määruse (EL) nr 1176/2011 kohase põhjaliku analüüsi ... · Pärast vähenemist 2015. aastal Eesti eksport 2016. aastal taastus ja peaks edaspidi veelgi paranema. Turuosa vähenemine

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 22.2.2017

SWD(2017) 72 final

KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT

2017. aasta aruanne Eesti kohta

Lisatud dokumendile:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA

KESKPANGALE JA EURORÜHMALE

Euroopa poolaasta 2017: struktuurireformide elluviimisel ning makromajandusliku

tasakaalustamatuse ennetamisel ja korrigeerimisel tehtud edusammude hindamine ning

määruse (EL) nr 1176/2011 kohase põhjaliku analüüsi tulemus

{COM(2017) 90 final}

{SWD(2017) 67 final - SWD(2017) 93 final}

Kokkuvõte 1

1. Majanduse olukord ja väljavaated 5

2. Edusammud riigipõhiste soovituste järgimisel 12

3. Reformiprioriteedid 16

3.1. Riigi rahandus ja maksustamine 16

3.2. Finantssektor 18

3.3. Tööturu-, haridus- ja sotsiaalpoliitika 21

3.4. Investeeringud 28

3.5. Poliitika sektorite kaupa 35

3.6. Avalik haldus 40

A. Ülevaatetabel 43

B. Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tulemustabel 47

C. Standardtabelid 48

Viited 54

TABELITE LOETELU

1.1. Peamised majandus-, finants- ja sotsiaalnäitajad – Eesti 10

2.1. 2016. aasta riigipõhiste soovituste hindamise kokkuvõte 13

3.2.1. Rahandusliku usaldusväärsuse näitajad – kõik Eestis tegutsevad pangad 18

B.1. Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tulemustabel – Eesti 47

C.1. Finantsturu näitajad 48

C.2. Tööturu ja sotsiaalsed näitajad 49

C.3. Tööturu ja sotsiaalsed näitajad (jätk) 50

C.4. Tooteturu tulemus- ja poliitikanäitajad 51

C.5. Keskkonnahoidlik majanduskasv 52

JOONISTE LOETELU

1.1. SKP reaalkasv ja selle komponendid 5

1.2. Kvartali THHI-inflatsioon (aastapõhine muutus protsentides) 6

1.3. Tööjõu ühikukulu muutuse jaotus Eestis (ja euroalas) 7

SISUKORD

1.4. Välispositsiooni jaotus (jooksevkonto ja kapitalikonto) 7

1.5. Ekspordi turuosa jaotus – Eesti 8

1.6. Rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon (% SKPst) 8

1.7. Netolaenuandmine/-võtmine sektorite lõikes (% SKPst) 9

3.1.1. Omandimaksudest saadav tulu protsendina SKPst (2014) 16

3.1.2. Maksukiilud ühe palgasaajaga perede puhul, erinevad sissetuleku tasemed (2015) 17

3.2.1. Ettevõtete laenude hind 19

3.2.2. Finantssektoriväliste ettevõtete rahastamine (2015) 19

3.2.3. Laenuandmine finantssektorivälistele ettevõtetele ja eluaseme omandamiseks 20

3.2.4. Eluasemehinnaindeksi ja eluasemelaenude muutus – Eesti 20

3.3.1. Tööturu pingestumine 21

3.3.2. Korrigeerimata sooline palgalõhe 22

3.3.3. Tööturutulemused kvalifikatsiooni ja soo lõikes 24

3.3.4. Suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr ning selle komponendid (AROP, SMD, LWI) 25

3.4.1. Ekspordi turuosa kasv kaupade ja teenuste väärtuse alusel 28

3.4.2. Eesti kaupade eksport Venemaale ja mineraalkütuse eksport (aastapõhine muutus

protsentides) – euro ja rubla vahetuskurss 28

3.4.3. Ekspordi dünaamika ja konkurentsivõime (kaubad) kümne peamise sihtriigi suhtes (2014–

2015) – Eesti 29

3.4.4. Reaalne tegelik vahetuskurss (REER), nominaalne tegelik vahetuskurss (NEER) ja suhteline

tarbijahindade harmoneeritud indeks (THHI) – Eesti 29

3.4.5. Nominaalpalga kasv Eestis võrreldes palga võrdlusnäitajatega 30

3.4.6. Ettevõtete kasum ja investeeringud Eestis – majandustegevus ja töötlev tööstus kokku 31

3.4.7. Eesti tootmistegurite kogutootlikkus aastatel 2007–2015 – indeks (2010 = 100) 32

3.4.8. Kogutootlikkus lisandväärtuse alusel – kogu Eesti majandus ja töötlev tööstus 32

3.5.1. Euroopa Patendiametile esitatud patenditaotlused (prioriteediaastate lõikes,

miljoni tööjõu hulka kuuluva elaniku kohta) 35

3.5.2. Intellektuaalomandi välismaal kasutamise eest makstud tasu, % SKPst 36

TEKSTIKASTIDE LOETELU

2.1. ELi eelarve panus Eesti struktuurireformidesse 14

3.4.1. Eesti investeerimisprobleemid ja reformid 32

3.6.1. Valitud tähtsamad teemad: töövõimereform ja hea koht rahvusvahelises oskuste uuringus 42

1

Käesolevas aruandes hinnatakse Eesti majandust

Euroopa Komisjoni iga-aastase majanduskasvu

analüüsi taustal, mis avaldati 16. novembril 2016.

Komisjon kutsub analüüsis ELi liikmesriike üles

suurendama jõupingutusi majanduspoliitika

kolmes prioriteetses valdkonnas – investeeringute

suurendamine, struktuurireformide elluviimine ja

vastutustundliku eelarvepoliitika tagamine. Seda

tehes peaksid liikmesriigid keskenduma sotsiaalse

õigluse edendamisele, et tagada kaasavam

majanduskasv.

Eesti SKP reaalkasv vähenes 2016. aastal

1,1 %ni, kuid peaks alates 2017. aastast olema

taas üle 2 %. Eesti majandust pärssisid 2016.

aastal nõrk välisnõudlus ja nii avaliku sektori kui

ka erasektori investeeringute nappus, samas kui

püsivalt tugev palgakasv aitas hoida eratarbimist ja

elamuehitust suhteliselt kõrgel tasemel. Eesti

majanduskasv oli 2016. aastal 1,1 %, kuid peaks

järgmistel aastatel prognooside kohaselt kiirenema

tasemele üle 2 %, kuna välisnõudlus ja ettevõtete

investeeringud peaksid järk-järgult taastuma.

Samal ajal peaks kodumajapidamiste tarbimine

aeglustuma jätkusuutlikumale tasemele, mis on

tingitud aeglasemast palgakasvust tänu avaliku

sektori palgakasvu piiramise poliitikale ja

erinevatele tööjõupakkumise suurendamise

reformidele. Eelarvepositsioon on jätkuvalt tugev,

mida iseloomustab eelarveülejääk ja väike

riigivõlg. Prognooside kohaselt peaks Eesti

eelarvepositsioon 2018. aastal siiski mõningal

määral nõrgenema, kuna ametisse astunud uus

valitsus kavatseb rakendada ekspansiivsemat

eelarvepoliitikat.

Eestis on üks ELi kõige paremini toimiv

tööturg, kuid probleemiks on tööealise

elanikkonna vähenemine. Eesti tööturg on

paindlik, tööturul osalemise ja tööhõive määr on

kõrge ning töötuse määr on madal. Samal ajal

peaks tööealine elanikkond elanikkonna

vananemise ja püsiva väikese sündimuse tõttu

järgmisel kümnendil vähenema. See soodustab

tööturu jätkuvat pingestumist, tekitades püsiva

palgakasvusurve. See seab ohtu ettevõtete

kasumlikkuse, konkurentsivõime ja üldise

pikaajalise majanduskasvu.

Käimasolevad tööturureformid peaksid siiski

tööjõupakkumist suurendama ja ülemäärase

palgakasvu ära hoidma. Tänu töövõimereformi

jõustumisele tuuakse töövõimetuspensionärid

tagasi tööturule. Suurenev tööjõupakkumine peaks

palgakasvu aeglustama. Tööjõupakkumist aitavad

edendada ka muud käimasolevad reformid, millega

suurendatakse tööstiimuleid, vähendatakse soolist

palgalõhet ja parandatakse lastehoiu

kättesaadavust. Ka käimasolev kohalike

omavalitsuste reform peaks muutma tööturu

elavdamise poliitika tulemuslikumaks, kuna

sellega tõhustatakse kohalikke sotsiaalteenuseid.

Tööjõu ja oskuste nappus peaks tänu võetavatele

meetmetele vähenema. Eelkõige on hiljuti

vähendatud majandusliku sisserände piiranguid.

Eestil läheb hariduse ja koolituse valdkonnas

üldiselt hästi. Eestis omandab kolmanda taseme

hariduse suur hulk inimesi ning riigi tulemused

rahvusvahelistel oskuste uuringutel on head. Ka

osalemine elukestvas õppes on üle ELi keskmise.

Haridussüsteemist varakult lahkunud noorte

osakaal on siiski jätkuvalt üle strateegia „Euroopa

2020“ sihttaseme.

Eesti majandus on Põhjamaadest

naaberriikidega ja euroalaga hästi

integreeritud, kuid välismaiste

otseinvesteeringute maht jääb allapoole

pikaaegset keskmist. Eesti ja tema naaberriikide

tihedaid sidemeid iseloomustab sektorisiseste

kaubavoogude suur osakaal. Viimastel aastatel on

välismaiste otseinvesteeringute kasv töötleva

tööstuse sektoris ning kutse-, teadus- ja

tehnikaalases tegevuses jäänud allapoole Eesti

pikaajalist keskmist.

Pärast vähenemist 2015. aastal Eesti eksport

2016. aastal taastus ja peaks edaspidi veelgi

paranema. Turuosa vähenemine 2015. aastal oli

peamiselt tingitud naaberriigi Venemaa valuuta

järsust nõrgenemisest ja naftahindade langusest

maailmaturul, mille tagajärjel vähenes Eesti

põlevkivisektori konkurentsivõime. Kumbi neist

teguritest ei tohiks prognooside kohaselt uuesti

esile kerkida. 2016. aastal kaupade eksport

tugevasti taastus ja Eesti kaubandusbilansi ülejääk

suurenes.

Sellest hoolimata domineerivad Eesti

majanduses traditsioonilised sektorid, kus

teadus- ja arendustegevuse osakaal on väike.

Töötlevas tööstuses näib Eesti ekspordistruktuur

jätkuvalt nihkuvat pigem väikese väärtusega

kaupade suunas. Samuti on põhivara töötaja kohta

jätkuvalt suhteliselt vähe. 2015. aastal jäid

KOKKUVÕTE

Kokkuvõte

2

investeeringud intellektuaalomandiga seotud

toodetesse oluliselt allapoole ELi keskmist ja

töötleva tööstuse sektoris näisid need juba olevat

mõjutatud ettevõtete kasumi järkjärgulisest

vähenemisest. Ettevõtete kulutused teadus- ja

arendustegevusele on siiski hiljuti jätkanud

suurenemist, mis annab alust loota, et

innovatsioonitulemused paranevad. Üldiselt on

strateegilised investeeringud teadus- ja

arendustegevusse Eesti jaoks jätkuvalt väga

olulised.

Eluasemeturuga seotud riske võib pidada

piiratuks. Eluasemelaenude mahu kasv oli 2016.

aastal tugev, kuid eluasemehinnad stabiliseerusid,

kuna pakkumine jõudis nõudlusele järele.

Karmistatud on finantsvaldkonda reguleerivaid

õigusakte, mille eesmärk on vähendada

finantssüsteemi kui terviku riski, ja piiratud

eluasemelaenude intressimaksete maksustatavast

tulust mahaarvamise võimalusi. Oht, et

kinnisvarasektori negatiivne mõju kandub üle

majandus- ja finantssektori stabiilsusele, näib

väike. Rahandusliku usaldusväärsuse näitajad

osutavad, et pangandussektor on stabiilne.

Üldiselt on Eesti teinud mõningaid edusamme

2016. aasta riigipõhiste soovituste järgimisel.

Tööturu ja sotsiaalpoliitika valdkonnas tehti

mõningaid edusamme kvaliteetsete

sotsiaalteenuste pakkumisel kohalikul tasandil,

muu hulgas kohalike omavalitsuste reformi

vastuvõtmise ja rakendamise kaudu. Vähest edu on

saavutatud soolise palgalõhe vähendamise

meetmete vastuvõtmisel ja rakendamisel.

Mõningaid edusamme on tehtud teadus- ja

arendustegevusse ning innovatsiooni tehtavate

erainvesteeringute edendamisel, tugevdades muu

hulgas teadusasutuste ja ettevõtete koostööd.

Eesti on juba saavutanud mitmed strateegia

„Euroopa 2020“ riiklikud eesmärgid, kuid mõni

valdkond teeb jätkuvalt muret. Eesti on ületanud

oma tööhõiveeesmärgi, kuigi sellele aitas kaasa

tööealise elanikkonna vähenemine. Teadus- ja

arendustegevuse valdkonnas on Eesti oma

riiklikust eesmärgist kaugenemas.

Energiavaldkonnas peaks Eesti suure varuga

täitma kasvuhoonegaaside heite ja taastuvenergia

riiklikud eesmärgid. Eesti on oma energiatõhususe

eesmärgid täitnud, kuid asjaomaste tasemete

hoidmine aastani 2020 saab olema raske.

Haridusvaldkonnas on Eesti juba saavutanud

kolmanda taseme hariduse eesmärgi, kuigi

probleemiks on märkimisväärne sooline

ebavõrdsus naiste kasuks. Haridussüsteemist

varakult lahkunud noorte osakaalu vähendamise

eesmärgi täitmine on jätkuvalt probleem ning Eesti

kaugeneb veelgi suhtelise vaesuse määra

alandamise riiklikust eesmärgist (15 %).

Käesoleva riigiaruande peamised järeldused ja

nendega seotud poliitikaväljakutsed on järgmised.

Tööealise elanikkonna vähenemisega

võib aastateks kaasneda pingeline

olukord tööturul. Püsivate

demograafiliste probleemide tõttu on

oluline jätkata selliste poliitikameetmete

kohaldamist, mille eesmärk on kaasata

tööturule väikese sissetulekuga inimesed,

puudega inimesed ja väikeste lastega

emad. Aktiivsuse määra suurendamiseks

on kehtestatud suuremad tööstiimulid.

Töövõimereformi eesmärk on suurendada

tööjõupakkumist, tuues märkimisväärse

hulga mitteaktiivseid inimesi tagasi

tööturule. Reformi rakendamine algas

2016. aastal ja esialgsed märgid näivad

positiivsed, kuna üldine tööjõupakkumine

on suurenenud. Tööjõud peaks järgmistel

aastatel suurenema tööhõivest siiski

kiiremini. Lisaks on hiljuti vähendatud

majandusliku sisserände mitmeid

piiranguid. Samal ajal parandatakse

lastehoiuteenuste kättesaadavust.

Probleemiks on siiski jätkuvalt sooline

palgalõhe. Kuigi selle probleemi

lahendamiseks on juba võetud meetmeid,

on soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja

vanemapuhkuse süsteemi õiguslikud

muudatused veel menetlemisel.

Kutseharidussüsteemist varakult

lahkumisega seotud olukord on

paranenud.

Ebavõrdsus, suhteline vaesus ja

sotsiaalne tõrjutus jätkasid järg-järgult

suurenemist ja tervisenäitajad on

endiselt oluline probleem. Ebavõrdsus

on viimastel aastatel suurenenud ja on

nüüd oluliselt üle ELi keskmise. Hüvitiste

(eelkõige pensionid, sotsiaaltoetused ja

töötushüvitised) kasv jääb maha

turupõhise sissetuleku kasvust. Eesti

Kokkuvõte

3

proportsionaalse tulumaksusüsteemi

võime jõukust ümber jagada on piiratud,

kuid hiljutised meetmed muudavad

maksusüsteemi progressiivsemaks,

suurendades maksuvaba tulu, mis sõltub

sissetuleku suurusest. Samal ajal on

oodatava eluea, eeldatavate tervena

elatavate eluaastate ja ennetatava

suremuse näitajad ELi keskmisest

halvemad, pidades silmas, et Eestil on

probleeme hooldusteenuste lõimimise

ning õendusteenuste ja eriarstiabi

kättesaadavusega.

Tööjõukulud töötaja kohta 2016. aastal

jätkuvalt suurenesid, mis ohustab

konkurentsivõimet. Tööjõukulude

suurenemine töötaja kohta oli peamiselt

tingitud tugevast palgakasvust, kuid

sellele aitas kaasa ka negatiivne

tootlikkuse kasv. Kuna Eesti väike ja

avatud majandus on peamiselt nn

hinnavõtja ja sõltub välishindadest,

kajastub tugev palgakasv kõigepealt

kasumlikkuse vähenemises. Lühiajalises

perspektiivis võib see pärssida

investeeringuid, eelkõige Eesti töötleva

tööstuse sektorisse. Jätkuv tugev

palgakasv, mis ületab tootlikkuse kasvu,

võib keskpikas perioodis vähendada

konkurentsivõimet.

Ettevõtete jätkuvalt ebapiisavad

investeeringud tehnoloogia

arendamisse ja teadussaavutuste

ebapiisav turustamine on peamised

probleemid, mis pärsivad tootlikkuse

kasvu, eksportkaupade lisandväärtuse

suurenemist ja potentsiaalse

majanduskasvu edendamist. Ettevõtete

ja teadusasutuste vahelise lepingulise

teadustegevuse maht 2015. aastal

suurenes, kuid kahe sektori vaheline

koostöö on jätkuvalt siiski piiratud.

Sellega kaasnes ikka veel väike

patenditaotluste arv. Ettevõtluse vaimus

toimuvat avastamisprotsessi ei ole veel

taaskäivitatud. Teadlasekarjääri vähene

atraktiivsus ja suhteliselt madal teaduse

tipptase on omavahel seotud probleemid.

Eesti on veelgi parandanud

ettevõtluskeskkonda, kuid mõnes

valdkonnas on jätkuvalt probleeme.

Eestis on käimas mitu projekti, mille

eesmärk on vähendada regulatiivset

koormust, bürokraatiat ja eri avalike

asutuste ülesannete kattuvust. Kuid

ettevõtluskeskkonda nõrgendab asjaolu, et

ikka veel on riiklike normidega

reguleerimata äriühingute registrijärgse

asukoha viimine Eestisse ja Eestist välja.

Pikk maksejõuetusmenetlus ja

ebapiisavalt kaitstud vähemusaktsionäride

õigused äriühingute üldjuhtimisel on

jätkuvalt institutsionaalsed

investeerimistõkked.

Maksusüsteem soodustab üldiselt

majanduskasvu, kuid

maksukategooriaid, mida peetakse

majanduskasvu kõige vähem

pärssivaks, kasutatakse ikka veel

üksnes piiratud määral.

Maksukogumine on jätkuvalt üldiselt

tõhus ja hiljutised meetmed

maksukuulekuse suurendamiseks on

olnud tulemuslikud. Eesti kasutab siiski

ebapiisavalt teatavaid majanduskasvu

soodustavaid maksukategooriaid, nagu

omandi- ja transpordimaksud.

CO2-heite ja ressursimahukuse tase on

jätkuvalt kõrge. See on peamiselt

tingitud sellest, et Eesti toodab elektri- ja

soojusenergiat põlevkivist.

Transpordisektori kasvuhoonegaaside

heide ja energiatarbimine on alates 2005.

aastast suurenenud, samas kui

transpordimaksud on peaaegu olematud,

mis ei soodusta maanteetranspordi

energiatõhusust. Käimas on arutelud

heitepõhise sõidukite registreerimismaksu

võimaliku kehtestamise üle.

Eestis on käimas kohalike

omavalitsuste reform eesmärgiga

parandada kohaliku tasandi avalikke

teenuseid ja valitsemist ning

suurendada tõhusust. Koostamisel on

kohalike omavalitsuste ja keskvalitsuse

ülesannete jaotust ning kohalike

omavalitsuste rahastamise põhimõtteid

Kokkuvõte

4

käitlevad õigusnormid. Stiimuleid

kohalikele omavalitsustele kohaliku

arengu ja ettevõtluse edendamiseks ei ole

veel vastu võetud.

5

SKP kasv

Eesti majanduskasv aeglustus 1,4 %-lt 2015.

aastal ligikaudu 1,1 %-le 2016. aastal (vt joonis

1.1). Peamiseks kasvumootoriks jäi eratarbimine,

mida toetas kiire ja püsiv palgakasv. Sellel oli SKP

kasvule siiski üksnes piiratud positiivne mõju,

arvestades et impordi (eriti autoimport) osakaal

eratarbimises oli suur. Kuigi eksport tänu Eesti

peamiste kaubanduspartnerite suuremale

nõudlusele taastus, valmistas investeeringute kasv

kolmandat aastat järjest pettumuse. See kajastas

peamiselt ELi vahendite väga järkjärgulist

kasutuselevõttu ja ettevõtete jätkuvalt ebapiisavaid

investeeringuid seadmetesse ja ehitusse. Avaliku

sektori tarbimine kasvas pisut, tänu millele jäi riigi

rahanduse seisund tugevaks.

Prognoosi kohaselt peaks Eesti SKP reaalkasv

olema 2017. aastal 2,2 % ja 2018. aastal 2,6 %,

kuna piirkondlik nõudlus peaks suurenema.

Välisnõudlus, eelkõige Soomes ja teistes Balti

riikides, peaks prognoosi kohaselt suurenema.

Samal ajal peaks Eesti põlevkivisektor ja sellega

seotud eksport saama kasu naftahindade tõusust.

Teenustesektoris peaks tugev kõrgtehnoloogiline

eksport suurel määral kompenseerima

transporditeenuste mahu vähenemist, mis on

tingitud naaberriigi Venemaaga seotud

transiitkaubanduse vähenemisest. Üldiselt peaks

kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi saldo

jääma prognoosiperioodil positiivseks. Kuna

impordimahukad investeeringud peaksid jätkuma,

peaks netoekspordi panus majanduskasvu jääma

sel ja järgmisel aastal siiski negatiivseks.

Üldiselt peaksid investeerinud 2017. ja 2018.

aastal suurenema, kuna ELi uus programmitöö

periood saab sisse täishoo ja tööstussektori

kindlustunne kasvab. Paranev piirkondlik

nõudlus peaks tööstussektori kindlustunnet

suurendama. Selle tulemusel peaksid Eesti

ettevõtted investeeringuid sel ja järgmisel aastal

suurendama. Samal ajal peaksid avaliku sektori

investeeringud järsult kasvama, kuna ELi uue

programmitöö perioodi raames on suuremat osa

projekte rakendama hakatud.

Eratarbimise kasv peaks 2017. ja 2018. aastal

pisut aeglustuma, kuna tarbijahindade

suurenemine pärsib reaalsissetulekute kasvu.

Sellest hoolimata peaks prognoosiperioodil jääma

peamiseks kasvumootoriks sisenõudlus, mida

toetab jätkuv tugev palgakasv.

Joonis 1.1. SKP reaalkasv ja selle komponendid

(1) Aastate 2016–2018 prognoosid põhinevad eeldusel, et

poliitikat ei muudeta.

Allikas: Euroopa Komisjon

Potentsiaalne majanduskasv

Üldiselt näib, et Eesti potentsiaalne kasvumäär

on siiski vähenemas. Kuigi ELi arenenumatele

majandustele järelejõudmise protsess peaks

jätkuma, peaks tööealise elanikkonna pidev

vähenemine pärssima kasvupotentsiaali.

Inflatsioon

Inflatsioon peaks pärast pikka väikese

inflatsiooni perioodi järgmistel aastatel

suurenema (vt joonis 1.2). Ülemaailmsete

energiahindade prognoositava tõusu, tugeva

palgakasvu ja aktsiiside märkimisväärse

suurendamise tulemusel peaks inflatsioon

kiirenema 2017. ja 2018. aastal peaaegu 3 %ni.

Tööturg

Tööturg on jätkuvalt tugev, kuid tööhõive ja

töötuse näitajad on viimastel kuudel püsinud

muutumatuna, mis kajastab tagasihoidlikku

SKP kasvu. Tööjõus osalemise määr on jõudnud

kõigi aegade haripunkti 70 %, mis on seni aidanud

-6

-4

-2

0

2

4

6

8

10

12

10 11 12 13 14 15 16 17 18

pro

tsen

dip

unkti

NetoeksportTarbimineInvesteeringud (GFCF)Investeeringud varudesseSKP reaalkasv

1. MAJANDUSE OLUKORD JA VÄLJAVAATED

1. Majanduse olukord ja väljavaated

6

kompenseerida tööealise elanikkonna vähenemist.

Tänu töövõimereformile (vt täpsemalt punkt 3.3)

peaks tööhõive aastatel 2017–2018 jätkuvalt pisut

suurenema. Samal ajal peaks töötus

märkimisväärselt suurenema: ligikaudu 6½ %-lt

2016. aastal tasemele üle 8 % 2018. aastal. See on

tingitud sellest, et paljud töövõimetuspensionärid

vajavad pärast pikka tööturult eemalolekut enne

tööturule naasmist koolitust.

Joonis 1.2. Kvartali THHI-inflatsioon (aastapõhine muutus

protsentides)


Sotsiaalprobleemid

Sissetulekute ebavõrdsus on suurenenud ja on

üks ELi suuremaid, samas kui hiljutised

vaesusnäitajad osutavad erinevatele

suundumustele. 20 % jõukamate leibkondade

sissetulekute suhe 20 % vaesemate leibkondade

sissetulekutesse suurenes 5,4-lt 2012. aastal 6,2-le

2015. aastal ning on nüüd ELis suuruselt

seitsmendal kohal. Põhitegur näib olevat suur

palgaerinevus, mis on tingitud kõrgema

kvalifikatsiooniga töötajate tugevast palgakasvust.

Absoluutarvudes on 10 % vaesemate leibkondade

sissetuleku kasv jäänud maha mediaansissetuleku

kasvust (1). Seda soodustab asjaolu, et hüvitiste

(eelkõige pensionid ja töötushüvitised) kasv jääb

maha turupõhise sissetuleku kasvust. Selle

tagajärjel on suurenenud ka suhtelise vaesuse määr

(1) Kuigi 10 % madalaima sissetulekuga leibkondade kasutada

oleva tulu reaalkasv oli 7 % (sissetulekuid ja

elamistingimusi käsitlev ELi statistika 2015), jääb see alla

mediaansissetuleku kasvu (9 %).

