New Kaasav haridus - Inspira · 2018. 8. 24. · Muutused perekonna sotsiaalses seisundis muudavad laste ... • 1985-1999 on sotsiaal-emotsionaalsete erivajadustega laste klasside

Kaasav haridus:HEV õpilase integreerimine tavakooli ja õppetöö korraldus

Taani psühholoog-Niels Peter Rygard :lapse arengu olulisim osa on sotsiaalsed suhted

Muutused perekonna sotsiaalses seisundis muudavad laste käekäiku

Niels Peter Rygard toob välja järgmise jada:

• 1960-75 minetas 80% Taani naistest koduperenaise rolli ja asus palgatööle.

• Kui 1948 moodustas Taanis laste teenistus 25% keskmise pere sissetulekust, on tänaseks laps muutunud kuluartikliks

• Kui 1955 sündis 85% taani lastest kodus, siis 1975. aastaks oli see 1%.

• Tänapäeval veedab 80% 6-36 kuustest lastest Taanis enamuse oma ärkveloleku ajast lasteasutuses.

• Tööalase käitumismustri muutumisele (paralleelselt kodust eemal tööl käivate naiste arvu suurenemisega) järgnes ca 5-aastase hilinemisega plahvatuslik lahutuste kasv.

• Tekkis uut tüüpi perekond: sotsiaalselt kaitsetud ja üle töötanud üksikemad.• Tänapäeval veedab 80% 6-36 kuustest lastest Taanis enamuse oma ärkveloleku

ajast lasteasutuses.

• 1985-1999 on sotsiaal-emotsionaalsete erivajadustega laste klasside arv tõusnud 300% , samal ajal kui muude erivajadusega laste klasside arv on püsinud stabiilsena

Muutused ühiskonnas esitavad põlvkondade üleses ajalises perspektiivis väljakutse haridussüsteemile

15-20 a pärast järsku muutust Taani emade tööhõives suurenesid järsult järgmised noorukiea probleemid:

• Isiksusehäired (asotsiaalne isiksus, piiripealne isiksusehäire)• Ägedakujulised identiteediprobleemid, tühisusetunne ja elurõõmu

puudumine• Depressiivsed seisundid ja enesetapukatsed• Ennast kahjustav, endassetõmbunud, agressiivne või stereotüüpne

tähenduseta käitumine, sõltuvusprobleemid• Muutused aktiivsustasandis (hüper-ja hüpoaktiivsus)• Söömishäired (anoreksia, buliimia)• Autoimmuunsed haigusedNoorukiea probleemid on muutunud krooniliseks funktsioonihäireks, mis nõuab otsest sekkumist ja ravi

Kooli funktsioonid

haridusfunktsioon

kultuuri funktsioon

sotsiaalfunktsioon

ühiskonna potentsiaal

Õiglus

väärtuste ja normide hoidmine

integratsioonifunktsioonühiskonna sidusus

Vanalinna Hariduskolleegiumis on seatud ülesandeks

1. aidata iga õpilase

• eeldustel välja kujuneda võimeteks ja

• toetada last, ületamaks ja tasakaalustamaks arenguraskusi;

2. toetada vanemaid lapse kasvatamisel, arvestades nende veendumusi

KULTUUR

SOTSIAALNE KESKKOND

VAIMNE KESKKOND

AINELINE KESKKOND

VANEMADPEREKOND

KLASSIJUHATAJA KOOL

ARENEMINE(obj) ARENDAMINE(subj)ARENG

ÜHISKOND INSTITUTISONAALNE

Kujunemine sarnasussuhete alusel,et mõista ja olla mõistetud

Väärtusutmine eripära alusel: elu mõtestumine,

kutsumuse otsing.

