9 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani ... · 6 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Riin Kutsar

Juhtekspert

Martin Ruul

Keskkonnaspetsialist

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna

arengukava aastani 2030

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö nr 2969/18 Tartu-Tallinn 2019

Ve

rsio

on

06

.02

.20

19

/// TÖ

Ö N

R 2

96

9/1

8

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030

keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

3

SISUKORD

SISUKORD ................................................................................................................. 3

1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 5

2. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA ULATUS ......... 6

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................... 7

3.1. ARENGUKAVA VISIOON JA EESMÄRGID ........................................................... 7

3.2. PÕLLUMAJANDUSE JA KALANDUSE ARENGUKAVA VALDKONDLIKUD

HETKEOLUOKORRA KIRJELDUSED ....................................................................... 10

3.2.1. I SAMMAS – TARK JA SÄÄSTLIK PÕLLUMAJANDUS, OHUTU TOIT ............ 10

3.2.1.1. PÕLLUMAJANDUSKESKKOND ................................................................ 10

3.2.1.2. TAIMETERVIS, LOOMADE TERVIS JA HEAOLU ...................................... 12

3.2.1.3. TOIDUOHUTUS ....................................................................................... 15

3.2.1.4. TEADUS JA INNOVATSIOON NING TEADMUSSIIRE................................ 17

3.2.2. II SAMMAS - KONKURENTSIVÕIMELINE JA JÄTKUSUUTLIK

PÕLLUMAJANDUS, TOIDUAINESEKTOR JA MAAPIIRKOND ..................................... 20

3.2.2.1. KVALITEETSED SISENDID PÕLLUMAJANDUSES .................................... 20

3.2.2.2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, VÄÄRINDAMINE JA

TURUSTAMINE ......................................................................................................... 22

3.2.2.3. MAA- JA RANNAPIIRKONNA ARENG ....................................................... 26

3.2.3. III SAMMAS – KESTLIK KALANDUS ............................................................ 28

3.3. ARENGUKAVA SEOSED MUUDE STRATEEGILISTE

PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ............................................................................ 33

4. KESKKONNAMÕJU STATEEGILISE HINDAMISE METOODIKA ......................... 36

5. ARENGUKAVA ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU

39

6. KAASAMINE – MÕJUTATUD JA HUVITATUD OSAPOOLED, PROTSESS.......... 40

7. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE AVALIKUSTAMINE JA

LÄBIVIIMISE AJAKAVA............................................................................................ 42

8. PROGRAMMI KOOSTANUD EKSPERDIRÜHMA JA STRATEEGILISE

PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJA ANDMED ................................................... 43

9. ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD ........................................................ 44

10. AVALIKUSTAMISE PERIOODIL LAEKUNUD SEISUKOHAD .............................. 54

LISAD ....................................................................................................................... 58

LISA 1. KSH ALGATAMISOTSUS JA ALGATAMISEST TEAVITAMINE ....................... 59

LISA 2. SEISUKOHTADE KÜSIMINE KSH PROGRAMMI EELNÕULE ......................... 62

LISA 3. KSH PROGRAMMI OSAS LAEKUNUD SEISUKOHAD .................................... 64

4 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030


www.hendrikson.ee

LISA 4. KSH PROGRAMMI ESIMESEST AVALIKUST VÄLJAPANEKUST JA AVALIKUST

ARUTELUST TEAVITAMINE ...................................................................................... 73

LISA 5. KSH PROGRAMMI ESIMESE (30.11.2018) AVALIKU ARUTELU PROTOKOLL

JA OSALEJATE NIMEKIRI ......................................................................................... 75

LISA 6. KSH PROGRAMMI TEISEST AVALIKUST VÄLJAPANEKUST JA AVALIKUST

ARUTELUST TEAVITAMINE ...................................................................................... 78

LISA 7. KSH PROGRAMMI TEISE AVALIKU ARUTELU (04.01.2019) PROTOKOLL JA

OSALEJATE NIMEKIRI .............................................................................................. 83



5

1. SISSEJUHATUS

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ „Teatavate kavade ja programmide

keskkonnamõjude hindamine“ ning siseriiklik keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) sätestavad kohustuste läbi viia

keskkonnamõjude hindamine strateegiliste planeerimisdokumentide koostamise raames.

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (edaspidi PõKa või

arengukava) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) on algatatud maaeluministri

8. detsembri 2017. a käskkirjaga nr 158 (vt Lisa 1) Vabariigi Valitsuse seaduse § 50

lõike 1 ja KeHJS-e § 33 lõike 1 ning § 35 lõigete 1 ja 2 alusel.

Arengukava koostamise vajadus tuleneb selles t, et hetkel puudub riigi eelarvestrateegia

tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“ juhtiv arengudokument ehk terviklik

põllumajanduse, kalanduse ja vesiviljeluse, maaelu, toiduainetööstuse, toiduohutuse,

põllumajandus/kalandus/toiduteaduse ja innovatsiooni valdkondi siduv valdkonna

arengukava. Arengukava eesmärk on koostöös teiste ministeeriumide, koostööpartnerite

ja huvigruppidega luua ühtne strateegiline arengudokument ning töötada välja

arengukava rakendamiseks vajalikud programmid, meetmed ja tegevused, mis aitaksid

kaasa Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toiduainetööstuse 1 arengule ja

konkurentsivõime kasvule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, taimede

ja loomade heale tervisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise

mitmekesisuse säilimisele.

Käesolevas KSH programmis kirjeldatakse PõKa koostamise eesmärki, selgitatakse

käsitluse täpsusastet ning antakse ülevaade PõKa koostamise protsessi toimumisest

paralleelselt keskkonnamõju strateegilise hindamisega. KSH programm annab ülevaate ,

milliseid mõjusid ja valdkondi mõjude hindamise raames hinnatakse. PõKa KSH

programm on koostatud peale arengukava algatamist maaeluministeeriumi ja

Hendrikson&Ko OÜ ekspertide koostöös.

Käesolev avalikule väljapanekule suunatud KSH programm on koostatud PõKA

tööversiooni nr 2 (09.10.2018) alusel. Arengukava ja sellega seotud dokumentidega on

võimalik jooksvalt tutvuda Maaeluministeeriumi veebilehel aadressil

https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-

2030.

1 Toiduainetööstusena on dokumendis käsitletud toiduainete ja joogitootmise ettevõtteid (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 — C10, C11)

https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030

https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030



www.hendrikson.ee

2. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA ULATUS

Strateegiliseks planeerimisdokumendiks on Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna

arengukava aastani 2030. Keskkonnamõju strateegiline hindamine teostatakse PõKa

eelnõule tulenevalt Euroopa Nõukogu direktiivist 2001/42/EÜ ja KeHJS-st.

KSH eesmärk PõKa koostamisel ja kehtestamisel on: 1) arvestada keskkonnakaalutlusi

strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, 2) tagada

kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning 3) edendada säästvat arengut. Seetõttu on

käesoleva KSH eesmärk hinnata, kuidas on tagatud kavandatud PõKa meetmete

rakendamisel riigi poolt võetud rahvusvaheliste kohustuste, Euroopa Liidu ja Eesti

Vabariigi õigusaktides sätestatud keskkonnaeesmärkide, sh kliimamuutuste mõjuga

kohanemise ja kliimamuutuste leevendamise ning õhuheitmete (sh ammoniaagi)

vähendamise eesmärkide täitmine.

Hindamise ulatuseks on PõKa erinevate valdkonnasammaste ehk alaeesmärkide, nende

meetmete ning meetmete tulemuseesmärkide elluviimisega kaasnevate mõjude

hindamine ja prognoosoomine, eesmärgiga panustada keskkonna hea seisundi

saavutamisse ja säilitamisse. PõKa peab kujunema põllumajanduse ja kalanduse

valdkondade tegevusi suunavaks tasakaalustatud alusdokumendiks, mille eesmärk on

vältida erinevate valdkondade konflikte ning tagada valdkonna kestlik areng ja

konkurentsivõime.

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel arvestatakse arengukava rakendamise mõjuga

üldjuhul kogu Eesti territooriumil. KSH hindab arengukava elluviimisega kaasnevat mõju

looduskeskkonnale, sh inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ning

kultuuripärandile vastavalt KeHJSe § 40 lg-le 4. Mõju ruumiline ulatus erinevate

mõjuvaldkondade lõikes täpsustub keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus .

Ajaline ulatus mõju hindamisel on aastani 2030.

Mõjude hindamisel ei töötata välja erinevaid mõjude hindamise alternatiive, vaid

hinnatakse arengukava koostamise käigus välja töötatavate eesmärkide ja meetmete

vastavust rahvusvahelistele ja siseriiklikele strateegilistele eesmärkidele või eeldatavalt

kaasnevaid olulisi ebasoodsaid ja soodsaid mõjusid. KSH läbiviimine lõimitakse

arengukava koostamisse nii, et see moodustaks tervikprotsessi osa.

KSH viiakse läbi PõKa koostamise täpsusastmele vastavas täpsusastmes, s.t KSH

täpsusaste ei saa olla suurem selle aluseks oleva arengukava täpsusastmest.



7

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

3.1. ARENGUKAVA VISIOON JA EESMÄRGID

Arengukava visiooni kohaselt on Eesti toit hinnatud ning maal on hea elada.

Arengukava üldeesmärgid (visioonieesmärgid) on jagatud viieks:

Elu- ja ettevõtluskeskkond maal on atraktiivne

Eesti põllumajandus- ja kalandussektori ettevõtted on edukad

Eesti keskkond on hoitud

Eesti toit ja kohalik tooraine on ohutu, kvaliteetne ja kättesaadav

Eesti elanikud teevad teadlikke ja kohalikku tootjat toetavaid valikuid

Arengukava üldeesmärkide (visioonieesmärkide) saavutamiseks on arengukavaga

kaetavad valdkonnad jagatud kolmeks sambaks (alaeesmärgiks), mis omakorda

jagunevad meetmeteks, mille alla kuuluvad erinevad tulemuseesmärgid – vt joonis 3-

1 ja skeem 3-1.

Joonis 3-1. PõKa valdkonnasammaste jagunemine ning horisontaalsed teemad

(tööversioon)

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju str ateegilise hindamise programm 8

I SAMMAS – TARK JA SÄÄSTLIK PÕLLUMAJANDUS, OHUTU TOIT

a) Põllumajanduskeskkond:

Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene

Põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on vähenenud

Säilinud on põllumajadusmaa elurikkus ja maastiku mitmekesisus ning tagatud on

loodushüvede/ökosüsteemi teenuste toimimine

b) Taimetervis, loomade tervis ja heaolu:

Eesti on vaba karantiinsetest taimekahjustajatest

Loomade tervise ja heaolu tase riigis on kõrge

Eesti on vaba eriti ohtlikest loomataudidest ning likvideeritud loomataudide vaba olukord püsib

Üldine karjatervise tase ja loomade heaolu paraneb

c) Toiduohutus:

Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu

Tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad

d) Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire

Hästi toimiv teadmiste loomise ja teadmussiirde süsteem, mis toetab PõKa eesmärkide saavut amist

Skeem 3-1. Sammaste

jagunemine

meetmevaldkondadeks ja

neile seatud

tulemuseesmärgid



9

II SAMMAS – KESTLIK TOIDUTOOTMINE JA MAAELU

a) Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses

Põllumajandusmaa võimaldab mitmekesist

põllumajandustootmist

Taimse paljundusmaterjali valik on mitmekesine, kvaliteetne ja

tarbija nõudlust arvestav

Tõuaretusega on tagatud Eesti oludesse sobivad tõud ja

geneetiline mitmekesisus

b) Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine

Eesti põllumajandus- ja toiduainesektor on

konkurentsivõimeline nii sise- kui ka välisturul

Toidutarneahel on tasakaalus

Tarbijad eelistavad ja tarbivad Eestis toodetud ja/või töödeldud

toitu

c) Maa- ja rannapiirkonna areng

Maapiirkonna elanikkond on aktiivne ja elujõuline

Maapiirkonnas on elanikkonda toetav kasvava lisandväärtusega

mitmekesine ettevõtlus.

III SAMMAS – KESTLIK KALANDUS

a) Kestlik kalandus:

Läbi keskkonnateadliku ja jätkusuutliku kalavarude majandamise

on kalavarud heas seisus

Keskkonnateadliku harrastuspüügi kasv

Kalandus- ja vesiviljelussektor on jätkusuutlik ja

konkurentsivõimeline

Kalandus- ja vesiviljelussektori toodang on kvaliteetne, kõrge

lisandväärtuse ja suure ekspordipotentsiaaliga



3.2. PÕLLUMAJANDUSE JA KALANDUSE ARENGUKAVA VALDKONDLIKUD HETKEOLUOKORRA KIRJELDUSED

Alljärgnevates valdkondade alapeatükkides on kirjeldatud trende, mis valdkondade

ulatuses mõjutavad elukeskkonna ja ühiskonna käekäiku. Riigi seniste

sekkumismehhanismide kirjeldused on leitavad arengukava dokumendis.

3.2.1. I SAMMAS – TARK JA SÄÄSTLIK PÕLLUMAJANDUS, OHUTU TOIT

3.2.1.1. PÕLLUMAJANDUSKESKKOND

Järgnevalt välja toodud probleemidele ning kitsaskohtadele vaatamata on Eestis

käesoleva meetme valdkonnas üldine olukord võrreldes teiste EL riikidega hea.

Põllumajanduse mõju kliimamuutustele, õhu kvaliteedile, mullale ja veele.

Põllumajanduse intensiivistumine on survet mulla ja vee heale seisukorrale kasvatamas.

Lisaks on võrreldes 2005. aastaga kasvuteel ka põllumajandussektori

kasvuhoonegaaside (KHG)2 ja ammoniaagi heide3; ammoniaagi heite kasvu põhjuseks on

loomade arvu suurenemine ja lämmastikväetiste kasutuse suurenemine, mis muudab

Euroopa Liidu poolt seatud heitmete vähendamise kohustuste täitmise edaspidi oluliseks

väljakutseks.

Põllumajanduse üleüldisele intensiivistumisele ja põllumajandusliku keskkonnasurve

kasvule viitab mh taimekaitsevahendite ning lämmastikku ja fosforit sisaldavate

mineraalväetiste kasutuse kasv4, loomakasvatuse kontsentreerumine ning vedelsõnniku

osakaalu suurenemine5. Intensiivistumisega toimetulekut raskendavad viimaste aastate

uuringute ja auditite hinnangul puudujäägid sõnniku hoiustamises, sõnnikuhoidlate

tüüpides, sõnnikukäitluse tehnoloogiates, väetamises ning mineraalväetiste kasutamise

kasv. 6 Kuigi Eesti põllumajandustootjatel on olemas hea ülevaade oma põllumuldade

agrokeemilistest omadustest, ei ole selle alusel väetiste kasutamine ja taimetoitainete - ja

huumusbilansi koostamine endiselt levinud praktika. Vähe on teadmisi põllumuldade

bioloogilisest seisundist. Andmed väetiste kasutuse ja sõnnikuhoidlate kohta on

puudulikud, ent võiksid olla kättesaadavamad ja kasutatavamad. Lisaks ei ole piisaval

määral arenenud ka põlluraamatu pidamiseks, väetamis- ja taimekaitsealaste soovituste

andmiseks ja bilansside koostamiseks vajalikud digiteenused.

Põllumajandusest pärit lämmastik ja fosfor moodustavad Eesti siseveekogudesse

jõudvast lämmastikukoormusest ligikaudu poole ja fosforikoormusest umbes kolmandiku.7

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala põhjavee nitraatiooni sisaldus on

2 Eesti 1990-2016 aasta kasvuhoonegaaside inventuuriaruanne

3 Eesti riiklik välisõhu saasteainete heitkoguste inventuur 1990-2016

4 Eesti Statistikaameti andmebaas, PM065: Mineraalväetiste kasutamine aruandeaasta saagile.

5 „Loomakasvatusest eralduvate saasteainete heitkoguste inventuurimetoodikate täiendamine ja heite vähendamistehnoloogiate kaardistamine“, Allan Kaasik, Merilyn Möls, 2018.

6 „Loomakasvatusettevõtete sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur“, Consultare OÜ, ELF, 2017 (https://www.envir.ee/sites/default/files/sonnikuhoidlate_lopparuanne_18_05_2017.pdf ); „NTA üle 10 LÜ farmide sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur“, ELLE OÜ, 2010 (https://www.envir.ee/sites/default/files/ntas6nnikukitlusearuanneelle230710.pdf ); „Riigi tegevus põhjavee kaitsmisel“; Riigikontroll, 2018; „Peipsi järve seisundi parandamise meetmete tulemuslikkus“, Riigikontroll, 2012; Statistikaameti andmebaas. PM065: Mineraalväet iste kasutamine aruandeaasta saagile 7 „Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2012-2015“ https://www.envir.ee/sites/default/files/nitrate_report_2016_estonia.pdf

https://www.envir.ee/sites/default/files/sonnikuhoidlate_lopparuanne_18_05_2017.pdf

https://www.envir.ee/sites/default/files/ntas6nnikukitlusearuanneelle230710.pdf

https://www.envir.ee/sites/default/files/nitrate_report_2016_estonia.pdf



11

viimasel aastakümnel suurenenud. 8 Eesti jõgede nitraatide sisaldus on valdavalt

stabiilne. Järvede ja rannikumere nitraatide sisa ldus püsib madal, kuid jätkuvalt on

probleemiks osade järvede ja rannikumere eutrofeerumine. 9 Seire käigus on nii põhja- kui

pinnaveest leitud taimekaitsevahendite jääke, sh jääkide piirväärtuste ületusi. 10 Jääke on

leitud ka põllumuldades, kuid puuduvad Eesti oludesse kohandatud mudelid, mille abil

hinnata taimekaitsevahendite jääkide võimalikku akumuleerumist ja toimet muldades.

Põllumajandusliku päritoluga KHG heide oli 2016. aastal 1990. aastaga võrreldes enam

kui 50% madalam, kuid 2005. aasta tasemest l igikaudu 15% suurem. 11 Samuti oli

ammoniaagi heitkogus 2016. aastal 11% suurem kui 2005. aastal. 12 Põllumajandusest

pärit KHG ja ammoniaagi heide moodustavad Eesti koguheitest vastavalt 6,6% (2016) ja

88% (2016). 13 Hetkeolukorra probleemid on peamiselt seotud mullakasutuse ning

sõnnikukäitlusega. Mullakasutusega seoses suurendavad probleeme turvasmuldade

jätkuv harimine, viljaka mullastikuga põllumajandusmaa ebapiisav kaitse ning muldade

orgaanilise süsiniku varu säilimist soodustavate põllumajanduspraktikate , näiteks

minimeeritud maaharimine ja talvine taimkate, ebapiisav levik. Samuti on mulla - ja

maakasutusega seotud KHG heite hinnangutes palju määramatust ning vajadus on nende

alusandmete täpsustamiseks. Sõnnikumajanduses on probleemiks vähene KHG ja

ammoniaagi heidet vähendavate praktikate rakendamine, nagu näiteks sõnnikuhoidlate

katmine, sõnniku sisestuslaotus, läga hapestamine ja anaeroobne kääritamine,

kusjuures mitmete nimetatud praktikate keskkonna- ja majandusmõju vajab täiendavat

selgitamist.

Maastikuline mitmekesisus ja elurikkus

Eestile on iseloomulik mitmekülgne ja piirkonniti erinev põllumajandusmaastik ning heal

tasemel elurikkus. Elurikkust ja mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente

(põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, pärandkul tuuriobjektid, kraavid, tiigid ja

kiviaiad) on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt. Peamistes põllumajanduspiirkondades

on nende hulk aga liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad

maastikuelementideta põllualad vähendavad oluliselt elurikkust ning ümbritsevate

loodusalade sidusust.

Eeldusel, et tagatud on põllumajandusmaastiku mitmekesisuse säilimine, integreeritud

taimekaitse rakendamine ning taimekaitsevahendite nõuetekohane kasutamine, on

tolmeldajatel Eestis üldiselt soodsad tingimused. Põllumajandusmaastike

kimalasenäitajad olid perioodil 2009−2017 stabiilsed ja mõnel juhul isegi nõrgalt kasvava

trendiga, millele aitas ilmselt kaasa keskkonnameetmetega liitumisest tulenev

taimekaitsevahendite kasutamise vähenemine, ekstensiivselt majanda tavad rohumaad,

viljavahelduse rakendamine, liblikõieliste osakaalu suurendamine, koolitustel osalemine

ja maastikuelementide soodustamine. 14 Seevastu liigirikkust iseloomustav põllulindude

8 „Pandivere ja Adavere -Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2016 –2020“, 2016

(https://www.envir.ee/sites/default/files/nta_tegevuskava_2016_2020.pdf )

9 „Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis

2012-2015“ https://www.envir.ee/sites/default/files/nitrate_report_2016_estonia.pdf

10 „Taimekaitsevahendite jääkide sisalduse ja dünaamika uuring põhja - ja pinnavees“, Eesti keskkonnauuringute keskus, 2018

11 Eesti 1990-2016 aasta kasvuhoonegaaside inventuuriaruanne

12 Eesti r iiklik välisõhu saasteainete heitkoguste inventuur 1990 -2016

13 Ibid.

14 „Eesti maaelu arengukava 2014 -2020 4. ja 5. prioriteedi püsihindamiseks 2017. aastal läbiviidud uuringute aruanne“, Põllumajandusuuringute keskus, 2018

https://www.envir.ee/sites/default/files/nta_tegevuskava_2016_2020.pdf

https://www.envir.ee/sites/default/files/nitrate_report_2016_estonia.pdf



www.hendrikson.ee

indeks on langeva trendiga, sealjuures tuleb silmas pidada, et põll ulindude arvukust

mõjutavad lisaks põllumajanduslikule tegevusele ka teised tegurid. 15

Elurikkuse kaitsmiseks on taimekaitsevahendite järelevalve tõhustamisel hakatud

keskenduma peamistele ohukohtadele nagu näiteks taimekaitsetööd õitsvatel taimedel.

Järelevalveasutuste klientide hulgas läbi viidud rahuloluküsitluste kohaselt on rahulolu

asutuste tööga kõrge.16Mesilaste hukkumiste juhtumid ja laialdast avalikkuse tähelepanu

saanud taimekaitsetööd avalikes kohtades on toonud välja täiendava vajaduse

taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise järelevalve tõhustamiseks, avalikkuse

teavitamisega tegelemiseks ning koostöö tugevdamiseks põllumajandussektori

esindusorganisatsioonidega.

Eestis on 2017. aasta lõpu seisuga 1890 mahepõllumajandustootjat, kes majanda vad ligi

200 000 hektaril, mis moodustab ligikaudu 20% Eesti põllumajanduslikust maast. 17 Et

mahepõllumajanduslik tootmine on range kontrolli all, siis on maheettevõtete arvu ja

mahemaa kiire kasv esitanud täiendavaid väljakutseid järelevalvesüsteemile.

