Miks midagi ei tehta? Miks on rohi niitmata? Miks on teed auk-likud? Miks midagi ei toimu? Mis see volikogu istub seal vallama-jas, kui ta midagi ei tee? Need ja mustmiljon sarnast on tavapära-sed küsimused, mis kõlavad, kui midagi kehvasti või tegemata on.

Vastus on ikka ja alati üks ja seesama: nii, nagu valija, nii ka volikogu.

Vallavolikogu on just nii töökas, võimekas ja tark, milliseks valijad tema teevad.

Möödunud korral käis Nissi vallas valimas pisut üle poole valimisõi-guslikest vallaelanikest. Väga suur osa vallarahvast jäi ükskõikseks. Ka volikogu kukkus välja samasu-gune. Suur osa volikogu liikmetest on volikogu töö vastu ükskõik-sed. Mõni vallavolinik ei osale enamasti volikogu istungitelgi. Vahel ilmutakse küll kohale, aga

huvi valla asjade vastu puudub: arutelust osavõtu asemel loetakse lehte või lastakse pärast istungil osalemise registreerimist lihtsalt jalga. Mõni jällegi on enamasti kohal, aga tuleb justkui teisest ilmast, ei jaga päevakorra teema-dest ööd ega mütsi. Et ennast ise teemaga kurssi viia või – hoidku jumal – ise oma seisukoht kujun-dada, selleks puudub jaks ja tahe. Kuid mille poolt hääletada, kui sa teemast midagi ei tea või ei tahagi teada? Ükskõiksete jaoks on see loll küsimus. Loomulikult tuleb hääletada, nagu kästakse; või kui lubatakse vabalt hääletada, siis vastavalt “kambavaimule”.

Ükskõiksetele vallavolinikele oma hääle andnud inimesed on kõige rohkem petta saanud.

Pole olemas ideaalinimesi, kellel on alati õigus ja keda pimesi jär-gida võiks. Sellepärast valitaksegi Nissi vallas viisteist volikogu lii-get, et nad kõik on isikliku parima äranägemise järgi otsuseid teek-

sid. Parimal juhul on kõik viisteist vallavolinikku iseseisva mõtle-misega inimesed. Ja kui suurem osa viieteistkümnest iseseisvast volikogu liikmest jõuab samale seisukohale, siis see ongi volikogu seisukoht ja otsus.

Kutsume kõiki valla­kodanikke üles valimis­tel osalema.

Hääletage inimese poolt, keda te tunnete, keda te usaldate ja kellest te teate, et ta on iseseisev, oma veendumuste ja oma arva-musega inimene.

Kui ei vali teie, valivad teised,

ja siis ei pruugi tulemus teile meeldida ega ka vallale kasuks tulla.

Need, kes valima ei lähe, peavad leppima sellega, et läheb, kuis läheb. •

Nii, kuidas valija, nii ka volikogu (Nissi valla vanasõna)

„Nii kuidas valija, nii ka volikogu” - uskumatult hea on interpretee-rida seda Nissi Valla vanasõna, mis oma napisõnalisuses meile väga palju varjatut ja väärtuslikku sõnumit peidab.

Meid kõiki ühendab arusaam, et vald on tervik: lapsed, noored, täiskasvanud, pensionärid. Neil kõigil on oma kindel maailmavaa-de, väärushinnangud, nõudmised elukvaliteedile, lugupidamine neid ümbritsevate vastu ning - mis tihti ununema kipub - ko-danikuõigused ja -kohustused. Küpses valimiseas noor inimene omab kindlasti juba piisavat krii-

tikameelt oma valikutes, et valla elu teemadel väideldes on tema arvamus võrdväärne tema vane-mate või vanavanemate omaga. Valimised - see on kõige otsesem tagasiside vorm meie valitsustele nii Toompeal kui Nissis, andmaks neile mõista, missuguseid rahva-saadikuid me tõeliselt usaldame. Isiklikult ei näe mina põhjust, miks keerata selg võimalusele osaleda otsuste langetamisel, mis puudutavad meid ennast ümbritsevat olukorda. Leidsin, et põhjus puudub ning volikogu töö tulemuslikkuse seisukohast on piirkondlik ja vanuseline mitme-

kesisus kasuks. Mistõttu olengi otsustanud kandideerida tänavus-tel vallavolikogu valimistel.

„Nii kuidas arutad, nii ka talita” (valimisvanasõna)

Priit Laanekivi

Valimisliidu Minu Oma Vald kandidaadid on mitme inimese suust kuulnud meie jaoks täiesti ootamatut ja üllatavat muret. Inimesed kardavad, et hääletus ei ole salajane ja mõni solvunud poliitik võib “valesti” hääletamise eest viha pidada ja kätte maksta. Oleks tõepoolest õudne, kui taoline kartus oleks põhjendatud. Julgeme kinnita-da, et hääletamine on salajane ja mitte keegi ei saa kindlaks teha, kes kelle poolt hääletas.

Nagu muude valimisseaduse sätete, on ka hääletuse salaja-suse tagamine valimiskomisjo-ni ülesanne.

• Komisjonannabigalehääletajale ühesugused valimissedelid.

• Hääletuskabiinis,kuspealtvaatajaid ei ole, täidab valija sedeli ära ja paneb selle oma käega valimiskasti. Mitte keegi, komisjon kaasa arvatud, ei näe, kelle poolt valija hääletas.

• Sedeliteleiolevõimalikvahet teha ja hiljem eris-tada, kes missuguse sedeli täitis.

Ei ole mingit põhjust arvata, et Nissi valla valimiskomisjonide liikmed oleksid ebaausad ja tahaksid valijatega kuidagivii-si manipuleerida, seadusest mööda hiilida. Siiski, valimis-seadus arvestab ka sellega, et kõik me oleme inimesed ning inimene on ekslik ja võib kiu-satusse sattuda. Seepärast ongi komisjonid mitmeliikmelised ja ükski komisjoni liige ei või toimetada üksinda, omaette. Kõike, mida komisjon teeb, tehakse mitmekesi. On täiesti võimatu, et komisjon täies koosseisus korraga meeltese-gadusse langeb.

Olles veendunud, et Eesti on demokraatlik riik ning Nissi valla valimiskomisjonid on oma riigi väärilised, kinnitame, et hääletamine volikogu vali-misel on ja jääb salajaseks.

Mitte keegi ei pea kartma, et tema eelistused kellele-gi teisele teatavaks saavad. Ükski võim, ei seadusandlik, täidesaatev ega kohtuvõim ei tohi nõuda inimeste isiklike eelistuste avalikustamist. Ning mis veel olulisem, isiklikke ee-listusi polegi võimalik kindlaks teha.

Hääletamine on salajane

Elektrooniliselt saab hääletada veebilehel www.valimised.ee 8. oktoobri kella 9:00-st ööpäevaringselt kuni 14. oktoobri kella 20:00-ni.

Eelhääletamine toimub Nissi valla mõlemas valimisjaoskonnas – Riisipere Kultuurimajas ja Turba Kultuurimajas – 12., 13. ja 14. oktoobril kell 12:00 – 20:00

Valimispäeval, 18. oktoobril algab hääletamine kell 9:00 ja lõpeb kell 20:00.

Millal ja kus toimub hääletamine

Hääletamiseks tuleb kaasa võtta kehtiv isikut tõendav dokument!

