OKTOOBER 2015

ET OLLA EDUKAS, PEAB ÜLETAMA HIRMUD, VÄLJUMA MUGAVUSTSOONIST JA TULEB ÕPPIDA PUHKAMA.

IDEELABOR­–­LENNUKAD IDEED REAALSUSEKS 6–7

VÕTA ENDALE TUDENGIVARI 11

RÜÜTLI TÄNAV VS. PASTEEDI TEGEMINE 12–13

MÕTTEID EDUKAKS KARJÄÄRIKS 15

J U H T K I R I

Keeletoimetaja Minna KuslapReporterid Kristel-Maria Kadajane, Merilin Reede, Heili Ollin, Kaisa Laur, Mari -Liis Korkus, Maili Tirel, Armas Riives, Elisabeth KunglaKüljendaja ja fotograaf Argo Ingver

Vastutav väljaandja Laura KabonenTiraaž 1000Trükk Ecoprint ASFacebook www.facebook.com/olerohkemKodulehekülg www.olerohkem.ee

TOIMETUS

Ei, mitte siin hooaja esimese ajakirja veergudel oma mõtteid väljendada. See on tõtt-öelda üsna hirmus, kuna lõpu-kirjandist on möödas juba hulk aastaid ja vahepeal pole pidanud oma mõtteid paberile panema. Aga mulle meeldib siin, Tartus. Olles elanud juba mitu head aastat tudengilinnas, kuid alati pigem pealinna tüüpi neiu olnud ja esimesel võimalusel kodulinna pagenud, tun-nistan seda endale esimest korda ja ütlen selle ka avalikult välja: jah, mulle juba täitsa meeldib Tartus. Lõpuks ma tunnen, et Tartust on saamas tuden-gilinna nime vääriv koht, kus noorus-põlve veeta on ütlemata hea. Mis on siis muutunud?

Tudengid. Tudengid on pead tõstnud ja hakanud ise oma keskkonda kujun-dama. Me ei korralda enam lihtsalt pidusid, üritusi või põnevaid koolitusi. Me ei käi niisama endid õpingute kõr-valt täiendamas eri organisatsioonides, seltsides või mujal. See kõik on väga olu-line, kuid ei loo tervikut, seda õiget üht-sustunnet. Juba vähemalt aasta oleme kõike teinud läbimõeldult, selge siht silme ees ja koos. Koostegemises peitub jõud ja see loob võimaluse saavutada midagi, mida ükski inimene kunagi üksi ära ei teeks. Isegi mitte üks meeskond. Jõudmaks eesmärgini, et Tartust saaks tõeline tudengilinn, noorte enesearengu Silicon Valley, mis on tuntud üle maa-ilma, on meid vaja palju-palju rohkem.

Õnneks on meid juba päris palju. Esimesed suured sammud on tehtud. Organisatsioonid näevad aina rohkem vaeva, et ennast arendada ja et aina rohkem tudengeid nende tegevustest

osa võtaksid. Mõistame, et koostöö-tamine on mõistlik ja kasulik kõigile. Tahaksin siinkohal teha suure pai meie alles kujunevale, kuid siiski juba taju-tavale organisatsioonide võrgustikule, kelleta meid poleks, kelleta meie unistus jääkski unistuseks. Oleme tublid olnud. Tundsin augustikuisel OLE ROHKEM konverentsil esimest korda, et oleme ühes paadis ja sõuame ühes suunas. Eraldi seistes on kõik organisatsioonid endiselt omanäolised, koos aga oleme ühtne suur meeskond. Usun ja loodan, et jõud ei rauge ja kasvame koos edasi ning leiame tuleval aastal rohkem koos-tööpunkte, rohkem võimalusi, et oma eesmärkide saavutamiseks üksteist toetada.

Noored on aru saanud, et ainult aka-deemilisest haridusest enam ei piisa. Vaja on enamat, et tööturul konkurent-sivõimeline olla. Isiklik areng on oluline ja ülikool just parim koht, kus endasse panustada. Tartus õppides on selleks võimalusi rohkem, kui valida jõuab, nt mitukümmend organisatsiooni, korpo-ratsioonid, seltsid, erialased projektid, start-up-programmid, minna vahetus-üliõpilaseks välismaale jms. Iga loen-gusaalist väljaspool toimuv eesmär-gistatud tegevus annab palju praktilisi kogemusi, õpetab ennast tundma ja loob lisaväärtusi.

Järgnevalt puust ja punaseks tehe: kui mina otsutaks keskenduda terve ülikooliaja ainult õpingutele, kuid mu kursusekaaslane osaleks ka mõne organisatsiooni töös, siis lõpetades on ühel meist palju rohkem praktilisi kogemusi, suurem inimestevõrgustik

ja arusaam iseendast, enda nõrkustest ja tugevustest. Jah, selles olukorras poleks kõnealuseks isikuks mina. Olles kursusekaaslastega hiljem konkuren-did tööturul, ei tahaks ma näha juba enne starti nende korralikku edumaad. Seega lähen ja teen ka. Kui rohkem teen, saan ise edumaa. Enesearendamine annab kindlustunde, laseb iseennast paremini mõista ja aitab paika panna tulevikusihti.

Kui nüüd keegi luges ja leidis, et edumaa on päris magus, siis kunagi pole liiga hilja, et ennast käsile võtta. Alusta kohe, leia ajakirjast inspiratsiooni ja otsi endale sobiv koht, kus iseenda väärtust kasvatada. Selleks oleme loonud organi-satsioone koondava andmebaasi, millest otsustamisel kindlasti kasu on. Ootan organisatsioonidesse uusi liikmeid, kes võtavad julguse kokku ja hakkavad varakult enda tuleviku eest vastutama.

Hoiame sihti silme ees ja liigume oma unistustele lähemale. Katsetame ja proovime, otsime uusi lahendusi. Kui peaks “ole rohkem” idee lühidalt kokku võtma, oleks selleks sõnaks “areng”. Et kuhugi jõuda, peab toimuma pidev lii-kumine. Õnneks oleme juba vankri vee-rema lükanud, nüüd on ees põnev ja pikk teekond. Jääb üle vaid loota, et jaguks piisavalt väsimatuid sõitjaid. Noortena meil aga energiat jätkub.

Jah, mulle tõesti meeldib üheskoos kindlate eesmärkide suunas liikuda ja tunda meie koostöötamise jõudu, mis aina kasvab ja hoogu juurde annab.

PS! Võtkem siiski rahulikult. Läbipõlemine pole eesmärk.

Laura Kabonen

MULLE JUBA TÄITSA MEELDIB SIIN

2

TO I M E T US

OLE ROHKEM UUED JA VANAD KALAD

KAISA

ARGO

MARI-LIIS

MINNA

ARMAS

MERILIN

ELISABETH

MAILI

Ajakirja meeskond on suvega kõvasti täienenud. Vanadest kaladest on alles Argo, Maili ja Kristel-Maria. Kuna Kristel on Tartust eemal, siis teda siit lehelt ei leia, ent kui uudishimu ei anna rahu, tuleb neiu ise üles otsida. Lisaks on meil mitmed uued entusiastlikud toimetajad: Armas, Mari-Liis, Elisabeth, Minna, Kaisa ja Merilin.

Aeg-ajalt võtavad kaante vahel sõna ka teised OLE ROHKEM kogukonna liik-med. Külaliste lood rikastavad ajakirja ja annavad mitmekülgsema ülevaate OLE ROHKEM liikumisest.

Aga kus on peatoimetaja? Ta on meil täitsa olemas, kuid tema ameti sse astu-mise ajal on see number juba trükis. Lubame, et novembris saab see saladu-seloor langetatud.

Neiu, kes juba noorelt teab, et oma kiiksude üle tuleb uhkust tunda Ta ei häbene klot-sidega mängimist ega mangade lugemist. Päris ti ibadest küll ainult unistades lendas Mari-Liis meie uksest sisse ja leidis end kohe üsna kodusest keskkonnast.

Armas armastab tegeleda lennukate idee-dega, et nende abil maailma parandada. Juba väiksest peale on noormees tahtnud luua midagi unustamatut, olgu selleks siis suurepärane sümfoonia, ajalukku minev arhitektuurisaavutus või midagi hoopis muud. PS! Nimi ei peta, armsad kutsusilmad on noormehe salarelv

Kergelt pea pilvedes käies naudib Elisabeth sügisesest looduse unnevajumist. Selle natuke melanhoolse pilgu taga on aga sõbralik neiu, kes teab head nippi rohkem olemiseks: leia seltskonnast inimene, kes ei ole pealtnäha kõige jutukam, ja mine uuri, kuidas tal läheb ja mis tema asjadest arvab.

Jutuka ja särtsaka Kaisa tunneb teiste seast ära kübara järgi. Värvikas isik vajab palju hobisid: Kaisa pildis-tab, loeb, kirjutab ja musitseerib. Kui neiul oleks supervõime, siis tekitaks ta hea meelega ööpäeva tunde juurde. Tõenäoliselt selleks, et jõuaks oma hobide nimekirja veel midagi lisada.

