagedaseim põhjus selleks oli ala kasvukohatüüp, mis keh-tivast klassifikaatorist lähtuvalt ei iseloomusta rohunditerikkaid kuusikuid. Tiit Timbergi sõnul viitab see vajadusele korrigee-rida rahvuslikke klassifikaato-reid ning leida juba olemas-olevate kaitsealade seast üles rohunditerikkad kuusikud, mis sisuliselt sellesse kategooriasse kuuluvad ja kaitset vajavad. Magistritööd juhendasid Henn Korjus ja Teele Paluots. RMK on parimat maaülikooli magistritööd premeerinud juba 15 aastat. (MM)

LIGIPÄÄS: Parem metsateede võrgustik lihtsustab metsatöid ja on oluline ka metsatulekahjude kustutamiseks, seenelistele-marjulistele ja matkajatele. Pildil kolm aastat tagasi rekonstrueeritud Kõõru metsatee Saaremaal.

Foto

: KAU

PO K

IKKA

S

4


Uudised

Armastuse skulptuur kattub lukkudegaSuvel Keila-Joa pargis avatud Mati Karmini skulptuur „Kaks südant” on hästi omaks võetud ning oma igavese armastuse kinnita-miseks on sinna kolme kuu jooksul tabaluku kinnitanud üle 120 paari.

„Esimese kolme kuu põhjal võib arvata, et skulptuur on hästi vastu võetud ja traditsioon sildadelt jõesaarele edukalt üle kandunud,” hindas olukorda RMK loodushoiuosakonna Tallinna piirkonna juhataja Kristjan Maasalu. „Päevas on Keila-Joa pargis käinud kesk-miselt vähemalt üks paar ning meeldiva uudisena ei ole peale skulptuuri avamist keegi ripp-sildadele enam lukke kinnitanud.” Varem kinnitasid noorpaarid oma pulmapäeval tabalukke Keila-Joa pargi sildade külge, kuid see rikkus sildade konstrukt-sioone ning vanad lukud tuli renoveerimistööde käigus eemal-dada. Et kaunist traditsiooni

MIS SAMMAL ON?: Koolitus oli praktiline, suurem osa toimus metsas.

elus hoida ja sildadelt eemal-datud lukkudele uus väärikas koht leida, telliti skulptor Mati Karminilt avangardlik metall-varrastest skulptuur põimunud südametega. „Küllap väljendab jõgi elu voolavust, liikumist ja ühiselt

kinnitatud lukk selle kohal armunute lootust, et kaunis tunne kestab igavesti,” sõnas Mati Karmin skulptuuri avamisel, kui sellele kinnitasid oma luku nii sel päeval abiellunud noor-paar kui ka viiendat pulma-aasta-päeva tähistanud paar. (MM)

KIBE!: Skulptor Mati Karmin rõõmustab – töö on läinud asja ette, vastabiel-lunud Aljona ja Artjom on oma armastuse kindlalt lukku pannud.

Foto

: ER

NES

T BO

ND

AREN

KO

RMK sai juurde 58 vääris-elupaikade asjatundjat58 RMK metsnik-metsakor-raldajat ja looduskaitsespet-sialisti läbisid koolituse, mis andis neile vajalikud teadmised ja oskused vääriselupaikade äratundmiseks looduses. Kokku töötab selle pädevu-sega inimesi RMK-s nüüd 93.

Vääriselupaiga inventeerijate kümnepäevane koolitus koosnes kevadisest, suvisest ja sügisesest

õppetsüklist, mille käigus õpiti peamiselt välitöödel tundma vääriselupaikade struktuuri ja indikaatorliike. RMK hoole all olevast riigimetsast moodustab rangelt kaitstav mets 18,4%, majanduspiirangutega mets 20,7% ning majandatav mets 60,9%. Vääriselupaigad liigi-tuvad rangelt kaitstava metsa alla. Vääriselupaigaks loetakse kuni seitsme hektari suurust

ala, kus suure tõenäosusega võib esineda ohustatud, ohu-alteid või haruldasi liike. RMK hoole all olevas metsas on het-kel 14 600 hektarit vääriselu-paikasid, uusi alasid on seni lisandunud igal aastal. (MM)

Foto

: AN

TS A

NIM

ÄGI

5


Raielangil anti kätte tähtis tunnistus

Uued võimalused metsandusõppes

Suve hakul anti Luua metsanduskoolis välja Eesti saja tuhandes kutsetunnistus, selle sai Võrumaa harvesteri-operaator Aare Aasa.

Aare on Luua metsanduskooli vilistlane, läbinud töökoha-põhise õppe ja töötab praegu riigimetsas. Iseõppijana alusta-nud mees töötas esmalt välja-vedajal, hiljem läks aga üle langetustraktorile ehk harves-terile. Luua metsanduskooli õppima tuli ta tööandja, RMK lepingupartneri – FIE Aare Kanniku soovitusel. „Algul arvasin, et ega midagi eriti õppida polegi, töökogemust oli ikka aastaid. Aga koolis sai selgeks, et midagi juurde õppida on alati,” rääkis Aasa.

Alanud õppeaasta tõi kaasa uued erialad maaülikoolis ja Luua metsanduskoolis.

Eesti maaülikoolis saab nüüd omandada puidutöötlemise teh-noloogia rakenduskõrgharidust, nelja-aastane õpe toimub koos-töös Võrumaa kutseharidus-keskusega. Üliõpilased saavad teadmised ja oskused nii puidu esmaseks töötlemiseks, projekteerimiseks ja disaini-miseks kui ka puittoodete lõppviimistlemiseks. Luua metsanduskool pakub sellest aastast metsandusspet-sialisti õpet, mis on kõige kõr-gema astme kutseharidus. Eriala lõpetajad saavad töötada näiteks tehnikute, metsakorraldajate,

SAJA TUHANDES: Ümmarguse numbriga kutsetunnistuse saanud Aare Aasal on metsatöökogemust juba 21 aastat.

Metsandustöötajatele, seal-hulgas harvesterioperaatoritele, on kutse andjaks Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) ning Luua metsanduskool. Alates aastast 2006 on liit välja andnud kokku 1822 kutsetun-nistust, neist 284 harvesteri- ja forvarderioperaatoritele. Lisaks metsamasinate operaa-torite kutsele omistab EMPL kutset saematerjalide tootjatele ja töötlejatele, arboristidele, raie töölistele, metsuritele ja metsandusspetsialistidele, kelle ametile on loodud kutsestandard. Kutsestandardite koostamist ja kutseeksamite korraldamist koordineerib Eestis SA Kutsekoda. (MM)

praakerite, logistikute, metsa-kasvatuse või metsaparanduse spetsialistidena. Kooli esindaja Toomas Kelt rõhutas eriala praktilisust ja lisas, et kool avas mittestatsionaarse rühma, sest tegemist on jätkuõppega, mis-tõttu ei pea töötavad ini mesed iga päev koolis käima. Esma-kordselt avati Luua metsandus-koolis ka puittaimede hindaja ehk meisterarboristi õpe. Maaülikool on Eesti ainus metsanduslikku kõrgharidust pakkuv kool: bakalaureuse-õppes saab õppida metsandust, rakenduskõrgharidusõppes puidutöötlemise tehnoloogiat ja magistritasemel metsa-majandust ja -tööstust. Luua metsanduskoolis on

erialad nii põhi- kui ka kesk-hariduse baasil, nii statsionaar-ses kui ka sessioonõppes. Peale metsandusspetsialisti ja puit-taimede hindaja eriala saab seal omandada metsamajan-duse ehk metsuri eriala, õppida metsakasvatust, metsamasinate juhtimist ja arboristi ametit. Metsandusharidust jagatakse ka Pärnumaal, sealse kutsehari-duskeskuse Voltveti koolitus-keskuses õpivad põhikooli lõpetanud noored arboristideks või metsuriteks, ilma põhihari-dusenõudeta saab Tihemetsas õppida metsakasvatust. Põhihariduse baasil õpetatakse metsakasvatust ka Hiiumaa ametikoolis. (MM)

Foto

: RAN

DO

KAL

L

6


Uudised

Uudised

Arboristid otsivad aasta puud

Hiidruuporid pälvivad rahvusvahelist tähelepanu

Arboristide Koda ootab ettepanekuid, millisest puust võiks saada Eesti inimeste aasta puu 2015.

Võidupuu esindaks meid järg-misel Euroopa puu valimisel, sel aastal võitis selle tiitli Orissaare staadioni tamm.

Võrumaal RMK Pähni loodus-keskuse lähedal metsalagen-dikul avati 18. septembril kolmest hiidruuporist koos-nev puidust installatsioon, millega saab võimendunult kuulata looduse helisid.

Ootamatut kooslust on kohapeal vaatamas käinud sadu inimesi ning see on saanud rohkelt kajastust välismeedias. Lisaks hinnatud disaini- ja arhitektuuri-kanalitele ning meelelahutus-platvormidele on Eesti metsa-desse paigutatud kõlakodasid kajastanud suured rahvusvahe-lised päevalehed, telekanalid ja uudisteportaalid. Kõlakojad sündisid Eesti Kunstiakadeemia sisearhitek-tuuri üliõpilaste esimese kursuse ja RMK ühistööna, kui tudengid püüdsid mõtestada metsaraamatukogu mõistet. Valminud ideekavandite seast valiti välja Birgit Õiguse töö „RUUP”, mille ehitasid augustis Tallinnas EKA töökojas valmis üheksa tudengit. Seejärel transporditi kolm hiiglaslikku ruuporit rekkaga nende päriskoju,

Et Eesti edulugu jätkata ja ini-mestele erinevates piirkondades olevaid puid tutvustada, tuleks huvitava puu lugu, fotod ja koordinaadid saata hiljemalt 5. novembriks meiliaadressile [email protected]. Nomineerida võivad kõik: era-isikud, firmad, omavalitsused.

Võrumaale Pähni kanti. „Eesti märgiks on nii meie metsade helirikkus kui ka vaikus,” kommenteeris ette-võtmisse kaasatud kirjanik ja semiootik Valdur Mikita. „Ruuporites olles saab kuulata mõlemat, see on koht, kus lehitseda looduse raamatut ja kuulata ja lugeda metsa läbi helide,” lisas Mikita. RMK loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammo sõnul pakuvad kõlakojad looduses seiklejale peavarju ning vähe-

Euroopa aasta puu mõte on juhtida tähelepanu huvitavatele puudele kui olulisele loodusli-kule ja kultuurilisele rikkusele. Erinevalt teistest võistlustest ei ole Euroopa aasta puu puhul oluline ilu, suurus ega vanus, vaid lugu ja seotus inimestega ja kohaliku kogukonnaga. (MM)

nõudlik matkaline võib neis ka öö mööda saata. „Asukoht RMK Pähni looduskeskuse läheduses võimaldab unikaalseid kõla-kodasid kasutada põneva väli-õppeklassina, samuti sobivad need väiksemate kultuurisünd-muste läbiviimiseks,” sõnas ta. Tudengeid juhendasid arhi-tektuuribüroo b210 arhitektid Aet Ader, Karin Tõugu, Kadri Klementi ja Mari Hunt ning uus-kasutusmööblit loova Derelict Furniture’i disainerid Tõnis Kalve ja Ahti Grünberg. (MM)

KÕLAB HÄSTI: Avamisel pakiti kolmest paberisse mähitud kõlakojast välja kolm meest – ühes istus ja luges raamatut Valdur Mikita, kahes ruuporis peitsid end ansambel Puuluup muusikud, kes kohe metsaaluse kenasti kõlama panid.

Foto

: HEN

NO

LU

TS

7


Tulekul puitarhitektuuri konverents25.–26. novembril toimub Nordea kontserdimajas üheksas puitarhitektuuri konverents „Puit – homse elukeskkonna võti”.

„Puit on ainus tõsiseltvõetav taas-tuv ehitusmaterjal, mille kasuta-mine keskkonnasäästlikkuse tõttu aina kasvab. Eestil kui metsa-rikkal riigil on siinkohal võima-lus kohalikku ressurssi oluliselt väärindada ja selles valdkonnas maailmas tuntust koguda,” sõnas

konverentsi tutvustuseks Henrik Välja, Eesti Metsa- ja Puidu-tööstuse Liidu (EMPL) puidu-kasutuse edendamise teemajuht. „Juba täna on Eesti puitmajade ekspordilt Euroopas esirinnas, mis on kaasa tõmbamas ka arhi-tektuuri ja inseneeria arengut. Sellest hoolimata on valdkonna spetsialistidest endiselt puudus ja puitehituse osakaal Eesti ehitusturul madalam kui teistes metsa rikastes riikides.” Konverentsil esinevad

tipparhitektid ja -insenerid nii Eestist, mujalt Euroopast kui ka Ameerika Ühendriikidest, tutvustades silmapaistvat puit-arhitektuuri ning jagades koge-musi puitehituse tuleohutusest, akustikast ja innovatsioonist. Konverents on mõeldud nii arhi-tektidele, inseneridele, ehitus- ja kinnisvarasektori inimestele kui ka kõikidele puitehituse huvilistele. Konverentsil kuulu-tatakse välja ka aasta puitehi-tise konkursi võitjad.

Urmas Koljat24.04.1975–10.07.2015

Urmas oli harukordselt heaks sillaks ning tõlgiks metsameeste ja infotehnoloogia arendajate/programmeerijate vahel.

Urmas ei läinud kunagi närvi või vihaseks, kuigi ta sai igapäevaselt palju ärritunud kõnesid ning lahmivaid e-kirju. Pigem võttis ta asja huumoriga. Lõppude lõpuks olid ja on RMK IT-teenused väga heal tasemel ja seda suuresti tänu Urmase innovaatilisele lähenemisele ning oskusele koguda erinevate inimeste head mõttekillud järjekordseks IT-edulooks.

Urmast iseloomustas pühendumus tööle. Polnud harvad juhud, kui meilivahetus käis veel peale keskööd, rääkimata nädalavahetusest.

Urmasele meeldis ehitada, peale tööasjade arutlesime tihti ehituse teemadel. Ehitusega sisustas ta oma vaba aja. Ka puhkusele minnes oli juttu, et kodus Roelas on vaja asju ümber tegema hakata.

Vaikne, töökas ja järjekindel suure südamega abivalmis mees.

Urmas oli alati valmis meie haavu siduma, kahjuks jäid tema enda haavad sidumata.

3124. See number oli paljudel RMK tööta jatel peas või kiirvaliku all. See oli Urmas Koljati, RMK tõelise raudvara telefoni number. Enam see ei vasta, sest Urmas lahkus meie seast 10. juulil.

Metsanduse IT-spetsialist Urmas Koljat jõudis metsanduses töötada 18 aastat. Alustanud abimetsaülemana Tudulinnas ja Sondas, liikus ta peagi metsamajanduse infosüstee-mide peale. Tema loodud on kümme aastat töötanud MIS, millest tulenes ka Urmase hüüdnimi „MISi issi”. Urmase kindla hoole all olid tööjuhtide AXA töölauad LTL, PTL, PET. Urmast meenutavad lähimad kolleegid.

8


Uudised

Erametsa uudised

Uues rubriigis tutvustavad oma uudiseid Eesti erametsaomanikud

Parimaks metsamajandajaks valiti Tõnu Mändla29. augustil kuulutati Baruto puhkemajas toimuval metsa-majandajate kokkutulekul välja 2015. aasta parim metsa-majandaja, austava tiitli sai Tõnu Mändla Valgamaalt.

Konkursil anti lisaks välja seitse eriauhinda: tublimale metsakul-tuuri kandjale (Tiit Linnamägi), püsimetsa majandajale (Andres Sõnajalg), metsa mineviku vaatlejale ja tulevikuplaneerijale (Andres Tõnisson), teede-ehita-jale (Ilmar Ait), maaparandajale (OÜ Rimmukas), metsauuenda-jale (OÜ Eremka) ja tublimatele kaasomanikele (Lea Türnpu, Ain Einberg, Kaalu Kirme).

Teist aastat uut nime kandev metsamajandajate konkurss on järg 20 aastat toimunud talu-metsamajandajate konkursile ja seda korraldab metsaomanike esindusorganisatsioon Eesti Erametsaliit. Konkursi nime-vahetuse tingis soov tunnustada lisaks talumetsamajandajatele ka vastutustundlikke ettevõtteid. Tunnustatud metsaomanikke iseloomustab erametsaliidu hinnangul tulevikku vaatav tegutsemine, lisaks on konkursil osalenud metsaomanikud aktiiv-sed ühistute liikmed. Tänavu oli žürii rõõmuks näha palju investeeringuid taristusse – tee-desse ja kraavidesse, mis annab

kinnitust, et Eestimaa erametsan-duses on suund pikaajalisele ja läbimõeldud majandamisele.

UUDISEID ERAMETSAST

ILUS: Parima metsamajandaja tehtud harvendusraie.

Foto

d: K

RIS

TEL

ARU

KASK

PARIM: Tõnu Mändla Valgamaalt.

9


Tekst: Toomas Kelt, Keskühistu Eramets kommunikatsioonispetsialist

Metsaühistud ühise kaubamärgi allaSeptembri algul esitleti metsa-ühistute uut ühist kauba-märki METSAÜHISTU, mida saavad edaspidi kasutada kõik Eestis tegutsevad metsaühis-tud, mis vastavad kokku lepi-tud kvaliteedistandarditele.

„Idee, et Eestis tegutsevad metsaühistud võiksid kasutada ühist kaubamärki ja brändi, on tekkinud juba aastate eest. Siiski ei ole ideed senini veel ellu rakendama asutud,” rääkis kaubamärgi rakendamise projekti juht Priit Põllumäe. Ta lisas, et vajadust ühise kauba-märgi järele tundsid eelkõige metsaühistud ise. Ühel varase-mal Keskühistu Eramets liik-mete nõupidamisel otsustati,

et ühise kaubamärgi väljatööta-miseks ja kasutuselevõtuks tuleb ise initsiatiiv haarata. Nii telliski Keskühistu Eramets rahvusvaheliselt tootedisaini- ja brändinguettevõttelt Brand Manual OÜ metsaühistute ühise visuaalse identiteedi ning selle rakenduspaketi. Vooremaa Metsaühistu tegev-juht Harry Pütsepp sõnas, et ühist kaubamärki on metsaühis-tutele väga vaja. „Kaks aastat oleme me nii-öelda köögilaua taga endale reklaami välja mõel-nud. Nii visiitkaardid, blanketid, Facebooki lehekülg – kõik tuli endal mõelda. Siis mõtlesimegi, et aitab küll, sellega peaksid tegelema vastava ala spetsialis-tid, meie tugevus on metsaga tegelemine. Ühine kaubamärk vabastab ühistu reklaamitööst. Lisaks on väga hea, kui kõigil ühistutel on samasugused

kvaliteetsed teenused. Nii saab metsaomanik nii Vooremaal kui ükskõik kus mujal olla kindel, et metsaühistu on tema usaldusväärne partner,” rääkis Pütsepp. Priit Põllumäe lisas, et ühis-brändi kasutuselevõtuks tuleb veel palju tööd ära teha. „Oleme alustanud brändiga liitumisest huvitatud metsaühistutega tööd kaubamärgi kasutuselevõtu tingimuste ja kasutamise reeg-listiku osas. Seda reeglistikku praegu veel olemas ei ole, oma panuse saavad anda kõik asjast huvitatud metsaühistud,” lisas Põllumäe. Ühise kaubamärgi kasutuselevõtt hakkab olema avatud kõigile ühiselt kehtesta-tud kriteeriumitele vastavatele metsaühistutele.

Doktoritöö metsaomanike ühistegevusest Eesti Maaülikooli metsan-dus- ja maaehitusinstituudis sel suvel doktorikraadi kaits-nud Priit Põllumäe uuris oma väitekirjas „Eesti erametsa-omanike koostöö analüüs”, millised on metsaomanike ühistegevuse suunamise seni-sed nõrkused ja tugevused.

Põllumäe hinnangul on Eesti riik võrreldes paljude teiste Ida-Euroopa riikidega ühistege-vuse olulisust rõhutanud ja soo-dustab seda ka mitmesuguste toetusmeetmetega. Selleta ei

oleks metsanduslik ühistegevus meil nii tublisti arenenud. Siiski on praegu vaid väike osa (6–8%) omanikest metsa-ühistute liikmed. Metsaomanike passiivse tegutsemise põhjustena toob Põllumäe välja, et Eesti mets on erakätesse läinud alles viimase veerandsaja aasta jooksul, mistõttu suur hulk maaomanikke ei ole metsandus-küsimustega piisavalt kursis või puudub neil konkreetse metsaga isiklik seos. Põllumäe sõnul on nii metsaomanike

koostööl kui ka regulatsioonidel praegu eelkõige majanduslik sisu, kuid metsaomanike ees-märgid ja väärtushinnangud on tegelikkuses märksa mitme-kesisemad ning lisaks ka ajas muutuvad. Kuna sellega on erametsanduse riiklikul suuna-misel vähe arvestatud, on metsapoliitikas seatud eesmärke keeruline saavutada. Metsa-ühistud ja ka riik on seetõttu väljakutse ees, kuidas ühistege-vust enam laiendada ning kil-lustatud eraomandi nõrkused tugevusteks pöörata.

10


Erametsa uudised

Rubriik „Peateemad” avab RMK ja kogu metsandussektori aktuaalseid teemasid. Avaldame kommentaare, tutvustame RMK kliente ja partnereid ning Eesti metsale olulisi persoone.

Tekst: Kristiina Hanga Fotod: Rasmus Jurkatam, Jüri Pere


„Meil käib ajaarvamine enne ja pärast tormi,” muhelevad Ain Saapar ja Erkki Etverk, kõneledes 14 aasta tagusest juuli-tormist. Endla järvest alustanud ja alles Aidu karjääris raugenud torm murdis oma teel kõige rohkem puid Kirde-Eestis: Tudus, Paasveres ja Oandul.

