Nabala lubjakivimaardla kasutuselevõtu võimalik mõju Harju … · 2014-02-10 · Harjumaa kiire areng on süvendanud vastuolu ehitusmaterjali kaevandamise ja maa selleks sobiva

Marja 4d, 10617 Tallinn, Eesti. Tel: 6567300 , e-post [email protected]

Tellija: Saku Vallavalitsus Töö nr. 6040

Finantseerinud Keskkonnauuringute Keskus

Nabala lubjakivimaardla kasutuselevõtu võimalik mõju Harju alamvesikonna vee seisundile

Paekna paisjärv (märts, 2007)

Vastutav täitja: Madis Metsur

Tallinn 05.2007

Töö on koostatud AS Maves

Vastutav täitja Madis Metsur KMH litsents 014 keskkonnaaudiitori registreerimistunnistus nr. 4

hüdrogeoloog Indrek Tamm hüdrogeoloogiliste tööde litsents nr 136

geoloog Jaanika Kauts

Aruandes on 23 lehekülge teksti ja 5 joonist

2

Sisukord1. Sissejuhatus .................................................................................................................... 4

2. Materjali kogumine ja süstematiseerimine ..................................................................... 5 2.1 Kaardimaterjal ........................................................................................................ 5 2.2 Geoloogia ............................................................................................................... 5

2.2.1 Uuritus ............................................................................................................ 5 2.2.2 Geoloogiline ehitus......................................................................................... 5

2.3 Põhjavesi................................................................................................................. 6 2.3.1 Hüdrogeoloogiline uuritus.............................................................................. 6 2.3.2 Hüdrogeoloogilised tingimused...................................................................... 6 2.3.3 Põhjaveevarud ja veekasutus .......................................................................... 7

2.4 Veekogud................................................................................................................ 8 2.5 Veest sõltuvad ökosüsteemid ja kaitsealad............................................................. 9

2.5.1 Taimestik ........................................................................................................ 9 2.5.2 Veeelustik ..................................................................................................... 10 2.5.3 Karst ja allikad.............................................................................................. 10

2.6 Uurituse probleemid – kokkuvõte ........................................................................ 11

3. Survetegurid ja võimalik keskkonnamõju .................................................................... 12 3.1 Põhjavee taseme alandamine................................................................................ 13

3.1.1 Veevarustus .................................................................................................. 13 3.1.2 Veest sõltuvad maismaa elupaigad............................................................... 14

3.2 Pinnavee režiimi muutus ...................................................................................... 14

4. Vee kvaliteedi muutused .............................................................................................. 15

5. Ettepanekud edasiseks tegevuskavaks.......................................................................... 15 5.1 Võimalikud vastandlikud arengud........................................................................ 15 5.2 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030............................................................... 15 5.3 Valitsusliidu programm aastateks 2007-2011 ...................................................... 16 5.4 Ettepanekud tegevuskavaks Harjumaal ja Nabalas .............................................. 16

6. Keskkonnauuringute programm Nabala piirkonnas..................................................... 17 6.1 Veega seotud uuringud ......................................................................................... 17 6.2 Muu....................................................................................................................... 19

6.2.1 Roheline võrgustik........................................................................................ 19 6.2.2 Maa ja kinnisvara väärtus............................................................................. 20 6.2.3 Säästva kaevandamise võimalused............................................................... 20

7. Esmased soovitused...................................................................................................... 21

8. Kasutatud materjalid..................................................................................................... 22

9. Joonised ........................................................................................................................ 24

3

1. SissejuhatusHarjumaa kiire areng on süvendanud vastuolu ehitusmaterjali kaevandamise ja maa selleks sobiva maa muude kasutajate huvide vahel. Lubjakivi varu on Tallinna ümbruses Väo, Maardu ja Harku maardlas rohkem kui 100 aastaks, kuid maardlate maa on võetud või võetakse kasutusele arendustegevuseks ning kaevandada saab ainult olemasolevate mäeeraldiste piires kuni 10 aasta jooksul [19, 20].

Samal ajal pole suudetud koostada Harjumaa lubjakivi kaevandamise perspektiivkavasid ega riiklikult suunata üleriigiliste maardlate kasutuselevõttu. Kaevandatavate alade otsimine ja ettevalmistus toimub firmade initsiatiivil üksikute karjääride kaupa.

Hinnanguliselt on lubjakivikillustiku vajadus Harjumaal kuni 1,5 miljonit tonni aastas, sellele võib lisanduda ühekordsete suurprojektide vajadus. Lubjakivi tegelik tootmine Harjumaal oli 2004 aastal 1,20 miljonit tonni lubjakivi [8]. Käesoleval ajal on Harjumaal töötavate ja korrastamata (“sealhulgas nn looduslikult taastuma jäetud” või ehk siis “hüljatud”?) karjääride all suured maa-alad (kümned ruutkilomeetrid). Küsimuseks jääb kui palju on Harju maakonna kokku kaevandamisega rikutud maid ning millal hakkab nende pindala vähenema. Ei ole selge, kus ja kui palju peab eelnimetatud mahu tootmiseks olema aktiivseid karjääre ja pikaajaliselt rikutud maad.

Kaevandajad planeerivad suletavate lubjakivikarjääride tootmise üleviimist üleriigilise tähtsusega Nabala lubjakivimaardlasse, mis on ainuke seni kasutusele võtmata riiklik maardla Harju maakonnas [13]. Ülevaate Nabalas kaevandajate poolt uuritavatest karjäärialadest annab joonis 1.

Käesoleva töö “Nabala lubjakivimaardla võimalik mõju Harju alamvesikonna vee seisundile” tellija on Saku vallavalitsus. Töö finantseeris Saku Vallavalitsus ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Uurimistöö tugineb olemasolevatel uurimisandmetel ja asjakohastel EGK ja Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi, riikliku seire, Harju alamvesikonna veemajanduskava andmestikel, piirkonna kaitsealade kaitse nõuetel, olemasolevatest ning arendajate poolt läbi viidavatest maardla hõivamise eesmärgil tehtavatest geoloogilistest uuringutel. Töö koosneb järgmistest etappidest:

1. Materjali süstematiseerimine

2. Kaevandamise survetegurite hinnang

3. Ettepanekud tegevuskavaks

4. Keskkonnauuringute programm

5. Esmased soovitused

Käesolev aruanne esitab konsultandi ülevaate senistest uurimistöödest ja ettepanekud edasiseks tegevuskavaks, keskkonnauuringute programmi ning esmased soovitused. Aruande koostas Madis Metsur koostöös hüdrogeoloog Indrek Tamme ja geoloog Jaanika Kautsiga.

Jooniste koostamisel on kasutatud Maaameti, OÜ Eesti Geoloogiakeskuse, Keskkonna-ministeeriumi ITK ja OÜ Maauuringud materjale. Joonised koostas Jaanika Kauts.

4

2. Materjali kogumine ja süstematiseerimine Materjali kogumine kestis lepingu sõlmimise ajast kuni 2007 aasta aprilli alguseni. Geoloogilised uurimistööd uuringualadel jätkuvad. Seni olemasoleva materjal on piisav käesoleva töö lähteülesandes nõutud informatsiooni esitamiseks. Materjalid, mida oleme saanud kasutada, on loetletud töö lõpus (Kasutatud materjalid).

2.1 KaardimaterjalPiirkonna kohta on olemas 1:20000 kaart, millest piisab esialgseks üldiseks analüüsiks.

Puudub kõrgusmudel, veejuhtmete veetasemed pole teada. Allikad ja karstialad on kaardistamata. Täpsemaks analüüsiks oleks vaja maardla ja selle ümbruse kõrgusmudelit koos veeobjektide mõõdistusega.

2.2 Geoloogia

2.2.1 UuritusNabala maardla uuring tehti 1988 aastal [18]. Uuringuala kogupindala oli tollel ajal ligi 53 km2. Uurimistöö sisaldab geoloogilise andmestiku, geoloogilise kaardi ja läbilõiked. Kahjuks ei ole piirkonda vajaliku täpsusega hüdrogeoloogiliselt uuritud. Ala kohta puudub vajaliku täpsusega hüdrogeoloogiline kaart. Seda ei asenda piiratud ulatusega uurimistööd kavandatavate karjääride aladel [23, 24, 26]. Puuduvad piisavad andmed rikke- ja karstivööndite leviku kohta ning maardla ning selle ümbruse veetasemete kaart.

Nabala maardlas on välja antud 7 geoloogilise uuringu luba:

1. Nõmmküla I

2. Nõmmküla II

3. Tagadi

4. Nõmmevälja (Raplamaa, Kose vald)

5. Nõmmevälja I (Harjumaa, Saku vald)

6. Tammiku II

7. Tammiku I

Sealjuures on erinevates dokumentides segadus Nõmmküla uuringuruumide määrat-lemisega (kumb on kumb). AS Kiirkandur ja Paekivitoodete tehas taotlesid uuringulubade pikendamist Nõmmevälja I ja Tagadi uuringuruumis kuni 20.07.2007. Saku vallavalitsus selleks oma 13.04. 2007 korraldusega nõusolekut ei andnud.

Uuringualad on näidatud joonisel 1 ja nähtavad ka teistel joonistel.

AS Maves esindajad (teejuht Ants Talioja) tegid Nabala piirkonna ülevaatuse 18.03.2007.

2.2.2 Geoloogiline ehitus Pinnakate. Peamiseks kvaternaari setteks Nabala lubjakivimaardla piirkonnas on moreen, mille tavaline keskmine paksus on 3-5 m. Selle peenpurd koosneb liivsavist, harvemini saviliivast, jämepurru sisaldus on 5…35%. Kihi alumise osa moodustab sageli lokaalmoreen. Kahte varu blokki eraldab ürgorg, milles pinnakatte paksus ulatub kuni 15 m. Pindmise kihi moodustab muld (0,2 m), liigniiskematel aladel levib õhuke (0,3-0,9 m) turbakiht.

5

Aluspõhja reljeef tõuseb astmeliselt põhjast lõunasse, selle põhjaosas on kaks orulaadset vagumust – maardla põhjablokk on ülejäänud lubjakivi platoost eraldatud aluspõhja orgudega, mis on vähe uuritud. Maardla põhjablokist põhja pool on moodustavad tugevad Rägavere kihistu kivimid astangu kõrgusega kuni 15 m (joonis 2).

Aluspõhi. Kõige peal, uuritud lubjakivide leiukoha lõunaosas avaneb 1,4…7,8 m sügavusel maapinnast Ülem-Ordoviitsiumi Saunja kihistu lubjakivi, mille paksus on kuni 16 m. Saunja kihistu koosneb pruunikatest paksukihilistest afaniitsetest lubjakividest.

Seejärel avanevad (põhja suunas) Kesk-Ordoviitsiumi Paekna, Rägavere, Hirmuse ja Keila kihistute karbonaatkivimid (joonis 2).

Läbilõike alumises osas vahelduvad detriitsed lubjakivid savikate lubjakivide ja mergliga, mis kuuluvad Keila ja Hirmuse kihistutesse. Ülemine osa hõlmab peeneteraliseid afaniitseid Rägavere, Paekna ja Saunja kihistu lubjakive. See osa ongi peamine kasutatav maavara [18].

