VIRU KEEMIKa a s t a t P õ l e v k i v i t ö ö s t u s t e e s t i s

Maavarade meediakam-paaniast ja nafta hinna mõjust. / lk 2

Palju õnne: Elektroodi-koksiseade - 50, Ojamaa kaevandus - 5!/ lk 3

Olmehoone valmib lähi-nädalatel. / lk 3

Viru Keemik vastab teie küsimustele sõidupiletite süsteemist. / lk 3

Ojamaa võrkpallurid osale-vad Põlevkivi Volle turnii-ris uuel hooajali! / lk 4

VKG pearaamatupidaja Tatjana Boldõgina kuulub Eesti parimate raamatupi-dajate hulkas. / lk 2

Petroter projekteerimisgrupil on põhifookuses Petroter III

Tallinna kohta käib legend, et linn ei saa kunagi valmis. Müüt räägib sellest, et Ülemiste vanake küsib kord aastas, kas Tallinn on juba valmis? Kui vastus peaks tulema jaatav, siis uputavat Ülemiste vanake linna üle. Sellel põhjusel ei tohi Tallinn kunagi valmis saada ja igal aastal vastatakse Ülemiste vanakesele: „Ei, ei, linna alles ehitatakse“. Selline tunne, et Ülemiste vanake küsib teise küsimusena ka VKG kohta. Ja ka meil on ehitus- ja arendustööd pidevalt käimas.

Kaks tehast ühe hoobiga: oluline oli õige strateegia ja inimeste panusKäesolev aasta on nagu teada Eesti põlevkiviõlitööstuse juubeliaasta ja just tänavu toimusid tähtsad sündmused – õlitehase Petroter II valmimine ja käivitamine, õlitehase Petroter III ehituse algus. Petroter III nurgakivi asetati 2. aprillil, kui Petroter II tehase ehitus oli lõpusirgel. VKG Petroter II ja III projektijuhtimisgrupp juhtis kahe tehase ehitust. „See oli pingeline aeg, mis oli vaja lihtsalt üle elada, tehes väga aktiivset tööd,“ rääkis Petroter projektijuhtimisgrupi juhataja Aivar Noorem. „Esmaprioriteediks oli meil Petroter II montaažitööde lõpetamine ja ettevalmistus kuumkäivituseks. Sellele pühendasime suurema osa jõust ja energiast. Aga teadsime hästi, et Petroter III peab valmis olema aasta hiljem ja tegime kõik meist sõltuva, et Petroter III projekt oleks

UUS OLMEHOONE SAI VALMIS

Aasta tagasi teatas Viru Keemia Grupp uue teenindushoone ehitusest VKG Kohtla-Järve tootmisterritooriumi töötajate jaoks. Tänaseks on teenin-dushoone valmis ja töötajatele kasu-tamiseks üle antud. Uus olmekompleks, mis mahutab kuni tuhat töötajat ning teenib töötajate riietevahetamise, isiklike asjade hoidmise, pesemise ja puhkamise eesmärki, sai valmis etteplaneeritud ajal. Investeeringu maht ulatub kolme miljoni euroni. VKG juhatuse esimehe Priit Rohumaa sõnul koos VKG tootmisega kasvab ka kontserni töötajate arv ning ka nõudmised ajakohasemate olme-tingimuste järele. “Valmis saanud olmehoonet võib pidada sümboolseks sammuks, mis näitab, et meie meeskond on meie jaoks tähtis,” sõnas Priit Rohumaa.Olmehoone saab oma kütte Kohtla-Järve - Jõhvi-Ahtme vahelisest suurest küttemagistraalist ja see tagab vajaliku kütte olemasolu olenemata ilmast.Muudatusena tuleb ära märkida, et pannoo pikkuseks saab olema 12m (mitte 18 m nagu oli alguses mõeldud), kuna ühele osale seinast tuli paigaldada automaatne tulekustutussüsteemi juhtpult ja tuletõrjevee voolikukapp. Tartu Kõrgema Kunstikooli õpilased plaanivad pannooga tegelema hakata vastavalt oma õppekavale novembris 2014. Pannoo eskiisi valisid VKG töötajad suvel, osaledes kirjalikus küsitluses.

Olmehoone planeerimisel ja ehita-misel arvestati kaasaegsete olme-hoonetele esitatavatele nõuetega, sh valvesüsteemi osas. Töötajate palvel paigaldatakse olmehoonesse riidekappe veel juurde ning seintele tulevad kellad. Kõikide olmehoone kasutamisega seotud ettepanekute ja küsimustega saab pöörduda olmehoone administraatori Ljudmila Shumigai poole telefonil 56886945.

ajagraa�ikus ja eelarves,“ kinnitas Aivar.Vaadates nüüd tagasi võib kinnitada, et projekteerimisgrupi strateegia oli õige. Petroter II sai valmis ehitatud planeeritud ajal ja vastas ka eelarvele ning ka Petroter III on praegu ilusti ajagraa�ikus. „Eelarve ja aeg on meie jaoks kaks „püha lehma“. Ja kui need kaks eesmärki on saavutatud ja tehas töötab, võib pidada projekti edukaks. Loomulikult on kvaliteet ainus asi, mille osas me ei kauple - kvaliteet peab vastama kokku lepitud standartidele.“, sõnas Aivar Noorem.

Petroter tehased kasutavad üht tehno-loogiat, kuid päris „kolmikud“ nad pole Kõik uued tehased põhinevad Petroter-tehnoloogial, kuid nad ei dubleeri üksteist täielikult. Kaugemalt vaadates või tööstusega mitte seotud inimestele võivad kolm tehast tunda täiesti sarnastena. Kui rohkem tehnoloogilisse protsessi süveneda näeme, et kõik tehased on üpris erinevad. Petroter II ehitamisel pöörati suurimat tähelepanu just nendele protsessiosadele, milliseid oli vaja muuta Petroter I käitamise käigus omandatud kogemuste alusel.

Meeskonnast, vitsast ja präänikustJätame kõrvale liigse tagasihoidlikkuse. Kaasaegsete õlitehaste ehitus, käiku-laskmine ja seda kõike tehes püsida ajagraa�ikus ning eelarves, on saavutus, mille üle võib tunda uhkust. Aivar Noorema sõnul tegid selle

tulemuse saavutamiseks võrdselt kõvasti tööd kõik VKG Petroter II jaIII projektijuhtimisgrupi töötajad aga samuti paljud VKG Oili insenerid ning VKG kontserni teiste üksuste töötajad. Ilma tublide tüdrukuteta raamatupidamisest ja hankeosakonnast valitseks Petroter projektide arvelduses ning hangetes paras segadus. VKG projekteerimisgrupi 15-liikmelises meeskonnas on toimunud mõningaid muudatusi, kuid põhimõtteliselt jätkab projekteerimisgrupp peaaegu samas kooseisus edasi. „Kaks inimest on ära läinud, ühe saime juurde. Meeskonna „karkass“ on aga jäänud samaks,“ rääkis Aivar Noorem meeskonnast, mis tegeleb praegu Petroter III projektiga. Küsimusele, kuidas motiveerida meeskonda, vastab Aivar, et huvitavate ja mastaapsete projektide puhul on motivatsiooniks teadmine, kui olulise asjaga parajasti tegeled. „Võib juhtuda ka nii, et praegu me kirjutame põlevkivitööstuse ajaloo parimaid lehekülgi,“ sõnas Aivar ja tunnistas, et VKG tehnikadirektor Meelis Eldermannilt võib kogu meeskond lisamotivatsiooniks saada nii vitsa kui ka präänikut. “On meeldiv töötada kolleegidega, kes mõistavad kogu projekti olulisust meie kontserni, regiooni ja terve Eesti jaoks. Petroteri projekteerimisgrupis töötavad insenerid, kes suudavad lahendada ka kõige keerulisemaid ülesandeid ning juhtida tehase ehitust, mis on põlevkivitööstuse viimane sõna,” ütles VKG tehnikadirektor Meelis Eldermann.

