Metsamees 122 (veebruar 2015)

RMK AJAKIRI WWW.RMK.EE/METSAMEES VEEBRUAR 2015 NR 1 (122) 16. AASTAKÄIK

lk 7

Noore metsa hooldamiseks olgu taskus kutsetunnistus

Ivar Etverk: mees nagu orkesterlk 23

Puidumõõtjad klupivad üle iga notilk 33

Mida toob alanud aasta?lk 10

Lageraiete konfliktist üle või ümber?lk 39

Sisukord

MetsameesAjakiri Metsamees on RMK töötajatele ja partneritele mõeldud väljaanne, mille esmanumber ilmus 2000. a maisNr 1 (122)Veebruar 2015Ilmub 4 korda aastas

3 Juhtkiri Targalt ja kaasates

4 Uudised 7 Peateemad 7 Noore metsa hooldamiseks olgu taskus kutsetunnistus 10 Mida toob alanud aasta? 14 Eesti piiril hakkab Venemaa ühe selgemalt paistma 17 KOMMENTAAR Ulukikahjudest riigimetsas 19 PARTNER Puitmajaliit teab, et parim viis puitu kasutada, on ehitada sellest maja 23 PERSOON Ivar Etverk: mees nagu orkester 29 RMK Maaülikooli tudengid õpivad riigimetsamajandajateks Uuenenuks loetud metsamaa pindala kasvab Lendoravate liikumiskoridorid kaardistatud ja kaitstud

33 RMK üle Eesti 33 ÜKSUS Puidu kontrollmõõtjad klupivad üle iga noti 37 AMET Siseaudiitor Teet Tomson: kõige targemaks saab metsas käies!

39 Teadusuuringud Lageraiete konfliktist üle või ümber?

45 Puhkepäev 45 Maailma metsad Lapimaa metsade lummuses 52 Pärandkultuur Võromaa – määne om seo maa? 54 Sündmused RMK jõulupidu: kes hästi töötab, see hästi pidutseb 56 Ürituste kalender 58 Õnnitlused Juubilarid: jaanuar–aprill 61 Spordiklubi Rebane soovitab: hakka sportima! 62 Kilde Sagadi metsamuuseumi fotokogust Makeri – esimene harvester Eestis metsades 64 Metsamees soovitab: raamat 65 Ristsõna

66 Uued töötajad

VÄLJAANDJA: RMKTOIMETUSE AADRESS:Metsamees Toompuiestee 24 10149 TallinnTelefon 676 [email protected] www.rmk.ee/metsamees PEATOIMETAJA:Katre RatasseppTOIMETAJA:Kristiina HangaKEELETOIMETAJA:Tuuli KaalepDISAINITIIM:DFIdentity Matters & Visual Affairs™TRÜKK: AktaprintTIRAAŽ:3300KAANEFOTO: Rasmus Jurkatam (esikaas)Kaupo Kikkas (tagakaas)LEVI JA AADRESSIDE PROBLEEMID: [email protected]

Ajakiri Metsamees on trükitud paberile CyclusOffset (valmistatud 100% korduvkasutusega kiust)

RMK AJAKIRI WWW.RMK.EE/METSAMEES VEEBRUAR 2015 NR 1 (122) 16. AASTAKÄIK

lk 7


Ivar Etverk: mees nagu orkesterlk 23

Puidumõõtjad klupivad üle iga notilk 33

Mida toob alanud aasta?lk 10

Lageraiete konfliktist üle või ümber?lk 39

2

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 1 (122) veebruar 2015

Juhtkiri

Möödunud majandusaasta numbrid on kokku saadud ja mis seal salata – kui käibe kasv on pea sajaprotsendiliselt kasumiks pööratud, pole nurisemiseks põhjust! Mullu suurenes RMK halduses oleva inventee-ritud riigimaa pindala 46 000 hektari võrra. Sellest 32 000 hektarit oli metsamaa, millelt säästvaid põhimõtteid järgides on võimalik igal aastal varuda ca 150 000 tihumeetrit puitu. Seeläbi teenib metsa tööga oma igapäevase leiva veel vähemalt 150 inimest, lisaks need, kes hiljem puitu töötlevad. Väheolulised pole ka teised maatükid, näiteks kaitset väärivad poollooduslikud alad, mis samuti töökohti juurde loovad. Metsakasvatustöödest kokkuvõtteid tehes jäi paljude suurte numbrite kõrval silma hoopis üks väike number – 42 hektarit nn mittelikviid-seid (loe: hiljaks jäänud) harvendusraieid. Veel mõned aastad tagasi mõõtsime neid hektareid tuhandetega! Õigeaegselt tehtud metsatööd, aga mis veelgi olulisem, tehtud põhjaliku erialase väljaõppe saanud inimeste poolt, on tagatiseks nii kvaliteetsele puidule kui ka metsas leiduvate loodusväärtuste hoidmisele. Kõlab ehk veidralt, aga RMK tegevusaladest kõige vähem paneb mind muretsema just loodus väärtuste kaitsmine. Mitte et looduse hoidmist oluliseks ei tuleks pidada, vastupidi! Kindluse annab teadmine, kui tugev on nii valitsus- kui ka valitsusväliste jõudude ühine huvi ning kui rikkalik on Euroopa Liidu toel kokku pandud loodus kaitsetööde eelarve järgne-vaks rahastusperioodiks. Oleks väga piinlik, kui me selle ajaga oma ohustatud või ebasoodsas seisundis olevaid liike ning elupaiku tule alt välja ei tooks. Eesmärk ei ole siin mitte kaitse-aluse territooriumi suurendamine, vaid ikka

ohustatud liigi tegeliku seisundi parandamine. Lendorava koalitsioon töötab juba konkreetse rakendusega, metsise omal on head šansid oma lahendused tänavuse ja järgmise aasta jooksul välja töötada. Õnneks jätkub Euroopa raha ka looduses liikumist toetava taristu arendamiseks. Struktuurifondide toel tehtud ja tehtavate investeeringute abil võiks kaitsealade külastus-kordade arv tõusta samale tasemele riigimetsa puhkealade omaga, loomulikult looduse koormus-taluvust arvestades. Meile väljast antud raha kasutades tuleb muidugi hoolikalt jälgida, et sellega ümberkäimisel sama sihipärased oleme, kui oma rahakotist kulutades. Ja et varem riigi-metsa tuludega tehtu vaeslapse rolli ei jääks. RMK arengukava eesmärkidest saab ilmselt kõige keerulisem olema kehvemakvaliteedilisele puidule kasutusvõimaluste leidmine. Hoogne debatt riigi energiamajanduse järgmise 15 aasta arengukava koostamiseks on käimas ja kuna eesmärkideks on seatud nii energiasõltumatus kui ka mittetaastuvatest energiaallikatest loobu-mine, on põhjust mõõdukaks optimismiks. Tulevikku vaadates pakub mõtteainet ka see, kuidas pakkuda riigimetsa kasutusvõimalusi neile, kes käega katsutavatest hüvedest – raha, puit, lõkkease – nii palju ei hooligi. Ehk siis neile, kelle jaoks on väärtuseks omaette riigi-metsa olemasolu ja teadmine, et see on hästi hoitud nii nüüd kui ka tulevikus. Teadlased rõhutavad, et avaliku huvi rahuldamise juures on kõige olulisem inimestele kaasa rääkimis-võimaluse andmine. Ka siin on lahendused olemas, küsimus on, kas suudame olla piisavalt targad, et need kasutusele võtta. Aeg näitab!

Aigar Kallas

Targalt ja kaasates

3


Uudised

Esialgsetel andmetel teenis RMK 2014. aastal 163,5 mil-joni eurose käibe juures 40,7 miljonit eurot kasumit. Võrrel-des aasta varasemaga tõusis käive 5,6% ja kasum 29,3%.

RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul tingis kasumi kasvu eelkõige puidu kvaliteedi paranemine. „Müüdud puidu kogus jäi samaks mis aasta varem, ent palgi osakaal kasvas 45%-ni,” sõnas Kallas. 2013. aastal oli palgi osakaal RMK kogumüügis 40%. „Palkide väljatulekut aitasid suurendada nii oskuslikum metsavarumis-tööde läbiviimine kui ka puidu-tööstuse paranenud võimekus järjest peenemat metsamaterjali kohapeal töödelda,” lisas Kallas. Paberipuit moodustas RMK kogumüügist 36%, küttepuit 15% ning hakkpuit 4%. Looduskaitsetööde tegemiseks riigimaal kulus 2014. aastal

1,8 miljonit eurot. Peamiselt oli tegu soode taastamise ja luha-alade hooldamiseks vajaliku taristu loomisega. RMK puhke- ja kaitsealasid külastati eelmise aasta jooksul 1,9 miljonit korda. Viimastel aastatel on RMK arendanud eelkõige Eestit läbiva pika

matkatee kahte haru, mis ühendavad omavahel olemas-olevaid radu ja puhkeobjekte. Matkatee 375 km pikkuse Oandu-Ikla ja 628 km pikkuse Aegviidu-Ähijärve harusid kasutas matkamiseks mullu ligi 70 000 inimest. (MM)

RMK kasum tõusis aastaga 29%

Teadusnõukogu kuulutas välja taotlusvooruRMK teadusnõukogu ootab aprilli alguseni taotlusi säästvat metsandust toetavate rakendus- uuringute rahastamiseks. Tänavu jagatakse selleks kuni 200 000 eurot.

Teadlastest ja erialaekspertidest koosnev RMK teadusnõukogu on paika pannud kümme teema-valdkonda, mille täpsemaks uurimiseks ideid oodatakse. Nendeks on energiapuidu efek-tiivsem kasutamine, metsade häiringurežiim, lehtpuupuistute majandamine, valik- ja kujundus-

LUHA KAITSEKS: Detsembris avati Matsalu rahvuspargis Kloostri sild-regulaator, mille ehitus läks maksma 620 000 eurot. Tänu sellele pikeneb üleujutusperiood Põhja-Euroopa suurimal, Kasari lageluhaalal ning tagatud on ligipääs niidetavale luhaalale.

Foto

: SIIM

LÕ

VI

raiete võimalused Eestis, metsa-kasvatuslike tegevuste efektiiv-suse hindamine, kaitstavate alade ökoloogiline funktsio-naalsus, puistu pikaajalised kasvutrendid, puidu potentsiaal keemia-, farmaatsia- ja toidu-ainetööstuses, kliimamuutuste ja majandamise mõju Eesti metsade süsinikuringele ning viirus-haiguste mõju Eesti metsadele. Rahastustaotlusi oodatakse 1. aprillini 2015 aadressil [email protected], vajalikud taotlusvormid leiab www.rmk.ee/teadus. Eelkõige on osalema

oodatud teadusasutused ning eelistatud on teadusasutuste koostöös valmivad rakendus-uuringud, mis pakuvad problee-midele kompleksseid lahendusi. RMK alustas sihipärase teadus-tegevuse toetamisega aastal 2008. Tänaseks on rahastatud 11 raken dusuuringut kogusummas 1,1 mil jonit eurot. Seni toetatud uuringute (vahe)tulemustest anti ülevaade 12. veebruaril Tartus toimunud RMK teadus-seminaril, konverentsi ettekanne-tega saab tutvuda www.rmk.ee/teadus. (MM)

4


Uudised

Viigriaastat jääb meenutama fotonäitusMärtsi lõpuni on RMK Tallinna kontori aatriumis üleval lõppenud viigriaastale pühendatud näitus „Kaks meest, kaks hüljest”.

Ajakirja Loodusesõber poolt kokku pandud näitus sündis sõpradest fotograafide Kaido Haageni ja Jarek Jõepera foto-dest Eestis elavast viigerhüljest ja hallhüljest. Näitusel saavad selgeks pealtnäha sarnaste loomade erinevused – fotodel on näha viigerhülge rõngas-mustreid ja tema meelispaigaks olevaid lesimiskive ning hallhülge laigulist kasukat ja lemmikkohti mererannal. Et kaitsealuseid loomi hoida, võib viigerhüljeste elupaiku külastada erilubade alusel, seal-

hulgas ka pildistamiseks. Kaido Haagenil ja Jarek Jõeperal on õnnestunud hülgeuurijate abiga viigritele väga lähedale pääseda. Näitus RMK Tallinna kontori

Koostöö Timbeteriga jõudis lepinguniRMK sõlmis koostööleppe eelmisel kevadel ettevõtlus-konkursi Ajujaht võitnud meeskonnaga, kes töötas välja metsamaterjali mõõtmiseks loodud mobiili-rakenduse Timbeter.

Koostööleppele eelnenud aasta jooksul osales RMK Timbeteri arenduses testkasu-tajana. „RMK on olnud meie hea koostööpartner. Nende konstruktiivne tagasiside on arendusele palju kaasa aidanud,” lausus Timbeteri juhatuse liige Anna-Greta Tsahkna. „Sarnaselt Eesti e-valitsusele võiks ka Eesti

metsasektor olla teistele riiki-dele eeskujuks oma innova-tiivsuse ning efektiivsuse poolest,“ lisas ta. Tänu kalib-reeritud harvestermõõtmisele on RMK-l juba praegu täpne ülevaade igal hetkel raiutava puidu kogusest ja kvaliteedist, ent Timbeteri kasutamine lihtsustab kohustuslike inven-tuuride tegemist ja vähendab sellele kuluvat tööaega. Timbeteri kasutades teeb mõõtja nutiseadme abil puiduvirnast pildi ja saab mõne lihtsa liigutusega paari minuti pärast vastuse metsa-materjali koguse, asukoha jmt kohta. (MM)

Viimsis tehakse ökokunstiViimsi looduskeskuses alustas tegevust looduse ja loovuse ring täiskasvanutele ning loodusring lastele. Märtsi lõpus toimub loodusõhtu põneva külalisega ning kevadel, suvel ja sügisel ärgitab keskus kõiki maali-kunstnikuks hakkama. Täis-kasvanute looduse ja loovuse ring toimub kord kuus ning seal tehakse igat masti „öko-kunsti” – kuuseokastest šam-pooni, looduslikest materjalidest jõulukaunistusi, suleliste söögi-maju, romantilisi küünlaaluseid jms. Lisainfo Viimsi FB lehelt ja telefonil 5340 7513. (MM)

HALLID: Viigerhüljes ja hallhüljes on Eestis kaitse all. Hallhüljestel (pildil) läheb viigritest paremini, neid elab Eesti vetes hinnanguliselt 5300. Viigreid aga ainult umbes 1000.

aatriumis (Toompuiestee 24) on avatud märtsi lõpuni, esmas-päevast reedeni kell 9–18. Näitus on külastajatele tasuta. (MM)

Foto

: JAR

EK J

ÕEP

ERA

5


Soomlased müüsid osaluse Eesti Metsataimes

ÜLESKUTSE mälestuste kirjapanekuks

ning Eesti riigimetsa uuenda-miseks kuluvad ka järgnevatel aastatel ära kõik taimed, mida seal kasvatatakse. Eesti Metsataime taimlas Marana külas Pärnumaal kasvatatakse suletud juurekavaga männi-taimi ning pott-põld süsteemis kuusetaimi. (MM)

Seni Eesti ja Soome ühisomanduses olnud AS Metsataim kuulub nüüdsest täies mahus RMK koosseisu.

Varem kuulus Eestile ühisette-võttest 69,9% ning Soome riigi-metsa majandajale Metsähallitus 31,1%. 12. veebruaril allkirjas-tatud tehingu maksumus oli 955 000 eurot. Ost oli otstarbe-kas, sest RMK-st oli kujunenud Eesti Metsataime ainuke klient

Kuigi metsameestelt on ilmunud mõningad mälestusteraamatud, ei saa meie metsalugu nende rohkuse üle kiidelda.

Olen koos mõttekaaslastega alustanud uue metsameeste mälestustele pühendatud raamatu koostamist. Kutsun kõiki kasvõi mõnda seika oma metsameheelust kirja panema. Küllap on igaühel midagi huvitavat meeles oma tööst metskonnas, metsamajandis või hilisemal ajal metsaametites, metsa- või keskkonnainspektsioonis, RMO või RMK süsteemis.

Kõige tänuväärsemad on muidugi vanemate, ammu pensionil olevate metsameeste mälestused, sest need võivad varsti igavesti kustuda. Seepärast palve ka noorematele: kui teie tutvusringkonnas on vanu metsamehi, kes ise ei saa kirjutada või ei tea sellest üleskutsest, palun küsitlege neid ja saatke ülestähendused. Need ei pea olema kirjanduslikus vormis, vaid võivad olla mõnelauselised meenutused või mõttekillud mõnest meeldejäänud naljakast, omapärasest või muidu tähelepanu äratanud sündmusest. Kirjandusliku vormi annavad vajaduse korral juba toimetajad.

Mälestused palun saata aadressil [email protected] või Ungru tee 2, 90403 Haapsalu.

Lembitu Twerdianski (varem Tarang) P.S. Näidistena võib lugeda jutukesi minu blogist vanametsameheblogi.blogspot.com

Lembitu Twerdianski (varem Tarang) paneb kokku raamatut ja kutsub metsamehi üles kaastööd tegema. Allpool toodud tema pöördumine.

SIRGUVAD: Kokku on RMK-l nüüd kaheksa taimlat – lisaks Maranale ka Tartu puukooli, Räpina, Reiu, Purila, Kullenga, Rulli ja Iisaku taimla.

Foto

: RAN

DO

KAL

L

6


Uudised

Rubriik „Peateemad” avab RMK ja kogu metsandussektori aktuaalseid teemasid. Avaldame kommentaare, tutvustame RMK kliente ja partnereid ning Eesti metsale olulisi persoone.

Tekst: Kristiina Hanga Fotod: Rasmus Jurkatam


Alates möödunud aasta aprillist nõuab RMK kõigilt noore metsa hooldustöid tegevatelt võsasaemeestelt kutsetunnistust. Tänaseks on selliseid „paberitega mehi”, kes noore riigimetsa eest korralikult hoolt kanda suudavad, ligi 500.

PILK TULEVIKKU: Raietööline Adolf Teino vaatab enda hooldatavat männikultuuri. Just raietööline on see, kelle kätes on oluline valik – milline puu jääb kasvama ja milline mitte.

7


Noore metsa hooldamiseks olgu taskus kutsetunnistus Peateemad

„Kuna võsasaetööd on ühed kõige olulisemad metsakasvatustööd, on oluline, et seda teevad kvalifitseeritud töötajad,” põhjendab kutsetunnis-tuse nõude sisseseadmist RMK metsamajanduse peaspetsialist Rainer Laigu. Raietöölise kolmanda kutsetaseme tunnistus on tema sõnul dokument, mis tõendab, et selle omanik on teadlik metsa-kasvatusest ning töötab ohutult ja kvaliteetselt.

Aeg atra seadaKutsetunnistuse nõudest andis RMK koostöö-partnereile teada 2012. aasta hangetel, seega oli kutsetunnistuse olemasolu tingimus töövõtjatele teada üle kahe aasta. Laigu märgib, et ligi kol-mandikul oli varasemast kutsetunnistus olemas, ent ülejäänuil tuli koostöö jätkamise soovi korral kutseeksami tegemine ette võtta. „Nagu inim-loomusele omane, hakkasid paljud töövõtjad eksamiandmisega tegelema viimasel minutil,” tõdeb Laigu. See tähendab, et eksamigraafik läks eksamibaasides Luua metsanduskoolis ja Pärnu kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses möödunud aasta veebruaris, märtsis ja aprillis väga tihedaks. Möödunud aasta lõpu seisuga tegi RMK-le võsasaetööde teenust ligikaudu 350 kutsetunnistusega raietöölist.

RMK nõuab kutsetunnistuse olemasolu ka RMK-s töölepinguga ametis olevatelt raietöölis-telt. Nemad hakkasid eksameid andma alates eelmise aasta teisest poolest, et mitte võtta koos-tööpartneritelt võimalust lepingut täita ja anda neile eksamigraafikus eelisõigus. Praeguseks on RMK töötajatest vajalik paber taskus ligi 150-l. „Eelmisel kevadel oli päris palju kutsetaotlejaid,” kinnitab Luua metsanduskooli täiendusõppeosa-konna juhataja Pille Aasamets. Kool korraldas toona ja korraldab ka praegu kursusi neile, kes soovisid või soovivad kutseeksamiks valmistuda. Aasametsa sõnul võib inimene olla küll kümme aastat metsas töötanud, kuid on teatud nüansse, millele varem ehk nii palju ei osutatud. Näiteks on suuremat tähelepanu hakatud pöörama töö-ohutusele, samuti oodatakse raietööliselt pare-maid metsateadmisi, sh puuliikide tundmist.

Praktilised ülesandedKutseeksamil ei hinnata nagu riigieksamil, kus maksimaalne tulemus on 100 punkti. „Kutse-standardis on kirjeldatud vastava taseme miini-mumoskused ja need oskused peavadki nad eksamil ära demonstreerima,” räägib Pille Aasamets. Üldiselt on tema sõnul nii, et kes

TEEL PALGIMETSAKS: Õigeaegselt ja asjatundlikult tehtud noore metsa hooldus tagab kvaliteetse tulevikumetsa.

Foto

: RAS

MU

S JU

RKA

TAM

8


Peateemad Noore metsa hooldamiseks olgu taskus kutsetunnistus

tuleb ettevalmistatuna eksamile, see läbi ei põru. Küll võivad vahel inimest alt vedada närvid, eriti pabistavad need, kelle koolitee on suhteliselt lühikeseks jäänud ja puudub eksamite tegemise kogemus. Nende tarvis korraldas Luua metsandus-kool ka ühepäevaseid kursusi, et eksamitegemise ees hirm maha võtta. Põrujaid kutseeksamitel siiski oli, Rainer Laigu andmetel ligi kolmandik. Eksamit saab soovi korral alati uuesti teha. RMK Kirde regiooni raietööline Adolf Teino sai kutsetunnistuse omanikuks möödunud aasta lõpus. Eksami raskuskategooriat hindab ta sõnaga „keskmine”. „Näiteks olid puud nummerdatud ja pidid ära märkima, millise kasvama jätad, millise maha võtad,” kirjeldab ta eksami praktilist poolt. Teha tuli nii noorendikus kui ka harvendusraies puude valik. Samuti tuli langetada puu, tunda puuliike jms. Teino, kes töötab raietöölisena aastast 2002 ning õppinud seda ametit töö käigus ja täienduskursustel, pooldab kutsetunnistuse nõuet. Samuti osaleks ta hea meelega iga paari-kolme aasta järel täienduskursustel. „Kordamine on ikka tarkuse ema,” tõdeb ta.

