Põhiõpingute moodulid MOODULI NIMETUS Maht (EKAP) 28 ... · projektijuhtimise infotehnoloogilisi vahendeid selgitab sh praktikal projekti seotud põhimõisteid suuliselt ja kirjalikult

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Multimeedia nooremspetsialist 120 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava

Põhiõpingute moodulid

Sihtrühm Keskharidusega isikÕppevorm Statsionaarne, koolipõhine õppevormMooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)

1 MULTIMEEDIA ALUSED 28 EKAP (seahulgas 10 EKAP praktikat)

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab eeldused IKT oskuste ja teadmiste arendamiseks ning edasisteks õpinguteksNõuded mooduli alustamiseks: PuuduvadÕpetajad: Tatjana Ševtšenko, Olga Laar, Aleksandra Leštšuk, Jevgenija Sadejeva, Denis Volkov

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad jaalateemad

Maht (EKAP) Õppemeetodid

Hindamismeetodid jahindamisülesanded

T Pt P I1) Mõistab oma rolli

multimeedia valdkonnas, vastavalt õigusaktidele ja standartidele

selgitab sh praktikal multimeedia põhimõisteid ja kompetentse, erialastandardite olemust, valdkonda puudutavaid seadusandlikke akte sh eesti ja inglise keeles

kirjeldab IT-lepingute tingimusi lähtuvalt seadusandlusest

1. Roll multimeedia valdkonnas

3 EKAP sh 1 P 1.1 Multimeediumi

valdkonna elukutsete kuvandid ja väärtustamine, multimeediaga seotud standardid

1.2 Kutse-eetika ja IT lepingud

(Head tavad, IT-lepingute koostamise põhimõtted, sanktsioonid lepingutes, lepingute rakendamine, IT töölepingud, vastutus,

0,5 1 1 0,5loenge-õperühmatööiseseisev tööarutluspraktiline töömängharjutustestprojekt

harjutus „Disaini elemendid“

praktiline töö IT kuritegevuse teemadel (essee)

1


konkurentsikeeld, võlaõigusseaduse vastavad sätted)

1.3 Erialased infokanalid1.10 Erialane inglise keel 0,5EKAP1.11 Erialane eesti keel 0,5 EKAP

2) Koostab ja realiseerib meeskonnatööna lihtsamaid projekte, kasutades projektijuhtimise infotehnoloogilisi vahendeid

selgitab sh praktikal projekti seotud põhimõisteid suuliselt ja kirjalikult sh eesti ja inglise keeles

koostab sh praktikal erialase projektiplaani ja kaardistab projektiga seotud riske, lähtudes projekti eesmärgist

koostab sh praktikal erialaseks tegevuseks vajalikke dokumente vastavalt tööjuhendile, kehtestatud asjaajamiskorrale ja seaduslikele aktidele, kasutades kontoritöö tarkvara

osaleb IT alases projektis, sealhulgas praktikal

2.Projekti juhtimise alused8 EKAP sh 3 P

2.1 Projekti põhimõisted 2.2 Projekti juhtimine2.3 Projekti faasid ja

eelkavandamine2.4 Projekti planeerimine2.5 Projekti riskid ja

meeskond2.6 Projektitaotluse

koostamine, rahastamineja arvestus

2.7 Tekstitöötlus2.8 Tabelarvutus2.9 Autoriõigused

(Varalised õigused, õiguste kaitse, autoriõiguse seadus, litsentsid)

2.10 Digitaalallkiri(Elektrooniline identiteet,

digitaalallkirja seadus)2.11 Tarkvara õiguskaitse

(Kaubamärk, selle taotlemine, USA ja Euroopatarkvarapatentide süsteem)

2.12 Erialane inglise keel 0,5

1 3 3 1loenge-õpepraktiline tööiseseisev tööpraktiline harjutusküsitlusajurünnakmõistekaartuurimistöörühmatöökirjalik töö

töölehtede täitmine ja jooksev kontroll

suuline küsitluspraktiline töö -korrektses

eesti keeles kasutades arvutiprogramme projekti kavandi vastavalt juhendmaterjalidele ja õigusaktidele koostamine

praktiline töö (projekti eelarve lähtudes kulude abikõlblikkusest kasutadestabelarvutus või projektitarkvara koostamine)

meeskonnatööKompleksülesanne ressursside planeerimise javõimalike riskide projekti kavandi hindamise kohta

esitlus ja seletus projekti ressursside kasutamise kohta, lähtuvalt projekti lõpparuandest

projekti lõpparuande

2


2.13 Erialane matemaatika 0,5 2.16 Erialane eesti keel 0,5

analüüs ja hinnang võimalikele riskidele projekti kavandist ja kriteeriumidest lähtuvaltPraktilised harjutused:

Teksti vormindamineTabelite loomine ja

kujundamine3) Orienteerub arvuti riistvara

põhikomponentide ja lisaseadmete parameetritesja operatsioonisüsteemi põhifunktsioonides

valib sh praktikal arvutisüsteemidesse sobivad komponendid ja lisaseadmed vastavalt kirjeldatud nõudmistele

nimetab operatsioonisüsteemi põhiteenuseid ja selgitab nende ülesandeid sh eestija inglise keeles

paigaldab sh praktikal operatsioonisüsteemevastavalt juhendile

3. Arvuti riistvara põhikomponentide parameetrid ja operatsioonisüsteemi põhifunktsioonid10 EKAP sh 3 P

3.1 Arvuti üldehitus3.2 Arvutisüsteemi

põhikomponendid ja nende funktsioonid

(Protsessorid, emaplaadid, mälud, kõvakettad, sisend- javäljundseadmed, laienduskaardid, korpused)

3.3 Lisaseadmed(Liidesed, portid, hiir, klaviatuur, printerid, skännerid, kuvarid, videoprojektorid, kõlarid ja mikrofonid, mälukaardid, video- ja audio seadmed)

3.4 Operatsioonisüsteemide alused

(OS mõiste ja liigitus,OS arhitektuur ja peamised funktsioonid, protsesside

2 4 3 1loenge-õpepraktiline tööiseseisev töö

praktiline tööArvuti komplekteerimine etteantud komponentidestlaboris

kontrolltöö Arvutite riistvara peamised komponendid ja nende parameetrid. Arvutite lisaseadmed ja nende parameetrid

kirjalik töö Operatsioonisüsteemide põhiteenuste kohta,operatsioonisüsteemide erinevused

ettekanne enamlevinud operatsioonisüsteemist

praktiline töö Windows ja Linux operatsioonisüsteemi paigaldamine

3


haldus, mälu haldus, failisüsteemid, ülevaade enamlevinud operatsioonisüsteemidest)

