MärjamaaNädalalehtMÄRJAMAA VALLA INFOLEHT

Nr 40 (1196) 9. november 2016 Hind 0,35 eurot

TÄNA LEHES:

• Valla kalendri teemaks on põllumajandus. Lk 2

• Linnupoegade rühma lap-sed filosofeerivad. Lk 3

• Hammaste kulumist saab ennetada. Lk 4

• Saame tuttavaks: abipolit-seinik Jaak Kirsipuu. Lk 6

• Miks minu jäätmemahutit ei tühjendatud? Lk 7

Vallavolikogu pidas 1. novembril erakorrralise istungi, et anda seisukoht ühinemislepingu projekti tehtud 51 parandus­ettepanekule. Neist 46 tulid Märjamaa vallast, 3 Vigalast ja 2 Kullamaalt.

Esimene kolmveerand tundi kulus kõige põhimõttelisemate küsimuste arutamiseks, milleks on osavalla moodustamine ja osavalla põhimäärus. Märjamaa pool leiab erinevalt teistest osapooltest, et praegu lepingu projektile lisatud osavalla põhi­määrus oleks käsitletav kui näi­disdokument, mis ei ole uuele volikogule siduv.

Vallavanem Villu Karu ütles: „Osavalla moodustamise soov on Vigala ja Kullamaa volikogu seaduslik õigus. Peame seda arvestama. Märjamaa pole ka esitanud argumente osavalla põhimääruse vastu. Põhiküsimus on osavalla sisus, selles küsimuses on soov kasutada ekspertide abi. Ta esitas äsja EASile projekti, millega taotleb toetust uuringu korraldamiseks, et töötada välja tulevase omavalitsuse struktuur ja pakutavate teenuste loetelu. Põhimäärusega tegelemine jääb uude aastasse. „Saame kasutada konsultantide abi ja vaatame, mis sealt välja koorub. Veel pole ka selge, mitu valda ühineb,“ ütles Karu.

Ta tõi välja, et valdade rahva­koosolekutel ei olnud vastuseisu osavaldade moodustamisele, pigem märkisid mõned vastu­seisu ühinemisele üldse. Vallavanem kordas, et kui osa­valla küsimuses kokkulepet ei

saavutata ja Märjamaa otsustaks läbirääkimised lõpetada, siis liidetakse Vigala vald meiega ikka, ja ühinemistoetusest jääme ka ilma. „Siis võib rahvas meilt küsida, miks me loobusime ühinemistoetusest,“ ütles Karu. Ta isiklikult on seda meelt, et osavalla teema on ajutine.

Küsiti, missugune on osavalla eelarve, kas see on uue valla eelarves eraldi välja toodud, just nagu allasutuse oma. Rahandusosakonna juhataja Lea Laurits ütles, et tema arusaama kohaselt on vallal ühine eelarve, osavalla kasutada on summad, milles kokku lepitakse.

Enne hääletama asumist võeti istungil vaheaeg, et täpselt sõnastada osavalla küsimus. Suurel ekraanil ja saadikute käes olevatel paberitel olid ühinemislepingu parandusettepanekute punktid, arutelu oli aktiivne. „Praegu otsustame tulevikku,“ tõdes Kalle Teekivi. Hääletamisel olid kõik kohal olnud saadikud selle poolt, et osavallad tulevad. Sellega langes kohe ära kümmekond parandusettepanekute punkti, kus läbirääkimiste juhtkomisjon jättis otsuse langetamise volikogule.

Olulised kinnituse saanud ettepanekud on veel, et kui üks ühinejatest soovib 2017. aasta jooksul enne valimisi teha kulutusi, mis pole eelarvestrateegias kirjas, tuleb see partneritega kooskõlastada. Ühinemislepingu punkte saab selle kehtivusaja jooksul muuta, kui sellega on nõus 2/3 volikogu

liikmetest (varasem variant eeldas ¾ nõusolekut).

Vigala vallast esitati kolm parandusettepanekut. Need puudutasid kogudust ja kalmistut ning neid sai liita juba lepingus olevate punktidega.

Kullamaa poole üks ette­panek oli, et ühisvald kuuluks Läänemaa koosseisu. Seda meie volikogu ei toetanud. Villu Karu kommenteeris, et maakonna piirid ei määra tulevikus midagi ja inimene saab mistahes maa­valitsuses oma toiminguid teha. Ka omavalitsuste liidud võivad koostööd teha üle maakonna piiri.

Nii Vigala kui Kullamaa vähendasid läbirääkimiste lõpus varem omalt poolt välja pakutud summat, millega ollakse nõus toetama tulevase vallamaja ehitamist. Selleks jäi 50 000 eurot esialgse 150 000 asemel. Selle asemel soovivad naabrid suurendada teedele ja

tänavavalgustusele eraldatavat summat. Märjamaa vallavolikogu summa vähendamisega nõus ei olnud.

Märjamaa volikogu oli seda meelt, et ametnike või töötajate koondamisel makstakse neile hüvitist vastavalt seaduses sätestatule. Paar päeva hiljem toimunud Vigala volikogu toetas ühinemiskomisjonis kokku lepitut, et hüvitist makstakse 3–6 kuu ulatuses sõltuvalt staažist.

Kullamaa volikogu istung toimub 11. novembril. Et Kulla­maa vald peab läbirääkimisi kahel suunal, siis vaadatakse istungil läbi mõlema suuna parandusettepanekud ja kinnita­takse oma seisukohad.

Kuna kolm volikogu pole kõigis ühinemislepingu punktides üksmeelt saavutanud, tuleb vaidlusalustes punktides veel konsensuseni jõuda enne kui ühinemislepingu saab kinnitada. Reet Saar

Märjamaa volikogu vaagis ühinemislepingut

Enne hääletamist käisid hoogsad arutelud. Foto: Reet Saar

9. november 20162 Märjamaa Nädalaleht

Mardipäev rahvakalendrisPÄRIMUS

Marti jooksmas käiakse 9. no­vembri õhtul, aga ka 10. novemb­ril. Mardisandid laulsid vanasti regilaule. Nendeks olid kindlasti sisselaskmise­, andidepalumise ja tänulaul.

Lääne­Eestis lauldi vähe või ei lauldud üldse. Olulised olid kõnelised etteasted nagu mar­dipapa kõne, tööjärje ja virkuse kontroll, laste lugemisoskuse küsimine, pererahva tänamine ja õnnistamine. Mardisantide jutust oli raske aru saada, nad kasutasid mõistukõnet. Mardi­santidel oli kõige tähtsam isik mardiisa, kes oli eeskõneleja ning andis mardiperele käsu laulmi­seks või tantsimiseks. Mardiisa­ga kaasas käisid mardiema (Kad­

ri­nimeline), mardilapsed ja veel mõned kummalised tegelased (karu, hani, toonekurg, sokk). Mardipere oli tumedates riietes, koleda välimusega ja tahmaste nägudega või kasetohust maski­dega. Lapsed kartsid mardisante.

Mardiperele pakuti andideks liha, vorste, seapead, mardimau­ku, käkki, karaskit, herneid, ube, õlut, õunu, raha … .

Mardipäevaks tapeti hanesid ja kukkesid. Selleks oli puhtprak­tiline seletus. Kevadel munast koorunud hane­ ja kanatibudest olid kasvanud suured linnud, aga kõiki ei soovitud ületalve pi­dada. Enne talve saabumist oligi sobiv aeg neid vähendama haka­ta, sest kodulinde hoiti edaspidi laudas. Mardihane söömine oli Lääne­Euroopa eeskujul rohkem

linnarahva komme. Tapeti ka suuremaid loomi – näiteks pull­vasikas või siga. Mardipäevaks tehti õlut ja kalja, seda ei pruu­gitud küll igas peres teha, kuid kus oli Mardi­nimeline peremees või kus mardisandid plaanisid mardipidu pidada, seal kindlasti. Peol söödi ära ka annetatud toi­dukraam. Viina suurt ei võetud, aga kui oli antud raha, siis selle eest võis küll kõrtsist viina osta.

Mardipapa kõne: „Kõrgest­austatud pererahvas, kes teie kui kuningas valitsete, kes ma ju kaugelt maalt nägin, et teie süda on nii pehme kui kinnas ja kin­del kui kesvakäkk, seda mitte ei luba, kui mind – üht lahket lusti­ ja ladusat laulusõpra, hulga mar­tide isa, ilma kingituseta jätta.“ (Kadrina, 1935)

Mardipäeval, kui mardid käi­sivad, olnud neil kott aganatega kaelas, mida nad tuppa tulles iga­le poole laiali külvanud, öeldes: „Rukkid kasugu, lusted kadugu, odrad kasugu, ohakad kadugu, linad kasugu, luudjad kadugu.“ (Vigala, 1890)

Rahvapärimust uurisSillaotsa muuseumi pedagoog Liivi Miil

2017. aasta kalendri teemaks on põllumajandus Valla uus kalender on valmis saanud. Teemaks ettevõtlus nagu eelmiselgi aastal, ent seekord pöörasime tähelepanu põllumajandusega te­gelevatele ettevõtetele. Valikut teha oli taas keeruline. Püüdsime kajastada erinevaid põllumajandusharusid ja leida nii väikeseid kui suuri ettevõtteid võimalikult erinevatest kohtadest üle kogu valla. Ent ikkagi on aastas vaid 12 kuud ja kõik ettevõtted kahjuks ka­lendrisse ei mahu.