15,8 %-lt 2010. aastal 21,6 %-le 2015. aastal, mis

on 4,3 protsendipunkti üle ELi keskmise (2) (vt

punkt 3.3). Ebavõrdsust suurendab veelgi

proportsionaalne tulumaksusüsteem, millel on

piiratud ümberjagamismõju. Pidades silmas, et

kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate kiire

palgakasv on turupõhiste sissetulekute ebavõrdsust

suurendanud, on maksu- ja toetussüsteemid selle

leevendamisel osutunud suhteliselt ebatõhusaks

(3). Netojõukuse (koguvara ja kõigi kohustuste

vahe) seisukohast oli Eesti kodumajapidamistel

2014. aastal üldiselt varasid rohkem kui võlgu.

Üldiselt on netojõukuse ebavõrdsus (4) Eestis üks

ELi kõige suuremaid (EKP, 2016).

(2) Suures materiaalses puuduses ja väga madala tööhõivega

leibkondades elava elanikkonna osa on siiski tublisti alla

ELi keskmise ja väheneb.

(3) Gini indeks enne makse ja toetusi (sealhulgas pensionid)

oli 2014. aasta andmete põhjal 51,6, kusjuures pärast

makse ja toetusi vähenes see tasemele 35,6. Vahe (Eesti

puhul 16,0) mõõdab maksu- ja toetussüsteemi

tulemuslikkust ebavõrdsuse vähendamisel. See on tugevasti

alla ELi keskmist vahet 19,3. Gini indeks on tavapärane

sissetulekute ebavõrdsuse hindamise vahend. Koefitsient

100 osutab täielikule ebavõrdsusele (st kogu sissetuleku

teenib üks isik) ja koefitsient 0 osutab täielikule võrdsusele

(st kõigi sissetulek on sama).

(4) Koguvara ja kõigi kohustuste vahe.

-0,50

0,00

0,50

1,00

1,50

2,00

2,50

3,00

3,50

4,00

4,50

0 1 2 3 4

aasta

ne

mu

utu

s (

%)

Kvartalid

13 14 15

16 17 (prog.) 18 (prog.)


7

Joonis 1.3. Tööjõu ühikukulu muutuse jaotus Eestis (ja

euroalas)

Allikas: majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi

andmebaas AMECO

Konkurentsivõime

Tööjõu ühikukulu on viimastel aastatel

jätkuvalt tugevasti suurenenud, mis on tingitud

tugevast palgakasvust ja vähenevast

tootlikkusest (vt joonis 1.3). Palgakasv on tingitud

piiratud tööjõupakkumisest seoses tööealise

elanikkonna vähenemisega. Tööjõu nominaalse

ühikukulu kasv peaks aastatel 2017–2018

aeglustuma tänu tootlikkuse suurenemisele, kuna

väliskaubandus elavneb. Lisaks peaksid hakkama

vilja kandma tööjõupakkumise suurendamise

meetmed ning rändesaldo on muutunud

positiivseks. Samas on kiire palgakasv ja aeglane

tootlikkuse kasv probleemid, mille mõju

konkurentsivõimele tuleb veel mõnda aega

põhjalikult jälgida (vt põhjalik käsitlus punktis

3.4).

Joonis 1.4. Välispositsiooni jaotus (jooksevkonto ja

kapitalikonto)

Allikas: Euroopa Komisjon: Eurostat

Jooksevkonto

Eesti jooksevkonto peaks olema jätkuvalt

ülejäägis, kuigi see väheneb. Ülejääk 2,1 %

SKPst 2015. aastal (vt joonis 1.4) vähenes 0,6 %-le

2016. aastal ja peaks veelgi vähenema: 0,3 %-le

2017. aastal ja 0,0 %-le 2018. aastal. Ülejääk

tuleneb peamiselt kaubandusbilansist, eelkõige

teenuste ekspordist. Koos impordi prognoositava

elavnemisega, mis on seotud investeeringute kasvu

taastumisega, peaks kaubandusbilansi ülejääk

järgmistel aastatel mõnevõrra vähenema.

-10

-8

-6

-4

-2

0

2

4

6

8

10 11 12 13 14 15 16* 17* 18*

aasta

ne m

uutu

s (%

)

Inflatsioon (SKP deflaatori kasv)Reaalpalk töötaja kohtaTootllikkuse panus (miinusmärgiga)Nominaalne tööjõu ühikukuluNominaalne tööjõu ühikukulu euroalas

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

07 08 09 10 11 12 13 14 15

% S

KP

st

Kapitalikonto (KK)

Kaubandusbilanss - teenused

Kaubandusbilanss - kaubad

Kaubandusbilanss

Jooksevkonto (JK)

Netolaenuandmine/-võtmine (JK+KK)


8

Joonis 1.5. Ekspordi turuosa jaotus – Eesti


Eesti ekspordi turuosa on vähenenud (vt joonis

1.5). Eesti ekspordi turuosa suurenes kohe pärast

finantskriisi lõppu, millega kaasnes tootlikkuse

kasv ja palkade vähenemine, kuid 2015. aastal

vähenes turuosa nii väärtuse (–7,9 %) kui ka mahu

(–3,3 %) seisukohast. Eesti eksporti naaberriiki

Venemaale mõjutas tugevasti rubla nõrgenemine,

samas kui Eesti põlevkivisektor kannatas madalate

naftahindade tõttu. Samuti vähenes teenuste

eksport, kuna transiitkaubandus Venemaaga

vähenes veelgi. 2016. aastal ekspordi kasv jätkus,

kuna negatiivsete välisvapustuste mõju vaibus.

Pikas perspektiivis võib ekspordiväljavaateid

kahjustada palga ja tootlikkuse suundumuste

jätkuv erinevus, mis mõjutab Eesti

konkurentsivõimet. Konkurentsivõimet

käsitletakse põhjalikumalt punktis 3.4.

Joonis 1.6. Rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon

(% SKPst)


Üldine välispositsioon

Eesti negatiivne rahvusvaheline

netoinvesteerimispositsioon jätkab paranemist

(vt joonis 1.6). Rahvusvaheline

netoinvesteerimispositsioon oli 2015. aastal –

40,9 % SKPst, mis jätkuvalt ületab

makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse

tulemustabeli kohast künnist (–35 % SKPst), kuid

on vähenemas (vt joonis 1.7). See peaks paranema

ka järgmistel aastatel, pidades eelkõige silmas

prognoositud jooksevkonto ülejääki ja sellega

seotud positiivset netolaenuandmist muu maailma

suhtes. Suurem osa rahvusvahelisest

netoinvesteerimispositsioonist kajastab

välismaiseid otseinvesteeringuid (stabiilne

komponent) ja Eestil on turukõlblike

võlakohustuste seisukohast vähe netovarasid. See

aitab oluliselt vähendada negatiivse rahvusvahelise

netoinvesteerimispositsiooniga seotud turu- ja

volatiilsusriske. Viimastel aastatel on välismaiste

otseinvesteeringute sissevool Eestisse vähenenud:

2015. aastal moodustas see üksnes neljandiku

2014. aasta sissevoolust, kuid taastus 2016. aastal

osaliselt. Seda küsimust käsitletakse põhjalikumalt

punktis 3.4.

Finantssektor

Pangandussektor on tugev ja seda toetab

tugevdatud usaldatavusraamistik. Kasumlikkus

on jätkuvalt tugev ja viivislaenude osakaal

-10

-5

0

5

10

15

20

10 11 12 13 14 15

aasta

ne m

uutu

s(%

)

Panus ekspordi turuosasse: kaubadPanus ekspordi turuosasse: teenusedEkspordi turuosa aastane kasv

-150

-100

-50

0

50

10' 11' 12' 13 14 15% S

KP

st

Netoportfelliinvesteeringud, omakapital jainvesteerimisfondide aktsiad/osakudNetoportfelliinvesteeringud, võlaväärtpaberid

Muud investeeringud (neto)

Netootseinvesteeringud

Netofinantstuletisinstrumendid

Rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon

Turukõlblik võlg (portfellivõlainstrumendid, muudinvesteeringud ja reservvara (neto))


9

piiratud. Laenuandmine ettevõtlussektorile

suurenes tänu investeeringute elavnemisele 2016.

aastal märkimisväärselt.

Eluasemeturg

Elusasemehindade kasv 2016. aastal aeglustus,

kuna pakkumine on nõudlusele järele jõudnud.

Pärast majandus- ja finantskriisi puhkemist

vähenesid eluasemehinnad poole võrra, kuid pärast

seda on eluasemeturg Eestis tugevasti taastunud.

Ajavahemikul 2010–2014 tõusid eluasemehinnad

taas keskmiselt 10 % aastas. Pärast pakkumise

järsku suurenemist eluasemehindade kasv 2015. ja

2016. aastal siiski aeglustus.

Joonis 1.7. Netolaenuandmine/-võtmine sektorite lõikes

(% SKPst)

(1) KTKTI: kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta

institutsioonid.


Riigi rahandus

Prognooside kohaselt oli 2016. aasta eelarve

ülejäägis, kuna maksutulu laekus hoolimata

aeglustunud majanduskasvust hästi. SKP kasvu

komponendid on valitsemissektori tulude

seisukohast olnud väga soodsad, pidades silmas, et

kiire palgakasv on suurendanud tööjõu- ja

tarbimismaksudest saadavat tulu. Ka avaliku

sektori investeerimiskulud olid 2016. aastal

kavandatust väiksemad, mis oli tingitud ELi

rahastatavate projektide rakendamise

edasilükkumisest. Hoolimata prognoositavast heast

tulude laekumisest peaks valitsemissektori eelarve

jääma 2017. aastal kulusurve tõttu puudujääki

ligikaudu 0,5 % SKPst. Kulusurve on tingitud

mitmest tegurist: kohalike omavalitsuste valimised

2017. aastal (millega tavaliselt kaasnevad

täiendavad riigisiseselt rahastatavad

investeeringud), teatavad sotsiaalkulumeetmed ja

ELi nõukogu eesistumisega 2017. aasta teisel

poolel kaasnevad kulud. Komisjoni talveprognoosi

kohaselt peaks eelarvepositsioon 2018. aastal pisut

paranema ja olema puudujäägis 0,2 % SKPst, kuna

riigi poolt pensionifondidesse tehtavate siirete

ajutine suurenemine lõppeb ja see vähendab

kulukohustusi. See prognoos ei hõlma siiski uue

valitsuse teatavaks tehtud investeerimiskava, kuna

konkreetsete investeerimisprojektide ja nende

ajakava kohta ei olnud veel piisavalt teavet.

Investeerimiskava maksumus on tõenäoliselt

ligikaudu 0,5 % SKPst 2018. aastal ja see

suurendaks eelarvepuudujääki. Sellega seoses on

valitsus teatanud, et langetab vastavalt keskpika

perioodi eelarve-eesmärke.

-10

-8

-6

-4

-2

0

2

4

6

8

10

12

08 09 10 11 12 13 14 15

% S

KP

st

KodumajapidamisedValitsemissektorFinantssektori ettevõttedFinantssektorivälised ettevõttedMajandus kokku


10

Tabel 1.1. Peamised majandus-, finants- ja sotsiaalnäitajad – Eesti

(1) Portfellivõlainstrumentide, muude investeeringute ja reservvarade summa.

(2,3) Kohalikud pangagrupid ja eraldiseisvad pangad.

(4) Kohalikud pangagrupid ja eraldiseisvad pangad, väliskontrolli (EL ja ELi-väline) all olevad tütarettevõtjad ja filiaalid.

(*) Osutab BPM5-le ja/või ESA95-le.

Allikas: Euroopa Komisjon, Euroopa Keskpank

2004-2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Reaalne SKP (aastane muutus) 5,7 -14,7 2,3 7,6 4,3 1,4 2,8 1,4 1,1 2,2 2,6

Eratarbimiskulutused (aastane muutus) 6,8 -15,3 -1,6 3,7 4,3 3,8 3,3 4,7 4,0 3,4 2,8

Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused (aastane muutus) 4,5 -3,2 -0,4 1,3 3,2 1,9 2,7 3,4 1,5 1,9 1,6

Kapitali kogumahutus põhivarasse (aastane muutus) 8,2 -36,7 -2,7 34,4 12,7 -2,8 -8,1 -3,3 -2,2 4,4 4,7

Kaupade ja teenuste eksport (aastane muutus) 12,1 -20,3 24,0 24,2 4,8 2,3 3,1 -0,6 3,7 3,1 3,4

Kaupade ja teenuste import (aastane muutus) 12,1 -30,6 21,2 27,2 9,7 3,2 2,2 -1,4 5,4 4,3 4,1

SKP lõhe 8,1 -9,0 -6,6 -0,7 1,9 1,4 2,1 1,2 0,1 -0,1 0,1

Potentsiaalne kasv (aastane muutus) 4,9 -0,9 -0,4 1,3 1,6 1,9 2,1 2,4 2,2 2,4 2,4

Panus SKP reaalkasvu:

Sisenõudlus (aastane muutus) 7,1 -20,3 -1,5 9,5 6,1 1,5 0,0 2,3 1,9 3,2 2,9

Varud (aastane muutus) -0,4 -1,4 2,0 -1,3 1,8 0,0 2,5 -1,6 0,2 -0,3 0,1

Netoeksport (aastane muutus) -1,0 8,1 2,8 -0,6 -3,7 -0,8 0,8 0,6 -1,1 -0,7 -0,4

Panus potentsiaalsesse SKP kasvu:

Tööhõive kokku (tundides) (aastane muutus) -0,1 -2,0 -1,2 -0,3 -0,4 0,0 0,5 0,9 0,8 0,8 0,6

Kapitali akumulatsioon (aastane muutus) 3,3 0,7 0,6 1,5 1,7 1,5 1,1 0,9 0,8 0,8 0,9

Koguteguritootlikkus (aastane muutus) 1,8 0,4 0,2 0,1 0,3 0,4 0,5 0,6 0,6 0,8 0,9

Jooksevkonto saldo (% SKPst), maksebilanss -11,9 2,5 1,8 1,3 -1,9 -0,4 0,9 2,2 . . .

Kaubandusbilanss (% SKPst), maksebilanss -7,2 5,0 6,4 5,7 1,5 1,9 3,5 4,1 . . .

Kaupade ja teenuste kaubandustingimused (aastane muutus) 1,4 0,4 -1,9 0,4 -0,5 1,4 1,1 0,3 1,3 0,2 0,1

Kapitalikonto saldo (% SKPst) 1,2 3,4 3,5 4,1 3,4 2,6 1,1 2,1 . . .

Rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon (% SKPst) -78,2 -80,1 -71,2 -54,8 -51,1 -50,1 -46,7 -40,9 . . .

Turukõlblik netovälisvõlg (% SKPst) -21.9* -33.0* -19.6* -3.9* -1.3* 0,2 4,2 7,3 . . .

Turukõlblik brutovälisvõlg (% SKPst) 81,4 104,5 90,4 81,4 82,0 75,5 77,8 77,3 . . .

Eksporditulemused võrreldes arenenud riikidega (protsentuaalne muutus 5

aasta jooksul) 56,5 26,1 18,3 35,7 19,6 20,3 30,3 10,83 . . .

Ekspordi turuosa, kaubad ja teenused (aastane muutus) 6,6 -7,9 2,8 15,2 -2,3 3,7 1,0 -7,9 . . .

Välismaiste otseinvesteeringute netovoog (% SKPst) -5,7 -2,4 -6,9 -10,6 -2,2 -1,0 -2,9 0,9 . . .

Kodumajapidamiste säästu määr (netosääst % kasutatavast tulust) -6,8 7,2 4,2 4,8 4,1 1,2 4,8 4,3 . . .

Erasektori krediidivoog, konsolideeritud (% SKPst) 19,3 -6,0 -7,6 -1,0 6,8 4,1 4,6 3,3 . . .

Erasektori võlakoormus, konsolideeritud (% SKPst) 111,1 153,2 140,4 120,4 117,8 115,9 116,7 116,6 . . .

millest kodumajapidamiste võlakoormus, konsolideeritud (% SKPst) 39,0 57,0 53,4 45,6 41,9 40,2 39,7 40,7 . . .

millest finantssektoriväliste ettevõtete võlakoormus, konsolideeritud (%

SKPst) 72,2 96,2 87,0 74,8 75,9 75,7 77,0 75,9 . . .

Ettevõtete netolaenuandmine (+) või -laenuvõtmine (-) (% SKPst) -6,8 3,3 3,2 2,1 0,2 2,6 -0,8 3,4 1,0 1,5 1,3

Ettevõtete tegevuse koguülejääk (% SKPst) 31,9 25,1 29,8 32,9 32,6 32,5 31,5 28,2 26,3 26,1 26,3

Kodumajapidamiste netolaenuandmine (+) või -laenuvõtmine (-) (%

SKPst) -5,3 4,7 2,0 2,1 1,6 -0,5 1,0 -1,0 0,3 0,6 0,6

Deflateeritud eluasemehindade indeks (aastane muutus) 12,2 -37,1 2,1 2,6 3,2 7,7 13,1 6,8 . . .

Investeeringud eluasemeehitusse (% SKPst) 5,2 3,1 2,7 2,7 2,9 3,4 3,9 4,4 . . .

SKP deflaator (aastane muutus) 7,8 0,4 1,7 5,3 3,2 3,9 1,7 1,0 2,4 3,1 3,0

Tarbijahindade harmoneeritud indeks (THHI) (aastane muutus) 5,8 0,2 2,7 5,1 4,2 3,2 0,5 0,1 0,8 2,8 2,8

Nominaalne töötasu töötaja kohta (aastane muutus) 14,7 -2,9 2,7 0,8 6,6 4,6 4,2 5,7 6,2 5,1 5,0

Tööjõu tootlikkus (reaalnäitajates, töötaja kohta, aastane muutus) 4,2 -5,0 7,6 1,0 2,6 0,2 2,0 -1,4 . . .

Tööjõu ühikukulu (kogumajandus, aastane muutus) 10,2 2,2 -4,6 -0,2 3,8 4,5 2,2 7,2 5,9 3,0 2,5

Tööjõu ühikukulu reaalnäitajates (aastane muutus) 2,3 1,8 -6,2 -5,2 0,6 0,6 0,4 6,1 3,4 -0,1 -0,5

Reaalne efektiivne vahetuskurss (tööjõu ühikukulu, aastane muutus) 7,8 1,1 -6,0 -2,0 -1,0 4,3 2,1 5,0 5,2 2,0 0,6

Reaalne efektiivne vahetuskurss (THHI, aastane muutus) 2,9 2,0 -3,7 1,0 -0,8 2,9 2,6 0,8 1,6 -2,0 .

Maksukiil keskmist palka teeniva isiku kohta (%) 19,4 18,6 19,4 19,6 19,9 19,5 19,6 18,4 . . .

Maksukiil 50% keskmisest palgast teeniva isiku kohta (%) 15.0* 14.8 15.5 15.9 16.6 16.4 16.7 15.6 . . .

Finantssektori kohustused kokku, konsolideerimata (aastane muutus) 25,4 -6,8 -2,6 -1,5 6,2 10,2 9,0 5,7 . . .

Esimese taseme omavahendite suhtarv (%) (2) . 20.9 20.0 16.8 18.7 17.9 19.3 20.4 . . .

Omakapitali tulusus (%) (3) . -0.5 7.5 -4.0 6.5 15.3 13.1 13.1 . . .

Ebatõenäoliselt laekuvad ja mittetöötavad laenud (bruto) (% kõigi

võlainstrumentide ning kõigi laenude ja ettemaksete kogusummast) (4). 8.9 9.3 4.5 3.0 1.9 2.6 1.9 . . .

Töötuse määr 6,8 13,5 16,7 12,3 10,0 8,6 7,4 6,2 6,9 7,9 8,7

Pikaajalise töötuse määr (% majanduslikult aktiivsest rahvastikust) 3,3 3,7 7,6 7,1 5,5 3,8 3,3 2,4 . . .

Noorte töötuse määr (% majanduslikult aktiivsest rahvastikust samas

vanuserühmas) 14,6 27,4 32,9 22,4 20,9 18,7 15,0 13,1 . . .

Tööjõus osalemise määr (15–64aastased) 72,3 74,0 73,9 74,7 74,8 75,1 75,2 76,7 . . .

Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus inimesed (% kogurahvastikust) 23,6 23,4 21,7 23,1 23,4 23,5 26,0 24,2 . . .

Väga madala tööhõivega leibkondades elavate inimeste arv (% alla

60aastasest kogurahvastikust) 7,6 5,6 9,0 10,0 9,1 8,4 7,6 6,6 . . .

Valitsemissektori eelarvepositsioon (% SKPst) 1,3 -2,2 0,2 1,2 -0,3 -0,2 0,7 0,1 0,1 -0,5 -0,2

Maksude suhe SKPsse (%) 31,0 35,1 33,5 31,7 31,9 31,9 32,8 34,1 34,8 34,9 34,9

Struktuurne eelarvepositsioon (% SKPst) . . 0,1 0,0 -0,1 -0,6 -0,1 -0,1 0,2 -0,4 -0,2

Valitsemissektori brutovõlg (% SKPst) 4,4 7,0 6,6 5,9 9,7 10,2 10,7 10,1 9,9 10,1 10,0

prognoos


11

12

Eestile 2016. aastal esitatud soovituste

rakendamisel tehtud edusamme tuleb käsitleda

osana protsessist, mis sai alguse Euroopa

poolaasta kehtestamisega 2011. aastal.

Eesti on teinud mõningaid edusamme

tööjõupakkumise stabiliseerimisel. Alates 2012.

aastast on riik suurendanud tööstiimuleid, mille

tulemusel on tööjõus osalemine märkimisväärselt

suurenenud. Kohalike omavalitsuste reformi

raames, mille kohta esitati riigipõhised soovitused

juba 2012. aastal, on kehtestatud sotsiaalteenuste

miinimumnõuded. Need peaksid tagama

kvaliteetsemad teenused kohalikul tasandil ja

aktiivse tööturupoliitika tõhusama rakendamise.

Samal ajal jätkub omavalitsuste ühinemine, mis

peaks aitama saavutada mastaabisäästu ja tõhususe

kasvu. Edusammud on tagasihoidlikumad soolise

palgalõhe vähendamisel, mille kohta esitati

riigipõhised soovitused 2015. aastal. Mõningaid

edusamme on tehtud lastehoiukohtade ja -asutuste

kättesaadavuse suurendamisel. Haridus- ja

koolitussüsteemide sobivuse osas (sellele

probleemile juhiti tähelepanu juba 2011. aastal) on

tehtud mõningaid edusamme kutsehariduse ja -

koolituse valdkonnas. Tööealise elanikkonna

vähenemine on alles alanud ja sellega võib

aastateks kaasneda pingeline olukord tööturul.

Eesti on teinud mõningaid edusamme teadus- ja

arendustegevuse investeeringute valdkonnas.

Eesti on võtnud vastu oma teadus- ja

arendustegevus- ning innovatsioonistrateegia ja

ettevõtluse kasvustrateegia, mis üheskoos

moodustavad ettevõtete ja teadusasutuste vahelise

koostöö ning aruka spetsialiseerumise raamistiku,

ja hakanud neid rakendama. Sellest hoolimata on

Eesti teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteem

habras ja seisab silmitsi püsivate probleemidega:

teadus- ja arendustegevusse tehtavate

erainvesteeringute nappus, ettevõtete ja

teadusasutuste ebapiisav koostöö, ettevõtluse

vaimus toimuva avastamisprotsessi puudumine,

avaliku sektori teadus- ja arendustegevuskulutuste

ebatõhusus ning oskuste nappus.

Eesti on teinud mõningaid edusamme

energiatõhususe valdkonnas. Aastatel 2012–

2014 tehti märkimisväärseid edusamme oluliste

seadusandlike algatuste elluviimisel, mille eesmärk

on vähendada energiamahukust, peamiselt era- ja

üldkasutatavate hoonete puhul. Samas jäid

edusammud tagasihoidlikuks transpordi

energiamahukuse vähendamisel, pidades silmas, et

Eestis ostetud uued sõidukid on ELis jätkuvalt

kõige vähem keskkonnasõbralikud. Hoolimata

edusammudest jääb Eesti tõenäoliselt jätkuvalt ELi

kõige rohkem CO2-heidet tekitavaks majanduseks,

kelle energiakasutus on üks kõige CO2-

mahukamatest.

Üldiselt on Eesti teinud mõningaid edusamme

2016. aasta riigipõhiste soovituste järgimisel.

Riigipõhise soovituse nr 1 puhul on tehtud

mõningaid edusamme kohalike omavalitsuste

reformi vastuvõtmisel ja rakendamisel ning

kvaliteetsete sotsiaalteenuste osutamise ja

kättesaadavuse tagamisel kohalikul tasandil.

Konkreetsed näited edusammudest: i)

haldusreformi seaduse vastuvõtmine 2016. aasta

juulis; ii) kohalike omavalitsuste vabatahtliku

ühinemise etapi edukas lõpuleviimine 2016. aasta

detsembris; iii) sotsiaalhoolekande seaduse jätkuv

rakendamine. Vähest edu on saavutatud soolise

palgalõhe vähendamisel.

Riigipõhise soovituse nr 2 puhul on tehtud

mõningaid edusamme teadus- ja arendustegevusse

tehtavate erainvesteeringute edendamisel ning

ettevõtete ja teadusasutuste vahelise koostöö

tugevdamisel. Eelkõige on loodud stiimuleid

riiklikele teadusasutustele ettevõtetega

teadustööalaste lepingute sõlmimiseks.