3.5 Erialane matemaatika 0,53.6 Erialane füüsika 0,5 3.7 Erialane inglise keel 0,53.8 Erialane eesti keel 0,5

4) Koostab lihtsamate probleemide lahendamiseks algoritme ning „tõlgib“ neid programmeerimiskeelde, jälgides kodeerimise reegleid

koostab ja realiseerib sh praktikal ühes peavoolu programmeerimisekeeles olulisemaid algoritme

loob sh praktikal lihtsamaid rakendusi lähteülesande alusel

4. Programmeerimise alused7 EKAP sh 3 P

4.1 Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad

(Tarkvara, tarkvaratehnika, raamistik: eesmärgid, printsiibid, protsess)

4.2 Andmestruktuurid ja algoritmid

(Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused, algoritmimõiste, esitamine, struktuur, seosed algoritmide ja andmestruktuuride vahel)

4.3 Programmeerimiskeelte tüübid

(Programmeerimise ajalugu, programmeerimiskeelte põhitüübid, programmeerimiskeele süntaks ja semantika, kompileerimine, interpreteerimine)4.4 Programmeerimise

1 2 3 1loenge-õpepraktiline tööiseseisev töö

testAndmestruktuuride ja

programmeerimise aluspõhimõtetepraktiline töö:

Algoritmi koostamine ja realiseerimine

4


põhimõisted(Muutujad, andmetüübid, aritmeetika- ja loogikaavaldised, omistamine, sisend /väljund, põhilised juhtstruktuurid: jada, valik ja kordus, alamprogrammid, programmivormistamine, versioonihaldus)

4.5 Erialane matemaatika 0,5

Iseseisev töö moodulis: Projekti lõpparuande koostamine vastavalt juhendmaterjalidele ning õigusaktidele Lisaseadmete konfiguratsiooni koostamine kliendi võimalike vajaduste järgi

(nt Fotostuudio kodukontor, Veebiarendaja kodukontor, Mängude testija kodukontor, Projektijuhi kontor, Lastetoa arvuti, Noore kunstniku koda, Kokka tsehh, Panga töötaja).Ettevalmistamine testimiseks.Algoritmide plokkskeemide koostamine.

Mooduli hinde kujunemine: Hindamisülesanded Hindamiskorraldus Hindamisjuhend Hindekriteeriumid

Mitteeristav hindamine

Eristav hindamineMooduli hinne kujuneb positiivselt sooritatud kontrolltööde, teste ja praktiliste tööde.

„3“ „4“ „5“

On tehtud kõik kontrolltööd ja testid.Praktilisi töid teeb õpetaja abiga.

On tehtud kõik kontrolltööd ja testid.Praktilisi töid teeb iseseisvalt.

On tehtud kõik kontrolltööd ja testid.Praktilisi töid teeb iseseisvalt.Analüüsib oma vigu.

5


Hindekriteeriumid “3” Õpilane on läbinud mooduli kui on sooritatud tööülesanded vähemalt lävendipõhiselt.„4“ Praktilised tööd on tehtud iseseisvalt. Kontrolltöödes on vastatud ühele täiendavale küsimusele lävendipõhiselt.„5“ Praktilised tööd on tehtud iseseisvalt, võimalikud vead leitud ja parandatud iseseisvalt. Kontrolltöödes on vastatud kaheletäiendavale küsimusele lävendipõhiselt.

Kasutatav õppekirjandus(avalikult kättesaadav)

/õppematerjal

Lukki, T. Füüsika: ruum, aeg, aine, jõud. Tallinn : Ilo, 2001http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/objects/http://zenjamisina.eu/fuusika/http://nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/liikumine/http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/arvususteemid/index.htmlР. Хаггарти. Дискретная математика для программистовe-kursus "Arvutite lisaseadmed" (VANKeR programm)https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=3396e-kursus " Personaalarvuti riistvara " https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=760e-kursus " Operatsioonisüsteemid "https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=851Upgrading and Repairing PCs, 19th Edition. Scot MuellerUpgrading and Repairing Laptops. Scot MuellerChambers, M. Arvuti ehitamine võhikutele. Tallinn : Lausuja Kirjastus, 2006Mueller, S. Upgrading and Repairing PCs. Indianapolis, IN : Que, 2008Zolk, I. Riistvara ja tehniline dokumentatsioon. Tartu : I. Zolk, 2008Thompson B., Thompson R. PC Hardware in a Nutshell. (Железо ПК. Энциклопедия). ,Piter, 2007.http://www.hinnavaatlus.ee/S. Tanenbaum: Modern Operating Systems, 3rd EditionPerens, A. (2001).Projektijuhtimine. Projektijuhtimise käsiraamat.(1999-2000/01) –ÄripäevPM book (2010) Reinsalu, A. (2007). Praktiline ajajuhtimine.Tallinn: AS ÄripäevSiimon, A. (2004). Ajajuhtimine I. Tartu Ülikool.Türk, K. (2005).Inimressursi juhtimine. TÜ Kirjastus Vadi, M. (1995). Organisatsiooni käitumine, TÜ Kirjastus Üksvärav, R. (1992). Organisatsioon ja juhtimine. Valgus

6

http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/arvususteemid/index.html

http://www.hinnavaatlus.ee/

https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=3396


Silferberg, P. (1997). Ideasta projektiksi, Helsinki Burkhard, K.(1999). Projektabwicklung, Frankfurt Royce, W. (Inc 1999). Sowtware ProjectManagement Massachusetts: Addison, Wesley Longma Projektijuht II, III, IV, V. (2005). Kutsestandard. Äriteenindus ja muu äritegvuse kutsenõukogu [www]Projektijuhtimine.ee http://web.ametikool.ee/jane/okj/?7._Projektijuhtimise_alused http://www.tlu.ee/~martins/pj/ http://www.siseministeerium.ee/300/ http://www.lvrkk.ee/kristiina/airi/meeskonnatoo/index.html http://juhtimine.ee/swot-analuus http://materjalid.tmk.edu.ee/milvi_tuppits/Naidisprojekt/ http://www.tlu.ee/opmat/ri/Gantt/index.html http://pc.parnu.ee/~ttamb/ikt/projekt/konspekt.htm