2.3 Põhjavesi

2.3.1 Hüdrogeoloogiline uuritus Piirkonna regionaalne hüdrogeoloogiline uuritus piirdub ammuse üldgeoloogilise kaardistamisega (EGK 1:50 000 geoloogiline kaart, 1994 – mis on omakorda koostatud mõnikümmend aastat vanema üldise kaardistamise materjalide põhjal). Hüdrogeoloogilisi uurimisi ei tehtud ka leiukoha uurimisel 1988 aastal (mõõdeti ainult veetasemeid). Samas uurimistöös on rõhutatud põhjalike hüdrogeoloogiliste uurimistööde vajadust [18].

Nabala maardla ja ümbruse hüdrogeoloogiline kaardistamine on tegemata senimaani.

Kogu piirkonna hüdrogeoloogiliste hinnangute ja mudelite koostamiseks vajalik materjal tektooniliste rikete, allikate ja karsti ning pinnaveekogude ja põhjavee seose kohta puudub. Üksikuurimised pole ühendatud tervikpildiks, mis võimaldaks hinnata kavandatavate karjääride koosmõju.

Hüdrogeoloogilised uurimised on tehtud ja tegemisel piiratud ulatusega uurimisruumides vastavalt maavara geoloogilise uuringu tegemise korraga määratud karbonaatkivimite uuringumetoodikale [14]. Uuringualadel on määratud lubjakivide filtratsiooniparameetrid, arvutatud ja mudelleeritud alanduslehtrite leviku ulatus. Nende uurimiste käigus on inventariseeritud ka perspektiivsete karjääride ümbruse kaeve [23, 26].

2.3.2 Hüdrogeoloogilised tingimused Pinnakatte moreenis sisalduv põhjavesi iseseisvat tähtsust ei oma. Ordoviitsiumi veekiht levib karbonaatkivimites. Läbilõikes vahelduvad lubjakivi ja dolomiit mergli või savika lubjakivi vahekihtidega. Selle tulemusena eristatakse veekompleksis kolme suhteliselt iseseisvat erineva veetasemega veekihti.

Uurimistel on eristatud kolm veekihti (sinised) ja kaks suhtelist veepidet (hall):

ladestik veekiht lade kihistu

ülemine Saunja Ülem Ordoviitsium

Nabala - Rakvere Nabala

alumine Paekna

6

ladestik veekiht lade kihistu

Rakvere Rägavere

Suhteline veepide Oandu Hirmuse

Keila Keila

Jõhvi Jõhvi

ülemine Vasavere Idavere

alumine Tatruse

Keila - Kukruse

Kukruse Viivikonna

ülemine Kõrgekalda Suhteline veepide Uhaku

alumine Kõrgekalda

Lasnamäe Väo

Kesk Ordoviitsium

Aseri Aseri

Kunda LoobuAlam Ordoviitsium

Lasnamäe -

Kunda

Volhovi

Maapinnal avaneva veekihi veejuhtivus on reeglina kõige suurem lubjakivide maapinna-lähedases (orienteeruvalt kuni 13 m) kihis: 200 – 500 m2/ööp. Veekihi alumises osas (süga-vamas kui 13 m) langeb veejuhtivus alla 50 m2/ööp [23, 26]. Selline veejuhtivus on lõheliste karbonaatkivimite puhul keskmine. Suurema veejuhtivusega piirkondi võib esineda võimalikes lõhe- ja karstivööndites.

2.3.3 Põhjaveevarud ja veekasutus Siluri-Ordoviitsiumi veekihi kinnitatud põhjavee tarbevaru piirkonna omavalitsuste territooriumil ei ole. Veekihi vett kasutatakse kohalikus veevarustuses. Üksiktarbijatele on selle veekihi vesi peamine veevarustuse allikas. Puurkaevude passide andmetel on Siluri-Ordoviitsiumi lubjakivide alumised kihid anaeroobse veega, mistõttu selle Keila – Kukruse ja Lasnamäe – Kunda veekihtide kasutamisel tuleb arvestada ka vee töötlemise kuludega. Seega tuleb karjääri mõjupiirkonnas võimalikult kuivavate kaevude asemele puurida nii uued kaevud, kui paigaldada neile ka veetöötlusseadmed ning kompenseerida veetöötluse kulud.

Liidu kaasrahastatud projektid lahendavad peamiselt suuremate asumite veevarustuse ja kanalisatsiooni probleeme. Kohalike omavalituste ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengu kavad (ÜVK) piirnevad kompaktsete külasüdametega (näiteks Tagadi küla keskuse veevarustus Siluri-Ordoviitsiumi veekihist) kuid ei tegele üksikmajapidamistega.

7

Kohaliku veevarustuse arendamise skeemi teadaolevalt koostatud ei ole. Perspektiivsete karjääride uurimistöödes on informatsioon ümbruskonna kaevude kohta.

Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekihist on kinnitatud tarbevarud järgmised: Põhjavee kinnitatud

tarbevaru, m³ ööpäevas Veevõtt, m³ ööpäevas Veehaarde või kinnitatud varu

piirkonna nimetus (seisuga 31.12.05) Tarbevaru kasutusaeg 2004. a. 2005. a.

Kasutamises olev vaba

põhjaveekogusKiili vald 800 2030 256 220 580Kohila 900 2030 155 138 762Kose vald 500 2030 107 107 393Saku 1100 2030 77 24 1076Saku vald 1200 2030 126 111 1089

Veekihi vett on soovitatav kasutada ühisveevarustuseks, seal kus maapinnalähedasema Siluri-Ordoviitsiumi veekihi kasutamine pole võimalik. Veekihi varu kasutamine võib uusasumite mõjul kujuneda pingeliseks [10]. Seda võib pingestada ka Nabala maardla kasutuselevõtt, mis toob kaasa vajaduse seniste kaevude asendamiseks sügavamatega (mille vett ei pea rauaühenditest puhastama).

Kambriumi-Vendi põhjaveekihi veevarud piirkonnas on järgmised: Põhjavee kinnitatud

tarbevaru, m³ ööpäevas Veevõtt, m³ ööpäevas Veehaarde või kinnitatud varu piirkonna nimetus (seisuga 31.12.05)

Tarbevaru kasutusaeg 2004. a. 2005. a.

Kasutamises olev vaba

põhjaveekogusKiili vald 500 2030 28 34 466Saku 3000 2030 1313 1440 1560Saku vald 1200 2030 18 33 1167

Veekihi vett kasutatakse suuremate linnade ja suuremate asulate veevarustuses. Nabala maardla ümbruse külade veevarustuse asendamisel seda kasutada otstarbekas ei ole eelkõige veekihi suure sügavuse tõttu.

2.4 VeekogudNabala maardla paikneb Vääna ja Pirita jõe veelahkmel (joonis 3). Pirita jõgi on kasutusel Tallinna veevarustussüsteemi osana. Maardla alal on Pirita jõe lisajõgede Angerja oja ja Tuhala jõe valgalad. Keila jõe valgala jääb 1988 aasta uuringuala läänepiirile ja Keila jõge lubjakivi kaevandamine ei mõjuta, kui siia ei kavatseta mingil põhjusel kaevandusvett ära juhtida.

Veelahkmeala kraavid, Angerja oja ja Vääna jõe ülemjooks kuivavad miinimumperioodil [23, 26].

Vääna jõe seisund on halb. Jõe vee kvaliteet on halb peamiselt suure punktkoormuse tõttu. Valgalal paikneb rida asulaid, mis suunavad heitvee Vääna jõkke. Sealjuures ei tööta mitmed puhastusseadmed nõuetekohaselt. Reostunud Pääsküla jõgi halvendab vee kvaliteeti jõe alamjooksul. Vääna jõe vesikonda ja sellega ka vooluhulka on vähendatud Angerja kanali rajamine (praegune Angerja oja). 1965.-1967. aastatel liideti Angerja oja (Tõdva jõe ülemjooks) Pirita jõega isevoolse kanali abil, lisavett saadi väidetavalt juurde 9600 m3 ööpäevas, kanali pikkus on 9,6 km [1]. Tegemist oli ebaselge tulemuslikkusega ettevõtmisega ning tänaseks Angerja oja vesi Tallinna linna veevarustuse jaoks tähtsust ei oma.

Ulatuslikud karstialad paiknevad Tuhala jõe alamjooksul ja Vääna jõe ülemjooksul. Angerja oja näol on tegemist tehisveekoguga, mille valgala hõlmas suure osa Vääna jõe

8

valgalast Pirita jõkke. Tuhala valgalale oli Angerja kanali kaevamise mõju tõenäoliselt väheoluline.

Vääna jõe ülemjooks on koostatava Harja alamvesikonna veemajanduskava praeguse eelhinnangu alusel halvas seisundis (füüsiliselt muudetud, veevaene ja reostunud), kesk- ja alamjooks kesises seisundis. Vääna jõe hea seisundi saavutamiseks tuleb rakendada meetmeid punktkoormuse vähendamiseks.

Vääna jõgi vajab uuendusprojekti (jõesängi puhastamine ja sirgeks kaevatud lõikude looduslähedaseks kujundamine ülalpool ja allpool Sakut. Kaaluda tuleb Vääna jõe voolu-hulga suurendamist Angerja oja tagasisuunamisega Vääna jõkke. Meetme otstarbekus vajab uurimist, kuna Vääna jõe äärsed maad on osaliselt praegustes tingimustes kasutusele võetud ning turbamaad vajunud.

Pirita jõe seisund maardlast ida poole jääval keskjooksul on loetud heaks.

Pirita jõe harujõed Tuhala jõgi ja Angerja oja seisund on hinnatud kesiseks (mõnedel hinnangutel ka heaks).

Angerja oja puhul on kesise seisundi põhjuseks see, et tegemist on suures ulatuses tehiskanaliga, mida ei saa praegusel kujul looduslähedases seisundis veekoguks lugeda. Angerja oja ülemjooks oli 2006 aastal Nõmmevälja uuringualast põhjas paiknevas lävendis kuiv [26]. Angerja oja (sisuliselt tehisveekogu) looduslähedase potentsiaali saavutamise vajadus vajab täiendavat uurimist [10].

Tuhala jõge mõjutas freesturbaväljadelt tulev turbaosakeste koormus, jõel on tammid ning valgalal on suur põllumajandusmaade osatähtsus.

Tuhala jõgi võib saavutada hea seisundi ka loodusliku taastumise tulemusena, kui siin inimmõju ei suurene. Igal juhul väärib Tuhala jõe praegune seisund täiendavat uurimist, selgitamaks tegevused tema hea seisundi saavutamiseks ning säilimiseks.

Seega on veekogudest kõige halvemas olukorras Vääna jõgi, mille seisundit tuleb igal juhul parandada.

2.5 Veest sõltuvad ökosüsteemid ja kaitsealad

2.5.1 Taimestik Kui kaevandamine peaks aset leidma, siis hävivad praegused kooslused kindlasti vähemalt karjääride kohtades ja nende vahetus ümbruses ning sellega seoses muutub oluliselt ka kogu maastikupilt. Lubjakivi kaevandamine mõjutab piirkonna põhjavee taset ning seab ohtu nii siinsete elupaikade kui ka ohustatud liikide säilimise.