Vana tunnistus ei pruugi sobidaVõsasaeteenust võivad RMK-le lisaks raie-töölise kolmanda taseme kutsetunnistusega ini-mestele osutada ka need, kel varasemast olemas raietöölise I ja metsuri II taseme tunnistus.

RAIETÖÖLINE, TASE 3

Raietööline, tase 3 on oskustöötaja, kes teeb metsakasvatusega ja puidu varumisega seotud töid. Raietööline juhindub oma töös püstitatud metsakasvatuslikest eesmärkidest. Puidu varumisel juhindub ta raielangi tehnoloogilisest skeemist ja sortimendi kvaliteedinõuetest, luues optimaalsed töötingimused puidu kokkuveoks ja ladustamiseks. Raietööline kasutab ja hooldab võsa ja kettsaagi ning teisi töö ja turva vahendeid. Kutse koosneb kolmest osast: metsauuenduse rajamine, metsauuenduse hooldamine ja valgustusraie tegemine ning hooldus ja uuendus raie tegemine.

EKSAMINANT: Adolf Teino ütleb, et raietöölise kutse-eksam ei olnud raske. Teoreetiliste ülesannete kõrval tuli lahendada ka praktilisi.

Enam nimetatud kutsetunnistusi välja ei anta ning neil koostööpartnereil, kel kutsetunnistus seni puudus, tuli sooritada kolmanda kutse-taseme raietöölise eksam. „Raietööline I ja metsur II on vanad kutse-tunnistused ning raietööline 3 on uus, 2012. aasta lõpus kehtima hakanud kutsestandardi alusel välja antav kutsetunnistus,” selgitab Laigu. „Raietööline I ja metsur II kutsestandard kehtis alates 2003. aastast ja oli rohkem keskendunud kettsaemehele ehk sortimendi tootmisele. RMK-s on kettsaemehe asendanud harvester ning vaja oli tõsta võsasaemeeste kvalifikat-siooni, mistõttu tegi RMK ettepaneku muuta kutsestandardit ning rohkem keskenduda võsa-saetöödele. Raietööline, tase 3 seda ka teeb.” Raietöölise teise taseme kutsetunnistus ei ole noore metsa hooldustööde tegemiseks piisav, selle tasemega töölised töötavad põhiliselt trasside raietel: sihtidel, teeservadel, kraavidel, liini-koridoridel jm. See tunnistus on ka eelduseks arboristi kutseeksamile. Võsasaetööd aga seisne-vad metsauuenduste ja noorendike hooldamises (valgustusraie) ehk noore metsa hooldamises.

Foto

: RAS

MU

S JU

RKA

TAM

9


Noore metsa hooldamiseks olgu taskus kutsetunnistus Peateemad

torni Endla looduskaitsealal, Saare õpperada Silma loodus-kaitsealal, õpperada Viitna maastikukaitsealal, uut raja-lõiku Taevaskojas Emalätte

Taristu korda, külastajad uuritud

Marge Rammoloodushoiuosakonna juhataja

Märksõnadeks on looduses lii-kumiseks loodud taristu paren-damine ning külastaja parem tundmaõppimine. Tahame edu-kalt lõpetada 21 pooleliolevat kaitsealade külastuskorraldus-liku taristu rekonstrueerimise projekti, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Neist tasub nimetada Marimetsa loo-duskaitseala loodusrada, Penijõe matkarada Matsalu rahvuspar-gis, Rüütli matkarada Muraka looduskaitsealal, Kaali meteo-riidikraatrit ümbritsevat rada, Nigula looduskaitseala õppe-rada, Männikjärve õpperada ja

juures, Oandu loodusmetsarada Lahemaa rahvuspargis ja Mukri raba loodusrada. Samuti on kavas teha paremaks mitmeid telkimisalasid ja lõkkekohti.

Mida toob alanud aasta?Erinevate valdkondade eestvedajad RMKs annavad ülevaate, mis sel aastal toimuma hakkab.

Kutsetunnistus ka metsamasinaoperaatoriteleSarnaselt raietöölise kutsetunnistuse nõudega kavandab RMK kutsetunnistuse olemasolu tingimuseks seada ka harvesteri- ja forvarderioperaatoritele. „Metsakasvatusliku otsuse, milline puu harvendusraiel maha võtta ning millist sortimenti lageraiel lõigata, peab tegema kompetentne töötaja,” põhjendab Laigu. Samuti on oluline, et töövõtted, mida metsamasina operaator kasutab, säästaks nii metsa kui ka masinat ning võimaldaks suurt tootlikkust. Kuigi RMK ei ole kindlat kuupäeva kutse tunnistuse nõude osas veel maha hüüdnud, saadavad ettevõtted juba agarasti operaatoreid eksameid tegema. „Esimesel poolaastal on kõik eksamiajad broneeritud,” kinnitab Pille Aasamets.

METSANDUSES KEHTIVAD KUTSESTANDARDID:

arborist, tase 4 forvarderioperaator, tase 4 harvesterioperaator, tase 4 meisterarborist, tase 5 metsanduse spetsialist, tase 5 metsur, tase 4 raietööline, tase 2 raietööline, tase 3

Allikas: Kutsekoda

TEELE: Matkamiseks on Eestimaal palju häid võimalusi. RMK pika matkatee Aegviidu-Ähijärve haru saab peagi uue lõigu, mis viib Perakülast Aegviitu. Pilt on tehtud Oandu-Ikla matkateel, teel Nikerjärve telkimisalalt Noku lõkkekohta.

Foto

: AN

NEM

ARIE

RAM

MO

10


Peateemad Mida toob alanud aasta?

Usin töö käib ka Ühtekuuluvus-fondi uue rahastusperioodi projektide ettevalmistamisel. RMK puhke- ja kaitsealade külastaja paremaks tundmaõppi-miseks viime taas läbi uuringu. Lisaks külastaja profiilile tahame saada selgust tema ootustes, harrastustes, eelistustes ja rahulolus loodud võimalustega. Mõlema märksõna alla mahub ka see, et pikendame RMK matkatee Aegviidu-Ähijärve haru uue lõiguga, mis viib Perakülast Aegviitu ning kor-raldame aasta jooksul RMK matkateel piirkondlikke retki.

Rohkem kasutust energiapuidule

Ulvar Kaubipuiduturustusosakonna juhataja

Turul kehtib reegel, et kui maht ületab nõudlust, siis hind langeb. Seda aastat oleme alustanud nõudluse langusest tingitud hinnalangusega. Meie eesmärk on leida lahendused, kuidas lan-geva turu tingimustes müüa puitu nii, et hind meile langeks vähem. Me ei „löö pindu pooleks” tõusva turu saabudes ja kind-lustame nii win-win olukorra. Suurim väljakutse on jätku-valt küttepuidu ja hakkpuidu kohaliku nõudluse suurenda-misele kaasaaitamine, et tekiks stabiilne tarbimine kogu potentsiaalsele puidumahule. Läbipaistvamate ja täpsemate müügiotsuste tegemiseks alus-tame sel aastal kauaoodatud IT-rakenduse väljatöötamisega. Kui siiani oleme suutnud ettevaatavaid müügiotsuseid teha metsandiku tasemel, siis

arendamisel oleva rakenduse abil peaks see olema võimalik ka eraldise tasemel.

Tegevus otstarbekamaks ja lihtsamaks

Toomas Väätmetsakasvatuse peaspetsialist

Muudame mõningaid nooren-dike planeerimise põhimõtteid, mis viib meid ilmselt välja uue infosüsteemini. Vaatame üle noorendike protsessi, et ükski valgustus ei jääks tegemata, meie silma alt välja ning läbi mõtlemata. Kas üldse ja millal vajavad need uut kirjeldust? Valgustuse raiekava peab saama teha kohe takseerkaardil metsa-uuenduse ümberarvestamise käigus. Vajadusena näen väli-töövahendisse üksikeraldiste inventeerimise ülesannet. Mets-kondadest laekunud ettepanekute alusel on plaanis realiseerida ka QTAX-is soovitud täiendused. Lisaks peame järjepidevalt ja igapäevaselt tegelema metsa-registri metsateatiste ja metsa-kahjustustega seonduvaga, seal on parandamist vajavaid kohti.

Taksaator täiustubVeiko Eltermannmetsakorraldustalituse juhataja

Täiustame mullu kasutusele võetud metsade inventeerimise tahvlirakendust Taksaator. Kavas on ellu viia lehekülje jagu kasutajate poolt tehtud põhjendatud ettepanekuid.

Uute kaardikihtidena lisame tahvlisse mulla-, kaitsealade ja maakatastrikaardi, abimaterjali-dena boniteerimise, tagavarade, mullatüüpide ja harvendus-raiete piirnormide tabelid.

Õige töö õigel ajalRainer Laigumetsamajanduse peaspetsialist

Aasta algusse jäi ühe olulise ajastu lõpp – tõmbasime „juhtme välja” kümme aastat kasutuses olnud rakendusest MIS 3.0. Jõudsime metsamajanduses täielikult AXA töölaudade ajas-tusse ning oleme üle minemas tööde planeerimisele ja korral-damisele kaardil. Tänavu istutame metsa 200 000 taime rohkem kui mullu – mändi 10,2, kuuske 7,2 ja kaske 1,3 miljonit. Istutusperiood on lühike ja pingeline, kuue nädala jooksul paneme mulda iga päev umbes 500 000 taime ehk iga minut üks jalgpalliväljakutäis. Võsasaetööd ehk metsauuen-duse ja noorendike hooldamist teeme samas suurusjärgus mul-lusega ehk ca 41 000 ha. See on ligikaudu kahe Muhumaa suu-rune ala. Eesmärgiks on teha õigeaegselt ära nii metsauuen-duse hooldus kui ka esimene valgustusraie, et mets oleks juba noorena välja kujunenud. See lihtsustab hilisemat valgustus- ja harvendusraiet ning vähendab kulusid metsakasvatusele. Harvendusraie mahtu vähen-dame – see töö oli mitmel pool pikalt tegemata, nüüd oleme järje peal. Puitu plaanime raiuda, vedada ja müüa 3,5 mln m³ –

11


Mida toob alanud aasta? Peateemad

raiehooajal, mis on ligikaudu kümme kuud aastas, iga päev umbes 12 000 m³ ja pool miljonit eurot.

Uus potitaimla TartusseEsko Krinaltaimla ja seemnemajandusosakonna juhataja

Meie tööks on kasvatada nii palju taimi, nagu RMK metsa uuendamiseks vajab. Sel aastal 18,7 miljonit, eratarbijatele saame müüa 1,5 miljonit avajuurset taime. Suureks väljakutseks on uue potitaimla rajamine Tartusse, kus toodaksime aastas 3 miljonit männi potitaime ja 3 miljonit kuuse potitaime pott-põld süs-teemi tarvis. Kui see õnnestub, saame lõpetada männi avajuur-sete taimede tootmise ja tõsta oluliselt kuuse avajuursete taimede kvaliteeti. Seemnemajanduslike tegevus-tena rajame 26 ha uusi seem-laid ja 7 ha männi katsealasid, varume 1700 kg okaspuu- ja 100 kg lehtpuuseemet. Suuri-maks väljakutseks on varuda kuuse järglaskatsete jaoks uutelt plusspuudelt käbid ja pookoksad, et saaks alustada kuuse katsealade rajamist koostöös Eesti Maaülikooliga.

Otsime uusi teadusteemasid

Kristjan Tõnissonlooduskaitse peaspetsialist, teadustegevuse koordinaator

Kuni aprilli alguseni ootame taot-lusi uuteks teadusprojektideks,

Seltsiga ja korraldada jahi-meestele praktilisi koolitusi. Seakatk veel hetkel RMK hallatavaid jahipiirkondi otseselt ei mõjuta, sest vaid Kilingi-Nõmme jahipiirkond on arvatud seakatku I tsooni (puhvertsooni). Seal pole piira-tud jahipidamist, küll aga ei tohi tsoonist metssealiha ilma täiendavate uuringuteta välja viia. Ennatlik on loota, et hul-lem aeg seakatkuga on möödas. Võib võtta 10–20 aastat, enne kui seakatk hääbub. Alates 1. märtsist loobub RMK kolmest jahipiirkonnast ega korralda jahipidamist enam Nõva, Jäärumetsa ja Anguse jahipiirkonnas.

Uued teenused Eesti inimestele

Krista KeedusSagadi metsakeskuse juhataja

2014. aasta oli meie jaoks igati positiivne – suurenes nii muu-seumikülastajate kui ka majutus-klientide arv, Booking.com järgi sai Sagadi mõis ülihea hinde ehk 8,9 punkti 10st. Meie tegevust mõjutab aga rubla nõrgenemine ja Soome majanduslangus. Suur osa vene klientidest on sunnitud varase-mad broneeringud tühistama ning nüüd tegutsemegi selle nimel, et leida vähemalt osali-selt uued kliendid Eestist. Kuna koduturu jaoks on aina olulisem lisateenuste osa, arendame just neid. Lisandub nädalavahetus-pakette peredele, paljud neist seotud looduspuhkusega. Töö-tame välja uusi vaba aja prog-ramme, näiteks metsamuuseumi

eelarve selleks aastaks on 200 000 eurot. Nüüdsest mää-rame igale rakendusuuringule RMK poolt kontaktisiku, kes on projekti töösse kaasatud ning kes seisab hea selle eest, et rakendusuuringuga loodud teadmised RMK-s parimal moel rakenduksid. Tegutseme ka selle nimel, et teadusmõte laiema auditooriumini jõuaks. Selleks plaanime toota RMK toel läbi viidud teadusprojekti-dest lühikesi videoklippe ning palume teadlastel oma avastus-test meile sagedamini ja lihtsa-mas keeles ülevaateid anda. Sel aastal on lõppemas kolm RMK rahastatavat teaduspro-jekti. Neist üks uurib metsa-kultiveerimisega seotud metsakaitseprobleeme, teine lageraiete mõju hindamist ja võimalike konfliktide enneta-mist (loe täpsemalt lk 39–44) ning kolmas püüab leida Eesti tingimustesse sobivaid vale-meid kasvava metsa ja metsa-materjali mahu määramiseks.

Koprad, koolitused ja seakatk

Kalev Männistejahinduse peaspetsialist

Mullu võtsime kasutusele uue jahilubade registri, mis lihtsus-tab lubade väljastamist, arves-tust ja analüüsi. Erilist tähele-panu tuli pöörata aladele, kust laekusid eramaaomanike uluki-kahjustuste ennetamise teatised. Koostöös jahiühendustega asu-sime likvideerima vanu kopra-kahjustusi. Sellega jätkame ka alanud aastal. Plaanime tihen-dada koostööd Eesti Jahimeeste

12


Peateemad Mida toob alanud aasta?

ekspositsiooni „Mets toidab” programm, mis pakub metsaga seotud maitseelamusi. Sügiseks laiendab meie võimalusi loode-tavasti veelgi mõisa jääkeldri renoveerimine.

Hooldustööd Toila Oru pargis

Kristo Kokklooduskaitsetalituse juhataja

Viime lõpuni kõik tööd, mille rahastus tuli Euroopa Liidu eelmisest rahastusperioodist. Nendeks on näiteks Muraka soostiku servaala veerežiimi taastamine ja Alam-Pedja looduskaitseala lamminiitude ligipääsetavuse parandamine. Uue eelarveperioodi töödest alustame Toila Oru pargi rekonstrueerimisega, mis tähendab pargipuude võrade hooldust ca 200 puul ja sanitaarraiet.

Metsaparandus jätkab samas tempos

Toomas Kivistometsaparanduse peaspetsialist

Töömahud püsivad endises mahus: plaan on tellida maa-parandussüsteemide projektee-rimistöid 20 000 ha ja metsa-teede projekteerimistöid 400 km ulatuses. Samas mahus anname metsaparandustalitusele üle valmis projekte. Koostöös looduskaitseosakonnaga kavan-dame looduskaitsealade taristut (truubid, ülepääsud, teed).

Jätkub koostöö Tallinna tehnika-kõrgkooliga. Rakendusuuringu käigus uuritakse varem ehitatud terastruupe, analüüsitakse andmeid ja antakse soovitusi truupide projekteerimis-juhendi koostamiseks.

Suurepsi karjäär kasutusse

Margus Reimannmetsaparandustalituse juhataja

Valmistame ette Suurepsi kar-jääri avamist Hiiumaal – koos-tada tuleb dokumentatsioon, leida operaator jne. Loodeta-vasti saab selle karjääri toel hakata järgmisel aastal teos-tama pikalt seisnud teede kattevedu. Praegu on Suurepsi karjääri avamise ootel Hiiu-maal üheksa teed kokku umbes 32 km ulatuses. Tee mulded ja ettevalmistustööd on tehtud, tee valmimiseks on vajalik veel vaid kattevedu.

Kalade aastaring algab sügisel

Ene SaadrePõlula kalakasvatusosakonna kalakasvatuse nõunik

Kalakasvanduses algab aasta-ring marja ja niisa võtmise ja viljastamisega, sügisel kude-vate kalade puhul niisiis sügisel. Möödunud aasta oktoobris-novembris panime hauduma piisavas koguses lõhemarja, et erinevas vanuses asustuskalu jätkuks järgmiseks kolmeks aastaks. Inkubeerimisaeg on

kaladel 3,5–4 kuud, vastsed kooruvad veebruaris. Esialgu kasvavad nad rebukoti varude toel, aga aprilli lõpupoole tuleb nad sööma õpetada. See töö toimub käsitsi ja vaeva on omajagu, et kõik vastsed õpik-sid toiduosakesi haarama. Talvel tegeleme noorkalade märgistamisega. Tänavu võtame kasutusele uut tüüpi märgised, mille paigaldamist peab veidi õppima. Kala-märgiste tagastajatele on plaanis korraldada tänuüritus. Aprilli keskel algab ühe- ja kaheaastaste noorkalade asus-tamine jõgedesse. Kevadkuud on väga töörohked, sest asus-tamisega samal ajal nõuavad maimukesed haudemajas erilist hoolt ja tähelepanu, nad on väga tundlikud haiguseteki-tajate suhtes. Septembris ja oktoobri algul tuleb asustada samasuvised kalad. Sellega ei või hilineda, kala peab uue veekoguga enne külmade saabumist kohaneda jõudma. Oktoobri lõpupoole algab aga uus aastaring – marja ja niisa võtmine. Ühtekuuluvusfondi toel loodame soetada uut tüüpi kalamärgised ja inventari niisa sügavkülmutamiseks krüogeeni-pangas. Taastada tuleb ka kodu-lehekülg, mille kaudu saab levitada teavet märgiste tagas-tamise ja muu kalavarude taastamisega seonduva kohta.

13


Mida toob alanud aasta? Peateemad

„Kordonil on teada piiril töötavate meeste nimed ja isikukoodid ja kui vahetus töö lõpetab või uus alustab, antakse sellest kordonisse teada,” selgitab Raivo Võlli.

Venemaale ei tohi kukkudaTöö piiril tähendab sedagi, et puid langetades tuleb hoiduda neid Venemaa poolele kukutamast. „Viltused puud, mis on Venemaa poole kaldu,

RMK Kagu regiooni juhi Raivo Võlli sõnul puhastavad piiririba võsast kaks giljotiini, kaks harvesteri ja kaks kokkuveotraktorit, lisaks on tööl seitse käsisaemeest, kes langetavad puid sellistes kohtades, kuhu masinad ligi ei pääse. Eelkõige tähendab see nn pehmeid kohti. Oodatud külmakraadid, mis laseks töid niisugustes paika-des libedamalt teha, on paraku tulemata jäänud. Et töö käib piiril, antakse iga töötaja tulemisest või lahkumisest Eesti piirivalvele teada.

Tekst: Kristiina Hanga Foto: Rando Kall

Eesti piiril hakkab Venemaa ühe selgemalt paistmaOktoobris alanud ja suveks läbi saavad piiripuhastustööd ei lõppe ka öösel – ühed mehed lõpetavad, teised alustavad.

SUUREM JULGEOLEK: Pärast intsidenti meie idapiiril andis valitsus RMK-le ülesande puhastada Eesti ja Venemaa ajutist kontrolljoont. Puhastustööd algasid oktoobri lõpus.

14


Peateemad Eesti piiril hakkab Venemaa ühe selgemalt paistma

HEA NÄHTAVUS: Üha rohkem ja rohkem koguneb kilomeetreid, kus piiririba on võsast puhtaks saanud.

TÖÖLE: Iga tööle tulija ja lahkuja annab endast Eesti piirivalvele teada.

tõmmatakse vintsiga Eesti poole maha,” kirjeldab Võlli. Sel moel võtab töö muidugi ka rohkem aega kui tavaliselt. Kui siiski peaks juhtuma, et puu kukub Vene-maale, võtavad raietöölised kiiresti Eesti piirivalvega ühendust, kes oma-korda annab juhtunust Vene Föderatsiooni piiri-valvele teada ning Eesti piirivalve juuresolekul saavad töötajad puu õigele poolele toimetada.

Veebruari alguse seisuga on raadatud 107 hekta-rit piiririba, sealhulgas freesitud ligi 40 hektarit. Suuremas osas on puhastatava osa laius 10 meet-

rit, kuid riigimaal ka laiem – 250 meetrit, mõnes üksikus kohas ka 30–40 meetrit. Piirisiht

võib laiem olla näiteks veekogude kallastel või kui see on tarvilik tagamaks piiri turvalisust. Kokku lõigatakse sisse 135 kilomeetrit piirisihti. Lisaks sellele, et maismaa saab võsast lagedaks, puhastab RMK ka Piirioja sinna langenud puudest ja kopratammidest.

Maaomanikud mõistvadRMK ei lähe ühegi eraomaniku maale lõikama ilma maaomaniku loata. Läbirääkimisi maaoma-nikega ja nõusolekud piiririba puhastamiseks hangib politsei- ja piirivalveamet (PPA). Eesmärk on, et puhastustööd piiril lubade puudumise tõttu ei seiskuks ja seni pole seda ka ette tulnud. PPA juhtivpiiriametniku Aimar Kössi sõnul hakkab piiririba läbima 99 eramaa katastriüksust, positiivse tagasiside puhastustööde lubamiseks on amet saanud 67 eramaaüksuse kohta. „Kirja-lik nõusolek on olemas 62-lt maaomanikult,”

Viltused puud, mis on Venemaa poole kaldu, tõmmatakse vintsiga Eesti poole maha.

