MÜÜRILEHT 15 : SUVI 2011

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Tartu ja maailma kultuurileht

Text of MÜÜRILEHT 15 : SUVI 2011

  • 15 : SUVI

    tartU ja maaIlma kUltUUrIleht VIIeteIStkmneS nUmber : SUVI 2011 kolleegIUm: kaISa eIche, Indrek grIgor, PIm kama, margUS kIIS, martIn oja, joonaS SIldre, krIStIna PajU, helen tammeme, anna-lIISa Unt, SVen Vabar, berk Vaher, keIU VIrro :; Vljaandja: mt tartU kUltUUrItehaS :;

    toetajad: tartU lInn, tartU kUltUUrkaPItal, eeStI kUltUUrkaPItal:; trkk: PrIntall :; tIraa: 4000 :; taSUta!

  • 2 : VIIeteIStkmneS nUmber : SUVI 2011

    Carolina Pihelgas ja Hasso Krull on kirjanikud, kes muuhulgas peavad luuletlgenduste blogi. alguse sai see 2010. aasta juulis helt poolt soovist luuletlkega aktiivsemalt tegeleda, teisalt tdemusest, et tlkeid on raske kirjandusajakirjades avaldada. blogi nimi viitab sellele, et igasugune tlkimine on samal ajal ka tlgendamine, seda eriti luule puhul. Samas on tlkijad ritanud luuletusi vimalikult tpselt edasi anda. luuletuste valik on spontaanne ja sltub ilmast, tujust ja loetud raamatutest; sellegipoolest ritavad autorid tlkida vimalikult paljudest erinevatest keeltest ja kohtadest. blogi asub aadressil luulet6lgendus.blogspot.com. Carolina ja Hasso tlgitud ja tlgendatud luuletekstid moodustavad kesoleva numbri krvaloleval lehel luulerubriigi.

    Kaasautorid:

    Triin Rebane pib tartu krgemas kunstikoolis teisel kursusel fotograafiat. triinu tegemistega saab tutvuda aadressidel www.flickr.com/photos/triinr ja kushimushi.blogspot.com.

    Mari-Liis Lvov on vabakutseline fotograaf, kes pib hetkel samal erialal tartu krgemas kunstikoolis. kige meeleprasem on talle inimeste ja rituste pildistamine. Vabal ajal meeldib talle tegeleda ka dj-nduse ning muusikaproduktsiooniga (trummi ja bassi ning dubstepi lainetel).Mari-Liis Lvov ja Triin Rebane kisid ritusel Mood-Performance-Tants jdvustamas kike, mis lava peal, selle ees ja kulisside taga aset leidis. Vaata lhemalt seltskonnarubriigist lk 5.

    Alver Linnamgi on kunstnik ja fotograaf, kes lisaks petab ka noori. kahe ndala prast saab ta ktte diplomi eesti kunstiakadeemiast ning plaanib edasi ppida, kuid eriti just loomingule keskenduda. Varem on natuke juba keskendunud ka.Alveri kaamerasilm tabas sulelisi noore kunstniku preemia vljakuulutamisel Kler Prize galal lk 6.

    Kristjan Muul on vabakutseline kriitik ja khu ori, kes lahkus hiljuti helsingisse, ent otsustas enne veel jagada proletaarlastest kolleegidega oma gurmaanikogemusi tartu sklates.Kristjan Muuli valgustusest lbi Vilde nitsli saate lugeda hedonisti rubriigist lk 28.

    KUKU NUNNUD:

    Anna Hints (s. 1982)on sndinud tartus, hetkel elab ja pib tallinnas. on lpetanud tartu krgema kunstikooli fotograafia erialal, hetkel pib tallinnas balti Filmi- ja meediakoolis reissriks. aastast 2005 teinud kaasa mitmetel grupinitustel eestis ja vljaspool. hilisemad personaalnitused on Sundmtted draakoni galeriis 2010. aastal ja nlg koos maria rhuga tallinna linnagaleriis 2011. aastal. jrgmine projekt on suvel toimuv helikunstnik maile colberti kureeritud kaasaegne audiovisuaalne ooper Portugalis.