Vahelduva põhjaveetaseme tõttu on kavandatavate Kurevere, Rahkvälja, Tagadi [16, 32] ja Pahkla [17] kaitsealade piires (joonis 4, seni puudub Rahkvälja kaitseala piir) väga erinevaid elupaigatüüpe. Siin esineb paiguti allikalisi alasid ja madalsoid, mis on kogu Eestis üks ohustatumaid elupaigatüüpe. Eriti tundlikud on allikaalad igasugustele kuivendus-tegevustele. Allikasood on kasvualaks mitmetele ohustatud taimeliikidele (erinevad orhideeliigid, koldjas selaginell, eesti soojumikas, püst-linalehik). Eesti soojumikas ja püst-linalehik kuuluvad ka Euroopa Liidu loodusdirektiivi II ja IV lisa liikide hulka. Pahkla alal on püst-linalehiku kõige tüüpilisemaks leiupiirkonnaks Eestis [17].

Kavandatava Tagadi kaitseala piires on keskkonnaregistrisse kantud laialehise neiuvaiba, eesti soojumika ja halli käpa kasvualad (Lisa 1). Loodava kaitseala vahetus läheduses pesitsevad väike-konnakotkas ja must-toonekurg, kelle toitumispiirkonnaks on ka kavandatav Tagadi kaitseala ning praktiliselt aastaringselt veega täidetud kraavid ja ojad [16].

9

Põhjalikumaid välitöid kaitstavate liikide leviku selgitamiseks ei ole viimastel aastakümnetel siin korraldatud. Piirkonna loodusväärtuste säilimine sõltub suuresti mulla veerežiimist.

2.5.2 VeeelustikNatura 2000 võrgustikku kuuluvad vooluveekogud on Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldusega nr 615-k kinnitatud Euroopa Komisjonile esitatava loetelu põhjal 6: Vääna (64 km) ja Pirita (105 km) jõed.

Harju alamvesikonnas on 18 vooluveekogu või selle osa, mis kuuluvad lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse (kinnitatud keskkonnaministri 15.06.2004 a määrusega nr 73 (RTL 2004, 87, 1362)). Vastavalt «Looduskaitseseaduse» § 51 lõikele 1 on seal keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine.

Veekogud või veekogude lõigud Veekogu kood veekatastris

Pirita jõgi Vaskjala veehoidla paisust suubumiseni Soome lahte

108920

Vääna jõgi Saku paisust suubumiseni Soome lahte 109450

Lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja kuuluvad Pirita ja Vääna jõgi. Lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja on kantud veekogud, kus on lõhe (Salmo salar), meriforelli (Salmo trutta trutta), jõeforelli (Salmo trutta fario), harjuse (Thymallus thymallus), rääbise (Coregonus albula ), merisiia (Coregonus lavaretus lavaretus) või peipsi siia (Coregonus coregonus maraenoides) kaitstavad elupaigad. Neile on keskkonnaministri 2002. a määrusega nr 58 «Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad» kehtestatud eraldi veekogude veekvaliteedi- ja seire nõuded.

2.5.3 Karst ja allikad Nabala ümbruskond asub ulatuslikus Kohila karstipiirkonnas (Hella Kingu või Ülo Heinsalu nimetus). Maardla ümbruses on suuremad karstunud alad Tuhala karstiala, mis on kõige paremini uuritud (Ülo Heinsalu), ja Kurevere karstiala. Maa-alune karst on intensiivselt arenenud, eriti Nabala lademe lubjakivides.

Vääna jõe ülemjooks paikneb Nabala – Kurevere – Sookaera karstialal, kus ligi paari kilomeetri pikkuses lõigus (1975. aasta andmeil) voolab jõgi maa all, suured allikad (viis allikat) avanevad Paekna paisjärves [2].

Tuhala karstiala (Tuhala Maastikukaitseala, 188 ha) asub Kose vallas Kata külas Tuhala jõe alamjooksul. Karstialal voolab Tuhala jõgi 6 km maa all. Maa-aluse jõe kohal on suur langatusala, mille pikkus on 500 m ja laius 300 m. Seal leidub üle 80 vee neeldumise koha. Suurvee ajal, kui Tuhala jõe kogu vooluhulk ületab 5000 l/s, täituvad veega karstiorg ja Kuie jõe kuiv org.

10

Ajutine tõusuallikas Nõiakaev asub Sulu talu õuel ja on 2,4 m sügav. Kui Tuhala jõe vooluhulk on üle 5000 l/s, hakkab Nõiakaev pulbitsema, pursates üles vett kuni 1,5 m kõrguse kuplina [4].

Tuhala karstiala põhjalikku uurimist alustas TA Geoloogia Instituudi vanemteadur Ülo Heinsalu (1928-1994) juba 1976. aastal. 1981. aastal asutati Geoloogia Instituudi karsti uurimisjaam. 1984-1985 aastatel toimus karstialal veeseire. Hüdrometeoroloogia teenistus mõõtis kaks korda kuus kuues punktis Tuhala jõe vooluhulki. Tulemusena selgus, et maa alla voolab eriti suurvee ajal rohkem vett kui allikates avaneb. Oletati, et Tuhala karstialal maa-alustesse vooluteedesse neeldunud vesi on seotud Tammiku looduskaitseala allikate ja allikasoodega. Väidetavalt jõuab allikavesi maa-aluste vooluteede kaudu Kurevere karstialale ja sealt Paekna allikatesse.

Piirkonna maa-aluste vooluteede, karsti ja allikate kohta on levib palju legende, asjahuvilised on teinud mitmeid uurimisi (sealhulgas biomeetria). MTÜ Tuhala Looduskeskuse biomeetriliste uurimiste andmetel on ümbruskonnas palju maa-aluseid jõgesid, sealhulgas läbivad Nabala maardlat kaks maa-alust jõge (Kõrnumäe karjäärist Paekna allikajärve).

Allikate ja karstinähtuste ülevaatlik hüdrogeoloogiline andmestik ja kaart Nabala maardla ning selle võimaliku mõjupiirkonna kohta puudub.

2.6 Uurituse probleemid – kokkuvõte

Puudub Harjumaa lubjakivi kasutamise riiklik kava, mis peaks andma vastuse maa ja maavara kasutamise küsimustele Harjumaal:

Kas kasutuses olevate maardlates olemasolevate varude kasutamise kiire lõpetamine on kõikjal sotsiaalmajanduslikult põhjendatud või tingitud kohalike omavalitsuste ja kaevandajate soovimatusest maardlate maa kasutamisel koostööd teha ning kesk-konnasäästlike kaevandamisviise rakendada?

Kas sotsialismi ajal tehtud lubjakivi kui maavara uuringud ning nende baasil kujunenud riiklikud maardlad peegeldavad kogu kasutatava lubjakivi „paremat osa”, või on need välja kujunenud omaaegsetest maa- ja maavarade kasutamise arusaamadest lähtudes. Kas tänaseks kasutuseta võsastuvate, väheviljakate, õhukese pinnakattega põldude all samaväärset kasutatavat lubjakivi kui Nabalas?

Kas Nabalas karjääride avamisele järgneb Tallinna ümbruse karjääride sulgemine ja korrastamine, või karjääridega rikutud maa territoorium Harjumaal suureneb jätkuvalt?

Kas karjääride avamine Nabalas on kaalutletud otsus, või ei ole muid alternatiive kaalutletud, lootes et „Nabalas on lihtsam”?

Maardla piirkonda on uuritud lubjakivivarude kasutuselevõtu huvides. Kogu maardla üldine geoloogiline uuring ja maavara kaardistamine on tehtud 20 aastat tagasi.

Piirkonna muid looduvarasid ja -väärtusi (veevarud, loodusväärtused, perspektiivne maakasutus ilma ja koos võimaliku kaevandamisega) hinnatud ei ole.

Puudub Nabala maardla kasutamise ja korrastamise terviklik kava. Seejuures peaks see kava hõlmama ka Nabala piirkonna maastiku, veevarude ja loodusväärtuse säilitamist. Samuti kohaliku arengu (eelkõige teed, veevarustus ja kanalisatsioon) meetmed.

11

Pole koostatud maardlat ümbritsevate külade ja üksikmajapidamiste veevarustuse ja kanalisatsiooni arengukava, mis arvestaks karjääri mõjuga.

3. Survetegurid ja võimalik keskkonnamõju

Tegevused maavara kaevandamisel:

Kattekihi eemaldamine

Veetaseme alandamine, vee ärajuhtimine koos eelneva puhastamisega

Kivimi kaevandamine (lõhkamine, sisetransport)

Valmistoodangu (killustiku) tootmine

Transport kliendile

Maastiku kujundamine kaevandamise käigus ja järel

Lubjakivi kaevandamisega kaasnev keskkonnamõju on:

Maa - maakasutuse muutus, loodusliku maastiku likvideerimine koos taimestiku ja elupaikadega kaevandataval alal

Vesi - veeärastusega kaasnev põhjavee taseme muutus, pinnaveekogude veerežiimi muutus, põhjaveekihi likvideerimine kaevandataval alal, põhja- ja pinnavee reostamise ohu suurenemine, võimalik hajukoormuse suurenemine (peamiselt heljum), võimalik veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide ümberkujundamise vajadus.

Müra

Tolm

Vibratsioon

Minimaavärinad (lõhkamine)

Elupaikade kahjustamine karjääri mõjupiirkonnas

Visuaalne reostus

Transpordikoormus

Maa ja kinnisvara väärtuse vähenemine ümbruskonnas

Käeolevas töös vaatleme ainult veega seotud aspekte lähtudes põhja- ja pinnavee hea seisundi hoidmise ja saavutamise eesmärkidest.

Survetegurid veele

Põhjavee seisund

Karjääride alal likvideeritakse loodulik maapinnalähedane põhjavee kiht, ümbruskonnas alaneb põhjavee tase. Mitme karjääri koosmõjul tekib ulatuslikul alal alatiseks põhjavee tehisrežiim.

12

Niiskuslembesed taimed asenduvad teistega.

Mõjupiirkonda jäävate majapidamiste veevarustus tuleb ümber korraldada. Tõenäoline on püsikulude suurenemine veevarustusele.

Pinnaveekogude seisund

Kaevandamine mõjutab Pirita, Vääna ja Keila jõgede veelahkmeala. Kõigil eelnimetud jõgedel on olemasolevad veekasutusest (joogiveehaare, reostuskoormus) tulenevad piirangud. Jõgede reostuskoormust ei tohi suurendada. Ebaselge on mõju äravoolurežiimile. Kõik need jõed on alamjooksudel Natura veekogud koos sellest tulenevate piirangutega. Jõed on lõhilaste elupaigad.

Vääna ja Tuhala jõe valgaladel on ulatuslikud karstialad, millel võib karjääride surve võimenduda.

Järgnevates alapeatükkides käsitleme olulist mõju veele täpsemalt.

3.1 Põhjavee taseme alandamine Arvutuste ja mudelleerimisega saadud veeärastusega kaasnev põhjavee taseme muutus ulatub kuni 4 (3,6) km kaugusele (analüütiline hinnang [24]). Oluline muutus veetaseme muutus (1 m lähtetasemest) piirdub tõenäoliselt 2 km karjääride kontuurist (mudelleerimine [23, 26]). Kui toimuks samaaegne kaevandamine praegu uuritavate karjäärides, siis põhjavee alanduslehtrid tõenäoliselt ühinevad omavahel (joonis 5).