Kalender on A4 suuruses. Kalendaariumi osa sisaldab nii riiklikke kui ka rahvakalendri tähtpäevi, lipupäevi, päikese tõuse ja loojan­guid, kuufaase ning aastaaegade alguseid. Ta­gakaanel on 2018. aasta kalendaarium.

Fotod on pildistanud Anne Aaspõllu ja Tii­na Gill. Kujundaja Tiina Gill. Kalendri trükkis Hansaprint OÜ.

Kalendri hind vallamajas ja valla allasu­tustes on 2 eurot.

Loodan, et uus kalender pakub nii silma­ilu kui ka avastamisrõõmu!

Tiina Gill

Märjamaa kalendri

müügikohad

Märjamaa alevis:

Anni pood Pärnu mnt 69 AS Jats kontoritarvete pood Pärnu mnt 13

Lihakarn Pärnu mnt 87

Märjamaa postkontor

Märjamaa raamatukogu

Märjamaa rahvamaja

Tiina Lilleaed Pärnu mnt 45

Lemmiku kauplus Pärnu mnt 97

Meie pood Pärnu mnt 31a

Vallamaja, tuba 7 - kassa

Varbolas:Rita pood

Lauknal:Laukna tankla

Kastis:Kauplus-tankla

Sillaotsal:Sillaotsa talumuuseum

10. novembril kell 16 Märjamaa muusika- ja kunstikoolis

MEISTRITE AKADEEMIA

Trompetisolistid NEEME OTS JA JAAN MESI Klaveril MEELI OTS

Kavas: Bitsch, Kareva, Vasilenko jt

Pääse muusika- ja kunstikooli perele 2 €, külalisele 3 €

9. november 2016 3Märjamaa Nädalaleht

Tähelepanu, bussisõitjad!Märjamaa vallavalitsus peab läbirääkimisi vedajaga (Hansa Bussiliinid AS) seoses ettepanekutega muuta kahe üldbussiliini sõidugraafikuid.

1. Liin nr 30 Märjamaa – Käbiküla – Märjamaa, käigus esmaspäevast reedeni. Buss väljub Märjamaalt kell 8.05, jõuab Käbi-külla kell 8.32 ja alustab sealt tagasisõitu kell 8.35, jõuab tagasi Märjamaale kell 9.00.

Seoses sõitjate vähesusega on päeva-korras ettepanek muuta sõidupäevi harve-maks (näiteks esmaspäev, kolmapäev ja reede).

2. Liin nr 38 Märjamaa – Mõisamaa –

Märjamaa, käigus esmaspäevast reedeni. Buss väljub Märjamaalt kell 7.45, jõuab Mõi-samaale kell 8.07 ja alustab sealt tagasisõitu kell 8.08, jõuab tagasi Märjamaale kell 8.35.

Et pakkuda piirkonna inimestele asjaaja-misteks Märjamaal soodsamat saabumisae-ga, on ettepanek muuta sõidugraafik tunni aja võrra hilisemaks (Märjamaalt väljumine kell 8.45).

Ootame novembrikuu jooksul eelkõige nende bussiliinide kasutajatelt tagasisidet muudatuste poolt või vastu aadressil mar-jamaa@marjamaa.ee või kirjalikult Märjamaa vallavalitsusele Tehnika 11 78301 Märjamaa.

Linnupojad filosofeerivad – laps arvab ja mõtleb!

Orgita Midrimaa lasteaia Linnupoegade rühmas, kus käivad 4–6aasta­sed lapsed, toimuvad

igal reedel filosoofilised vestlus­ringid. Filosoofiline vestlus või­maldab lastel kaasa rääkida eri­nevatel teemadel ning arendab mõtlemis­ ja arutlemisoskust. Aluseks oleme võtnud 2015. aas­tal ilmunud raamatu „Filosoofi­lised arutelud väikeste lastega“, autorid B. Gaut, M.Gaut (praktili­ne käsiraamat õpetajale).

Kuidas me selleni jõudsime? Tänapäeva kiiresti muutuvas infoühiskonnas on tihti prob­leemseks kohaks laste jutusta­mis­ ning eneseväljendusoskuse arenemine. Hilisemates eluetap­pides väljendub see nõrgas suht­lemisoskuses ja oskamatuses omavahelisi probleeme lahenda­da. Uut õppeaastat planeerides otsisime väljundit selle kitsasko­ha leevendamiseks. Metoodilist kirjandust läbi töötades hakkas silma eelpool nimetatud raamat ning meenus aastatetagune Egle Säre lastega filosofeerimise koo­litus.

Mõeldud­tehtud! Meie rühma õppeaasta eesmärgiks sõnastasi­me „Laps julgeb ja oskab väljen­dada oma mõtteid ja arvamust, seejuures aktsepteerib ka teiste arvamust ning on omandanud iseseisva õppimisoskuse.“

Filosoofilisi vestlusringe saab edukalt siduda väärtuskas­vatuse ning programmiga „Kiusa­misest vabaks!“, mida praktisee­rime oma rühmas teist aastat.

Kuidas mõõdame tulemust?

Igas filosoofilises vestlusringis kasutame diktofoni ning teeme märkmeid laste mõtete jäädvus­tamiseks. Kevadeks valmib neist ülestähendustest raamat „Lin­nupoeg arvab ja mõtleb“, kus iga laps avaldab oma arvamust min­gi vestlusringis arutletud teema kohta.

Nüüdseks oleme lastega läbi viinud juba mitmeid vestlusringe erinevatel teemadel. Näiteks „Kas arvud on päriselt olemas?“, „Mis on ahnus?“, „Ilusad asjad“ jne. Esialgu valime vestlusringide te­gevused ja teemad eelpool nime­tatud raamatus pakutava seast, lähtudes õppekavast. Kogemuse kasvades hakkame kindlasti alu­seks võtma laste seas tekkivaid küsimusi ja probleeme.

Alustades olime veidi eba­kindlad ja murelikud, kuidas kõik toimima hakkab. Nüüd või­me julgelt öelda, et iga õpetaja

saaks filosofeerimist õpetada, omamata ka eelnevat kokkupuu­det filosoofiaga. Tuleb vaid anda lastele võimalus erinevatel tee­madel arutleda. Õpetaja roll on hoida vestlus raamides, suunata küsimustega, aidata teha järel­dusi ning kokkuvõtteid. Laste arvamustele ei anta hinnanguid, kõik mõtted on aktsepteeritud, ei ole valesid­õigeid vastuseid. Nii arendavadki lapsed oskust arut­leda kriitiliselt ning mõelda loo­valt, arendavad keskendumis­, kuulamis­ ja suhtlemisoskust ning sotsiaalseid oskusi. Seega julgustame kõiki õpetajaid seda meetodit katsetama.

Lisame maiuspalaks siia lõppu mõned vahvad laste arva­musavaldused tähtsate maailma asjade kohta.

Mis teeb asjad ilusaks? Karl Johann: „Ilusad värvid ja triibud teevad asjad ilusaks. Katkised as­

jad ei ole ilusad.“ Kätriin­Helena: „Lilled on värvilised ja teistsugu­sed ja need on väga ilusad. Sodi­mine ei ole ilus.“ Cardo­Mattias: „Inimesed arvavad teistmoodi. Üks ütleb, et on ilus, aga teine, et on kole.“

Mis on ahnus? Kas ahnitse­mine on alati vale? Gustav: „Kui nii palju süüa ja ahnitseda, võib lõhki ka minna.“ Karlos: „Üksin­da ahnitsemine on vale. Teistele peab ka jätkuma.“ Salme: „Kui oled palju tööd teinud, siis tahad palju süüa, see ei ole vale.“ Isand­ra: „Vargad ka ahnitsevad teiste asju“.

Jätkub kevadel meie raama­tus. Kohtumiseni!

Lasteaiaõpetajad Liaana Vesso ja Katrin Palmiste

Orgita Lasteaed Midri-maa võtab alates

1. detsembrist tööleMAJAHOidJA (1,0 ametikohta)

Kandideerimiseks esitada avaldus ja CV 24. novembriks 2016

Orgita Lasteaed Midri-maa aadressil: Orgita,

Märjamaa vald 78313 võie- postiaadressil

lasteaed.midrimaa@marjamaa.ee

Lisainformatsioon lasteaia telefonil

5854 0755

DOONORIPÄEV 16. novembril kell

10.00-14.30 Märjamaa rahvamajas

Sauna tn 2

Linnupoegade rühma väikesed filosoofid juturingis. Foto lasteaia kogust

9. november 20164 Märjamaa Nädalaleht

Tee kingitus maailma kriisi­kolletes kannatavatele lastele!

ÜRO andmetel on ligikaudu pooled maailma sõjapõge-nikest lapsed. Kui soovid teha jõulukingituse konflikti-piirkondades kannatavatele lastele, võid tuua selle enne 5. detsembrit kogudusemajja (Pärnu mnt 26, Märja­maa, K­N 10­13, või ette helistades 511 8419).