    Eva Labotkin (s. 1982)on sndinud tartus, hetkel elab ja pib tallinnas. on ppinud tartu likoolis filoloogiat, aga lpetanud samas likoolis maalieriala. hetkel omandab eesti kunstiakadeemias vabade kunstide magistrikraadi. aastast 2006 osalenud grupi- ja kuraatorinitustel nii eestis kui vljaspool. hilisemad personaalnitused on magamajmine tallinna linnagaleriis 2010. aastal ja Intsident koos olivia Vereviga hobusepea galeriis.www.evalabotkin.com

    Marja-Liisa Plats (s. 1984)on sndinu rpinas, hetkel elab ja ttab vabakutselise kunstnikuna tartus. on lpetanud tartu krgema kunstikooli fotograafia erialal, aastast 2004 osalenud grupinitustel, esimene personaalnituse kogemus juurte juurde koos anna hintsiga Vru linnagaleriis 2010. aastal. 2008. aastast tartu noorte autorite koondise liige. www.liiso.planet.ee

    Toomas Thetloff (s. 1984) on sndinud tartus, hetkel elab ja ttab vabakutselise kunstnikuna tallinnas. on ppinud tartu likoolis pshholoogiat ja tartu krgemas kunstikoolis fotograafiat. aastast 2003 osalenud grupinitustel eestis ja vljaspool, millest hilisemad on Pariisis rivoli 59 galeriis grupinitus lack of stimulus 2010. aastal, artishoki biennaalil koos taavi Piibemanniga esitletud Schrdingeri kast tartu kunstimajas ning taas koos Piibemanniga korraldatud kunstivistlus raha, mitte armastuse prast artdepoos 2011. aastal. hetkel osaleb eha komissarovi kuraatorinitusel konfrontatsioonid ja provokatsioonid. Sissevaade kaasaegsesse eesti kunsti Poolas Varssavi rahvusmuuseumis.www.thetloff.com

    KUKU NUNNUD on Tartu kaasaegse kunsti festivali ART IST KUKU NU UT 2011 produktsioonistipendiumi laureaadid, kelle nituseprojektiga Tartust ra saate tutvuda kunstiveergudel lk 16.

    Toimetus: Helen Tammeme peatoimetaja helen@muurileht.eeKeiu Virro teatritoimetaja keiu@muurileht.eeJoonas Sildre koomiksitoimetaja joonas@muurileht.eeAnna-Liisa Unt linnaruumitoimetaja annaliisa@muurileht.eeMadis Katz kujundajaKaija M Kalvet keeletoimetaja Pille Sepp keeletoimetaja

    Reklaam reklaam@muurileht.ee

    jlgi mrilehe tegemisi ka twitteris ja facebookis!

  • lUU

    letU

    S

    : 3

    BO CARPELAN

    htuVaata, kuidas htu itseb Vaata, kuidas maa kingib taevale,mis on tis tuhandeid kadunud thti,vaikuse

    Vaata, kuidas kik on vastupanutamhitud armastusse, vaikusesse, rnusesse.ainustki telisust pole alles.ainult uni.

    htu imeline rahu kuule, kas keegi lks just mda?ei, peale meie ei saa ju siin ollakedagi.

    Som en dunkel vrme, 1946 (Tlk Carolina Pihelgas)

    MICHAEL KRGER

    Kneleb MarxVahel, kui ilm lnes selgemaks lheb,vaatan ma sdelevaid rahavooge,mis valguvad vahutades le kallasteja ujutavad le veel puase maa.mulle teeb nalja see loba diktatuur,mida hiskonnateooria phevlja pakutakse, kui alt tulevaid uudiseidikka uskuda vib. minu ksi kib hsti.Vahel nen jumalat. ta paistab kosunud.arutame metafsilisi ksimusi, muidugi naljagapooleks, llatavalt asjatundlikena dialektikas.Viimati ksis ta minult mu kogutud teostevljaannet, vites, et ta ei olevatseda mitte kusagilt leidnud.mitte et hakkaksin sellesse uskuma, tles ta,aga ega see kahju ka ei tee.andsin talle autorieksemplari, viimasesinisest vljaandest, koos kommentaaridega.muide, ta on palju haritum kui ma arvasin,teoloogiast tiesti tdinenud, viskab liivadekonstruktsiooni masinavrki, pshhoanalson tema meelest tielik jama, ta ei vtaseda suu sissegi. tal on llatavaid eelarvamusi.niteks nietzschele annab ta andeks isegikige totramad laused, see-eest aga hegelitei kannata silma otsaski. omaenda projektistta ei rgi, on liiga hbelik. Palun,tles ta hiljuti, olles pika pilguga maa peale vaadanud, palun olge valmis.