Minu Oma ValdValimisliidu

häälekandja

Peedo Kessel

Need inimesed, kes vallavolikogu valimis-te vastu vähegi huvi tunnevad, on kindlasti nii eelnevate kui täna-vuste valimiste puhul märganud, et eesmär-gid, mida erinevad era-konnad, nimekirjad ja üksikkandidaadid valla jaoks oluliseks pea-vad, ei erine sõnadesse pandult üksteisest väga palju. Kuid sisus on suured vahed. Nen-dele erinevustele vald-kondades, mis mulle põlise turbakana enim korda lähevad, on pü-hendatud järgnev jutt. Ning ärgu pangu tei-sed erakonnad mulle pahaks, et võrdlen vaid valimisliitu Minu Oma Vald ja Rahvaliitu. Need, mulle tundub, on ilmselgelt kaks suuremat jõudu Nissi vallas.

Turba Gümnaasium

Mõlemad, nii VL Minu Oma Vald kui Rahvaliit peavad oluliseks, et Turba Gümnaasium kestaks ja areneks, et noored inimesed saak-sid Turba koolist hea hariduse. Paradoksaalsel kombel sisaldub selles ühises soovis ka suurim lahkheli.

VL Minu Oma Vald on eesmärgiks seadnud: haridus tänapäeva vaja-dustele vastavaks. Mõte on laiem, haarates kogu haridusvaldkonda, kuid rahulolematus on suunatud eelkõige gümnaasiumihariduse taseme pihta. Arvamus tugineb isiklikele kogemustele suhtle-misest rahulolematute õpilaste ja lapsevanematega. Põhjuski on tegelikult silmnähtav: gümnaa-sium võtab vastu kõik soovijad ilma õpilase õppimise soovi ja võimekust arvestamata. Õpivad-ki siis kõrvuti noored inimesed, kel silme ees tõsine siht pärast gümnaasiumi lõpetamist edasi õppima minna, ja teised, kes üksnes lapsepõlve pikendamiseks kolm aastat ära hõõrutada taha-vad. Ma ei heida seda tegelikult neile ette – ei saa eeldada, et pä-rast põhikooli lõppu on kõik juba iseseisvad, “valmis” inimesed, kes ratsionaalselt oma tulevikku pla-neerivad –, kuid leppida sellega ka ei saa, sest paratamatult tõmba-vad nad gümnaasiumist saadava hariduse taset allapoole. Esiteks, ka kõik tõsiselt õppida soovijad ei ole raudkindla iseloomuga inime-sed. Eeskuju on nakkav, paraku halb eeskuju nakkavam kui hea. Teiseks, just mahajääjate peale kulub väga palju õpetajate ajast ja energiast, millest ülejäänud seeläbi ilma jäävad.

Gümnaasiumit ei saa mingil juhul võtta haridustee õnneliku lõpuna. See on edasise õppimise algus. Kui aga haridustee gümnaasiumi-ga lõpebki ja noor inimene tahab seejärel tööle asuda, siis tundub, et valik on olnud vale. Sest pole saladus, tööturul on üldkeskha-ridusega, ent erialahariduseta noored kõige kehvemas konku-rentsipositsioonis.

Kirjeldatud olukorras ei ole võit-jaid, kõik õpilased on gümnaasiu-mi lõpetamise hetkeks kehvemas olukorras, kui nad võiksid olla haridusala parema korralduse puhul.

Rahvaliidu eesmärk on sõnas-tatud: Turba Gümnaasiumi säilitamine ja edasiarendamine. Selle eemärgiga on võimatu mitte nõustuda. Kooli säilitamine on vajalik kasvõi juba olemasoleva koolivõrgu geograafiast tulene-

valt. Lähemas ümbruses rohkem gümnaasiume ei ole ning ühis-transpordi seisukorda arvestades oleks isegi Turbast teistes güm-naasiumides õppimine üsna tüli-kas, rääkimata ümberkaudsetest küladest. Geograafiline aspekt on ühtlasi ka tugev trump, millele toetudes on võimalik võidelda Turba Gümnaasiumi säilitamise eest riigi poolt kavandatava kooli-võrgu reformi käigus. Koolivõrgu reformis, kui see peaks teoks saama, suletakse mitukümmend gümnaasiumi üle Eesti. Meie õnneks on peale üldtingimuste reformi põhimõtetes ette nähtud ka erandid, s.h. ka geograafiast tulenev erand. Kui on tegemist eraldiasetseva gümnaasiumi-ga, s.t. teiste gümnaasiumiteni

on pikk maa, siis üldtingimusi (minimaalne õpilaste ja klassi-komplektide arv) lõdvendatakse. Lõdvendatakse, mitte ei nullita, mistõttu ei ole tegemist imerohu-ga. Turba Gümnaasium peab sel-legipoolest end tõestama kasvava õpilaste arvuga koolina. Praeguse õpilaste arvuga – alla kuuekümne õpilase gümnaasiumiastmes – on gümnaasiumi säilimine reformi-tuultes väga ebatõenäoline.

Jõuame Rahvaliidu eesmärgi teise pooleni: gümnaasiumit tuleb edasi arendada. Nõus. Aga kuidas? Kooli elujõulisus reformi mõttes peitub õpilastes. Nii kooli rahas-tamise seisukohalt kui koolivõrgu reformis ellu jäämise seisukohalt on määrava tähtsusega õpilaste (klassikomplektide) arv. Mida siis teha tuleks, et kooli elujõudu suu-rendada ja rohkem õpilasi Turba Gümnaasiumi õppima tuleks? Mida tuleks teha, et gümnaasiumi loomuliku kasvulava - oma valla põhikooli - õpilased Turbas õpin-

guid jätkaksid? Mõtlen siin Nissi kooli lõpetajaid, kes millegipä-rast Turbas edasi õppida ei taha. Kas Turba koolis on tegemist tõesti mingite sisuliste vigade või lihtsalt aja jooksul tekkinud ja kinnistunud eelarvamustega, mida pelgalt mainekujunduse nippidega leevendada saaks? Neile küsimustele vastuseid ei ole, sest Rahvaliit ei lase neid küsimusi esitada. Kõik katsed algatada volikogus või volikogu haridus- ja noorsookomisjonis arutelusid hariduse teemadel on summutanud nende organite juhid. Selle asemel esitatakse küsimuse algatajatele absurdne süüdistus: ahah, tahad kooli kinni panna!

Et Turba Gümnaasiumi kohal ripub koolivõrgu reformimise kavast lähtuv oht, selles on kõik ühel meelel. Kuidas ohule vastu astuda, ei tea keegi. Volikogu kobab pimeduses. On tehtud üks teadlik tegu õpilaste arvu suuren-damiseks - avati korvpalliklassid. Positiivne on, et õpilasi on tõe-poolest juurde tulnud. Kuid õppe-taseme tõstmisele ei ole see samm kaasa aidanud. Ka kooli direktor kinnitas, et korvpallihuvilised poisid ei ole tingimata edasipüüd-likud õpilased muudes vald-kondades. Tasapisi hakkab aga ilmnema ka negatiivne kõrval-mõju. Korvpalliklasside arenedes jääb Turba oma inimestele võimla kasutamise aega üha vähemaks. Kahetsusväärselt on just Turba kooli vilistlastest korvpallurid esimeste hulgas, kes on sunnitud mänguvõimalusi otsima mujal, Nissi kooli võimlas. Algne idee, et Turba kooli võimla teeniks peale kooli ka muu vallarahva huve,

hakkab nõrgenema.