PIKALI: Looduskaitsealasid koristada ei lubatud ja nüüd on need täitunud peamiselt halli lepa, toominga- ja pihlakavõsaga.

11


Suur torm nihutas võimete ja teadmiste piire Peateemad

Mehed – Ain oli ametis Tudu ning Erkki Paasvere metsaülemana – märgivad, et torm oli metsa-meestele tubliks õppetunniks, mis andis tagant-järele hulganisti tarkust. Muuhulgas näiteks seda, et murdunud puust palki lõigates tuli seda teha kolm meetrit murdekohast kõrgemalt, sest madalamalt lõigatud palk mõranes saekaatris. Ümber lükatud sai arusaam, et suured lagedad alad uuenevad kehvasti. Kõikjal, kus lubati tormimurdu koristada ja metsa uuendada, kasvavad nüüd ilusad noorendikud. Kumbki tolle aja metsaülematest mäletab saatuslikku 16. juulit aastal 2001 omal moel. Ain puhkas perega Peipsi ääres ning hakkas tumedaks tõmbunud taevakaare eest kodu poole sõitma. Sattus aga hoopis tormimöllu sisse ning jõudis langenud puudele vaatamata kuidagi Tudusse välja. Seal vedeles juba kõikjal murdu-nud puid, purunenud katuseid ja kasvuhooneid ning elektri- ja telefoniposte. Paasveres viibinud Erkki aga, märgates lähenevat äikest, otsustas metsamineku asemel sõita Ussimäele tööpäeva jätkama. Seal sai mees kõne ärevil metskonna naistelt, kes teadsid metsaülemat metsas viibivat ning neilt kuulis ta, et suur vaher oli kukkunud just selle koha peale, kus ta enne ärasõitu autot parkis.

JUTTU JÄTKUB: Erkki Etverkil (vasakul) ja Ain Saaparil (paremal) jagub tormijutte küll ja veel. Silver Sellik (keskel) on see mees, kes seisab hea uuendatud alade hooldamise eest.

14 AASTAT TAGASI: Niisugune nägi pärast tormi välja Paasvere kõige ilusam männitukk.

14 AASTAT HILJEM: Noored männid kasvavad, keskel võrdluseks jäetud tormis murdunud puu.

Foto

: JÜ

RI P

ERE

Foto

: RAS

MU

S JU

RKA

TAM

Foto

: RAS

MU

S JU

RKA

TAM

12


Peateemad Suur torm nihutas võimete ja teadmiste piire

Kogu jõud kirdesseTäpsem arusaam sellest, mida torm metsas korda on saatnud, tekkis järgmisel päeval, kui Ain koos teiste ametimeestega tulevalvelennukiga tormiala vaatlema sõitis. Kolm päeva hiljem tehti uus lend, millele tuli ka Erkki kaasa ning mehed kandsid filmile püütud info pärast kaardile. „Et üldse oleks võimalik tööd organiseerida, vajasime kahjustustest ülevaadet,” selgitab Ain, täpsusta-des, et juba siis käis tormimurru koristamine täie hooga ning lennult oli näha puiduvirnasidki. Hiljem tehti aerofotode abil metsakorraldus-keskuses ka ametlikud tormialade kaardid. Raietööd mujal riigimetsas pandi seisma ning kõik jõud, nende hulgas 30 alltöövõtjate harves-teri, sõitsid tormis kahjustada saanud riigimetsa lõikama. Masinraie osakaal hakkas Eesti metsa-des sestsaadik kiiresti tõusma, kuna mõisteti, kuivõrd jõudsam on masinraie käsisaega tööta-misest. Muidugi ei saadud ka käsisaemeesteta hakkama, neid töötas tormialadel ligi 400. Ain ja Erkki muhelevad, et RMK koosolekutel saidki ainult nemad kahekesi ja Oandu metsa-ülem Raul Orgla raietöödest aru anda, sest teised metskonnad ei lõiganud ju sisuliselt midagi. Ain Saapar meenutab, et Tudu metskond oli esimene RMK-s, kus lõigati aastas 100 000 tihumeetrit – kõik tormist tingi-tuna. „Muidu oli aastane maht 30 000–40 000 tihumeetrit,” võrdleb ta. Kõige kiirem oli murdunud okaspuude koristamisega, et puit hapuks ei läheks. Lehtpuulangid ja tormi-heide jäid esialgu ootele ning tööde järjekord saigi vastavalt sätitud. Kokku kestis tormi laastamistöö likvideerimine ligi kolm aastat. „Kui see aeg läbi sai, polnud meil praktilisel midagi lõigata,” nendib Ain.

Kõike ei tohtinud koristadaKui nüüd aastal 2015 endise Tudu ja Paasvere metskonna mail ringi sõita, viitab kunagisele tormile kaks asjaolu. Esiteks see, et seal kasvab suurtel aladel niivõrd palju noort metsa, mida metsamajandamiskava järgi majandades ei saaks ühes kohas ja lähestikku sellises mahus olla. Teiseks annavad kunagisest tormist aimu loodus-kaitsealad, millelt tormimurdu koristada ei luba-tud. Need on täitunud peamiselt halli lepa,

toominga- ja pihlakavõsaga ning kui üritada lan-gile kõndima minna, peab hoolega jalge ette vaa-tama, et mitte maaslebavatele tüvedele komistada. Üks niisugune koht, kus koristamata ja uuene-nud lank asuvad kõrvuti ja pakuvad teineteisest kardinaalselt erinevad vaatepilti, asub Tudu ale-viku külje all. Ain meenutab, et Suigu kaitsealal lükkas tuul külili kaks kvartalit 120–130-aastast kuusikut – hea materjal, mille võinuks päästa,

kuid kõik tuli maha mädanema jätta. See, mis tormis püsti jäi, on nüüdseks enamjaolt samuti ümber kukkunud. Kuna kohali-kes elanikes ja lausa bussidega

kohale sõitnud nn tormituristides tekitas selline asi nõutust ja küsimusi – miks puid ometi ära ei koristata – tehti metsaservale vaateplatvorm ning keskkonnateenistus paigaldas vastavate selgitustega infostendi. Samalaadne lugu on pajatada ka Erkkil – Paasvere metskonnas ei lubatud koristada põlismetsa nimekirjas (aga vaigutusjälgedega) männikut. „Külamehed rääkisid, et Paasvere metsaülem on täitsa hull, ei korista mände ära,” kõneleb Erkki. Selle kohta, kui palju RMK korraliku puidu koristamata jätmisega kahju sai, koostas ta lausa eraldi Exceli tabeli. Kolm aastat hiljem võeti murdunud mets põlismetsa nime-kirjast maha ja siis sai puidu ära koristada, paraku kõlbas see siis üksnes kütteks. Pärast tormi andis RMK metskondadele teede korrastamiseks, ehitamiseks ja metsakuiven-duseks kohe raha – masinad sõitsid teed kohevaks ning lagedatel aladel tekkinuks kuivenduseta

SELGITUSEKS: Kuna inimestes tekkis küsimus – miks murtud puid ometi ära ei koristata – paigaldas keskkonnateenistus vastavate selgitustega infostendi.

Foto

: RAS

MU

S JU

RKA

TAM

Tormi laastamistööd likvideeriti kolm aastat.

13


Suur torm nihutas võimete ja teadmiste piire Peateemad

suur soostumise oht. Niipea kui võimalik alustati ka uuendustöödega, mida tuli samuti suures mahus teha. Oli isegi sajahektariline lank, millel töötas korraga paarkümmend istutajat. Kirde-Eesti regiooni metsakasvataja Silver Sellik ütleb, et kõik istutused ja külvid on ilusad, neile on tehtud üks või kaks valgustusraiet ning peagi saab noorendikud metsaks üle kanda. Murtud männikusse – mis oli Paasveres kõige ilusam männitukk – lasi Erkki mõned murdunud ja erineva kõrgusega männid mälestuseks tormist ja metsauuenemise võrd-luseks püsti jätta. Nüüd on need murdunud tüved noorte mändidega peaaegu ühekõrgu-sed. Puud, millest tormi jõud üle ei käinud, jäeti raietööde käigus kasvama, kuid see osu-tus veaks, sest hiljem murdusid need ikkagi. Saatuse nöögina tuli sinnakanti torm taas puid murdma nii sama aasta sügisel kui ka järgmise aasta juulis. Tormi tekitatud kaos pani metsameeste turjale suure koormuse. Polnud siis ju veel niisuguseid IT-põhiseid lahendusi nagu praegu. Metsnikud näiteks olid ööpäev läbi metsas ja andsid puidukoormaid vedajatele üle. Kuna korraga tekkis laoplatsidele väga palju puitu, tuli seda ka varguste ära hoid-miseks valvata, nii et tööd jätkus sõna otseses mõttes 24/7.

TORMID RIIGIMETSAS

2001. aasta juulitormis sai kahjustada täielikult 3324 ja osaliselt 3015 hektarit riigi tulundusmetsa. Laman-dus või murdus hinnanguliselt 970 000 tihumeetrit metsa. Kolmveerand kahjustustest koondus Kirde-Eestisse RMK Tudu, Paasvere ja Oandu metskonda.

Uus maru murdis metsa 2001. aasta 15.–16. novembril. Kõige rohkem said kannatada taas Kirde-Eesti metsad, kus suvised haavad veel lahti, samuti Jõgeva- ja Järvamaa. Kokku vajas seisukorrajärgset raiet u 33 000 tihumeetrit metsa.

4.–5. juulil 2002 raputas Eesti metsi järjekordne torm. Enim sai kahju mets Halliku metskonnas, teised suuremad kannatajad olid Alatskivi, Vara, Kastre, Paasvere, Avinurme, Märjamaa, Vardi, Laiksaare ja Orajõe metskond. RMK hallatavates metsades kahjustas maru u 4530 hektarit, pikali kukkus 266 000 tihumeetrit metsa.

2005. aasta jaanuaritorm (7.–9.) tekitas suurimat kahju Pärnu- ja Viljandimaal, kuid ka Valga, Tartu, Võru ja Jõgeva maakonnas. RMK majandatavas riigimetsas hinnati kahjustatud metsade pindalaks 15 988 hektarit ja mahuks ligi 554 000 tihumeetrit.

2010. ründas torm taas Eestimaad, suurema hoobi andis see Lääne-Virumaale. Tormis sai viga 2200 hektarit majandatavat metsa mahuga u 165 000 tihumeetrit.

Allikas: Ulvar Kaubi

KÕRVUTI: Vasakul on kuusega uuendatud tormimurruala, kuhu kask on looduslikult juurde tulnud. Paremal asuval looduskaitsealal, mida uuendada ei lubatud, kasvavad haavad ja teised lehtpuud.

Foto

: RAS

MU

S JU

RKA

TAM

14


Peateemad Suur torm nihutas võimete ja teadmiste piire

Põhja-Kõrvemaal käima harjunud inimeste jaoks tähendab see, et 90 päeval aastast ei saa teatud piirkonnas, sealjuures näiteks Jussi ja Paukjärve loodusrajal liikuda. Ohuala asetseb polügoonist eelkõige lääne ja ida suunas ning haarab tüki ka RMK pikast matkateest, mistõttu on plaanis maha märkida alternatiivne rada, et matkalised ei peaks oma rännakul toppama jääma. Kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonna keskkonna ja planeerimise nõuniku Heddy Klaseni andmetel polügoonist välja jäävatel ohualadel sõjalist väljaõpet läbi viima ei hakata – nn lahingu-tegevus käib endiselt polügoonil. Ohuala on tarvis, et tagada õppuste turvalisus, sest teoreetiliselt võib laskemoon väljapoole polügooni piire sattuda. „Ohuala ei lähe RMK puhkealana kasutusest välja ning üritame jätkuvalt pakkuda võimalikult head looduses liikumise võimalust,” ütleb RMK loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammo.

Ala sulgemistest, mis matkajate liikumist takistavad, on aegsasti plaanis teada anda ka loodusegakoos.ee leheküljel.

Lahinglaskmised liikumise pealtOhuala on tarvis, et arendada kaitseväe soomus-manöövervõimet – tuleva aasta lõpust on Hollandist Eestisse saabumas 44 jalaväe soomus-masinat CV9035. Kaitsevägi sooviks Klaseni ütlust mööda ideaalsete väljaõppetingimuste loomiseks veelgi suuremaid alasid – laiendatud ohuala on optimaalne miinimum, et tugevdatud soomusjalaväe pataljoniga lahinglaskmisi teha. Optimaalse lahenduseni jõudmisel on sõjalise välja-õppe arvelt tehtud hulganisti kompromisse, näiteks jäeti ohualadest välja Kõrvemaa suusarajad. „Soomukitest pole kasu, kui võimas ja kallis varustus seisab kusagil laos, vaid sellega peab

Tekst: Kristiina Hanga Fotod: Arno Mikkor, Kristiina Hanga

Kaitsevägi võttis oma kasutusse tubli tüki riigimetsaVabariigi valitsus kinnitas augusti lõpus keskpolügoonile ohuala, mis hakkab olema neil päevil, mil polügoonil toimuvad suuremat sorti õppused, tavainimesele suletud.

90 PÄEVAKS KINNI: Keskpolügooni laiendatud ohualasse jääb ka Eesti omanäolisim loodusrada, mis kulgeb läbi Jussi nõmme. Kui keskpolügoonil toimub suuremat sorti õppus, siis rada läbida ei tohi.

Foto

: KR

ISTI

INA

HAN

GA

15


Kaitsevägi võttis oma kasutusse tubli tüki riigimetsa Peateemad

saama harjutada,” selgitab kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna major Arti Levandi, miks keskpolügoon kaitseväele kitsaks jääb. Samuti on tema sõnul piisavate võimalustega harjutus-alade olemasolu vajalik liitlasüksuste kohaloleku tagamiseks, siia harjutama tulevate üksuste ees-märgiks on korralik väljaõpe. Praegustes oludes, mil relvade ohuala jääb polügooni piiresse, saaks tulistada vaid seisvast soomukist, korraga kuni kolmest masinast. „Ohuala laiendamine võimal-dab kaheteistkümnel soomukil korraga liikumise pealt lahinglaskmisi teha, kasutades erinevaid sihtmärke,” täpsustab Heddy Klasen.

VAADE TULEJUHTIMISTORNIST: Keskpolügooni sihtmärgiala on ainuke koht Eestis, kus saab lasta kõigist Eesti kaitseväe kasutuses olevatest relvadest. Siin saavad oma töö teha suurtükid, lennukid, tankitõrje, miinipildujad, raske-kuulipildujad. Kui soomukid Eestisse saabuvad, siis ka nemad. Soomukitest tulistamiseks oligi vaja ohuala laiendada.

UUS: Kevadel valminud lasketiir keskpolügoonil. Lask-miste ohutuse tagab taamal olev vall, mis on täidetudliiva ja saepuruga ning mis püüab kuulid endasse.

HAARAB TÜKI: Laiendatud ohuala piiresse jäävad Jussi ja Paukjärve loodusrada ning Liiapeksi-Aegviidu matkarada (osaliselt), Jussi telkimisala, Koersilla parkla ning jupp RMK pikast matkateest.

Alus

kaar

t: MAA-AMET

Foto

d: A

RN

O M

IKKO

R

16


Peateemad Kaitsevägi võttis oma kasutusse tubli tüki riigimetsa

Lisaks ohualale moodustas valitsus tänavu suvel ka Soodla harjutusvälja – kui keskpolü-goon on suuremate lahinglaskmiste ajal kinni, saavad ülejäänud üksused seal harjutada. Alasid valides analüüsis kaitsevägi Arti Levandi sõnul kogu Eesti territooriumi. „Ainus koht, kuhu on võimalik luua selline harjutusala, mis mahutaks uute ja võimsamate relvade ohuala, on endise Nõukogude Liidu polügooni territoorium,” kinni-tab ta. Aastatel 1957–1992 kuulus keskpolügoon Aegviidu polügooni koosseisu, Soodla veehoidla lõunakallas oli aga kasutusel tankodroomina.

90 päeva oktoobri ja juuni vahelArti Levandi ütlust mööda plaanib kaitsevägi ohuala sulgemistega väljaõpet korraldada aegadel, mil see kohalikke elanikke ja looduses liikujaid võimalikult vähe häiriks. „Väldime tegevusi nädalavahetusel ja suvisel puhkuste perioodil,” täpsustab ta. „90-päevane sulgemisaeg jaotuks eelkõige oktoobri ja juuni vahelisele ajale. Proo-vime luua hajutusalade kasutamisse rutiinsed graafikud, et kohalikud teaksid sellega arvestada.” Levandi rõhutab, et planeeritud laiendusega ei kaasne suuremahulist ja pikaajalist maa-alade sulgemist. „Ohualad suletakse ainult konkreetsete laskmiste ajaks ja seda võidakse vastavalt harju-tustele ja kasutatavale relvastusele teha ka tsooni-dena, nii et korraga ei pea sulgema kogu ohuala.” Ka praegu ei ole keskpolügoon tavainimesele täiesti suletud territoorium – kui harjutusi ei ole käimas, võib sealt näiteks läbi sõita või seenele-marjule minna. Kogu polügoon või osa sellest on tavainimestele liikumiseks suletud õppuste ajal.

Tähistatud ja valvatudKogemata kombel ohtlikule alale sattuda ei ole praktiliselt võimalik, sest polügooni piir on tähistatud postide, tõkkepuude ja infotahvlitega. Levandi ütleb, et samamoodi saavad tähistatud ka Soodla harjutusväli ja keskpolügooni ohuala. Õppuste ajal heisatakse harjutusväljade lipu-mastidesse punased lipud ning vajadusel piira-takse sissepääs harjutusväljale. Selleks suletakse kaitseväe harjutusalade arendus- ja järelevalve ohvitseri Heigo Lehe sõnul käidavates kohtades tee tõkkepuuga ning paigutatakse mehitatud

EKSKURSIOON: Kaitseväe harjutusalade arendus- ja järelevalve ohvitser Heigo Leht tutvustas Metsamehele keskpolügooni.

PUUSSE: Sihtmärgialal kasvav puu, mis on lahinglaskmiste käigus tabamuse saanud.

Foto

d: A

RN

O M

IKKO

R

17


Kaitsevägi võttis oma kasutusse tubli tüki riigimetsa Peateemad

Soodla harjutusväli asub Harjumaal, Soodla jõe ja veehoidla ümbruses. Harjutusvälja pindala on umbes 5865 hektarit.

Keskpolügooni ohuala hõlmab metsaalasid Harjumaal ja Lääne-Virumaal. Läänes kattuvad laskmiste ohualad Põhja-Kõrvemaa looduskaitse-alaga ja idas Ohepalu looduskaitsealaga. Polügooniga külgnevate ohualade pindala kokku on u 10 000 hektarit.

Harjutusväljasid (valitsejaks on kaitseministeerium) majandab ja majandamist finantseerib RMK.

Soodla harjutusväljale jääb Harjumaa metsaülema Andrus Kevvai andmetel u 1500 hektarit majandatavat riigimetsa.

Keskpolügooni ohualas on u 500 hektarit majandatavat riigimetsa, sh 90 hektarit Lääne-Virumaalt.

valve. Sissesõiduteede kollast värvi infotahvlitel on kirjas, mis harjutusväljal toimub ning vastu-tava isiku telefoninumber. „Piirkonna inimesi teavitatakse väljaõppe läbi-viimisest võimalikult aegsasti infotahvlite kaudu, ka erinevates meediakanalites ja veebilehtedel,” kirjeldab Levandi, kuidas harjutusväljadel toimuvast avalikkusele teada antakse. Kaitseväe kõikide harjutusalade kasutusinfot saab vaadata ka aadressil harjutusvali.mil.ee. Lisaks on kaitse-väel plaanis välja töötada ka mobiiltelefonipõhi-seid teavitussüsteeme.

Planeeringud ja ehitusprojektidKohalikke elanikke puudutab harjutusvälja rajamine ja ohuala laiendamine eelkõige seeläbi, et nende elu muutub rahutumaks – laskmised ja liiklusmüra on paratamatult ümbruskonnas kosta. Paar talu jääb Soodla harjutusala piirilt 500 meetri kaugusele, kahe kilomeetri raadiuses elab umbes 400 inimest. Keskpolügooni ohualasse jääb kaks püsielanikega kinnistut, millest üks on Leppoja turismitalu. Heddy Klaseni ütlust mööda on nii harjutus-väljal kui ka ohualal eramaid, mis pole elamu-maad. „Kui Soodla harjutusväljade maade puhul peab kaitseministeerium eelkõige läbirääkimisi maade ostmiseks vastavalt turuhinnale, siis ohualadesse jäävatel aladel on võimaluseks ka kasutusõiguse seadmine 90 päevaks aastas,” ütleb Klasen. Teisisõnu tähendab see, et neil päevil, mil ohuala on suletud, omanik oma valdustes viibida ei või.

Soodla harjutusväljale ei ole nõuniku kinnitusel kavas rajada püsivaid hooneid või muid rajatisi, eelkõige on plaanis sinna püstitada sihtmärgid laskmiste jaoks ning kohendada või rajada uusi pinnasteid manööverharjutuste tarbeks. Uusi manööverkoridore ja sihtmärgialasid on ette näha ka keskpolügoonile. „Selleks tehakse kas planee-ringud või ehitusprojektid ja hinnatakse kavanda-tud tegevuste keskkonnamõju,” ütleb Klasen. Soodla arendamiseks algatatakse esimene riigi eriplaneering – see on planeeringuliik, millega alates selle aasta juulist otsustatakse riiklikes või isegi rahvusvahelistes huvides olevate suur-objektide rajamise üle. Õppuste tarvis esialges valmisolekus peab Soodla olema hiljemalt 2017. aasta alguseks, mil esimesed lahing-masinad on Eestisse jõudnud.