LAPSE ARENGUKESKKOND

Üldhariduskool kristliku koolina igas klassis 2 erivajadusega last

PõhikoolGümnaasium

Huvialakool: vanalinna kultuurikeskus rõhuasetusega keskaja kultuurile

KunstikoolTeatrikoolMuusikakool

Vanemate poolt loodud Miikaeli Ühenduse huvikoolidKeeltekeskusTäppisteaduste keskus

PedagoogiumNõustamiskeskusRehabilitatsioonikeskusÕpetajatye täienduskoolitus

KULTUURIKESKKONDnäitused, etendused, kontserdid, loengud jt üritused

Huvitegevus kui kultuuripärandi hoidja

Mitmesugused kollektiivid Mitmesugused

kollektiivid (vilistlased jt)

Huviringid, töötoad

Kunstikool traditsioonide tutvustajana ja

hoidjana (õpilaskond ka väljastpoolt VHK–d)

Professionaalne pärandile orienteeritud muusikakool loob kontserteluga kultuurikeskkonda(õpilaskond ka väljastpoolt VHK–d)

Teatrikool kultuurikeskkonna

loojanaVHK kui

üldhariduskool

Kultuurikeskus Vanalinnas

Rahvuslik identiteet ja traditsioonid

Kas Teie laps...

Minu laps käib...

Kas õppekoormus on Teie lapse jaoks jõukohane?

Miks meie muusikakoolis on suur konkurss

3,40

3,60

3,80

4,00

4,20

4,40

4,60

1 m

uusi

kako

oli

hea

tase

2 võ

õrke

elte

õpp

ehe

a ta

se

3rin

gide

töö

4 ko

oli h

ea tas

e(ek

sam

itule

mus

ed)

5 õp

pesü

stee

m(in

tegr

eerit

ud õ

pe)

6are

ngu

jägi

min

eja

õpp

edi

ffer

ents

eerim

jine

7õpl

püü

taks

eai

data

kui

on

rask

e

8kul

tuur

ipär

andi

leor

ient

eerit

us

9kris

tlik

vaim

sus,

mis

püü

a ju

htid

atõ

e tu

nnet

amis

els

ja h

oolim

isel

e

Lapse areng Lähteseisundimääratlemine

Ettekujutus antud arengutasemel normiks peetavast (erivõimetest

ja hälvetest)

Diagnostikaanalüüsisüsteem

Ettekujutus arengumehhanismidest

Perekonna kui prioriteetse arengusubjekti

otsustuskompetentsuse toetamine

Keskkond, mis võimaldab realiseerida eeldused võimeteks ja kompenseerida arenguraskused

Toimiv juhtimine ja piisav informeeritus

ideaalid

Pidev kaasaskäimine noorega tema

kutsumuse otsingultugiisiku positsioonrespekt isiksuse ja

tema otsingute suhtes

Võime adekvaatselt hinnata nii arengu iseärasusi kui ka arengutegureid

Orienteerumine ühiskonnas ja kultuuris

Maailmavaateline positsioon

ARENGUVESTLUS

LAPSE ARENGU JÄLGIMISE SÜSTEEM

PERE NÕUSTAMINE

METODOLOOGIA TEOORIA,

METOODIKAEMPIIRIKA

KOOL HUVIKOOL(ERIVÕIMED)

TUGI-SÜSTEEMID

ÕPETAJATEETTE-

VALMISTUS

MÄLUINFOSÜSTEEMID

I kl III kl VI kl XII klIX kl

ARENGU JÄLGIMINE JAARENGUVESTLUSE TULEMUSLIKKUSE TEGURID

Eksperthinnangud ja arengudiagnostika põhikoolis

Ootuste, vajaduste ja võimalusteväljaselgitamine

Koormuse ja õppekava kohaldamine koolisiseselt eksperthinnangute alusel

Arengudiagnostika(võimekuse ja isiksuse testid)

eelkool Koolivalik: vanemate abistamine kooli valikul Tutvusuuring: tagasiside vanematele

1 klass 2 x aastas eksperthinnang ja tagasiside vanematele



Tagasiside lapsele




Tagasiside lapsele



9 klass Hinnang senisele ja edasiste õpingute kavandamine

2 x aastas eksperthinnang ja tagasiside vanematele

Tagasiside lapsele

Eksperthinnang

Iga õpetaja hindab kaks korda aastas õpilase käekäiku oma ainetundide põhjal viiepalliskaalal (2-6) kaheksa erineva parameetri alusel:

• tegelik võimekus (siin ja edaspidi: antud aines)• akadeemiline tase• tööpanus• omandamistempo• tahe• huvi• suhtumine kaaslastesse• kaaslaste suhtumine õpilasse

EGERTEesti keel Eesmaa Kohusetundlik. Vihikud väga korralikud. Sõbralik.

