Nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artikkel 68

Eritoetus

19. mai 2009

Kristel Maidre

Artikkel 68 – 9 erinevat toetustSeoses 1. teatavate põllumajanduslike tootmisviisidega, mis on olulised

keskkonna kaitsmiseks või parandamiseks;2. põllumajandustoodete kvaliteedi parandamisega;3. põllumajandustoodete turustamise parandamisega;4. loomade heaolu kõrgemate standardite järgimisega;5. põllumajandusliku tegevusega, millega kaasnevad täiendavad

põllumajanduse keskkonnahüved;6. et aidata toime tulla ebasoodsate asjaoludega, mis mõjutavad piima-,

veise- ja vasikaliha-, lamba- ja kitseliha- ning riisisektori põllumajandustootjaid majanduslikult haavatavates või keskkonnatundlikes piirkondades või majanduslikult haavatavat liiki põllumajandustootmist samades sektorites;

7. piirkondades, kus kohaldatakse ümberkorraldus- ja/või arenguprogramme, tagamaks, et maa kasutamisest ei loobuta, ja/või et aidata põllumajandustootjatel toime tulla nende piirkondade ebasoodsate asjaoludega;

8. saagi, loomade ja taimede kindlustusmaksete toetamiseks 9. ühisfondide abil taime- ja loomahaiguste ning keskkonnajuhtumite korral

Arengud peale 25.02.09 PMANi

Komisjon töötab välja rakendusmäärust, mida on arutatud otsetoetuste komitees 23. aprill, 13. mai ja arutelu jätkub 17.juunil

14. mail 2009 kahepoolne tehniline kohtumine Brüsselis komisjoni, PM ja PRIA esindajatega

Komisjoni määrus

Artikkel 68 alusel rakendatavad meetmed peavad olema kooskõlas Teiste ühenduse toetusmeetmetega Teiste art 68 alusel rakendatud meetmega Riigiabi meetmetega

Kui sellist toetust antakse mitme erineva meetme raames, peab LR kindlustama, et põllumajandustootja võib saada toetust samale tegevusel ainult ühe meetme alt

Komisjoni määrus

Liikmesriigid peavad sätestama toetusõiguslikkuse kriteeriumid

Meetmed tuleb rakendada vastavalt objektiivsetele kriteeriumitele ja viisil, mis kindlustab põllumajandustootjate võrdse kohtlemise ja väldib turu ja konkurentsi moonutusi

Rakendatavad meetmed peavad olema tõestatavad ja kontrollitavad

Rakendamise ajakava

Komisjoni tuleb teavitada 1. augustiks 2009 toetuse rakendamiseks 1. jaanuarist 2010 1. augustiks 2010 toetuse rakendamiseks 1. jaanuarist 2011 1. augustiks 2011 toetuse rakendamiseks 1. jaanuarist 2012

Meetme kirjeldus vastavalt komisjoni määruse lisale I, v.a täiendavaid põllumajanduse keskkonnahüvede meetme puhul lisale II

1. oktoobriks 2012 tuleb esitada aruanne 2010 ja 2011 rakendatud meetmete kohta kirjeldades nende meetmete mõju eesmärkidele ja ilmnenud kitsaskohti

PMAN liikmete ettepanekud (1) PRIA

Toetusskeemi tingimused peavad olema teada 6 kuud ja määrus 4 kuud enne skeemi rakendamist

2009.a tegevustesse ja eelarvesse ei ole skeemi rakendust planeeritud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK)

Eritoetuse rakendamine Eestis praegusel hetkel ei ole otstarbekas ja ei annaks märkimisväärset tulemust, küsimust võiks uuesti arutada 2010.a kui on selge, millisel juhul annaks toetuste ümbersuunamine 2011.a olulist kasu

Ei ole selgust 2010.a turuolukorra osas (eelkõige piimaturul) Toetuste ümbersuunamise mõju oleks väike kuna raha liigub

põllumajandustootjate ühest taskust teise Ümbersuunatava summa suurus ei ole Eesti piimasektorit arvestades

märkimisväärne Juhan Särgava

ÜPTst vahendite eraldamine ei ole õigustatud

PMAN liikmete ettepanekud (2) Eestimaa Põllumeeste Keskliit (EPK)

toetada piimasektorit täiendavalt ja seda rakendada 2009.a Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL) toetada:

Mahetoodete tootmist ja turule viimist Väikekarjade säilitamist (kuni 100 pealiste veise- ja piimakarjade

täiendav toetamine) Haavatavates piirkondades põllumajandusliku tootmise

säilitamist (saared, looduslike piirangutega alad, äärealad) Ebasoodsa olukorra tõttu piimasektoris vajalik rakendada juba

2009.a

Toetada piimasektorit

Artikkel 68 p1b – toetus 4 sektorile (1)

Toetust võib maksta, et aidata toime tulla ebasoodsate asjaoludega, mis mõjutavad piima-, veise- ja vasikaliha-, lamba- ja kitseliha- ning riisisektori põllumajandustootjaid majanduslikult haavatavates piirkondades või keskkonnatundlikes piirkondades või majanduslikult haavatavat liiki põllumajandustootmist

samades sektorites; Toetust võib anda üksnes määral, mis on vajalik

praeguse tootmistaseme säilitamiseks! Liikmesriik defineerib nimetatud piirkonnad ja

tootmistüübid võttes arvesse eelkõige asjakohaseid tootmisstruktuure ja tootmistingimusi!

