Olukord Eesti sealihasektoris ja riigipoolsed toetusmeetmedMarko Gorban

Maaeluministeerium

Seakasvatuse aastakonverents

07.11.2018

Seakasvatuse positsioon põllumajandussektoris

Allikas: SA

Loomakasvatustoodangu väärtus aastatel 2012-2017

2012-2014

• Sigade toodangu väärtus loomakasvatustoodangu väärtuses 23% -> 20%

• Kogus +2% Hind -5%

• Toetus +2,7 mln

• Kogutoodang tootjahinnas -3%, alushinnas 0%

2015-2017

• Sigade toodangu väärtus loomakasvatustoodangu väärtuses 19% ->14%

• Kogus -14% Hind +7%

• Toetus +6,0 mln

• Kogutoodang tootjahinnas -8%, alushinnas -6%

Allikas: SA

Sigade arv aastatel 2013-2018

Allikas: SA

Liha ja lihatoodete tarbimine inimese kohta, kg

Allikas: SA

9,7 7 7,5 8,1 8,8 9,6

33,7 35,5 3741,8 44,2 40,7

0,3 0,5 0,50,5

0,60,5

22,1 23,2 23,4

24,726,1

25,8

68,4 68,9 70,1

77,182,2

78,5

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

2012 2013 2014 2015 2016 2017

Tarb

imin

e inim

ese k

ohta

, kg

Veiseliha Sealiha Lamba- ja kitseliha Linnuliha Muud

Erinevate lihaliikide isevarustatuse tase

Sealiha hind (E klass) Eestis, lähinaabritel ja EL keskmiselt,

aastatel 2013-2018

Allikas: EK

Lihatööstuse majandusnäitajad 2012–2018, mln eurot

Allikas: SA

260

302310 306 310

320

252

291 294 289 293313

9

11

17 17 17

7

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

0

50

100

150

200

250

300

350

2012 2013 2014 2015 2016 2017

Ko

gu

ka

su

m (

mln

€)

Mü

üg

itu

lu, ku

lud

(m

ln €

)

Müügitulu Kulud Kogukasum

Lihatööstuses tööviljakus hõivatu kohta aastatel 2012–2017, tuhat

eurot

Allikas: SA

23,0

22,9

18,1

10

12

14

16

18

20

22

24

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Tö

övilj

aku

s p

uh

ta lis

an

dvä

ärt

use

alu

se

l (t

uh

€)

Töötlev tööstus Toiduainetööstus Lihatööstus

29

,6

18

,5

19

,5

17

,7 22

,3

17

,8

12

,9

12

,9

12

,1

12

,7

56

,3

44

,0

41

,1

43

,4

51

,3

12

,4

8,0 9

,7

9,0 1

0,4

6,7

5,6 6,6

6,3

5,6

25

,5

20

,7 22

,2

22

,9 24

,4

2013; -26,72014; -25,5

2015; -21,72016; -25,7 2017; -29,0

2013; -13,1 2014; -12,8 2015; -12,6 2016; -13,9 2017; -14,0

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

30

-48,0

-28,0

-8,0

12,0

32,0

52,0

72,0

2013 2014 2015 2016 2017

tuh t

mln

€

Eksport, mln € EE eksport, mln € Import, mln € Eksport, tuh t

EE eksport, tuh t Import, tuh t Bilanss, mln € Bilanss, tuh t

Sealiha kaubandusbilanss

Allikas: SA

Läti; 6,6; 52%

Leedu; 2,4; 19%

Uus-Meremaa; 2,0; 15%

Rootsi; 1,1; 9%

Soome; 0,5; 4%

Ülejäänud riigid; 0,2;

1%

Eesti päritolu sealiha sihtriigid 2017, mln €

Allikas: SA

Imporditava sealiha päritolu 2017, mln €

Poola; 10,8; 21%

Saksamaa; 8,6; 17%

Taani; 7,4; 15%

Soome; 4,7; 9%

Hispaania; 3,9; 8%

Läti; 2,2; 4%

Belgia; 2,1; 4%

Iirimaa; 1,2; 2%

Ülejäänud riigid*; 10,2;