Julge esineja. Osaleb aktiivselt aruteludes Inglise keel Vaher Hoolas, kohusetundlik ja pisut tagasihoidlik.Kehaline kasvatusSaar Võrereldes eelmise aastaga natuke

laisemaks muutunud.

CHRISTOPHEREesti keel Eesmaa Väga hea tööpanus. Vihikud korrektsed.

Tähelepanuvajadus.Inglise keel Vaher On olnud väga püüdlik, kohusetundlik ja hoolas.

Aitäh!Kunst Poll Lobiseb liiga palju!

ISAKEesti keel Eesmaa Püüdlik. Hea fantaasia. Sõbralik.

Inglise keel Vaher Tihti jäänud kodused tööd mingil põhjusel lõpetamata. Tunnis töötab aktiivselt kaasa.

Kehaline kasvatus Saar On suvega suureks ja tugevaks ja tublimaks saanud.

Kunst Poll Lobiseb liiga palju!

4.p Arv Akad. Võim. Tööp.Omand.Huvi Tahe Suht. Kaasl. Integ. Motiv. Akad.Eesti keel29) 4,72 4,62 4,83 4,76 4,83 4,86 4,97 4,97 4,97 4,84 4,73Inglise kee(28) 4,61 5,36 4,75 5,00 5,32 4,93 5,43 5,32 5,38 5,13 4,93Kehaline k.(28) 4,86 5,21 4,71 4,79 5,39 4,75 5,00 5,46 5,23 5,07 4,89Kunst(28) 5,04 5,14 4,75 4,57 4,89 4,54 4,57 4,54 4,55 4,71 4,88Käsitöö(27) 4,70 5,50 4,89 4,93 5,15 5,11 5,35 5,37 5,35 5,13 4,98Loodusõp(28) 5,00 5,04 4,93 4,93 4,89 4,89 4,82 4,89 4,86 4,89 4,97Matemaatika(28)4,86 4,61 5,04 4,54 5,11 5,11 4,79 4,82 4,80 5,11 4,76Muusika(14) 5,00 5,50 5,43 5,36 5,43 5,43 5,64 5,57 5,61 5,43 5,32Usuõpetus(9) 5,56 5,56 4,89 5,67 5,33 5,22 5,00 5,00 5,00 5,28 5,42Vene keel(26) 4,85 5,46 4,73 4,92 5,12 5,08 6,00 6,00 6,00 5,10 4,99

Hinnangud ainete kaupa

Motivatsiooni indeks: sügise ja kevade võrdlus (1995-2004)

5,24 5,255,21

4,98

4,90

4,82

4,704,65 4,64

5,05

5,20

5,14

4,97

4,88

4,75

4,61 4,61 4,59

5,59

5,44 5,46

5,40

5,28 5,29

5,15

5,07 5,07

5,52

5,47

5,41

5,33

5,185,15

4,98

4,81

4,92

4,40

4,60

4,80

5,00

5,20

5,40

5,60

1 2 3 4 5 6 7 8 9

klass

EH tule

mus

Poisid sügisel

Poisid kevadel

Tüdrukud sügisel

Tüdrukud kevadel

Akadeemiline indeks: sügise ja kevade võrdlus (1995-2004)

5,13 5,15 5,17

5,01

4,94

4,89

4,804,77

4,74

4,99

5,08 5,09

4,95 4,95

4,83

4,71 4,724,68

5,41

5,31 5,32

5,24

5,175,20

5,12

5,065,03

5,33

5,26 5,255,20

5,12 5,11

5,00

4,86

4,94

4,40

4,60

4,80

5,00

5,20

5,40

5,60

1 2 3 4 5 6 7 8 9

klass

EH tule

mus

Poisid sügisel

Poisid kevadel

Tüdrukud sügisel

Tüdrukud kevadel

Integratsiooni indeks: sügise ja kevade võrdlus (1995-2004)