Paki kingitus kingakarpi või sarnase suurusega muusse karpi. Märgi karbile vanuserühm, millisele kink on mõeldud (2–4, 5–9, 10–14 aastat). Karbile pole vaja panna ümbrispaberit, kuid kui tahad ümbrise panna, tee seda nii, et karp oleks kontrollimiseks avatav (kau-nista kaas ja karp eraldi). Ära pane karpi religioosset sümboolikat, see võib saajale tekitada arusaamatusi.

Kingid toimetatakse laste kätte 6. jaanuariks 2017 aktsiooni „Täht idas” abiga. Eelmisel aastal saadeti Ees-tist sarnase aktsiooniga 3560 kingikarpi.

Vt ka aktsiooni „Täht idas” kodulehelt starintheeast.net/ee.

Mälumängijad on heas hoosNovembrikuu mälumängu ju­hatas Kairi Paunmaa Märjamaa rahvamajast. Nagu ikka oli 30 küsimust ja 30 vastust. Seekord oli edu FC poolel. Nemad said 48 punkti. Järgnesid KUKEPEA 40 ja KUUSIKU 38 punktiga. Kolme mängu kokkuvõttes juhib KUKE­PEA 123 punktiga. FC on 114 punktiga teisel ja RAIKKÜLA 109 punktiga kolmandal kohal. Üle 100 punkti on kogunud VAN ja KUUSIKU. Järgmine kord saame kokku 6. detsembril kell 19.00 Märjamaa rahvamajas. Olen kohal ja annan selgitusi esimese kolme mängu punktide kohta. Kohtumiseni!

Tõnu Lõhmus

TASUB TEADA

Hammaste liigne ku­lumine on elustiili kahjustus, mida on võimalik ennetada

Suutervis on osa inimese üldtervisest, mis olulise osana lisab heaolu ja elamisvõimekust. Terve suuõõne tunnused on ter­ved hambad, terved hammaste kinnituskoed ja limaskestad ning küllaldane süljeeritus.

Tänapäeva kiire elutempo, stress ning “ülitervislik toitumi­ne” on kaasa toonud hamba ema­li liigse kulumise ehk erosiooni. Erosioon on hambakudede pind­mine kahjustus, mis on tekkinud keemiliste protsesside tagajärjel. Erosiooni esineb üha nooremas eas ning see on peaaegu sama sage probleem kui hambakaaries.

Hamba väliskihi õhenemist ja mõranemist põhjustavad:

* liiga tugev hammaste har­jamine;

* kulunud hambahari;* tugevate harjastega hamba­

hari;* hammaste harjamine vahe­

tult peale sööki;* happeliste jookide liigtarbi­

mine (vitaminiseeritud­ ja spor­dijoogid);

* pidev näksimine (tsitrusvil­jad);

* mokatubakas;* ravimid.Kutsealane erosioon kujuneb

inimestel, kes oma töös puutu­vad kokku hapetega ja saastatud õhuga. Maosisu tagasiheitest ehk regurgitatsioonist põhjustatud erosioon võib olla seotud anore-xia nervosa või buliimiaga.

Idiopaatilist erosiooni kut­sub esile inimese enda sülg.

Ka hammaste krigistamine/ kokku surumine ning hambu­mushäired soodustavad hamba kõvakudede liigset kulumist. Ku­lunud hammaste tundlikkus suu­reneb. Vähem kulunud hambaid saab taastada täidisega, raske­matel juhtudel on vajalik protee­tiline ravi.

Kuid hammaste liigset ku­lumist on võimalik ka ennetada hammaste mineraliseeriva ra­viga. Mineraliseeriv ravi aitab ennetada hambaaukude teket ning hamba kõvakudede liigset

kulumist. See on parim lahen­dus tundlikele hammastele, mis sobib nii lastele kui ka täiskas­vanutele. Spetsiaalse hambak­reemi kandmine teatud perioodi jooksul annab hambale piisavalt mineraale, et hamba välispinda toita. On olemas koduseid va­hendeid, kuid kiirema tulemuse annab habaravikabinetis tehtud mineraliseerimine. Protseduur on valutu ning kestab umbes 15 minutit.

Mineraalravi ajal kinnituvad flouri, kaltsiumi ja fosfaadi ühen­did hambapindadele ning ümb­ritsevasse suukeskkonda. Kreem sisaldab spetsiaalset piimavalku (CPP­ACP), mis aitab asenda­da hambas kaotatud mineraale, muutes hambad tugevamaks, aitab kaitsta neid lagunemise ja erosiooni eest.

Mineraliseeriv ravi sobib ka täiesti tervetele hammastele, et ennetada hambakahjustusi. So­bib lastele algavate hambakah­justuste remineraliseerimiseks

(võimalus pääseda nn hamba puurimisest ja plombeerimisest). Tundlike hammaste esmane ravi. Ideaalne lahendus tundlikele hammastele peale hambakivi ee­maldust, pärlipesu ja valgendus­kuuri ajal. Mineraalravi sagedus ja kestus on individuaalne, ravi vajaduse otsustab hambaarst.

Külasta oma hambaarsti üks kord aastas!

Patsiendi rahulolu ja särav naeratus innustab meid üha enam ennast arendama.

Hammaste kulumist on võimalik ennetada

Haldja Hambaravi Märjamaal on haigekassa lepingupartneriks ja alla 19-aastaste kindlustatud

isikute hambaravi on TASUTA!

Head käsitöötegijad!

10.11 kell 17.30 teeme klaasisist vaagnaid ja

küünlaaluseid. Ka port­selanimaal on soovijatel käsil. Osalustasu sõltub

tehtava klaasanuma suurusest (10­20 €) ja

portselanimaalis kasutata­vatest värvidest (5 ja 8 €). Rõõmsate tegudeni, Eve ja

Tiina 5615 7757

Loovusringi lapsed!

Kolmapäeval 9.11 kell 13.30 või neljapäeval 10.11 kell 14.00 meis­

terdame käsitöökambris isadepäevaks kingitusi.

Osalustasu 4 €Õp Eve

9. november 2016 5Märjamaa Nädalaleht

TEENUSE MÕiSA SAALiS 20. novembril

kell 15.00

Eluline jant

OHVErDramatiseerinud Eha Kaljusaar

Aluseks kasutatud Toomas Suumanni instseneeringut

„Lesk“ Juhan Smuuli „Polkovniku lesk“ ainetel

Esitab Haimre näitetrupp MOKAKOBIN

Mängivad:Ohver Eha Kaljusaar

I õde Kätlin KiviloII õde Marve Johanson

Arst Hannes SassiSanitar Helle Kingisepp

Pileti hind 4 €Kallid sõbrad,

ootame teid vaatama!

Märjamaa gümnaasiumi 70. aas­tapäeva pidustused on selleks korraks läbi saanud, kuid tore­daid mälestusi ja emotsioone ja­gub kindlasti kauemaks.

Pidustuste nädala esmaspäe­vast reedeni külastas kooli 25 vilistlast, kes andsid ühtekokku 28 ainetundi. Tänaste kooliõpi­lastega kohtusid Tiina Kokemägi, Kersti Rekker, Merit Suurna, Jaan Ohtra, Martin Raadik, Tiina Gill, Rain Rosin, Tõnu Mesila, Kaia Lii­kane, Tairi Marrandi, Kerli Mitt, Getter Toome, Kaarel Kokemägi, Krista Puhm, Marii­Heleen Raid­mets, Tõnis Ots, Andrus Rand­veer, Ene Klaus, Kairi Paunmaa, Indrek Petjärv, Andro Mikkor, Sander Klaos, Kaspar Rodes, Heli Suurna ja Rainer Aavik. Lisaks kohtusid 9. klassid ja gümnasis­tid Märjamaa kooli koduloolu­gemiku autori Ants Tammariga. Igaühel neist oli rääkida huvita­vat juttu oma elust ja tööst.

Märjamaa Nädalaleht külas­tas üht tundi, mida andis Sander Klaos. Ta lõpetas aastal 2000 Märjamaa gümnaasiumi kuld­medaliga, on õppinud esmalt kõrgkoolis majandust ja tänavu lõpetas bakalaureuseastmes ka IT­eriala, sest pangandus, kus ta tegutseb, läheb üha enam üle in­fotehnoloogilistele lahendustele.

Juba tudengipõlves läks

noormees suvetellerina Nordea panka tööle, peagi sai ta seal alalise töökoha ja kerkis karjää­riredelil jõudsalt ülespoole. Selle aasta algusest töötab Klaos Big­bank Grupis riskijuhina. Huvitav oli kuulda, et tellerina tundnud ta suuremat vastutust, et õhtuks kassa klapiks, kui hiljem analüü­siosakonnas ja krediidiosakon­nas ettevõtetele ja asutustele miljonitesse ulatuvaid laenuotsu­seid langetades.

Huvitav oli ka teada saada,

mille põhjal pank hindab eraisi­ku laenuvõimekust. Siin on plus­siks haridus, naised on üldjuhul paremad tagasimaksjad, mobii­linumbri esimesed numbrid an­navad infot, mis ajast inimesel juba telefon on, vaadatakse ka suhtlust sotsiaalmeedias. Neid tegureid on veelgi.

