MÄRTS 2015

erasMusLased eesTis:ootused Vs teGelikkus 8-9

kas soodsaMaLT saaks? 14-15

VaBataHtlikult suveKs eKsooTiKasse 16-17

(eRiaLa)seLTsis segaseM 19

j uh t k i r i

Peatoimetaja: Kadri OrgKeeletoimetaja: Paula Helena KaskReporterid: Kristel-Maria Kadajane, Uku Lilleväli, Heili Ollin, Mirjam Ool, Laura Porovart, Maili Tirel, Ingvar ViinKüljendaja ja fotograaf: Argo Ingver

Vastutav väljaandja: Mirell ProsaTiraaž: 1000Trükk: Ecoprint ASFacebook: www.facebook.com/olerohkemKodulehekülg: www.olerohkem.eeIkoonid: Sirli Ruus

TOIMETUS

Tunnen hommikuti loengusse kiirustades, kevadist linnulaulu kuuldes ja värskust nuhu-tades, et olen kokku saanud kui vana sõbraga, keda pole pikka aega näinud. Tervitame teine-teist suure imestusega, vahetame mõned laused ning kinnitame, et ühel heal päeval peame kokku saama ja pikalt juttu rääkima. Tüüpstsenaarium on aga selline, et mainitud head päeva ei saabu: pingerohkel ja kiirel kevadel on keeruline aega leida nii sõprade, saabunud aastaaja nautimise kui ka iseenda jaoks. Tihtipeale on olukord põh-justatud aga meie endi meelestatusest: loome ise-endale mulje, et oleme hõivatumad kui tegelikult.

Kohtasin suvel lõunahispaanlaste, eestlastele tihtipeale kontrastseks peetud rahvuse seas käi-tumismaneeri, mida võiksime erinevuste kiuste võtta eeskujuks ka meie. Nimelt, kui hispaanlane kohtab tänaval sõpra, ei eksisteeri nende jaoks

„üht head päeva, mil kunagi uuesti kohtume“, vaid sõber kutsutakse ühisele õhtusöögile juba samal päeval.

Olen kohanud mõtet, et kunagi ei saa olla aega liiga vähe, vaid puudub motivatsioon, et aega leida. Seega taandub suurel määral kõik inimese prioriteetidele. Kui tunned, et ei leia mahti mõne sõbraga kokku saada või minna pikemale jalutus-käigule, et nautida saabunud kevadet ja pühen-dada aega iseendale, mõtle, kas olukord on ka tegelikult nii. Lase iseendal olla õnnelik ning ära lükka seda homse varna.

Märtsikuu ajakirja võib lugeda nii esimesel võimalusel, kui värske trükis õppehoonetesse ja veebilehele ilmunud, kui ka mõned päevad hiljem. Aegumatut lugemisrõõmu pakuvad näiteks artik-lid Tartus tudeerivatest erasmuslastest ning loo-duskaitseringist. Uudseid mõtteid ja lahendusi hingevaevavatele probleemidele leiab unetust käsitlevast artiklist ja eksperimendist. Lisaks võib käesolevast ajakirjast leida ka inspiratsiooni eesootava suve planeerimiseks, et suures vaba-duse tuhinas rohkemolemine ei ununeks.

Võtke aega ja nautige kevadet! Peatoimetaja,

Kadri Org

2

t erv i s

Pärast pikka talveund, mis sisaldas endas ka üht õudusunenägu sessi näol, avastavad paljud tudengid, et käes on viimane aeg end kevade saabumiseks valmis seada. Et esime-sel jaanuaril antud uusaastalubadused on tõenäoliselt juba ammune möödanik, mida mäletavad vaid need, kes suured lubadu-sed endale otsaett e kleepisid, annab OLE ROHKEM ülejäänutele nõu, kuidas paani-kata end talveunest ärkvele raputada.

Kristel-Maria Kadajane

ESIMENE motivatsioonilaine toob tihti kaasa klišeeliku „no pain no

gain“ suhtumise ja lootuse näha tule-musi kohe ja kiiresti. Järsk üleminek tugitoolisportlase staatusest aktiivseks tegutsejaks tähendab praktikas aga sageli treenimist tempos, nagu homset päeva ei tulekski. Seega on suur oht, et ülim soov saada end kiiresti vormi, kombineeritud tohutu motivatsiooniga seda saavutada, resulteerub ülepingutamisega. Viimane võib omakorda kaasa tuua vigastused ja kui tulemused ei ole ootustega koos-kõlas, siis ka pettumuse, millele järgneb motivatsioonilangus.

Kiirusta aeglaselt Seega kõige esimene ja tähtsam nõuanne on see, et anna endale aega trennirütmi sisse elamiseks. Pea silmas pikemat perspektiivi kui üksnes eesootaval suvel rannas säramist. Samuti sea oma isiku-pärast lähtuvalt realistlikud eesmärgid. Näiteks maratoniks hakatakse treenima vähemalt aasta enne suursündmust ning seepärast pole trennikaugel inimesel mõtet endast viimset võhma välja pigis-tada, lootuses paari kuuga end tippvormi ajada. Maratoni näide on küll ekstreemne, kuid näitlikustab hästi seda, et tulemused võtavad aega ning seepärast pole end eba-realistlike ootuste nimel mõtet kurnata. Pigem tasub mugandada vanarahva tar-kust ja lähtuda motost, et tasa sõuad, kaua ja hästi jõuad.

planeeri hoolikaltTrenni tegemist selle mittetegemisest lahutab tihti vaid üks tingimus – ajapuu-dus, mis tudengeid alalõpmata kimbutab. Siin ei ole aga muud kunsti kui olla oma aja parem valitseja. Trennide planeerimi-sel tasub kasutada märkmikku ja vaadata suuremat pilti – mõelda vähemalt nädala lõikes, mis päevadele tasub kehalist kas-vatust planeerida, et jõuaks ka muude kohustustega järjel püsida. Pole hea mõte suure õhinaga planeerida endale

sporditundi päevaks, kus on graafi ku-järgselt juba niigi palju ülesandeid, sest kehale tuleb aega anda ka trenniga harju-miseks ja taastumiseks. Samas ei maksa kiiremal perioodil, kui näiliselt ei tundu üldse aega jaguvat, trennitegemisest ka päriselt loobuda, vaid kombineerida tree-ninguid vastavalt päeva- ja nädalarütmile.

Trenniplaani tegemine aitab eesmär-gile keskenduda. Kui graafi kusse trenni-ajad üles märgid, on kergem end moti-veerida trenni ka päriselt tegema. Mis saaks olla parem kui sajaprotsendiliselt täidetud päevaplaan? Märkmik on hea ka muuks kui trenniplaani paikasead-miseks: üleskirjutatud trennid (ja nende täpsem sisu) annavad võimaluse oma arengut jälgida ja treeningplaani vastavalt vajadusele muuta. Näiteks kui tulemused end liiga kaua oodata lasevad, saad kava üle vaadata ja selle põhjal otsustada, mil-lele rohkem ja millele vähem tähelepanu pöörata.

Kuhu kadus moti vatsioon Üks põhjus, miks treenimine tihti pooleli jääb, on pärast esimest suurt vaimustust motivatsiooni kadumine. Eriti sagedane on see juhtudel, kui trennitegemine pole eesmärk sellest saadava naudingu ja tervislike hüvede jaoks, vaid üksnes vahend „rannakeha 2015“ saavutamiseks. Et füüsiline tegevus enda jaoks mõtes-tada ning kinnistada elukestvaks harju-museks, mõtle täpselt järgi, mis põhjusel treenid. Instagramis nähtud trennitee-malised motivatsioonipildid ja surve olla ise samasugune ei anna motivatsiooni pikaks perspektiiviks. Seevastu soov olla terve, tugev ja aktiivne annab juba loo-tust, et spordituhin ei kao sama kiiresti kui Potter „expelliarmus“ hüüda jõudis. Treenimise puhul on iseenda pidev moti-veerimine üks olulisemaid takistusi, mille ületamisel on pool võitu juba saadud.

Motivatsiooni kadumist võib põhjus-tada ka see, kui trenni küll tehakse, kuid mida ei saabu, on seatud eesmärkide täitumine. Põhjus võib peituda nii eba-realistlikes ootustes (don’t kill the mes-senger, kuid kahe nädalaga ei saavuta ka kõige tahtejõulisem treenija endale kõhule kuuspakki) kui ka ebaefektiiv-ses trennis. Viimane tähendab seda, et hoolimata trennis veedetud tundidest ei anna tulemused end näole, kuna tree-nitakse väiksemal koormusel kui kehal arenguks vaja. Arengu saavutamine ei tähenda vastupidiselt üldlevinud arva-musele endast maksimumi pigistamist, vaid näiteks jõutrennide puhul piisava

arvu korduste ja raskuse kasutamist ning aeroobse treeningu (näiteks jooksmise) puhul õige tempo valimist. Seda, mis sinu jaoks personaalselt kõige parem on, saab leida koostöös treeneriga või vastava kir-janduse abil.

Motivatsiooni osas on vana hea kuldtõde ka see, et seltsis on segasem. Seda tõde tasub rakendada lisaks näda-lavahetuse lõbustustele ka treenimisel. Sõpradega koos treenides saate üksteist toetada ja motiveerida, treeninguid lõbu-samaks muuta ning kauba peale ka kvali-teetaega veeta. Lisaks aitab väike sõbralik võistlusmoment kergemini eesmärke seada ning neid täita. Kui endal kipub vahel trenni jaoks motivatsiooni nappima, siis kamba peale jagub seda kõigile.

Kui aga sõpradel on trenni jaoks muid tegemisi liialt palju, pole tarvis kellegagi koos treenimise mõtet kõrvale heita. Kuna Facebook niikuinii taustal vaiki-misi avatud, kasuta seda otstarbeliselt. Kes otsib, see leiab mitmeidki erinevaid trennigruppe vastavalt oma soovile ja asukohale. Kui huvitab näiteks jooksmine, saab liituda mõne jooksugrupiga, kellega koos kilomeetreid vallutada.

ainult trennist ei piisaÜks viis, kuidas trennis nähtud vaeva ole-matuks muuta, on süüa ebatervislikku toitu. Mõned õndsad minutid šokolaadi seltsis võivad imeväel nullida tunnijagu treeningut ehk toitumisest oleneb suu-resti see, kas seatud eesmärgid saavuta-takse või mitte. Toit on piltlikult öeldes keha kütus, mille kvaliteedist oleneb organismi töövõime. Kui toita keha eba-kvaliteetse toiduga, ei anna ka kõige parem trenn soovitud tulemusi. Samas on arusaadav, et kiire eluviisiga tuden-gitel pole tihti aega ega võimalust pikalt vaaritada, vaid süüakse seda, mis kõige kiiremini haardeulatuses. Siiski tasub jär-gida mõnd lihtsat nõuannet, mis aitavad eesmärkide poole liikumisele uskumatult tõhusalt kaasa: 1) Söö võimalikult vähe suhkrut, soola ja

nisujahu sisaldavaid tooteid; 2) Tarbi rohkelt värsket puu- ja juurvilja; 3) Lähtu põhimõttest „ise tehtud, hästi

tehtud“, nii tead täpselt, mis toidu sees tegelikult peitub;

4) Proovi süüa vähemalt kolm korda päevas ning söögikordade vahel või-malikult vähe näksida;

5) Suure magusaisu korral söö kommi asemel värsket puuvilja või pähkleid;

6) Joo värsket vett ning väldi magustatud jooke.

suveKs KiireLT saLedaKs!?