2. EDUSAMMUD RIIGIPÕHISTE SOOVITUSTE JÄRGIMISEL

2. Edusammud riigipõhiste soovituste järgimisel

13

Tabel 2.1. 2016. aasta riigipõhiste soovituste hindamise kokkuvõte

Eesti Üldine hinnang 2016. aasta riigipõhiste

soovituste järgimisel tehtud

edusammude kohta: mõningased

eduammud

Riigipõhine soovitus nr 1: Tagada kvaliteetsete

avalike teenuste, eelkõige sotsiaalteenuste

osutamine ja kättesaadavus kohalikul tasandil,

võttes muu hulgas vastu ja viies ellu kavandatud

kohaliku omavalitsuse reformi. Võtta vastu ja

rakendada meetmed soolise palgalõhe

vähendamiseks, sealhulgas heaolu arengukavas

ettenähtud meetmed

Mõningased edusammud

Mõningased edusammud kvaliteetsete

sotsiaalteenuste osutamise ja

kättesaadavuse tagamisel kohalikul

tasandil

Mõningased edusammud kohalike

omavalitsuste reformi vastuvõtmisel ja

rakendamisel

Piiratud edusammud soolise palgalõhe

vähendamisel

Riigipõhine soovitus nr 2: Edendada

erainvesteeringuid teadus- ja arendustegevusse

ning innovatsiooni, tugevdades muu hulgas

teadusasutuste ja ettevõtete koostööd

Mõningased edusammud

Mõningased edusammud teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni

tehtavate erainvesteeringute edendamisel

Mõningased edusammud teadusasutuste

ja ettevõtete koostöö tugevdamisel



14

)

Tekstikast 2.1. ELi eelarve panus Eesti struktuurireformidesse

Eesti saab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest olulisel hulgal rahalisi vahendeid (kuni 4,5 miljardit eurot 2020. aastani). See on 2,8 % SKPst (ajavahemikul 2014–2017) ja 47 % prognoositavatest riiklikest investeeringutest

1. 31. detsembri 2016. aasta seisuga on konkreetsetele projektidele eraldatud juba

hinnanguliselt 1,8 miljardit eurot, mis on ligikaudu 40 % Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest eraldatavast kogusummast. Võrreldes aastatega 2007–2013 peaks rahastamisvahendi kasutamine suurenema 43 %. Lisaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele saadakse rahastamist ka Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist, programmist „Horisont 2020“, Euroopa ühendamise rahastust ja muudest otse hallatavatest ELi fondidest. 2016. aasta lõpuks oli Eesti sõlminud Euroopa ühendamise rahastustu projektide puhul lepinguid kogusummas 204 miljonit eurot. Euroopa Investeerimispanga grupp on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi raames heaks kiitnud rahastamist kogusummas 95 miljonit eurot, mis peaks käivitama investeeringuid kogumahus peaaegu 628 miljonit eurot (2016. aasta lõpu seisuga). Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on aastatel 2015–2016 aidanud kaasa mitmetele struktuurireformidele eeltingimuste2 ja sihipäraste investeeringute kaudu. See hõlmab näiteks tervishoiutaristu investeerimisvajaduste kaardistamist, mis on aidanud taaselavdada investeeringuid ja edendada tervishoiusüsteemi kulutõhusust ja kättesaadavust; transpordiinvesteeringute kavade väljatöötamist, mis on hõlbustanud rakendusvalmite maantee- ja raudteeprojektide koostamist; ja OECD riigivalitsemise raporti tegevuskava läbivaatamist ja rakendamist, mis aitab kaasa käimasolevale riigihaldusreformile (vt punkt 3.6). Need reformid on loonud aluse riiklike investeerimisprojektide üldiseks paremaks rakendamiseks. Siia alla kuuluvad nii riigi vahenditest rahastatavad projektid kui ka eespool nimetatud muudest ELi vahenditest rahastatavad projektid. Eesti on teada andnud, et ta on täitnud kõik eeltingimused, välja arvatud riiklik kliimamuutustega kohanemise strateegia (see on kavandatud vastu võtta 2017. aasta kevadel). Haldusreformi toetuseks saab sihipärast rahastamist Euroopa Sotsiaalfondist, nõu struktuurireformi tugiteenistuselt ja kaudselt ka tehnilist abi. Aastate 2014–2020 kavade koostamisel on arvesse võetud asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi struktuurireformide kohta, nt teadusuuringute ja innovatsioonisüsteemide seadmine prioriteediks ja neile spetsialiseerumine ning ettevõtete ja teadusasutuste koostöö edendamine (kavas on seatud eesmärgiks suurendada 2023. aastaks erasektori teadus- ja arendustegevuskulusid kuni 2 %ni SKPst). Samuti parandatakse kohaliku tasandi avalike teenuste kvaliteeti, sealhulgas omavalitsuste reformi kaudu. Tänu töövõimereformile peaks 2020. aastaks tööturule tulema ligikaudu 15 000 praegu töötut või mitteaktiivset vähenenud töövõimega inimest (vt punkt 3.2.1 ja tekstikast 3.6.1). Lisaks viimastes riigipõhistes soovitustes esile toodud probleemidele käsitletakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames üldiseid majanduskasvu ja konkurentsivõimet pärssivaid struktuurseid tõkkeid. Need hõlmavad kogu elanikkonnale kiire internetiühenduse kättesaadavuse tagamist, investeeringuid säästvasse transporti, eesmärgiga kahekordistada rongireisijate arv aastas (4,2 miljonilt 2013. aastal 8,4 miljonile 2023. aastal), ühistranspordi kasutajate osakaalu suurendamist 2023. aastaks 50 %ni (2015. aastal 42,8 %) ning abi haridus- ja koolitussüsteemide tööturuvajadustega paremini kooskõlla viimisel ja üldharidussüsteemi reformi elluviimisel. https://cohesiondata.ec.europa.eu/countries/EE

1 Riiklikud investeeringud on määratletud kui kapitali kogumahutus + investeeringutoetused + riiklikud kulutused põllumajandusele ja

kalandusele. 2 Programmide vastuvõtmisel peavad liikmesriigid täitma mitmeid eeltingimusi. Liikmesriikide puhul, kes ei täitnud kõiki eeltingimusi 2016.

aasta lõpuks, võib komisjon teha ettepaneku kõigi või osa vahemaksete ajutiseks peatamiseks. Eeltingimuste täitmise analüüs viiakse lõpule

2017. aasta jooksul.


15

16

3.1.1. EELARVERAAMISTIK

Eesti rahanduse olukord on hea – riigivõlg on

väga väike ja valitsemissektori

eelarvepositsioon on ülejäägis.

Eelarveraamistikku on tugevdatud riigieelarve

seadusega, mis jõustus 23. märtsil 2014 ja millega

asutati eelarvenõukogu ja muudeti pikaajaline

konservatiivse eelarve koostamise kohustus

seaduse osaks.

Eesti eelarveraamistik põhineb struktuurselt

tasakaalus eelarve reeglil, kuid samas ei

kasutata siduvaid mitmeaastaseid kulude kasvu

eesmärke ega kulureegleid, mis võib piirata

eelarveraamistiku vastutsüklilisust. Eesti

keskpika perioodi eelarveplaneerimise nurgakiviks

on struktuurilisest seisukohast tasakaalus eelarve

nõue. Seevastu kasutatakse vähe kulureegleid ja

siduvaid kulude kasvu eesmärke. Tsüklilise

eelarvepositsiooni täpne kindlaksmääramine väga

avatud väikses majanduses nagu Eesti on siiski

keeruline, mis tekitab ebakindlust ja piirab

eelarveraamistiku vastutsüklilisust.

Sõltumatu eelarvenõukogu on täielikult toimiv,

kuid praktilised kogemused on toonud

praeguses tegevuskorras esile teatavad

protseduurilised puudused. Eelarvenõukogu

volituste hulka kuulub Eesti eelarvepoliitika

aluseks olevate majandusprognooside hindamine ja

riiklike eelarve-eeskirjade täitmise jälgimine.

Eelarvenõukogu tõi 2016. aasta septembri

arvamuses esile protseduurilise probleemi

prognooside hindamisel: praegune tegevuskord ei

taga, et eelarvenõukogu arvamus jõuaks valitsuseni

enne järgmise aasta eelarveprojekti heakskiitmist.

Riigieelarve koostamise tavapärase ajakava

edasilükkumise tõttu oli see nii 2017. aasta

eelarveprojekti puhul.

3.1.2. MAKSUSTAMISRAAMISTIK

Prognooside kohaselt on Eesti maksutulu 2016.

aastal 34,0 % SKPst (2015. aastal 33,7 %

SKPst), mis on oluliselt alla EL 28 keskmist

(40 %). Maksusüsteem on suhteliselt

majanduskasvu soodustav, kusjuures kaudsete

maksude tase on üle EL 28 keskmise ja

tööjõumaksude tase alla keskmise. Äriühingu

tulumaksu süsteem soodustab investeeringuid,

kuna äriühingud võivad maksukohustused kuni

kasumi väljamaksmiseni edasi lükata. Uus valitsus

kavatseb lisaks tulumaksu tavamäärale 20 %

kehtestada vähendatud maksumäära 14 %

äriühingutele, kes kasumit korrapäraselt välja

maksavad.

Joonis 3.1.1. Omandimaksudest saadav tulu protsendina

SKPst (2014)

(1) Andmed ei hõlma kaudse üüri pealt makstavat üksikisiku

tulumaksu.

(2) Maltal ei kohaldata korduvat kinnisvaramaksu.

Allikas: Euroopa Komisjon (2016a)

Eesti maksusüsteem on konkurentsivõime

indeksis (Tax Foundation, 2016) tavaliselt

kõrgel kohal ja maksuhaldustõhususe näitajad

on head. 2014. aastal kulus keskmise suurusega

äriühingul maksukohustuste täitmiseks 81 tundi,

mis on EL 28 paremuselt teine näitaja

(Maailmapank, 2016). Maksuasutuste halduskulud

olid 2013. aastal 0,4 % kogutud maksudest, mis on

taas EL 28 paremuselt teine näitaja. Viimastel

aastatel on Eesti võtnud maksukuulekuse

suurendamiseks mitmeid meetmeid, nt on loodud

töötamise register ja kehtestatud täiendavad

käibemaksu aruandluskohustused. Neid kirjeldati

põhjalikumalt 2016. aasta riigiaruandes.

Käibemaksu alalaekumine moodustas 2014. aastal

käibemaksukohustuste kogusummast 10 %, mis on

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

4,5

5,0

FR

UK

BE

EL

DK

EU

-28

ES IT IE PT

PL

NL FI

CY

LU

HU

SE

LV

MT

DE

RO SI

SK

AT

LT

BG

CZ

HR

EE

Perioodilised kinnisvaramaksud Muud omandimaksud

3. REFORMIPRIORITEEDID

3.1. RIIGI RAHANDUS JA MAKSUSTAMINE

3.1. Riigi rahandus ja maksustamine

17

üle kolmandiku väiksem eelmise aasta vastavast

näitajast ja alla EL 27 keskmise (14 %) (Euroopa

Komisjon, 2016b).

Eesti jätkab tööjõult muudele allikatele

maksukoormuse nihutamise poliitikat ja

valitsus võtab meetmeid madala sissetulekuga

töötajate maksukiilu vähendamiseks, et

parandada tööstiimuleid. 2015. aastal alandati

tulumaksumäära 1 protsendipunkti võrra 20 %-le,

töötuskindlustusmaksete määra vähendati 3 %-lt

2,4 %-le ja maksuvaba tulu suurendati. Samas

tunnistati kehtetuks eelmise valitsuse poolt ette

nähtud sotsiaalmaksu kärpimine 1 protsendipunkti

võrra aastaks 2018 ja sotsiaalmaksumääraks jääb

33 %. Proportsionaalse tulumaksusüsteemi ja

suhteliselt väikse maksuvaba tulu tõttu on madala

sissetulekuga inimeste maksukiil Eestis üle ELi

keskmise, samas kui suure sissetulekuga inimeste

maksukiil on alla ELi keskmise (vt joonis 3.3.3).

Madala sissetulekuga inimeste maksukiilu

edasiseks vähendamiseks kavatseb valitsus

suurendada maksuvaba tulu 170 eurolt kuus

2016. aastal 500 eurole kuus 2018. aastal. Üle

keskmise sissetulekuga inimeste puhul kohaldatav

maksuvaba tulu väheneb järk-järgult ja jõuab nulli

juhul, kui isiku palk on üle 2 100 euro kuus. See

muudab Eesti tulumaksusüsteemi

progressiivsemaks. Ühe palgasaajaga lastetute

perede puhul, kelle sissetulek on 50 % keskmisest,

peaks see vähendama maksukiilu ligikaudu 30 %-

le (2015. aastal oli see 37 %). Valitsus kavatseb

kaotada 2016. aastal madala sissetulekuga inimeste

jaoks kehtestatud maksutagastuskorra, kuna

maksuvaba tulu suurendamine muudab selle

üleliigseks.

Joonis 3.1.2. Maksukiilud ühe palgasaajaga perede puhul,

erinevad sissetuleku tasemed (2015)

Allikas: Euroopa Komisjon OECD maksusoodustuste mudelite

põhjal

Eesti ei kasuta piisavalt majanduskasvu kõige

vähem pärssivaid maksukategooriaid, nagu

korduv omandimaks ja transpordimaksud.

Omandimaksudest saadav kogutulu oli 2014. aastal

0,4 % SKPst. See oli ELis eelviimasel kohal ja EL

28 keskmisest (2,5 %) märkimisväärselt madalam.

Keskkonnamaksud olid 2014. aastal üle EL 28

keskmise. Suurem osa keskkonnamaksudest saadi

energiamaksudest. Transpordimaksud olid

seevastu EL 28 madalamate hulgas, moodustades

kogu maksutulust 0,17 %. Eesti ei kohalda

sõidukite maksustamist, välja arvatud

raskeveokimaks. Siiski on olemas konkreetsed

plaanid raskeveokite ajapõhise teemaksu

kehtestamiseks ja käimas on arutelud CO2-heite

põhise sõidukite registreerimismaksu võimaliku

kehtestamise üle (vt punkt 3).

0

10

20

30

40

50

60

70

0,5 0,67 1 1,25 1,67

Eesti ELi miinimum

ELi maksimum EL28

%

18

3.2.1. PANGANDUSSEKTOR

Laenumahu kasv on Eestis tugev, mistõttu võib

tulevikus tekkida rahastamispuudujääk.

Erasektori keskmine laenumahu kasv jõudis 2016.

aasta novembris 10,1 %ni. Lisaks

kodumajapidamistele ja finantssektorivälistele

ettevõtetele laenuandmise märkimisväärsele

suurenemisele oli laenumahu suurenemine tingitud

finantsvahendajatele (eelkõige

autoliisinguettevõtted) laenuandmise kasvust.

Autoliisingute kasvule aitasid kaasa

kodumajapidamiste sissetulekute suurenemine,

uute autode nõudlus seoses suhteliselt vana

autopargiga ja madalad intressimäärad (Eesti Pank,

2016). Samal ajal suurenesid erasektori hoiused

aastapõhiselt 9,3 %. Finantssektoril ei ole tekkinud

rahastamisraskusi, kuid praeguse suundumuse

jätkumisel võivad kohalikud hoiused osutuda

laenumahu jätkuva kasvu katmiseks ebapiisavaks.

Seni on puudujääki aidanud katta välismaistelt

emapankadelt saadud laenud.

Rahandusliku usaldusväärsuse näitajad

osutavad, et pangandussektor on stabiilne.

Pangad on hästi kapitaliseeritud, pidades silmas, et

keskmine esimese taseme omavahendite suhtarv

oli 2016. aasta keskel 34,3 %, mis on ELi kõrgeim

näitaja (vt tabel 3.2.1). Pankade varade kvaliteet on

jätkuvalt hea. Keskmine viivislaenude suhtarv

vähenes 2,6 %-lt 2014. aastal 1,8 %-le 2016.

aastal. Laenukahjumi eraldised katsid

tagasimaksmata viivislaenudest 58 %, mis on üle

euroala keskmise (49 %). Mitteresidentide

hoiused, mis moodustavad ligikaudu 11 %

pangandussüsteemi hoiuste kogumahust, vähenesid

pisut, vähendades seega pangandussektori avatust

volatiilsusriskile. Pangandussektor on 2011. aastast

saadik olnud väga kasumlik. 2015. aastal olid nii

omakapitali investeeringute tulusus (6,8 %) kui ka

varade tootlus (1,1 %) tugevalt üle euroala

keskmise (vastavalt 4,4 % ja 0,3 %).

Spetsiifilised välisriskid tulenevad Põhjamaade

finantsgruppide domineerivast positsioonist

Eestis. Võimalik stressiolukord Rootsi

pangandussüsteemis, mida võib põhjustada näiteks

eluasemehindade korrektsioon, võib avaldada

Eestile kaudselt kahjulikku mõju (Eesti Pank,

2016) (5).

Tabel 3.2.1. Rahandusliku usaldusväärsuse näitajad – kõik

Eestis tegutsevad pangad

(1) EKP koondbilanss: laenud, v.a valitsemissektorile ja

rahaloomeasutustele / hoiused, v.a valitsemissektori ja

rahaloomeasutuste hoiused.

Allikas: EKP konsolideeritud pangandusandmed

Eesti ettevõtete laenude hind on hoolimata

euroala langevatest intressimääradest jätkuvalt

suhteliselt kõrge (vt joonis 3.2.1). Kuigi

ettevõtetele antavate laenude keskmine

intressimäär euroalal kuni 2016. aasta lõpuni

langes, jäid nii intressimäärad kui ka marginaalid

Eestis samaks.

(5) Analüüs võimaliku finantsmõju ülekandumise kohta Balti

riikide ja Põhjamaade piirkonnas on esitatud Rootsit

käsitlevas 2016. aasta aruandes (Euroopa Komisjon,

2016c).

(%) 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016Q2

Viivislaenud 9,3 4,5 3,0 1,9 2,6 1,9 1,8

Kattekordaja 85,0 53,4 75,0 75,3 43,9 52,2 57,7

Laenude ja hoiuste suhtarv* 162,8 144,5 134,4 128,9 124,0 122,1 123,5

Esimese taseme

omavahendite suhtarv 12,7 18,5 22,8 22,7 41,3 34,9 34,3

Omakapitali tootlus 3,6 22,9 11,7 10,7 9,7 6,8 -

Varade tootlus 0,4 3,1 2,0 1,8 1,6 1,1 -

3.2. FINANTSSEKTOR

3.2. Finantssektor

19

Joonis 3.2.1. Ettevõtete laenude hind

Allikas: Euroopa Keskpank

Suhteliselt kõrge laenude hind võib olla seotud

Eesti pangandussektori suure

kontsentreeritusega. Olukorras, kus neli

domineerivat panka jagavad suhteliselt väikest

turgu, on konkurents küllaltki väike.

Eesti kapitaliturul on märkimisväärne

arengupotentsiaal. Ettevõtete rahastamisallikana

võivad pangalaene täiendada omakapital,

võlaväärtpaberid ja riskikapital. Praegu on

pankadel jätkuvalt juhtiv roll. Laenude kogumaht

on 34 % SKPst (vt joonis 3.2.2). Ettevõtete poolt

börsidelt kaasatud vahendite maht on 9,5 % SKPst.

Aktsiaturg on kapitalisatsiooni seisukohast õhuke,

kuid börs on täielikult integreeritud Nordic OMX-

Nasdaqi grupiga, mis tagab paremad

arenguväljavaated. Ettevõtete võlakirjade

emiteerimise osakaal on võrreldes teiste Balti

riikide turgudega suhteliselt suur. Ettevõtete

lunastamata võlakirjade maht on 6,9 % SKPst, mis

on pisut alla ELi keskmise. Eesti ettevõtete

äritegevuse aastane brutokasum on ELi keskmisest

suurem, mis osutab, et ettevõtetel on võimalik

rahastada investeeringuid jaotamata kasumist.

Kasum on siiski vähenemas, mis pärsib

investeeringuid riskantsemasse ja immateriaalsesse

varasse (vt punkt 3.4).

Joonis 3.2.2. Finantssektoriväliste ettevõtete rahastamine

(2015)

Allikas: Euroopa Keskpank, majandus- ja rahandusküsimuste

peadirektoraadi andmebaas AMECO

3.2.2. JUURDEPÄÄS RAHASTAMISELE

Juurdepääs rahastamisele on Eestis jätkuvalt

hea, kuid välisrahastamist otsivate VKEde

osakaal on alla ELi keskmise (6). Vastavalt

Euroopa Komisjoni väikeettevõtlusalgatuse „Small

Business Act“ teabelehele on Eesti rahastamise

juurdepääsu seisukohast ELis üks tublimaid, kelle

tulemused on alates 2008. aastast pidevalt

paranenud. Väiksemate ja vast loodud ettevõtete

jaoks on jätkuvalt probleemiks tagatisnõuded ja

garantiid. Eesti valitsus üritab seda probleemi

leevendada KredExi kaudu antavate täiendavate

laenugarantiidega. 2015. aasta lõpus suurendas

KredEx maksimumsummat, mis võib garanteerida,

5 miljoni euroni.

Eesti on hoolimata halvenevatest tulemustest

riskikapitali investeeringute osakaalu poolest

ELis juhtkohal (0,136 % SKPst) (7). 2016. aastal

(6) 2016. aasta SAFE-uuringu kohaselt on 74 % Eesti VKEde

jaoks laenuvahendite kaudu rahastamine kättesaadav

võimalus, samas kui ELi keskmine näitaja on 85 %.

Laenuvahendite kaudu rahastamine hõlmab krediidiliini,

panga või krediitkaardi arvelduskrediiti, liisingut,

järelmaksu, faktooringut, kaubanduskrediiti, pangalaenu,

muid laene, toetusi või subsideeritud pangalaene ja

emiteeritud võlaväärtpabereid.

(7) Riskikapitali investeeringute määratlus põhineb

turustatistikal. Volatiilsuse vähendamiseks on kasutatud

kolme aasta keskmisi näitajaid. Riskikapitali statistikat

saadakse otse ühenduselt Invest Europe (Euroopa

Komisjon, 2016d).

0,00

1,00

2,00

3,00

4,00

5,00

6,00

7,00

8,00

Jan

-08

Oct-

08

Jul-0

9

Ap

r-10

Jan

-11

Oct-

11

Jul-1

2

Ap

r-13

Jan

-14

Oct-

14

Jul-1

5

Ap

r-16

LaenudfinantssektorivälisteleettevõteteleEestis, kuni 1miljonit eurot,uued ettevõtted

Laenudfinantssektorivälisteleettevõteteleeuroalas, kuni1 miljonit eurot,uued ettevõtted

Eestirahaloomeasutuste pooltfinantssektorivälisteleettevõteteleantud laenudemarginaal

0

0,005

0,01

0,015

0,02

0,025

0,03

0,0

10,0

20,0

30,0

40,0

50,0

60,0

Bö

rsil

note

eritu

d a

kts

iad

Võ

laväärt

paberid

Rahalo

om

easutu

ste

lae

nud

Te

ge

vu

se

ko

gu

üle

jää

k:

ette

võ

tte

d

Ris

kik

apital (p

are

m telg

)

% SKPst

EE

EL

3.2. Finantssektor

20

käivitasid Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, KredEx ja

Euroopa Investeerimisfond idufirmade toetamiseks

uue fondifondi EstFund. EstFund investeerib 60

miljonit eurot, mis saadakse Euroopa

Regionaalarengu Fondist ja Euroopa Strateegiliste

Investeeringute Fondist, ja kavatseb kaasata veel

40 miljonit eurot erainvestoritelt. EstFund täiendab

Balti Innovatsioonifondi, pakkudes väiksemaid

omakapitali investeeringuid, peamiselt varajases

kasvuetapis innovatiivsetele suure

kasvupotentsiaaliga ettevõtetele.

Joonis 3.2.3. Laenuandmine finantssektorivälistele

ettevõtetele ja eluaseme omandamiseks

Allikas: Euroopa Keskpank

3.2.3. ELUASEMETURG

Eluasemeturuga seotud riskid püsivad, kuid

neid võib pidada piiratuks. Eluasemelaenude

andmise maht on suurenenud (vt joonis 3.2.3),

kuid selle osakaal SKPs on jäänud tagasihoidlikuks

(vt joonis 3.2.4). Samal ajal on eluasemehindade

kasv 2016. aastal aeglustunud, kuna pakkumine on

nõudlusele järele jõudnud.

Hüpoteeklaenude andmise kontrollimiseks

kasutatakse Eesti keskpanga vastu võetud

makrotasandi usaldatavusmeetmeid. Meetmeid

karmistati 2015. aastal, (8) kuid alates sellest on

keskpank hoidnud neid stabiilsena.

(8) Makrotasandi usaldatavusmeetmete analüüsi vt Euroopa

Komisjon (2016e).

Uue valitsuse programm hõlmab

kodumajapidamiste hüpoteeklaenustiimulite

vähendamist, eelkõige vähendatakse oluliselt

eluasemelaenude intressimaksete maksustavast

tulust mahaarvamise võimalust. Maksustatavast

tulust mahaarvamise aastast ülempiiri

vähendatakse 1 200 eurolt 300 eurole.

Joonis 3.2.4. Eluasemehinnaindeksi ja eluasemelaenude

muutus – Eesti

(1) MFI: rahaloomeasutused.

Allikas: Eurostat, EKP, Euroopa Komisjon

-6

-4

-2

0

2

4

6

8

10

Dec-1

1

Ap

r-12

Au

g-1

2

Dec-1

2

Ap

r-13

Au

g-1

3

Dec-1

3

Ap

r-14

Au

g-1

4

Dec-1

4

Ap

r-15

Au

g-1

5

Dec-1

5

Ap

r-16

Au

g-1

6

Dec-1

6

Laenud finantssektorvälistele ettevõtetele, aastanemuutus

Eluasemelaenud, aastane muutus

%

0

50

100

150

200

250

-8

-6

-4

-2

0

2

4

6

8

03Q

1

04Q

1

05Q

1

06Q

1

07Q

1

08Q

1

09Q

1

10Q

1

11Q

1

12Q

1

13Q

1

14Q

1

15Q

1

16Q

1

2010=

100

aasta

ne m

uutu

s(%

)

Rahaloomeasutuste antud eluasemelaenud (% SKPst,aastane muutus)Eluaseme reaalhinnaindeks (2010=100), parem telg

Eluaseme nominaalhinnaindeks (2010=100), parem telg

21

3.3.1. TÖÖTURU PROBLEEMID

Eestis on üks ELi kõige paremini toimiv

tööturg. Tööjõus osalemise ja tööhõive määr on

üle ELi keskmise ja tõuseb. Samal ajal on töötuse

määr (sealhulgas pikaajalise ja noorte töötuse

määr) ning mittetöötavate ja mitteõppivate noorte

määr alla ELi keskmise ja need jätkavad

vähenemist. Kõrge kvalifikatsiooniga töötajate

puhul oli töötuse määr 2016. aasta kolmandas

kvartalis 5,3 %. Eakate inimeste tööjõus osalemise

hiljutine suurenemine on aidanud suurendada

tööjõupakkumist. Kuna töövõimereformi eesmärk

on meelitada töövõimetuspensionärid tagasi

tööturule (vt allpool), peaks tööjõud peaks

järgmistel aastatel suurenema tööhõivest kiiremini.