O K T O O B E R 2 0 1 4 / N 9 ( 1 3 6 ) AJALEHE VÄLJAANDMISEKS EI OLE LANGETATUD ÜHTEGI PUUD!

VIRU KEEMIK2 O K T O O B E R 2 0 1 4 / N 9 ( 1 3 6 )

Info liigub, aga kuhu?

Selle aasta oktoobri seisuga töötab Viru Keemia Grupis kokku ligi 2 300 inimest. Kuigi suurem osa töötajaid on tööl kontserni Kohtla-Järve tootmisterritooriumil, siis osa tütarettevõtteid ja allüksusi asub väljaspool põhiterritooriumit. Praegu on VKG-s kasutusel mitu erinevat infoedastamise viisi – siseleht Viru Keemik, mida te praegu käes hoiate; kontserni kodulehekülg (www.vkg.ee); töötajad, kellel on juurdepääs tööarvutile, saavad infot meie siseveebist (www.vkg.ee/sise). Kõigil nendel juhtudel toimib harilik kommunikatsiooni skeem: teate saatja-teade-kanal-saaja. Kui saatjal pole piisavalt tarvilikku infot, siis ta võib teha päringu - kas helistada või saata kiri e-postiga. Kõik oleks nagu lihtne. Kuid millegipärast juhtub tihti ka nii, et küsimused või ettepanekud ei jõua selle inimeseni, kes peaks vastama küsimusele või selgitama olukorda, vaid läheb otse massidesse, mässitakse kuulujuttudesse ja oletustesse. Nii näiteks oli ettevõtte poolt kontserni töötajatele tellitud bussides sõitmise tingimustega. Sarnane olukord tekkis ka uue olmehoonega, kui hüpoteetilisi miinuseid arutati enne hoone kasutuselevõttu.Igas ajalehe numbris on trükitud toimetuse kontaktid, te saate meiega ühendust võtta igas Teid huvitavas küsimuses. Samuti avaldame seekord toimetuse kontaktide juures ka VKG personalijuhi Tea Allikmäe kontakti. Olmehoonet puudutavates küsimustes saate pöörduda olmehoone administraatori Ludmilla Šumigai poole, kelle kontaktid on selle ajalehe esiküljel. Juhin teie tähelepanu sellele, et need kellel on tööarvuti, leiavad töötajate kontaktid VKG siseveebist ( h t t p : / / w w w. v k g . e e / s i s e / e s t /kontaktid). Õigel aadressil esitatud küsimusele on suurem tõenäosus saada objektiivne vastus.

Kõigile edu ja jõudu soovides,

JELENA DERBNEVA VKG sisekommunikatsiooni juht

Maavarade meediakampaaniast ja nafta hinna mõjust põlevkivitööstusele

Eesti Keemiatööstuse Liidu kampaania eesmärk ongi diskussioon tasude osas viia laiema üldsuse ette ja rääkida kõigile eestimaalastele, kui oluline on meile endile ja riigile põlevkivitööstus. Koos teavitamisega kõlavad kampaanias ka muret tekitavad noodid põlevkivitööstuse võimalikust hääbumisest, mis on tingitud maavarade ülemaksustamisest.

Kas Virumaa on liikumas sotsiaalsesse katastroofi? Meie töötajad teavad ja mäletavad väga hästi, et õlihindade langus toob alati kaasa ebamugavusi. Alates töötajate palkade kärpimisest, koondamiste ja investeerimisprojektide peata-miseni. Selliseid perioode on olnud erastamisjärgsel ajal mitmeid. Kahjuks on kõigi kulude kasv (palgad, maksud, teenused, keskkonnakulud) viimase viieteist aasta jooksul märkimisväärselt kõrgemale tõstnud VKG õlitootmise omahinna. See tähendab, et järjest kõrgemaid nafta maailmaturu hindu on vaja selleks, et ettevõte saaks oma plaane ellu viia. Mida rohkem tõstab riik oma makse, seda kõrgemat nafta hinda on meil vaja. Muret tekitav on seejuures, et alates 2011. aastast on nafta maailmaturu hind olnud pidevas languses ja tulevikuprognoosid ei näita tõusu.

Seetõttu ongi õlitootjad ühise rindena riigile selgitamas, et planeeritav maksutõus võib kaasa tuua suure sotsiaalse probleemi. Me ei suuda Eestis kontrollida nafta hinda ja EL kehtestatud CO2 hinda, kuid meie riik saab vältida maksukoormuse viimist selle tasemeni, kus ettevõtted hääbuvad.

Nafta langeva hinna mõjustEsmalt tooks positiivse poolena selle, et tehnoloogiliselt ja tootmisvõimsuste poolest on VKG täna tugevam kui kunagi varem. VKG emaettevõtte ja VKG Oili meeskondade ühine pingutus õigeks tähtajaks Petroter II tööle saada on erakordselt tähtis meie võimele kriisides ellu jääda. VKG tootmisvõimsus on kasvanud kahekordseks võrreldes 2009. aastaga. Petroteride väga head tootmisrežiimid annavad põhjust uskuda, et oleme tehnoloogia poolelt valmis rasketeks aegadeks. Lisaks on meil nüüd oma kaevandus ja tehtud suured investeeringud elektrijaamadesse ning kaugküttesse. Kuna me oleme väga kapitalimahukas äris, siis kõige tähtsam on see, et tehased hästi töötaksid. Selles osas me võime uhkust tunda.

Negatiivne pool on see, et meie kulud on aastatega olulistes komponentides väga suurelt kasvanud. Kallinenud on esmalt põlevkivi oma Ojamaa kaevandusest, siis ligi kolm korda kallim on Eesti Energia Kaevandustelt ostetav tükikivi Kiviter-tüüpi vabrikutele ja lõpetuseks riigi maksude ja palkade kasv.

Seega nafta hinna järsk langus teeb kindlasti suurt muret. Kui kunagi sai 80 dollarit lugeda väga heaks hinnaks naftaturul, siis tänu omahinna märkimisväärsele kasvule on selline tase vaat et miinimumina vajalik. Rahalist seisu ilmestab see, et VKG peab sel aastal maksma laene tagasi 40 miljonit eurot, järgmisel aastal 50 miljonit eurot ja 2016 aastal juba 60 miljonit eurot. Samaaegselt peab meil olema vaba raha, et omaosalus uutesse projektidesse panna. Nafta hinna sedavõrd kiire langus ja negatiivsed uudised maailmaturgudelt teevad kindlasti suured korrektuurid meie selle ja järgmiste aastate plaanidesse. Seda nii eelarve kulude kui ka potentsiaalsete väiksemate investeeringute osas. Ma usun, et sellised signaalid on juba kõigi töötajateni jõudnud.