3

Hendrik Roland Helm on psühholoogia kolmanda aasta tudeng, kes tegutseb organisatsiooni AEGEE-Tartu endise pre-sidendina hetkel ühingu juhatuses ava-like suhete alal ning korraldab Ülikooli Kultuuriklubi turundusjuhina kuuendat korda Tartu Tudengipäevade festi vali. Peale selle on noormehel eeskujulik pagas kogemusi rahvaspordivõistlustelt osavõt-mise ja rahvatantsus jalakeerutamise näol.

Kadri org„On olemas juhid ja liidrid. Juhid on need, kes delegeerivad ülesandeid, haldavad ja kontrollivad teiste tehtud tööd ning panustavad ideede toimimisse ka enda poolt suure koguse tööd, energiat ja vaeva. Liidrid vaatavad üldpilti, naera-tavad ja võtavad kogu au endale. Pean iseennast mõningate juhiomadustega liidriks, kellel on õnnestunud end ümb-ritseda hästitoimivate meeskondadega,“ nendib Hendrik Roland, vastates küsi-musele, mis on tema aktiivsuse ja palju jõudmise valem.

vastutus palju mõelda Hendrik Rolandil oli nii Ülikooli Kultuuriklubi kui ka AEGEE-ga liitu-misel võtmeisikuks üks neiu, kes teda esimese tutvustusõhtule kaasa kutsus ning teisega liitumist soojalt soovitas.

„Kultuuriklubis on rohkelt psühholoo-giatudengeid ning ka mina saatsin meeskonnaga liitumiseks enda CV ning üsna kaheldava motivatsioonikirja, kus kirjeldasin, kes, kuhu ja kuidas mind kutsus. Liituda tahtjaid oli palju, kuid üks, kelle nad välja valisid, olin mina.“

AEGEE-ga liitus Hendrik esimese ülikooliaasta kevadel. „Otsisin organi-satsiooni, millega liituda, et välismaale

minna ja suvel midagi vahvat ette võtta. Käisin Sloveenias ja Ungaris suveüli-koolis ning kui olin kolm kuud AEGEE liige olnud, küsiti, kes tahaks saada organisatsiooni presidendiks. Tõstsin käe ning sain!“

„Presidendi rollis pidin kogu aeg ja hästi palju mõtlema!“ imestab Hendrik lõbusalt siiani, kõneledes oma vastu-tusest organisatsiooni juhina. „Arvan, et minu miinuseks juhirollis, mida parandada püüan, on see, et ma ei kiida inimesi piisavalt. Üheks olulise-maks iseloomuomaduseks pean aga julgust esindada, vastutada ja kui vaja, siis kogu pahameel enda peale võtta.“ Noormees lisab, et julgust peaks olema ka selleks, et uusi ja veidike tobedaid, kuid innovaatilisi ideid proovida. „Pean end pigem lennukate ideede generee-rijaks ning mõtleja-tüüpi meheks kui tegutsejaks,“ teeb Hendrik kokkuvõtte.

Organisatsioonid, kus noor-mees aktiivselt kaasa lööb, on oma-vahel kohati vastuolulised. Kui Tudengipäevad ei vaja tutvustamist ühelegi Tartu tudengile, siis AEGEE on Prantsusmaalt alguse saanud üleeu-roopaline interdistsiplinaarne noor-teorganisatsioon, kus saab erinevatel teemadel kaasa rääkida, reisida ning oma mõtteid suurte Euroopa ühen-duste juures kuuldavaks teha. Tartus on AEGEE olnud tegev juba 20 aastat ning praegu on ühingu tegevusega seotud umbkaudu 60 tudengit. Kõige enam on AEGEE tuntud rahvusvaheliste suve-ülikoolide korraldamise poolest, mis annavad üliõpilasele võimaluse oman-dada välismaal mitte-formaalset hari-dust ning luua tihe suhtlusvõrgustik.

„Arenemis- ja laienemisruumi on meil

veel palju,“ kommenteerib Hendrik ja viitab asjaolule, et alles hiljuti sai orga-nisatsioon tänu OLE ROHKEM aren-guprogrammile rahastuse, et üürida ruumid, kus liikmetel oleks võimalik püsivalt koos käia. Seniajani on nad kokkusaamisi korraldanud erinevates õppehoonetes, kohvikutes ja liikmete kodudes.

Akadeemilise aasta sügise ja kevade tippürituse, Tudengipäevade festivali korraldamisega käib intensiivne töö ja lõbu käsikäes. „Igal teisipäeva õhtul on meil koosolek, mis kestab vastavalt vajadusele pool kuni kaheksa tundi,“ avab noormees suurürituse korral-damise tagamaid. „Kultuuriklubi tuu-maks on väga tugev sõprusringkond ning paljud inimesed, kes juba ülikooli ning organisatsioonides tegutsemise lõpetanud, aitavad veel festivali korral-damisele nõu ja jõuga kaasa.“ Kuivõrd Hendrik korraldab festivali juba kuuen-dat korda, on tema sooviks ühel aastal kõikides tegevustes kaasa lüüa ka osalejana.

Unistus vanadest aegadest Vimkasid nautiva inimesena nendib Hendrik, et tudengitele on natukene rohkem lubatud: „Meile antakse mõnin-gaid eksimisi kergemini andeks ning vaadatakse läbi sõrmede, mis lubab fes-tivali korraldamisel laveerida ja korral-dada tänavatel aktsioone, mis muidu inimestele lubatud ei ole.“ Noormees vihjab kelmika naeratusega, et ka eel-seisvateks Kevadpäevadeks on plaa-nitud avalikku ruumi rohkelt üllatusi.

Hendrik toob probleemkohana välja selle, et iga festivaliga on tudengiteni aina keerulisem jõuda. „Tudengid

hendriK roLand heLM: TaHan arendada TudenGielu

selle niMeTuse VÄÄriliseks

4

persoon

ei suhtle omavahel isegi loengutes – ühes ruumis istub 100 inimest ning tavaliselt ei vahetata mõtteid rohkem kui paari kaasõpilasega.“ Vanematelt laulva revolutsiooni aegsest tuden-gielust kuulnuna on noormees täna-päeva üliõpilaselus veidi pettunud:

„Iga-aastasel paadirallil on aina vähem osalisi – vanasti oli jõgi paatidest tulvil. Tänapäeval ei tule noored kohale isegi siis, kui ütled, et kõik saavad omale uue iPadi. Keeruline on leida nippe ja viisi, kuidas tudengeid osalema meelitada.“ Noormees teeb kõik endast oleneva, et tudengina veedetud aeg − magusaim ja parim periood elust − oleks väärt oma nimetust.

Kolm aastat kui kuus Põhjust, miks olla ülikooliväliselt aktiivne, ilmestab Hendrik tabava näi-tega: „Kujutame ette, et kaks tudengit alustavad ühelt joonelt oma bakalaure-useõpet. Üks ei tee kooli kõrvalt midagi ning teine on näiteks mõnes organisat-sioonis aktiivne. Kui nad lõpetavad, on mõlemal kolme aasta jagu akadeemilist haridust, kuid tudengil, kes tegi kaasa organisatsioonis, on õppe kõrvalt nii palju kogemusi, et tema edasiminekut võiks kõrvutada kuue aastaga. Esimene ei saa neid aastaid aga kuidagi tasa teha, sest aktiivne tudeng on temast juba ette rebinud ning tõenäoliselt liigub sama kiirel sammul aina kaugemale.“

„Organisatsioonides tegutsemine on laiendanud mu maailmapilti, või-maldanud leida igas Euroopa riigis ja linnas kontakte ja sõpru, kelle juures alati ööbida saan, ning andnud koge-musi, mis on mulle õpetanud, et mõned stereotüübid peavad siiski paika. Oskan

näha ka festivalide kor-ralduspoole plusse ja miinuseid, mis muidu

tavainimeste jaoks varjatud. Mõnest tei-sest festivalist osa

võttes märkan detaile ning panen tähele, kui

korraldajatel miski veidi nässu või plaa-niväliselt läinud.“

„Arvan, et see on üsna kurb, kui üli-õpilane saab endale bakalaureuse-, magistri- ja lõpuks doktorikraadi ning on siis kahtlemata väga tark, kuid kuiv ja nii-öelda mittemidagiütlev inimene. Sel juhul võib juhtuda, et kui karjäär ja perekond on olemas, tahab inimene tagasi seda aega, mil sai teha lollusi ja vimkasid. Viimane võib põhjustada kriisirohke keskea, sest selleks ajaks on juba teised kohustused ja reputatsioon, millega pole enam sobilik vingerpusse teha,“ kirjeldab noormees täiel rinnal tudengiajas elamise olulisust. „Tihti ei saa vist sisseastujad aru, et ülikool on väga akadeemiline. Nad ootavad midagi muud ja siis võib tulla pettumus. Tõsi on aga see, et organisatsioonid ongi kohad, kus akadeemilisuse kõrvale saada muid kogemusi ja leida endale praktiline väljund.“

Lausuda rohkem „jah“ Kui on võimalus minna otse, siis Hendrik proovib leida alati huvitavama kõrvaltee. Hetkel tegeleb ta bakalau-reusetöö kirjutamisega, millega uurib üheksast erinevast riigist sadat noort ning nende käitumist avalikes kohta-des. Uurimismeetodite kursusel pidi ta läbi viima eksperimendi, milleks jälgis koos sõbrannaga kolmel õhtul, igal viis minutit, ööklubi Illusioon tualetis nii naisi kui mehi. Huvitaval kombel selgus eksperimendist, et mehed pesevad tihe-mini käsi kui naised. „Mulle meeldib tegutseda teisiti ning huvitavamal moel kui harjumuslik, mistõttu inspireeri-vad erinevad geniaalsed ideed ja nende teostamine mind väga.“

„Ma ei ole küll suur Jim Carrey fänn, kuid film „Yes Man“, kus ta mängib peaosa, kannab väga olulist ideed: inimesed peaksid ütlema rohkem

„jah“.“ Sama mõttelaadi järgides sattus Hendrik veebruarikuus ideelabori uute ruumide avamise üritusele, kus võttis tudengkonna nimel ideede pildumise

võistlusel mõõtu õppejõudude ja tead-laste tiimiga, mille tudengimeeskond võitis. „Kui ütled rohkem „jah“, võid sat-tuda näiteks ideelaborisse ja olla kahe aasta pärast arendanud oma start-upi sellisele tasemele, et teenid sellega raha ja oled iseenda ülemus. Kõik on võimalik!“

Rahvaspordi lembus Rahvaspordiüritustele pani Hendriku esialgu kirja tema isa. „Oma elu esimese jalgrattamaratoni läbisin 12−aastaselt trikirattaga. Sain tagantpoolt esimese koha ning inimesed juubeldasid ja elasid mulle kaasa kui finišisse jõud-sin,“ räägib noormees humoorika loo. Peale selle kuulus ta mitmeid aastaid ka rahvatantsugruppi, kuid ülikooli lõpetamise ja teiste projektide kõrvalt on ta praegu pidanud aktiivsest spor-ditegemisest loobuma.