Merilin on mitt eametlik superstaar. Vajaduse korral tantsib, räpib või teeskleb, et oskab laulda. Krutskeid täis neiu tuli ajakirja, et proovida uusi põnevaid asju. Ka teistele soovitab ta rohkem asju teha, jätt es täpsu-tamata, mis asjad on asjad. Koo sokid, kirjuta raamat või ehita riiul ja oledki rohkem!

Maili õpib psühholoogiat ja unistab seetõtt u ka telepaati avõimest. Ta soovitab rohkem olemiseks teha teoks mõni plaan, mis on pikemat aega mõtt es mõlkunud. Kui sul on noore psühholoogi nõu vaja, siis tasub (aja-kirjas just Maili lugusid lugeda, või hoopis) neiu kohvile kutsuda. Kohvist ta juba ei keeldu.

Argo on talent, kelleta ajakiri lihtsalt ei saa. Praegu teenib ta leiba vabakutselise foto-graafi -küljendajana, kuid väiksena unistas hoopis pagari ameti st. Nüüd Argo enam saiast ei hooli ja saia me siin ka ei küpseta, kuid kutsuvaid ajakirju on ta juba kokku pannud aasta jagu. Argo ongi pagar, ajakirja pagar.

Minna on maksimalist. Enesele järeleand-mist ei tee õpingutes, spordis ega ka meie ajakirjanike keelekasutuses. Kõik arti klid käivad tema terase silma alt läbi. Samas on neiul alati sära silmis ja kui keegi tahab spor-dirajal mõõtu võtt a, siis hoidku alt, Minna pole lihtsalt tervisesportlane.

3

Kuigi linna peal levivad jutud, et filosoofiateadus-konnas semiootikat õppivatel tudengitel võib ühel hetkel eksistentsiaalne kriis ootamatult hinge ronida, siis samas teaduskonnas õppiv Triin Kand seda tund-nud ei ole. Tartu pakub eri organisatsioonide näol igale tudengile võimalust eneseteostuseks ja kõige olulisem on tegutseda käsikäes missioonitundega.

ELISABETH KUNGLA

K URESSAAREST pärit Triinul oli juba kaheksanda klassi õpilasena valik kas teha malevatööd või proovida kätt hoopis kohaliku ajalehe toimetuses. Otsus sai

langetatud viimase kasuks. Ülikooli tulles seisis ees dilemma, kas minna õppima sotsiaal- või filosoofiateaduskonda. Semiootikaga tutvus ta esimest korda alles ülikoolis, aga vähemasti oli otsus õige. „Tunnen, et olen filosoofiateaduskon-nast saanud sellise sügavama ja mõtestatuma suhtumise ja see on ka põhjus, miks ma seal olen.“

ARGUS JA MUGAVUSTSOON TULEB SEL-JATAHA JÄTTAGümnaasiumiajal oli Triin enda sõnul kõikjal

mujal kui tunnis. Ta käis näiteringis, laulis kooris ja tegutses koolilehes, seega esimene ülikooliaasta Tartus tekitas tunde, et peab jälle kõike otsast alustama. „Mõtlesin, et ei oska siin Tartus kuskile minna, sest tegelikult olen üsna arg inimene,“ tõdes Triin, rääkides, et esimene aasta möödus pigem sisseelades. Argust trotsides aga astus neiu järgmisel aastal Ülikooli Kultuuriklubisse. „Ma ei tea isegi, kuidas julgesin, sest vahel on siiani hirm uute kohtade ees, aga hirmudele tuleb vastu astuda ja kuskilt peab ju alustama.“ Kultuuriklubi tutvumisõhtul tundis Triin, kuidas aeg lihtsalt lendas ja õhtu lõppedes oli kell küll palju, aga seltskond lihtsalt nii tore. „See oli hoopis teine tasand kui gümnaasiumis. Inimesed olid moti-veeritud ja asjad said kuidagi iseenesest tehtud.“

Aasta pärast Kultuuriklubisse astumist asus Triin tööle Tartu Tudengipäevade meediajuhina, kus harjumuspärased rollid justkui vahetusid. Esimest korda raadiointervjuud andes oli küll hirm naha vahel, seda enam, et Triin oli har-junud ise olema intervjueerija rollis. „Aga teed ühe korra ära ja siis tuleb ka teine kord.“ Muud taktikat ei ole neiul kunagi olnud, tuleb lihtsalt mugavustsoon hüljata ja kõik.

TRIIN KAND:HIRMUDE JA ARGUSE

ÜLETAMISEGA SUURTE TEGUDENI

4

P E R S O O N

SOOVIST ENDA ASJA TEHA SÜNDIS SEMIOONMissioonitundest ajendatuna tundis neiu ühel hetkel, et võiks ju isegi olla osa millegi loomisest. „Kui ma lõpetasin oma tegevuse Tartu Tudengipäevade meediajuhina, siis tekkis mul tunne, et tahaks ise mingit päris oma asja teha,“ rääkis Triin, selgitades, et mitte juhtimise võim ei ole see, mis talle meeldib, vaid protsesside juhtimine neid suu-nates ja luues. Kaastudengiga asutati semioo-tikaüliõpilaste liit Semioon. „See tekkis hästi loomulikult, mitte vajadusest luua organi-satsioon, vaid tundest, et ka meie tuden-gitel võiks olla mingi ühine osa.“ Semiooni esimene aasta oli igati produktiivne. Loodi üritustesari „Õppejõuga...“, kus käidi mõne õppejõuga kas kinos või analüüsiti poliit-maastiku valimisreklaame. Üheks lahedai-maks projektiks peab Triin loomaaiaskäiku koos Aleksei Turovskiga ja ühtlasi on tal hea meel tõdeda, et Semioon on organisatsioo-nide ringkonnas kanda kinnitanud.

Filosoofiateaduskonna üliõpilaskokku (FTÜK) astumise otsus sai inspiratsiooni sotsiaalteaduskonna tudengite korraldatud üritustest ja soovist, et ka enda teaduskonnas oleks aktiivseid tudengeid. FTÜKi eestve-damisel ja koostöös filosoofiateaduskonna dekanaadiga avati Lossi 3 hoones tudengite puhkeruum, kus ka pakase talveilmaga saab kohvi juua ja salatit süüa. Seesuguste ideede teokssaamine eeldab heakskiitu ka kogu tea-duskonnas. „Meid võetakse võrdsete part-neritena ja meie sõnaga arvestatakse,“ ütles Triin rahulolevalt ning mainis, et just FTÜK pidavat üks aktiivseim üliõpilaskogu olema.

„Tudengiesindaja peab mõistma, et see ei ole ainult miski, mida tehakse iseenda jaoks,“ leidis Triin. Kandideerimise ajend võib olla küll mõjutatud mõnest enda kogemusest, kuid tegelikult käib kogu töö tulevaste tuden-gite nimel. „See nõuab tugevat missioonitun-net. TÜÜSA arenguprogrammi tiimi koolita-jaks sattus Triin enda sõnul samuti soovist minna ja aidata kaasa muutustele. „Kui näen kuskil midagi laita, siis tahan aidata,“ ütles neiu. Ühtlasi on tegu veidi ka õpetajatööga, eriti koolituste läbiviimisel.

MITMEL RINDEL RABELEMINE NÕUAB PRIORITEETIDE PAIKASEADMISTAeg, mis kulub mitmel rindel tegutsemiseks, võib vahel muidugi otsa saada, aga õigete asjade jaoks saab alati selle aja tekitada. „Minu

üks sõbranna ütles kunagi, et tema kustutas oma sõnavarast seesuguse väljendi nagu „mul ei ole aega”,“ rääkis Triin. Ja seetõttu on ka Triin saanud osa niivõrd erinevatest prot-sessidest. Muidugi tekib omakorda raskusi, sest mitmes organisatsioonis tegutsedes tekib prioriteetide paikapanemise probleem. „Seal, kus parasjagu tegutsed, eeldatakse, et just nimelt see koht on number üks,“ nentis Triin. Sinna kõige vahele eksib ka eraelu ja teine-kord õhtuti väljaminnes võib ikka sõprade suust kuulda rõõmuhõiskeid stiilis „sind ei ole nii ammu näinud“. Seetõttu on neiul viimasel ajal tekkinud mõistmine, kuivõrd oluline on eraelu. „Üks sõber TÜst ütles, et sõbraga kinno-minek on sama oluline kui mõni koosolek,“ tõi Triin näite ja lisas, et sõna „kohustus” ei peaks siinkohal sugugi negatiivse varjundiga olema.