Poollooduslike koosluste hooldamine toimub kultuurrohumaade hooldusest erineval viisil

- seal ei ole lubatud intensiivne põllumajandus – seepärast on huvi neid alasid majandada

tagasihoidlik. Senisest enam tähelepanu vajavad ka muud rohumaad, mis on liigirik kad

ja kus on looduslik taimestik säilinud.

Kuna Eestis geneetiliselt muundatud põllukultuure ei kasvatata, on looduslikele

kooslustele avalduv oht suhteliselt madal. Sellest hoolimata peab võimalikke ohte

maandama, kontrollides GMO-toodete turustamist. Jätkuvaks surveteguriks elurikkusele

ja maastikele on invasiivsed võõrliigid.

Globaalse elurikkuse strateegia Aichi 3. eesmärgi alusel peavad aastaks 2020

elurikkusele kahjulikud toetused, olema kaotatud või ümber kujundatud nii, et negatiivsed

mõjud elurikkusele on minimaalsed või puuduvad.

3.2.1.2. TAIMETERVIS, LOOMADE TERVIS JA HEAOLU

Taimetervis

Eesti ja EL-i hea taimetervisliku olukorra tagamise eesmärgiks on kaitsta põllumajandust

ja metsandust olulist kahju põhjustavate võõramaiste taimekahjustajate sisenemise ja

leviku eest. See aitab tagada põllumajandustootmise ja metsamajanduse tasuvust ning

mängib olulist rolli tootmiskeskkonna ohutuse tagamisel, mis omakorda võimaldab

kaupade vaba liikumist EL siseturul ja ligipääsu välisturgudele. Lisaks EL õigusaktidele

arvestatakse Rahvusvahelise Taimekaitsekonventsiooni ja selle alusel kehtestatud

fütosanitaarmeetmete standarditega, millest lähtutakse Maailma

Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames sanitaar- ja fütosanitaarnõuetega seoses

tekkivate riikidevaheliste vaidluste lahendamisel ning rahvusvahelistes

kaubanduslepingutes.

Eesti praegune lähenemine taimetervise kaitsele põhineb erinevate osapoolte

jõupingutustel, nii individuaalselt kui koos. Järelevalvet taimekaitseseadusega

kehtestatud nõuete täitmise üle teeb Põl lumajandusamet (PMA). Taimetervise kaitse

hõlmab mitmesuguseid tegevusi nagu taimede tervisega seotud riskide hindamine ja

haldamine; standardite ja eeskirjade kehtestamine, jõustamine ja rakendamine; impordi

kontroll; karantiinsete taimekahjustajate tuvas tamine ja seire; ettevalmistumine

hädaolukordadeks; meetmete rakendamine soovimatu mõju minimeerimiseks ja

15 EUROSTAT, Common Farmland Bird index, 07.06.2018,

http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=env_bio2&lang=en

16 „Põllumajandusameti ning Veterinaar - ja Toiduameti tegevuse optimeerimis-võimaluste analüüs“, PWC, 2017

17 Mahepõllumajanduse register, 11.06.2018, http://www.pma.agri.ee/index.php?id=104&sub=128&sub2=319

http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=env_bio2&lang=en

http://www.pma.agri.ee/index.php?id=104&sub=128&sub2=319



13

vastupanuvõime suurendamiseks hädaolukordade tekkimisel. Samas on tootjate ja

kauplejate teadmised karantiinsete ja mittekarantiinsete kuid majandus likku kahju

põhjustavate taimekahjustajate kohta ja oskused tõhusa enesekontrollisüsteemi

rakendamiseks kasinad. Olemasolev nõuandesüsteem taimekasvatuse kõiki aspekte ei

kata. Läbi tootjate koolitamise ja kauplejate teavituse motiveeritakse osapooli tegem a

otsuseid, mis panustaks taimetervise heaolu tõusu ning parandaks tootja

konkurentsivõimet.

Kuigi Eesti taimetervise kaitse on hetkel heal tasemel, esineb kõikidel partneritel kasvav

vajadus kohandeda uute ja üha keerukamate väljakutsetega näiteks inimest e ja kaupade

liikumise suurenemine piiriüleselt; kliimamuutuste mõju taimede tervisele jne.

EL-is kehtivate õigusnormide hindamine on näidanud, et kaubanduse globaliseerumise ja

kliimamuutuste tagajärjel ei suuda kehtiv õigusraamistik peatada uute taimeka hjustajate

ja -haiguste suurenenud levikut. Seda illustreerib viimase viie aasta jooksul järjepidevalt

suurenenud EL-i välistest riikidest sisseveetud ja piiripunktides taimetervise kontrolli

läbinud partiide arv Eesti piiripunktides, misläbi on kasvanud k a tuvastatud

taimekahjustajate hulk. Seega on väga tähtis praeguseid õigusnorme ajakohastada ning

tõhustada järelevalvet vastavalt uuele EL taimeterviserežiimile, mis jõustub 2019. aasta

lõpus.

Uue EL taimeterviserežiimi olulisteks elementideks on EL liik mesriikide tugev liidu

karantiinsete taimekahjustajate seire süsteem ja kriisivalmidus, mis on äärmiselt olulised

kahjustajate varajaseks avastamiseks ja kiireks kontrollimeetmete kohaldamiseks. Vajalik

on kindlustada ressurss tänasest suuremas mahus liikmesriikidele kohustuslike seirete

läbiviimiseks ja muude lisanduvate ülesannete täitmiseks. Ettevõtjate omavastutuse

suurendamise kohustuse täitmiseks on vajalik luua nende koolitussüsteem. Kolmandatest

riikidest sisseveo kontroll peab tuginema riskihinnagu le ja tagama uute kahjustajate

sissetoomise ennetamise. Oluline on tagada vajalikus mahus ja kvaliteedis kontrollide

läbiviimine, sh riigipiiril. Lisaks on karantiinsete taimekahjustajatega võitlemisel oluline

ka nende korrektne määramine. Ohutu kaubanduse võimaldamiseks peab kahjustajate

diagnoosimine toimuma kiiresti ja usaldusväärselt, et toetada ekspordi kontrolli, impordi

kontrolli ja tõrjemeetmete rakendamist. Eestis pakub karantiinsete taimekahjustajate

ametliku diagnoosimise laborteenust Põllumajandusuuringute Keskus (PMK). PMK vajab

investeeringuid tõstmaks diagnoosimise suutlikkust, et tagada uute taimekahjustajate

määramise võimekus ning võimaldada kaasaaegsete diagnostiliste meetodite

kasutamist. Oluline muudatus seondub ka ettevõtjate poolt suurema vastutuse võtmise

kohustusega. Eeltoodud võimekused koosmõjus määravad, kuivõrd suudetakse ära hoida

võimalik negatiivne sotsiaalne ja majanduslik mõju, säilitada looduskeskkonda ning

piirata karantiinsete taimekahjustajate levikust tingitud piirang uid kaubandusele.

Eesmärkide täitmiseks on ka oluline tõhus koostöö Maaeluministeeriumi ja

Keskkonnaministeeriumi ning valitsemisala asutuste vahel.

Loomade tervis ja heaolu

Kõrged loomade tervise ja heaolu standardid toetavad kasumlikku põllumajandustootm ist

ning kaitsevad inimest ning ühiskonda läbi rahvatervise ning keskkonna riskide

vähendamise. Riigis valitsev loomatervise ja heaolu tase mõjutab loomade ja loomsete

saadustega kauplemise võimalusi EL-is ning ekspordil kolmandatesse riikidesse.

Loomade tervise ja heaoluga on lahutamatult seotud sööda ohutus ja kvaliteet ning

loomsete kõrvalsaaduste nõuetekohane käitlemine. Põhivastutus peetavate loomade

tervise ja heaolu tagamises on loomapidajal, kelle peamiseks partneriks on

veterinaararst.

Eesti loomakasvatust toetab hea kohalik söödabaas, kasutusele on võetud kaasaegsed

farmitehnoloogiad. Samas on söötade kvaliteet eelkõige keeruliste ilmastikutingimuste

tõttu kõikuv ning olemasolevate tehnoloogiliste võimaluste ärakasutamine ebaühtlane.



www.hendrikson.ee

Loomapidajal puuduvad teadmised ja oskused tõhusa enesekontrollisüsteemi

rakendamiseks. Olemasolev nõuandesüsteem loomakasvatuse kõiki aspekte ei kata.

Teadlikuks ja vastutustundlikuks loomapidamiseks vajalike teadmiste omandamist toetab

riik pikaajaliste teadmussiirde programmide kaudu. Läbi loomapidajate koolitamise ja

tarbijate teavituse motiveeritakse osapooli tegema otsuseid, mis panustaks nii loomade

tervise kui heaolu tõusu, parandaks tootja konkurentsivõimet ning suunaks tarbijate

ostuotsuseid.

Eestis on ajalooliselt tänu soodsale geograafilisele asendile ja tõhusale

veterinaarteenusele (nii riiklik veterinaarjärelevalve kui veterinaarpraksis) suudetud

säilitada head loomatervise staatust rahvusvahelist kaubandust mõjutavate eriti ohtlike

loomataudide osas18. Alates 2014. aastast on Eestis diagnoositud sigade Aafrika katk,

mis on seadnud rahvusvahelise kaubanduse piirangud meie seakasvatussektorile ning

kujunenud praeguse aja suurimaks loomatervisealaseks väljakutseks. Võtmeküsimuseks

siin on kehtestatud bioohutuse nõuete täielik ja teadlik rakendamine nii

seakasvatussektoris kui ka metssigade küttimisel. Suurimad riskid uute taudide puhul on

kliimamuutused ning globaliseeruv majandus. Välja võib tuua putuksiirutajate abil levivad

nodulaarse dermatiidi19 ja lammaste katarraalse palaviku, metslindude rändega seotud

lindude gripi20 ning suu- ja sõrataudi21, mis esineb meie veisekasvatussektorile olulises

kaubanduspartnerriigis Türgis.

Eesti on järjepideva riikliku programmilise töö kaudu ametlikult vaba sellistest varem

esinenud loomataudidest nagu marutaud, veiste tuberkuloos, veiste brutselloos, veiste

enzootiline leukoos ning lammaste ja kitsede brutselloos. Tagamaks taudide varajane

tuvastamine ning tõenduspõhisus nende puudumisel, seirati 2017 . aastal Eestis 32 kodu-

ja põllumajandusloomi ohustavat loomataudi 22. Seire maht ajas on vähenenud seoses

taudidest vaba staatuse saavutamisega ning ei taga täielikku ülevaadet kõigi

majanduslikult oluliste karjapõhiste loomataudide levikust riigis. Olulisematest

põllumajandusloomade karjatervist, sealhulgas tootlikkust ja kaubandust mõjutavatest

loomataudidest esineb Eestis näiteks veiste nakkavat rinotrahheiiti ja mesilaste Ameerika

haudmemädanikku 23. Loomapidaja, põllumajandustootjate ühendus või muu isik saab

omal kulul algatada tõrjeprogramme nende loomataudide osas, mille kohta riiklikke

programme ei ole koostatud. Siiani ei ole selliseid programme Veterinaar - ja Toiduametile

heakskiitmiseks esitatud ning koostöö riigi ja sektori vahel vajab tõhustamist.

Ühiskonna teadlikkus loomaheaolust ja ootus läbipaistvale nõuetekohasele tootmisele ja

täiendavatele kõrgematele standarditele on tõusnud hüppeliselt. Olulist rolli ühiskonna

ootuste peegeldamisel kannavad loomade eestkoste organisatsioonid. Probleemsena on

rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu tõstatatud loomade pikaajalisel veol

loomaheaolu nõuete järgimise tagamine 24 ning lemmikloomade illegaalne kaubandus.

Siseriiklikult on olulist arutelu pälvinud karusloomakasvatuse küsimus ning

põllumajandusloomade tapmisele ja pidamisele kehtivate nõuete rakendamisel esinevad

puudused. Ühiskonna ootused ja edasised sammud riigi täiendavateks sekkumisteks

lemmikloomade heaolu tagamisel vajavad täiendavat kaardistamist ja analüüsi.

Eestis on toimiv riskipõhine järelevalvesüsteem. Veterinaar - ja Toiduamet viib läbi

loomaheaolu, loomatervise, sööda ja loomsete kõrvalsaaduste käitlemise

nõuetekohasuse järelevalvet. Taudiennetuse ning -tõrje korraldamisse kaasatakse ka

veterinaararsti kvalifikatsiooniga isikuid (sh volitatud veterinaararstid). L oomataudide

18 Maailma Loomatervise Amet (OIE) koduleht: http://www.oie.int/en/animal-health-in-the-world/official-disease-status/

19 Nodulaarse dermatiidi riskiprofi il Eestis, 2016

20 Kõrge patogeensusega lindude gripi riskiprofii l Eestis, 2017

21 Suu- ja sõrataudi riskiprofii l Eestis, 2012

22 Riikl ike loomatauditõrjeprogrammide rakendusmeetmed 2018. aastal

23 Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi töö aruanne, 2017

24 External reports, AWF

https://www.agri.ee/et/uudised-pressiinfo/valjaanded/infomaterjalid/loomakasvatus



http://www.vetlab.ee/?a=page&page=42f088c48f3e323aa1bbc



15

diagnoosimise laboriteenust pakub Veterinaar- ja Toidulaboratoorium, söötade osas ka

Põllumajandusuuringute Keskus. Laboratooriumide aparatuur on keskmiselt üle 11 aasta

vana25. Pädevatele asutustele pandud kohustuste täitmist ja laboriteenuste arendamist

pärsivad rahalised piirangud, mis ei võimalda kõikide riskide (seired, uuringud)

järjepidevat/süsteemset hindamist ja juhtimist. Prioriteet on kõige kõrgema rahvatervise,

keskkonna- või majanduslike riskidega seotud nõuetekohasuse järelevalvel j a

taudiprogrammide elluviimisel.

Veterinaar- ja Toiduametil on kasutada elektrooniline järelevalve infosüsteem JVIS, kus

peetakse toidu- ja söödakäitlejate ning veterinaararstide registrit. JVIS loomatervise

moodul on arendamisel. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet peab

põllumajandusloomade registrit. Hetkel ei võimalda eespool nimetatud registrid koguda

ja analüüsida veterinaarravimite kasutamist põllumajandusloomade raviks, mis on oluline

sisend mikroobide resistentsuse (AMR) väljakujunemise vähendamiseks vajalikele

tegevustele. Registrites olevate andmete kvaliteet vajab tõstmist, näiteks mesilate arvud

Statistikaameti26 ja PRIA27 ning hobuste arvud PRIA ja aretusühingute andmebaasides

erinevad oluliselt.

Loomade tervise ja heaolu, sööda ja loomsete kõrvalsaadustega seotud riskide

hindamisel kasutatakse teaduspõhist lähenemist, kus peamiseks koostööpartneriks riigile

on Eesti Maaülikool. Eesti Maaülikoolilt ja Konjunktuuriinstituudilt tellitakse

teadusarvamusi ja uuringuid, mida võetakse arvesse riskijuhtimise otsuste tegemisel,

sealhulgas ennetus- ja tõrjemeetmete ajakohastamisel. EMÜ-s on loodud loomaheaolu

teaduskeskus.

3.2.1.3. TOIDUOHUTUS

Hetkeolukord toiduohutuse tagamisel on Eestis hea. Toiduohutuse tagamiseks on olemas

head klimaatilised tingimused (nt väiksem pestitsiidide kasutamise vajadus) ja puhta

joogivee kättesaadavus. Kodumaist toitu hindab usaldusväärseks 94% tarbijatest 28. Suuri

toiduohutuse kriise ei ole Eestis olnud. Hea olukorra hoidmiseks ning uute riskide (nt

uued tehnoloogiad, keskkonnariskid) maandamiseks on vajalik kõigi osapoolte pidev

panustamine toiduohutuse tagamisse. Elanikkonna toidutekkelistesse nakkushaigustesse

haigestumus on langenud ja püsinud viimased aastad stabiilsena – alla 200 juhu 100 000

elaniku kohta29. Samas tuleb arvestada, et tarbija ei pöördu kõikide haigusjuhtumite puhul

arsti poole, mistõttu tervisestatistika toidutekkeliste nakkushaiguste osas esineb

puudujääke. Samuti ei ole piisav toidutekkeliste haiguspuhangute väljaselgitamise

süsteem.

Toiduohutuse valdkonna õigusraamistik on suures osas välja töötatud, kuid vajadusel

ajakohastatakse õigusakte võttes arvesse uusi teadusandmeid ja riskitegureid nagu e -

kaubandus, otseturundus, globaliseerumine, tehnoloogiate areng, kliimamuutused,

tarbijate toiduvalikute suunamise vajadus (nt toitumisalased valikud) jne.

Riskihindamisvõimekuse tõstmiseks ja töö dubleerimise vältimiseks toimub infovahetus

ja koostöö Euroopa Toiduohutusametiga ning teiste EL liikmesriikide

riskhindamisasutustega. Eestis on väljaarendamisel sõltumatu teaduspõhine ning

kindlaid põhimõtteid ja protseduure järgiv riskihindamise süsteem. Tänasel päeval on

toiduohutuse teemasid käsitlevate teadlaste ja sellest tulenevalt teadusuuringute arv

25 Riiklike laborite tegevuse optimeerimise analüüs , Rahandusministeerium 2018

26 Mesilaspered põllumajanduslikes majapidamistes maakonna ja mesila suurusklassi järgi, 15. juuli 2001

27 PRIA põllumajandusloomade register

28 „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud“ Eesti Konjunktuuri Instituut , 2016

29 Terviseameti koduleht (http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/nakkushaigustesse -haigestumine.html)

https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/2018_riiklike_laborite_tegevuse_optimeerimise_analuus_aruanne.pdf?download=1

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/PM_Loendus/PML2001/04Loomakasvatus/08Mesilased/08Mesilased.asp

http://www.pria.ee/et/Registrid/Loomade_register

http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/nakkushaigustesse-haigestumine.html



www.hendrikson.ee

Eestis väike, samuti on Eesti teadlastel vähene rahvusvaheline teaduskoostöö kogemus

sh riskihindamise osas.

Eestis on riskipõhine järelevalve süsteem ja seda toetav laborite võrgustik. Järelevalve

tööd toetavad järjest rohkem erinevad IT-lahendused (Veterinaar- ja Toiduameti

järelevalve infosüsteem, erinevad registrid). Järelevalveasutuste klientide hulgas läbi

viidud rahuloluküsitluste kohaselt on rahulolu Veterinaar- ja Toiduameti ning

Põllumajandusameti tööga kõrge30. Tulenevalt uutest riskiteguritest, teadusandmetest ja

muudest mõjuteguritest lisandub järelevalveasutuste ülesannete hulka uusi valdkondi (nt

2014. a toidupettused, 2016. a toidu reformuleerimine ja AMR) ja seeläbi suureneb

koormus. Samuti peab riigi järelevalvesüsteem olema valmis võimalikeks

eriolukordadeks. Järelevalveasutuste prior iteet on praegu eelkõige seotud otseste

rahvatervise riskidega (toidutekkelised nakkushaigused) , kuid pikaajalise mõjuga riske

(nt saasteained, lisaained, GMO) on seni hinnatud ebapiisavalt. Võtmetähtsusega on

süsteemne lähenemine prioriteetide seadmisel, et hinnatud oleksid kõik riskitegurid.

Pädevatele asutustele pandud kohustuste täitmise ja laboriteenuste arendamise (nt

vananeva aparatuuri uuendamine laborites) ressursid on piiratud, mis ei võimalda kõikide

ülesannete (seired, uuringud, tarbijate ja toidukäitlejate ootused) järjepidevat/süsteemset

täitmist. Toidukäitlejate jaoks oluline ühetaoline järelevalve ei ole alati tagatud, mis võib

soodustada ebaõiglast konkurentsi.

Järelevalve koormus on suurenenud ka seoses toidukäitlejate arvu kasvuga viimase 5

aasta jooksul (33%). Eestis oli 1.01.2018 seisuga 15 158 toidukäitlejat31. Toidukäitlejate

teadlikkus toiduohutusest on üldiselt kasvanud, kuid on veel ebaühtlane 32. Ettevõtetele

tehtud ettekirjutused on peamiselt seotud ruumide ja seadmete mittevastavuste ga ja

üldiste hügieeninõuete eiramisega käitlemisel, samuti toidu märgistusega ning

jälgitavusega. Viimasel ajal on suurenenud ettekirjutuste arv seoses toidu märgistuse

ning enesekontrollisüsteemi toimivusega, vähenenud on ettekirjutuste arv seoses

ruumide ja seadmete mittevastavustega ning üldiste hügieeninõuete eiramisega

käitlemisel ja personaliga33.

Toidu ohutuse eest vastutavad toidukäitlejad, kes peavad toime tulema järjest suuremate

väljakutsetega, mis tulenevad erinevatest riskiteguritest. Positiivsena võib välja tuua, et

osad neist on lisaks kehtivate nõuete täitmisele juurutanud täiendavaid vabatahtlikke

kvaliteedisüsteeme (nt ISO, BRC). Olemas on ka esindusorganisatsioonid, kuigi nende

suutlikkus oma liikmeid kaasata ja kõigi huve esindada on ebaühtlane. Toidukäitlejate

teavitamiseks toimib pikaajaline teadmussiirde programm, samuti kasutatakse

teavitamiseks erinevaid infokanaleid. Tähelepanu vajab toidukäitlejate süsteemne

teavitamine uutest nõuetest. Kuigi Eestis on toimiv nõuandesüsteem, on toi dutöötlemise

valdkonnas vaid üks kutsetunnistusega konsulent. SA Kutsekoja poolt läbiviidud

uuringu34 kohaselt oleks vaja toiduainetööstusesse juurde ka tehnolooge, tootearendajaid

ja kvaliteedijuhte.

Lisaks toidukäitlejatele vajab tähelepanu ka tarbijate teadlikkus toiduohutuse osas ja

oskus teha teadlikult tervist toetavaid valikuid. Sealjuures on oluline ka üldsuse

teavitamine toiduohutuse probleemide korral. Tarbijate toiduohutuse alast teadlikkust ei

ole Eestis uuritud. Samuti ei ole tarbijale suunatud süstemaatilisi toiduohutuse teemalisi

teavitusprogramme läbi viidud ja võib eeldada, et teadlikkus on ebaühtlane. Samas on

järjepidevalt uuritud toidu märgistuse lugemist. Näiteks esmakordsel ostul loevad toidu

30 „Põllumajandusameti ning Veterinaar - ja Toiduameti tegevuse optimeerimis-võimaluste analüüs“, PWC, 2017

31 Veterinaar- ja toiduameti järelevalve infosüsteem (https:// jvis.agri.ee) 32 Integreeritud mitmeaastases kontrollikava aruandes esitatud ettekirjutuste hulk, 2016 a 14 376 ettevõtet, kontrolle tehti 11 347 ja ettekirjutusi 18 485.