Käesolevast õppeaastast avati Turbas õhtukool. Otsus tulenes Keila Gümnaasiumi reorganisee-rimisest erakooliks. Munitsipaal-koolile oli Nissi vald kohustatud maksma iga Nissi valla elanikust õpilase eest (seaduse alusel), erakoolile mitte. See võimaldaski otsustada mitte enam Keila koo-lile maksta ja selle asemel avada õhtukool Turba Gümnaasiumis. Volikogu tegi otsuse üksmeelselt. Väike lahkheli tekkis vaid siis, kui arutelu käigus esitati küsimused, kui palju vähenevad kulud seoses Keila koolile maksmise lõpetami-sega ja kui tõenäoline on õhtu-kooli rahastamine riigieelarvest. Teisisõnu, oleks olnud huvitav

teada, kui palju Turba kooli tugevdamine vallaeelarvele tervi-kuna maksma läheb või on hoopis tegemist kulude kokkuhoiuga. Siis ilmnes, et vastuseid ei ole. Ei haridus- ja noorsootöökomisjo-ni ega ka vallavolikogu esimees polnud neid küsimusi endale esitanud ega rehkendusi teinud. Oma ebamugavustunnet tegema-ta töö pärast varjati sisseharjuta-tud meetodiga: küsijaid süüdistati kohatute küsimuste esitamises.

Esimene ülesanne hariduse valdkonnas on arengupiduri kõr-valdamine, milleks loosungitest hoolimata on muutunud Rah-valiidu poolt enda peale võetud, kuid üle jõu käiv haridusmonopol. Haridusküsimusi tuleb käsitleda samal kombel, nagu kõiki muid teemasid demokraatlikus ühis-konnas – avalikult ja läbipaistvalt.

Valimislubadused – nagu kaks tilka vett?

Valimislubadused – nagu kaks tilka vett?

Täna on kvaliteetse hariduse kättesaadavus üha rohkem seotud asukohaga - ajaloolise tausta, asutuste paiknemise ja infrastruk-tuuriga. Oluline on, et lapsel oleks võimalus omandada põhiharidus kodu lähedal. Haridus-protsesside juhtimisega riigi ja omavalitsuse tasandil on tähtsal kohal sotsiaalne keskkond, mis tagab edu nii õpilasele kui ka õpetajale, tulemus sünnib koostöös. Õpilase haridustee ning sellest sõltuvalt ka elukäigu kujunemi-ses on väga tähtis kooli, õpilaste, õpetajate, lapsevanemate ja üldsuse vaheline koostöö ja usaldus.

Hariduse edendamisel Nissi vallas tuleb läh-tuda tänasest koolivõrgust: Riisipere ja Turba lasteaedadest, Nissi Põhikoolist ja Turba Güm-naasiumist. Vastavalt Harjumaa koolivõrgu arengukavale on mõlemad lasteaiad ja mõlema kooli põhikooli osad tänu laste olemasolule jätkusuutlikud. On kindel, et lasteaiad ja põhi-koolid oma piirkonnas on igati õigustatud ega kao kuhugi.

Põhikoolil on eesmärk õpilasi ette valmistada gümnaasiumi ja kutsekooli edasiminekuks.

Mõlema valla kooli omavahelist koostööd on viimastel aastatel sihikindlat arendatud. Ellu on kutsutud mitmeid ühiseid aine- ja huviala-seid traditsioone. Kooli hoolekogud on istunud ühiselt koos, arutanud ühiseid probleeme. Koos on püütud lahendada kaadriprobleeme, jagades aineõpetajaid. Tänasel päeval jagatak-se ühiselt logopeedi ja psühholoogi. Kooliju-hid omavahel lepivad kokku palgatingimuste suhtes, et ei tekiks olukorda, kus naaberkooli õpetaja saab rohkem palka või preemiat. Oluli-ne on, et ühtses majandusruumis toimuks töö tasustamine ühtsetel alustel. Selline koostöö peab kindlasti jätkuma ja veelgi tihenema, vä-listades ebaterve konkurentsi valla kahe kooli vahel ning võimaldades neil mõlemal püsima jääda ja areneda.

Mõlemas koolis ning samuti lasteaedades peab arendama lastevanemate aktiivset osalemist hariduselus. Ideaalis peaks toimima nii lapse ja lapsevanema koostöö kodus, kui ka koostöö kodu ja kooli ning lasteaia vahel. Samuti on tähtis stabiilne õpilas- ja õpetajaskond. Stabiil-sus kindlustab haridusasutuste jätkusuutlik-kuse, mis omakorda tagab kvaliteedi.

Valla haridusasutustel peavad hariduse saami-se võimalused olema ühtsetel alustel.

Kuidas meelitada õpetajat Nissi valda? Koostöös omavalitsusega on täna ainukeseks „peibutuseks“ ametikorter. See võimalus peaks ka edaspidi jääma ning lisaks leidma muid motiveerivaid lahendusi (hüvesid).

Tänaseks on Nissi koolis loodud võimalused HEA hariduse omandamiseks-õppimiseks, õpetamiseks ja arenemiseks, sest meil on ole-mas õpilased, kes tahavad õppida, on olemas

õpetajad, kes suudavad oma tööd südamega teha, on olemas kaasaegne ilus koolimaja.

Mis saab aga Turba Gümnaasiumi osast? Probleemiks on õpilaste vähesus gümnaasiu-mi osas. Päevakorda on kerkinud küsimused: miks ei lähe Nissi Põhikooli õpilased oma valla gümnaasiumi? Mis on gümnaasiumi eesmärk? Kas ta on kõrghariduse omandamist ettevalmistav kool või annab ta rakendusliku keskhariduse, valmistades kutseoskuste täien-davaks omandamiseks ja tööleasumiseks? Või spordikallakuga gümnaasium, kus olemas ka igati kaasaegne spordisaal? Juba kolmandat hooaega tegutseb korvpalliklass, käesolevast õppeaastast alustas õhtukool. Sellega on püütud lahendada õpilaste vähesuse probleem ning tagada gümnaasiumi jätkusuutlikkus. See on teema, mis vajab edasiarendamist. Seda küsimust saab käsitleda ainult koos Nissi valla üldise arenguga, mille käigus tekiks juurde noori peresid ja koduvallas haridusteed alusta-da ja lõpetada soovivaid lapsi.

Kahe kooli arendamisel on jäänud tahaplaanile lasteaedade heaolu küsimused. Täna on Turba lasteaia hoones alustatud renoveerimistöö-dega, mis tagaks hoone säilimise, kuid paraku hetkel lasteaias käivaid lapsi see ei mõjuta. Suured plaanid on ka Riisipere lasteaiaga, mis ootavad paremaid aegu.

Meie valla tulevikueesmärgiks peaks olema soodsa elukeskkonna loomine, et haritud noo-red oleksid valmis ning huvitatud oma edasist elu jätkama koduvallas. Kohalik omavalitsus koostöös haridusasutustega peab looma või-malused elukestva õppe korraldamiseks.

Kohaliku omavalitsuse jätkusuutlikkuse mõõdupuu tänase Eesti situatsioonis (haldus-territoriaalne reform jms) on laste ja toimiva koolivõrgu olemasolu.

Annely Ajaots

Valla jätkusuutlikkuse mõõdupuu tänases Ees-tis on laste ja toimiva koolivõrgu olemasolu

Turba Kultuurimaja

VL Minu Oma Vald eesmärk on “Kultuurimajad seltsimajadeks – avatud kõigile!”. Turba Kultuu-rimajas on küll mitmeid ringe, üritusi, tegevusi jms., kuid ei saa märkimata jätta, et avatusest jääb kõvasti puudu. Mitte kultuuri-maja uksi (neid puust, metallist hingedel kinni-lahti käivaid paneele) ei pea ma silmas, vaid vaimset avatust, vastutulelikkust inimeste soovidele. Selles vallas on kultuurimaja sageli suletud ja lukus.