5,30

5,365,31

5,16

5,05 5,04

4,93 4,944,97

5,18

5,285,25

5,13

5,014,98

4,87

4,93 4,93

5,59

5,39

5,525,49

5,375,39

5,36

5,235,28

5,40

5,46 5,465,42

5,325,28

5,18

5,10

5,22

4,40

4,60

4,80

5,00

5,20

5,40

5,60

1 2 3 4 5 6 7 8 9

klass

EH tule

mus

Poisid sügisel

Poisid kevadel

Tüdrukud sügisel

Tüdrukud kevadel

1) Eksperthinnangu alusel toimuvad arenguvestlused ja vajadusel tehakse muudatusi lapse õppekorralduses.

2) Eksperthinnangu alusel on võimalik näha longitudinaalseid muutusi lapse arengus, aga ka teha statistilisi kokkuvõtteid arvestatava valimi alusel.

Põhikirjaliselt on VHK-s aktsepteeritud iga õpilane tema omapäras

Vastavalt põhikirjale võetakse igasse klassi kaks füüsiliste või sotsiaalsete probleemidega last (tingimusel, et suudetakse koondada ressursse nende aitamiseks).

Eesmärgiks on juhtida tähelepanu puuetega (eripäradega) inimeste vajaduste aktsepteerimisele ühiskonnas ja aidata puuetega lastel integreeruda ühiskonda.

Tulemuseks üha kasvav HEV laste vanemate huvi VHK vastu.

2016/2017. õppeaastal on Vanalinna Hariduskolleegiumis

1) raske kroonilise püsiva psüühikahäirega 72 õpilast, 2) aktiivsus- ja tähelepanuhäirega (ATH) 56 õpilast, 3) kuulmispuudega 3 õpilast, 4) nägemispuudega 4 õpilast, 5) käitumisprobleemidega 12 õpilast, 6) liikumispuudega (füüsilise puudega) 10 õpilast, 7) kõnepuudega 5 õpilast, 8) düsgraafia diagnoosiga 4 õpilast9) düsleksia diagnoosiga 4 õpilast, 10) muu erivajadusega 15 õpilast11) tervislikud põhjused 9 õpilasel

Kokku 194 erivajadusega õpilast

Kuivõrd arvestavad õpetajad õppes Teie lapse individuaalsusega?

Tallinna koolides

VHK

90 % VHK vanemad usuvad, et lapse individuaalsusega arvestatakse. Keskmisel usub seda Tallinna koolides 57% vanematerst so 33% vähem kui VHK-s .

Kuivõrd arvestatakse koolis Teie lapse hariduslike erivajadustega ?

Tallinn

VHK

TERVISE-NÕUKOGU

Arengu jälgimine ja uuringud

eksperthinnangud

arengudiagnostika

Nõustamine

klassijuhatajapsühholoogsotsiaalpedagoog

VHK Põhikoolirahunemis-klass

Rahunemis-klass

Parandus-õpe

Logo-peed

Päeva-keskus

Indi-viduaal-

õpegüm-

naasiumis

Individuaal-õpe

Koduõpe

Eriõpetus

Õppe individualiseerimine VHK üldhariduse jaVHK ning Miikaeli Ühenduse huvialakoolide raames

Väike-klassid

Järele-aitamis-süsteem

Õppe individualiseerimine ja tugisüsteemid VHK-s

Tavaklassid

TUGISÜSTEEMID VHK- s

TERVISE-TEENISTUS

TEABE-TEENISTUS

LAPSE ARENGUUURINGUD

TERVISENÕUKOGUVHK &PMK juhtkond

PMK Individuaal- ja koduõppe keskus

Õpilas-kodu

Õppe individualiseerimineVHK üld- ja huvihariduskoolides

Järeltööde klass

Rahunemis-klass

Päeva-keskus

Päeva-Keskus?