20%

Allikas: SA*Ülejäänud riigid sisaldab 7,3 mln € väärtuses

määratlemata päritoluga sealiha

EL lihasektori tuleviku väljavaade aastani 2030

Globaalsed trendid• EL lihasektori eksport

suureneb arenguriikide rahvastiku ja majanduskasvu toel

• Maailmas suureneb liha tarbimine 1% aastas

• Kasvav turg on Aasia, Sahara-tagune Aafrika, Lähis-Ida (linnuliha)

• Hiina on suurim turg ja väikesed muutused seal avaldavad suurt mõju rahvusvahelisele kaubandusele

EL trendid• 2030 EL lihatarbimine elaniku

kohta 68,4 kg ehk 0.8 kg vähem kui 2017

• Suureneb ühiskonna mure loomade heaolu, süsiniku jalajälje, tervise pärast

• Vananev rahvastik

• Tarbijad tähtsustavad liha päritolu ja tootmismeetodeid

Allikas: EU Agricultural Outlook 2017-2030

EL lihasektori tuleviku väljavaade aastani 2030 – muutused võrreldes 2017,

%

Tootmine Tarbimin

e

Eksport Import Hind

Veiseliha -7,4 -5,4 -23 +22 -1,2

Lambalih

a

+4,2 +11 -21 +22 -11

Sealiha +0,4 -0,4 +7 +323 -4,5

Linnuliha +4,6 +4,2 17,5 +20 -4,2

Allikas: EU Agricultural Outlook 2017-2030

Toetused seakasvatusele 2014-2018, mln EUR

Allikas: PRIA, MEM, seisuga 30.09.2018, ÜPT hinnanguline

Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks

valdkondade lõikes (I – V voor)

Taotlusvoor

Toetuse

taotlemine

(€)

Toetuse

määramine

(€)

Väljamaksmine

(€)

Väljamakstud

toetuse

osakaal

määratud

toetusest (%)

Piimatootmine56 851 883 35 758 297 18 370 187 51%

Loomakasvatus (v.a

piimatootmine ja

mesindus) 44 424 420 29 897 941 13 971 356 47%

sh seakasvatajad 8 745 948 5 487 267 4 333 717 79%

Teravilja, õliseemnete ja

valgurikaste taimede

kasvatamine109 815 820 34 910 412 20 263 294 58%

Muude

põllumajandussaaduste

tootmine (k.a mesindus)25 592 390 18 339 748 8 699 647 47%

Kokku236 684 514 118 906 398 61 304 484 52%

Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks: seakasvatajate poolt kavandatud

tegevused (I–V voor)2 901 438

2 048 115

264 444 262 600 10 670

0

500 000

1 000 000

1 500 000

2 000 000

2 500 000

3 000 000

Sta

tsio

naa

rne

ma

sin

,se

ad

e, ko

nstr

ukts

ioo

n v

õi

sis

se

se

ad

e

To

otm

ish

oon

e v

õi ra

jatise

eh

ita

min

e

Era

tee

d ja

pla

tsid

Mo

biil

se

ma

sin

a v

õi

se

ad

me

ostm

ine

Mu

u

Määra

tud t

oetu

s (

€)

Investeeringudpõllumajandustoodete töötlemiseks

ja turustamiseks• Meetmest 4.2.1 kokku on seakasvatajad saanud toetust summas: 2 143 125

eurot (I taotlusvoor seakasvatajatele kokku toetust määratud 556 421 eurot, II taotlusvoor seakasvatajatele kokku toetust määratud1 299 451 eurot, III taotlusvoor seakasvatajatele kokku toetust määratud 122 583 eurot ja IV taotlusvoor seakasvatajatele kokku toetust määratud 164 670 eurot) ja meetme eelarve kokku on 25,5 mln eurot

• Meetmest 4.2.2 kokku on seakasvatajad saanud toetust summas: 1 844 696 eurot ( I taotlusvoor seakasvatajatele kokku toetust määratud 736 389 eurot, II taotlusvoor seakasvatajatele kokku toetust määratud 1 108 307, III taotlusvoorus toetust seakasvatajatele ei määratud) ja meetme eelarve kokku on 16,56 mln eurot