KOGEMATA EI SATU: Polügooni piir on tähistatud postide, tõkkepuude ja infotahvlitega.

SULETUD: Alad, kuhu minna ei tohi, on tähistatud. Siin on tõkkepuu ja hoiatava sildiga takistatud pääs keskpolügooni sihtmärgialale.

Foto

d: A

RN

O M

IKKO

R

18


Peateemad Kaitsevägi võttis oma kasutusse tubli tüki riigimetsa

Tekst: Katre Ratassepp Fotod ja illustratsioon: RMK, Aleksei Turovski

Prügikaameratesse jäävad Homo lohacus jobuensis’edKolm kuud prügikaameraid riigimetsas on kahe prahistaja jaoks lõppenud rahatrahvi ning metsa alla sokutatud prügi ärakoristamisega. Mitmed kahtlased tegelased on jäänud pildile äratundmist raskendaval viisil. Nende piltide silmitsemisest sündis keskkonna-eetik Mattias Turovski abiga uue inimliigi kirjeldus – Homo lohacus jobuensis ehk harilik prügistaja.

Mattias Turovski: „Homo lohacus jobuensis kuulub inim-laste sugukonda ja lohakaliste perekonda. Lohakalisi on zoo-loogilistes kroonikates tähel-datud juba alates 18. sajandist, ent suurem enamus selle pere-konna liikidest on tänaseks kas välja surnud või segunenud teiste inimlastega. Kui lohaka-liste perekonda võib iseloomus-tada üldiselt nende hajameelse ja ühiskondlikult ebaleva hoiaku poolest, hakkab jobuensis ehk harilik prügistaja lisaks silma oma sügava ignorantsiga ühis-kondlike normide ja loodusest

hoolimise suhtes. Füsioloogili-selt on see liik peaaegu erista-matu teistest lohakalistest, ainsaks kindlaks liigitunnuseks on keskmisest enam arenenud asjade-pagasnikust-välja-loopi-mise lihased. Tänini ei ole päris selge, kuidas harilik prügistaja lohakaliste perekonnas välja arenes, juhtivad hüpoteesid viitavad aga asjaolule, et see võis toimuda segunemise teel nüüdseks välja surnud Homo lohacus tainapeacus’ega. Pesapaigaks valib harilik prü-gistaja reeglina ilusa metsaaluse või -lagendiku, mille siis

hämmastava kiirusega isikli-kuks prügilaks transformeerib. Harilik prügistaja poegib aasta-ringselt, paaritumisrituaalid keerlevad auto rataste ringiaja-mise ning kohvitopside aknast välja viskamise ümber. Söögiks valib ta reeglina just plastikusse mässitud toiduartiklid.”

Kaamerad pidevas liikumisesEsimesed valvekaamerad pani RMK riigimetsa üles juuli algu-ses. Suve lõpuks oli kaks inimest tänu neile juba kinni püütud ning kaamerad end õigustanud. „Seega ostame kaameraid juurde ning saame valvata rohkemaid alasid korraga,” kinnitas RMK

LOHAKALINE: Oma pidurdamatu prügistamisega teeb Homo lohacus jobuensis kahju loodusele ja kinnistutele.

HOIATUS: Kaameratest metsas annavad teada sildid, pildid prügistajatest saadetakse uurimiseks Keskkonnainspektsiooni.

Foto

: RM

K

Illus

trats

ioon

: ALE

KSEI

TU

RO

VSKI

19


Prügikaameratesse jäävad Homo lohacus jobuensis’ed Peateemad

VAJALIK RANGE LIITUMISKOHUSTUS

Peeter Eek, Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhtaja:„Prügistamise üks kõige olulisemaid põhjuseid on paljude majapidamiste väljajätmine olmejäätmete veosüsteemist. Statistikaameti hinnangul oli 2012. aastal väljaspool kogumissüsteemi 5% ela-nikkonnast, mis tähendab ligikaudu 65 000 ela-nikku. Sellele lisanduvad veel suvekodud. Kui ini-mestel oleks olemas liitumine jäätmete kogumissüsteemiga, siis poleks vajadust otsida prügile muud kohta. Liitumise tagamine veossüs-teemiga on kohalike omavalitsuste ülesanne, kes aga ei ole selles küsimuses sageli piisavalt ranged. Kahjuks saab praegu väita, et suurem paindlikkus kogumise tingimustes ja veosagedustes soodustab sageli ka prügistamist.”

MÄRKA JA TEATA

Kui peaksite kohtama harilikke prügis tajaid metsa alla prügihunnikuid tekitamas, võib neist ja nende autodest (et number oleks näha) teha pilti ja edastada see info Keskkonna-inspektsioonile telefonil 1313 või e-posti aadressil [email protected].

Lisada tuleks märkida, kus ja millal juhtum aset leidis, samuti on vajalikud teataja kontaktandmed.

metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väät. Valvekaamerate täpset arvu ja asukohta ei ava-likustata, ent kaameraid tõste-takse pidevalt ümber 140 metsa-ala vahel üle Eesti. Alad, kuhu valvekaamerad paigutatakse, valitakse välja lähtuvalt sellest, kuhu varem isetekkelisi prügilaid on tekkinud. Aladele on paigal-datud ka kaameratest teavitavad sildid, mis mõistagi ei asu täp-selt konkreetse kaamera kõrval. Sel aastal on RMK oma ala-delt koristanud ligi 400 tonni prahti ja selleks on kulunud 103 000 eurot. „See on umbes 23 rongivagunitäit prügi – valdavalt olmejäätmed, aga ka autorehvid, ehitusjäätmed, loodusele ohtlik eterniit,” loetles Toomas Väät. Tänu valvekaameratele on tänaseks Keskkonnainspekt-siooni jõudnud kaks juhtumit. Mõlemal juhul sõitis harilik prügistaja oma saagiga kaamerapilti ja auto eriliste tundemärkide järgi oli võimalik selle omanik tuvastada.

MIS ON ÄRATEGEMISEST KASU OLNUD?

Meelika Hirmo, „Teeme ära!” maailmakoristuse avalike suhete juht:„2008. aastal koristasid Eesti inimesed viie tun-niga loodusest ära 10 000 tonni prügi. Tuhanded eestimaalased said erilise kogemuse, et neist sõl-tub midagi. „Teeme ära!” on nüüd paljudes riikides Eesti tuntuim bränd. „Teeme ära!” maailmakoris-tuse tegevustes on praeguseks kaasa löönud 13,5 miljonit usinat kätepaari. Mitmed meie võrgustiku riigid on hakanud juurutama prügivaba ühiskonna (inglise keeles Zero Waste) mudelit. See tähen-dab, et riigi eluolu korraldatakse nii, et prügi pea-aegu ei tekigi ning kõike käsitletakse ressursina. „Teeme ära!” Sloveenia eestvedamisel saab Ljubl-janast õige pea maailma esimene Zero Waste pealinn. Selline arenguhüpe sai seal alguse just „Teeme ära!” koristusaktsioonist.”

Paaril korral on kaamera-pilti jäänud isik nii, et teda pole võimalik tuvastada ning ühel juhul jättis prü-gistaja, olles avas tanud valvekaamera, RMK-le vabanduskirja (vt kõrval). Vastavalt jäätmeseadusele saab eraisikust prügi metsa alla viijat praegu karistada kuni 1200-eurose raha-trahviga. Juriidilisest isikust prügistaja puhul on trahvisumma kuni 3200 eurot.

Illus

trats

ioon

: ALE

KSEI

TU

RO

VSKI

20


Peateemad Prügikaameratesse jäävad Homo lohacus jobuensis’ed

KOMMENTAAR

Poollooduslike koosluste hooldusrendile andmist võiks lihtsustadaRiigikontroll avaldas kevadel auditi riigi tegevuse kohta pool-looduslike koosluste säilimisel. Audit oli ootuspäraselt kriitiline ja tõi peamiste valukohtadena välja vastutuse hajumise riiklike organisatsioonide vahel, alusandmete puudulikkuse, taastamis- ja hooldustööde kvaliteedi järelevalve nõrkuse ja toetusskeemide puudulikkuse nii rahalise mahu kui ka üldiste tingimuste poolest.

Mainitud probleemid on kindlasti tõsised ja vajavad kiireid lahendusi, et riiklike strateegiadokumentide poolt seatud eesmärke täita. Olgu siinkohal meelde tuletatud, et kui auditi andmeil oli meil 2013. aastal hooldatud ca 25 000 hektarit kooslusi, siis pelgalt nelja aastaga peaks see tõusma 45 000 hektarini. RMK poolt vaadatuna jäi aruannet lugedes peamise asjana silma, et Riigikontrollil ei olnud meile ühtegi soovitust, kuidas võiksime poolloodus-like koosluste väljarentimist, meie poolt tehtavaid taastamistöid ja seiret muuta. Ainsa soovitusena võis käsit-leda ettepanekut, et alasid, mida ei õnnestu välja rentida, võiks RMK ise hooldada (teeme seda praegu tulene-valt suurest avalikust huvist vaid Pirita jõe ürgoru maastikukaitsealal). Sellest

hoolimata peame meiegi mõtlema, kuidas oma tegevust efektiivsemaks muuta ja läbipaistvana hoida, et riigi-maadel asuvatest poollooduslikest kooslustest võimalikult suur osa jõuaks hooldusesse ning omaks võimalikult kõrget looduskaitselist väärtust. RMK-l on täna poollooduslike koos-luste hooldamiseks maarendilepinguid kokku 27 556,9 ha, millest poolloodus-likud elupaigad moodustavad kesk-konnaregistri järgi 20 670,6 ha. Potentsiaalseid renditavaid alasid on veel ca 15 952 ha – see on maa, millele pole seni leitud rentnikku (9837 ha) ning reformimata riigimaal asuvad pool-looduslikud kooslused (6115 ha), mis alles tulevad RMK koosseisu. Auditi tegemise hetkel oli meie rendikonkurs-side õnnestumise määr ca 90%.

Kaupo KohvRMK looduskaitse-osakonna kaitse-korraldusspetsialist

21


Kommentaar Peateemad

Veidi saab seda parandada, aga kõikide alade väljarentimine ei ole tõenäoline, sest osale aladele (nt väikesaartel, kitsad ribad jõgede ääres vms) puudub ligipääs või pole sealkandis inimasus-tust ning sellest tulenevalt tõuseb tööde hind ebamõistlikult kõrgeks. Olime auditi koostamise ajal ja oleme ka praegu seisukohal, et niikaua kuni erasektori poolt on tugev nõudlus pool-looduslike kooslustega maade kasutusse võtmiseks, on meie esmane ülesanne pakkuda ettevõtjatele välja võimalikult palju sobilikke alasid. Lisaks peame tagama neil aladel hooldamiseks vaja-liku infrastruktuuri ja aitama kaasa alade esmasele taastamisele.

Kuidas siis ikkagi parandada alade väljarentimist? Eelkõige saab oluliselt parandada rendile antavate alade välja-valimist. Kuigi riigikontroll on seisu-kohal, et alade rentimine peaks lähtuma kaitsekorralduskavadest, on alade hooldusesse võtmine tegelikkuses alati lähtunud peaaegu ainult ettevõtjate huvist ja hooldusvõimalustest. Loodus-kaitse korraldajatel jääb üle siinkohal vaid loota, et luues hooldajatele vaja-liku infrastruktuuri, abistades neid koosluste taastamisel ja esitades see-juures mõistlikke ning arusaadavaid nõudeid, tõuseb hooldatavate koos-luste pindala eesmärgi lähedale ja kindlasti saab hõlmatud enamik hetkel prioriteetsematest aladest. Praeguse korra järgi teeb alade väljarentimise ettepanekud ja vaatab üle tingimused, mis me alade hoolda-miseks lepingus kehtestame, Kesk-konnaamet. Praktikas läheb aga umbes samapalju maid rentimisse ka RMK spetsialistide ettepanekul, mis siis jooksvalt Keskkonnaametiga koos-kõlastatakse. See kõik on muutnud renditavate alade eelvaliku suhteliselt juhuslikuks ja erinevate spetsialistide tööd dubleerivaks. Oleme arvamusel, et maade kasutusse andmiseks on mõistlik luua infotehnoloogiline lahendus, kust võimalikud hooldajad näevad riigimaal asuvaid poolloodus-likke kooslusi ja neil kehtivaid lepin-guid. Nad saaksid end identifitseerides teada anda oma potentsiaalsest huvist konkreetse maatüki vastu. Seejärel saaks RMK spetsialist juba ala üle vaa-data ja otsustada, kas seda on mõistlik rentida ja millistes piirides ning tingi-mustel võiks seda teha. See võimaldaks olemasolevatel hooldajatel senisest palju paremini aru saada, kui suur on nende potentsiaal oma tegevust riigi-maade abil piirkonnas laiendada. Uutel tegijatel võimaldaks see aga paremini oma tegevust planeerida. Oleme asunud tegema ettevalmistusi sellise IT-lahen-duse loomiseks RMK-s.

Poollooduslikeks koosluseks ehk pärandkoosluseks nime-tatakse loodusliku elustikuga kooslusi, mida on kestvalt niidetud või karjatatud. Lisaks esteetilisele väärtusele Eesti kultuuris ja maastikupildis etendavad poollooduslikud koos-lused väga olulist osa loodusliku mitmekesisuse säilitamisel.Tiina ja Tõnu Talvi „Poollooduslikud kooslused”

RMK poolt rendile antud ja potentsiaal-selt rendile antavad poollooduslike koosluste alad.

Poolloodusliku koosluse (PLK) elupaigatüüp

Kasutusse antud

PLK (ha)

Kasutusse andmata PLK (ha)

Reformimata riigimaal olev

PLK (ha)

Rannaniidud 4267,9 629,8 3571,7

Kuivad nõmmed 2,7 609,8 10,8

Kadastikud 373,4 123,8 136,4Kuivad niidud lubjarikkal mullal 186,7 4,5 25,4

Kuivad niidud lubjarikkal mullal 435,2 161,2 144,6

Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal 728,9 354,8 142,5

Lood (alvarid) 2090,8 456,1 406,2

Sinihelmikakooslused 400,5 322,1 82,7Niiskuslembesed kõrgrohustud 436,5 316,5 73,0

Lamminiidud 8996,7 3485,6 516,9Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud 325,8 244,7 184,4

Puisniidud 450,6 851,2 80,5

Liigirikkad madalsood 1441,7 2030,2 589,9

Puiskarjamaad 533,2 246,3 150,3

KOKKU 20 670,6 9836,6 6115,3

22


Peateemad Kommentaar

PARTNER

Tekst: Kristiina Hanga Fotod: Rasmus Jurkatam

Järva Teed ehitab metsateid, aga ajab vajadusel ka kraavid kinni

„Kui need tööd siin valmis saavad, anname ala metsistele ekspluateerida,” märgib AS-i Järva Teed projektijuht Tiit Poopuu Öördi rabas Soomaal, kus on parajasti käimas metsise elupaiga vee-režiimi taastamine.

TEE-EHITAJAD RABAS: OÜ Järva Teed on koostöös RMK-ga veerežiimi taastamistöid teinud nii mitmeski rabas. Projektijuht Tiit Poopuu seisab Kuresoosse viival purdel – siin tegi ettevõte oma esimese raba taastava töö. Ka see purre on tööde käigus rajatud.

23


Partner Peateemad

Ettevõte puhastas määratud ala võsast, sulges voolu kunagistes kuivenduskraavides ning ehitas tammid, suunamaks vett kuivendusest mõjutatud rabasse. Sarnase sisuga looduskaitsetööd RMK-le on tee-ehitusele ja -hooldusele spetsialiseerunud firmale väljakutset pakkuvaks vahelduseks olnud juba mitu aastat. Suuremalt jaolt ehitab Järva Teed RMK-le siiski metsateid ja rekonstrueerib maaparandus-süsteeme, viimast vastupidiselt eelkirjeldatule hoopis metsa kuivemaks muutmise eesmärgil. „Sel aastal oleme RMK-le lõpetanud juba kuus objekti,” räägib Poopuu. Hiljuti lõpetati Öördiga sarnane looduskaitsetöö – kraavide sulgemine, tõkketammide ehitamine – turbakaevandmisega rikutud Viru raba freesturbaväljal. Sellist tööd koos raadamisega tegi ettevõte kolm aastat tagasi ka Rannu raba jääksoo taastamiseks. Lisaks veerežiimi muutvatele töödele külvas Järva Teed kaks aastat tagasi Viru raba jääksoos

neljale hektarile turbasambla osi – lõikas mujalt rabast sammalt ja paigutas need freesturbaväljale laiali. Külvid kaeti kuivamise vältimiseks põhuga. Esimese raba taastava tööga tegi Järva Teed algust kolm aastat tagasi Soomaal Kuresoo kaguosas, kus esmalt tuli kraavitatud alal raiuda. „Kõvad hektarid metsa võtsime maha, ukerda-sime teedeehitaja jaoks päris keerulistes tingi-mustes,” kirjeldab Poopuu ja lisab, et õnneks pidas talvel külma ning seetõttu sai materjali probleemideta ka välja vedada. Seejärel järgnes tammide ehitus, ehitusmater-jaliks sealtsamast mahavõetud puit ja pinnasest ammutatud turvas. „Puidust tammide ehitus on käsitöö, tugevate meeste mängumaa – puit vee-takse peamiselt ihurammuga kohapeale,” märgib Poopuu. Turbast paisusid ehitatakse ekskavaatori kaasabil. Kõiki töid soos ettevõte oma tehnika varal muidugi ära ei tee ning vajadusel on masi-naid renditud välismaaltki. „Ka turba väljade valda-jate tehnika on abiks olnud,” märgib Poopuu, kust tee-ehitaja rabas vajaminevaid masinaid hangib.

Puhas juhusKuidas aga satub üks tee-ehituse ja -hooldega tegelev firma üldse rabasid taastama? Poopuu sõnul on see puhas juhus – sel hetkel, kui Kuresoo taastamistööd riigihankesse tulid, oli ettevõttel piisavalt maaparandustööde kogemust, et hankel osaleda. Tööd selles vallas alustas ettevõte RMK maa-parandussüsteemide puhastamisega. „Esimene hooldushange oli Järvamaal, seega meie lähedal,

TEISTMOODI: Tiit Poopuu tunnistab, et tööde iseloom – muuta mets mitte kuivemaks, vaid märjemaks, pani imestama küll.

KURESOOS: Juba on näha, mida muutunud niiskus-režiim teeb. Liigne vesi on alusmetsa kuused hukutanud. Rabamaastiku taastamine aga ongi eesmärgiks.

Foto

d: R

ASM

US

JUR

KATA

M

24


Peateemad Partner

mõtlesime – oleme noored mehed, väge täis, proovime,” kõneleb Poopuu, kuidas Järva Teede koostöö RMK-ga alguse sai. Nii sai tehtud veel mitu maaparandussüsteemide hooldustööd ja maaparandustööde hankel osalemiseks vajalikku referentsi kogutud ning nelja aasta pärast ehitas ettevõte Eesti suurimat maaparandussüsteemi rekonstrueerimisobjekti – Lepikvälja Laeva lähedal. Päris esimene tee-ehituse objekt RMK-le oli Järva Teede jaoks Aegviidu-Rehessaare-Krani tee uuendus ja nagu tee-ehituses ikka, kuulus sinna juurde ka kraavide ja truupide rekonst-rueerimine. Tehtud tööde varal jagus ettevõttel julgust osaleda ka raba taastamise hankes. Küsimusele, kas sellelaadne tööpakkumine – teha tegelikult ju senisest vastupidist, muuta maastikku mitte kuivemaks, vaid hoopis uuesti märjaks – pani tee-ehitajaid ka imestama, vastab Poopuu: „Oi, ja kuidas veel!” Projektijuhi sõnul tundus tööde iseloom eriskummaline, aga töö on olnud väga huvitav. Pealegi hea vahel-dus tee-ehitusele, mis valdavalt toimub asulas keset liiklust. „Metsas ehitamise eeliseks on loodus ja linnulaul. Igapäevast närvilisust on

kordades vähem,” kinnitab projektijuht. Kuigi ettevõte seda, kuidas nende tehtu loodusele mõjub, ei hinda – selleks on teised inimesed – on Kuresoos hästi näha, mida muutunud vee-režiim teinud on. Metsa alla voolanud vesi on hukutanud näiteks alusmetsa noored kuused – eesmärgiks aga ongi rabamaastiku taastamine.

Hea koolSuuremate töödena väljaspool metsa hooldab Järva Teed kodumaakonna riigimaanteid, samuti ehitab näiteks maateeameti tellimusel teid kõik-jal Eestis. Üks suuremaid käesolevaid töid, ja see kestab kolmandat aastat, on olnud kaitseväe keskpolügooni arendamine: raadamised, teed (sh täiesti uus rasketehnika jaoks mõeldud tee Tapalt keskpolügoonile), sildade ehitus.

„Võimas värk!” kommenteerib Poopuu. (Pilti keskpolügooni teest saab näha Metsamehe polügooni laiendamisest kõneleva artikli juures.)

Nii RMK kui ka kaitseväe tööd tuleb teha hästi keerulistes tingimustes ning neil objektidel saadud kogemused on teineteist hästi toetanud. „Oleme saanud hea kooli,” tõdeb Tiit Poopuu.

Foto

: RAS

MU

S JU

RKA

TAM

VEEVOOL KINNI: Metsise elupaiga veerežiimi taastamine Öördi rabas. Kraavid suletakse pinnasest kooritud kihiga.