PsühholoogidEripedgoogid

SotsiaalpedagoogMed. õdeKooliarst

Pimedate abiõpetajad

LASTEPSÜHHIAATRID

sotsiaaltöötajad

Pimedate tugikeskus

Tunniplaani eripärad2KLASS P T ingl tasemerühmades, AB ka tasemerühmas, sh Ott ühes ingl rühmas juures, Ott puutöö ringis)3KLASS 3a suure poiste klassi rühmades, ainult põhiained eraldi,3B eraldi Robin dir kab ( õp keelduvad õpetamast)

4KLASS aasta alguses 2 väikeklassi. 4B 3 poissi põhiklassi, väikeklassid tõsteti kokku 4A, osa lapsi keeltes klassi juures,4a üks nuputamise tund: eriandekad. Kuna väikeklassis ka tüdrukud, kes muusikakoolis, siis väikeklassi solf ühendatud poiste ja tüdrukute tunniplaaniga, muusika, balleti, solfi kehalise osas.

5KLASS ind õpe ühele interneti teel, üks haiglas ja ükslihtsust õppekava 5 A eripära kunst ja käsit, ballet tüdrukutel Tkl ja poistel kl 5B ja 5C ( rasked klassid) koos sotsiaalsete oskuste tõstmiseks kl j , loodusõp, ajal , muusika, kunst ja käsitöö tunnis1 tüdrukut ei saa kooli, õp käib kodus kui lastakse

6KLASS 6A k suure P klassi juures 3 keeles ( pr ja saksa keel) käsit ja kunst ka suure klassi juures, üks tüdruk T klassi juures

7KLASS 1 õpl põhiklassist osade ainetega väikeklassis, väikeklassi õpl indõpl koos ingl keeles( kõrgem tase),3 väikeklassi õpl suure kl prantsuse ja saksa keeles , 1 suure klassi õpl õpib koos ind õpilasega kõikides ainetes

8KLASS 2 väikeklassi, erinevad lapsed. Koos keh k, muusika , kunst. Põhiained eraldi, tase ja õpivõimekus väga erinev9KLASS 9. A õpib eraldi valmistudes gümnaasiumiks

Tugipersonal osaleb meeskonnatöös

Õppe ja käitumisega seotud probleemide lahendamine on pikaajaline protsess, mille õnnestumiseks on vajalik spetsialisti järjepidev (mitte pisteline) kohalolu ja sekkumine.

Tervisenõukogu VHK-s

• Eraldi TNK algkooli, põhikooli, erivajadustega õpilaste ja gümnaasiumi taseme jaoks (sihtrühm u 250-350 õpilast, HEV laste puhul kuni 100)

• Koguneb iga nädal

• Liikmed: juhtkond (direktor ja tema asetäitja; vastava osakonna juhataja ja õppealajuhataja), HEV-koordinaator, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog, eripedagoog, parandusõppe õpetaja

• Varane probleemide märkamine ja paindlik lahenduste leidmine õppekorralduses

KLASSIJUHATAJA ERINEVATES PARADIGMADES

PLANEERITAVAKS ÜKSUSEKS ON KLASS:

Klassi tegevuse planeerimine, ühisüritusedKlassi eluolu korraldus sh klassi reeglid ja normid klassiruumi korraldus (calsroom management)

Õpe dokumentatsioon sh õppeedukuse ja koolikohustuse täitmise arvestusSuhtlemine vanematega seoses eelnevaga

PLANEERIMISE ALUSEKS ON ÕPILASE INDIVIDUAALNE ARENG

Õpilase eripära tundmaõppimineVanemate seisukohtade väljaselgitamineArengudiagnostikaVanemate konsulteerimine lapse arengu kavandamisel Võimaluste väljaselgitamine kompen- satsiooniksVõimaluste leidmine ande kujunemiseksÕpilase toetamine enesevalitsemise ja juhtimise saavutamiseksLapse õppe arengut toetav, otstarbekas ja säästlik planeeriArengutingimuste loomine klassis shkollektiivi kujundamine, distsipliinisüsteemi kehtestamine,Klassielu ja ürituste korraldamine,Suhete kujundamine

