4
Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670 Nr 4 (257) VIII aastakäik Neljapäev, 17. veebruar 2011 Tasuta infoleht Mati Mäetalu, hariduse ja kultuuri abilinnapea [email protected] V astavalt linnavolikogu ot- susele 2009. aasta veeb- ruarist liidetakse Kuressaare Põhikool (KPK) hiljemalt tä- navu 31. augustiks Kuressaa- re Gümnaasiumiga (KG). Liit- mise tulemusena lõpetab pisut üle poole sajandi vanuste tra- ditsioonidega KPK tegevuse ning koolile 33 aasta jooksul koduks olnud ja kindlasti arm- saks saanud koolihoonest Gar- nisoni tänaval tuleb lahkuda. Üldiselt võib linna kahe kooli liitmise ja sellest tulene- vad korralduslikud toimetami- sed jagada kaheks suuremaks valdkonnaks – liitmisest tu- lenevad ümberkorraldamised koolide sisulises töös ning va- baneva koolihoone ja rajatiste tulevane kasutusotstarve. Ar- tiklis keskendun viimasena ni- metatud valdkonnale (olulised rõhuasetused koolide liitmise sisulisest poolest leiavad hu- vilised eelmise aasta 18. märt- si Kuressaare Sõnumites aval- datud artiklist). Arutelude-otsuste lähtepunktid Kui ma linnavalitsuses pea aasta tagasi antud teemaga te- gelema hakkasin, olid suuna- viidad juba paigas. Volikogu 2009. aastal vastu võetud koo- lide liitmise määruse seletus- kirjas ja linna tollal kehtinud arengukavas oli sees, et põhi- kooli hoone baasil peaks tu- levikus looma huviharidus- keskuse. Koalitsioonileppe punktis nr 55 oli kirjas, et kaa- lutakse vabaneva koolihoone baasil Kuressaare Täiskasva- nute Gümnaasiumi (KTG) ja huvikeskuse õpikeskkondade parandamist. Lähtuvalt neist viidetest ja haridusvaldkon- na allasutuste ruumivajadus- test oli esimeseks suunaks, et majas võiksid tulevikus tegut- seda Kuressaare Noorte Huvi- keskus (KNH), KTG ja Kures- saare Kunstikool. Kuna ühelgi nimetatud asutustest ei olnud otsest vajadust staadioni järe- le, sai üsna algusjärgus ideena välja toodud seegi, et staadio- nit kui avalikku spordivälja- kut võiks haldama hakata SA Kuressaare Spordibaasid. Ette rutates võib tõdeda, et see oli ka algsetest plaanidest ainuke, mis lõpuni muutumatul kujul paika jäi. Esimesena sai huvikeskuse, täiskasvanute gümnaasiumi ja kunstikooli juhtidele antud ülesanne end maja plaanidele nö „sisse joonistada“, seejuu- res teistega arvestamata. Soo- visime, et selle kaudu tulek- sid välja allasutuste ootused, vajadused ja soovid uute ruu- mide osas. Kunstikool suh- tus teemasse leigelt ning andis koheselt märku, et neil erilist huvi majavahetuseks ei ole. Et esimeste arutelude käigus tuli välja seegi, et kolmel asu- tusel läheb majas arvatavasti kitsaks, jätkus aktiivne arute- lu maja tulevase kasutuse osas edaspidi vaid huvikeskuse ja KTG-ga. Linnavalitsuse korralduse- ga moodustati rajatiste tule- vase kasutusotstarbe ettepane- kute väljatöötamiseks eelmise aasta veebruaris ka komisjon, mille koosseisu kuulusid artik- li autorile lisaks veel abilinna- pea Kalle Koov, haridusnõunik Õilme Salumäe, noorsootöö spetsialist Lindia Lallo, KTG direktor Ly Kallas, huvikooli direktor Aare Martinson ja põ- hikooli direktor Jaan Lember. Esimesed ennatlikud otsustused Komisjoni koosolekute, eri- nevate arutelude ja sihtgrup- pidega kohtumise käigus jõu- ti ruumide jaotuse osas mullu maikuu lõpuks kokkuleppele, et enamuse I korrusest hõivab huvikeskus ning II korruse ja mõned I korruse ruumid saab enda kasutusse täiskasvanute gümnaasium. Lisaks oli majas ka rida mõlema asutuse ristka- sutust leidvaid ruume. Kevadel sai linnavalitsus uue ja olulise infona teada, et KTG-l ei ole enam alates 2011. sügisest või- malik nii või teisiti oma prae- gustes ruumides Rootsi täna- val jätkata. Nimelt andsid TTÜ Kuressaare Kolledži ja MTÜ Kuressaare Campus juhtkon- nad teada oma laienemisplaa- nidest ning soovist koonda- da kogu oma ruumide kasutus kokku Rootsi tänavale. Seetõt- tu ei ole alates 2011.a suvest täiskasvanute gümnaasiumile seal ruumide kasutamise või- malust ette nähtud. Enne suvepuhkusi lepi- ti kokku, et sügisel jätkatak- se konkreetselt personali ning maja halduse ja teenindu- se küsimustega (et jõuda teha ka vastavad kalkulatsioonid 2011.a. eelarvesse). Samuti jäi sügiseks vajalike ümberehi- tuste, vastavate projektide ja kalkulatsioonidega tegelemi- ne. Ümberehitustest niipalju, et see oli algusest saadik päris selge, et üks-üheselt ei õnnes- tu uusi asutusi hoonesse tõsta ning et rajada tuleb teatud lä- bimurdeid uute uste näol ning ehitada ümber WC-d ja mõned muud ruumid. Sügisel koostati linnavalit- suses ehitusprojekt ning esitati see ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) regionaal- sete investeeringutoetuste and- mise programmi 2010. aasta II vooru. Kahjuks see toetust ei saanud ning nii sai vajalikud vahendid ehitustöödeks pla- neeritud 2011. aasta eelarves- se. Samuti tehti ära muud va- jalikud vastavad eelarvelised arvutused ning tundus, et ot- sustusprotsess hakkab lähe- nema lõpule ja komisjon võib oma ettepanekud linnavalitsu- sele esitada. Loomulikult olid kogu protsessiga kaasnenud konstruktiivsed arutelud, tuli- sed vaidlused, kompromisside tegemised ning vajaduste tões- tamised allasutuste juhtidelt. Julgesin arvata, et kerkinud probleemid on hea tahte korral lahendatavad ning huvikeskus ja täiskasvanute gümnaasium saavad lõppkokkuvõttes ühes majas siiski tulevikus ilma probleemideta hakkama. Aeg annab arutust– tagasi alguses 22. novembril 2010, kui juba ligi pool aastat toimunud protsess tundus lõpule jõudma hakkavat, toimus kolmepoolne kohtumine, kus osalesid linna- valitsuse esindajad ning huvi- keskuse ja täiskasvanute güm- naasiumi töötajad. See, minu arvates nn pöördeline kohtu- mine tõi üsna selgelt välja, et pigem peaks seni tehtu alla- voolu minna laskma, et uuelt lehelt alustada. Tehtud töö ni- mel mugavalt protsess lõpeta- da olnuks muidugi võimalik, aga kindlasti mitte parim va- lik. Peamised probleemid, mis mõlemad asutused esile tõid, olid järgmised: õppetegevus ja vabaaja veetmine vanuse poo- lest ühele sihtgrupile toimub üheaegselt (mõlemad peami- selt õhtusel kellaajal tegutse- vad asutused; tekitab noor- te valikutes kallutatud mõju); noortekeskuse tegevus on pär- situd ning vabadused tegutse- mise suhtes piiratud (kuna II korrusel õpitakse, peab majas valitsema vaikus); arvestades ruumide piiritletust, puudub huvikeskusel vajadusel aren- guruum edasiseks laienemi- seks. Järgmisel päeval pärast töö- tajatega kohtumist toimunud komisjoni koosolekul, kus tek- kinud situatsiooni arutati, jõu- ti ettepanekute suhtes linna- valitsusele kahele otsusele. Esiteks, vabanevate ruumi- de baasil võiks lisaks täiskas- vanute gümnaasiumile saada oma ruumidele väga hea la- henduse kunstikool, mis tegut- seb hetkel väga kehvades tin- gimustes. Linnal puuduvad lähiajal võimalused investee- ringuteks kunstikooli hoones- se ning vabanevate ruumide näol saaks kunstikooli õpila- sed tuua oluliselt parematesse ja avaramatesse tingimustes- se. Teiseks, kindlasti tuleb si- hipäraselt ja konkreetselt huvi- keskuse ruumide temaatikaga edasi tegeleda. Novembri lõpus olime seega tegelikult tagasi üsna alguses – algasid taas läbirääkimised kunstikooliga ning alguse sai huvikeskusele parimate ruu- milahenduste otsimise prot- sess. Kindlasti ei tohiks neid seisukohti valesti mõista, et huvikeskus oleks justkui „üle parda heidetud“. Huvikesku- se ruumilahendustega on väga konkreetselt edasi mindud – ajutistele ruumidele Kitsal tä- naval on koostatud remondi kalkulatsioonid ja maavalitsu- sega tehakse koostööd lepingu pikendamiseks. Kaitseliidult on uuritud võimalikke aren- guid Väljaku tn 5 maja suhtes, lähemas tulevikus soovitak- se üle vaadata kogu linna lä- hiaastatel vabanevate ruumide ressursid jne. Loodame, et uus lähenemine viib kunagi ka pa- remate lahendusteni, kui oleks seda huvikeskusele pakkunud põhikooli vabanev hoone. Vabanevasse hoones- se KTG ja kunstikool Detsembrist algasid läbi- rääkimised põhikooli vabane- vate pindade osas kunstikoo- liga. Arvestades kunstikooli hoone hetkeseisu ja puudu- vaid võimalusi selle paranda- miseks ning seda, et linnal on võimalik üks oma allasutus- test viia oluliselt parematesse tingimustesse, tundus lahen- dus hea. Kuigi algus oli vaeva- line ja keskpaikki polnud kii- ta, tundub, et oleme viimastel nädalatel leidnud kunstikooli- le diskussioonide käigus siis- ki hea ruumide lahenduse. La- henduse, mis on selline, et keegi ennast kettidega endise kunstikooli külge aheldama ei pea ning kool saab uutes ruu- mides nautida samasugust va- badust ja iseseisvust nagu on neil praeguses hoones. Kuns- tikool saab uues hoones oma sissekäigu ja oma korpuse I korrusel, lisaks jääb neile koos KTG-ga veel rida ristkasutuse- ga ruume. Loomulikult on kü- simus kunstikoolist vaadatuna emotsionaalne – kellel poleks raske lahkuda oma endisest majast? Omanikuna peab linn siiski oma ruumide kasutami- sel ratsionaalseid ja terviklikke lahendusi otsima. 1. veebruaril võttis linnava- litsus korraldusega vastu lõpli- ku otsuse, et alates septembrist hakkavad vabanevaid põhi- kooli ruume kasutama KTG ja kunstikool, staadioni hakkab aga haldama SA Kuressaare Spordibaasid. Oluline, millele tahan lõpe- tuseks tähelepanu juhtida, on see, et ükski põhikooli hoone- ga seotud otsus ei ole sündinud ega sünni ka edaspidi vaikselt kuskil linnavalitsuse kabinetis. Otsused on langetatud erine- vate arutelude, kohtumiste ja kompromisside tegemise val- guses kõikide asjaosalistega. Põhikooli hoonega seotud otsuste tagamaadest Foto: linnavalitsus

Põhikooli hoonega seotud otsuste tagamaadest · 2011-12-21 · tikool saab uues hoones oma sissekäigu ja oma korpuse I korrusel, lisaks jääb neile koos KTG-ga veel rida ristkasutuse-ga

  • Upload
    others

  • View
    1

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: Põhikooli hoonega seotud otsuste tagamaadest · 2011-12-21 · tikool saab uues hoones oma sissekäigu ja oma korpuse I korrusel, lisaks jääb neile koos KTG-ga veel rida ristkasutuse-ga

Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670

Nr 4 (257) VIII aastakäik Neljapäev, 17. veebruar 2011 Tasuta infoleht

Mati Mäetalu, hariduse ja kultuuri abilinnapea [email protected]

Vastavalt linnavolikogu ot-susele 2009. aasta veeb-

ruarist liidetakse Kuressaare Põhikool (KPK) hiljemalt tä-navu 31. augustiks Kuressaa-re Gümnaasiumiga (KG). Liit-mise tulemusena lõpetab pisut üle poole sajandi vanuste tra-ditsioonidega KPK tegevuse ning koolile 33 aasta jooksul koduks olnud ja kindlasti arm-saks saanud koolihoonest Gar-nisoni tänaval tuleb lahkuda.

Üldiselt võib linna kahe kooli liitmise ja sellest tulene-vad korralduslikud toimetami-sed jagada kaheks suuremaks valdkonnaks – liitmisest tu-lenevad ümberkorraldamised koolide sisulises töös ning va-baneva koolihoone ja rajatiste tulevane kasutusotstarve. Ar-tiklis keskendun viimasena ni-metatud valdkonnale (olulised rõhuasetused koolide liitmise sisulisest poolest leiavad hu-vilised eelmise aasta 18. märt-si Kuressaare Sõnumites aval-datud artiklist). Arutelude-otsuste lähtepunktid

Kui ma linnavalitsuses pea aasta tagasi antud teemaga te-gelema hakkasin, olid suuna-viidad juba paigas. Volikogu 2009. aastal vastu võetud koo-lide liitmise määruse seletus-kirjas ja linna tollal kehtinud arengukavas oli sees, et põhi-kooli hoone baasil peaks tu-levikus looma huviharidus-keskuse. Koalitsioonileppe punktis nr 55 oli kirjas, et kaa-lutakse vabaneva koolihoone baasil Kuressaare Täiskasva-nute Gümnaasiumi (KTG) ja huvikeskuse õpikeskkondade parandamist. Lähtuvalt neist viidetest ja haridusvaldkon-na allasutuste ruumivajadus-test oli esimeseks suunaks, et majas võiksid tulevikus tegut-seda Kuressaare Noorte Huvi-keskus (KNH), KTG ja Kures-saare Kunstikool. Kuna ühelgi nimetatud asutustest ei olnud otsest vajadust staadioni järe-le, sai üsna algusjärgus ideena välja toodud seegi, et staadio-nit kui avalikku spordivälja-

kut võiks haldama hakata SA Kuressaare Spordibaasid. Ette rutates võib tõdeda, et see oli ka algsetest plaanidest ainuke, mis lõpuni muutumatul kujul paika jäi.

Esimesena sai huvikeskuse, täiskasvanute gümnaasiumi ja kunstikooli juhtidele antud ülesanne end maja plaanidele nö „sisse joonistada“, seejuu-res teistega arvestamata. Soo-visime, et selle kaudu tulek-sid välja allasutuste ootused, vajadused ja soovid uute ruu-mide osas. Kunstikool suh-tus teemasse leigelt ning andis koheselt märku, et neil erilist huvi majavahetuseks ei ole. Et esimeste arutelude käigus tuli välja seegi, et kolmel asu-tusel läheb majas arvatavasti kitsaks, jätkus aktiivne arute-lu maja tulevase kasutuse osas edaspidi vaid huvikeskuse ja KTG-ga.

Linnavalitsuse korralduse-ga moodustati rajatiste tule-vase kasutusotstarbe ettepane-kute väljatöötamiseks eelmise aasta veebruaris ka komisjon, mille koosseisu kuulusid artik-li autorile lisaks veel abilinna-pea Kalle Koov, haridusnõunik Õilme Salumäe, noorsootöö spetsialist Lindia Lallo, KTG direktor Ly Kallas, huvikooli direktor Aare Martinson ja põ-hikooli direktor Jaan Lember. Esimesed ennatlikud otsustused

Komisjoni koosolekute, eri-nevate arutelude ja sihtgrup-pidega kohtumise käigus jõu-ti ruumide jaotuse osas mullu maikuu lõpuks kokkuleppele, et enamuse I korrusest hõivab huvikeskus ning II korruse ja mõned I korruse ruumid saab enda kasutusse täiskasvanute gümnaasium. Lisaks oli majas ka rida mõlema asutuse ristka-sutust leidvaid ruume. Kevadel sai linnavalitsus uue ja olulise infona teada, et KTG-l ei ole enam alates 2011. sügisest või-malik nii või teisiti oma prae-gustes ruumides Rootsi täna-val jätkata. Nimelt andsid TTÜ Kuressaare Kolledži ja MTÜ Kuressaare Campus juhtkon-nad teada oma laienemisplaa-nidest ning soovist koonda-

da kogu oma ruumide kasutus kokku Rootsi tänavale. Seetõt-tu ei ole alates 2011.a suvest täiskasvanute gümnaasiumile seal ruumide kasutamise või-malust ette nähtud.

Enne suvepuhkusi lepi-ti kokku, et sügisel jätkatak-se konkreetselt personali ning maja halduse ja teenindu-se küsimustega (et jõuda teha ka vastavad kalkulatsioonid 2011.a. eelarvesse). Samuti jäi sügiseks vajalike ümberehi-tuste, vastavate projektide ja kalkulatsioonidega tegelemi-ne. Ümberehitustest niipalju, et see oli algusest saadik päris selge, et üks-üheselt ei õnnes-tu uusi asutusi hoonesse tõsta ning et rajada tuleb teatud lä-bimurdeid uute uste näol ning ehitada ümber WC-d ja mõned muud ruumid.

Sügisel koostati linnavalit-suses ehitusprojekt ning esitati see ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) regionaal-sete investeeringutoetuste and-mise programmi 2010. aasta II vooru. Kahjuks see toetust ei saanud ning nii sai vajalikud vahendid ehitustöödeks pla-neeritud 2011. aasta eelarves-se. Samuti tehti ära muud va-jalikud vastavad eelarvelised arvutused ning tundus, et ot-sustusprotsess hakkab lähe-nema lõpule ja komisjon võib oma ettepanekud linnavalitsu-sele esitada. Loomulikult olid kogu protsessiga kaasnenud konstruktiivsed arutelud, tuli-sed vaidlused, kompromisside

tegemised ning vajaduste tões-tamised allasutuste juhtidelt. Julgesin arvata, et kerkinud probleemid on hea tahte korral lahendatavad ning huvikeskus ja täiskasvanute gümnaasium saavad lõppkokkuvõttes ühes majas siiski tulevikus ilma probleemideta hakkama.Aeg annab arutust– tagasi alguses

22. novembril 2010, kui juba ligi pool aastat toimunud protsess tundus lõpule jõudma hakkavat, toimus kolmepoolne kohtumine, kus osalesid linna-valitsuse esindajad ning huvi-keskuse ja täiskasvanute güm-naasiumi töötajad. See, minu arvates nn pöördeline kohtu-mine tõi üsna selgelt välja, et pigem peaks seni tehtu alla-voolu minna laskma, et uuelt lehelt alustada. Tehtud töö ni-mel mugavalt protsess lõpeta-da olnuks muidugi võimalik, aga kindlasti mitte parim va-lik. Peamised probleemid, mis mõlemad asutused esile tõid, olid järgmised: õppetegevus ja vabaaja veetmine vanuse poo-lest ühele sihtgrupile toimub üheaegselt (mõlemad peami-selt õhtusel kellaajal tegutse-vad asutused; tekitab noor-te valikutes kallutatud mõju); noortekeskuse tegevus on pär-situd ning vabadused tegutse-mise suhtes piiratud (kuna II korrusel õpitakse, peab majas valitsema vaikus); arvestades ruumide piiritletust, puudub huvikeskusel vajadusel aren-

guruum edasiseks laienemi-seks.

Järgmisel päeval pärast töö-tajatega kohtumist toimunud komisjoni koosolekul, kus tek-kinud situatsiooni arutati, jõu-ti ettepanekute suhtes linna-valitsusele kahele otsusele. Esiteks, vabanevate ruumi-de baasil võiks lisaks täiskas-vanute gümnaasiumile saada oma ruumidele väga hea la-henduse kunstikool, mis tegut-seb hetkel väga kehvades tin-gimustes. Linnal puuduvad lähiajal võimalused investee-ringuteks kunstikooli hoones-se ning vabanevate ruumide näol saaks kunstikooli õpila-sed tuua oluliselt parematesse ja avaramatesse tingimustes-se. Teiseks, kindlasti tuleb si-hipäraselt ja konkreetselt huvi-keskuse ruumide temaatikaga edasi tegeleda.

Novembri lõpus olime seega tegelikult tagasi üsna alguses – algasid taas läbirääkimised kunstikooliga ning alguse sai huvikeskusele parimate ruu-milahenduste otsimise prot-sess. Kindlasti ei tohiks neid seisukohti valesti mõista, et huvikeskus oleks justkui „üle parda heidetud“. Huvikesku-se ruumilahendustega on väga konkreetselt edasi mindud – ajutistele ruumidele Kitsal tä-naval on koostatud remondi kalkulatsioonid ja maavalitsu-sega tehakse koostööd lepingu pikendamiseks. Kaitseliidult on uuritud võimalikke aren-guid Väljaku tn 5 maja suhtes,

lähemas tulevikus soovitak-se üle vaadata kogu linna lä-hiaastatel vabanevate ruumide ressursid jne. Loodame, et uus lähenemine viib kunagi ka pa-remate lahendusteni, kui oleks seda huvikeskusele pakkunud põhikooli vabanev hoone.Vabanevasse hoones-se KTG ja kunstikool

Detsembrist algasid läbi-rääkimised põhikooli vabane-vate pindade osas kunstikoo-liga. Arvestades kunstikooli hoone hetkeseisu ja puudu-vaid võimalusi selle paranda-miseks ning seda, et linnal on võimalik üks oma allasutus-test viia oluliselt parematesse tingimustesse, tundus lahen-dus hea. Kuigi algus oli vaeva-line ja keskpaikki polnud kii-ta, tundub, et oleme viimastel nädalatel leidnud kunstikooli-le diskussioonide käigus siis-ki hea ruumide lahenduse. La-henduse, mis on selline, et keegi ennast kettidega endise kunstikooli külge aheldama ei pea ning kool saab uutes ruu-mides nautida samasugust va-badust ja iseseisvust nagu on neil praeguses hoones. Kuns-tikool saab uues hoones oma sissekäigu ja oma korpuse I korrusel, lisaks jääb neile koos KTG-ga veel rida ristkasutuse-ga ruume. Loomulikult on kü-simus kunstikoolist vaadatuna emotsionaalne – kellel poleks raske lahkuda oma endisest majast? Omanikuna peab linn siiski oma ruumide kasutami-sel ratsionaalseid ja terviklikke lahendusi otsima.

1. veebruaril võttis linnava-litsus korraldusega vastu lõpli-ku otsuse, et alates septembrist hakkavad vabanevaid põhi-kooli ruume kasutama KTG ja kunstikool, staadioni hakkab aga haldama SA Kuressaare Spordibaasid.

Oluline, millele tahan lõpe-tuseks tähelepanu juhtida, on see, et ükski põhikooli hoone-ga seotud otsus ei ole sündinud ega sünni ka edaspidi vaikselt kuskil linnavalitsuse kabinetis. Otsused on langetatud erine-vate arutelude, kohtumiste ja kompromisside tegemise val-guses kõikide asjaosalistega.

Põhikooli hoonega seotud otsuste tagamaadest

Foto

: lin

nava

litsu

s

Page 2: Põhikooli hoonega seotud otsuste tagamaadest · 2011-12-21 · tikool saab uues hoones oma sissekäigu ja oma korpuse I korrusel, lisaks jääb neile koos KTG-ga veel rida ristkasutuse-ga

KODANIK KÜSIB, AMETNIK VASTAB KurESSAArE lINNAVAlITSuSE prESSITEATED

Neljapäev, 17. veebruar 2011

Millal ja kuidas kavatsetak-se väiksema liiklusmahu-ga elamurajoonide tänava-te kitsuse ja teede libeduse vastu ette võtta?

Majandusala abi-linnapea Kalle Koov: Peame tõdema, et olu-kord talvises linnas on küll raske, kuid sa-mas – mitte lootusetu! Kõik tänavad on sõi-detavad ja olid seda ka kõige intensiivsema lu-mesaju ajal. Talv seab tee-oludele omad piirangud ja nendega tuleb liiklemisel ta-hes-tahtmata arvestada. Hea-de liikluskultuuri tavade ja üksteisega arvestades ei teki linnaliikluses probleeme, seda ka aedlinna kitsamatel tänavatel.

Kõige probleemsemad ko-had vaadatakse jooksvalt kriitilise pilguga üle ning va-jadusel viiakse osa lund väl-

ja. Küll aga ei korraldata lauslumekoristust. Tänava-te libedusetõrje toimub vas-tavalt vajadusele soola ja

killustikuga nii aed-linna osas kui mujal. Kui kellelegi tundub, et tema aiatagune on eriti libe, saab libedu-setõrjele kaasa aidata oma käepäraste puis-teainetega. Olgu sel-leks siis liiv, tuhk või

killustik. Vähendamaks tänavatele

sulailmadega tekkinud roo-paid, toimub praegu igapäe-vaselt tänavate hööveldami-ne. Kõigepealt intensiivsema liiklusega tänavail, siis aed-linna osas. Hetkel roopad kõige rohkem liiklejatele peavalu valmistavadki ning nende mõju vähendamisega liiklusele me intensiivsemalt tegelemegi.

KODANIK KÜSIB, AMETNIK VASTAB KURESSAARE LINNAVALITSUSE PRESSITEATED

Neljapäev, 20. jaanuar 2011

Kuressaare Ida-Niidu Lasteaed (Õie tn 2) ootab alates 1. veebruarist teisipäeviti kell 10.45 laulu- ja mänguringi koduseid lapsi vanuses 1 - 2 aastat.

Täpsem info ja registreerimine [email protected] ja telefonil 45 54 419.

Linnapildis torkab silma, et nii mõnigi, kel kohustus on, ei ole soetanud endale veel konteinerit biolaguneva-te köögijäätmete kogumi-seks. Kuidas see kogumine uuel aastal üldse käima on läinud?

Vastab keskkonnaspetsia-list Karli Valt: Tänase sei-suga on Kuressaares bio-lagunevate köögijäätmete kogumise konteineri soe-tanud ca 65% viie ja enam

korteriga elamutest. Esime-ne konteinerite tühjendami-ne toimus 12. jaanuaril ning siis koguti 1020 kg biola-gunevaid jäätmeid. Esime-sel tühjendamisel ilmnes, et mõni jäätmevaldaja oli ka-sutanud mittelagunevaid ki-lekotte. Järgmine kogumine toimub 26. jaanuaril. Linna nimel soovin aga veelkord tänada neid, kes kehtima ha-kanud korda heasoovlikult täitma on asunud.

11. jaanuarValvelastaiana töötab tä-

navu suvel Pargi lasteaedKollektiivpuhkuste ajaks

suletakse tänavu suvel 27. juunist kuni 14. augustini Rohu lasteaed, Ristiku laste-aed, Tuulte Roosi lasteaed ja Ida-Niidu lasteaed. Valvelas-teaiana töötab sel perioodil Kuressaare Pargi lasteaed.

Kõikidel puhkuse ajaks su-letud lasteaedade lastel on avalduse alusel võimalik val-velasteaias kohta siiski ka-sutada. Selleks tuleb lapse-vanemal hiljemalt 31. maiks esitada vormikohane aval-dus. E-avalduse blankett val-velasteaia koha taotlemiseks on kättesaadav linnavalitsu-se kodulehel.

Ühekordses määras lapse-vanema kaetav õppekuluta-su suuruses 25,02 eurot tuleb arve alusel tasuda hiljemalt 20. juuniks. Ettemaksuna tu-leb tasuda 50% toidurahast vastavalt valvelasteaia kasu-tamise perioodile. Tagasiar-vestus tehakse ettemaksuna tasutud toiduraha osas, kui lapsevanem on lasteaiakoha mittekasutamisest vähemalt kolm tööpäeva ette teatanud, õppekulu tasu osas tagasiar-vestusi ei tehta.

Kinnitati valimisjaoskon-nad riigikogu valimisteks

Linnavalitsus kinnitas eel-olevateks, 6. märtsil toimu-vateks riigikogu valimisteks Kuressaares viis valimis-jaoskonda. Valimisjaoskond nr 1 asub raamatukogu kon-verentsikeskuses (Tallinna tn 6). Jaoskond nr 2 Ida-Niidu lasteaias (Õie tn 2), jaoskond nr 3 Vanalinna koolis (Pikk

tn 31), jaoskond nr 4 Saare-maa ühisgümnaasiumis (Ha-riduse 13) ning valimisjaos-kond nr 5 Ristiku lasteaias (Ristiku 2b).

Valimisjaoskonda nr 1 kuuluvad Allee, Jaama, Kae-vu, Kalda puiestee, Karja, Kase, Kevade 1-41a (paari-tud numbrid) ja 2-38 (paa-ris numbrid), Kitsas, Au-gust Kitzbergi, Kivi, Koidu, Kraavi, Kungla, Kuuse, Lii-va, Loojangu, Lossi 1-27 (paaritud numbrid), Lossi 16, Lossihoov, Lossipark, Lydia Koidula, Kullamäe tee, Ma-rientali tee 1, Mierzejews-ki, Muru, Nooruse, Pae, Pil-ve, Päikese, Pärna, Raekoja, Raiekivi tee, Raua, Roomas-saare tee, Saue, Staadioni, Supluse puiestee, Suve, Sü-gise, Tallinna 2-24 (paaris numbrid), Talve 1-65 (paa-ritud numbrid) ja 2-88 (paa-ris numbrid), Talve põik, Transvaali 1-50, 52-59, 61, 63 (loetletud numbrid), Tuu-le, Uus, Uus-Roomassaare, Vahe, Valguse, Vana-Roo-massaare, Varju, Videviku, Vikerkaare ning Vuti tänav. Ühtlasi määrati valimisjaos-kond nr 1 jaoskonnaks, kus valijad saavad hääletada väl-jaspool oma elukohajärgset jaoskonda ning kus hääleta-da saavad ka valijad, kelle elukohaks rahvastikuregist-ris on Kuressaare vaid linna täpsusega.

Valimisjaoskonda nr 2 kuuluvad Arhiivi, Eha, Ida, Kaare, Kannikese, Karikak-ra, Karikakra põik, Kellu-ka, Kevade 43- 55 (paaritud numbrid) ja 40 – 58 (paa-ris numbrid), Kirde, Kuller-

kupu, Kuressaare tee 23, 25, 27 ja 29 (loetletud numb-rid), Lehe, Lillevälja, Ma-rientali tee 2-27 (järjest numbrid),Mesilase, Mooni, Niidu, Nurmenuku, Nõm-me, Pihtla tee, Piibelehe, Piiri, Parketi, Raja, Raud-tee, Roopa, Rukkilille, Sini-lille, Sirge, Tallinna 26-86 (paaris numbrid), Talve 67-93 (paaritud numbrid) ja 90-114 (paaris numbrid), Trans-vaali 51, 60, 62, 64 (loetletud numbrid), Tulika, Uus-Karja, Õie, Ülase tänav.

Valimisjaoskonda nr 3 kuu-luvad Abaja, Aia 1-57 (paari-tud numbrid) ja 2-64 (paaris-numbrid) ning 66a, Haigla, Heina, Humala, Kaluri tee, Kastani, Kauba, Kesk, Kihel-konna mnt 1, 3, 5, Kohtu 1-35 (paaritud numbrid), Kop-li, Kotkapoja, Kõrre, Kõver, Martin Körberi, Lagle, Las-teaia, Laugu, Lootsi, Lossi 2-14 (paaris numbrid), Luha, Luige, Anton Lutsu, Mere, Merikotka, Paju, Pargi, Pikk 1-55a (paaritud numbrid) ja 2-56 (paaris numbrid), Põik, Ranna, Ravila, Roo, Sepa 6, Suur-Põllu, Suur-Sadama, Suur-Sadama põik, Tiigi, Tolli, Tolli põik, Tori, Turu, Töö, Töökoja, Vahtra, Vaik-ne, Veski, Vete, Väike-Põllu ja Väike-Sadama tänav.

Valimisjaoskonda nr 4 kuuluvad Garnisoni, Haridu-se, Kingu, Kiriku, Kohtu 2-48 (paaris numbrid), Koman-dandi, Metsa, Karl Ojassoo, Põhja 1-21 (paaritud numb-rid) ja 2-22 (paaris numbrid), Rahu, Rehe, Rohu, Rootsi, Sepa 1, 2 ja 4, Juhan Smuuli 2-32 (paaris numbrid), Tallin-

na 1-53 ( p a a -r i t u d n u m b -r i d ) , T o r n i , Trakto-ri, Valli-maa ja Väljaku tänav.

Valmisjaoskonda nr 5 kuu-luvad Aia 66 ja 68, Jõe, Ka-daka, Kalevi, Kalevi põik, Kiivitaja, Kihelkonna mnt. 2, 2a, 2b, 4, 4a, 4b (paarisnumb-rid) ja 6-25 (järjest numbrid), Lahe tee, Nurme, Meierei, Odra, Papli, Parketi, Pikk 57-81 (paaritud numbrid) ja 58-86 (paaris numbrid), Põ-duste, Põhja 24-38 (paaris numbrid) ja 23-53c (paari-tud numbrid), Ringtee, Risti-ku, Juhan Smuuli 1-35 (paa-ritud numbrid), Suuresilla, Talli, Tallinna 55-83 (paari-tud numbrid), Tehnika ja Ti-kutaja tänav.18. jaanuar

Maamaksusoodustust saab tänavu 746 inimest

Linnavalitsus kinnitas is-tungil maamaksu soodustuse saajate nimekirja 2011. aas-tal. Kokku saab tänavu maa-maksu soodustust Kuressaa-res 746 inimest 19 059,78 euro (298 220,76 krooni) ulatuses.

Kogu ulatuses saavad maa-maksusoodustust represseeri-tud. Kuni 25,60 euro ulatuses aga kodanikud pensionitun-nistuse alusel, tingimusel, et maamaks on aastas suurem kui 19,20 eurot.

Võrreldes mullusega on soodustuse saajate arv jää-nud samale tasemele.

Mullu laekus Kuressaare eel-arvesse üksikisiku tulumaksu summas 110 511 196 krooni, mis on võrreldes 2009. aasta-ga 2,6% väiksem. Ka välja-makseid teinud ettevõtete arv võrreldes varasema aastaga vä-henes 260 võrra. Neid ettevõt-teid-ettevõtjaid, kellelt linnale tulumaksu esmakordselt lae-kus, oli poole võrra rohkem kui tunamullu (1112 ettevõtet).

Enamuse ehk 1346 ettevõtte makstud väljamaksetelt arves-tatud tulumaks jäi alla 100 000 krooni. Ettevõtteid, kelle tulu-maks jäi vahemikku 100 000 krooni kuni 1 miljon krooni, oli 843 (2009. aastal 988). Kuni 10

miljonit krooni üksikisiku tulu-maksu tasusid eelarvesse mul-lu 112 ettevõtet (2009. aas-tal 134). Enam kui 10 miljonit krooni maksid aga 11 ettevõtet (2009. aastal 13).

Majandusala abilinnapea Kalle Koovi sõnul oli üksik-isiku tulumaksu laekumine et-tevõtetelt väga erinev. „Kui varasemalt oli majanduslangu-sele vaatamata siiski ettevõt-teid-ettevõtjaid, kellelt laekus üksikisiku tulumaksu eelneva aastaga võrreldes rohkem, siis 2010. aastal valdaval osal ette-võtetel üksikisku tulumaksuga maksustavad väljamaksed vä-henesid,“ nentis Koov. (KS)

Üksikisiku tulumaksu laekus 2312 ettevõttelt Securitas Eesti AS 2010. aas-

ta tegevuse põhjal saab tõ-deda, et Kuressaare on pü-sivalt turvaline linn. Mullu registreeris turvaettevõte lin-na objektidel avaliku korra rikkumisi oluliselt vähem tu-namullusest.

Linna 22 avalikult kasuta-tavalt objektilt saadeti mul-lu ära 44 isikut (2009. aastal 91), kes viibisid seal valdaja loata mitte ette nähtud ajal. Joobes isikuid anti politseile üle 9 (2009. aastal 11). Lõh-kumisi avastati mullu 15 kor-ral. (2009.a 20).

Muid rikkumisi, nagu üm-ber lükatud ajutised liiklus-märgid jmt, tuvastati mullu 24 (aastal 2009 31)

Enim rikkumisi pandi Ku-ressaares toime Ida-Niidu ja Rohu lasteaia territooriumil, samuti lossipargis ja supel-ranna piirkonnas. Ometi, kui 2009. aasta kokkuvõtteks sai öelda, et üldine rikkumiste arv on vähenenud, siis 2010. aasta statistika seda vaid kin-nitab – rikkumiste arv vähe-neb jätkuvalt.

„Kui linna hea koostöö politsei ja turva rmadega on üks linnakodanikule tur-vatunde loomise eeldusi, siis toimiv ja resultatiivne ühistegevus seda tegelikku-ses ka näitab,“ tõdes majan-dusala abilinnapea Kalle Koov. (KS)

Kuressaare jätkuvalt turvaline

Väljaandja Kuressaare linnavalitsusTehniline teostus Saaremaa Raadio OÜToimetaja Silver Saluri, 455 0548, [email protected] Helen Rauk, 455 7195, [email protected]

8. veebruarOÜ-le Tulekild Teenused

anti ilutulestiku korralda-miseks avaliku ürituse luba

Linnavalitsus andis avaliku ürituse loa OÜ-le Tulekild Tee-nused ilutulestiku korraldami-seks Kuressaare linnuse peasis-sekäigu kohal 22. veebruaril.

Ilutulestik toimub teisipäe-val, 22. veebruaril ajavahemi-kus kella 21.30 kuni 22.Merikotka tn 11 kinnistu müüakse enampakkumise teel

Linnavalitsus korraldab kirjaliku enampakkumise lin-na omandis oleva Merikot-ka tn 11 hoonestamata kin-nistu müügiks alghinnaga 14 699,68 eurot. Kinnistu pind-

ala on 667 ruutmeetrit ning selle sihtotstarbeks elamu-maa.

Dokumente enampakkumi-sel osalemiseks võetakse lin-navalitsuses vastu 11. märtsi hommikuni. Enampakkumi-se täpsemate tingimustega on võimalik tutvuda Kuressaa-re linnavalitsuse kodulehel, infot saab ka telefonil 455 0545.15. veebruarA. Kitzbergi tn 2a hoone üürileandmiseks korralda-takse enampakkumine

Linnavalitsus korraldab A. Kitzbergi tn 2a autobusside parkla hoone üürileandmiseks enampakkumise. Üürilepingu tähtaeg on 3 aastat. Üüri alg-

hinnaks 0,06 eurot ruutmeet-ri eest kuus.

Ruumide kasutamise siht-otstarve on majandustegevus ning üürnikul on kohustus ta-gada hoone WC ruumide ava-lik kasutamine tasu eest.

Pakkumisi oodatakse linna-valitsusse hiljemalt 4. märtsi hommikuks. Enampakkumise võidab isik, kelle üüri pakku-mine on kõige kõrgem, tule-mused kinnitatakse ja üürile-ping sõlmitakse 15. märtsil.

Enampakkumise täpsema-te tingimustega on võimalik tutvuda Kuressaare linnava-litsuse kodulehel.Toetatakse Saaremaa Las-tekaitse Ühingu mitmikute päeva

Kuressaa-re Linnava-litsus eraldab linna 2011. aasta eelarve sotsiaalse kaitse tegevusalast 45 eurot Saaremaa Lastekait-se Ühingule kaksikute ja kol-mikute päeva korralduskulu-de katmiseks. Üritus toimus mullu 12. detsembril. Algatati Veski tn 4 detail-planeering

Linnavalitsus algatas Ves-ki tn 4 detailplaneeringu, mil-le eesmärgiks on selgitada välja võimalused kinnistu-le hoovimaja püstitamiseks. Detailplaneering algatati as-jast huvitatud isiku finantsee-rimisel.

Noortekogu viimasest „kohvi-joomisest“ valitsuse liikmete-ga oli juba omajagu aega möö-das. Nii kohtutigi taas jaanuari lõpus, sel aastal esimest korda. Seesugune kohtumine on hea võimalus tuua kokku noored ja poliitikud ning vestelda ak-tuaalsetel teemadel.

Millised teemad seekord huvi pakkusid? Kõigepealt vaadati ühiselt noorte vända-tud lühifilmi, millega soovi-ti juhtida tähelepanu kooli vii-vate kõnniteede probleemsele olukorrale linnas. Lisaks käsit-leti kohtumisel koolide peara-hastamise põhimõtteid ja linna võlakoormuse tagamaid. Noor-tele valmistas muret noorte-

keskuse vähene atraktiivsus ja ruumipuudus, mis keskuse kü-lastatavust pärsib. Noorteko-gu liikmed edastasid linnava-litsusele ka oma ettepanekud – kasutada põhikooli võimlat pallimänguks tasuta. Ühtlasi sooviti, et noortekeskus oleks õhtuti kauem avatud. Viimast ettepanekut on huvikeskus tä-naseks ka arutanud ja alates märtsist on noortekeskuse ruu-mid katseliselt kauem avatud – Kitsas tn 3 kolmapäeviti kella 22ni ja Komandandi neljapäe-val 21ni.

Noorte kohtumine valitsus-liikmetega lõppes igati konst-ruktiivselt – noored kiitsid lin-na rajatud kergliiklusteid ning

tänavate head talihooldust. Taolised kohtumised soodusta-vad noorte osalusdemokraatiat ning läbi avatud dialoogi jõua-

vad noorte arvamused ja ette-panekud otsustajateni.

Lindia Lallo, noorsootööspetsialist

KURESSAARE LINNAVALITSUSMüüb linna omandis oleva Merikotka tn 11 hoonestamata kinnistu nr. 2437134 kirjalikul enampakkumisel alghinnaga 14 699,68 EUR (230 000 krooni).Kinnistu pindala 667 m², katastritunnus 34901:010:0386, sihtotstarve – elamumaa, kinnistu kõrval teemaal paiknevad liitumispunktid vee-, kanalisatsiooni ja elektriga.Osavõtutasu 31,96 EUR (500 krooni), tagatisraha 10% alghinnast 1469,97 EUR (23 000 krooni), mis võitjale arvestatakse ostuhinna sisse ja teistele osalejatele tagastatakse 5 päeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist. Avaldus esitada Kuressaare Linnavalitsusse (Tallinna tn 10, ruum 206) hiljemalt 11. märtsiks 2011 kell 10 kinnises ümbrikus, märgusõnaga “Merikotka tn 11 kinnistu müük”.Pakkumises tuleb esitada:1) hinnapakkumine (pakkuja nimi, kood, aadress, telefon, e-post, ostuhind numbrites ja sõnades, kuupäev, allkiri); 2) juriidilise isiku puhul põhikirjalise organi otsus ja volitus pakkumise tegemiseks ja allkirjastamiseks;3) maksekorralduse koopia enampakkumise osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta Kuressaare Linnavalitsuse a/k 10602007390004 SEB Pangas.Pakkumiste avamine toimub 11.03.2011 kell 10.05 Kuressaare Linnavalitsuses, Tallinna tn 10, ruum 207. Avamisel võivad vii-bida pakkujad ja nende esindajad.Pakkuja tasub müügiobjekti ostuhinna enne müügilepingu sõlmimist.Pakkumise täiendav info linna koduleheküljel www.kuressaare.ee. Infotelefon 455 0545, 511 1735, fax 453 3590.