33 Eesti integreeritud mitmeaastase riikliku kontrollikava 2 017-2020 2017.a aruanne 34 Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA raames läbiviidud uuringu „Tulevikuvaade tööjõu - ja oskuste vajadusele: põllumajandus ja toiduainetööstus“

https://jvis.agri.ee/



17

märgistust alati 33% ja sageli 45% tarbijatest35. Tarbijatel on Eestis ka hea arusaam

säilivuskuupäevade esitamisest (parim enne ja kõlblik kuni). 36 Teadlike valikute tegemise

ja tasakaalustatud toitumise olulisust kinnitab Rahvastiku toitumisuuringu 37 tulemus, mille

kohaselt on rasvunud ja ülekaaluliste inimeste hulk kasvanud, seda eriti laste osas 38.

Enim mõjutab tarbija valikut toote värskus, kvaliteet ja maitse, pisut vähem tervislikkus,

lisaainete puudumine, GMO-de vabadus, koostis ja soodne hind, jättes kõrvale näiteks

vähesema soola-, suhkru- ja rasvasisalduse44. Samas on tarbija ostuotsuste tegemisel

suur mõju ka meedial, sealjuures kasutavad erinevad põlvkonnad erinevaid infokanaleid.

Tarbija on ostuvalikute tegemisel keerulises olukorras, tihti on tema valikute tegemisel

aluseks uskumused ja müüdid ning mitte teaduspõhine informatsioon. Ostuotsust mõjutab

ka tootele tehtav turundus. Samuti on probleemiks, et tarbijatel puuduvad praegu Eestis

tugevad esindusorganisatsioonid

3.2.1.4. TEADUS JA INNOVATSIOON NING TEADMUSSIIRE

Põllumajandusvaldkonna kitsaskohad on vananev tööjõud, keskmisest väiksemad

palgad, töö hooajalisus ja tööjõu voolavus (OECD raport, lk 147).

Eestis on head võimalused hariduse omandamiseks põllumajandus -, toidu- ja

kalandusvaldkonnas nii kutse- kui kõrghariduse tasemel, loodud on üle-eestiliselt

põllumajandusvaldkonnas nõustamisteenuste osutamist korraldav üksus ja kalanduse

teabekeskus, riiklikult toetatakse teadus- ja arendustegevust, teadmussiiret ning

innovatsiooni. Muuseumid ja nende haridusprogrammid on tihedalt seotud rii klike

õppekavadega ning aitavad kaasa ühiskonna teadlikkuse tõusule. Muuseumihariduse

eesmärk on kureerida kogemusi ja elamusi. Koostöö ja kommunikatsioon on teaduse ja

innovatsiooni ning teadmussiirde korraldamisel kesksel kohal

Kutse- ja kõrgharidus

Tööturul on nõudlus kutseharidusega spetsialistide järele, nõudlust on osaliselt katnud

kasvav täiskasvanud õppijate osakaal (OSKA lühiraport, lk 40). Elukestva õppe toetamine

on oluline, et parandada töötajate teadmisi, mis toetaksid innovatsioonivõimekust (O ECD

raport, lk 30).

Põllumajanduslikus kõrghariduses on õppijate arv viimase kümne aastaga vähenenud,

ent valdkonna tudengite osakaal üliõpilaste koguarvust on säilinud. Suur osa

põllumajandusega seotud erialadel ülikooli lõpetajatest jätkab õppimist järgm ises

õppeastmes (OECD raport lk 143).

Arendamist vajab koostöö teadus- ja arendusasutuste, ettevõtete, kutse- ja

üldhariduskoolide vahel, nt kutsealase eelkoolituse läbiviimisel. Kutse - ja kõrghariduse

õppekavade integreerimisel, praktikabaaside kasutamise l ning õppejõudude ja õpetajate

teadmiste kasutamisel ja arendamisel on veel arenguruumi. Ühiskonnas ei väärtustata

piisavalt doktoriõpet ja kutseharidust.

35 „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud“ Eesti Konjunktuuri Instituut, 2016

36 „Food waste and date marking“ , Euroopa Komisjoni uuring, 2015. 65% tarbijatest mõistab, et „parim enne“ toitu võib tarbida

ka pärast esitatud kuupäeva, kuigi kvaliteet võib olla halvenenud.

37 Tervise Arengu Instituut „Rahvastiku toitumise uuring 2014-2015“

38 Rasvunuid ja ülekaalulisi inimesi elanikkonnas vastavalt 16,7% ja 30,4%, eriti võib välja kehva olukorra laste seas, nt vanuses

10-13 on rasvunuid ja ülekaalulisi vastavalt 13,2 ja 20,6%.



www.hendrikson.ee

Teadus- ja arendustegevus

Eesti põllumajanduse, toidutööstuse, kalanduse ja maaelu jaoks vajalikku teadust

luuakse mitmetes ülikoolides, Eesti Taimekasvatuse Instituudis, tehnoloogia

arenduskeskustes ja kompetentsikeskustes. Eesti teadus- ja arendusasutuste

kompetentsid ei ole kõikides valdkondades, sh bioressursi tootmise ja väärindamise osas,

piisavad.

Põllumajandus-, toidu- ja kalandusvaldkonna rahvusvaheline teaduskoostöö on

muutunud üha aktiivsemaks. Eesti on osa Euroopa ühisest teadusruumist.

Rahvusvaheline teaduskoostöö võimaldab ühist tegevuste planeerimist ja kulude

jagamist. Teadlastel on võimalus kasutada mobiilsustoetusi, grante jm meetmeid

rahvusvahelise kogemuse omandamiseks. Teadusasutused ja ettevõtjad ei tunne ega

kasuta piisavalt erinevate Euroopa rahastamisprogrammide võimalusi.

Maaeluministeerium koordineerib ja rahastab nii riigisises t kui rahvusvahelist

teadustegevust rakendusuuringute programmiga.

Riigi otsused peavad olema teaduspõhised. Kitsaskoht valdkonna teadus - ja

arendustegevuse rahastamisel on valdav projektipõhisus. Probleemi lahendamiseks

suurendatakse baasfinantseerimise mahtu. Teaduse rahastamisel on valdavaks

toetusskeemiks uurimistoetused. Praegused valdkondlike ministeeriumide vahendid

teadus- ja arendustegevuste rahastamiseks ei ole piisavad, et tagada valdkonna

teadmispõhine areng. Praeguse programmi „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja

arendustegevus 2015–2021“ maht ei ole piisav, et rahastada ka pikemaajalisi ja/või

mahukamaid ja/või interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid.

Riigisisese ja rahvusvahelise teaduskoostöö arendamiseks on vajalik ministeeriumide,

valitsemisala asutuste ning teadus- ja haridusasutuste parem koostöö ja süsteemsem

infovahetus. Koostöö järelevalveasutustega ei ole piisav, et teaduslik ekspertiis jõuaks

järelevalvesse, riskihindamisse ja seiresse. „Valdkondliku teadus - ja arendustegevuse

tugevdamise” (RITA) programmi tegevus number kolm on võimaldanud ministeeriumidel

luua teadusnõuniku ametikohad, et tõsta ministeeriumide võimekust teadus- ja

arendustegevuste küsimustes, sh ka vastava koostöö ja infovahetuse korraldamiseks.

Ajakohane teadustaristu on tähtis tipptaseme ja koostöövõime hoidmiseks ning

arendamiseks riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Alates 2010. aastast juhinduvad

pikaajalised investeerimisotsused teadustaristu teekaartidest, määratledes riikliku

tähtsusega taristu uued või ajakohastamist vajavad elemendid. Seni on

põllumajandusteaduse objektid jäänud teadustaristu teekaar dilt ja seega ka edasistest

rahastusotsustest välja. Põllumajanduse ja toidusektori arenguks olulise

rakendusuuringute taristu rahastus ei ole olnud piisav.

Teadlaste järelkasvu ja piisava suurusega uurimisrühmade puudumine mõnes

valdkonnas on ohuks teadlaskonna kestlikkusele, teaduskompetentsi säilimisele ja

tõstmisele ning ülikoolides antava hariduse heale tasemele. Erialade õppekavade

sulgemine on ohuks oskuste ja teadmiste baaskompetentsi säilimisele osades

valdkondades ja erialadel, mis võib saada probleemiks valdkonna haldamisel ja

süvateemade arendamisel. Teadus- ja arendusasutustes ei ole veel hästi rakendunud

teadlaste karjäärimudel, mis on seotud teaduse rahastamise stabiilsusega. Eelnevast

tulenevalt ei ole teadlastel kindlustunnet oma karjääri suhtes .

Teadmussiire

Ettevõtetes napib jätkuvalt kvalifitseeritud tööjõudu. Paljud põllumajandusettevõtete juhid

ja töötajad on põllumajandusliku erihariduseta, seega kogutakse teadmisi enamasti töö

käigus, harva tasemeõppes, pigem koolitustel ja ühekordsetel infopäevadel. Tihti takistab

(väike)ettevõtjaid koolitustel osalemast suur töökoormus ja võimaluste vähesus tööd



19

koolituste ajaks ümber jaotada (asendaja puudus koolituse ajaks) 39 . Infokanaleid ja

sündmusi on palju, üheks peamiseks infot koondavaks keskkonnaks on veebileht pikk.ee.

Teadustulemuste jõudmine praktikasse on ebapiisav ning teadlased ei ole hästi kursis

ettevõtjate vajadustega. Nii era- kui riigiasutused vajavad oma töös kaasaegset

teadustuge. Valdkondades olemasolev teave on killustunud eri allikate vahel, erinevaid

tegevusvaldkondi hõlmavad uurimistulemused ja teadmised ei ole hästi koondatud.

Teadustulemuste kommunikatsioon ei ole piisav.

Põllumajandus- ja toiduvaldkonna teavitamistegevuste paremaks korraldamiseks on

viimastel aastatel algatatud teadmussiirde pikaajalised programmid. Kalandus - ning

vesiviljelussektorile pakub teavet, korraldab koolitusi ning koordineerib teadlastega

koostööd Kalanduse teabekeskus.

Järelevalveasutuste info ei ole viidud piisavalt ettevõteteni, järelevalveasutuste roll

ettevõtete informeerimisel riigi nõuetest vajab arendamist.

Ettevõtetele pakuvad nõustamisteenust nii kutselised konsulendid kui teised nõustajad,

mentorlusteenust mentorid, lisaks kaasatakse eksperte. Riik toetab

individuaalnõustamise teenust, mis on eelkõige avalikele hüvedele suunatud.

Nõustamisteenus ei kata hetkel kõiki vajalikke valdkondi ja olulisi spetsiifilisi suundi.

Loodud nõustamissüsteem seob üksiknõustajad nõustamisteenust pakkuvasse

organisatsiooni. See loob teatud eeldused stabiilsuse tagamiseks ja järelkasvu

tekitamiseks. Nõustamisteenuste kvaliteedi hoidmiseks ja tõstmiseks on vajalik pidev

enesetäiendus, sh ka välismaal, mida hetkel ei pakuta. Koolitajate koolitusele on seni

pööratud liiga vähe tähelepanu. Probleemiks on nõustajate järelkasvu puudus, enamus

konsulentidest on vanemaealised, seega tuleb luua noortele alustamiseks võimalikult

head tingimused. Praegune nõuandesüsteem on jäik, kuna võimaldab kaasata vaid

kutselisi konsulente ja ei võimalda kaasata piisavalt teadlasi .

Innovatsioon ja tootearendus

Eesti innovatsioonisüsteemi tugevuseks on soodne ärikeskkond, innovatsiooni ja

majanduskasvu eesmärke ühendav valitsuse strateegia, suhteliselt tugev riiklik

teadussüsteem ning ühiskonna positiivne suhtumine teadusesse ja tehnoloogiasse.

Puudusteks on vähene teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon ettevõtte tasandil,

mis osaliselt tuleneb Eesti ettevõtete suhtelisest väiksusest. 40

Eesti põllumajandus- ja toiduvaldkonna ettevõtted on valmis kasutama innovaatilisi

lahendusi, kuid oma väiksuse tõttu ei ole neil sageli võimekust tegeleda teadus - ja

arendustegevusega ega ligipääsu uudsetele lahendustele. Ettevõtete panus teadus- ja

arendustegevuse rahastamisesse jääb alla 1% SKP-st, seejuures on Eesti kõige

uuenduslikumad ettevõtted suuremate välismaiste äriühingute tütarettevõtted ja

väliskapitalil põhinevad ettevõtted, kelle teadus-arendustegevused tehakse reeglina

välisriikides.41 Põllumajandusvaldkonnas, kus innovatsioonile aitavad kaasa seadmete ja

materjalide tarnijad, domineerib pakkumispoolne innovatsioon 42.

Ülikoolide, teadus- ja arendusasutuste, tehnoloogia arenduskeskuste ja

kompetentsikeskuste eesmärk on viia kokku teadlaste ekspertteadmised ja ettevõtete

vajadused. Innovatsioonioskused vajavad ekspertteadmisi, pidevat täiendamist ja

tugisüsteemi. Piisavalt ei pöörata tähelepanu teadlaste, ekspertide ja nõustajate

39 OSKA lühiraport (lk 41) - http://oska.kutsekoda.ee/field/pollumajandus-ja-toiduainetoostus/

40 OECD raport, lk 221



http://pikk.ee/

http://oska.kutsekoda.ee/field/pollumajandus-ja-toiduainetoostus/



www.hendrikson.ee

arendamisele tagamaks nende kursisolek uusimate teadmiste ja praktiliste

(tehnoloogiliste) lahendustega. Eestis puuduvad professionaalsed n -ö

innovatsiooninõunikud, kes viiksid kokku teadlased, ettevõtjad, nõustajad jt.

Eesti on erasektori digilahenduste väljatöötamise ja kasutamise osas üldiselt eesrindlik.

Riigipoolne digiarengu suunamine vajab parandamist. Valdkondlikult ei ole e -

kompetentsid ja -tegevused piisavalt koordineeritud, vastavad kompetentsid ei ole selgelt

koondunud. Riigipoolne valdkonna digilahenduste väl jatöötamine ja rakendamine on

praegu toimunud pigem kontrollifunktsioonide parandamise eesmärgil, erasektori huvides

vajalike lahendustega on tegeletud ebapiisavalt .

3.2.2. II SAMMAS - KONKURENTSIVÕIMELINE JA JÄTKUSUUTLIK PÕLLUMAJANDUS, TOIDUAINESEKTOR JA MAAPIIRKOND

3.2.2.1. KVALITEETSED SISENDID PÕLLUMAJANDUSES

Põllumajandusmaa kui peamine põllumajandustootmise ressurss

Eestimaa pindalast veidi üle poole moodustab metsamaa 43 ja üle viiendiku on

põllumajandusmaa. Kolmandiku tänasest põllumajandusmaast moodustavad

püsirohumaad. Põllumaal 44 suureneb teraviljade kasvupind ning suurenemas on ka

liblikõieliste, sh kaunviljade kasvupind. Looduslikud tingimused võimaldavad Eestis

tegeleda nii taime- kui ka loomakasvatusega.

Saja aasta tagusest ligi kolmest miljonist hektarist põl lumajanduslikus kasutuses olnud

maast on suur osa tänaseks metsastunud või kasutuses muul otstarbel. 2004. aastal oli

maa põllumajanduslik kasutamine madalseisus, kuid see sai uue tõuke pärast Euroopa

Liiduga liitumist ja on sellest ajast kasvanud ligi vii endiku võrra ning jõudnud miljoni

hektarini45.

Ehkki põllumajandusmaa pindala on viimasel kümnendil suurenenud, on samal ajal

tuhandeid hektareid põllumajandusmaid hoonete ehitamise või teede rajamise tõttu

taastumatult põllumajanduslikust kasutusest välja läinud ja muld on pöördumatult

hävitatud. Selle edasiseks vältimiseks tuleb rakendada tõhusaid põllumajandusmaa ja

põllumuldade kaitsemeetmeid.

Eesti põllumuldade peamised probleemid on orgaanilise aine vähenemine, tihenemine,

kuivendussüsteemide amortiseerumine ja sellega seotud muldade kasutuse piiramine,

muldade kurnamine (toitainevaru vähenemine) ning piirkonniti ka hapestumine. Andmeid

põllumuldade bioloogilisest seisundist on vähe. Liblikõieliste, muude

haljasväetiskultuuride ja loomakasvatuses tekkiva sõnnikuga on oskusliku kasutamise

puhul võimalik mullaviljakust parandada.

Põllumajandusmaad on Eestis elaniku kohta ligi poole võrra rohkem kui Euroopa Liidus

keskmiselt, ka loomkoormus on madal. Samas on nii loomkoormus kui ka maakasutuse

intensiivsus riigisiseselt väga ebaühtlased. Ühelt poolt tekitab ebaühtlus intensiivsemalt

kasutatud piirkondades keskkonnasurvet, teisalt võib osa maast jääda põllumajandusliku

kasutuseta. Rendimaade suur osakaal ei toeta maa ja muldade jätkusuutlikku kasutamist,

sest nendele pikaajalisemalt tasuvaid investeeringuid ei tehta. Tervikuna on

43 Eesti maismaast pool ehk 51,4% on metsamaa . 2017. aastal oli Eesti metsamaa pindala 2,33 miljonit hektarit, ESA 2017

44 690 208 ha, ESA 2016

45 1 003 505 ha, ESA, PM028 2016



21

põllumajandusmaa kasutamine Eestis pigem ekstensiivne ning ligikaudu v iiendik

põllumajandusmaast on mahepõllumajanduslikus kasutuses.

Eesti üldine IT-suutlikkus on kõrge ja meie põllumehed uuendusmeelsed.

Põllumajanduses kasutatakse üha enam kaasaegseid seadmeid ja tehnoloogiat, kuid see

nõuab jätkuvat arendamist. Olemasolevate andmebaaside (nt mullastikuandmed) ja

tehnoloogia pakutavaid võimalusi (sh erinevad digilahendused) tuleb paremini ära

kasutada nii põllumajanduses kui ka järelevalves .

Vesi ja maaparandus

Eesti mageveeressurss on piisav tagamaks põllumajanduse veevajadust, kuid seda tuleb

kasutada säästlikult. Maaparandussüsteemide toimimine on eelduseks üle poole

põllumajandusmaa sihtotstarbelisele kasutamisele. Kuigi kümmekond aastat toetatud

maaparandusinvesteeringud on aidanud põllumajandusmaa kuivendusseisundi

halvenemist pidurdada, ei ole see küllaldane, et suurendada põllumajandustootmise

võimekust ning vastupidavust tootmisriskidele.

Suurem osa46 maaparandussüsteemidest on üle 30 aasta vanad ja vajavad korrastamist.

Nende paiknemine paljude erinevate maaomanike maal tingib vajaduse majandada

maaparandussüsteeme ühistegevuse kaudu47. Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude

ebapiisav maaparandushoid 48 ei maanda piisavalt ilmastikust tingitud riske

põllumajandustootjale.

Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal

Eesti päritolu põllumajanduskultuuride geneetilist ressurssi kogutakse, uuritakse ja

säilitatakse geenipangas ning kollektsioonaedades. See tagab kohaliku geneetilise

mitmekesisuse säilimise ja on aluseks meie oludesse sobivate sortide aretamisel,

võimaldab geneetilist ressurssi kasutada teadus- ja arendustegevuses ning tagab

võimaluse põllumajandustootmise taastamiseks olukorras, mil taimehaiguste või muude

keskkonnategurite tagajärjel on tekkinud kahjud. Sordiaretuses on põhirõhk kohalikesse

oludesse sobivate teravilja-, heintaime-, köögivilja- ning puuvilja- ja marjasortide

aretusel, suurenenud on nõudlus mahepõllumajandulikuks tootmiseks sobivate

mahepõllumajanduslike sortide järele. Järjest enam tähelepanu vajab ka

põllumajanduskultuuride metsikute sugulas liikide ja rahvaselektsiooni sortide uurimine,

säilitamine ja aretuses kasutamine.

Muutuvate kliima- ja keskkonnatingimustega kohanemisel on oluline kasvatatavate

põllumajanduskultuuride mitmekesisus ning kohalikesse oludesse sobivate sortide

olemasolu. Põllumajandustootjate vajadustele ja tarbija ootustele vastavate kvaliteetsete

ja majanduslikult tasuvate saakide eelduseks on kvaliteetne seeme, seemnekartul ning

puuvilja- ja marjakultuuride istutusmaterjal. Lisaks võimaldab nende tootmine saada

põllumajandussaaduste tootmisega võrreldes suuremat kasu. Eestis sertifitseeritud

seemne tootmise pinnad ja kogused on aasta-aastalt märkimisväärselt kasvanud. Siiski

kasutatakse sertifitseeritud seemet Eestis mitmete teiste riikidega võrreldes endiselt

oluliselt vähem49, mistõttu on oluline jätkata põllumajandustootjate teavitamisega. Samuti

aitaks sektori konkurentsivõime tõstmisele kaasa seemnetootmise ja põllumajandusliku

tootmise tarneahela tugevdamine. Jätkuvalt tuleb tegeleda tuulekaera kui ühe olulise

saagikao põhjuse vähendamisega tootmispõldudel. Sertifitseeritud seemnekartuli ning

kvaliteetse puuvilja- ja marjakultuuride istutusmaterjali tootmisel on kasvuruumi. Kliima

46 83% olemasolevatest maaparandussüsteemidest .

47 31.12.2017 seisuga tegutseb Eestis 200 maaparandusühistut.

48 Põllumajandusamet korraldab aastas hoidu ühiseesvooludel ligi 400 km ulatuses, mis on 7% ühiseesvoolude pikkusest.

49 Sõltub taime liigist, aga teravil jadel kasutati 2011. aastal sertif itseeritud seemet keskmiselt 10%.



www.hendrikson.ee

tõttu on Eesti taimse paljundusmaterjali, eriti puuvilja - ja marjakultuuride tootjatel

soodsamates kliimatingimustes tegutsevate tootjatega keeruline konkureerida.

Kaasaegsete ja väärtuslike omadustega sortide turul oleku eelduseks on sordiomanike

õiguste kaitse. Selleks on Eestis loodud võimalus taotleda sordi kaitset, mis võimaldab

ettenähtud tingimustel saada sordi omanikul õiglast tasu. Probleemne on Eestis oma

tarbeks seemne tootmise korral see, kui oma tarbeks toodetud seemne kasutamisel ei

järgita õiglase tasu maksmise kohustust sordiomanikele. Seeläbi ei saa sordiomanikud

õiglast tasu, mis omakorda võib piirata Eestis kasutada olevate sortide valikut.

Põllumajandusloomad ja tõuaretus

Eestis on peamiste põllumajandusloomade ja -lindude arv viimase paarikümne aastaga

vähenenud, kuid mesilasperede arv suurenenud 50. Loomakasvatusega tegeleb veidi alla

poole 51 põllumajanduslikest majapidamistest. Loomakasvatus on koondunud sarnaselt

taimekasvatusega suurematesse ettevõtetesse ja on intensiivsem 52.