Foto

d: R

AND

O K

ALL

15


Eesti piiril hakkab Venemaa ühe selgemalt paistma Peateemad

täpsustab Köss ja lisab, et enamjaolt on maa-omanikud mõistvad. „Inimesed saavad aru, et tänases olukorras on piiri väljaehitamine vajalik,” tõdeb ta. „Veelkord suur tänu kõigile maaomani-kele, kes on tänaseks andud oma nõusoleku.” Selgitusi maaomanikele on sealjuures tulnud jagada mitmesuguseid. Näiteks soovivad maa-omanikud teada saada, kust kohast täpselt nende maa peal piiririba kulgema hakkab. Veel on küsitud ka seda, mida tähendab sõna „ümarpuit”, kas värviga piiriribal tähistatud puud lähevad maha või jäävad kasvama, kas materjali saab ladustada neile sobivasse kohta, millal maid hindama hakatakse jms.

Metsaomanikul on valida, kas ta loovutab kogu tema maalt lõigatud puidu riigile, kas võtab notid omale ja jätab raidmed ja võsa riigile või jätab ta kogu materjali omale. Kahe viimase variandi puhul ladustatakse materjal eraomaniku maale. „Enamus on valinud teise variandi, aga on ka neid, kes kogu puidu riigile annavad,” ütleb Raivo Võlli. Piirisihtidelt raiutud puitu müüb RMK nagu mujalt raiutud puitugi enampakku-mise korras. Hinnanguliselt peaks piirisihtidelt saama 16 500 tihumeetrit puitu. Perspektiivis on riigil plaan piirialune maa oma-nikelt ära osta ning BNS-i andmetel viib PPA lähiajal läbi turu-uuringu piiriribal asuvate maa-tükkide hindamiseks. Maa hindamise tulemusena saab siseministeerium maaomanikele teha ette-paneku maa müügiks ja õiglase hinnapakkumise.

MÄRGID MAHA: Maamõõtjad märgivad ära, kust piirisiht läheb. RMK lähtub puid ja võsa lõigates nende mahapandud märkidest.

VALIK: Metsaomanik võib kogu tema maalt lõigatud puidu endale jätta või riigile loovutada. Võimalik on ka notid omale võtta ning raidmed ja võsa riigile jätta.

TEIE PUUD TULID: Kui maaomanik soovib puidu endale jätta, ladustatakse see tema kinnistule.

Foto

d: R

AND

O K

ALL

16


Peateemad Eesti piiril hakkab Venemaa ühe selgemalt paistma

KOMMENTAAR

Ulukikahjudest riigimetsas Eelmine aasta oli esimene peale 2013. aasta jahiseaduse vastuvõtmist, mil ulukikahjudega seotud regulatsioonid täies mahus rakendusid.

RMK kuue hallatava jahipiirkonna osas esitasid 1. maiks ulukikahjustuste ennetamise teatise 26 maaomanikku 722 hektari kohta, millest metsamaa moodustas 201 hektarit. Kahjustuste ennetamiseks tarvitusele võetud abi-nõudest metsamaal eelistati metsa-kasvatuslikke võtteid (istutustiheduse suurendamine) ja repellente (Trico). Teatise esitanud 17 maaomanikuga RMK-l leping puudub, kaheksaga on jagatud enampakkumise tulu ja üks maaomanik on jahi-pidamise omal maal kirjalikult keelanud. Potentsiaalsed teada antud kahjustuskohad moodustasid jahipiir-kondade üldpindalast 0,46%. Siiani pole maaomanikud ulukite tekitatud kahju osaliseks hüvi-tamiseks RMK-le taotlusi esitanud. RMK riigi metsamaa haldajana on ise sõlminud kõigis kasutusse antud

jahipiirkondades riigimaa jahindusliku kasutamise lepingud, ulukikahjustusi hinnatakse metsaseaduse alusel. Olu-line ulukikahjustus on metsauuendus-ala või puistu seisund, kus jäävad täitmata metsa majandamise ees-kirjaga sätestatud metsakasvatuslikud miinimumeesmärgid. Oluliste uluki-kahjude pindala riigimetsas on vii-mastel aastatel jätkuvalt suurenenud, eeskätt noores metsas (vt tabel lk 18). Metsakultuurides ja noorendikes

domineerisid 2014. aastal kahjustatud puuliikidest haab (50%) ja mänd (45%). Haabade kahjustusi oli pindalaliselt enim Tartu- ja Virumaal,

mände kahjustati enim Pärnu-, Viljandi- ja Raplamaal. 90% juhtudest oli kahjustajaks põder. Vanade kopra-kahjustuste likvideerimiseks (juurde-pääsu rajamine ja kopratammide

Kalev Männiste RMK jahinduse peaspetsialist

Rahalisi kahjuhüvitisi ulukikahjude eest RMK

jahiühendustele ei esitanud.

17


Kommentaar Peateemad

väljatõstmine) kulutas RMK 2014. aastal üle 140 000 euro. Sel aastal pla-neeritakse likvideerida vanu kahjus-tusi veel 34 kohas. Metsakahjustuste ennetamiseks suheldi aktiivselt jahi-piirkondade kasutajatega värskelt tekkinud üleujutuste likvideerimiseks. Olulisemad probleemkohad olid Harju-, Valga- ja Viljandimaal. Oluliste ulukikahjude kohta esitati Keskkonnaametile metsakahjustuse teatised. Koostatud metsateatised ja metsakaitse-ekspertiisiaktid edastati ka jahipiirkondade kasutajatele. Keskkonnaameti ekspertiisides jäeti metsakultuurides ja noorendikes metsakaitse abinõu määramata 70% oluliselt kahjustatud pindalal. Oluliselt kahjustatud pindalast planeeriti abi-nõuna ulukite arvukuse reguleerimist 17% ja uuendamist või täiendamist vaid 7% (ca 20 ha). Just täiendamist või uuendamist vajavaid alasid ana-lüüsisid RMK metskonnad. Eeskätt keskenduti värskete ulukikahjustus-tega aladele. Vanad kahjustused, mis on muutunud olulisteks mitmete vara-semate aastate kahjustuste liitumisena, jäeti seekordsest kahjuarvestusest välja. Rapla- ja Saaremaal lepiti jahi-ühendustega kokku metsakultuuride täiendamine 2015. aasta kevadel umbes viiel hektaril kahjustatud aladel. Rahalisi kahjuhüvitisi uluki-kahjude eest RMK jahiühendustele 2014. aasta kohta ei esita. Eelmise aasta koostööd jahiühen-dustega peame heaks. RMK metskon-nad saadavad hiljemalt veebruarikuu jooksul jahiühendustele uuenenud maaüksuste nimekirja ühes koos-kõlastatud jahindusrajatiste olemiga, mis tuleb kahepoolselt allkirjastada. Vastavalt kokkuleppele saadame ka jahipiirkonna kõigi ulukikahjustuste nimekirja, hõlbustamaks jahipiir-konnal uue jahihooaja küttimis-mahtude kavandamist.

PÕHISÜÜDLANE: Põdra jaoks on noor mets maitsev toidulaud. 90% juhtudest on ulukikahju põhjustajaks just tema.

Olulised ulukikahjustused metsakultuurides ja noorendikes (ha)Metskond/aasta 2010 2011 2012 2013 2014

Alutaguse 8,83 1,42 1,04 2,20 4,17

Harjumaa 28,39 8,20 6,93 14,12 10,14

Hiiumaa 45,32 17,28 14,71 12,35 8,22

IdaVirumaa 2,75 4,41 8,00 1,49 26,92

Jõgevamaa 4,68 10,46 13,82 8,32 33,84

Järvamaa 18,61 9,85 14,71 0,58 15,33

Läänemaa 5,15 2,75 3,41 3,94 6,11

LääneVirumaa 4,70 20,08 5,36 14,56 32,86

Põlvamaa 14,40 7,45 4,42 0,73 9,39

Pärnumaa 21,94 17,78 9,47 91,55 29,74

Raplamaa 26,88 6,32 26,87 2,20 18,97

Saaremaa 1,69 0 4,51 0 10,60

Tartumaa 3,53 3,31 6,39 5,69 33,46

Valgamaa 4,42 4,53 0 15,39 19,43

Viljandimaa 1,73 3,74 5,80 11,89 23,62

Võrumaa 8,41 5,93 23,77 36,56 16,94

Vändra 6,87 2,45 2,86 12,82 14,28

KOKKU 208,30 125,96 152,07 234,39 314,02

Foto

: RIH

O V

ÄSTR

IK /

VER

ETA

JAH

T

18


Peateemad Kommentaar

PARTNER

Tekst: Kristiina Hanga Fotod: Rasmus Jurkatam, Puitmajaklaster, Virgo Siil

Puitmajaliit teab, et parim viis puitu kasutada, on ehitada sellest maja

Eesti puitmajaliit sai mullu uhkusega välja saata pressiteate – Eesti tõusis mahu poolest Euroopa suurimaks puitmajade eksportijaks. Suur panus selles on neil 39 ettevõttel, kes liidu liikmete sekka kuuluvad. Neist omakorda kümme on RMK kliendid.

PUIDUST KODU: Andrus Prangli, Puitmajaliidu juhatuse liige ja palkmaju tootva ettevõtte Hobbiton Home juht elab ise samuti puidust valmistatud majas. Fo

to: R

ASM

US

JUR

KATA

M

19


Partner Peateemad

Andrus Prangli, Puitmajaliidu juhatuse liikme ja palkmaju tootva ettevõtte Hobbiton Home juhi sõnul koondusid 1997. aastal liiduks masin-palkmajade tootjad, et lahendada probleeme, mis johtusid masinaga valmistatud palkmajadele Saksamaal seatud rangetest nõudmistest. Aja-pikku astus liitu ka käsitööpalkmajade tootjaid ja teisi puitmajade ehitajaid, nii et põhikäibe liidu liikmete toodangust annavad element- ja moodulmajade valmistajad. Nagu juba loo sissejuha-tus reedab, leiab lõviosa majaehitajate toodangust ostja väljastpoolt Eestit. Ekspordist suure osa – 2014. aastal 41,5% – moodustavad Norra suunduvad majad, seal on menukad meie käsi-tööna valminud palkmajad, samuti moodulmajad. 20,4% eksporditavast toodangust rändab Saksamaale, kust võib leida eelkõige eestlaste valmistatud aiamaju. Olulised sihtriigid Eesti majatootjate toodangule on ka Suurbritannia (7,5%), Rootsi (6,8%), Prantsusmaa (6,4%) ja Soome (5,3%). Eksport just ongi üks Puitmajaliidu koostöö-suundi. Ühtpidi ollakse Prangli sõnul omavahel küll konkurendid, teisalt on eksporditurg lai. Näiteks välismaistel messidel on mitu tootjat sageli väljas ühise boksiga, nii on ka lihtsam

EAS-ist toetust saada. „Just tulime kümne firmaga Saksamaalt,” märgib Prangli. Eesti Puitmajaliit läheb ka Milano EXPO-le. Käsitööpalkmaju tootva ettevõtte juhina hindab ta koostööd. „Saame teada, mida teised teevad, kas on neil ehk midagi, mida ka meie võiksime rakendada. Kui oled üksi, on sul üks idee, kui kolmekümne-kesi, siis kolmkümmend ideed,” tõdeb ta.

Eesti tootjate suur eelis Skandinaaviamaade turul on Prangli ütlust mööda paindlikkus – valmidus teha nn rätsepatööd ehk maju kliendi soovi koha-

selt. „Käsitööpalkmajade puhul see nii suur eelis ei olegi, neid maju ehitatakse ka Soomes ja Rootsis personaalselt,” nendib Prangli. Käsitöö-majade eelis on aga siinne väiksem tööjõukulu ning näiteks Norras on seetõttu suured käsitöö-palkmajade tootjad tootmise lõpetanud ning alles on 1–2 mehega tootjad. „Norra turul domineeri-vad eestlased-lätlased,” nendib Andrus Prangli.

Vaja häid töökäsiKäsitööna valminud palkmajade mahud on võrreldes tehasemajadega väiksed, enamik val-mistab aastas 5–10 maja, nii et Hobbiton Home oma 15–20 majaga on üsna esirinnas. Samas on

Iga ettevõtja tunneb puudust kohalikust tööjõust, kes on

kohusetundlik ja oskab oma ala.

AASTA TEHASEMAJA 2012: Neljakordne korter-elamu Norras, Sætre’s.Tootja: Matek AS koostöös arhitektibürooga Enerhaugen Arkitektkontor AS. Insener: Tanel Nurk (AS Matek).

Foto

: PU

ITM

AJAK

LAST

ER

20


Peateemad Partner

käsitööna palkmaju tootvad ettevõtted maapiir-konnas olulised tööandjad. Rohkelt töökäsi vaja-vad ka elementmajade tootjad, masinpalkmajade puhul on võimalik inimtööjõudu masinate abil optimeerida. Prangli tõdeb, et käsitöö-palk-majade sektoris tuntakse puudust kvaliteetsest oskustööjõust ja seda eriti maapiirkondades, kus palkmajatehased tavaliselt asuvad. „Oleme arutanud, kuidas olukorda parandada, aga täna pole kahjuks koole, kust inimesi võtta ja tootma panna. Asi ei ole koolis, vaid võib-olla süstee-mis ja õpetajate puuduses. Palkmajaehitus nõuab väga spetsiifilist väljaõpet, õpetaja peab olema praktik. Seda on keeruline läbi viia, kui kutseõpe toimub teooria baasil,” arutleb liidu juhatuse liige. Elementmajade tootjatel on sellevõrra parem olukord, et nemad vajavad tislerioskustega inimesi ja neid meie kutsekoolides õpetatakse. „Aga samas tunneb iga ettevõtja puudust kohali-kust tööjõust, kes on kohusetundlik ja oskab oma ala,” märgib Andrus Prangli, lisades, et eks ka sellel sektoril tuleb tööjõudu Soomele kaotada.

„Aga õnneks on sealt ka tagasi tuldud.” Eestis valminud maja ei pruugi siiski sajaprot-sendiliselt eestimaine olla. Näiteks tehasemajade tootjad ostavad materjali saetööstustelt, kes lisaks Eestile hangivad materjali ka Venemaalt või Soomest. Masintootjad võtavad Soomest valmis-prusse. „Põhjus, miks mujalt prusse ostetakse, on see, et mitte ise palki lõigata ning Soome pakub vahel parimat hinda ja kvaliteeti,” ütleb Prangli.

Suurim müügitulu ekspordistVeel kodumaisusest kõnelemiseks tuleb pöör-duda tagasi eksporditeema juurde. Võrreldes suuremate tootjate (vt joonist lk 22) ekspordi osakaalu müügitulust, tuleb tõdeda, et ühelgi riigil ei ole see nii suure osakaaluga kui Eestil ja eks see ole meie riigi väiksusega seotud. „Mõned tootjad ei vaatagi Eesti turu poole,” tõdeb Andrus Prangli. Ühtlasi märgib ta, et Eestis on hea toodet arendada ning Hobbiton Home’il on soov müüa palkmaju ka Eestis.

AASTA TEHASEMAJA 2013: Kompaktne väikeelamu Jõelähtmel.Tootja: AKSOHAUS OÜ ja Passion Houses koostöös arhitektuuribürooga Arhitekt 11. Arhitekt: Eero Endjärv, insener: Otto Pukk.

AASTA TEHASEMAJA 2011: Korterelamu Oslos.Tootja: Kodumaja AS koostöös arhitektibürooga FuthArk Arkitekter.

AASTA TEHASEMAJA 2010: Tammiste lasteaed Saugal.Tootja: Matek AS. Arhitekt: Jüri Kliimask.

Foto

d: P

UIT

MAJ

AKLA

STER

21


Partner Peateemad

„Eestis saab kliendiga lihtsamini lahenduste osas kokku leppida,” nimetab Prangli koduturu plusse. „Arenduse kulud on suured, tootmisel tekib vigu ning Eestis saab neid kiiresti ja odavalt parandada. Lisaks saab kliendiga oma keeles suhelda.” Igal aastal toodab Hobbiton paar maja ka siinsele turule.

Parima tehase- ja puitmaja konkurssEesti puitmajade tootjad saavad end viiendat aastat proovile panna Eesti Puitmajaklastri ja Puitmajaliidu korraldataval tehasemaja konkursil. Kui eelmistel aastatel oli tehasemaja üks aasta puitehitise konkursi kategooriatest, siis tänavu korraldatakse tehasemajale eraldi konkurss, samuti valitakse eraldi parim puitehitis. „Kuna tehases valmis tatud puitmajad on nii tüki kui ka müügitulu arvestuses kindlasti kõige suurem puitmajade tootegrupp, leidsime osapooltega, et jagame konkursid aasta peale laiali,” selgitab klastri projektijuht Lauri Kivil. Parima puitehitise valimine toimub sügisel ning parima tehasemaja valimine kevadel, messil „Eesti ehitab”. Kui eelnevatel aastatel valis žürii välja ühe

parima puitmaja, siis alates selle aasta konkur-sist valitakse parim tehasemaja nii aiamajade, käsitöö-palkmajade, masintoodetud palkmajade kui ka puitkarkassmajade hulgast. Tiitli „Aasta tehasemaja 2015” võidab üks nimetatud kate-gooria võitjatest. „Hoolimata sellest, et hinda-misjuhend on üsna detailne, on keeruline võr-relda väikeeramut ning viiekordset büroohoonet, nii arhitektuurse kui insenertehniliste lahenduste osas,” nendib Kivil. Seetõttu seatigi sisse kate-gooriate süsteem, mis laseb sarnastel hoonetel võistelda sarnases kategoorias. Kivili sõnul löövad ettevõtted konkursil hästi kaasa. Igal aastal lisandub uusi ettevõtteid ning kindlasti võib neid Kivili sõnul pidada sektori tugevaimateks tegijateks. „Reeglina on kord juba osalema tulnud ettevõte võistlustöödega väljas ka järgnevatel aastatel, mis loob järje-pidevuse,” viitab Kivil. Lähiaastate eesmärk on kaasata võistlusele vähemalt viiendik ligi 140-st puitmajatootmise sektori ettevõtetest. Enamik võidutöid on seni asunud välisriikides, üle-eelmise aasta konkursi võidutöö on selles osas erand. Parima tehasemaja tiitli pälvis 2013. aastal ettevõtete AKSO-HAUS ja Passion Houses koostöös valminud kompaktne väikeelamu Jõelähtmel. Lauri Kivili sõnul on konkursil osalenud eramud ja avalikud hooned, võitjateks on reeglina osutunud siiski suuremõõtmelised innovaatilised puitkonstruktsioonil hooned – kas siis korterelamud, büroohooned, lasteaiad vms. Žürii hindab nii nende arhitektuurset välis- ja siselahendust, funktsionaalsust ja kasutajasõbra-likkust ning materjalide kasutust kui ka ehitus-tehnilist kvaliteeti, tehnilisi lahendusi ning energiasäästlikkust. Niisamuti korraldab klaster palkmajaehitajate kutsevõistlust. Eelmise aasta võistlusel oli meistreid näiteks üheksast Eesti ettevõttest, samuti olid esindatud Soome käsitöö-palkmajatootjad. „Sel aastal ootame võistlusele juba ka häid kolleege Saksamaalt,” rõõmustab Kivil võistlejate ampluaa laienemise üle.

A&H Ristpalkmajad OÜAru Grupp ASELH Palkehituse OÜGGGroup OÜHobbiton Home OÜ

Majand OÜRitsu ASRPM Grupp ASTender Ehitus OÜVipson Projekt OÜ

PUITMAJALIIDU LIIKMED, KES ON RMK KLIENDID:

VÕTAVAD MÕÕTU: Palkmajaehitajad võistlevad puiduklastri korraldatavatel kutsevõistlustel.

Foto

: VIR

GO

SIIL

22


22 Peateemad Partner

Ivar Etverk: mees nagu orkester

Jaanuari lõpus 83. verstaposti ületanud Ivar Etverk on viimase poolsajandi jooksul end teadlase, teadusorganisaatori, kirjamehe, pedagoogi ja metsapoliitika kujundajana kindlalt meie metsanduse arengu lukku jäädvustanud.

Tekst: Toivo Meikar Fotod: Postimees/Scanpix, erakogu, Jüri Pere

ÕPETAJA: „Kõik, kes elus midagi on saavutanud, on seda saavutanud omaenese mõistuse abil,” jääb Ivar Etverk enda rollist metsameeste õpetajana rääkides tagasihoidlikuks. Öeldu kehtib siiski päris kindlasti ka tema enda kohta. Pilt on tehtud aastal 2002.Fo

to: A

IN P

ROT

SIN

/ PO

STIM

EES

/ SCA

NPI

X

PERSOON

23


Persoon Peateemad

Kui juurde arvata veel metsatööstuse osa-konna ja metsamelioratsiooni eriala lõpeta-nud, siis väljus kooli seinte vahelt 85 noort metsandusspetsialisti. Paljudega neist olite hilisemal ajal töö kaudu seotud? Töiseid kontakte pärast lõpetamist ei tekkinud, kõik lendasid laiali. Säilisid sõprussidemed laiahaardelise kursusekaaslase Kaupo Ilmetiga: metsaülema, loomaaedade asutaja, metsatehni-kumi direktori, katseasjanduse korraldaja, seltsi-elu edendaja, kirjastaja, muistsete kommete elustaja, riigiisade valimise korraldaja ja kui vaja, siis ka surnumatja ameti pidajaga. Eriala-liselt pean meie lennu edukaimaks aga tänast emeriitprofessorit Artur Nilsonit, kellest jääb kindel jälg meie metsandusse.

Vanema põlve metsameestega vesteldes jõutakse pea alati minister Heino Tederini ja nn Tedre-aja igatsuseni. Selge, et nooruses oli rohi rohelisem, kuid milline oli Teie suhe kõikvõimsa ministriga?Tederi ministri-aastad olid kahtlematult meie metsanduse ja metsameeste kuldajastu, mille vilju (metsapindala kasv, mõõdukad raied) sööme

Paljudele on ta olnud õpetaja, kuigi asjaosaline ise märgib tagasihoidlikult, et see oleks talle liigne au. Ennast julgeksin vähemalt kaudselt kindlasti Ivar Etvergi õpilaseks pakkuda. Mee-nutan siiani oma esimest artiklit Eesti Looduses, mida ma peale toimetuskolleegiumi liikmeks olnud Ivar Etvergilt tagasi saamist äragi ei tund-nud – niivõrd palju paremaks oli see saanud.

Asjade algusse minnes – mis tõi Teid metsan-duse juurde? Perekondlikust taustast ei saa vist rääkida?Metsa tõid mind mitmed asjaolud: huvi looduse vastu, armastus eraldatuse vastu (ideaaliks oli tuletornivaht üksikul saarel), meeletu jahikirg (kui oli teada homne jahileminek, ei saanud ma öösel sõba silmale), aga ka poliitiline olukord. Oli möödunud aasta suurküüditamisest ja oma lapsemeeles arvasin, et lähen metsa elama, eemale sellest vene värgist. Perekonnas varem metsamehi polnud, ehkki isal oli kavas minna metsandust õppima.