Toetus ei tohi põhineda turuhinnakõikumistel ega olla võrdne saamatajäänud tulu osa toetamisega.

Artikkel 68 p 1b – toetus 4 sektorile (2)

Toetust võib maksta aastase lisatoetusena nt loomühikute või rohumaa alusel (art 68 p 4 b)

Toetus on piiratud 3,5%ga 2013. aasta riiklikust ülemmäärast (art 69 p 9) või Iga-aastasest ÜPT toetussummast (art 131 p 3 a)

Eelarvelised vahendid, mln kr

2010 2011 2012 2013

Riiklik ülemmäär (EÜ) nr 73/2009 lisa VIII

1 120,3 1 278,4 1 440,1 1582,9

3,5% ülemmäärast 39,2 44,7 50,4 55,4

Mõju ÜPTle (850 tuh ha), kr/ha

ÜPT täismakse 1318 1504 1694 1862

-3,5% 1272 1451 1635 1797

erinevus täismaksega -46 -53 -59 -65

Ettepanek : arvestada eritoetuse toetussumma iga-aastasest ÜPT toetussummast

Piimasektori eritoetus – võimalikud kriteeriumite määratlused

1. majanduslikult haavatavad piirkonnad Saaremaa, Hiiumaa, väikesaared (ettepanekud ?)

2. keskkonnatundlikud piirkonnad (ettepanekud ?)

3. majanduslikult haavatavad tootmistüübid Karja suurused 1-30 lehma, 1-50 lehma, 1-100 lehma,

(ettepanekud ?) Lisakriteeriumid (ettepanekud ?)

1. Majanduslikult haavatavad piirkonnad - saared

Piimalehmade arv (31.03.09)Saaremaa 5905

Hiiumaa 802

KOKKU 6707 Toetuse tase ~2000 kr/lehm Toetuse kogusumma aastas 13,4 mln kr (1,2%

ülemmäärast 2010, 0,8% 2011)

3. Majanduslikult haavatavad tootmistüübid

Piimalehmade arv (31.03.09)1-30 pealistes karjades 15 076

1-50 pealistes karjades 20 292

1-100 pealistes karjades 27 020 Toetuse kogusumma 3,5% aastasest ülemmäärast iga

variandi puhul, toetus lehma kohta, kr/lehm

Karja suurus 2010 2011 2012 2013

1-30 2601 2968 3343 3675

1-50 1932 2205 2484 2730

1-100 1451 1656 1865 2050

Karjade struktuur 31.03.2009Karjade

arvLehmadearv karjas

Kumulatiivne lehmade arv

% kogu lehmade arvus

Kumulatiivne, %

1-10 4141 8340 8% 8%

11-20 269 3978 12 318 4% 12%

21-30 110 2758 15 076 3% 15%

31-40 81 2836 17 912 3% 18%

41-50 52 2380 20 292 2% 20%

51-60 35 1950 22 242 2% 22%

61-70 28 1810 24 052 2% 24%

71-80 7 520 24 572 1% 24%

81-90 13 1104 25 676 1% 26%

91-100 14 1344 27 020 1% 27%

101-300 132 24879 51 899 25% 52%

301-600 62 26291 78 190 26% 78%

601-900 15 10846 89 036 11% 89%

901-1200 3 3483 92 519 3% 92%

1201… 5 7827 100 346 8% 100%

4967 100346 100%

Kombineeritud variant Eritoetus väikekarjadele (kuni 30 lehma) mandril ja kõikidele

karjadele saartel + 10% kõrgem makse väikekarjadele saartel

• Toetuse kogusumma 3,5% aastasest ülemmäärast, toetus lehma kohta, kr/lehm

Lehmade arv 2010 2011 2012 2013

Väikesed karjad (1-30 lehma) mandril 13 744 1905 2174 2449 2691

Suured karjad (>30 lehma) saartel 5 375 1905 2174 2449 2691

Väiksed karjad (1-30 lehma) saartel 1 332 2095 2391 2694 2961

Millised on PMAN liikmete arvamused esitatud ettepanekutele ja milliseks peaks kujunema piimasektori toetus võttes arvesse art 68 võimalusi? 1. majanduslikult haavatavad piirkonnad 2. keskkonnatundlikud piirkonnad 3. majanduslikult haavatavad tootmistüübid