PEA VAJAB PUHKUST JA SEE EI OLE HÄBIASIKuigi Triin on enda sõnul küll valmis tegema väga palju tööd, tõdes neiu, et tasakaalu mõttes peaks muidugi mõnele asjale oskama ka ei öelda ja noortele tahaks ta kindlasti edastada sõnumi sellest, kui tähtis on oskus aeg maha võtta, sest puhkus ei ole häbiasi. „Natuke olen tajunud noorte tegusate inimeste hulgas seda, et töö on lahe ja puhkus on nõrkadele,“ tõdes Triin, kes eelmisel sügisel koges „miniläbipõlemist“. Ta käis koolis, oli äsja asutanud Semiooni ning käis tööl ühes rahvusvahelises üritus- ja reklaa-miagentuuris. Tema ülesandeks oli turundada välisartistide Eesti kontserte, mille käigus sai ta oma esimese suurema meediatöökogemuse ja tunde, et teeb unistuste tööd. „Ma olen väga suur unistaja, aga nii suurelt ei julgenud ma kunagi seda teha,“ rääkis neiu, kuigi ühel hetkel ikkagi jäi kipitama tunne, et kohustusi sai kor-raga liiga palju. „Tegin palju tööd ja puhkasin vähe,“ ütles ta.

Aktiivset elu elades tuleb leida tasakaal. Ärakäimine rutiinsest keskkonnast on samuti hea ja Triin ise on juba pea kaks kuud käinud disc golf ’i mängimas, sest vahel tuleb pea mõte-test tühjaks saada. „Disc golf on seetõttu hea ajaviide, et kui ma mängin, siis ma ei mõtle millelegi muule ja palju annab juurde ka loo-duskaunis paik,“ rääkis neiu, kellel on plaan üle vaadata ka Alatskivi disc golf ’i rada. Küsimuse peale, kas valida pigem Arvo Pärdi tundekül-lased hõljumised või Beethoveni karjuv emot-sioon, viitas Triin enesekindlalt Pärdile. Ent õhtu lõpuks on kõige parem siiski koju minna ja end diivanil kerra tõmmata.

5

LENNUKAD IDEED REAALSUSEKS

O R G A N I S AT S I O O N

Tahad ettevõtet teha, aga ei oska kusagilt alus-tada? Pole piisavalt ressursse? Ei tunne õigeid inimesi? Sellisel juhul tõttab appi Ideelabor.

KAISA LAUR

6

O R G A N I S AT S I O O N

I DEELABOR aitab alustaval mees-konnal mentorite ja praktikute abiga läbi teha esimesed sammud oma ettevõtte loomisel, kus ideest

või selle algest vormitakse potent-siaalne töötav ärimudel. Osaleda võivad mitte ainult Tartu Ülikooli, vaid kõikide ümberkaudsete kõrgkoo-lide ja kutseõppeasutuste tudengid, kellest moodustatud valdkonnaüles-test meeskondadest sünnivad ülla-tuslikud ideed ja lahendused.

Ideelabori juhi Maret Ahoneni sõnul on Ideelabor tudengile esmase õppi-mise koht, kus on turvaline ettevõt-lusega alustada: “Me pakume tasuta mentorlust ja õpet, mis on kasulik ja enesearengu mõttes väga hea võima-lus. Peale ülikooli lõppu tuleb selliste teenuste eest juba tasuma hakata.” Samuti annab programm juurde enesekindlust, kogemust ja oskusi. Ideelaborisse tulijal ei pea olema valmis visioon, piisab vaid ideest või selle algest. “Siin me aitamegi koostöös juhendajate ja praktikutega ideealge läbi analüüsida, et hinnata selle potentsiaali ja töötada välja tegevuskava jätkusuutliku ettevõtte loomiseks.” Ideelaborisse oodatakse inimest, kes on valmis pühendama oma aega, et avastada endas ettevõtja geen, vahet pole, kas tegu on bakatu-dengi, magistrandi või doktorandiga. Samuti võib meeskonda kuuluda ini-mene väljastpoolt ülikooli.

TÜ Ideelabor keskendub kolmele tegevusvaldkonnale: eelinkubat-siooni programmile, Vega fondile ja rahvusvahelisele projektile Network Globally – Act Locally (NGAL). Eelinkubatsiooni programm on nõudlik, kuid tudengisõbralik, võt-mata liialt aega teistelt tähtsatelt

tegevustelt. Programmi kestus on 6–8 kuud ja selle käigus aidatakse mees-kondadel arendada põnevaid ideid reaalseteks lahendusteks. Kaasatud on tudengid kõikidest lähedal asu-vatest kõrgkoolidest, kutseharidus-süsteemi esindajad, erinevad spet-sialistid ja mentorid. Tegemist on praktiliste, hands-on workshop ’idega Oeconomicumis Ideelabori ruumi-des, mille tulemusel sünnib reaalne teenus, toode, tarkvara, ärimudel või teadussaavutus. Õppetöö toimub inglise keeles, mistõttu on prog-ramm atraktiivne ka välistudengite seas, suurendades veelgi interdist-siplinaarsust. Kokku saadakse kaks korda kuus neljatunnises intensiivses workshop ’is. Vahepealne aeg kulub mentorlusele, mille tarbeks otsitakse igale tiimile sobilikud valdkonnapõ-hised juhendajad. Programmi läbinud osalevad Kaleidoskoobil ehk noorte äri- ja projektiideede võistlusel, mis toimub kaks korda aastas.

Network Globally – Act Locally (NGAL) on Tartu Ülikooli, College of Charlestoni ja Nebraska Wesleyan University ühine projekt, mis käivi-tus 2015. aasta kevadel. Selle käigus töötasid eri erialade tudengid välja tehnilisi lahendusi sotsiaalsetele probleemidele. Programmis osalejad said kokku märtsi alguses Tartus, kus moodustati tiimid ja selgitati välja lahendamist vajav probleem. Juunikuus saadi taaskord kokku USAs College of Charlestonis, kus esitleti oma ärimudelit kohalikest ettevõtjatest koosnevale žüriile. Programmi rahastas Harry&Reba Huge Foundation. Hetkel on etteval-mistamisel NGAL 2, mis tõenäoliselt toimub 2016. aasta juunis.

Kolmas tegevussuund on SEB ja Tartu Ülikooli loodud Vega fond, mis on Eesti ainus teaduspõhistele äriideedele suunatud fond, toetades tudengeid ja teadlasi kõikidest vald-kondadest, laiahaardelisi äripotent-siaaliga projekte, teadmismahukate teenuste arendust ja prototüüpide ehitamist. Ahoneni sõnul plaanitakse fondi laiendamist, et kaasata sinna veelgi rohkem ettevõtjaid, kes tulek-sid välja oma probleemidega, millele nutikad teadlased saaksid lahendusi leida. Samuti pürgitakse nähtavuse suunas, et Ideelaborist saaks eelin-kubatsiooni keskus Lõuna-Eesti regioonis, pakkudes õppekavavälist ettevõtlusõpet ja mentorlust, kaa-sates ümberkaudsete kõrgkoolide ja kutseharidussüsteemi tudengeid eesmärgiga suurendada veelgi mit-mekesisust. “Usume, et valdkonna-ülesus toob rohkem loovust ja ideid olemasolevatele probleemidele,” leiab Ahonen.

Seega tasub end igal juhul proo-vile panna ja katsetada midagi uut. Isegi kui kardad läbi kukkuda. Maret Ahoneni arvamus on kindel: “Vähemalt saad hea kogemuse, kuidas mitte luua ettevõtet. Olen siin näinud maskoti moodi tudengeid, kes käivad mitu hooaega järjest, kes on loonud mitu erinevat ettevõtet ehk oma idee ärimudelisse pannud ja katsetanud. Eks see ongi õppimine tegevuse kaudu. Ka läbikukkumine on ju õppi-mise koht. Seda saab siin teha.”

Seminari kava ja esinejatega saab tutvuda TÜ Ideelabori kodulehel idee-labor.ut.ee. Lisaks ilmub ka uudiskiri, kus kajastatakse tähtsamaid sünd-musi, mis on kasulikud algajale ette-võtjale ja visionäärile.

7

LO E N G US

„Tänases loengus räägin...” on meile kõi-gile teada-tuntud loengu algussõnad, kuid mõnel juhul võivad need olla ka

„unejutu“ esimeseks lauseks.

ARMAS RIIVES

Ü HEL või teisel viisil oleme kindlasti kõik avastanud ennast loengu ajal täiesti muust reaalsusest. Lektori

jutt – olgu see kui tahes põnev või hoopis lausigav – silmad vajuvad kinni või ei suuda keskenduda. Sellisel juhul pole loengu möödudes suurt vahet, kas olid seal või mitte. Loomulikult ei tasu siis muretseda, sest mõnikord võib seda juhtuda kõigiga.

KUI OLED JUBA TULNUD, MIKS MITTE VÕTTA VIIMAST

Loengud on reeglina pikad ning võivad üsna passiivsed ja väsitavad olla. Isegi tass kohvi või mõni muu jook ei pruugi aidata mõttega kaasas olla. Seda enam, kui eelmine õhtu on läinud pikale. Ent kui oled juba tulnud, siis miks mitte võtta viimast?