EPA metsandusteaduskonnas omandas 1955. aastal diplomi 46 metsamajanduse inseneri.

KAHEL TOOLIL: Pöördeliste 1980. ja 1990. aastate vahetu-sel oli Ivar Etverk korraga nii Eesti Metsainstituudi direktor kui ka metsandusteaduskonna dekaan. Minister Heino Tederi palvel sai tema ülesandeks teadureid ülikooli loenguid andma saada ning ajapikku seis õppejõududega paranes.

Foto

: ER

AKO

GU


24 Peateemad Persoon

siiani. See on teema, mis väärib omaette käsitle-mist. Minu tööalased kontaktid temaga said alguse 1958. aastal, mil läksin tööle Kilingi-Nõmme metsamajandisse Kilingi metskonda. Üldiselt oli meie läbisaamine hea, ehkki mõnel korral tuli ette ka lahkarvamusi, mis aga kunagi teravusteni ei läinud. Rohkem tuli lahkarvamusi ette hiljem, kui töötasin juba teaduspõllul. Olin vastu liiga laialdasele metsamaade kuivendamisele, inten-siivsetele põimendusraietele, isemajandava tegevuse üha enam esile tõusmisele ja mõnele muulegi. Arvatavasti oli tal mind siiski vaja, sest ta tassis mind kaasa kuni pensionile siirdumiseni. Aastatega meie läbisaamine üha paranes. Kokkuvõttes oli ta hea ja teisi arvestav ülemus.

Alustasite metsameheteed Sagadi metskonna abimetsaülemana ja metsaülemana (1955–1958), järgnes lühiajaline vanemins-pektori amet Looduskaitse valitsuses, siis

Kilingi metsaülema staatus (1958–1960). Edasi olite EPA Järvselja õppe- ja katsemetsa-majandi direktor, 1963. aastast ametlikult teadustööl ja seda kohe ka teadusadminist-raatorina. Millal tegite otsuse teadustöö kasuks? Vähemalt tänapäeva metsamehele poleks see vist kõige targem valik. Mu enda roll oli siin väike – minu vedas teadus-tööle hoopis Malev Margus. Ta oli 1955. aastal minu lõpetamise ajal riikliku komisjoni esimees, talle hakkas meeldima mu diplomitöö ning tal tekkis kindel soov näha mind aspirandina tollal temale alluvas ZBI metsasektoris. Malev Margus oli äärmiselt visa mees ja pärast korduvaid läbirääkimisi andsin alla. Kui olin teinud sisse-astumiseksamid aspirantuuri, informeerisin oma metsamajandi direktorit Heino Tetre. See oli aeg, mil praktikud heitsid teadlastele ette liigset tegelemist bioloogiliste probleemidega ja vähest tähelepanu tegelikele probleemidele.

KÕRGE TUNNUSTUS: 2001. aastal tunnustas president Lennart Meri Ivar Etvergi panust Eesti metsandusse Valgetähe III klassi teenetemärgiga. Kolm aastat varem sai ta V klassi teenetemärgi.

Foto

: ER

AKO

GU

25


Persoon Peateemad

Heinole ei meeldinud see plaan sugugi ja ta veenis mind minema mittestatsionaarsesse aspi-rantuuri, mille lõpetamise ja teaduskraadi oman-damise järel oleksin hakanud tegelema tegelike probleemidega ja näidanud akadeemikutele-bio-loogidele nende õige koha kätte. Nõustusin, nii nagu olen nõustunud kõikide minu töökohti puudutavate ettepanekutega. Siis aga tegi oma käigu EPA rektor Minna Klement, kes ühel pärastlõunal koos EPA partorgiga metskonda ilmus, mu koos naisega autosse toppis ja Tartusse viis. Seal vormistati mind Järvselja õppe-katse-metsamajandi direktoriks. Sel ametikohal oli juba veidike teaduse haisu juures ja pärast seda, kui Feliks Nõmmsalu täpselt samuti ühel õhtul ette hoiatamata Järvseljale ilmus ning pasta-pliiatsiga põlve peal kirjutatud käskkirjaga mu Metsanduse Teadusliku Uurimise Laboratooriumi juhatajaks määras, oli mu edasine käekäik

lõplikult ära määratud. Tahan rõhutada, et ma ise pole omale ühtegi töökohta valinud ega selleks ühtegi avaldust kirjutanud, vaid andnud ainult paberi, et olen määramisega nõus.

Loodetavalt olete saanud oma teadustöö suuna(d) ise valida? Päris vaba see valik siiski pole olnud. Teadustöö toimus üsna detailselt, iga teadurini viidud uuri-misplaani alusel ja selle täitmisest tuli aru anda nagu iga teisegi plaani täitmisest. Tegelikult pean seda päris õigeks – riigil kui töö finantsee-rijal on ometi õigus teada, mida ta oma raha eest saab ning tellida töid, mida peab vajalikuks. Nõuti rakenduslikult tähtsaid lõpplahendusi, olgu selleks siis mingi rahvamajanduses vajalik juhend või protsess või uurimistöö järgmise etapi tegemiseks vajalik lahendus. Niisama uuri-mist ei soositud, igaüks pidi teadma, miks ta seda teeb ja milleks töö tulemusi edaspidi kasutatakse.

Lemmikpuu on Teil vist meie tavaline kuusk ja kõik algas metsaselektsiooniga. Võibolla on naiivne niimoodi küsida, kuid mida Te enda ja teistegi jaoks selgeks tegite?Meil Eestis oli tollal väga vähe teadustöötajaid metsaselektsiooni alal. Uurimisobjektid, st puuliigid jagati uurijate vahel ära. Professor Pihelgas oli juba varem männiga tegelenud, mul tuli võtta kuusk. Ülo Tammele sai haab ja teised paplid, Harry Pavesele lehised.Selektsioon tugineb valikul. Valimiseks peab uurimisobjekt ehk mingi puuliik olema geneeti-liselt varieeruv, sest mida sa muidu valid, kui kõik on ühesugused. Kuuse varieeruvuse uuri-misest alustasingi. Õnnestus näidata, et hariliku kuuse (kuusikute) iseloom allub Eestis kindlale geograafilisele seaduspärasusele, mis on sajan-dite vältel loodusliku valiku tulemusel välja kujunenud. Seepärast pole sugugi ükskõik, kust me oma kuusekultuuride rajamiseks seemet korjame, vaid peame jälgima, et igaüks saaks kasvama sinna, kuhu ta paremini sobib. Siit sai aluse hariliku kuuse metsaseemneline rajoneeri-mine Eestis – määrati kindlaks, kust pärineva kuuseseemnega võib antud piirkonnas kuuse-kultuure rajada. Hiljem laiendasime uurimistööd väljapoole – hankisime seemneid Baltikumist, Valgevenest, Soomest, Venemaalt ja tegime katsekülvide abil kindlaks koha, kust võime omamaise seemne nappusel seemet osta.

NOOR JA ULJAS: Kevadine puhkehetk kursusekaaslase, metsamullateadlase Ragnar Sepaga (vasakul).

Foto

: ER

AKO

GU



Et nn Darmstadt ei korduks. Eesti kuusikute uurimistulemustele tuginedes täpsustasime ka plusskuuskedele esitatavaid nõudeid.

Laiema avalikkuse tähelepanu olete kõige enam pälvinud metsapoliitikuna. Mis aga on endale kõige armsamaks ja huvitavamaks jäänud?Kõige huvitavam oli kahtlematult tegelemine metsandusliku seadusandluse ja metsapoliitikaga ja ka nüüd tuleks see esikohale seada.

1970. aastaist haarati teid tänase maaülikooli õppetöösse, olite pöördeliste 1980. ja 1990. aastate vahetusel samaaegselt Eesti Metsa-instituudi direktor ja teaduskonna dekaan. Õpetasite metsatakseerimist, laiemalt metsa-majanduse organiseerimist ja metsapoliitikat. See kõik oli ju hoopis erinev instituudi uurimistööde temaatikast?Kunagi sel ajal kutsus minister Heino Teder mind enda juurde ja avaldas muret metsateadus-konna oleviku ja tuleviku pärast. Õppejõud olid vanaks jäänud, nende koormus liiga suur. Teder ütles, et teaduskonna päästmine on metsainsti-tuudi ja isiklikult minu auasi ja mul tuleb sellega

otsekohe peale hakata. Hakkasime siis instituudi teadureid kohakaaslastena ülikooli suunama. Erilist vaimustust see teadurites esile ei kutsu-nud, kuid ajapikku saime teaduskonna kaadri-puudusest üle. Uno Valk oli juba varem hakanud seal loenguid pidama, õppetöös osalesid mitmed teisedki. Põhikohaga läks ülikooli juurde Hardi Tullus, kelle meelitasime ära korteri andmisega Ülenurmel. Ta tegi head karjääri, olles ajuti isegi rektori kohusetäitja. Üheks koostöövõtteks sai teaduskonna ja instituudi ühise teadusnõukogu loomine, siis tuligi mul täita nii dekaani kui ka direktori kohustusi.

Kas ma eksin, väites, et meie metsateaduses puuduvad väljakujunenud ja kindlalt piiritletavad teaduskoolkonnad? Teaduskoolkondade tekkeks on vaja suuremat kollektiivi, mitut sama teema või suunaga tege-levat inimest. Meil polnud selleks võimalust. Kõige lähemale koolkonna tekkele jõudsid Uno Valk ja tema metsakuivendajad. Koolkondade puudust pean pigem plussiks kui miinuseks: juhi vananedes muutuvad koolkonnad sageli arengut takistavaks. Vähe on inimesi nagu

SÕBRAD: Oma kursusekaaslastest jäi Ivar Etverk kõige enam suhtlema Kaupo Ilmetiga (vasakul) – laiahaardelise ja põneva isiksusega, kes on lisaks metsaülema tööle olnud ka loomaaia asutaja, metsatehnikumi direktor, kirjastaja ja seltsielu edendaja. Pilt on tehtud 2002. aastal Elistveres.

Foto

: JÜ

RI P

ERE

27


Persoon Peateemad

minu kunagine juhendaja selektsiooni alal professor Pravdin, vaieldamatu esimese järgu täht kunagises Nõukogude Liidus, kes omavahel olles usaldas mulle, et teatavatest asjadest ei saa ta üldse aru ega mõista nende vajalikkust, kuid mitte kunagi ei takistanud ta noorematel tegeleda temale arusaamatute asjadega.

Kindlasti on Eestis metsamehi, keda saate pidada oma õpilasteks?Pidada kedagi väga konkreetselt oma õpilaseks oleks mulle liigne au. Kõik, kes elus on midagi saavutanud, on seda saavutanud omaenese mõistuse abil.

Olete paljude aastakümnete jooksul osalenud meie metsapoliitika kujundamises. Millistes protsessides osalemine on olnud nii õnnestumiste kui ka ebaõnnestumiste poolelt vaadatuna olulisim?Olulised olid kõik need protsessid, osalenud olen metsapoliitika ja esimese metsaseaduse välja-töötamises. Vähem tähtis, aga huvitav oli IME protsessis osalemine. Hästi läks metsamajanduse kontseptsiooni väljatöötamine 1980ndate lõpus. See oli oma olemuselt esimene Eesti metsapolii-tika, sest seal fikseeriti tähtsamad põhimõtted ning neile tugines ka esimene eesti metsaseadus. Ebaõnnestunuks võib lugeda metsade kategori-seerimist juhtfunktsiooni-põhiselt.

Eestlane on end ikka metsarahvaks pidanud – kuidas tundub, kas me tegelikult hoopis kaugeneme metsast või vastupidi, oleme metsa hästi tundev ja väärtustav rahvas?Pool Eesti territooriumi on metsaga kaetud, RMK andmeil külastatavus iga aastaga suureneb. Puidu-tööstusel on oluline roll Eesti majanduses ja kui eestlane ehitab maja lagedale põllule, siis istutab ta sinna ümber kohe ka suuri puid. Kõik see näi-tab, et mets ja metsandus on eestlasele oluline. 1958. aastal kontrollisin noore looduskaitse-inspektorina, kas põlevkivitööstus on raha eraldanud endiste karjääride metsastamiseks ja kas tööd on ka ellu viidud. Üks vene rahvusest põlevkivitööstuse inimene, kes avaldas protesti põlevkivitööstuselt selleks rahaküsimise vastu, uuris minult, et miks me peaksime raha eral-dama, siin ei olnud ju ka enne kaevandamist midagi muud kui mets. Ehk ei oleks eestlane iialgi niimoodi öelnud.

Kuidas metsamajandajate ja loodus - kaitsjate huvid kõrvalt vaadates praegu tasakaalus püsivad?Looduskaitse on läinud liiale, siin ei ole enam tasakaalu. Looduskaitsjad ütlevad iga liigutuse ette ja dikteerivad suuresti kogu Eesti elu, mitte ainult metsandust.

Olete olnud produktiivne kirjamees, paljude trükiste koostaja, toimetaja. Milliseid ilmunud trükistest kõige kõrgemalt hindate? „20. sajand Eesti metsades” (2002) ja raamat Eesti metsapoliitika koostamisest („Taasiseseis-vunud Eesti metsapoliitika ja -seadusandluse kujunemine” (2005)).

Olete viimastel aastatel aktiivsest kirjutamisest kõrvale jäänud. Tänapäeval on ülipopulaarseks saanud mälestuste avaldamine. Kas olete seda kaalunud või koguni selles osas tegutsenud?Ei ole kaalunud, ning ilmselt ei kaalugi.

Taasiseseisvumisaja-järgne metsaraamatute üllitamise buum on tänaseks ilmselt mööda-nikku jäänud. Kas kõik vajalik ja huvitav on enam-vähem ilmunud või tunnete jätkuvat vajadust uute metsanduslike väljaannete järele Eestis?Taastaksin Metsaalmanahhi, mida anti välja aastail 2003–2012. See oli demokraatlik ja vaba trükis, kus kõik said oma arvamuse välja öelda.

KUUSK JA MÄND: Metsaselektsiooni alal on Ivar Etvergi uurimisobjektiks olnud harilik kuusk, professor Endel Pihelgas (maalil) keskendus männile. Foto on tehtud Eesti maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi teadusliku nõukogu saalist 2000. aastal.

Foto

: JÜ

RI P

ERE



RMK

seadusandlusest, väike- ja suurmetsaomanike vaadetest erametsandusele, erametsanduse rollist ühiskonnas jpm.

„RMK on laial skaalal toimetav metsamajanduse ja looduskaitse organisatsioon ning seda, mida tudengitele selgitada, on küllaga,” põhjendab RMK juhatuse liige Tiit Timberg aine vajalik-kust. „Oluline on, et praktikute head teadmised ja kogemused saaksid edasi antud. Loodetavasti tekib tudengitel kursuse käigus ideid ka bakalau-reuse- või ka magistritöö teemadeks.” Valikaine „Riigimetsa majandamine Eestis” õppejõududeks on RMK töötajad Tiit Timberg, Veiko Eltermann, Toomas Väät, Rainer Laigu, Ulvar Kaubi, Esko Krinal, Kristjan Tõnisson, Toomas Kivisto ja Margus Reimann. Kursus koosneb loengutest, praktikumidest ja ekskursioonidest. Samaaegselt riigimetsa majandamisele spet-sialiseerunud kursusega alustas maaülikoolis esmakordselt ka erametsanduse õppeaine. Erametsakeskuse ja maaülikooli metsakorral-duse osakonna koostöös valminud programm annab ülevaate omandiõigusest ja metsa-omandiga seotud poliitikatest, eraomandi ajaloolisest kujunemisest, ühistegevuse alustest,

Tekst ja foto: Kristi Parro

Maaülikooli tudengid õpivad riigimetsamajandajateksEesti maaülikoolis alustas riigimetsa majandamist tutvustav kursus, mis keskendub metsamajanduslike tööde juhtimisele ja planeerimisele. Huvi aine vastu oli korralik, valikainesse registreerus maksimumarv üliõpilasi.

KLASSIRUUMIST VÄLJA: Maaülikooli tudengid viiakse kursuse käigus ka mitmel korral metsa, sest ainult kooli-pingis istudes metsamajandajaks ei õpi. Pilt on tehtud Järvselja õppe- ja katsemetskonnas paar aastat tagasi.

29


RMK Peateemad

Tekst: Kristiina Hanga Foto: Jüri Pere

Uuenenuks loetud metsamaa pindala kasvabMullu sai RMK metsa uuenenuks lugeda 7168 hektaril, mis on aegade parim tulemus.

Kuigi võiks eeldada, et uuene-nuks loetud metsa maht on korrelatsioonis viie aasta taguse lageraie mahuga, ei ole see RMK metsakasvatusspetsialisti Silvi Vinkmani sõnul päris nii. RMK rakendab küll, nagu metsaseadus nõuab, kahe aasta jooksul pärast metsa raiet või hukkumist metsa uuendamise võtteid, mis tagaks viie aasta pärast uue metsa, ent tulenevalt kasvutingimustest võib metsa-uuendus valmis saada ka varem kui viie aasta möödudes. Näi-teks võib lehtpuu nõutavatesse parameetritesse jõuda kolme aastaga ning siis loetaksegi mets uuenenuks.

Vajadusel uuendust täiendatakseVinkman tõdeb, et igal aastal leidub alasid, kus puud ei ole viie aastaga vajalike mõõtudeni kasvanud, olgu põhjuseks siis kas põud, ulukikahjustused või muud looduslikud asjaolud. Ette on tulnud sedagi, et koprad on kultuuri üle ujutanud. Igal aastal ilmneb metsas ka niisuguseid alasid, kus on hukkunud kõik või suurem osa taimi. Võrreldes

uuenenuks loetud metsa kogu-pindalaga on nurjunud uuen-duste osakaal siiski väga väike. Mullu tuli seda ette 20 eraldisel kokku suurusjärgus 25 hektaril. Sel juhul alustatakse metsa-uuendustöödega taas – pannakse kasvama täiesti uus kultuur. „Kogu metsauuendusperioodi jooksul tehakse hooldustöid tai-medele heade kasvutingimuste loomiseks ning täiendatavat külvi või istutust hukkunud

taimede asendamiseks,” täpsustab Vinkman. Kultuuri täiendamine võetakse ette

Nurjunud uuenduste osakaal on väike.

niipea, kui selleks vajadus tekib, kasvõi esimesel aastal pärast istutamist.

Kolmandik looduslikule uuenemiseleKuna istutusmahud on aasta-tega tõusnud, on kasvanud ka täiendamist vajanud kultuuride pindala. Varasematel aastatel jäi see keskmiselt 2000 hektari pii-resse, 2013. aastal aga täiendati

kultuuri 2955 hektaril ja mullu 4002 hektaril. Järgnevatel aastatel on oodata ka uuenenuks

loetava metsamaa pindala kasvu, sest uuendusraie maht on alates 2010. aastast tõusnud,

KINDEL KRITEERIUM: Mets loetakse uuenenuks, kui hektaril kasvab vähemalt 1500 poole meetri kõrgust ja kõrgemat mändi või vähemalt 1000 poole meetri kõrgust ja kõrgemat kuuske.

30


Peateemad RMK

Tekst: Toomas Hirse Foto: Rainar Kurbel

Lendoravate liikumiskoridorid kaardistatud ja kaitstud Poolteist aastat kestnud töö tulemusena on RMK kaardistanud ja kaitse alla võtnud liikumiskoridorid, mis ühendavad 47 teadaolevat lendorava elupaika riigimaal.

jäädes siiski 1% piiresse riigi-metsamaa kogumahust. Suurem osa lageraiesse läinud metsast uuendatakse istutades või kül-vates, kolmandik jääb loodusli-kule uuenemisele. Kasvukohale sobivaima metsauuenduse puu-liigi valib metsnik-metsakorral-daja juba siis, kui ta ala raiesse määrab. Sobivaima metsauuen-dusviisi valib metsakasvataja. Istutuse keskmine algtihedus

on männil 3500 ning kasel ja kuusel 2000 taime hektari kohta. Mets loetakse uuenenuks, kui hektaril kasvab vähemalt 1500 poole meetri kõrgust ja kõrge-mat mändi või vähemalt 1000 poole meetri kõrgust ja kõrgemat

kuuske. Männiga sarnased nõu-ded kehtivad ka tammikutele. Teiste lubatud liikide puhul loetakse mets uuenenuks, kui puid kasvab hektaril vähemalt 1500 ning nad on vähemalt meeter või rohkem kõrged.

SADAKOND LEIUKOHTA: Eestis on viimastel aastakümnetel registreeritud üle 100 lendorava leiukoha, ent kõik ei ole igal aastal asustatud. Põhiliselt elavad need harva pildile jäävad ohustatud loomad Alutaguse metsades Lääne- ja Ida-Virumaal.

2009 2010 2011 2012 2013 2014Uuendusraie pind (ha) 7320 8293 8340 8606 8661 9513

Uuenenuks arvestatud pind (ha) 6106 6610 6523 7102 6177 7168

31


RMK Peateemad

LENDORAVAUURIJA UUDO TIMM:

Eestis on viimastel aastakümnetel registreeritud üle 100 lendorava leiukoha, ent need kõik ei ole igal aastal asustatud. Veel viis aastat tagasi oli asustatud lendorava leiukohti üle 60, kuid viimastel aastatel on vaatamata kontrollitud metsade suuremale mahule asustatud elupaikade arv jäänud 30−35 kanti (2014. aastal 37), mis on kaugel keskkonnastrateegias seatud eesmärgist (60).Lendoravatel on suured kodupiirkonnad ja seetõttu mahub teadaolevates elupaikades elama keskmiselt vaid kakskolm emaslooma. Asurkonna säilimiseks on hädavajalik loomade liikumine erinevate elupaigalaikude vahel. Samas ei saa lendoravad liikuda lagedatel aladel ega suuda ületada lageraielanke. Seetõttu on liikumiskoridoride säilitamine väga oluline.