Põllumajandusettevõtete praegune struktuur võimaldab väärindada

taimekasvatussaadusi loomakasvatuse kaudu ning Eestile on iseloomulik, et paljud

loomakasvatajad toodavad suure osa loomasöödast, sh proteiinsöödast ise. Sööda

kvaliteet (toiteväärtus) sõltub kasvatatavast põllukultuurist, kasvupiirkonnast, koristamise

ajast ja tehnikast. Kuigi suurem osa söödast toodetakse Eestis, tuuakse lisaks

proteiinirikkaid õlikooke sisse kolmandatest riikidest.

Põllumajandusloomade aretus on Eestis heal tasemel 53. Just piimalehmade aretusega on

saavutatud väljapaistvaid tulemusi ning piimatoodangult lehma kohta on jõutud EL

esimeste sekka54. Viimastel aastakümnetel on laienenud lihaveiste kasvatus ning igal

aastal kasvab puhtatõuliste aretusloomade arv. Seakasvatus on aastakümneid olnud

kõrgel tasemel nii sigade arvult kui ka jõudluskontrolli all olevate lo omade osakaalult.

Kuigi viimastel aastatel on Vene turu sulgumise ja sigade Aafrika katku puhangu tõttu

sigade arv vähenenud, on siiski näha jõudluskontrollis olevate loomade arvu tõusutrendi.

Jätkusuutliku aretuse tagamiseks toetab riik tõuraamatu ja aretusregistri pidamist,

jõudluskontrolli läbiviimist ning geneetilise väärtuse hindamist. Loomakasvatus - ja

aretusorganisatsioone on mitmeid, kuid nende omavaheline koostöö võiks olla parem.

Ohustatud tõuks on tunnistatud eesti maatõug veis, eesti vutt, eest i hobune, eesti

raskeveohobune ning tori hobuse universaalsuuna ja vana-tori suuna populatsioon.

Ohustatud tõugude pidamist ja aretust on toetatud, kuid vaatamata sellele on kõik

nimetatud tõud jätkuvalt ohustatud tõu staatuses ning vajavad kultuuripärandi ja

geneetilise mitmekesisuse säilimise seisukohast erilist tähelepanu.

3.2.2.2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, VÄÄRINDAMINE JA TURUSTAMINE

Põllumajandus- ja toiduainesektori struktuur

Eesti põllumajandus- ja toiduainesektoril on oluline roll riigi majanduses eestimaise toidu

ja muude saadustega nii siseturu kui ka ekspordi nõudluse täitmisel, tööandjana

50 31.12.2017. seisuga 248,2 tuhat veist (sh 86,1 piimalehma), 265,9 tuh siga, 90,6 tuhat lammas ja kitse ning 2,1 miljonit lindu,

47,8 tuh mesilasperet.

51 6965 majapidamist ehk 42%.

52 PRIA registris registreeritud loomadest oli 15. juuni 2016. aasta seisuga 63% KSM ja MAHE toetust taotlevate tootjate nimel,

üle poole veistest on 5% veisekasvatusega ja 98% sigadest veerandi seakasvatusega tegelevate majapidamiste karjades. 53 Eestis on kokku 15 tegevusluba omavat põllumajandusloomade aretusega tegelevat asutust. Aretusühingud täidavad 21 aretusprogrammi.

54 Piimatoodang lehma kohta oli Eestis 2016. aastal 9091 kg, mis oli 28 EL riigi hulgas 2. kohal. EL keskmine 6906 kg



23

maapiirkondades ja avaliku hüve pakkumises. Kogu tarneahel puutub kokku toidukao ja

raiskamise valdkonnaga. Hinnanguliselt läheb Eestis raisku … (?) toodetud toi dust kogu

toiduahela jooksul, millest omakorda… (?) tootmises ja … (?) tarbimises, pannes tarbetu

koorma keskkonnale läbi ressursside raiskamise ning süsihappegaasi ja

metaaniheitmete.

74% Eesti tarbijatest eelistavad osta kodumaist toitu, mis on tarbijat e hinnangul värske,

usaldusväärne, harjumuspärase maitsega, tervislik ja püsiva kvaliteediga. Kodumaise

toidukauba eelistamine vähenes aastatel 2008-2010, aga viimastel aastatel on ¾

tarbijatest püsivalt eelistanud kodumaist. Lisaks on Eestis kasvanud mahe toidu tarbimine

vaatamata sellele, et tegemist on tavatoodetest kallima kaubaga. Tarbijad ostavad

mahetoitu peamiselt tervislikkuse, aga ka kodumaise päritolu ja keskkonnasõbraliku

tootmise tõttu. 55 Kogu toidukaupade jaemüügist moodustavad mahetooted hetkel veel

siiski väga väikese osa 56 , aga arvestades mahemaa rohkust Eestis, on

mahepõllumajandusliku tootmise arenguks palju potentsiaali.

Eestis on piisavalt ressursse põllumajandustootmise arenguks. Põllumajanduse

majandusharu toodangu väärtus on EL-ga liitumisest alates kahekordistunud57. Sarnaselt

Läti ja Leeduga jääb toodangu väärtus hektari kohta aga oluliselt madalamaks EL

keskmisest58, kuna peamiselt toodetakse väiksema lisandväärtusega toodangut. Samas

on tootmine muutunud mitmekesisemaks (uudsed lahendused, väiketalude nišitooted,

mahepõllumajanduse laienemine). Põllumajandussektori olulisemad tegevusharud on

teravilja- ja tehniliste kultuuride kasvatus, piima- ja lihatootmine, ka aianduskultuuride

kasvupind ja mesilasperede arv suurenevad. Nii taime- kui ka loomakasvatusel on

sarnane osakaal toodangu väärtuses. Seejuures on taimekasvatustoodangu väärtus

suurenenud nii tootjahinna tõusu kui ka saagikuse tõttu 59 . Loomakasvatustoodangu

väärtuse60 suurenemine on tingitud eelkõige tootlikkuse kasvust.

Eesti põllumajandussektori struktuur on duaalne – põllumajandusmaa on koondunud

suurematesse ettevõtetesse61. Suurte kõrval tegutseb ka palju väikeseid erineva arengu-

ja konkurentsivõimega põllumajandusettevõtteid, mis annavad olulise panuse

maapiirkondade (külaelu) toimimisse. Ettevõtete juhtide vanuselises struktuuris ületab

65-aastaste juhtide osakaal noorte juhtide osakaalu 62 , mis viitab probleemidele

põlvkondade vahetuses. Mahetootjate arv on iga aastaga suurenenud ning moodustab

11% kõikidest põllumajanduslikest majapidamistest 63 . Seejuures on kasvanud ka

mahetootjate kogutoodangu väärtus, mis moodustab põllumajandussektori kogu -

toodangu väärtusest 8%64.

Eesti osatähtsus EL põllumajandussektori poolt loodud lisandväärtuses on püsinud

stabiilsena (ca 0,2%). Aastate jooksul on vähenenud nii taime- ja loomakasvatuse,

jahinduse ja neid teenindavate tegevusalade osatähtsus kogu lisandväärtuses kui ka

hõivatute arv.65 Lisandväärtus hõivatu kohta on pikaajaliselt oluliselt suurenenud, kuid

55 Eesti Konjunktuuriinsti tuut „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2016. a“

56 Eesti Konjunktuuriinsti tuut „Eesti toidukaupade positsioon siseturul 2017. a “

57 2004. a 482,8 mln eurot, 2017. a 906 mln eurot .

58 2013. a moodustas Eesti põllumajandustoodangu väärtus ha kohta (965 €/ha) 39% EL keskmisest (2438 €/ha) .

59 Saagikus on sarnasel tasemel Läti ja Leeduga, kuid ol uliselt madalam kui Kesk-Euroopas.

60 Piimatoodangu väärtuse osatähtsus on EL liitumisest alates olnud keskmiselt 54% loomakasvatustoodangu väärtusest.

61 45% põllumajandusmaast on 3% majapidamiste kasutuses, 2016. a oli Eestis üle 16 tuhande põllumajandusli ku majapidamise,

mille arv on aastate jooksul vähenenud, kuid keskmise suurus kahekordistunud (2016. a 62 ha).

62 Alla 35-aastaseid põllumajanduslike majapidamiste juhte on ca 8% üle 65 aastaseid on 2016. a 28%,.

63 2017. a lõpu seisuga tegutses Eestis 1888 mahetootjat.

64 2016. a, FADN andmete alusel .

65 Lisandväärtuse osatähtsus 1,4% (2016. a 276 mln eurot), hõivatute arv 2,6% (2016. a 17,1 tuh) .



www.hendrikson.ee

viimase kolme aasta suundumus on turutingimustest ja ilmastiku mõjudest tulenevalt

langev, mistõttu tööjõu tootlikkus jääb alla EL keskmisele tasemele 66. Tootjahindade

volatiilsuse tõttu kõigub sektori sissetulek aastate lõikes oluliselt, seega on toetustel (sh

maksuerisustel) sektori stabiilsuse tagamisel olnud oluline roll. Tururiskidega

toimetulekuks tuleb senisest enam rakendada riskijuhtimismeetmeid. Tööjõu tootlikkus

on suurenenud eelkõige mastaabisäästu, tootmistehnoloogia uuendamise ning sordi - ja

tõuaretustöö tulemusel. Põllumajandustootmise ja -tootlikkuse kasv on saavutatud

suhteliselt madala survega keskkonnale. Tootlikkuse kasvu on soodustanud eelkõige

suured, tehnoloogiliselt tõhusad, ressursimahukad ja uuenduslikud põllumajandus -

ettevõtted. 67 Brutoinvesteeringud keskkonnasäästlike ja innovaatiliste tehnoloogiate

rakendamiseks kasutuses oleva maa hektari kohta on suurenenud, kuid jäävad veel alla

EL keskmisele68.

Eestis tegutseb suur hulk toiduainetööstuse ettevõtteid, kes toodavad kõrge kvaliteediga

ja mitmekülgset toodangut. Eesti toiduainetööstuse (sh joogitootmise) ettevõtete arv on

järjest kasvanud (2016. a 683 ettevõtet). Samuti on iga aastaga suurenenud ka

mahetöötlejate arv (2017. a 165). Samas on toiduainetööstuse ettevõtetes hõivatute arv

aastate jooksul vähenenud (2016. a umbes 15 000 hõivatut) ja järjest suuremaks

probleemiks on tööjõupuudus. Toiduainetööstuses tegutsevad ettevõtted on 70%

ulatuses väikesed 1-9 hõivatuga ettevõtted, üle 50 hõivatuga ettevõtteid on 10%. Eesti

toidukaupade väliskaubanduse struktuuri põhjal ei ole Eesti toiduainetööstused

maailmaturul kohanenud nii kiiresti kui põllumajandussektor. Probleemiks on väikesed

tootmismahud ning sellest tulenev madal konkurentsivõime. Eesti suurimad toiduaine -

tööstused on EL keskmisest väiksemad ja ei suuda välismaistele tootjatele konkurentsi

pakkuda. 69 Toiduainetööstuste konkurentsivõime parandamiseks tuleb senisest enam

rakendada teadussaavutusi ja innovatsiooni. Samuti pöörata tähelepanu koostööle ja

selle abil mahtude suurendamisele ja väiksema mahuga nišitoodetele turgude leidmisele.

Eesti toiduainetööstuse poolt loodav lisandväärtus on suurenenud (2016. a 382 mln

eurot), moodustades 3% kõigi tegevusalade poolt loodud lisandväärtusest ja 13,3% kogu

töötleva tööstuse omast. Tegevusharude lõikes luuakse enim lisandväärtust joogi-, liha-,

valmistoidu- ja piimatööstuse ettevõtete poolt. Samuti on järk -järgult paranenud

toiduainetööstuse ettevõtete poolt loodav lisandväärtus hõivatu kohta, kuid see püsib

endiselt üle kahe korra madalam kui EL-is keskmiselt 70 . Loodava lisandväärtuse

suurendamiseks on väga oluline panustada tootmistehnoloogia uuendamisse, teadus - ja

arendustegevustesse uudsete toodete loomiseks ja ressursitõhusate tehnoloogiate

rakendamiseks. Seni pole toiduainetööstuste investeeringute tase olnud piisav

tootlikkuse kasvuks 71 . Investeeringud töötaja kohta jäävad Eesti toiduainetööstuse

ettevõtetes võrreldes EL-i keskmisega tagasihoidlikuks (Eestis 75% EL keskmisest).

Toiduainetööstuse ettevõtetel tuleb kaasas käia erinevate toidutrendide ja

tarbimisharjumuste muutumisega. Mahetoodete populaarsuse kasvades on ka suuremad

toiduainetööstuse ettevõtted alustanud mahetoodete töötlemist. Mahetoodete turuosa on

siiani olnud väike, selle põhjuseks on ebastabiilne toormega varustatus ning keerukad

tootmisprotsessi puudutavad tehnilised nõuded.

Eestis toodetakse teravilja ja piima rohkem kui ise ära tarbime (isevarustatuse tase

perioodil 2015/16 vastavalt 227% ja 183%). Samas on köögiviljade, värskete puuviljade

ja marjade, kartuli ning liha toodang väiksem kui siseturu nõudlus, kuigi piisavalt

ressursse tootmiseks jagub. Taimekasvastuses on selle üheks põhjuseks mh asjaolu, et

66 Allikas: EAA; Tootmisteguritulu aastatöö ühiku kohta 2015 -2017 keskmine EL28 16,8 tuh eurot, Eesti 13,5 tuh euro t. Aastatel

2011-2013 ületas Eesti EL keskmist kuni veerandi võrra.

67 OECD raport „Innovation, Agricultural Productivity and Sustainability in Estonia“, 2018.

68 FADN andmetel moodustavad brutoinvesteeringud kasutusesoleva maa hektari kohta perioodi 2004 -2015 keskmisena 68% EL-

28 keskmisest.


70 Eestis 2015. a lisandväärtus hõivatu kohta 25 tuhat eurot, Eurostati andmed.




25

Eestist klimaatiliselt soodsamates piirkondades on suhteline tootmiseelis nende saaduste

tootmiseks.

Tarneahela sidusus ja toimimine

Eestis toodetavate põllumajandussaaduste hinnad on mõjutatud EL-is ja maailmaturul

toimuvast. Üldiselt on Eestis turutõrgete korral kokkuostuhindade langus olnud järsem

kui EL-is keskmiselt ehk raskused on võimendunud kiiremini, mille põhjuseks on

toidutarneahela tasakaalustamatus ja vähene koostöö ahela lülide vahel.

Toidutarneahela lülidel on erinev turujõud, esineb ebaausaid kauplemistavasid ja

turutõrgete mõju jaotub ahela lülide vahel ebaühtlaselt. Põllumajandustootjad ja

toiduainetööstused on toidutarneahelas jaekaubanduse kõrval nõrgemas positsioonis72.

Seejuures ei suuda põllumajandustootjad ka turuolukorra muutustele põllumajandusliku

tootmise eripärade tõttu reageerida nii kiiresti kui teised ahela osapooled. Peamiste

toidukaupade hinnamarginaalide jagunemisest võib näha, et nii põlluma jandustootjad kui

ka toiduainetööstused saavad ebaõiglaselt väiksema osa jaehindadest ning riskid

kantakse üle ahelas nõrgema positsiooniga lülile. Tarneahela tasakaalustamatus

võimendab turutõrgete tagajärgi ja nendega kaasnevaid riske, mis vähendab

põllumajandus- ja toiduainesektori valmisolekut turutõrgetele ning hindade volatiilsusele

reageerida.

Ühistegevus ja koostöö tugevdavad põllumajandustootjate ja ka toiduainetööstuste

turujõudu ning positsiooni toidutarneahelas. 2017. a seisuga tegutses Eestis 82 oma

liikmete majanduslikke huve teenivat aktiivset põllumajandusühistut.

Põllumajandusühistute keskmine turuosa EL-is on 40%. Eestis on kõige tugevam koostöö

piimasektoris. Üle poole toodetud piimast ostavad kokku piimatootjate ühistud ning

ühistutele kuuluvad piimatööstused. Arvuliselt tegutseb enim ühistuid teraviljasektoris,

kuid ühistud on killustunud ning turujõud pigem madal. Ülejäänud sektorites on

ühistegevus nõrk, kuna esineb usaldamatust koostööpartnerite vahel ning puudub

valmisolek investeerida ühistu arendamisse.

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport

Eesti toidukaupade väliskaubandust iseloomustab aastaid 300-400 mln euro suurune

negatiivne kaubandusbilanss, välisriikidesse väärindamiseks minevate kaupade suur

osatähtsus ekspordis ja tugev orienteeritus lähiturgudele. Kaubandusdefitsiit on suurim

valmistoodete puhul, mis viitab toiduainetööstuste suhtelisele mahajäämusele. Madal

töötlemise võimekus avaldub selgelt tegevusalade lõikes – Eesti on teraviljade

netoeksportija, aga töödeldud teraviljatoodete osas netoimportija; samuti elusloomade

netoeksportija, aga liha netoimportija. 73 Eesti päritolu põllumajandus- ja toidukaupade

ekspordikäibes on töödeldud toodete käibe osakaal ligi 2/3. Seega eksporditakse üle

kolmandiku Eesti põllumajandussaadustest ilma neile lisandväärtust andmata. Ekspordi

sihtriikide arv on ettevõtjate aktiivse uute turgude otsingu ja riigi poolt avatud sihtturgude

abil ajas järjepidevalt kasvanud (2016. a 99 riiki), kuid pool ekspordimahtudest suundub

kolme lähiriiki – Soome, Lätti ja Leetu.

Toiduainete nõudlus maailmas on järjepidevalt kasvav ja tarbijate ootused toidu

kvaliteedile üha kõrgemad. Eestis on head eeldused kvaliteetsete

põllumajandussaaduste, toidukaupade ja muude tootmissisendite ekspordiks. Seda

toetavad nii puhas keskkond, hea looma- ja taimetervise seisund kui ka toimivad

järelevalvesüsteemid. Väga oluline on panustada riigi ühtse ja eksporti toetava kuvandi

loomisele, mis aitab suurendada Eesti toodete ja tootjate tuntust. Riigil on oluline roll k a

kontaktide leidmisele ja kontaktvõrgustike loomisele kaasa aitamises. Eesti

72 Eesti Konjunktuuriinstituudi uuring (2017) https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring-2017-hinnamarginaalid-2017.pdf 73 OECD raport „Innovation, Agricultural Productivity and Sustainability in Estonia“, 2018

https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring-2017-hinnamarginaalid-2017.pdf

https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring-2017-hinnamarginaalid-2017.pdf



www.hendrikson.ee

keskkonnatingimustest tulenevalt on üheks võimaluseks soodustada mahetootmise

arengut. Mahetoodete populaarsuse kiire kasv mitmetes riikides on tekitanud olukorra,

kus nõudlus mahetoodete järele ületab kodumaist pakkumist ja valdav osa

mahekaupadest imporditakse. Mahetöötlejate vähesuse tõttu müüakse suur osa Eesti

mahesaadustest toiduainetööstusele tavatoodete tooraineks või eksporditakse nii mahe -

kui tavatoorainena (sh elusloomadena), mistõttu jõuab mahetooraine eksportturgudele

peamiselt tavatoote koostisosana või maheda esmatootena

3.2.2.3. MAA- JA RANNAPIIRKONNA ARENG

Sotsiaal-majanduslik olukord

Maapiirkonnas elab ja tegutseb pea kolmandik Eesti elanikkonnast 74 ning ettevõtetest75,

kellest ligi pooled tegelevad teenuste osutamisega 76 , ligikaudu kolmandik

põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalandusega 77 ning viiendik töötleva

tööstusega78. Kokku pakub maapiirkond tööd 22%-le koguhõives osalejale, so 148 000

inimesele, kellest 67% on maa- ja 33% linnapiirkonna elanikud. 99 000-l maapiirkonnas

elaval hõivatul asub põhitöökoht maapiirkonnas, 94 000-l linnalises asulas ja 7 000-l

välismaal. Suurimaks tööandjaks on teenindussektor, pakkudes tööd 60% -le

maapiirkonnas elavatest hõivatutest, järgneb 30%-ga tööstus- ning 10%-ga

primaarsektor.

Paljud EL-i, sh ka Eesti maapiirkonnad seisavad silmitsi struktuursete probleemidega,

nagu atraktiivsete töökohtade vähesus, oskuste nappus, lisatööjõu vajadus mahukate

igapäeva- ja hooajaliste tööde tegemiseks ning ühenduvus- ja põhiteenuste kehv

kättesaadavus. Elanike vanuselise struktuuri poolest iseloomustab maapiirkonda fakt, et

tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv on suurem kui sinna sisenevate noorte

arv ning kui linnapiirkonnas 20–40 aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi

üldarvus kasvab, siis maapiirkonnas see kahaneb. Sotsiaal -majandusliku arengu

seisukohast on haavatavamad keskustest kaugemal asuvad ja madalama

asutustihedusega maapiirkonnad. Elanike vähesus piirab elu- ja ettevõtluskeskkonna

kestlikku edendamist ning on takistuseks täiendavate suuremamahulisemate

investeeringute tegemiseks.

Kuigi maapiirkonna kujunemises olulist rolli mänginud põllumajanduse, jahinduse,

metsamajanduse ja kalanduse valdkonna ettevõtete panus tööhõivesse on viimasel

kümnendil märgatavalt vähenenud, on maamajandus kohanenud ning muutunud oluliselt

mitmekesisemaks läbi mittepõllumajanduslike tegevuste ja aktiivsete kohalike

kogukondade kiire arengu. Alternatiivsete tegevusvaldkondade arendamisse ja seeläbi

töökohtade loomisesse on märgatava panuse andnud ka põllumajanduslikud

majapidamised. Kasvanud on tööhõive ning kahanenud maa- ja linnapiirkonna vaheline

hõivelõhe.