Alanduslehtrite mudelleerimine lõhelistes lubjakivides on keerukas, seda enam ilma head hüdrogeoloogilist kaarti omamata. See annab küll parema pildi kui analüütilised arvutused, kuid kehtib teatud keskmise tõeväärsusega. Hinnangu tulemus sõltub lisaks veekihi parameetritele ka muudest valitud mudeli tingimustest: põhjavee toitumistingimused (infiltratsioon, pinnaveekogude arvestamine jms).

Pole välistatud ulatuslikum mõju mööda karsti- ja rikkevööndeid. Samuti võivad karjääride alanduslehtrid nende vahelisel alal ühineda. Kuna piirkonna vooluveekogud on miinimum-perioodil veevaesed või kuivad, ei pruugi need alanduslehtri levikut kuivaperioodil mõjutada. Mudelleerimise aruannetest ei selgu, kas on esitatud põhjavee taseme alandus-lehtrid on arvestatud aastakeskmiste või miinimumperioodi põhjavee tasemete kohta. Lisaks põhjavee taseme alandamisele suurendab vee ärajuhtimine valgalalt põhjaveetaseme madalperioodi kestust. See tähendab ka madalate kaevude senisest pikemat kuivamist või veevaeseks jäämist karjääri mõjualal.

Seniste kogemuste põhjal ei ületa registreeritav põhjavee taseme alandus 5 km karjääri kontuurist. Sellise uurimise ulatusega võib ka piirduda maardla ümbruse hüdrogeoloogilisel kaardistamisel (vaata joonis 1).

3.1.1 VeevarustusÜmbruskonna külade ja üksikmajapidamiste veevarustuses kasutatakse salv- ja puurkaeve. Salvkaevud on kuivaperioodidel veevaesed ning kõige tundlikumad veetaseme muu-tumisele. Nõmmküla uuringuala ümbruses on registreeritud 14 salvkaevu [23], Nõmmevälja uuringuala ümbruses 15 salvkaevu [26]. Tammiku piirkonna kohta pole aruanne avalikustatud. Olemasolevatel andmetel võib oletada, et karjääride ümbruses on

13

vajalik kuni 50 salvkaevu asendamine puurkaevuga. Tõenäoliselt puurkaevud täidavad ka põhjavee taseme alanemisel valdavalt oma funktsiooni edasi. Pole välistatud mõnede puurkaevude ümberseadistamise (pumba sügavamale viimine jms) või kui see pole võimalik, siis ka asendamise vajadus. See võib vajalikuks osutuda eelkõige kuni 1 km kaugusel karjäärist.

Puuduvad andmed kohalikus veevarustuses kasutatava vee kvaliteedi ning vee töötluse vajaduse kohta. Puurkaevude vett (sealhulgas asendatavate salvkaevude osas) võib osutuda vajalikuks töödelda.

Täpse piiri määramine, kui palju maavarade kaevandamine konkreetselt ühte või teist kaevu mõjutab on keerukas ja lõputuid vaidlusi esile kutsuv. Kohalikud inimesed on elanud oma salvkaevudega ilma karjäärita ja võivad nii ka edasi elada kui karjääri ei rajata. Inimese jaoks on oluline vahe seegi, kas kaev on veevaene või kuiv paar nädalat või paar kuud aastas. Rääkimata sellest, kui kaev jääb kuivaks pikemaks ajaks.

Piirkonna elanike joogiveevarustus tuleb lahendada osapoolte (kaevandajad, elanikud, kohalik omavalitsus, riik) koostöös. Veevarustus karjääride mõjupiirkonnas tuleb täna-päevaselt lahendada enne veetaseme alandamist karjääris.

Tuleb olla valmis reageerima vee kvaliteedi muutustele veetaseme alanemisel ja karjääri sulgemise järgsel tõusul.

3.1.2 Veest sõltuvad maismaa elupaigad Mõju allikasoodele ja liigniiskusest sõltuvatele elupaikadele saab täpsemalt hinnata, kui selliste taimede ja loomaliikide levik karjääride aladel ja mõjupiirkonnas on kaardistatud. Karjääride rajamisel on osade elupaikade likvideerimine ja osade kahjustamine tõenäoliselt vältimatu [16, 17].

Tuleb hinnata, kas on võimalik tagada kaitset vajavate liikide piisav kaitse. Selleks on vajalik analüüsida nii põhjaveetaseme muutuste ulatusest tingitud mulla niiskusrežiimi muutuste mõju kaitset vajavatele liikidele.

3.2 Pinnavee režiimi muutus Pinnavee äravoolurežiim võib muutuda Vääna jõe ülemjooksul (tõenäoliselt mitte kaugemale kui Sakuni) ja Angerja ojas. Pole välistatud ka mõju Tuhala jõe alamjooksule.

Nõmmküla karjääri kuivendusvee suunamine Järve ojasse vähendab tõenäoliselt veelgi reostunud Vääna jõe ülemjooksu vooluhulka enne Järve oja suubumist. Praeguse uurituse taseme juures ei ole täielikult välistatud Nõmmküla ja Nõmmevälja alanduslehtrite (kaudne) mõju Paekna allikajärvele.

Tuleb kontrollida, kas Tammiku karjääri alanduslehter võib mõjutada Tuhala jõe vooluhulka Tuhala karstialal.

Pinnavee režiimi võimalik muutus sõltub karjääride kuivendusvee äravooluskeemi valikust. Üllatuste vältimiseks on vajalik rikkevööndite ja karstivööndite leviku selgitamine ja nende arvestamine põhjavee taseme ning vooluveekogude äravoolu mudelites.

Kaudne negatiivne mõju on kohalike vooluveekogude võimalikul miinimumäravoolu vähenemisel vee ümbersuunamise tagajärjel. Kohalikud kraavid võivad karjääri ümbruses pikaks ajaks kuivaks jääda. Koos sellega kaob sealt ka elustik (lindude toidubaas).

14

4. Vee kvaliteedi muutused Kaevandamine mõjutab vee kvaliteeti vahetult karjääris. Siit ära pumbatav vesi sisaldab heljumit ning vajab selitamist. Põhjavee taseme alanemisega võib kaasneda põhjavee aeroobsemaks muutumine koos sulfaatiooni sisalduse tõusuga lähikonnas. Veetaseme taastumisel muutub põhjavesi taas anaeroobsemaks.

Kaevandatud alal on põhjavesi reostuse eest täiesti kaitsmata ning igasugused avariid karjääris on ohtlikud.

Pinnavee ja lähemate veekogude seisundit võib mõjutada eelkõige heljum ja sellest tulenevad setted.

5. Ettepanekud edasiseks tegevuskavaks 5.1 Võimalikud vastandlikud arengud

Praegune areng võib viia kolmele või enamale kaevandajale kuuluva mitme samaaegselt töötava karjääri avamisele Nabala maardlas lähiaastatel. On võimalik, et need karjäärid rahuldavad killustiku vajaduse lähema 30-40 aasta jooksul. Selle perioodi lõpul tekib vajadus karjääride laiendamiseks või uute karjääride avamiseks. Seega pole välistatud, et pikemas perspektiivis kaevatakse suurem osa Nabala maardlast (või selle kättesaadavad osad) läbi ning praegune looduslikult väärtuslik piirkond muutub järk-järgult tööstus-maastikuks koos sellega kaasnevate keskkonna- ja sotsiaalsete mõjudega.

Olemasoleva informatsiooni põhjal püütakse karjäärid avada kaevandajate poolt leitud kohtades nende koosmõju ega maardla edasist laienemist arvestamata. Üksikule karjäärile tehtavad keskkonnauuringud ei ole piisavad kaevandamise keskkonnamõju põhjalikuks hindamiseks. Ei hinnata karjääride koosmõju. Sellisel moel pole võimalik kaevandamise pikaajalist ja koosmõju arvestada ega piirkonna keskkonnakasutust ega arengut planeerida.

On tõenäone, et esimesele karjäärile kaeveloa andmine tähendab sisuliselt kogu maardla kasutuselevõttu, ning piirkonna roheala muutmist aastasadadeks tööstusalaks. Sellisest arengust ei ole sellest huvitatud piirkonna elanikud, maaomanikud ning kinnisvara-projektide arendajad.

“Mittekaevandamise” stsenaariumi pooldajad on loevad maavara kaevandamine Nabala maardlas keskkonnakaitse ja sotsiaalsetel põhjustel ebasoovitatavaks. Sellise suuna toetuseks on tehtud ettepanekud moodustada kohalikud looduskaitsealad, sh. Tagadi maastikukaitseala (joonis 4), mis hõlmab Nabala maardla Saku valla piires ning välistab maastikukaitseala piirides maavara kaevandamise. Väidetavalt tõstab see oluliselt ehitus-materjali hinda piirkonnas, kuid seda väidetavat majanduslikku kahju ei ole võrreldud võimalike keskkonna- ja sotsiaalsete kahjudega.

5.2 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 [6] annab maavarade kasutamise osas järgmised suunised.

Eesmärk: Maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine, mis säästab vett, maastikke ja õhku, ning maapõueressursi efektiivne kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega.

Keskkonnasõbralik kaevandamine tähendab maardla kiiret hõlvamist, maavara lühiajalist väljamist, põhjavee minimaalset mõjutamist, müra-, tolmu- ja seismiliste efektide vältimist ning kaevandatud ala kiiret, projektikohast korrastamist. Ressursi efektiivne kasutamine

15

tähendab kaevandamisväärse maavara võimalikult täielikku väljamist ning kaasnevate maavarade ärakasutamist.

Mõõdikud:

maavara kaevandamise maht;

mäeeraldiste aastatootlus;

kaevandatud aladel tehistingimustes tekkinud põhja- ja pinnavee pindala;

korrastatud kaevandusalade osatähtsus kaevandatud alade kogupindalast.

Meetmed (tegevussuunad):

Maavarade kasutamise pikaajaliste riiklike arengukavade koostamine ja raken-damine (arengukavade aluseks on ressursi optimaalse kasutamise skeemid, mis soodustavad ressursi kasutamist vastavalt riigi vajadustele teaduslikel alustel).

Maavara kaevandavate ja kasutavate ettevõtjate tegevuse suunamine keskkonna-säästlikkusele regulatsioonide ja toetuste süsteemi rakendamise kaudu.

5.3 Valitsusliidu programm aastateks 2007-2011 Valitsusliidu keskkonnapoliitika eesmärk on tagada Eesti inimestele rahva püsimist toetav puhas ja looduslikult mitmekesine elukeskkond ning selle säilimine põlvest põlve [7].

Valitsusliit lähtub arusaamast, et inimene on looduskeskkonna osa ning taotleb oma poliitikas mõistlikku tasakaalu keskkonnakaitse ning muude ühiskondlike sihtide vahel. Majandusliku huvi ning avalikult ja selgelt põhjendatud keskkonnakaitseliste huvide konflikti korral tuleb eelis anda keskkonnakaitsele.