Lendorava puhul on senine riiklik poliitika keskendunud konkreetsete elupaikade kaitse alla võtmisele. Kaitsest ei tule aga midagi välja, kui loomadel pole võimalik ühest elupaigast teise liikuda ja paljuneda. Seetõttu on RMK võtnud endale kohustuseks hoida ja kujundada riigimetsas lendoravate liikumiskoridore ja aidata seeläbi kaasa selle äärmiselt ohustatud loomakese säilimisele Eesti metsades. Koostöös Eesti juhtiva lendoravauurija Uudo Timmi ja teiste spetsialistidega on RMK Alutagusel kaardistanud lendoravate elupaikade vahelised võimalikud liikumisteed. Kaardile

kantud liikumiskoridorid võtavad enda alla 1051 hektarit majandatavat riigi-metsamaad ning nendele aladele on RMK seadnud majandamispiirangud. Lendorava liikumisteedele on 1,5−2 km tagant kavan-datud peatuspaigad ehk nn

astmelauad, kus lendoraval on võimalik varjuda, puhata ja toituda. Füüsiliselt metsaribal lageraie-test hoidumisest järgmine samm on koridoride võrgustiku ala kindlaksmääramine. See on ala, mille seast valitakse sobilik koridoritrass, arves-tades võimaluste piires ka majandushuvidega. Piltlikult öeldes püüame tulevikus neil aladel jõuda selleni, et ladus majandamine ja kaitse käiks käsikäes ja üksteist oluliselt segamata.

Ladus metsamajandamine ja looduskaitse peaksid käima käsikäes.

SUURED SILMAD: Lendorav on öise eluviisiga loomake. Pimedal ajal tegutsemiseks on kohastunud ka tema tunnusmärgiks saanud suured silmad.

KAITSE ALL: Lendorav on Eestis I kaitsekategooria liik ehk kõige rangema kaitse all. Lennata aitab nahavolt keha külgedel, ees ja tagajalgade vahel, ronimisel hoiab looma tasakaalus pikk lapik saba.

Foto

: RAI

NAR

KU

RBE

L

32


Peateemad RMK

Puidu kontrollmõõtjad klupivad üle iga notiTekst: Kristiina Hanga Fotod: Arno Mikkor

Millega tegelevad meie kolleegid teises Eesti otsas? RMK on ju suur asutus ning tore oleks teada saada, millised on meist kellegi tegemised ja toimetamised. Metsamees tutvustab RMK üksuseid ja ametikohti lähemalt.

„25,” „18,” „22,” „17,” „meh,” loetlevad RMK puiduturustusosakonna puidukontrollmõõtjad Edvard Eelsalu ja Tanel Viljamaa kordamööda, seistes puiduvirna teine teises otsas mahalaotatud notte kluppides. Samal ajal paneb puidumõõtmise peaspetsialist Terje Sein meeste öeldu paberile kirja.

KOLMEKESI: Paberipuidu mõõtmiseks on tarvis kolme inimest – kaks mõõdavad noti mõlemast otsast diameetrit ja kolmas kirjutab. Palki saab mõõta ka kahekesi – üks mõõdab palgi peenemast otsast diameetrit ja teine kirjutab.

33


Üksus RMK üle Eesti

Kui nimetatud arvud tähendavad noti ladva- ja tüükaotsa diameetreid, siis salapärase sõna „meh” sisuks on ülestöötamisviga ning see asjaolu peab ka kindlasti üles täheldatud saama. Käsil on kase paberipuidu kontrollmõõtmine ning mõõtude kõrval mängib rolli ka puidu kvaliteet – kas notid on ikka nõutavasse pikkusse järgatud ning ega neil esine puidurikkeid. Sel päeval, kui Metsamees end puidumõõtja-tele sappa haagib, on töö Terjet, Edvardit ja Tanelit toonud Pikknurme, et mõõta üle auto-koormajagu peagi kliendile transporditavat kasepaberipuitu. Selleks on piirkonna logistik korraldanud puidu laoplatsile mahalaotamise ja õnneks soosib ka ilm mõõtjaid. Kerge miinusega ei ole Terjel ehk küll kõige mugavam kirjutada, aga sajuse ilmaga on see veelgi keerulisem. Ilm-selt lükkunuks aga mõõtmine edasi, kui eelmisel päeval tulnuks maha suurem kogus lund.

KESKPÕRANDALE KOKKU: Terje, Edvard ja Tanel tulevad mõõtmiseks kokku igaüks ise Eesti otsast – Terje töölaud asub Paikusel, Edvardil Anijal ja Tanelil Võrus, aga teineteisega kohtuvad nad tihti. Vähemalt üks päev nädalas on igaühel plaanitud kontoritööks mõõtmis-andmete sisestamiseks.

Foto

d: A

RN

O M

IKKO

R

34


RMK üle Eesti Üksus

Lubatud erinevus 4%Puidu mõõtmise võtavad RMK puiduturustus-osakonna kontrollmõõtjad ette peamiselt kahel eesmärgil. Üks põhjus selleks on võrrelda saada-vaid andmeid kliendi mõõtmistulemustega – kui RMK puitu müüb, on vajalik teada, kas klient on puidu mõõtmise korraldanud lepingutingimus-tele vastavalt. Esmane mõõtmine harvesteriga on toimunud juba metsas. Ostetava koguse üle peab arvestust puidu ostja, kes mõõdab puidu selle vastuvõtmisel lepinguga paikapandud viisil üle ja edastab andmed RMK-le. Kas kliendi mõõtmistulemused langevad RMK tulemustega ühte, see selgitatakse välja rutiinsete kontrollmõõtmistega. Nendest mõõtmistest klient reeglina ette ei tea ja see on vajalik saamaks objektiivset tulemust. Hiljem, kui klient oma mõõtmistulemuse saadab, selgub, kas see on RMK mõõdetuga sarnane või ilmneb kõrvalekaldeid. Tuleb ette, et nihkeid esineb mõlemas suunas – nii müüja kui ka ostja kasuks või kahjuks. Tanel Viljamaa sõnul on kokku lepitud, et mõõtmistulemuste lubatud erinevus tohib olla kuni 4%.

„Kui vahe on suurem kui 4%, vaatame vara-semaid mõõtmisi – kas piiripealseid mõõtmisi (3,5…3,8%) või kas suurt vahet on ka enne olnud,” selgitab Terje Sein. „Kui kord on mõõt-mistulemuste vahe suurem, kord väiksem ja kõikumine on lubatud piirides, võib eeldada, et kõik on korrektne.” Kui aga RMK kontroll-mõõtjate ja kliendi mõõtmistulemuste vahel esineb süstemaatiliselt ühesuunalisi erinevusi, tuleb selle põhjus välja selgitada. Terje märgib, et reeglina kontrollmõõtjad puidu ostjaga otse ei suhtle. „Me oleme „tööriistad” kliendihalduri käes. Tema suhtleb kliendiga, kasutab meie kogutud infot. Halduri otsusel läheme kliendi juurde, selgitame probleemi olemuse välja ja edastame haldurile,” täheldab ta.

Kiirustada ei tohiReeglina mõõdavad saekaatrite mõõtmissead-med palke küll täpselt, kuid viga võib tekkida edasiarvutuses. Näiteks selgub, et kooreparand (puidu mõõtmisel arvestatakse koor maha) on liiga suur, talvel võib mõõteliini tööd segada palgi külge külmunud jää ja lumi, suvel näiteks lahtised kooreribad. Palgi ladvaotsa diameetrit peaks mõõtma alati juhusliku nurga alt või mitme mõõtmise keskmisena, mitte otsima vähimat läbimõõtu. Kuid ka niisugust mõõtmist on klien-tide juures ette tulnud. Samamoodi võib lahkne-vusi esineda puidu kvaliteedi hindamisel.

KÕIK ÜLE: Tanel Viljamaa ja Edvard Eelsalu mõõdavad ükshaaval üle kõik notid, sel moel mõõtmine annab kõige täpsema tulemuse. Paberipuitu klupitakse mõlemast otsast, palki üksnes ladvapoolsest otsast.

KAS PEAB PAIKA: Kui tekib kahtlusi noti pikkuse osas, tuleb see üle mõõta.

Foto

d: A

RN

O M

IKKO

R

35


Üksus RMK üle Eesti

„Näiteks meie määrame 100-st palgist 10 praaki, klient aga 30, siis tuleb välja selgitada, kas tege-likult ka neil ülejäänud 20 palgil olid kliendi väidetud kvaliteedivead või mitte,” räägib Sein, lisades, et ka RMK töötajad võivad vigu teha. „Igasuguseid eksimusi on ette tulnud,” räägib ta. „Seetõttu ei tohi selle töö juures kiirustada ja enesekontroll peab tugev olema.” Näiteks on vahel juhtunud, et harvester lõikab liiga pika või liiga lühikese palgi, ehkki harvestere kalibreeri-takse pidevalt. Või on harvester lõiganud küll õigesti, aga kokkuvedaja on sortimendid valesse virna pannud. On juhtunud ka, et materjal on laoplatsil vale sortimendikoodiga tähistatud.

Palju võrreldavaid andmeidMetsamehe külaskäigu päeval Pikknurmes on tegemist rutiinse kontrollmõõtmisega, see tähendab, et tegemist on pistelise mõõtmisega, võrdlemaks kliendi mõõtmisandmeid RMK mõõtmistulemustega. Seda tehakse iga suurema RMK kliendi puhul vähemalt kord või paar aas-tas. Klient mõõdab kütte- ja paberipuitu reeglina laoplatsil või autokoormas virnas, teisaldades ruumimeetrid virnatäiuse koefitsiendi alusel tihumeetriteks. Kõige täpsemad andmed annab nottide ükshaaval mõõtmine, seda mõõtmisviisi näeb ette RMK kontrollmõõtmiste kord. „Klien-did võtavad samuti kontrollpakke ja mõõdavad notte ükshaaval üle,” teab Edvard Eelsalu. Ka Pikknurme kontrollmõõtmisel mõõdetakse kont-rollitavat puitu autovirnas – kui kõik notid on ükshaaval üle mõõdetud, jõuab kohale kaubale järele tulnud autojuht ning kui ta on materjali masinale ladunud, läheb Tanel koormat mõõtma. Õige koorepaksuse teadasaamiseks mõõdab Tanel koort vähemalt sajal paberipuidunotil. Teades koore keskmist paksust, saab välja arvutada koorealused diameetrid ja puidu mahu. Lõplik mõõtmistulemus (puidu maht, praagi osakaal jms) saadakse pärast andmete sisesta-mist arvutiprogrammi. Palkide puhul mõõdab klient reeglina ükshaaval iga palki, palkide mahu arvutamiseks on kasutusel Artur Nilsoni väljatöötatud palgi mahu valem, mida kasutavad nii kliendid kui ka RMK kontrollmõõtjad. Kont-rollmõõtjate ja kliendi vahepeal hindab omakorda koorma suurust ka autojuht, et märkida puidu maht elektroonilisele veoselehele. Seega võrrel-davaid andmeid genereeritakse palju.

Kokku Eesti eri paigustKontrollmõõtjate „ninameheks” on Terje, kes koostab mõõtmise kuutöökava – määrates igale mõõtjale kümmekond firmat, kellega tuleks selles kuus tegeleda. Kuna palgi mõõtmiseks on tarvis kahte ja paberipuidu mõõtmiseks kolme inimest, on sobivate mõõtmisaegade leidmine ja sobitamine paras peavalu. Lisaks sõltuvad mõõtjad ka logistikust, kes korraldab mõõdetava puidu laoplatsile laiali laotamise. Planeeritud mõõtmiskava võib kergesti uppi lennata. Näiteks siis, kui on tarvis probleemide puhul kliendi juurde kohale minna. „Seda, kus me homme ja ülehomme oleme, ei pruugi me täna teada,” nendivad mõõtjad. Lisaks puidu kontrollmõõt-mistele käivad Terje, Edvard ja Tanel vahel ka hakkpuidu niiskusproove võtmas. Hakkpuidu niiskusesisaldus määratakse sõltumatus laboris, misjärel saab kliendi ja labori andmeid võrrelda. Mõnel korral aastal käivad RMK kontroll-mõõtjad ka laevadele laaditavat puidumaterjali üle mõõtmas. See töö on väga pingeline ja väsitav, sest laeva laadimine kestab kaua, nii et tavaliselt üks mõõtja alustab ja teine tuleb vahe-tab ta teatud aja pärast välja. Sõidukilomeetreid koguneb mõõtjate kontole ühes kuus neli-viis tuhat. Siiski püütakse tööd nii korraldada, et õhtuks jõuaks igaüks oma koju tagasi.

KOOREM PEALE: Kui kontrollmõõtjad on lõpetanud, laob autojuht puidu masinale. Koorma suurust hindab ka autojuht, et vormistada e-veoselehte.

Foto

: AR

NO

MIK

KOR

36


RMK üle Eesti Üksus

Siseaudiitor Teet Tomson: kõige targemaks saab metsas käies!Tekst: Katre Ratassepp Foto: Rasmus Jurkatam

Uues rubriigis tutvustame RMK töötajate ametinimetuse taga peituvaid igapäevaseid toimetusi. Aga et elus on rohkematki kui vaid töö, räägime veidi ka muudest asjadest. Esimesena lubab oma päeva piiluda RMK siseaudiitor Teet Tomson.

Millised on su hommikurutiinid?Ärkan tavaliselt enne seitset. Hommik on, nagu ühe pere hommik ikka – söön, käin koeraga õues, viin lapse kooli ja abikaasa tööle. Mõnel päeval sõidan Tallinna kontorisse, mõnel päeval jään Märjamaa „toimetulekukeskusesse” ehk RMK Märjamaa kontorisse.

Tallinnasse elama ei kipu?Olen Märjamaalt pärit. Siin on kõik olemas – rahu, vaikus, turvalisus, gümnaasium, ujula, rahvamaja, võimla, Eesti ainus allesjäänud maa-kino jne. Märjamaa kontorist Toompuiesteele on täpselt 65 km, üks tund sõitu, kui liiklus sujub.

Kahe kontori vahel liikudes on ka kolleege rohkem.Märjamaa kontoris oleme viiekesi, sama selts-kond, kes oli ka Märjamaa metskonnas, ainult et nüüd ajame igaüks nii-öelda oma rida. Tallinna kontoris jagan kabinetti kolleeg Alariga, kes on meie talituses teiseks siseaudiitoriks. Koos Piretiga on meid meeskonnas kolm. Lisaks sellele muidugi kõik teised Toompuiestee kolleegid.

ÜKS RMK: „Siseaudiitor on inimene nagu iga teinegi RMK töötaja,” toonitab Teet. „Oleme samas paadis, lihtsalt ülesanded ja vaatenurgad võivad tunduda erinevad.”

37


Amet RMK üle Eesti

Kuidas sinust audiitor sai?Minu esmane kokkupuude auditeerimisega pärineb ajast, mil RMK hakkas taotlema esimesi sertifikaate. Töötasin sellel ajal Märjamaa mets-konnas abimetsaülemana, kes täitis tollal ka keskkonnaspetsialisti ülesandeid. Enne 2008. aasta reformi, kui sai selgeks, et Märjamaale metskonda ei jää ning tulevik töökoha säilimise osas tundus kahtlane, tegi tollane audititalituse juhataja mulle ettepaneku asuda tööle siseaudiitorina. Sain temaga koos töötada küll vaid kolm kuud, aga ta oli hea õpetaja.

Kuidas valitakse välja auditi teemad? Need kinnitab siseaudititalituse ettepanekul RMK nõukogu. Aasta jooksul tegelen nelja erineva auditiga – üks igas kvartalis. Lisaks konsulteeri-vad tegevused ja erakorralised auditid, kui neid peaks vaja olema. Selle aasta alguses on fookuses puiduturustus ja metsaparandus, eelmisel aastal olid laoarvestus, metsauuendus ja raied piiran-gutega majandatavates metsades. Hetkel olen alustanud puiduturustuse auditiga, mis peab hindama, kas klientide hulk on piisav või liiga kirju, kas müüme seda, mida toodame ja kas suudame toota seda, mida oleme lubanud müüa.

Tööpõldu RMK-s ikka jagub?Viie aastaga on RMK teinud läbi arengu, mida ei ole kerge järele teha ühelgi organisatsioonil. Inimesed on RMK-s järjest spetsialiseerunumad ja läbi erakordse töötajate valiku sõela on RMK-sse jäänud oma ala tõelised professionaalid. See-pärast on audiitoril aina keerulisem kõigepealt asjad endale selgeks teha ning seejärel juba niigi korduvalt täiustatud protsessi veel omapoolseid mõtteid või parendusettepanekuid lisada.

Kirjelda palun auditi tegemise etappe.Etappe on kolm – ettevalmistus, välitööd ning aruande kirjutamine. Ettevalmistus võib õpiku järgi võtta kuni 60% ajast, tegelikkuses nii kaua aega kulutada ei saa. Ettevalmistuse käigus teen auditi teema kohta põhjaliku riskianalüüsi, et teaks, kuhu teravik suunata. Vaatan läbi asja-kohase seadusandluse ning RMK siseregulat-sioonid. Koostan valimi intervjueeritavatest ja auditeeritavatest objektidest. Järgneb nii-öelda põllutöö ehk intervjuud ja vaatlused kohapeal. Kõige targemaks saab ikkagi metsas käies ja

inimestega suheldes! Auditi aruande kirjutamine on aeganõudev ja nagu tudengil enne eksameid, kipub ka mul siis tööpäevadest puudu tulema.

Millised iseloomuomadused peaksid ühel audiitoril olema?Meie töös on oluline süsteemsus ja põhjalikkus, väga hea rutiinitaluvus. Isikuomadusena seaksin esikohale uudishimu – eriti kõige selle vastu, mis organisatsiooni sees ja taustal toimub.

Lisaks hea suhtlemisoskus ja stressitaluvus ning oskus jääda rahulikuks. Mulle meeldib väide, et audiitor on nagu peegel, erapooletu

abiline – kui see, mis peeglist paistab, ei meeldi, ei pea veel peeglit puruks viskama, pigem annab audit võimaluse olukorda hinnata ning saada soovitusi pildi parandamiseks.

Mis sind motiveerib?See, kui näen, et mõni aruandes toodud soovi-tustest on rakendamist leidnud ja toimib. Meel-divat vaheldust pakub praegu kaasalöömine arengugrupis, mis tegeleb tööde dubleerimise vähendamisega. Samuti olen osalenud RMK sisemiste juhendmaterjalide koostamisel.

Kuidas pingeid maandad?Kui on olnud raske päev, siis heas mõttes pikse-vardaks on ikka perekond. Kunagi osalesin Arne Lauri joogatundides, see on aidanud mõt-teid koguda ja tasakaalus hoida, samas ennast ka välja lülitada. Kuna töö on valdavalt laua ja rooli taga, siis on peale tööd vaja end aktiivselt liigu-tada. Vanus on niikaugel, et „kandekonstruktsioon” kahte korvpallitrenni nädalas vastu pidada ei taha. Nii käin ühe korra nädalas korvpalli män-gimas ja teise korra rahvatantsus, lisaks kõnnin iga päev viis kilomeetrit.

Oled kuuldavasti ka ühiskondlikult aktiivne?Kuulun tõesti kolmandat valimisperioodi järjest kohalikku vallavolikokku ning juhin sama kaua ka valla kultuurikomisjoni. Vabal ajal armastan lugeda, aga päevane töö arvuti taga ja dokumen-tidega väsitab õhtuks silmad liialt ära. Lugeda meeldib hästi kirjutatud kriminulle. Televiisorit ma üldiselt ei vaata, välja arvatud uudiseid. Teatris käin nii palju kui vähegi võimalik. Viimane tõeline teatrielamus oli Ugala „Mere märgid” Märjamaa rahvamajas.

Aasta jooksul tegelen nelja auditiga – üks igas kvartalis.

38


RMK üle Eesti Amet

Lageraiete konfliktist üle või ümber?

Metsade majandamine puudutab pal-jusid osapooli ning sellega kaasnevate võimalike mõjude spekter on mitme-tahuline. Aeg-ajalt jõuab laiema ava-likkuse ette kohalike elanike, vaba-organisatsioonide või turismiettevõtjate rahulolematust toimunud lageraie pärast. Teisalt on metsamajandamises järjest rohkem hakatud rõhutama kompleksse mõju hindamise vajadust, mis haaraks lisaks majanduslikule tulususele ka kaasnevaid sotsiaalseid, kultuurilisi ja ökoloogilisi muutusi. Eesti Maaülikooli ja Tallinna Ülikooli Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi koostöös valmiva rakendusuuringu „Metoodika lageraiete mõju hinda-miseks ja konfliktide ennetamiseks” fookuses on selliste tundlike piir-kondade ja olukordade kaardistamine, kus konfliktide tekkimise võimalus on kõige suurem. Eesmärgiks on

pakkuda RMK-le välja juhised selliste paikade äratundmiseks ning konflik-tide tekkimise ennetamiseks. Kaheaastase rakendusuuringu jook-sul analüüsiti juba aset leidnud konf-liktijuhtumeid, teostati trükimeedia

Silja Lassur Siiri Römer Kalev Sepp Külliki Tafel-Viia Andres Viia

Metsa majandamist ei saa arendada ilma teadustööta. Tutvustame teile igas Metsamehe numbris ühte RMK toetatavat teaduslikku rakendusuuringut.

Põhjalik rakendusuuring analüüsib olukordi, kus lageraie on tekitanud avalikkuses palju pahameelt, ning pakub välja mudeli, kuidas võimalikke konflikte ära tunda ja ennetada.

Kuidas uuriti?1. Ekspertintervjuud metsanduse ekspertidega (12 intervjuud)2. Trükimeedia kontentanalüüs ajavahemikus 2000–2013 ilmunud üleriigilise ja kohaliku tasandi lehtedest (kokku 74 artiklit)3. Küsitlusuuring RMK teadusseminaril osalejate seas (69 vastajat)4. Küsitlusuuring rekreatsiooniette võtete seas (92 vastanud ettevõtet)5. Süvaintervjuud kohalike omavalit suste esindajatega (20 intervjuud)6. Kaardianalüüsid

39


Lageraiete konfliktist üle või ümber? Teadusuuringud

kontentanalüüs, intervjueeriti met-sandus teadlasi, keskkonnaorganisat-sioonide esindajaid, teemaga seotud riigiametite esindajaid, kohalike oma-valitsuste juhte ning keskkonna- ja planeeringute ametnikke. Samuti küsitleti rekreatsiooniettevõtteid ning teostati kaardipõhiseid GIS-analüüse.

Miks konfliktid tekivad?Uuringu algul teostatud trükimeedia sisuanalüüs näitas, et ajakirjandusse, sealjuures valdavalt kohalikesse lehtedesse, on viimase kümne aasta jooksul jõudnud vähem kui kümme lageraietega seotud konfliktijuhtumit, mida on laialdaselt kajastatud. Intervjuudest riigimetsaga ümbritsetud kohalike omavalitsuste esindajatega selgus, et probleeme RMK-ga on olnud siiski enam kui pooltel. Kui kõige üldisemas mõttes tekib konflikt erimeelsustest millegi suhtes või olukordade erinevast tajumisest, siis metsamajandamises räägime eri-nevate huvigruppide – nagu kohalikud

elanikud, ettevõtjad, ametnikud ja vaba-ühenduste esindajad – lahknevatest taju- ja väärtusmudelitest metsa-majandamise kasulikkuse ja sellega kaasnevate mõjude hindamisel. Antud uuringu käigus selgus kolm suuremat metsamajandamisega ja eelkõige lageraietega seotud konflikti põhjust.