VKG edu aluseks on olnud efektiivne majandamine ja kiire ning adekvaatne käitumine kõigis turusituatsioonides. Lisaks üsna põhjalik finantsplaneerimine. Sellise planeerimise juurde käib ka selge arusaamine mida me saame endale lubada erinevates turusituatsioonides. Ei ole olnud kunagi saladus, et meil on olemas plaanid ka kriisi situatsioonideks.

Rohkem infot Eesti Keemia-tööstuse Liidu algatatud meedia-kampaaniast saab www.maavara.ee

Viimastel nädalatel on kaks muret tegevat sündmust – nafta hindade pea 25%-ne langus ja alanud negatiivse alatooniga mastaapne Eesti Keemiatööstuse Liidu maavarade meediakampaania. Mõlemad teemad on väga olulised ja Viru Keemia Grupi töötajatel on õigus teada, mis siis toimub. Teemasid selgitab Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Priit Rohumaa.

Eessõna Eesti Keemiatööstuse Liidu meediakampaaniale Oleme siselehe veergudel mitmel korral kirjutanud, et sel aastal on käimas meie tööstusele väga oluliste seaduste ettevalmistamine. Neid on lausa kolm – põlevkivi arengukava, energiamajanduse arengukava ja keskkonnatasude kava 2016+ aastateks. Neist viimane otseselt mõjutab meie lähiaastate rahalist seisu.

On täiesti mõistetav, et riik soovib praegusel ajal leida vahendeid riigieelarve tulude suurendamiseks. Nii VKG töötajate, kui kõigi eestimaalaste ootused elatustaseme tõusule on järjest suuremad. Riigikogu vahevalimised ja korralised valimised toovadki järjest uuemaid ja kallimaid valimislubadusi. Kuna viimaste aastate majanduskasv on riigis üsna väike, siis on selge, et riigi tulude suurendamiseks on üks reaalsemaid võimalusi olemasolevate ettevõtete otseste ja kaudsete maksude tõstmine.

Juba eelmise aasta lõpus oli selge, et riik plaanib väga suurelt tõsta põlevkivi sektori keskkonna- ja ressursitasusid. Keskkonnaminsteeriumi poolt tellitud analüüsid rääkisid koguni 16-32%-st iga-aastastest maksutõusudest järgneva viieteist aasta jooksul! See oli väga ohtlik signaal, mis oleks väga kiiresti kinni pannud kogu põlevkivi sektori! See oli ka peamine põhjus, miks seekord põlevkiviettevõtted (Eesti Energia, VKG, Kiviõli Keemiatööstus) ühise rindena tellisid konsultatsioonifirmalt Ernst&Youngi mahuka analüüsi. Peamine järeldus tehtud analüüsist oli see, et läbi ettevõtete suurte planeeritud investeeringute tõuseksid riigi tulud mitmeid kordi rohkem, kui sellisel juhul, kui riik tõstab tasusid ja kogu areng seiskuks või põlevkivi sektor üldse hääbuks. Ressursitasude määramine riigi poolt nõuab põhjalikku analüüsi, mida kahjuks siiani tehtud ei ole. Niivõrd olulises valdkonnas on riik aastaid ilma sisulise analüüsita tõusu läbi viinud. Siiani võimaldas nende tasude tõusuga hakkama saada järjest tõusuteel olnud nafta hind. Enam kahjuks mitte.

OLMEHOONE ON VALMIS: JAGAME MULJEID

Priit RohumaaVKG juhatuse esimees

Juba enne olmehoone avamist oli osa töötajaid arvamusel, et uues duširuumis pole hea pesta, põhjuseid leiti kuhjaga. No kuidas sa vastad nendele pöördumistele, kui ise pole proovinud. Käisin uues hoones pe-semas kolmel päeval järjest ja just õhtuse vahetuse üleandmise ajal. Need õhtud olid toredad, täis meeldivaid kohtumisi ja vestlusi meie tehase naisperega. Kolme päeva jooksul sain rääkida ligikaudu 100 inimesega ja nende seas oli ainult paar inimest, kes kohe midagi head ei osanud öelda. Minu tänusõnad kõigile, kes olid valmis oma muljeid jagama ja asjalikke ettepanekuid tegema. Kokkuvõtteks võin öelda, et inimesed on erinevad ja neile meeldivad erinevad asjad. Küll oleks elu igav, kui kõigile meeldiks kollane värv ja kõik mida annab aiast kuni autoni värvida on kollane. Iga uue asjaga harjumine võtab lihtsalt aega. Nii tuleb harjuda sellega, et pe-semisruumi ei tule vaheseinu ja vesi ei voola kraani avamisel ja pidevalt. Nendel teemadel pole enam mõtet koguda allkirju ja raisata üksteise aega. Olmehoone on ruumikas, värvikas, hubane, ja mis peamine - vesi on märg!

Tea Allikmäe,VKG personalijuht

ENNE

PÄRAST

VIRU KEEMIK 3O K T O O B E R 2 0 1 4 / N 9 ( 1 3 6 )

VKG pearaamatupidaja Tatjana Boldõgina kuulub Eesti parimate raamatupidajate hulka23 oktoobril Nordea kontserdimajas iga-aastase Eesti Raamatupidajate konverentsi raames kuulutati pidulikult välja Aasta Raamatupidaja. Konkursi korraldamisega taheti väljendada austust raamatupidaja töö vastu ja tõmmata tähelepanu selle ameti esindajatele, kes annavad suure panuse mingi konkreetse ettevõtte arengusse ja edusse ning harule tervikuna. VKG kontserni pearaamatupidaja Tatjana Boldõgina valiti esikolmikusse.

Tatjana Boldõgina on töötanud kontsernis Viru Keemia Grupp juba 24 aastat, neist kuus aastat töötab ta kontserni pearaamatupidajana. Tatjana Boldõgina vahetu ülemus on juhatuse aseesimees ja kontserni �inantsdirektor Ahti Puur, kes märkis, et viimased 6 aastat on kontserni jaoks olnud aktiivne areng. Kõik need suured sündmused ja arengud mõjutasid ka kontserni raamatupidamise tööd, pakkudes rida väljakutseid. „Tatjana juhtimisel said kontserni

raamatupidajad väljakutsetega edukalt hakkama ja jätkavad kvaliteetse raamatupidamisteenuse osutamist kontsernile Viru Keemia Grupp. Tatjana Boldõgina on andnud märkimisväärse panuse kontserni edukasse arengusse“ – lisas Ahti Puur.

Tatjana ise räägib ameti valikust järgmist: „Ei usu, et on palju neid, kes juba koolipingis unistavad raamatupidaja ametist. Lapsepõlves teame hästi, kes on arst, kokk, autojuht … Raamatupidaja ametiga aga ei pruugi isegi kokku puutuda. Vaatamata sellele, et kodus pidevalt räägiti ja tungivalt soovitati saada raamatupidajaks, olin mina veendumusel, et mitte kunagi ei vali seda hirmsat tööd! Töö, mille pärast ema võis istuda pikki õhtuid, et üles leida see üks kopikas. Kõik teavad, et inimene on õnnelik, kui ta elab harmoonias. Minu jaoks harmoonia on rütm! See väline rütm, millega haakub ka sisemine, mille abil inimene mõistab ja avastab iseennast paremini, jagab seda ümbritsevatega, tunneb ennast vajaliku ja nõutuna. Vaevalt, teemasse mittepühendunud inimene suudab oletada, et sõna raamatupidaja taga võib

seista midagi harmoonilist või huvitavat. Minu kolleegid räägivad: „Raamatupidaja amet, see on eriline seiklus iga päev“. Tõepoolest, raamatupidaja amet ei ole juba ammu igav ja üksluine, kui kõikvõimalikud vormid ja reeglid oleksid meile teada ja kolleegid-raamatupidajad toksiks ikka veel arvelauanuppe, ei kuuluks see amet loominguliste hulka“. Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskuse

esindaja ja konkursikomisjoni liige Veronika Nuutmanni sõnul oli huvi konkursi vastu äärmiselt suur ja kandidaatide tase uskumatult kõrge. Lisaks Tatjana Boldõginale olid nominentideks Marge Jaansoo Politsei- ja Piirivalveametist ning Urve Laur IMG Numeri OÜ-st.

