Mida õppida peegelmaailmast?

Mida õppida peegelmaailmast?

Novi Arengukeskus www.novi.ee


Peegelmaailm• Saan ennast peeglist

uurivalt vaadata• Saan peeglist

vastuvaatavat maailma muuta


Aluseks ja suunajaks on TUNNESüvenenumalt peaks peeglisse vaatama kui:• Tugev negatiivne emotsioon (viha, kurbus,

solvumine jms) • Ühed ja samad teemad kipuvad kordumaMina olen teinud endale sellise reegli, et kui sarnane

olukord kordub juba kolmandat korda, siis ma analüüsin selle läbi.


3 põhjust tunnete tekkimiseks:1. Meid ärritab teistes see, mis meis endas ka

olemas on;2. Meid ärritab teistes see, mida me iseendas alla

surume 3. Meis tekitab tundeid varjatud sõnum, mida me

teis(t)e käitumisega saame


1. Mis meis endas ka olemas onKõige levinum arusaam on, et „kes teisele ütleb, see ise on“ või

„pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad“. See tähendab, et meid ärritab teistes see, mis meis endas ka olemas on. See võib nii olla, aga ei pruugi. Kui me oleme tõsiselt häiritud kellegi julmast teguviisist, mida meedias kajastatakse, siis see ei tähenda, et meis endas on ka tingimata sellist julmust. Kindlasti mitte! Minu kogemuse järgi on see tegelikult kolmest põhjusest kõige harvemini esinev. Küll aga ei tasu seda muidugi kohe kõrvale heita, kui ennast analüüsida.


2. Mida me iseendas alla surume Meid ärritab teistes see, mida me iseendas alla surume.

Näiteks inimene, kes seltskonnas on pigem vaikne ning ei võta sõna, ärritub sellise inimese peale, kes iseenesestmõistetavalt tähelepanu keskpunkti asub ja endal ei olegi midagi tarka öelda (nii tundub talle).


3. Varjatud sõnumMeis tekitab tundeid varjatud sõnum, mida me teis(t)e

käitumisega saame. Sügavamal juhul on meil kinnistunud mingi alateadlik usk teiste ja enda suhetesse ning me tõlgendame teiste sõnu ja tegemisi vastavalt sellele usule. Ja ma isegi ütleksin, et me mõjutame teisi vastavalt käituma. Siinkohal võiks tuua lihtsa näite koolikiusamisest. Millegipärast kiusajad mõnda last kiusavad, aga paljusid teisi mitte. Ilmselt oleme me kõik kogenud seda, kuidas mõni inimene toob meis välja parima, mõni aga halvima.


Kui me aktsepteerime asjaolu, et ebameeldivuste puhul tähelepanu teistelt hoopis iseendale suunata, siis omandame me oskuse enda reaalsust vastavalt oma soovile kohandada. Lisaks kanname me

palju vähem või üldse mitte igapäevaselt kaasas erinevaid kibestumisi, solvumisi,

kurbust ja viha.


Võimalused analüüsiks1. Kõige lihtsam samm:Robert Merton võttis 1960. aastate lõpul kasutusele mõiste

isetäituvad ennustused. Selle loogika järgi kujundavad tegelikke tulemusi inimeste ootused nende tulemuste suhtes. Inimene ise saab oma mõtetega asjade käiku mõjutada. Kui sul on ootus, et asjad lähevad halvasti, siis sa suurendadki seda halvastimineku tõenäosust oma käitumisega. Mina nimetan seda nii, et inimesel justkui oleks konks küljes, mis haagib vastava tulemuse.


Isetäituv ennustusKui Sul on negatiivseid kogemusi, mis kipuvad korduma,

siis vaata otsa enda eeldustele – kas Sa eeldad, et asjad lähevad hästi või mitte? Kui tabad ennast sellelt, et tõepoolest, Sul oligi väike eelarvamus, siis mõistad, et Sinu võimuses on seda edaspidi muuta.


Isetäituv ennustusKõige lihtsam samm on kujundada endale positiivne isetäituv

ennustus: • Ma usun, et kõik läheb hästi;• Ma olen avatud uuele lahendusele, see võib olla kasulik;• Ma usun, et ma võin teda usaldada;• Ma annan talle võimaluse jne.Luba endal seda uskuda, anna võimalus sellel ennustusel

täituda.


Isetäituv ennustusKui see samm harjutamisel ei anna tulemust või tunned

kohe, et tahad teemat põhjalikumalt käsitleda, siis võid valida järgmiste võimaluste seast sobivaima või katsetada kõiki.