T – teooria, Pt – praktiline töö, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisev töö

7


Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht2 KARJÄÄRIPLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 6 EKAP / 156 tundi

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas lähtudes elukestva õppe põhimõtetest.Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvadÕpetajad: Natalja Kaalik, Tatjana Norman, Jelena Zabegajeva, Natalja Dehant, Valentina Leštšuk


Maht(tundides)

Õppemeetodid Hindamismeetodid

T Pt P I1) mõistab oma

vastutust teadlike otsuste langetamisel elukestvas karjääriplaneerimiseprotsessis

analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab oma tugevusi ja nõrkusi

1. 1. Enesetundmine karjääri planeerimisel. 4 t(Isiksuseomadused: närvisüsteemi tüüp, temperament ja iseloom. Väärtused, vajadused, motivatsioon, hoiak, emotsioonid, mõtlemine)

1 1loengarutelupraktiline töö grupitöö

Praktiline töö(töölehtede täitmine„Minu omadused“„Temperamenditüübid“„Väärtused ja soovid“)

(Võimed, intelligentsus, huvid, oskused (üldoskused, erioskused). Minapilt, enesehinnang, identiteet, reflektsioon, sotsiaalne küpsus (Eneseanalüüsi läbiviimine oma tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamise kaudu.)

1 1 loengarutelupraktiline töö grupitöö

Praktiline töö(töölehtede täitmine„ Huvid“, „Vajadused“, „Võimed“, „Oskused“, „Elurollid“ „ Minapilt“)

seostab kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise

1.2. Õppimisvõimaluste ja tööjõuturu tundmine karjääri planeerimisel. 4 t(Tööjõuturg ja selle muutumine eriala valdkonnas: nõudlus ja pakkumine,

1 1 loengesitlusarutelupraktiline töö

Praktiline töö(töölehtede täitmine„Erinevad tööturgu tutvustavad infoallikad internetis“), „ Nõutud kompetentsid tööturul“, „Kutsed

8


võimalustega

leiab iseseisvalt informatsiooni, sh elektrooniliselt tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta

konkurents, trendid ja arengusuunad, prognoosid.Nõutud kompetentsid tööturul, tööandjate ootused, kutsestandardid, ametid ja kutsed, kutseoskused, kutse-eelistused ja kutseriskid eriala näitel.)

ja ametid“)

(Tööseadusandlus. Töötamist mõjutavad õiguslikud alused. Kutsestandardid, kutse ja Töömotivatsioon. Töötus ja tööturuteenused. Elukestev õpe. Töömotivatsioon. Valdkonna erialad, haridussüsteem, mitteformaalne haridus, hariduse ja tööturu vahelised seosed, õpimotivatsioon ja elukestev)

1 1 loengesitlusarutelupraktiline töö

Praktiline töö(töölehtede täitmine„Töövõtulepingu näidis“„ Töölepingu näidis“, „ Hea töö“)

leiab iseseisvalt informatsiooni, sh elektrooniliselt praktika-ja töökohtade kohta

1.3. Planeerimine ja karjääriotsuste tegemine 5t(Muutustega toimetulek, elurollid ja elulaad. Karjääriotsuseid mõjutavad tegurid, alternatiivid ja valiku tegemise tagajärjed. Ametialane karjäär. Karjääriplaneerimine kui elukestev protsess: karjäär, karjääriplaneerimine, karjääriinfo allikad ja karjääriinfo otsimine. Karjääriteenused ja

1 1 loengarutelupaaristöö praktiline töö

Praktiline töö(töölehtede täitmine„Elurollid“, „Kuidas on võimalik tööd leida?“)

9


karjäärinõustamine. Tööotsimine: tööotsimisallikadja tööinfo otsimine.)

koostab juhendi alusel elektroonilisi kandideerimisdokumente- CV, motivatsioonikiri, sooviavaldus-, lähtudes dokumentide vormistamise heast tavast

valmistab juhendi alusel ette ja osaleb näidistööintervjuul

koostab juhendamisel endale,sh elektrooniliselt lühi-ja pikaajalise karjääriplaani

(Kandideerimisdokumendid, tööintervjuu eriala näitel. Isikliku karjääriplaani koostamine: eesmärkide seadmine, tegevuste ja aja planeerimine. Lühi- ja pikaajaline karjääriplaan eriala valdkonna näitel.)

1 2 loengiseseisev töögrupitöö

Grupitöö(„Tööintervjuul“ osalemine)

Iseseisev töö (Curriculum Vitae ja motivatsioonikirja koostamine ja esitamine)(Lühi- ja pikaajalise karjääriplaanikirjutamine)

2) mõistab majanduse olemust ja majanduskeskkonna toimimist

kirjeldab oma majanduslikke vajadusi, lähtudes ressursside piiratusest

selgitab nõudluse ja pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse

2. Majanduse alused2.1. Mina ja majandus (Majanduslikud otsused. Turg. Raha, selle funktsioonid ja omadused.)2.2. Piiratud ressursid ja piiramatud vajadused (Ressursid majanduses. Majanduse põhivalikud. Alternatiivkulu. Erinevad majandussüsteemid.)

6 9 5 loeng, esitlus, kirjeldus, analüüs, selgitus, rühmatööloeng-seminaridaruteluvideodharjutused (sh veebipõhised)

Mitteeristav (A)Infootsing e- andmebaasidestEesti maksusüsteem;finantsasutuste hüviste võrdlus;Eesti majanduse põhinäitajad;UurimistööTurumajanduse olemuse kirjeldamine turu nõudmise, pakkumise ja tasakaalu seisukohast;Harjutused (sh veebipõhised)

10


olemust koostab juhendi

alusel elektrooniliselt oma leibkonna ühe kuu eelarve

loetleb Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse

täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni

leiab iseseisvalt informatsiooni peamiste pangateenuste ja nendega kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta

kasutab majanduskeskkonnasorienteerumiseks juhendi alusel riiklikku infosüsteemi „e-riik“

2.3. Pakkumine ja nõudlus (Nõudlus, pakkumine. Turu tasakaal. Turuhind.)2.4. Maksud (Riigi roll majanduses. Otsesed ja kaudsed maksud. Riigieelarve tulud ja kulud.) 2.5. Finantsasutused Eestis (Eestis tegutsevad pangad. Pankade teenused. Kiirlaenud.)