Metsas ehitamise eeliseks on loodus ja linnulaul.

25


Partner Peateemad

Kaitseministeeriumi tellimus ongi ettevõtte jaoks senitehtuist mastaapseim. Nüüd ootab Järva Teed Tallinna-Tartu maantee kaherealiseks ehitamist, et sellesse oma panus anda. Eksivad need, kes arvavad, et talv on tee-ehi-tajale vaiksem periood. „Talv on intensiivsem, sest siis tuleb meil metsas ehitatava tee materjal metsa tuua,” selgitab Poopuu. „Kui talve ära ei kasuta, oled suvel hapus olukorras.” Koostööd RMK-ga hindab Järva Teede projekti-juht heaks ega pea töödele esitatavaid nõudmisi ülemäärasteks. „RMK-ga kui tööde tellijaga ei ole tööde kvaliteedi osas kunagi konflikti tekki-nud,” kinnitab ta.

RABADE TAASTAMINE

Kaupo Kohv, RMK looduskaitseosakonna kaitsekorraldusspetsialist:Sel aastal peaks lõppema raba taastamistööd Muraka looduskaitsealal u 1400 hektaril ning kraavide sulgemised Soomaa rahvuspargis metsise uuringualadel rohkem kui 200 hektaril. Sel aastal alustati taastamistöödega ka Endla looduskaitse-alal, järgmise aasta alguses algavad tööd Soomaa rahvuspargi soodes, kus taastamisalad moodusta-vad vastavalt 690 ja 1400 hektarit. Kuna mõlemal alal on kavandatud sekundaarsetes metsades suhteliselt ulatuslikke raied veetaseme tõstmise toetamiseks, võib prognoosida, et objektide lõpe-tamine võib võtta kaks kuni neli aastat. Endla looduskaitsealal on kavandatud erineva intensiiv-susega taastamisraieid u 330 hektaril, Soomaa rahvuspargis 450 hektaril. Tänavu on sõlmitud lepingud taastamistööde kavandamiseks rohkem kui 3000 hektaril, mis hõlmab järgmisi soid: Sangla soo – Alam-Pedja LKA (Tartumaa) Sookuninga soo – Sookuninga LKA (Pärnumaa) Tolkuse ja Maasika soo – Luitemaa LKA (Pärnumaa) Maarjapeakse soo – Luitemaa LKA (Pärnumaa) Rubina soo – Rubina LKA (Valga- ja Viljandimaa) Kukka soo – Kukka MKA (Hiiumaa)

Foto

d: R

ASM

US

JUR

KATA

M

ALUSEKS: Nagu igasugune maaparandus, nii tehakse ka raba taastamistööd projekti järgi.

TEHTUD: Ajapikku muutub maastik siin nüüd märjemaks.

26


26 Peateemad Partner

Leili Mihkelson talletab metsaelu veebipäevikusse

„Kui vähegi võimalik, käin iga päev metsas,” ütleb Leili Mihkelson (72). Sellest, mida ta metsas teeb, näeb ja nähtust arvab, saab juba kahek-sandat aastat lugeda Maalehe veebis ilmuvast blogist „Leili metsalood”. Metsamees sai Leiliga lähemalt tuttavaks.

Tekst: Kristiina Hanga Fotod: Rasmus Jurkatam, Leili Mihkelson

HINNALINE PAIK: Metsaomanikuks sai Leili siis, kui talle omandireformiga tagastati kodutalu maad. Esiisade kodukohta peab naine väga oluliseks. Fo

to: R

ASM

US

JUR

KATA

M

PERSOON

27


Persoon Peateemad

käivate poegade toetamiseks oli hädasti raha tarvis. „Kohe alustasin ka istutamist ja need noorendikud on juba suured,” märgib Leili. Metsa istutas ta aastatel 1999–2012 igal kevadel ja seda suuresti talgute korras. Sealjuures on ta kuuski kasvama pannud ka kunagistele põldudele, mis kasvatasid leppi ja olid tagastamise aegu juba metsamaana kirjas. Metsakultuuri on Leili ise

hooldanud – esimese võsasae soe-tas ta sajandivahetuse aegu, kuid noorendike hooldust on ta siiski lasknud teenustööna teha, sest tervis ei luba pikalt võsalõikajaga askel-dada. Enam-vähem igal talvel

lõikab ta lepikust oma maja pidamise tarvis kütte-puitu ning suurema tööna pärast viimast lage- ja harvendusraiet on ka tormimurdu koristanud.

Nostalgia vanade metsade järeleMuuhulgas on Leili võtnud sihiks kasvatada ühest oma kuusemetsast tõeline vana kuusik, selline pime ja tumerohelise samblavaibaga võiseenemets, millist ta sealsamas oma lapseeas mäletab kasva-vat. „See kuusik on minu lapsepõlvemälestuste taastamine,” viitab Leili käega kõnealustele,

Blogi pidama hakkas Leili tollase Maalehe veebi-toimetaja Kai Simsoni tellimusel. Kirjutisteks ainest leida ei ole tema kinnitusel sugugi keeru-line, sest mets ise pakub igasuguseid olukordi. Olgu selleks mõni metsas kohatud loom või lind, ülestähendamist vääriv taim või olukord. Metsaomanikuks sai Leili paarkümmend aastat tagasi, kui talle omandireformiga tagastati kodu-talu maad. Kodumetsale lisaks õnnestus vabade maade erastamisel kolm kinnistut juurde osta, praegu on Leilil Vändra lähistel 90 hektarit metsa. Metsandust ta õppinud ei ole, nii et tarkust metsas talitada on tulnud hankida omal käel. „Palju olen käinud õppepäevadel ja püüdnud praktikute tegemisi jälgida. Hoian ka RMK metsakasvatusel silma peal,” räägib Leili.

Kooliraha kodumetsastRahalise kasu saamiseks naine oma metsi praegu ei raiu, küll aga hooldamise eesmärgil. „Viimane raie, natuke lagedat ja harvendust, mille eest ka raha sain, jääb krooniaja lõppu,” nendib ta. Algus-aastatel raius ta metsa agaramalt, sest ülikoolis

AINULT HOOLDAB: Rahalise kasu saamiseks Leili oma metsi praegu ei raiu, küll aga hooldamise eesmärgil.

Foto

: RAS

MU

S JU

RKA

TAM

Talvel lõikab ta lepikust võsasaega endale küttepuitu.


28 Peateemad Persoon

aastat nelikümmend ja pluss vanuses puudele. Omal ajal ehitas kolhoos farmihooneid ja raius vana kuusiku palkideks, kuid õnneks sirguvad seal ka järeltuleva põlvena taas kuused. Üks kohalik mees on naise tellimisel kuusikut kujun-dava raiega ka algust teinud. „Polnud kannatust oodata, mil alusmetsa väiksed puud ise suurte all kõdunevad ja mullaks saavad,” kirjutab Leili kuusikurajamisest ka oma veebipäevikus. Vanade metsade ja nende hoidmise teema on naisele väga hingelähedane, samavõrd valutab ta südant nende maharaiumise pärast ning neist asjust kõneleb ta nii mitmeski blogipostituses. „Vana metsa kadumise hirm on vist seotud minu vanuse ja minu ümbrusega. Olen siin elades ju kogu aeg neid näinud ja neis käinud ja ühel hetkel on kahju, kui nad on maha raiutud. Selline tunne on, et vana jääb jalgu,” arutleb Leili ja lisab, et tema arusaamad on ilmselt tänapäevaste metsameeste omadega vastuolus. „Kogu aeg on sund, et küps mets tuleb maha võtta. Saan sellest mõistusega aru, aga tunded on midagi muud. Kui mets on terve, las ta siis kasvab.”

Mitte üksnes puitLeili tõdeb, et mida aeg edasi, seda enam on ta saanud kogeda metsa tõelist väärtust. „See ei ole ainult puit, veel vähem metsast saadav raha. Mets on puhas õhk ja elukeskkond, mis ei teki üleöö, vaid kujuneb välja aastakümnete, koguni sajandite vältel. Temast ilma jääda võime küll üleöö. Mets

on rahu toov, vaimu kosutav, hinge hariv ja meeli parandav paik, mis inimest, kes teda mõistab, kunagi alt ei vea. Omakasupüüdlik inimene võib metsa suhtes ülekohtune olla,” mõtiskleb ta. Leili on kord pooleldi naljatamisi öelnud metsa-meestele, kes riigimetsas raiusid ja teda üha seal ringi liikumas kohtasid, et on metsavalvur, sest tal pole sugugi ükskõik, mis on juba juhtunud või juhtub tema koduküla metsadega. Ta avaldab blogis kahjutunnet, kui mõni saja-aastane mets maha võetakse ning ei karda olla kriitiline riigi-metsa majandaja aadressil. Näiteks, kui metsa-siht on mülkaks sõidetud. Samas jagub tal RMK jaoks ka kiidusõnu – riigimets on põlvest põlve majandatud, istutatud ja hooldatud, mida Leili sõnul ei saa tõdeda kõigi erametsade kohta. „Erametsad on jäetud looduse meelevalda,” ei lepi Leili metsamajandajana hooletusega. „Liiga palju näen suurfirmasid, kes teevad raie ära ja nii jääbki. Süda lihtsalt tilgub verd.”

Uhke kaitsealuse metsa üleLeili üks vähestest erametsaomanikest, kes räägib rahulolevalt sellest, et tal on ka loodus-kaitsealust metsa. Tekitavad ju piirangud enami-kus majandamisest huvitatud omanikest pigem nurinat. Tema ei saa majandada 15% oma metsa-maast, kus asub kolm vääriselupaika ja kaks väike-konnakotka pesaterritooriumi. Esimese pesa avastamisel 2000. aastate alguses hakkas Leili kotkaste vastu tõsist huvi tundma. „Avastasin ümbruskonnas veel mitmeid pesi,

TULEVANE VÕISEENEMETS: Leili kavatseb ühest oma kuusikust kasvatada tõelise vana kuusiku, sellise pimeda ja rohelise samblavaibaga, nagu ta lapsepõlvest mäletab. Üks kohalik mees on kuusikut kujundava raiega ka algust teinud.

LEITUD: Esimese kotkapesa avastamisel oma metsas hakkas Leili kotkaste vastu tõsist huvi tundma. Selle pildi tegi Leili oma kodukülas septembri keskel.

Foto

: LEI

LI M

IHKE

LSO

N

Foto

: RAS

MU

S JU

RKA

TAM

29


Persoon Peateemad

LEILI METSALOODblog.maaleht.ee/leilimetsalood

25. august 2008Hooldasin täna kuusekultuure. See töö nõuab kannatlikkust ja pidevat tähelepanu ning väsitab tublisti. Ühtki taime ma seekord õnneks ei vigas-tanud. Kõige suurem vaenlane on kastik, mis märjana muutub raskeks ja lamandub, mattes väiksemad kuusekesed enda alla. Eelmisel sügisel tehtud hooldustööst on tublisti kasu ja lepavõsa on juba palju vähem. Küll aga tuleb vanadest põllukraavidest pajuvõsa igal aastal uuesti niita. Tema sunnik ei väsi inimesega võitlemast ja jääb kindlasti peale. Ja hea kah, sest kust põdrad ja kopradki peaksid toitu saama, kui pajuvõsa enam poleks. Minu mure on mõned aastad kuuskede eest hoolt kanda ja kui ladvad juba rohust ja muust võsast kõrgemad on, küll siis tulevad ise toime.

26. aprill 2010Iga päevaga läheb metsaelu põnevamaks. Selliseid avastusi, nagu täna tegin, ei juhtu just iga päev. Natuke on häbi ka, et varem ei teadnud. Olen ju kogu aeg kiidelnud, et tunnen oma metsas iga puud, aga võta näpust… Metsas on ka muid üllatusi. /…/ Olin varem kuulnud, et kraavi taga metsas on suure remmelga all üks vana kaev ja läksin seda vaatama. Ilusasti kividega vooderdatud ja vajaks seest puhastamist. Veidi eemal, lookas ja sassis toomingate vahelt paistis mingi kivihunnik. Läksin

vaatama ja sain aru, et maa kividest laotud kelder see küll ei ole olnud. Ümmargune ja keldri jaoks liiga väike. Pigem lubjapõletusahi. Nüüd tuleb pärandkultuuri konsulentidelt tarka nõu küsida.

2. aprill 2015Vihmasel ja porisel kolmapäeval nägin metsas, et inimene on siiski valmis oma tehtud vigu paran-dama, näotut heaks tegema. /…/ Vihm tegi riided märjaks ja oma metsahoolduse tükilt ära tulles nägin, et ühe riigimetsa sihi otsas seisab auto. Nagu mul kombeks – vaja uurida mis toimub. Piki porist pinnaseteed kulgesid metsa poole laiade roo-mikute jäljed. See pidi ekskavaator olema. Kuulsin ka kolksatusi – kusagil masin töötas. Oli väike lootus, et ehk tõesti tuldi ojasid lahti päästma, ja otsustasin järele vaadata. /…/ Esimesena suun-dusin kõige kaugemale sihile, mida läbib kaks looduslikku oja ja kus sihiga ristuva oja vesi ei pääsenud edasi liikuma ja uputas riigimetsa noo-rendikku. Hiljutise lageraie käigus oli ka raiejäät-meid kukutatud otse ojja. Jõudsin kohale ja mis ma nägin! Sihi alla oli plasttruup pandud ja lage-raielangil risu ojast välja tõstetud! Voh! Vaat nii oligi vaja teha. Kopp ise oli järjega kusagil teise ojaga tegelemas, kolksud kostsid. /…/ Mul on siiralt hea meel, et pärast seda, kui saatsin mets-konnale kirja looduslike metsaojade sulukohtade ja läbimatute metsateede kohta, käidi vaatamas ja reageeriti. See näitab, et riigimetsas arvestatakse ka piirinaabriteks olevate eraomanike huvidega.

jälginud kõigi omakandi kotkapaaride kevadist saabumist ja pesitsusedukust. Metsas ringkäiku tehes – „selle lahmaka mur-dis torm, siia tahan vahtriku kujundada” – näitab Leili meile kohta, mis tähistatud sildiga „Siin kasvas karukask”. Juurde pajatab loo, millest sündis tuntud laul „Vändra metsas Pärnumaal”. Nimelt kõmmutas üks tema esiisa, Kobra talu peremees Jüri kase otsast surnuks suure isakaru, kes oli tulnud sinna lähedusse maetud hobust hauast välja kraapima. „Laskemoonaks olid purustatud pajakillud, püssil tuli suitsu eest ja takka, aga karu sai surma,” pajatab Leili suust suhu liikunud legendi, mida talle räägiti juba lapseeas. Karu liha jagati kohalike vahel ära, naha aga ostis mõisnik ning selle raha eest toodi Pärnust talusse uus sälg. Lisaks sündis ka laul, mida osatakse laulda tänapäevalgi.

SILM PEAL: Leili on kord pooleldi naljatamisi öelnud, et on metsavalvur, sest tal pole sugugi ükskõik, mis on juba juhtunud või juhtub tema koduküla metsadega.

Foto

: RAS

MU

S JU

RKA

TAM

uurisin raamatuid, istusin tundide kaupa metsa ääres põlluserval, binokkel käes ja jälgisin linde,” meenutab ta. Viimased kümme aastat on ta


30 Peateemad Persoon

Kirde regioon: põlevkivi-karjäärid, metsamassiivid, suurimad istutusmahudTekst: Kristiina Hanga Fotod: Rasmus Jurkatam, Ilmar Paal

Millega tegelevad meie kolleegid teises Eesti otsas? RMK on ju suur asutus ning tore oleks teada saada, millised on meist kellegi tegemised ja toimetamised. Metsamees tutvustab RMK üksuseid ja ametikohti lähemalt.

Kirde regioon on RMK kolmest regioonist kõige põlevkivisem. See pruuniks kullaks ristitud maavara puudutab riigimetsamajan-dajaid eelkõige sel moel, et kasutusse tulevatel kaevandusaladel lõikavad nemad koostöös kaevan-duste omanikega metsa maha. Samuti istutab RMK tühjaks kaevatud karjääri-aladele uue metsa.

METS KASVAMA: Kirde regiooni uuendab igal aastal 100–200 hek-tarit endisi kaevandusalasid.Fo

to: I

LMAR

PAA

L

31


Üksus RMK üle Eesti

Endisi kaevandusalasid Ida-Virumaal uuendab RMK igal aastal 100–200 hektarit, olenevalt sel-lest, kuidas kaevandaja tellib. Viimastel aastatel on uut metsa kasvama pandud peamiselt Kiviõli keemiatööstuse ja Eesti Energia kaevandusala-dele. Sobivaimad puuliigid selleks on mänd ja kask – viimaseid pannakse ribana mändide vahele kasvama selleks, et vähendada põlenguohtu. Tavalise metsaistutusega karjääride taasmetsas-tamist võrrelda ei saa, sest läbi kaevatud pinnas on kõva ja õhuke ning kuivab kiiresti. „Istutuse edukuse protsent sõltub kevadest,” ütleb Kirde regiooni metsakasvatusjuht Ilmar Paal ja täpsus-tab, et kevad peab olema sademeterohke, muidu lähevad taimed välja. Viimasel kolmel aastal on abinõuna kuivamise vastu hakatud taimede juuri hüdrogeeli sisse kastma ning seetõttu on kasvama-minek poole võrra paranenud. Poole võrra tähen-dab seda, et kasvama läheb umbes 70% taimedest. Aastate jooksul on selgeks saanud, et karjääri-desse pole mõtet istutada potitaimi – juured liht-salt ei hakka ümbritsevasse pinnasesse hargnema ning seetõttu lähevad sinna üheaastased seemikud. „Vinged männikud, kuigi vähekese karvased, see tähendab okslikud,” iseloomustab regiooni juht Avo Siilak taasmetsastatud kaevandusalasid.

Kuusikud lähevad hukkaEndised põlevkivialad on Kirde eripära, kuid siiski marginaalne osa regioonist, mis haarab enda alla poole Harjumaast, mõlemad Virumaad, Järvamaa ja tüki Jõgevamaast. Metsi jagub sinna igasuguseid: suuri metsamassiive Lääne- ja Ida-Virumaal, aga ka erametsade ja põllumaaga läbipõimunud väikseid ja kuivi kasvukohatüüpe Järvamaal ja Lääne-Virumaal. Töid on suurtel aladel hea teha, ei pea arves-tama näiteks erametsas toimuvate lageraietega. Paljud alad on aga looduskaitse all ja majanda-mine neis on kas täiesti keelatud või siis tohib raiuda teatud tingimustel, näiteks üksnes külmu-nud pinnasega. „Piirangu eesmärk on, et raie-töödega pinnast ei vigastataks. Ka kuival suvel ei riku metsatööd pinnast, kuid suvel me raiuda ei või,” märgib Avo Siilak ja lisab, et õigustatuks niisugust tingimust küll pidada ei saa. Eramaadega läbi põimunud alade majandamine Järva- ja Lääne-Virumaal nõuab samuti paraja aja leidmist, sest kuigi on tegemist kuivade kasvukohatüüpidega, ei pääse metsamehed neile ligi siis, kui oleks sobivaim aeg, vaid siis, kui eramaaomanikud seda võimaldavad. Kui ikka

KESKUS: Kirde regiooni kontor Rakvere külje all Ussimäel.

Foto

: RAS

MU

S JU

RKA

TAM

32


RMK üle Eesti Üksus

põld ees laiub ja teist juurdepääsu langile pole, tuleb raietöödega oodata, kuniks vili koristatud. Küsimusele, kui tootlikud on regiooni metsad, kostab regioonijuht, et väga hea tootlusega olek-sid Järvamaa ja Lääne-Virumaa kuusikud, paraku ei saa neid aga raiuda selles vanuses, mil nad kõige väärtuslikumad on. „Raiume neid 80-aasta-sena, aga tulnuks raiuda siis, kui ma põhikoolis käisin,” märgib Siilak, kelle põhikooli aeg jääb 1980-ndatesse. Kui 50-aastasest kuusest saab Siilaku selgitust mööda 70% ulatuses lõigata palki ehk sortimenti, mille eest kõige kõrgemat hinda makstakse ning kasvava metsa hektari tagavara poole sajandi vanuses kuusikus on 300 tihumeetrit, siis 30 aastat hiljem annab kuusik välja vaid 40% palki ja hektari tagavara on kaha-nenud 230–250 tihumeetrini. Põhjuseks juure-mädanik ja muud kahjustajad, kes või mis on viljakal kasvukohal selleks ajaks kuuskedele häda teinud, nii et puud mädanevad ja kuivavad. Siilak märgib, et toodud arvud on ehk meelevaldsed, kuid suurusjärgud on umbes niisugused.

Mure asulalähedaste metsadegaEt Kirde regioonile kuulub pool Harjumaast, tuleb majandada ka pealinna ja selle ümbruse asulate lähedases metsas. See on metsameeste sõnul omaette muusika, sest vähimassegi raiu-misse suhtutakse tõrjuvalt. „Linnainimene näeb metsas ainult n-ö valmis porgandipeenart ega taha aru saada, et sügisel porgandid koristatakse,”

võrdleb regiooni juht. „Linnainimene tahab, et tema lähedal kasvaks alati „valmis porgandi-peenar”, kust porgandeid kunagi üles ei võeta.” Nii et üldjuhul, kui linna lähedale raieid planee-ritakse ja neid tehakse, saabuvad metskonda ka nurisevad kõned. Ja mis seal salata, ette on tulnud ka jõulisemaid avaldusi, nagu kahe ja poole aasta tagune pikett Aegviidu lähistel Mustjõe kõrtsitalu lähedase lageraie vastu. Ometi vajavad asula-lähedasedki metsad raiumist, sest ega risusse kasvanud mets ka metsas liikujaid rõõmsaks tee. Siilakul on pajatada ka teistlaadne lugu Piritalt, kus üks naine tuli seal temalt, metsnikult ja praake-rilt uurima, mida nood kavandavad. Kuuldes siis, et metsast on plaanis välja raiuda kuivanud puud ja võsa, hakkas naine nurisema. „Siis tulevad siia sportlased ja ma ei saa enam rahulikult koeraga jalutada,” vahendab Siilak tookordset vestlust.