Selle tagajärjel peaks töötus suurenema ligikaudu

6,8 %-lt 2016. aastal tasemele üle 8,0 % 2018.

aastal.

Joonis 3.3.1. Tööturu pingestumine

Allikas: Eurostat

Peamised probleemid on seotud tööealise

elanikkonna vähenemisega, mis on peamiselt

tingitud negatiivsest loomulikust iibest (vt joonis

3.3.1). Negatiivne rändesaldo oli viimasel

kümnendil samuti üks seda mõjutanud tegur, kuid

praegu on see pöördunud, mis on tõenäoliselt

tingitud palgakasvust, töövõimaluste vähenemisest

Soomes ja nende suurenemisest kodumaal. 2016.

aastal märkis 13,6 % tööandjatest tööstussektoris,

et tööjõu nappus pärsib nende äritegevust (9).

(9) Eurostati kaudu kättesaadavate Euroopa ettevõtlusuuringu

andmete põhjal, muutuja ei_bsin_q_r2. ELi vastav

keskmine näitaja oli 10,6 %.

Tööjõupakkumise vähenemise tõttu on tekkinud

tugev palgasurve (vt täiendav analüüs punktis 3.4).

Töövõimereform

2016. aasta jaanuaris jõustunud

töövõimereform peaks tooma märkimisväärse

hulga töövõimetuspensionäre tagasi tööturule.

Reformi raames pakutakse piiratud töövõimega

isikutele sihipäraseid aktiveerimistoetusteenuseid

(Euroopa Komisjon, 2016e). Töövõime hindamise

metoodika on muutunud, hüvitiste süsteemi on

korrigeeritud ja teatava töövõimega isikute õigus

saada hüvitist sõltub rohkem sellest, kas nad

otsivad tegelikult tööd. Piiratud töövõimega isikud

kasutavad laialdaselt aktiivseid tööturumeetmeid.

Jaanuarist detsembrini 2016 suurenes piiratud

töövõimega isikute osakaal töötute hulgas 12,8 %-

lt 18,7 %-le. Alates 1. jaanuarist 2017 hinnatakse

kõigi varasema töövõimetuspensioni korra alusel

hüvitisi saanud isikute töövõime uue

töövõimetoetuse seaduse alusel ümber.

Sooline palgalõhe ja noorte emade tööhõive

Kuigi naiste tööhõive määr Eestis on üks ELi

kõrgemaid, on ka sooline palgalõhe Eestis ELi

suurim. Töötasu struktuuri uuringu andmete

kohaselt suurenes korrigeerimata sooline palgalõhe

aastatel 2010–2014 pisut, st 27,7 %-lt 28,1 %-le

(vt joonis 3.3.2). Meeste ja naiste vaheline suur

palgalõhe on suurel määral tingitud sektoripõhisest

ja kutsealasest segregatsioonist, kuid suurt osa

palgaerinevusest ei suudeta jälgitavate teguritega

põhjendada (Euroopa Komisjon, 2016e, lk 42-43).

Valitsus on võtmas selle probleemi lahendamiseks

meetmeid ja täiendavad meetmed on praegu

arutlusel.

0,0

2,0

4,0

6,0

8,0

10,0

12,0

14,0

16,0

18,0

190

290

390

490

590

690

790

890

990

02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15

Töötuse määr (%, parem telg)

Elanikkond ('000, vanus 15-64, vasak telg)

Aktiivsed isikud ('000, vanus 15-64, vasak telg)

Töötavad isikud ('000, vanus 15-64, vasak telg)

3.3. TÖÖTURU-, HARIDUS- JA SOTSIAALPOLIITIKA

3.3. Tööturu-, haridus- ja sotsiaalpoliitika

22

Joonis 3.3.2: Korrigeerimata sooline palgalõhe

Märkus: sooline palgalõhe arvutatakse mees- ja

naistöötajate keskmise brutotunnipalga vahe protsendina

meestöötajate palgast. Andmed põhinevad töötasu

struktuuri uuringul ja hõlmavad tööstus-, ehitus- ja teenuste

sektorit (v.a avalik haldus, riigikaitse ja sotsiaalkindlustus),

kusjuures välja on jäetud vähem kui 10 töötajaga ettevõtete

töötajad.

Allikas: Eurostat

2016. aasta juunis võeti vastu heaolu

arengukava 2016–2023, mis hõlmab ka soolist

võrdõiguslikkust, ja seda rakendatakse praegu.

Üks kava neljast valdkonnast on sooline

võrdõiguslikkus ja selle eesmärk on tagada

meestele ja naistele võrdsed õigused, kohustused ja

võimalused kõigis ühiskonnaelu valdkondades.

Kavandatud meetmete eesmärk on: i) parandada

soolist tasakaalu õpetajate hulgas; ii) käsitleda

soostereotüüpe koolis karjäärinõustamise ja

ettevõtlusuuringute raames ning iii) suurendada

teadlikkust ettevõtjate hulgas ja meediakanalite

kaudu. Koostamise lõppjärgus on suunised

läbipaistvate ja objektiivsete kriteeriumide

kasutamiseks töö hindamisel ja võrdlemisel ning

käimas on ka soolise võrdõiguslikkuse seire

uuring. Lisaks on arutlusel soolise

võrdõiguslikkuse seaduse muudatused. Kõnealuste

muudatustega kehtestatakse tööinspektsioonile

kohustus jälgida tähelepanelikumalt soolist

võrdõiguslikkust erasektoris, sealhulgas koguda

soopõhiselt liigitatud palgaandmeid. Samuti

korraldaks tööinspektsioon koolitusi selle kohta,

kuidas lahendada soolise palgalõhe probleemi, ja

levitaks avalikkusele palgalõhega seotud teavet.

Muudatusettepanekud kavatsetakse esitada

valitsusele 2017. aasta kevadel ja need jõustuksid

kõige varem 2018. aastaks.

Praegu on arutlusel vanemapuhkuse süsteemi

muudatused. Alates 2016. aastast reguleeritakse

vanemapuhkuse süsteemi peretoetuste seadusega,

millesse on koondatud kõik varasemad peretoetusi

käsitlevad õigusaktid. Eesti vanemapuhkuse

süsteem on võrreldes teiste riikidega väga soodne.

Selle kohaselt on lapsevanematel õigus saada kuni

18 kuud täieliku palgasumma ulatuses

vanematoetust ja naasta vanale töökohale kuni

nende lapse kolmeaastaseks saamiseni. Selline

pikaajaline vanemapuhkus, mille kasutavad

peaaegu alati täielikult ära naised, soodustab

soolist palgalõhet (10). Sotsiaalministeerium on

tellinud süsteemi analüüsi, kus osalevad

sotsiaalpartnerid ja asjaomased sidusrühmad.

Valitsus arutas ja analüüsis veebruaris

ettepanekuid, mille kohaselt muudetakse osa

tasustatavast vanemapuhkusest paindlikuks ja teine

osa jagatakse vanemate vahel mitteülekantaval

alusel, ja jätkab seda arutelu märtsis. Need

ettepanekud toetaksid naiste osalemist tööturul ja

lapsekasvatusega seotud kohustuste jagamist

vanemate vahel.

Eesti ametiasutused on kaalumas meetmeid, et

parandada lastehoiu ja pikaajalise hoolduse

kättesaadavust, mis võib suurendada naiste

tööjõupakkumist ja vähendada soolist

palgalõhet. Tööjõu-uuringu andmete kohaselt on

ligikaudu 3,8 % elanikkonnast vanuses 20–64

mitteaktiivne sel põhjusel, et neil tuleb hooldada

lapsi või teovõimetuid täiskasvanuid. Eesti on selle

näitaja poolest ELis kuuendal kohal

Ühendkuningriigi, Slovakkia, Tšehhi Vabariigi,

Iirimaa ja Ungari järel. Kuna sellised kohustused

langevad tavaliselt naiste õlgadele, võivad need

soodustada soolist ebavõrdsust tööturul.

Pikaajalise hoolduse kättesaadavus on Eestis

jätkuvalt puudulik, mis on peamiselt tingitud

töötajate (eelkõige õed) puudusest

maapiirkondades. Samal ajal on

hoolekandeasutustes pakutav pikaajaline hooldus

liiga kulukas ega hõlma tellitavaid teenuseid.

Heaolu arengukavas 2016–2023 on ette nähtud

mitu meedet kõnealuse hoolduskoormuse

(10) Lapsevanemaks olemise negatiivne mõju naiste tööhõivele

on Eestis väga suur (ühe alla kuuaastase lapsega emade

tööhõive tase on 22,1 protsendipunkti väiksem kui lastetute

naiste puhul, samas kui ELi vastav keskmine näitaja on 8,6

protsendipunkti).

0,0

5,0

10,0

15,0

20,0

25,0

30,0

EE

CZ

DE

AT

UK

SK FI

LV

EU

28

NL

DK

FR

HU

ES

PT

BG

CY IE SE

LT

MT

HR

PL SI

BE IT LU

RO

2014 2010


23

vähendamiseks. Pikaajalise hoolduskoormuse

analüüsi töökond peaks 2017. aasta lõpuks

koostama poliitikasuunised ja esitama lahendused.

Jätkuvalt on märke 0–3aastaste laste

hooldusvõimaluste puudusest. Lastehoiuteenuste

pakkumine on siiski paranemas, pidades silmas, et

Tallinnas on 400 vaba lastehoiukohta, sealhulgas

1,5–3aastaste jaoks (11). Kasutatakse Euroopa

Regionaalarengu Fondi vahendeid, et luua

suuremates linnades ja asulates kuni 2 300 uut

lastehoiukohta, ja Euroopa Sotsiaalfondi

vahendeid, et aastatel 2015–2020 rahastada

tugiisikuteenuseid, erinevaid hooldusteenuseid

ning puudega laste ja täiskasvanute transpordi

teenuseid.

Pensionireform ja tööjõupakkumine

Viimastel aastatel on eakate inimeste tööhõive

määr märkimisväärselt tõusnud, mis kajastab

ka seadusjärgse pensioniea alguse järk-järgulist

edasilükkumist. Eelmine valitsus nõustus siduma

seadusjärgse pensioniea oodatava elueaga alates

2027. aastast (12) ja tühistama riigikaitsetöötajate,

prokuröride, politseinike ja piirivalvurite

eripensionid ning rasket või ohtlikku tööd tegevate

inimeste pensionisüsteemi. 55–64aastaste töötajate

tööhõive määr suurenes 53,8 %-lt 2010. aastal

64,5 %-le 2015. aastal ning on üks ELi kõrgemaid.

Eakamate naiste tööhõive määr on võrreldes ELi

keskmisega eriti kõrge. Pensionieas töötavate

inimeste kõrge tööhõive määr võib olla tingitud ka

rahalistest põhjustest. Kavas on suurendada

pensionide piisavust (vt punkt 3.3.3).

3.3.2. HARIDUS JA OSKUSED

Põhioskuste näitajad on ühed ELi ja maailma

parimad. OECD rahvusvahelise õpilaste

hindamise programmi (PISA) 2015. aasta

tulemuste kohaselt on matemaatikas ja

loodusteadustes halbu tulemusi saavate õpilaste

osakaal Eestis ELi riikide arvestuses kõige

väiksem (vastavalt 11 % ja 9 %), samas kui

lugemises ollakse selles osas teisel kohal (11 %).

Selliste õpilaste osakaal on siiski alates 2012.

aastast kõigis kolmes valdkonnas pisut

suurenenud. Sooline lõhe ja sotsiaalmajandusliku

(11) https://info.haridus.ee/Asutused/Nimekiri/LF

(12) Pensioniea algus peaks praeguselt 63 eluaastalt järk-järgult

nihkuma 65 eluaastale 2026. aastal.

staatuse mõju tulemustele on üks ELi väiksemaid,

mis osutab sellele, et haridussüsteem tagab

võrdsed võimalused. Eesti õpilaste keskmised

tulemused on ühed maailma parimad ning

lugemises ja loodusteaduses häid tulemusi

saavutavate õpilaste osakaal (vastavalt 11 % ja

13,5 %) on suurenenud. See näitab, et Eesti

põhiharidussüsteem on kvaliteetne. Kuid vahe

eestikeelsete ja venekeelsete koolide vahel on

jätkuvalt märkimisväärne.

Proovikiviks on jätkuvalt haridussüsteemist

varakult lahkumise piiramine , arvestades, et

nõudlus kõrge kvalifikatsiooniga töötajate

järele suureneb. Haridussüsteemist varakult

lahkunud õpilaste osakaal oli 2015. aastal 11,2 %,

mis on ligikaudu ELi keskmine, kuid üle Eesti

2020. aasta sihttaseme (9,5 %). Linnade ja

maapiirkondade vastavad näitajad on küllaltki

erinevad ning meeste puhul on varakult lahkumise

määr naiste omast märksa kõrgem (vastavalt

13,2 % ja 9 % 2015. aastal). Koolist

väljalangemine on eelkõige probleem

kutsekeskhariduse omandamise esimesel aastal

(22,4 % 2016. aastal), kuid olukord on paranemas.

Seda soodustavad ebapiisav nõustamine ja

alternatiivsed tööturuvõimalused. Ametiasutused

rahastavad 16 projekti kogusummas 2,6 miljonit

eurot (0,01 % SKPst), et suurendada

haridussüsteemist varakult lahkunud õpilaste

koolipinki naasmist.


24

Joonis 3.3.3. Tööturutulemused kvalifikatsiooni ja soo lõikes

(1) Palka mõõdetakse täistööaja brutokuupalgana inimeste

endi esitatud andmete alusel. Põhineb peamiselt 2013.

aasta sissetulekutel (viimased kättesaadavad andmed).

Tööhõive määra puhul kasutatakse 2015. aasta andmeid

(viimased kättesaadavad aastaandmed).

Allikas: Eurostat, tööjõu-uuring 2015

Hoolimata hiljutisest paranemisest on

kutseharidus ja -koolitus jätkuvalt suhteliselt

ebaatraktiivne. Eesti ametiasutused on seadnud

eesmärgiks, et kutsekeskhariduse ja

üldkeskhariduse omandamist jätkavate põhikooli

lõpetajate suhe oleks 35 %-65 %. Tegelikult on

vastav suhe jätkuvalt ligikaudu 27 %-73 %.

Mõningast edu on saavutatud meetmete

rakendamisel, mille eesmärk on suurendada

õpipoisiõppes osalevate kutseõppeõpilaste

osakaalu (13). Õpipoisiõppest väljalangevate

õpilaste osakaal on vähenenud 31,4 %-lt

2010/2011. aastal 21,4 %-le 2015/2016. aastal

(viimase kuue aasta madalaim näitaja).

Atraktiivsuse puudumine võib olla osaliselt

tingitud asjaolust, et kutsekeskhariduses

omandatavaid oskusi tööturul eriti ei hinnata.

Kuigi tööhõive määr Eestis on tugevasti

korrelatsioonis kvalifikatsiooniga, ei ole sellist

korrelatsiooni täheldada palkade puhul: madala ja

keskmise kvalifikatsiooniga töötajad saavad

ligikaudu sama suurt palka, samas kui kõrge

(13) Osalejate arv 2016. aastal peaaegu kahekordistus (üle 1 200

õpilase) ja koolitust pakkuvaid haridusasutusi on rohkem

kui kunagi varem.

kvalifikatsiooniga töötajad teenivad 70 % rohkem

(vt joonis 3.3.3) (14).

Oskuste nappuse leevendamiseks võtab valitsus

meetmeid kõrghariduse rahastamismudeli

tugevdamiseks. Kolmanda taseme hariduse

omandamise (30–34aastased) tase ületab ELi

keskmist (vastavalt 45,3 % ja 38,7 % 2015. aastal),

kuid sooline lõhe on jätkuvalt märkimisväärselt

naiste kasuks (56,7 % naistest ja 34,5 % meestest).

Kuid probleemiks on bakalaureuseõppest

väljalangemise kõrge määr. Valitsus vaatas läbi

kolmanda taseme hariduse rahastamismudeli, et

muuta rahastamine stabiilsemaks ja parandada

tulemuspõhiseid näitajaid.

Selleks et viia haridussüsteem paremini

kooskõlla tööturuvajadustega, on

väljatöötamisel tööturuvajaduste ja oskuste

seire ja prognoosimise riiklik süsteem (OSKA).

Üldiselt on kolmanda taseme hariduse ja

kutsekeskhariduse hiljuti omandanud isikute

töölesobivuse määr (vastavalt 86,1 % ja 83,5 %

2015. aastal) üle ELi keskmise (vastavalt 81,9 % ja

73 %). Sellest hoolimata tuvastati OSKA raames

puudused teatavates valdkondades ja vajadus

ajakohastada oskusi vastavalt muutuvale

nõudlusele tööturul. See on esimene kord, kus

Eesti majandussektoreid sama metoodika kohaselt

süstemaatiliselt analüüsitakse. Eesmärk on ärgitada

arutelu selle üle, kuidas sektorid ja nendes

vajatavad oskused võivad järgmise 10 aasta

jooksul muutuda.

Oskuste nappuse leevendamiseks lõdvendas

Riigikogu 2016. aasta detsembris kehtivaid

majandusliku sisserände piiranguid. Teatavate

töötajate kategooriate puhul on palganõuet

vähendatud keskmise palga tasemele. Eesti IT-

sektori seisukohast oluline samm astuti juba 2016.

aasta mais, mil IKT-sektori spetsialistid arvati

sisserände piirarvu alt välja.

(14) Muud allikad osutavad hiljutiste koolilõpetajate andmete

põhjal, et vastav näitaja on üksnes 50 % (Eesti Haridus- ja

Teadusministeerium).

0,0

10,0

20,0

30,0

40,0

50,0

60,0

70,0

80,0

90,0

100,0

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

1800

2000

mehed naised mehed naised mehed naised

madala kvalif. keskmise kvalif. kõrge kvalif.

tööhõive määr Eestis (protsenti 20-64 vanuserühmast,parem telg)

tööhõive määr EL28 (protsenti 20-64 vanuserühmast,parem telg)

palk (eurot kuus, vasak telg)


25

Joonis 3.3.4. Suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr

ning selle komponendid (AROP, SMD, LWI)

AROPE: suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr (%

kogu elanikkonnast). Inimesed, keda ohustab vaesus ja/või

kes kannatavad suure materiaalse puuduse käes (SMD)

ja/või kes elavad leibkonnas, kus tööhõive on null või väga

väike (LWI). AROP: suhtelise vaesuse määr (% kogu

elanikkonnast). Inimesed, kes kannatavad järgnevast

üheksast puudustest vähemalt nelja käes: neile käib

rahaliselt üle jõu i) maksta üüri või kommunaalmakseid, ii)

kütta oma kodu piisavalt, iii) katta ootamatuid kulusid, iv)

süüa ülepäeviti liha, kala või samaväärseid valgurikkaid

tooteid, v) puhata kord aastas nädal aega väljaspool

elukohta, vi) omada autot, vii) omada pesumasinat, viii)

omada värvitelerit või ix) omada telefoni. LWI: madala

tööhõivega leibkondades elavad inimesed (% 0–

59aastastest inimestest). Inimesed (v.a ülalpeetavad

lapsed), kes elavad leibkonnas, kus täiskasvanud töötasid

viimase 12 kuu jooksul alla 20 % oma potentsiaalsest

tööajast. AROPE, AROP: eelmise aasta sissetulek, SMD:

käesolev aasta, JLH: eelmine aasta.

Allikas: Eurostat, sissetulekut ja elamistingimusi käsitlev ELi

statistika

3.3.3. SOTSIAALPOLIITIKA (VAESUS,

SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMI

SOTSIAALSED ASPEKTID)

Suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr

(AROPE) oli Eestis 2015. aastal 24,2 %, mis on

madalam kui 2014. aastal (26 %), kuid ELi

keskmisest ikka veel pisut kõrgem (vt joonis

3.3.4). Suure materiaalse puuduse määr langes 6,2

%-lt 4,5 %-le, mis on oluliselt alla ELi keskmise.

Suhtelise vaesuse määr on eriti kõrge hüvitistest

elavate inimeste puhul (54,8 % töötute puhul, mis

oli 2015. aastal üks ELi kõrgemaid, ja 39,8 % üle

65aastaste pensionäride puhul, mis oli 2015. aastal

samuti üks ELi kõrgemaid). Kuid ka palgavaesuse

määr (10,3 % vanuserühmas 18–64) on üle ELi

keskmise. Sotsiaalsiirete mõju vaesuse

vähendamisel kahanes aastatel 2010–2015 järsult

rohkem kui 36 %-lt 2010. aastal 22 %-le 2015

aastal, mis on üks ELi madalamaid näitajaid.

Töötushüvitiste tase on Eestis suhteliselt madal.

(Langenbucher, 2015). Hüvitused koosnevad

kahest osast: sissetulekuga seotud

töötuskindlustushüvitis ja majanduslikust

olukorrast sõltuv töötushüvitis, mida rahastatakse

riigieelarvest. Mõlemad hüvitised on suhteliselt

väikesed. Töötuskindlustushüvitise ja

töötushüvitise miinimumtase on vastavalt 50 % ja

35 % miinimumpalgast. Töötushüvitise päevamäär

on 2017. aastal 4,86 eurot (2016. aastal 4,41 eurot)

ja 31 päeva määr 150,66 eurot, mis on alla

vaesuspiiri.

Miinimumsissetuleku kava alusel makstavad

hüvitised on väiksed, kuid on hiljuti

suurenenud. Toimetulekutoetusega täiendatakse

leibkonna sissetulekut (pärast eluasemekulude

tasumist), et saavutada teatav künnis, mis peaks

tagama peredele või üksikutele inimestele teatava

minimaalse toimetulekutaseme. Kõnealust künnist

suurendati 2016. aastal 90 eurolt 130 eurole

leibkonna esimese liikme ja iga lapse kohta ning

see on jäänud 2017. aastal samaks.

Ka lastega seotud toetusi on hiljuti

suurendatud. Eesti olukord on ebatavaline selle

poolest, et lastetute leibkondade vaesuse ja suure

materiaalse puuduse määr on kõrgem kui lastega

leibkondade puhul. See võib olla tingitud sellest, et

kuigi kulutused üldistele sotsiaalsetele

turvavõrgustikele on Eestis väga väikesed, on

peretoetustega seotud kulutused rohkem kooskõlas

teiste ELi riikide vastavate kulutustega.

Eakate pensionäride (65+) suhtelise vaesuse

määr on alates 2010. aastast suurenenud ja oli

2015. aastal 39,8 %, mis on üks ELi kõrgemaid.

Kõnealuse elanikkonnarühma suure materiaalse

puuduse määr oli 2015. aastal 5,7 % (2014. aastal

6,7 %), mis on pisut üle ELi keskmise (5,1 %).

Vanaduspensionide mediaanasendusmäär 70 % on

üks ELi madalamaid. Viimaste kümnendite kiire

palgakasvu taustal ei ole varasemad palgatasemed

enam praeguse elustandardiga kooskõlas, isegi

pensionide korrapärase indekseerimise korral.

Valitsus andis 19. jaanuaril suunised

pensionisüsteemi piisavuse suurendamist käsitleva

õigusaktide paketi koostamise kohta. Sellega on

ette nähtud esimese samba pensionide

0

5

10

15

20

25

30

05

06

07

08

09

10

11

12

13

14

15

% elanikkonnast

EE

Suhtelise vaesuse ja tõrjutuse määr

Suhtelise vaesuse määr

Suure materiaalse puuduse määr

Madala tööhõivega leibkondades elavad inimesed


26

solidaarsemaks muutmine, seades alates 2037.

aastast pensionide suuruse sõltuvaks üksnes

sissemakseperioodist (ja mitte varasemast

palgatasemest) ja muutes pensioniindeksit (nt

sidudes selle alates 2023. aastast 100 %

sotsiaalkindlustuseelarve kasvuga ja pensionäride

arvuga). Lisaks makstakse üksi elavatele

pensionäridele alates 2017. aastast 115 eurot

täiendavat iga-aastast toetust.

Alustatud on sotsiaalhoolekande seaduse

rakendamist, millega on ette nähtud

sotsiaalteenuste uued miinimumnõuded. Praegu

arutatakse kohaliku tasandi teenuste tsentraalse

seire (nt sotsiaalkindlustusameti poolt) võimalust.

Seda võidakse rakendada 2018. aastast. Heaolu

arengukava 2016–2023 tegevuskavas aastateks

2016–2020 on ette nähtud meetmed

sotsiaalteenuste tulemuslikkuse suurendamiseks.

Sotsiaalteenuste kättesaadavust on juba

suurendatud ESFi kaudu rahastatavate

projektidega, millega seati osalemise

eeltingimuseks omavalitsuste ühine teenuste

osutamine.

3.3.4. TERVISHOIUSÜSTEEM

Oodatava eluea, eeldatavate tervena elatavate

eluaastate, ennetatava suremuse ning südame-

veresoonkonnahaiguste ja vähktõve

põhjustatud suremuse näitajad on Eestis ELi

keskmisest halvemad (15). Sellega seotud

terviseprobleemid mõjutavad negatiivselt inimeste

töövõimet ja tootlikkust ning majanduskasvu.

Kõnealuste terviseprobleemide peamine põhjus on

elustiilitegurid. Sellega seoses pannakse Eesti

riiklikus tervisekavas 2009–2020 suurt rõhku

tervise edendamisele ja haiguste ennetamisele.

Eestis on probleeme hooldusteenuste lõimimisel,

kusjuures probleemiks on ka õdede puudus

(Maailmapank, 2015 – OECD/EL, 2016). Esineb

probleeme hooldusteenuste koordineerimisel, mille

tagajärjeks on mõnikord põhjendamatu haiglaravi

ja ambulatoorne eriarstiabi ning haiglaravile

(15) Oodatav eluiga sünnihetkel oli Eestis 2014. aastal 77,4

aastat võrreldes ELi keskmisega 80,9 aastat. Ennetatav

suremus oli Eestis 2013. aastal 302 surma 100 000 elaniku

kohta, samas kui ELi keskmine näitaja on 204.

Veresoonkonna haiguste põhjustatud suremuse määr oli

Eestis 2014. aastal 718 surma 100 000 elaniku kohta,

kusjuures ELi keskmine on 383.

järgneva patsiendihoolduse kvaliteedi

halvenemine. Need on olulised aspektid, pidades

silmas vananevat elanikkonda, kelle puhul

mittenakkushaiguste osakaal on suurem.