Aastavahetuse peod on Tur-bas iga-aastane jututeema. On aastaid, kus midagi toimub, aga pole väga huvitav, ja on aastaid, kus kultuurimaja on uusaastaööl päris pime ja surnud. Ei ole leitud vormi ega viisi, kuidas aastava-hetuse ööd sisustada. Mis veel hullem, tagasi lükatakse ka valla-rahva oma-algatused. Isiklikult puutusin ebameeldiva suhtumi-sega kokku, kui heade sõprade algatusel tahtsime korraldada ühe lõbusa ja meeldejääva aastava-hetuse peo. Etteasted tegime ise, esineja (tantsuks) ja muud atraktsioonid, s.h. suurtükisaluut ja Turba jaoks enneolematu ja seni järele tegemata mastaabiga ilutulestik, korraldasid ja mak-sid kinni oma küla sponsorid. Kultuurimajalt palusime ainult ruume, kuid see öeldi meile ära. Põhjenduseks irratsionaalne hirm, et “tulevad hulgakaupa ja

tallavad ilusa kultuurimaja ära”. Absurdi suurendas kontrast: kuulnud sellisest ebakõlast, kut-sus Riisipere Kultuurimaja meid oma ettevõtmisega oma majja. Olime kutse eest tänulikud, kuid seda vastu võtta me ei saanud. Tahtsime oma kodus pidu teha. Ja tegimegi peo raudteejaama ärkli-korrusel. Kultuurimajas valitses samal ajal vaikus.

Värskeim kogemus kultuurimaja “avatusest” seondub Nissi Nais-seltsi korraldatava kirbuturuga. Kaks korda on seda Turba endise raudteejaama juures korraldatud ning mõlemal korral on heliteh-nikaga aidanud Riisipere Kultuu-rimaja. Turba Kultuurimajast ei ole abi oodata. Loomulikult on soetatud tehnika igale asutusele kallis ja seda tuleb hoida. Ei ole mõistlik seda kitsa seltskonna pidudeks (sünnipäevadeks jms.) välja laenutada. Kuid avalikkusele suunatud, vallarahva jaoks kor-raldatavate ürituste puhul võiks ikka veidi kaasa aidata. Ikka sama küsimus: kelle jaoks vald Turba Kultuurimaja peab, kui mitte vallarahva jaoks?

VL Minu Oma Vald on nõus Rah-valiidu plaaniga, mis puudutab Turba Kultuurimaja soojustamist ja fassaadi rekonstrueerimist, kuid peab seda ebapiisavaks. Tähtsam fassaadi väljanägemisest on, et fassaad oleks kõigi Turba inimeste poole pööratud. •

Turba Gümnaasiumi spordi­hoone ehitamise Rahvaliidu arvele kirjutamine on ilmne liialdus, et mitte öelda labane vale. Turba Gümnaasiumi võimla ehitus oli valimisliidu Parem Kodu tähtsaim ja suurim projekt. Valimisliit Parem Kodu sündis (praeguse tarkusega vaadates kahetsusväärsel kombel) Riisipe-re ja Turba vastandumisest 1999. aasta valimistele eelnenud ajal ja selle liikmeteks oli inimesi nii praegusest Rahvaliidu nimekir-jast kui valimisliidust Minu Oma Vald. Rahvaliit oli tol ajal Nissi vallas veel tundmatu suurus. Just Parem Kodu otsustas rahastada vallaeelarvest võimla projekteeri-mist ning taotleda ehituseks raha riiklikust investeeringute prog-rammist. Otsustavad olid 2001. ja 2002. aasta, mil tulid esimesed eraldised riigieelarvest ja võim-la hoonekarp valmis sai. Pärast 2002. aasta valimisi tuli rahas-tamise jätkamiseks muidugi kah vaeva näha, aga võimla ehitamist Rahvaliidu teeneks küll kuidagi lugeda ei saa.

Nissi Põhikooli uue hoone puhul, mis tõepoolest Rahvaliidu valitsemise ajal ehitati, peab ära märkima, et tegemist oli pikka-de aastate unistuse ja volikogus üldtunnustatud eesmärgiga, mis oli valla arengukavas esikohal ja mis üksnes raha puudumise taga seisis. Niipea, kui tekkis võimalus projekti finantseerimiseks Euroo-pa Struktuurifondidest, vallava-litsus seda ka tegi. 2005. aasta sügisel kirjutati ehitusleping alla.

Teise olulise asjaoluna tuleb märkida, et aastatel 2003-2005 oli Rahvaliit mõnevõrra teistsu-guse koosseisuga kui praegu. Tol ajal oli Rahvaliidu fraktsioonis liikmeid, kes juba aastaid olid Nis-si kooli uue hoone eest võidelnud. Praeguseks on nad Rahvaliidu fraktsioonist lahku löönud. See fakt ja Rahvaliidu juhi tolleaegne suhtumine (mida ta avalikult ei demonstreerinud) tekitavad minus kahtluse, et praeguse Rah-valiidu koosseisu puhul ei oleks Nissi kooli ehitamine nii libedalt läinud. Nimelt, kui vallavalitsus

Paabulind on imetlust väärt ainult siis, kui tal omaenda suled sabas onAjaloos on korduvalt juhtunud, et võim valitseja nii suureliseks muudab, et see teistele naeruväärne või traagiline tundub, olenevalt sellest, kui kaugel või lähedal vaataja seisab. Sama lugu on juhtunud Rahvaliiduga. Kõik, mis Nissi vallas alates 2002. aastast sündinud, on Rahvaliit üks-nes iseenda teeneks lugenud. Kahtlemata on Rahvaliidul Nissi valla arendamisel oma osa mängida, kuid valimisbukletist jääv mulje on niivõrd eksitav, et vajab kommen-teerimist.

esitas taotluse ja ka sai toetust Euroopa Struktuurifondidest, märkis Juhan Särgava mokaot-sast, et see raha läks küll puhta valesse kohta.

Neid asjaolusid arvestades ei saa päris 100% uskuda, et Rahvaliit Nissi kooli ehitust üdini posi-tiivseks saavutuseks peab. Aga loomulikult oleks loll seda eitada.

Riisipere­Rohuküla tervisetee projekti serveerimine Rahvaliidu saavutusena nõuab väga suurt fantaasiat. Projekti idee on pärit Läänemaalt. Asutati sihtasutus Põhja-Läänemaa Turismi- ja

Spordiobjektide Halduskes-kus, mis on tegelenud projekti realiseerimisega (s.h. finantsee-rimisega Euroopa Struktuurifon-didest). Sihtasutuse asutajateks oli neli Läänemaa omavalitsust, OÜ Haapsalu Raudtee ning kuna maha jäetud raudtee ulatus Nissi valda, kutsuti ka teda liituma. Nis-si volikogu ei hakanud piduriks ja otsustas projektis kaasa lüüa.

Seda projekti Nissi valla teeneks, ammugi siis veel Rahvaliidu tee-neks lugeda on ilmne liialdus.

Mittetulundusühingute saa­vutuste (Nissi Trollid, Ellamaa Külaarenduskeskus) enda nimele kirjutamine on alatu. Vald küll toetab mittetulundusühinguid (see muuseas ei ole Rahvaliidu leiutis), kuid ühingute saavutuste eest tuleb siiski kiita ühinguid endid, mitte valda ega valla valit-sejaid.

Arseenireostuse likvideerimi­se projekti kulgemisega olen ma väga hästi kursis. Selle algataja ja teostaja on immutuspolügoo-ni omanik ning Nissi valla osa on vaid raha taotlemise juures kinnitada, et projekt on vajalik, otstarbekohane ja vald toetab seda. Toetus on üksnes moraalne, mingeid materiaalseid kohus-tusi vald ei võta. Milles seisneb Rahvaliidu teene? Lihtsalt selles, et ta ei hakanud head ettevõtmist pidurdama.