Õpilastel soovitas Sander Klaos leida endale ala, mis noort tõesti huvitab ja kuhu ta on val­mis panustama, et tekiks vilu­mus. „Kui oled mingil alal hea, siis selle eest ka makstakse roh­kem,“ toonitas Klaos. Ta soovitas, et õpitaks kirjutama korralikku CV­d ja kasulik on õpingute ajal teha kasvõi osaajaga tööd – seegi näitab tööle kandideerimisel, et noorel on mingeid kogemusi.

Juubelinädal algas esmas­päeval, 17. oktoobril ülekoolilise rongkäiguga läbi alevi südame ja lõppes suure õnnitlusringiga kooli staadionil. Koolimajja taga­si minnes sai iga suur ja väike suu magusaks kommiga ning turvali­seks kooli­ ja koduteeks kooli lo­goga helkuri. Esmaspäeva õhtuks olid muusikaõpetajad Marika Kosubenko ja Kersti Mikkor ette valmistanud algklasside laululas­te kontserdi. Saal oli täis mitme põlve esindajaid. Kontsert oli ar­mas ja südamlik, vahepaladena esinesid lõõtsamänguga õpetajad Ave Sinikas ja Eve Burmeister.

Teisipäeva kohtusid huvi­lised valla raamatukogus, kus õpetaja Ave Sinikase ja Eve Bur­meistri eestvedamisel toimus juubeli jutuõhtu. Kooli esimeste lendude vilistlased jagasid oma muljeid ja mälestusi tolleaegsest koolist.

Teisipäevast neljapäevani said kõik õpilased osa toredast viktoriinist, mille koostasid alg­klassidele Ave Sinikas ja Eve Burmeister ning põhikoolile ja gümnaasiumile Moonika Lõhmus ja Ülle Kasemaa. Õpilased soori­tasid seda 4­5­liikmeliste võist­kondadena ja võisid kasutada kõikvõimalikke õlekõrsi – nutite­lefoni, arvutit, stendide väljapa­nekuid ja esitades küsimusi kooli töötajatele­kaasõpilastele. See oli tõeliselt tore lõimumine erineva­te õppeainete vahel, mis kindlasti õpilaste silmaringi avardas.

Reede, 21. oktoober oli pi­dupäev just tänastele õpilastele. Koolipäev oli lühendatud neljale ainetunnile ning toimus kolm kontsert­aktust. Toredaks tradit­siooniks on saanud õpilaste kin­gitus koolile, milleks on raamatu kinkimine iga klassi poolt. Nii ka seekord. Teisalt on see kingitus ju neile endile, sest raamatuid laenutatakse rõõmuga ja raama­tukogu on siginat­saginat täis pea igal vahetunnil. Peale aktusi ootas lapsi suur sünnipäevatort ning pikaajalise koostöö eest tä­nati koolisöökla personali.

Kui õpilased esimesele kooli­vaheajale saadetud, algasid koo­limajas suured ettevalmistustööd laupäevaseks sünnipäevapeoks, kuhu saabus ligi 650 külalist. Nende seas vilistlased, endised õpetajad, külalised ja koolitööta­jad.

Loo kirjutamisel on kasuta­tud ka gümnaasiumi kodulehe­külje materjali.

Reet Saar

Kooli juubel tõi arvukalt vilistlasi klassi ette

19. novembril kell 15Sulu külamajas

Pilet 4 ja 3 eurot

Ambla näitering ANNE esitleb

RAHAJUMALA RATSANIKUD

Komöödia kahes vaatuses

Autor ja lavastaja Ain Kütt

Herbert on mees, suure algus­tähega. Ta on kõige rikkam ini­mene Ambla vallas, tema firmaon kõige suurem ning edukam. Raha armastab Herbertit ja Herbert armastab raha.

Herbert on pereinimene, oma värvikas elus on ta jõud­nud kolm korda abielluda ja kaks korda lahutada. Esimesest abielust on tal poeg ja teisest tütar. Kolmas, Herberti praegu­ne abikaasa, on temast ligi poo­le noorem särav kaunitar. Her­bert armastab oma perekonda.

Herbertil oleks nagu ole­mas kõik, mida üks meeshing võib ihaldada – palju raha, lap­sed ja ilus noor abikaasa. Kuid siiski ei ole Herbert õnnelik. Teda painab keeruline küsimus – kumba armastada rohkem, kas raha või oma perekonda? Valiku muudab keeruliseks Herberti teadmine, et tema pe­rekond armastab raha ilmsel­gelt rohkem kui teda ennast.

Aga vastus tuleb leida.

Sander Klaos soovitas noortel valida endale eriala, mis teda huvitab, kus ta on hea ja tugev, aga mida on ka ühiskonnal vaja. Foto: Reet Saar

9. november 20166 Märjamaa Nädalaleht

SAAME TUTTAVAKS

Kui politseipatrull teid peatab, on tihti teine selles tiimis abipolit­seinik. Ja üsna tihti võib

see olla Jaak Kirsipuu Märja­maalt. Meie vallas on kuus abi­politseinikku, kellest kolm on aasta jooksul rohkem väljas käi­nud. Kõige rohkem – 104 tundi – on panustanud Jaak Kirsipuu. Agu Raadik on tegutsenud 33 ja Illar Aruksaar 17 tundi.

Kirsipuu alustas abipolitsei­nikuna juba paarikümne aasta eest, täpne aeg pole tal enam meeleski. Ants Ruhno oli koha­peal see eestvedaja, kes huvili­si ühiskondlikule tööle kutsus. Osa mehi on vanuse tõttu täna­seks kõrvale jäänud, Jaagule on abipolitseinikuna tegutsemine saanud elu loomulikuks osaks.

Abipolitseinike ülesanded on aastate jooksul laienenud. Algul tegeldi ainult liiklusega, nüüd reageerivad nad kõigile väljakutsetele. Üldjuhul abipo­litseinik üksinda väljas ei käi, aga Kirsipuul on ka iseseisva pädevusega abipolitseiniku tun­nistus, mis annab selleks õiguse. Kui näiteks on peretüli ja sellise pädevusega abimees on kõige lähemal, saaks just tema esi­mesena reageerida. Seni Jaagul taolisi väljakutseid pole olnud. Samuti on tal läbitud alarmsõi­duki juhtimise ja teleskoopnuia kasutamise koolitus. Nuia pole tal seni õnneks kasutada tul­nud. Paljudel abipolitseinikel on ka ametirelv ja läbitud vastav koolitus. Mees veel kaalub, kas

seda koolitust teha. Mitmekülg­se väljaõppe läbinud abipolitsei­nikul on tegutsemiseks suurem „arsenal“, kuid näiteks indikaa­torvahendit kasutada ja proto­kolli vormistada abipolitseinik üksinda ei saa.

„Abipolitseinik on politseile võrdväärne partner. Kirsipuul on pikk kogemus, mis tuleb selles töös kasuks, lisaks on ta läbinud mitmeid koolitusi. Ta ei saa vormistada protokolle ja määrata trahve, see on kutse­liste politseinike õigus,“ rääkis talituse juht Margus Kaldma, kes Raplamaal abipolitseinike tegevust koordineerib. Kald­ma on rahul, et Märjamaa vald tunnustab oma abipolitseinikke ka rahaliselt: „Need inimesed panustavad kogukonna heaks ja valla preemia kord aastas näitab, et kogukond seda tege­vust hindab.“ Kirsipuu ütles, et omavalitsuse poolt on meelespi­damine meeldiv, aga ta nimetas oma väljaskäimisi pigem hobiks. Viimane väide pani imestama – pigem võiks seda nimetada missiooniks, eriti, kui nii palju tunde on panustatud.

Ajasime juttu Rapla polit­seimajas läinud neljapäeval, kui Kirsipuul oli alanud 12 tunni pikkune vahetus politseinike kõrval. Ta täpsustas, et nii pikka päeva tegema ei pea, alati saab valida endale sobiva aja.

Ekskavaatorijuhina leiba teeniv mees tuleb vabadel päe­vadel meelsasti välja. „See pa­kub elus pisut vaheldust ja saab panustada turvalisusesse,“ üt­leb Kirsipuu vastuseks küsimu­

sele, miks ta seda teeb. Politsei­nikuks õppida pole ta soovinud, aga toetab neid hea meelega. Päevad pole selles töös vennad. Napisõnaliselt poetab vestlus­kaaslane, et ette on tulnud juh­tumeid, kus korrakaitsjaid just sõbralikult vastu ei võeta, aga lausa kriitilisi olukordi pole ette tulnud. Tema sõnul on rohkem

hoopis tänatud.Kirsipuu eelmine pikk pat­

rullipäev möödus Märjamaa val­las, kus sõideti mööda külasid ja muu hulgas kontrolliti kahtlase­na tunduvaid sõidukeid. On ju käes aeg, kui suvilates ja palju­des taludeski pidevalt elanikke ei ole, ja paraku sagenevad siis vargused. Ringi sõitmine on en­

Abipolitseinik soovib rahulikku töövahetust

Kes on abipolitseinik?