töölehedpraktiline tööprobleemsituatsiooni lahendamineiseseisev töö

Tuludeklaratsiooni täitmine juhendi alusel;Probleemülesannete lahendamine (majanduslike vajaduste kirjeldamine ja eelarve koostamine);Testid

3) mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas

kirjeldab meeskonnatööna

3. Ettevõtluse alused 3.1. Eesti ja kodumaakonna

6 9 4 loengesitlus

Töölehtede täitmine juhendi järgi teemadel: ettevõtja ja palgatöötaja

11


ettevõtluskeskkonda Eestis oma õpitavas valdkonnas

võrdleb iseseisvalt oma võimalusi tööturule sisenemiselpalgatöötajana ja ettevõtjana, lähtudes ettevõtluskeskkonnast

kirjeldab meeskonnatööna vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid

selgitab meeskonnatööna üheettevõtte majandustegevust ja seda mõjutavat ettevõtluskeskkonda

kirjeldab meeskonnatööna kultuuridevaheliste erinevuste mõju ettevõtte majandustegevusele

kirjeldab ja analüüsib ettevõtte äriideed õpitava valdkonna näitel ja koostab juhendi alusel

ettevõtlus (Ettevõtluse olemus. Ettevõtluse areng ja olukord Eestis ning kodumaakonnas.)3.2. Ettevõtja ja töövõtja ettevõtluskeskkond (Poliitiline keskkond. Majanduslik keskkond. Sotsiaalne keskkond. Tehnoloogiline keskkond.) 3.3. Äriidee ja selle elluviimine (Äriideede leidmine ja hindamine. Äriplaani olemus janäidisstruktuur. Äriplaani koostamine.)

kirjeldus analüüsmeeskonnatööloeng-seminaridaruteluvideodharjutused (sh veebipõhised)töölehedpraktiline tööprobleemsituatsiooni lahendamineÕppemängudÕpilasfirmaÕppekäikEttevõtlusalase info otsing(www.eas.ee; www.eesti.ee jm)iseseisev töö

erinevused, ettevõtluskeskkond, ettevõtte töökorraldus, äriideePraktiline töö (ÕF)TestSuuline esitlus: Eesti ettevõtluse areng ja olukordEnesehindamineÜlesanne/harjutusTööleht (Äriideede leidmine ja hindamine)Majandustegevuse ülevaate koostamine praktikaettevõtte või õpitava valdkonna ettevõtte näitel;Ärimudeli püstitamine, lihtsa äriplaani koostamine meeskonnatööna või ettevõtlusprojektis osalemineÄrimudeli püstitamine, selle põhjal lihtsa äriplaani koostamine meeskonnatööna või ettevõtlusprojektis osalemine.TunnikontrollIseseisev töö: Oma võimaluste hindamine tööturule sisenemisel palgatöötaja või ettevõtjana;Õpimapp/portfoolio (kokkuvõttev)

12

http://www.eesti.ee/

http://www.eas.ee/


meeskonnatööna elektrooniliselt lihtsustatud äriplaani.

4) mõistab oma õigusi jakohustusi töökeskkonnas toimimisel

loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja ja töötajate peamisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel

tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldist füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, psühhosotsiaalseid jafüsioloogilisi ohutegureid ja meetmeid nende vähendamiseks

tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb meeskonnatööna lähtuvalt õigusaktides seadustes sätestatust töötaja õigusi ja kohustusi seoses tööõnnetusega

kirjeldab tulekahju

4.1. Sissejuhatus töökeskkonda. Töökeskkonnaalase töökorraldus (Töökeskkond: üldnõuded, töökoht, töövahendid. Ergonoomia. Tööandja ja töötaja kohustusedja õigused) 4.2. Töökeskkonna ohutegurid (Töökeskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed ohutegurid Meetmed ohutegurite mõju vähendamiseks)4.3. Tööõnnetused ja kutsehaigused (Kutsehaigus ja tööga seotud haigus. Tööõnnetus. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine ning registreerimine)4.4. Esmaabi ja tuleohutus(Esmaabikorraldus. Esmaabivahendid ja põhilised esmaabivõtted. Tulekahju ennetamine. Tegutsemine tulekahju

6

4

4

4

6

loengesitlusdiskussioone-õppe keskkondõppefilmmeeskonnatöö iseseisev töösituatsioonülesannekirjalik tööanalüüsselgitusarvestuspaaritöö

Teema1. Struktureeritud kirjalik töö: test (õige-vale vastustega küsimused)

Teema2.Struktureeritud kirjalik töö: test (valikvastustega küsimused)

Teema3.Struktureeritud kirjalik töö: küsimus – vastus

Teema4.. Struktureeritud kirjalik töö: test (õige-vale vastustega küsimused) Teema5.Analüüs. NB! Vaata iseseisev töö

13


ennetamise võimalusi ja oma tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas

leiab juhtumi näitel iseseisvalt eri allikatest, sh elektrooniliselt töötervishoiu ja tööohutuse alast informatsiooni

puhkemisel)4.5. Riski analüüs ja hindamine

2

leiab iseseisvalt töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu, tööajakorralduse ja puhkuse kohta

nimetab töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu peamisi erinevusi ja kirjeldab töölepinguseadusest tulenevaid töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust

arvestab juhendi abiliseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava tasu bruto-ja netotöötasu ning ajutise töövõimetuse

4.6. TööseadusandlusKontaktõpe (sh praktiline töö) ja iseseisev töö - 1EKAP4.6.1. Lepingulised suhted (Füüsilised ja juriidilised isikud. Leping, selle liigid, sisuja sõlmimise kord).4.6.2. Töölepinguseadus –põhimõtted(Töölepingu mõiste ja sisu. Tähtajalise töölepingu sõlmimine. Katseaeg. Töölepingu muutmine. Töölepingu pooled, nende kohustused. Töölepingu lõpetamine.4.6.3. Töökorraldus(Töö- ja puhkeaeg. Ületunnitöö. Palk, lisatasu. Palgatingimuste kehtestamine ja palga maksmise kord. Puhkuse korraldamine,

13 7 6 Esitlus loengkirjalik ja praktiline töö situatsioonülesanne

Mitteeristav hindamine, esitlus.Mitteeristav hindamine, kirjalik töö.

Mitteeristav hindamine, kirjalik töö.