Seevastu Nissi Valla Noortekes­kuse töö käivitamisele, mis nüüd kah nagu imeväel Rahvaliidu teene on, eelnes mitmeaastane pidurdamine. Noortekeskuse ja selle eelkäija Vikerkaaremaja töö ei ole kunagi Rahvaliidu praegus-tele juhtfiguuridele meele järgi olnud. 2005. aasta lõpus, kohe pärast valimisi, jäeti Rahvaliidu häältega volikogus vastu võtmata toetus 800 000 krooni noortekes-kuse maja remondiks, nii mõttetu tundus neile see tegevus. Nissi Valla Noortekeskuse loomine sai teoks tänu Vikerkaaremaja eest-vedajate järjekindlusele, volikogu vähemuse toetusele ning lisaks asjaolule, et Rahvaliidu fraktsioon ei olnud üksmeelne.

Kui Rahvaliidu lehvikuks aetud sabast võõrad suled välja noppi-da, ei ole vaatepilt enam sugugi nii ilus. Altpoolt paistvaid sulgi ei taha Rahvaliit näidata. Mitte tagasihoidlikkusest, sellest oma-dusest on Rahvaliit prii. Alumised suled on lihtsalt liiga rääbakad, et neid avalikult lehvitada. Aga nii jääb ju taguots paljaks. Ma sätin need peidetud rootsud Rahvaliidu tagumiku peale tagasi.

Rahvaliidu pikast saavutuste nimekirjast puudub volikogu esimehe suvila tee pindamise projekt. Ometigi on see mahult sedavõrd suur investeering (430 000 kr), et vääriks märkimist. Teede hooldus üldse ja kruusa-teede (tolmuvabaks) pindamine sealhulgas on iga-aastane olu-line ja sageli terav teema. Terav sellepärast, et raha pole kunagi piisavalt, mistõttu tuleb teid parendada järk-järgult, järjekor-ras. Sel eesmärgil on volikogu seadnud teed kolme kategoorias-se, ikka tähtsuse (kasutatavuse) järgi. Kuid hoolimata sellest, et volikogu poolt tähtsuselt ettepoo-le seatud teed pole veel kaugeltki kõik tolmuvabad, pinnati möödu-nud aastal volikogu esimehe suvi-lasse viiv Rahula tee (1,5 km) ära nagu naksti. Põhjendus: tegemist olevat valla esindusobjektiga.

Märkimata on Rahvaliidu saavu-tuste loetelus ka volikogu esi­mehe eneseväärikuse tõstmise projekt läbi volikogu esimehe töötasu suurendamise ja talle isikliku auto kasutamise hüvitise maksmise. Projekt käivitati kohe pärast 2005. aasta valimisi. 2006. aastal, mil palgamäärad valla palgaastmestikus tõusid 10%, tõsteti esimehe tasu Rahvaliidu häälte jõul 29% (4622 kroonilt 5947 kroonile). Senine volikogu

Turba Gümnaasiumi spordihoone

Nissi Põhikooli hoone

„Minu Eesti“ mõttetalgud mais 2009 näitasid selgelt, et inimesed on hakanud oma kodukoha pärast muret tundma. Õigem oleks vist öelda, et paljud on otsustanud seista vastu üldisele min-nalaskmise voolule ning valmis andma oma panust kodukoha elu parendami-seks.

1. mail Turba Gümnaasiumi hoonesse kogunenud 25 inimesel olid üsna sarna-sed mured: meie lastel puuduvad män-guväljakud ja noortel napib normaalseid vaba aja veetmise tingimusi. Lisaks vajab kardinaalset muutust meie külade heakord ning üleüldine suhtumine oma koduvalda. Sel päeval otsustasime, et vajame muutusi, ent ennekõike peab muutuma meie mõtteviis.

Täna usun, et aeg muutusteks on küps.

Meil on peale kasvamas noor põlv-kond, kellele läheb korda koduvalla elu ning siin toimuv. Ja mis peamine – sel põlvkonnal on soov ja huvi ka ise midagi ära teha. Minu ainus soov on, et kohalik vallavõim suudaks noorte entusiasmi ära kasutada ning leida sellele ka õige väljund.

„Minu Eesti“ mõttetalgutel Turbas kerkis veel üles idee teha alevikule oma koduleht. Eesmärgiks on võimalda-da siinsetel inimestel tutvuda Turba ajalooga, samuti olla igapäevaselt kursis oma kodualeviku tegemistega. Selles küsimuses kohalik vallavalitsus eriti vastutulelik ei olnud – ainuüksi nende-

poolse lehe registreeringu nõusoleku saamiseks ja vaidlustele kulus kolm ja pool kuud! Kõige kiuste on leht täna üle-val ja iga huviline võib sealt leida endale kasulikku teavet. (www.turba.ee)

Lõpetuseks – mul on üks unistus. Nimelt soovin, et ühel päeval saaks iga Nissi valla elanik olla uhke selle üle, et ta just siin elab. Soovin, et mu lapsed võiksid uhkust tunda koduvalla koolist saadud hariduse üle. Ja et mu kaasini-mesed saaksid olla uhked töökoha üle ühes Eesti kiiremini arenevas vallas. Ja veel – et mu vanemad võiksid olla rahul vanaduspõlve veetmise üle just selles paigas. Lisaks sellele unistan, et meie noortel oleks piisavalt eneseteostusvõi-malusi ning et nende potentsiaal leiaks

väärilise väljundi.

Olen oma elu sidunud meie vallaga – investeerinud siia oma vara, aga ka südame.

Ma usun meie inimestesse.

Kaido Katalsepp

Paabulind on imetlust väärt ainult siis, kui tal omaenda suled sabas onesimehe kohustuste täitmisega seotud kulude hüvitis nimetati seejuures töötasuks. Seda oli vaja, kuna samal ajal hakkas volikogu esimees endale ka isikliku auto kasutamise hüvitist maksma, 2000 kr kuus. Imelik oleks olnud lisaks hüvitisele veel üht hüvi-tist maksta. Iseendale hüvitise maksmine kestis üle kahe aasta, kuni audiitor sellele tähelepanu juhtis. Et lõhnab nagu halvasti. 2008. aasta suvest alates otsustab seda asja volikogu. Tänavu aprillis juhtus nii, et volikogu otsustas esimehele auto hüvitise maksmi-se lõpetada. Kuid juba järgmiseks istungiks mobiliseeriti Rahvaliidu fraktsioon nii füüsiliselt kui vaim-selt ning küsimus võeti uuesti arutusele. Argumendid olid hu-moorikad, tuleb tunnistada. Anne Kuusk esines argumentidega, et esiteks, raha eelarves ju on, ja teiseks, et esimees on selle rahaga juba arvestanud. Juhan Särgava ise avaldas arvamust, et kuna saatus on tema Nissi vapiloomaks teinud ja volikogu on talle roka-molli nina alla lükanud (töötasu), siis tahaks tema ka veekaussi (au-tokompensatsioon). Põhjendused tundusid Rahvaliidu fraktsioonile küllaldased ning hüvitise maks-

mine otsustati taastada (Rahvalii-du fraktsioon ei olnud küll täiesti, kuid siiski piisavalt üksmeelne). Kurb-naljakas on, et tõsiseltvõe-tavaid põhjendusi, kuhu ja miks ta sõidab, volikogu esimehel ei olegi. Olen seda mitmel korral küsi-nud. Ajab vaid ebamäärast juttu, et ta käib regulaarselt Tallinnas seoses Harju Omavalitsuste Liidu juhatuse liikme staatusega. Kuid Harju Omavalitsuste Liit maksab ise oma juhatuse liikmetele hüvi-tist. Niiviisi ta võtabki igalt pool nii palju, kui vähegi võimalik.