Väärtused erinevadEsimene neist seisneb erinevates arusaamades metsamajandamise jätkusuutlikkusest. Uuring näitas, et kohalikud omavalitsused (KOV)

Joonis 1. Millistel põhjustel on rekreatsiooni-ettevõtte vahetus läheduses asuv riigimets oluline? (% vastanutest)

Lageraietega seotud konfliktide peamised põhjused1. Erinevaid arusaamad metsa majandamise jätkusuutlikkusest2. Koostöö puudulikkus erinevate osapoolte vahel 3. Inimeste vähene teadlikkus metsa majandamisest ja rajasõltuvuse domi neerimine elanike mõttemudelites

40


Teadusuuringud Lageraiete konfliktist üle või ümber?

väärtustavad nende haldusalasse jää-vaid metsi väga kõrgelt. Peaaegu kõik intervjueeritud KOV-ide esindajad olid arvamusel, et piirkondlikud metsad on aktiivselt kohalike elanike kasutuses: peamiselt rekreatsiooni- ja sportimise kohana. Samuti näitas metsa vahetus läheduses paiknevate turismi- ja rekreatsiooniteenuseid pakkuvate ettevõtete küsitlus, et mets on äritegevuse seisukohalt oluline 82%-le seda tüüpi ettevõttele. Metsade läheduses toimetavate turismi- ja rekreatsiooniettevõtjate jaoks seisneb metsa väärtus eelkõige rekreatiivsete tegevuste võimaldamises ja kesk-konnahoius, aga ka kultuurilise (eksistentsiaalse) järjepidevuse hoidmises (joonis 1). Kohalike omavalitsuste, osa metsan-dusteadlaste ja keskkonnakaitse orga-nisatsioonide arvates tähtsustab RMK metsamajandamisel liigselt efektiiv-suse kriteeriumit ja seab esikohale majandusliku kasu. Küpsete metsade mahu vähenemine on aastate jooksul tekitanud ka kasvavat survet tõsta metsamajandamise efektiivsust. Samuti leiti, et metsamajandamise pikaajalise visiooni ja laiapõhjaliste kokkulepete puudumine takistab metsade majanda-misel majanduslike aspektide kõrval sotsiaalsete ja keskkondlike aspekti-dega arvestamist. Küsides rekreat-siooniga tegelevatelt ettevõtjatelt, kui palju oleksid nad nõus maksma nende firma kõrval asuva riigimetsa säilimise eest, ei joonistu välja ühest tegutsemismustrit (joonis 2). Üldse on nõus maksma pea pooled küsitletutest ja summaks on pigem alla 100 euro aastas. Maksma on nõus pigem ökoloogili-sema hoiakuga inimesed – need, kes leiavad, et mets hoiab õhu puhtama, aitab säilitada elurikkust ning kaitseb müra, tuule ja pinnase erosiooni eest. Nemad leidsid ka, et metsade majanda-misel peaks enam arvestama erinevaid metsast saadavaid hüvesid. Maksma on nõus ka pigem need, kes näevad

Joonis 2. Kui palju oleksite nõus maksma aastas metsa säilimise eest? (% vastanutest)

metsaraie suuremat negatiivset mõju oma ettevõtte tuludele. Seega mõjuta-vad aktiivset panustamist eeskätt ini-mese hoiakud, aga ka oht, et vastasel juhul negatiivsed tagajärjed suurenevad.

Ebapiisav koostöö ja infoliikumineTeine peamine konflikti põhjus on koostöö ja info liikumise puudulikkus erinevate osapoolte vahel. Küllalt üks-meelselt tõdeti, et info RMK plaanilis-test raietest on raskesti kättesaadav ja ka raskesti loetav. Info ei jõua sageli kohalike omavalitsusteni, mille terri-tooriumil raied toimuvad ega ka koha-like elanike ja ettevõtjateni. Tervelt ¾ intervjueeritud KOV-ide esindajatest väitis, et neil puudub info RMK raie-plaanidest. Üheks osapoolte vahelise koostöö takistuseks peeti raiete üle otsustajate kaugenemist kohalikust kogukonnast. RMK kohaliku tasandi ametikohtade vähenemise tulemusena on RMK side kohaliku kogukonnaga järjest nõrgem, mis on soodustanud efektiivsusest lähtuvaid valikuid raie kavandamisel. Samas võib kohalikele omavalitsus-tele ette heita madalat aktiivsust ja planeeringute vähest rakendamist metsade kasutamise suunamisel. Siiski näitavad intervjuude tulemused, et üle poole uuringus osalenud

41



omavalitsustest on määranud puhke-metsade tsoone (valdavalt valla üld-planeeringuga), eesmärgiga säilitada omavalitsuse ja selle elanike jaoks suurima väärtusega metsapiirkonnad. Mõned omavalitsustest on rakendanud kohalikku kaitset või seadnud muid kasutustingimusi. Üks osa omavalit-suste esindajaid väljendas aga seisu-kohta, et neil ei ole võimalust valla territooriumil RMK-le kuuluvate metsamaade osas ettekirjutusi teha. Leidus väljaütlemisi, et RMK on omavalitsuse kehtestatud planeerin-gutest mööda vaadanud ning sellest tulenevalt ei ole nende aktiivsel tegut-semisel mõju. Kahtlemata on siin ka omavalitsustel oluline roll, et tagada planeeringute kättesaadavus ja lihtne kasutatavus. Uuringu käigus selgusid lageraiete kõrval mitmed teised teemad, mis on KOV-i ja RMK vahel konflikte tekita-nud. Üheks selliseks on omavalitsuste territooriumil paiknevate kas oma-valitsuste või RMK loodud loodus- ja terviseradade hooldamine. Omavalit-sused ootavad sageli RMK poolt aktiivsemat tegutsemist; samas sageli ei olda korrashoiu tingimustes ja osa-poolte rollides kokku leppinud. Üheks RMK ja KOV-i konfliktikohaks on (raietejärgne) metsateede kasutamine ja korrastamine ning kraavide puhas-tamine. KOV-id heitsid RMK-le ette vähest aktiivsust tegeleda raiejärgse teede korrastamise ja läbipääsetavuse tagamisega; nuriseti ka valla teede kasutamiseks kooskõlastuse küsimata jätmise pärast.

Metsateadlikkus ja rajasõltuvusKolmas konflikti allikas seondub inimeste vähese teadlikkusega metsa-majandamisest ja rajasõltuvuse domi-neerimisega inimeste mõttemudelites. Viimane tähendab, et pikaajaline – näiteks juba lapsepõlveaegne – harjumus näha metsa teatud paigas, on kujundanud metsa olemasoluga

seonduva positiivse emotsiooni. Metsa kadumine raie tulemusena teki-tab negatiivse tunde ning suutmatus (ümber) harjuda võib eskaleeruda konfliktiks, eriti, kui sellega kaasneb vähene teadlikkus metsamajandamise vajalikkusest. Kuna metsa väärtus-tatakse ülekaalukalt kui esteetilise naudingu pakkujat, ongi elanikel ja ettevõtjatel kõige keerulisem leppida lageraiest tuleneva visuaalselt häiriva vaatepildiga. Mitmed konfliktijuhtumid on alguse saanud sellest, et endale elu- või puh-kamise kohta või ka ettevõtluspaika (nt turismitalu) valides ei tunta või ei osata huvi tunda selle ümbruse tulevikuarengute suhtes. Tsiteerides: Neid näiteid on küll, et inimene ostab endale suvekodu ja ta ei teadvusta endale seda, et see mets, mis seal ümber on, ei ole tema oma. Ta ostab omale suvekodu metsa sisse ja mingi hetke pärast on ta keset lagendikku. Neid lugusid on palju, kus inimene on selle peale hädas, solvunud, kibestunud jne.

Kuidas konflikte ennetada?Konfliktide ennetamise üheks peami-seks märksõnaks võib pidada kommu-nikatsiooni erinevate osapoolte vahel. Eelkõige peetakse siinkohal silmas KOV-i ja RMK omavahelist suhtlust ning valmidust koostööks, mis kaudselt kaasab ka laiemaid huvigruppe. Inter-vjuude tulemused KOV-ide esindajatega kinnitavad, et tihtilugu ei pruugi ainult ühepoolsest informatsiooni jagamisest kasu olla, kui puudub võimalus kaasa-rääkimiseks. Muidugi ei tule siinkohal kõne alla olukord, kus osapooled kooskõlastaksid kogu RMK raieplaani. Vajalik on see sellistel lankidel, kus erinevate tegurite koosmõjul võib konflikti tekkimise võimalus olla tavajuhtudest kõrgem. Antud uuringu käigus on sensitiiv-sete piirkondade ja lankide määratle-miseks ning kaardistamiseks välja töötatud metoodika, mida RMK saab

42



oma raiekavade koostamisel raken-dada. Selle tegevuse võib tinglikult jagada kolmeks etapiks: vajaliku andmebaasi loomine, raieküpsetel lankidel mõjude hindamine vastavalt otsuste puule ja saadud tulemuste põhjal otsuste tegemine (joonis 3). Uurimistöö tulemuste põhjal määrat-leti nii ökoloogilised, sotsiaalmajandus-likud kui ka kultuurilised mõjutegurid, mille kaudu on võimalik tuvastada need raieküpsed langid, kus lageraied võivad konflikte põhjustada. Kuivõrd enamik konfliktidest on seni põhjus-tatud pigem sotsiaalmajanduslike ning kultuuriliste tegurite mõjul, siis sellest teadmisest lähtuvalt on nende puhul hinnatud konflikti tekkimise võima-lust kõrgemaks. Mõjude hindamiseks on loodud otsuste puu (joonis 4), mis võimaldab RMK-l raieplaanide tegemisel võima-likke konfliktalasid geoinfosüsteemis (GIS) tuvastada. Selle teostamiseks tuleb eelnevalt luua andmebaas, mis sisaldaks täna erinevate osapoolte valduses olevaid andmekihte, mille alusel otsuste puud rakendada. Digi-taalsete andmete haldamine, kogumine ning vajadusel ühte terviklikku lihtsalt käsitletavasse andmebaasi koondamine (nt RMK-s) parandaks senist raie-kavade avalikustamist erinevate huvi-rühmade jaoks ning looks võimaluse mitmepoolseks suhtluseks. Otsuste puu alusel toimuv analüüs annab võimaluse tuvastada korraga ökoloogiliste, sotsiaalmajanduslike ja kultuuriliste mõjude tekke võimaluse RMK raieplaanides sisalduvatel lanki-

del. Nende raieküpsete lankide jaoks, mis jäävad võimalikku konflikti põh-justava teguri mõjualasse, on välja töötatud erinevad käitumisvariandid sõltuvalt tekkiva konflikti suurusest ja iseloomust. Metoodika toimimise üheks põhi-liseks kriteeriumiks on eeldus, et eri-nevad osapooled soovivad koostööd teha. Osapoolte all peetakse lisaks RMK-le silmas ka KOV-e (sh koha-likku kogukonda), Keskkonnaametit, Muinsuskaitseametit, Maavalla Koda ja teisi asjast huvitatuid. RMK-le on oluline saada teistelt ajakohaseid lähte-andmeid, mis võimaldaksid otsuste puud täies ulatuses rakendada. Konf-liktide ennetamiseks tuleb osapooled otsustusprotsessi kaasata. Kaasamise vajadus sõltub mõjuteguri liigist ning on oluline eelkõige seetõttu, et võima-lik konfliktioht on otseselt seotud konkreetse piirkonna eripäradega. RMK valmisolek arvestada huvi-poolte arvamuse ja hinnanguga ning vajadusel muuta esialgseid raieplaane, võib omada võtmerolli. Sealjuures on koostöösse panustamisel sama oluline osa ka KOV-il (sh kohalikul kogu-konnal), Keskkonnaametil jt. Kõigi osapoolte ühine panus tagab edukama metsade majandamise ning võimaldab ennetada konflikte juba algtasandil. Kokkuvõttes võime tõdeda, et lage-raietest johtuvad konfliktid ei ole paratamatud, vaid on suuresti enneta-tavad ja ärahoitavad, kui osata ära tunda tekkepiirkondi ning rakendada sobivat tegutsemispraktikat. Uuringu lisandväärtusena ilmnes lageraiete

Joonis 3. Metoodika raken damise etapid.

43



kõrval mitmeid muidki probleemkohti, mille ärahoidmise ja lahendamise üks võtmetest peitub osapoolte tihedamas suhtlemises ja koostöös. Uuring tõi selgelt esile vajaduse arvestada metsa majandamises ökoloogiliste mõjude kõrval sotsiaalmajanduslikke ja kul-tuurilisi mõjusid ja võtta kasutusele vastavaid täiendavaid kriteeriume, nagu tiheasustusala, rekreatsiooniala

ja kultuuriliselt või kogukondlikult väärtusliku ala lähedus. Lageraietest ajendatud konfliktijuhtumite tuvasta-mise metoodika toimivuse ja kasutaja-sõbralikkuse hindamiseks toimub hetkel selle katsetamine ja täpsusta-mine. Uuringu tulemusena valmib lisaks metoodikale ka selle rakenda-mise juhend, et hõlbustada metoodika kasutuselevõttu raiete kavandamisel.

Joonis 4. Otsuste puu

44



Tekst ja fotod: Raimond Raadik, Loodusretked OÜ juhataja

Lapimaa metsade lummusesKümme aastat tagasi, oma esimesel Lapimaalkäigul ei osanud ma arvatagi, et armun sellesse paika nii ära. Tänaseks olen Lapimaa ristipõiki läbi rännanud, enamasti retkejuhina, kuid päris palju ka üksi. Mis see Lapimaa minu jaoks siis on?

Nagu nädala lõpus, nii pöörame ka meie ajakirja lõpuosas pilgu argistelt teemadelt pehmematele. Vaatame muuhulgas, mida pakub Sagadi metsamuuseumi fotokogu ning saame osa reisisellide pajatustest.

VIRMALISED AJAVAD PEAST SEGI: Talvisel ajal on Lapimaa magnetiks virmalised. Suvel virmalisi pole, suvel pole öödki. Saami legend ütleb, et kes palju virmalisi vaatab, läheb peast segi. „Peast segi” võib minna ka suvel, mil päike ei loojugi, vaid on madalal silmapiiril. See on harjumatu.

45


Maailma metsad Puhkepäev

TYKKY: Mõiste soome keelest, mis võiks tähendada kõva lund. Talve saabudes hakkab puudele tasahaaval lund kogunema. Ühe variandina sajab näiteks lörtsi ja see külmub okste külge või sajab kergemat lund ning udu ja niiskusega külmutatakse puu külge järgmine kiht valget materjali. Sedasi luuakse looduse poolt müstilised ja kaunid oma näolised skulptuurid.

Talvise madala päikesega tekivad nendest kujudest omakorda lumele pikad varjud. Kuuskede alla, vastu maapinda, on võimalik kaevata käik ja avastada end looduslikust telgist. Seal elutsevad talvel ka jänesed ja pisinärilised. Kõrgemal okste sees on peidus oravad, vilistavad laanenäärid ja tihased.

Foto

: RAI

MO

ND

RAA

DIK


PÕHJAPÕTRADEL ON OMANIKUD: Põhjapõtra võib Lapimaal kohata kõikjal: metsas, soos, mägedel või sõiduteel. Kaelas on tal lint, millel kirjas omaniku andmed. Põhjapõder on ainus hirvlane, kelle emasloomal kasvavad sarved. Neist tehakse tööriistu ja suveniire. Põhjapõdra liha tarvitatakse toiduks: näiteks poronkäristys on saamide rahvuslik toit, kus liha lõigatakse viiludeks ja hauta-takse ning serveeritakse kartulipudru ja pohlamoosiga. Põhjapõdraliha on väherasvane ja eestlasele natuke harjumatu maitsega.

See on väga puhas õhk, millel on kohe mingi eriline lõhn. See on väga puhas vesi, mida võib peoga otse ojast suhu luristada. See on inim-tühjus või hõre asustus, kusjuures need vähesed inimesed, keda kohtab, on erakordselt sõbralikud. See on Lapimaa imekaunis sügis ja muinasjutu-line talv. Linnud söövad peost ja põhjapõdrad uudistavad tulijaid harkisjalu.

Tinglikud piiridGeograafiliselt loetakse Lapimaaks Fennoskandia kilbil asuvat ala, mis jääb polaarjoonest põhja poole. Kultuuriliselt arvatakse Lapimaaks saamide asuala neljas riigis: Soomes, Rootsis, Norras ja Venemaal. Otsest administratiivset üksust nagu riik Lapimaal ei olegi. Turistide ligimeelitamiseks on tinglikku Lapimaa piiri nihutatud aina lõunapoole. Fennoskandia ehk Balti kilbil asuvat Lapimaad piirab läänest ja põhjast mandrite kokkupõrke tagajärjel tekkinud kurrutus ehk Skandinaavia mäe ahelik, idast Hibiinid

MATKAJATE ÕNNELIND: Laanenäär on elava loomuga uudishimulik ja liikuv lind, keda peetakse matkajate õnnelinnuks. Ta võib matkajaid teekonnal saata ja nendega koos ka laagrisse jääda. Oma toiduvarusid ei tasuks siiski valveta jätta, see armas ablas linnuke võib nii mõnegi vorsti- või juustuviilu puu otsa vedada. Laanenääri laul on vaikne nagu vilistav jutustamine.

Foto

d: R

AIM

ON

D R

AAD

IK

48


Puhkepäev Maailma metsad

ehk mäestik Koola poolsaarel. Lapimaad ümbritsevad mered: läänest Norra, põhjast Barentsi, idast Valge ja lõunast Lääne-meri. Geograafilisest asendist tulenevalt on Lapimaa lääne- ja põhjarannik merelise, ülejäänud ala aga mandrilise kliimaga. Suurem osa Lapimaast asub okasmetsavööndis. Polaarpäevade pikkus kasvab laiuskraadide suu-renemisega. Suvine päikesekiirgus ei lase õhu-temperatuuril taimede jaoks ohtlikult madalale langeda. Pidev valgusallika olemasolu lubab ööpäevaringselt fotosünteesida ning taimedel lühikesest soojaperioodist hoolimata soovitud suuruseni kasvada. Pinnas on toitainevaene, sest väärtuslikud mineraalained uhutakse vete poolt kergelt minema ja mullakiht on enamasti õhuke. Palju on metsa ja soostunud alasid.

Karastunud liigidTalv on Lapimaal külm ja lumerohke, suvi lühike ja palav. Õhus pikeerivad võidukalt sääsed ja parmud. Olen sääskedele sõbraks ja söödaks olnud palju kordi, õnneks saab neist sügisel ja talvel puhata. Lapimaa värviline sügisene ruska ja lumerohke talvine tykky on selle piirkonna kuulsad soomekeelsed märksõnad.

ERAKLIKU ELUVIISIGA UITAJA: Maismaa suurim kärplane ahm ehk kaljukass on juba pikemat aega ohustatud liikide nimestikku kantud ning talle kehtib Soomes jahikeeld. Kaljukass on väga inimpelglik ning elab metsas, mägedes ja tundras. Söögiks armastab ta raipeid ja haigeid loomi ning toitu otsides näitab üles suurt väsimatust, liikuvust, jõudu, osavust ja kavalust. Aeg-ajalt levivad kuulujutud ka Eestimaa ahmist, kes hiljem osutub siiski mägraks või kährikuks.

Foto

d: R

AIM

ON

D R

AAD

IK

EI SÖÖDAV EGA MÜRGINE: Kontpuuliste sugukonda kuuluv Rootsi kukits on Eestis III kategooria kaitsealune liik. Meil leidub seda põhjarannikul pangaalustes metsades. Tema õis on mustjas, mis on isegi maailma mastaabis omalaadne värvus. Õie ümber on neli valget kandelehte, arvatavalt putukate ligimeelitamiseks. Marjad on erepunased, pole ei söödavad ega ka mürgi-sed. Sügisel värvuvad lehed punaseks või lillaks ning lisavad kaunist värvi sügismaastikule. Lapimaal kasvab Rootsi kukitsat tihedalt.

Metsades valitsevad puuliigid on lõunast põhja poole: mänd, kask, kuusk, haab, pihlakas, paju, sookask. Karmi kliima ja toitainevaese pinnase tõttu kasvavad puud aeglaselt, puit on tihe ja kahjureid vähe. Nii kasvab Lapimaa avarustel väga väärtuslik metsamaterjal. Harilik kuusk on kohanenud raske ja paksu lumega ning omanda-nud pika ja peenikese taevasse kõrguva vormi (nn lapi kuusk). Puud, mis otsustavad „laiama” hakata, koolutatakse talvel põlvili, kangemad murtakse lihtsalt maha. Suvel näevad paljud puud üpris räsitud välja. Metsa all on valdavalt puhmarinne. Kasvab mustikas, sinikas, rootsi kukits, alpi leesikas, sookail, igihaljad pohl ja põhja-kukemari. Palju on sammalt ja samblikke. Lapimaa lindude ja loomade liigid on mõnin-gate mööndustega sarnased Eestis elavatega. Seal ei ela metskitse ega metssiga, euroopa kobras on asendunud kanada kopraga. Olemas on ahm ehk kaljukass ning põhjapõder. Lindudest puuduvad Lapimaal kühmnokk-luik ja valge toonekurg, aga pesitseb Soome rahvus-lind laululuik. Lisaks meenuvad mulle liigid, kes on Eestis haruldased läbirändajad – laanenäär, taigatihane, põhjavint, männileevike, hangelind, norra rahvuslind vesipapp jne.

49


Maailma metsad Puhkepäev

Petlik vaikusSoome riigimetsa haldab Metsähallitus, mille kodulehelt võib leida rahvusparkide ja kaitse-alade asukohti, kirjeldusi ja kaarte. Looduskes-kuste töötajad jagavad lahkelt infot. Matkarajad on hästi tähistatud, üle jõgede on ehitatud sillad,

VÄHENÕUDLIK MÄGILEESIKAS: Harilikule leesikale lähedane, tundras ja alpiaasadel kasvav mägileesikas on kohastunud karmide elutingimustega.Ta on vähenõudlik mulla suhtes – tema juured asuvad liivmuldade ülemises kihis, ent kindlustavad taime siiski kõige vajalikuga. Lehed on võrreldes meile tuttava leesikaga piklikumad ja must-riga ning värvuvad sügisel tumepunasest kuni erkpunaseni.