Mitteeristav hindamine, praktilinetöö, situatsioonülesanne.

Mitteeristav hindamine, situatsioonülesanne.

14


hüvitist puhkuse liigid: põhipuhkus, vanemapuhkused, õppepuhkus.Puhkuse tasustamine ja kasutamata puhkuse hüvitamine 4.6.4. Kollektiivleping(Põhimõtted, vorm, sisekord. Lepingu sõlmimine, õigused ja kohustused)

koostab ja vormistabjuhendi alusel iseseisvalt elektroonilise algatus- ja vastuskirja ning e-kirja sh allkirjastab digitaalselt

4.7. Dokumentide loomine (Tekstitöötlusprogrammi kasutamine dokumentide vormistamisel. Üldnõuded dokumentidele. Dokumendi elemendid. Dokumentide liigid. Dokumendiplank. Dokumendiplankide liigid. Kiri. Kirja elemendid. Kirja esitusvorm. Kirja koostamine ja vormistamine. Kirja liigid.Algatuskirja, vastuskirja, koostamine ja vormistamine.E-kiri. E-kirja elemendid. E-kirja esitusvorm. E-kirja koostamine ja vormistamine. E-kirja saatmine. E-post. E-posti haldamine. Dokumentide, sh digitaaldokumentide säilitamine: Dokumentide hoidmine, dokumentide säilitamise vajalikkus, dokumentide säilitamise

8 10 4 loengesitlusdiskussioone-õppe keskkondiseseisev tööpraktiline tööanalüüsrühmatöötest

Algatuskirja ja vastuskirja korrektne vormistamine. Digitaalselt allkirjastatud kirja e-postiga saatmine. Test Moodle keskkonnas „Dokumentide loomine“

15


tingimused, säilitustähtajad, dokumentide hävitamine.)

kirjeldab iseseisvalt dokumentide säilitamise vajadust organisatsioonis ja seostab seda isiklike dokumentide säilitamisega.

4.8. Asjaajamine ja dokumendihaldus organisatsioonis (Dokument, asjaajamine, dokumendihaldus, dokumendihaldussüsteem. Dokumentide haldamise vajalikkus. Dokumendi elukäik, dokumendi omadused. Dokumendihalduse õiguskeskkond (seadused, määrused, standardid, juhised. Organisatsiooni dokumendisüsteemi alusdokumendid (asjaajamiskord, dokumentide liigitamine.))

2 2 loengesitlusdiskussioone-õppeiseseisev tööpraktiline tööanalüüsrühmatöötestlünktekst

Lünktekst „Asjaajamine ja dokumendihaldus“ Test Moodle keskkonnas „Asjaajamine ja dokumendihaldus“

5) käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil

kasutab situatsiooniga sobivat verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist nii ema- kui võõrkeeles

kasutab eri suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja internetisuhtluse head tava

järgib üldtunnustatudkäitumistavasid

5.1. Suhtlemise olemus(Suhtlemisvajadused ja –ülesanded.Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemineVahetu- ja vahendatud suhtlemine.Ametlik ja mitteametlik suhtlemine.Telefonisuhtlus.Internetisuhtlus.Kirjalik suhtlemine.Suhtlemisbarjäär ja selleületamise võimalused.

8 2 loengaruteluesitluseddiskussioonrühmatöömeeskonnatööanalüüssituatsioonülesanne lahendamine

Arvestustöö.,, Suhtlemise olemus, meeskonnatöö iseärasuste ja tähtsuse tundmine,,

„Käitumine suhtlemissituatsioonides“Struktureeritud kirjalik töö: Kirjalik test.

16


selgitab tulemusliku meeskonnatöö eeldusi

kirjeldab juhendi alusel meeskonnatööna kultuurilisi erinevusisuhtlemisel

Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid.Tõepärane enesehinnang)5.2. Käitumine suhtlemissituatsioonides(Tööalase käitumise etikett. Koosolekud ja läbirääkimised.Positiivse mulje loomine.Käitumisviisid. Kehtestav käitumine.Erinevad suhtlemissituatsioonid. Konfliktid ja veaolukorrad ning nende tekkepõhjused.Grupp ja meeskond.Eesmärkidest lähtuvad reeglid ja normid grupis.Meeskonnatöö põhimõtted.Meeskonda kuulumise positiivsed ja negatiivsed küljed.Meeskonna juhtimine ja liidri roll)5.3. Toimetulek stressiga(Pingete tekkepõhjused. Stress ja seda põhjustavad tegurid. Tööstress. Läbipõlemine. Toimetulek pingete ja stressiga.) 5.4. Klienditeenindus(Kliendikeskse teeninduse põhimõtted.Teenindussituatsioonid ja nende lahendamine)

8

2

2

2

2

Rühmatöö ,,Stress ja seda põhjustavad tegurid. Tööstress“

17


Kokku: 156 tundi 81 42 33Iseseisev töö moodulis:(eesmärk, teema, vajadusel hindamine)

Iseseisevtöö: 1. Töötervishoid ja tööohutus – 6t.

Portfoolio kohustusliku osa: Eesmärk- leida, hinnata ja läbi viia riskide analüüs töökeskkonnas. Vormistada Word-dokumendina. Dokument sisaldab

järgmiseid osi: tiitelleht, töökeskkonna iseloomustus ,töökeskkonnas riskide hinnang, riskide analüüs, kokkuvõte. Ülesanne: Riskianalüüs ja hindamine (Peamised ohutegurid. Riskitegurid, mis tulenevad töökeskkonna)

1. Mitteeristav hindamine (arvestatud)2. Karjäär – 2t. 1. Koostada juhendi alusel CV, esitada elektrooniliselt. (0.5t) Hindamine –mitteeristav2. Koostada juhendi alusel motivatsioonikiri, esitada elektrooniliselt. (0.5t) Hindamine- mitteeristav3. Koostada lühi- ja pikaajaline karjääriplaan. (1t) Hindamine- mitteeristav

3. Suhtlemine – 6t. 4. Õppija teeb esitluse või referaati teemal: „Suhtlemise päritolu“.4. Asjaajamine ja dokumendihaldus – 4t.

Õppemappi „Asjaajamine ja dokumendihaldus“ koostamine. Õppemapis peab olema: dokumendiplank, algatuskiri, vastuskiri, CV, motivatsioonikiri, avaldus, garantiikiri, volikiri, käskkiri, protokoll, lünktekst „Asjaajamine ja dokumendihaldus“.