Valla veebilehe foorumi sul­gemise projekti puhul peame tunnustama Rahvaliidu ette-nägelikkust, et nad juba 2005. aasta sügisel selgelt ette kuju-tasid, kuidas neil tänavu ennast võõraste sulgedega ehtima tuleb hakata. Et enesekiitmise raskes töös eksitajaid ei oleks, pandigi kohe 2006. aasta alguses foorum kinni, ning sama aasta sügisel isegi külalisteraamat. Vallavanem ütles tookord, et foorum suleti niikauaks, kuni vallarahvas õpib end viisakalt väljendama. Ei ole teada, kuidas seda mõõdetakse, kuid nähtavasti ei ole vallarahvas

senini end viisakalt väljenda-ma õppinud. Nali naljaks, eks foorumis sõimeldi tõepoolest räigelt. Volikogu pidas 2006. aasta lõpus mõistlikuks sellise foorumi avamist, kus saaksid sõna võtta registreeritud kasutajad, et kaoks anonüümne sõim. Seda pole tehtud. Vallavanem esitas hiljem põhjendused, et infotehnoloo-giliselt ei ole see olemasolevas veebikeskkonnas võimalik, kuid Juhan Särgava ei tahtnud mingist foorumist enam kuuldagi, väites, et see pole vallale kohustuslik (mis on tõsi) ning volikogu pole registreeritud kasutajatega foo-rumit vajalikuks pidanud (mis on vale). Hirm paistab olevat suur. Mitte niivõrd anonüümse sõimu ees (mida mõistlikud inimesed niikuinii arvesse ei võta), kuivõrd just nende inimeste ees, kes oma nime all kriitikat teha julgevad, sest – hoidku jumal – see võibki inimeste arvamusi kujundama hakata.

Paabulind on imetlust väärt ainult siis, kui tal omaenda suled sabas on.

Peedo Kessel

Volikogu esimehe pinnatud suvilatee

Ma usun meie inimestesse

Kas julge pealehakkamine on alati pool võitu? Meie vallas on mitmeid näiteid sellest, et too innustust süstima pidav kõnekäänd sageli paika ei pea.

Päevakohaseim on leppima-tu olukord, millesse Turba elanikud täna sattunud on – ilmad on juba hilissügisesed, kuid tubades valitseb niiskus ja külm. Aga kütta ei saa, sest keskküttetrasside ja katlama-ja renoveerimine on jäänud toppama. See on asi, mis peaks olema valla kontrolli all.

Sportimisvõimalustest valla rahvale räägime uhkusega - oleme õnnelikud oma uue spordihoone üle, samuti sai korrastatud staadioneid, meil on oma terviserada. Kuid spordihoones jääb tavaspor-tijale üha napimaks vabade aegade olemasolu, staadioneil napib sportimiseks elemen-taarsest inventarist, korv-palliklasside kasvandikud on sunnitud elama askeetlikes tingimustes.

Põhjalikult võeti ette Pargi tänava laiendamine Turbas. Täna on see aga hullemas olu-korras, kui enne tööde algust.

Probleemid on kortermajade prügimajandusega. Konteine-rid on küll olemas, kuid need kärbestest tulvil, haisevad ja üleajavad rohelised plekk-monstrumid on esimesed, mis Turbasse sissesõitjat teeääres „tervitavad“.

Sääraseid probleeme on veel mitmes valdkonnas: me ootame investeeringuid, kuid ei loo ettevõtlusele soodsaid tingimusi; me rõhume turva-lisusele, kuid jätame täna-vad pimedusse; me tahame prahist puhast elukeskkonda, kuid puuduvad prügikastid …

Tahan panna hingele - kui millegagi alustad, vii see lõpuni. Ja kui juba teed, tee mõtte ja südamega.

Timo Tamm

Teeme lõpuni!

141

Ermil miGGur

Korraldades 2008. aastal „Teeme Ära” prügikoristuskampaaniat Nissi vallas, kogesin ma positiiv-set suhtumist ja nägin, kuidas üle 200 Nissi valla elaniku ühenda-sid jõud ning kandsid metsast välja tonnide viisi prügi. See oli minu jaoks ülev hetk – näha, et tegelikult on palju inimesi, kes hoolivad.

KOV valimised peaksid samuti näitama inimeste hoolivust oma valla suhtes. Kandideerides ise või valides volikokku inimese, kes tõesti soovib midagi kõigi val-laelanike heaolu nimel ära teha, näitab hoolivust. Valides kedagi saadud „vorstikoguste“ järgi või jättes üldse valimata, näitab hoolimatust. Aitab hoolimatusest, tule valima ja vali õigesti!

144

OlVia laur

Mulle on tööst ühingus „Kodu-kant Harjumaa” hinge jäänud põhimõte, millest ma ka Nissi valla asjadega tegeledes lähtuda tahan: “Kui oled valinud selle koha elamiseks, on Sinu võimuses muuta see parimaks paigaks kogu maailmas.”

147

SirjE BaumEr

Et elada õnnelikult, on inimesel vaja sooja ja mugavat kodu, tur-valist ja korras keskkonda enda ja oma pere ümber. Lastele head haridust ning võimalusi arenguks ja eneseteostuseks. Nende asjade eest püüan ma hea seista, et meie vallas niisugused tingimused ka oleks.

148

Day­lEE HOlm

Tahan elada vallas, kus mu lastel on turvaline ja arendav kasvada.

Tahan, et mu koduvald oleks kaunis silmale, sõbralik inimesele ja avatud kaasamõtlejale.

Kui tarvis, olen valmis selleks enda poolt kaasa aitama.

152

KaiDO KaTalSEpp

Vald vajab uusi töökohti.

Sõltumata minu pääsust voliko-gusse, luban seista selle eest, et Nissi vald saaks oma ettevõtlu-sinkubaatori, kus noored saavad teha oma esimesi samme ettevõt-jatena.

Tahan anda endast maksimumi, et valla noortel oleks piisavalt eneseteostusvõimalusi.

“Eestis on näiteid sellest, kui-das üks inimene äratab oma kodukandi ellu, paneb selle elama täisverelist tänapäe-vast elu. Kui Nissis niisugust inimest veel pole, siis julgen soovitada Kaido Katalseppa. Kui Nissis juba on niisugune inimene, siis leiab ta endale Kaido Katalsepas hakkaja ja aruka kaaslase.“

professor Peeter Tulviste, Riigikogu liige, 2001 a presi-dendikandidaat

153

rEiGO KaTalSEpp

Meie noortel puuduvad võimalu-sed igakülgseks arenguks.

Tahan seista selle eest, vallavoli-kogu oma otsustes rohkem noorte huvisid ning arenguvõimalusi silmas peaks.

155

priiT laaNEKiVi

Olen 28-aastane eraettevõtja Riisipere alevikust, kes peale kõrgkooli lõpetamist kindla käe ja meelega koduvalda elama asus. Kahtlemata kordki oma otsuse kindluses, leidsin just siin sobiva koha eneseteostuseks. Vallavoli-kokku kandideerimise näol tahan ühendada käed valla ja nende ini-meste vahel, kes on edasiviivaks jõuks paljude vallas sündivate po-sitiivsete sündmuste ja protses-side puhul, kuid kes kohalikust poliitikast huvitunud pole olnud ja „valimisvankril” omasoodu veereda lasknud on. Olen siiralt veendunud, et dialoog vallarah-vaga on eelduseks elukeskkonna parandamisele ning jätkusuutliku valla loomisele.