Kohalikud kogukonnad

Aktiivsete kohalike kogukondade kasvu on soodustanud LEADER-tüüpi kohalikul

algatusel põhinev alt üles lähenemisviis, mis on osutunud tõhusaks vahendiks kohaliku

suutlikkuse ja sotsiaalse kaasatuse suurendamisel, vaesuse vähendamisel ja töökohtade

74 Maapiirkonna elanikkonna osatähtsus kogu elanikkonnas on 32,78%.

75 Maapiirkonna ettevõtete osatähtsus kogu ettevõtete arvus on 27,99%.

76 Maapiirkonna teenindussektori ettevõtete osatähtsus piirkonna ettevõtete üldarvus on 49,11%.

77 Maapiirkonna primaarsektori ettevõtete osatähtsus piirkonna ettevõtete üldarvus on 30,44%.

78 Maapiirkonna tööstussektori ettevõtete osatähtsus piirkonna ettevõtete üldarvus on 20,44%.



27

loomisel maamajanduses. Maaelu ja -ettevõtluse edendamisega tegeleb 26 LEADER

kohalikku tegevusgruppi, mille tegevuspiirkonnad katavad peaaegu kogu Eesti

territooriumi ja hõlmavad üle poole maapiirkonna elanikkonnast79. Kestliku ja mitmekesise

elukeskkonna loomiseks ja tagamiseks panustatakse kohaliku piirkonna spordi - ja

vabaaja tegevustesse, kultuuri- ja looduspärandi säilitamisse ning internetiühenduse ja

muude teenuste kättesaadavuse parandamisse. Edendamaks maamajanduse jõukust

arendatakse ka kohalikku ettevõtlust (nt maaturismi, puidu- ja mööblitööstust,

mahetootmist, teravilja- ja köögiviljakasvatust, piimatootmist). Otseselt rannaelu ja -

ettevõtluse edendamisega tegelevad kohalikud a lgatusrühmad kaheksas erinevas

kalanduspiirkonnas. Struktuursed muutused Eesti haldussüsteemis, sh kohalike

omavalitsuste rolli võimendamine teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi ning piirkondade

potentsiaali täieliku realiseerimise tagamiseks, mõjutavad o luliselt kohalikku elu ning

suurendavad vajadust aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade järele. Tarvis on

tugevdada kodanikeühenduste, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste koostööd ja nende

tegevuste koosmõju.

Uued väärtusahelad ja võimalused

Tagamaks, et maal oleks hea elada, tuleb jõuliselt tegeleda maapiirkonna kestliku ja

kvaliteetse tööhõive ja majanduskasvu edendamist soosivate tegevustega ning sealse

elukeskkonna kvaliteedi säilitamisega. Maapiirkonna eluolu ja majanduslik areng sõltuvad

üha enam ettevõtluse mitmekesisusest, uute töökohtade olemasolust ning tugevatest ja

aktiivsetest kohalikest kogukondadest. Olemasolevate töökohtade säilitamine ning uute

sobivate ja atraktiivsete töökohtade loomine saab toimuda läbi kõrgema lisandväärtusega

majandustegevuse edendamise. Kvaliteetsete tootmissisendite (seeme, seemnekartul,

istutusmaterjal) ja kohaliku toorme kasvatamine, püüdmine ja väärindamine, ühistegevus,

erinevad nišitooted, mahepõllumajandus, kultuuri - ja turismimajandus ning uued

väärtusahelad nagu puhas energia, biomajandus, ringmajandus, ökoturism on need

võtmevaldkonnad, mis läbi oskusliku rakendamise (sh piirkonna ressursside ja eripära

oskuslikum kasutamine, innovaatilised tootmisviisid, väärindatud toodete eksport) ja

edendamise suudavad tagada maapiirkonnas hea majanduskasvu ning hoida ja luua

töökohti. Nii kestlik põllumajandus, kalandus kui ka metsandus on strateegilised sektorid

selle potentsiaali arendamisel. Üha olulisem on siinjuures erinevate sektorite

kombineerimine ning ressursitõhususe maksimeerimine, nt biomajandusvaldkonnas, kus

Eesti suur potentsiaal on hetkel alakasutatud.

Suureks väljakutseks on jõukuse tagamine ja suurendamine ning teenuste

kättesaadavuse parandamine maapiirkonnas. Sealseid ettevõtjaid iseloomustab ma dal

investeerimisvõime tulenevalt kapitali vähesusest ning piiratud ligipääsust

finantseerimisvahenditele. Puudulik ligipääs investeeringutele mõjutab aga ettevõtete

tegevuste laiendamist, kasvamist, arenguvõimaluste realiseerimist ning võimekust

kohaneda kliimamuutustega ja tulla toime loodus- või inimtegevusest tingitud õnnetuste

tagajärgedega. Maapiirkonna ettevõtjatele tuleb investeerimisvõimekuse

suurendamiseks ja tegevuste edendamiseks tagada täiendavate rahaliste vahendite

kaasamine läbi erinevate rahastamisviiside, vältides seejuures konkurentsimoonutusi ja

võttes kasutusele meetmeid toetussõltuvuse vähendamiseks. Maapiirkonna elanikele

peab tagama parema juurdepääsu avalikele ja tervishoiuteenustele, kutseõppele, heale

internetiühendusele, uute oskuste arendamist võimaldavatele programmidele, eriti

digitaalsektoris, ning kvaliteetsele ja vajaduspõhisele haridusele ja ühenduvusteenustele.

Selleks, et elu- ja ettevõtluskeskkond maal oleks atraktiivne, peavad omapoolse panuse

andma nii põllumajandus- ja kalandus- kui ka teised poliitikad ja tegevussuunad. Kõiki

võimalusi tuleb maa- ja rannaelu taaselustamiseks ja edendamiseks ära kasutada –

lähtuda tuleb piirkonna vajadustest ja perspektiividest.

79 26 LEADER kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkondades elab 63,8% maa piirkonna elanikkonnast ning nende territoorium hõlmab 94,6% kogu riigi territooriumist.



www.hendrikson.ee

3.2.3. III SAMMAS – KESTLIK KALANDUS

Kalavarud ja kalapüük

Kalandussektori põhialuseks oleva ressursi olukorda Eestis võib pidada suhteliselt heaks.

Arvuliselt ei vasta siiski ligi poolte meile oluliste kalavarude majandamine veel täielikult

säästliku kasutuse põhimõtetele.

Veekogude rohkus ja looduslikud tingimused tagavad Eestile mitmekesise kalavaru ja

loodusliku taastootmise võime, samas on koelmupaikade arv oluliselt vähenenud seoses

keskkonnamuutuste ja inimtegevusega. Koelmupaikadest aga sõltub kalavaru suurus.

Kalavarude hea olukorra tagamiseks on oluline koelmute ja elupaikade taastamine, liigse

püügisurve vähendamine, püügivahendite selektiivsuse tõstmine ning kalade asustamine

liigikaitse eesmärgil. Veekogude hea uuritus ning järjepidev kala - ja keskkonnateaduse

areng on loonud eeldused kalavarude ökosüsteemipõhiseks majandamiseks, mis kätkeb

lisaks kalapüügile ka muude oluliste mõjuteguritega (mereimetajad ja lindude tekitatud

kahjustused ning nende soovimatu kaaspüük, keskkonnamuutused, võõrliigid jt)

arvestamist või nende mõjutamist.

Elektrooniliste vahendite kasutuselevõtt on harrastuspüügil toonud soovitud mugavuse

kalapüügile ligipääsul (94% toimingutest on elektroonilised) ning andmeesitusel. 80

Elektrooniliste vahendite kasutamine kogu sektori kontekstis on loonud võimalused

kulutõhusaks ja riskipõhiseks järelevalveks. Alakasutatud on aga tänapäevaste

elektrooniliste lahenduste potentsiaal kutselise ranna- ja sisevete püügi aruandluses (6,5

% toimingutest on elektroonilised), vaatamata sellele, et võimekus on loodud. 81

Vaatamata elektrooniliste vahendite kasutamisele, mis on loonud eeldused kulutõhusaks

ja riskipõhiseks järelevalveks, survestab Keskkonnainspektsiooni toimimist inimressursi

nappus, samuti on korduvalt reformitud struktuuri. Seda on mõnevõrra aidanud

leevendada tulemuslik koostöö vabatahtlikega eeskätt kudeaegse kaitse korraldamisel

lõheliste jõgedel aga ka nn „kaldad puhtaks“ prügikoristuskampaaniate näol. Suurem

kaasamine aitaks veelgi tõhustada järelevalvet ning tõsta avalikkuse ja sektori

keskkonnateadlikkust. Ressursi nappusest tingituna tegeletakse järelevalves peamiselt

vaid oluliste rikkumistega. Töömahtu suurendavad järjest karmistuvad EL -i nõuded

kalasaagi käitlemise ja raporteerimise osas ning kasvav harrastuspüük. Järelevalve

fookuse hoidmiseks võib osutuda vajalikuks püügieeskirjade ja nõuete lihtsustamine.

Läänemere traalpüügisektoris on viimasel kümnendil läbi viidud oluline püügivõimsuse

vähendamine, mille tulemusena on püügivõimsus püügivarudega vastavuses. 82 Sektori

efektiivsuse tõusu ja püügivõimsuse vähendamist on soodustanud individuaalsete

ülekantavate kvootide (ITQ) süsteemi kasutuselevõtt. Kui aastal 2004 oli Läänemere

traalisektoris 153 kalapüügilaeva, siis aastal 2017 oli 25 ettevõtet kokku 33 laevaga. 83

Püügimaht aastas on suurusjärgus 50 000 tonni kilu ja räime kokku. 84 Praeguse

laevastiku võimsuse juures on võimalik püüda ka veidi rohkem, kuid varude olulisel

suurenemisel võib selles laevastikusegmendis tekkida püügivõimsuse puudujääk.

Tursapüüki pole varude halva seisundi tõttu viimasel 5 aastal sisuliselt teostatud (a lla

200 tonni).94 Läbi efektiivistamise on sektor muutunud elujõuliseks ja

investeerimisvõimeliseks, kuid finantstoe olemasolu peetakse siiski oluliseks.

80 Keskkonnaministeeriumi teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu (TEHA) http://kala.envir.ee/

81 Maaeluministeeriumi kutselise kalapüügi register (KIR) https://kir.agri.ee/#/login

82 Eesti Läänemere traallaevastiku püügivõimsuse analüüs. Eesti Mereinstituut 2012

83 Maaeluministeerium. Kalalaeva register

84 Maaeluministeerium. https://www.agri.ee/et/eesmargid -tegevused/kalamajandus-ja-kutseline-kalapuuk/puugiandmed

http://kala.envir.ee/

https://kir.agri.ee/#/login

https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/kalamajandus-ja-kutseline-kalapuuk/puugiandmed



29

Kaugpüügilaevastik, kus tänaseks on võrreldes 10 aasta taguse ajaga (12 laeva) alles 4

tehaslaeva 85 , tegutseb Kirde- ja Loode-Atlandi kalanduspiirkondade rahvusvahelistes

vetes, Teravmägede ning Gröönimaa vetes. Püütakse põhjatraalidega peamiselt krevetti,

turska, meriahvenat ja süvalesta, mille kogusaak on ca 10 000-13 000 tonni ehk ligemale

16% Eesti kutselisest kalasaagist. 86 Varasemalt suurimat saaki andnud Loode-Atlandi

krevetivarude vähenemisest tingituna on meie ajaloolised püügivõimalused moratooriumi

all (piirkonnad 3M ja 3L) ning see sunnib alternatiivina vaatama rohkem reguleerimata

liikide ning kolmandate riikidega sõlmitud kalanduslepingute poole. EL-i püügivõimsuse

piirang pidurdab juba praegu kaugpüügi arengut, sest vanade laevade asendamine

uutega (mis on veidi võimsamad), rääkimata lisalaevadest, ei ole hetkel võimalik. Meie

peamiste ajalooliste krevetipüügivõimaluste taasavanemisel NAFO konventsiooni alal

võib selle potentsiaali täielikul ärakasutamisel tekkida seetõttu raskusi.

Kaugpüügilaevade üheks oluliseks eripäraks võrreldes Läänemere traallaevadega on

see, et nende laevade pardal tegeletakse lisaks püügile ka kala erineval kujul

töötlemisega.

Ligi 20% ehk ca 14 000 tonni Eesti kutselise kalapüügi saagist püütakse ranna - ja

sisevete püügil, kus opereerib ligemale 1400 loa omanikku ca 2500 loale kantud kaluri

näol.87 Rannapüük merel toimub 12 meremiili ulatuses või kuni 20 m samasügavusjooneni

ning püüki teenindavad väikesed kohalikul tasandil olulise tähtsusega kalasadamad ja

lossimiskohad. Kalasadamad ja lossimiskohad vajavad investeeringuid infrastruktuuri

parendamiseks, seadmetega varustamiseks ja multifunktsionaalsuse edendamiseks.

Püügialustena kasutatakse peamiselt kuni 12 m pikkuseid kalalaevu, mida on registrisse

kantud 2017. aasta lõpu seisuga 2044 (1555 rannapüügis ja 489 sisevetel). Võrdlusena,

2004. a oli registreeritud kalalaevu rannapüügis 887 ja sisevetel 357. 88 Püügivõimalused

antakse välja püügivahendite piirarvudena (peamiselt võrgud, mõrrad), lisaks aastase

lubatud saagina Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel (kokkuleppel Vene Föderatsiooniga) ning

räimepüügil kastmõrraga Liivi lahel. Suuresti segapüügil baseeruv kalasaak moodustub

peamiselt räimest, ahvenast, kohast, lestast, latikast, haugist ja särjest. Peale kalapüügi

toimub ka agariku varumine. Segmenti iseloomustab kohati liigne püügikoormus 89, mis

toob kaasa hulgaliselt erinevaid piiranguid või püügi sulgemise piiratud ajavahemikul.

Püüki takistavad ka looduslikud tingimused nagu ilmastik ja jääkatte teke ning piirkonniti

arvukad hülge- ja kormoraniasurkonnad, samuti looduskaitsest tulenevad püügipiirangud

jm. Püügist saadav keskmine tulu rannapüügis on väike ning kalapüük ei ole

püügiandmete kohaselt enamikule kaluritele ainukeseks sissetulekuallikaks (nt 30% loa

omanikest püüavad alla 200 kg kala aastas). 90 Läänemere traalpüügile ja kaugpüügile

sarnast püügivõimsuse vähendamist ei ole ranna ja sisevete püügil läbi viidud. Nii nagu

teisteski segmentides tagab ranna ja sisevete püügis oskusteabe, traditsioonide

edasikestmise ja konkurentsivõime ajaloolise püügiõiguse süsteem ehk püügiõigust on

võimalik pärandada. Väikesed püügikogused ja kala vähene väärindamine ei võimalda

samas piisavaid sissetulekuid ning segmendi üldine investeerimisvõimekus on seetõttu

madal. Toetatud struktuuridena tegutsevad kalurite esindusorganitena kalanduse

kohalikud algatusrühmad kaheksas kalanduspiirkonnas (8). Kohalike arengustrateegiate

rakendamisega on toetatud vajalikke investeeringuid nii rannakalurite jaoks kui ka varude

säästlikuks kasutamiseks. Kohalikud algatusrühmad on osalenud kalavarude ja säästliku

kalapüügi õigusloome väljatöötamisel ning see on jätkuv protsess järgnevatel aastatel.


86 Statistikaamet



89 Eesti ri ikliku kalanduse andmekogumisprogrammi täitmine ja analüüs, teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude haldam iseks aastatel 2015-2017. Lõpparuanne. Eesti Mereinstituut 2017.






www.hendrikson.ee

Kutselise kalapüügi erinevates segmentides on EL toetuste abil panustatud

püügivahendite, kalasadamate, kala külmutamis- ja esmatöötlemise võimekuse

parendamisse, kuid investeerimisvajadus laevastiku uuendamise ja vajaliku

infrastruktuuri ning kaasaegsete seadmete ja vahendite järele teatud piirkondades on

endiselt olemas. Maailmas järjest suurenev loomse valgu vajadus tagab potentsiaalse

turu Eesti kalatoodetele. Suurimaks probleemiks kõikides segmentides o n suur vajadus

tööturult lähitulevikus lahkuvate töötajate asendamiseks enamiku kalanduse

põhikutsealade puhul, kus vanemaealiste osatähtsus on ligi 40% 91 ning sageli

konkureerib sektor tööjõu osas rahvusvaheliselt. Viimasel kümnel aastal on rannakaluri

kutseeksami sooritanud 220 alla 29-aastast noort kalurit, kuid suurem osa eksami

sooritajatest on 30 – 49 aastased92.

Harrastuspüügiga kui ühe vaba aja veetmise viisiga tegeleb üle 100 000

harrastuskalastaja93, mis muudab selle kõige populaarsemaks hobiks Eesti s. Peamisteks

püügiobjektideks on ahven, haug, koha, särg ja teised kohalikud kalaliigid ning aastas

välja püütavad kogused küündivad sõltuvalt aastast mitme tuhande tonnini. 103

Kalastajatele on loodud laialdased võimalused kalapüügiga tegelemiseks kasutad a

lubatud mitmekesiste püügivahendite (peamiselt erinevad õngpüünised) ning püüda

lubatud liikide suure arvu tulemusena. Õigusaktidega on muuhulgas reguleeritud

igaüheõigus ning veekogude ja kallasraja kasutamine, kuid kallasrajale juurdepääsu

tagamine vajab suuremat tähelepanu. Pääsemist veekogudele on lihtsustanud ka

arenevad väikesadamad – taastatud on kaisid, muule jm infrastruktuuri sh rajatud slippe,

kaikohti, olmehooneid jms. Tänu püügilubade elektroonilisele soetamisele ja

aruandlusele on harrastuskalapüügi administreerimise koormus viidud miinimumini ning

kõikidele on tagatud lihtne ja võrdne ligipääs harrastuspüügile. Mitmed harrastuspüügi

huviobjektiks olevad varud kattuvad ranna ja sisevete kutselise kalapüügi huviobjektidega

ning sageli on seetõttu varu kaitseks lahendusi leida keeruline ja kutseliste ning

harrastajate huvide võrdne kaitse on tõsine administratiivne väljakutse. Esindus - ja

katusorganisatsioonidesse kuulub võrreldes valdkonna populaarsusega väga väike arv

harrastajaid. Selle tõttu on kalastusklubide kaasa rääkimise võimekus poliitika

kujundamisel kesine ning majanduslik suutlikkus suhteliselt madal. Harrastuspüügist

laekunud tasudest on vahendeid suunatud harrastuskalapüügiga seonduvate projektide

toetamiseks läbi SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse. Toetatud on projekte alates

uuringutest kuni kalapüügivõistluste, laagrite ja infrastruktuurini. 94 Vajadus sellise toetuse

järele on areneval sektoril suur.

Vesiviljelus ja bioloogilise ressursi töötlemine ja turustamine

Eestis on head eeldused (sh kalavarud, vee- ja maaressurss) kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete tootmiseks. Kalandussektoris tegutsevad ettevõtted omavad

pikaajalisi traditsioone, oskusteavet ja kogemusi ning on hakanud arendama ja

kasutusele võtma uusi, kaasaegseimate tehnoloogiliste lahendustega varustatud

töötlemisseadmeid ning keskkonnasõbralikke kasvatamise tehnoloogiaid. Kalakasvatuste

põhjustatud lämmastikukoormus moodustab hinnanguliselt 0,06% ja fosforikoormus

0,24% kogu Eesti lämmastiku- ja fosforikoormusest.95

Ajas on aktiviseerunud ühistegevus, mille ilmekamaks näiteks on kalanduse

tootjaorganisatsioonid, mida on hetkel Eestis 5 ning millele lisandub

tootjaorganisatsioone koondav keskühistu 96. Tootjaorganisatsioonidesse on koondunud

91 Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: põllumajandus ja toiduainetööstus. OSKA raporti terviktekst, Kutsekoda, 2017 92 Kutseandja „Kalurite Liit“ andmetel. 93 Eesti harrastuskalapüügi kvantitatiivuuring. Eesti Uuringukeskus OÜ, 2016 94 SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 95Kalakasvatuste veesaaste arvestusmetoodika väljatöötamine – Aqua Consult Baltic OÜ 2012

96 Maaeluministeerium (turukorraldus) 2018 https://www.agri.ee/et/eesti -kalapuugi-ja-vesivi ljelussektori -tootjaorganisatsioonid

https://www.agri.ee/et/eesti-kalapuugi-ja-vesiviljelussektori-tootjaorganisatsioonid



31

püügi- ja vesiviljeluse valdkonna ettevõtjad, kelle eesmärk on ühistegevusega püügil,

kalakasvatusel, töötlemisel ja turustamisel omandada suurem turujõud ja paremad

läbirääkimise tingimused turgudel võrreldes üksiktegijatega. Tooraine koondamine

tootmisetapil, st kalapüügil ja kalakasvatamisel, võimaldab ühtlasi tekitada

mastaabisäästu, saades paremaid väljavaateid hinnaks ja turgude leidmiseks. Eesti

vesiviljelussektorit iseloomustab suur killustatus mitmete väikesemahuliste toodete ja

tootmisviiside vahel, millest tulenev huvide lahknevus on osaliselt pärssinud tõhusat

koostöövõimet nii erialaliitude kui ka tootjaorganisatsiooni raames. Ranna - ja

sisevetekalanduses ei ole ühistegevus tootmises ja turustamises veel väga levinud.

Eesti vesiviljelusettevõtete potentsiaalset tootmisvõimsus t on hinnatud väljamakstud

projektitaotluste planeeritud võimsuste põhjal suuremaks kui 4000 tonni aastas 97, kuid

tegelik tootmine on sellest umbes viiendik (ca 900 tonni 98 ). Viimastel aastatel on

tootmismahud hakanud järk-järgult kasvama, kuid veel ei suudeta rahuldada töötlejate

kvaliteetse tooraine vajadust kasvatavate liikide osas. Kalatööstuste toorainega

varustatus püütavate mageveeliste liikidega (koha, ahven) on sesoonne ja kohalikku

toorainet ei jätku piisavalt, mistõttu on sellistes tootmisbaasides tootmisvõimsus

alakasutatud.

Avamerekasvanduste rajamist Eestis piiravad ebasoodsad klimaatilised tingimused ja

Läänemere keskkonnaseisund ning hoonestuslubade protsess on aeganõudev ja

keeruline. Kuna vesiviljelussektor 99 on väike, ei ole tekkinud piisavat turgu Eesti

vesiviljelussektorile spetsialiseerunud veterinaaridele ja konsulentidele. Rahuldamata on

nõudlus oskustööjõu osas, sest sektorit iseloomustab nõudlik füüsiline töö ning madal

palgatase (kalatöötlemises on see 70% Eesti keskmisest ja vesivil jeluses 44%100).

Mageveekala töötlemisettevõtted fileerivad ning valmistavad erinevaid kulinaariatooteid,

samas kui kilu ja räime töötlemissektoris tegeletakse peamiselt kala külmutamisega. Kilu

ja räime töödeldakse enamjaolt hästi toimivate tootjaorganisatsioonide poolt rajatud

kompaktsetes külmhoonetes, mis on varustatud kaasaegseimate tehnoloogiliste

lahendustega nii töötlemise aspektist kui ka toodete pakendamises. Innovatsiooni ja

tootearendusse on kala- ja vesiviljelustoodete tootmise ja töötlemisega tegelevad

ettevõtjad investeerinud suhteliselt vähe.