5. Tööseadusandlus – 6t. Esitlus: „Tööseadusandluste põhimõtted“

6. Majanduse alused – 5t. Uurimustöö: "Oma võimaluste hindamine tööturule sisenemisel palgatöötaja või ettevõtjana". Analüüsida iseseisvalt

turumajanduse toimimist, arvestades nõudluse, pakkumise ja turutasakaaluga õpitavas valdkonnas. Lisada oma uurimistöö kokkuvõttev õpimappi.


Mitteeristav hindamineÕpiväljundite saavutamist hinnatakse mitteeristavalt.Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb protsessihinnete koondhindest, sooritatud iseseisvatest töödest, õpimappi esitamisest ja testist (Moodle keskkonnas).Õpimapp (+ esitlus või vestlus) kohustuslikud osad:

2. Kandideerimisdokumendid (CV, motivatsioonikiri)3. Lühi- ja pikaajaline karjääriplaan4. Enda leibkonna 1 kuu eelarve 5. Lihtsustatud äriplaan

18


6. Peamised ohutegurid. Riskitegurid, mis tulenevad töökeskkonna. 7. Töötamisõiguslikud alused (töölepingu, käsunduslepingu ja töövõtulepingu võrdlus)8. Aja- ja tükitöö tasustamise arvestus (haigushüvitis, puhkusehüvitis)9. Algatus- ja vastuskiri, e-kiri10. Tavapärase teenindussituatsiooni lahendus11. Uurimustöö: "Oma võimaluste hindamine tööturule sisenemisel palgatöötaja või ettevõtjana"

Kasutatavõppekirjandus

(avalikultkättesaadav)

/õppematerjal

1. Töötervishoid ja tööohutus –http://ti.ee/index.php?page=16&2. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus -https://www.riigiteataja.ee/akt/110022012005?leiaKehtivTöökeskkonnaohutuse alused.

Ohutegurid - https://moodle.e-ope.ee/login/index.phpEsmaabi. Tuleohutus - https://moodle.e-ope.ee/login/index.phpRiski- ja ohutusõpetus - https://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6zic#euni_repository_10895

3. Karjääriplaneerimine. Töölehtede kogumik kutseõppeasutuse õpilasele I, II, III. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie inimesed, 2013

4. Mc Kay, M., Davis, M., Fanning, P., Suhtlemisoskused. 20045. Naesseń, L-O., Parem teenindamine. Tallinn.1997.6. Rekkor, S jt., Teenindamise kunst. 20137. Ettevõtlusarendamise Sihtasutus www.eas.ee8. Ettevõtluse ja äriplaani koostamise alused http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2168/Ettev6tlus_2011%20-

tekst.pdf9. Kulu, L. Majandusõpik gümnaasiumile. Ermecol, 201110. Rahandusministeerium www.fin.ee11. Randma, T. Ettevõtluse alused. Infotükk, 200812. Suppi, K. Ettevõtlusõpik- käsiraamat. Altex, 201313. Maksu- ja tolliamet www.emat.ee14. Äriseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/10207201306315. Sotsiaalministeerium. Töökeskkonna käsiraamat http://www.ti.ee/ott/raraamat.pdf16. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/10607201206017. Töölepingu seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/12212201203018. Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/11106201300919. http://e-ope.khk.ee/oo/erne_lepingud/tvtuleping_ja_ksundusleping.html20. http://www.ti.ee/index.php?page=987&21. Karjääriinfoportaal www.rajaleidja.ee 22. SA Innove Abiks otsustajale- kutseõppevõimalused 2014/201523. Amundson, N., Poehnell G., Karjääriteed. Eesti Töötukassa. 201124. Karjääriplaneerimine ja elukestev õpe. Valikaine õpetajaraamat. 2007, lk. 20 - 26

19

http://www.rajaleidja.ee/

http://www.ti.ee/index.php?page=987&

http://e-ope.khk.ee/oo/erne_lepingud/tvtuleping_ja_ksundusleping.html

https://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6zic#euni_repository_10895

https://moodle.e-ope.ee/login/index.php

https://moodle.e-ope.ee/login/index.php


25. Õpetajaraamat- Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine kutseõppeasutusele. 2007, lk. 20 - 2626. Vaatame koos tulevikku.2003, lk. 22 - 2327. Karjäär – redel või tee? P. Jamnes, K.Savisaar.1998, lk. 41 - 4328. Abiks valikutel. Eesti Töötukassa. 2009, lk. 6 - 729. http://ru.wikipedia.org/wiki/Temperament - temperamenti tüübid30. http://www.rajaleidja.ee/akab/ - ametite ja kutsealade andmebaas31. http://www.rajaleidja.ee/voimed-ja-oskused/&parent_id=84375 – võimete jaotus H.Gardneri järgi32. http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20601/Karjaariteemalised_loengud_Laane_Harjumaa_koolides_

Kersti_Valter.pdf - karjääriteemalised loengud koolides33. https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp -seadused eesti keeles 34. http://www.ra.ee/abc/index.php?tree_id=29 –Dokumendihalduse ABC35. http://cmsimple.e-ope.ee/arvuti/?Avaleht - Arvuti ja asjaajamisõppe (Kuressaare õpetajate õpiobjekt)36. http://www.olekaasas.ee/rus/ - Interneti kasutamine37. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/662/Personalijuhtimise%20kursuse

%20loengumaterjal.zip/personalidokumendid.html 38. https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=2364 - e-kursus „Asjaajamine ja dokumendihaldus“39. http://www.nvtc.ee/e-oppe/Pekarskaja/pravouus/40. http://zakon24.ee/zakon-o-trudovom-dogovore/

T – teooria tunnid, Pt – praktilise töö tunnid, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisva töö tunnid

20

http://zakon24.ee/zakon-o-trudovom-dogovore/

http://www.nvtc.ee/e-oppe/Pekarskaja/pravouus/

https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=2364

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/662/Personalijuhtimise%20kursuse%20loengumaterjal.zip/personalidokumendid.html