Abipolitseinikud on vabatahtlikud, kes osalevad politsei tegevu­ses abipolitseiniku seaduse ja muude seaduste ning õigusaktide­ga kehtestatud juhtudel ja korras.

Kes võib saada abipolitseinikuks?

Abipolitseinikuks võib saada iga Eesti kodanik, kes on vähemalt 18aastane,valdab kehtestatud nõuetele vastaval määral eesti keelt, keda pole karistatud tahtliku kuriteo eest, kellel ei ole ka­ristatust ning kes oma iseloomu ja kõlbeliste omaduste, haridus­taseme, kehalise ettevalmistuse ja tervisliku seisundi poolest on võimeline täitma abipolitseiniku ülesandeid.

Kuidas saada abipolitseinikuks?

Abipolitseinikuks saamiseks tuleb esitada avaldus vastava polit­seiasutuse juhi nimele, kus piirkonnas soovija abipolitseinikuna tööle soovib hakata. Nõuetele vastavuse kontrolli läbimise kor­ral läbib tulevane abipolitseinik koolituse. Seejärel arvatakse avaldaja politseiasutuse juhi käskkirjaga abipolitseinikuks ning värske abipolitseinik määratakse konkreetse politseiametniku juurde või abipolitseinike formeeringusse.

Mida abipolitseinikud teevad?

Abipolitseinikud võivad üldjuhul valida, millises piirkonnas nad töötada soovivad. Samas tuleb olla valmis vajadusel minna appi ka teistesse piirkondadesse. Abipolitseinikke kaasatakse avaliku korra kaitsel ehk patrullis. Abipolitseinike tööd politsei ei tasus­ta, võimalus abipolitseinike tasustamiseks on kohalikel omava­litsustel.

Ootame Sind ja Sinu peret osalema ja kaasa mõtlema ennetusüritusel

TURVALINE KODUKANTHaimre rahvamajas saalis

kolmapäeval, 9. novembril algusega kell 19:00

15. novembril kell 19:00 toimub Haimre küla ja Kunsu küla rahvale TURVALISE KODUKANDI üritus Haimre külas

Lehise talu teise korruse kaminasaalis

Arutleme ja soovime just Sinu ideid olulistel turvalisust puudutavatel teemadel, et siis ühiselt neile leida ka

parimaid lahendusi.

Palume tulekust teavitada: jaan.padrik@politsei.ee

Abipolitseinik Jaak Kirsipuu.Foto: Reet Saar

9. november 2016 7Märjamaa Nädalaleht

netustöö, kuigi ega sellega kõiki pahategusid ära ei hoia.

Tööülesandeid abipolitsei­nik valida ei saa. Kas siiski on meelepärasemaid tegevusi? „Tu­leb, mis tuleb,“ kõlas esimene vastus. „Puhumisaktsioonid on loomulikult lihtsamad, kui pe­retüli puhul kohale minna, aga kõik olukorrad tuleb ära lahen­dada.“

Jaak Kirsipuu on seadnud endale eesmärgi vähemalt korra kuus väljas käia. Tegelikult on ta jõudnud enamgi. Eelmisel näda­lal pakkus ta end vabal päeval ise appi, lähiajal on ees öövahe­tus. Enamasti on ta käinud pat­rullis just reede õhtuti. Kui rahu­lik või tormiline nädalavahetuse algus on, sõltub ka sellest, kas parasjagu on olnud palga­ ja pen­sionipäevad.

Märjamaa vallavolikogus kerkis kord küsimus, kui palju panustavad meie vallast pärit abipolitseinikud koduvallas. Vastuseks kõlas, et tuleb vaadata suuremat pilti ehk kogu maakon­da. Kui abipolitseinik on patrul­lis, siis liigub ta kogu maakonna ulatuses. Märjamaa mees võib olla väljas Kohilas või vastupi­di. Pole oluline, kustkandi mees oled, tähtis on, et politseipatrull on väljas. Patrulli tulles peab Kirsipuu sõnul lootma, et tuleb rahulik päev või öö, siis on as­jad korras, aga kuidas tegelikult läks, saab öelda tagantjärele.

Igapäevast leiba teenib Jaak Kirsipuu Männijõe osaühingus, mis tegeleb kaevetöödega. Selle suve üks suuremaid tegemisi oli Tallinnas Viru tänava remont. Töötsoon oli seal nagunii kitsas, sagimist oli veel rohkem, kui korraga tuli sadamasse neli­viis kruiisilaeva ja sealt tuhandeid turiste vanalinna uudistama. Firmadel, kelle ukse all remont käis, kukkus käive oluliselt, oma meelepaha elati ka töömeeste peal välja.

Konkreetse jutuga mehe suust ei tule innustavaid sõnu, et tulge abipolitseinikeks. Ta ütleb enda kohta, et see toob vahel­dust argipäeva, ja kõige parem on, kui on nii rahulik vahetus, et liikluses on kõik korras ja pole peretülisid olnud.

Reet Saar

Laupäeval, 5. novembril peeti Märjamaal Rapla maakonna ja Rapla spor­diveteranide koondise

meistrivõistlused jõutõstmises. Võistlejaid oli kokku 19.

Enim oli osavõtjaid Märjamaalt ja Raplast. Seekord jäid tulema­ta Harjumaa piiri poolt aeg­ajalt käinud võistlejad, kuid häid tule­musi tuli niigi kui sarvest! Südilt esinesid nii Märjamaa noored, kes võistlesid üldse esimest kor­da ja tegid läbi tuleproovi Eesti MV­ks, kui ka kõik ülejäänud.

Kergemates kaalukategoo­riates võidutsesid märjamaa­lased, raskemates raplakad, ja isiklikke tippmarke püstitati väga palju. Parimaks nooreks tunnistatud ja karika pälvinud Markus Udusalu tegi 11 isiklikku rekordit, vaid 14aastane Vana­Vi­gala noormees Max Arroub aga 9 isiklikku rekordit!

Kalev Kotto, kelle juhenda­misel Rapla mehed treenivad, on teinud tublit tööd. Seda oli näha nii meeste tehnika paranemisest kui tulemuste tõusust. Võistlejaid võinuks ju rohkemgi olla, kuid kohtuniketa läbi ei saa, sestap jäi seekord veteranide osakaal väi­keseks. Samuti ei võistelnud kaa­sa meie hetkel tugevaim, Tõnis

Holmberg, kes üritab vähem kui kahe nädala pärast Tartus EMV­l püstitada Eesti rekordeid keha­kaalus ­93 kg.

Parima noore karika päl­vis Kaur Ülejõe (Märjamaa SK) 259,84 Wilks punktiga. Eriauhin­nad leidsid omanikud ja 2016. aasta medalid nende väärilised kandjad.

Veteranidest oli ka seekord kindlalt parim kuni 74 kg kaa­lus maakonna meistriks tulnud Heino Maiste. Tartus tuleb meil kaitsta 2015. aastal võidetud

esikohta kolmes Masters vanuse­klassis – M2, M3 ja M4.

Peakohtunikuna eriline tänu seekord nii aktiivsele publikule, kettameeste pealikule Marcus Kosubenkole ja abivalmis kohtu­nikekogule, kes leidsid ise, et töö tahab tegemist!

Mihkel Laurits

Märjamaa ujula loosib novembrikuus ostetud üksikpiletite

vahel välja erAsAuNA

kOlMeTuNNise kAsuTuse

neljale.

On ka 2 üllatusauhinda.

rohkem infot ujula administraatorilt

tel 489 2680

RaplaRaplaKütteäriKütteäri

PUITBRIKETT

TURBABRIKETT

PELLETID

KAMINAPUUD

Vedu TASUTA 55 636 856

Maadlusuudised5. novembril peeti Kuusalus 45. A. Abergi mälestusvõistlused kreeka­rooma maadluses noortele.

Maadlusklubist Juhan oli väljas 6 maadlejat ja kõik tulid tagasi medaliga. Kuldmedali võitsid oma kaalus Kristjan Vodolaztsenko ja Hannes Välis (mõlemad Vana­Vigala). Hõbemedali said Sander Roosileht (Märjamaa) ja Jacomo Noe ning pronksmedalid Aron Aun ja Urmis Veimann (kõik Vigala).

Eelnevast kirjutisest jäi välja Sander Roosilehe III koha tulemus Euroopa meistrivõistlustel sumos U­14 vanuseklassis.

Harri Koiduste

Jõutõstjad võistlesid Märjamaal

9. november 20168 Märjamaa Nädalaleht

Miks jäätmevedaja ei tühjendanud minu prügikonteinerit?

Millistel juhtudel võib jäätmevedaja jätta tee nuse osutamata ja rakendada tühisõidu­

tasu?

• Kui jäätmekonteineri ja sel­le käitlemiseks vajalikud tehnili­sed nõuded ei ole täidetud.