NÄPUNÄITEID, KUIDAS VÕTTA LOENGUST MAKSIMUM

Häälesta ennast loenguks positiiv-selt ja istu kohta, kust näed toimu-vat. Püüa keskenduda õppejõu jutule. Paljud õppejõud tutvustavad teemat loengu alguses, seega ei tasuks hili-neda, sest nii ei pruugi sisust aru saada.

Õppimise produktiivsuse tõstmi-seks on kasulik enne loengut välja uurida räägitav teema ja selle kohta sissejuhatuseks natuke lugeda. Enne

loengut teemaga juba natuke kursis olles on ka lihtsam luua seoseid varasemate teadmistega ja õppimine on palju lihtsam. Näiteks pannakse enne loengut osa materjali õppein-fosüsteemi üles, millest tähtsamat ja keerukamat võiks välja printida. Nii saab olemasolevatele märkmetele veel õppejõu jutu põhjal täiendusi lisada või olulisem info ära markeerida. Hea on panna ka kalendrisse kirja aine õpieesmärgid ja kuupäevad, et pare-mini aega planeerida.

Kindlasti ei tasuks unustada, et loengud ei anna õppeainest tervik-likku ülevaadet. Need vaid suunavad teema juurde. Loengut pidav õppejõud on tavaliselt valdkonna spetsialist, seega on hea võimalus tekkinud küsi-mused üles märkida ja saada vastused loengu ajal või siis pärastpoole. See näitab ka õppejõule, et tema aine vastu tuntakse huvi.

Häid näpunäiteid, kuidas loengust maksimumi saada, demonstreerib ka raamatukogudes kättesaadav K. McMillani ja J. Weyersi raamat

„Õppimine kõrgkoolis. Tudengi käsiraamat”.

NÄHTUD­–­KUULDUD­–­TEHTUDVõime leida loengus ennast olukor-

ras, kus õppejõu jutt on juba tuttav. See on läbi võetud teistes ainetes või juba gümnaasiumis. Siis ei tasu ennast aga

„välja lülitada“, sest õppejõud käsitle-vad teemasid erinevalt ja just seekord võidakse sama teemat arutada põhja-likumalt ning välja tuua hoopis erine-vaid aspekte, mis annavad asjale uue valguse. Jää mõttega loengusse, vaata teemat teisest vaatenurgast ja loo eri

seoseid varem õpituga. Boonusena jääb sedasi ka käsitletud teema pare-mini meelde.

FOMO­–­FEAR­OF­MISSING­OUTTartu Ülikooli teadusuuringute

portaal Novaator kirjutab, et kõige moodsamat haigust tänapäeva sot-siaalvõrgustiku põlvkonnas tähista-takse ingliskeelse lühendiga FoMo (fear of missing out) ehk hirm mil-lestki ilma jääda. FoMo-häire on meid kõiki kord loengus tabanud ja tagajär-jed pole kiita. Tänapäeval kiidetakse küll, et oleme tublid multitasker ’id ehk mitme asjaga korraga tegelejad, kuid uuringud näitavad siiski, et sel-line teguviis vähendab produktiivsust. Loengus Facebookis jutustada, meile vaadata ja veel püüda kuulata sunnib aju ümberlülituma. Tegevus toimub aga nii kiiresti, et jääb justkui mulje samaaegsusest, kuid tegelikult on need üksteisele järgnevad lühitege-vused, mis vähendavad produktiiv-sust. Loengus mitte muude asjadega tegelemine on ka kõige sõbralikum lugupidamine õppejõu suhtes.

KOHUSTUSLIK­–­SOOVITUSLIKMõned loengud pole kohustuslikud

ja kohalolekut ei kontrollita. Ja mis veelgi parem, slaidid või konspektid on õppeinfosüsteemis üleval. Siiski võime avastada enne eksameid, et need materjalid pole kõige õpisõbralikumad. Kohapeal räägitu on palju põhjalikum ja slaidid ei hõlma kindlasti kogu teavet. Loengus mõttega kohal olla ja õppejõu juttu kuulata aitab teemast paremini aru saada ning seda meelde jätta. Seega, ole kohal, igas mõttes!

„TÄNASES LOENGUS RÄÄGIN...”­–­KAS UNEJUTT VÕI KESKENDUMIS-ÜLESANNE?

8

TUDENG,OLE ROHKEM

O R G A N I S AT S I O O N

Üliõpilaskonna sihtasutuses (edaspidi TÜÜSA) usume, et tudengid vajavad lisaks erialastele teadmistele ka praktilisi oskusi ja kogemusi sellisest meeskonnatööst, mis ka päriselt üksi töötamisega võrreldes lisaväärtust annab. Usume ka organisat-sioonidesse, mis suudavad inspireerida ja süsteemselt toimida, ning reaalselt oma kätega asjade ärategemisse.

MARTIN NOORKÕIV

SEDA ei vaja mitte ainult tule-vased tööandjad, vaid kogu ühiskond – erialane spetsiali-seerumine on vajalik teadmis-

tepõhise ühiskonna toimimiseks, kuid lõpuks saavad tänastest tudengitest ka homse Eesti ettevõtjad, poliitikud, arstid ja haiglajuhid, teadlased, profes-sorid ja rektorid. Kõigi nende inimeste oskustest suhelda, meeskonda luua, organisatsioone juhtida ja päriselt asju ära teha sõltub kogu meie ühiskonna käekäik. Sellepärast TÜÜSA tegutsebki ning just sellepärast nägime sel sügi-sel eriliselt vaeva, et tudengid leiak-sid olerohkem.ee veebilehe ja sealt omakorda tudengiorganisatsioonide andmebaasi.

ANDMEBAASViimased kolm aastat oleme teinud Tartus ühisvärbamist. See on kampaa-nia, mille käigus mitu tudengiorganisat-siooni teevad koostööd selle nimel, et rohkem tudengeid organisatsioonidega liituma kutsuda.

Loogika on lihtne – mitte ükski

organisatsioon ei suuda üksi kõigi tudengiteni jõuda, ent koos aga küll. Võti on selles, et kui huvitunud tudeng jõuab ühe organisatsioonini ja talle see konk-reetne organisatsioon näiteks huvi ei paku, siis ta jõuaks sealt edasi teisteni.

Eelmisel aastal osales kampaanias alla 10 organisatsiooni, sel aastal pea 50! See tähendab, et Tartu linnas oli sel sügisel poolsada tudengiorganisat-siooni, mis otsisid endaga liituma uusi huvilisi, ja olid valmis panema seljad kokku, et rohkemate tudengiteni koos jõuda. See on meie tagasihoidlikul hin-nangul uskumatult lahe!

KUIDAS LÄKS?Veel ei ole teada kampaanias osalenud organisatsioonide uute liikmete arvu (saame statistika oktoobris). Küll aga on praeguseks teada, et andmebaasi jõudis kolme esimese septembrinädalaga pea 6000 inimest (s.t unikaalset külastajat).

Keskmiselt külastati ühe organi-satsiooni lehte umbes 100–200 korda. Kõige populaarsemaid isegi kuni 600 korda. Oli ka neid, kelle vastu huvi väga üles ei näidatud. Andmebaas üksi ilm-selgelt võlutrikke ei tee.

MIS TÖÖTAS?Vahetult enne uue kooliaasta algust sai selgeks, et oleks ikkagi mõistlik varem eksisteerinud rebasekotid tagasi tuua. Seda aga uuel kujul – kordades vähem kommertspakkumisi ning andmebaasi reklaamiks OLE ROHKEM visuaal ja ühise värbamise infovoldik. Kotid jõud-sid pea kõigi TÜ rebasteni.

Lisaks katsime sel korral Tartu ka OLE ROHKEM kampaaniaga. Rüütli tänaval oli näiteks suur bänner, Lossi mäest üles minnes vaatas vastu meie seni suurim reklaam ja katsime postri-tega kogu linna strateegilised asukohad.

Eelneva kahe tegevuse mõju on kee-ruline tegelikult täpselt hinnata. Täpselt saab aga näha seda, kui hästi töötas see, kui palju kampaanias osalevad organisatsioonid ise oma andmebaasi sotsiaalmeedias levitasid. See töötas erakordselt hästi, tuues kokkuvõttes pea 50% kõigist külastustest.

Siit aga tulebki kõige olulisem järel-dus kampaaniast – kui iga organisat-sioon näeb veidi vaeva, et huvilised leiaksid nende kaudu ka teisi organisat-sioone, siis võidavad sellest lõpuks kõik. Koostöö on kokkuvõttes kasulikum. Kui korrata end varasemast, siis üksi ei jõua keegi kõigini, koos aga küll.