Noormees nendib, et peab end aja-planeerimises üsna halvaks. „7. klas-sist saati pole ma märkmikku pidanud ning olen kõik meelde jätnud. Nüüd olen proovinud taas asju üles tähendama hakata, kuid minu puhul see harjumus nii kergesti ei juurdu.“

Vaba tahe suurem kui sugutung Oma tulevikuplaanide osas pole noor-mees veel kindel. „Tahan enda peal näha, kas organisatsioonid ja festiva-lide korraldamine toovad mulle karjää-rimaastikul eeliseid, kuna praegu on mulle nii-öelda leiva laule toonud vaid vabatahtlik töö. Ma ei oska aga öelda, kas jätkan psühholoogia või turun-dusega – ehk lähen hoopiski kuhugi uude keskkonda inspiratsiooni ammu-tama, ideid genereerima ja iseennast teistest külgedest avastama.“

„Inimese, nagu ka kõigi teiste loo-made elu juhib sugutung. Ainus, mis inimest loomadest eristab on see, et tal on vaba tahe teha seda, mida tahab. Arvan, et kõige olulisem ongi see, mida me oma bioloogilise erine-vusega peale hakkame.“

Ülal: Kevadine rat-tamatk. Foto- Uku

Rooni

Keskel: TÜLKARi liikmed matkamas

Hibiinides. Foto Juhan Heinma

All: Hääletusvõistlus

Kas tunned maad XIV. Foto-Birgit

Purga

organ i sats i oon

Looduskaitsering, mis on tuntud ka lihtsalt Ringi nime all, tähis-tab 13. märtsil oma 57. aastapäeva. Soliidses vanuses organisat-sioon ei kavatse aga hoogu maha võtta, vaid tegutseb inimestele looduse lähemale vii-mise nimel järjekindlalt edasi. Ringist räägivad lähemalt Marko Puksing, hüüdnimega Pluuto, kes on Ringi käekäiku jälgi-nud pea 20 aastat ja praegune Ringi juhatuse liige Linda Puusalu.

Maili Tirel „Oleme 1958. aastal tunnustatud loodustead-

lase Jaan Eilarti eestvedamisel loodud tuden-giorganisatsioon, mis ühendas läbi looduse-armastuse ja matkahuvi TÜ ja tolleaegse EPA (Eesti Põllumajanduse Akadeemia, praegune Eesti Maaülikool – toim.) tudengid,“ tutvustab Linda organisatsiooni. “Meie eesmärk ja üles-anne on looduses viibimise ja looduseteema-liste seminaride, talgute ja palju muu korralda-mise kaudu tuua inimesed loodusele lähemale.“

Muutub tudengipõlvkondadega kooskõlas Ringi eristab teistest tudengiorganisatsiooni-dest nii mõndagi. Kui paljud organisatsioonid

on jagatud erinevateks töörühmadeks, siis Ringis asendab neid kolm sektorit – „Inimene ja loodus“, mis keskendub looduskaitsele,

„Inimene ja töö“, mis keskendub osalusloodus-kaitsele ning „Mees ja naine“, mis keskendub Ringile kui sõpruskonnale. „Need kolm sektorit ei ole igapäevaselt nii rangelt määratletud ja piiritletud. Tegelikult ei tule sektorid mõni-kord pikka aega jutuks. Kord keegi avastas, et põhikirjas on need kolm sektorit olemas, nüüd pole nendega kaua tegeletud,“ räägib Marko.

„Ring on oma olemuselt igas mõttes hästi vaba. Muidugi on ka kohustusi: valitakse president ja seitse juhatuse liiget, kelle ülesandeks on aasta otsa Ringi käigus hoida ja tagada, et kõik toimiks. See aga ei tähenda, et ainult juhatus organiseeriks kõiki seminare ja matkasid. Kui liikmeks on mõni aktivist ja on näha, et talle meeldib korraldada, tuleb tal vaid juhatusega läbi rääkida, mida ta teha soovib, ning vastuseks on kindlasti – „aga loomulikult, lase käia!““

Nii pika ajaloo vältel on ühel organisatsioo-nil pea võimatu mitte muutuda. Marko, kes astus Ringi liikmeks 1998. aastal ning tegutseb Ringi üritustel veel siiani, arvab, et üks olu-line muutus viimase 20 aasta jooksul seisneb liikmete võimaluses oma aega panustada. „Kui mina liikmeks astusin, oli ülikoolis kord leebem ning õppetööst oli võimalik rohkem eemal olla. Süsteem on selle ajaga nii palju muutunud, et vaba aega on tudengitel vähem. Kuigi minul oli tudengina vabadust rohkem, ei jää ka täna-päeval midagi tegemata, lihtsalt aega peab rohkem planeerima. Vanasti oli spontaansust palju rohkem.“

Veteranid tagavad jätkusuutlikkuseRingi tugevaks küljeks on aktiivne liikmeskond, kellega saab nii mõndagi korda saata. Näiteks 2002. aastal käidi pärast Lahemaa rahvuspargi röövraiet keskkonnaministeeriumi ees koos teiste looduskaitseorganisatsioonidega piketti-mas. Ring kuulub ka Eesti Keskkonnaühenduste Kotta, kellega tehakse koostööd, et kaasa rää-kida valitsuse ja keskkonnaministeeriumi töös. Pikalt on tehtud koostööd ka Lanksaare sõprus-taluga, kus liikmed saavad proovida talutöid, mis toovad neid jällegi loodusele veidi lähemale.

Mainimata ei saa jätta Ringi jätkusuutlikkust ning pikaealisust, mida aktiivsed liikmed aas-tast aastasse edasi kannavad, osaledes matka-del ja muudel üritustel ka pärast ülikooli lõpe-tamist. Näiteks Marko käib Ringi korraldatud matkadel nüüd ka oma lastega. Teiselt poolt võimaldavad jätkusuutlikkust ka needsamad üritused, mis toovad loodusest huvitatud ini-mesed kokku.

TarTu ÜLiõpiLasTe LoodusKaiTsering

soliidses eas, kuid nooruslik

6

Ülal: TÜLKR liikmed Hibiinides matkamas. Foto - Uku Rooni

All: TÜLKR bussi-reisil kohaliku geo-loogiaga tutvumas. Foto - Hendrik Proosa

organ i sats i oon

Stiihiast sündinud laulukoor Ringi igal tegevusaastal on väga tähtsal kohal avamatk, mis toimus esimest korda juba Ringi asutamisaastal ning mis algab alati Taevaskojast. Kui üldiselt on Ringi liikmeteks loodus- ja keskkonnateaduste tudengid, siis avamatk toob kokku hulgaliselt inimesi erine-vatelt erialadelt ja elualadelt. Veidi tagasihoid-likuma osavõtuga, kuid kindlasti mitte vähe-tähtsamaid üritusi jagub aastasse palju. „Igal aastal toimub meil korraline sügis- ja talimatk, aeg-ajalt ka erakorraline talimatk, mis viima-sel korral viis matkajad Narvast Sõrve säärde, ning kevadine lõpulõke. Loodussõbraliku transpordi pooldajatena liigume palju jala, suuskade, rataste, rongi või häälega. Esimeste soojade ilmade saabudes korraldame kevadele vastuhääletamise retke Euroopasse ja suviti toimub täpselt enne Viljandi pärimusmuu-sika festivali üle-eestiline hääletusvõistlus, kus segapaarid läbivad valikorienteerudes kaardile märgitud erinevaid kultuurilisi ja ajaloolisi objekte ning võitjapaar saab endale tasuta festivalipiletid. Lisaks sellele toimub jooksvalt harivaid mälumänge, seminare, tal-guid ja palju muud,“ tutvustab Linda Ringi muid ettevõtmisi.

Peale selle, et matkad ja väljasõidud viivad inimesed loodusele lähemale, toovad nad ka häid ideid. Nii sündis 1999. aastal Venemaa avarustest tagasiteel idee asutada Ringi sega-koor. Mõeldud-tehtud ja koor pääses juba samal aastal üldlaulupeole.

Avatud uutele tuultele Vaatamata Ringi erinäolistele ettevõtmistele ning pikale ajaloole pole organisatsioonil hetkel oma pesa. „Puuduseks on see, et meil ei ole oma ruume, kus alaliselt olla ja koos käia. Aegade jooksul oleme tegutsenud eri-nevates kohtades ning praegu on küll oma aadress ja postkast, kuid ruume mitte,“ nendib Marko. „Ringil on aastate jooksul kogunenud vara, kasvõi juba aidaraamatud, kus on kirjas

50 aasta jagu osalejate nimekirju. Kolimiste käigus on paraku ka asju kaduma läinud: Ringi lipp on mitu korda ära kadunud ja taas üles leitud.“

U u s i l i i k me i d võetakse Ringi kord aastas, Ringi aasta-päeval. Selleks tuleb esitada sooviaval-dus ning osaleda vähemalt kolmel Ringi üritusel. Mida Ringi kuulumine aga ül iõpi lasele annab? „Formaalselt ta midagi väga ei anna, kuid see tunne, et kuulud sellisesse ühendusse ja selts-konda, on oluline. Kui oled loodusest huvituv ning sulle läheb korda, mis sünnib eriti just Eesti looduses ja keskkon-nas, siis Ringist saad mõttekaaslased ja ühtekuuluvustunde, mis on minu meelest väga tähtis,“ arvab Marko. „Üliõpilane saab Ringi tuua uusi mõtteid ja tuuli . Mitmed liikmed on käinud vahetusüliõpila-seks ja toonud huvitavaid ideid, milleni siin ei ole jõutud. Olen näinud väga aktiivseid inimesi, kellel on ideid ja kes tahavad midagi korda saata ning juba järgmisel aastal on juha-tusse või presidendiks kandideerimas. Iga kooliaasta algus on jälle põnev, kes meiega liituvad ning mis sellest muutub – iga ini-mene on eriline.” Vaata ka Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi kodulehte www.ring.ee.

7

er asmus

Nii nagu eestlased räägivad, et lätlastel on kuus varvast, räägitakse meist kui tagasihoidlikust rahvast, kel veidrusi jagub rohkem kui küllaga. Et iseendast kõneleda pole üldsegi nii huvitav kui lasta seda teistel teha, räägi-vad kolm Erasmusega Eestis vahetussemestril viibi-nud tudengit oma ootustest leida eest alaliselt pakane ilm, hordide viisi blonde päid ning pidevaid sauna- ja õllepidusid.