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/662/Personalijuhtimise%20kursuse%20loengumaterjal.zip/personalidokumendid.html

http://www.olekaasas.ee/rus/

http://cmsimple.e-ope.ee/arvuti/?Avaleht

http://www.ra.ee/abc/index.php?tree_id=29

https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp

http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20601/Karjaariteemalised_loengud_Laane_Harjumaa_koolides_Kersti_Valter.pdf

http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20601/Karjaariteemalised_loengud_Laane_Harjumaa_koolides_Kersti_Valter.pdf

http://www.rajaleidja.ee/voimed-ja-oskused/&parent_id=84375

http://www.rajaleidja.ee/akab/

http://ru.wikipedia.org/wiki/Temperament



3 VISUAALNE KUJUNDAMINE 28 EKAP (seahulgas 6 EKAP praktikat)

Eesmärk: Õppija kavandab, kujundab, töötleb kvaliteetselt multimeediapõhise toote arvestades nende struktuurses ülesehituses põhimõtteid ja kasutajakesksust, teeb animatsioonilahenduste tootmise protsessis.Nõuded mooduli alustamiseks: Multimeedia alused, Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alusedÕpetajad: Tatjana Ševtšenko, Olga Laar, Aleksandra Leštšuk, Jevgenija Sadejeva, Denis Volkov


Maht (EKAP) Õppemeeto-did


T Pt P I1) Kavandab lähteülesande

alusel graafilise, liikuva meedia lahenduse, kasutades kujunduselemente ja arvestades kujunduskvaliteedi ja tehniliste nõuetega

analüüsib lähteülesande sisaldavat informatsioonish praktikal planeerib tööprotsessi, koostab tegevus- ja ajaplaani sh praktikal lähtudes ülesande töömahust ja tähtaegadest

koostab stsenaariumi ja storyboardi sh praktikal vastavalt lähteülesandele valib lähteülesande aluselkujunduse sobivat formaadi ja vormi sh praktikal ning selgitab oma valikut

1. Multimeedia lahenduse kavandamine

4 EKAP sh 1 P 1.1 Sissejuhatus disaini

(Disaini mõiste, liigitus peamised funktsioonid, ajalugu, olulised nimed, ja disain Eestis;edasiõppimisevõimalused, ametid ja töökohad disaini alal)

1.2 Multimeedia toote arendusprotsess

(Multimeedia toode, kvaliteedi ja usability mõiste. Multimeedia toote arendusepeamised mudelid ja meetodid)

0,5 2 1 0,5loenge-õperühmatööiseseisev tööarutluspraktiline töömängharjutustestprojekt

Praktilised tööd:rühmatöö Plakat disaini

funktsioonigadisaini funktsioonide

erinäidiste otsingdisaini projekti ajakava

koostaminestsenaariumi ja

storyboardi loomine valitud teemal

failitüübidHarjutused:

disaini elemendidpildi kompositsiooni

analüüs ja tähendus (vähemalt 2 pilte õpetaja valikul)

proportsioonid ja

21


1.3 Kompositsioon(Disaini elemendid,peamised reeglid, proportsioonid ja printsiibid, plaanid ja perspektiiv)

1.4 Värviõpetus(Värvispekter, värvikontrastid, värviharmoonia , värvide tähendused ja mõju)

1.5 Erialane füüsika 0,25 EKAP

kompositsiooni reeglite kasutamine (1/2,1/3,1/4, diagonaalid, kuldne lõige)

värvid ja nende tähendused

värvipaleti koostamine vastavalt juhendile

praktiline töö-kollaažKujundite temaatilised sobivused

2) Kujundab kujunduselemente, lähtudes kutseeetikast, disaini ja animatsiooni põhimõtetest

loob sh praktikal lähteülesande alusel kujunduse osa, kasutades kaasaegsete graafika programmide võimalusi

modelleerib sh praktikal 3D- ja animeerib 2D- ja 3D-objekte sh praktikal, arvestades nende funktsioonide ning tehnilise nõudmisega

2. Kujunduselementide kujundamine

14 EKAP sh 2 P 2.1 Arvutigraafika

põhimõisted (Arvutigraafika mõiste, liigitus, parameetrid, kasutamise omapärasus peamised failide tüübid javärvimudelid)

2.2 Rastergraafika(Töökeskkonna ettevalmistus,objektide selekteerimine ja transformeerimine,kihid, maskimine,gradiendid, kontuuri (Path) loomine, muutmine, muud manipulatsioonid, filtrite kasutamine)

2.3 Vektorgraafika

3 6 2 3loenge-õpepraktiline tööiseseisev tööpraktiline harjutus

Praktilised tööd:manipulatsioonid failidega

ja töökeskkonnagaobjektide selekteerimine ja

transformeerimine töö kihtidega ja

transformeerimise menüüga

koonturi loomine ja täitmine

maskimine (3 näidist)manipulatsioonid failidega

ja tööpinna häälestusobjektide loomine ja

muutminetekstiga töötleminekihid ja objektide

grupeeriminePraktilised harjutused:

objektide ehitamine

22


(Töökeskkonna ettevalmistus,kujunditega joonistamine, töötlemine, kihid, bézier kõver, joonte stiilid, tekst)

2.4 Fraktaalgraafika (Põhimõisted, tarkvara lahendused, looduslike tekstuuride loomine)

2.5 Kolmemõõtmeline arvutigraafika

(Sünnilugu ja areng,modelleerimistehnika alusteadmised,joonistamine, objektide ehitamine, peamised tööriistad ja menüüd,värvid ja tekstuuridliikumine mudelis ja kaamera paigutamine)

2.6 Animatsiooni alused(Animatsiooni loomise põhimõisted ja liigitus, ajalugu, joonistamisstiilide lühitutvustus, animatsiooniga seotud ametid, klassikalise animatsiooni loomise alused, storyboard, animatsiooni loomise vahendid, meetodid ja tarkvara lahendused)


mõõtude järgi objektide kihiline

grupeerimine ja komponentide loomine

objektide modelleeriminePraktilised tööd:

banneri loomine slaidiesitluse loomineanimatsiooni loomine

23


2.8 Erialane matemaatika 0,5 EKAP

3) Töötleb erinevaid kujunduselemente, edastades valmis töö meedia toote spetsiifiliste reeglitele

valmistab lähteülesande alusel digitaalsed originaalid ja arhiveerib failid sh praktikal

kohandab trükimeedia trükinõudmistele vastavalt sh praktikal

3. Kujunduselementide töötlemine4 EKAP sh 1 P

3.1 Lähtefailide loomine(Kujundamise tehnika praktiline kasutus, erinevatelähtedokumentide skännimine, graafikalaual joonistamine)