Ametiasutused on hakanud võtma meetmeid

esmatasandi arstiabi suutlikkuse ja koodineeriva

rolli suurendamiseks. 2016. aasta riiklikus

reformikavas on ette nähtud patsiendikesksete

integreeritud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste

arendamine. Käivitatud on katseprojekt

integreeritud sotsiaal-, esmatasandi arstiabi ja

maakonnahaiglateenuste arendamiseks. Eesti

Haigekassa on haiglavõrgu arengukava osana

avaldanud näitajad, millega mõõdetakse ravi

lõimumist. Ka uues e-tervise strateegias

käsitletakse tervishoiu- ja sotsiaalteenuste

lõimimist. Samas on Eestis probleemiks õdede

puudus, mis võib ravi lõimimise ja krooniliste

haiguste ravi kavade elluviimise ohtu seada (16).

Pika ravijärjekorra tõttu rahuldamata vajadus

arstliku läbivaatuse järele on Eestis jätkuvalt

üks ELi suuremaid. Selliste inimeste osakaal

Eesti elanikkonnas, kelle puhul on rahuldamata

vajadus arstliku läbivaatuse järele, on 10,1 %,

kusjuures ELi keskmine on 1,1 %. Probleeme on

eriarstiabi kättesaadavusega, nt erikirurgia,

oftalmoloogia, taastusravi ja pediaatria

valdkonnas. Pika ravijärjekorra peamised põhjused

on ebapiisav rahastamine, mis mõjutab süsteemi

suutlikkust, patsientidepoolne suur nõudlus ja see,

et teatavate eriarstide vastuvõtule pääsemiseks ei

ole vaja perearsti suunamist. Ametiasutuste

meetmed olukorra parandamiseks hõlmavad

järgmist: perearsti, piirkondlike haiglate ja

maakonnahaiglate koostöö tõhustamine, et tagada

eriarstiabi kättesaadavus (Euroopa

Regionaalarengu Fondi investeeringute toel);

tervishoiutöötajate koolitamine ja rahaline

toetamine; e-tervise teenuste edendamine (rohkem

e-konsultatsioone, e-saatekirju; keskse e-

registreerimissüsteemi loomine kõigi riiklike

haiglate jaoks 2017. aastal).

Tervishoiusüsteem on pikas perspektiivis

fiskaalselt jätkusuutlik, kuid probleemiks on

selle rahastamise piisavus. 2015. aasta

vananemise aruande alus- ja kõrgema riskiga

stsenaariumi kohaselt peaksid tervishoiukulud

(16) Eestis on 566 töötavat õde 100 000 elaniku kohta, mis on

alla ELi keskmise (839). Õdede suhe arstidesse on 1,7

võrreldes ELi keskmisega 2,5 (OECD/EL, 2016).


27

keskpikas kuni pikas perspektiivis suurenema

2060. aastaks vastavalt 0,6 kuni 1,3 SKP

protsendipunkti võrra. Suurenemine on

tagasihoidlikum kui teistes ELi riikides ja see

näitab, et puhtalt fiskaalsest seisukohast on

praegune süsteem jätkusuutlik. Vananeva

elanikkonna ja krooniliste haigustega inimeste

arvu suurenemise tõttu vajadus ravi järele siiski

suureneb. Näiteks diabeedi vanusepõhiselt

standarditud levik Eesti meeste hulgas suurenes

ajavahemikul 1980–2014 ligikaudu 6 %-lt 8 %-le

(Maailma Terviseorganisatsiooni riigipõhised

diabeedinäitajad 2016). Eesti Haigekassal on juba

viimastel aastatel olnud teatav eelarvepuudujääk,

mis seni on kaetud tema reservidest. Kuna

haigekassat rahastatakse praegu sotsiaalmaksetest,

võivad elanikkonna vananemisest tingitud rahalisi

sissemakseid mittetegevate inimeste osakaalu

prognoositud suurenemise tõttu haigekassa

reservid ammenduda. Need tegurid osutavad, et

tervishoiusüsteemi rahastamisallikad võivad

elanikkonnale piisava arstiabi tagamiseks olla liiga

piiratud. Valitsus on alustanud arutelusid

tervishoiu rahastamisbaasi laiendamise võimaluste

üle.

28

3.4.1. KONKURENTSIVÕIME JA INVESTEERINGUD

Joonis 3.4.1. Ekspordi turuosa kasv kaupade ja teenuste

väärtuse alusel


Turuosa muutumine

Eesti eksport taastus 2016. aastal pärast

vähenemist 2015. aastal ja tulevikus on oodata

veelgi paremaid tulemusi. 2015. aastal vähenes

eksport (joonis 3.4.1) kahe ebasoodsa teguri tõttu:

i) Eesti põlevkivil põhinev energiatootmine

kannatas, kuna kogu maailmas langes energia hind

ligikaudu 40 %; ii) vene rubla väärtuse järsk

langus 2014. aasta lõpus ja 2015. aasta alguses

kiirendas naaberriiki Venemaale suundunud

ekspordi vähenemist, mis oli alanud

kaubandussanktsioonide ja vastusanktsioonide

kehtestamise tõttu (joonis 3.4.2). 2015. aastal

vähenes kaupade eksport Venemaale veelgi

rohkem kui kahel eelneval aastal – 35 %. Lisaks

vähenes peaaegu 22 % teenuste eksport, kuna

transiitkaubandus Venemaaga vähenes veelgi.

Kuid mõlema teguri osatähtsus langeb ja muudele

turgudele laienemine on juba üles kaalunud

Venemaa-suunalise kaubanduse nõrkuse.

Kokkuvõttes kasvas riigi eksport 2016. aastal

hinnanguliselt ligikaudu 3,3 % ja keskpikas

perspektiivis prognoositakse kasvu jätkumist.

Joonis 3.4.2. Eesti kaupade eksport Venemaale ja

mineraalkütuse eksport (aastapõhine muutus

protsentides) – euro ja rubla vahetuskurss

1) * Venemaa osatähtsuse Eesti ekspordis on umbes 9 %.

Allikas: Eesti statistikaamet

Eesti üldine konkurentsivõime võrreldes Lääne-

Euroopa kaubanduspartneritega säilis (joonis

3.4.3). 2015. aastal suurenes Eesti

konkurentsivõime võrreldes Soome, Läti, Leedu,

Madalmaade ja Taaniga, kuid vähenes Rootsi ja

Norra suhtes, kelle valuuta nõrgenes, kuigi vähem

kui Venemaal.

Hoolimata mõningatest Eesti

konkurentsivõimet tabanud tagasilöökidest ei

ole palkade kiire kasv seni eriti mõjutanud

Eesti ekspordi väärtust. Tööjõukulude

muutumise mõju ekspordi kasvule 2006.–2014.

aastal oli väike. Eesti on väike ja avatud riik ning

tema majandus pigem kohaneb rahvusvahelise

hinnatasemega ning tööjõukulude kasvu ei kanta

kergesti üle välismaistele klientidele. Seetõttu

püsisid 2015. aastal Eesti kaubandustingimused

stabiilsed ja reaalse tegeliku vahetuskursi

erinevused (tööjõu ühikukulude ja tarbijahindade

harmoneeritud indeksi alusel) olid suured, vt

joonis 3.4.4. Eesti ettevõtjad üldiselt absorbeerivad

kiire palgakasvu kas kasumi vähendamise teel

(eelkõige töötlevas tööstuses) või asendades

kuluka tööjõu kapitaliga. Selles suhtes on Eesti

-30

-20

-10

0

10

20

30

07 08 09 10 11 12 13 14 15

Aas

tan

e m

uu

tuse m

äär (%

)

Panus: maailma ekspordi kasv (miinusmärgiga)Panus: ekspordi kasvEkspordi turuosa kasvumäär

30

35

40

45

50

55

60

65

70

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

60

10 11 12 13 14 15

Ekspordikasv

Venemaasuunal (kõikkaubakategooriad) (1)

(Eestipäritolu)

mineraalsetetoodeteekspordikasv

EUR/RUB(paremal

pool)

3.4. INVESTEERINGUD

3.4. Investeeringud

29

tööturu paindlikkus ja liikuvus eeliseks, kuid Eesti

ettevõtete investeeringute ja kasumi muutumist

tuleb jälgida.

Joonis 3.4.3. Ekspordi dünaamika ja konkurentsivõime

(kaubad) kümne peamise sihtriigi suhtes

(2014–2015) – Eesti

Allikas: COMTRADE'i andmed (vastavalt kaupade

klassifikatsiooni harmoneeritud süsteemile HS 1992), Euroopa

Komisjoni arvutused

Tööjõukulude muutumine

Viimastel aastatel on Eestis palgad kiiresti

kasvanud. 2015. aastal tõusis keskmine palk

aastavõrdluses 6 %. Palgakasv oli peamiselt

tingitud töötajate reaalpalga suurenemisest ja

tootlikkuse kasv ei ole sellele veel järgi jõudnud.

Selle tulemusel kasvas tegelik tööjõu ühikukulu

2015. aastal 6 %, mis on kõrgeim näitaja ELi

liikmesriikides.

Eesti praegune kiire nominaalpalga kasv ei ole

põhjendatud majanduse põhinäitajatega. Alates

2013. aastast on Eesti nominaalpalga kasv pidevalt

ületanud kahte võrdlusnäitajat (17) (joonis 3.4.5):

see on kiirem kui tootlikkuse kasv ja kiirem, kui

reaalse tegeliku vahetuskursi samal tasemel

hoidmiseks vajalik.

(17) Esimene võrdlusnäitaja kajastab palgakasvu, mille saaks

tuletada tööjõu tootlikkuse, hindade ja töötuse määra

muutumisest, teine aga kajastab sellist palkade kasvu, mis

oleks kooskõlas muutumatu reaalse tegeliku vahetuskursiga

tööjõu ühikukulu alusel.

Joonis 3.4.4. Reaalne tegelik vahetuskurss, nominaalne

tegelik vahetuskurss ja suhteline

tarbijahindade harmoneeritud indeks – Eesti

1) IC-42: võrreldes 42 tööstusriigiga, IC-37: võrreldes 37

tööstusriigiga.


andmebaas AMECO

Palkade kasv näib olevat tingitud tööturu

ahenemisest, mis eelkõige kajastab Eesti

tööealise elanikkonna kiiret kahanemist. Siiski

rakendatakse Eestis praegu mitmeid ulatuslikke

reforme tööjõu kogupakkumise stabiliseerimiseks

(vt punkt 3.3). See peaks võimaldama saada liigne

palgakasv tulevikus kontrolli alla. Oma rolli

mängib ka sissetulekute ühtlustumine Soome ja

Rootsiga, kus palgatase on kõrgem.

Ka miinimumpalk on viimastel aastatel

suurenenud kiiremini kui üldine palgakasv.

Riigi suurte sissetulekuerinevuste tõttu võib

miinimumpalga kasv avaldada suurt mõju

palgakuludele kõige vaesemates piirkondades.

Miinimumpalk on Eestis endiselt suhteliselt madal

ja selle kohaldamisala piiratud. 2016. aastal oli

miinimumpalk üks madalamaid ELis – ligikaudu

38 % keskmisest palgast. Miinimumpalk

määratakse kindlaks sotsiaalpartneritevahelise iga-

aastase kahepoolse kokkuleppega ja see

kehtestatakse valitsuse määrusega.

Rootsi

Soome

Venemaa Föderatsi-

oon

Läti

Leedu

USA

SaksamaaNorra

Madalmaad

Taani

-40

-35

-30

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

-30 -20 -10 0 10 20 30

Tu

rud

ün

aa

mik

a (

pp

)

Konkurentsivõime (pp)

-8

-6

-4

-2

0

2

4

6

10 11 12 13 14 15 16* 17* 18*

Aasta

ne

mu

utu

se m

äär

(%)

NEER IC-42

Suhteline THHI (-)

3.4. Investeeringud

30

Joonis 3.4.5. Nominaalpalga kasv Eestis võrreldes palga

võrdlusnäitajatega

Allikas: Arpaia ja Kiss (2015), ajakohastatud väljaanne

Tööjõu ühikukulude suurenemine on osaliselt

tingitud ka viimasel ajal aset leidnud

tootlikkuse erakorralisest langusest. Naftahinna

ja rubla väärtuse vähenemise koosmõju piiras Eesti

eksporti ja vähendas tööjõu tootlikkust töötunni

kohta 1,5 %. Kõige enam mõjutatud sektorid ei

olnud siiski tööjõumahukad. Lisaks muudeti

rangemaks tööandjate kohustust oma tööjõud

registreerida. Seetõttu suurenes üldine tööhõive

2015. aastal +1,8 % , mis omakorda vähendas

tootlikkuse näitajat. 2016. aastal kasvas tööjõu

ühikukulu hinnanguliselt ligikaudu 5,9 %, vaid

pisut aeglasemalt kui aasta varem. 2017.–2018.

aastaks prognoositakse kasvu ligikaudu 3,0 %,

kuna tööjõu kohustusliku registreerimise mõju

peaks hääbuma. Kuna aga kaupade ja teenuste

naaberriikidesse Leedusse, Lätti ja Soome

eksportimise väljavaated paranevad, siis parandab

eeldatavasti ka tootlikkus.

Olukord investeeringute valdkonnas

Eesti investeerimismäär on suhteliselt kõrge,

kuid on hakanud vähenema. Eesti kui

järelejõudva majandusega riigi tootlike

investeeringute määr (v.a elamud) on kõrge:

majandus- ja finantskriisile eelnenud ajal oli see

ligikaudu 25 % ja kriisist taastumise ajal on see

22 %, kogu euroalal aga 15 %. Viimasel ajal on

investeerimismäär aga jäänud püsima 20 % juurde

ning välismaiste otseinvesteeringute netosumma

on vähenenud peaaegu nullini (vt ka tekstikast

3.4.1).

Viimase aja tootlikkuse kasvu aeglustumine

tuleneb osaliselt sellest, et Eestis on vähenenud

finantssektoriväliste ettevõtete, eelkõige aga

kommunaalteenuste sektori (vee-, elektri- jms)

ettevõtete investeeringud. 2015. aasta madalam

investeerimisaktiivsus kajastas muu hulgas ka

põlevkivi ja elektri sektori suurte

investeerimisprojektide lõpuleviimist 2013. ja

2014. aastal. Lisaks on investeerimist mõjutanud

ELi vahenditest saadavate maksete vähenemine

pärast eelmise, 2007.–2013. aasta

finantsraamistiku lõppemist. Seevastu 2017. aastal

on oodata avaliku sektori investeeringute

suurenemist, kuna siis käivitub suurem osa uuel,

2014.–2020. aasta programmitöö perioodil ELi

vahenditest rahastatavaid projekte.

Eestis on rakendatud pisut alla 75 %

tootmisvõimsusest, mis tundub olevat liiga

madal, et ergutada uusi investeeringuid, kuid

see näitaja on eri sektorites erinev ning varjab

asjaolu, et suurema tootlikkusega

majandusvaldkondades tuleks rohkem

investeerida. Kogu ELiga võrreldes tundub, et

olemasolevaid investeeringuid saaks paremini

kasutada. Igatahes on Eestis kapitali ühe töötaja

kohta tunduvalt vähem kui ELis keskmiselt. See

kehtib töötleva tööstuse masinate, seadmete ja

IKT-seadmete kohta, kuid kõige silmatorkavam on

see intellektuaalomandi investeeringute puhul,

mille tase moodustab ligikaudu poole ELi

keskmisest. Vahendite vähetõhus jaotus

tõenäoliselt mõjutab tootmistegurite

kogutootlikkust.

Tulevikku vaadates tundub, et üks Eesti

töötlevasse tööstusesse investeerimist

ohustavaid riske võib olla ettevõtete kasumi

vähenemine. Kuigi üldiselt on kasumid endiselt

üle ELi keskmise, on need alates 2013. aastast

pidevalt vähenenud. Töötlevas tööstuses oli

vähenemine 2012.–2013. aastal keskmiselt

peaaegu 5,5 % võrreldes eelmise aasta sama

perioodiga ja 2015. aastal kiirenes vähenemine

16 %ni. Nõrkus, mis viimasel ajal on ilmnenud

-10

-5

0

5

10

15

20

25

30

99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16

%

EE

Inflatsioonil, tootlikkusel ja töötusel põhinevprognoos

Palgakasv kooskõlas püsiva tööjõu ühikukululpõhineva reaalse tegeliku vahetuskursiga

Tegelik nominaalne palgakasv

3.4. Investeeringud

31

kapitalimahukates sektorites, (18) ei ole tabanud

aga tööjõumahukaid tootmisharusid.

Joonis 3.4.6. Ettevõtete kasum ja investeeringud Eestis –

majandustegevus ja töötlev tööstus kokku


2015. –2016. aastal piiras kasumlikkus

investeeringuid kapitalimahukate sektorite

(kommunaalteenused, kaevandamine ja

põllumajandus) materiaalsesse varasse, kuid

survet hakkasid tundma ka pooled töötleva

tööstuse allsektorid (vt joonis 3.4.6). 2016. aastal

töötleva tööstuse kasumlikkuse vähenes veelgi,

langedes alla materiaalsesse varasse investeerimise

taset. Seevastu enamik suletud sektoreid, välja

arvatud transport ning info- ja

kommunikatsioonisektor, kuid kaasa arvatud

ehitussektor, nautisid märkimisväärset ja üha

suuremat kasumit. See võimaldas neil hakata

stabiilselt investeerima materiaalsesse varasse ja

laiendada juba niigi mahukat ennetavat

finantspuhvrit, mis on pärast 2008.–2010. aasta

finantskriisi tekkinud uus nähtus. Sellist puhvrit

luuakse tõenäoliselt ebakindla väliskeskkonna

tõttu.

Eestis on välismaiste otseinvesteeringute kasv

viimastel aastatel vähenenud poole võrra, mis

võib piirata siseseid kasvu rahastamise allikaid

ja tehnosiiret. Välismaiste otseinvesteeringute

(18) Põlevkiviga seotud majandusharud annavad 3 % Eesti

SKPst.

kasv langes ligikaudu 6 %-lt SKPst 2012. aastal

0,6 %-le 2015. aastal, kuid hakkas 2016. aastal

taastuma, ulatudes 2,6 %ni SKPst. See peegeldab

peamiselt hästi kapitaliseeritud pangandussektori

konkreetset laenuandmise tava ja välismaiste

emaettevõtjate poolt kasumi väljaviimist. Kuid

välismaiste otseinvesteeringute kasv töötlevas

tööstuses jäi alla Eesti pikaajalise keskmise. See

areng on tingitud ärikeskkonna ebakindlusest,

sealhulgas naaberriikide Soome ja Venemaa

majanduse kehvast olukorrast. Oma osa mängis ka

Eesti turu väiksus ja väljavaated teenida rohkem

kasumit välismaal. Pärast 2008.–2010. aasta kriisi

lõppu on Eestis nominaalne tööjõu ühikukulu

kasvanud suhteliselt kiiremini kui teistes Balti

riikides ning riigi välismaistest

otseinvesteeringutest tulenevad nõuded on

suurenenud peaaegu sama kiirest kui tema

kohustused.

Ettevõtete äritegevuse brutokasumi kasvu

aeglustumine võib pidurdada investeeringuid

immateriaalsesse varasse. Pangad on sageli

tõrksad rahastama teadus- ja arendustegevust ning

innovatsiooni, sest neid peetakse üldiselt

riskantseks. Selle tulemusena rahastatakse neid

peamiselt jaotamata kasumi arvelt ja äritegevuse

brutokasumi vähenemine võib seda ohustada.

Pärast mitu aastat kestnud järkjärgulist vähenemist

muutus Eesti äritegevuse brutokasumi kasv 2015.

aastal nii kogu töötlevas tööstuses kui ka enamikus

allsektorites negatiivseks. Sarnane oli olukord ka

teistes Balti riikides, kuid euroalal tervikuna

toimus suhteliselt kiire taastumine. Kõigest

hoolimata on Eesti töötlevas tööstuses ja umbes

pooles selle allsektorites investeerimine

immateriaalsesse varasse siiani pidevalt

suurenenud. Kuigi kasv on kokkuvõttes

aeglustunud, ulatus see 2015. aastal ikkagi 10 %ni.

Tehnoloogiline areng

Alates kriisi puhkemisest 2007. aastal on Eesti

tootmistegurite kogutootlikkus oluliselt

vähenenud (–13 %). Vähenemine on üks ELi

suurimaid, jäädes alla vaid Kreekale (–18 %).

Pärast kriisi toimunud tootmistegurite

kogutootlikkuse kasv oli üsna lühiajaline (vt joonis

3.4.7). Lisaks on märke sellest, et Eesti

tööstuskaupade ekspordi struktuuris suureneb

madalama kvaliteediga kaupade osatähtsus

0

100000

200000

300000

400000

500000

600000

700000

800000

900000

Ikv

IIIkv

Ikv

IIIkv

Ikv

IIIkv

Ikv

IIIkv

Ikv

IIIkv

Ikv

IIIkv

Ikv

IIIkv

10 11 12 13 14 15 16

(tu

han

dete

s e

uro

des)

Investeeringud kogu majandustegevusse (neljakvartali libisev keskmine)

Investeeringud töötlevasse tööstusesse (nelja kvartalilibisev keskmine)

Kasum kogu majandustegevusest (nelja kvartalilibisev keskmine)

Kasum töötlevast tööstusest (nelja kvartali libisevkeskmine)

3.4. Investeeringud

32

(Euroopa Komisjon, 2016e). Ka töötleva tööstuse

tootlikkus (lisandväärtuse alusel) on juba aastaid

olnud languses. 2016. aastal langes see esimest

korda madalamale Eesti keskmisest

kogutootlikkusest (vt joonis 3.4.8).

Joonis 3.4.7. Eesti tootmistegurite kogutootlikkus aastatel

2007–2015 – indeks (2010 = 100)


andmebaas AMECO

3.4.2. ETTEVÕTLUSKESKKOND

Eesti on võtnud meetmeid, et veelgi parandada

ettevõtluskeskkonda, viies ulatusliku

riigihalduse reformi raames ellu mitmeid

projekte. „Nullbürokraatia“ eesmärk on

vähendada regulatiivset koormust, bürokraatiat ja

eri avalike asutuste ülesannete kattuvust.

Maailmapanga 2017. aasta äritegevuse aruandes

„Doing Business“ on Eesti 190 riigi majanduse

seas 12. kohal. Tema nõrgim näitaja on

väikeinvestorite kaitsmine (53. koht) ja

maksujõuetusmenetlus (42. koht). 2016. aastal

käivitati projekt maksejõuetuse raamistiku

täiustamiseks peaeesmärgiga muuta menetlus

kiiremaks ja tõhusamaks ning parandada nõuete

täitmise määra. Ettevõtluskeskkonda nõrgendab ka

see, et seni on riiklike normidega reguleerimata

äriühingute registrijärgse asukoha viimine Eestisse

ja Eestist välja.

Joonis 3.4.8. Kogutootlikkus lisandväärtuse alusel – kogu

Eesti majandus ja töötlev tööstus

1) Kogutootlikkus lisandväärtuse alusel = ((käive – kogukulud)

+ tööjõukulud) / kogukulud = lisandväärtus / kogukulud


3.4.3. TARISTUINVESTEERINGUD

Eesti transporditaristut ei rahastata piisavalt, et

see oleks jätkusuutlik. Investeeringud

transporditaristusse sõltuvad peamiselt ELi

vahendeist ja on valdavalt suunatud üksikutele

suurtele projektidele, nagu Rail Baltic.

Eelarvetuludest ei ole midagi ette nähtud

transporditaristu parandamiseks, mistõttu ei ole

reaalselt tagatud investeeringute tegemine

teisesesse taristusse ja olemasoleva infrastruktuuri

hooldamiseks.

Rail Balticu raudteeprojekti kooskõlastatud

rakendamine edeneb ja selle lõpptähtajaks on

määratud 2026. aasta See projekt on strateegilise

tähtsusega kõigi kolme Balti riigi jaoks ja see on

kõrge prioriteediga projekt ka Euroopa

ühendamise rahastu raames. Asjaomased

valitsused on juba saavutanud kokkulepped Rail

Balticu käitamiseks loodud ühisettevõtte hangete

teostamise ja selle juhatuse liikmete ametisse

nimetamise korra ning töötajate küsimustes.

Teatatud on kavast ratifitseerida Balti riikide

valitsuste vaheline leping, mis aitab kaasa

liikmesriikide võetud pikaajaliste kohustuste

täitmisele ja võimaldab projekti sujuvamalt

rakendada.

90

95

100

105

110

115

120

07 08 09 10 11 12 13 14 15

Ind

eks:

2010 =

100

Tootmisteguritekogutootlikkus

15,0%

17,0%

19,0%

21,0%

23,0%

25,0%

27,0%

29,0%

02 04 06 08 10 12 14 IIIkv16

Kogumajandustegevus

Töötlev tööstus

3.4. Investeeringud

33

(Jätkub järgmisel leheküljel)

Tekstikast 3.4.1. Eesti investeerimisprobleemid ja reformid

Makromajanduslik perspektiiv

Eestis on investeeringute suhe SKPsse üks suuremaid ELis, seda nii avalikus kui ka erasektoris (vt

punkt 3.4). 2017. aasta talveprognoosi kohaselt peaks investeeringute suhtarv hakkama alates

2017. aastast pisut suurenema. Viimaste aastate jooksul suurenes järsult investeerimine

elamuehitusse. Kasv on jõudnud ELi keskmise taseme juurde (protsentidena SKPst). Seadmete ja

muu ehituse kategoorias (viimane kajastab ettevõtete ehitustegevust ja taristuehitust) on

investeeringute maht Eestis üle ELi keskmise, kuid kategoorias „muud“, mis hõlmab ka

immateriaalset vara, investeeritakse Eestis ELi keskmisega võrreldes 40 % vähem.

Struktuursed investeerimistõkked

Nagu märgitud järgmises tabelis, on Eestis võrreldes enamiku teiste ELi riikidega suhteliselt vähe

investeerimistõkkeid.

Tabel 1.

Allikas:

1) Tööjõu ja oskuste nappust peetakse kiiresti kasvavate sektorite puhul investeeringuid piiravaks

takistuseks. Teatava oskustööjõu puudus on teravam mõnes sektoris, nt IT-sektoris. Eesti on

edukalt ligi tõmmanud IT-ettevõtteid ja seepärast on nõudlus vastavate spetsialistide järele

suurenenud. Kuigi IT-töötajate arv on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud,1 on

suurenevat tööjõunõudlust raske rahuldada üksnes riigisisese tööturu kaudu.