Kristel-Maria Kadajane

GRAAFILIST disaini õppiv Lorelei otsustas vahe-tada oma Prantsusmaa elu paariks kuuks Eesti

oma vastu. Enne siia saabumist teadis ta Eestist täp-selt nii palju, et meie riik asub Prantsusmaast põhja pool, Venemaa kõrval ning et eestlastele meeldib saunas käia, kusjuures saunas ja basseinis pidavat me tema eelteadmiste kohaselt käima ainult alasti. Lisaks sellele lootis ta näha massiliselt blonde päid ning oli enda sõnul valmis selleks, et eestlane on vaikse ja tagasihoidliku loomuga, kellelt suurt juttu naljalt ei kuule. Majandust õppiv Yoann on samuti pärit Prantsusmaalt, Montpellieri päikeselisest mere-äärsest linnast, mida oli oodatust kergem maha jätta, sest Eesti külm ja niiske kliima oli – uskumatu küll − üks põhjuseid, miks noormees Eestit siht-kohana üldse kaalus. Ehkki Eestist teadis ta ainult seda, et ilmaga pole meil vedanud ning hinnad on kohati odavamad kui Prantsusmaal, tahtiski ta eest leida seiklust, mis kauaks meelde jääks, ning leiaks aset keskkonnas, mida Yoann pidas teistest Euroopa riikidest, kus ta varem reisinud, turvalisemaks.

Kolmas tudeng, ärijuhtimist tudeeriv Benedikt on pärit Saksamaa väikesest linnakesest Versmoldist. Enne Eestisse tulekut teadis ta meie riigist ja kultuu-rist üksnes nii palju, kui Vikipeedia võimaldas. Olles juba mõnda aega kohaliku eluga tutvunud, kinnitas

ta üht levinud stereotüüpi: eestlane on tõesti vaikne ja tagasihoidlik, kes end ise õhinaga tutvustama ei tõtta, kuid ülessoojenedes on väärt sõbra (kui väga veab, siis lausa mitme) eest.

Välismaalasena Eestis Lorelei sõnul ei tundnud ta end siin võõrkehana, sest pere, kelle juures ta peatus, võttis teda väga hästi vastu ning aitas tal kõigiti Eesti kultuuriga tutvust teha. Koos käidi nii mitmeid vaatamisväärsusi vaa-tamas, rabamatkal kui ka kohalikku söögikultuuri nautimas. Ainsa negatiivse näitena toob ta välja olukorrad, kus ümberringi räägiti eesti keeles ning Lorelei ühestki sõnast aru ei saanud. Sellest hooli-mata leidis ta meie kultuuriga lähemalt tutvudes, et pealtnäha vaikse ja viisaka eestlase kuvandi all peidab end avatud, endast ja ümbritsevast lugupidav rahvas, kes pärast esimest kohmetusminutit välis-maalase julgelt enda seltsi kutsub.

Ka Yoannil jagub Eesti elu kohta peamiselt vaid häid sõnu. Ehkki ta veetis suurema osa oma ajast koos teiste erasmuslastega loengutes, ühiselamus ning üritustel, mis olid mõeldud vaid konkreetselt välistudengitele, leidis ta siiski mõned head sõbrad ka eestlaste hulgast, kellega ta tänaseni aeg-ajalt uudiseid vahetab. Tõenäoliselt oleks tema sõprade hulk veelgi suurem, kui kohalikega oleks kokku-puutepunkte rohkem olnud. Eestlasi näeb ta taga-sihoidliku, kuid abivalmi ja lahke rahvana, kelle avatus ületas tema igasugused ootused. Yoann toob välja ka selle, et teatud olukordades oli tema päritolu eestlaste seltskonnas lausa eelis – näiteks kohalike tüdrukutega suheldes. Eesti noormeestel pole aga põhjust konkurentsi karta, sest Yoann on nüüdseks tagasi Prantsusmaal. Teda üllatas Eesti puhul kõige rohkem meie kultuuri dualistlik ise-loom – ta leidis, et ühelt poolt on meie ühiskond väga

Võimalik VaideesTis

8

Lavastajad Katrin Pärn, JaneK Savolainen Mängivad vaneMuiSe draaManäitleJad Ja balletitruPP

EsiEtEndus 7.03 vanEmuisE tEatris

Dramaatilis-tantsuline tõlgenDus m.bulgakovi romaanist

meister ja margarita

er asmus

modernne (eriti e-asjade osas), teisalt hoiame kinni oma traditsioonidest ja ajaloost, ning mis seal salata – ka Nõukogude pärandist. Samas leidis ta siit eest ka ehteestlasliku identiteedi meie rahvapärimuse, söögikultuuri, ühiskondlike väärtuste ning looduse näol.

Ka Benedikt kirjeldab eestlaseid kui lahkeid ini-mesi, kes vajadusel alati appi tõttasid. Suurt väljakutset Eestis hakkamasaamine endast ei kujutanud: ainsa keerulise aspektina tõi ta välja igahommikuse ennus-tustöö garderoobi valimisel, mis meie ilma arvestades on Pauksonite-vääriline katsu-mus. Ja nii nagu Lorelei teadis eestlaste saunalem-busest, ei pääsenud ka Benedikt korralikust leilist, vaid vastupidi – oma kõige meeldejäävamaks õhtuks Eestis peab Benedikt ülikooli poolt korraldatud sau-naõhtut, millele järgnes peomaraton Tartu klubides.

Estonian Moments Lorelei kõige naljakam ja tõenäoliselt ka meeldejää-vam situatsioon oli hetk sanatooriumis, kui pesu-ruumis lähenes talle üks vanem naisterahvas, kes Loreleile pesukäsna pihku surus ja palus enda selga pesta. Tundub osalt ka loogiline, sest nagu ütleb eesti vanasõna, siis häda ei anna häbeneda.

Yoann pääses küll vahejuhtumistest pesuruu-mis, kuid ka temal on üks naljakas seik rääkida. Nimelt osales noormees poissmeeste oksjonil, kus ta pidi suure rahvahulga ees oma tantsuoskuseid demonstreerima ning võluma rahvast sedavõrd, et

keegi ostaks võimaluse temaga kohtama minna. Ehkki enne tuli julgust pitsipõhjast otsida, kukkus üritus tema jaoks oodatust paremini välja ja pakub nalja tänaseni.

Tudengielu Eestis Yoann toob eesti ja prantsuse tudengielu peamise erinevu-sena välja selle, et kui kodu-maal on kursused üles ehi-tatud nõnda, et tudeng käib kohal, konspekteerib ning teeb kursuse lõpus mahuka eksami, siis Eestis on üliõpilane õppe-töösse rohkem kaasatud tänu grupitöödele, seminaridele ning aktiivsetele aruteludele.

Sama leiab ka Benedikt, kes võrdleb õppetööd Eestis ja Saksamaal – meil olevat tudengil rohkem või-malusi õppetöös aktiivselt osaleda ning õppejõuga personaalset kontakti luua, mis Benedikti kodumaal, kus loengusaalis võib olla 200 ja enamgi inimest, on üsna keeruline.

Lõppsõnana jätsid kõik kolm tudengit OLE ROHKEM ajakirjale mõned soovitused, mida järg-mistele vahetusüliõpilastele edasi anda: esimese ja kõige tähtsamana ütlevad nad, et ei tohi jätta jonni ning lasta eestlase tagasihoidlikust reaktsioonist, kui ta esimest korda välismaalasest tudengit kohtab, end heidutada. Tõenäoliselt peidab end tagasihoidlikkuse all sõbralik ja seltsiv peoleo. Teiseks soovitavad nad kindlasti vaadata ringi Eestimaa kaunis looduses. Ja lõppeks ütlevad nad, et kui eestlane kutsub välja, tasub minna, sest kohalik teab alati, kus on parim koht õhtu veetmiseks.

Yoann toob välja selle, et teatud olukordades oli tema päritolu eestlaste seltskonnas lausa eelis – näiteks kohalike tüdru-kutega suheldes. Eesti noor-meestel pole aga põhjust kon-kurentsi karta, sest Yoann on nüüdseks tagasi Prantsusmaal.

9

konv eren ts

Mida peidaB endas

oLe rohKeM ideesTiK

21. veebruaril kogunesid Otepääle OLE ROHKEM idee liidrid ja akti visti d: toimus esimene OLE ROHKEM konverents. Sündmus kandis nime „Raskete muutuste eestvedajad“, millest lähtuvalt oli Tartu akti ivsete noortega mõtt eid vahetama kutsutud ti pud erineva-test valdkondadest − muusika-, teatri- ja fi lmitegija-test, riigi- ning ett evõtete juhti deni välja.

Ingvar Viin

AUSUS au sisse – tegu oli motivatsiooniüri-tusega, kus söök oli hea ning esinejad tun-

nustasid ülla idee eest seismist ja selle vedamist ühiskonnas. Plaksutamist esines sama palju kui erakonna suurkogul. Selleks, et siinkohal mitte Eesti rohelise meedia tasemele langeda, keerakem kriitikavolüüm maksimumi, sest igas sotsiaalses liikumises on ka puudujääke. Tunnen, et ühest neist peaks kirjutama veidi pikemalt.

Alates konverentsi esimesest aruteluminutist tekkis minus üks kahtlus. Arutleti küsimuse üle, kuidas aidata teistel olla rohkem. Üllatuseks hak-kasid paljud kaaslased rääkima sellest, kuidas

tudengeid erinevatesse organisatsioonidesse saada. Minu rõõmuks oli ka teisi, kes rääkisid ini-meste potentsiaali maksimeerimisest. Tõdemus oli igatahes ühene – konverentsil osalejad ei defi neeri

„ole rohkem“ ideed enda jaoks sarnaselt. Seega läheksin ajamasinaga korraks tagasi kooliaasta algusesse, kui TÜÜE esimees Martin Noorkõiv ütleb ülikoolipere ees järgnevat:

„Selleks lõime me üliõpilasesindusega eelmisel aastal „ole rohkem“ ideestiku. Ideoloogia, mille järgi õige tudeng ei ole mitte see, kes püüab vähimaga end kuidagi läbi vedada ja Rüütli tänaval õlut lürbib, vaid see, kes annab endast kõik, et saada parimaks versiooniks iseendast. /.../ See ongi minu üleskutse teile. See on see, mida igaüks meist saab teha nende ohtude suhtes - olla rohkem! Panna kogu oma aeg, iga viimanegi hingetõmme sellesse. Mitte puhata loorberitel, ei riigi, ühiskonna ega üksiku Tartu Ülikooli üliõpilasena. Leida viise, kuidas areneda, kuidas saada iga päev veidi paremaks ja seeläbi teha Eestit iga päev ka veidi paremaks, veidi ilusamaks, veidi targemaks, veidi väärtusli-kumaks maailmale.“

Mina loen eelnevat tsitaati „ole rohkem“ ideo-loogia defi nitsiooniks, sest see oli kõne, mis mind sellesse liikumisse tõi. Küsiksin retooriliselt, kuhu kohta on tsiteeritud lõigus sisse kirjutatud orga-nisatsioonidega liitumine. Mõne organisatsiooni meeskonnaga ühinemine ei tähenda automaatselt, et oled rohkem. Veelgi enam, võib juhtuda ka vas-tupidi, sest õlle lürpimine on mõne korporatsiooni reeglitesse koguni sisse kirjutatud. Tõden, et on olemas erialaseltse, mis võivad aidata areneda ja olla rohkem, aga organisatsiooniga liitumine ja ühiskondlik hüperaktiivsus ei tohiks olla „ole rohkem“ ideoloogiat kandvad talad.