AINULT ALGUSKuigi taoline kampaania toimus tõesti juba kolmandat korda, siis mingis mõttes oli selleaastane versioon ikkagi esmakordne. Seekord oli kampaanias osalemine täiesti vaba, kõik õigeks ajaks üleskutsele vastanud organisatsioonid (v.a usulised ja poliitilised organisat-sioonid) andmebaasi ka üles said.

Selliseks avatud platvormiks soo-vimegi TÜÜSAga olla ja seda mitte ainult värbamisega seoses, vaid ka OLE ROHKEM konverentside, ajakirja, arenguprogrammi ja kõigi teiste tege-vustega. Huvitatud organisatsioonidele ütleme vaid üht – tere tulemast!

9

J U H T I M I N E

*Siinkohal ei käsitleta juhti mise all üksnes formaalset juhti mist, vaid ka kõiki neid kada-lippe, mida noor tudeng peab läbima enne, kui tahab edukalt ennast ja teisi juhti da. Miks on üldse oluline õppida juhti ma, isegi kui puudub reaalselt soov ja ambitsioon olla juht? Vastus on imelihtne – juhti mine ei ole üksnes sujuv käskude delegeerimine kõrge seljatoega toolist ja CEO kirje kabineti uksel, vaid oskus juhti da eeskätt ennast teadlikult väljaselgitatud arenguvajaduse kohaselt. Ja enesejuhti misoskus ei jookse mööda külge alla ei isiklikus elus ega ka karjääri tehes. Mida varem noor seda endale teadvustab, seda kiiremini saab ta teadlikuks enese võime-kusest ja seda paremini suudab ta tööturul hakkama saada.

KRISTEL-MARIA­KADAJANE

EHKKI sageli idealiseeritakse juhipositsiooni töökohana, mis seostub valdavalt märksõ-nadega prestiiž, teiste käsuta-

mine ja parema õnne kõrval väike isiklik saareke Richard Bransoni oma kõrval, tähendab see reaalses elus palju argise-maid märksõnu, nagu hea kuulamis- ja planeerimisoskus, teadlik enesevalitse-mine, oskus näha asju mitmest küljest ning julgus vastutada. Loetelu saaks jät-kata muidugi mitme lehekülje jagu, kuid see siin ei ole juhtimiskursus edasijõud-nutele, vaid võimalus leida uus pers-pektiiv oma igapäevastele toimingutele, mis võimaldaksid kohe ja praegu õppida olla hea juht. Puutume ju juhtimisega iga päev kokku nii tööl, kodus kui ka puhkehetkel. Ometi jätame kasuta-mata suure osa võimalustest arendada teadlikult juhtimisega seotud oskuseid, mis on ülekantavad tegelikult ükskõik missuguse karjäärivaliku puhul. Mõte on selles, et tegelikult saame iga päev kasutada erinevaid võimalusi, kuidas hakata kohe ja praegu harjutama end paremaks inimeseks, töötajaks või juhiks, tehes sealjuures tegevusi, mida me nagunii peaksime tegema. Näiteks koolis on võimalusi hulgim – grupitööd,

vestlusringid ja iseseisvad tööd on või-malused panna end juhina proovile. Kuidas? Ehk on tuttav olukord, kus õppejõud jagab tudengid gruppidesse ja annab ülesandeks oma rühmaga mõne teema üle arutleda. Sellisel juhul ilmnevad kaks kõige tüüpilisemat stse-naariumit – kas vestlusringis ilmneb kaos ja räägitakse läbisegi, üksteist kuulamata ning tegelikult reaalset kasu saavutamata, või vastupidi, vestlusring hääbub vaikusesurma, sest keegi ei taha võtta initsiatiivi selle eestvedamisel. On muidugi ka kuldseid keskteid, kuid mõtte illustreerimiseks püsime nende kahe äärmuse juures. Mõlemal juhul on puudu vestlusringi juht ehk moderaator. Siin ongi üks võimalus haarata ohjad ja olla juhipositsioonil, ilma et keegi nõuaks muljetavaldavat resümeed või viieaastast juhtimiskogemust. Muidugi ei tähenda see juhtimist kõige klassi-kalisemas tähenduses, sest puudub hiearhiline käsuliin ja formaalne õigus kellelegi korraldusi jagada, kuid siiski on ka selliste grupiarutelude korral võimalus arendada meeskonnatöö kor-raldusoskust, mis kuulub eduka juhti-mise baasoskuste hulka. Hea juht laseb kõigil rääkida, julgustab aremaid ning refl ekteerib jooksvalt arutelu üle, et viia seda edasi ja jõuda lõpuks järelduseni. Refl ekteerimine on muidugi oluline oskus ka iseseisva töö puhul, kus saa-vutuse tulemus sõltub üksnes iseendast. See võib aga osutuda kõige raskemaks, sest vahel on iseenda silmis pinnu nägemiseks lausa NASA-väärilist luupi tarvis. Enese üle refl ekteerimisest aga juhtimisoskuste arendamisel ei pääse, sest edukas juht ei otsi viga esmalt teis-test, vaid iseendast. Tuleb küsida ja enda jaoks selgeks mõelda oma tugevused ja nõrkused ning nende põhjal teha teadlikke otsuseid, mis viiksid isikliku arenguni. Kui on näiteks probleem suht-lemisoskuse või enda seisukohtade väl-jendamisega, tajuvad seda tõenäoliselt ka teised. Juhtimisoskuse omandamist raskendavad aga mõlemad.

Selleks, et endaga teadlikult tööd teha saaks, on tarvis plaani. See ei pea tingi-mata olema välja kirjutatud ja seinale kleebitud, vaid piisab ka sellest, kui liht-salt kriitiliselt järele mõelda, missuguseid oskuseid peaks arendama ja millele tähe-lepanu pöörama. Pea meeles, et juhtimine ei tähenda üksnes formaalselt fi kseeritud õigust jagada korraldusi, vaid juhid saavad olla kõik, olenemata nende positsioonist või elukorraldusest. Juhtimine sisaldab endas ka ajaplaneerimist, tööprotsessi ja tehtava kvaliteedi juhtimist ning vas-tutuse võtmist iseenda ja teiste eest. Juhtimisoskuse arendamine on vajalik seega siis, kui soovitakse reaalselt mõnda organisatsiooni juhtida, kui ka siis, kui sellised ambitsioonid puuduvad, kuid on olemas soov olla rohkem kui lihtsalt kulgu-rina elust läbiliuglev inimene. Järgnevalt tulevad mõned punktid, millest võiks läh-tuda oma juhtimisoskuse arendamisel:

Edukas juht oskab enne teiste juhti-maasumist juhtida eelkõige iseennast ehk valitseb enda aega, olekut ning teab oma nõrkusi ja tugevusi.

Vastutustunne on märksõna, mille peab pigem varem kui hiljem endale metata-sandil selgeks tegema. Oskus vastutada ja oma tegemistest aru anda on midagi, millest hea juhtimise korral ei pääse. Siinkohal ei pea ma vastutuse all silmas mitte seda, et ausalt ja selg sirgu tunnista-takse, et kodutöö jäi tegemata hilisõhtuse Rüütli tänava ringi tõttu, vaid saadakse aru oma töö tähtsusest ja selle osakaalust terviku loomisel.

Noorena tehakse sageli see viga, et juhi-positsiooni saamisel üritatakse kontrollida kõike ja kõiki. See on asjatu ning röövib aega ja energiat. Selle asemel peaks panus-tama meeskonnaliikmetesse ja sellesse, et kõik teavad, mis nad tegema peavad ja mõistavad, miks asja tehakse. See on aga grupi juhi (või näiteks rühmaarutelu puhul moderaatori) ülesanne mõelda välja, kuidas tööprotsessi alguses leppida kokku eesmärk ja selleni jõudmise viis ning vaja-dusel seda korrata, kuni kõik aru saavad.

Nõu ja abikäe küsimine ei ole häbi-asi. Millegipärast eeldatakse sageli, et juht peaks oskama ja teadma kõike, mis tööga seotud on. Reaalne elu on natuke teine. Hirm küsida nõu toob endaga kaasa üksnes ebameeldivaid tagajärgi. Juhtimine on õpitud oskus, mitte sün-dimisel saadud õigus ja ei kätke endas kõigeteadmist, vaid pigem oskust otsida seda, mis on puudu.

Tee asju teadlikult. Selline tegutsemis-viis on vastand umbropsu töötamisele ja kuidagiviisi läbiajamisele, mis võib olla küll kergem, kuid ilma kasutegurita. Ükskõik, mis sa teed, tee seda selliselt, et oled oma tegevuse läbi mõelnud ja suudad otsuste eest vastutada.

