Linnumapp

Mesimummide rühm

2019

METSVINT

SISUKORD

1. METSVINDI TUTVUSTUS ...................................................................................................................... 3

Välimus ................................................................................................................................................ 3

Kus ja millal võib lindu kohata? ........................................................................................................... 3

Pesitsemine ......................................................................................................................................... 4

Toitumine ............................................................................................................................................ 4

Laul ...................................................................................................................................................... 5

2. LUULETUSED METSVINDIST ................................................................................................................. 6

Metsvint .............................................................................................................................................. 6

Rõõmus vihmalind ............................................................................................................................... 7

3. JUTUD METSVINDIST ........................................................................................................................... 8

„Metsvint“ – Rein Saluri ...................................................................................................................... 8

Lühijutt arvutist kuulamiseks - Metsvint ja tema laul ........................................................................ 8

Metsvint .............................................................................................................................................. 8

4. VANASÕNAD JA MÕISTATUSED .......................................................................................................... 9

5. HÄÄLDAMISHARJUTUSED .................................................................................................................. 10

6. MÄNGUD ........................................................................................................................................... 11

Metsvindi pusle mängud arvutis mängimiseks ................................................................................. 11

7. TÖÖLEHED JA ÜLESANDED ................................................................................................................ 12

Tööleht 1 - Arvuta ning värvi metsvint. ............................................................................................. 12

Tööleht 2 - Värvi metsvint. ................................................................................................................ 13

Tööleht 3 - Lahenda ristsõna. ............................................................................................................ 14

Tööleht 4 - Ühenda nimetus õige kehaosaga. ................................................................................... 16

1. METSVINDI TUTVUSTUS

Välimus

Metsvint on varblasest veidi väiksem. Isaslind on sulestiku järgi kergesti äratuntav. Isalinnu

lagipea on sinakashall, põsed ja alapool punakad, eesselg kastanpruun. Emalind on

rohekaspruun, rohekashalli alapoolega. Tiival on mõlemal kaks laia valget vööti. Nokk

võrdlemisi lühike ja kooniline.

Kus ja millal võib lindu kohata?

Metsvint on levinud kogu Euroopas. Metsvinti võib kohata iga liiki ja tüüpi metsades, aedades

ja parkides, aga ta eelistab sega metsatukki, hõredaid kuusikud ja palumännikuid, eriti kui nende

läheduses leidub lehtpuusalku ja põõsastikke. Tegutseb peamiselt puu otsas, aga ka maas, kus

liigub kiirete kergete hüpetega või kõndides.

Metsvint kohaneb kiiresti inimeste liikumisega ja muutub hämmastavalt julgeks, otsides

mõnikord teerajal toitu paari sammu kaugusel mööduvast inimesest.

Eestisse saabuvad metsvindid märtsi viimasel nädalal või aprilli algul. Isaslinnud tulevad varem

kui emaslinnud. Lahkuma hakkavad augustis – septembris. Noored lahkuvad enne vanemaid.

Talvitumisalad asuvad Vahemere maades ja Atlandi ookeani idarannikul

Pesitsemine

Pesa ehitab ainult emaslind. Isaslind toob pesaehitusmaterjali. Põhiliselt isaslind valvab ja

kaitseb oma territooriumi. Pesa valmimiseks kulub 6–7 päeva. Kausjas pesa toetub puutüve ja

oksaharu vahele või asetseb jämedal rõhtsal oksal tüvest pisut eemal. Pesa on peamiselt

samblast ja samblikust. Väliskihis leidub rohkesti peeni kasetohuliblesid, ämblikukookoneid ja

samblikke. Sisevooderdis koosneb peentest kõrtest, karvadest, jõhvidest ja sulgedest.

Metsvindil on aastas kaks kurna ehk munade komplekti. Esimene kurn on aprilli keskel või

mais, teine kurn on juuni keskel. Esimeses kurnas on 4–7 muna, teises on mune vähem. Munad

on helesinakad ja tumedate tähnidega. Kohtab ka roosakaid ja valgeid mune.

Emalind haub 12–14 päeva. Haub ainult

emalind; sel ajal peab ta ise ka toitu hankima.

Poegi toidavad aga mõlemad vanemad. Pojad

lahkuvad pesast tavaliselt 13.-14. elupäeval,

kuigi ei oska veel hästi lennata. Pärast pesast

lahkumist tegutsevad noored linnud algul pesa

lähemas ümbruses ning hoiduvad üksteise

lähedale, kuni neid veel toidetakse. Siis eemalduvad nad vähehaaval ja liituvad teiste

pesakondadega.