    Wettervorhersage, 1998(Tlk Hasso Krull)

    mind hmmastab, et me peame ikka veel rkima sal-livusest ja vrdiguslikkusest. ma usun, et seda teemat ei pea enam mrilehe lugejatele leierdama, aga mul on piinlik, et mu portugallannast etioopia juurtega tuttav tuleb tartusse ja saab tnaval oma nahavrvi prast si-mata; mul on piinlik, et Psaikol peksti mned kuud tagasi pesapallikurikaga luud puruks ja et tartu linna peal jl-guvad mingisugused ebastabiilsed natsipoisid, kes meie klalislipilasi kimbutavad.

    me peame endale tunnistama, et meil on nendesama-de vrastunud maailmapildiga noorukite nol prob-leem, mida ei saa ignoreerida.

    Seda probleemi vib olla meile endile sna keeruline nha, sest kui me parajasti just ise ei satu mne vra-maalasega linna peale jalutama, pole neid olukordi eriti vimalik mrgata. Samuti on teadmatuses vimuorga-nid, sest tihtipeale ei tee vlismaalased nendest konflik-tidest ise politseisse avaldust, vaid pakivad lihtsalt kohvri ja asuvad mber mrksa sbralikematesse kohtadesse. ometi tuleks sellistele teemadele suuremat thelepanu prata, kuna kui me soovime olla atraktiivseks turismi-sihtpunktiks ja oma klalistele vastutulelikeks vrusta-jaiks, ei saa me endale selliseid vahejuhtumeid lubada.

    Selle koha pealt on tartu endiselt provints, kus kahjuks leidub mhakaid ja matse, kes ei ole ikka veel aru saa-nud, et me elame globaliseerunud maailmas.

    just selle prast on vaja tuua siia rohkem klalisi mujalt, et inimesed harjuksid ja oskaksid vrtustada multikul-tuursust. ma ei poolda massilist immigratsiooni, aga ini-mesed, kes on tulnud siia ppima vi meile klla, viksid olla teretulnud ja oodatud. Vib-olla on kasu sellest, kui kutsume siia esinema artiste mujalt maailmast ja proo-vime luua kontakte vliskunstnikega, et meil nnestuks nidata, et teistsugused inimesed on huvitavad ja meie kultuuri rikastavad. kik need inimesed, kes meil siin koha peal vaeva nevad, et praktiliselt omadest vahendi-test tuua kohale maailmakuulsaid artiste, vrivad minu arvates iseranis loorbereid.

    ma loodan, et ka te ise leiate suve jooksul piisavalt aega ja vimalusi, et ringi rnnata ja oma maailmapilti avarda-da ning tulla sgisel tagasi paljude heade mtetega, mida meie vikeses provintsiriigis ka teistega jagada, et me ei sulguks iseendasse ja oskaksime mbritsevat maailma paremini mista. ma loodan, et teid tervitatakse nendes kohtades, kuhu teie jalad iganes teid viivad, sbralikult ja soojalt ning et teisse ei suhtuta seal eelarvamustega

    Helen Tammeme

    CHARLES BERNSTEIN

    Luuletuskigepealt mningad misted.esiteks, koer neile, kes pole siit prittlen igaks juhuks, et see on pris tavaline koduloom, neli jalga ja saba.Peab mainima, etaastaajad luuletuses viitavadkirde-ameerikale,kus sgis thendab seda, et lehedlangevad, talv on aga klm ja tavaliselthall tihtikasutan ma aastaaegumetafoorselt,nagu te seda peagi nete.klaasi all pean silmas kva, lbipaistvatmaterjali, kasutatakse niteksakende jaoks. eessnu kasutan tavaliseltselleks, et anda edasi asjadevahelisisuhteid, niteks millegi kohal vivahel olemist, samas kui tegusnad viitavadtegevusele jooksmine vi nitekskokkuprkamine. kui ma kirjutan mina, siisviitab see tavaliselt minule endale, samal ajalkui dante viitab neljateistkmnenda sajandiitaalia luuletajal