Selle eesmärgi saavutamisel paneb valitsusliit erilist rõhku:

maa- ja loodusvarade säästlikule kasutamisele;

energiasäästule;

keskkonnasäästlikule innovatsioonile;

Eesti inimeste loodussäästliku mõtteviisi kujundamisele;

keskkonnakasutuse eesmärgipärasele, avalikult hinnatavale ning mõistlikule piiramisele ja suunamisele;

aktiivsetele meetmetele looduse mitmekesisuse kaitseks ja taastamiseks;

Selleks valitsusliit:

.....

3) seab joogivee, liiva, savi, kruusa, turba jt varude kaardistamise ja arvelevõtmise riigi ülesandeks ning üleriigilise arengukava nende kaevandamise aluseks;

5) rakendab külainfrastruktuuri (kaevud, hüdrorajatised jms) rajamise toetamise programmi riigipoolse finantseerimisega 100 miljoni krooni ulatuses aastas põhimõttel, et riik rahastab projektidest kuni kolmandiku;

5.4 Ettepanekud tegevuskavaks Harjumaal ja Nabalas Praegusel juhul ei peeta kinni Nabala maardla karjääri kaupa hõivamisel Keskkonnastrateegia ega Valitsusliidu keskkonnahoiu juhistest. Pole selge, kas selle

16

tagajärjel ei laiene maavarade ekstensiivne kasutamine ning suure väärtusliku loodusega maa-alade rikkumine pikaks ajaks.

Soovitatav tegevuskava. Kuna Nabala maardla kasutamine mõjutab suurt piirkonda Harjumaal ja Raplamaal ning Tallinna elanikkonda rohevööndi kasutajana oleks kaalutletud otsuse saamiseks otstarbekas kaaluda maardla kasutuselevõtu planeeringu koostamist koos strateegilise keskkonnamõju hindamisega.

Nabala lubjakivimaardla hõivamisel tuleb lähtuda strateegilise planeerimise põhimõtetest ning pidada kinni riigi keskkonnapoliitikast. On vajalik

1. Harjumaa lubjakivivaru riikliku kava koostamine

2. Nabala maardla kasutuselevõtu kava koostamine

3. Nabala piirkonna kohalike looduskaitsealade moodustamine

4. Kohalike looduskaitsealade kaitseeesmärkide ja maavara kasutusvõimaluse vahel ühise planeeringuga kompromissi saavutamine

Samaaegselt võib jätkuda maardla osade (uuringuruumide) uurimine kaevelubade saamise eesmärgil. Enne kogu maardlat hõlmavate uuringute ja planeeringute lõpetamist on detailsed uuringud majandusrisk kaevandajatele ning ei pruugi uuritud asukohas maavara kaeveloa saamiseni viia.

Nabala maardla kasutuselevõtu kava peab olema suunatud piirkonna elu- ja looduskeskkonna terviklikule väärtustamisele koos maavarade mõistlikus mahus kasutamisega (kui mujal alternatiive ei leita).

6. Keskkonnauuringute programm Nabala piirkonnas Uuritava ala soovitatav ulatus on toodud joonisel 1 (võimaliku mõjuala piir).

6.1 Veega seotud uuringud Topograafiline kaardistamine. Vajalik on piikonna kaart vähemalt mastaabis 1:10 000 ning kõrgusmudel. Vahendite kokkuhoiuks võib piirduda ka praegune 1:20000 Eesti põhikaardi täpsuse suurendamisega veemajanduse jaoks vajalike andmete ja kõrgus-mudeliga. (Teema)kaardil peavad olema toodud veeobjektid (allikad, karst, kaevud, voolu-veekogud, paisud, veehoidlad jms) koos veetasemetega.

Hüdrogeoloogiline kaart. Tuleb koostada piirkonna klassikaline hüdrogeoloogiline kaart (1:10000) ja läbilõiked, millel on ära näidatud vähemalt veekihtide ja veepidemete levik, veetasemed, veejuhtivus, rikke- ja karstivööndid, puuraugud, kaevud, allikad ja karstilehtrid, pinna- ja põhjavee seos.

Töö oluliseks osaks on karsti ja rikkevööndite kaardistamine tänapäeva geofüüsikalisi meetodeid kasutades. Pinna ja põhjavee seose selgitamiseks on vajalikud hüdroloogilised uurimistööd nii miinimum, kui maksimumperioodidel ning pinnavee ja põhjavee valgalade erinevuse selgitamine.

Veest sõltuva maismaa elustiku uuringud ning kaitset vajavate elupaikade kaardistamine. Määrata kaitstavate niiskuslembeste taimede ning veest sõltuvate kaitstavate loomaliikide nõuded põhja- ja pinnaveekogude veerežiimile. Uuringute alusel tuleb koostada kaitset vajavate elupaikade kaart ning kaitse nõuded, sealhulgas lubatud

17

veetaseme muutused ning veekogude (veega täituvate kraavide) säilitamise nõuded. Anda soovitused elupaikade kujundamiseks kaevandatud alale.

Põhja- ja pinnavee mudel. Tuleb koostada kogu piirkonna põhjavee ja pinnaveekogude mudel. Sellel tuleb prognoosida kaevetööde erinevate stsenaariumide mõju piirkonna põhjaveetasemetele, allikatele, pinnavee äravoolurežiimile, seisuveekogude tasemetele, veekogude kuivamise perioodid (karjääride koosmõju põhjavee ja pinnavee bilansile ja režiimile).

Piirkonna veevarustuse ja kanalisatsiooni kava. Tuleb koostada karjääride mõju-piirkonda jäävate külade veevarustuse kava. Kavas tuleb täpselt kirjeldada Siluri-Ordoviitsiumi veekihi põhjavee kasutamise võimalused praeguses olukorras ja karjääride alanduslehtrite mõju korral. Lisaks salvkaevude sügavamatega asendamisele tuleb ette näha kulutused rauaärastusseadmetele (sh kasutuskuludeks) ning elanike kahjude katmise kord kaevandajate poolt. Kava koostamiseks on vajalikud asjakohased uuringud.

Vooluveekogude (Vääna ja Tuhala jõe) hea seisundi tagamise kava kaks alternatiivi: ilma karjääride mõjuta ja koos karjääride mõjuga. Angerja oja võimalikult looduslähedase potentsiaali tagamise võimalused samade variantide korral. Kava hõlmab ka vee-elustiku kaitse meetmed. Kava koostamiseks on vajalikud vooluveekogude praeguse seisundi (veerežiim, koormus punkt- ja hajukoormuse allikatest, vee kvaliteet, morfoloogia, vee-elustiku seisund).

Võtmeküsimuseks on Vääna jõe hea seisundi saavutamise meetmekava, milleks võib ühe meetmena võib kaaluda ka Angerja oja tagasisuunamist Vääna jõkke.

Sotsiaalmajanduslik hinnang. Sotsiaalmajanduslik hinnang peab muuhulgas sellise hinnangu raames tehtavale analüüsile vastama vähemalt järgmistele küsimustele:

Kui suures ulatuses halveneb karjääride koosmõju tagajärjel põhjaveekihtide ja pinnaveekogude seisund?

Milliseid täiendavaid kulutusi tuleb teha veevarustusele ja kanalisatsioonile ja vee hea seisundi säilitamisele, elupaikade säilitamisele?

Kas keskkonnaseisundi halvenemine on sotsiaalmajanduslikult aktsepteeritav?

Millised on võimalikud leevendus ja kompensatsioonimeetmed?

Kes kannab täiendavad kulutused hea keskkonnaseisundi ja elukeskkonna säilitamisele?

18

6.2 Muu

6.2.1 Roheline võrgustik Üleriiklikud, maakonna ja valla üldplaneeringud püüavad säilitada rohelise võrgustiku (vaata tekstijoonis allpool). Maavarade kaevandamise võimalustega rohealadel sisuliselt ei arvestata. Nii on ka üleriigilise tähtsusega Nabala lubjakivimaardla maakonna [9] ja valdade planeeringutes esile toodud rohevõrgustiku tuumalana, sellele viitab ka Nõmmküla karjääri rajamise KMH programm [21]. Rohevõrgustik eeldab piirkonna säilitamist looduslikuna. Planeeringutes lähtutakse piirkonna sotsiaalmajanduslikust arengust unustades sealjuures ehitusmaterjali vajaduse.

Metoodika järgi eeldab piirkondlik roheline võrgustik eeldab tugiala läbimõõduga 5...25 km ja ribastruktuure läbimõõduga 2...10 km. Harju maakonna eripärast lähtudes on rohelise võrgustiku seoste säilitamiseks püütud piirkondlikul tasandil säilitada ka väiksema ulatusega alasid [9].

Lõuna-Harjumaa ja Põhja-Raplamaa rohevõrgustik (kaardil roheline) Maaameti andmetel

19

Vajalik on planeering, mis selgitab kas ja kuidas on võimalik piirkonnas roheline võrgustik säilitada suunatud kaevandamise korral. Milliseid meetmeid peab selleks ette võtma (näiteks metsaalade laiendamine naabermaadel, karjääride pindalade piiramine ja nende paigutuse planeerimine ajas ja ruumis). Muuhulgas vajab selgitamist:

Milline on karjääri mõjutsoon lisaks karjääri alale (näiteks 2-10 km), mida ei saa enam käsitleda rohelise võrgustiku osana? Peab selgitama, kas rohelise võrgustiku säilitamine Tallinna ümbruses on sotsiaalmajanduslikult otstarbekam, kui kohaliku ehitusmaterjali hinna tootjale madalal hoidmine. Seni pole keegi tõestanud vastupidist. Ka pole ehituslike maavarade ekstensiivne kaevandamine ära hoidnud ehituse hinna tormilist tõusu.

Rohevõrgustiku terviklikkuse säilitamise seisukohast tundub esmapilgul kõige kaheldavam kaevandamine säilinud metsamassiivi keskel (Tagadis ja Nõmmeväljal).

6.2.2 Maa ja kinnisvara väärtus Karjääride rajamine senise tehnoloogiaga toob tõenäoliselt pikaks ajaks kaasa ümbruskonna keskkonnaseisundi halvenemise ning maa ning kinnisvara hinna languse. Kaevandamise pika aja tõttu kestab see mõju praktiliselt kogu põlvkonna elu jooksul. Vähe on ka ette näidata karjäärialasid, mis on taastatud sama väärtuslikuks kui kaevandamise eelne maastik.

Tuleb selgitada maa ja kinnisvara hinna muutused ning kompenseerimise võimalused.

6.2.3 Säästva kaevandamise võimalused Tuleb leida võimalused töötavate karjääride ja korrastamata mäetööstusmaa kogupindala vähendamiseks Harjumaal. Kohaliku elanikkonna (keda esindavad omavalitsused) koostöövalmiduse parandamiseks tuleb vähendada ekstensiivselt kaevandatavate alade pinda, anda kaevandatud alad nende arenduspiirkondadena kasutuselevõttu võimaldavas olukorras.

Uute maardlate kasutuselevõtul planeerida korraga kogu maardla kasutamine, näiteks skeemiga: üks karjäär töös, üks rekultiveeritud veekoguks ja elu- ning puhketsooniks, üks kaevandamiseks ettevalmistamisel.