LEVINUIM METSATUNDRA PUULIIK: Sookask on Lapimaal madal, väänlev ja tihti põhjapõtrade poolt alt paljaks söödud. Ta talub hästi külma ja mulla niiskust ning on tolerantne happesuse suhtes. Sookase nuhtluseks on harilik hallavaksik, kelle röövikud võivad hävitada suured metsa-alad.

soistel aladel rajatud laudteed. Teatud vahemaade tagant on matkaonnid või poolavatud katusealu-sed, laavud. Peatuskohtades on lõkkease ja lõkke-materjal, saab jalgu puhata ja keha kinnitada. Lapimaa külastatavaim matkarada on Karurada ehk Karhunkierros, mis asub Oulanka rahvus-pargis ja on umbes 80 km pikk. Kuigi park ise ei asu veel päris Lapimaal, on sealne loodus päris Lapimaaga väga sarnane. Soovitada võiks veel Pallas-Ounastunturit (rada umbes 55 km) ja muidugi Soome suurimat looduskaitseala,

Foto

d: R

AIM

ON

D R

AAD

IK

50


Puhkepäev Maailma metsad

Urho Kekkoneni rahvusparki. Kenal kargel talvepäeval metsas uidates – seal, kus rada pole sisse tallatud, on liikumiseks vaja-likud räätsad – võib alguses tunduda, et kõik on välja surnud. Siiski, jäneste ja hiirte jäljerida viitab mingisugusele elutegevusele. Must täpp lumel

RUSKA: Mõiste soome keelest, mis tähistab sügise värvi. Kuna Lapimaal on taimede kasvuaeg lühikese aja peale kokku surutud, siis jõuab sügis kätte äkki ja kestab lühemat aega. Esimeste külmadega lõpetatakse taimelehtede varustamine toitainetega ja nad hakkavad kiiresti värvuma. Kõik korraga! Puulehed on enamasti kollased, näiteks kasel ja haaval. On ka punast, näiteks pihlakal ja haaval, ning muidugi rohelist. Kõige intensiivsema punasega taim on alpi leesikas, sealt edasi mustikas, sinikas ja rootsi kukits. Värvimöllu lisavad helehalle laike samblikud.

osutub lumekana silmaks ja raagus kase oksad on viimseni paindes mustadest kanadest – tetredest. Poro ehk euraasia põhjapõder kaevab oma „lusi-katega” meetrisse lumme auku. Tal on väga hea haistmismeel, nii et niisama lumega mängimine ja ehku peale augu uuristamine ei tule kõne allagi.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (121) november 2014

Mis piiridesse puutub, siis isegi VeneEesti piir on udusem, kui arvata võis. Oleme seda sisse raiudes pidevalt tunnetanud. Metsas on uduseid kohti ikka ja kui neid ei oleks, siis ei olekski tegu metsaga. Kui inimene looduses liikudes tahab aimata metsa ja raba piiri, siis on see pigem tunnetuse küsimus, kuhu ta selle asetab. Metsad peidavad endas palju veel avastamata saladusi ja kõike me teada ei saagi. Kui vanasti anti teadmisi pärandi kohta edasi suust suhu, talust tallu, külast külla, siis tänaseks seda pärandi edasiandmise ahelat maal enam ei eksisteeri. Sellepärast ongi hädavajalik, et kõik, mida me täna veel teame ja teada saame, saaks kirja kas kaante vahele või moodsamatesse andmekogudesse. Tore, et pärandkultuuri kirjapanek kogu Eestimaal on teoks saanud, kuid kindlasti pole see töö lõppenud ega lõpegi. Kui keegi on väitnud, et midagi väga tähtsat, mida ta teab, on jäänud kirja panemata, siis on see pigem teadja kui kirjapaneja süü. Eestimaa ajalugu ei ole võimalik koondada ainult Rocca al Mare vabaõhumuuseumisse. Oma juurte ajalugu tunnetab vaid nendes paikades, kust nad alguse on saanud.

Agu Palo Võrumaa metsaülem

Võromaa – määne om seo maa?

Husari raudteejaam

Husari külas raudtee ääres on säilinud omanäoline väike rongi ootepaviljon. Hoone asub nagu vanajumala seljataga – raudtee, mille ääres see paikneb, on praktiliselt kasutuseta ja lähedal asuvalt maanteelt pole hoone nähtav, kuna paikneb kõrge künka taga. Kui mõned aastad tagasi lammutati enamik kasu-tuseta raudteejaamu, siis Husari jaama paviljon säilis. Sealt sõitsid Valga–Piusa reisrongid viimati 2001. aastal. Omaaegse raudteearhitektuuri näidis on veel suhteliselt heas korras. Husari raudteejaam (vana nimega Jänesmäe) asutati 1922. aastal Riia–Pihkva raudteele,

mis ehitati aastatel 1886–1889. Nimetatud raudtee sai 1907. aastal Peterburi–Varssavi raud-tee osaks. (Kaardistaja Risto Kukk)

Jaan Jõgi puidutööstus

Jaan Jõgi sündis 1894. aastal Võrumaal Krabi valla Lõhtsuu külas. Talul oli ainult neli hek-tarit maad ja see ei võimalda-nud põllumajandusega tegeleda. Peremees pidi leidma muu tulu-toova töö ja et ta oli kuldsete kätega puutöömees, asus ta meisterdama vankrirattaid ja jahuveskite puidust osi. Puutöö kergemaks ja kiiremaks tege-miseks oli vaja energiat, mida kohapeal ei olnud. Tol ajal kasutati laialt hüdroenergiat,

Tekst: Vaike Pommer Fotod: RMK

Võrumaast põnevamat pärandkultuuri piirkonda on raske leida. Tutvustame valikut sealsetest kultuuriloo kildudest.

Võrumaal on Tartu rahulepingu alusel oma piiririik Petseri näol. On ka teine riigipiir, mille nähtavaks tegemisel RMK täna tööd teeb. Kui Pärnumaal võideldakse Rail Balticu vastu ja Läänemaal Haapsalu raudtee taastamise poolt, siis Võrumaal on olemas täitsa korras raudtee. Ainus, mis puudub, on rong. Ja edasi ikka need orud ja mäed, järved ja jõed, mille juures mõisad oma viina-köökide ja sepipadadega, talud oma vesi- ja tuuleveskitega. Kindlasti on teeristidel just mõnel kõrgemal kohal, nagu vana-kurja vahitornid,1 teelisi ahvatlemas kõrtsid ja nende halba mõju tasakaalustamas palvemajad ja kirikud. Jätkuvalt valvavad kõike seda, mis veel alles, piirikivid ja -märgid.

1 Mats Traat „Pommeri aed”, Tallinn, Eesti Raamat, 1973

Foto

: RAN

DO

KAL

L

52


Puhkepäev Pärandkultuur

mida Jaan Jõgi ka oma puutöö-masinate käivitamiseks kasu-tama hakkas. Ta pidi kaevama kilomeetrise kraavi, et koguda selle abil heinamaadelt vett. Vesi juhiti taluni, kus paisutati kividest, palkidest ja mullast tehtud tammi taha üles, et tekiks 2,3 meetri kõrgune langus pealtlöövale vesirattale. Põhitöö sai valmis 1923. aas-taks. Nüüd hakkas ta kevadeti kohalikele ka katuselaaste „lööma”. Peale selle töötasid vee jõul veel suur ja ketassaag, höövelmasin, puutreipink, käi, rehepeksumasin jne. Aastal 1942 tootis autodünamo elektrit oma majapidamise neljale lambile. Saksa okupat-siooni ajal ajas vesi ringi ka veskikivi, millega oma talu jahu jahvatati. Energia hankimiseks ehitas peremees vahepeal ka kolmemeetrise tiivikuga tuule-generaatori. Peale sundkollekti-viseerimist toodi 1961. aastal vesirattale abiks kolhoosi ben-siinimootor. Töökoda tegutses kolhoosi ajal, kuni Krabi–Vastse–Roosa tee kapitaal-remondi käigus rikuti veekogu-mise süsteem. (Kaardistaja Marko Kukk)

Uue-Saaluse mõisa sepikoda

Endine mõisa palkidest ehitatud sepikoda asub Uue-Saaluses Rõuge-Vastseliina tee ääres praeguse Ala-Järve talu maadel. See on üks väheseid 19. sajandi alguse sepikodasid, mis on säilinud algupäraselt koos

originaalse sisustusega. Seal asub sepaääs, mille tuulepassi käitab väntvõlliga hooratas; puust hooval on tunda sisse-kulunud sõrmelohkusid. See sajandivanune sepikoda, kus tõllassepp Taavet Pulst tee-nis Saaluse mõisnikke Richard ja Arthur Maydelle, oli tuntud eriti mõisaaegsetele sõiduriista-dele valmistatud sepiste poolest. Paruni ja sepa vahelises lepingus olevat kirjas olnud, et sepikoda peab olema avatud päikese-tõusust kuni loojanguni. Sepp kuulus mõisa handwerkerite kilda ja sai suuremat moona kui moonamehed, tema pudu-lojused tohtisid suvel mõisa karjas olla. 1918. aasta sündmuste käigus pidid aga parunid Eestimaalt lahkuma ja sepikoda jäi Taavet Pulsti hallata. Ümbruskonna talumehed said seal nüüd oma põllutööriistu parandada ja hobuseid rautada. Eesti Asutava Kogu poolt 1918. aasta 15. oktoobril välja-kuulutatud Maaseadus lubas jagada mõisamaad Vabadus-sõjast osavõtjatele ja mõisatöö-listele. Ka Taavet Pulst sai sel-lest osa ja teisaldas 1920. aastal sepikoja praegusesse asukohta. Taaveti sepatööd jätkas poeg Leonhard Pulst, kes elas 90-aas-taseks. Harva võib kohata sellist meest, kelle hobi ja põhitöö nii kontrastselt erinevad. Nimelt, olles päeval sepikojas tulist rauda tagunud, ruttas mees õhtuti, vahel ka lips ees, vanast mõisaaidast ehitatud seltsimajja, kus seadis oma tugevad sepa-sõrmed õrnalt viiulikeeltele. Ta juhatas ka kohalikku laulukoori ja oskas veel kannelt ja kitarri mängida. Keelpillitrio Pulst-Puru-Purge oli tantsupidudel väga nõutud. (Kaardistaja Ahto Kirsel)

Kraavi kõrts

Kõrtse on ikka ehitatud suure-mate teede äärde ja ristmikele, samuti kirikute ja karjamõisate juurde. Nii on ka kunagisest Vana-Antsla mõisast Tsooru ja sealt edasi Sännasse mineva paarikümnekilomeetrise tee ääres olnud mitu kõrtsi: Kraavi, Pisu, Litsmetsa, Savi. Kraavi kõrts on vähemalt 200-aastane. Omal ajal korral-dati seal rahvarohkeid kevad- ja sügislaatu. Aastal 1895 ehitati kõrtsi lähedale õigeusu kirik, kiriku juurde aga tehti preestri-maja ning koolihoone. 1889. aastal valmis Valga–Pihkva raudtee. Antsla mõisate järgi nime saanud raudteejaam rajati Kraavi kõrtsist paari kilomeetri kaugusele Hauka talu maale. Laatasid hakati korraldama jaama lähedal asuva Siksälä kõrtsi juures. Tekkis asula, mis kasvas Antsla linnaks. Sellest ajast alates on Kraavi kui kogu-konnakeskuse tähtsus vähene-nud, ent oluline koht oli kõrtsil ka hiljem. Siin on asunud kauplus ja sepikoda, kolhooside alguspäevil oli kõrtsihoones kolhoosi töökoda. Hoone seisab jätkuvalt ristteel. Endistest aegadest erinevalt on see aga ammu suletud, ning kunagistest peateedest on saanud lihtsad külavaheteed. (Kaardistaja Joel Kuusk)

Foto

d: R

MK

53


Pärandkultuur Puhkepäev

Teadmised tõid võidu:Aegviidu loodus-keskuse juht Tiina Neljandik ja looma-arst Vilve Ala-Paal rakendasid vikto-riinis edukalt oma loodusteadmisi ja jagasid esikohta.

Oskavad elust rõõmu tunda:Metsakorraldustalituse juht Veiko Eltermann abikaasa Marega.

Tants, tants, tants:Piisas muusikutel vaid pillidele hääled sisse lüüa, kui Sagadi mõisa esindussaali tantsupõrand täitus keerlevate peolistega.

RMK jõulupidu: kes hästi töötab, see hästi pidutsebTekst: Marina Poltavtseva Fotod: Rasmus Jurkatam

Detsembris peeti Sagadi mõisas traditsiooniline RMK jõulupidu. Oli lusti, oli pidulikkust.

Lauake, kata end:Head ja paremat igale maitsele!

Avakõne:RMK juhi Aigar Kallase veerandtunnisesse kõnesse mahtus nii tagasivaade aastale kui ka pilk tulevikku.

Väärikal peol väärikad esinejad:Laura Remmel koos jazz-pianist Joel Remmeli ja saksofonist Raivo Tafenauga.

54


Puhkepäev Sündmused

Magus musi:Traditsiooniline perepilt Kirde regiooni metsakasvatajast Silver Sellikust (vasakul) ja tema puidutööstuses töötavast abikaasast Katrenist on saanud veidi vürtsikam tänu ener-giapuidulogistik Meelis Tamme otsustavale sekkumisele.

Fotoputka:Igale peolisele, kes vähegi poseerida viitsis, jäi peost lõbus mälestus.

Silmarõõm:Kabareetantsijad Ingmar Jõela trupist tantsusamme seadmas.

Mööduvat aastat meenutades:Loodushoiuosakonna Kirde-Eesti piirkonna juhataja Heinar Juuse ja Kauksi looduskeskuse juht Aune Ferschel meenutavad aasta suursündmusi ainult hea sõnaga. Toilas peetud RMK perepäeva ja RMK kutsevõistluste organiseeri-mises sai loodushoiuosakond täies koosseisus kaasa lüüa!

Pidulik:Sagadi mõisa perenaine Krista Keedus rõõmustab selle üle, kui osavalt muuseumi juht Ain Kütt tordiküünlaid süütab.

Kes ees see mees:Hoopis naine! Esimene torditükk maandub Sagadi keskuse müügijuhi Monika Sooneste taldrikule.

Kunstniku suu ei valeta:Kunstnik Anna Litvinova tõdes, et RMK töötajatel on ilusad näod!

Foto

d: R

ASM

US

JUR

KATA

M

55


Sündmused Puhkepäev

Ürituste kalenderKUUPÄEV NIMI ASUKOHT PUHKEALA/KAITSEALA LISAINFO

28.02.2015 Teemapäev „Laastukorv” Pähni looduskeskus HaanjaKarula puhkeala 5300 2181

28.02.2015 Põhja-Eesti talvine jalgsimatk

Oandu looduskeskus, Oandu ümbruse rajad Lahemaa rahvuspark 676 7010, 509 9397

28.02.2015 Põhja-Eesti talvematk Oandu looduskeskus, VõsuOandu matkarada ja RMK OanduIkla matkatee 1. lõik Lahemaa rahvuspark 676 7010, 509 9397

06.03.2015 Aasta lind 2015 – viu Matsalu looduskeskus Penijõe mõisas Matsalu rahvuspark 472 4236

10.03.2015 Looduse ja loovuse ring täiskasvanutele Viimsi looduskeskus Tallinna ümbruse puhkeala 5340 7513

22.03.2015 Sakala tee matkapäev Sakala tee matkarada Sakala puhkeala 513 2994

24.03.2015 Maratonviktoriini päev Aegviidu looduskeskus AegviiduKõrvemaa puhkeala 5344 0549

27.03.2015 Loodusfotopäev Aegviidu looduskeskus AegviiduKõrvemaa puhkeala 5344 0549

31.03.2015 Loodusõhtu Viimsi looduskeskus Tallinna ümbruse puhkeala 5340 7513

01.04.2015 Õppepäev „Röövlinnud – viu aasta”

Aegviidu looduskeskus AegviiduKõrvemaa puhkeala 5344 0549

12.04.2015 Perega loodusesse Taevaskodade matkarada KiidjärveKooraste puhkeala 676 7122


16.04.2015 Märgaladele pühendatud õpilaskonverents

Matsalu looduskeskus Penijõe mõisas Matsalu rahvuspark 507 7369

19.04.2015 Loodusfilmide päev Soomaa looduskeskus Soomaa rahvuspark 526 1924

21.04.2014 Loodushariduspäev Haapsalus Haapsalu, Paralepa mets Matsalu rahvuspark 507 7369

25.04.2015 Looduskasutuse õppepäev Karula rahvuspargi külastuskeskus Karula rahvuspark 5304 3504

25.04.2015 Kevad maalides KeilaJoa park Tallinna ümbruse puhkeala 5340 7513


30.04.2015 Talgupäev AegviiduKõrvemaa puhkeala 5344 0549, 604 7212

01.05.2015 Linnuretk ornitoloogiga Matsalu looduskeskus ja rahvuspargi territoorium Matsalu rahvuspark 472 4236

09.05.2015 Meenikunno kevadmatk Päikseloojangu parkla RäpinaVärska puhkeala 511 9233

11.05.2015 Tea ja tunne! Lihula Matsalu rahvuspark 507 7369


14.05.2015 Istutuspäevad Kauksi looduskeskus Peipsi põhjaranniku puhkeala 5681 5722, 5620 0080

16.05.2015Esivanemate pärandus metsas. Pärandkultuuri õpperaja avamine

Oandu looduskeskus, pärandkultuuri rada Lahemaa rahvuspark [email protected]

23.05.2015 Matk Pühajärve ümbruses Otepää looduskeskuse parkla Otepää looduspark 511 9233

24.05.2015 Kaitsealadepäeva taimeretk Soomaa looduskeskus Soomaa rahvuspark [email protected]

25.05.2015 Kaitsealade päev Vilsandi rahvuspargi teabepunkt Saaremaa 454 6880, 5301 2772


29.05.2015 Rabahommik Hiiumaa puhkeala Hiiumaa puhkeala 5322 9499

31.05.2015 Matk Koigi rabasse Mustjala looduskeskus Saaremaa 527 7421, 457 9737

31.05.2015 Perepäev „Taimede lummuses” Kauksi looduskeskus Peipsi põhjaranniku puhkeala 5681 5722, 5620 0080

Uuri lisa: loodusegakoos.ee

56


Puhkepäev Ürituste kalender

• • •

RIIGIMETS MÜHISEB MÄRTSIKUU JUUBILARIDELE!Andrus PaalKagu regioon metsakasvatus, metsatööline

6.03 55

Valdeko PaatsTaimla- ja seemnemajandus-osakond, traktorist

12.03 50

Tõnis LeoskValgamaa metskond, metsnik-metsakorraldaja

24.03 50

Lii JürgensonIda-Virumaa metskond, metsnik-metsakorraldaja

6.03 30

Tarvo LiivKirde regioon metsakasvatus, metsakasvataja

16.03 55

Tiit KibuspuuKagu regioon metsakasvatus, raietööline

30.03 50

Lauri ValdurJahindusosakond, jahindusspetsialist

10.03 45

Kalev VaskIT-osakond, süsteemiadministraator

20.03 55

Kaido KivikasVändra metskond, metsnik-metsakorraldaja

11.03 40

Ain KüttSagadi metsakeskus, muuseumi juht

24.03 40

Puhkepäev Õnnitlused58


RIIGIMETS MÜHISEB JAANUARIKUU JUUBILARIDELE!Ahto RähnKagu regioon metsakasvatus, metsakasvataja

14.01 35

Vahur VäliEdela regioon metsakasvatus, raietööline

21.01 50

Peep SalumHarjumaa metskond, spetsialist

28.01 65

Jugan KaulerEdela regioon metsakasvatus, metsatööline

15.01 60

Andres MetjerKagu regioon logistika, logistikajuht

23.01 35

Simo KabanenKagu regioon tootmine, forvarderioperaator

28.01 50

Henno VetkaKirde regioon metsakasvatus, raietööline

16.01 60

Mati PrintsmannKagu regioon metsakasvatus, metsatööline

24.01 60

Teet TomsonSiseaudititalitus, siseaudiitor

30.01 45

Igor VarikTaimla- ja seemnemajandus-osakond, traktorist

21.01 55

Vello ÕunEdela regioon metsakasvatus, metsur

24.01 50

Metsaparandustalituse reeperil on sünnipäev. Margus juhatab metsa-parandustalitust alates 2008. aastast. Enne seda polnud see ka võimalik, sest polnud veel talitust ja Margus oli sunnitud töötama Ahtme mets-konnas metsaülemana. Veel varasema aja kohta meil väga palju tõendus-materjali pole – ilmselt on ta kusagilt pärit ja päris mitmes koolis käinud. Kodu on tal Jõhvi kandis. Peale tööaega on Margusel mitmeid hobisid. Päris kindlasti on kollee-gide poolt tuvastatud jahil käimine. Google’i otsing seostab teda ka kalasta-mise, kergejõustiku, ratta-spordi, süstaga sõitmise

ning gomokuga. Ja inter-net ei valeta. Usume siis kõike seda. Põhjalikum kokkupuude metsakuivenduse ja tee-dega algas, nagu öeldud, aastal 2008. Millegi uue ülesehitamine ja käimapanek on suur töö. Algusaastate probleemide asemele on tulnud uued ja töö on pakkunud jär-jest väljakutseid. Ehkki probleeme on jagunud, on need kõik lahenduse saanud. Oleme mõne aastaga veendunud, et Margus oskab ühtviisi hästi käsitseda nii arvutit kui ka labidat. Oma töös pole ta jäänud laua taha protsessi juhtima, vaid liigub ka ise mööda Eestimaad ringi ja hoiab ennast pidevalt töödega kursis. Soovime Sulle edaspidiseks jätkuvat tarmukust! Palju õnne!