157

iNDrEK lOiT

Lubadusi anda on lihtne, kuid neid täita märksa raskem. Pean oluliseks, et koduvalla piiratud võimaluste juures oleks tagatud heakord (haljastuse näol), uute töökohtade loomine ettevõtlust arendades kui ka ääremaadel asuvate külade päästmine välja-suremisest.

160

ErGO paimla

Pidades esmatähtsaks MINU OMA VALLA (Nissi valla) tasa-kaalustatud arengut, mis lähtub vallakodanike vajadustest ja huvidest, on oluline arendada ko-halike ettevõtjate ja omavalitsuse koostööd. Töökohtade säilitamine ja uute loomine on esmatähtis kogu piirkonnale, selleks tuleb toetada igati inimeste ettevõtlus-alast initsiatiivi.

Planeerimise teostamise ja suu-namisega loome soodsa kesk-konna ettevõtlusele. Samas tuleb suurendada vallapoolset toetust siin korraldatavatele kultuuriüri-tustele ja toetada vallas tegutse-vaid kultuuriseltse. Ka peavad oluliselt avarduma laste ja noorte võimalused vaba aja sisustami-seks ning sportimiseks.

Loome vallale positiivse ja tugeva maine!

161

TimO Tamm

Kõik suured muutused saavad alguse väiksematest. Väikesed muutused algavad aga eelkõige meist endist. Kui igaüks meist suudaks näidata üles intisiatiivi teda häiriva elu-olu-probleemi lahendamisel meie vallas, oleme oma kodukoha paremaks elupai-gaks muutmise poole juba suure sammu edasi astunud.

Luban toetada vallarahva initsia-tiivi ja seista selle eest, et oma-algatuslikud ideed ja tegevused ka vallapoolse heakskiidu ning toetuse saavad.

Minu vald. Sinu vald. Meie vald.

Nelja valla (Nissi, Padise, Vasalemma, Kernu) ühisprojektina uue, oluliselt laiema teenusepaketiga hoolekan-deasutuse loomine.

Peam

e tä

htsa

ks:

Jalgteede ehitamine alevikesse.

Riisipere lasteaia rekonstrueerimine.

Lasteaedades sõimerühmade avamine.

Valla teede ja tänavate

seisukorra parandamine.

Ettevõtlusele soodsa pinnase, ette-võtjatele soodsa keskkonna loomine.

Turba Gümnaasiumi elujõu suurendamine = õpilaste arvu suurendamine.

Heakorrastatuse taseme tõstmine. Selged nõudmised kinnistute omanikele, kindel tegevuskava valla valitsusele.

137

pEEDO KESSEl

Volikogu liikmena oma isikli-ku seisukoha kujundamine on tihtipeale vaevarikas. Inimeste - sõprade, tuttavate, juhuslike vestluskaaslaste - arvamusi on alati rohkem kui üks. Sageli on nad lausa vastandlikud. Selle-gipoolest tuleb mul hiljemalt hääletamiseks endas selgusele jõuda ja – mis sama tähtis – olla valmis põhjendama, miks ma arvan, et just selline seisukoht on valla jaoks tervikuna parim. See ongi minu arusaamise järgi valija esindamine vallavolikogus.

Ja sellepärast on minu arvates valimistulemuses kõige tähtsam,

1. Kas volikogu töötab siiralt kogu valla huvides (mida ma usun valimisliidust Minu Oma Vald) või mingite kitsaste kildkondlike huvide eest. Kas investeeringud ja muud tegevused võetakse ette selles järjekorras, nagu vallale tervikuna kasulikum, või kaalu-takse asja eelkõige oma huvidest lähtuvalt. Oma huvi ei pruugi see-juures tingimata olla materiaalne omakasu, vaid näiteks see, kuidas kohalik võim ja selle kandjad ilusa teo aupaistes säravad.

2. Kas iga volikogu liige rakendab iseenda mõistust ja otsustusvõi-met (mida ma usun valimisliidu Minu Oma Vald liikmetest) või antakse end kellegi teise käsutus-se ja hääletatakse tsentraliseeri-tult, nii nagu kästakse.

138

aNNEly ajaOTS

Meist igaühest sõltub oma valla heaolu. Olgem ühiskondlikult aktiivsed ja tundkem huvi selle vastu, mis meie vallas toimub. Püüdleme selle poole, et maako-has, Nissi vallas oleks ilus ja hea elada.

Meie hind on meie haridus ja ha-ritus. Minu panuseks on olnud ja on ka edaspidi hariduse edenda-mine Nissi vallas.

“Annely on ehitanud koos meeskonnaga valmis keeruli-sel ja raskel ajal ühe Eesti ko-duseima, ilusaima, funktsio-naalseima ja ratsionaalseima ruumilahendusega maakooli-maja, kus on lähtutud õpilase ja õpetaja vajadustest. Nissi kool on heaks näiteks olnud ka teistele, kust käiakse kogemusi saamas.

Ma arvan, et Annely edu saladus peitub positiivses ellusuhtumises. Tal on omad eesmärgid ning ta oskab küsida ja kuulata. Eriliselt väärib tähelepanu oskus ka-sutada oma tegemistes ainult häid nõuandeid. Kuulab väga paljusid ja siis nopib nendest alati parima.

Tänu oma sihikindlale, eesmärgistatud ja targale tegutsemisele on ta tunnusta-tud juht, hea kolleeg ja sõber. Sõber, kellega kohtumised on alati väga oodatud, ääretult meeldivad ja harivad.”

Andres Pajula Tallinna Haridusameti juha-taja ; endine Nissi volikogu esimees ja Nissi Põhikooli direktor ; kolleeg ja sõber

139

jüri lEGONKOV

Mitte tegelda niivõrd poliitikaga, kuivõrd valla majanduse sihi-pärase arendamisega vastavalt vajadustele ja eelarve võimalus-tele, kaasates maksimaalselt EL rahasid.

140

jOEl jOa

“Mida see vald on minu jaoks teinud?” – seda küsimust olen mõnegi inimese käest kuulnud ja ilmselt on seda veel nii mõni-gi endamisi mõelnud. Küsimus on lihtne, aga olen ennast vahel tabanud mõttelt - kuidas sellele vastata?

Jah, ikka tekib vahel tunne, et Si-nuga ei arvestata ja Sinu arvamus ei huvita kedagi ning vallamajas töötab trobikond inimesi, kes ajavad mingeid muid asju. Sellise tunde tekkimisel soovitaksin kohe ka välja mõelda: millisele Sinu murele “vald” võiks õla alla panna, mida konkreetselt ära teha, ja siis see sõnum edastada mõnele “vallategelasele”. Siinko-hal oleks paslik alustada just nn. valitavast organist ehk volikogust ja soovitavalt just sellest isikust, kes viimastel kohalikel valimistel Sinu hääle sai. Niiviisi võid olla kindel, et lisaks “muudele asja-dele” aetakse ikka ka just Sinule südamelähedasi asju.

Ise olen ikka veel veendunud, et meie omas vallas on võimalik asju ajada “maamehe tarkust” kasuta-des ja kauged/kõrged poliitilised mängud meid eriti ei sega.

Mida rohkem inimesi erinevatelt eluvaldkondadelt arutlustes kaasa lööb ja häid ettepanekuid teeb, seda õigemad ja paremad tulevad otsused ja seda harvem peame endalt küsima – mida see vald on meie jaoks teinud.

143

aiN KaruTOOm

Demokraatia ei ole enamuse võim vaid dialoog. Selliselt valitsedes suudame hoiduda isegi heast südamest tehtud lollustest.