Õnnitleme Tatjanat ja soovime talle edu uute ametialaste sihtide saavutamisel!

Tatjana Boldõgina, VKG pearaamatupidaja

17. oktoobril liitus põlevkivi üm-bertöötlemisettevõte Viru Keemia Grupp kunsti edendaja Eesti Kun-stimuuseumi toetajatega. Allkirja kolmeaastasele koostöölepin-gule andis Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme ning VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa. Koostöö raames toetab VKG näitust „Pidu sinus eneses. Art déco mood Aleksandr Vassiljevi kogust”, mille eksponaatidega saab tutvuda Kumu kunstimuuseumis järgmise aasta 18. jaanuarini.VKG juhatuse esimehe Priit Rohumaa sõnul hoiab kontsern fookuses eeskätt Ida-Virumaad ja selle regiooni alga-tusi ning ettevõtmisi, kuid kultuuril ja kunstil pole piire. “Põlevkivitööstus saab ulatada käe paljudele headele algatustele niikaua, kuni tööstusharu on eluvõimeline ja arenev“, sõnas Priit Rohumaa.Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme pani tähele, et kultuuri toetamine tähendab seda, et hoolita-kse kogu rahvast. “Mul on väga hea meel, et Viru Keemia Grupp on meile toeks. Kellel teistel kui meie tuntud ja hinnatud suurettevõtetel saab olla arusaam, et tugev majandus vajab arenenud kultuurset keskkonda,” ütles Sirje Helme lepingu allakirjutamisel.

EESTI KUNSTIMUUSEUM SAI UUE TOETAJA VIRU KEEMIA GRUPI NÄOL

Lugejad pöördusid toimetuse poo-le küsimustega VKG poolt pakuta-vas transpordis sõidupiletite süs-teemi kohta. Viru Keemik avaldab VKG haldusjuhi Andres Klaasmägi vastused ja kutsub lugejaid aktiiv-semalt pöörduma küsimuste ja et-tepanekutega toimetusse.

Andres, kas midagi muutub sõidu-piletite süsteemis või mitte? Kui muutub, siis kuidas ja millal? Hetkel ei muutu süsteemis veel mi-dagi. Praegu töötame välja paremat lahendust, et võõrad inimesed ei ka-sutaks meie busse, mis on mõeldud VKG töötajate tööle ja koju sõiduks. Üheks lahenduseks oleks see, et väl-jastame töötajatele personaalsed pildiga kaardid, mis annavad õiguse busse kasutada ja mida kontrollitakse bussi sisenemisel. Kuid enne seda, kui selline või mingi muu lahendus hak-kab tööle, teavitame töötajaid sellest läbi meie infokanalite. Samuti ootame ettepanekuid töökindlate lahenduste väljatöötamisel.

Paljud ka küsivad, kas on vaja fotot sõidupileti vormistamiseks või ei ole vaja? Kui on vaja, kus seda saab teha ja millal? Hetkel füüsilisi pilte koguda pole vaja. VKG personaliosakond pildistab töö-kohtadel ettevõtete töötajaid ja nende piltide läbitöötamisel selgub, kelle pil-te saab vajadusel edaspidi kasutada ja kelle omasid mitte. Ettevõtete kon-taktisikutel tuleb siiski kokku koguda ja esitada nimekirjad töötajatest, kes kasutavad busse.

Palju õnne: Elektroodikoksiseade - 50!VKG Oili elektroodikoksiseade tähistab novembris oma poole sajandi juubelit. Andrei Arsenjev, seadmejuhataja, rääkis natuke seadme ajaloost, töötamisest ja õnnitles kollektiivi selle tähtsa sündmuse puhul.Andrei, mis kuupäeval tähistab teie seade oma 50. sünnipäeva?Dokumentides on ära toodud elektroodiseadme avamise ametlik kuupäev – 7. jaanuar 1965, kuid seade käivitati varem, 1964. aasta novembris. Seepärast tähistab kollektiiv seadme sünnipäeva just nimelt viimasel sügiskuul.

Kui pikka aega olete seadme „rooli“ hoidnud?Märtsis saab juba kaks aastat.

Andrei, rääkige kollektiivist: mitu inimest teil töötab? Kas töötajate hulgas on palju noori spetsialiste?

Meie seadmel töötab 37 inimest. Muidugi on nende hulgas ka noori spetsialiste – väga algatusvõimelisi inimesi. Meie sõbralik kollektiiv on avatud andekatele noortele.

Kas on ka neid, kes pikka aega elektroodikoksiseadmel tööta-vad?Jah, tõepoolest, meie kollektiivis on selline inimene – Vladimir Kovzik, kes praegu töötab lukksepana. See inimene töötab meie seadmel juba 1975. aastast.

Jah, sellised arvud avaldavad alati muljet. Milles, teie arvates, peitub seadme pikaajalise eduka tegutsemise võti?Arvan, et erilist saladust polegi. Selle 50aastase seadme tegutsemise jooksul on paljugi muutunud nii maailmas kui meie tootmises. Pidevalt tekivad mingid uuendused,

kuid meil on õnnestunud, vaatamata kõigile muudatustele, jääda sellisteks nagu oleme, tehes oma tööd väga kõrgel tasemel.

Meie vestluse lõpetuseks on Teil võimalus edasi anda seadme kollektiivile oma õnnitlused.Armsad elektroodikoksiseadme

töötajad! Tahan teid kõiki kogu südamest õnnitleda meie seadme 50. juubeli puhul ja soovida talle edasist õitsengut ja stabiilsust vähemalt veel pooleks sajandiks. Teile, kallid kolleegid, soovin tervist, jõudu ja edu töös, olgu Teie elus rohkem rõõmu ja uhkustunnet, naeratusi ja õnne!

VIRU KEEMIK VASTAB TEIE KÜSIMUSTELE SÕIDUPILE-TITE SÜSTEEMIST

Palju õnne: 5 aastat esimesest lõhkamisest Ojamaal4. novembril tähistab Ojamaa kae-vandus ettevõtte jaoks väga tähen-dusrikast sündmust: möödub viis aastat esimesest lõhkamisest. Just nimelt sellest hetkest algas šahtide läbindamine, mis tähendab, et seda päeva võib tõesti lugeda kae-vanduse sünnipäevaks.