TUGINEB ISIKULISELE SUHTELE

Noored emad VHK-s

Toimides hooles oleva kogukonnana tekib lootus tulevikule ja on põhjust meeles hoida

eelkäijaid ja nende pärandit

PÕHIVÄÄRTUSED LAPSE SUBJEKTSUSE TAGAMISEL

KINDLUSTUNNE(tagasiside kindla väärtussüsteemi alusel)

USK- et ollakse oodatud ja oluline teistele

-et tullakse toime ja suudetakse vastata ootustele

HOOLIVUS, ARMASTUS

TULEVIKU VÄLJAVAATED,

ELU MÕTESTATUS(LOOTUS)

ÕPETAJA

ÄRATAB LAPSE HINGES LOOTUSE JA ANNAB TALLE TULEVIKUVÄLJAVAATED

ÕPETAJAÕPETAJA

MAARJA ARENGUKESKONNA ÜLESEHITAMINE

MAARJA ARENGUKESKONNA ÜLESEHITAMINE

VHK TERVISE-

TEENISTUS

PEREKOND

Diagnostika ja tagasiside

Arengukavandamine

Õpetajate väljaõppe

korraldamine

Võimaluste loomine koostöövõrgustiku

kaudu

VHKPÕHIKOOL

Õpetajate väljaõpe

Abiõpetaja rakendamine

Õppekeskkonna ümberkorraldamine

VHK

MUUSIKAKOOL

Eriprogrammi väljatöötamine

Õppematerjali muretsemine

(braille)

Liikumise õpetamine ja korraldamine

Õpilaste häälestamine

Õpetaja ettevalmistus

Õppematerjal(noodid braille´s)

VHK KUNSTIMAJA

Rehabilitatsiooniprogramm

Kehalise kasv Indiv-pr

MÜ

KEELTEKESKUS

Keeleõppe eriprogramm

Short braille

Lisaõppeks õpetajatele tasu

MÜ projektidest ja õde Mary`lt

Silmakliiniku rehabilitatsiooni

osakond

Pimekurtide Tugiliit

Tartu Emajõe kool

MÜ ja Nõmme, Denveri ja

internatsionaalne Rotari klubi

Puuetega inimeste

koda

Sotsiaal-amet

transport,Isiklik abistaja

Õpe Soomes

VHK GÜMNAASIUM

Individuaal-programm

Tänane probleem

Laps oma ümbruskonnas:• ei suuda vastata ootustele• ei oska hästi teha koostööd• ei oska tavapäraselt suhelda

Holland : 5 KÜSIMUST Colette de Bruin

Koolikultuuri õpetamine• Kooli alguses fookuses sotsiaalsete oskuste õppimine ( koolikultuur)selleks on õppekava. Lapsed, kes ei omanda oskusi, ei suuda suhelda või jäävad üksi suunatakse gruppi, kus nendega tegelevad kaks treenerit( 10 korda 1 kord nädalas) ja iga treeningu järgi laekub reflektsioon õpetajatele. On töövihik, mida peab täitma. Enne treeninutsüklit kohtutakse vanematega, pärast viit korda kohtutakse uuesti ja lõpuks ka. • Välja töötatud erinevad metoodikad

• Rock in water jne • Osa õpetajaid välja õpetatud ja nende töökoormusesse arvestatud ka treeninud ( osa võtavad

lapse erinevatest klassidest ja isegi koolidest)

• Instrueerimata aega lastel pole, õpetaja struktureerib puhkuse. Meie mõistes

vahetund puudub. 10. 30 on puhkuse aeg ja siis on 40 min lõuna aeg kus süüakse ja ollakse väljas. Õpetaja jälgis laste arvu, kes mingis tegeluses osales ja ei lubanud liituda lastel, kui grupp oli liiga suur.