Kaevandamisel kasutada tänapäeva tehnoloogiat, mis võimaldab maavara intensiivselt välja kaevata ja kujundada kohe lihtsalt rekultiveeritava kaevise. Näiteks suure (kuni 800 000 m3

lubjakivi aastas) tootlikkusega freeskombainid – piirkonna vajaduse rahuldamiseks peaks töötama 2 kombaini [19, 20].

Kui kaevandajad ei ole võimelised maardlate terviklikku kasutamist ühistööna planeerima, jääb see KOV või riigi suunata. Seni kuni planeerimine käib ei saa kaevelubasid välja anda. Halvemal juhul, kui surutakse peale karjääride ükshaaval lubamine, tuleb karjäärile (pla-neeringuga) kehtestada piisav kaitsetsoon (näiteks 4-10 km, kus uute kaevelubade samaaegne väljaandmine on kumulatiivse mõju välistamiseks keelatud).

Kaevandajad peavad selgitama maavara säästva kaevandamise ning korrastamise võima-lused Nabala maardlas. Tuleb püüda vältida samaaegset pikaajalist kaevandamist mitmetes karjäärides ja kogu looduslikku ala karjääride (alanduslehtritega) ja teedega tükeldades.

Koostada Nabala maardla säästva kaevandamise kava ja selle elluviimise rakendus-skeem.

20

7. Esmased soovitused Suurte infrastruktuuri projektide ehitusmaterjaliga tagamiseks on soovitatav leida „projekti-põhised” karjäärid. Need oleks lühiajaliselt (kuni 3 aastat) tegutsevad karjäärid, mis ava-takse näiteks Tartu maantee vastava ehitusjärgu läheduses ainult selle vajaduseks ning sule-takse koos ehituse valmimisega maastikuarhitektuuri osana (näiteks tehisveekogu).

Kaaluda võib Tallinna ümbruse väheviljakate põllumaade alt lubjakivi väljakaevandamist ja saadud platoo kasutamist näiteks tööstuspargina. Teede rajamisel õhukese pinnakattega aladele võiks need lubjakivisse süvistada – sel moel saaks ehitusmaterjali tee ehituse käigus ja väheneb ka müra levik. Viimase lahendusvariandi realiseerimise võimalus oleneb trassi hüdrogeoloogilistest tingimustest (eelkõige põhjavee tasemest).

Kui lubjakivi kaevandamisele Nabalas keskkonnakaitseliselt vähem konfliktseid alterna-tiive ei leita, tuleb kaevandada selliselt, et piirkonna loodusväärtus tervikuna suureneks. On vajalik karjääride asukoha valik maa, looduse ja maavara säästva kasutamise põhimõtetest lähtudes.

Võimaldamaks Nabala maardla säästvat kasutuselevõttu põhjalikult projekteerida, tuleb maksimaalselt ära kasutada seni kaevandatavate maardlate lubjakivi varud.

Seniste töö lõpetavate Vao, Harku ja Maardu lubjakivikarjääride „ümbertõstmine” Tallinna piirilt ning senisel moel kaevandamise jätkamine ei ole Nabala looduslike tingimuste tõttu võimalik. Samuti tundub mõeldamatu mitmesajahektariliste terviklike karjääride rajamine praegusele looduslikule alale.

Keskkonnauuringute alusel võiks kaaluda Nabala uuringuala piires 1-2 väikese pindalaga (25 ha), kuid tootliku karjääri samaaegsele tööle keskkonnauuringute ning maardla kasutuse kava alusel valitud asukohas. Maardla edasine kasutamise võimalused selguks karjääride töö ja korrastamise kogemuse põhjal.

Nabalas ei ole soovitatav samaaegselt kaevandada karjäärides, mille keskkonnamõju (põh-javee alanduslehter, müra, loomastiku häiringud, roheala tükeldamine) kuhjuvad karjääride vahelisel alal. Lihtsustatult tähendaks see seda, et töötavate karjääride vahekaugus peaks olema vähemalt 5…10 km, sõltuvalt uuringute tulemusest. Kuni üldised uurimistööd on tegemata, ei ole soovitatav lubada samaaegset kaevandamist kahes või enamas karjääris.

Kaaluda võiks ka kaevandamist väiksemate 10 – 25 ha alakarjääride kaupa ühes karjääris: 1. karjäär kaevandatakse põhjani välja ja korrastatakse veekoguks, samaaegselt on ette valmistatud 2. karjäär ja ootel 3. karjäär. (Sealjuures võiks killustiku tootmine olla alakarjääride keskel). Sel moel kujuneks väiksemate veekogude grupp, mille nõod ja kaldaalad saab kattekihtide ning inertsete tootmisjäätmetega kujundada looduslähedaseks.

21

8. Kasutatud materjalid 1. Tallinna veevarustuse ja kanalisatsiooni minevik ja tänapäev. Tallinna

Veevarustuse ja kanalisatsiooni Tootmisvalitsus. Tallinn "Valgus" 1992. koostanud Ilmar Sinirand.

2. H. Kink, T. Metslang, 2006 “Nabala lubjakivimaardla keskkonnauuringud. Kurevere MKA loomise põhjendus”. TTÜ Geoloogia Instituut, Tallinn.

3. H. Kink, 2006 “Veeobjektid. Eesti ürglooduse raamatus”. TTÜ Geoloogia Instituut, Tallinn.

4. A. Talioja, 2004 “Tuhala”.

5. H. Kink, 2004 “Loodusmälestised” nr 12. TTÜ Geoloogia Instituut, Tallinn.

6. Eesti Keskkonnastrateegia 2030. 2007 Keskkonnaministeerium

7. Valitsusliidu programm aastateks 2007 – 2011

8. Säästva arengu näitajad. Eesti Statistika 2006

9. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering. Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Harju Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond. Tallinn 2003

10. Harju alamvesikonna veemajanduskava eelnõu (töös). KKM mai 2007

11. Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572)

12. Kaevandamisseadus (RT I 2003, 20, 118)

13. Üleriigilise tähtsusega maardlad Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2005. a määrus nr 131 (RT I 2004, 84, 572; 2005, 15, 87)

14. Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord Keskkonnaministri 26. mai 2005. a määrus nr 44 (RT I 2004, 84, 572; 2005, 15, 87)

15. Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord Keskkonnaministri 26. mai 2005. a määrus nr 43 (RT I 2004, 84, 572; 2005, 15, 87)

16. Uudo Timm, 2006. “Eksperthinnang Tagadi maastikukaitseala moodustamise ettepaneku kohta” (elektrooniliselt, ilma lisadeta).

17. Uudo Timm, 2006. “Eksperthinnang Pahkla maastikukaitseala moodustamise ettepaneku kohta” (elektrooniliselt, ilma lisadeta).

18. Halliste, A. 1988 “Harjumaa Nabala küla piirkonna lubjakivi otsingu-hinnangu aruanne”. Keila Geoloogia, Keila.

19. Tõnis Kattel, 2004 “Tallinna ümbruse looduslike ehitusmaterjalide maavarade arengukava koostamine ja perspektiivalade selgitamine”. Vahearuanne. Tallinna Tehnikaülikool Mäeinstituut, Tallinn.

20. Tõnis Kattel, 2004 “Tallinna ümbruse looduslike ehitusmaterjalide maavarade arengukava koostamine ja perspektiivalade selgitamine”. Lõpparuanne. Tallinna Tehnikaülikool Mäeinstituut, Tallinn.

21. Nabala lubjakivimaardla Nõmmküla karjääri kavandatava lubjakivi kaevandamise keskkonnamõju hindamise programm. OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER, Tallinn 2006.

22. Geoloogilise uuringu luba (Nõmmküla). Loa valdaja: OÜ Merko Kaevandused. Uuringu teostaja: OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER

22

23. Leonid Savitski, Valeri Savva. 2006 “Nabala lubjakivimaardla Nõmmküla II alal tehtud hüdrogeoloogilised tööd ja modelleerimine”. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn.

24. Elo Rannik, 2005 “Nabala lubjakivimaardla Nõmmküla II uuringuala geoloogilise uuringu aruanne”. Inseneribüroo STEIGER, Tallinn.

25. Geoloogilise uuringu luba (Nõmmküla II). Loa valdaja: OÜ Merko Kaevandused. Uuringu teostaja: OÜ Järva Paas

26. 2006. “Hüdrogeoloogilised tingimused, hinnang vee juurdevoolu ja veetaseme alanduse mõjust ümbruskonnale”. NÕMMEVÄLJA osa. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn.

27. Geoloogilise uuringu luba (NÕMMEVÄLJA) Loa valdaja: AS Kiirkandur. Uuringu teostaja: OÜ Eesti Geoloogiakeskus

28. Geoloogilise uuringu luba (TAMMIKU). Loa valdaja: Paekivitoodete Tehase OÜ. Uuringu teostaja: OÜ J. Viru Markšeideribüroo

29. Geoloogilise uuringu luba (TAMMIKU II). Loa valdaja: OÜ Merko Kaevandused. Uuringu teostaja: OÜ Järva Paas.

30. Geoloogilise uuringu luba TAGADI. Loa valdaja: Paekivitoodete Tehase OÜ. Uuringu teostaja: OÜ J. Viru Markšeideribüroo.

31. TECHNICAL ASSISTANCE FOR VÄÄNA RIVER BASIN. WATER MANAGEMENT PROJECT AT HARJU AND RAPLA COUNTIES. EuropeAid/117669/D/SV/EE. FEASIBILITY REPORT. Hydea, April 2006

32. Andres Tõnisson. 2007. Eksperthinnang Tagadi maastikukaitseala kaitse-eeskirja kavandi (eelnõu) kohta.

23

9. JoonisedJoonis 1. Ülevaateskeem ja võimalik mõjuala

Joonis 2. Geoloogiline kaart [18]

Joonis 3. Nabala piirkonna valgalad

Joonis 4. Nabala olemasolevad ja planeeritavad kaitsealad

Joonis 5. Põhjavee võimalikud alanduslehtrid (illustratiivne joonis)

24

2 4

kilomeetrites0

S a k u v a l dS a k u v a l dS a k u v a l dS a k u v a l dS a k u v a l dS a k u v a l dS a k u v a l dS a k u v a l dS a k u v a l d

K i i l i v a l dK i i l i v a l dK i i l i v a l dK i i l i v a l dK i i l i v a l dK i i l i v a l dK i i l i v a l dK i i l i v a l dK i i l i v a l d

K o s e v a l dK o s e v a l dK o s e v a l dK o s e v a l dK o s e v a l dK o s e v a l dK o s e v a l dK o s e v a l dK o s e v a l dK o h i l a v a l dK o h i l a v a l dK o h i l a v a l dK o h i l a v a l dK o h i l a v a l dK o h i l a v a l dK o h i l a v a l dK o h i l a v a l dK o h i l a v a l d

NõmmeväljaNõmmeväljaNõmmeväljaNõmmeväljaNõmmeväljaNõmmeväljaNõmmeväljaNõmmeväljaNõmmevälja

Nõmmevälja INõmmevälja INõmmevälja INõmmevälja INõmmevälja INõmmevälja INõmmevälja INõmmevälja INõmmevälja ITagadiTagadiTagadiTagadiTagadiTagadiTagadiTagadiTagadi