Kallid sõbrad, Ojamaa kaevanduse töötajad! Õnnitlen teid meie ettevõtte

esimese juubeli puhul. Möödunud on juba viis aastat sellest hetkest, kui kõlas esimene plahvatus, mis andis sümboolse stardi Ojamaa kaevanduse rajamisele. Aitäh meie „maa-alustele spetsvägedele“ – neile, kes esimeste-na alustasid karmides tingimustes kaldšahtide läbindamist. Kaevurite rasket tööd on hinnatud kõikidel aegadel. Maa all saavad töötada ai-nult tõelised mehed. Soovin kõigile

Ojamaa töötajatele vägilaste tervist, õnne ja rahu teie kodudesse. Hin-natagu teie tööd teie tegude järgi, aga sellele kulutatud jõud tulgu saja-kordselt teile tagasi! Paistku täna ja iga päev kaevuritele armastuse, edu ja heaolu päike ning pikad eluaastad olgu täidetud lähedaste tänulikkuse ja hellusega!

Viktor Tšupik, VKG Kaevandused, allmaatööde juht

Andrei Arsenjev, elektroodikoksiseadme juhataja

4 O K T O O B E R 2 0 1 4 / N 9 ( 1 3 6 ) VIRU KEEMIK

PALJU ÕNNE TÖÖJUUBELI PUHUL!

PALJU ÕNNE JUUBELI PUHUL!

VKG Julia Leontjeva 30

VKG OilAnna Aleksandrova 45Svetlana Golubtsova 35Veera Gorbatšjova 20Julia Kalagina 25Galina Levina 45Igor Vill 30

Viru RMTVassili Soroka 45

VKG TransportIrina Mezenina 30

VKG Galina Šaparova 55Janika Rougijainen 35Annika Raudsepp 30Maarja Piilmann 25

VKG OilBoris Shustrov 65Anatoli Boldõrev 65Nikolai Dobrovolski 55Koidula Trelina 55Sergei Jakutovitš 50Raivo Paas 50Svetlana Andreeva 45Maksim Dubakin 40Julia Smirnova 35Dmitri Tihhonov 35

VKG KaevandusedAndrey Yakovlev 50German Lavrov 45Dmitri Grinivetski 35Deniss Ogorodnõi 30Aleksei Ljubimov 25

Viru RMTNikolay Shabarchin 60Vjatšeslav Potrebin 45Sergei Güsson 40Oleksii Kostyshyn 30Andrei Žihharko 30Vassili Petrov 25

VKG EnergiaTatiana Merezhanova 60Dan Laidro 40

VKG TransportEvgeny Kotlyarov 55

VKG PlokkAnton Smirnov 30Vladislav Strekatš 25

VKG ElektrivõrgudGalina Soo 60Gennady Korzhenevskiy 60Deniss Makarenko 25

Ojamaa kaevanduse võistkond on Põlevkivi Volle turniirist osavõtja uuel hooajal

Mida teha hädaolukorras?Sellepärast peame oma kohuseks kõigile meelde tuletada, lugupeetud kontserni töötajad, seda kuidas toimida hädaolukordades.

• Esiteks, iga kontserni territooriumil viibiv inimene (sealhulgas külastaja, alltöövõtjate töötaja), peab olema tähelepanelik ja märkama territooriumil tekkida võivaid hädaolukordi.

• Teiseks, iga kontserni territooriumil viibiv inimene (sealhulgas külastaja, alltöövõtjate töötaja), peab teavitama tootmisterritooriumil (tütarettevõttes või väljaspool seda) tekkinud hädaolukorrast järgnevalt:

- helistama ühtsele hädaabinumbrile 112;

- helistama VKG Oil AS-i dispetšerile (telefon 334 2216 (2217), mobiil 512 6300) kui hädaolukord tekkis VKG tööstusterritooriumil või

- helistama sisevalveosakonna töötajatele (mobiil 525 4900).

Praktiliselt mitte ükski kaas-aegne tootmine ei saa läbi ilma hädaolukordadeta, sest igaüks neist on tööprotsessi osa. Selliste olukordade tekkepõhjused, nende raskusaste võivad olla absoluutselt erinevad, kuid neil on üks ühine joon: selleks, et hädaolukorrad õigeaegselt ja edukalt likvideerida, peab iga tootmistööline teadma kuidas ta peab toimima selles või teises hädaolukorras.

Kõigepealt on vaja täpselt määratleda hädaolukorra mõiste, et sellisesse olukorda sattudes töötaja täpselt teaks kuidas ta peab tegutsema. Nii, mis siis on hädaolukord? Reeglina on see sündmus või sündmuste ahel, mis:

• ohustab paljude inimeste elu või tervist• põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju• põhjustab tõsiseid ja ulatuslikke häireid tootmises.

Igal tütarettevõttel on olemas Hädaolukorra lahendamise plaan (HOLP), vastavalt plaanile toi-muvad perioodilised õppused. Kuid vaevalt et iga töötaja teab peast sellise juhendi igat punkti.

JÕHVI BALLETIFESTIVAL TOOB EESTISSE VKG TOEL BALLETTO DI MILANO

15. oktoobril toimus Tallinna Lennujaamas Jõhvi Balletifesti-valile 2015 pühendatud pressi-konverents, mille raames edastati informatsioon järgmisest festi-valist ning allkirjastati VKG ja Eesti Kontserdi vaheline koos-tööleping. 2015. aasta festivali „Bella Italia“, mis toimub 6-10. mail on peaesinejaks Teatro di Milano.

Tänane pressikonverents toimus Tallinna Lennujaamas „VKG vära-vas“, mis rõhutab ühest küljest balletifestivali rahvusvahelisust ning teisest küljest kodumaise tööstuse olulisust kultuuri toeta-jana.

Viru Keemia Grupi juhatuse esi-mees Priit Rohumaa: „Mul on hea meel, et Viru Keemia Grupi ja Eesti Kontserdi koostöös jätkub Jõhvi Balletifestivali traditsioon, millest sai Ida-Virumaa kultuurivisiitkaart”.

Rahvusvaheline Jõhvi Balletifestival sai alguse aastal 2006 ning on seni ainus balletifestival Eestis, mis on endale loonud märkimisväärse renomee ka raja taga. Tipptasemel esinejad ning hea korraldus on kohale meelitanud esinejaid ja külastajaid nii lähiriikidest kui ka kaugemalt. Kõik nad on andnud festivalile ülikõrge hinnangu, võrreldes seda tasemelt Londoni ja Pariisi samalaadsete suursündmus-tega.

Tänavuse festivali külaline, Teatro di Milano balletitrupp, toob kaasa Giuseppe Verdi muusikaga balleti „Viva Verdi“ , mille koreograa�ia on loonud Agnese Omodei Salè ja Federico Veratti. Lisaks on festivalil lühiballetide õhtu, kus kavas Édith Pia�i, Charles Aznavouri, Yves Montandi ja Jacques Brel’ lauludest inspireeritud ballett “Šansoonid” ja Maurice Raveli loomingul põhinev „Boolero“, koreograa�iks Adriana Mortelliti.

Avalikult jõuavad piletid müügile 15. novembril.

Ojamaa kaevanduse võrkpal-limeeskonna debüüt eelmisel aastal osutus vägagi edukaks – meie sportlased said auväärse koha esikolmikus. Toetame kõik koos meie meeskonda ka sellel aastal!

Sellel aastal toimuvad esimesed turniiri mängud 28. oktoobril, �i-naalkohtumised toimuvad orien-teeruvalt 2015. aasta aprillis. Kõik võistlused toimuvad teisipäeviti Jõhvi spordihallis (Hariduse tn 5a).