KIRDE REGIOON

Lääne- ja Ida-Virumaa, Järvamaa, pool Harjumaast ja tükk Jõgevamaast. Regiooni juht Avo Siilak, metsakasvatusjuht Ilmar Paal, logistikajuht Raul Orgla, analüütik Janek Tarto, assistent Inga Rute. Ametis 12 praakerit, 7 logistikut, 10 metsakasvatajat, 4 harvesterioperaatorit, 2 forvarderioperaatorit, 44 raietöölist ja 2 maapinna ettevalmistajat-traktoristi.

Foto

d: R

ASM

US

JUR

KATA

M

REGIOONI JUHT: Kirde regiooni juht Avo Siilak näitab kaardil piirkonna ulatust.

METSAKASVATAJA: Kirde regiooni metsakasvatusjuht Ilmar Paal. Tema selja taga paistab metsaülemate park – kui Ussimäe tehti regiooni kontoriks, hakati sinna ümb-russe parki rajama. Siin kasvab juba üle 60 puuliigi.

33


Üksus RMK üle Eesti

Puhas rahaline rehkendusNagu RMK-s tavaks, on Kirde regiooniski raie-tööde aluseks uuendus- ja harvendusraie arvestus-lank, mida ei vaadelda mitte niivõrd ühe aasta lõikes, vaid summaarselt alates 2011. aastast. Siilak märgib, et arvestuslangi täitmise erinevus 2014. aasta lõpuks oli 1%, mis tähendab, et oleks võinud raiuda 154 hektarit rohkem. Sel aastal on plaani võetud teha lageraiet 3291 hektaril ning harvendust 2975 hektaril. „Täiendavalt raiume veel mitusada hektarit kahjustatud ja madala täiusega puistuid,” märgib Siilak. „Nende raiu-mine ongi esmatähtis.” Ükski plaan aga ei täitu tema sõnul kunagi saja-protsendiliselt. Igal praakeril on alati ka varuks plaan B ja C ehk alati on varus mingi hulk kuivi lanke, kui peaks tulema niisugune soe ja lumeta talv, nagu oli sel aastal. Samuti hoitakse varus märgi lanke, juhuks kui tuleb sarnane kuiv suvi nagu tänavu. Praegu näiteks ongi käimas raie-tööd Endla rabas 300 hektaril, taastamaks kuna-gist niiskusrežiimi. Mullu ületas RMK Kirde regioon nii mitmegi väljaande uudiskünnist, kui vedas taimi metsa laiali kopteriga, sest maad mööda olnuks see tun-duvalt kulukam, aeganõudvam ja kohati lausa võimatu. „Puhas rahaline rehkendus,” põhjendab Ilmar Paal, miks niisugune liigutus teha otsus-tati. Paal võrdleb, et kui eriti keerulisse kohta sai ta tööpäeva jooksul jalgsi käe otsas kohale viia kaks taimekotti, kummaski 75 taime, siis kopter tõstab kõik vajaminevad kotid kohale kolme minutiga. Liiatigi mitte langi serva, vaid sinna, kus tööjärg laiub. Rahaline rehken-dus on ka selle põhjuseks, miks Kirde regioon

on taaselustanud maapinna istutuseelse ette-valmistuse kopaga. „Teeme kopaga künka ja istutame sinna peale,” selgitab Paal, lisades, et niimoodi tehakse näiteks Soomes. See töö on küll kallim adraga tehtavast, kuid seevastu ei ole esimesel aastal tarvis teha kultuurihooldust.

Teistest suurem istutusmahtOma töötajate kohta lausub regiooni juht üksnes kiidusõnu. Kui näiteks 2008. aastal ehk aastal, mil RMK struktuuripõhisele tööle üle läks, tegi üks praaker keskmiselt 60 000 tihumeetrit raiet, siis eelmisel aastal jõudis see arv juba ligi 100 000 tihumeetrini. Samamoodi on kasvanud ka logistikute ja metsakasvatajate töömaht, sest nende tööd iseloomustavad numbrid sõltuvad otseselt praakeri tehtust. Raiete kogumaht on Siilaku sõnul teistest regioonidest mõnevõrra suurem, oma osa on siin ka keskpolügoonil tehtavatel raadamistel. Kindlalt edestab Kirre Kagu ja Edela regiooni aga istutusmahtude osas. Kui need istutasid kevadel kumbki 5,5 miljonit taime, siis Kirdes pisteti mulda 7,5 miljonit ja nüüd sügisel veel 1,5 miljonit lisaks. „Loodus-likule uuenemisel jätame me vähe lanke, sest muidu tulevad need liigid, mida me ei taha. Näiteks valge lepp. Sellest tulenevalt ongi meie istutusmaht suurem,” selgitab Paal.

PUIT SADAMASSE

Alates aastast 2008 veab Kirde regioon osa müüdavast puidust Kunda sadamast 6 kilomeetri kaugusele Malla laoplatsile. „Veame puidu enne laeva saabumist valmis ning kui laev tuleb, veame puidu kaile,” selgitab Kirde regiooni logistikajuht Raul Orgla. Niisugune tarneklausel – puit läheb kliendile üle laeva pardal, muudab Orgla sõnul puidu metsast väljaveo paindlikumaks, sest Malla lattu saab koorma maha panna igal ajal. „Vahel ei ole mingile sortimendile tarnevõimalust, siis veame puidu platsile ja turustus hakkab seda alles siis müüma,” selgitab Orgla. „Üldjuhul on tavaliselt kohe teada, kellele materjal minemas on.” Suur puidukogus sadamas on kliendile atraktiivne ning võimaldab laevatäie osta ka näiteks neil, kel Kundas enda mehitatud terminali ei ole. Tänavu esimesel poolaastal on Malla laost klientidele müüdud u 50 000 tihumeetrit puitu.

Foto

: ILM

AR P

AAL

ENNE ISTUTAMIST: Maapinna ettevalmistamise argipäev. Seda tööd tehakse Kirde regioonis palju, sealjuures osutatakse teenust ka erametsaomanikele.

34


RMK üle Eesti Üksus

Mõnusa matka eest tasub tänada ka loodusvahtiTekst ja fotod: Susanna Kuusik

Pool päeva koos loodus-vaht Kalle Kalamehega lubasid piiluda selle rahustava nimetusega ameti köögipoolele.

Kohtun RMK Lõuna-Eesti loodusvahi Kalle Kalamehega suvel lõpul, mil tema kõige kii-rem tööaeg hakkab läbi saama. Loodusvaht on RMK loodus-hoiu osakonna töötaja, kes hooldab puhkealasid ja loodus-hoiuobjekte. Kokku on neid RMK-s ametis 25.

ABIKÄSI: Loodusvahi töö nõuab tähelepanelikkust ja kannat-likkust ning muidugi kuldseid käsi.

35


Amet RMK üle Eesti

panema, mitu matkajat on andurist mööda läinud. „Kord oli loenduri näit eriti suur ja teerada sõrajälgi täis – kohalik põllumees oli oma lambakarjaga anduri juurest mööda läinud ja numbri suureks ajanud,” meenutab ta kurioosset seika. Valgesoo õpperajal jalutades räägib loodusvaht sealse laud-tee ehitamisest, mille tarbeks ta talvel materjali rabasse tahtis viia. Pinnas osutus aga ootama-tult pehmeks ja paremat pinnast otsides ei leidnud ta enam õiget teed autoni. Rabast sai ta välja alles neli tundi hiljem. Talv on loodusvahi tööl pla-neerimise ja suuremate projek-tide tegemise aeg, siis valmivad lauad-pingid, katusealused ja

infotahvlite alu-sed. Üks lisatöö on talvel veel: loodusvaht peab hooldama suusa-radu, selleks

otstarbeks on ta ehitanud mootorsaani haakesse rajakelgu. Viimaks viime Laho metsa-onni küttepuid ja tualettpaberit. Küsin, mis on Kalamehe lemmikobjekt ja saan kiire vastuse. „Kooraste, sest seal on väga tugev kohalik kogukond, kes igal kevadel „teeb ära” ja aitab looduses liikumise võima-lusi paremaks teha,” sõnab ta. Ent sealgi tuli esialgu vaeva näha, et matkajad, turistid ja kohalikud teineteist segama ei hakkaks. Lõpetame oma sõidu Tammiku pubis, mille lähedal on Erastvere pargi telkimisala. Räägime veel Kalamehe hobidest: mees käib tantsurühmas Päripidi ja on aidanud mitmele kohalikule etendusele dekoratsioone teha. Ühtlasi lepime kokku, et koh-tume õige pea taas looduses.

Endine metsnik ja metskonna autojuht Kalle Kalamees on riigimetsas töötanud juba aasta-kümneid, sellest kümmekond aastat hooldanud lõkkekohti ja õpperadu. „Saaksin oma kol-leegidega suhelda mööda jõge-sid,” ütleb Kalamees ja viitab sellele, et kaks olulist jõge, Võhandu ja Ahja, saavad alguse tema kodukoha lähedalt. Kanuuga loksumise asemel sõidab ta aga objektide vahel iga päev 160–170 kilomeetrit, tema hoole all on suvel 28 ja talvel 5 lõkkekohta.

Objektil meistri näguSõidame Kanepist Taevaskodade matkarajale, kust viib läbi RMK pika matkatee Peraküla-Aeg-viidu-Ähijärve haru. Eesmärgiks on märkida üles külastajate loenduri tulemused. Jalutame mööda matkarada ja kohe saab selgeks, et loodusvahi pilk erineb matkaja omast. Ühel ja teisel kohal viitab ta lahtisele lauale, kõveraks painutatud käepide-mele või pehkinud trepiastmele, mida tavainimene ei märkagi. Avaldan arvamust, et loodus-vaht peab olema väga leplik ja kannatlik. Kalle ei vaidle vastu, vaid toob ridamisi näiteid, kus ja mida viimasel ajal lõhutud on. Samas on olukord võrreldes esimeste trööstitute tööaastatega siiski palju paremaks läinud. Külastame Kiidjärve loodus-keskust, kus Kalamees näitab oma kätetööna valminud eks-ponaate – sipelgakuhila maketti ja õpperajal kasutatavat loodus-mängu. Looduskeskusest läheme Sõnajala lõkkekohta. Loodus-vahi sõnul on kõik objektid ja lõkkekohad meistri nägu, ta ise armastab pruuni ja punase kombineerimist.

Ole valmis, tulen seeneleKui palun võrrelda loodusvahi tööd eelmiste ametitega, siis Kalamees muheleb ja sõnab, et talle meeldib võimalus kõiki oma oskusi näidata. „Loodus-vaht peab freesima suunaviita-sid, keevitama grillialuseid, tegema elektri- ja sanitaartöid metsamajades, saagima rajale langenud puid,” loetleb ta. Loodusvahid suhtlevad ka matkajatega, et teada, milline olukord on rajal ja püüavad seda parendada, muutes näiteks mõne sildi lisamisega matkajate elu lihtsamaks. Kalamehele meeldib loodusprogrammide juures kaasas käia, retkejuhile lisaks rääkida ja lastega tegeleda. Ühel hetkel palub loodusvaht ronida mul puude vahelt läbi, sest see on hea energiaga koht. „Ma teen seda kõigi õpilasrüh-madega. Neile väga meeldib,” kinnitab ta. Mõnikord jääb Kalamees külastajatele nii hästi meelde, et nad tulevad hiljem RMK üritustel juttu puhuma. „Mõned külastajad helistavad Tartust välja sõites, et nad hakkavad seenele tulema.”

Lambakari metsarajalEdasi sõidame Valgesoo õppe-rajale, kus paneme samuti kirja külastajate arvu. RMK jaoks on oluline teada, kui palju inimesi suve jooksul üht või teist objekti külastab ja selleks on loodu-sesse pandud spetsiaalsed andurid. Kalamehe arvates on kõige tüütum töö nende kalib-reerimine, milleks peab pikalt jälgima ja manuaalselt kirja

Mulle meeldib võimalus kõiki oma

oskusi näidata.

36


RMK üle Eesti Amet

Keskkonnasäästlik biovaha kaitseb puid männikärsaka eest

Raiemahu suurenemisest tingitud putukkahjurite, eelkõige hariliku männi-kärsaka kõrge arvukus ning nende põh-justatud kahjustused raiesmikele istuta-tud okaspuukultuurides on probleemiks nii Eestis kui kogu Euroopas. Suured ning lähestikku asetsevad lageraiesmi-kud loovad soodsad tingimused selle metsakahjuri arvukuse tõusuks, sest talvistest raie töödest järele jäänud okas-puukändudest ja tooretest raiejäätmetest lenduvad lõhnaühendid meelitavad kevadel kohale hulgaliselt männikärsa-kaid. Lisaks on värskete okaspuu-kändude juured, metsakõdu ja mullaga seotud mittekuivanud raidmed männi-kärsakale sobilikuks munemiskohaks ning munadest koorunud tõukudele heaks arenemis- ja toitumispaigaks. Toidutaime leiab männikärsakas üles põhiliselt lõhna, lühidistantsilt ka

nägemise abil. Kuigi putuka toidu-taimede nimistu on pikk, haarates pea kõiki okaspuid, toimub mardikate munemiseelne ja -järgne küpsus- ja taastumissöömine raiesmikele istuta-tud või seal kasvavate mõneaastaste kuuse- ja männitaimede koorel, mida näritakse laikudena. Kõrge asustus-tiheduse korral ning sobilike toidu-taimede puudumisel toitutakse ka leht-puude (sarapuu, tamm, kask jt) koorest ning isegi rohttaimedel. Mardikad toituvad ka raiesmikuga piirnevate okaspuude ning raiesmikel olevate seemnepuude võrades. Männikärsakaid võib Eestis ühel raiesmikul olla 100 000–150 000 hek-tari kohta, soojema kliimaga Lääne-Euroopas on kahjureid kordades roh-kem. Sõltuvalt asustustihedusest võib ühte taime kahjustada korraga mitu

Metsa majandamist ei saa arendada ilma teadustööta. Tutvustame teile igas Metsamehe numbris ühte RMK toetatavat või muidu huvitavat teaduslikku rakendusuuringut.

Harilik männikärsakas armastab süüa noore okaspuu koort ja põhjustab seeläbi paljude puude hukkumise. Kolm aastat kestnud teadusprojekti tulemused soovitavad taimede kaitseks kasutada biovaha.

Ivar Sibul, PhD Eesti Maaülikooli dotsent

37


Keskkonnasäästlik biovaha kaitseb puid männikärsaka eest Teadusuuringud

kuni mitukümmend mardikat. Massi-lise esinemise korral aga kooritakse kogu tüveke juurtest kuni esimeste oksteni paljaks. Kõige intensiivsem on kahjustus puukese tüve maapinna-lähedases osas. Nõrgad kahjustuse tagajärjed võivad taimel ajapikku kattuda vaiguga ja armistuda. Kahjus-tuskohast võib alguse saada aga ka taime nakatumine juurepessu eostega või teiste ohtlike seenpatogeenidega, sest uusimate uuringute valguses suudab männikärsakas neid haigus-tekitajaid endaga kaasas kanda. Sageli jäävad kahjustatud istikud kasvus kirat-sema, tugeva vigastusega puukesed hukkuvad juba sama suvel. Kui mardi-kaid on palju, võib hävineda kogu kevadel istutatud metsakultuur.

Mõõdetav kahjuMännikärsakatest põhjustatud otsene kahju metsamajandusele on suur, näi-teks Rootsis ulatub see ca 15–30 mil-joni euroni aastas. Euroopas tervikuna küündib võimalik kahju ligi 140 mil-joni euroni. Männikärsakate võimalik kaudne kahju seenpatogeenide levita-jana võib olla aga kordades suurem.

Ka Eesti riigi- ja erametsades on män-nikärsakas kõige olulisem männi- ja kuuseistutuskultuuride kahjustaja. Arvestades, et Eestis istutatakse igal aastal raiesmikele keskmiselt kuni 18 miljonit okaspuutaime, millest vee-rand kuni kolmandik männikärsakate tõttu hukkub, ulatub männikärsakate

tekitatav potent-siaalne kahju täiendava istutus-materjali ja tööjõu-kulu näol era- ja riigimetsas rohkem

kui poole miljoni euroni aastas. Männikärsakate kahjustuste välti-miseks, kahjurite tõrjeks ja taimede kaitseks on aegade jooksul välja tööta-tud mitmesuguseid meetodeid. Peami-selt on kasutatud sünteetilisi insektit-siide, alates ülimürgistest kloor- (DDT, heksakloraan) ja fosfororgaanilistest (klorofoss, bensofosfaat) putukamürki-dest kuni sünteetiliste püretroidprepa-raatideni (Decis, Fastac, Kestac, Sherpa jt). Viimasel kuuel-seitsmel aastal on taimede kaitsmiseks männi-kärsakate eest riigimetsades kasutatud sünteetilist neonikotinoidpreparaati Actara 25 WG (tootja Syngenta), millega töödeldakse kõik kultuuri istutatavad taimed juba taimlas. Sel sügisel lõppenud uurimistöö Eesti Maaülikoolis selgitas, miks see inimestele ja looduskeskkonnale ülitoksiline preparaat on olnud siiski väheefektiivne. Leiti, et kontakt- ja seedemürgina mõjuval süsteemsel neonikotinoidil Actara (toimeaine tiametoksaam) puudub mardikatele peletav mõju, mistõttu selle preparaa-diga eelnevalt töödeldud okaspuutaimed satuvad looduslikes tingimustes para-tamatult männikärsakate rüüste alla. Samas, olles kontaktis ja toitudes töödeldud taimedel, kannavad männi-kärsakad preparaadi jääke loodusesse laiali, saastades sellega otseselt kesk-konda ning viies neid ka biotoobi toiduahelasse. Uuringutulemused näitasid, et selle preparaadi üliväikesed

TEMA ISE: Harilik männikärsakas kuuseistikut kahjustamas.

Eestis hukkub männikärsaka tõttu veerand kuni kolmandik istutatud mände ja kuuski.

Foto

: IVA

R S

IBU

L

38


Teadusuuringud Keskkonnasäästlik biovaha kaitseb puid männikärsaka eest

kogused ja preparaadi jäägid, mis jäävad näiteks männikärsaka kehasse pärast pestitsiidiga töödeldud taimekoore söömist, surmavad ja mõjutavad palju-sid raiesmikel elunevaid männikärsaka looduslikke vaenlasi, eelkõige rööv-toidulisi jooksiklasi. Näiteks selgus katsete tulemusena, et pestitsiidide nõrgad doosid võivad tõsiselt häirida jooksiklaste üldist motoorset aktiivsust ja lokomotsiooni ning käitumuslikke termoregulatsioone, millel on otsesed kahjulikud tagajärjed mardikate öko-loogilisele kohasusele ja populatsioo-nidele metsa ökosüsteemides. Nii võib jooksiklaste väiksemgi kokkupuude selle keemilise preparaadiga vähen-dada mardikate ellujäämist nende tüüpilistes elupaikades – avatud okas-puulageraiesmikel, kus esinevad järsud ja kiired temperatuurimuutused.

Alternatiivide otsingulTaoline keemiliste preparaatide otsene ja kaudne mõju keskkonnale on sundinud paljusid Euroopa Liidu riike kas osaliselt või täielikult keelustama nende kasutamise ning ärgitanud otsima efektiivseid ja loodussäästlikke metsakaitsemeetodeid. Üks võimalus metsauuendusega seotud putukkahju-rite tõrjeks ja nende põhjustatud kah-justuste vähendamiseks on istikute töötlemine looduslike bioaktiivsete ühenditega, näiteks tööstuslikult too-detud insektitsiidsete bioõlidega, mis maskeeriksid kahjurputuka eest loodus-liku toidutaime lõhna või peletaksid nad hoopis taimest eemale. Keskkonna-säästlik tõrjeabinõu on ka taimetüve-kese katmine mingi kaitsekihiga või selle ümbritsemine mehhaanilise kaitsebarjääriga, mis pidurdab putuka jõudmist taimeni ja ei võimalda mardi-katel sellel toituda. Selliste biopestit-siidide ja mehaaniliste tõkete ning kaitsekatete eeliseks sünteetiliste pestitsiidide ees on nende kiire lagu-nemine looduses, selektiivne toime putukkahjuritele, suhteliselt väike

või olematu keskkonna saastumise risk ning ohutus inimese tervisele. Pestitsiididevabad ehk mehaanilised kaitseabinõud puukeste kaitsmisel või-vad olla oma olemuselt lihtsad, kuid on samas üsna tõhusad. Alates kaheksa-kümnendate algusest on Põhjamaades ja mujal katsetatud raiesmikele istuta-tavate okaspuutaimede katmist erine-vate tehiskiudude, kaitsetorbikute ja kaitsemääretega. Poolsünteetiliste vahadega taimede katmist on kasutatud seni ainult vähesel määral aianduses, näiteks pookevahadena. Kuid kaas-aegsete materjalitehnoloogiliste või-maluste arenguga ning vaha koostist pidevalt modifitseerides on tänaseks mõned Põhjala riigid loonud rafineeri-tud looduslikest koostisosadest ja

KAITSTUD: Uurimistöö käigus kaeti taimed enne metsa istutamist bio-vahaga, mis kaitseks neid männikärsakate eest. Esialgsed katsetulemused on paljulubavad, vaha kaitseb noori puid mitu aastat.