Kaunid kunstid KirjanKdus

Kaunid kunstid Kirjandus

Teater Klassikaline muusika, pop- muusika

Rahvatants mängud toiduvalmistamine riietus

Arusaam tagasihoidlikusest, Ilu kontseptsioonLaste kasvatuse ideaal, põlvnemise reeglid, KosmoloogiaSuhtumine loomadesse headus / alluvussuhete mustrid

Patu definitsioon, kurameerimise praktika, arusaam õiglusest, töö soodustusedArusaam juhiks olemisest, töötempo, arusaam ühisest otsustamisest

Lähenemine probleemide lahendamisele, arusaam staatuse kujunemisest, Silmaväljendus, suhtumine vanusest, soost, klassist, hõivatusest, sugulusest jne tulenevatesse rollidesse, vaimse kõrvalekalde defineerimine,

Sõpruse iseloom, enesekontseptsioon, Visuaalse pertseptsiooni mustrid, kehakeelNäoilmete väljendused, arusaam loogikast ja asjade kehtivusest, emotsioonide valitsemise mustrid,

Erinevates sotsiaalsetes kontekstides kokkuleppelisus, kontseptsioon minevikust ja tulevikust, Ajaga ümerkäimineEelistus koostööks või võistluseks, sotsiaalse suhtluse määr, nooruki ea mõiste

Kokkuleppe isiklikuks ruumiks jne

PÕHILISELT TEADVUSTATUD

PÕHILISELT MITTE TEADVUSTATAV

ARVESTADA ÕPILASE VAJADUSI

Õppe ülesehitus

• Lapse päev on üles ehitatud loogiliste tegevustena, ettevalmistatud keskkonnas

• lapse jaoksplaneerimisel mahud väga väikesed • Verbaalse juhendamise osakaalu on püütud viia miinimumiks,ainult siis kui vaja• Töötatakse kolmel tasandil

• instrueerimisgrupp õpetajaga ühe laua taga• PÕHIGRUPP TÖÖTAB ISESISVALT JA ABI SAAB VAJADUSELS• Grupist võimekamad saavad teha testi enne teema algust ja nende jaoks on kast

ülesannetega nende individuaalplaani täitmiseks

Average score for every subject on every age is determined .Tests shows the individually line. Depending on the individually line the teacher need to follow the teaching methods or makes a different plan

Jälgimise süsteem

Peajoon õpilase jaoks

Õpilase keskmine tulemus

Tähelepanu on-õppimisstiilidel-õppekaval-õppekeskkonnal-häiretel

• Uuri lapse eri - või teisi vajadusi

• Klasterda võrreldavad hariduslikud vajadused, tee grupile plaan,

• Jälgi, tee teste, vaata tulemust ja kasuta infot, mida näed

• Tööta oma plaani kohaselt ja anna hinnang ( kvaliteedile)

Vii täide Jälgi

Püüa aru

saadaPlaneeri

Instrueerimis-(juhendamis) mudel

Haara tähelepanu, ärata neis uudishimu, alusta sellest, mida nad juba teavadTutvusta eesmärki ja seda millised on sinu ootused neile

Instrueerimine

Ekstra instruktsioon (instrueerimislaud)

Pole vajadust instrueerida Õpilased töötavad iseseisvalt

Õpilased töötavad iseseivalt

Ekstra kõrge töötaseÕpilased töötavad iseseisvalt

Tulemuse ja tööprotsessi evalveerimine

Kõrgtase: ole kindel, et neile on antud väljakutse kõrgema tulemuse saavutamiseks

Kas sul on tehtud tunniks plaan ( konspekt)?

Kas sa andsite ( igale ) grupile väljakutset esitavaid ülesandeid?

Kuidas sa saad aru, et sinu õpilased mõistsid instruktsiooni?

Mida sa teed seni kui õpilased töötavad?Kas sa oled võimeline otsustama (kas sa tead):

- millised õpilased suudavad tööle asuda ilma instrueerimata?- millised õpilased vajavad tavapärast instruktsiooni?- milliseid õpilasi tuleks tuua instrueerimislauda, et nad saaksid täiendavat

instrueerimist?

Reflektsioon:Reflekteerimine on vältimatu, kui soovid olla hea didaktik .