Euroopa Liidus on tarbijate nõudlus kalatoodete järgi kasvavas trendis 101 ja kalatarbimine

2014. aastal oli elaniku kohta 25,5 kg 102 . Eestis ei ole kalatarbimine viimase kolme

aastaga oluliselt muutunud, jäädes elaniku kohta 17 kg-ni aastas103. Suuremates Eesti

kaubanduskettides on kalandustoodete sortimendis kohaliku päritoluga tooted esindatud,

konkureerides sageli odavamate hindadega importtoodetega. Eesti kalatoodete

isevarustatuse tase oli 2017. aastal 530%. Kohalikku päritolu vesiviljelustoodete

turustamise lühike tarneahel tagab toodangu värskuse, ent toodangu kogumaht on

küllaltki madal.

Eesti kalandussektoris tegutsevatel mikro- ja väikeettevõtjatel on olnud madal

omafinantseeringuvõime. Samuti on finantsvahendid olnud sihtgrupile raskesti

97 Riigikontroll „Euroopa Kalandusfondi vesivil jelustoetuste mõju“ 2016

98 Statistikaamet

99 Vesivi ljelussektori al l peetakse si lmas nii kala-, vähi-, vetika- kui karbikasvatamist

100 Statistikaamet

101 EUMOFA (Euroopa Liidu ka lapüügi- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskus) 2014

102 EUMOFA „EU Fish market 2016 “

103 Konjunktuuriinstituudi 2016. a küsit luse andmed



www.hendrikson.ee

kättesaadavad. Nende turutõrgete leevendamiseks on Maaelu Edendamise Sihtasutuse

kaudu võimaldatud ligipääs laenurahale.

Vesiviljeluses on vähesel määral hakatud katsetama uute kalaliike kasvatamisega ning

on tekkinud huvi ka vetikate ja karpide kasvatamise vastu. 104 Alustatud on juba

punavetika Furcellaria lumbricalis ja söödava rannakarbi Mytilus edulis kasvatamise

katsetusi Väinameres, Liivi lahes ja Läänemere avaosas , millega loodetakse leida Eesti

tingimustes sobiv tootmistehnoloogia. Vetikakasvatuse puhul on käimas esimesed

innovatsiooniprojektid kasvatustehnoloogiate arendamiseks. Erasektori algatus el on

käivitunud karbikasvatuse arendamine. Teistes Läänemere-äärsetes riikides on karbi- ja

vetikakasvatus näidanud potentsiaali merekeskkonna eutrofeerumise vähendamisel. 105

Eesti kalatöötlemissektoris müüdi 2016. aastal 50 000 tonni kalatoodangut 126 miljoni

euro väärtuses. Külmutatud kala ja vähiliste osatähtsus müügis oli 62% kogusest ning

35% väärtusest. Kalatööstused on selgelt suunatud ekspordile, mille osakaal

kogumüügitulus oli 2016. aastal 64%. Eesti paikneb geograafiliselt Läänemere piirkonnas

soodsas asukohas, mis loob eeldused kujuneda kilu ja räime keskseks rahvusvaheliseks

logistikakeskuseks. Samas kogu kalatoodete ekspordist oli külmutatud kala osakaal ca

65%, mistõttu on vajadus toodete mitmekesistamise ja tootearenduse järele.

Kalatöötlejate peamiseks ekspordi mõjutajaks just viimastel aastatel on olnud Venemaa

poolt 2014. aasta augustis kehtestatud embargo. Seetõttu on alates 2014. aastast

kalatoodete eksport Ukraina suunal suurenenud. Oluliselt on kasvanud jahutatud kilu

osakaal ekspordis, sihtriikideks on Soome ja Rootsi. Kilu- ja räimetoodetele on aktiivselt

uusi turuväljundeid otsitud nii Aasiast kui Aafrikast. Püsivaimaks uueks partneriks võib

nimetada Hiinat. Vesiviljelustoodangust eksporditi 2017. aastal 5% välisriikidesse. 106

Peamiseks vesiviljelustoodete ekspordi artikliks on olnud angerjas, mida on müüdud

Hollandi töötlejale. Väikestes kogustes on eksporditud ka tuurlasi ja jõevähki. 107

104 Uute liikide kasvatamisel arvestatakse Nõukogu määrus (EÜ) nr 708/2007, 11. juuni 2007 kehtestatud nõudeid ja Looduskaitse seadust

105 Interreg BBG projekt - https://www.submariner-network.eu/projects/balt icbluegrowth

106 Statistikaamet

107 Kalanduse teabekeskus „Kalakasvatus. Perspektiivsed kalaliigid“ 2015

https://www.submariner-network.eu/projects/balticbluegrowth



33

3.3. ARENGUKAVA SEOSED MUUDE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

Koostatava arengukava tegevused on praegu kajastatud mitmetes erineva tasemega

strateegilistes dokumentides, mille tulevane valdkonna arengukava seob riigi

eelarvestrateegia tulemusvaldkonna mõistes ühtseks tervikuks. Arengukavasse

integreeritakse vastava valdkonna eesmärgid ja tegevused j ärgmistest hetkel kehtivatest

arengukavadest ja strateegiatest :108

Eesti maaelu arengukava 2014–2020

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava (EMKF) 2014–2020

Eesti kalanduse strateegia 2014–2020

Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia 2014–2020

Lääne-Eesti vesikonna maaparandushoiukava, Ida-Eesti vesikonna

maaparandushoiukava, Koiva vesikonna maaparandushoiukava

Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavad 2015-2021

Eesti mahepõllumajanduse arengukava aastateks 2014–2020

Eesti teraviljasektori arengukava aastateks 2014–2020

Eesti aiandussektori arengukava aastateks 2015–2020

Eesti lambakasvatussektori arengukava aastateks 2018-2023

Eesti lihaveisesektori visioonidokument 2016–2020

Eesti piimanduse strateegia 2012–2020

Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse kava „Eesti toit 2015–2020“

Koolikava rakendamise riiklik strateegia

Eesti seemnemajanduse arengukava aastateks 2014–2020

Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega

kohanemise tegevuskava 2012–2020

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2013 –2017

Eesti põllumajandus-, toidu- ja kalamajandusteaduse ning teadmussiirde

arengukava aastateks 2015–2021

Programm „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine

aastatel 2014–2020“

Riiklik programm „Sordiaretusprogramm aastatel 2009–2019“

Programm „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel

2015–2021”

Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030

Kliimapoliitika põhialused aastani 2050

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja selle rakendusplaan

108 https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/arengukava -pollumajandus-kalandus-2030-koostamise-ettepanek.pdf

https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/arengukava-pollumajandus-kalandus-2030-koostamise-ettepanek.pdf

https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/arengukava-pollumajandus-kalandus-2030-koostamise-ettepanek.pdf



www.hendrikson.ee

Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega

kohanemise tegevuskava 2012–2020

Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavad 2015-2021

Nitraaditundliku ala tegevuskava 2016–2020

Eesti merestrateegia meetmekava

Looduskaitse arengukava aastani 2020

Harrastuskalapüügi arengukava 2010–2013 (perspektiiviga 2018)

Siirde-, poolsiirde-ja mageveeliste kalaliikide koelmualade taastamise programm

2017–2023 (perspektiiviga 2027)

Kalakasvatusliku taastootmise tegevuskava 2017–2019 (perspektiiviga 2023)

Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava

veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2017–2021

Arengukava teemakäsitlust suunavad dokumendid, mida tuleb lisaks arvestada

PõKa koostamisel ja keskkonnamõjude strateegilisel hindamisel (nimekiri ei ole

ammendav):

Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku

kaitse kohta

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013 ühise

kalanduspoliitika kohta

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse

ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia

raamdirektiiv)

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse

ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv

2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise

eest (põhjaveedirektiiv)

Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise

kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (nitraad idirektiiv)

Looduskaitse arengukava aastani 2020


Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842

heitgaaside vähendamise kohta

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv 2016/2284

saasteainete vähendamise kohta

Poollooduslike koosluste tegevuskava aastateks 2014-2020

Metsanduse arengukava 2011-2020

Eesti Maaturismi arengukava 2015-2020

Energiamajanduse arengukava aastani 2030

Riigi jäätmekava 2014-2020

Säästev Eesti 21



35

Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“

Eesti julgeolekupoliitika alused

Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020

Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020

Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020

Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020

Metsanduse arengukava 2011–2020


Heaolu arengukava 2016–2023

Energiamajanduse arengukava aastani 2030

Ettevõtluse kasvustrateegia

Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020

„Teadmistepõhine Eesti“

Elukestva õppe strateegia 2020

ÜRO ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid

Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks

2020 - 2030



www.hendrikson.ee

4. KESKKONNAMÕJU STATEEGILISE HINDAMISE METOODIKA

KSH eesmärk on muuta strateegiliste otsuste ehk arengukava kvaliteeti paremaks.

Selleks analüüsib KSH PõKa väljatöötatud lahendusvariante ja pakub välja meetmeid

soodsate keskkonnamõjude võimendamiseks ning ebasoodsate mõjude vältimiseks,

ennetamiseks ja leevendamiseks. Et KSH sisend arengukavasse oleks asjakohane, on

oluline arvestada arengukava üldistusastet, s.t KSH läbiviimisel lähtutakse

strateegilise arengudokumendi üldistusastmest. Seda reeglit tuleb jälgida ka KSH

aruande koostamise metoodika valikul ja andmevajaduse määramisel .

Kasutatav KSH metoodikat liigitub ülesande ja ulatuse järgi järgmiselt:

1. VASTAVUSANALÜÜS, mille raames selgitatakse välja, kas PõKa valdkondlike

alaeesmärkide saavutamiseks väljatöötatud eesmärgid ja meetmed aitavad kaasa

või ei aita kaasa erinevate rahvusvaheliste, Euroopa Liidu ja Eesti siseriiklike

poliitiliste keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Arengukava eesmärkide ja

meetmete vastavusanalüüsi puhul viiakse läbi võrdlus sama üldistustasemega

teiste, kõnealuse valdkonna või sellega seotud strateegiliste arengudokumentide

keskkonnaeesmärkidega. Vastavusanalüüs esitatakse KSH aruandes ülevaatena

tabeli vormis, kus ühes tulbas on rahvusvahelised, Euroopa Liidu ja Eesti

keskkonnapoliitika olulisemad asjakohased eesmärgid ja ajalised sihttasemed,

teises tulbas kõnealuse PõKa eesmärgid ja meetmed. Vastavusanalüüsi käigus

analüüsitakse järgmisi Euroopa Liidu taseme strateegilisi dokumente ning nendes

sätestatud asjakohaseid eesmärke (vajadusel täiendatakse nimekirja KSH

aruande käigus):

Euroopa Liidu säästva arengu strateegia - kliimamuutused ja puhas

energia, säästev tarbimine ja tootmine, loodusressursside säilitamine ja

haldamine ning rahvatervis.

Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegi aastani 2020 –

looduse kaitsmine ja taastamine, ökosüsteemide ja ökosüsteemi teenuste

säilitamine ja parandamine, tagada säästev põllumajandus ja metsandus,

tagada kalavarude säästev kasutamine, tõrjuda invasiivseid võõrliike ning

peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine kogu maailmas.

Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia - tagada jätkusuutlik

keskkond ning edendada piirkonna arengut.

Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika raamistik aastateks 2020-

2030 (sh Euroopa parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL)

2018/841 maakasutusest tulenevate KHG heitmete kohta)

- Kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärk ning energiatõhusus.

ning alljärgnevaid Eesti strateegilisi alusdokumente ning nendes sätestatud

asjakohaseid eesmärke (vajadusel täiendatakse nimekirja KSH aruande käigus) :

Säästev Eesti 21 – Eesti kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus

ühiskond ning ökoloogiline tasakaal

Keskkonnastrateegia aastani 2030 - loodusvarade säästlik kasutamine

ja jäätmetekke vähendamine, maastike ja looduse mitmekesisuse

säilitamine, kliimamuutuste leevendamine ja õhu kval iteet ning keskkond,

tervis ja elukvaliteet.

Kliimapoliitika aastani 2050 – 1. Suurendatakse ja säilitatakse muldade

süsinikuvaru ning kujundatakse ja säilitatakse olulise süsinikuvaruga



37

maa-alasid. 2. Soodustatakse põllumajandusmaa tõhusat ja

keskkonnasõbralikku kasutust ning välditakse selle põllumajanduslikust

kasutusest väljalangemist. Säilitatakse põllumajandusmaa

tootmispotentsiaal ja väärtusliku mullastikuga põllumaa pindala . 3.

Tõhustatakse taimetoitainete kasutamist ning soodustatakse

mineraalväetiste asendamist orgaaniliste väetiste ja keskkonnasõbralike

mullaparandajatega. Välditakse orgaanilise aine põllult vajaduseta

minemaviimist. 4. Edendatakse jõudsalt bioenergia tootmist ning selle

kasutamist eelkõige selliste taastumatute kütuste asemel, mille tootmine

on energiamahukas. 5. Suurendatakse põllumajandussektori tootlikkust ja

ressursikasutuse tõhusust, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet

toodanguühiku kohta. 6. Põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heite

piiramisel eelistatakse teadus-, arendus- ja innovatsioonisuundi, mis

suurendavad põllumajanduse kestlikkust. Innovatsiooni edendamiseks

seotakse teadustöö tihedalt põllumajandustootmisega hariduse, teavituse

ja nõustamise kaudu.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 – 1.Tormi-,

üleujutus- ja erosioonirisk on maandatud, soojussaare efekti on

leevendatud, asustuse kliimakindlust on suurendatud, valides selleks

parimad lahendused maakasutuses ja selle planeerimises. 2. Muutuvas

kliimas on tagatud liikide, elupaikade ja maastike mitmekesisus ning

maismaa- ja veeökosüsteemide soodne seisund ja terviklikkus ning

sotsiaal-majanduslikult oluliste ökosüsteemiteenuste pakkumine piisavas

mahus ja piisava kvaliteediga. 3. Eestile oluliste biomajandussektorite

jätkusuutlikkus on tagatud kliimateadliku põllu-, metsa-, vee-, kala- ja

puhkemajanduse ning turba kaevandamisega. 4. Teadlikkus

kliimamuutustega kaasnevatest riskidest ja võimalustest on suurenenud.

2. KESKKONNASEISUNDI ÜLEVAATE KOOSTAMINE JA

KESKKONNATRENDIDE ANALÜÜS, kus antakse hinnang keskkonnapoliitiliste

eesmärkide ehk keskkonnaeesmärkide saavutustasemele. Kui näiteks üheks

keskkonnaeesmärgiks on, et säilinud on põllumajandusmaa elurikkus ja maastiku

mitmekesisus, siis analüüsides elurikkuse ja maastiku mitmekesisuse sihtarve,

saab anda hinnangu, kuivõrd tõhusad on olnud seni rakendatud poliitikameetmed

(regulatiivsed, jne).

3. VÄLISMÕJUDE ANALÜÜS EHK KESKKONNAMÕJU PROGNOOSIMISE

METOODIKA, mille raames selgitatakse välja, kas PõKa eesmärgi ja valdkondlike

alaeesmärkide saavutamiseks väljatöötatud meetmed avaldavad

looduskeskkonnale ning inimese tervisele olulist ebasoodsat või soodsat mõju.

Välismõjude analüüsi läbiviimiseks kasutatakse ennekõike kvalitatiivset

(kirjeldavat) hindamist ja võimalusel kvantitatiivset hindamist, st juhul kui

arengukava kavandatavate tegevuste täpsusaste seda võimaldab. Kvalitatiivselt

mõjude hindamisel tuleb tugineda andmeallikatele (nt varem teostatud uuringud,

riiklike andmebaaside andmed, GIS rakendused), mis võimaldavad teha

usaldusväärseid järeldusi.

4. KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISE, ENNETAMISE JA LEEVENDAMISE

METOODIKA. KESKKONNASEIRE. Keskkonnamõju, eriti aga olulise ebasoodsa

keskkonnamõju leevendamiseks pakutakse välja keskkonna- ehk

leevendusmeetmeid. Keskkonnameetmed võivad samuti olla kas regulatiivset või

teavituslikku laadi. Arengukavaga kaasneva olulise keskkonnamõju ja

keskkonnameetmete tõhususe jälgimiseks pärast arengukava kehtestamist

pakutakse vajadusel välja seirekava, milles kirjeldatakse seiremeetmeid.



www.hendrikson.ee

Oluline keskkonnamõju ehk oluline ebasoodne keskkonnamõju võib tekkida olukorras,

kus näiteks arengukava eesmärk või alaeesmärk ei vasta rahvusvahelisele, EL-i või Eesti

keskkonnapoliitika eesmärkidele, on nendega vastuolus või ei aita neid ell u viia. Olulist

ebasoodsat keskkonnamõju saab detailsemalt määratleda siis, kui arengukavas nähakse

ette konkreetseid tegevusi (projekte, meetmeid) kindlas asukohas. Tuleb kaalutleda, kas

oleks otstarbekas hinnata keskkonnamõju pigem edaspidi üksikasjalikumalt tegevusloa

tasandil.

Natura hindamine viiakse läbi KSH aruande koostamise etapis, vastavuses arengukava

täpsusastmega ehk valdavalt arengukava üldistustaset arvesse võttes piirdutakse Natura

eelhindamisega.

Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli

6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000

alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ

artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura

hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ,

koost 2017).

KeHJS ning looduskaitseseaduse alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju

hindamise menetluse raames. KeHJS § 33 lg 1 punkti 4 kohaselt keskkonnamõju

hinnatakse, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega

eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala.

Natura eelhindamise käigus tuuakse välja Natura 2000 väärtused ja nende kaitse-

eesmärgid planeeringuga hõlmataval alal ning selgitatakse, millised konkreetsed

tegevused Natura 2000 ala tõenäoliselt mõjutavad või millised elemendid võiksid koos

teiste kavade või projektidega ala mõjutada. Eelhindamise tulemusena tuuakse välja

olulisemad tegevused ja valdkonnad, mille täpsem käsitlemine on Natura 2000 võrgustiku

kontekstis vajalik läbi edasiste täpsemate projektide või kava etappide (projektid jmt).

Kui eelhindamise läbiviimise tulemusena selguvad detailsemad tegevused, mille kohta on

piisavalt täpset informatsiooni mõju määratlemiseks ja hindamiseks – jätkatakse nende

tegevuste lõikes asjakohase hindamisega.

Kuigi KSH direktiivist lähtuvalt tegeleb KSH üldjuhul vaid looduskeskkonnale avalduva

mõjuga. PõKa sotsiaalsete ja majanduslike mõjude hindamime teostakse PõKa eelnõu

mõjude eelhindamise raames, mis hõlmab endas sotsiaal-demograafiliste, majanduslike

(sh põllumajandus, kalandus, toidutööstus), keskkonna-, regionaal- ning maaelu-,

julgeoleku-, administratiiv- ja eelarvemõjude hindamist ning PõKa 2030 vahe- ja

järelhindamise metoodika väljatöötamist.

KSH aruande koostamisel täpsustatakse vastavusanalüüsi läbiviimiseks

väljavalitud keskkonnaeesmärkide valikut. Lisaks toodud hindamismeetoditele

rakendatakse vajadusel täiendavaid metoodikaid vastavalt vajadusele. Kasutatakse

üldtunnustatud hindamismetoodikaid, mille valik kooskõlastatakse ka eelnevalt

arengukava koostamise korraldajaga.



39

5. ARENGUKAVA ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT

KAASNEV KESKKONNAMÕJU

KSH aruanne koostatakse ja vormistatakse lähtudes seadusandlusest - eeskätt KeHJS

§ 40 nõuetest, heakskiidetud keskkonnamõju hindamise programmist ning arvesse võttes

üldtunnustatud keskkonnamõju strateegilise hindamise alaseid teadmisi ja

hindamismetoodikat.

KSH programmis on mõjuvaldkonnad määratletud, tuginedes Euroopa ühise

põllumajandus- ja kalanduspoliitika eesmärkidele, võttes arvesse KeHJS nõudeid KSH

aruande sisu osas ning senise arengukava protsessi käigus (olukorrakirjeldused,

töörühmad) kerkinud olulisi valdkondi.

Arvestades mõjutatava ala suurust, planeeritavate tegevuste hulka, arengukava

täpsusastet ning asjaolu, et hetkel ei ole täpselt teada , mida ja kuhu kavandatakse, siis

pole võimalik KSH programmis kirjeldada, millised on arengukavaga eeldatavalt

kaasneda võivad asjakohased mõjud, näiteks eeldatavalt oluline ebasoodne mõju

looduskeskkonnale, sh Natura aladele või vastuolu mõnele looduskeskkondlikule

strateegilisele eesmärgile.

Strateegilise dokumendi elluviimisega kaasneva eeldatavalt olulise keskkonn amõju täpne

iseloom ning ulatus ja indikaatorite valik selgub mõjude hindamise käigus ( arengukava

koostamine ning KSH protsess toimuvad paralleelselt, mistõttu ei ole arengukava KSH

programmi etapis veel lõplik) ning esitatakse KSH aruandes.

Võimalikud asjakohase mõju allikad võivad olla: elupaiga häirimine või hävitamine,

veekvaliteedi muutused, õhuhäiringud jms. Arengukava koostamisel protsessis tuleb

jooksvalt hinnata, kas PõKa eesmärgi ja valdkondlike alaeesmärkide saavutamiseks

väljatöötatavad meetmed vastavad valdkondlikele strateegilistele eesmärkidele ning kas

tegevustega võib kaasneda ebasoodne mõju looduskeskkonnale või läbi

looduskeskkonna muutuste:

bioloogilisele mitmekesisusele (sh kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura

2000 aladele; invasiivsete võõrliikide kasvatuse vähendamine ning

looduskeskkonnale ohtlike liikide kasvatamise asendamine);

põhja- ja pinnaveekogumite seisundile, sh vee kvaliteet/reostuskoormus, vee-

elustik;

mullastikule;

õhukvaliteedile;

jäätmeteke;

inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale.

Kui ilmneb oluline mõju looduskeskkonna ülalnimetatud elementidele ja viiakse läbi

vastavale elementide mõju hindamine, siis tuleb lisaks anda hinnang, kas mõju tulemusel

suurenevad kliimamuutustest tulenevad häiringud. Oluline on analüüsida horisontaalselt,

kas arengukava lahendus panustab kliimamuutustega kaasnevate häiringute

leevendamisse.

Riigipiirülene mõjud. Arengukavas kavandatavate eesmärkide elluviimisel ei ole ette

näha olulist ebasoodat keskkonnamõju Eestist väljaspool ning KeHJS § 46 (Piiriülese

keskkonnamõju hindamise erisus) ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi

2001/42/EÜ Artikkel 7 (Piiriülesed konsultatsioonid) tähenduses olulist mõju teise riigi

keskkonnale ei eeldata.



www.hendrikson.ee

6. KAASAMINE – MÕJUTATUD JA HUVITATUD OSAPOOLED, KSH PROTSESS

Strateegilisest planeerimisdokumendist huvitatud osapoolteks on:

1. Ministeeriumid ja nende asjakohased allasutused: Keskkonnaministeerium,

Kaitseministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium,

Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Maaeluministeerium,

Justiitsministeerium, Keskkonnaamet, Põllumajandusamet, Veterinaar- ja

Toiduamet, Põllumajandusuuringute Keskus, Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Amet.