Konteiner peab asuma seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paikneva kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusel, millele on tagatud jäätme­veoki vahetu juurdepääs kontei­neri tühjendusküljelt. Jäätmete kogumiseks tuleb jäätmevalda­jal kasutada nõuetele vastavat kaanega varustatud jäätmekon­teinerit (kompaktne, terve, pu­has, korralikult suletav), mida on võimalik tühjendada tõste­mehhanismi abil jäätmeid kok­ku pressivasse jäätmeveokisse. Standardsete jäätmekonteinerite nõue tuleneb tühjendamisel ka­

sutatavast vabapuistemeetodist, mille käigus haagitakse kontei­ner jäätmeveoki tõstemehhanis­mi külge. Eelmainitud meetodil tühjendades ei kuku nõu masina pressi ega purune konteineri ko­putamisel telje vastu.

Jäätmete kogumiseks ei sobi: 750­liitrised ratasteta me­tallkonteinerid (vana, ehk eel­mine standard); ümmargused konteinerid; konteinerid, millel puudub tühjendamiseks vajalik ääris konteineri ülemises ser­vas, kuna neid ei saa tühjendada tänapäeval kasutatavate jäätme­veokitega.

• Kui veopäeval, millest jäät­mevaldajat oli varem teavitatud, ei olnud jäätmekonteinerit mää­ratud kohal.

Vedaja tühjendab konteineri veograafikus ettenähtud veo­päeval kl 6:00–22.00. Konteiner või jäätmekott peavad olema veopäeval kella 6:00­ks pandud välja nähtavale kohale. Kui prü­givedaja konteinerit ei näe, siis ei saa ta seda ka tühjendada.

• Kui jäätmevedaja juurde­pääs jäätmekonteinerile on ta­kistatud (näiteks ilmastikust tin­gitud probleemid, läbimatu tee, lahtiselt ringi jooksvad kurjad

koerad või muud liikumist sega­vad takistused).

Juurdesõidutee konteinerile peab olema piisava kandevõime­ga, tasane ning talvisel ajal lu­mest puhastatud nii, et prügiauto vabalt läbi pääseks.

Konteineri juures peab olema piisavalt ruumi jäätmete laadi­miseks ning juurdepääs kontei­nerile olema jäätmevedajale ohu­tu. Kui konteiner ei ole toodud jäätmeveoki lähima võimaliku peatumiskoha juurde, peab kon­teineri ka käsitsi teisaldamise tee olema kõva pinnaga ja talvel lumest puhastatud. Prügikasti kaanele kogunenud lumemüts tuleb maha lükata. Tõrgete ole­masolu korral tuleb vedajat ette teavitada vähemalt üks tööpäev.

• Kui jäätmekonteineris pole veopäeval üleandmiseks ette­nähtud jäätmeid.

• Kui olmejäätmete konteine­ris on sobimatud jäätmed, jäät­med, mis ei vasta selle konteine­riga kogutavale jäätmeliigile või sisaldavad tule­ ja plahvatusoht­likke jäätmeid, sealhulgas kuu­ma (temperatuuriga üle 40 0C) tuhka, vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; erikäitlust vajavaid jäätmeid; aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjus­tada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväär­selt jäätmete kokku pressimist.

Siis on jäätmevedajal õigus jätta konteiner tühjendamata ja rakendada tasu tühisõidu eest, mis on võrdsustatav jäätmekäit­luslepingus sätestatud suuruse­ga kogumiskonteineri tühjenda­

mise teenustasuga.

• Kui vedajal tuleb:­ ratastel teisaldatavat kon­

teinerit transportida jäätme­veokini käsitsi kaugemalt kui 10 meetrit;

­ jäätmeveokiga tagurdada üle 100 meetri, kui jäätmevaldaja juures ümberpööramise võima­lus puudub;

­ kui lukustamata konteiner, värav või tõkkepuu tuleb avada käsitsi;

­ kui konteiner on ületäitu­nud;

­ kui vedajal tuleb ära vedada kilekotist jäätmemahuti, mis on kahjustatud tema teisaldamist takistaval määral lindude ja/või loomade poolt;

­ kui vedajal tuleb teostada konteineri ümber paiknevate jäätmete äravedu, mida ei saa klassifitseerida konteinerivälis­te juhuslike jäätmete alla.

NB! Need on n­ö mugavus­teenused ehk jäätmeveo teenu­sega seotud lisateenused mida vedaja osutab jäätmevaldajale ainult temaga eelnevalt sõlmi­tud kirjaliku kokkuleppe alusel vastavalt kehtivale lisateenuste hinnakirjale.

Jäätmealast infot, kuidas val­la elanik peaks enda tekitatud jäätmete eest hoolt kandma, leia­te nii kohaliku omavalitsuse jäät­mehoolduseeskirjast kui ka teile jäätmevedaja poolt saadetud kliendilepingust ja jäätmevedaja veebilehelt.

MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehool-duskeskusMärjamaa Maarja koguduse

leerikursus algab pühapäeval, 13. novembril kell 13.00

kogudusemajas Pärnu mnt 26

Vanasti öeldi, et kõik teed viivad Rooma. Tänapäeval öel-dakse sarnasel viisil Jumala kohta, et igaüks jõuab Temani

omal viisil. Tegelikult ei viinud vanasti kõik teed Rooma, sinna pääses vaid selgelt märgistatud kindlat teed pidi.

Jumala juurde juhatab sedasama teed pidi, mida mööda Ju-mal on meie juurde tulnud. Selle tee nimi on Jeesus Kristus.

Teist teed Jumala juurde ei ole. Kes Ta on? Tule ja vaata!

Vt täpsemalt eelk.ee/marjamaa

Korraldame laupäeval, 19. novembril kell 11–15Märjamaa sotsiaalkeskuses Veetorni 4a

MArdiLAAdA-KirBUTUrU Taaskasutus on viimase aja moodne trend. Tuulutame riidekappe ja keldririiuleid. Müüa ja osta sobib riideid,

jalanõusid, käsitöid, hoidiseid, aiasaadusi, küpsetisi. Kõik on oodatud, loodame rohket osavõttu kogu Märjamaa

piirkonnast. Info ja eelregistreerimine kohtade paigutami-seks tel 5664 9756 või 482 1055 kuni 17. novembrini.

Märjamaa pensionäride klubi Elulust

* Käsitöö, kingitused* Õmblus- ja käsitöötar-

vikud* Kangad

* Tellimustööd* Riiete parandus

T-R 10-17, lõuna 12-13

Pärnu mnt 67, II korrus

Tel 523 4210www.lapibutiik.ee

Pensionäride klubi Elulust kokkusaamine

on 14. novembril kell 11 Märjamaa

sotsiaalkeskuses

9. november 2016 9Märjamaa Nädalaleht

Eesti Kultuurkapital kuulutab välja kultuuripreemia „Kultuu­ripärl“ kandidaatide esitamise RAP LA maakonnas

Preemia eesmärk on tunnus­tada ja innustada kõrgvormis kunstide, rahvakultuuri ning ke­hakultuuri ja spordi valdkonnas tegutsevate inimeste erialast pü­hendumist maakondades.

Preemia kandidaadiks võib esitada vastavas maakonnas te­gutsevaid füüsilisi isikuid, kellel on silmapaistvaid teeneid oma maakonna kultuuri­ ja spordielu edendamisel.

Kandidaate võivad esitada kõik isikud ja organisatsioonid. Korraga võib esitada ainult ühe kandidaadi.

Raplamaa ekspertgrupile tuleb esitada vabas vormis ette­panek või taotlus, milles peavad olema:

* lühike kirjeldus kandidaadi

loomingulistest või sportlikest saavutustest;

* kandidaadi tutvustus ja andmed (nimi, isikukood, aad­ress, telefon, e­post).

Kandidaatide esitamise tähtaeg on 21. november 2016.

Kirjalikud ettepanekud palu­me saata e­posti aadressil rapla­maa@kulka.ee või esitada taotlus

E­KULKA kaudu aadressil http://taotlus.kulka.ee.

Raplamaa ekspertgrupp kuulutab välja kandidaatide esitamise kultuuri- ja aasta-preemiatele maakonnas.

Kultuuripreemia määratak­se isikule või organisatsiooni­le, kes on aastate jooksul silma paistnud, panustanud Raplamaa oluliste sündmuste arengusse ja saavutanud oma tegevuses kõrge taseme.

Raplamaa ekspertgrupile tuleb esitada vabas vormis ette­panek või taotlus, milles peavad

olema:* lühike kirjeldus kandidaadi

loomingulistest või sportlikest saavutustest;

* kandidaadi tutvustus ja andmed (nimi, isikukood, aad­ress, telefon, e­post).

Aastapreemia määratakse isikule või organisatsioonile, kes on aasta jooksul silma paistnud ning kes on panustanud oluliste sündmuste arengusse või saa­vutanud oma tegevuses kõrge taseme.

Raplamaa ekspertgrupile tuleb esitada vabas vormis ette­panek või taotlus, milles peavad olema:

* lühike kirjeldus kandidaadi loomingulistest või sportlikest saavutustest jooksval aastal;

* kandidaadi tutvustus ja andmed (nimi, isikukood, aad­ress, telefon, e­post).

Kandidaatide esitamise tähtaeg on 21. november 2016.