Suguküpsus saabub metsvintidel juba järgmisel kevadel, vähem kui aasta vanuselt.

Toitumine

Metsvint on valdavalt teratoiduline. Ta sööb mitmesuguseid seemneid. Ta sööb ka taimede

pungi ja marju. Seevastu poegadele toidab ta peaaegu eranditult putukaid. See tõendab, et

vindid on arenenud putuktoidulistest lindudest ja läinud hiljem üle taimetoidule.

Laul

Metsvindi kiiretempoline laul on lühike. Seda laulu on rahvas ilmekalt edasi andnud lausega

"siit siit siit siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirru tikk".

Vahel on kuulda rasvatihase hüüdu meenutavat "pink-pink" või "vint-vint" ja mõnikord

niinimetatud rüüpimist: rütmiliselt korratavaid "rüüi-rüüi-rüüi" helisid. Enamasti rüübib

metsvint pesa lähedal päikseloojangu ajal või pilves ilmaga.

Metsvint alustab laulmist varahommikul (24-45 minutit enne päikese tõusu) ja lõpetab õhtul

(10-20 minutit enne päikese loojumist). Laulmise ajal istub ta tavaliselt oksal. Metsvindil

eristatakse mängulaulu, territooriumilaulu ja võitluslaulu.

Isaslinnud laulavad ka pärast poegade koorumist. Kui noor vint ei kuule pärast koorumist

isaslinnu laulu, siis ei pruugigi ta laulmist korralikult ära õppida.

Metsvindi laulu võib kuulda tema saabumisest alates kuni juuli teise pooleni, enamik linde

aga lõpetab laulmise juba juuni lõpul.

Kuula metsvindi laulu:

https://www.youtube.com/watch?v=RMNLiLHdTrc

https://www.youtube.com/watch?v=iH6FQ6Rv2mQ

http://www.loodusheli.ee/ET/loomaliigid/linnud/taxonid=316&speciesid=385

2. LUULETUSED METSVINDIST

Metsvint

Peep Veedla

Metsvint kõikjal jääb meil ette,

kui on kevad jõudnud kätte.

Tema laulu kostub kuid

seal, kus kasvamas on puid.

Millega ta teistest üle?

Teisi niivõrd palju pole.

Vindi arvukus on uhkem,

kahest miljonistki rohkem.

Laul ei ole vindil pikk,

kuid vali, lõpus terav „tikk“.

Ta kohta levinud on müüt,

et vihma nõiub tema „trüüt“.

Ja kui ta pingib „pink pink pink“,

siis kutsub: „tule, teine vint!“

Ning lisaks – uskuge te mind,

metsvint on väga ilus lind!

Rõõmus vihmalind

Heljo Mänd

Sink-sank, sink-sank,

siin on värske raielank.

Ärge minge puude varju,

lagedal on rohkem marju.

Kuule, tüdruk, nopi, nopi,

ära kõiki suhu topi!

Maial musi mustakirju,

laisa jaoks ei järku marju.

Tehke võidu! Tehke võidu!

Igav noppida on muidu.

Nii-nii, sink-sank,

ongi tühi raielank.

3. JUTUD METSVINDIST

„Metsvint“ – Rein Saluri

Metsvindi pilti tasub küll meelde jätta. Sest metsvinti on palju isegi linnaparkides. Ja kevadel

kuuleb tema laulu igal pool. Vanasti olevat rahvas rääkinud, et metsvint laulab sedamoodi:

„Siit-siit-siit-siit metsast ei tohi sa võtta mitte üks pirru tikk.“ Pird on peenike puulaast ja puude

otsas ongi vindi pesa. Pesa ehitab ta hoolega. Punub väljapoole samblikku ja ämblikuvõrku,

seest vooderdab kõrte ja sulgedega. Linnalinnud tassivad pesasse kõike, mis külje alla kõlbab.

Metsvint püüab poegadele palju putukaid ja seepärast peetakse teda kasulikuks. Putukad teevad

ju inimese kapsastele ja kartulitele liiga. Metsvint ise muidugi ei tea, et ta inimesele kasu toob.

Putukas ka ei tea, et ta inimesele kahju toob. Igaüks lihtsalt tahab süüa. Kui linnud tulevadki

inimesele appi, siis teevad nad seda täiesti juhuslikult. Nii et igasugune kasu ja kahju on

looduses üks kahtlane asi.