NOORENA TIPPTASEMEL

JUHIKS*

10

T U D E N G I E LU

Kas oled kuulnud neist väljakutsetest, mida üks tõeline Tartu Ülikooli tudeng peab läbi tegema? Ta peab ületama uhke Tartu kuldse värava silla (loe: Kaarsilla), suplema armunud tudengite skulptuu-riga dekoreeritud purskkaevus, kukkuma õnnetult läbi närvesööval eksamil (mida tuleks igal juhul muidugi vältida) jne. Kui oled kõik eespool mainitud tegevused ära teinud, võiksid kaaluda sootuks midagi eripärasemat – tudengivarju võtmist.

MARI­-LIIS­KORKUS

TUDENGIVARI on silmad-kõr-vad lahti ringlev gümnasist, kes võib olla ebakindel oma tuleviku suhtes ning ajenda-

tult uudishimust ja soovist tutvuda erinevate erialadega tahab tunda üli-koolielu hõngu. Tartu Ülikooli tudengi-varju programm pakub võimalust teha läbi üliõpilase ja õpilase vaheline tut-vumispäev terve õppeaasta ulatuses. Kuna tulevasi ülikoolirebaseid on palju ja erialasid mitmeid, siis oleks mate-maatiliselt korrektne, kui varjutatavate tudengite hulk harmoniseeruks eelne-vate arvudega. Selleks, et tudengivarju programmi võrrand toimiks, on sulle, aktiivsele tudengile, esitatud välja-kutse liituda “varjupaigaga”. Täpsem info: www.ut.ee/et/tudengivari.

Kolm noort naistudengit olid nõus jagama oma kogemusi tudengi-varju projektist, et luua väljakutsest visuaalne ettekujutlus.Miks otsustasite liituda tudengivarju programmiga ja millal te seda tegite?Maali Pruul (füsioteraapia, 2. kursus): Käisin terve gümnaasiumiaja tuden-givarjuks, nii et võiksin liitumiseks pidada juba 2011. aastat. Tudengina liitusin kohe esimesel kursusel ehk 2014 sügisel. Gümnasistina otsisin või-malust mitmekesistada enda tavalist koolinädalat ja uurida mitmesuguseid

tulevikuerialasid. Tudengina liitusin peamiselt väga positiivse isikliku kogemuse põhjal. Lisaks oli soov tut-vuda uute toredate inimeste ja potent-siaalsete kaasüliõpilastega.

Liina Hirv (õigusteadus, 3. kursus): Mäletan, kui laiali mu mõtted olid güm-naasiumiajal seoses edasiõpingutega. Pealegi olen ise pidevalt rääkinud sel-lest, kuidas noored teevad läbimõtle-mata karjäärivalikuid. Tudengivarju võtmine on üks võimalus aidata noori selle valiku juures. Nii otsustasingi, et mu sõnad ja teod võiksid olla kooskõ-las, ja tegin selle väikese sammu võtta tudengivarjud. 

Karina Siimberg (geenitehnoloogia, 3. kursus): Kuna osalesin ise gümnasis-tina programmis, tundus loomulik ka ise varjutatavaks hakata. Programmis osalemine ei nõua ju erilist vaeva ja võimalus on tutvuda uute inimestega. Liitusin programmiga teisel kursusel. Kuidas tudengivarjupäev kulges? Juhtus midagi põnevat?Karina: Minu jaoks kulges kõik ootus-päraselt ehk nagu tavaline koolipäev ikka. Usun, et gümnasistile oli kõik uus ja huvitav. Mäletan, nagu see oleks alles eile olnud, kuidas ma ise 12. klassis geenitehnoloogia tudengit varjutasin. Kõik need huvitavad prakti-kumid, seminarid, loengud – ma taht-sin kohe ülikoolielust osa saada! Usun, et minu tudengivarje valdasid samad emotsioonid. 

Liina: Üldiselt rahulikult. Huvitav oli seletada kellelegi teisele, miks me midagi teeme. Endale tundub kõik juba iseenesestmõistetav, ent teisele seletades hakkad ka ise asju värske pilguga üle vaatama ja küsima selle mõistlikkuses. 

Maali: Tegelikult oli mul isegi kaks päeva, üks ametlik ja teine kujunes sujuvalt (üks teise kursuse tudeng tõi enda varju meie massaažipraktikat

vaatama ning ma siis kutsusin ta enda juurde ja juhendasin). Mõlemad päevad läksid väga hästi. Midagi ülierilist ei juhtunud, kuid mõlemal korral leidsin, et meil on üks suur ühine huvi. Nimelt tegeleme kõik tantsimisega.Kas te oleks nõus uuesti olema varju-tatav tudeng? Miks?Maali: Kindlasti olen. Mulle meeldib kohtuda uute inimestega ja jagada enda kogemusi. Lisaks on tänu sel-lele koolipäev palju huvitavam. Mul on hea meel, kui keegi varjudest saab just tänu sellele kogemusele kinnitust enda soovile seda eriala õppima hakata.

Karina: Absoluutselt! Mulle meeldib aidata noortel jõuda selgusele oma eri-alavalikus ja seega tulevikuplaanides. Omast käest ju teada, et see on tähtis, kuid paljude jaoks lausa raskeim otsus gümnaasiumi lõpus. 

Liina: Jah, kindlasti. Sel sügisel nägin esmakursuslaste hulgas tuden-git, kes möödunud kevadel käis mu tudengivarjuks. Omamoodi hingerahu, et näe, olen aidanud ehk kellelgi leida oma rada. Millist kasu tõi teile see kogemus?Liina: Esiteks, ma võin kindel olla, et mu erialal õpib paar asjatundlikumat tudengit, ja sellega olen ma oma vald-konda edasi aidanud. Teiseks, nagu juba eespool ütlesin, juhtis see mind uuesti mõtestama õppetöö käigus teh-tavat. Kolmandaks, vahel on lihtsalt tore!  

Maali: Sain endale juurde kaks tut-tavat ja veetsin nendega toreda päeva. Lisaks sain kinnitust, et mulle meeldib minu eriala.

Karina: Mul oli puhas rõõm näha üht oma tudengivarju 1. septembril oma eriala tuutoritunnis. Varjutamine oli läinud asja ette! Samuti on eriala pro-momine mulle kogu aeg hingelähe-dane olnud ja uued kogemused tulevad alati kasuks.

TUDENG, KUHUKAOTASID OMA VARJU?

11

E K S P E R I M E N T

KUI JUHUSLIKULT SPORDIKLUBID JA RÜÜTLI TÄNAV ON ÜLE VISANUD…

Sügisesed järjest jahenevad ilmad annavad märku, et taas tuleb oma tegevustega hakata kolima tubas-tesse tingimustesse. Päike hakkab järjest madalamalt käima ja see võib tuua kaasa ka kerge inspiratsiooni-põua. Kuid mida siis oma ajaga peale hakata? Laialt levinud fitnessi ja mõnusate soojade Rüütli tänava baaride asemele otsisin Tartu linna piires üles veidi teistsugusemad ja vähem levinud hobiringid.

MERILIN REEDE

KÕIGE enam üllatas mind Tartu Rahvaülikooli kursuste ja ringide valik. Sealt võid leida kursusi alates külme-tushaiguste ravimisest kuni pasteedi-

valmistamiseni! Ühesõnaga valik on tõeliselt lai ja arvan, et iga huviline leiab sealt endale midagi sobilikku. Kursused on eri pikkusega ja algusajad ulatuvad kuni jõulude-eelse ajani. Rahvaülikooli kursused on nõnda populaarsed, et neid külastab aasta jooksul üle 5000 inimese. Hea on nende valikute juures veel see, et hinnad on tudengile täiesti taskukohased, jäädes enamasti alla 25 euro. Tutvustan teile mõnd kursust lähemalt.

Maitseb pasteet? Siis on sinu jaoks eestimaise eheda pasteedi valmistamise kursus. Kolme aka-deemilise tunni mahus antakse nii teoreetiline kui ka praktiline ülevaade pasteedivalmistamisest. Huvitavaks teeb selle kursuse see, et on võimalik valmistada ka taimset pasteeti, mis sobiks ka ideaalselt söögilauale taimetoitlastele või vegani-tele! Kursust juhendab tervislikke eluviise armas-tav Maigi Lepik. Nii et kui sinu vanaema pole veel sulle pasteeditegemist õpetanud, siis nüüd saab asi selgeks.

Soovid saada targemaks enda intuitiivsete teadmiste rakendamises? Sadu aastaid Eestis kasutusel olnud väikesest abivahendist vitsast on teinud Rahvaülikool kursuse „Vitste algõpe”, mille käigus õpitakse kasutama vitsa kui mõõtmisva-hendit ja eri meetodeid, kuidas seda abivahendit käsitseda. Õpetatakse seda, kuidas vitsalt küsida õigeid küsimusi täpsema vastuse saamiseks. Selgeks tehakse põhiprintsiibid koos holistiliste paradigmadega ja lõpetuseks ka muidugi see, kuidas veesooni määrata.