Tammiku IITammiku IITammiku IITammiku IITammiku IITammiku IITammiku IITammiku IITammiku II

Nõmmküla IINõmmküla IINõmmküla IINõmmküla IINõmmküla IINõmmküla IINõmmküla IINõmmküla IINõmmküla II

NõmmkülaNõmmkülaNõmmkülaNõmmkülaNõmmkülaNõmmkülaNõmmkülaNõmmkülaNõmmküla

PiritaPiritaPiritaPiritaPiritaPiritaPiritaPiritaPirita

KeilaKeilaKeilaKeilaKeilaKeilaKeilaKeilaKeila

Kuivajõe säng jaKuivajõe säng jaKuivajõe säng jaKuivajõe säng jaKuivajõe säng jaKuivajõe säng jaKuivajõe säng jaKuivajõe säng jaKuivajõe säng jakaskede puiesteekaskede puiesteekaskede puiesteekaskede puiesteekaskede puiesteekaskede puiesteekaskede puiesteekaskede puiesteekaskede puiestee

Tammemäe allikadTammemäe allikadTammemäe allikadTammemäe allikadTammemäe allikadTammemäe allikadTammemäe allikadTammemäe allikadTammemäe allikad

Tuhala karstialaTuhala karstialaTuhala karstialaTuhala karstialaTuhala karstialaTuhala karstialaTuhala karstialaTuhala karstialaTuhala karstiala

Järlepa järvJärlepa järvJärlepa järvJärlepa järvJärlepa järvJärlepa järvJärlepa järvJärlepa järvJärlepa järv

Rabivere soo (Hagudi soo)Rabi ere soo (Hag di soo)R bi (H di )Rabivere soo (Hagudi soo)R bi (H di )Rabivere soo (Hagudi soo)Rabi ere soo (Hag di soo)R bi (H di )Rabi ere soo (Hag di soo)

Möllu allikadMöllu allikadMöllu allikadMöllu allikadMöllu allikadMöllu allikadMöllu allikadMöllu allikadMöllu allikad

(nimi teadmata)(nimi teadmata)(nimi teadmata)(nimi teadmata)(nimi teadmata)(nimi teadmata)(nimi teadmata)(nimi teadmata)(nimi teadmata)AngerjaAngerjaAngerjaAngerjaAngerjaAngerjaAngerjaAngerja

Angerja

VäänaVäänaVäänaVäänaVäänaVäänaVäänaVäänaVääna

R a a s i k u R a a s i k u R a a s i k u R a a s i k u R a a s i k u R a a s i k u R a a s i k u R a a s i k u R a a s i k u

R a e v a l dR a e v a l dR a e v a l dR a e v a l dR a e v a l dR a e v a l dR a e v a l dR a e v a l dR a e v a l d

TammikuTammikuTammikuTammikuTammikuTammikuTammikuTammikuTammiku

Lohu allikadLohu allikadLohu allikadLohu allikadLohu allikadLohu allikadLohu allikadLohu allikadLohu allikad

Aandu karstialaAandu karstialaAandu karstialaAandu karstialaAandu karstialaAandu karstialaAandu karstialaAandu karstialaAandu karstiala

KreKreKreKreKreKreKreKreKre

Saula SiniallikadSaula SiniallikadSaula SiniallikadSaula SiniallikadSaula SiniallikadSaula SiniallikadSaula SiniallikadSaula SiniallikadSaula Siniallikad

Tuhala maastikukaitsealaTuhala maastikukaitsealaTuhala maastikukaitsealaTuhala maastikukaitsealaTuhala maastikukaitsealaTuhala maastikukaitsealaTuhala maastikukaitsealaTuhala maastikukaitsealaTuhala maastikukaitseala

Kämbla looduskaitsealaKämbla looduskaitsealaKämbla looduskaitsealaKämbla looduskaitsealaKämbla looduskaitsealaKämbla looduskaitsealaKämbla looduskaitsealaKämbla looduskaitsealaKämbla looduskaitseala

Järlepa järvJärlepa järvJärlepa järvJärlepa järvJärlepa järvJärlepa järvJärlepa järvJärlepa järvJärlepa järv

Tammiku looduskaitsealaTammiku looduskaitsealaTammiku looduskaitsealaTammiku looduskaitsealaTammiku looduskaitsealaTammiku looduskaitsealaTammiku looduskaitsealaTammiku looduskaitsealaTammiku looduskaitseala

Kurna parkKurna parkKurna parkKurna parkKurna parkKurna parkKurna parkKurna parkKurna park

ukaitsealaukaitsealaukaitsealaukaitsealaukaitsealaukaitsealaukaitsealaukaitsealaukaitseala

Saku mõisa parkSaku mõisa parkSaku mõisa parkSaku mõisa parkSaku mõisa parkSaku mõisa parkSaku mõisa parkSaku mõisa parkSaku mõisa park

Kurevere karstialaKurevere karstialaKurevere karstialaKurevere karstialaKurevere karstialaKurevere karstialaKurevere karstialaKurevere karstialaKurevere karstiala

Leivajõgi

Leivajõgi

Leivajõgi

Leivajõgi

Leivajõgi

Leivajõgi

Leivajõgi

Leivajõgi

Leivajõgi

LimujärveLimujärveLimujärve

LimujärveLimujärve

LimujärveLimujärveLimujärve

Limujärve

Silmsi

Silmsi

Silmsi

Silmsi

Silmsi

Silmsi

Silmsi

Silmsi

Silmsi

VaidaVaidaVaidaVaidaVaidaVaidaVaidaVaidaVaida

Mallavere

Mallavere

Mallavere

Mallavere

Mallavere

Mallavere

Mallavere

Mallavere

Mallavere

SaluSaluSaluSaluSaluSaluSaluSaluSalu

Ahisilla

Ahisilla

Ahisilla

Ahisilla

Ahisilla

Ahisilla

Ahisilla

Ahisilla

Ahisilla

IgavereIgavereIgavereIgavereIgavereIgavereIgavereIgavereIgavere

SaireSaireSaireSaireSaireSaireSaireSaireSaire

Pääskü

Pääskü

Pääskül

Pääskü

Pääskül

Pääskü

Pääskü

Pääskül

Pääskü Kurna-Mõi

Kurna-Mõi

Kurna-Mõi

Kurna-Mõi

Kurna-Mõi

Kurna-Mõi

Kurna-Mõi

Kurna-Mõi

Kurna-MõiSausti

Sausti

Sausti

Sausti

Sausti

Sausti

Sausti

Sausti

Sausti

NNeNeNNeNNeNeNe

älgimäe

älgimäe

älgimäe

älgimäe

älgimäe

älgimäe

älgimäe

älgimäe

älgimäe

Harjava

Harjava

Harjava

Harjava

Harjava

Harjava

Harjava

Harjava

Harjava

JuulikuJuulikuJuulikuJuulikuJuulikuJuulikuJuulikuJuulikuJuuliku

PatikaPatikaPatikaPatikaPatikaPatikaPatikaPatikaPatika

RebaseRebaseRebaseRebaseRebaseRebaseRebaseRebaseRebaseKivisilla

KivisillaKivisillaKivisillaKivisillaKivisillaKivisillaKivisillaKivisilla

LähtseLähtseLähtseLähtseLähtseLähtseLähtseLähtseLähtse

ÜksnurmeÜksnurmeÜksnurme

ÜksnurmeÜksnurme

ÜksnurmeÜksnurmeÜksnurme

Üksnurme

Nabala

Nabala

Nabala

Nabala

Nabala

Nabala

Nabala

Nabala

Nabala

JärveJärveJärveJärveJärveJärveJärveJärveJärve

OjariOjariOjariOjariOjariOjariOjariOjariOjari

Tuhala

Tuhala

Tuhala

Tuhala

Tuhala

Tuhala

Tuhala

Tuhala

Tuhala

KoosiKoosiKoosiKoosiKoosiKoosiKoosiKoosiKoosi

VooreVooreVooreVooreVooreVooreVooreVooreVoore

VõibaVõibaVõibaVõibaVõibaVõibaVõibaVõibaVõiba

Kuivajõgi

Kuivajõgi

Kuivajõgi

Kuivajõgi

Kuivajõgi

Kuivajõgi

Kuivajõgi

Kuivajõgi

Kuivajõgi

Siimu

Siimu

Siimu

Siimu

Siimu

Siimu

Siimu

Siimu

Siimu

Sillasoo

Sillasoo

Sillasoo

Sillasoo

Sillasoo

Sillasoo

Sillasoo

Sillasoo

Sillasoo

ikuikuikuikuikuikuikuikuiku

KirivallaKirivallaKirivalla

KirivallaKirivalla

KirivallaKirivallaKirivalla

Kirivalla

Järlepa

Järlepa

Järlepa

Järlepa

Järlepa

Järlepa

Järlepa

Järlepa

Järlepa

llllll

Kunila

Kunila

Kunila

Kunila

Kunila

Kunila

Kunila

Kunila

Kunila

Riiklik lubjakivimaardlaVõimalik mõjualaValla piirKavandatav karjäärNabala uuringuala kontuur

Joonis 1. Ülevaateskeem ja võimalik mõjuala

3

kilomeetrites

0 1.5

Rae vaRae vaRae vaRae vaRae vaRae vaRae vaRae vaRae va

Kose valdKose valdKose valdKose valdKose valdKose valdKose valdKose valdKose vald

Kohila valdKohila valdKohila valdKohila valdKohila valdKohila valdKohila valdKohila valdKohila vald

Saku valdSaku valdSaku valdSaku valdSaku valdSaku valdSaku valdSaku valdSaku vald

Kiili valdKiili valdKiili valdKiili valdKiili valdKiili valdKiili valdKiili valdKiili vald

An

ge

r ja

An

ge

r ja

An

ge

r ja

An

ge

r ja

An

ge

r ja

An

ge

r ja

An

ge

r ja

An

ge

r ja

An

ge

r ja

V ä ä n aV ä ä n aV ä ä n aV ä ä n aV ä ä n aV ä ä n aV ä ä n aV ä ä n aV ä ä n a

A n g e r j aA n g e r j aA n g e r j aA n g e r j aA n g e r j aA n g e r j aA n g e r j aA n g e r j aA n g e r j a

Pir

i ta

Pi r

i ta

Pi r

i ta

Pi r

i ta

Pi r

i ta

Pi r

i ta

Pi r

i ta

Pi r

i ta

Pi r

i ta

Ke i l a

Ke i l a

Ke i l a

Ke i l a

Ke i l a

Ke i l a

Ke i l a

Ke i l a

Ke i l a

V õ i b aV õ i b aV õ i b a

V õ i b aV õ i b a

V õ i b aV õ i b aV õ i b a

V õ i b a

L ä h t s eL ä h t s eL ä h t s eL ä h t s eL ä h t s eL ä h t s eL ä h t s eL ä h t s eL ä h t s e