LÕHNA PEALE: Männikärsakaid meelitab kohale raiesmike lõhn. Kui alal hakkavad kasvama uued taimed, on putukad juba ootamas.

Foto

: IVA

R S

IBU

LFo

to: I

VAR

LEP

MET

S

39


Keskkonnasäästlik biovaha kaitseb puid männikärsaka eest Teadusuuringud

polümeeridest koosnevad vahad, mis võivad osutuda sobivaks vahendiks metsakahjustuste ennetamiseks rajatud okaspuukultuurides. Uurimistöö käi-gus kasutati Norra tehnoloogiafirma Norsk Wax AS poolt toodetut vaha (KVAAE Wax), mida modifitseeriti erinevate biopestitsiididega. Kesk-konnasäästlik KVAAE vaha ei sisalda toksilisi aineid ning tootja andmetel on selle koostis sarnane taimelehti katva kaitsevahaga. See elastne UV-kiirguse kindel ning päikesesoojuses mittesulav vaha on värvuselt valge, mis vähendab ühelt poolt kuumuse mõju taimele ning teisalt toimib valge värvus männi-kärsakatele visuaalselt peletavalt.

Paljulubavad katsetulemusedEesti Maaülikooli metsaentomoloogia uurimisrühm tegi aastatel 2012–2015 rea laborkatseid ning rajas Eesti esime-sed vahatatud taimedega katsekultuu-rid. Uuriti taimedele kantud kaitsevaha ja biopestitsiidide mõju okaspuutaimede kasvule ning männikärsakate toitumis-käitumisele. Esialgsed katsetulemused on väga paljulubavad. Vahaga kaetud okaspuutaimi kahjustati raiesmikel olu-liselt vähem kui katsetes võrdluseks olnud püretroid- ja neonikotinoid-preparaatidega töödeldud seemikuid ja istikuid. Ka osutus vahakate koos kasutatud biopestitsiididega taime-tüvekestel piisavalt püsivaks, hoides männikärsakad taimest eemal kahe kuni kolme aasta jooksul pärast taimede istutamist metsa. Labori-katsetes pärssis vaha männikärsakate toitumist täielikult, olles samas putukatele mittetoksiline. Kuivõrd Eestis puuduvad seni veel igasugused kogemused vahataimede kasutamise osas okaspuukultuuride rajamisel, siis on lisaks läbiviidud pilootuuringule oluline välja selgitada ka vaha ja vahatamise mõju eri tüüpi istutusmaterjalile (poti- ja avajuurne taim), peamiselt selle elujõule ja kasvuparameetritele, ning uurida vahatöötluse mõju taime stressitaluvu-sele ja füsioloogiale. Eelkõige tuleks uurida vahade mõju just eritüübilistele kuusetaimedele, sest Eestis kasuta-takse metsauuendustöödel enam just hariliku kuuse taimi. Baasuuringutele toetudes võib loota, et pärast täiendavaid katseid saab sün-teetiliste insektitsiidide kasutamisest Eesti metsades ning taimlates täielikult loobuda. Uurimistulemused näitasid, et insektitsiidsete bioõlide ja vaha-taimede kasutamine metsas vähendab oluliselt keskkonnariske ning langetab keemilise tõrje mõjust tulenevaid ohte meie metsade mitmekesisusele ja elurikkusele.

RMK rahastatud teadusprojekt „Metsakultiveerimisega seo-tud metsakaitseprobleemid Eesti metsanduses ning nende vältimine keskkonnasäästlike tõrjevõtetega” kestis kolm aas-tat, 2012–2015 ning läks maksma 139 740 eurot. See kätkes endas metsakaitselisi, entomoloogilisi ja fütopatoloogilisi baas- ja rakendusuuringuid. Projekti juht oli Ivar Sibul Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudist, põhitäitja-tena oli kaasatud kümme spetsialisti ja üheksa kraadiõppurit Tartu Ülikoolist ja Eesti Maaülikoolist. Projekti toel valmis kolme aasta jooksul üks doktoritöö, seitse magistritööd ja üks bakalaureusetöö ning projekti andmestiku põhjal valmivad 2016. aastal üks doktoritöö ja kolm magistritööd. Avaldatud on kaheksa teaduspublikatsiooni, kaks populaar-teaduslikku ülevaadet ning valmimas on mitmed käsikirjad.

Ivar Sibul on Eesti Maaülikooli dendroloogia dotsent. Ta on cum laude lõpetanud nii Luua metsakooli (1993) kui ka Eesti Põllumajandusülikooli (1995) metsamajanduse erialal. Alates aastast 1998 loodusteaduste magister (cum laude) entomoloogia erialal ja aastast 2005 põllumajandusteaduste doktor. Stažeerinud ja õppinud Austrias, Saksamaal, Rootsis, Soomes jm. Töötanud Eesti Põllumajandusülikooli (Eesti Maaülikooli) taimekaitse instituudis teadurina ning metsan-dus- ja maaehitusinstituudis vanemteaduri ja dotsendina. Avaldanud rohkem kui 100 teaduslikku ja populaarteadus-likku kirjutist metsakaitsest, entomoloogiast ja dendroloo-giast. Mitmete raamatute ja brošüüride tõlkija, autor ja toimetaja. Populariseerinud teadust üldhariduskoolides, televisioonis ja raadios. Rahvusvahelise teadusajakirja Forestry Studies peatoimetaja.

40


Teadusuuringud Keskkonnasäästlik biovaha kaitseb puid männikärsaka eest

Tekst ja fotod: Indrek Rohtmets

Mets, kus puhkab suurmehe süda

Auto aken oli veidi irvakil, kui metsateele pööran. Mõne aja pärast tunnen väga valusat torget parema jala pahkluu kandis. Vaju-tan kogemata liiga kõvasti gaasipedaali ja auto teeb porisel metsateel ootamatu siksaki. Kohe üritab keegi tiivuline minu laupa rün-nata ja saavutab mõningast edu, otsaesist kaunistab juba mõnekümne sekundi pärast paras muhk. Sulgen auto aknad ja üritan mõrvamõtteid vaos hoidmata autosse tungi- nud parmulaadsetest kahe-tiivalistest vabaneda.

Nagu nädala lõpus, nii pöörame ka meie ajakirja lõpuosas pilgu argistelt teemadelt pehmematele. Vaatame muuhulgas, mida pakub Sagadi metsamuuseumi fotokogu ning saame osa reisisellide pajatustest.

KODUNE: Miombomets on pigem koduse kui silmatorkavalt eksootilise üldilmega.

41


Maailma metsad Puhkepäev

HÜÄÄNKOER: Hea õnne korral võib miombometsas kohata viimasel aastakümnel järjest haruldasemaks jäänud hüään-koeri. Hüäänkoertel on iga loom omaette unikaalse mustriga.

Foto

: IN

DR

EK R

OH

TMET

S


Olen Põhja-Sambia miombometsas, tsetsekärbeste põliskodus ja väga lähedal nendele paikadele, kus maadeavastaja David Livingstone oma päeva-raamatusse elu viimased tähelepanekud tegi. Sambia on liblikakujuline maa. Üks mu sõber ütles kord, et Sambia on „päris Aafrika”. Sain aru, et ta pidas silmas eelkõige seda, et riik on massi-turismi peavoolust kõrvale jäänud. Tihemalt võib mitut masti külalisi kohata vaid Victoria joal Sambesi jõel ja Luangwa rahvuspargis, mujal aga oled valge turistina enamasti ise kohalike jaoks vaatamisväärsus. Minu esialgseks sihiks Sambias oli maa kesk- ja põhjaosa, kus soisel madalikul laiub Bangweulu järv ja asub mitmeid kaitsealasid, mille hulgas ka Kasanka rahvuspark. Tahtsin liikuda veidi maad doktor Livingstone’i jälgedes ja uudis-tada miombometsasid.

Livingstone ja miombo Aafrika lõunaosa pakub loodusehuvilisele suurel hulgal maastikke. Taimede liigirikkus on peadpööritav ja see kirevus kajastub ka sealsetes taimekooslustes.

1866. aasta detsembris rändas David Livingstone praeguse Põhja-Sambia aladel ja jõudis silmapii-rini laiuva metsavööndini. Ta kirjutas oma reisi-päevikusse: „Ma peaksin seda imekaunist maad paremini tundma õppima ... see paik võiks kind-lasti olla tulevikus kohaks, mis inimeste meeli hakkab kütkestama. Võimatu on kirjeldada, millist pillavat mitmekesisust siin võib kohata.”

VILI: Miombopuu Brachystegia stipulata vili meenutab suurt lamedat kauna.

MÖÖBLIPUU: Pterocarpus angolensise vili. See on aeglase kasvuga puu, kellel on erinevalt väga paljudest troopilistest puudest aastarõngad. Tema puit on väga kõrges hinnas mööblimeistrite seas.

Foto

d: IN

DR

EK R

OH

TMET

S

44


Puhkepäev Maailma metsad

detailidega. Miombopuud on madalad, 15 meet-rit on enamasti laeks, paljud aga kasvavad vaid 8–10-meetriseks. Kui üritada leida Eesti loodu-sest mõni kaudseltki miombot meenutav kooslus, siis võiks ehk midagi sarnast leida Saaremaal mõnel umbekasvaval puisniidul või kusagil Kesk-Eestis kraavi ajamata jõge raamiva luha servas kasvavas lehtpuuhõrendikus.

Aafrika seenemetsadMiombometsa peamine üllatus oli minu jaoks tõsiasi, et tegemist on seenemetsaga. Seene-metsasid oleme harjunud gloobusel ikka siia meie kodusele põhjapoolkerale sättima, aga tuleb välja, et see pole kaugeltki õige. Seeneaeg saabub miombossse detsembri lõpus ja kestab veebruari alguseni. Tegemist on vihmaperioodiga ja seda aega nimetatakse sealkandis ka näljaajaks, sest vana põllusaak kipub otsa saama ja uus pole veel valminud. Livingstone, kes 1866. aasta detsemb-ris läbi miombometsade rändas, kannatas koos oma kaaslastega nälga ja just seened aitasid oluliselt kaasa haigustest nõrgestatud rännumehe taastumisele. Ta kirjeldab, et tulid naised ja tõid oma korvides kuni kümmet erinevat liiki seeni ja orhideeõisi, mis maitsesid head ja kosutasid tervist. Jääb veel lisada, et miombometsades kasvab maailma suurima viljakehaga söögiseeen, Termitomyces titanicus, kelle kübara läbimõõt võib küündida üle meetri. See värskelt söödav seen on võis praetult kõrgelt hinnatud delikatess ja temast saab valmistada näiteks ka hiigelpitsa, asetades seenekübarale lihtsalt tomatipastat

See maastik, mille kirjeldamist Livingstone pidas võimatuks, on miombo, kooslus, mis võtab Lõuna-, Kesk- ja Ida-Aafrikas enda alla ei roh-kem ega vähem kui 2,8 miljonit ruutkilomeetrit. Ligemale 80% Sambia ja 50% Tansaania loodus-likust taimestikust kasvab miombokooslustes. Nimetus miombo tuleneb sealse kõige levinuma puudeperekonna Brachystegia nimetusest. Need puud on paljudes kohalikes keeltes tuntud kui muombo-puud (miombo on puude nimetus mitmuses), mis selgitab üldnimetuse päritolu. Ka eesti keeles kannab Brachystegia puude-perekond nimetust miombopuu. Hoolimata dr Livingstone’i kommentaarist, üritan siiski kirjeldamatut veidi kirjeldada. Miombokooslused on hõreda ja liigirikka heit-lehise metsaga kaetud alad. Paljusid Aafrika taimekooslusi iseloomustab mitmesuguste okka-liste puude-põõsaste olemasolu, miombos aga puuduvad torkivad taimed. Miombometsa saabu-nud eestlase jaoks on avanev pilt pigem kodune, sest hõredas madalas metsas kasvavad puud ei kipu toretsema põhjamaalase jaoks eksootiliste

MAADEAVASTAJA: David Livingstone oli Šoti päritoli maadeavastaja ja misjonär. Ta avastas Euroopa jaoks Sambesi jõe ja Victoria joa. Palju aastaid pühendas ta Niiluse lätete otsimisele, kuid need jäid tal leidmata.

SEENEMETS: Seeneaeg saabub miombossse detsembri lõpus ja kestab veebruari alguseni. Maailma suurima vilja-kehaga söögiseen, Termitomyces titanicus, võib kasvada koguni nii suureks, et tema kübar küündib üle meetri.

Foto

d: IN

DR

EK R

OH

TMET

S

45


Maailma metsad Puhkepäev

ja juustu ning torgates selle kõik ahju, kui muidugi juhtub nõnda suur ahi olema! Miombo pakub tänapäeval elatist ligemale 50 miljonile inimesele, kelle elujärg oleneb selle loodusmaastiku poolt pakutavast puidust ja mitmesugustest metsaandidest, mille seas on olulisel kohal näiteks metsmesi ja mitmesugused ravimtaimed. Ja lisaks veel niisugune eksootiline valguallikas nagu mitmesugused söödavad putukavastsed ehk lihtsalt üteldes röövikud ja tõugud, keda vihmaperioodil metsadest väga suurel hulgal kogutakse ja asulatesse turule viiakse. Massiturismi arendajad ei näe miombo-metsades kuigi suuri turismimagneteid, küll on aga see piirkond bioloogiliselt väga oluline kasvõi süsihappegaasi bilansi reguleerijana Maa atmosfääris. Umbkaudu kümnendik miombost on tänaseks kaitse all ja bioloogid, eriti botaani-kud, leiavad, et sellel loodusmaastikul on teadu-sele veel palju huvitavat pakkuda.

Süda puhkab mupundupuu all1870. aastate algul jätkas Livingstone üha halve-nevast tervisest hoolimata Niiluse lätete otsimist just tänase Sambia miombometsade vahelt.

Lisaks malaariale, kopsupõletikule ja piinavatele haavanditele oli selleks ajaks suur osa talle järele saadetud varustusest varastatud. Haigustest puretud ja murtud (Niiluse lätteid polnud leitud), jõudis ta 1873. aasta 1. mail Chitambo külla, kus surm olevat teda tabanud siis, kui ta parasjagu oma voodi kõrval põlvitades palvet luges.

RÄNNUTEEL: Kui pojad on üles kasvatatud, liiguvad miombometsade linnud nii nagu suve lõpul meie tihased ja lehelinnud, rühmiti ringi, mitmed ja mitmed eri liigid koos. Pildil on Platysteira peltata, kes püüab putukaid nagu meie kärbsenäpidki ja on neile ka kaude sugulane.

MEENUTADES: 1973. aastal, 100 aastat pärast surma, püstitati Chitambo küla lähistele Sambias tagasihoidlik obelisk, mis meenutab Aafrika uurijat ja aafriklaste sõpra David Livingstone’i. Mälestusmärgi avas Sambia legendaarne president Kenneth David Kaunda, kes juhtis riiki 27 aastat.

Foto

d: IN

DR

EK R

OH

TMET

S

46


Puhkepäev Maailma metsad

Ürituste kalenderKUUPÄEV NIMI ASUKOHT PUHKEALA / KAITSEALA LISAINFO16.10–11.12.2015 FOTONÄITUS „VERETA JAHT 2015” TALLINNA TEABEPUNKT TALLINNA ÜMBRUSE PUHKEALA 676 7500

27.10.2015 VESTLUSÕHTU „METSARAHVA MÕTISKLUSED” VIIMSI LOODUSKESKUS TALLINNA ÜMBRUSE PUHKEALA 5340 7513

5.11.2015 SIIS, KUI MINU VANAEMA… MARDI- JA KADRIKOMBEID MATSALU RAHVUSPARK MATSALU RAHVUSPARK 472 4236

7.11.2015 TALVINE TEABEPÄEV OANDU LOODUSKESKUS LAHEMAA RAHVUSPARK 676 7010, 509 939710.11.2015 LOODUSE JA LOOVUSE RING TÄISKASVANUTELE VIIMSI LOODUSKESKUS TALLINNA ÜMBRUSE PUHKEALA 5340 751324.11.2015 VESTLUSÕHTU „METSA RAHVA MÕTISKLUSED” VIIMSI LOODUSKESKUS TALLINNA ÜMBRUSE PUHKEALA 5340 751330.11–4.12.2015 JÕULUD TULEVAD ELISTVERE LOODUSKESKUS TARTU-JÕGEVA PUHKEALA 525 3395

5.12.2015 ADVENDIAJA KAUNISTUSTE MEISTERDAMINE NÕVA LOODUSKESKUS NÕVA PUHKEALA 5302 1650, 676 7180

5.12.2015 JÕULUEELSED ASKELDUSED OJAÄÄRSE MAJAS JA METSAS

OJAÄÄRSE LOODUSMAJA, OJAÄÄRSE METSARADA PÕHJA-EESTI PUHKEALA 676 7010, 509 9397

7.–11.12.2015 JÕULUKS METSAST RISTNA LOODUSKESKUS HIIUMAA PUHKEALA 5322 94998.12.2015 LOODUSE JA LOOVUSE RING TÄISKASVANUTELE VIIMSI LOODUSKESKUS TALLINNA ÜMBRUSE PUHKEALA 5340 7513

8.–10.12.2015 JÕULUNÄDAL KAUKSI LOODUSKESKUS PEIPSI PÕHJARANNIKU PUHKEALA 5681 5722, 5620 0080

8.12.2015 LOODUSE JA LOOVUSE RING TÄISKASVANUTELE VIIMSI LOODUSKESKUS TALLINNA ÜMBRUSE PUHKEALA 5340 75138.–11.12.2015 PÄKAPIKULE KÜLLA MUSTJALA LOODUSKESKUS SAAREMAA 527 7421, 457 973710.12.2015–12.01.2016 JÕULUTERVITUSED METSAST! KABLI LOODUSKESKUS PÄRNUMAA PUHKEALA 5302 0833

12.12.2015 SIIS, KUI MINU VANAEMA… ADVENDIAEG JA JÕULUD MATSALU RAHVUSPARK MATSALU RAHVUSPARK 472 4236

15.12.2015 LOODUSÕHTU VIIMSI LOODUSKESKUS TALLINNA ÜMBRUSE PUHKEALA 5340 751319.12.2015 UHKE KUUSE TUPPA TOOME… NÕVA LOODUSKESKUS NÕVA PUHKEALA 5302 1650, 676 718020.12.2015 UHKE KUUSE TUPPA TOOME… NÕVA LOODUSKESKUS NÕVA PUHKEALA 5302 1650, 676 7180

Uuri lisa: loodusegakoos.ee

Tänapäeval ei asu Chitambo küla enam samas paigas kui Livingstone’i aegadel. Seal, puude-salga keskel seisab 1973. aastal püstitatud lihtne monument maadeuurijale ja misjonärile, kes tõe-poolest ühe esimese eurooplasena hakkas südant valutama aafriklaste tuleviku pärast. Livingstone ei näinud neis üksnes sünnipäraseid orjasid nagu valdav osa Euroopast Aafrikasse saabunud õnne-otsijatest kolonistidest ja igat sorti äri ajajatest. Ka külavanem, pealik Chitambo, hindas dok-torit kõrgelt ja kui Livingstone suri, leidis ta, et sõbra süda tuleb matta Aafrikasse, sest sinna see kuulub. Nõnda siis valmistasidki Livingstone’i ustavad teenrid ja kaaslased James Chuma ja Abdullah Susi doktori maised jäänused viimaseks ekspeditsiooniks ette. Maadeuurija süda ja sise elundid maeti tema onni lähedal kasvanud mupundupuu alla. Mupundupuul eestikeelset liiginime pole, küll aga on see puuperekond nimetatud meil parinaariks – miks mitte siis livingstone’i parinaar, kui tuua taimenimede puhul sisse ajalugu ja emotsioone! 1899. aastal saabus Chitambo külla Londoni Kuningliku

Geograafiaühingu (ka Livingstone oli selle liige) ekspeditsioon eesmärgiga lõigata maha kuulus mupundupuu ja saagida sealt kaasavõtmiseks üks pakk, mille peale oli doktori surma järel lõigatud tema ja tema kaaslaste nimed. Toda pakku säilitatakse tänaseni Londonis. Livingstone’i keha balsameeriti soola ja põletatud viinaga, kuivatati ja mähiti kalinguri. Kõige ümber mässiti ja õmmeldi kinni suur purjeriidest kott, mida tihendati veel tõrvaga. Kandam kinnitati lati külge ja misjonäri viimane ekspeditsioon võiski alata. 11 kuud ja 3000 kilo-meetrit sammusid Chuma ja Susi läbi metsade ja savanni India ookeani poole Bagamoyosse. Sealt toimetati doktori maised jäänused Sansibarile ja edasi Londonisse, kus need sängitati 18. aprillil 1874. aastal pidulikult paljude Briti impeeriumile kuulsust toonud kroonikandjate, sõjameeste ja teadlaste naabrusesse Westminster Abbeys. Kaheksa aastat hiljem sai Westminster Abbey ka Charles Darwini viimaseks puhkepaigaks. Kuulsa mehe keha saabus ühte maailma kõige väärika-masse matusepaika otse miombometsast.

47


Ürituste kalender Puhkepäev

Mulkide tõdemus: tahad latva ronide, akka tüvest peale!