2. Keskkonnaorganisatsioonid – olulisemad valitsusvälised

keskkonnaorganisatsioonid on koondunud Eesti Keskkonnaühenduste Kojaks,

mis lihtsustab organisatsioonide teavitamist arengukava ja KSH koostamise

osas.

3. Arengukava koostamisse kaasatud partnerid: Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Amet, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Noortalunikud MTÜ, Eesti

Aiandusliit MTÜ, Eesti Mesinike Koostöökogu, Eesti Mahepõllumajanduse

Koostöökogu, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Polli Aiandusuuringute Keskus,

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon , SEI Tallinn, Maa-amet,

Erametsaliit, Eesti Lamba -ja Kitsekasvatajate Liit, Mesinduse Koostöökogu ,

Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Eesti Kalaliit, Eesti

Kalapüügiühistu, Eesti Traalpüügi Ühistu, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, Peipsi

Kalandusühistu, Kalakasvatajate Ühistu Ecofarm, Kalanduse Teabekeskus,

Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus, Konjunktuuriinstituut,

Kaugpüüdjate Liit, Virumaa Rannakalurite Ühing, Harju Kalandusühing,

Läänemaa Rannakalanduse Selts, Saarte Kalandus, Liivi Lahe Kalanduskogu,

Hiiukala, Võrtsjärve Kalanduspiirkond, Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate

Kogu, MTÜ Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, MTÜ Eesti Seemneliit, Eesti

Toiduainetööstuse Liit, Valgamaa Põllumeest Liit, Maaelu Edendamise

Sihtasutus, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Eesti Karusnahaliit, Külaliikumine

Kodukant, MTÜ Eesti Maaturism, Eesti Linnade ja Valdade Liit.

4. Muud asjast huvitatud isikud. Vastavalt KeHJS nõuetele teavitatakse KSH

protsessi etappidest kuulutustega ajalehes ning strateegilise

planeerimisdokumendi koostaja veebilehel.

KSH käigus asjaolude selgumisel võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste

nimekiri täieneda.

Mõjutatud ja huvitatud osapoolte teavitamine KSH protsessi etappidest ja tulemustest

toimub vastavalt KeHJS-e nõuetele. Vastavalt seadusele teavitatakse KSH

dokumentatsiooni avalikustamisest laiemat avalikkust kuulutusega ajalehes, arengukava

koostaja veebilehel ning väljaandes Ametlikud Teadaanded; huvitatud või mõjutatud

institutsioone elektrooniliselt. Avalikkuse kaasamisega KSH ja arengukava protsessis

tegeleb strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja, kelleks on

Maaeluministeerium.

PõKa eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi esimene avalik

väljapanek toimus perioodil 12.11.2018 kuni 28.11.2018. Avalikust väljapanekust teavitati

12.11.2018 ilmunud Postimehes (Lisa 4). Materjalidega oli võimalik tutvuda

https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&cad=rja&uact=8&ved=0ahUKEwjKuqLrs6DbAhXC6qQKHSHZC_QQFggnMAA&url=http%3A%2F%2Fepkk.ee%2F&usg=AOvVaw2pxd8uC44fIHL_IzFpd0zs

https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&cad=rja&uact=8&ved=0ahUKEwjKuqLrs6DbAhXC6qQKHSHZC_QQFggnMAA&url=http%3A%2F%2Fepkk.ee%2F&usg=AOvVaw2pxd8uC44fIHL_IzFpd0zs

https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&cad=rja&uact=8&ved=0ahUKEwjpp7zLtKDbAhUH26QKHXhLBX4QFggmMAA&url=https%3A%2F%2Fevea.ee%2F&usg=AOvVaw095J4AKwgtXa0phhUFcemw



41

Maaeluministeeriumis Lai tn39 // Lai tn 41, Tallinn ning Maaeluministeeriumi veebilehel

www.agri.ee.

PõKa eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi teine avalik

väljapanek toimus perioodil 10.12.2018 kuni 03.01.2019. Avalikust väljapanekust teavitati

Ametlikes Teadaannetes ning huvitatud osapooli e-kirja teel (Lisa 6). Materjalidega oli

võimalik tutvuda Maaeluministeeriumis Lai tn39 // Lai tn 41, Tallinn ning

Maaeluministeeriumi veebilehel www.agri.ee.

http://www.agri.ee./

http://www.agri.ee./



www.hendrikson.ee

7. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE AVALIKUSTAMINE JA LÄBIVIIMISE AJAKAVA

Arengukava koostamine ja KSH menetlemine toimub üheaegselt, mis võimaldab

arvestada võimalikult suures ulatuses arengukava elluviimisega kaasnevaid

keskkonnamõjusid ja tagada seeläbi säästev ja tasakaalustatud lõpptulemus.

Planeeringu koostamise esialgne indikatiivne ajakava on esitatud tabelis 7.1.

Tabel 7-1 Arengukava koostamise ja KSH protsessi orienteeruv ajagraafik (võib muutuda

protsessi käigus)

Arengukava etapp KSH etapp Etapi toimumise aeg

PõKa koostamise algatamine KSH algatamine 08.12.2017

Töörühmade koosolekud, arengukava koostamine.

KSH programmi koostamine Märts-juuni 2018

PõKa täisteksti 1. versiooni kirjalik kommenteerimine töörühmade liikmete poolt

KSH programmi kontroll ja seisukohtade küsimine

Juuli- august 2018

Töörühmade liikmete kommentaaride põhjal täiendatud PõKa arutelud töörühmades ja PõKa täiendamine

KSH programmi täiendamine KSH töörühma poolt ning üle vaatamine ministeeriumi poolt

September-oktoober 2018

Arengukava teksti esitamine PõKa juhtkomisjonile

KSH programmi avalikustamine ja esimene avalik arutelu

November 2018

PõKa täiendamine KSH programmi avalikustamine ja teine avalik arutelu

Detsember 2018-jaanuar 2019

KSH programmi nõuetele vastavuse kontroll

Veebruar 2019

KSH aruande koostamine Veebruar-märts 2019

PõKa seletuskirjalise osa valmimine

Veebruar 2019

KSH aruande kontroll ja seisukohtade küsimine

Märts-aprill 2019

Vajadusel PõKa täiendamine Avalik väljapanek ja avalik arutelu Mai-juuni 2019

KSH aruande täiendamine Juuli 2019

PõKa esitamine Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks

KSH aruande kooskõlastamiseks esitamine ja KSH aruande nõuetel vastavuse kontroll ja seiremeetmete kehtestamine

August-september 2019



43

8. PROGRAMMI KOOSTANUD EKSPERDIRÜHMA JA STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJA ANDMED

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja:

Maaeluministeerium Lai tn 39 / Lai tn 41, 15056 Tallinn E-post: [email protected] Tel: (+372) 625 6101 Kontaktisik: Aare Kasemets E-post: [email protected] Tel: (+372) 625 6132

KSH teostaja:

Hendrikson & Ko OÜ

Raekoja plats 8, 51004 Tartu

E-post: [email protected]

Tel: (+372) 740 9800

Kontaktisik: Riin Kutsar

E-post: [email protected]

Tel: (+372) 617 7690

KSH ekspertrühm koosneb järgmistest liikmetest:

Riin Kutsar Juhtekspert, keskkonnaekspert, metoodikate valik, Natura 2000, looduskaitse, inimese tervis, sotsiaalsed vajadused ja vara

Martin Ruul Kaile Peet

Projektijuht, keskkonnaspetsialist (protsessi üldise kulgemise juhtimine ja menetlustoimingud, huvirühmade kaasamine; kliimamuutused, kultuuripärand ja maastik) Liigikaitse spetsialist (elustik ja selle kaitse, looduskaitsealused objektid)

Ethel Simmul Juhan Ruut, Krista Aidak

Veespetsialist (pinnas, muld, pinna- ja põhajvesi, veekvaliteet) Väliõhukvaliteet, jäätmekäitlus

Hendrikson & Ko poolseks juhteksperdiks on Riin Kutsar, kes vastab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lõikes 4 esitatud nõuetele. Töörühma koosseisu võidakse töö käigus vajadusel täiendada.



www.hendrikson.ee

9. ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD

Laekunud asjaomaste asutuste seisukohtade esitamise kirjad on lisatud käeoleva dokumendi

Lisasse 3.

Esitatud ettepanek Ettepanekuga arvestamine

KESKKONNAMINISTEERIUM

1. Palume PõKa KSH programmis vähemalt märksõnana ära märkida invasiivsete võõrliikide kasvatuse vähendamise ning looduskeskkonnale ohtlike liikide kasvatamise asendamise ohutute alternatiividega, lisaks toetusskeemide vastava muutmise. Näiteks on toetusskeemides sees otseselt invasiivseid liike (eelmisel aastal toetati kurdlehise kibuvitsa kultuuri rajamist marjakultuurina, samas kui Riigimetsa Majandamise Keskus teeb kulutusi sama liigi ohjamiseks). Palume analüüsida, kas on oluline toetusskeemide ümberkujundamine nii, et kõige probleemsemate liikide kasvatuse toetamine oleks välistatud.

Maaeluministeerium ja KSH koostajad ei näe vajadust KSH programmi täiendada, kuna õigusaktid on MeM-i töö aluseks, sealjuures arvestatakse toetusskeemide kujundamisel sellekohaste õigusaktidega. Kui KeM täiendab/parandab invasiivsete liikide nimekirja, siis seda võetakse arvesse ka jooksvalt toetuse väljatöötamisel.

2. Teeme ettepaneku lisada KSH programmi peatükki 4 „Keskkonnamõju Strateegilise hindamise metoodika“ järgmine lõik: „Globaalse elurikkuse strateegia Aichi 3. eesmärgi alusel peavad aastaks 2020 elurikkusele kahjulikud toetused, sh subsiidiumid, olema kaotatud või ümber kujundatud nii, et negatiivsed mõjud elurikkusele on minimaalsed või puuduvad.“.

KSH programmi täiendatakse olemasoleva olukorra kirjelduse peatükki 3.2.1.1 Maastikuline mitmekesisus ja elurikkus vastavalt ettepanekule.

3. Maaparandussüsteemide uuendamisel tuleb arvestada, et need võivad elurikkusele kahjulikult mõjuda (näiteks kuivenduskraavid rannaniitudel, soode ja märgade metsade servaaladel võivad märgade koosluste elustikku negatiivselt mõjutada; kuivenduskraavidest vooluveekogudesse jõudvad setted võivad kahjustada vee-elustikku jmt). Seetõttu teeme ettepaneku lisada peatükki 3.2.2.1 „Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses“ alajaotusse „Vesi ja maaparandus“ lause: „Maaparandussüsteemide uuendamisel tuleb arvestada nende võimalikku mõju elurikkusele.“

Maaparandussüsteemide mõju elurikkusele analüüsitakse KSH aruande etapis. Olemasoleva olukorra kirjelduse peatükki sellisel kujul nõue hästi ei sobi.



45


4. Nõustume KSH programmis toodud väitega, et nõustamissüsteem ei hõlma terviklikult kõiki osapooli. Meetmetele, mis on tugevalt suunatud maastiku mitmekesisusele ja elurikkusele (mahetoetus, poollooduslike koosluste hooldustoetus), ei ole täna ühtset nõustamissüsteemi. Samas on poollooduslike koosluste tegevuskava eesmärkide saavutamiseks oluline nii tänaste maahooldajate kui ka potentsiaalsete hooldajate (näiteks tänased põllumajandustootjad) teadlikkuse suurendamine, sh võimaluste tutvustamine. Poollooduslike koosluste hooldatavate maade laienemiseks on vajalik kaaluda vastava toetuse j uurde nõustamisteenuse loomist.

Antud seisukoht on teadmiseks võetud. Teemat käsitletakse detailsemalt KSH aruande faasis.

5. Palume PõKa koostamisel ja KSH läbiviimisel arvestada, et elurikkust toetavat tootmist ja toodangu kohalikku turustamist piirab lünklik, kulukas ja loomade heaolu mittesoosiv tootmisahel (nt on probleemiks kohalike tapamajade puudus).

Antud seisukoht on teadmiseks võetud.

6. KSH programmis on välja toodud põllumajanduse negatiivne mõju kliimamuutustele, õhu kvaliteedile, mullale ja veele. Probleemide lahendamiseks on välja pakutud ökoloogiliselt suutlik tootmisviis – mahepõllumajandus. Palume lahenduste all käsitleda ka püsirohumaid ja poollooduslikke kooslusi.

Lahenduste välja toomine hetkeolukorra peatükkides oli ekslik lähenemine ning viide mahepõllumajandusele kui ühele lahendusele on eemaldatud.

7. KSH programmis rõhutatakse maastiku mitmekesisuse ja elurikkuse teemakäsitluse juures põllumajandusmaastiku elurikkust suurendavaid maastikuelemente (põllusaared, hekid jne). Samas ei tooda välja olulist aspekti, et maastik peab olema varieeruv. Haritava põllumajandusmaa, püsirohumaa, poollooduslike koosluste ja metsa vaheldumine maastikus on oluline nii bioloogilise mitmekesisuse kui ka ökosüsteemiteenuste tagamiseks. Põllumajandusmaastiku mitmekesisuse ja elurikkuse hindamisel tuleb kindlasti arvestada ka teiste, põllumajandusmaastikku ümbritsevate, kooslustega.

Antud seisukoht on teadmiseks võetud. Teemat käsitletakse detailsemalt KSH aruande faasis peamiselt põllumajandusmaastiku põhiselt (PõKa ei saa mõjutada kogu maastikku, vaid peaasjalikult põllumajandusmaastikul toimuvat).



www.hendrikson.ee


8. Leiame et PõKa KSH raames on muuhulgas vaja hinnata nimetatud arengukava eesmärkidest lähtuvaid, LULUCF valdkonna (maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori) põllumaa ja rohumaa arvestusest tulenevaid kasvuhoonegaaside emissioone ning vastava hinnangu põhjal koostada ettepanekud ja tegevused kasvuhoonegaaside, sh CO2 emissiooni vähendamiseks põllumaa ja rohumaa sektorites LULUCF arvestuses.

Seisukoht on võetud teadmiseks. KSH aruanne saab hinnangutena jääda samale tasemele kui strateegiline planeerimisdokument ehk arengukava. Mõjude hindamine saab anda igal juhul soovituse nimetatud põhimõtete järgmiseks. Ptk 4 on täiendatud strateegiliste dokumentide nimekirjaga mille osas viiakse läbi vastavusanalüüs. Nimekirja on lisatud Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/841, 30. mai 2018 maakasutusest tulenevate KHG heitmete kohta.



47


9. KSH programmi peatükis 3.3 „Arengukava seosed muude strateegiliste planeerimisdokumentidega“ puudub viide Riigi jäätmekavale 2014-2020 (https://www.envir.ee/sites/default/files/riigi_jaatmekava_2014-2020.pdf ). Riigi jäätmekava sätestab muuhulgas jäätmetekke vähendamise ja jäätmete ringlussevõtmise kui olulise eesmärgi aastateks 2014-2020. Riigi jäätmekava I strateegia näeb ette olulise ülesandena ressursitõhususe ja jäätmetekke vähendamise saavutamise prioriteetsetes ettevõtlussektorites (toiduainetööstuses ja kaubanduses). Jäätmetekke vähendamisele aitab kaasa uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, mis võimaldab teatud materjale, mida varem käideldi jäätmetena, käsitleda kõrvalsaadusena. See tähendab, et uued tehnoloogiad võimaldavad tootmisprotsessi suunata selliselt, et tootmise esmase eesmärgi kõrval saadakse ka muu materjal, mis ei vaja kasutusele võtmiseks täiendavat töötlust ja mille järele on nõudlus. Selline tootmise kõrvalsaadus on käsitletav tootena. Jäätmekava II strateegiline eesmärk on see, et biolagunevate jäätmete ringlussevõtu osakaal olmejäätmete kogumassist oleks aastaks 2020 13% (2014. aastal oli baastase 5%). Peale kogumisvõrgustiku arendamise tuleks biolagunevate jäätmete ringlussevõtu suurendamiseks luua nõuetele vastavad käitluskohad biolagunevate jäätmete (sh köögijäätmete) ringlussevõtuks (kompostimistehnoloogiate ja kääritamise tehnoloogiate soetamine, toidujäätmete eeltöötluskäitiste rajamine). Tuleb uurida võimalusi reoveesette käitlemiseks ja välja töötada jäätmeteks olemise lakkamise kriteeriumid, et soodustada reoveesette taaskasutamist eri valdkondades (põllumajanduses, haljastuses, rekultiveerimisel, ehituses jne).

Viide Riigi jäätmekavale 2014-2020 on KSH programmi lisatud, kuid koostatavas arengukavas ja selle mõjude hindamises keskendutakse pigem uue perioodi valdkondlikele arengukavadele ja nende tööversioonidele. PõKa dokumendi peatükki „5.3.2 Riigi sekkumine tulevikus eesmärkide täitmiseks“ on lisatud nõue: „Ressursside raiskamise ja toidukao vältimiseks on vajalik riikliku toidujäätmete vähendamise programmi väljatöötamine.“ KSH programmis PõKa dokumendi sekkumisloogika peatükke ei dubleerita. Lauses „Tuleb uurida võimalusi reoveesette käitlemiseks ja välja töötada jäätmeteks olemise lakkamise kriteeriumid, et soodustada reoveesette taaskasutamist eri valdkondades (põllumajanduses, haljastuses, rekultiveerimisel, ehituses jne).“ käsitletu ei ole käesoleval hetkel PõKa II samba teema. Tulevikus võib see olla PõKa programmitasandi teema, kui hetkel väljatöötamisel uus EL väetiste määrus õnnestub käivitada ja tehnoloogia areng loob võimalused setete kasutamiseks väetisetööstuses.

https://www.envir.ee/sites/default/files/riigi_jaatmekava_2014-2020.pdf

https://www.envir.ee/sites/default/files/riigi_jaatmekava_2014-2020.pdf



www.hendrikson.ee


10. Arvestades Riigi jäätmekava, peab PõKa sisaldama toidujäätmete, sh toiduainetööstuse jäätmete tekke vähendamist, mis sisuliselt tähendaks toidu raiskamise lõpetamist. Kuna Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (jäätmedirektiiv) seab ette tulevikuks sihtarvud, siis peab juba praegune PõKa sellega arvestama. Jäätmedirektiivi kohaselt peaksid liikmesriigid võtma toidujäätmete tekke vältimiseks ja vähendamiseks meetmeid kooskõlas kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030. ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmisele kaasa aitamiseks ja selles suunas liikumise tagamiseks peaksid liikmesriigid püüdma saavutada liiduülese soovitusliku eesmärgi vähendada toidujäätmeid 2025. aastaks 30% ja 2030. aastaks 50%.

Seisukoht on teadmiseks võetud. PõKa dokumendi peatükki „5.3.2 Riigi sekkumine tulevikus eesmärkide täitmiseks“ on lisatud nõue: „Ressursside raiskamise ja toidukao vältimiseks on vajalik riikliku toidujäätmete vähendamise programmi väljatöötamine.“ KSH programmis PõKa dokumendi sekkumisloogika peatükke ei dubleerita.

11. Lisaks tuleb PõKa-s käsitleda jäätmetekke vähenemist pakendivaldkonnas, mis on samuti tugevalt seotud toiduainetetööstusega. Riigi jäätmekava näeb ette, et pakendijäätmete tekke kasvuprotsent peab olema aastaks 2020 alla 2/3 sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuprotsendist. Jäätmekava täitmise eest vastutab Keskkonnaministeerium. Jäätmekava täitmisel on oluliseks koostööpartneriks muuhulgas Maaeluministeerium, kus kokkupuude jäätmevaldkonnaga seisneb eelkõige jäätmete ringlussevõtu (kompostimise) ning toidujäätmete vältimise korraldamises. Palume KSH käigus arvestada, et PõKa peab olema seotud Riigi jäätmekavaga ja arvestama selles toodud eesmärkidega ning kindlasti mitte minema nendega vastuollu.

Seisukoht on teadmiseks võetud.

12. Palume PõKa-s ja KSH käigus põhjalikumalt käsitleda jäätmete ringlussevõtmist ja ringmajanduse soodustamist. Väetisetoodete tootmine ja ringmajanduse mudeli kasutamine põllumajandustootmises ei ole ainus koht, kus ringmajandust rakendada (põllumajandusplasti ringlussevõtt, taimekaitsevahendite ja väetisepakendite korduskasutus jm). Lisaks saab biogaasi toota mitte ainult loomade väljaheitest, vaid ka mujalt põllumajandustootmise sektorist, sh taimsetest ja loomsetest jäätmetest, toiduainetööstusest ja kaubandusest.

Seisukoht on teadmiseks võetud ning teemat käsitletakse KSH aruandes.



49


13. Peatükis 3.3 on arengukavade ja strateegiate loetelus toodud ka Eesti lihaveisesektori visioonidokument 2014–2020. Juhime tähelepanu sellele, et nimetatud visioonidokument on koostatud aastateks 2016–2020, mistõttu palume KSH programmis tuua selle korrektne nimetus. Lisaks palume nimetatud peatükis parandada viidet veemajanduskavadele selliselt, et oleks loetletud Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikonna veemajanduskavad. Palume lisada kõnealuses peatükis toodud loetellu ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 12. detsember 2006, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (põhjaveedirektiiv) ja Nõukogu direktiiv 12. detsember 1991 veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (nitraadidirektiiv).

Eesti lihaveisesektori visioonidokumendi viide on parandatud. Lisatud on viited Ida-Eesti veemajanduskavale, Lääne-Eesti veemajanduskavale, Koiva vesikonna veemajanduskavale, põhjaveedirektiivile ja nitraadidirektiivile.

14. Palume peatükis 3.3. esmase strateegilise dokumendina nimetada lisaks Kliimapoliitika põhialustele ka Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja selle rakendusplaan (hetkel on see teemakäsitlust suunavate dokumentide nimekirjas), kuna see on tunduvalt põhjalikum ja ajakohastatud võrreldes Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskavaga 2012–2020. Teemakäsitlust suunavate dokumentide loetel lu tuleks lisada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013. Nimetatud määruse alusel on Eestil kohustus vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heidet mitme sektori (sh põllumajandus) peale kokku 13% võrreldes 2005. aastaga, järgides iga-aastaseid heitetasemeid, mis kehtestatakse täpsemalt aastal 2020.

Esmaste strateegilise dokumentide nimekirja on lisatud viide dokumendile Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja selle rakendusplaan ja teemakäsitlust suunavate dokumentide nimekirja viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrusele (EL) 2018/842.