Tahan öelda, et OLE ROHKEM liikumine ei ole pelgalt TÜÜE või mõne tudengiorganisatsiooni arengukava peatükk ehk lihtsalt ilus mõte paberil. See ei ole ka konverents Otepääl ega ajaleht, mida käes hoiad. See on usk sellesse, et nii mina kui ka sina oleme võimelised enamaks. See on distsipliin olemaks tugevam ja jõudmaks rohkem. See on tahe pigistada endast välja maksimum. See on eesmärk olla homme rohkem väärt, kui oled täna. Teekond selleni on iga päev enda valida. Organisatsiooniga või organisatsioonita, ühiskondlikult aktiivsena või passiivsena, aga ole rohkem!Mis on Sinu OLE ROHKEM lubadus?

Artikli autori OLE ROHKEM lubadus.

Foto: Meelis Kivinurm

1

konv eren ts

MÕTTEID KONVERENTSIL ESINEJATELT:„Ole rohkem sina ise. Rõhuta enda tuge-

vusi ja lepi oma nõrkustega.“ Rasmus Raski elufi losoofi a.

„Hea tegevjuht alustab vabatahtlikuna.“ Rasmus Raski soovitus ett evõtt ele sobivaima tegevjuhi valimiseks.

„Võimul olles kaotavad inimesed oma inimlikkuse.“ Kaur Kenderi kriiti ka valitsuse suhtes.

„Elu peab olema huvitav!“ Kõikide esi-nejate ühine veendumus.

„Keskaeg on ju täpselt sama ka aasta möö-dudes.“ alar Karis seab kahtluse alla vajaduse

anda õppejõudude poolt täpselt sama tee-maga loenguid iga aasta üha uuesti ja kutsub üles innovaati lisematele lahendustele.

„On aegu, kus tuleb keskmist sõrme näi-data ja on aegu, kus anda terekäsi.“ Kaur Kenderi soov eesti venelasi ühiskonda sõb-ralikumalt integreerida.

„Kui sa tunned, et sul ei ole enam midagi juurde anda, siis on õige aeg loobuda.“ alar Karis ütleb välja põhjuse, miks ta rektori ame-ti kohast loobus.

„Teaduskondade arv ei oma tegelikult väga suurt tähtsust.“ alar Karise kommen-taar ülikooli päevapoliiti kasse.

„Kaitsepositsioonidele asumine tapab arutelu ja muutuse.“ toomas Roolaid toob välja läbirääkimiste halvima stsenaariumi.

„Arutada tasuks nähtuse üle ja mitte keskenduda süüdlase leidmisele.“ toomas Roolaiu soovitus edukaks aru-teluks muudatuste vajaduse üle.

nassim nicholas talebi „Antifragile“ – lugemissoovitus nii Kaur Kenderi kui ka toomas Roolaiu poolt.

Kaur Kender ütles ühe tunni jooksul 61 räiget roppust, kusjuures vandesõnad sinna alla ei liigitunud.

Laura Kabonen

Laura Kabonen

Laura Kabonen

Meelis KivinurmMeelis Kivinurm

Laura Kabonen

11

psühholoog i a

Raskused uinumisel, tihedad öised ärkamised ning hommikune väsimusetunne ei ole tudengile võõrad probleemid. Unehäirete levimus on eestlaste seas väga kõrge ja seda võib pidada üheks sagedasemaks terviseprobleemiks.

Mirjam ool

UNEPROBLEEME võivad tekitada nii eksami-tega kaasnev stress, hilistest õppimistun-

didest või suveajale üleminekust tingitud vähe-nenud ööune pikkus kui ka muutunud unerutiin. Lühiajaliselt ei ole vähekvaliteetsel unel inimese tervisele kahjulikke mõjusid, kuid pikaajalisel une-tusel võivad olla tõsised tagajärjed. Unekvaliteedi parandamiseks on võimalik aga endal palju ära teha.

Uni on tervise alus Unevajadus on väga individuaalne ja sõltub suurel määral vanusest, füüsilisest aktiivsusest ja mit-mest teisest faktorist. Täiskasvanu vajab üldjuhul 7−8 tundi und. Sobilik ööune pikkus on selline, pärast mida tunneb inimene end järgmisel päeval puhanuna. Uuringutest ilmneb, et iga kolmas ini-mene kogeb vahel unetust ning vähemalt ühte unetuse sümptomit. Unetus võib kesta paar päeva, mõned nädalad või muutuda krooniliseks ja kesta üle mitme nädala.

Pikaajaline unetus tekitab väsimust, närvilisust, meeleolumuutusi, ärevust, kehakaalu tõusu, mälu ja keskendumisvõime halvenemist ning tähelepa-nuraskusi. Suureneb risk teha ebaadekvaatseid otsuseid ning sattuda õnnetustesse. Pärast unetut ööd hinnatakse enda päeva vähem nauditavaks

ning saavutusi ebaolulisemateks, mis võivad põh-justada ka meeleolu langust. Unetud inimesed on vastuvõtlikumad vaimsetele ja kehalistele hai-gustele nagu depressioon ja ärevushäired ning vererõhuprobleemid, südamehaigused ja diabeet. Unetus nõrgestab ka immuunsüsteemi, mistõttu on kergem külmetuda ja nakatuda viirushaigustesse.

Tuleneb nii heast kui halvast Unetust võivad põhjustada kehalised vaevused või valu, psüühilised probleemid nagu ärevus ja depres-sioon, ebatervislikud harjumused, teatud ravimid, vale unerutiin ja magamiskeskkond. Üheks põhili-seks uneprobleemide tekitajaks on stress, mis võib tihtipeale olla tingitud pingelistest suhetest, suu-rest töökoormusest või elumuutustest. Viimaseks võivad olla nii negatiivsed kui positiivsed sündmu-sed: armumine võib kurnata keha ning tekitada unega probleeme sama palju kui lahkuminek. Nii stress kui ka unetus on normaalsed reaktsioonid, mis järgnevad elumuutustele, ning lühiajaliselt suudab inimene nendega edukalt toime tulla.

Uneprobleemide lahendamiseks on vaja välja selgitada nende põhjustaja ning tegeleda selle vähendamisega. Unehäired võivad probleemi lahendamise püüetele vaatamata püsima jääda, kui inimese keha on harjunud voodis olles muretsema või magamiskeskkonda muul viisil unetusega seos-tama. Sel juhul on potentsiaalseks probleemi lahen-duseks suurendada voodi ja une vahelist seost, pidades kinni unerutiinist ning vältides enne uinu-mist ärksaks muutvaid tegevusi. Kõigepealt tuleks veenduda, et magamiskeskkond on und soodustav ning inimese igapäevased söömisharjumused ning füüsilise aktiivsuse määr ei riku ööune kvaliteeti.

kui lammaste loendamine ei Lase

Magada

12

psühholoog i a

Rutiinsuse head küljed Meeldiv magamisase ja -tuba soodustab head und: uneruum võiks olla pigem jahe ning vahetult enne uinumist hämar, öösel pime ning hommikul valgus-küllane, et oleks võimalik end võimalikult kiiresti üles ajada. Kvaliteetse une saavutamiseks on õhtu-sel ajal kasulik vältida energilisust soodustavate ainete tarvitamist nagu kohv, tee, alkohol, magusad joogid, šokolaad ning nikotiin. Mõistlikus koguses alkoholi tarvitamine võib uinumist soodustada, kuid teisalt vähendada une kvaliteeti. Tihti võib isegi lõuna ajal suures koguses tarbitud erguti rasken-dada õhtusel ajal uinumist. Samamoodi võib ka füüsilise aktiivsuse puudumine vähendada öise unevajaduse hulka.

Inimene on harjunud teatud keskkonnas läbi viima kindlaid tegevusi. Keha kiiresti uinuma har-jutamiseks tuleks voodit ja võimalusel ka magamis-tuba kasutada ainult seal magamiseks. Uinumise soodustamiseks tuleb muud tegevused voodist eemal hoida: õppimine, arvuti kasutamine ja teleka vaatamine hoiavad inimest ärksana. Seksuaalsed tegevused on ainukesed, mis inimest voodis uni-seks teevad. Seostades ka lühiajaliselt ergutavaid tegevusi voodiga, võib seal uinumine muutuda keerulisemaks. Kui voodis olles und ei tule, peaks voodist välja tulema ning midagi rahustavat tegema, kuna magamisaset ei tohiks lasta kehal seostada lihtsalt lebamisega, ning voodisse tuleks naasta alles unisena.

Parema une tagab unerutiinist kinnipidamine – iga päev samal ajal ärkamine ja võimalikult konk-reetsel ajal magamaminek. Tavapärase unerutiini parandamiseks tuleks voodisse minna siis, kui tun-takse väsimust ning ärgata tuleks iga päev samal kellaajal. Ühel ööl vähe puhkust saanuna tekib järg-misel õhtul kiiremini väsimus ning keha soovib juba ise varem magama minna. Unekvaliteedi paranda-mine ei toimu üle ühe öö, regulaarse rutiini sisse-seadmine võib aega võtta mitu nädalat, mistõttu tuleb režiimist kinni pidada ka ilma kiire tulemu-seta. Päeval magamine vähendab ööune vajaduse pikkust, mistõttu on soovitav vältida päeval maga-mist või teha seda päeva esimesel poolel ning lühi-ajaliselt, magades mõnikümmend minutit.

Nuti(kus) ja muretsemine ei aita Füüsiline aktiivsus, kuum dušš ja pingeline mõt-tetöö on samuti tegevused, mis raskendavad uinu-mist. Samuti ergutavad inimest mobiiltelefoni ja arvuti kasutamine. Kvaliteetsema une saavutami-seks tuleb öösel ning paar tundi enne magamajää-mist vältida tehniliste ekraanvahendite kasutamist. Erk sinakas valgus hoiab inimest ärksana, samuti tegevused, mida üldjuhul arvutis või nutitelefonis tehakse. Kui nende kasutamine on õhtusel ajal siiski vajalik, võiks vähendada seadmete ekraani-heledust. Ekraane on võimalik seadistada ka nii, et need end ise automaatselt kellaaja järgi muudaks.

Lõõgastavate tegevustega tegelemine aitab keha uinumiseks ette valmistada. Hea viis lõõgastumi-seks on lihaste lõdvestamine, mida on võimalik teha ka voodis olles. Selleks tuleb keskenduda erinevatele kehaosadele, alates sõrmeotstest kuni varvasteni, neid ükshaaval pingutades ja lõdvestades.

Üheks oluliseks unetuse põhjustajaks on muret-semine nii päeval toimunust, homsest kui ka enda unetusest ja tagajärgedest, mida see järgneval päeval kaasa toob. Muretsemine tuleks jätta selleks ettenähtud aega: voodis tekkinud mõtted saab kirja panna ning jätta nende üle muretsemine järgmi-seks päevaks. Muretsemine on ergutav tegevus, mis raskendab uinumist – selle soodustamiseks tuleb rahuneda ning mõelda meeldivatest asjadest.

Unetuse korral võivad tekkida hirmumõtted unetuse tagajärgede pärast: muretsetakse, kas saa-dakse piisavas koguses und ning milliseks järgnev päev kujuneb. Öösel kellaaja nägemine võib panna arvutama järelejäänud tunde − kui palju magada saaks, kui kohe uni peale tuleks. Arvutamine ja une jälgimine on aga järjekordsed ärksaks muut-vad tegevused, mis ei lase uinuda. Hirm, et maga-matuse tõttu on järgmine päev rikutud, võib olla ülehinnatud, kuna lühiajalise magamatuse korral suudab inimene päeval edukalt toime tulla. Öösel muretsemine ei paranda uinumise tõenäosust ega järgneval hommikul enesetunnet. Kasutatud materjalide autor on Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku psühhiaater, unearst ja kognitiivkäitumuslik psühhoterapeut Tuuliki Hion.

13

eksper im en t

Kuidas leida unistuste töökoht, saada arstijärjekorras ettepoole või kohtuda inimesega, kellele juba väiksest saati alt üles vaadatud? Mida teha, et saada juuksuris soovitud soeng, tubli soodustus tulevase kodu ostult või kohting inimesega, kes juba pikalt mõtteis mõlku-nud? Valem on lihtne.

Uku Lilleväli

KõIKVõIMALIKE pisikeste ja suurte unistuste täitumiseks, aga ka murede lahendamiseks

on lihtne lahendus − küsimine. Küsija suu pihta ei lööda ja kunagi ei tea, milleni üks tagasihoidlik küsimärk juhatada võib.

Sellesama moto paikapidavust tõestan järgne-vas kirjutises, kus võtsin luubi alla tudengite pea et suurima murekoha – üürikorterid – mida on Tartus teadupärast suuresti vähem kui nende soovijaid. Eksperiment ei seisne aga pelgalt üürikorteri han-kimises, vaid niigi olemasolevale probleemile on vinti juurde lisatud. Nimelt proovisin nendesa-made väheste pakutavate üürihindu üheainsa kõne abil soodsamaks „kaubelda“, soovides seda-viisi säästa aasta peale arvestatava summa raha.

Ettevalmistused sõjaplaaniks Esmalt otsisin kinnisvaraportaalide kaudu kümme potentsiaalset üürikorterit, mis asuksid Tartus ja oleksid hinnavahemikus 100−300 eurot. Lisaks, et iga kõne oleks tulemuslik ja eksperiment efek-tiivne, valisin välja vaid need korterid ja toad, mil oli märgis „otse omanikult“. Eelnev on tähtis just seetõttu, et maakleritel on ettekirjutised omanikelt, mistõttu peavad nad pärast potentsiaalse kliendiga rääkimist veel nõu pidama – omanikud saavad

otsuseid teha aga sellesama kõne ajal.Potentsiaalsete kodude nimekiri olemas, tuli

sorava jutu saavutamiseks läbi mõelda nn helis-tamisstrateegia. Ilma igasuguse taustjutu ja sis-sejuhatuseta rahateemat puudutada oleks just-kui kohatu ja võin mürki võtta, et hirmutaksin korterite omanikud kohe ära. Sestap otsustasin kõne alguses selgesti ja mõistetavalt end nime ja õppeasutusega tutvustada ning kirjeldada, kust leidsin kontakti ja mis eesmärgil helistan. Pean vajalikuks mainida, et ei tahtnud, et kõnes domi-neeriks soov hinnast alla kaubelda, vaid huvi kor-teri kohta rohkem teada saada.

Plaanisin pärida erinevate korterit puuduta-vate asjaolude kohta, mis kuulutuses ehk veidi segaseks jäänud. Lõpuks, kui jää murtud, mõtle-sin jõuda kõne tuumani ehk küsida üürihinna ja potentsiaalse allahindluse kohta.

Tulemuslikkus või läbikukkumineEttevalmistused tehtud, paber ja pastakas olemas ning telefon valmis – aeg julgus kokku võtta.

Pilk kuulutusel ja telefon kutsumas:- Tere, kas räägin Marjuga? - Tere! Jah, Marju kuuleb.- Minu nimi on Uku Lilleväli, olen Tartu Ülikooli

tudeng ja helistan kuulutuse tõttu, mille leidsin kin-nisvaraportaalist. Kuna koht jäi silma, mõtlesin, et helistan ja küsin lisainformatsiooni.

- Jaa, aitäh helistamast, aga huvilisi on juba mitmeid ja uuel nädalal tullakse korterit juba vaatama.

Mõtlesin, et ei ole hullu, kuna esimese katsetu-sega ei saagi kõik kohe õnnestuda.

- Aitäh teilegi ja ilusat päeva!Sarnaste sõnadega võtsin ette ka kolm järgnevat

Lihtne vaLem, miLLe abiL leida soodne ÜÜriKorTer, ihaLdaTud TööKohT või

KohTinguKaasLane

14

eksper im en t

kuulutust ja neis sisalduvad telefoninumbrid, kuid kaks neist olid aegunud ja üürilise juba leidnud. Kolmandal – sarnaselt esimese kõnega – olid mitmed entusiastlikud huvilised juba olemas.

Pärast nelja kõnet oli tunne eksperimendi suhtes kõhe, sest varasem kindlameelsus hakkas tasapisi asenduma kahtlusega. Proovisin leida lohutust mõttest, et alati ei saagi hästi minna ning paratamatult tuleb mõned katsetused eba-õnnestunuks tunnistada. Küll aga oli mul veel potentsiaalseid tulevasi elupaikasid alles kuus, mistõttu otsustasin sirge seljaga oma katsetustega lõpuni minna.

Positiivne pööreJärgnev vestlus oli pöördepunkt: pärast eelnevalt välja toodud sissejuhatust sain teada, et korter on saadaval, mispeale küsisin mõned täpsustavad küsimused nii naabrite kui elektri- ja kommu-naalkulude kohta. Lõpuks jõudsin esimest korda ka teemani, mis eksperimendi keskpunktis:

- Teil on siin kirjas, et korteri üürihind on 150 eurot. Kas oleks väga kriminaalne küsida, kas sellele oleks võimalik teha ka tudengisoodustust?

- Hind on tudengitele niigi paras… Aga kaubelda saab ikka!

- Jaa, mõtlesin, et küsija suu pihta ei lööda ja kunagi ei tea…

- Meil on kahte tüüpi tube: vastavalt suurusele kas 150 või 170 eurot. Las ma mõtlen veidi… Esimese võib teha 135 ja teise 150 euroga!

Sel hetkel mõistsin, et see, mis ennist tundus juba võimatu, oli järsku muutunud võimalikuks: kõne tõestas, et isegi väga kehvas olukorras peab küsimise ja õnne korrelatsioon paika.

- See tundub parem kui hea, suur aitäh! Uurin veel teisi variante ja helistan ehk juba järgmisel nädalal tagasi.

Jõudsin tõdemusele, et kui tudeng saaks ühes kuus maksta 15−20 eurot vähem, säästaks ta pelgalt sellesama kõne abil aastas 200 eurot või rohkemgi.

Järele olid jäänud veel viis korterit, millest kahele oli üürnik juba leitud ning kolmandal oli mitmeid huvilisi. Kaks viimast kõnet olid aga kõige keerulisemad, sest korterid olid küll saada-val, kuid tulemuslikkuse jaoks oli tarvis rohkemat kui varem välja nuputatud helistamisstrateegia.

Järgmine lootuskiir Olles kõne algul end tutvustanud, lisainformat-siooni küsinud ning ka tudengisoodustuse kohta pärinud, vastas esimese korteri omanik mulle kahtlevalt:

- Ma nüüd ei teagi... Iga allahinnatud euro oleks minu jaoks ju kaotus.

Möödus ehk pool sekundit, kui jätkasin jutaja-mist sellega, kuidas seesama pakkumine mulle teiste seast silma jäi ja miks väikene hinnaalandus mind äärmiselt tänulikuks teeks. Olgugi et veidi kaheldes, vastati mulle just nõndavõrd positiivselt:

- Nii palju saan teile vastu tulla, et võime igakuiseks püsivaks üürihinnaks teha 250 eurot.

Arvestades, et üür on 190 eurot ja kommunaalid keskeltläbi 75, siis igakuine sääst oleks taaskord 15 eurot (loe: aastas ligi 200). Tänasin ja mainisin, et vaatan teisigi kortereid ja helistan ehk järgmisel nädalal tagasi.

Kõige kõvem kiviPositiivse emotsiooniga oli hea haarata telefon ka viimaseks kõneks, mil võtsin ette eelnevatest veidi suurema, ilusama ja sedavõrd ka kallima, 290 eurose kuuüüriga korteri. Pärast tutvustust, uudishimulikke küsimusi ja tudengisoodustuse idee avaldamist küsiti, kui palju tunduks mulle endale õiglane maksta.

Tunnistan, et olin esialgu veidi jultunud, kuid pärast pisikest põhjendust pakkusin välja 30 eurot soodsama kuuüüri. Hetk hiljem aga mõistsin, et sai vist taas teps palju, ja ütlesin, et isegi 270 eurot oleks väga vastutulelik ja positiivne. Kõne teises otsas oldi küll veidi skeptilised, kuid anti roheline tuli, kui huvi peaks süvenema.

Kolm ümarat ja seitse kandilistLõppeks tegin kokkuvõtte, et kümnest kõnest olid suisa kolm edukad ehk õnnestumise protsent oli niivõrd eeskujulik kui arv 30. Vaatamata vahepeal-setele nn läbikukkumistele sain tõestust sellest, et mida rohkem küsida, seda suuremad on või-malused, et lõpuks jõuan sihini, olgu siis tegemist unistuste töökoha hankimise, vajaduse korral arsti- või poejärjekorras ettepoole saamise või uue kodu üürihinna langetamisega. Olgem julgemad, sest küsija suu pihta ei lööda, otse vastupidi.

15

suv epl a an i d

Suveni on veel aega, kuid akti ivset puhkust on õige aeg planeerima hakata juba nüüd. Ilmselt oled kuulnud seiklusrikkaid lugusid, kuidas tutt avate tutt avad käisid suurel Aafrika mandril ja püüdsid elevante ning sõid end banaanideks. Oled vast mõelnud, et äkki peaks kord ka ise proovima. Milleks lükata toredat kogemust edasi?

Laura Porovart

MaTTias – KoLuMBia, BogoTa

Mis? Noorteorganisatsiooni AIESEC programm „Discover The World“, mille kaudu saab välisriikides tegeleda laste ja noorte arendamisega erinevates vald-kondades olenevalt projekti sisust. Kellele? Üliõpilastele.Tingimused: Üliõpilase staatus ja hea inglise keele oskus.

Mida saab teha? Organiseerida üritusi erinevates maailma

paikades, töötada mõne MTÜ juures, viia läbi erinevaid töötube, tutvustada Eestit ja õpetada inglise keelt.Muu: Kandideerida

saab igal ajal ning projektide kestvus

on 6–8 nädalat.

Miks otsustasid liituda AIESECi programmiga?

AIESECi kasuks otsustasin seetõttu, et ma ei teadnud muid organisatsioone, mis teevad välismaale vabatahtli-kuks minemise nii kiireks ja sujuvaks.

Samuti kiitsid organisatsiooni mitmed tuttavad, kes olid juba varem AIESECi kaudu vabatahtlikuna välismaal käinud.

Millised olid Sinu peamised tegevused?Töötasin ühes keeltekallakuga koolis, kus õpetasin inglise keelt ja aitasin koo-liõpilastel vanuses 6–18 praktiseerida keeleoskust. Seal veedetud aja jooksul leidus mul aega, et Kolumbias ka ringi reisida: ujusin Kariibi meres ja seiklesin Amazonase vihmametsas.

Miks on tudengina sellelaadsetes projektides kasulik osaleda?Kõige lihtsam vastuküsimus on:

„Millal siis veel, kui mitte tudengina?“ Vabatahtlikud projektid on minu mee-lest üks parimaid võimalusi, kuidas tudengina pikemaajaliselt ringi reisida ja võimalikult palju näha. Peale võima-luse leida uusi sõpru ning luua kontakte annab selline reisimisviis inimesele ka teistsuguse perspektiivi, kuidas maa-ilma vaadata.

Meenuta mõnd eredamat sündmust või juhtumist. Omamoodi ere seik oli see, kui Amazonases olles märkasin, et minust oli umbes meetri kaugusel üks ämblik. Selle all ei mõtle ma meile tuttavat õnneämblikku või mõnda muud väikest tegelast, vaid üht pikkade ja tugevate jalgadega monstrumit, mida naljalt sus-siga maha ei löö.

MariLi – iTaaLia, sardiinia – napoL

Mis? Noorteorganisatsiooni AEGEE koordineeritud projekt suveülikool ehk õppeperioodiväliselt toimuv õppeprog-ramm erinevates Euroopa ülikoolides.

Kellele? Üliõpilastele. Tingimused: Kandideerija peab omama tudengistaatust ning programm toimub juunist oktoobrini. Mida saab teha? õppida läbi aktiivse tegutse-mise ja sealjuures tutvuda ka koha-liku kultuuriga.Muu: AEGEE infotunnid on 26. märtsil ja 1. aprillil kell 18.00 Domus Dorpatensise hoones (Raekoja plats 1). Lisainfo Facebookis AEGEE-Tartu lehel.

Miks otsustasid suveülikooliga liituda?Otsustasin minna suveülikooli, sest tundsin, et mul on aeg suureks saada. Mõtlesin, et pean tegema asju, mida tõeliselt kardan, aga mida ei taha sel-lepärast tegemata jätta. Seega valisin endale katsumuseks suveülikooli, mis tähendas minu jaoks ainukese eestla-sena reisimist tundmatusse kohta, kus mind ootasid võõrad inimesed ja tund-matu keskkond.

Miks on suveülikoolis osalemine tudengile kasulik? Arvan, et iga tudeng peaks käima suve-ülikoolis, et näha milline unistuste ülikool tegelikult välja näeb. Sõna „üli-kool“ tähendab suveülikooli kontekstis kõrgemat matemaatikat, mille käigus arvutatakse, mitme erineva riigi mär-jukest suudab organism taluda ja mitut itaallast tuleb enne musitada, kui saab

Tudeng, Kavanda oMa puhKus nÜÜd Foto: Erakogu (Triinu)

16

suv epl a an i d

eestlase kombel taas nurka isolatsiooni varjuda.

Too välja mõni ere mälestus.Meie rahvusvaheline grupp tiirutas Sardiinias ringi ja liikus ühest siht-kohast teise autode rühmana, kuhu kuulus umbes 15 masinat. Kuna meil olid koos keevalise verega inimesed, siis sõidu ajal toimus igas autos pidu. See tähendas seda, et me tantsisime, laulsime ja tegime autoaknad lahti, et tunda kogu eluvoolu, mis neil hetkedel meist justkui läbi lainetas. Muretu mina, juuksed tuules lehvimas ja itaallaste ning teiste sõpradega päikseloojangu poole sõitmas ongi minu kõige ehedam ja väärtuslikum mäletus.

Triinu – MosaMBiiK, MapuTo

Mis? Programmi Erasmus+ : Euroopa Noored projekt, mis võimaldab teha välisriigis 2–12 kuud vabatahtlikku tööd. Kellele? 17–30 aastastele noortele. Tingimused: Osalemiseks tuleb leida Eestist saatev organisatsioon ja välis-maalt vastuvõttev organisatsioon ning seejärel kirjutada programmi Erasmus+ : Euroopa Noored projektitaotlus. Mida saab teha? Panustada mõnesse kohalikku organisatsiooni või kogukonda.Muu: Järgmine taotlustähtaeg on 30. aprillil. Pikaajalist teenistust (pikem kui kaks kuud) on võimalik läbida vaid ühe korra elus.

Miks otsustasid EVS (European Voluntary Service) projektiga liituda?Euroopa vabatahtliku teenistuse peale olin mõelnud sellest ajast saati, kui või-malusest esimest korda kuulsin. Usun, et mõnes välisriigis kuni aasta jooksul töötamine on hindamatu kogemus, mis avardab maailmapilti ning annab noo-rele hulgaliselt uusi kogemusi. Kuna olen alati armastanud reisimist ning erinevaid kultuure, olin üsna kindel, et soovin ka vabatahtliku teenistuse või-malust kasutada.

Mis olid Sinu peamised ülesanded?Töötasin Mosambiigi kohalikus laste-

aias ning tegelesin 3–5aas-taste äärelinna lastega. Ehkki suu-rimaks väljakut-

seks oli võõrkeeles enda mõtete sel-gitamine ja laste ohjeldamine, sain proovida veel mit-meid asju. Tegime lastega erinevaid

kunstiprojekte ja õppisime mitmeid

toredaid laule nii ing-lise kui portugali keeles.

Samuti üritasin nende üsna

üksluisetesse päevadesse tuua ka rohkem liikumist: tegime hommiku-võimlemist ning tantsisime. Lapsed said isegi Kaera-Jaani selgeks!

Miks on EVS projektides osalemine just tudengile kasulik? Üks suur plusspool on võimalus maa-ilma näha. Palju on rõhutatud, et EVS ei ole tasuta reisimine – usun, et see on veel palju enamat. Turistipildi asemel annab see võimaluse päriselt, koha-like kombel teises kultuurikeskkonnas elada.

Teine asi on töö – EVSiga saab noor inimene end proovile panna täiesti uues ning endale põnevas valdkonnas, olgu selleks siis töö noorte ja lastega, kesk-kond või ürituste korraldamine.

Kas EVS-iga vabatahtlikuks mine-mise protsess oli pigem keeruline või lihtne? Kuna olin üks inimestest, kes projekti valmis kirjutas, oli mul tavapärasest suurem panus. Samas oli mineku-protsess lihtne – mind saatev organi-satsioon Seiklejate Vennaskond aitas palju ning selgitas piisavalt kohustusi ja reegleid.

Millise tarkusetera võtad veedetud ajast kaasa?Oluline, mida õppisin, on kindlasti see, et me ei pea Musta Mandri inimestesse suhtuma kahjutunde või haletsusega

– meie elud on paljuski erinevad, ent tegelikult oleme kõik samasugused ini-mesed. Sain Mosambiigis aru, et mul on neilt väga palju õppida.

Meenuta mõnd eredamat mälestust.On palju mälestusi, mida ma kunagi ei unusta: kuidas saabus talv ning lapsed tulid 18 soojakraadiga karvamütside ja vatijopedega lasteaeda, kuidas kohali-kud astusid tänaval minu juurde ning ütlesid: „Anna mulle ka küpsist“, kuidas kastiautos kolmekümnekesi püsti seis-tes läbi linna sõitsime, kuidas kogukad vanatädid ennastunustavalt tantsivad ja huilgavad. Unustamatu oli ka see, kuidas lasteaialapsed hommikuti mulle vastu jooksid ning kallistustega pea-aegu pikali lükkasid.

Maria – haWaii, oahu saar

Mis? StudentTour, noorteorganisat-sioon, mis vahendab noorte töö- ja rei-siprogramme erinevatesse riikidesse, peamiselt Ameerikasse ja Austraaliasse.Kellele? Noortele vanuses 18–30 eluaastat. Tingimused: Ameerikasse minejad peavad õppima täiskohaga akreditee-ritud õppekavadel. Austraaliasse saavad minna kõik vanuse piiridesse jäävad noored. Ameerika programm toimub vaid suvevaheajal – USAs võib töötada maksimaalselt 15. maist 15. septembrini. Austraaliasse saab minna aasta ringi ja

kuni kaheks aastaks.Mida saab teha? Töötada.

Miks otsustasid StudentTouri projektis kaasa lüüa? Mulle tuli meilile kiri, et ülikoolis tut-vustatakse StudentTouri Work&Travel USA programmi, millega on võimalik minna suveks USAsse töötama ja puh-kama. Läksin programmi tutvustust kuulama ning kui sain teada, et suveks on võimalik minna sellisele paradii-sisaarele nagu Hawaii, hakkasid mu mõtted juba konkreetsemaid ilminguid moodustama.

Miks on Sinu arvates just tudengi-tel kasulik säärastel projektidel kaasa teha?Kui noorena ei reisi, siis millal veel? Soovitan kõikidel tudengitel, kel vähegi võimalik, sellistest projektidest osa võtta, kuna see muudab elu huvitava-maks. Alguses kartsin ma väga, sest ma pole seiklejatüüpi ja julge inimene, kuid astusin oma mugavustsoonist välja ja nii kaugele kui võimalik. Käisin teises maailma otsas ja lähen kindlasti kunagi Oahule tagasi.

Millega välismaal veedetud aja jook-sul tegelesid?Töötasin hom-mikusöögiresto-ranis Cream Pot, kus serveeriti nii tavalisi kui ka sufleepannkooke, vahvleid, omlette jm. Tundsin end seal nagu Alice Imedemaal. Minu ülesanneteks oli tutvustada klientidele menüüd, võtta neilt tellimusi, viia sööke−jooke lauda ja hiljem ka laudu koristada. Kuna restoran oli avatud 6.30–14.30, siis olid õhtud vabad.