Põlevkivi Volle juhendis on too-dud, et võistlusest saavad osa võtta 9-liikmelised meeskonnad. Peale selle, võistkonnas peab mängima vähemalt üks naisterahvas, kes võib olla kas ettevõtte töötaja või töötaja pereliige. Mängija võib olla ka endine ettevõtte töötaja, kes on vähemalt 35 aastat vana.

Turniiri esimeses kohtumises mängis Ojamaa kaevandus Nar-va karjääri võistkonnaga. See oli võrdsete vastaste kohtumine, kuigi lõpptulemuses see eriti ei peegel-du. Esimene geim algas punktide vahetusega. Siis sai Narva 5 punk-ti järjest ja asus kohtumist juhti-ma, kuid Ojamaa viigistas seisu kui sai omakorda 4 punkti järjest. Nüüd sai Narva 6 punkti järjest ja asus juhtima 13:8. Edasi vaheta-sid võistkonnad punkte ja siis jäl-le Narvale 5 punkti järjest. Kuigi Ojamaa sai ka 5 punkti järjest, ei aidanud see enam, sest Narva sai

jällegi 4 punkti järjest ja võitis gei-mi tulemusega 25:17. Teise geimi alguses punkt-punkti mäng seisu-ni 6:6. Edasi suurendas Narva paa-ri punkti kaupa oma eduseisu. Nad juhtisid juba 23:17 kui neil tekkis suur mõõn, kus Ojamaa sai 5 punk-ti järjest ja jõudsid punkti kaugu-sele. Edasi sai kumbki võistkond punkti, kuid viimase geimipunkti sai ikkagi Narva ja võitis geimi 25:23 ning asus kohtumist juhtima 2:0. Kolmandat geimi asus juhtima Ojamaa, kuid Narva suutis seisu viigistada 8:8. Edasi vaheldusid punktid seisuni 11:10 Ojamaa ka-suks. Nüüd sai Narva 4 punkti jär-jest ja asus juhtima. Narva sai veel paaril korral 3 punkti järjest ja või-tis ka kolmanda geimi tulemusega 25:17 ning kogu kohtumise 3:0.

Meie võistkonna mängud:

11. novembril algusega kell 18.00 Ojamaa ja Tehnoloogiatööstus.

9. detsembril algusega kell 19.30 Estonia ja Ojamaa.

Meeldetuletuseks - eelmisel hoo-ajal sai VKG Ojamaa võistkond kol-manda koha.

Ojamaa võistkond:

Leonid Baumbakh (kapten), Mar-gus Loko, Nikolai Kozlov, Oleg Gribovskiy, Arnold Villers, Pavel Andejev, Väino Urlih, Jana Borisso-va, kuid puudu on veel 1 mängija. Kuid meeskond treenib juba regu-laarselt, et enne vastutusrikkaid mänge vajalikku vormi saavutada.

Elame omadele kaasa ja soovime võite Ojamaa meeskonnale!

Hädaolukorra lahendamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et toimumise kohas või selle vahetus läheduses ei viibiks kõrvalisi isikuid, kes ei ole seotud hädaolukorra likvideerimisega.

Austatud kontserni töötajad, pidage meeles, et teie valvsus ja hädaolukorra õigeaegne märka-mine võivad päästa mitte ainult teie, vaid ka teie kolleegide elu ja tervise!

Viktoria Viira,VKG töökeskkonnajuht

Ettevõtte käekäik sõltub igast töö-tajast. VKG-l on vedanud, sest meie ettevõtetes töötavad kogenud ning pika tööstaažiga oskustöölised. Aitäh tehtu eest ning jõudu edas-pidiseks!

VKG tööka kollektiivi nimel õnnit-leme kõiki oktoobrikuu sünni-päevalisi ja loodame teie soovide täitumist!

VIRU KEEMIK VKG ENERGIA

a a s t a t P õ l e v k i v i t ö ö s t u s t e e s t i s

O K T O O B E R 2 0 1 4 / N R 9 ( 1 3 6 )

Täpselt aasta tagasi, VKG Energiale pühendatud Viru Keemiku lisalehes, rääkisin sellest, et ettevõttes elu keeb. Võib öelda, et aasta jooksul pole VKG Energias midagi muutunud, sest endiselt elu keeb. Seda siis, kui rääkida kujundlikult ja üldiste sõnadega. Muidugi oleme paljude projektidega küllalt kaugele jõudnud.

Näiteks projekt, millega alustasime eelmisel aastal ning mille tulemusena ettevõttesse paigaldati uus turbiin võimsusega 25 MW, on praegu graa�ikus ning lõpetatakse 2015.aasta augustis. Antud projekti eesmärgiks on kontsernis kogu tootmistsükli efektiivsuse tõstmine.

Ka teise väga tähtsa projektiga – vee-ettevalmistussõlme projekteerimine ja ehitus – oleme oluliselt edasi jõudnud. Projekti esimene etapp on lõppenud, teine etapp on otsustamise staadiumis. Selle projekti eripäraks on väga lühikesed tähtajad – esimese etapi realiseerimiseks oli aega ainult viis kuud. VKG Energia töötajad pingutasid kõvasti ning demineraliseerimisseade anti õigeaegselt käiku. Täpsemalt sellest projektis rääkis ajalehe toimetusele VKG Energia keemiaosakonna juhataja Irina Kuzmina.

Lisaks sellele käib praegu täiskäigul üheksanda katla rekonstrueerimise projektitööd ja neljanda katla ehitus. Esimese projekti osas toimuvad demonteerimistööd, aga projekt ise peab olema valmis hiljemalt järgmise aasta augustis. Uus katel on praegu projekteerimisstaadiumis, selle projekti täitmise tähtaeg on 2015. aasta sügisel. Esimesest projektist räägib käesolevas lisas VKG Energia soojuselektrijaamade remondiosakonna juhataja Vjatšeslav Kapralov.

Lisaks alustatutele on veel terve rida töid ja projekte, mida me alles kavatseme käsile võtta. Üks selline projekt on seotud väävlipüüdeseadmete juurutamise jätkamisega, teine – kolmanda turbiini rekonstrueerimisega. Nendest projektidest on VKG Energia spetsialistidel võimalik täpsemalt rääkida peale projektide käivitamist.Meie ettevõtte projekte üles lugedes jääb mulje, et projektid ise käivitavad ennast ja ise realiseeruvad, kergelt ja lihtsalt. Kuid iga projekti taga on meie töötajate panus, nende energia, aeg ja vastutustundlik töösse suhtumine. See kõik annab ettevõttele võimaluse arenguks ja kuna Viru Keemia Grupis on ettevõtted omavahel tihedalt seotud, siis see on ka VKG Energia töötajate panus kogu kontserni arengusse!Soovin kolleegidele alustatud projektide edukat lõpetamist ja uute projektide käivitamist!

Sergei KulikovVKG Energia juhatuse liige

VKG Energia jätkab vanade projektidega ja valmistub uuteks

Irina Kuzmina: Päev pole asjata elatud, kui tegid kellelegi headTänase intervjuu otsustasime teha vastutustundliku inimese, armsa naisterahva ja äärmiselt meeldiva vestluskaaslasega, VKG Energia keemiaosakonna juhataja Irina Kuzminaga. Juhtus nii, et vestlesime Irinaga vahetult enne tema sünnipäeva, seega soovime talle kogu hingest õnne ja tervist.

Kuidas juhtus, et sidusite oma elu keemiatööstusega?Minu elulugu on üsna lihtne – sündisin Eestis, Jõhvis, siin käisin ka koolis. Kuna vanemad ei lasknud mul Leningradi õppima minna, siis läksin õppima Kohtla-Järve keemiatehnikumi. Ja, kas teate, ma ei kahetse seda mitte üks raas. Mul oli väga hea keemiaõpetaja, kelle pühendumus sellesse ainesse pani mindki keemiat armastama. Peale tehnikumi lõpetamist suunati mind Mineraalväetiste tehase väävelhappetsehhi, kus ma hakkasin tööle veekemopuhastuse operaatorina. Sellel samal 1981. aastal astusun kaugõppeinstituuti Leningradis.

Milline oli Teie edaspidine karjäär selles valdkonnas?1985. aastal määrati mind keemiatsehhi insenertehnoloogiks ja sellest ajast töötan ma meie ettevõttes juhtivatel kohtadel. Tõsi küll, aeg-ajalt on muutunud ametikoha nimetus, kuid põhimõtteliselt ja sisuliselt töötan ikka põlevkiviümbertöötlemises. 1997.aastal, peale väävelhappe-tsehhis töötamist, viidi mind üle gaasi utiliseerimise ja vee keemialise puhastamise tsehhi – praegu on see VKG Energia Lõuna jaam. Juhin keemiaosakonda 2005.aastast.Irina, kas Teil on palju alluvaid?Keemiaosakonnas on kaks tehnilise kontrolli laborit ja kaks vee-ettevalmistuse jaoskonda. Peale selle teostame me kahe elektrijaama vee keemilist kontrolli. Aga minu alluvuses on 17 töötajat ja kõik on naised (naerab).

Ja kuidas Te kõigiga hakkama saate, kuidas leiate kõigiga ühise keele? Võibolla on teil omad saladused kollektiivi juhtimiseks?Ma saan hakkama ilma eriliste probleemideta – mulle tundub, et on vaja hästi tunda oma tootmist ja tehnoloogiat, siis austavad sind töötajad ja juhatajad. Naiste kollektiivis töötada on muidugi küllalt keeruline, tulevad ju kõik

perekonna rõõmud ja mured tööle kaasa, seetõttu tuleb nii mõnigi kord koduseid probleeme lahendada. Aga üldiselt on meil sõbralik kollektiiv, kõik tulevad hea meelega tööle. Mingeid isiklikke edu retsepte, kahjuks, mul anda pole, aga see eest on mul selline reegel: iga antud ülesanne tuleb täita kohusetundlikult ja inimestesse tuleb suhtuda nii nagu tahad kuidas sinusse suhtutakse. Näiteks ei tõsta ma kunagi häält alluvatega suheldes, aga kõik tehnilised rikkumised , vead me püüame alluvatega koos läbi arutada.

See aasta on toonud kõigile kontserni tütarettevõtetele palju uut. Millised uuendused otseselt Teid puudutavad?Sellel aastal lasime käiku uue vee kemopuhastustuse meie jaoks täiesti uue tehnoloogiaga. Praegu valmistame demineraliseeritud vett Petroter II-le, aga kaugemas pers-pektiivis Petroter III-le.

Kõik see toimus, nii öelda, tootmist katkestamata – üheaegselt tuli ehitada ja uut tootmist tund-ma õppida. Oli väga raske, sest operaatoritel tuli töötada täiesti uute seadmete ja uusima tehnoloogiaga. Kuid nüüd on inimesed juba tundma hakanud, et nad on omandanud uue tehnika ja teadlikult juhivad tehnoloogilist protsessi.Irina, räägi meile oma koge-mustest, kuidas teha rasketes olukordades õigeid otsuseid? Arvan et selliseid olukordi on

sinu praktikas küllalt ette tulnud.Minu arvates aitab õiget otsust vastu võtta tehnoloogia tundmine, ladus koostöö teiste tootmistega, meie tootmisjuhilt poolt õieti püstitatud ülesanded.

Aga teil on oma deviis, sisemine hümn?Raske küsimus. Elan sellise lihtsa põhimõtte järgi, et rõõmu tuleb tunda igast päevast, oma koju ei ole vaja tuua midagi negatiivset, mitte solvata lähedasi. Peale selle ma püüan järgida oma elus põhimõtet: ärge mõistke kohut, ja ka teie üle ei mõisteta kohut!Kuidagi ei saa jätta küsimata Teie hobide, huvide kohta.Vabal ajal loena ma suure mõnuga raamatuid, peamiselt seiklusi ja ajaloolist kirjandust. Kunagi ei lähe enne magama, kui olen midagi lugenud. Mulle tundub, et lugemine rahustab, aitab lõdvestuda, alandab tööstressi. Veel käin ka küllalt sageli basseinis, mulle meeldib pargis jalutada, armastan lilli – mul on Toilas oma maja kus on palju lilli, nendega tegelemine pakub rahuldust.Irina, lõpetage lause „Päev pole asjata elatud, kui ...“Päev pole asjata elatud, kui tegid kellelegi head, ütlesid hea sõna, ei läinud mööda.

Suur aitäh, Irina, huvitava vestluse eest!

Irina Kuzmina, VKG Energia keemiaosakonna juhataja

Ajalehe valmistavad ette:JELENA DERBNEVAVKG sisekommunikatsiooni juhtTel 334 2555jelena.derbneva@vkg.ee

SOFJA KURGANOVAkorrespondentso� a.kurganova@vkg.ee

TRÜKIKODA KOITVaksali 920308 Narva

Tiraaž 300 tk eesti keelesja 800 tk vene keeles

VIRU KEEMIKVIRU KEEMIKVIRU KEEMIK2 O K T O O B E R 2 0 1 4 / N 9 ( 1 3 6 )

FOTOKONKURSI“ILUS OLED, VIRUMAA!“ LÕPUNI JÄÄB VÄHEM KUI 1 KUU

Vee-ettevalmistuse sõlme projekteerimine ja ehitus täiendab VKG edukalt realiseeritud projektide nimekirja

Juba kolmandat korda kutsuvad Viru Keemia Grupp (VKG) ja Jõhvi Kontserdimaja (JKM) Eesti inimesi avasta-ma Virumaad. Koos regiooni suurima tööstusliku ja kultuurilise eestvedajaga pa-nevad algatusele õla alla Virumaa suurimad tegijad turismi, kultuuri, spordi ja panganduse alal. Kon-kursi eesmärgiks on näidata, et Virumaa on imeline, võimas, mee-leolukas ja rikkas oma inimeste, looduse ja sündmuste poolest.

Kõik konkursi pildid peavad ole-ma edastatud kuni 2. detsembrini (kaasa arvatud) 2014.

Konkursi auhinnad:Kategooria 3. koht – 75 eurotKategooria 2. koht – 100 eurotKategooria 1. koht – 150 eurot

Konkursi kategooriad:Põlevkivitööstus 90Aastapäevale pühendatud kate-gooriasse on oodatud fotod, mis kõnetavad kaasaegse tööstuse ole-must riigis ja Virumaal. Samuti on oodatud ajaloolised, retrospektiiv-sed tööd mis peegeldavad Virumaa elu ja arenguid nii meie ajal, kui ka läbi viimase sajandi ajaloo.

Unustamatu elamus Virumaal!Virumaa kihisevale kultuurielule pühendatud kategooriasse on oodatud fotod meie piirkonna parimatest sündmustest, nendega kaasnevatest emotsioonidest ja elamustest. Väga teretulnud on re-portaaži/spordifotod, uudisfotod, meie regiooni elu kõnetavad fotod.

Näeme Virumaal!Loodust ja piirkonna vaatamis-väärsusi kajastav kategooria, mida seekord pühendame meie regiooni pärlite otsimisele. Kategooriasse võistlema tulevaid fotograafe kutsume avastama Vi-rumaad, näitama selle ilusaimaid kohti, ootamatut ja kontrastset ilu ning elujõudu.

Hea VKG töötaja! Tule osalema ja proovi pildistamises kätt! Eriau-hinnad nii tegijatele kui ka noorte-le ja väikestele pildistajatele!

Konkursi žüriisse kuuluvad: Evelin Ilves, ajalehe Põhjarannik peatoi-metaja Erik Gamzejev, Jõhvi Kont-serdimaja direktor Piia Tamm, disainer ja fotograaf Oliver Oberg, fotograaf ja Virumaa Fotoprojekti autor Karel Kravik. Žürii esime-heks on Kaupo Kikkas.

Rohkem infot:http://www.vkgsoojus.ee/kon-kurss/tutvustus

VKG edukalt realiseeritud projektide nimekiri täie-nes veel ühe võrra – „Vee-ettevalmistuse sõlme projektee-rimine ja ehitus“, mille esi-mene etapp jõudis lõpule ja teine on ettevalmistuse staadiumis.

„Projektis „VKG vee-ettevalmistuse sõlme projekteerimine ja ehitus“ oli ette nähtud kaks etappi, millest esimene lõpetati edukalt selle aasta suvel“ – rääkis VKG Energia keemiaosakonna juhataja Irina Kuzmina. Irina sõnul sisaldas projekti esimene osa selliseid olulisi ülesandeid nagu vee-ettevalmistussõlme demineraliseeritud-deaereeritud vee kompleks (DWTP), mis on vajalik põlevkiviümbertöötlemistehaste Petroter I ja Petroter II jaoks (tootlikus 40 m3/h), aga ka tagastuva kondensaadi puhastusseade võimsusega 80 m3/h. Antud projekti elluviimiseks loodi VKG Energia ettevõtte spetsialistidest koosnev töögrupp. „Vajaliku kvaliteediga ja plaanilise tootlikkusega demineraliseeritud

vett pidime saama 1. aprilliks 2014. Tuleb märkida, kõik juhtkonna poolt püstitatud ülesanded täitsime tähtajaks“, - rääkis Irina Kuzmina ajalehe toimetusele. Pärast vajaliku kvaliteediga toote saamist jätkasime tööd seadmete seadistamisega.

„Demineraliseeritud vee sõlmes on sellised seadmed nagu: ultra�iltreerimine, pöördosmoos, elektrodeionisatioon, kahetoime-line �ilter, kondensaadi pöördos-moos – kõiki need projekti iseloomustavad terminid rää-givad iseenda eest ja tootmi-sega seotud inimestele on selge, kui innovaatilised on need meie pollt kasutatavad veepuhastustehnoloogiad“, - märkis Irina. Ehitus, montaaž, seadistus – see kõik toimus samaaegselt põhitootmisega ja inimestel tuli tehnoloogiat omandada põhitöö kõrvalt. Projekti „Vee-ettevalmistuse sõlme projekteerimine ja ehitus“ teine etapp sisaldab täienda-vate seadmete montaaži ja

VIRU KEEMIA GRUPP ASJärveküla tee 1430328 Kohtla-Järvetoimetus@vkg.ee

demineraliseerimise tootlikkuse tõstmist kuni 80 m3/h. Projekt kavatsetakse lõpetada 2015.

aastal ja ajaldatakse põlevkivi-ümbertöötlemistehase Petroter III käivitamisega.

Üheksanda katla rekonstrueerimine: käimas on esimene etappVKG Energial on rida projekte, mis aitavad tõsta kogu VKG kontserni tootmistsükli efektiivsust. Üheks selliseks projektiks VKG Energias on üheksanda katla rekonst-rueerimine.

Peale rekonstrueerimist on või-malik katlas põletada gaasilist kütust – generaatorgaasi Kiviter-tehnoloogiat kasutavatest õli-vabrikutest kui poolkoksigaasi, mis tuleb VKG Energiasse Petroter-tehnoloogiat kasutavatest põlevkivi ümbertöötlemistehastest. Võib öelda, et katla tehnoloogiline

täiustamine on dikteeritud kaasaegse tootmise eripärast. Kuid täiustamisel on selged eelised – gaasi põletamine on seotud tunduvalt väiksemate tootmisjääkide (tuha) utili-seerimise vajadusega. Rekonstrueeritud katel vastab kõigile õhuheitmete normidele. See on antud projekti üheks kohustuslikuks tingimuseks. „Võibolla kunagi oli inseneridele oluline, et seesugused aparaadid lihtsalt töötaksid, et nende kasutegur vastaks projekteeritud

normidele, praegu peab ta kõigele lisaks vastama keskkonnanõuetele“, - rääkis üheksanda katla rekons-trueerimisprojekti juhataja Vjatšes-lav Kapralov.

Tänaseks on hankekonkurss toimu-nud ning sõlmitud kõik vajalikud lepingud. Praegu käib projekti esimene etapp –katlaagregaadi demonteerimine. Peale katla osade projekteerimist ja valmistamist alustatakse montaažitöödega. Seadmete projekteerimine, valmis-taimne ja tarne toimub käesoleval aastal. Seejärel, arvatavasti järgmise

aasta suve alguses, alustatakse seadistus-käivitustöödega.

Rääkides antud projekti tehnoloo-gilistest erisustest, märkis Vjatšes-lav Kapralov, et kergemat tüüpi soojusisolatsiooni ja müüritise minimaalne kasutamine lihtsustab monteerimisttöid. „Selle projekti realiseerimise käigus arvestati kontserni põlevkiviõlitööstuse arengu, kaasaegsete Euroopa Liidu keskkonnanõuete kui ka uute tehnoloogiliste võimalustega“, - rääkis Vjatšeslav.

Lugupeetud Viru Keemia Grupi töötajad!Jõhvi Kontserdimaja kui VKG pikaajaline partner kutsub kõiki kontserni töötajaid

- ooperile “Prints ja Kerjus “, mis toimub 25. novembrIL kell 18.00.

See on ainulaadne võimalus vaadata Rahvusooperi maailmaetendust.

TAVAHIND 15-20€ VKG TÖÖTAJATELE PAKUB JÕHVI KONTSERDIMAJA PILETEID HINNAGA 10 €

etendusele “Klaverisaatja”, mis toimub 12. novembril kell 19.00 Jõhvi Kontserdimajas

Osades: Vene rahvakunstnikud Sergei Nikonenko, Larisa Lužina, Raissa Rjazanova ning teatri ja kinonäitleja Aleksandr Gundarev.

TAVAHIND 17-35€ VKG TÖÖTAJATELE PAKUB JÕHVI KONTSERDIMAJA PILETEID HINNAGA 10 €

Oma soovist broneerida piletit tuleb teavitada VKG infojuhti Õnne Pilvetit telefonil 334 2701 või e-maili teel info@vkg.ee. hilJemalt 10. novembriks Lisa info etenduselt: www.concert.ee

VKG PERSONALIJUHI KONTAKTTea Allikmäe, mobiil 5201081