15. Palume peatükis 3.3 teemakäsitlust suunavate dokumentide loetellu lisada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 14. detsembri 2018. aasta direktiiv 20162016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (edaspidi NEC-direktiiv). Kõnealune direktiiv käsitleb teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikke kohustusi, millega seatakse iga Euroopa Liidu liikmesriigile heitkoguste vähendamise kohustused aastateks 2020 ja 2030 järgmistele saasteainetele: vääveldioksiid (SO2), lämmastikoksiidid (NOx), mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ), eriti peened osakesed (PM2,5) ja ammoniaak (NH3). Põllumajandussektori korral on olul ine ammoniaagi vähendamise kohustus, kuna sektori osakaal 2016. aastal Eesti koguheitest oli 88,6%.

Lisatud on viide Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiivile 2016/2284.



www.hendrikson.ee


16. Nimekirja, kus on loetletud arengukava teemakäsitlust suunavad dokumendid, palume lisada ka Poollooduslike koosluste tegevuskava aastateks 2014-2020, samuti Metsanduse arengukava 2011-2020.

Viidatud dokumendid on lisatud arengukava teemakäsitlust suunavate dokumentide nimekirja.

17. Hetkel on koostamisel direktiiv jäätmeteke õhukeste plastijäätmete vähendamise osas, mille kohaselt on üks mereplasti tekitaja ka kalandussektor. Hüljatud püügivahendid risustavad merd ja mõjutavad mere elustikku. Keskkonnainspektsioon koristab igal aastal Peipsist ja Läänemerest kümneid kilomeetreid hüljatud püügivahendeid. Palume PõKa-s ja selle KSH-s käsitleda püügivahendite osa põhjalikumalt.

PõKa-s sisalduv kalavarude ökosüsteemipõhine lähenemisviis hõlmab terviklikult ka kalapüügi kahjulikku mõju keskkonnale. St rakendades PõKa-s kirjeldatud ökosüsteemipõhist lähenemisviisi ning tõhustades järelevalvet, kaetakse selle raames ära ka välja pakutud detailne probleem.

18. Peatükis 3.2.1.1. „Põllumajanduskeskkond“ võiks olla esitatud viited, kust on pärit andmed heitkoguste osakaalude ja muutuste kohta aastatel 2016 ja 2005. Lisaks, kõnealuse peatüki leheküljel 12 lenduvaid orgaanilisi ühendeid (LOÜ-sid) käsitlevasse lõiku tuleks lisada märkus, et lämmastikoksiidide (NOx) ja LOÜ-de (välja arvatud metaan) heitkogused, mis tulenevad piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni kategooriates 3B (sõnnikukäitlus) ja 3D (mullaharimine) ette nähtud 2014. aasta aruandlusnomenklatuuri alla kuuluvatest tegevustest, ei võeta NEC-direktiivi artikli 4 punkti 3 alapunkti d kohaselt arvesse heitkoguse vähendamise kohustuste arvestamisel.

Andmed heitkoguste osakaalude ja muutuste kohta aastatel 2016 ja 2005 on pärit

- kasvuhoonegaaside heite osas: Eesti riiklikust kasvuhoonegaaside inventuurist 1990-2016

- õhusaasteainete heite osas: Eesti õhusaasteainete inventuuriraportist 1990-2016

Uues PõKa versioonis lenduvaid orgaanilisi ühendeid (LOÜ-sid) enam ei käsitleta.



51


19. Palume KSH programmi peatükis 3.1 „Arengukava visioon ja eesmärgid“ toodud skeemile 3-1 lisada punkti a ka sõna „veekvaliteedile“.

Skeemil 3-1 punkti a) loetelust oli ekslikult välja jäänud eesmärk „Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene“, mille alla on PõKas koondatud ka veekeskkonnaga seotud mõõdikud:

Üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldus pinnavees

Nitraatide sisaldus ülemises põhjaveekihis

Taimekaitsevahendite jäägid põhja- ja pinnavees

Eelmainitud eesmärk on lisatud skeemi 3-1 punkti a) loetellu.

20. KSH programmi peatükis 5 „Arengukava elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju“ on loetletud, et tegevustega võib kaasneda ebasoodne mõju looduskeskkonnale või läbi looduskeskkonna muutuste muuhulgas veekogude seisundile, sh vee kvaliteet/reostuskoormus, vee-elustik. Palume nimetatud punkti korrigeerida nii, et mõiste „veekogude“ asemel kasutataks mõistet „veekogumite“.

Vastav muudatus on KSH programmi sisse viidud.

21. Kliimakaalutlusi on KSH programmis läbivalt arvestatud, kuid rõhutame vajadust KSH läbiviimisel neid igas alavaldkonnas kaaluda ning lähtuda Kliimapoliitika põhialustest ja Kliimamuutustega kohanemise arengukavast (eriti arvestades uue perioodi ühise põllumajanduspoliitika rahastamise põhjalikumaid nõudeid seoses kliimamuutustega).

Seisukohaga arvestatakse KSH aruande faasis.

22. Palume KSH programmi peatükis 2 „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus“ kasutada kliimamuutustega seoses mõisteid kliimamuutuste mõjuga kohanemine ja pigem kliimamuutuste leevendamine, mitte nende mõju leevendamine, kuna kasvuhoonegaaside heite vähendamise lõplik mõte on kliimamuutusi vähendada.

Vastav parandus on KSH programmi sisse viidud.



www.hendrikson.ee


KESKKONNAAMET

1. Keskkonnaamet on seisukohal, et PõKa KSH programm on üldine, mis on arvestades PõKa üldistusastet ka paratamatu. Samas peab KSH programm täitma KSH lähteülesande rolli. PõKa KSH programmi lk 36 kohaselt: „Kuna KSH programmi koostamise etapis ei ole veel lõplikke arengukava eesmärke ja meetmeid teada, põles seetõttu võimalik KSH programmi faass anda lõplikku infot asjakohaste mõjude hindamisemetoodika osas. Hindamis metoodika lõplik valik tehakse järgnevates arengukava ja KSH aruande koostamise etappides. Lisaks toodud hindamismetoodikatele rakendatakse vajadusel täiendavaid metoodikaid vastavatl vajadusele. Kasutatakse üldtunnustatud hindamismetoodikaid, mille valik kooskõlastatakse ka eelnevalt arengukava koostamise korraldajaga.“ Keskkonnaamet märgib, et sellisel juhul (nt hindamismetoodika lõplik valik jmt) oleks mõistlik uuesti konsulteerida ka asjaomaste asutustega (enne PõKa KSH aruande valmimist). See hoiaks ära probleeme PõKa KSH aruande staadiumis, tagades efektiivse menetluse.

KSH aruande koostamisel kasutatavaid hindamismetoodikaid on programmis kajastatud. KSH aruande käigus selgitatakse ja kirjeldatakse valitud metoodika aluseid PõKa valmimise järgselt täpsemalt, nt millised rahvusvahelised, siseriiklikud strateegilised planeerimisdokumendid valitakse keskkonnaeesmärkide kajastamiseks ja millised on olulisemad keskkonnaeesmärgid PõKa-ga seatud valdkonna- ja alaeesmärkide hindamiseks.

2. Ptk 3.1: lk 9 skeemi 3-1: „a) Põllumajanduskeskkond“ loetelusse lisada alapunkt „ Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene“.

Skeemi 3-1: „a) Põllumajanduskeskkond“ loetelust oli ekslikult välja jäänud eesmärk „Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene“. Eelmainitud eesmärk on skeemile 3-1 lisatud.

3. Ptk 3.3 Keskkonnaamet palub täpsustada: Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavad 2015-2021.

Lisatud on viited Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavadele.

4. Ptk 3.3: Keskkonnaamet teeb ettepaneku strateegiliste planeerimisdokumentide loetelusse lisada Metsanduse arengukava 2011-2020. PõKa koostamise eesmärk on aidata kaasa Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toiduainetööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, taimede ja loomade hea tervise hoidmisele, toiduohutuse tagamisele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Ulukiliha ja muud metsasaadused (marjad ja seened) on oluline osa Eesti toidust, lisaks võivad erinevad toetusskeemid mõjutada maakasutust erinevates suundades, nt võib suureneda põllumajandusmaa metsamaa arvelt. See omakorda võib mõjutada ulukipopulatsioone jne.

Metsanduse arengukava 2011-2020 on lisatud arengukava teemakäsitlust suunavate dokumentide nimekirja, kuid koostatavas arengukavas ja selle mõjude hindamises keskendutakse pigem uue perioodi valdkondlikele arengukavadele ja nende tööversioonidele.



53


5. Ptk 3.3: Keskkonnaamet teeb ettepaneku strateegiliste planeerimisdokumentide loetelusse lisada ka Eesti Maaturismi arengukava 2015-2020 ja Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (nt üha enam rajatakse päikesepaneele viljakatele põllumaadele).

Eesti Maaturismi arengukava 2015-2020 ja Energiamajanduse arengukava aastani 2030 on lisatud arengukava teemakäsitlust suunavate dokumentide nimekirja.

6. Ptk 4: Keskkonnaamet rõhutab, et PõKa KSH käigus on mh oluline välja tuua keskkonnaeesmärkide (veekogude ja põhjavee hea seisundi saavutamine) saavutamine veevaldkonnas, seisundi muutused ja trendid lähtuvalt põllumajandustootmise mõjust.

Antud seisukoht on teadmiseks võetud. Teemat käsitletakse KSH aruande faasis.

7. Ptk 5: Keskkonnaamet palub loetelusse (alt kolmas lõik) lisada „põhjavesi“.

Viide põhjaveele on lisatud.

8. Ptk 5: Keskkonnaamet teeb ettepaneku KSH käigus käsitleda ka looduslike pühapaikadega seonduvat. Looduslikud pühapaigad asuvad valdavalt maapiirkonnas ja suur osa ka põllumajanduslikul maal. Seetõttu põllumajandusturul konkurentsivõime tugevdamisel ei tohi unustada maarahva vaimsete väärtuse hoidmist.

PõKa ei käsitle maastikuelemente sellises täpsusastmes, mistõttu ei ole võimalik seda teemad ka KSH käigus täpsemalt käsitleda.

9. Keskkonnaamet palub korrigeerida PõKa KSH programmi ptk 7. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) §-de 361-39 kohaselt KSH käigus ei toimu KSH programmi kooskõlastamist.

Ekslik viide KSH programmi kooskõlastamise kohta on eemaldatud.

10. KeHJS § 36 lg 2 p 8 kohaselt KSH programm peab sisaldama eksperdirühma koosseisu, nimetades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama. Keskkonnaamet palub täpsustada PõKa KSH programmi ptk 8, kuna sealt ei ole ilmne, kes eksperdirühma liikmetest hakkab tegelema nt õhukvaliteedi, jäätmetekke ja inimese tervise ja vara küsimustega.

Programmi on ettepaneku alusel täpsustatud. Lisame hindamise valdkonnad.

MAA-AMET

1. Alapeatükis „Põllumajandusmaa ressurss“ (lk 20), on kirjas lause – „Muldade jätkusuutlikku kasutamist ei toeta rendimaade suur osakaal“. Kas see on kirjas kui probleem? Kas seda olukorda soovitakse arengukava kehtivuse perioodil muuta? Mida nähakse ette alternatiivina? Kui vaadata tänast katastriüksuste kaarti, siis mitmed põllumassiivid on tükeldatud erinevate maaomanike kasutuses olevate maaüksuste siiludena. Kas seda ei peeta põllumajanduse edendamise seisukohalt probleemiks, mida saaks eduka maakorralduse tulemusena muuta? Hetkel seda teemat arengukavast ei leia.

Põka töörühmades ei ole põllumassiivide tükeldamine probleemina välja tulnud ja PõKa sellega ei tegele. Maa ja muldade jätkusuutlikku kasutamist soovitakse arengukavaga soodustada.



www.hendrikson.ee

10. AVALIKUSTAMISE PERIOODIL LAEKUNUD SEISUKOHAD


Kaja Peterson, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn)

1. KSH programmis peavad olema esitatud keskkonnaeesmärgid. Keskkonnaeesmärgid tulenevad erinevatest rahvusvahelistest, Euroopa Liidu ja Eesti poliitikatest. KSH programmis tuleneb need selgesti esitada, et oleks kohe menetluse alguses teada, millistest eesmärkidest lähtudes hakkab keskkonnamõju strateegiline hindamine toimuma. Ei saa nõustuda KSH ekspertide väitega (lk 38), et keskkonnaeesmärkide täpsustus jääb KSH aruande etappi. Kuigi lk 38 märgitakse, et ”KSH aruande koostamisel täpsustatakse vastavusanalüüsi läbiviimiseks väljavalitud keskkonnaeesmärkide valikut”, ei leidu KSH programmis keskkonnaeesmärke, mida hiljem täpsustada. Keskkonnaeesmärkide alusel toimub arengukava stsenaariumite omavaheline võrdlemine, ehk milline stsenaarium võimaldab saavutada keskkonnaeesmärke kõige paremini. Olgu siinkohal vihjena märgitud, et keskkonnaeesmärkideks põlumajanduse ja kalanduse valdkonnas on tavaliselt kliimamuutuse leevendamine (sh KHG, non-ETS eesmärgid) ja kohanemine; elurikkuse säilitamine ja kao vältimine, mullaviljakuse säilitamine, Läänemere seisundi parandamine, sisevee – ja rannikuveekogumite seisundi parandamine, ringmajanduse põhimõtete rakendamine, säästva biomajanduse põhimõtete rakendamine, jne jne. Eraldi saab panna detailsemaid eesmärke nagu sõnniku, mineraalväetiste ja taimekaitsevahendite kasutamisele. Keskkonnaeesmärgid on oluline osa KSH-st ja need tuleb välja öelda KSH programmis, et avalikkusel oleks kohe sege, millest KSH-s lähtutakse.

Ettepanekuga on arvestatud – peatükis 4 on täpsustatud strateegilised dokumendid ning nendes sisalduvad ajakohased eesmärgid, mille osas viiakse läbi vastavusanalüüs. Vajadusel täpsustatakse analüüsitavaid keskkonnaeesmärke KSH aruande etapis.



55


Kaja Peterson, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn)

2. KSH programmis peab olema Natura eelhinnang , mis selgitaks, kas arengukavaga võib eeldatavalt kaasneda ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Kui arengukava mustand ei võimalda eelhinnangut anda, siis tuleks KSH programmis vähemasti prognoosida, mis valdkonnas, ja milliste arengukavaga plaanitud tegevuste puhul võib ilmneda ebasoodne mõju, mida siis KSH aruande etapis täpsustakse või ümber lükatakse. KSH programmis on märgitud, et Natura eelhindamine viiakse läbi KSH aruande koostamise etapis (lk 38). See võib olla liiga hiline etapp, et suunata arengukava nii, et ebasoodsat mõju Natura aladele ei tekiks. Tuleks anda selgitus, et kas lisaks sellele, et arengukava KSH algatamise aluseks on KeHJS-e § 33, lg 1 p 1, on selle algatamise aluseks ka p.4 ehk et kas planeerimisdokument “on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik”. KSH aruande etapis võib ilmneda vajadus Natura täishindamise järele, kui hindamise tulemusena ei ole kindlust, et arengukavaga ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 aladele.

KSH programmi koostamise hetkel on arengukava dokument veel liiga üldine Natura hindamise läbiviimiseks. Seega KSH aruande koostamise käigus viiakse läbi esmalt arengukavaga kavandatavate tegevuste osas Natura eelhindamine ning kui arengukavaga ette nähtud teatud tegevuste osas ilmneb vajadus Natura asjakohaseks hindamiseks, teostatakse nende tegevuste osas ka Natura asjakohane hindamine.



www.hendrikson.ee



1. KSH programmi peatükis 9 on toodud asjaomaste asutuste ettepanekud ning selgitatud nendega arvestamist. Keskkonnaministeerium jääb endiselt oma 16.08.2018 kirjas nr 7-12/18/4595-2 toodud seisukohale, et PõKa KSH programmis tuleb vähemalt märksõnana ära märkida invasiivsete võõrliikide kasvatuse vähendamine ning looduskeskkonnale ohtlike liikide kasvatamise asendamine ohutute alternatiividega, lisaks toetusskeemide vastav muutmine. Vajalik on analüüsida, kas on oluline kujundada toetusskeeme ümber nii, et kõige probleemsemate liikide kasvatuse toetamine oleks välistatud. Kuigi Maaeluministeerium ja KSH koostajad ei näe vajadust KSH programmi täiendada, kuna toetusskeemide kujundamisel arvestatakse sellekohaste õigusaktidega, siis on Keskkonnaministeeriumi hinnangul oluline vahe, kas kõik vähegi ohtlikud liigid tuleb seaduse tasemel keelustada või suunatakse tarbijate ja kasvatajate tegevust ka muude vahenditega kui lausalised keelud. Näiteks sellega, et kasvatamine pole küll keelatud, aga vastava liigi kasvatamise jaoks toetusi ei maksta (st ei ole toetatavate kultuuride nimekirjas). Seega oleks talupidajal soov ise kultuure asendada, kas kodumaise liigiga või vähem ohtliku võõrliigiga, mis on toetatavate kultuuride nimekirjas. Nii kasvatajate kui müüjate poolsed vabatahtlikud kokkulepped, aga ka toetuste kaudu suunatavad muutused käitumises, on ennast tõestanud väga paljudes riikides invasiivsete võõrliikide kasvatust vähendavate meetmetena.

Ptk 5 teemakäsitlust on ettepaneku alusel täiendatud ning võõrliike käsitletakse KSH aruandes.

2. Palume täiendada KSH programmi peatükis 2 teise lõigu viimast lauset, lisades lauseosa „ning õhuheitmete (sh ammoniaagi) vähendamise eesmärkide täitmine.“ Õhuheitmete vähendamise eesmärkide täitmist on oluline rõhutada, kuna NEC-direktiivist tulenevalt on Eestil kohustus aastateks 2020 ja 2030 vähendada ammoniaagi (NH3) heitkoguseid 1% võrra võrreldes 2005. aasta tasemega ning NH3 vähendamine on Eestile üks peamiseks väljakutseks NEC-direktiivi eesmärkide täitmisel.

Vastav täiendus on peatükki 2 lisatud.

3. KSH programmis viidatakse nii Eesti riiklikule kasvuhoonegaaside inventuuriaruandele kui ka Eesti riiklikule välisõhu saasteainete heitkoguste inventuurile, kuid kasutatakse erinevat viite nimetust (viited 2 ja 11 ning 3 ja 12). Palume viite nimetused ühtlustada.

Viited on ühtlustatud.



57



4. Palume KSH programmi peatükis 3.2.1.1 täiendada kolmanda lõigu viimast lauset järgmiselt: „Lisaks on võrreldes 2005. aastaga kasvuteel ka põllumajandussektori kasvuhoonegaaside (KHG) ja ammoniaagi heide; ammoniaagi heite kasvu põhjuseks on loomade arvu ja lämmastikväetiste kasutuse suurenemine, mis muudab Euroopa Liidu poolt seatud heitmete vähendamise kohustuste täitmise edaspidi oluliseks väljakutseks.“ Ammoniaagi heite kasv ei ole tingitud ainult loomade arvu suurenemisest.

Vastav täiendus on peatükki 3.2.1.1 lisatud.

5. Palume korrigeerida viite nr 5 nimetust: „Loomakasvatusest eralduvate saasteainete heitkoguste inventuurimetoodikate täiendamine ja heite vähendamistehnoloogiate kaardistamine“, Allan Kaasik, Merilyn Möls, 2018 (uuring on leitav Keskkonnaministeeriumi kodulehelt https://www.envir.ee/sites/default/files/nh3_eriheite_ja_sonnikukaitlustehnoloogiate_ajaloolise_ulevaate_lopparuanne_0.pdf). Juhime tähelepanu ka sellele, et viide on asjakohane lause viimase osa korral („… loomakasvatuse kontsentreerumine ning vedelsõnniku osakaalu suurenemine“), mitte terve lause jaoks.

Viite nr 5 nimetus on uuendatud ning viidatakse asjakohasele lauseosale.

6. KSH programmi peatükis 3.3 arengukava teemakäsitlust suunavate dokumentide hu lka tuleb lisada programm „Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020 -2030“, mis valmib 2019. a veebruaris ning kus on toodud võimalikud meetmed ja suunised, kuidas vähendada ammoniaagi heitmeid põllumajandussektoris, et täita EL-i eesmärke aastateks 2020 ja 2030.

Nimetatud programm on lisatud arengukava teemakäsitlust suunavate dokumentide nimekirja.

https://www.envir.ee/sites/default/files/nh3_eriheite_ja_sonnikukaitlustehnoloogiate_ajaloolise_ulevaate_lopparuanne_0.pdf





LISAD

Lisa 1. KSH algatamisotsus ja algatamisest teavitamine

Lisa 2. Seisukohtade küsimine KSH programmi eelnõule

Lisa 3. KSH programmi osas laekunud seisukohad

Lisa 4. KSH programmi esimesest avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitamine

Lisa 5. KSH programmi esimese (30.11.2018) avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri

Lisa 6. KSH programmi teisest avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitamine

Lisa 7. KSH programmi teise (04.01.2019) avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri



59

LISA 1. KSH ALGATAMISOTSUS JA ALGATAMISEST TEAVITAMINE

Algatamisotsus

Avalikustamise teade Ametlikes Teadaannetes



www.hendrikson.ee

Avalikustamise teade ajalehes Postimees 12.12.2017



61



LISA 2. SEISUKOHTADE KÜSIMINE KSH PROGRAMMI EELNÕULE



63



LISA 3. KSH PROGRAMMI OSAS LAEKUNUD SEISUKOHAD



65



www.hendrikson.ee



67



www.hendrikson.ee



69



www.hendrikson.ee



71



www.hendrikson.ee



73

LISA 4. KSH PROGRAMMI ESIMESEST AVALIKUST VÄLJAPANEKUST JA AVALIKUST ARUTELUST TEAVITAMINE

Avalikustamise teade ajalehes Postimees 12.11.2018



www.hendrikson.ee



75

LISA 5. KSH PROGRAMMI ESIMESE (30.11.2018) AVALIKU ARUTELU PROTOKOLL JA OSALEJATE NIMEKIRI

Avaliku arutelu protokoll

.



www.hendrikson.ee



77

Avaliku arutelu osalejate nimekiri



www.hendrikson.ee

LISA 6. KSH PROGRAMMI TEISEST AVALIKUST VÄLJAPANEKUST JA AVALIKUST ARUTELUST TEAVITAMINE

Avalikustamise teade Ametlikes Teadaannetes



79



www.hendrikson.ee

Huvitatud osapoolte teavitamise kiri



81



www.hendrikson.ee



83

LISA 7. KSH PROGRAMMI TEISE AVALIKU ARUTELU (04.01.2019) PROTOKOLL JA OSALEJATE NIMEKIRI

Avaliku arutelu protokoll



www.hendrikson.ee

Avaliku arutelu osalejate nimekiri

Documents

9 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani ... · 6 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm