algatuskiri

2(1)

PSTEAMETESTONIAN RESCUE BOARDPsteamet Tel +372 6282 000Raua tn 210124 TALLINNFax +372 6282 099e-mail rescue@rescue.ee2(3)

Hr Marko PomerantsTeie: 23.02.2010 nr 9-5/1427SiseministerMeie: 11.05.2010 nr 1.2-1.1/258Siseministeerium

Pstekomandode mberkorraldamine 2010 aastal

Lugupeetud hrra minister

2006-2007 aastal viidi lbi pstekomandode vljasidupiirkondade ohutegurite ja riskide hindamine. Sisuliselt on tegemist analsiga, mille alusel saab planeerida pstetde baasteenuste (peamiselt elupstetegevused jm) pakkumise vajadusi lhtuvalt piirkondlikest nitajatest. Hindamistulemustest lhtuvalt jrjestati komandod pingeritta ning moodustati neist piirkriteeriumite alusel kolm gruppi. Eri gruppides ttavatele psteteenistujatele kehtestati erinevad kvalifikatsiooninuded ning ttasustamine.Kesoleval aastal lbiviidud pstekomandode vljasidupiirkondade ohutegurite ja riskide hindamise tulemus (edastatud Siseministeeriumile Psteameti 23.02.2010 kirjaga nr9-5/1427) nitas, et vrreldes 2007 aastal lbiviidud hindamistulemusega on komandode jrjestus osaliselt muutunud. Pstekomandode paiknemise muutmine gruppide vahel, tooks endaga kaasa muudatustega seotud komandodes ttavatele psteteenistujatele esitatud nuete ja ttasude muutumist. Psteasutustel puuduvad aga kesoleval aastal vahendid ja vimalused eelkirjeldatud muudatuste rakendamiseks. Seetttu ei ole Psteamet kavandanud eelkirjeldatud komandode vljasidupiirkondade analsi tulemite alusel kesoleval aastal muudatusi lbi viia.

30 aprill. 2010 seisuga on psteasutuste koosseisus 85 pstekomandot, millest 64 pstekomando koosseis vimaldab tagada aastaringselt elupste tegevuseks vajaliku minimaalse koosseisuarvu (minimaalselt 3 pstjaga meeskond, ehk 15 valvemeeskonna liiget komandos). Oleme vtnud endale eesmrgiks olemasolevate piirnumbrite piires komandodevahelise koosseisuarvude mberpaigutamise tulemusena tagada elupste tegevuseks valmisolek ning tsta tiendavalt kolme komando (Trva, Kohila ja Hdemeeste tna komando valvemeeskondade koosseis kokku vastavalt 14, 14 ja 13 ) vimekust. Seega neb 2010 aasta eesmrk ette iseseisva elupste tegevuste valmisoleku tagamist 67 pstekomando baasil.

Lne-Eesti Pstekeskus peab lbirkimisi kohaliku omavalitsuse ning kogukonna aktiivsete inimestega vabatahtliku pstehingu moodustamiseks Prksi piirkonda, et korraldada mber Lne-Eesti Pstekeskuse Prksi komando. Kesoleval hetkel ttab Prksi pstekomandos 1 psteteenistuja, kelle baasil ei ole vimalik tagada piirkonnas psteteenuse pakkumist. Peale vabatahtliku pstehingu moodustamist, selle tegevuse hvitamiseks rahastamise leidmist ning pstetde lepingu slmimist lpetatakse Prksi pstekomando tegevus psteasutuse pstekomandona.

Kesoleval hetkel puuduvad Luna-Eesti Pstekeskuse Vhma komandol tidetud koosseisulised ametikohad. Samas tagavad 5 Suure-Jaani pstekomando koosseisus olevat psteteenistujat paakauto vljasiduvalmiduse Vhma pstekomando ruumidest, kuna Suure-Jaani komandos puudub paakauto paigutamise vimalused. Sisuliselt toimub he komando vljasiduvalmiduse tagamine ning teenuse pakkumine kahe paiknemiskoha baasilt. Peale depoohoone ksimuse lahenemise, on Psteametil plaanis jtkata psteteenuse pakkumist piirkonnas he komando (tenoliselt Suure-Jaani komando) baasil.

Ida-Eesti Pstekeskus on pidanud lbirkimisi kohalike omavalitsuste ning piirkonna aktiivsete isikutega Avinurme pstekomando mberkorraldamiseks. Tulenevalt piirkonna madalamatest ohtudest ja riskidest peab psteamet otstarbekaks viia Avinurme pstekomandos ttavate psteteenistujate ametikohad le Iisaku pstekomandosse ning moodustada Avinurme piirkonda vabatahtlik pstehing. Vastavat konkreetset otsust hetkel aga tehtud ei ole.