ERIVAJADUS: STRUKTUREERIMINE ON OLUJLIKNE IGÜHE JAOKS

There are a lot of disorders and every disorder maybe needs a special approach But generally spoken you can use a structure, basic approaches - important for everyone

heee

structure

struct ure

structure

structure

AUTISM CONCENTRATION

BEHAVIOUR

SOC EM DEVELOP

ADHD TALENT

ATTACHMENTPROBL

Act consistently

Quietness

Clear instruction

Planning and organising

• Laps on ekraanidega kaitstud „kabinetis“• Kasutab kõrvaklappe• Istub kummipadjal• Saab mudida stressi maandamiseks vajalikku eset• Võib lahkuda kas regulaarselt mingi aja järel klassist või on saanud pileti kolmeks korraks

päeva jooksul jne…• Tähtsaks peetakse , et laps teaks mida, kuidas, kui palju, kellega tuleb teha ja kindlasti ka

seda, mis praegu toimvale järgneb• Päeva plaan on piktogrammides silme ees, mis annab võimaluse ka erivajadusega lastel

seda paremini tajuda ( rakendumine poolik)• Kasutatakse valdavalt Tim-timeri kella, kus on fikseeritud tööaeg • Treeningud ( esialgu meie süsteemis)• Vajadusel korraldatakse ümber õpe nii, et kohanemist vajav laps saab vajalikud tingimused

ja klassis säilub töörahu• Rakendatakse abiõpetajat vajadusel

Erivajadusega lastele on loodud eritingimused klassi raames

Kas Teie laps on kaevanud kiusamise üle koolis sel aastal?

Kuidas iseloomustaksite suhteid oma lapse klassis?

Kuidas iseloomustaksite oma lapse suhteid õpetajatega?

TRIADE HELMOND

Õpetajast sõltub palju!

Mitu protsenti õpilase saavutustest sõltub….

Õpetaja 5 rolli:Vastuvõtja, kontakti looja ja hoidja: tema loob päevale/ tunnile alguse , loob tunde, et õpilane on „tere tulemast“ oodatud

Esitleja: Haarab tähelepanu

Didaktik: annab didaktilisi instruktsioone

Harija: Loob pedagoogilise korrastatuse, kindlustab kaitstuse atmosfääri

Väärtustaja: lõpetab ja reflekteerib tundi/ päeva

TRIADE

HELMOND

62

JUHTIMINE

Miikaeli Ühendus

PMK DIRECTORIUM

VHK HOOLEKOGU

MUUSI-KA-

KOOL

KUNSTI-MAJA

TEATRI-KOOL

GÜM-NAA-SIUM

PÕHI-KOOL

VÄIKE-KLAS-

SID

AIA-KE

Lasteaedlastehoid

MUUSIKA PROGRAMM

EEL-KOOL

KEELTE-KESKUS

TÄPPIS-TEADUS-

TEKOOL

TERVISETEENISTUS

TEABETEENISTUS

MAJANDUSTEENISTUS

FINANTSTEENISTUS

Püha Miikaeli

Kool

TEATRIPROGRAMM

KUNSTI PROGRAMM

KEELTE PROGRAMM

LOODUS- ja TÄPPISTEAD.

Emakeele

Algõpetuse

LIIKUMISPR

DIREKTORDIREKTOR

VHK CONSILIUM

PROGRAMMID

ISESEISVAD AINESEKTSIOONID

AJALOO, ANTROP, SOTSIAAL

TEENISTUSED

DIR.ASET

Püha Miikaeli Kol

TERVISENÕUK

AINENÕUKOGU

ALLÜKSUSED

MÜ juhatus

Tegevjuht

Toom-kool

Joh. kool

Kohila Mõisa-

koolNõustamis

keskus

Pedagoo-gium

Toom-kooli

sihtasutus

Püha Johannese Kooli

sihtasutus

Koduõp ?

Documents

New Kaasav haridus - Inspira · 2018. 8. 24. · Muutused perekonna sotsiaalses seisundis muudavad laste ... • 1985-1999 on sotsiaal-emotsionaalsete erivajadustega laste klasside