Millise tarkusetera võtsid veedetud ajast kaasa?Oma mugavustsoonist tuleb välja astuda, mine tea, mis imelisi asju juh-tuda võib.

Meenuta mõnd eredamat mälestust.Arvan, et eredaimaks mälestuseks võib pidada seda, kui käisin esimest korda koos sõbrannaga surfamas. Eemalt oli tore vaadata, kuidas professionaalsed surfarid lainetel liuglevad, kuid tege-likult ei olnud surfilauale saamine ja seal püsimine üldse lihtne. Paar korda õnnestus isegi püsti saada, aga mitte kauaks. õnneks märkas meid üks kohalik abivalmis noormees, kes jagas natuke õpetussõnu ja ütles, et sellest pole midagi, kui me püsti ei saa, võime olla kõhuli laual ja ta lükkab hoo sisse, kui laine tuleb. Olime nõus ja nii saimegi tunda, mida tähendab lainel liuelda.

17

e t t e vÕt lus

KusT KorJaTa esiMesed KopiKad?

Vega fondi esimese vooru võitjad 2014.

aasta kevadelFoto: Andres Tennus

Alati hti rahapuuduses vaevleva tudengi jaoks on oma äri või projekti alustamise juures kõige põletavam küsimus: „Kust tuleb raha?“ Kui enda taskuraha napib, on investeeringute kogumiseks olemas mitmeid variante.

heili ollin Kaleidoskoop. Tudengite äri- ja projektiideede kon-kurss, kus preemiad on paarisaja euro suurused. Toimub Tartus mais ja detsembris.

Crowdfunding. Hea viis koguda tähelepanu, rahas-tust ja potentsiaalseid kliente. Algkapitaliks vaid idee kirjeldus – inimesed toetavad vastavalt pakutavale hüvele, mida nad pärast toetuse kogumist alustavalt ettevõttelt soovivad.

• Eesti-keskne veebisait Hooandja • Ülemaailmne veebisait Indiegogo

Vega fond. Teadmismahukate ideede konkurss, kus toetatakse tuhandete eurodega prototüüpide ehita-mist ja teenuste arendamist vabalt valitud valdkonnas. Tähtajad märtsis ja oktoobris.

Prototron. Prototüüpimisprojekte toetatakse suure-mate summadega: eelarvepiiranguid ei ole. Fookus roheliste tehnoloogiate, elektroonika, mehhatroonika ja IT valdkondadel.

Vega fond. Idee arendamise all välja toodud konkurss, millega toetatakse ka prototüüpimist.

idee arendaMiseKs

proToTÜÜpiMiseKs

eTTevõTTe aLusTaMiseKs

eTTevõTTe KasvaTaMiseKs

Töötukassa ettevõtluse alustamise toetus. Kuni 4474 euro suurune rahaline abi ettevõtte asutamiseks.

EASi starditoetus. Taotlema on oodatud valmis toote või teenusega alustav ettevõtja. Toetatakse põhivara soeta-mist, turundus- ja arendustegevusi ning tööjõukulusid.

EASi kasvutoetus. Kui idufi rma on end koduturul tões-tanud, siis kasvutoetuse abiga saab asuda eksportima ja laienema.

Tasuta ett evõtlusnõustamist pakuvad Tartu ärinõuandla, Tartu Ülikooli karjääritalitus ja Tartu Ülikooli ideelabor.

18

se lts i d

Mäletatavasti oli OLE ROHKEM detsembrinumb-ris artikkel Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsist kui ühest aktiivselt ühiskonnaelust osa võtvast erialaseltsist. Tähtis on tõdeda, et see ei ole Tartu Ülikooli ainus erialaselts – tudeng, hoia alt – neid on veelgi ja ka Sul on võimalus leida endale sobiv.

Laura Porovart

ASTU samm oma mugavustsoonist eemale ja ole valmis elu põnevaks elama − on aeg

konspektide vahelt välja pugeda ja end mõne seltsiga siduda, sest erialaselts annab Sulle…

... praktikakoha!Sageli on praktikakoha leidmine paras peavalu. Erialaseltsi kaudu on aga oluliselt kergem viia kokku tudeng ning praktikakohta pakkuv insti-tutsioon. Teiseks annab erialaselts tudengile ka turvalise tausta ja kuvandi, tänu millele usaldab praktikakohta pakkuv asutus tudengit parema meelega enda sekka võtma.

… erialaselt motiveeritud seltskonna!Tahaksid kellegagi kirglikult vestelda Lepanto merelahingust ja selle mõjust Euroopale, kuid Su toanaaber ei tea sellest ööd ega mütsi? Erialaseltsis leidub kindlasti keegi, kes oleks valmis Sinuga maha pidama ühe tulise argu-mendimadina. Seega erialaseltsidest leiad eest

tudengid, kes tahavad päriselt ka õppida ja oma erialast võimalikult palju teada saada, mistõttu on nad altid ka erialaste küsimuste üle arutlema ja praktilistes ettevõtmistes kaasa lööma.

… network’i!Tark tudeng mõtleb tulevikule ja loob endale toi-miva erialasisese võrgustiku juba täna. On kasu-lik teada inimesi, kes võivad Su tulevikus enda alluvusse palgata ning samuti on neil kasulik teada Sind. Seega erialaseltsi kaudu võidavad kõik. Kaval lüke on juba õpingute alguses kokku puutuda võimalikult paljude eriala tipptegija-tega ja neilt õppida, sest see võimaldab hiljem olla ise see, kellelt teised õppima hakkavad.

… väljundi!Enda erialaga tegelemiseks ei pea ootama teps mitte õpingute lõpuni, sest teadmisi-oskusi võib ja on väga soovituslik rakendada juba õppimise kõrvalt. Erialaseltsid suuresti sel-lega tegelevadki, et juba kraadi omandamise ajal saaks õppur oma ajuvara rakendada ka praktikas, kuna seeläbi omandatud kogemu-sed on vahel kasulikumadki kui auditooriumis kuuldu. Ent sellega veel ei piirduta – eria-laseltsid annavad võimaluse propageerida eriala ja arendada konkreetsest valdkonnast huvitatud noori, kellest saavad hiljem potent-siaalselt edukad inimesed.

seLTsis segaseM ehK rohKeM TarKasid on

pareM Kui ÜKsEesti Maastiku-arhitektuuri Üliõpilaste Seltsi (EMÜS) tutvumis-õhtu Foto: Erki Rudi

19

2014

Now

2013

2012

2011

OLE ROHKEM1,125,475 likes · 49,254 talking about this · 15,000 were here

Description:

Veebruar 2015 Detsember 2014 November 2014 Oktoober 2014

5

Like

Home Suggested PagesSearch for people, places and things

Create Page

Write something…

Post

Post

Rahvusvaheliste Suhete Ring12 mins ago

Highlights

Facebook on sotsiaalmeedia kanal, mis on 11 aastaga saanud nii populaarseks, et ühendab 1,39 miljardit kasutajat üle kogu maailma ning röövib keskmise Tartu tudengi argipäevast paar kuni mitu tundi, sõltuvalt loengute arvust ning nende köitvusest ja pikkusest. Kukutame müüdi, et Facebook on saatana sigitis, mis röövib Y-generatsioonilt viimsegi ajuraasukese: väljatoodud grupid pakuvad põnevaid diskussioone, uusi vaatenurki ja ideid, millest ei tahaks ilma jääda ka näoraamatusse sissekandmata isikud.

Kadri Org

OLE ROHKEM FACEBOOKIS

Ehk RSR on kommuun, mis ühendab Tartu Ülikooli tudengid, kel huvi rahvusvaheliste suhete vastu. Koht, kust saab teavet, kui mõni poliitik, diplomaat, riigiametnik või teadlane plaanib rahvusvaheliste suhete teemal Tartu piires sõna võtta. Sealt leiab informatsiooni ka igal nädalal toimuvate loengute ja raadiosaadete ning kord semestris korraldatava väljasõidu ja suurema paneeldiskussiooni kohta.

Nostalgiline Tartu 20 mins ago

Imeline grupp eelkõige ajaloost huvituvatele inimeste-le. Kommuunist leiab vanu pilte, videoid, jutte ja muid mälestusi Tartu linnast. Kui kellelgi peaks olema raskusi näiteks raamatus „Nimed marmortahvlil“ kirjeldatud Tartu silme ette manamisega, siis sellest grupist leiab lahenduse.

Kassid ja sõbrad24 mins ago

Siia gruppi võib panna kõik mured ja rõõmud,mis on oma kassiga seotud ja muidugi küsimused.Toredad klipid ja videod kassidest.Uutel liitujatel paluks tutvustada lühidalt oma kassi ja võimalusel lisada ka kassi pilt.

KalambuuR16 mins ago

Kommuun, mis mõeldud keeleväänajatele ja sõnataltsutajatele: teatud eestikeelsed sõnad või laused pannakse uude valgusesse või muudetakse mõne tähe vahetamisega sõna tähendust. Tegemist pole anekdootide ja naljapiltide kommuuniga, vaid meeldiva ajaviitega teisitimõtlevatele ja lingvistilisi vimkasid austavatele inimestele.

Iseõppijad ühinege 14 mins ago

Avalik kommuun autodidaktidele, kes iseõppimise teekonnal üksteisele tuge ja abi pakuvad. Otsitakse huvipakkuv online-kursus, moodustatakse motiveeri-tud iseõppijatest õpigrupp ning arutatakse üheskoos tekkinud küsimuste ja arusaamatuste üle.

Ajakirjandus- ja reklaamipärleid meilt ja mujalt 22 mins ago

Koht, kus saavad kokku tähelepanelikud kodanikud, kes jagavad riigi neljanda võimu ning reklaaminduse „ämbrisse astumisi“. Tagatud on kõhutäis naeru ning ajakirjandus- ja reklaamindusmaailma suhtes kriitilisem meel.

Majandus- ja finantsuudised18 mins ago

Grupp, kus jagatakse majanduslikel ja finantsilistel teemadel uudiseid ja artikleid, mida Postimehest või Äripäevast lugeda ei saa. Kommuun on ideede kasvulavaks, mitte tingimata kohaks, kus tuleb võtta kindel seisukoht. See on grupp, kuhu kuulumine laiendab ka majandusteadusest kaugel oleva inimese silmaringi.

Virginia Woolf sind ei karda!10 mins ago

Grupp, mis on mõeldud kõigile neile, kes huvitatud soolisest võrdõiguslikkusest, LGBT temaatikast ja feminismist. Tegu on vaba platvormiga, kus saab algatada teemasid ja vahetada feministlikest positsioonidest lähtuvaid mõtteid, jagada huvitavaid leide ning edastada olulist infot. Ühineda võivad kõik: mehed, naised, vahepealsed ja väljaspool binaarseid süsteeme asuvad isikud sõltumata usulisest või poliitilisest kuuluvusest.

OLE ROHKEM liikumine lähtub ideest, et tõeline tudeng võtab õpingutest maksimumi ja omandab ülikooliaja jooksul võimalikult palju kogemusi.