Na b a l a

Na b a l a

Na b a l a

Na b a l a

Na b a l a

Na b a l a

Na b a l a

Na b a l a

Na b a l a

Ki v

i si l l a

Ki v

i si l l a

Ki v

i si l l a

Ki v

i si l l a

Ki v

i si l l a

Ki v

i si l l a

Ki v

i si l l a

Ki v

i si l l a

Ki v

i si l l a

Jä

r ve

Jä

r ve

Jä

r ve

Jä

r ve

Jä

r ve

Jä

r ve

Jä

r ve

Jä

r ve

Jä

r ve

Tu

ha

l aT

uh

al a

Tu

ha

l aT

uh

al a

Tu

ha

l aT

uh

al a

Tu

ha

l aT

uh

al a

Tu

ha

l a

K o o s iK o o s iK o o s iK o o s iK o o s iK o o s iK o o s iK o o s iK o o s i

S i i m uS i i m uS i i m uS i i m uS i i m uS i i m uS i i m uS i i m uS i i m u

Si l

l as

oo

Si l

l as

oo

Si l

l as

oo

Si l

l as

oo

Si l

l as

oo

Si l

l as

oo

Si l

l as

oo

Si l

l as

oo

Si l

l as

oo

Joonis 2. Geoloogiline kaart (Keila Geoloogiakeskus 1988.a)

Valla piirRiiklik lubjakivimaardlaKavandatav karjäär

Nõrava

SinialSaula mv

Saula

Aruvalla

Oru

Tammiku

S a a r te

r ab a

Oru mv

Sõgula

Tuhala

Kata

Ma n n i

r a b a

MetsanurgaPaekna

Nabala

Salutaguse

Kurevere

Sookaera

Arusta

Piissoo

Sõmeru

Urge

Pahkla

Angerja

Tõ d v a

s o o

Kariste mv

Vilivere

S a u s t i s o o

K I I L I

Kiisa

Kassaru mv

Saku

Kasemetsa

Kurtna mv

Kulli mv

Kirdalu

Roobuka

KurtnaTagadi

KEILA J

Siimu kr

Vilivere

KohilaKohilakirik

Masti

Tagadi mv

Roobuka

Sutlema mk

Aespa

ema

Vaidasoo

Pikavere sooLähtse

Kajama

VÄÄNA J

Saustinõmme

Lokuti

Tõdva

urme mv

Kasemetsa

Metsanurme

Vaida pkr

Pirita j

Vääna j

Tuhala j

Vaida

tika pkr

Lähtse pkr

Lähtse pkr

Nabala pkr

Angerja

Angerja oja

Saus

ti pk

r

Harjav

a pkr

Nabala pkr

Reba

sepk

r

Prillimäe

Järveoja

Angerja oja

oja

Sillasoo oja

Võiba

Koosi oja

oja

Kiisa

Kivisillapkr

Saku

2 4

kilomeetrites0

2

kilomeetrites0 1






TammikuTammikuTammikuTammikuTammikuTammikuTammikuTammikuTammikuNõmmevälja INõmmevälja INõmmevälja INõmmevälja INõmmevälja INõmmevälja INõmmevälja INõmmevälja INõmmevälja I


TagadiTagadiTagadiTagadiTagadiTagadiTagadiTagadiTagadi


NõmmkülaNõmmkülaNõmmkülaNõmmkülaNõmmkülaNõmmkülaNõmmkülaNõmmkülaNõmmkülaTa

llinn

Vilja

ndi

Joonis 3. Nabala piirkonna valgalad (täpitatud Pirita valgala)

0

kilomeetrites1.5 30

Rahkvälja maastikukatisealaRahkvälja maastikukatisealaRahkvälja maastikukatisealaRahkvälja maastikukatisealaRahkvälja maastikukatisealaRahkvälja maastikukatisealaRahkvälja maastikukatisealaRahkvälja maastikukatisealaRahkvälja maastikukatisealaNõmmevälja INõmmevälja INõmmevälja INõmmevälja INõmmevälja INõmmevälja INõmmevälja INõmmevälja INõmmevälja I


NõmmkülaNõmmkülaNõmmkülaNõmmkülaNõmmkülaNõmmkülaNõmmkülaNõmmkülaNõmmküla

K o s e v a l dK o s e v a l dK o s e v a l dK o s e v a l dK o s e v a l dK o s e v a l dK o s e v a l dK o s e v a l dK o s e v a l d

K o h i l a v a l dK o h i l a v a l dK o h i l a v a l dK o h i l a v a l dK o h i l a v a l dK o h i l a v a l dK o h i l a v a l dK o h i l a v a l dK o h i l a v a l d

K i i l i v a l dK i i l i v a l dK i i l i v a l dK i i l i v a l dK i i l i v a l dK i i l i v a l dK i i l i v a l dK i i l i v a l dK i i l i v a l d

S a k u v a l dS a k u v a l dS a k u v a l dS a k u v a l dS a k u v a l dS a k u v a l dS a k u v a l dS a k u v a l dS a k u v a l d

Tagadi maastikukaitsealaTagadi maastikukaitsealaTagadi maastikukaitsealaTagadi maastikukaitsealaTagadi maastikukaitsealaTagadi maastikukaitsealaTagadi maastikukaitsealaTagadi maastikukaitsealaTagadi maastikukaitseala

Pahkla maastikukaitsealaPahkla maastikukaitsealaPahkla maastikukaitsealaPahkla maastikukaitsealaPahkla maastikukaitsealaPahkla maastikukaitsealaPahkla maastikukaitsealaPahkla maastikukaitsealaPahkla maastikukaitseala

Kurevere maastikukaitsealaKurevere maastikukaitsealaKurevere maastikukaitsealaKurevere maastikukaitsealaKurevere maastikukaitsealaKurevere maastikukaitsealaKurevere maastikukaitsealaKurevere maastikukaitsealaKurevere maastikukaitseala

Rohevõrg

ustiku piir

Rohevõrg

ustiku piir

Rohevõrg

ustiku piir

Rohevõrg

ustiku piir

Rohevõrg

ustiku piir

Rohevõrg

ustiku piir

Rohevõrg

ustiku piir

Rohevõrg

ustiku piir

Rohevõrg

ustiku piir

Rohevõrgustiku piirRohevõrgustiku piirRohevõrgustiku piirRohevõrgustiku piirRohevõrgustiku piirRohevõrgustiku piirRohevõrgustiku piirRohevõrgustiku piirRohevõrgustiku piir

Pi r i t a

Pi r i t a

Pi r i t a

Pi r i t a

Pi r i t a

Pi r i t a

Pi r i t a

Pi r i t a

Pi r i t a

e i l ae i l ae i l ae i l ae i l ae i l ae i l ae i l ae i l a

Le

i va

j õg

iL

ei v

aj õ

gi

Le

i va

j õg

iL

ei v

aj õ

gi

Le

i va

j õg

iL

ei v

aj õ

gi

Le

i va

j õg

iL

ei v

aj õ

gi

Le

i va

j õg

i


TagadiTagadiTagadiTagadiTagadiTagadiTagadiTagadiTagadi

TammikuTammikuTammikuTammikuTammikuTammikuTammikuTammikuTammiku


Tuhala maastikukaitsealaTuhala maastikukaitsealaTuhala maastikukaitsealaTuhala maastikukaitsealaTuhala maastikukaitsealaTuhala maastikukaitsealaTuhala maastikukaitsealaTuhala maastikukaitsealaTuhala maastikukaitseala

Kämbla looduskaitsealaKämbla looduskaitsealaKämbla looduskaitsealaKämbla looduskaitsealaKämbla looduskaitsealaKämbla looduskaitsealaKämbla looduskaitsealaKämbla looduskaitsealaKämbla looduskaitseala

Tammiku looduskaitsealaTammiku looduskaitsealaTammiku looduskaitsealaTammiku looduskaitsealaTammiku looduskaitsealaTammiku looduskaitsealaTammiku looduskaitsealaTammiku looduskaitsealaTammiku looduskaitseala

Rahaaugu hoiualaRahaaugu hoiualaRahaaugu hoiualaRahaaugu hoiualaRahaaugu hoiualaRahaaugu hoiualaRahaaugu hoiualaRahaaugu hoiualaRahaaugu hoiuala

aaa aa aaaa a b a l a

a b a l a

a b a l a

a b a l a

a b a l a

a b a l a

a b a l a

a b a l a

a b a l a

Jä

r ve

Jä

r ve

Jä

r ve

Jä

r ve

Jä

r ve

Jä

r ve

Jä

r ve

Jä

r ve

Jä

r ve

A n g e r j a

A n g e r j a

A n g e r j a

A n g e r j a

A n g e r j a

A n g e r j a

A n g e r j a

A n g e r j a

A n g e r j a

Tu

ha

l aT

uh

al a

Tu

ha

l aT

uh

al a

Tu

ha

l aT

uh

al a

Tu

ha

l aT

uh

al a

Tu

ha

l a

K o o s iK o o s iK o o s iK o o s iK o o s iK o o s iK o o s iK o o s iK o o s i

Võ

i ba

Võ

i ba

Võ

i ba

Võ

i ba

Võ

i ba

Võ

i ba

Võ

i ba

Võ

i ba

Võ

i ba

S i i m uS i i m uS i i m uS i i m uS i i m uS i i m uS i i m uS i i m uS i i m u

Joonis 4. Nabala olemasolevad ja pleneeritavad kaitsealad

HoiualaValla piirOlemasolev kaitsealaRohevõrgustikLoodav maastikukaitseala

1 2

kilomeetrites

0





KeilaKeilaKeilaKeilaKeilaKeilaKeilaKeilaKeila

Pirit

aPi

rita

Pirit

aPi

rita

Pirit

aPi

rita

Pirit

aPi

rita

Pirit

a

HHHHHHHHHVä

äna

Vään

aVä

äna

Vään

aVä

äna

Vään

aVä

äna

Vään

aVä

äna Rebase

RebaseRebaseRebaseRebaseRebaseRebaseRebaseRebaseKivisilla

KivisillaKivisillaKivisillaKivisillaKivisillaKivisillaKivisillaKivisilla

LähtseLähtseLähtseLähtseLähtseLähtseLähtseLähtseLähtse

Nabala

Nabala

Nabala

Nabala

Nabala

Nabala

Nabala

Nabala

Nabala

JärveJärveJärveJärveJärveJärveJärveJärveJärve

Angerja

Angerja

Angerja

Angerja

Angerja

Angerja

Angerja

Angerja

Angerja

Tuha

laTu

hala

Tuha

laTu

hala

Tuha

laTu

hala

Tuha

laTu

hala

Tuha

la

KoosiKoosiKoosiKoosiKoosiKoosiKoosiKoosiKoosi

VõibaVõibaVõibaVõibaVõibaVõibaVõibaVõibaVõiba

SiimuSiimuSiimuSiimuSiimuSiimuSiimuSiimuSiimu

Silla

soo

Silla

soo

Silla

soo

Silla

soo

Silla

soo

Silla

soo

Silla

soo

Silla

soo

Silla

soo

Vallapiirid

0.5 km äärepiirist1 km äärepiirist1.5 km äärepiirist2 km äärepiirist2.5 km äärepiirist

Seni arvutusteta karjääridHüdrogeoloogiliselt modelleeritud karjäärid

Joonis 5. Põhjavee võimalikud alanduslehtrid (illustratiivne joonis)

Documents

Nabala lubjakivimaardla kasutuselevõtu võimalik mõju Harju … · 2014-02-10 · Harjumaa kiire areng on süvendanud vastuolu ehitusmaterjali kaevandamise ja maa selleks sobiva