2) Investeeringute paigutamise tõhusus (investeeringud suure lisandväärtusega valdkondadesse) on

Eestis ikka veel probleem, kuna investeeringud on Eestis suunatud suhteliselt väikese

lisandväärtusega kapitalimahukasse tootmisse (vt punkt 3.4). Investeerimistõkkeid käsitlevas

komisjoni analüüsis toodi esile piiratud koostöö ettevõtete ja teadusasutuste vahel ning vähesed

erainvesteeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni (vt punkt 3.5). Riskantsemate,

(1) Näitajaga 5 % tööjõust (millest 3 protsendipunkti IT-sektoris) on Eesti liikmesriikide hulgas

neljandal kohal.

Regulatiivne / halduskoormus Maksundus

Avalik haldus Rahastamise kättesaadavus

Riigihanked / avaliku ja erasektori

partnerlus

Teadus- ja uurimisasutuste ning ettevõtete vaheline

koostöö CSR

KohtusüsteemTeadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

rahastamine CSR

Maksejõuetusraamistik Äriteenused / reguleeritud kutsealad

Konkurents ja selle õigusraamistik Jaesektor

Töökaitse ja töölepingute õigusraamistik Ehitus

Palk ja palgakujundus Digitaalmajandus / telekommunikatsioon

Haridus Energeetika

Selgitus: Transport

Investeerimistõkkeid ei ole leitud

CSRInvesteerimistõkked, mida on käsitletud

riigipõhises soovituses Mõningad edusammud

Edusammud puuduvad Märkimisväärsed edusammud

Vähesed edusammud Täielikult täidetud

Avalik haldus /

ettevõtlus-

keskkond

Finantssektor /

maksundus

Teadus- ja

arendus-

tegevus ning

innovatsioon

Sektoripõhine

regulatsioonTööturg /

haridus

3.4. Investeeringud

34

Tekstikast (jätk)

varajases etapis olevate projektide rahastamisvõimalused on endiselt piiratud (vt punkt 3.2), kuid

Eesti on astumas samme nende aspektide parandamiseks.

3) Samuti toodi komisjoni analüüsis institutsionaalse tõkkena esile koormav

maksejõuetusraamistik, mis võib pärssida investeeringuid. Viimasel ajal ei ole

maksejõuetusraamistikku muudetud, kuna Eestis on selle analüüsimine alles pooleli (vt punkt 3.4).

35

3.5.1. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING

INNOVATSIOON

Vaatamata teadus- ja arendustegevuse

rakendamisel saavutatud edusammudele ja

ettevõtte kasvu strateegiatele on Eesti teaduse ja

innovatsiooni ökosüsteem endiselt habras. Eestil

on olemas tulemuslikkuse suurendamise strateegia

ja selle rakenduskava aastateks 2016–2019.

Peamised probleemid pole siiski kuhugi kadunud:

teadus- ja arendustegevusse tehtavate

erainvesteeringute nappus, ettevõtjate ja

teadusasutuste ebapiisav koostöö, avaliku sektori

teadus- ja arendustegevuskulutuste ebatõhusus,

oskuste nappus, teaduse ja innovatsiooni

investeeringute ebapiisav prioriseerimine ja

ettevõtluse vaimus toimuva avastamisprotsessi

puudumine. Lisaks sellele nõuab kiire palgatõus

mittekulupõhise konkurentsivõime edasist

parandamist. Et nende probleemidega toime tulla,

investeeritakse aastatel 2015–2020 teadus- ja

arendustegevusse, innovatsiooni ja ettevõtluse

arendamisse rohkem kui 600 miljonit eurot.

Investeeringud teadus- ja arendustegevusse

Ettevõtlussektori investeeringud teadus- ja

arendustegevusse on endiselt väikesed eelkõige

kõrgtehnoloogiaettevõtete ja teadmismahukate

ettevõtete väikese osakaalu tõttu (19

). 2015.

aastal suurenes teadus- ja

arendustegevusinvesteeringute intensiivsus õige

pisut, ulatudes 1,50 %ni SKPst (2014. aastal

1,45 %) ja ettevõtlussektori teadus- ja

arendustegevuskulutused suurenesid 0,69 %ni

(2014. aastal 0,63 %). Eesti majanduses

domineerivad endiselt traditsioonilistesse

sektoritesse kuuluvad VKEd, kus teadus- ja

arendustegevuse vajadus on väike. Investeeringuid

tehakse enamasti üksikutes suurettevõtetes.

Paljude ettevõtete jaoks on peamine ärimudel

allhangete tegemine; välisinvesteeringuid Eesti

teadus- ja arendustegevusse on endiselt vähe

(2015. aastal 0,06 % SKPst).

Investeerimine immateriaalsesse varasse on

Eestis väike. See moodustab 9,5 % investeeringute

kogumahust, kuid ELi keskmine on 19,6 %.

(19) Keskmisel tasemel kõrgtehnoloogilise tootmise

lisandväärtus oli 2014. aastal 2,8 % kogu lisandväärtusest –

tublisti alla ELi keskmise, mis on 5,5 %.

Vastavalt 2016. aasta Innobarometer-uuringule (20)

on Eesti ettevõtete puhul vähem tõenäoline, et nad

investeerivad teadus- ja arendustegevusse. Samas

aga suureneb tarkvara arendamisse investeerivate

ettevõtete osatähtsus. Üksnes pooled ettevõtted

teatasid, et nad on alates 2013. aastast tegelenud

mingit laadi innovatsiooniga, kuid seda on 6

protsendipunkti rohkem võrreldes eelmise

uuringuga.

Teadus- ja arendustegevuse toetuseks algatas

valitsus 2016. aastal mitu meedet: i) Eesti

ettevõtluse kasvustrateegia suure potentsiaaliga

ettevõtete jaoks; ii) toetus avalikele hangetele

innovatsiooni valdkonnas; iii) meetmed

rahastamisvahendite kasutamise suurendamiseks.

Lisaks töötab majandusministeerium välja

tööstuspoliitika rohelist raamatut. Raamatus

esitatakse teadus- ja arendustegevuse-alaseid

ettepanekud, mille eesmärk on suurendada Eesti

investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning

parandada Eesti kohta väärtusahelas.

Joonis 3.5.1. Euroopa Patendiametile esitatud

patenditaotlused (prioriteediaastate lõikes,

miljoni tööjõu hulka kuuluva elaniku kohta)

(20) Eurobaromeetri kiiruuring nr 433 – Innobarometer 2016 –

ELi ettevõtlusinnovatsiooni suundumused. Innobarometer

on innovatsiooniga seotud tegevuse ja hoiakute uuring,

millega kogutakse igal aastal avalikkuselt ja Euroopa

ettevõtetelt arvamusi ja tagasisidet ja mis on

poliitikakujundajate jaoks ainuke otsese innovatsioonialase

teabe allikas.

0

100

200

300

400

500

600

700

05 06 07 08 09 10 11 12 13 14

Euroopa Liit(28 liikmesriiki)

Eesti

Läti

Leedu

Soome

Rootsi

3.5. POLIITIKA SEKTORITE KAUPA

3.5. Poliitika sektorite kaupa

36

Allikas: Eurostat

Ettevõtete ja teadusasutuste vaheline koostöö

2015. aastal avaliku sektori teadus- ja

arendustegevusasutuste ning eraettevõtete

koostöö küll suurenes, kuid selle maht on

endiselt väike. Avaliku sektori teadus- ja

arendustegevusasutuste ning eraettevõtete

vaheliste teaduslepingute maht suurenes 24 %,

kuid eraettevõtete rahastatavate ja avaliku sektori

teadusasutuste teostatud teadus- ja

arendustegevuse osakaal (protsendina kõigist

teadus- ja arenduskuludest) oli 2015. aastal 2,4 %,

mis on tunduvalt vähem kui ELi 28 liikmesriigis

keskmiselt. Eestist esitatud patenditaotluse arv oli

väike ja jätkas langustrendi (joonis 3.5.1). Ka

välismaal Eesti ettevõtete makstud autori- ja

litsentsitasud jäid kaugele maha Põhjamaade

omadest ja üha vähenesid (vt joonis 3.5.2).

Avaliku ja erasektori koostöös avaldatavate

teaduspublikatsioonide hulk miljoni elaniku kohta

on üks väiksemaid ELis (21).

Eesti valitsus on võtnud meetmeid ettevõtete ja

teadusasutuste koostöö parandamiseks. Need

hõlmavad toetust riiklikele teadusasutustele

rakendusuuringute tegemiseks ning ettevõtetega

koostöös toodete väljatöötamiseks aruka

spetsialiseerumise strateegias „NUTIKAS“

nimetatud valdkondades. Lisaks on valitsus alates

2017. aastast muutnud teadusasutuste

baasrahastamise valemit, et stimuleerida avaliku ja

erasektori lepingutel põhinevat teadustegevust.

Eesti Teadusnõukogu juurde moodustatud

spetsiaalne ad hoc-eksperdirühm on soovitanud

suurendada Eesti baasrahastamise osatähtsust

2015. aasta 20 %-lt 50 %ni. 2016. aastal ulatus

baasrahastamise osatähtsus 27 %ni ja see suureneb

järk-järgult. 2016. aasta aprillis alustas tegevust

platvorm „ADAPTER“, mis on ühtne kontaktpunkt

ettevõtetele, kes soovivad teostada teadusuuringuid

koos Eesti ülikoolidega. Lisaks luuakse

võimalused koostöös ettevõtetega toimuvaks

doktoriõppeks ning toetatakse ettevõtete osalemist

tehnoloogiaarenduskeskustes ja klastrites.

(21) Eesti on 22. kohal, kusjuures teaduspublikatsioonide hulk

vähenes 2007.–2015. aastal 17,9 %.

Kõrgharidus ja teadus

Peamised kitsaskohad on endiselt elanikkonna

vananemine ja teadlaskarjääri vähene

atraktiivsus Eestis. Eestis on suhteliselt vähe

doktorikraadi kaitsjaid (22). Kõrgkooli

loodusteaduste ja tehnilistel erialadel lõpetajate arv

(tuhande 25–34aastase inimese kohta) on samuti

väike. Eesti on viimastel aastatel käivitanud

algatusi kõrgelt kvalifitseeritud töötajate vähesuse

probleemi lahendamiseks ning teadlaste avaliku ja

erasektori vahelise liikuvuse parandamiseks.

Valitsuse koalitsioonileping hõlmab doktorantidele

ettenähtud stipendiumide arvu suurendamist ning

eesmärk on kahekordistada igakuise stipendiumi

suurust. Eesmärk, et 2020. aastal lõpetaks

doktoriõppe 300 inimest aastas, on väga

ambitsioonikas.

Joonis 3.5.2. Intellektuaalomandi välismaal kasutamise

eest makstud tasu, % SKPst

Allikas: Eurostat

Rahvusvahelistumine ja teaduslik tase

Suhteliselt väike avaliku sektori teadus- ja

arendustegevuse tõhusus tuleneb osaliselt

teadusvaldkondades mastaabisäästu ja kriitilise

massi puudumisest. Eesti teadustoodangu

kvaliteet on alates 2000. aastast küll mõnevõrra

paranenud, kuid endiselt on probleemiks madal

(22) Eesti oli ELi 28 liikmesriigi seas doktorikraadi kaitsjate

arvult 2014. aastal 20. kohal.

0,00%

0,10%

0,20%

0,30%

0,40%

0,50%

0,60%

0,70%

0,80%

0,90%

11

12

13

14

15


37

teaduslik tase, pidades silmas, et palju tsiteeritud

publikatsioone (23) on alla ELi keskmise (kuigi

avaliku sektori teadus- ja

arendustegevusinvesteeringute intensiivsus ületab

ELi keskmist). Eesti teadussüsteem on muutunud

rahvusvahelisemaks. Kuigi Eesti töötlev tööstus on

Põhjamaade majandusega tihedalt integreeritud, ei

ole koostöö teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni valdkonnas küllaldane.

Aruka spetsialiseerumise raamistik

Eesti tegeleb aruka spetsialiseerumise

rakendamise parandamisega. 2016. aasta juunis

anti ettevõtluse vaimus toimuva avastamisprotsessi

teostamise ülesanne Eesti Arengufondilt üle

majandusministeeriumile. Seejärel töötati Eestis

välja tegevuskava ettevõtluse vaimus toimuva

avastamisprotsessi pidevuse tagamiseks. 2017.

aastal on kavas tõhustada kasvuvaldkondade seiret,

ajakohastada 2014. aastal koostatud

kasvuvaldkondade aruandeid ja tugevdada

sidemeid teiste piirkondadega. Eestis on samuti

kavas korraldada väärtusahela uuring. Nende

plaanide teostamine aitab tõenäoliselt prioriseerida

arendus- ja teadus- ning

innovatsiooniinvesteeringuid valdkondades, millel

on kasvupotentsiaali. Vastavalt 2016. aasta

programmile „RITA“ on

valdkonnaministeeriumides loodud teadus- ja

arendustegevusele spetsialiseerunud ametnike

kohad, et toetada aruka spetsialiseerumise

valdkondades teadus- ja arendustegevuse

prioriteetsete eesmärkide saavutamist kooskõlas

ettevõtjate vajadustega. Samuti peaks see

vähendama teadus- ja arendustegevuse haldamise

killustatust, kuigi edu sõltub teadus- ja

arendustegevuseks ettenähtud rahaliste vahendite

kättesaadavusest valdkonnaministeeriumides.

Teadus- ja arendustegevuse rahastamine

pärast 2020. aastat

Ajavahemikul 2007–2013 moodustasid

struktuurifondide vahendid 50–60 % avaliku

sektori teadus- ja arendustegevuse kulutustest

ja nende osatähtsus on suur ka 2014.–2020.

aasta programmitöö perioodil. Seetõttu tekib

küsimuse teadus- ja arendusinvesteeringute

(23) 2013. aastal kuulus ainult 7,3 % Eesti

teaduspublikatsioonidest 10 % maailma enim tsiteeritu

hulka, kuid ELi keskmine oli 10,5 %.

kestlikkusest keskpikas ja pikemas perspektiivis.

Valitsus moodustas 2016. aasta juunis teaduse

rahastamise ja haldamise töökonna, mis peaks

esitama 2017. aastal oma ettepanekud Eesti teadus-

ja kõrgharidussüsteemi pikaajalise rahastamise ja

juhtimise kohta.

3.5.2. DIGITAALMAJANDUS JA -ÜHISKOND

Digitaalse tehnoloogia kiire kasutuselevõtt

avalikus sektoris jätkub. Eesti oli 2016. aastal

digitaalmajanduse ja -ühiskonna näitaja poolest

ELis seitsmendal kohal. Ta on parim riik

digitaalsete avalike teenuste poolest, tõustes 2015.

aasta neljandalt kohalt 2016. aastal esimeseks. Riik

on kõrgel kohal ka digitaaloskuste ja interneti

kasutamise poolest. Muu hulgas on interneti teel

piiriüleselt ostusid sooritanud 22 % elanikke.

Seevastu ettevõtetes digitehnoloogia

kasutuselevõtt jääb tublisti alla ELi keskmise – 22.

koht. Ainult 12 % VKEdest müüvad oma tooteid

internetis ja 6 % kasutab internetti piiriüleseks

müügiks. Peamised põhjused, mis takistavad Eesti

ettevõtjatel müüki internetis, on Eurostati andmete

kohaselt (24) järgmised: i) kaupade ja teenuste laad

(ei sobi veebimüügiks); ii) logistikaprobleemid.

3.5.3. KONKURENTS TOOTE- JA

TEENUSETURGUDEL

OECD kaubaturu reguleerimise indeksi järgi

on Eesti saavutused head. Eesti paikneb ELis

seitsmendal kohal ja tema näitaja on paranenud

1,37-lt 2008. aastal 1,29-le 2013. aastal. Riigi

elektri- ja gaasiturgude liberaliseerimise ja uue

energiataristu (Estlink 2) rajamise tulemusel on

konkurents Eesti energiaturul viimastel aastatel

oluliselt paranenud. Elektrivõrgu edasine sidumine

Läti omaga parandab varustuskindlust ning

suurendab energiaturgude tõhusust ja

konkurentsivõimet kogu Balti piirkonnas. Soome

ja Eesti vahelise maagaasijuhtme (Baltic

Connector) rajamine on oluline gaasitarnete

mitmekesistamiseks ja varustuskindluse

parandamiseks ning gaasisektoris Eesti eraldatuse

lõpetamiseks. Euroopa ühendamise rahastuga

sõlmitud Baltic Connectori torujuhtme projekti

(24) Eurostati andmed veebimüüki piiravate takistuste kohta

(kõik vähemalt 10 töötajaga ettevõtted, v.a finantssektor).


38

rahastamise lepinguga tagati üksmeel Soome ja

Eesti vahelise gaasijuhtme rajamise küsimuses.

Eestis on reguleeritud kutsealade piirangute

tase (25

) üldiselt madal. Analüüsitud seitsme

kutseala lõikes on see ELi keskmisest madalam,

(26) välja arvatud patendivoliniku kutse, mille

puhul on regulatsiooni tase ELi keskmisest kõrgem

(27). Eesti on reguleeritud kutsealade vastastikuse

hindamise tulemusel esitanud riikliku tegevuskava,

mille kohaselt puudub vajadus suurte reformide

järele, kuid mööndakse reguleerimise vähendamise

võimalikkust.

Eesti on esimene ELi liikmesriik, mis on

ühinenud koostöömajanduse

maksustamisplatvormidega. Eesti Maksu- ja

Tolliamet on koostanud strateegia koostöö

tegemiseks transpordisektori koostöömajanduse

platvormidega, nagu Uber ja Taxify, eesmärgiga

lihtsustada maksudeklaratsiooni esitamist ja vältida

maksudest kõrvalehoidumist. Kokkulepe

võimaldab autode ühiskasutust pakkuvatel juhtidel

ühineda süsteemiga, kus andmed saadetakse

maksuametile ja kantakse maksudeklaratsiooni

automaatselt.

3.5.4. ENERGIA, RESSURSSID JA

KLIIMAMUUTUSED

Eesti liigub kasvuhoonegaaside heite ja

taastuvenergia 2020. aasta eesmärkide täitmise

suunas. Mis puudutab kasvuhoonegaaside heite

vähendamise eesmärki, siis riiklike prognooside

kohaselt ületab Eesti olemasolevate meetmete

rakendamisel 2020. aasta eesmärgi ligikaudu 13

protsendipunkti võrra (28). Taastuvenergia

valdkonnas on Eesti juba 2020. aasta eesmärgi

(25 %) ületanud.

(25) Regulatiivsete tõkete hulgas on näiteks reserveeritud

tegevusalad, osalus- ja hääleõigusnõuded,

valdkondadevahelisuspiirangud, kohustuslik liikmesus

kutsekojas, loanõuded ja erialase vastutuskindlustuse nõue.

(26) Giid, kinnisvaramaakler, patendivolinik, advokaat,

ehitusinsener, arhitekt, raamatupidaja.

(27) Euroopa Komisjon on välja töötanud uue piirangute

koondnäitaja, mis hõlmab enamikku reguleeritud

kutsealadele juurdepääsu ja neil tegutsemise tõkkeid.

Koondnäitaja põhineb liikmesriikidelt saadud andmetel ja

komisjoni talituste teostatud uuringul. Uus näitaja on

sarnane komisjoni 2015. aastal avaldatud äriteenuste

valdkonnas esinevate tõkete näitajaga, kuid selles leidub ka

teatavaid erinevusi. Vt Euroopa Komisjon (2016f).

(28) Euroopa Keskkonnaamet (2016a).

Eesti primaar- ja lõppenergia tarbimine on

juba väiksem kui riiklik eesmärk, kuid selle

taseme hoidmine kuni 2020. aastani on

keeruline. Kuna Eestis toodetakse elektrit ja

kütteenergiat põlevkivist, siis tõenäoliselt jääb

Eesti ELi kõige suurema CO2-heitega ja üheks

kõige CO2-mahukama energiakasutusega

majanduseks. Kuna rahvusvahelised naftahinnad

tõusevad, muutub riigi põlevkivisektor jälle

konkurentsivõimeliseks. Seega peaks Eesti

primaarenergia tarbimine jälle suurenema. Samal

ajal saab elamutes, energiajaotuses,

teenindussektoris ja transpordis palju energiat

kokku hoida. Eesti on teinud teatavaid edusamme

seoses mitme energiatõhusust edendava

seadusandliku algatusega (29). Valitsus on

koostanud kolm pikaajalise kliima- ja

energiapoliitika dokumenti, mida praegu

arutatakse Riigikogus (30).

Transpordisektori kasvuhoonegaaside heide ja

energiatarbimine on alates 2005. aastast

suurenenud. Transpordi osakaal kogu heites on

kasvanud 11,8 %ni (31). Eestis ostetavad uued

sõidukid on endiselt kõige

keskkonnavaenulikumad ELis. 2015. aastal oli

nende keskmine CO2-heide 137 grammi kilomeetri

kohta, kui ELi 28 liikmesriigi keskmine oli

119 grammi. Kehtestatud on uute sõiduautode

energiatõhususe märgistamise kava ja kõik uued

autod tuleb märgistada vastavalt nende

kütusekulule ja CO2-heitele. Kuid energiatõhususe

parandamist ja heitkoguste vähendamist

võimaldavad transpordimaksud (v.a.

kütusemaksud) on endiselt ELi madalamate seas.

Nüüd on valitsuses arutusel kava kehtestada alates

2017. aastast auto registreerimismaks ja üle

12tonnistele veokitele teedemaks. Alla

12tonnistele veokitele teedemaksu kehtestamist

kavas ei ole.

Eestis on hakatud rohkem edendama

ühistranspordi kasutamist. Uute linnadevaheliste

ja linnalähirongide käikuandmise ning abitaristu

(näiteks ooteruumide) ajakohastamise tulemusel on

(29) Energiamajanduse korralduse seaduse eelnõu,

elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu,

kaugkütteseaduse eelnõu, vedelkütuse seaduse muutmise

ettepanek; Eestis võetakse laialdaselt kasutusele ka arukaid

arvestisüsteeme elektrienergia jaoks.

(30) Eesti kliimapoliitika 2050. Eesti kliimamuutustega

kohanemise arengukava aastani 2030; energiamajanduse

arengukava aastani 2030.

(31) Euroopa Keskkonnaamet (2016b).


39

märkimisväärselt (57 %) suurenenud reisirongide

kasutamine. Tallinna linnas ühistranspordi

kasutamise tasu kaotamine on suurendanud

ühistranspordi kasutamist 13 %. Eesti edendab ka

kogu riiki ja eri transpordiliike hõlmava

transpordipiletite süsteemi sisseseadmist ja kiirete

makselahenduste kasutuselevõttu ning muudab

ühistranspordiseadust, et seadustada

koostöömajandus reisijateveo valdkonnas.

Jäätmekäitlus

Ringlussevõtt on suurenenud. 2015. aastal tekkis

Eestis olmejäätmeid alla ELi keskmise. Eestis on

oluliselt tõusnud olmejäätmete ringlussevõtu määr:

2013. aastal oli see 18 % ja 2014. aastal 31 %.

2015. aastal aga kasvutendents katkes ja

ringlussevõtu määr langes 28 %-le. Hiljutises

uurimuses analüüsiti jäätmete sortimist ELi

liikmesriikide pealinnades; Tallinn tuli ELi

pealinnade seas teisele kohale.

Jäätmepõletustehase ja mitme mehhaanilis-

bioloogiliste töötlemisrajatise ehitamine on

märkimisväärselt vähendanud prügilatesse

ladestatavate olmejäätmete kogust: 2013. aastal oli

see näitaja 14 % jäätmete koguhulgast, 2015.

aastal aga 8 %. Selle tulemusel on hüppeliselt

kasvanud olmejäätmete põletamine – 18 %-lt

2012. aastal 59 %-le 2015. aastal – ja on nüüd

peamine olmejäätmete käitlemise viis. Samas

takistab see ringlussevõttu ja ohustab Eesti

eesmärki saavutada 2020. aastaks 50 %

ringlussevõtu määr.

40

3.6.1. KOHALIKU OMAVALITSUSE REFORM

Eestis toimub kohalike omavalitsuste reform

eesmärgiga parandada kohaliku tasandi

avalikke teenuseid ja valitsemist ning

suurendada tõhusust. Senise kohalike

omavalitsuste struktuuri tõttu oli avalike teenuste

kvaliteet ja nende kättesaadavus ebaühtlane. See

on seletatav paljude omavalitsuste väiksusega,

mille tõttu nende rahalised vahendid ja suutlikkus

meelitada ligi pädevat tööjõudu kohalikul tasandil

on piiratud.

2016. aasta juulis võeti Eesti kohalike

omavalitsuste reformi raames vastu

haldusreformi seadus. Seadusega soovitakse

lihtsustada selliste elujõuliste kohalike

omavalitsuste loomist, mis suudavad ise rahastada

oma tegevust, kavandada arengut ja kasvu ning

pakkuda kvaliteetseid teenuseid. See õigusakt

reguleerib omavalitsusüksuste ühinemist, mille

vabatahtlik etapp kestis kuni 2016. aasta lõpuni; 1.

jaanuaril 2017 algas sundühendamise etapp (32).

Sundühendamise etapil esitab valitsus ettepanekud

ühendada omavahel kohalikud omavalitsused, mis

on väiksemad kui seaduses sätestatud

miinimumsuurus. Vabatahtliku ühinemise etapis

anti sama palju ühinemistoetust kui enne reformi

algust. Sundühendamise etapil ei maksta

ühinemistoetust.

Haldusreformi seadus sisaldab mitut

toetusmeedet, mille eesmärk on muuta

rakendamine sirgjoonelisemaks. Seaduse

kohaselt makstakse koondatud

omavalitsusjuhtidele hüvitist. Ette on nähtud ka

toetused ühinemisvariantide analüüsi ja

konsultatsioonide läbiviimiseks. Kohalikel

omavalitsustel on õigus valitsuses otsustatud

ühendamised kohtus vaidlustada. Ühinemised

peaksid jõustuma kohalike valimiste päevaks – 15.

oktoobriks 2017. Jaanuaris võeti vastu ettepanek

kaotada maavalitsused. Uue ettepaneku kohaselt

hakkavad ühiseid ülesandeid – ühistranspordi

korraldamine ning piirkondliku arengu ja

ettevõtluse edendamine – täitma uued kohalikud

(32) Vabatahtliku ühinemise protsessi käigus otsustas ühinemise

kasuks 160 kohalikku omavalitsust 213st ning kohalike

omavalitsuste arv vähenes 100ni. Erandit on taotlenud neli

saart. 23 kohalikku omavalitsust ei vaja ühendamist, kuna

nad juba ületavad miinimumsuuruse künnise. Ainult 26

kohalikku omavalitsust saavad ühinemisettepaneku

valitsuselt.

omavalitsused, näiteks kohalike omavalitsuste

ühisasutused.