Pstekomandode mberkorraldamine tulevikusPstetde eesmrk on lbi operatiivse ja professionaalse abi vhendada hukkunute ja vigastatute arvu ning varakahju. Hukkunute ja vigastatute arvu vhendamine juba toimunud sndmuse korral eeldab vastavat pstetde tegemise valmisolekut ja vimekust. Krgendatud riskiga ohukeskkonnast inimeste ohutuks pstmiseks, peab pstemeeskonna suurus olema vhemalt nelja liikmeline. Erandkorras vib olla pstemeeskonna suurus ohukeskkonda sisenemisel ka kolme liikmeline.Kikide psteasutuste pstekomandode baasil aastaringseks ja iseseisvaks elupstevimekuse tagamiseks on jrgmised vimalused:Riiklike pstekomandode valvemeeskondade koosseisude viimine minimaalselt kolme liikmelisteks, seejuures teiste komandode koosseisusid vhendamata. See thendaks ligikaudu 135 psteteenistuja vrra psteasutuste koosseisude suurendamist. Komandode valvemeeskondade viimine minimaalselt nelja liikmeliseks, thendaks kokku ligi 270 psteteenistuja vrra psteasutuste koosseisude suurendamist. Sellega suureneks oluliselt psteasutuste eelarvevajadus. Psteamet ei pea arvestades osade komandode vljasidupiirkonna ohutegureid ja riske ning eelarvelisi vimalusi sellist tegevust mistlikuks ja vimalikuks.Madalamate ohtude ja nende realiseerumise tenosusega piirkondades komandode mberkorraldamine lesannete leandmisega vabatahtlikele pstehingutele ning vabanevate ametikohtade arvelt teiste komandode koosseisuarvude tstmine nende vimekuse suurendamiseks (sh elupstevimekuse tagamiseks). Sellega pikeneb kll pstemeeskondade kohalejudmise aeg mberkorraldatavate komandode vljasidupiirkondadesse, kuid silib elupstevimekusega meeskondade kohalejudmise aeg. Samas kasvab elupstevimekusega kaetavate elanike arv piirkondades, kus suurendatakse pstekomandode koosseisude arvusid. Tekib eelarveline kokkuhoid.Lhestikku asuvate (niteks komandod, mille vljasidupiirkonnad kattuvad vhem kui 10-15 minutilise kohalejudmise ajaga) komandode hendamine ning osaliselt vabanevate ametikohtade arvelt teiste komandode koosseisuarvude tstmine suurendamaks nende vimekust (sh elupstevimekust). Sellega pikeneb pstemeeskondade kohalejudmise aeg suletavate komandode vljasidupiirkondadesse. Samas kasvab elupstevimekusega kaetavate elanike arv piirkondades, kus suurendatakse pstekomandode koosseisude arvusid ning tekib eelarveline kokkuhoid.Koosseisuarvult suuremate komandode koosseisude vhendamine. See vhendaks komandode vimekust, mis asuvad suuremate ohtude ja nende realiseerumise tenosusega piirkondades, suurendades seal kannatanute ja hukkunute arvu vimalikku kasvu. Samuti seataks sellise otsusega ohtu osade pstetde teenuste kttesaadavus (niteks pinnaltpste, keemiapste jne)

Arvestades teiste riikide kogemusi on vimalik kasutada ka riiklike psteteenistujate ja vabatahtlike hisvalmisoleku ja segareageerimise phimtteid (Niteks peval valvavad riigiteenistujad ja sel vabatahtlikud, 1 meeskonnaliige on riigiteenistuja ja teised vabatahtlikud jne).

Aastaringselt ja operatiivselt iseseisvat elupstevimekust mitteomavad komandod asuvad tna valdavalt piirkondades, kus ohtude tase ja nende realiseerumise tenosus on madal. Vastavate komandode meeskonnad juavad kll operatiivselt sndmuskohale, kuid koosseisuarvu viksuse tttu saavad vaid teostada esmaseid toiminguid ning asuda vara kaitsmisele. Sama suudavad teha ka aga viksema operatiivsusega vabatahtlikkuse printsiibil toimivad abikomandod.Tna on psteasutustel slmitud pstetdele kaasamise lepingud 74 abikomandoga. Nende abikomandode teenusvimekus eristub aga oluliselt iseseisvat elupstevimekust mitteomavate psteasutuste komandodega operatiivsuse, meeskonnaliikmete vljappetaseme ja tehnika ning varustuse poolest. Samas erineb ka nende komandode lalpidamiskulude suurus vrreldes abikomandodega riigi jaoks kmnetes kordades. Seega seisame lisaks lalkirjeldatud valikutele otsuste ees, kas suurendada vabatahtlike abikomandode tekkimise motivatsiooni (piirkondades, kus asuvad tna madala vimekusega riiklikud komandod), eesmrgiga riiklike komandode arvu vhendada, saavutamaks eelarvelist kokkuhoidu. kuid andes jrele pstemeeskonna kohalejudmise ajas.

Kesoleval hetkel puuduvad psteasutustel vahendid nii riikliku teenustaseme tstmiseks kui vabatahtlike tiendavaks motiveerimiseks ja koolitus- ja varustatustaseme tstmiseks.

lalkirjeldatud valikute ja otsuste tegemine ei ole seotud ksnes pstetde valdkonnast tulenevate tegurite ja spetsiifikaga, vaid mjutavad oluliselt kogukondade turvalisust ja turvatunnet ning on otseselt seotud riigi eelarveliste vimaluste ja strateegilis-poliitiliste suundumustega. Seetttu peame vajalikuks hisarutelu Siseministeeriumiga nende ksimuste otsustamiseks.

Lugupidamisega(allkirjastatud digitaalselt)Kalev Timbergpeadirektor

Alo Tammsalu