Kas pada sõimab katelt?Et mõista, kas Sind tõepoolest häirib miski, mis Sinus

endas ka olemas on, tuleb seda endalt otse küsida. Küsi järgmiselt:

• Mida ma tunnen?• Mis mind tema käitumises paneb nii tundma? (võid

kohe kasutada ka tunde sõna: ärritab, solvab jne)• Kas mina olen kunagi samamoodi käitunud?


Kas pada sõimab katelt?Kui Sul on usaldusväärne inimene, kes Sinuga aus on, siis võid

viimast küsimust küsida ka temalt. Kõrvalseisjal võib olla kergem sellele küsimusele vastata, kui iseendal.

Kui vastus on jah ning võib-olla isegi tulevad Sulle mõned korrad meelde, siis ülesanne ongi täidetud. Reeglina inimene mõistab olemuslikult, mis on läinud valesti ning ei korda ka ise enam oma vigu. Selle käitumise konstruktsioon kaob temas ära ning ta ei haaku enam ka teiste sarnase käitumisega.


Kas ma surun endas midagi alla?Kui eelmise harjutuse viimase küsimuse vastuseks

oli „ei“ ja pole põhjust selles kahelda, siis tasuks uurida järgmist võimalust. Alustame algusest ja läheme uute küsimustega edasi:


Kas ma surun endas midagi alla?• Mida ma tunnen?• Mis mind tema käitumises paneb nii tundma? (võid kohe kasutada

ka tunde sõna: ärritab, solvab jne)• Miks see vale on, mida ta teeb/kuidas ta käitub?• Mis minu meelest õige on?• Kas selline uskumus aitab mind või pigem takistab elus?• Mida mina võiksin teha?


Kas ma surun endas midagi alla?Tihtipeale seisneb eriarvamus erinevates tõekspidamistes, üks

inimene on kasvanud üles ja elanud ühtede tõekspidamistega, teine teistega. Me ei pea hakkama oma tõekspidamisi muutma tühja-tähja pärast, küll aga tasub vaadata, et ega need ei ole liiga jäigad. Küsimuste tulemusena võime taibata, et meil on sellelt teiselt inimeselt midagi õppida.


Varjatud maailmapiltSellega tasub tegeleda siis, kui:- saanud vähem või rohkem haiget (oleme solvunud, kurvad, õnnetud)- eelmised võimalused lahendamiseks ei sobi või selgust ei toonud- tunned vastuolu maailmaga, näiteks et Sind ei hinnata piisavalt kas

mingis kindlas valdkonnas või üldisemalt, tunned põhjendamatuid tundeid nagu süü, alaväärsus vms.


Varjatud maailmapiltVarjatud maailmapilti saab seostada uskumuste teemaga, sisuliselt me

usumegi, et mingid asjad on nii ja mitte teisiti. Seetõttu saab kasutada samu küsimusi, mis aitavad leida negatiivseid mõttemustreid:

• Mida ma tunnen?• Miks ma nii tunnen?• Mida see ütleb minu või minu elu kohta?


Varjatud maailmapiltReeglina aitabki selline ahhaa-hetk asjad õigesse

perspektiivi panna ning edaspidi käitume enamasti juba iseenesest vastavalt sellele, mida me olukorrast õppisime.


Varjatud maailmapiltJagan aga siinkohal Sinuga ühte

harjutust, mis on sellisteks probleemideks, kus inimest vaevab mingi ebakõla või põhjendamatu tunne. Süü- ja alaväärsustunne on neist ilmselt kõige levinumad.


Varjatud maailmapilt: harjutusHarjutuse eesmärgiks on lihtsalt ennast

ümberprogrammeerida. Seda harjutust võib teha kahekesi, üks juhendab ja teine teeb. Aga saab ka üksi, loe harjutus läbi ja lase kujutlusel toimida.


HarjutusPane silmad kinni ja kujuta ette, et seisad trepi ees, mis viib alla. Trepil peaks

olema vähemalt viis astet, aga kui soovid, et trepp oleks pikem, siis vali endale sobiv pikkus. Enne, kui hakkad mõttes trepist alla minema, siis püstita endale ülesanne. Näiteks kui inimene tunneb, et ta saab välismaailmast pidevalt impulsse, justkui poleks ta piisavalt tubli, siis ülesanne, mille ta endale püstitab on:

Ma soovin näha, kust see probleem, et teised ei pea mind piisavalt tubliks, alguse on saanud.