Uus valitsus jätkab eelmise valitsuse algatatud

kohaliku omavalitsuse reformi. Valmistatakse

ette riigi valitsuse ja omavalitsuste kohustusi ja

ülesannete jaotust käsitlevaid õigusakte. Kohalike

omavalitsuste rahastamisskeemi läbivaatamise

kohta ei ole veel ettepanekut esitatud. Uue

valitsuse koalitsioonilepingu kohaselt on kavas

suurendada kohalike omavalitsuste tulubaasi ja

finantsautonoomiat, kuid selle üksikasjad ei ole

veel teada.

Kohalikel omavalitsustel on praegu väga

piiratud volitused ja stiimulid oma tulude

suurendamiseks (33

). Üksikisiku tulumaksu määra

ja tulumaksust kohalikule omavalitsusele

eraldatava osa kehtestab riigi valitsus. Kohalik

omavalitsus saab kehtestada oma territooriumil

kehtiva maamaksu määra ülemmääraga 2,5 % maa

maksustamisväärtusest. Maa maksustamisväärtust

ei ole läbi vaadatud alates 2001. aastast. Lisaks

maksutulule toimib ka tasandusfond, millega

tagatakse poolautomaatne tulude ümberjaotamine

vähem jõukatele omavalitsustele. Praegune

kohalike omavalitsuste rahastamise segasüsteem ei

loo tugevaid stiimuleid ettevõtete

ligimeelitamiseks ja ettevõtluse arendamiseks.

Kohalike omavalitsuste suutlikkust osutada

teenuseid võib piirata ka vähene autonoomia

maksubaasi kindlaksmääramisel. Sellegipoolest on

kohalike omavalitsuste eelarvetulemused

kokkuvõttes head, kuna nende eelarvepuudujäägi

ja võla suurus on piiratud seadusega.

3.6.2. TÖÖTAJATE ARV AVALIKUS SEKTORIS

Lisaks kohalike omavalitsuste reformile on

oluline ka algatus vähendada avaliku sektori

töötajate arvu samas taktis tööealise

elanikkonna vähenemisega. Eelmine valitsus

seadis eesmärgiks piirata valitsemissektori

töötajate arvu 12 % kogu tööjõust, s.t umbes

praeguse tasemega. Kuna elanikkond ja tööjõud

väheneb, tuleb valitsemissektori töötajate arvu

veelgi vähendada. Poliitika eesmärk on leevendada

(33) Praegu sõltuvad kohalike omavalitsuste sissetulekud

peamiselt üksikisiku tulumaksust ja riigi valitsuse siiretest.

Maksutulu pärineb peamiselt üksikisiku tulumaksust

(92,3 %) ja vähemal määral maamaksust (6,3 %).

3.6. AVALIK HALDUS

3.6. Avalik haldus

41

üha suurenevat tööjõupuudust erasektoris

(ettevõtlussektoris) ja ohjeldada pikaajalist avaliku

sektori kulutuste kasvu survet. Uus valitsus ei ole

veel teinud ühtegi muudatust senise poliitikaga

võrreldes. Lisaks kohaliku omavalitsuse reformile

on kavas võtta mitu meedet avaliku sektori

töökohtade arvu vähendamiseks. Kavas on

korrastada haigla- ja koolivõrku, tsentraliseerida

riiklikke tugiteenuseid ja muude avalike ülesannete

täitmist ning laiendada avalike nutiteenuste (e-

teenuste) valikut. Lisaks on valitsus käivitanud

nullbürokraatia töörühma, et vähendada avalikus

halduses ja mujal kehtivaid bürokraatlikke

nõudeid.

3.6.3. HANKED

Eesti avaliku sektori hangete läbiviimisel on

hind endiselt peakriteerium. Eestis on avalike

hangete teostamise määr ELi keskmisest tunduvalt

suurem. Käimasoleva reformi tulemusel edenes

Eestis 2016. aastal oluliselt majanduslikult

soodsaima pakkumuse kriteeriumist lähtumine

avalikes hangetes. Sellest hoolimata oli ligikaudu

65 % riigihankemenetlustes ainus pakkumuste

hindamise kriteerium hind, mis vähendas

kvaliteedil ja innovatsioonil põhinevat konkurentsi

(34). Lisaks sellele on Eesti üks väheseid riike,

millel puudub riiklik keskkonnasäästlike

riigihangete kava. Vastu on võetud eesmärk, et

2018. aastaks peab keskkonnasäästlike riigihangete

osakaal olema 15 %.

Avalikus sektoris on tulemas veelgi innovaatilisi

lahendusi. Valitsus rakendas 2016. aastal

innovaatiliste lahenduste hankimise katseprojekti.

Projekti eesmärk oli innustada riigiasutusi

edendama innovatsiooni, pakkudes neile rahalisi

stiimuleid innovaatiliste lahenduste hankimiseks ja

suuniseid hangete teostamiseks. Samal ajal toimus

ka teadlikkuse tõstmise kampaania. Projekt oli

edukas ja nüüd valmistatakse ette uut. Lisaks

töötatakse välja uut e-riigihangete moodulit, mille

kaudu hakatakse pakkuma teavet rakendatava

innovatsiooni kohta.

Ühishangete alal on Eesti ELi keskmisel

tasemel. Umbes 9 % hankeid on sellised, kus

avaliku sektori asutus teostab hanget ka teise

(34) (Euroopa Komisjon, veel avaldamata).

asutuse nimel. Nõudluse tasemel ühisostudega

saadakse parem hind (kokkuhoid 15 % – 50 %),

kuid veelgi olulisem on see, et tänu

mastaabisäästule saavutatakse ka parem kvaliteet

erialateadmiste, inimressursi ja oskusteabe

valdkonnas. Lisaks on riigihalduse reformi raames

astutud mõned sammud keskse hankija kitsa

pädevusvaldkonna laiendamiseks. See parandab

riigihangete professionaalsemaks muutumist kogu

riigis. Endiselt vajab parandamist eelkõige

tervishoiu valdkonna riigihangete professionaalsus

ja eeskirjadekohasus.

3.6. Avalik haldus

42

Tekstikast 3.6.1. Valitud tähtsamad teemad: töövõimereform ja hea koht rahvusvahelises

oskuste uuringus

Töövõimereform

Eesti tööealine elanikkond ja tööjõud vähenevad, mis on eelkõige tingitud väikesest sündimusest,

vananemisest ja tööturult tervislikel põhjustel lahkumisest. Töövõimetuspensionide kasutamine

suurenes kiiresti ja oli vajadus tuua inimesed tagasi tööturule, nii et nad sinna ka jääksid. Seetõttu

tuli teostada töövõimereform, mida komisjon 2013. ja 2014. aasta riigipõhistes soovitustes ka

soovitas. Eesti on kohustunud teostama töövõimereformi, mis puudutab ligikaudu 10 % Eesti

tööealisest elanikkonnast ja mille raames pakutakse paremaid, igaühe vajaduste kohaseid

aktiveerimistoetusteenuseid. Reform algas 2016. aastal. Alates 2016. aasta jaanuarist pakutakse

tööturule naasmise teenuseid ja alates juulist hakati hindama töövõimet. Reform on alates 2017.

aasta jaanuarist täies hoos ja selle käigus hinnatakse uuesti varasemate töövõimetuspensionäride

tervislikku seisundit. Üleminek vanalt süsteemilt uuele peaks kestma 2021. aastani, kuid reform on

juba parandanud suhtumist piiratud töövõimega inimestesse ning teinud neil töö leidmise ja

hoidmise lihtsamaks. Reformi tulemused muutuvad nähtavamaks paari aasta pärast. Eesti eesmärk

on tuua 2020. aastaks tööturule tagasi ligikaudu 15 000 vähenenud töövõimega inimest.

Hea koht rahvusvahelises oskuste uuringus

Eesti edu PISA uuringus (vt punkt 3.3.1) põhineb poliitikameetmetel ja sellel, et ühiskonnas

peetakse haridust väga oluliseks. Avaliku sektori kulutused haridusele on kogu aeg olnud suured ja

võetud on mitmeid meetmeid tõhususe suurendamiseks.

Õppekavu on muudetud, pöörates suuremat rõhku probleemide lahendamisele ja kriitilisele

mõtlemisele. Üldiselt on Eesti koolidel laialdane autonoomia muu hulgas rahaliste vahendite

kasutamise, hariduse prioriteetide, õppekavade ja õppeeesmärkide kindlaksmääramisel. Võetud on

meetmeid süsteemi võrdsuse ja kaasavuse tagamiseks. Venekeelsetesse koolidesse on tehtud

investeeringuid eesmärgiga vähendada eesti ja vene keelt kõnelevate õpilastele õppetulemuste

erinevust. Koolipoliitika raames antakse õpiraskustega õpilastele nõu ja personaalset abi.

Õpetamise kvaliteedi parandamiseks ja õpetajate kutsealase arengu toetamiseks on moodustatud

nõustamiskeskused. Pidevalt on suurendatud õpetajate palku, et suurendada õpetaja elukutse

atraktiivsust.

43

2016. aasta riigipõhised soovitused

Kohustused Kokkuvõtlik analüüs (35

)

Esimene riigipõhine soovitus

Tagada kvaliteetsete avalike teenuste, eelkõige

sotsiaalteenuste osutamine ja kättesaadavus

kohalikul tasandil, võttes muu hulgas vastu ja viies

ellu kavandatud kohaliku omavalitsuse reformi.

Võtta vastu ja rakendada meetmed soolise

palgalõhe vähendamiseks, sealhulgas heaolu

arengukavas ettenähtud meetmed.

Eesti on esimese riigipõhise soovituse täitmisel

teinud mõningaid edusamme.

Kvaliteetsete sotsiaalteenuste pakkumise ja

kättesaadavuse tagamisel kohalikul tasandil on

tehtud mõningaid edusamme. Sotsiaalhoolekande

seadust ja heaolu 2016.–2023. aasta arengukava

rakendusplaani aastateks 2016.–2020 rakendatakse.

Kohaliku omavalitsuse reformi õigusaktide

vastuvõtmisel ja rakendamisel on tehtud

mõningaid edusamme. 2016. aasta juulis võeti

vastu haldusreformi seadus. Omavalitsuste

vabatahtlik ühinemine enne 2016. aasta lõppu oli

edukas ja omavalitsusüksuste arv vähenes esialgu

213-lt 100-le.

Soolise palgalõhe vähendamisel on tehtud väheseid

edusamme. 2016. aasta juunis võeti vastu heaolu

2016.–2023. aasta arengukava ja selle

rakendusplaan aastateks 2016.–2020. Kaval on neli

põhivaldkonda, millest ühe eesmärk on tagada

meestele ja naistele võrdsed õigused, kohustused ja

võimalused kõigis ühiskonnaelu valdkondades.

Kuna konkreetsete meetmete heakskiitmine venis,

on nende rakendamine hilinenud.

Soolise võrdõiguslikkuse seaduse muudatustega on

kavas anda Tööinspektsioonile õigus jälgida

soolisest võrdõiguslikkusest kinnipidamist

(35) Edusamme 2016. aasta riigipõhiste soovituste rakendamisel analüüsitakse järgmiste kategooriate kaupa.

Edusammud puuduvad: liikmesriik ei ole usutavalt teatanud meetmetest riigipõhiste soovituste täitmiseks ega neid võtnud.

Allpool on selliste tüüpiliste olukordade mittetäielik loetelu; neid tuleb tõlgendada juhtumipõhiselt, võttes arvesse konkreetse

riigi tingimusi:

• riiklik reformikava ega riigi parlamendile, asjakohasele parlamendikomisjonile või Euroopa Komisjonile esitatud ametlik

dokument või teade avalikkusele (nt pressiteade, teave valitsuse veebisaidil) ei sisalda õigus-, haldus- või eelarvemeetmeid;

• valitsus- või seadusandlik organ ei ole esitanud muid kui seadusandlikke akte;

• liikmesriik on küll alustanud riigipõhiste soovituste täitmist, näiteks tellinud uuringu või moodustanud töörühma meetmevariantide

analüüsimiseks, kuid konkreetseid meetmeid riigipõhiste soovituste täitmiseks ei ole veel esitatud (välja arvatud juhul, kui

riigipõhistes soovitustes on otsesõnu soovitatud võtta suuniseid või valikuvõimaluste väljaselgitamiseks vajalikke meetmeid).

Vähesed edusammud: liikmesriik on

• teatanud mõningatest meetmetest, kuid nendega täidetakse riigipõhiseid soovitusi ainult osaliselt,

ja/või

• esitanud õigusaktid valitsus- või seadusandlikule organile, kuid neid ei ole veel vastu võetud ja enne riigipõhiste soovituste

rakendamist tuleb veel teha palju õigusloomega mitteseotud tööd;

• esitanud muid kui seadusandlikke akte, kuid ei ole võtnud riigipõhiste soovituste rakendamiseks vajalikke järelmeetmeid.

Mõningad edusammud: liikmesriik on võtnud vastu meetmed, millega täidetakse riigipõhiseid soovitusi osaliselt,

ja/või liikmesriik on võtnud vastu meetmed riigipõhiste soovituste täitmiseks, kuid soovituste täielikuks täitmiseks tuleb teha

rohkem tööd, kuna ainult mõni vastu võetud meetmetest on ellu viidud. Näiteks: parlament on meetmed vastu võtnud; ministri

otsus on vastu võetud, kuid rakendusotsuseid ei ole veel vastu võetud.

Märkimisväärsed edusammud: liikmesriik on võtnud vastu meetmed, mis üldiselt vastavad riigipõhistele soovitustele, ja enamiku

meetmetest ka ellu viinud.

Täielik rakendamine: liikmesriik on võtnud kõik riigipõhiste soovituste nõuetekohaseks täitmiseks vajalikud meetmed.

A LISA

Ülevaatetabel

A. Ülevaatetabel

44

erasektoris. Muudatused on kava vastu võtta

märtsis. Olulised on ka muudatused

vanemapuhkuste süsteemis, et suurendada selle

paindlikkust ja jagada ülesanded naiste ja meeste

vahel võrdsemalt. 26. jaanuaril arutas valitsus

vanemapuhkuste süsteemi ning esitas poliitilised

suunised selle ulatuse ja ajakava kohta.

Teine riigipõhine soovitus

Edendada erainvesteeringuid teadus- ja

arendustegevusse ning innovatsiooni, tugevdades

muu hulgas teadusasutuste ja ettevõtete koostööd.

Eesti on teise riigipõhise soovituse täitmisel

teinud mõningaid edusamme.

Erasektori investeeringud teadus- ja

arendustegevusse on langenud madalaimale

tasemele (0,69 % SKPst). Ettevõtete ja

teadusasutuste vaheline koostöö on vähene. Siiski

on Eesti teise riigipõhise soovituse täitmisel teinud

mõningaid edusamme.

2016. aasta lõpu seisuga oli Eesti välja valinud 277

miljoni euro ulatuses ERFi ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava (2014–2020) teadust,

tehnoloogiaarendust ja innovatsiooni puudutava

prioriteetse suuna meetmeid. See moodustab 43 %

ERFi asjaomase suuna 642 miljoni eurosest

eelarvest. Eesti viimistles 2016. aastal ka ülejäänud

nimetatud suuna meetmete jaoks vajalikud

õigusaktid.

Valitsus käivitas 2016. aastal ettevõtluse

arendamise programmi suure kasvupotentsiaaliga

ettevõtete jaoks ning hakkas pakkuma konkreetset

toetust avalikele hangetele innovatsiooni

valdkonnas ja edendama rahastamisvahendite

ulatuslikumat kasutamist. Väljatöötamisel on

tööstuspoliitika roheline raamat.

Kavas on hakata toetama riiklike teadusasutuste

rakendusuuringuid ning ettevõtetega koostöös

toodete väljatöötamist aruka spetsialiseerumise

strateegias nimetatud valdkondades. Muudetud on

riiklike teadusasutuste baasrahastamist, et

stimuleerida avaliku ja erasektori lepingutel

põhinevat teadustegevust. Valitsuse

koalitsioonilepingu kohaselt suurendatakse teaduse

rahastamisel järk-järgult institutsioonilise

rahastamise ja projektipõhise rahastamise osakaalu

suhteni 50/50.

Vastavalt 2016. aasta programmile „RITA“ on

valdkonnaministeeriumides loodud teadus- ja

arendustegevusele spetsialiseerunud ametnike

kohad, et toetada aruka spetsialiseerumise

A. Ülevaatetabel

45

valdkondades teadus- ja arendustegevuse

prioriteetsete eesmärkide saavutamist kooskõlas

ettevõtjate vajadustega.

Lisaks luuakse võimalused koostöös ettevõtetega

toimuvaks doktoriõppeks ning toetatakse ettevõtete

osalemist tehnoloogiaarenduskeskustes ja

klastrites.

Strateegia „Euroopa 2020“ (riigi eesmärgid ja edusammud)

2013. aasta riiklikus reformikavas seatud tööhõive

määra eesmärk: 76 %

Eesti eesmärk on tõsta tööhõive määra 20–

64aastaste seas 76 %ni, mis tähendab veel 38 000

inimese tööturule toomist võrreldes 2009. aastaga.

2013. aastal oli tööhõive määr 73,3 %, 2014. aastal

oli see 74,0 % ja 2015 aastal 76,5 %. 2016. aasta

esimeses kolmes kvartalis oli see näitaja keskmiselt

76,7 %. 2015. aastal ületati ja 2016. aastal ületatakse

2020. aasta eesmärgiks seatud 76 %. 2015. aasta 1.–

3. kvartalis oli see näitaja 76,5 %.

2013. aasta riiklikus reformikavas seatud teadus- ja

arendustegevuse eesmärk: 3 % SKPst; sellest 2 %

erasektoris.

2015. aastal Eesti teadus- ja arendustegevuse

investeeringute määr mõnevõrra taastus, suurenedes

1,5 %ni SKPst (2014. aastal 1,43 %), kuid jäi ikka

alla ELi keskmise (2 % SKPst).

Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kulutused on

suurenenud 0,63 %-lt 2014. aastal 0,69 %ni 2015.

aastal. Kasvuhoonegaaside heitkogused, baasaasta 1990:

2020. aastal +11 % 2005. aastaga võrreldes

(heitkogustega kauplemise süsteemi mittekuuluvates

sektorites)

2020. aasta eesmärk: +11 %

Esialgsete arvutuste põhjal vähenes ELi

heitkogustega kauplemise süsteemi mittekuuluvate

sektorite kasvuhoonegaaside heide 2005.–2015.

aastal 3 %.

Kehtivatel meetmetel põhinevate viimaste riiklike

prognooside kohaselt väheneb heide heitkogustega

kauplemise süsteemi mittekuuluvates sektorites

2005.–2020. aastal 2 %. Seega eesmärk tõenäoliselt

täidetakse 13protsendipunktise varuga.

2013. aasta riiklikus reformikavas seatud

taastuvenergia eesmärk: 25 %

2015. aastal oli Eestis taastuvenergia osakaal

energiaallikate jaotuses 27,9 % ja sellega on 2020.

aasta eesmärk (25 %) juba ületatud. Aastatel 2011–

2015 oli Eesti esimene ELi liikmesriik, kes rajas

üleriigilise elektrisõidukite kiirlaadimispunktide

võrgu.

A. Ülevaatetabel

46

Energiatõhususe eesmärk: stabiliseerida lõppenergia

tarbimine 2010. aasta tasemel, s.t 2,8 miljonit

naftaekvivalenttonni (või tuletatud primaarenergia

tarbimine 6,5 miljonit naftaekvivalenttonni).

Eesti primaarenergia tarbimine vähenes 6,57

miljonilt naftaekvivalenttonnilt 2014. aastal 6,16

miljonile naftaekvivalenttonnile 2015. aastal ehk

6,3 %. Eesti lõppenergia tarbimine vähenes 2,82

miljonilt naftaekvivalenttonnilt 2014. aastal 2,77

miljonile naftaekvivalenttonnile 2015. aastal ehk

2 %.

Eestis on küll juba saavutatud 2020. aasta esialgseks

riiklikuks eesmärgiks seatud primaar- ja lõppenergia

tarbimise tasemest madalama taseme

(primaarenergia tarbimine 6,5 miljonit

naftaekvivalenttonni ja lõpptarbimine 2,8 miljonit

naftaekvivalenttonni), kuid nende tasemete

säilitamine kuni 2020. aastani on keeruline. Haridussüsteemist varakult lahkunud noorte

osakaalu vähendamise eesmärk: 9,5 % 18–

24aastastest, kellel on madalam kui keskharidus

ning kes ei jätka õpinguid ega koolitust.

ELi 2020. aasta eesmärk on 9,5 %. 2014. aastal oli

see määr 11,4 % ja 2015 aastal 11,2 %.

Koolist väljalangemise määr oli 2014. aastal

maapiirkondades 16,8 %, väikelinnades ja

eeslinnades 12,5 % ning suurlinnades 4,9 %. Meeste

väljalangemise määr (13,2 %) püsis naiste omast

(9 %) suuremana (Eurostati 2015. aasta andmed).

Kolmanda taseme hariduse eesmärk: 40 % 30–

34aastastest inimestest on omandanud kolmanda

taseme hariduse.

2015. aastal oli see määr 45,3 %. Siin valitseb

märkimisväärne sooline ebavõrdsus (56,7 % naistest

ja 34,5 % meestest).

Suhtelises vaesuses elava elanikkonna osakaalu

vähendamise eesmärk: 15 % 2020. aastal.

Suhtelise vaesuse määra alanemisel 2010. aasta

(majandusaasta) 17,5 %-lt 2020. aasta

(majandusaasta) 15 %-le peaks suhtelises vaesuses

elavate inimeste arv absoluutarvestuses vähenema

36 248 inimese võrra.

Vaesuse ohus elavate inimeste arv 2015. aastal aga

suurenes, osaliselt seetõttu, et alumistes detsiilides

oli sissetuleku kasv väiksem kui mediaansissetuleku

kasv. Seega on riik kaugenenud oma eesmärgist

vähendada vaesust 15 %ni.

Suhtelise vaesuse määr (uuringuaastate kaupa):

2015: 21,6 %

2013: 18,6 %

2014: 21,8 %

2015: 21,6 %

Vt täiendavad konteksti selgitavad näitajad aadressil http://ec.europa.eu/education/monitor.

Vt täiendavad konteksti selgitavad näitajad aadressil http://ec.europa.eu/education/monitor

http://ec.europa.eu/education/monitor

http://ec.europa.eu/education/monitor

47

B LISA

Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse

tulemustabel

Tabel B.1. Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tulemustabel – Eesti

Märked: i: vt metaandmed.

1) Töötuse määr: 2008 i = Eurostati tagasiarvutus, et võtta arvesse 2011. aasta rahvaloenduse tulemusi. 2) Noorte töötuse

määr: 2008 i = Eurostati tagasiarvutus, et võtta arvesse 2011. aasta rahvaloenduse tulemusi.

Allikas: Euroopa Komisjon, Eurostat ning majanduse ja rahanduse peadirektoraat (reaalne tegelik vahetuskurss) ning

Rahvusvaheline Valuutafond

Piirmäärad 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Jooksevkonto saldo

(protsendina SKPst) 3 aasta keskmine -4 % / 6 % -1,5 1,9 0,4 -0,3 -0,5 0,9

-35 % -71,2 -54,8 -51,1 -50,1 -46,7 -40,9

Reaalne tegelik

vahetuskurss (REER)

(42 tööstusriiki – THHI

deflaator)

muutuse % (3 aastat)±5 % & ±11

% 4,6 -0,8 -3,6 3,1 4,7 6,4

Ekspordi turuosa (%

maailma ekspordist)muutuse % (5 aastat) -6 % 9,7 24,8 7,6 10,4 21,2 8,5

Nominaalne tööjõu

ühikukulu (2010=100)muutuse % (3 aastat) 9 % & 12 % 13,8 -2,6 -1,1 8,2 10,8 14,4

6 % 2,1 2,6 3,2 7,7 13,1 6,8

14 % -7,6 -1,1 6,8 4,0 4,5 3,3

133 % 140,4 120,4 117,8 115,9 116,7 116,6

60 % 6,6 6,1 9,7 10,2 10,7 10,1

Töötuse määr: 3 aasta keskmine 10 % 11,9 14,2 13,0 10,3 8,7 7,4

16,5 % -8,9 -0,6 10,4 10,5 13,0 8,1

-0,2 % 0,7 0,5 0,8 1,2 0,5 1,9

0,5 % 5,3 5,4 1,8 -3,8 -3,8 -3,1

2 % 22,8 10,4 -6,5 -14,2 -7,4 -7,8

Tööjõus osalemise määr (protsendina 15–64aastastest)

(3 aasta muutus protsendipunktides)

Pikaajalise töötuse määr (% tööjõu hulka kuuluvatest

15–74aastastest) (3 aasta muutus protsendipunktides)

Noorte töötuse määr (% tööjõu hulka kuuluvatest

15–24aastastest) (3 aasta muutus protsendipunktides)

Väline

tasakaalustamatus

ja

konkurentsivõime

Uued

tööhõivenäitajad

Rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon (% SKPst)

Deflateeritud eluasemehinnad (aastase muutuse %)

Finantssektori kogukohustused (aastase muutuse %)

Erasektori krediidivoog %-na SKPst, konsolideeritud

Erasektori võlakoormus %-na SKPst, konsolideeritud

Valitsemissektori võlakoormus %-na SKPst

Sisemine

tasakaalustamatus

48

C LISA

Standardtabelid

Tabel C.1. Finantsturu näitajad

1) Uusimad andmed (2016. aasta 2. kvartal)

2) Kvartaalsed väärtused ei ole aastapõhised.

* Mõõdetuna baaspunktides.

Allikas: Euroopa Komisjon (pikaajalised intressimäärad); Maailmapank (koguvälisvõlg); Eurostat (erasektori võlg); Euroopa

Keskpank (kõik muud näitajad).