Liikudes edasi looduslike teemade rajal, leiame kursuse loodusliku šampooni valmistamisest. Inga Silm tutvustab viise, kuidas teha ise täiesti käepärastest vahenditest parabeeni- ja silikooni-vabu šampoone. Täiesti naturaalsed vedelšam-poonid sobivad hästi allergikutele ja inimestele, kes lihtsalt pooldavad looduslähedasemaid too-teid. Praegused poes müügil olevad kehahool-dusvahendid (olgu kasvõi Body Shopist) on siiski täidetud säilitusvahendite ning muu mitte nii kasulike ja looduslike koostisosadega. Oma naha ja juustele parimat võimalikku hooldust plaanides võib võtta just taolise kursuse, et leida viise, kuidas seda kõige lihtsamalt ja tervislikumalt teha.

Tervise eest hoolitsemine muutub eriti vaja-likuks sügisel. Kui tunned, et haigused on kiired tulema ja loengutest puududa väga ei taha, siis võid võtta endale kursuse teemal „Külmetushaiguste käsitlemine hiina meditsiinis“. Kuidas tugevdada immuunsüsteemi ja vältida haigusi on peamised teemad. Võetakse jutuks ravimtaimed ja ka kehal olevad punktid, mis tooksid haigusele leeven-dust. Mõnus vaheldus taaskord inimestele, kes on loodusliku lähenemise poolt või lihtsalt väsinud

12

Kella 6 pilet1 tund enne Vanemuise etenduse algust

üliõpilastele pääse 8€

Täpsem info vanemuine.ee

E K S P E R I M E N T

Coldrexi joomisest ja Sudafedi ninnalaskmisest. Kui sõber või silmarõõm peaks haigestuma, siis nüüd on hea hetk panna oma teadmised tööle ja teha ettepanek õhtul koju jääda, teed juua ja teineteist mudida!

Kui mõtled, et tahaks silmarõõmu muudmoodi võluda, siis hari end näiteks õllegurmee vald-konnas. Kahekümneaastase staažiga õlleekspert Karmo Tüür annab edasi oma teadmisi kahe tunni jooksul, kattes ära õlleajaloo, eri sordid, sutsuke parimatest õlletarbimise ja -serveerimise tava-dest jne. Muidugi ei puudu sellelt kursuselt ka degusteerimine! Nii et järgmine kord Kivisse minnes võid oma sõpradele rääkida lisaks õlle-hindadele ka vähe arukamat juttu. Rohkem teavet nendest kursustest (ja ka paljudest teistest) leiad www.rahvaylikool.ee.

Veidi enam internetis ringi vaadates leidsin ka vahvaid käsitöö- ja kunstiringe. Süvendatult otsides võib leida just sellist laadi ringe päris hulgaliselt, kuid praegu toon teie ette paar huvi-tavamat, mis silma jäid.

Tartu Lille Maja noortekeskus viib läbi Grafiti ehk kriipamise klubi, mis üks kord nädalas annab ülevaate nii kirjutamisest kui ka joonistamisest. Lisaks antakse ülevaade grafiti ajaloost ja vah-vamatest kunstnikest. Kevadel plaanib ka Lille maja teha oma otsaseinale uue grafiti, nii saad olla täiesti ausalt grafitikunstnik, kelle töö jääb nähtavaks ja püsima. Osalemine on lastele ja noortele (tudengitele) tasuta! Juhendajaks on Jérôme Plouzeau Prantsusmaalt oma Euroopa vabatahtliku teenistuse raames. Lisateave www.lille.tartu.ee.

Veidi kaugemal elavatele noortele

leidsin Ilmatsalu huvikeskuse, kus tegevust leiab nii tantsu, käsitöö kui ka kunsti valdkon-nas. Tegevused toimuvad kord nädalas ja alus-tavad oktoobrist. See on hea võimalus üks kord nädalas Tartust veidi väljapoole saada. Lisateave www.ilmatsaluhuvikeskus.ee.

Veel võib linnavälist tegevust leida Jaago talust, mis asub Ööbikuorus. Alates 7. oktoobrist alga-vad seal „Saviõunteõdakud“. Võimalik on teha savinõusid, mis on inspireeritud sügisviljadest, ja leiavad kasutuse kasvõi nendesamade viljade hoiustajatena. Kõik vajalikud materjalid, tööva-hendid ja õpetussõnad on kohapeal olemas ning pealekauba veel mõnus ja soe õhkkond. Oodatud on vanad savinäpud ja ka mitte nii osavad tol-mukäed, ehk eelnev kogemus ei ole oluline. See on õdus õhtute sisustamine üle nädala Jaagol. Lisateave www.jaagotalu.blogspot.com.

Kui oled keskmisest suurem loodusnautleja ja matkasõber, siis leidsin sinu jaoks sellise väl-jundi nagu Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering. See on 1958. aastal asutatud noorteühendus, mille eesmärk on oma liikmete keha ja vaimu harimine keskkonna, ühiskonna ja inimkonna asjus. Ringiga võivad liituda kõik Tartu üliõpila-sed. Korraldatakse ka matkasid, kus saab osaleda isegi siis, kui veel liige ei ole. Avasta Eestimaa loodust! Lisateave www.ring.ee.

Kui tunned õhtuti väikest kihelust, et tahaks midagi teha, siis viska pilt peale nendele kodu-lehtedele. Mine õhuta ennast veidi looduses või saa peale loengute ja erialaste teadmiste veel kasulikke oskusi ja tarkust teistest valdkonda-dest. Tugevat tervist ja tegusat sügise algust. Tehke rohkem!

13

K E H A JA VA I M

MUGAVUSTSOONIST VÄLJA EHK KUIDAS MA SUVEL ROHKEM OLIN

Inimesed on reeglina üsna mugavad olevu-sed ja seda mitte ainult füüsiliselt. Vaimne ebamugavus, mida põhjustab uute asjade proovimine ja sellega kaasnev läbikuk-kumisoht, võib olla suurem takistus kui näiteks hirm valu ees. Sestap põhjustas kursavenna kevadine ettepanek septemb-ris SEB Tallinna Maratoni Sügisjooksul 10-kilomeetrist distantsi joosta mulle palju meelehärmi – kas mul on piisavalt enese-distsipliini, et selleks suvel treenida? Kas ainult suvest piisab? Kas pean telesarjade maratonid tõesti päris maratonide vastu vahetama?

MAILI TIREL

KÜMME kilomeetrit ei tundu paljudele ilmselt kuigi pika dis-tantsina, kuid minu viimased mälestused kilomeetrites mõõ-

detud vahemaadest pärinesid kehalise kasvatuse tundidest. Ent jooksu osavõ-tutasu oli makstud ja minek kindel – aeg oli tossud-dressid välja otsida ja kevadist Tartut jooksujalul avastama minna. Et minu senine ‘’trenn’’ piirdus Lossi mäest üles ronimisega ja bussi peale jooksmisega, andis esimest korda jooksma minnes tunda – keha ütles, et olen jooksnud vähemalt 5 kilomeetrit, aga Endomondo väitis 1,6.

Minu avastus, et joostes ei näe ma üldse välja nagu neiu Nike’i reklaamist, ega tunne ennast tugeva ja vabana nagu tuul, ei aidanud motivatsioonile kui-dagi kaasa. Mõnda aega tundus isegi, et kehalise aktiivsuse ajal vabanevate endorfiinide ja hea tuju vahel leitud seos on lihtsalt spordifirmade propa-geeritav vale, sest pärast treeninguid oli tuju pigem halvem kui parem. Esimese

eduelamuse sain samuti alles juuli keskel, kui suutsin joosta 5 kilomeetrit järjest.

Kuidas ma nii kaua üldse vastu pida-sin, kui motivatsioon vahel lausa mii-nustes oli? Siin tuli appi kursavend, kes samuti jooksuks valmistus. Koos me jooksmas ei käinud, kuid teadmine, et ta jagab minu eesmärki ja valu, aitas ennast jooksurajale vedada. Veel parem motivaator oli võistlusmoment – alus-tades olime üsna sarnases füüsilises vormis, aga septembriks tahtsin ikka sõbrast parem olla (jooksu finišiproto-kolli järgi läbis kursavend raja minust 43 sekundit kiiremini, mis on hetkel minu peamine motivaator Tartu Sügisjooksul aja parandamiseks). Ka sõbrad elasid minu ‘’jooksuajale’’ innukalt kaasa ja keegi ei taha ju oma suurimaid fänne (loe: ema ja peigmeest) alt vedada.

Juuli lõpuks ei tundunudki 10 kilo-meetrit enam nii hirmutavana. 5 kilo-meetrit 35 minutiga läbida polnud enam probleem ja pärast trenni tundsin ennast inimese, mitte tühjaks pressitud sidrunina. Unistasin isegi, et septembris võiks 10 kilomeetri läbimiseks minna alla tunni. Endomondo, power playlist ’i ja uute jooksutossudega tundsin ennast võitmatuna.