145

jaNEK pOOTSmaa

Alevike ja külakeskuste heakor-ras tuleb saavutada kvalitatiivne hüpe. Sellele tahan esmajärjekor-ras pühenduda.

150

KaTriN jõESTE

Ainult meie ise üheskoos saame teha kõik selleks, et kodukoha ümbrus oleks puhas ja korras ning lastel oleks koht, kus turvaliselt suureks sirguda!

151

jüri KaErpõlD

Minu eesmärgiks on koolinoorte spordielu arendamine. Erinevate ürituste ja turniiride korraldami-ne nii meil Nissi vallas, aga kutse korral ka naabervaldade külasta-mine.

156

TEET lEHTmE

1. Puhume küladele taas elu sisse. Nissi valla külad hakkavad hää-buma. Selle vältimiseks peame kõigis külades eelkõige ametisse panema külavanemad (ega aktiiv-sed inimesed pole otsa saanud, nad tuleb lihtsalt üles leida) ja tegema külade arengukavad.

2. Toetame kultuuri. Kuna võtan ise aktiivselt osa valla isetege-vusest (Riisipere kammerkoor, Kapell), seisan selle eest, et isetegevusrühmad ei oleks oma muredega üksi, vaid vald toetaks neid (võimalikult palju ja niipalju kui võimalik).

3. Valla heakord. Vallal peab olema isik, kes vastutaks valla heakorra eest. Et kohalikel oleks siin hea olla ja külalistel hea tulla, paneme omanikud vastutama. Iga kinnistu omanik peab tagama oma kinnistu korrashoiu.

4. Loodusvarad. Nissi vald on rikas oma loodusvarade poolest (mets, turvas, kruus). Kasutagem neid ratsionaalselt. Nii võidavad kõik, nii vald kui elanikud kui ka ettevõtjad.

158

lauri luHaSOO

Mõned valla tegemised, mis on minu jaoks olulisel kohal:

1. Kuna olen ise pärit suurest perest, siis kindlasti tervishoiu ja sotsiaalabi kiire ning stabiilne kättesaadavus vanuritel, suurpe-redel ja teistel, kes seda reaalselt vajavad.

2. Teede remont - hooldus ja sta-biilne puhastamine ka talviti (osa minu kodutänava rahvast oli sun-nitud sellel aastal meie lühikest 150m, kuid vägagi käest ära lastud tänavat lausa ise remontima ja ka finantseerima, et asjad üldse liikuma hakkaks). Ning tahaks, et talviti mahuksid tee peale ja serva nii inimesed kui ka autod ühiselt ning iga päev. Ka tänavad võiksid olla jälle valgustatud, et saaks ka õhtuti ohutult liikuda.

3. Vaja oleks kindlasti ka iga aasta vähemalt ühe värvika suurürituse korraldamine kogu elanikkonna ja kõikide vanusegruppide jaoks, miks mitte „Valla Päevad“, kuhu saaks kaasata kogu meie elanik-konda.

Laste mänguväljakute rajamine.

Turba kooli algklasside

maja rekonstrueerimine.

Ühistegevuse (külaliikumine, mittetulundus ühingud, spordiklubid, eakate ühistegevus) toetamine.

162

aNDO uuSalu

Igas alevis tagada jalakäijatele turvaline liikumine – ehitada kõnniteed peateede äärde.

Kultuurimajad – kellele? Muuta kultuurimajad nii noorte kui va-nade, nii laste ja perede vabaaja-keskusteks.

Lastele mänguväljakud.

Rohkem spordi- ja vabaajaüritusi.

2010. a. valla ühine Jaanituli Järveotsal.

159

mErlE maGNuS

Ma olen lugematult kuulnud vas-tuseid: ei saa, ei ole võimalik, me ei saa aidata jne.

Need vastuseid tuleb hakata asen-dama, kuidas on võimalik.

Nissi vald on nagu ”hea ema”, ebapopulaarseid otsuseid teha ei taha, kõikidega tahab teha saalo-monlike otsuseid, et kõigil oleks hea, oma vahendid ja vara jagab lahkelt välja, mõtlemata tulevi-kule. Ning tuksub vaikselt üksi, ei sega kedagi ja ka ei häiri kedagi.

Kui tahta Nissi vald elama panna, tuleb teha palju ebapopulaarseid otsuseid vaatega tulevikku. Siia tuleb tuua tootmine linnast, muu-ta magala elavaks asulaks.

Sama kehtib ka tukkuvate külade kohta, mis on umbrohtu kasvanud ning kus eriti midagi ei toimu.

“Soovitan Evi Vendla kandi-deerimist Nissi Vallavolikogu liikmeks.

Ta on siiani kohusetundlikult, edasipüüdlikult ning edukalt täitnud kultuuritöötaja üles-andeid. Loodan sama jätkuvat ka järgnevatel aastatel.”

Milvi Roosleht

EVi VENDla

Elu püsiväärtuste hulka kuulub vaimsus ja kultuur. Seepärast ta-han anda kõik oma oskused Nissi elanike vaimukultuuri rikasta-miseks ja kohalike traditsioonide edendamiseks.

136

“Ülikoolis õppides töötas Kristi minu juures Soku Pubis. Klientidega suheldes oli ta alati tähelepanelik ja viisakas.Ta on väga kohusetundlik ja võimekas neiu. Usun, et temal, noore inimesena, jätkub kind-lasti energiat ja sihikindlust tegelemaks kohalike elanike ja nende probleemidega.”

Margit Sokk (Tiit Soku abi-kaasa ning Soku Pubi omanik)

KriSTi VärV

Meie vald peab tähtsustama roh-kem oma lapsi ja noori - rajame mänguväljakud, avame sõime-rühmad ning toetame kutse- ja üliõpilasi!

142

146

EDa TuNNEl

Iga inimene võiks ka ise midagi oma kodukandi jaoks ära teha. Kaasakem ka lapsi ja noori, et harjumus ise end ümbritseva eest vastutada juba maast-mada-last juurduks. Olgem mõtlevad inimesed, kes ei löö käega, et ah, mõisa köis, las lohiseb. Näidakem, et meile läheb väga korda oma koduvald Nissi.

149

marK jOa

Volikokku kuulumisel on mõte vaid juhul, kui liige seisab rohke-ma, kui ainult oma veendumuste eest. Olles kuulunud mitmetesse valla noori hõlmavatesse ühen-dustesse, usun, et minu nägemus Nissi valla käekäigust ühtib palju-de noorte omadega. Tahan tões-tada, et noored ei ole ükskõiksed meie koduvallas toimuva suhtes ning hoolivad selle tulevikust.

154

mairE KESSEl

Oluliseks peab saama kodukoha tunne, hoolivus oma ümbruse ja ümbritsevate inimeste suh-tes. Sellele tahaksin mina kaasa aidata.

Mulle tundub, et heakorrale peaks rohkem aega ja vaeva kulutama.

Lagunenud kõnniteid ja tänavaid oleks aeg korrastama hakata. Eriti kriipiv on Turba Pargi tänava olukord, kus ehitustöö pooleli jäi ja tänav on praegu veelgi hulle-mas seisukorras kui enne tööde alustamist.

Suurematest asjadest unistades: oleks imeline, kui Turba kooli väike maja renoveeritud saaks.

Valimisliidu Minu Oma Vald kandidaatide

KOHTUMISED VALIJATEGA: 8. oktoobril kell 19:00 Turba Kultuurimajas12. oktoobril kell 19:00 Riisipere Noortekeskuses (lasteaia hoone teine tiib)

13. oktoobril kell 19:00 Lehetu endises lasteaiahoones