2011 2012 2013 2014 2015 2016

Pangandussektori koguvarad (protsendina SKPst) 114,1 109,7 105,6 108,6 114,8 115,0

Viie suurima panga varade osakaal (protsendina koguvaradest) 90,6 89,6 89,7 89,9 88,6 -

Välisomandis olev osa pangandussüsteemist (protsendina koguvaradest) 89,2 34,3 33,3 32,0 32,5 -

Rahandusliku usaldusväärsuse näitajad:1)

- viivislaenud (protsendina kogulaenudest) 4,5 3,0 1,9 2,6 1,9 1,8

- kapitali adekvaatsuse määr (%) 19,4 23,2 23,1 41,8 35,4 34,8

- omakapitali tootlikkus (%)2) 22,9 11,7 10,7 9,7 6,8 6,7

Pangalaenud erasektorile (aastane muutus protsentides) -3,5 -0,4 2,7 4,5 9,3 10,1

Eluasemelaenud (aastane muutus protsentides) -1,5 0,2 1,2 2,9 4,5 5,2

Laenude ja hoiuste suhtarv 144,5 134,4 128,9 124,0 122,1 125,7

Keskpanga likviidsus protsendina kohustustest 0,1 0,3 0,2 0,3 0,4 0,2

Erasektori võlg (protsendina SKPst) 120,4 117,8 115,9 116,7 116,6 -

Koguvälisvõlg (protsendina SKPst)1)

- avalik sektor 3,1 7,0 7,7 8,0 7,2 7,5

- erasektor 46,0 49,4 47,5 49,3 46,2 44,8

Pikaajaliste intressimäärade vahe võrreldes Saksamaa riigivõlakirjadega

(baaspunktides)*- - - - - -

(5aastaste) riigivõlakohustuste krediidiriskivahetustehingute riskimarginaalid* 102,4 101,3 58,6 57,1 58,3 58,5

C. Standardtabelid

49

Tabel C.2. Tööturu ja sotsiaalsed näitajad

1) Töötud on kõik inimesed, kes ei töötanud, kuid otsisid aktiivselt tööd ja olid valmis tööle asuma kohe või kahe nädala

jooksul.

2) Pikaajalised töötud on inimesed, kes on olnud töötud vähemalt 12 kuud.

3) Isikud, kes ei õpi ega tööta.

4) 2016. aasta esimese kolme kvartali keskmine. Andmed kogu töötuse ja noorte töötuse kohta on hooajaliselt kohandatud.

Allikas: Euroopa Komisjon (ELi tööjõu-uuring)

2011 2012 2013 2014 2015 2016 4

Tööhõive määr

(protsendina 20–64aastastest)70,6 72,2 73,3 74,3 76,5 76,7

Tööhõive kasv

(muutus võrreldes eelmise aastaga protsentides)6,5 1,6 1,2 0,8 2,9 0,6

Naiste tööhõive määr

(protsendina 20–64aastastest naistest)67,8 69,4 70,1 70,6 72,6 72,6

Meeste tööhõive määr

(protsendina 20–64aastastest meestest)73,5 75,1 76,7 78,3 80,5 81,0

Vanemate töötajate tööhõive määr

(protsendina 55–64aastastest)57,5 60,5 62,6 64,0 64,5 66,0

Osaajaga hõive (protsendina koguhõivest,

15–64aastased) 9,3 9,2 8,9 8,3 9,5 9,9

Tähtajaline tööhõive (protsendina tähtajalise töölepinguga

15–64aastastest töötajatest)4,5 3,5 3,5 3,1 3,4 3,9

Üleminek ajutiselt töölt alalisele tööle 60,5 63,4 65,0 59,1 42,9 :

Tööpuuduse määr1 (protsendina tööjõust,

vanuserühm 15-74aastased)12,3 10,0 8,6 7,4 6,2 6,7

Pikaajaline tööpuudus2 (protsendina tööjõust) 7,1 5,5 3,8 3,3 2,4 2,0

Noorte tööpuuduse määr

(protsendina 15-24aastastest töötajatest)22,4 20,9 18,7 15,0 13,1 13,7

Mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET)3 määr

(protsendina 15–24aastastest)11,6 12,2 11,3 11,7 10,8 :

Haridustee ja õpingute varajased katkestajad (protsendina

18–24aastastest, kes on põhihariduse või sellest madalama

haridustasemega, kuid ei ole haridusteed või õpinguid jätkamas)

10,6 10,3 9,7 11,4 11,2 :

Kolmanda taseme hariduse omandanud (protsendina

30–34aastastest, kes on omandanud kolmanda taseme

hariduse)

40,2 39,5 42,5 43,2 45,3 :

Ametlik lastehoiuteenus (30 tundi või rohkem; protsendina alla

3aastastest)15,0 14,0 18,0 14,0 : :

C. Standardtabelid

50

Tabel C.3. Tööturu ja sotsiaalsed näitajad (jätk)

1) Suhtelises vaesuses või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavad inimesed: inimesed, kes elavad suhtelises vaesuses ja/või kes

kannatavad suure materiaalse puuduse käes ja/või kes elavad leibkonnas, kus tööhõive on null või väga väike.

2) Suhtelise vaesuse määr: selliste inimeste osakaal, kelle ekvivalentnetosissetulek jääb alla 60 % üleriigilisest ekvivalentsest

mediaansissetulekust.

3) Selliste inimeste osakaal, kes kannatavad järgmistest puudustest vähemalt nelja käes: neile käib rahaliselt üle jõu i) maksta

üüri või kommunaalmakseid, ii) kütta oma kodu piisavalt, iii) katta ootamatuid kulusid, iv) süüa ülepäeviti liha, kala või

samaväärseid valgurikkaid tooteid, v) puhata kord aastas nädal aega väljaspool elukohta, vi) omada autot, vii) omada

pesumasinat, viii) omada värvitelerit või ix) omada telefoni.

4) Väga väikese tööhõivega leibkonnas elavad inimesed: selliste 0–59aastaste inimeste osakaal (v.a ülalpeetavad lapsed),

kes elavad leibkonnas, kus täiskasvanud töötasid viimase 12 kuu jooksul alla 20 % oma potentsiaalsest tööajast.

5) Eesti, Küprose, Malta, Sloveenia ja Slovakkia puhul piirmäärad nominaalväärtustes eurodes; tarbijahindade harmoneeritud

indeks = 100 (2006. aastal) (2007. aasta uuring kajastab 2006. aasta tulusid).

Allikas: sotsiaalkaitse hüvitiste kulud: Euroopa ühtne sotsiaalkaitsestatistika süsteem (ESSPROS); sotsiaalne kaasatus:

sissetulekuid ja elutingimusi käsitlev ELi statistika (EU-SILC).

Kulutused sotsiaalkaitse hüvitistele (protsendina SKPst) 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Haigused/tervishoid 4,7 4,3 4,2 4,1 4,4 :

Invaliidsus 1,9 1,8 1,7 1,8 1,8 :

Vanadus ja toitjakaotus 7,7 6,8 6,6 6,6 6,6 :

Perekond/lapsed 2,2 1,9 1,7 1,6 1,6 :

Tööpuudus 0,7 0,5 0,5 0,5 0,4 :

Eluase 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 :

Sotsiaalne tõrjutus (mujal klassifitseerimata) 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 :

Kokku 17,4 15,5 14,8 14,7 14,9 :

millest majanduslikust olukorrast sõltuvad hüvitised 0,1 0,2 0,1 0,1 0,1 :

Sotsiaalse kaasatuse näitajad 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Suhteline vaesus või sotsiaalse tõrjutuse risk(1)

(protsendina koguelanikkonnast)21,7 23,1 23,4 23,5 26,0 24,2

Laste suhteline vaesus või sotsiaalse tõrjutuse risk (protsendina 0-

17aastastest)24,0 24,8 22,4 22,3 23,8 22,5

Suhtelise vaesuse määr2 (protsendina koguelanikkonnast) 15,8 17,5 17,5 18,6 21,8 21,6

Suure materiaalse puuduse määr3 (protsendina koguelanikkonnast) 9,0 8,7 9,4 7,6 6,2 4,5

Madala tööhõivega leibkondades elavate inimeste osakaal4

(protsendina 0-59aastastest)9,0 10,0 9,1 8,4 7,6 6,6

Töötavate inimeste suhtelise vaesuse määr (protsendina hõivatutest) 6,5 7,9 8,3 7,6 11,8 10,0

Sotsiaalsiirete (v.a pensionid) mõju vaesuse vähendamisele 36,5 29,7 29,4 26,8 23,2 22,3

Vaesuse piir, väljendatuna omavääringus püsivhindades5 2904 2764 2812 2965 3151 3428

Netosissetulek (leibkonnad; kasv protsendina) -0,9 9,4 6,0 3,1 6,9 3,5

Sissetulekute jaotuse ebavõrdsus (ülemise ja alumise

sissetulekukvintiili suhe)5,0 5,3 5,4 5,5 6,5 6,2

GINI indeks enne makse ja siirdeid 48,4 49,2 48,6 48,9 51,6 :

GINI indeks pärast makse ja siirdeid 31,3 31,9 32,5 32,9 35,6 :

C. Standardtabelid

51

Tabel C.4. Tooteturu tulemus- ja poliitikanäitajad

1) Selle näitaja puhul kasutatud metoodika (sh eeldused) on esitatud veebisaidil

http://www.doingbusiness.org/methodology.

2) Küsimusele 7B_a saadud vastuste keskmine. [Pangalaen]: Kui taotlesite viimase kuue kuu jooksul pangalt laenu, siis millise

otsuse pank tegi?. Vastuste eest anti punkte järgmiselt: 0 – taotlus rahuldati täielikult; 1 – taotlus rahuldati suures osas; 2 –

taotlus rahuldati piiratud osas; 3 – taotlus lükati tagasi; näitaja puudub – taotluse menetlemine on pooleli või selle tulemus ei

ole teada.

3) Kolmanda taseme haridusega 15–64aastaste elanike osakaal (%).

4) Vähemalt keskhariduse omandanud noored (%) vanuserühmas 20–24.

5) Näitajad: 0 = ei ole reguleeritud; 6 = enim reguleeritud. Tooteturu reguleerimist käsitlevate OECD näitajate arvutamise

metoodikat on üksikasjalikult kirjeldatud veebisaidil

http://www.oecd.org/competition/reform/indicatorsofproductmarketregulationhomepage.htm.

6) OECD koondnäitajad energia-, transpordi- ja kommunikatsioonisektori reguleerimise kohta.

Allikas: Euroopa Komisjon; Maailmapank, „Doing Business“ (lepingute jõustamine ja ettevõtte käivitamiseks kuluv aeg); OECD

(tooteturu reguleerimist käsitlevad näitajad); SAFE (Survey on the access to finance of enterprises, VKEde laenutaotlusi

käsitlevad tulemused).

Tulemusnäitajad 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Tööjõu tootlikkus (tegelik, tööga hõivatud isiku kohta, võrreldes

eelmise aastaga)

Tööjõu tootlikkus tööstussektoris 12,60 -1,81 5,99 7,79 9,26 -3,02

Tööjõu tootlikkus ehitussektoris 23,68 -5,68 7,84 -8,57 -8,33 -13,22

Tööjõu tootlikkus teenuseturgudel 4,68 -0,99 5,65 0,21 -0,38 -2,04

Tööjõu ühikukulu (kogu majandus, muutus (%) võrreldes eelmise

aastaga)

Tööjõu ühikukulu tööstussektoris -12,63 -0,66 7,56 2,89 -3,87 4,84

Tööjõu ühikukulu ehitussektoris -6,98 -11,12 3,45 15,91 2,82 3,54

Tööjõu ühikukulu teenuseturgudel -5,04 0,09 3,43 0,73 5,11 11,68

Ettevõtluskeskkond 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Lepingute jõustamine1 (päevades) 425,0 425,0 425,0 425,0 425,0 425,0

Ettevõtte käivitamiseks kuluv aeg1 (päevades) 6,5 6,5 6,5 6,5 4,5 3,5

VKEde laenutaotluste tulemused2 – 0,89 – 0,91 0,66 0,19

Teadusuuringud ja innovatsioon 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Teadus- ja arendustegevuse osakaal 1,58 2,31 2,12 1,73 1,45 1,50

Avaliku sektori kogukulutused haridusele (protsendina SKPst), kõik

haridustasemed kokku5,66 5,16 4,82 4,92 – –

Teaduse ja tehnoloogia valdkonnas töötavate inimeste arv

(protsendina kogutööhõivest)50 50 51 51 51 51

Kolmanda taseme hariduse omandanud inimesed3 30 31 32 32 33 33

Keskastme hariduse omandanud noored4 84 83 81 84 84 83

Kõrgtehnoloogiliste toodete kaubandusbilanss (protsendina SKPst) -1,58 -0,67 -0,88 -0,32 -0,33 -0,35

Toote- ja teenuseturud ning konkurents 2003 2008 2013

Tooteturu reguleerimist käsitlevad OECD näitajad5, üldine – 1,37 1,29

Tooteturu reguleerimist käsitlevad OECD näitajad5, jaesektor – 1,40 1,50

Tooteturu reguleerimist käsitlevad OECD näitajad5, ametitoimingud – 1,81 1,79

Tooteturu reguleerimist käsitlevad OECD näitajad5, võrgutööstused

6 3,34 2,60 2,40

C. Standardtabelid

52

Tabel C.5. Keskkonnahoidlik majanduskasv

Keskkonnasäästliku majanduskasvu tulemusnäitajad 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Makromajanduslikud

Energiamahukus kgoe / € 0,42 0,39 0,37 0,40 0,39 0,36

CO2-mahukus kg / € 1,80 1,73 1,57 1,73 1,63 -

Ressursimahukus (ressursitootlikkuse pöördväärtus) kg / € 3,02 2,99 2,87 3,02 2,87 2,71

Jäätmemahukus kg / € 1,72 - 1,78 - 1,69 -

Energia kaubavahetusbilanss % SKPst -1,5 -0,4 -1,3 -2,2 -2,1 -

Energia osakaal THHIs % 13,26 13,93 14,69 14,42 14,43 13,65

Energiahinna muutuse ja inflatsiooni erinevus % 3,9 1,3 7,2 7,4 -4,6 -4,1

Energia tegelik ühikukulu% lisand-

väärtusest15,2 14,9 15,6 15,7 14,6 -

Keskkonnamaksude ja tööjõumaksude suhe suhtarv 0,17 0,17 0,17 0,16 0,16 -

Keskkonnamaksud % SKPst 2,9 2,7 2,7 2,5 2,7 -

Valdkondlikud

Tööstuse energiamahukus kgoe / € 0,26 0,25 0,23 0,25 0,20 0,19

Energia tegelik ühikukulu töötlevas tööstuses (v.a

rafineerimine)

% lisand-

väärtusest13,9 13,5 13,5 14,2 13,3 -

Energiamahukate majandusharude osakaal majanduses % SKPst 12,22 12,24 11,76 12,60 13,57 13,42

Elektrihinnad keskmise suurusega tööstustarbijate jaoks € / kWh 0,07 0,07 0,08 0,10 0,09 0,09

Gaasihinnad keskmise suurusega tööstustarbijate jaoks € / kWh 0,03 0,03 0,04 0,04 0,04 0,03

Avaliku sektori teadus- ja arendustegevus energia

valdkonnas% SKPst 0,02 0,02 0,02 0,01 0,01 0,01

Avaliku sektori teadus- ja arendustegevus keskkonna

valdkonnas% SKPst 0,07 0,05 0,03 0,04 0,04 0,05

Olmejäätmete ringlussevõtu määr % 18,2 23,3 19,1 17,9 31,3 28,3

Heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud

kasvuhoonegaaside osakaal*% 72,9 72,3 69,7 73,5 71,1 67,7

Transpordi energiamahukus kgoe / € 1,01 0,95 0,94 0,93 0,98 1,05

Transpordi CO2-mahukus kg / € 2,90 2,77 2,72 2,73 2,86 -

Energiavarustuse kindlus

Sõltuvus energia impordist % 13,6 12,0 17,0 11,9 8,9 7,4

Tarnijate kontsentratsiooni koondindeks HHI 80,2 74,7 79,6 73,0 76,7 -

Energiaallikate jaotuse mitmekesistatus HHI 0,47 0,49 0,45 0,48 0,49 -

C. Standardtabelid

53

Üldine selgitus tabeli ridade kohta:

Kõik makromajanduslikud mahukusnäitajad on väljendatud füüsilise koguse ja SKP suhtarvuna (2005. aasta hindades).

- Energiamahukus: sisemaine energia kogutarbimine (naftaekvivalentkilogrammides) jagatuna SKPga (eurodes).

- CO2- mahukus: kasvuhoonegaaside heitkogused (CO2-ekvivalentkilogrammides) jagatuna SKPga (eurodes).

- Ressursimahukus: kodumaine materjalitarbimine (kg) jagatuna SKPga (eurodes).

- Jäätmemahukus: jäätmed (kg) jagatuna SKPga (eurodes).

Energia kaubavahetusbilanss: energia ekspordi ja impordi bilanss, väljendatud protsendina SKPst.

Energia osakaal THHIs: energiatoodete osakaal THHI koostamisel kasutatud tarbijakorvis.

Energiahinna muutuse ja inflatsiooni erinevus: THHI energiakomponent ja THHI koguinflatsioon (aastane muutus protsentides).

Tegelik energia ühikukulu: tegelik energia ühikukulu protsendina majanduse kogulisandväärtusest.

Keskkonnamaksude ning tööjõumaksude ja SKP suhtarvud: Euroopa Komisjoni andmebaas „Taxation trends in the European

Union".

Tööstuse energiamahukus: lõppenergia tarbimine tööstuses (naftaekvivalentkilogrammides) jagatuna tööstuse

kogulisandväärtusega (2005. aastal eurodes).

Tegelik energia ühikukulu töötlevas tööstuses, v.a rafineerimine: tegelik energia ühikukulu protsendina töötleva tööstuse

lisandväärtusest.

Energiamahukate majandusharude osakaal majanduses: energiamahukate tööstusharude kogulisandväärtuse osakaal SKPs.

Elektri- ja gaasihinnad keskmise suurusega tööstustarbijate jaoks: tarbimisvahemik 500–2000 MWh ja 10 000–100 000 GJ;

andmed ei sisalda käibemaksu.

Olmejäätmete ringlussevõtu määr: ringlussevõetud ja kompostitud olmejäätmete ja koguolmejäätmete suhtarv.

Avaliku sektori teadus- ja arendustegevus energeetika või keskkonna valdkonnas: valitsemissektori kulutused teadus- ja

arendustegevusele neis valdkondades, väljendatud protsendina SKPst.

ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud kasvuhoonegaaside osakaal (v.a lennundus): põhineb

kasvuhoonegaaside heidete andmetel (v.a maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus), mille liikmesriigid on esitanud

Euroopa Keskkonnaametile.

Transpordi energiamahukus: transpordi lõppenergia tarbimine (naftaekvivalentkilogrammides) jagatuna transpordisektori

kogulisandväärtusega (2005. aastal eurodes).

Transpordi CO2-mahukus: transpordi kasvuhoonegaaside heited jagatuna transpordisektori kogulisandväärtusega.

Sõltuvus energia impordist: energia netoimport jagatuna energia sisemaise kogutarbimisega, sh rahvusvaheliste punkrikütuste

tarbimine.

Tarnijate kontsentratsiooni koondindeks: hõlmab naftat, gaasi ja sütt. Väiksemad väärtused näitavad laiemat

mitmekesistatust ja seega väiksemat riski.

Energiaallikate jaotuse mitmekesistatus: Herfindahli indeks maagaasi, kõigi bensiinitoodete, tuumajaamades toodetud

soojusenergia, taastuvenergia ja tahkekütuste kohta.

* Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskkonnaamet

Allikas: Euroopa Komisjon (Eurostat), kui ei ole märgitud teisiti.

54

Eesti Pank (2016), Financial Stability Review 2/2016, lk 20, 23,

http://www.eestipank.ee/en/publication/financial-stability-review/2016/financial-stability-review-22016-0

.

European Central Bank (2016), The Household Finance and Consumption Survey, Wave 2, Frankfurt,

https://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/scpsps/ecbsp18.en.pdf?d2911394a25c444cd8d3db4b77e8891a .

Euroopa Komisjon, ELi ühtse turu tulemustabel 2016 (avaldamisel).

Euroopa Komisjon (2017), komisjoni 10. jaanuari 2017. aasta teatis COM(2016)820 , milles käsitletakse

reformisoovitusi seoses kutsealateenuste reguleerimisega ja sellele lisatud komisjoni talituste

töödokument COM(2016)436,

http://www.google.lu/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0ahUKEwio4vS8y-

_RAhUBWxQKHZMSAlEQFggbMAA&url=http%3A%2F%2Fec.europa.eu%2FDocsRoom%2Fdocume

nts%2F20505%2Fattachments%2F3%2Ftranslations%2Fen%2Frenditions%2Fnative&usg=AFQjCNHS

HdJeitXmB0sfGbb63KgREMiUuw&bvm=bv.145822982,d.d24.

Euroopa Komisjon (2016a), Taxation Trends Report,

http://ec.europa.eu/taxation_customs/sites/taxation/files/resources/documents/taxation/gen_info/economic

_analysis/tax_structures/2016/econ_analysis_report_2016.pdf.

Euroopa Komisjon (2016b), „Uuring ja aruanded käibemaksu alalaekumise kohta ELi 28 liikmesriigis:

lõpparuanne 2016. aasta kohta“, https://ec.europa.eu/taxation_customs/sites/taxation/files/2016-09_vat-

gap-report_final.pdf.

Euroopa Komisjon (2016c), Country Report 2016 for Sweden,

http://ec.europa.eu/europe2020/pdf/csr2016/cr2016_sweden_en.pdf .

Euroopa Komisjon (2016d), European Innovation Scoreboard,

http://ec.europa.eu/DocsRoom/documents/17822.

Euroopa Komisjon (2016e), Eestit käsitlev 2016. aasta aruanne,

http://ec.europa.eu/europe2020/pdf/csr2016/cr2016_estonia_et.pdf.

Euroopa Komisjon (2016f), „Probleemid liikmesriikide investeerimiskeskkonnas“ (SWD(2015)400 final)

http://ec.europa.eu/europe2020/challenges-to-member-states-investment - environments/index_en.htm ja

http://ec.europa.eu/europe2020/pdf/csr2016/cr2016_estonia_en.pdf.

Euroopa Komisjon (2014), Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ teabeleht – Eesti,

http://www.google.lu/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0ahUKEwjRvJLyze_RAhV

BtBQKHeeDAUIQFggbMAA&url=http%3A%2F%2Fec.europa.eu%2FDocsRoom%2Fdocuments%2F1

6121%2Fattachments%2F10%2Ftranslations%2Fen%2Frenditions%2Fnative&usg=AFQjCNHuU_CLH

N6XiuzBwnOc_fVaDe7YFA&bvm=bv.145822982,d.d24 .

European Environment Agency (2016a), Progress towards Greenhouse Gas Emission Targets: Data and

Methodology, November 2016, http://www.eea.europa.eu/themes/climate/trends-and-projections-in-

europe/annex-1-progress-towards-greenhouse .

European Environment Agency (2016b), Greenhouse Gas – Data Viewer, December 2016,

http://www.eea.europa.eu/data-and-maps/data/data-viewers/greenhouse-gases-viewer .

Eurostati Euroopa ettevõtlusuuringu andmed.

VIITED

http://www.eestipank.ee/en/publication/financial-stability-review/2016/financial-stability-review-22016-0

https://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/scpsps/ecbsp18.en.pdf?d2911394a25c444cd8d3db4b77e8891a

http://ec.europa.eu/europe2020/pdf/csr2016/cr2016_sweden_en.pdf

http://ec.europa.eu/DocsRoom/documents/17822

http://ec.europa.eu/europe2020/pdf/csr2016/cr2016_estonia_et.pdf

http://ec.europa.eu/europe2020/challenges-to-member-states-investment

http://ec.europa.eu/europe2020/pdf/csr2016/cr2016_estonia_et.pdf

http://www.google.lu/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0ahUKEwjRvJLyze_RAhVBtBQKHeeDAUIQFggbMAA&url=http://ec.europa.eu/DocsRoom/documents/16121/attachments/10/translations/en/renditions/native&usg=AFQjCNHuU_CLHN6XiuzBwnOc_fVaDe7YFA&bvm=bv.145822982,d.d24




http://www.eea.europa.eu/themes/climate/trends-and-projections-in-europe/annex-1-progress-towards-greenhouse

http://www.eea.europa.eu/themes/climate/trends-and-projections-in-europe/annex-1-progress-towards-greenhouse

http://www.eea.europa.eu/data-and-maps/data/data-viewers/greenhouse-gases-viewer

Viited

55

Eurostati andmed veebimüüki piiravate takistuste kohta.

Langenbucher, K. (2015), How demanding are eligibility criteria for unemployment benefits, quantitative

indicators for OECD and EU countries“, OECD Social, Employment and Migration Working Papers, nr

166, OECD Publishing, Pariis. http://dx.doi.org/10.1787/5jrxtk1zw8f2-en .

OECD/EL (2016), Health at a Glance: Europe 2016 – State of Health in the EU Cycle, OECD

Publishing, Pariis. http://dx.doi.org/10.1787/9789264265592-en

Tax Foundation (2016), International Tax Competitiveness Index, https://taxfoundation.org/2016-

international-tax-competitiveness-index .

Maailmapank (2016), Doing Business 2016: Measuring Regulatory Quality and Efficiency, Washington,

D.C.: Maailmapank. DOI: 10.1596/978-1-4648-0667-4.

Maailmapanga Grupp (2015), The State of Health Care Integration in Estonia,

https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/Maailmapanga-uuring/summary_report_hk_2015.pdf.

Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa piirkondlik büroo (2015), Better non-communicable disease

outcomes: challenges and opportunities for health systems – Estonia Country Assessment, Kopenhaagen.

http://dx.doi.org/10.1787/5jrxtk1zw8f2-en

http://dx.doi.org/10.1787/9789264265592-en

https://taxfoundation.org/2016-international-tax-competitiveness-index

https://taxfoundation.org/2016-international-tax-competitiveness-index

http://www.doingbusiness.org/~/media/GIAWB/Doing%20Business/Documents/Annual-Reports/English/DB16-Full-Report.pdf

http://www.doingbusiness.org/~/media/GIAWB/Doing%20Business/Documents/Annual-Reports/English/DB16-Full-Report.pdf

https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/Maailmapanga-uuring/summary_report_hk_2015.pdf