Noored kohtusid linnajuhtidega

„Kohv poliitikutega“ - noortekogu ja linnavalitsuse traditsiooniline kohtumine. Foto: Marii Eliise Rüütli

EESTI HÄÄLED 2EESTI HÄÄLED 2

EESTI VABARIIGI 93. AASTAPÄEVA TÄHISTAMINE KURESSAARES23. VEEBRUARIL 2011

KOLMAPÄEVAL 23. VEEBRUARIL KELL 19AUTOGRAMM ISESEISVUSPÄEVAKS

ehk kontsert traditsioonilise vestlusega Kuressaare kultuurikeskuses

RAUN JUURIKAS klahvpillid MAREK TALTS kitarr PEEDU KASS bass TOOMAS RULL trummid

RIHO SIBULAT intervjueerib Villu Veski

Pilet müügil kultuurikeskuses ja Piletilevi müügipunktides:eelmüügist 7€ /täiskasvanu/ 5€ /õpilane, pensionär/

samal päeval 9€ /täiskasvanu/ 7€ /õpilane, pensionär/

Tallinn 614 7760, Tartu 737 7537

Pärnu 445 5800, Jõhvi 334 2000

www.concert.ee

NAISTEPÄEVA TANTSUÕHTUNAISTEPÄEVA TANTSUÕHTU

Laupäeval, 05.märtsil kell 20.00Laupäeval, 05.märtsil kell 20.00

Linna suurim tantsupõrand ja restoranKURESSAARE SPORDIKESKUSESÜllatusesinejad!

Üllatusesinejad!

LEHMAKOMMIONUDEGALEHMAKOMMIONUDEGA

Pilet eelmüügist 10.-, kohapeal 12.-Pilet koos toitlustusega eelmüügist 16.-

Laudade broneerimine telefonil 4520375 Saali plaan ja menüü: www.kuressaarespordikeskus.ee

SÖÖK JA JOOK Sinu Catering OÜSinu Catering OÜ

EESTI VABARIIGI 93. AASTAPÄEVA TÄHISTAMINEKURESSAARES 24. VEEBRUARIL 2011

KELL 12PIDULIK RAHVAKOOSOLEK Vabadussõja ausamba juuresIllustreerivad Kuressaare Linnaorkester,Saaremaa Meeskoor SÜM jaSÜG poistekoor Kratid koos Saaremaa poistekooriga.

KELL 13Vabariigi aastapäevale pühendatudKG HUVIKOOLI INSPIRA kooride kontsertKuressaare Kultuurikeskuses

Tasuta

www.kultuurivara.ee

Esinevad mudilas-, poiste-, tütarlaste-, neidude- ja segakoor.Kavas laule Eestimaast, kodust, loodusest.

KELL 10Palveteenistus EV aastapäeva puhul

KURESSAARE PÜHA NIKOLAI kirikus

KELL 11Jumalateenistus EELK KURESSAARE LAURENTIUSE kirikus

Page 3: Põhikooli hoonega seotud otsuste tagamaadest · 2011-12-21 · tikool saab uues hoones oma sissekäigu ja oma korpuse I korrusel, lisaks jääb neile koos KTG-ga veel rida ristkasutuse-ga

Neljapäev, 17. veebruar 2011

Kalle Koov, majandusala abilinnapea [email protected]

Eelarve omatulude maht on 8,7 miljonit eurot, millest

suurima osa, 6,7 miljonit eurot (104,9 miljonit krooni) moo-dustab füüsilise isiku tulu-maksu laekumine. Tulumak-su laekumise kasvu prognoos lähtub rahandusministeeriu-mi kohalike omavalitsuste tu-lude kasvu prognoosile. Sama kinnitab ka jaanuari maksu-laekumine, mis oli 4,2% suu-rem möödunud aasta jaanuari

maksulaekumisest. Olen kin-del, et raskem aeg Kuressaa-re maksulaekumistes on läbi ja ees vaid maksulaekumiste kasv. Linna maksulaekumiste dünaamika nähtub lisatud ta-belist.

Riigipoolsed eraldised ha-riduse toetusfondi, toimetu-lekutoetuse, kultuuriasutuste tegevustoetuse ning kohali-ke teede hoiuks ja korrastami-seks on pea 3,6 miljonit eu-rot.

Lisaks maksutuludele on eelarves tulude laekumised allasutuste majandustegevu-

sest, linnavara üürituludelt ning hoonestusõiguse tasu-delt. Lisaks omanikutulu ASi Kuressaare Soojus aktsiatelt ning laekumised linnavara müügist.

Linna 2011. aasta eelar-vest on 2,7 miljonit eurot suunatud investeeringuteks, ülejäänud summa aga linna erinevate valdkondade tege-vuskuludeks. Võrreldes 2010. aasta eelarvega suurenesid te-gevuskulud vaid 15 000 euro võrra. Eelarve reservfondi maht on 153 387 eurot, mis on ca 62 000 euro võrra suu-rem kui mullu. See võimaldab katta eelarve koostamise het-kel ettenägematud ühekord-sed kulud – olgu selleks siis võimalikud sotsiaal- või töö-tutoetused, aga ka erakordsest lumesajust tingitud teehoiu-tööde kallinemised.

Tegevuskulud on valdkon-niti erinevad – kõige suurema mahuga on eelarves haridus-kulud, mis moodustavad 57% kogu eelarve kuludest. Vaba-le ajale ning kultuurile kulub eelarvest 16%, valitsemisku-ludeks 8,9%, majandusele 4% ning sotsiaalvaldkonnale 6% ehk kokku 586 679 eurot.

Nagu eespool kirjutatud, on linna 2011. aasta investee-ringute eelarveks 2,7 miljonit eurot, millest 39% kulub linna varasemate laenukohustuste katmiseks. Hariduse, kultuu-

ri- ja spordivaldkonna põhiva-ra soetuste sihtfinantseerimi-seks on eelarves ette nähtud 716 744 eurot, tegevustoetus-teks 120 984 eurot, Euroopa Liidu projektide omaosaluseks 146 313 eurot ja linnamajan-duse kapitaliliisingute kohus-tuste katmiseks 119 873 eurot. Teekatendite remondiks, pro-jekteerimisteks ning uute pro-jektide kaasfinantseerimiseks majandusvaldkonnas on eelar-ves planeeritud 543 680 eurot.

Kuressaare on üks kohali-kest omavalitsustest, kes rii-

gieelarve tasandusfondist ka 2011. aastal toetust ei saa ehk riigi tasandil on meie linn jät-kuvalt edukas ja iseendaga toimetulev omavalitsusüksus. Linna 2011. aasta eelarve on tasakaalus säästliku majanda-mise ning toimetulemise eel-arve.