Kolleegid metsaparandustalitusest

Margus ReimannMetsaparandus-talituse juhataja

19.01 40


Õnnitlused Puhkepäev 59

RIIGIMETS MÜHISEB APRILLIKUU JUUBILARIDELE!Sirje KaljuveeSagadi metsakeskus, administraator

5.04 40

Margus TikovtLääne-Virumaa metskond, metsnik-metsakorraldaja

22.04 40

Helina TammemägiLõuna-Eesti piirkond, looduskeskuse juht

29.04 40

Elor IlmetViljandimaa metskond, metsaülem

17.04 55

Urmas KoljatIT-osakond, metsanduse IT-spetsialist

24.04 40

Gunnar VolmerKirde regioon tootmine, raietööline

30.04 45

Mati IvaloSaarte piirkond, loodusvaht

19.04 55

Madis TammKagu regioon metsakasvatus, raietööline

28.04 45

Vahur RimmKagu regioon metsakasvatus, raietööline

21.04 45

Rein IlliEdela regioon metsakasvatus, raietööline

28.04 45

RIIGIMETS MÜHISEBVEEBRUARIKUU JUUBILARIDELE!Lauri KristjanKirde-Eesti piirkond, loodusvaht

7.02 30

Viktor JürgensVändra metskond, metsnik-metsakorraldaja

20.02 60

Kaidi MaranLoodushoiuosakond, maastiku-kaitse peaspetsialist

26.02 35

Maarika ErtmannLõuna-Eesti piirkond, loomapargi koristaja

7.02 45

Aare RoosmaEdela regioon tootmine, praaker

23.02 55

Uku ElkenAlutaguse metskond, metsnik-metsakorraldaja

26.02 45

Remo RebaneKagu regioon metsakasvatus, metsakasvataja

10.02 35

Andrus ValgeKagu regioon logistika, logistik

25.02 40

Aivo RohtEdela regioon metsakasvatus, raietööline

28.02 40

Teedo TänavsuuHiiumaa metskond, metsnik-metsakorraldaja

19.02 50

Rauno KruutKirde regioon metsakasvatus, raietööline

25.02 25

50 aastat on möödunud päevast, kui Esko maa-ilmavalgust nägi. Tormi-liste noorusaastate järel leidis ta lõpuks taimla värava ja astus sealt sisse. Alates 1998. aas-tast on tema taktikepi all Eesti metsadesse kas-vatatud sadu miljoneid taimi. Seda, et Esko oma

tööd hästi tunneb, kinni-tab näiteks tõsiasi, et RMK-s toimunud ümber-korralduste järgselt on Esko jätkuvalt paigal. Ta on ühtlustanud töökorral-dust taimlates ning loonud kümnetest pisikestest metskonna taimlatest hästitoimiva taimlate-võrgustiku. Lisaks tööle tunneb Esko hästi ka oma kolleege ning oskab neid aidata ja toetada nii töö-alaselt kui ka tööväliselt.

Jõudu juubilarile RMK metsakasvatajate poolt!

Esko KrinalTaimla- ja seemnemajandus-osakonna juhataja

10.02 50

KUUPÄEV ÜRITUS

21.02 RMK Kõrvemaa Suusamaraton, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele ja RMK töötajatele tasuta.

23.02 Jäärajasõit SK Metsasõbrad karikale Kadrina lähedal Lääne-Virumaal, osavõtutasu klubiliikmetele ja RMK töötajatele 5 €.

01.03 18. Tallinna Suusamaraton Kõrvemaal, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 10% soodsam.

14.03 42. Haanja Maraton, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 10% soodsam.

21.03 SK Metsasõbrad lahtised karikavõistlused võrk-pallis Paide E-Piima spordihallis, osavõtt tasuta.

26.04 RMK Kõrvemaa Kevadjooks, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele ja RMK töötajatele tasuta.

26.04 ACE Xdream I etapp Viimsis, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 20% soodsam.

10.05 33. Tartu Jooksumaraton Otepääl, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 20% soodsam.

15.05 Metsasõbrad multisport Raplamaal, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele tasuta, teistele 20 € võistkond.

23.05 SEB 28. Maijooks, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 4 €.

31.05 SEB 34. Tartu Rattaralli, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 20% soodsam.

Spordiklubi Puhkepäev

Rebane soovitab: hakka sportima!

1. ARSTI JUURDE. Kui oled rebasekutsikas, kes alles teeb esimesi arglikke samme spordi-maastikul, mine kõigepealt arsti juurde ja tee koormustest. Kui mootori hääled paigas, on hiljem vormist parem ülevaade ja oht ennast läbi põletada väiksem.2. RIIDESSE. Osta mugavad riided ja jalanõud, see raha on seda väärt. Marati dressides ja Inkarase tennistes ei ole väga mugav liikumisrõõme nautida.3. SEA EESMÄRK. See ei tohi olla kergesti saavutatav, aga ka mitte ebarealistlik või lausa selline, mille sooritus ohustab tervist. Eesmärki seatakse kaine peaga ja kellegi juuresolekul. Sihiks võib olla maratoni läbimine, saunakaal või liikumispäevade arv nädalas.4. LEIA SISEMINE VÄGI. Ära torma kohe poodi spordigeeli ostma, vaid leia üles oma sise-mised ressursid. Vaata end peeglist – sulle vaatab vastu kaunis sportlik tegelane keskmisest suure-mate sisemiste ressurssidega. Mõõduka liiguta-mise juures just neid energiaks kasutadki.5. SÖÖ MÕÕDUKALT. Et RMK-s töötavad valdavalt vanemad rebased, siis ei tasu liialdada õhtuse söömisega. Vanem rebane toimetab peale

Kuidas saada sportima need, kes seda veel ei tee? Mulluse Kõrvemaa nelikürituse parim RMK sportlane Erkki Etverk annab kümme soovitust.

tööd koduste asjadega ja käib trennis, mille tule-musel söögiisu natuke väheneb. Pärast trenni võtab ta kas ühe õlle, paar silmuvõileiba või joob vett ja närib juurikaid ning läheb magama. Tuge-vamad toidukorrad jäägu hommikuks ja lõunaks.6. VALI ABIVAHEND. Kaalukam rebane valigu abivahendiks suusad, ratta, rullid jms, mis koormab liigeseid vähem. Kui jaksad, siis mäkke jookse, aga alla kindlasti kõnni.7. EELISTA ÕUE. Liigu võimalikult palju värskes õhus, sest see on tervislikum. Kui vaim nõuab ja üksi on igav, kutsu jänesed kampa!8. MÕÕDA PULSSI. Mõõda hommikuti pulssi, et saada infot oma tervisliku seisundi, puhke-vajaduse ja treenituse kohta. Enesetunne võib petta, aga pulss mitte.9. VÕTA MÕNUGA. Võta asja mõnuga ja leia tasakaal liikumise ning puhkuse vahel. Tõsine sportimine ei ole just väga tervislik tegevus, aga elatud aastad on küll täisväärtuslikumad siis, kui end vormis hoiad.10. EI SUITSULE. RMK töötajate hulgas on vähe suitsetajaid, aga võiks püstitada eesmärgi, et RMK saaks suitsuvabaks!

Võta meiega ühendust:[email protected] www.facebook.com/metsasobrad www.metsasobrad.eu

Foto

: RIH

O L

ÜÜ

S

61


Puhkepäev Kilde Sagadi metsamuuseumi fotokogust

Makeri – esimene harvester Eestis metsadesTekst: Ain Kütt Fotod: RMK Sagadi metsamuuseumi arhiiv

Soomes Raumas tegutsenud Makeri OY tuli 1979. aastal turule uue väikeharvesteriga Makeri 33T. Aasta hiljem soetas Nõukogude Liit esimese partii nimetatud masinaid, kusjuures soetajateks polnud mitte metsamajanduse, vaid metsatööstuse üksu-sed. Üks masin eraldati ka Eestile, konkreetselt Rakvere metsakombinaadile, ja seda koos plaa-niga, et see hakkab tööle Oru turbaväljade ja põlevkivikarjääride alal. Paraku ei sobinud pehme pinnas ja antud paigus kasvanud valdavalt kõvera-tüvelised puud uuele masinale kuidagi ning 1981. aasta alguses sai Rakvere metsamajand Makeri enda käsutusse. Seda võib lugeda harvesteride ajajärgu alguseks Eesti metsamajanduses. Nagu ikka uute asjadega kipub olema, nii ei osatud ka Makerile algul täpset ja konkreetset nimetust anda. Algusaastatel kasutati laialdaselt nimetusi „metsatraktor” ja „metsakombain”, sõna „harvester” tuli laialdasemalt kasutusse mõned aastad hiljem peaasjalikult tollase Rakvere metsa-majandi peametsaülema Raivo Helmi eestvõttel.

Tunnis 60 puudOma mõõtudelt oli Makeri tollastest Eesti metsa-des töötanud masinatest väikseim. Kahele 30 cm laiusele roomikule toetuva masina pikkus oli veidi üle kolme meetri, laius umbes poolteist meetrit. Operatsioonisüsteemiliselt oli Makeri võimeline langetama, laasima ja järkama kuni 25 cm jämedusi puid. Erinevalt enamikust täna-päeva harvesteridest ei teostanud lõikamist-järka-mist mitte saag, vaid hüdraulilised lõiketerad, mis kokkusurumise teel puidu läbistasid. Valmis-taja andmetel oli Makeri võimeline vilunud juhi käe all tunnis lõikama ja töötlema kuni 60 puud. Rakvere metsamajandis kasutati Makerit talvel

kuusikutes ja ülejäänud aastaaegadel männikutes. Puistu pidi olema varem hooldatud okasmets, puud peeneoksalised ja võimalikult sirged. Tihti kasutati ka nn kombineeritud meetodit ehk enne Makeri pealeminekut kõrvaldati võsalõikajatega alusmets. Kui tänapäeva harvesterid fikseerivad järgatava sortimendi pikkuse elektrooniliselt, siis Makeril sellist võimalust polnud ja ainsaks mõõdu-puuks oli kabiinis istuva juhi täpne silmavaade. Kuna aga kabiinist oli vaateväli mõnevõrra piira-tud, kippusid järgatud palgid tihtipeale natuke ülemõõtu minema. Selle vältimiseks kaaluti ka teise töölise lisamist, kuid sellest siiski loobuti. Üsna pea suutis masin näidata oma positiivset väärtust. Kui metsamajandis võrreldi sarnastel lankidel toimunud raiete tööefektiivsust mootor-saagidega ja Makeriga töötades, näitasid numbrid mitmekordselt suuremat efektiivsust viimase kasuks. Siiski piiras Makeri laialdasemat kasuta-mist tema tehniline spetsiifika. Kuna masina maksimaalne sõidukiirus oli 6 km/h, siis valiti langid selliselt, et nende kaugus seisuplatsilt ei

1970. aastatel hakkas Eesti metsadesse ilmuma järjest enam lääne päritolu metsatehnikat. Esimesteks pääsukesteks olnud Rootsi päritolu mootorsaagidele ja võsalõikajatele saabusid aegamisi seltsiks kogukamad agregaadid, nagu hüdrotõstukid, kokkuveokärud ja muu tehnika. Aastal 1980 jõudis Eesti metsadesse esimene harvester.

ON MASIN!: Eesti esimene harvester Rakvere metsamajandi maadel tööhoos.

62


Kilde Sagadi metsamuuseumi fotokogust Puhkepäev

PANEB MÕTLEMA: Makeri demonstratsioon-esinemist jälgiv rahvahulk metsaülemate päeval Tudus 1981. aastal. Makeri soolane hind teeb näod murelikuks.

ületanud kolme kilomeetrit. Kuna kohalikud pätid olid meistrid rüüstama ka kodumaiseid metsa jäetud traktoreid, siis Makeri langile jätmisega ei tihanud majand mingil juhul riskida. 1983. aastal ehitati Makeri tarbeks treilerile spet-siaalne garaažiboks, misjärel jõudis harvester ka metskonna äärealadele.

Parem kui 250 mootorsaagi?Nagu tollasele ajale kombeks, tegi ka Makeri mitmeid demonstratsioonesinemisi. Enamjaolt jättis masin vaatajatele igati sümpaatse mulje. Mõneti ootamatult olid Makeri suhtes kõige negatiivsemalt meelestatud metsaülemad. Kõige suuremaks miinuseks loeti masina üli-kõrget hinda, mis oli üle 40 000 rubla. Ühe argu-mendina tõid metsaülemad välja, et selle raha eest saab osta ligi 250 uhiuut Rootsi mootorsaagi. Siiski muretseti veidi hiljem Eestisse veel kaks Makerit, neist üks Järva- ja teine Valgamaa metsamajandile. Kõik, mis liigub, ka kulub. Siinmail täiesti uudse asjana oli tootja paigaldanud masinale töötunnilugeja. Valmistaja poolt olid rangelt ette nähtud korralised tehnilised hoolded erinevate töötundide täitumisel. Üldjuhul suudeti nendest kohapeal ka enam-vähem kinni pidada. Suuri probleeme valmistasid survevoolikud, kuna siinne tavatoodang polnud mõeldud nii suurte surveastmete tarvis. Selle ning ka paljud teised probleemid lahendasid metsamajandi remondi-töökoja meistrid, kes vajalikud varuosad ise valmis meisterdasid.

Vana Tallinnaga varuosade jahil1982. aasta lõppedes täitus Makeril 2000 töötundi ehk masina tehnilise passi järgi jõudis masin oma eluea lõpuni. Selle kinnituseks algasid ka rohked tehnilised probleemid. Masin hakkas igast otsast lagunema ja kohapealne käepäraste vahenditega tehtav remont ei suutnud masinat enam elu-jõulisena hoida. Ühtäkki meenus kellelegi, et Novgorodi oblastis Krestõs asuvas Üleliidulise Metsanduse Mehhaniseerimise Keskinstituudi katsemajandis olevat kasutusel koguni kuus Makerit. Nii suunduski metsamajandi delegat-sioon 1983. aasta algul Novgorodi oblastisse varuosade jahile. Vastuvõtt oli sõbralik ning teise päeva õhtuks olid kaasa võetud Vana Tallinn ja muud eestimaised hõrgutised eeskujulikult oma töö teinud. Üks Makeritest aeti kõrvale ning Rakvere mehed koorisid selle suurima rõõmuga kõigest heast ja paremast paljaks. Suuresti just nende varuosade toel jätkas Makeri tööd kuni 1984. aasta lõpuni, siis sai Eesti esimese harves-teri jaks lõplikult otsa. 1980ndate teisel poolel suudeti Makeri veel paaril korral elustada, kuid see oli juba rohkem episoodiline järelmäng. Kokku töötas ajalooline masin üle 4000 tunni, mis on kaks korda rohkem, kui tootjad ette nägid. Soomlaste jaoks oli see täielik müstika. Eestlaste nutikus ja meisterlikkus oli näidanud end oma parimast küljest. Õnneks ei ole Eesti esimene harvester läinud kõige kaduva teed, vaid on leidnud omale toreda paiga RMK Sagadi metsamuuseumi väliekspositsioonis, kus kõiki huvilisi aastaringselt endaga tutvuma ootab.

Foto

: RM

K SA

GAD

I MET

SAM

UU

SEU

MI A

RH

IIV

63


Raamatu üldosas on juttu meie esiisadest jahimeeste jahilkäikudest, jahipidamise viisidest ja vahenditest ning jahiga seotud ebausukommetest. Teises osas on ülevaade tänapäeva ja endisaja jahiulukitest (15 linnu- ja 15 imetajaliiki), nende seisust aegade jooksul, küttimisest, saagi kasuta-misest ning osast rahvapärimuses. Selgub, et näiteks osasid loomi kütiti mitte liha või naha, vaid rahvamedit-siini pärast. Nii arvati näiteks, et jänesesapp toob hea une. Ajalehele „Vooremaa” rääkis Ilmar Rootsi, kes ka ise eluaeg jahimees on

olnud, et juba 1980. aastatel hakkasid talle huvi pakkuma Eesti kirjandus-muuseumi rahvaluulekogusse talleta-tud tekstid, milles rohkesti viiteid jahipidamisele ja ulukitele ning viimastega seotud ebausukommetele. Ajapikku „sukeldus” Rootsi teistegi muuseumide kogudesse, et mõista, mida jahipidamine meie esivanemate jaoks tähendas. Leitud killud on tal kirjas kahelt poolt täis kirjutatud karto-teegisedelitel, mida kogunes kokku kaheksa kastitäit. Kastides leiduva materjali põhjal on Rootsi varem avalda-nud raamatu „Tuli susi soovikusta”.

Fred Jüssi 80 – see sündmus andis põhjust paljudeks intervjuudeks mehega, kelle pea iga lause on sentents. Fred Jüssi sünnipäeval esitles kirjastus SE&JS Kirjastus kahte tema raamatut: „Vaikuse maastikud. Fred Jüssi mõtteid” ja „Kivimustrid”.

„Vaikuse maastikud” sisaldab valikut Fred Jüssi mõtteid, esseid ja fotosid. Avaldamisele tuleb ka Fred Jüssi värske intervjuu, mille ta andis Hedi Rosmale.

Tunned sa inimest kui liiki läbi ja lõhki?Fred Jüssi: Ei. See pole üldse võima-likki. Ma tunnen inimest väga põhjali-kult küll, aga see põhjalikkus seisneb selles, et tuleb olla valmis igasugusteks üllatusteks. Tuleb olla valmis ootama-tuteks kannapööreteks, ootamatuteks mentaalseteks muutusteks, väärtus-hinnangud võivad üleöö muutuda. Kui minult küsitakse, kas on võimalik maailma muuta, siis ma vastan ikka, et muidugi on – kui sa sellele küsimusele

vastust otsides pöörad pilgu sissepoole ja hakkad selles maailmas ringi vaa-tama. Seal annab mõndagi muuta – ja siis sa oled ju muutnud maailma. Ega maailm ei ümbritse meid, maailm sisaldab meid. Meie olemegi maailm.

Raamatu „Kivimustrid” kohta lausub Fred Jüssi nii: „Siin, aulik lugeja, üks väike valik ülesvõtteid mu retkedelt ja rännakutelt. Pildid samblikest kividel ning kaljudel. Kivimustrid ja nende mustrite lood. Kui tahad oma elamu-sest teha veel kellegi teise elamust, siis võtab kivimustrite pildistamine palju aega. Siin ei ole vaja tabada hetke, vaid jäädvustada nägemust. Üksipäini oma rada astudes võid varemseatud eesmärgi ahvatlustele ohverdada, aga mõne linnukalju või mäetipu poole rühkivate kaaslaste kannatlikkust ei ole sünnis proovile panna. Sest päike veereb ja retkekaaslaste aeg, kord kulutatud, on tõesti ainus, mida neile kuidagi tagasi anda ei saa.”

JAHT JA ULUKID RAHVAKULTUURIS

Ilmumisaasta: 2015 Lehekülgi: 327 ISBN: 9789949336586

VAIKUSE MAASTIKUD. FRED JÜSSI MÕTTEID

Ilmumisaasta: 2015 Kirjastus: SE&JS Kirjastus Lehekülgi: 160 ISBN: 9789949954780

KIVIMUSTRID

Ilmumisaasta: 2015 Kirjastus: SE&JS Kirjastus Lehekülgi: 160 ISBN: 9789949954773

Vaikuse maastikud. Fred Jüssi mõtteidKivimustrid

Jaht ja ulukid rahvakultuurisIlmar Rootsi

Fred Jüssi

Puhkepäev Metsamees soovitab: raamat64


Ristsõna PuhkepäevM

etsa

mee

s nr

120

rist

sõna

lahe

ndus

: VAL

GUSE

VÕI

T

Foto

: JÜ

RI P

ERE

65


Looduskaitse tööjuht Martin Tishler

Sagadi metsa keskuse info spetsialist Anne Merivald

Sagadi muuseumi varahoidja Pille Bergström

Kalakasvatuse spetsialist Ivar Tallerman

Sagadi hotelli administraator Valentina Keivabu

Juba eelmise aasta kevadel alustas looduskaitsetalituses looduskaitse tööjuhina tegevust Martin Tishler. Martini tööpiirkond on Saaremaa ja Hiiumaa ning tema peamised tööülesanded on seotud poollooduslike koosluste, eriti loopealsete taastamise ning

muude praktiliste töödega kaitstavatel aladel. Martin on lõpetanud Eesti Maaülikoolis maastikukaitse ja hoolduse bakalaureuseõppe ning loodusvarade kasutamise ja kaitse magistriõppe. Hetkel on tal sealsamas käimas metsakasvatuse doktoriõpe, plaanitav lõputöö keskendub turberaiete ökoloogilismajanduslikule analüüsile. Martini hobideks on võrkpall, sulgpall ning matkamine.

Alates augustist töötab RMK Sagadi metsakeskuses infospetsialistina Anne Merivald. Anne on põline läänevirumaa

lanna, kes omandas kõrghariduse maaülikoolis aianduse erialal ning õppis LääneViru rakenduskõrgkoolis ärikorraldust. Anne on töötanud klienditeenindaja ja juhiabina. Tema tööalased huvid ja hobid – personalitöö, fotograafia ja kujundamine – annavad suurepärase baasi just Sagadis töötamiseks. Anne peres kasvab kaks last.

Alates sellest aastast vastutab Sagadi metsamuuseumi kogude eest varahoidja Pille Bergström. Pille on Sagadi

kanti jõudnud Tallinnast ning viimased aastad on tema kodu Sagadi ja Palmse vahel kauni Oruveski järve kaldal. Varasem kümneaastane muuseumitöö kogemus on Pillel Teatri ja Muusikamuuseumist, hiljem on ta töötanud raamatu pidaja ja personalispetsialistina. Pille hallata on metsamuuseumi ja härrastemaja säilikud – kokku umbes 25 000 fotot, dokumenti, eset jm museaali.

Põlula kalakasvatuskeskuses töötab alates sügisest kala kasvatuse spetsialistina Ivar Tallerman. Eesti Maaülikoolis kalakasvatust õppinud Ivar töötas Põlulas ka varem, aastatel 2011–2013. Ivar osaleb kalakasvatustöödes ning hoolitseb kalade märgistamise ja märgis

tatud kalade taaspüügiteabe kogumise ning kalakasvatusinventari heakorra eest. Ta on aktiivne kaitseliitlane, kelle hobideks on lisaks militaarspordile ka jahindus, kalapüük ning rahvatants.

Alates jaanuarist töötab Sagadi metsakeskuses hotelli administraatorina Valentina Keivabu. Valentina senine

töökogemus on seotud eelkõige klienditeeninduse ja hotellindusega. Tema eelmiseks töökohaks oli Aqva Spa Rakveres ning töö kõrvalt õpib ta alates 2012. aastast kaugõppes hotellimajandust. Valentina tugevuseks antud erialal on ka väga hea keelteoskus – ta valdab eesti, vene, saksa ja inglise keelt. Valentina on emaks pojale ja tütrele.

Uued töötajad66


Võistlusi toetavad

kutsub

RMK · Riigimetsa Majandamise KeskusToompuiestee 24, 10149 Tallinn, Estoniatel +372 676 7500, faks +372 676 [email protected] · www.rmk.ee

Järgmine MetsameesJärgmine Metsamees ilmub maikuus, siis jagame soovitusi puhkehooajaks. Lükkame ümber metsa-selektsiooniga seotud müüte ning uurime, kuidas näevad välja põhilised metsakahjurid.

Documents

Metsamees 122 (veebruar 2015)