HarjutusÜlesanne peab olema püstitatud selgelt ja ilma kahtlusteta, sisemise jõuga. Nüüd astu trepist allapoole ning loenda astmeid 5-4-3-2-1-0 (või nii palju, kui Sinu trepil

astmeid on).Sinu ees on pikk koridor, kus mõlemal pool on uksed. Mine nii kaua mööda koridori, kuni Sa

leiad üles ukse, mis on natuke paokvel või täiesti avatud. See viib Sind kohta, kust probleem on alguse saanud. Astu uksest sisse ja vaata, mida Sa näed. Kui oled visuaalne inimene, siis näed tõenäoliselt konkreetseid pildikesi, kui auditiivne, siis võid kuulda juttu või lauseid, kui taktiilne, siis pigem lihtsalt tunnetad.


HarjutusSee olukord mida näed/kuuled/tunnetad võib olla reaalne Sinu elust,

aga see võib olla ka nagu lõik filmist või muinasjutust. See pole tähtis, see on alateadvuse harjutus ning alateadvus valib ise endale sobiva viisi. Kuna tegeleme probleemiga, siis tõenäoliselt näed midagi ebameeldivat, kas keegi ütleb Sulle midagi või tunned ennast mingis olukorras kehvasti.


HarjutusSinu ülesanne: muuda see olukord positiivseks, mis iganes see selles olukorras

ei ole. Näiteks, kui keegi ütleb Sulle kehvasti, kujuta ette, kuidas ta hoopis kiidab Sind. Usalda oma alateadvust, vali see viis, mis tundub õige ja muuda vastavaks. Nii asendad probleemse tunnetuse positiivse tunnetusega.

Kui see on tehtud, siis lahku sellest ruumist hea tundega, pane uks enda järel kinni, tule läbi koridori, trepist üles – 1-2-3-4-5 ja ava silmad.


Veel soovitusiVahel oleme kellegi peale nii vihased või solvunud,

et me ei tahagi sellest tundest loobuda. Tahame teist süüdistada ja võimalik, et ka emotsionaalselt karistada. Sellisel juhul me peame võtma ennast kokku ning sundima ennast olukorraga tegelema. Tunne lahtub alles siis, kui oleme selle negatiivse olukorra enda kasuks pööranud, st. sellest õppinud. Töölehel on ka kaks tehnikat, kuidas tunnetega toimida.


Veel soovitusiKui tekib mingi süü-, alaväärsus vm tunne, siis

fikseeri see ära: ahah, tuli jälle peale; aga ära samasta ennast sellega. Käitu nagu mingi vana tuttavaga, keda küll nimepidi tead, aga mingit kontakti temaga ei hoia ja tänaval rääkima ei lähe. Hoia selle tundega distantsi, see tunne ei ole tegelik Sina.


Veel soovitusiOlen kuulnud väljendit, kui inimesed ei saa oma olukorda muuta, et „eks

ma pean siis oma suhtumist muutma“. Oma suhtumist on raske jõuga muuta, kui selle all on inimese väärtused ja tõekspidamised. See võib tekitada allasurutud viha. Pigem ikkagi läheneda sellele olukorrale läbi eelpooltoodud harjutuste ning üritada olukorrast õppida. Läbi selle muutub energia meis endis ja ka teised hakkavad meiega teisiti käituma.


Veel soovitusiMe areneme läbi elu, õpime enda kohta ikka ja jälle midagi uut. Olen

näinud kahte viisi käitumist, mis eriti hästi ei toimi. Üks on see, kui võetakse eneseanalüüsi, kui mingit kindla tähtajaga projekti - selleks ajaks peab kõik tehtud olema. Ja teine viis on, kui inimesed nagu upuvad enda uurimisse. Meis kõigis on palju avastamist, aga ka elu tahab elamist! Kõike tasub teha rahulikult ja omas loomulikus rütmis.


Järgmiseks nädalaks1. Sa võiksid leida inimese, kes otseselt Sinu

plaanidest ja tegevustest veel ei tea. Näiteks ema, isa või mõni sõber. Räägi talle mõnest oma eesmärgist ning sellest, mida oled viimasel ajal selle saavutamiseks ette võtnud. Vaata, mida ta Sulle peegeldab. See on hea test! Kui aga tunned, et ei taha kellelegi midagi rääkida, siis küsi endalt, et miks?

2. Astu vähemalt kaks sammu oma eesmärgi poole.


Kohtumiseni!

Documents

Mida õppida peegelmaailmast?