Linna 2011. aasta eelarve on 13,2 miljonit eurotKuressaare linnavolikogu kinnitab täna-sel, 17. veebruari istungil tõenäoliselt linna 2011. aasta eelarve mahus 13 193 713 eurot ehk meile kõigile veel harjumuspärasemalt – 206 436 750 krooni.

Järgmine Kuressaare

Sõnumid ilmub 3. märtsil.

Page 4: Põhikooli hoonega seotud otsuste tagamaadest · 2011-12-21 · tikool saab uues hoones oma sissekäigu ja oma korpuse I korrusel, lisaks jääb neile koos KTG-ga veel rida ristkasutuse-ga

Neljapäev, 17. veebruar 2011

Informatsioon ja osalemise tingimused arendusnõuniku ametikohale kandideerijaleKURESSAARE LINNAVALITSUSEArendusosakondvõtab teenistusse

ARENDUSNÕUNIKUArendusnõuniku tööülesanneteks on:• arendusprojektide koostamine ja juhtimine • rahvusvahelistes koostöövõrgustikes osalemine. Kandidaatidelt eeldame:• kõrgharidust• erialase töö kogemust • eesti ja inglise keele oskust kõrgtasemel ja veel vähemalt ühe võõrkeele oskust väga heal tasemel• kohaliku omavalitsuse korraldust reguleerivate õigusaktide tundmist• meeskonnatööoskust• algatusvõimet, loovust, esinemis- ja suhtlemisoskust• arvuti kasutamise oskust.Ametikohale kandideerijal palume esitada:• avaldus ja motivatsioonikiri• CV • haridust tõendava dokumendi koopia• isikut tõendava dokumendi koopia• senist projektialast kogemust näitavad kogemust näitavad dokumendid• andmed kahe soovitaja kohta• kandideerija poolt vajalikuks peetavad muud dokumendid.

Kandidaatidel esitada nõutavad dokumendid hiljemalt 28. veeb-ruariks 2011. a kell 12.00 Kuressaare Linnavalitsuse kantseleisse, aadressil Kuressaare Tallinna tn 10, 93819 kinnises ümbrikus, märgusõna all „Arendusnõunik“ või e-postiga aadressile [email protected] telefonil 455 0558 arendusosakonna juhataja Virge Pihel, personali spetsialist Liana Kaasik ja linna kodulehel www.kuressaare.ee

Kuressaare Linnavalitsus võtab teenistusse

LINNASEKRETÄRILinnasekretäri põhitööülesanneteks on linnava-litsuse juriidiline teenindamine, õigusaktide ja lepingute seaduslikkuse tagamine. Kuressaare linnavalitsuse ja linnavolikogu töö avalikustami-se korraldamine. Linnakantselei juhtimine.

Ootused kandidaadile• vähemalt kolmeaastane erialane töökogemus, soovita-valt juhtimiskogemus avalikus teenistuses;• juriidiline kõrgharidus;• nüüdisaegse avaliku halduse toimimispõhimõtete ja arengusuundade tundmine, kohaliku omavalitsuse tege-vust reguleerivate õigusaktide väga hea tundmine; • väga hea eesti ja inglise keele oskus, sh nii suuline kui ka kirjalik eneseväljendusoskus; • hea arvutikasutusoskus, sh teksti- ja tabeltöötlusprog-rammide ning andmebaaside ja infosüsteemide kasutus-oskus; • usaldusväärsus ja korrektsus; • väga hea suhtlemisoskus, tulemustele orienteeritus ja koostöövalmidus.Avaldus, elulookirjeldus ning essee teemal “Linnasekretäri roll linnavalitsuse haldussuutlikkuse tõstmisel” palume esitada hiljemalt 1. märtsiks 2011. a Kuressaare Linnava-litsuse kantseleisse aadressil 93819 Kuressaare Tallinna tn 10 kinnises ümbrikus märgusõna all “Linnasekretär” või elektrooniliselt aadressil [email protected].

Lisainfo telefonidel 455 0530 (Vilma Kippak, õigusnõunik) ja 455 0510 (Liana Kaasik, personalispetsialist).

Maksu- ja tolliamet väljastas 15. veebruariks maksumaks-jatele maksuteate tasumise-le kuuluva maamaksu summa kohta. E-maksuametis/e-tol-lis registreeritud kasutajale, kelle e-posti aadress on mak-suhaldurile teada, saadeti maamaksuteade ainult elekt-

roonselt. Neile, kelle maamaksu

summa on alla 5 euro (78 krooni) maamaksu ei määra-ta ning teadet ei väljastata. Maksumaksja, kes ei ole aga maksustamisaasta maamak-suteadet 25. veebruariks kätte saanud, on kohustatud sellest

30 päeva jooksul teavitama maa asukohajärgset maksu- ja tolliameti piirkondlikku struktuuriüksust. Lääne mak-su- ja tollikeskus asub Ku-ressaares aadressil Tallinna tn 58, II korrusel. Neile, kes 25. veebruariks teadet kätte pole saanud, väljastatakse sel

juhul uus maksuteade.Kuni 64-eurone maa-

maks tuleb korraga tasuda 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasu-takse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa mak-sust peab tasutud olema hilje-

malt 1. oktoobriks.Maksu- ja tolliamet väl-

jastab maamaksuteate isiku-le, kes on 1. jaanuari seisuga maaomanik või maa kasuta-ja. Maa omandamisel või ka-sutusõiguse tekkimisel aasta keskel säilib eelmise oma-niku või kasutaja maamaksu

kohustus aasta lõpuni. Uue omaniku või kasutaja maksu-kohustus tekib maa omanda-mise või kasutusõiguse tek-kimise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.

Maamaksu maksmist kont-rollib maksu- ja tolliamet.

Kuidas toimub maamaksu tasumine?

Kuressaare turismiinfokeskus (TIK) osales 11.-13. veebrua-rini Lätis, Riias toimunud tu-rismimessil Balttour 2011. Eesti-Läti piiriülese koos-tööprogrammi projekti “Üks puhkus-kaks riiki” raames ja-gas turismiinfokeskus ühist, 27 ruutmeetri suurust messi-pinda koos Ventspilsi ja Talsi esindajatega.

Messil jagati lätikeelseid Kuressaaret ja Saaremaad tut-vustavaid trükiseid. Lisaks oli TIKil kaasas Saaremaa Gol-fi, Saaremaa ooperipäeva-de ja Kuressaare merepäeva-de reklaamvoldikud. „Tore oli tõdeda, et lätlaste huvi reisi-

mise vastu on tõusnud, võr-reldes paari eelmise aastaga oli messi külastajate arv olu-liselt suurem,“ rõõmustas tu-rismispetsialist Kati Aus, kel-le kinnitusel tunti Saaremaa vaatamisväärsuste ja kultuuri-ürituste vastu väga suurt huvi. Turismi spetsialisti sõnul on ka Saaremaa spaad läti turisti-de seas jätkuvalt soositud. „Sel suvel on oodata Saaremaa tee-dele palju jalgratastega lätlasi. Paljud messikülastajad on juba varem küll Saaremaal oma puhkust veetnud, kuid nad on valmis siia ikka ja jälle tagasi tulema,“ nentis Kati Aus.

KS

Riia turismismessil tunti Saaremaa vastu elavat huvi

Foto: TIK