Kille taluhäärber

Rootsiaegsest (võimalik, et ka vanemast) talu- ja veskikohast sai 1811. aastal Abja-Vanamõisa karjamõis, mis müüdi koos vesi-veskiga 1858. aastal baltisaksa möldrile Eduard Hassele. Tema pärija, metsnik-maamõõtja Edgar

Sass rajas aastatel 1903–1908 tallu uhke häärberi. Pärast tema surma käis Kille käest kätte, kuni 1939. aastal omandas selle August Kõrgesaar. Pererahva lahkumise järel jäi talu kolhoo-sile, kuid on nüüdseks tagastatud omaniku järeltulijaile. Häärbe-ris oli algselt seitse eluruumi,

Tekst: Vaike Pommer Fotod: RMK, ERM

Lõuna-Viljandimaa on põlise Mulgimaa osa. „Paraku valitseb aga paljude Abja, Halliste ja Karksi suurejooneliste talude õuel vaikus, ainsaks hääleks vajuva katuse praksatus või müürist kukkuva kivi potsatus. Põline tamm sahistab õuel lehti, müüri ääres ootab paremaid aegu kapsaraud ja lagunevas rehealuses roostetanud vedruvanker,” tõdeb Keskkonnaameti looduskasutuse spetsialist Hille Lapp. Pärandkultuuri kaardistamisega andsid Viljandimaa kaardistajad ja seda toetanud kohalik kogukond panuse, et unustusehõlma ei kaoks sellest paikkonnast võrsunud ja latva jõudnud suurvaimud, nende juured ja pärand. Kaardile sai kunstnik Johann Köleri sünnikodu, president Konstantin Pätsi vanavanaisa talu, kirjanik Kristjan Jaak Petersoni sünnikodu, kirjanik Anton Hansen Tammsaare ema sünnikoht, riigivanem ja Eesti Panga president Jüri Jaaksoni sünnikoht... Selle ringiga kaardistati kokku ligi 2200 objekti, aga meil kõigil on võimalus anda sellele oma panusega lisa.

Kui lisada pealkirjas toodud mulkide elutarkusele ka laulu sisse kirjutatud tõdemus, et „Mulgimaal, seal on hea elada. Kõikjal ilus loodus, viljakandev maa. Sääl on uhked metsasalud, suured jõukad Eesti talud”, siis on põhilised Mulgimaa väärtused kirjeldatud.

Ülemöödunud sajandi teisel poolel käis Viljandimaalt pärit mees Jaan Jung mööda Viljandi-, Pärnu- ja Liivimaad ning kogus rahvapärimust ja uuris kohalikku ajalugu. Tema tegi ka esimesed väljakaevami-sed Lembitu linnuses Lõhaveres. Sel aastal möödub ajaloolase Jaan Jungi sünnist 180 aastat. Tema raamatusari „Muinasaja teadus eestlaste maal” on aga tänaseni aktuaalne ja sisaldab endas pärimusi, mille oleme vahepeal unustanud. Kasutasin ka ise tema andmeid ja leidsin metsast nii mõnegi unustatud objekti, mis on tänaseks kaar-dile jõudnud. Võiks öelda, et RMK poolt algatatud pärandkultuuri kaar-distamine on nagu Jaan Jungi uus tulemine. Mets peidab endas jätkuvalt unustatud sala-dusi. Võtkem vaevaks ja pangem nad kirja, et suures linnastu-mise ja eurooplasteks saamise tuhinas säiliks ning rikastuks meie kultuurilugu!

Elor IlmetViljandimaa metsaülem

Foto

: RAN

DO

KAL

L

ERM

Fk

361:

60

48


Puhkepäev Pärandkultuur

väliselt on häärber säilinud endisel kujul, hävinud on klaastrepikoda ja rinnatisega rõdu. Säilinud on omapärased nurgakapi-sarnased käimlad. (Kaardistaja Jaanis Roots)

Abja toorlinavabriku hoonetekompleks

Vabrik ehitati 1914. aastal. Pea-miseks tegevuseks oli linavarte esmane töötlemine, leotamine, ja linaluude murdmine, siin tehti ka värnitsat. Just linakasvatus tõi Mulgimaale rikkuse ja Abja toorlinavabrik aitas sellele kõ-vasti kaasa, olles ainuke suur-tööstusettevõte Mulgimaal. See oli esimene toorlina töötlemise vabrik kogu Tsaari-Venemaal, seepärast toetas riik vabriku ehitamist 25 000 kuldrublaga. Ka nõukogude ajal oli see Eesti juhtiv linatöötlemisettevõte. Tootmine lõpetati 1990. Praegu on lagunev hoonetekompleks kunagise jõuka Mulgimaa aja-loo tumm tunnistaja. On tähele-panuväärne, et siit sai alguse kogu Eestimaa maakapitalismi jõudne areng. (Kaardistaja Jaanis Roots)

Polli metskonna kontorMetsade majandamist selle täna-ses tähenduses saab vaadelda alates mõisate metsamajanduse ja -korralduse algusest. Polli ja Karksi mõisa metsade majanda-mine oli eeskujulikul tasemel mitte ainult Vene oludes, vaid ka Lääne-Euroopa mõistes. Polli mõisa metsahärra oli Wilhem Knersch (1837–1912)

ja Karksi mõisa metsahärra Georg Cornelius. Wilhelm Knersch asus Polli mõisa metsaülemana tööle 1863 ja oli selles ametis 1900. aastani. Ta asus elama Polli-Peraküla (Lilli) karjamõisa, kuhu 1865. aastal ehitati metsaülemale uus elumaja (nõukogude ajal sai sellest Polli metskonna kontor). Polli-Lilli metsandikus katsetas Knersch võõrpuuliikide kultivee-rimist. Metsade majandamiseks kujundas Knersch mõisamoona-katest metsatööliste kaadri, pani paika metsavahtide elukohad ja lasi neile ehitada korralikud elu-majad. Rajati ka aurujõul töötav saeveski, mis tegutses 1920. aastateni. 1900. aasta lõpul jäi Knersch pensionile ja edasi asus metsaülema kohale lätlane Andresens. 1909. aastast kuni Polli metskonna moodustami-seni oli Polli mõisa metsaüle-maks Alfred Reinbach. 1920. aastal moodustati Metsade Peavalitsuse korraldusega Polli-Lillis Polli metskond, metsa-ülemana jätkas Reinbach. Karksi mõisa metsi hoiti Georg Corneliuse metsaülemaks olemise ajal eeskujulikus seisu-korras. Igal aastal toodud Saare-maalt ligi sajapealine kraavi-kaevajate pere, kes siis terve suve metsadesse kraave kaevas ja metsa istutas. Teadusmehena ei leppinud Cornelius üksnes metsade kuivendamise ja teede ehitamisega, vaid tegeles ka metsateaduslike katsetustega.

Näiteks oli Ruto metsandikus ca 20 ha maa-alal nõrgkivi õhu-tamise katseala. Nõrgkivi paksus oli ca 30–40 cm, 60–80 cm süga-vused kraavid aeti üksteisest 6 m kaugusele. Katsete tulemused olid silmnähtavad, sest kraavi-tamise lõpp-punktist mõned meetrid eemal kasvasid kidurad, mehekõrgused männid, aga katsealal kõrgus võimas mets. Võõrpuuliikidest istutati piki kvartalisihte nulge, ebatsuugat (duglaasia), lehist ja valget (Veimuti) mändi. Karksis leidus arvatavasti ka ainus pöögikultuur Eestis, istu-tatud 1880.–1890. aastatel vahel-dumisi kuuskedega. Pöök jäi meie kuusele alla, kuid üksikud neist olid alles veel 1939. aastal. (Kaardistaja Olev Kallas)

Laose ja Lubjassaare tööriistade kogu

1877. aastal ostis Jüri Triisa Lõhavere mõisa käest Laose talu ja maksis selle eest 2800 hõbe-rubla. Talus tegeldi vilja- ja loomakasvatusega. Talu prae-gune omanik Vello Triisa tegeleb peale talupidamise ka vanade talutööriistade kogumisega. Algselt asus kogu Laose talus, kuid 1998. aastal viidi see Lubjassaarde. Siin on säilinud vana rehielamu, taastatud saun, ait ja kõrvalhooned. Kogus on üle 100 eksponaadi, mis on eraldi gruppides: hobuveokid, hobupõllutöömasinad, sõidukid ja tarbeesemed. (Kaardistaja Rünno Viir)

Foto

d: R

MK

49


Pärandkultuur Puhkepäev

Rahvusvahelised puupäevadTekst ja fotod: Krista Keedus

Traditsioonilised Sagadi puupäevad augusti alguses meelitasid tänavu kohale tuhatkond külalist. Koos oli rahvusvahe-line seltskond – eestlaste ja venelaste kõrval said programmist osa ka prants-lased, türklased, hiinlased. Rahvusvaheline:

Juhendaja Tiiu õpetab Hiina noormehi kadakaseibidest kuumaalust meisterdama. Traditsioon:

Rõõmu laastukorvide punumisest pakutakse puupäevaliste soovidele vastu tulles igal suvel.

Maastikumäng:Viljapuuaias otsiti õisi ja putukaid.

Ilutegijad:Nahast ehete valmistamine on jõukohane igas vanuses inimestele.

Täpsussaagimine:Eesmärgiks on täpselt 100-grammise puiduketta saagimine.

Uus asi:Seemnepallide tegemisel kasutati vanapaberit.

Seenemaja:Tänavune vihmane suvi tõi seene-saaki juba juulikuus.

50


Puhkepäev Sündmused

Foto: ANDRES EILART

Foto: RAIVO TASSO

Tekst: Katre RatasseppFotod: Raivo Tasso (Delfi/Ekspress Meedia), Andres Eilart (Maaleht)

Võrumaal:Kui seenelised Pähni kandis metsa jõudsid, läks ilm nii pimedaks ja sajuseks, et seenetargad pidid seente valgustamiseks taskulampi kasutama.

Suur saak:Kokku leidsid retkelised üle 70 seeneliigi, nende seas oli igas mõõdus kübaraid.

Seeneaabits:Moonakotti mahtus võileiva kõrval ka kasulik seeneraamat.

Maitseb hea:Pärnumaa seenelised seiklesid Tolkuse kandi metsas, kõhtu täitis matkasupp RMK Tõotusemäe lõkkekohas.

Väljasõit seente juurde

Maaleht ja RMK korraldasid septembri algul ühise seenepäeva, viies kolm bussi-täit rahvast koos tarkade mükoloogidega vähemtuntud söögiseeni avastama.

Foto

: RAI

VO T

ASSO

Foto: RAIVO TASSO

Foto: RAIVO TASSO

Foto:

RAIVO

TAS

SO

Foto

: AN

DRES

EILA

RT

Foto

: AN

DR

ES E

ILAR

T

Foto

: AN

DR

ES E

ILAR

TFo

to: R

AIVO

TAS

SO

Foto

: RAI

VO T

ASSO

Kirev valik:Vaatamata tänavusele kesisele seeneaastale panid seenelised Võru-, Pärnu- ja Harjumaal korvi kireva valiku vähemtuntud söögiseeni.

51


Sündmused Puhkepäev

Mäkradest maailmameistridTiit Hunt annab aru, kes suve jooksul mägrapaa-ril külas käisid ning kuhu küll jäid kauaoodatud pojad. Peamine, millega Kadi ja Tõnis sel suvel „suurde meediapilti” pääsesid, oli nende vähemalt poolteist tundi kestnud paaritumisakt „otse-eetris” 25. juunil. Teadaolevalt pole maailmas nii pikka mäkrade armumängu varem dokumenteeritud.

Droonidega loodust kaitsmasKaupo Kohv tutvustab, et RMK testib droonide kasutust looduskaitsetöödes. Augustis tehtud esimeste katselendudega uuriti, kas Laeva jõe alamjooksu taastamine on õnnestunud, kuidas on taastunud Hara raba ja Viru raba jääksoo ning mis seis on Mustoja maastikukaitsealal asuva Tinaliiva liivikuga, mida RMK on juba mitu aastat eksperimentaalselt taastanud. Testlennud jätkuvad, hetkel tundub, et droonide kasutamisel jalavaeva vähendamiseks potentsiaali jagub.

Noppeid loodusblogistRMK kodulehel on üleval loodusblogi, kuhu kirjutavad oma tööst ja selle käigus tekkinud tähelepanekutest RMK looduskaitseosakonna töötajad. Neile lisaks teeb sissekandeid zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt, kes vahendab uudiseid looma-, linnu- ja taimeriigist. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal – praegu taas hirvedel, suvel mäkradel. Neile, kes blogi veel avastanud pole, pakume siin isu äratamiseks mõned nopped.

KÜLALISED: Hirvede kõrval astusid suve jooksul mägramaja juurest läbi ka kährikud, metssead, metskits ja metsnugis.

ÕHUST: Droonipilt kinnitas, et Hara jääksoos oli veeseis üllatavalt hea, ent paisud vajavad siiski parandamist.

OLEMAS: Kui palju šaakaleid Eestis on, ei tea keegi. Pildile on neid püütud mitmel pool.

Šaakal pildile püütudTiit Hunt ajab jälgi, kuidas šaakal ikkagi Eestimaa pinnale sattus. Et see välimuselt hundi ja rebase vahepealne loom end Eestis sisse on seadnud, selles pole kahtlust. Praegu on kindlalt teada pesitsevad šaakalid Lääne- ja Pärnumaalt, ent teateid on tulnud ka Saaremaalt, Ida-Viru-maalt ja Viljandimaalt.

Foto

: TIIT

HU

NT

Foto

: KAU

PO K

OH

V

Foto

: TIIT

HU

NT

52


Puhkepäev Loodusblogi

Ebapärlikarpe inventeerimasLeevi Krumm jagab pilte ja meenutusi Lahemaa rahvuspargis toimunud ebapärlikarbi inventee-rimismetoodika koolituselt. Praktilisele koolitu-sele olid kohale tulnud nii Eesti kui ka välismaa eksperdid, et välja selgitada, mida tuleks teha ebapärlikarbi olukorra parandamiseks. Muu hulgas selgus ka näiteks, et üks tegelane, kes ebapärlikarpi ohustab, on kobras, kes takistab oma tammiehitusega kalade rännet jões ning põhjustab paisutamisega setete kuhjumist.

Kadastikust rohumaaksAnts Animägi teeb puust ja punaselt selgeks, mida kujutavad endast koosluste hooldus- ja taastamistööd ning mis peitub mõistepaari „maastike avamine” taga. Saaremaal Kingli hoiualal kasvas 2013. aastal väga raskelt läbitav kadastik, tänaseks on 8,5 hektari suurusest alast kujundatud taas kena rohumaa ning rentnik karjatab seal juba loomi. Taastatud ala on elupaigaks paljudele taime- ja putukaliikidele, mis omakorda mõjutab ka linnustikku.

ENNE: Enne taastamist kattis ala vana ja tihe kadastik ning vaade maastikule oli piiratud.

PÄRAST: Kaks aastat hiljem on läbimatust kadastikust saanud ilus rohumaa.

VEE-ELUSTIKU KODU: Sellised lombid kuivendus-objektidel peaksid vee-elustikule meeldima.

VAATA SIIA: Ühed uurivad, teised filmivad. Koolitust jäädvustas keskkonnasaade Osoon.

Pilootprojektiga kuivendusmõjusid leevendamaToomas Hirse tutvustab Tartu Ülikooli ja RMK koostöös ette võetud pilootprojekti, mille käigus rajati 2015. aastal rekonstrueeritavatele metsa-kuivendusobjektidele (Ropka ja Valgma) nega-tiivset kuivendusmõju vähendavate looduskaitse-liste meetmetena erinevaid väikeveekogusid. Ideest teostuseni läks nii mõnigi aasta, kuid täna võib rõõmustada, et veekogud on valmis ning järgnevatel aastatel saab hakata nende kasutegurit mõõtma.

Foto

: AN

TS A

NIM

ÄGI

Foto

: AN

TS A

NIM

ÄGI

Foto

: LEE

VI K

RU

MM

Foto

: TO

OM

AS H

IRSE

53


Loodusblogi Puhkepäev

Riigimets mühiseb oktoobrikuu juubilaridele!Anatoli GorelikKirde regiooni metsa- kasvatus, raietööline

3.10 60

Uno VaitJahindusosakond, jahindusspetsialist

6.10 60

Arvet HiiesteKagu regiooni metsa- kasvatus,raietööline

14.10 60

Priit VoolaidLooduskaitseosakond, looduskaitsespetsialist

14.10 35

Malle ViiburgJärvamaa metskond, spetsialist

20.10 55

Are OrionPõlvamaa metskond, metsnik-metsakorraldaja

24.10 60

Mare SammaSagadi metsakeskus, teenindaja

26.10 60

Vello PiirKagu regiooni metsa- kasvatus, raietööline

26.10 50

Puhkepäev Õnnitlused54


Riigimets mühiseb septembrikuu juubilaridele!Hille ReinsaluTaimla- ja seemnemajandus-osakond, tööjuht

2.09 55

Leho JõgiIT-osakond, süsteemiadministraator

18.09 40

Helle VeltmanLääne-Eesti piirkond, teabespetsialist

27.09 55

Karl Erik SahtelIT-osakond, IT arvutispetsialist

6.09 25

Kaire VinkelViljandimaa metskond, metsnik-metsakorraldaja

20.09 45

Rein KinglaKagu regiooni metsa- kasvatus, raietööline

27.09 55

Tiit LiivPuiduenergeetikatalitus, energiapuidulogistik

12.09 45

Ahto VagaSaaremaa metskond, metsnik-metsakorraldaja

21.09 55

Üllar RosinPuiduturustusosakond, turustusspetsialist

15.09 50

Katrin VõlliPuiduturustusosakond, turustusassistent

22.09 55

Alvar on pärit Otepäält ning peale keskkooli ja sõjaväeteenistust lõpetas ta Eesti Põllumajanduse Akadeemias metsanduse eriala. Esimese töökoge-muse sai ta Eesti Metsa-instituudist, kus asus tööle insenerina Tartu puukool-katsemajandis. 1997. aastal moodustati aktsiaselts Tartu Puukool, mida Alvar asus juhtima. Täna on Alvari õlul kogu

Eesti seemnemajanduse ja metsaseemlate majan-damise korraldamine. Loodus on Alvari elus väga tähtsal kohal ja tema teadmised selles vallas väga head. Kui on vaja määrata mõnda puu- või taimeliiki või tunda ära taimekahjustajat, siis tasub küsida Alvari käest, tema teab. Kevadisel ajal võib Alvari abiga tuvastada kõik linnud, kes ümber-ringi laulavad. Samuti võib

Alvar põhjalikult rääkida, mis ajal keegi pesitseb ja millal pojad kooruvad. Suvel saavad liblikad mää-ratud nii eesti kui ka ladina keeles. Mees nagu orkester! Alvar on kohusetundlik, tark ja hea huumorimeelega inimene. Soovime talle jõudu ja jätkuvat teotahet!

Kolleegid taimla- ja seemnemajandus-osakonnast

Alvar PetersonTaimla- ja seemnemajandus- osakond, seemnemajandusjuht

15.1060


Õnnitlused Puhkepäev 55

Riigimets mühiseb detsembrikuu juubilaridele!Rain PintJõgevamaa metskond, metsnik-metsakorraldaja

3.12 50

Tarvi NurkJärvamaa metskond, metsnik-metsakorraldaja

15.12 40

Enn RaavMetsaparandustalitus, metsaparandaja

8.12 50

Mati KondKagu regiooni metsa- kasvatus, raietööline

20.12 45

Heikki KundPõlvamaa metskond, metsnik-metsakorraldaja

11.12 60

Kadi LaagusTaimla- ja seemnemajandus-osakond, tööline

21.12 40

Urmas AlakülaKirde regiooni tootmine, praaker

13.12 50

Sulev TänavEdela regiooni tootmine, praaker

21.12 40

Riigimets mühisebnovembrikuu juubilaridele!Ain AruKagu regiooni metsa- kasvatus, raietööline

2.11 55

Mati LeppikHarjumaa metskond, metsnik-metsakorraldaja

15.11 55

Annely PõderSagadi metsakeskus, ettekandja

10.11 40

Vaiko SaarKirde regiooni logistika, logistik

27.11 35

Aivo AroldLääne-Virumaa metskond, metsnik-metsakorraldaja

12.11 55

Raivo TiidoleppKagu regiooni tootmine, raietööline

28.11 55

Karl RuukelMetsaparandustalitus, metsaparandaja

13.11 65

Lui KunnusJõgevamaa metskond, metsnik-metsakorraldaja

29.11 65

Neljas RMK Kõrvemaa Nelikürituse hooaeg läbi

Päikesepaistel laupäeval, 26. septembril toimunud RMK Kõrvemaa Rattamarato-niga lõppes neljas hooaeg, mil spordi-ürituste sari kandis RMK Kõrvemaa Nelikürituse nime.

Rattamaratoni 40 km distantsil saavutas RMK töötajatest kõrge 23. koha sõitu nautima läinud Aivar Lagenõmm, kelle veelgi parema tulemuse rikkus kukkumine sõidu esimeses pooles. Tipus sõitjate kiirus on suur ning korra maha jäänuna on väga raske eessõitjaid püüda. Lühemal ehk 18 km distantsil oli väga tubli Helle Väärsi, kes saavu-tas naiste parima ajaga üldarvestuses 10. koha. Nelikürituse parimaks meheks oli neljandat aastat järjest Allar Soo, naistest võitis esma-kordselt nelikürituse kaasa teinud Tea Pärnik. Lühikeste distantside arvestuses võitis meestest Martin Sagaja, naistest Kaili Tikk. Kõigil üritus-tel toimusid enne põhistarte võistlused lastele, kus kõik osalejad said partnerite auhindu ja diplomi.

VÕTA MEIEGA ÜHENDUST:[email protected] www.facebook.com/metsasobrad www.metsasobrad.eu

Tekst: Ulvar Kaubi Fotod: Sportfoto.com

Puhkepäev Spordiklubi

START: Rattamaratoni põhisõidule, 40-kilomeetrisele distantsile, startis ligi 700 rattu-rit. Tihedas grupifinišis pani oma paremuse juba kolmandat aastat järjest maksma Helmet Tamkõrv.