Kirjalikud ettepanekud palu­

me saata e­posti aadressil rapla­maa@kulka.ee

Lisainfo: Helle Kruus tel 52 53 095

Esitage Kultuuripärli, kultuuri- ja aastapreemiate kandidaate

Eesti bussireisijate seas läbi viidud ulatuslik kü­sitlus näitas, et vaid poo­led neist kinnitavad bus­

sis alati turvavöö. Samas vastas kümnest küsitletust üheksa, et autos nad turvavööd lahti ei jäta. Olukorra parandamiseks korraldatakse koostöös politsei ja maanteeametiga teavitus­kampaania.

Vastanud tõid välja, et neil puudub bussis turvavöö kinni­tamise harjumus ning bussiga reisitakse turvavööta, sest selle kasutamine tundub ebamugav. Samuti loodetakse professio­naalse bussijuhi oskustele ning bussisõit tundub reisijatele juba niigi piisavalt turvaline. Vaid 49,7% Eesti bussireisijatest kinnitab alati turvavöö, autos kasutab alati turvavööd 90,5% küsitletutest.

Küsitluse läbi viinud bussi­ettevõtte Lux Expressi juhatuse esimehe Hannes Saarpuu sõnul näitavad tulemused selgelt, et bussides kipub turvavööde ka­sutamine reisijatel ununema.

„Turvavööd tuleb sõidu ajaks kinnitada kõikidel reisijatel ning autos kinnitatakse need tõepoo­lest väga hoolikalt. Tervelt 85% inimestest, kes ei kinnita bussis turvavööd, teevad seda alati au­tos,” tõi Saarpuu välja.

Selleks, et järjest rohkem reisijad mõtleksid turvalisusele ja kinnitaksid bussides turva­vöö, korraldavad politsei, maan­teeamet, bussiettevõtted Lux Express ja Simple Express ning Tallinna bussijaam novembris teavituskampaania „Kinnita bussis turvavöö!”. Kampaania juhib tähelepanu, et lisaks pro­fessionaalsele bussijuhile, teh­niliselt korras bussile, liiklus­eeskirjadest kinnipidamisele ja nõuetele vastavatele teeoludele, tagab reisija turvalisuse suurel määral ka tema enda käitumine.

Politseikapten Sirle Loigo sõnul peab turvavöö kinnitami­ne bussis olema sama loomulik kui autos. „Ka kõige kogenum juht ei saa ette näha ootamatusi liikluses nagu takistus teel või tehniline rike. Sarnaselt bussi­

juhile, kes teeb omalt poolt kõik, et reisijad jõuaksid turvaliselt sihtpunkti, peavad ka pardal olijad enda ohutusele mõtlema,“ rääkis politsei­ ja piirivalveame­ti juhtivkorrakaitseametnik.

„Sõidukid muutuvad aina turvalisemaks ja targemaks, kuid turvavööle alternatiivi ei ole. Seda tähtsam on, et seda ka kasutatakse.“ Loigo lisas, et tur­vavöö võib elu päästa vaid siis, kui see on õigesti kinnitatud. „Bussis, kus on turvavöö olemas, on selle kasutamine kohustus­lik. Lisaks enda kinnitamisele tuleks võimalusel ka lahtised esemed kinni panna,“ soovitas Loigo.

Maanteeameti ennetustöö osakonna eksperdi Diana Okase sõnul on äärmiselt oluline teada, et kui reisija on bussis turvavöö­ga kinnitatud, kuid tema kõrval, ees või taga istub reisija, kes on turvavööga kinnitamata, ei ole see sõit sellegipoolest turvaline. „Avarii korral võib turvavööga kinnitamata reisija teistele bus­sis viibijatele tohutu massiga

otsa lennata. Näiteks 50 km/h liikuvas sõidukis ilma turva­vööta istuv 80 kilo kaaluv täis­kasvanu paiskub äkkpidurduse korral inertsi mõjul liikuma 4–5­tonnise raskusena. Sellisel juhul ei jää terveks keegi,“ selgi­tas Okas.

Lux Express viis reisijate kü­sitluse läbi kõikides Lux Expres­si bussides nii rahvusvahelistel marsruutidel kui ka siseliinidel. Kokku vastas küsitlusele 9202 inimest, sh ka 2222 Eestist.

Politsei, maanteeameti, bus­siettevõtete Lux Express ja Simp­le Express ning Tallinna bussi­jaama ühine teavituskampaania „Kinnita bussis turvavöö!” juhib reisijate tähelepanu turvavarus­tuse õigele kasutamisele ning seab eesmärgiks tõsta turva­vööd kinnitavate reisijate arvu selgitustöö abil.

Lux Expressi infojuhtMarina Bachmann

Üle poole bussireisijatest jätab turvavöö kinnitamata

TÖÖINSPEKTSIOONI NÕUSTAMISBÜROO

VASTUVÕTUAJAD Märjamaa vallamajas Tehnika tn 11 tuba 6

TÖÖSUHETEALANE NÕUSTAMINE

15. november kell 9–1220. detsember kell 9–12

TÖÖOHUTUSE- JA TÖÖTERVISHOIUALANE

NÕUSTAMINE6. detsember kell 9–12

Infotel 640 6000 tööpäeviti kell 9.00-16.30

www.ti.ee

9. november 201610 Märjamaa Nädalaleht

K 9.11 kl 17.00 „VALGUS OOKEANIDE VAHEL” USA draama 2.14 (MS –12)

K 9.11 kl 19.20; 21.30 „JÄÄMURDJA” VENEMAA actiondraama 2.02 (MS –12)

N 10.11 kl 17.00; 21.30 „AUDIITOR” USA draama 2.08 (K –14)

N 10.11 kl 19.15 „JÄÄMURDJA” VENEMAA action draama 2.02 ( MS – 12 )

R 11.11 kl 15.30; 17.10 „SOLANI JA LUDVIGI SUUR JUUSTURALLI” NORRA kogupere–joonisfilm 1.18 EESTI keeles

R 11.11 kl 19.00; 21.30 „HACKSAW RIGE`I LAHING” USA draama, ajalooline eepos, biograafia 2.11 (K –14)

P 13.11 kl 15.00; 17.00 „SOLANI JA LUDVIGI SUUR JUUSTURALLI” NORRA kogupere–joonisfilm EESTI keeles

P 13.11 kl 19.00; 21.30 „HACK-SAW RIGE`I LAHING” USA draama, ajalooline eepos, biograafia 2.11 (K –14)

T 15.11 kl 17.00 „HACKSAW RIGE`I LAHING”

T 15.11 kl 19.20; 21.20 „MAX STEEL” USA action ulme seiklusfilm 1.32 (MS –12)

K 16.11 kl 17.00; 19.00 „MAX STEEL”

K 16.11 kl 21.00 „VASAR” VENEMAA draama, sport 1.51 (K –12)

HINNADKoolieelik 1.50 €Õpilane, üliõpilane, pensionär 3 €Täispilet 4 € 3D passiivprillid 1 €

Valgu külakeskusesLOOVTÖÖRING

SALVRÄTITEHNIKA TÖÖTOAD

kolmapäeval, 9. novembril algused: kell 12; 15 ja 18

Palun võta kaasa ese (lillepott, tops, puust või

papist karp, lauatükk jne). Tööks vajalikud vahendid

kohapeal olemas.Töötoas osalemise tasu 2 €

Laupäeval, 12. novembrilkell 12.00

PEREPÄEV*Saabuva isadepäeva puhul õpime torti kaunistama ja teeme tordikaunistamise

võistluse*Lahendame mõistatusi*Peame tulevikuplaane

*Avatud kodukohvik

Täiskasvanutel osalustasu 2 €

Info 5302 1959 rahvamaja

Valgu külakeskuse fuajees uus taaskasutuskaup

Külakeskus avatud iga päev 9.00-17.00

ASREX OÜ teostab ehitus- ja remonditöid

Fassaadide soojustus ja renoveerimistööd, terasside ehitus,

katusetööd, plaatimistööd, siseviimistlus jm.

(+372)56226716, info@asrex.ee, www.asrex.ee

Müügil kivisüsi pakitud ja lahtiselt.

veovõimalus

Oü Anglis Pärnus Tel 5670 9628

• Toores lehtpuu, al 26 €(soodushind tellides 15 rm, 50+ cm, 25 km kaugusel Varbolast);• 30-45 cm toores lehtpuu,

al 28 €;• metsakuiv okaspuu,

al 35 €;• kuiv lehtpuu, al 40 €;• laotud puude tarne 10 ja

15 rm autoga• 3m lehtpuu, tarne 30 tm

Tel: 50 24 895

* Tööriistade ja kaubikute rent

* Akende müük ja paigaldus, mõõtmine

* Kasutatud kodumas­inate müük. Järel­maksu võimalus

www.dracula.ee

Pärnu mnt.68 tel 5566 9903

Avatud E–L

KORVTÕSTUKI TEENUS

Tel 526 6518

UJUMiSE ALgÕPETUSE

KUrSUSEL TäiS-KASVANUTELE

on veel vabu kohti.

Soovijail registree-ruda treener

Marge Nummerti telefonil 5656 6122

saskuturniir reedel, 11. novembril

kell 20.00 sipa mõisa saalis.