• Meetmest 4.2.3 kokku on seakasvatajad saanud toetust summas: 882 719 eurot ( I taotlusvoor määrati toetust 1 taotlejale/seakasvatajale summas 882 719, II taotlusvoorus seakasvatajatele toetust ei määratud) ja meetme eelarve kokku on 8,94 mln eurot

Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks: kütitud

ulukite esmakäitlemiskohad (kavandatav)

• Toetusesaajate hulka lisatakse jahipiirkonna kasutusõigusega isikud, kes on kantud toidu- ja söödaregistrisse kütitud ulukite esmakäitlejana

• Kütitud ulukite esmakäitlejatele kehtestatakse toetuse maksimaalseks määraks 70% ja toetuse maksimaalseks suuruseks 20 000 EUR taotluse kohta

• Kütitud ulukite esmakäitlejate taotluste hindamisel on eelistatud investeeringud, mis teenindavad suuremat jahimaad, suurema suurulukite küttimismahu kohustusega jahipiirkondi ning kõrgema bioohutusriskiga jahipiirkondi, samuti investeeringuid, mis on suunatud riigi territooriumi ulukite esmakäitlemiskohtadega ühtlasemasse kaetusse ning kõrgema omafinantseeringuga investeeringud

Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise meetme raames määratud

toetus (I-V taotlusvoor)2

25

00

0

3 0

03

63

9

20

9 9

53

2 0

78

25

5

16

5 0

00

2 4

32

95

6

27

0 0

00

11

811

42

7

2 5

68

79

9

195 0

00

15204

14142

11

171

18

801

174

13

0

2 000 000

4 000 000

6 000 000

8 000 000

10 000 000

12 000 000

14 000 000

0100200300400500600700800900

Hein

taim

ed

eseem

ne

tootm

ine

Köög

ivilj

aka

svatu

s

Küülik

ukasvatu

s

Lam

ba-

jakitsekasva

tus

Lin

nukasva

tus

Mesin

dus

Muna

tootm

ine

Muu

Pu

uvilj

a-

jam

arjakasvatu

s

Se

aka

sva

tus

Euro

Toetu

se s

aaja

te a

rv

Määratud toetuse summa Toetuse saajad

Loomade heaolu toetus

2018. aastal taotleti toetust kokku

267 212 looma ja linnu kohta

Kui

munakanasid

mitte arvestada,

taotleti toetust

233 978 looma

kohta,

sellest 8366

emise kohta ja

127 623 sea

kohta

Loomagruppide osakaalud

25%

7%

1%

55%

4%

9%

Veised

Vasikad

Hobused

Sead

Emised

Lambad ja kitsed

Loomade heaolu toetusAastatel 2015-2018* on

toetuse summa kokku 24,3

miljonit eurot

sellest 48% ehk

11,76 miljonit on

makstud sigade (sh

emiste) heaolu

toetamiseks

*2018. aasta puhul on

tegemist taotletud

summadega

Toetussumma osakaalud

loomagruppide kaupa 2015-

2018

41%

4%

2%

48%

3%

1% 0%

Veised

Vasikad

Hobused

Sead (sh emised)

Lambad ja kitsed

Munakanad

Koolituse lisamakse

Muudatused loomade heaolu toetuses (kavandatav)

Lisatakse uus toetusskeem suuremal pinnal peetavatele

sigadele

Toetatavad nõuded:

• sigade pidamise ruumi või ehitisse on paigaldatud kaamerad, mis edastavad

pildi vastutava isiku mobiiltelefonile

• sigade pidamise ruumi või ehitisse on paigaldatud alarmsüsteem, mis

elektrikatkestuse või ventilatsioonisüsteemi rikke korral edastab

automaatse teate vastutava isiku mobiiltelefonile

• taotleja koostab tegutsemisjuhise, mis sisaldab loomakasvatushoones

elektrikatkestuse või muu rikke korral kasutatavaid abinõusid ning andmeid

varugeneraatori või täiendava elektriliini olemasolu kohta

• sea kohta on rühmasulgudes 10% suurem pidamispind võrreldes

baasnõudega

• alla 7-päevaste sigade kastreerimisel peab kasutama lokaalanesteesiat ja

analgeesiat või üldanesteesiat koos analgeesiaga ja selle kohta on

Aitäh!