HEA SÕIT: RMK Sagadi metsakeskuse aednik Helle Väärsi saavutas 18-kilomeetrisel rattasõidul naiste parima ajaga üldarvestuses kümnenda koha.

56


LAAGRIS: Spordiklubi Metsasõbrad tennisesektsioon Kadri Alasi eestvedamisel kor-raldas 21.–23. augustil laagri. Alustati reede õhtul ja lõpetati pühapäeva hommikul, tree-ningud toimusid Viljandi järve ääres, supluskoha lähedal. Treener Julika Leiki käe all arendasid oma oskusi 20 osalejat, nende seas oli nii algajaid kui ka edasijõudnuid.

NAUDIB SÕITU: RMK töötajatest väntas rattamaratoni põhidistantsi kõige kiiremini läbi Kirde regiooni praaker Aivar Lagenõmm, kes tuli 23. kohale.

Spordiklubi Puhkepäev

Lisaks said lapsed RMK lastealal „Noorendik” uusi teadmisi metsas toimuva kohta. RMK Kõrvemaa Neliküritus on Põhja-Eesti suurim rahvaspordi sari, kus hooaja jooksul osa-lejate arv püsinud viimastel aastatel 4000 juures, sh traditsiooniliselt rohkearvulisim kevadjooks, seejärel rattamaraton, suusamaraton ja triatlon. RMK töötajad ja nende pereliikmed on nelik-ürituse võistlustel alati kaasa löönud ning kõigil neljal võistlusel osales sel aastal pikkadel distant-sidel Jaak Väärsi, kes üldkokkuvõttes saavutas 16. koha, ning Ulvar Kaubi, kes tuli 26. kohale. Mõnusat looduses liikumise võimalust pakub Kõrvemaa maastik ja rajad ka väljaspool üritusi. Kasutage seda, kuni algab RMK Kõrvemaa Nelik ürituse viies hooaeg.

Võrkpallihuvilised on oodatud Metsasõprade klubiga liituma ja osalema treeningutel:

Tennisehuvilised on oodatud klubiga liituma ja osalema treeningutel:TALLINNAS Tere tennisekeskuses (Sõjakooli 10) pühapäeviti kell 19.00–20.30, kontakt: Kadri Alasi, [email protected] Linnuse tennisehallis (Linnuse 5) pühapäeviti kell 16.00–17.30 kontakt: Lea Ong, [email protected] Tähtvere tennisekeskuses (Laulupeo pst 19) esmaspäeviti kell 20.30–22.00 kontakt: Meelis Tamm, [email protected]

TARTUS Kivilinna kooli võimlas (Kaunase pst 71) teisipäeviti kell 17.30–19.00, kontakt: Arvo Lind, [email protected] Mustamäe gümnaasiumis (Keskuse 18) teisipäeviti kell 17.30–19.00, kontakt: Taivo Denks, [email protected]

Pallimängude treeningajad

Foto

: SPO

RTFO

TO.C

OM

Foto

: KAD

RI A

LASI

57


Puhkepäev Kilde Sagadi metsamuuseumi fotokogust

Aleksei Zverjevi tähtis külaskäikTekst: Ain Kütt Fotod: RMK Sagadi metsamuuseumi arhiiv

Ehkki Eestit peeti tol ajal omamoodi „lääneks”, ei olnud Moskva tippjuhtide külaskäigud siin sugugi igapäevased. Tihti külastati Eestit mõne pikema visiidi osana ning sellised külaskäigud ei toimunud tavaliselt mitte lennukiga, vaid autoga. Seetõttu venisid visiidid üsna pikaks, Zverjev veetis Eestis kolm päeva.

Mõjuvõimas meesZverjev oli vana ja kogenud aparaaditöötaja. Metsanduslikku eriharidust Zverjevil ei olnud, ta oli lõpetanud Valgevene põllumajanduse aka-deemia agronoomina. Pikemalt töötas Zverjev Novosibirski oblasti parteikomitees, sealt edutati ta 1973. aastal Nõukogude Liidu metsamajanduse ministriks. Pärast ministeeriumi restruktureeri-mist 1984. aastal sai sellest NSVL metsakomitee ning Zverjevist asutuse esimees. Sellel ameti-postil olles Zverjev Eestit külastaski. Zverjevi puhul oli tegemist äärmiselt mõju-võimsa mehega. Sellise kaliibriga mehi tavatseti kohapeal vastu võtta suure püüdlikkuse ja pidu-likkusega. Üldjuhul ei kirjutatud selliste külas-käikude puhul Moskvast kindlat stsenaariumi ette ning see, kus käia ja mida teha, jäeti suuresti vastuvõtjate otsustada. Tavapäraselt püüti näidata

ikka seda, mis hästi, tihti ka paremini kui tegelik-kuses. Visiidi õnnestumine ehk külalise rahulolu oli üheks võtmeks, mis võis aidata Moskva raha- ja varustusekraane lahti keerata.

Julged avaldusedVisiidi esimesel päeval külastati Kaarepere metsa-kaitsejaama, lühike ringsõit tehti ka Järvamaa metsamajandis. Sagadi mõisa külastas Zverjev visiidi teisel päeval, mis oli täies mahus pühen-datud Rakvere metsamajandile. Kolmandasse päeva jäi vastuvõtt EKP Keskkomitees ning ring-käik Kirovi näidiskalurikolhoosis. Nagu nimigi ütleb, oli viimase puhul tegemist tollase Eesti ühe eliitmajandiga, kuhu viidi pea eranditult kõik Eesti külalised. Ringsõidul Rakvere metsamajandis jättis Zverjev vastuvõtjatele küllalt heatahtliku inimese mulje, samas võis ta olla ka väga kange-kaelne ja ütlemistes järsk, avaldades nii positiiv-seid kui ka negatiivseid seisukohti otse ja avalikult. Seda, mille kohta arvamust avaldada, jagus visiidi ajal küllaga. Näiteks Rakvere metsamajandi esinduspoes Diana pidas külaline kaubavalikut lahjaks, eriti ei meeldinud talle kaupade kõrged

Nagu kõike muud, juhiti Nõukogude Liidu ajal ka metsandust Moskvast, Eestis toimuval hoiti silma peal tähtsate tegelaste külaskäikudega. 1985. aastal väisas Eestit Nõukogude Liidu metsanduse kõrgeim juht Aleksei Zverjev ning Sagadi metsamuuseumis nähtu sai eeskujuks loodavale Venemaa metsamuuseumile.

ILUS MÖÖBEL: Rakvere metsamajandi direktor Simo Nõmme ja Aleksei Zverjev jälgimas Koljaku lasteaialaste etteastet. Laulust-tantsust enam paelus külalist lasteaed ja selle mööbel.

NÕÕ: Hobusõit Roela-Liival, kus asus Rakvere metsa-majandi suurim hobusekasvandus. Kuna tõuhobuste müük Venemaale oli majandile vägagi tulus äri, demonst-reeriti kasvandust külalisele kui eesrindlikku ettevõtmist.

58


VÄIKE MEENE: Sümboolne meenetevahetus Roelas 16. mail 1985. Väikeste kingitustega üritati kinnistada, et külalisel antud koht ikka meeles seisaks.

Kilde Sagadi metsamuuseumi fotokogust Puhkepäev

hinnad, peaasjalikult puitkäsitöö-toodete puhul. Udujärve koertekasvanduses ei saanud Zverjev aru, kuidas saab seda üldse kasvanduseks nime-tada, kui sirgumas on ainult neli koera. Võsul asunud Käsmu metskonna hoonesse keeldus ta aga üldse sisse minemast. Siiski jagus ka ohtralt kiidusõnu. Koljaku väikeses, ümberkaudsete metskondade töötajate lapsi teenindanud laste-aias esinesid lasteaialapsed kõrgele külalisele väikese kontserdiga. Kui laste tants ja laul jättis Zverjevi võrdlemisi külmaks, siis kiidusõnu teenis lasteaia sisustus. Kogu maja oli sisustatud metsapunktis valmistatud täispuidust mööbliga, mis riiklike lasteaedade kroonuliku metallmööbli kõrval mõjus täiesti teise maailmana. Positiivse hinnangu teenis ka Rakvere kinos külalisele näida-tud metsamajandi tegemistest vändatud ülevaate-film „Laanekuningad” ning käik Sagadi mõisa.

Visiidi tipphetkSagadi mõisa külastusest kujuneski tähtsa küla-lise jaoks mõneti planeerimatult kogu visiidi üks tipphetkedest. Mõisa restaureerimistööd polnud veel kaugeltki lõppenud, härrastemajas oli selleks ajaks valmis suur saal ja viis kõrvaltuba. Hoogsalt käisid aga metsamuuseumi ekspositsiooni kooste-tööd, antiikse mööbliga oldi jõutud enam-vähem täita maja idatiiva toad. Loetud päevad pärast Zverjevi külaskäiku saabus Tallinnfilm, kes asus neis tubades üles võtma mängufilmi „Savoy ball”. Olgugi et veel poolik, jättis Sagadi ka sellisena Zverjevile võimsa mulje. Riigi metsandusjuht püstitas kõrge eesmärgi, et kogu kompleks peab valmima Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolut-siooni 70. aastapäevaks ehk siis 1987. aastaks. Lisaks kohustas ta metsamajandit esitama talle kahe nädala jooksul detailse abinõude plaani ülesande täitmiseks. Zverjev lubas isiklikult avamisele tulla ning võtta ühes kõigi teiste liiduvabariikide metsanduse ja looduskaitse ministrid. Mõisakompleksi lääneservale rajata-vasse dendroparki istutas delegatsioon neli nimelist puud, ettevõtmist oli üles võtmas ka „Aktuaalse kaamera” võttegrupp. Näitamaks kõrgele külalisele, et tegemist on tõsiseltvõetava dendropargiga, toimus kaks päeva varem suur istutuspäev, kus ligi 200 Eesti metsandussektori juhtivtöötajat istutas kokku 278 puud ja põõsast. Kuna Zverjev oli aastakümneid elanud ja töötanud

Siberis, oli plaanis istutada Siberi seedermände. Paraku juhtus sellega omapärane apsakas. Nimelt saabusid istutamiseks hoopis keerdmänni istikud. Parata polnud enam midagi ja nii läksidki mulda hoopis teist liiki puud. Tollane Pargi metskonna metsaülem Urmas Kaja kaevas hiljem siiski valed taimed välja ja asendas need seedermändi-dega. Seega tänapäeval kahjuks Zverjevi käega istutatud puud alles pole.

Ootamatu järelmängZverjevi visiidil on aga üks eriskummaline järelmäng. Sagadi mõisakompleks avatigi seatud tähtajal, pidulik sündmus toimus 26. juunil 1987. Ehkki Zverjev oli endiselt kõrges ametis, polnud kohal ei teda ega ka teiste liiduvabariikide minist-reid. 1989. aastal läks mees pensionile, põhjenda-des seda hiljem soovimatusega istuda kuristiku suunas kihutava kiirrongi esimeses vagunis. Kuid Sagadis nähtu ei andnud kuidagi rahu. Nii hakkaski

endiselt kõbus vanahärra organiseerima Venemaa metsamuuseumi rajamist ja 1996. aastal avatigi Moskvas pidulikult Zverjevi eestvõttel rajatud Venemaa metsamuuseum. Kunagise suurriigi endine kõikvõimas metsandusjuht

lööb jõudumööda muuseumi tegemistes kaasa tänagi, eelmisel aastal peetud juubeli puhul ilmu-nud mälestustrükises nimetab Zverjev muuseumi loomise idee initsiaatorina just Sagadis nähtut ja kogetut. Nii kummaline kui see ka ei tundu, võime seega üht väikest Eesti metsamuuseumi lugeda suure Venemaa metsamuuseumi kui mitte esiisaks, siis ristiemaks vast küll.

Sagadis nähtu ei andnud

kuidagi rahu.

Foto

: RM

K SA

GAD

I MET

SAM

UU

SEU

MI A

RH

IIV

59


Puhkepäev Metsik disain

Uus trend – puidust käekelladTekst: Katre Ratassepp Fotod: tootja fotod

Mõlemad kellatootjad eelistavad toorainena pea-miselt Eesti puitu. Kui Woochi kellad on erandi-tult tehtud tammepuust, siis Kersti Teenu vormib Tartus Antoniuse õues asuvas ateljees omanäolisi aksessuaare kasest, kadakast ja vanades viljapuu-aedades leiduvast puidust. „Kasutan oma töö tege-misel põhiliselt jääke, mis teistest puiduga tegele-vatest ettevõtetest üle jäävad. Viljapuudest eelistan õuna-, kirsi- ja ploomipuud, mille saan sageli sõp-radelt või kliendi käest,” rääkis Kersti Teenu. Tema materjalide seas leidub ka eksootilisemat tumedat pähklit, mille värv on eestlastele meeltmööda. Mõlemad kellatootjad lausuvad nagu ühest suust, et puidust kellade kandjal pole vanusepiiri ning nende ostjate ja kandjate seas on mõlemast

Uues rubriigis tutvustame Eesti disainerite uudistooteid, mis on tehtud puidust või teistest metsasaadustest.

Puit on Eesti disainerite seas armastatud materjal, millest meisterdatakse nii kiki-lipse, ehteid, prilliraame kui ka telefoni-katteid. Tänavu Eesti õpilasfirmade võistluse võitnud Wooch ning noor kunst-nik Kersti Teenu on pühendunud aga puidust käsitöökellade valmistamisele.

soost, eri vanusest ja rahvusest inimesi. Seda ilmestab hästi Woochi austajate ring, kuhu kuu-luvad nii ettevõtlike õpilaste klassikaaslased kui peaminister Taavi Rõivas, kes kinkis kella ka oma Itaalia ametivennale. „Puidust kellad sobivad hästi kingituseks, kuna iga tellija saab materjalis ja disainis ise kaasa rääkida,” leiab Kersti Teenu, kelle looming on jõudnud näiteks Austraaliasse ning Pariisi moenädala ajal kohaliku popup poe müügilettidele. Puidust käsitöökella tellijatel tuleb eksklusiivse ajanäitaja kättesaamiseks varuda paar nädalat kuni kaks kuud. Woochi käekella saab soetada 169 euro eest, Teenu Design’i kellad jäävad hinnavahemikku 150–250 eurot.

KIIRE EDU: Wooch sai alguse vaid aasta tagasi Miina Härma Gümnaasiumi õpilaste Henri Halliku, Magnus Loosi, Meelis Pihlapi ja Roland Sirge õpilasfirmana. Tänaseks on puidu-Rolexiks tituleeritud Woochi kellad jõudnud vähemalt kahe Euroopa peaministri randmele ja neid võis imetleda 2015. aasta Expo-l Eesti paviljonis.

OMA NÄGU: Teenu Design’i nime all tegutseva noore kunstniku Kersti Teenu igal puidust käsitöökellal on oma nägu, sest looduses ei leidu identse süüga puud. Tema esimesed puidust ajanäitajad valmisid eelmisel aastal Tartu kõrgema kunstikooli mööbli ja restaureeri-mise eriala lõputööna ning pälvisid koheselt suure tunnustuse 2014. aasta Eesti disainiauhinna BRUNO nominendiks nimetamisega.

60


Raamatusse on koondatud peaaegu kõik need Eestimaal looduslikult kasvavad taimed, mille vilju rahvas nimetab marjaks. Juttu ei tule ainult söödavatest marjadest, vaid ka neist, mis asjatundmatu ravimtaimeks kasu-tamise, pahaaimamatu proovimise või söömise tõttu tervisele palju pahandust võivad teha, kuna nad on mürgised. Üks niisugune on näiteks näsiniin, ning kuigi raamat kõneleb sellestki, kuidas joodik viinatõvest näsiniine-marjadega terveks ehmatada, soovitab autor seda võtta kui meelelahutuslikku kurioosumit, sest näsiniin on tõesti ohtlikult mürgine. Teisi rahvameditsiinis tuntud kasu-tamisvõtteid tasub muidugi kõrva taha panna, sest taimedest leitud toime-ained on autori sõnul teinekord palju

tõhusamad ja organismi säästvamad kui sünteetiliselt saadud arstirohud.Raamatut saab kasutada käsiraama-tuna, kuid teda sobib lugeda ka silma-ringi laiendamiseks. Taimi on raamatus palju, sealhulgas neidki, millega tavaliselt sõna „marjad” ei seostugi. Näiteks maikelluke või harilik kuutõverohi. Mööda pole mindud ka marju kandvatest puudest-põõsastest ning neid leidub Eestimaal rohkesti, sõstardest laukapuuni. Igatahes see, kes raamatu hoolega läbi loeb, ei kahtle kindlasti enam selles, kas lodjapuu või musta leedri marjad süüa sünnivad.

Kuigi loomi on mitmesuguseid ja enamik neist kuulub selgrootute hulka, seostub sõna loom suuremale osale inimestest siiski imetajatega – püsi-soojaste loomadega, kes toidavad oma järglasi piimaga. Selles pole midagi üllatavat, sest imetajad on silmatorka-vad juba oma välimuse poolest ja nen-dega oleme seotud olnud väga pikka aega alates ajast, mil meie suhteid määras see, kas nemad said saagiks meile või vastupidi – meie neile. Raamat annab tänapäevase ülevaate Eesti loomastiku kujunemisest, ime-tajaliikide süstemaatikast ja bioloogia

iseärasustest Eestis ja Euroopas. Käsitlemist leiavad liigid, kes elavad või keda on kohatud Eestis alates 20. sajandist, lisaks on välja toodud liigid, kelle levila võiks Eestisse laie-neda. Iga liik on illustreeritud fotoga ja lisatud on ka levikukaardid. Viimane sarnane koguteos ilmus ligi 60 aastat tagasi ning vahepeal on Eesti loomastikus toimunud väga suuri muutusi.

EESTI METSAMARJAD

Ilmumisaasta: 2015 Lehekülgi: 232 ISBN: 9789985334096

EESTI IMETAJAD

Ilmumisaasta: 2015 Lehekülgi: 280 ISBN: 9789985334706

Eesti imetajad

Eesti metsamarjadTaimi Paal

Epp Moks, Jaanus Remm, Oliver Kalda, Harri Valdmann

Metsamees soovitab: raamat Puhkepäev 61


Met

sam

ees

nr 1

23 ri

stsõ

na la

hend

us: K

ALLI

-KAL

LI

Puhkepäev RistsõnaFo

to: J

ÜR

I PER

E

62


Liigikaitse spetsialist Meelis Leivits

IT-analüütik Chris Sinihelm

Jurist-hanke spetsialist Katrin Ametmaa

Augustis alustas RMK-s liigikaitse spetsialistina tööd Meelis Leivits. See on looduskaitseosakonnas uus amet ning Meelise üks olulisemaid ülesandeid on aidata kaasa Eesti metsiste elujärje parandamisele – alustades liigi soodsa seisundi saavuta miseks vajalike põhi-mõtete ja meetodite väljatöötamisest kuni selleks vajalike tööde kavandami-seni. Tema tööks on ka sooelupaikade taastamise tulemuslikkuse seire välja-töötamine ja käivitamine. Meelise leiva-numbriks on igasugune modelleerimine,

eriti elupaikade ja liikide levikut puudu-tav. Ta on lõpetamas Tartu Ülikoolis doktorantuuri geograafia erialal, omal käel õppides on omandatud program-meerimine ja andmetöötlus. Meelis on töötanud kunagises Nigula looduskaitseala administratsioonis ning tunneb hästi paljusid liike ning nende elujärge, erilise tähelepanu all on siiski soolinnud ja metsakanalised. Napp vaba aeg kulub perele ja ehitamisele.

IT-analüütik Chris Sinihelm tuli RMK-sse tööle septembris. Tema kohustuste hulka kuulub tarkvaralahenduste kaardistamine, analüüs, dokumenteerimine, prototüüpide koostamine ja testimine. Chris on süsteemi administraatoriks õppinud IT Kolledžis. Vaba aega veedab ta hea meelega nii ninapidi arvutis kui ka koeraga ringi liikudes, võimalusel linnapiiridest väljaspool.

Lapsehoolduspuhkusele läinud Katrin Keerti asemel asus riigihangete osa-konnas juuli lõpus tööle Katrin Ametmaa. Enne RMK-sse tulekut töötas ta juristina Maa-ametis, enne seda Võnnu ja Mäksa vallavalitsuses ning OÜ-s Estover. RMKs valmistab Katrin ette ja viib läbi riigihankemenetlusi – koostab hangete alusdokumente, hangete menetlustes tehtavaid õiguslikke otsustusi ja

hanke lepinguid ning teeb vajalikke toiminguid riigihangete registris. Katrini peres kasvab kaks last ning tema huvialaks on agility ehk vaate-mänguline koera spordiala. Sellega tege-lemiseks on peres lausa kaks koera – beagle Lota ja toller (Nova Scotia retriiver) Hubert.

Uued töötajad

toimub sel aastal 18. detsembril ning töötajate laste pidu 6. detsembril. Kohaks ikka RMK Sagadi metsakeskus. Lisainfo tulekul!

RMK töötajate jõulupidu

63

RebaneFoto: Arne Ader

PunaselgõgijaFoto: Tõnis Haamer

Okaspuu-kooresikk Foto: Seppo Parkkinen

VERETA JAHT2015Parimad fotod üleval RMK majasToompuiestee 24,Tallinn

Tedrekukk Foto: Ingmar Muusikus

Kokku ootab teid üle 60 karvase ja sulelise, tasub tulla.

HalljänesFoto: Jarek Jõepera

Korraldajad:

Documents

Metsamees 124 (oktoober, 2015)