Osalustasu 7 eurot.

info tel 5664 5174

9. november 2016 11Märjamaa NädalalehtEELK Märjamaa Maarja kogudus

Kolmapäev, 9. november17.00 Pihiaeg (kogudusemaja)18.00 Missa (kogudusemaja)

Neljapäev, 10. november7.30 Missa (kogudusemaja)

Reede, 11. november7.30 Missa (kogudusemaja)

Pühapäev, 13. novemberValvamispühapäev11.00 Missa (kogudusemaja) 13.00 Leerikursuse algus

Esmaspäev, 14. november7.30 Missa (kogudusemaja)18.00 Palvetund (kogudusemaja)

Teisipäev, 15. november7.30 Missa (kogudusemaja)

EEKBL Märjamaa vabakogudusJumalateenistus pühapäeviti kell 15 Pargi tn 19

EELK Kullamaa Püha Johannese kogudusArmulauaga jumalateenistus pühapäeviti kell 11.Kantselei avatud ja õpetaja kõ-netunnid kantseleis kolmapäeviti kell 11–14. Telefon: 553 0045.Koduleht: eelk.ee/kullamaa/

EELK Vigala Maarja kogudusArmulauaga jumalateenistus pühapäeviti kell 11

Märjamaa Valla Rahvamajas

Reedel, 11. novembril kell 19.00 Eesti Kontsert esitleb: KABAREELAULUD Kädy Plaas (sopran), Marko Matvere (laul)Marje Lohuaru (klaver), piletid 6 €/8 €

Laupäeval, 12. novembril kell

11.00 Hõbelusikate üleandmine valla kõige pisematele koda-nikele

Esmaspäeval, 14. novembril kell 19.00 Ugala teatri etendus KAHEKSAJALG, piletid 10 €/13 €

Teisipäeval, 15. novembril kell 15.30 Promed palsami müük

Kolmapäeval, 16. novembril kell 10.00 DOONORIPÄEV

Neljapäeval, 17. novembril kell 10.00 SILMADE KONT-ROLL JA PRILLIDE MÜÜK,

eelregistreerimisega

Kolmapäeval, 23. novembril kell 19.00 ILVES SISTERS kontsert: ABBA hitid, piletid 16 €/18 €

Reedel, 25. novembril kell 20.00 Taidlejate pidu

Ly galeriis Narva Kunstikooli õpilaste näitus

www.marjamaarahvamaja.ee

Info ja broneerimine tel 482 0075, 5656 4614

Südamlik kaastunne Valteri ja Heli, Silleni ja

Kätlini perele kalli ema, ämma, vanaema ja

vanavanaema

MAIMU REISERI kaotuse puhul.

Janek, Vello, Virve, Janne, Ago, Mari, Jüri ja Aare,

Merka ja memm Saaremaalt

Avaldame kaastunnet Gert Laidsaarele perega

kalli ema VARJE LAIDSAARE

surma puhul.

Vanaonu abikaasaga

Varbola rahvamaja sündmused

november-detsember

11. nov kell 19 Valtu näi­tering Anderaasuke lühi­näidendid „ Pööripäev” ja „Rumeenia kapp”

27. nov kell 11 Paberist jõulukaunistuste meisterda­mine (kohtade arv piiratud ­ registreeri kohe!)

27. nov kell 16 Albu rahva­teatri etendus „ Sangadega Saunamees”

3. dets kell 20 Jõulukuu avapidu

10. dets kell 20 Arne Lauri salongiõhtu

16. dets kell 20 Silver, Anni­ka ja Tristan Lumi Jõulukont­sert18. dets kell 12 Teeme liht­said jõuluroogi

Täpsem info tel 502 7322

Avaldame kaastunnet Matile perega ELLEN MÄE surma puhul.

Naabripered Arula, Sinijärv, Silm

Väikebuss, mis sobib ka ratastoolides ja kande-raamil reisijate veoks.

Telefon 5660 1548

Avaldame kaastunnet Martin Karule kalli õe

ELLENI kaotuse puhul.

Märjamaa Vallavalitsus

Haimre rahvamajas

Kolmapäeval, 9. novembril kell 19 ootame Sind ja Sinu peret osalema ja kaasa mõtle-ma ennetusüritusel TURVA-LINE KODUKANT

Neljapäeval, 10. novembril kell 11.30 Eesti Lasteteat-ri etendus „Kuidas saada heaks!“ Hind 3 €

Pühapäeval, 13. novembril kell 15 Tantsijate kohtumine. Külas Vasalemma ja Padise seenioride naisrahvatantsu-rühmad

Laupäeval, 19. novembril kell 21 STIILIÕHTU „MEREPIDU” Mängib kaluritebänd POH-MELL. Hind 6 €

Seeniorite naisansambel Aovalgus ootab oma sekka

uusi lauljaid. Proovid neljapäeviti kell

13.30 Haimre rahvamajas.

Mälestame oktoobrikuus

lahkunuid

Anette KuulmannKaire Kotkas

Valve AavAliide Vapper

Leida PalanurmVarje Laidsaar

Uno Lõuk

MÄRJAMAA NÄDALALEHTwww.marjamaa.eeTrükiarv 945 eksemplari

Märjamaa valla infolehtToimetus 78304 Märjamaa Tehnika 11 tuba 10, telefon 489 8842Toimetaja Reet Saar, 5306 5805, reet.saar@marjamaa.ee

12 Märjamaa Nädalaleht 9. november 2016

Selma Eindorf 9010.11 Märjamaa alevEllen Ilumäe 8510.11 PaekülaSalme Roops 8412.11 Märjamaa alevHelje Riisalu 8412.11 Märjamaa alevSalme Kaasik 8011.11 Märjamaa alevAllan Jalakas 798.11 Luiste külaHelju Pool 7911.11 Märjamaa alevKaarel-Tiit Klementi 7912.11 Laukna külaTiiu Kruusimaa 7810.11 Orgita külaMaie Randoja 7810.11 Märjamaa alevMaimu Püü 7812.11 Märjamaa alevSaima Jõgi 7711.11 Märjamaa alevEster Maasikrand 7612.11 Märjamaa alevAksel Tarto 757.11 Sõtke külaSirje Kleeberg 7511.11 Sipa külaHiie Elias 7511.11 Märjamaa alevKaarel-Maidu Altmäe 7512.11 Märjamaa alevHeino Satsi 7010.11 SuurkülaLuule Pipar 7012.11 Tolli küla

MÜÜKMüüa kuivi ja tooreid küttepuid al 2,5 rm. Tel 505 5849

Lõhutud küttepuud. 5190 6548

Müüa sõnnikut. Tel 5190 6548

Pärna 18, 3. korrusel müüa 2-toaline korter. Tel 5690 6123

Müüa 1-toaline korter juurde-ehitamise võimalusega, toimiv KÜ, keskküte. Võimalik vahetada maa või maja vastu. Tel 524 4084

Müüa või anda üürile 2toaline

möbleeritud krt Tehnika tn II k. Tel 5664 1780

Telli Eesti lipud, mastivimplid ja lipumastid E-poest: www.lipuvabrik.ee

Müüa eri värvi ja vanuses kassi-poegi ja küülikuid. Tel 5396 0820

TEENUSEDKatused, fassaadid, üldehitus ja viimistlustööd. Tel 5352 9476 ehitus@miltongrupp.ee

Küttekollete remont ahi-pliit, lõõriummistuste likvideerimine. Tel 554 8699

Kõik ehitustööd! Siseviimistlus ja välistööd, saunad, vanni-toad, katused jne. Ka muu, mis ehitusse puutub, küll koos lahenduse leiame. Katustelt lume lükkamine. Marko, tel 5399 2362

KAARDID ENNUSTAVAD Tel 900 1727, hind 1,09 €/min, vaata ka: ennustus.ee

Ohtlike puude langetamine. Tel 5663 2968

OSTOÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 5045 215, 5145 215, info@est-land.ee

Ostan loomadele teravilja, kala ja liha. Tel 5396 0820

Kliendikaardiga kõik kaubad

Rangu Kaubamajas ja EDu KauPLusEs

12. novembril 10% odavamalt UUS: suures valikus käekotte, uued garderoobikaubad;

müügil ehted, parfüümid (Hugo Boss, Lacoste, Salvador Dali jpm), kalapüügivahendid, külmikud ja boilerid.

Kliendikaardiga kõik toidu- ja tööstuskaubad igapäevaselt 2–5% soodsamalt!

Edu poes soojade jookide automaat (kohv, kakao, puljong jm)

Välja 2 Märjamaa• Rehvitööd. • Kohapeal suur valik

tuntud firmade uusi rehve. uued Rehvid soodus-hinnaga. Küsi pakkumist!

• autode kiirpesu alates 8 eurost.

56 59 824jansenrehvid@hot.ee

www.jansenrehvid.ee

Kodutehnika remont . Aiatehnika remont . Sõiduautode remont ja hooldusJaama 5B . Märjamaa alev . Raplamaa . E-R 9-18 Tel: 5807 2620

Ostame metsakinnistuid (ka koos põllumaaga)

ja kasvavat metsa (raieõigust)

Tel 528 4932 Riho Alavee

info@timberston.ee