Lühijutt arvutist kuulamiseks - Metsvint ja tema laul

https://arhiiv.err.ee/vaata/linnulaul-linnulaul-19-metsvint

Metsvint

Lepalind, rüüts, vint, vihmalind

Metsvinti, aedpalulindu, punarinda ja teisigi punaka sulestikuga värvulisi on nimetatud

lepalindudeks. Nii nimetatud lepalind kui ka verekarva punaka puiduga lepp lähtuvad ühisest

läänemeresoome sõnatüvest, mis tähendab verd. Legendis on selline värvus saadud heateo eest

Kristuselt ristil. Sama heateomotiiv seostub ka leevikese, punarinna ja käbilinnuga. Metsvindi

tõtlikku ning rütmikat laulu on mitmeti sõnastatud. Linnuliigi rahvapärased nimetused rüüts,

krüits, rüütel, vint matkivad tema kutsehüüdu. Kuna sellist häälitsust võib metsvindil kuulda

rohkem jahedapoolse pilves ilmaga, on seda peetud ilmamuutuse (vihma, külma ilma)

ettekuulutajaks.

4. VANASÕNAD JA MÕISTATUSED

• Miks on lepalinnul kurgualune punane?

Kui Jeesus risti peal rippus, siis üks väike hall lind tahtis teda sealt päästa. Ta katsunud

naelu välja nokkida, siis veri tilkunud talle kurgu alla ja kurgualune jäi sestsaadik

punaseks. Teda hüütakse lepalinnuks.

• Kui metsvint laulab, on pajukoor lahti.

• Lepalinnu saabudes hakkavad lepad lehtima.

• Lepalinnu pesa ei tohtinud kiskuda, lehmad hakkavad verd lüpsma.

• Vint tohib ainult lepalehe pealt juua ja kui sealt võtta ei ole, siis hakkab vihma sadama.

• Rüütel on pisike lind, seljast läheb viir; muidu on nii suur see värbki. Rüütel rüüdib tieb

„Rüüt“, „rüüt“, kas vihma ja külma tuleb.

• Kui vint lirtsub, tuleb sadu, karjub ta aga kõvasti: „Riü, riü“, siis on äikest oodata.

5. HÄÄLDAMISHARJUTUSED

• Vindi laul: „Siit-siit siter Juti sei tamme tiks.“

• „Siit metsast, siit metsast ei tohi võtta mitte üks tikk, mitte üks tikk!“

• „Siit, siit, siit, säält, säält, säält, Kiviränga Mareda piimapütt.“

• Lepalind laulab: „Viit, viit, viit Viiderna Liisa piimapütt.!

• Vindi laul: „Tiit, Tiit, Tiit! Kiigu, kiigu, kiigu, kiigeõrs pikk!“

6. MÄNGUD

Metsvindi pusle mängud arvutis mängimiseks

Iga pusle juures saab raskusastet ise muuta. Selleks tuleb vajutada pusle paremas nurgas

olevat nuppu „Play As“ ning valida sobiv pusletükkide arv.

• 12 pusletükki

https://www.jigsawplanet.com/?rc=play&pid=3e397b793a3a

• 12 pusletükki

https://www.jigsawplanet.com/?rc=play&pid=0ad8b89ba5e2

• 24 pusletükki

https://www.jigsawplanet.com/?rc=play&pid=04c1e039215b&pieces=24

• 24 pusletükki

https://www.jigsawplanet.com/?rc=play&pid=11da424a7de6&pieces=24

• 36 pusletükki

https://www.jigsawplanet.com/?rc=play&pid=3cf20d63b107

7. TÖÖLEHED JA ÜLESANDED

Tööleht 1 - Arvuta ning värvi metsvint.

1+2

5-2

1+1

2+2

6 VALGE

3+3 7-1

4-3

Tööleht 2 - Värvi metsvint.

Tööleht 3 - Lahenda ristsõna.

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

1. 3.

2.

7.

.

5.

6.

4.

8.

Ristsõna vastused:

1. Muna

2. Pesa

3. Tiivad

4. Isaslind

5. Teravili

6. Emaslind

7. Nokk

8. Putukad

Lahendus ülevalt alla - Metsvint

Tööleht 4 - Ühenda nimetus õige kehaosaga.

SABA

NOKK

JALAD

PEA TIIVAD

SILM

KERE