Augustikuus jäi trenn unarusse ning kaks nädalat enne Tallinna Sügisjooksu andis see kõvasti tunda. 5-kilomeetrised ringid kahanesid 3-kilomeetristeks ja külmetus, mille augusti viimastel päe-vadel endale korjata suutsin, et aidanud olukorrale kuidagi kaasa. Hakkasin vaik-selt ootuseid langetama – 1.15 tundus ka täiesti korraliku ajana, eriti arvestades, et olen veel algaja jooksuentusiast.

Kui 13. september kätte jõudis, oli mul

üks eesmärk – joosta terve distants, kõndima ei hakka. Ometi valmistusin sisemiselt oma uhkust alla neelama ja kinnitasin endale, et jooksen tunde järgi ja kui enam ei jaksa, siis enam ei jaksa. Pole mõtet üle pingutada. Sügisjooksul õnneks mägesid ette ei tulnud, kuid minu emotsioonid käisid üles-alla nagu Ameerika mäed. Stardikoridoris valitse-nud elevus ja ärevus asendusid kiiresti alaväärsustundega, kui paljud jooksjad minust järjest möödusid, kaasa arvatud kurikatega žongleeriv mees. Kuigi alus-tasime kursavennaga jooksu koos, tõstis tema juba esimesel kilomeetril tempot ja kadus varsti silmapiirilt. Üksi edasi joostes sain teda rahulikult kiruda, et ta sellise tobeda idee peale tuli. Kogu jooksu vältel innustas edasi liikuma kummaline ühtekuuluvustunne, mis tekkis tuhandetega koos joostes.

Oma eesmärk õnnestus mul täita – kogu vahemaa sai joostes läbitud ja pea-legi täiesti arvestatava ajaga (1.08.41). Mida ma kõigest sellest õppisin? 1) Mitte keegi ei näe joostes välja nagu Nike’i modell – kaasa arvatud Nike’i modellid. 2) Sotsiaalne soodustamine toimib ka sporti tehes – teiste juuresolek paran-dab sooritust. 3) Oma plaanidest tasub rääkida, sest sotsiaalne tugi on innustav (isegi kui su suurimad toetajad on su ema ja kass). Samuti antakse plaane jagades justkui lubadus, et plaanid viiakse ka ellu. 4) Jooksmine on tudengile hea valik, sest rahulikult sörkides saab peas näi-teks bakatööd kirjutada. 5) Muusika jõudu ei tasu alahinnata – oma power song’i leidmine on peaaegu religioosne kogemus.

14

K A R JÄ Ä R

KUIDAS JALGA UKSE VAHELE SAADA

Töötukassa andmetel oli 30. juuni 2015 seisuga Eesti s 2050 bakalaureuse- ja 1765 magistrikraadiga regist-reeritud töötut. Teadmata on arv, kui paljud töötavad oma erialal. Töö leidmine ei ole noorte jaoks lihtne, ent kuidas siiski saada oma karjäärile edukas alus? Küsimustele vastab Pipedrive’i talent hunter Kristi ine Kukk.

HEILI OLLIN

Kuidas peaks tudengipraktikat ja tööotsinguid alustama?

Minu arvates peaks tudeng alustama praktika- ja tööotsinguid sellega, et selgitada välja enda jaoks olulisemad teemad. Mõni tahab saada paremaks enesejuhtimises, teine tahab varakult labori-tööga tutvuda. Näiteks tudengiorganisatsioonid annavad väga laialdasi oskusi alates meeskon-natööst kuni praegusel ajal hädavajaliku leader-ship’ini. Ülikoolilõpetajaid on igal aastal palju, seega mõtle välja, mil moel tahaksid eriline olla. Mis teeb sind teistest tugevamaks?Kas Eestis on võimalik ainult tutvuste kaudu tööd leida?

Eestis saavad hõlpsalt tööd oma ala spetsialis-tid. Inimestest, kes on milleski väga head, on alati puudus. Miks mitte lugeda spetsialistiks näiteks IT-arendaja kõrval kedagi, kes oskab meeskonda ja projekte juhtida. Tutvustega võib saada mingi töö. Enda oskuste ja teadmistega on võimalik saada väga hea töö. Mida saab tudeng teha, et kandidaatide seas silma paista?

Osale konverentsidel ja projektides, kus tööand-jad liiguvad. Miks mitte esimene kontakt teha juba

päriselus. Tee (korda) enda Linkedlni konto ning täida see põnevate projektide ja organisatsiooni-dega, millega kooli kõrvalt tegeled.

Lisanipid oma profi ili täiendamiseks:

Lisa endast professionaalne profi ili- ja taustapilt

Ära ole häbelik kogemuste väljatoomisel

Kasuta ära võimalikult palju ett eantud sektsioone

Küsi soovitusi oma endiselt tööandjalt, kolleegilt, õppejõult või juhendajalt

Follow huvitavaid ett evõtt eid ja inimesi, liitu enda jaoks põnevate gruppidega ja nende vestlustega

Kirjuta endast haarav kokkuvõte (summary)

Kirjelda oma oskusi, kogemusi ja ennast isikuna. Summary on sinu profi ili üks olulisemaid osi, et tõmmata kontakti de tähelepanu

Business Insider kirjutas 2014. aastal loo The 20 Best Jobs Of The Future. Siin on nende valdkon-dade esikümme:

1. õendus2. juhti mine3. tarkvaraarendus4. arsti teadus5. raamatupidamine ja auditeerimine6. juhti misanalüüs7. arvuti süsteemide haldus8. õpetamine9. puutöö10. juura

15

TUDENGNUTIKAKS

TAXIFYHakkad jälle 8.15 loengusse hil-jaks jääma? Telli endale lähim, odavaim, kaardi- või sularaha-maksega takso! Kõik on olemas ja näed kohe ära, mitme minuti pärast takso sinuni jõuab. Taxify’ga on vaid see probleem, et see on pikema kasutamise järel sõltuvustt ekitav. Nii et pea silmas kui palju kuulõikes sõit-mise peale kulutad.

TÜ ÕIS TELEFONILEÄpp võimaldab väga lihtsalt hoida silma peal oma tunniplaa-nil ja hinnetel. See hoiab sind kogu aeg sisselogitult ja oma asjadega kursis. Äpisiseselt saab teha märkmeid ja hoida kursis end e-õpetega.

WAZE/HOPPHopp on äpp Tartu-Tallinna liik-lejatele, et jagada oma sõite või mõne auto peale kaasa hüpata. Waze on autoga liiklejatele iga linna vahet ja kasulik selle poo-lest, et saab näha teel toimuvat. Waze’is on kasutajad kõik teel toimuva äppi lisanud ja alati võib sinna ise ka juurde lisada.

TARTU BUSSIAJADMugav äpp hoidmaks reaal-ajas silma peal kõikidel vajalikel bussiaegadel. Äpis saad lisada oma lemmikpeatused ja paari klikiga näha, millal bussi poole jooksma hakata. Selle äpi nega-ti ivne omadus on vaid see, et mõnikord ta näitab sulle suva-lisi aegu, seega veendu kindlalt, et peatus ja suund on õigesti valitud/sisestatud.

SNAPCHATSee äpp laseb sul saata kõige debiilsemaid pilte ja videoid you could ever imagine! Kõige parem on veel see väike detail, et need kaovad peale vaatamist sekunditega! Loo mälestusi, mis ei jää sinu telefoni, vaid sinu mällu terveks eluks, ja lase oma sisemine loom valla.Eriti mõnus on see hetkedel, kui oled peol ja soovid oma sõpru tervitada väikese videoga. Oled igavas loengus ja soovid saata topeltlõua pilte oma semudele... Ideaalne.

TINDERKui sa tunned, et sa ei tea veel päris kõiki inimesi Tartus, siis tõmba see äpp. Selle kaudu võid leida endale kaaslase õhtuseks pralleks või lumiseks ja kaisu-seks talveõhtuks. Äpi juures on oluline see, et sa paneks endast võimalikult pandavad pildid, et teine pool nendest huvituks ja sulle südame saadaks. Saades südame ja ka ise selle saates on võimalik vestlust alustada ja voilá! Skoor...

SLEEP AS ANDROID See äpp aitab silma peal hoida sinu unetsüklitel. Samuti lindis-tab ta üles öised hääled, ehk hommikul saad kuulata, mida unes oled rääkinud. „Tark ära-taja“ äratab järk-järgult su üles sobivaima unetsükli ajal ja ära-tuse helinaks on loodushelid või muud isevalitavad meloodiad. Väga mõnus äratus ja huvitav teadmine oma unest.

Väike äpituumik nendele, kes soovivad ülikooliaega liht-samaks muuta. Need äpid on nii head, et võiks Rate’is su VV-d olla. Need teevad su elu lihtsamaks, põnevamaks ja rohkemaks. Saladuskatt e all võin öelda, et nende hulgas on ka äpp, mille kaudu võid endale tegeliku VV leida.

MERILIN REEDE