3.5 Paberiõpetus (Paberi liigitus ja parameetrid, standardid ja suurused)

1 1,5

1 0,5loenge-õpepraktiline tööiseseisev töö

Praktilised tööd:artefaktide skännimine ja

salvestaminefailide ühendamine ja

konverteeriminepaberi valmistamine toote

printimisel

4) Arendab multimeedia lahenduse, modifitseerideskujundust vastavalt formaadile ja meediumile

modifitseerib sh praktikalmultimeedia toote kunstiliselt veenvalt lahenduse arendamisel ja täiendamisel

valib ja kasutab sh praktikal iseseisvalt ja meeskonnas sobivaid vahendeid ja meetodeid lahenduse arendamisel ja täiendamisel

4. Multimeedia lahenduse arendamine

6 EKAP sh 2 P 4.1 Praktiline tüpograafia

(Teksti olemus ja terminoloogia, fontide olemus, liigitus ja terminoloogia, fontide loomise võimalused ja tarkvara lahendused)

4.2 Infograafika alused (Info edastamise viisid ja võimalused kujundaja töös, graafilise info komponendidja stilistika, märgikeel ja ikoonid, mõõtühikud)

4.3 Firmagraafika ja reklaam

(Firmagraafika ja

1 2 2 1loenge-õpepraktiline tööiseseisev tööharjutus

Harjutused:kasutajapoolse fondi

loominefondi kirjeldamine ja

dokumenteeriminePraktilised tööd:

temaatilise andmepõhilise infograafika objekti loomine

firma logo kujundamineA) erinevate

ideede/visandite loomine (vähemalt 4 varianti)

B) ühe variandi/idee valimine, kooskõlastamine ja kavandamine (veel

24


brändimise põhimõisted, peamised elemendid ja nende loomise omapärasus, etapid, trendid)

vähemalt 5 varianti)C) logo lõppvariandi

kujundamine tarkvaraabil ja dokumenteerimine

Iseseisev töö moodulis: Rastergraafika kohustuslik kokkuvõttev töö Vektorgraafika kokkuvõttev kohustuslik tööValminud firmagraafika projekt dokumentatsiooniga.3D vaatamisväärtuse objekti projektAnimatsiooni loomise temaatiline projekt



Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Portfoolio kohustuslikud tööd: Valminud firmagraafika

projekt dokumentatsiooniga. 3D vaatamisväärtuse objekti

projekt Animatsiooni temaatiline

projekt

Valminud tööde portfoolio hindamine toimub vastavalt hindamiskriteeriumitele kaitsmise ajal.

Portfoolio kohustuslikud tööd: Valminud firmagraafika projekt

dokumentatsiooniga. 3D vaatamisväärtuse objekti projekt Animatsiooni temaatiline projekt

Valminud tööde portfoolio hindamine toimubvastavalt hindamiskriteeriumitele kaitsmise ajal. Esitluse kaitsmine ja hindamine toimub vastavalt valdkonna reeglitele.

Portfoolio kohustuslikud tööd: Valminud firmagraafika

projekt dokumentatsiooniga. 3D vaatamisväärtuse objekti

projekt Animatsiooni temaatiline

projekt

Valminud tööde portfoolio hindamine toimub vastavalt hindamiskriteeriumitele kaitsmise ajal.

25


Esitluse kaitsmine ja hindamine toimub vastavalt valdkonna reeglitele.

Mooduli hinne = 70%Portfoolio H + 30% kaitsmise hinne (esitlus, demonstratsioon)Vaieldava situatsiooni ilmumisel õpilase lõpptulemuse langetamise võitõstmise õigus on valdkonna juhil

Mooduli hinne = 70%Portfoolio H + 30% kaitsmise hinne (esitlus, demonstratsioon)Vaieldava situatsiooni ilmumisel õpilase lõpptulemuse langetamise või tõstmise õigus on valdkonna juhil

Esitluse kaitsmine ja hindamine toimub vastavalt valdkonna reeglitele.

Mooduli hinne = 70%Portfoolio H + 30% kaitsmise hinne (esitlus, demonstratsioon)Vaieldava situatsiooni ilmumisel õpilase lõpptulemuse langetamise või tõstmise õigus on valdkonna juhil

Hindekriteeriumid 3“

Õpilane kasutab visuaalse kujundamise põhiprintsiipe ja kaasaaegseid meetodeid kuid ei oska valikut põhjendada multimeediumi toode arendamisel. Õpilane tunneb graafika liigitust ja kasutamise valdkondiÕpilane kasutab graafika riistvara ja tarkvara kujundite loomiseks iseseisvalt või vajadusel küsib nõu.Õpilane ei osale aktiivsel õppetööst kuid tema poolt on valminud kohustuslikud tööd ja kaitstud. Kohustuslikes töödes on mitteolulised tehnilised ja kunstilised vead, mis õpetaja juhendamisel parandatakse kuid põhimõtted ja praktilised oskusedon lävendipõhiselt omandatud. Tööd on esitatud hilinemisega.Portfoolio mittekohustuslikud harjutused puuduvad. Firmagraafika dokumentatsioon puudub või vormistatud ebakorrektselt javajab parandamist või täiendamist. Õpilane jälgib seadusandlust ja multimeedia toode loomise hea tava ja kasutab terminoloogiat korrektselt suhtlemise keeles.

„4“ Õpilane kasutab visuaalse kujundamise põhiprintsiipe ja kaasaaegseid meetodeidmultimeediumi toote arendamisel. Põhjendab valikut. Õpilane näitab võimet edasi arendada.Õpilane tunneb graafika liigitust ja kasutamise valdkondiÕpilane kasutab graafika riistvara ja tarkvara kujundite loomiseks iseseisvalt või vajadusel küsib nõu õpetajalt või õpilastelt. Õpilane osaleb aktiivselt õppetööst. Tema poolt on valminud kohustuslikud tööd ja portfoolio. Kohustuslikes töödes on mitteolulised tehnilised ja kunstilised vead, mis õpetaja juhendamisel parandatakse kuid põhimõtted ja praktilised oskusedon lävendipõhiselt omandatud.

26


Tööd on esitatud õigeaegselt.Firmagraafika dokumentatsioon vormistatud kuid ebakorrektselt ja vajab õpilase poolt parandamist või täiendamist. Õpilane jälgib seadusandlust ja multimeedia toode loomise hea tava ja kasutab terminoloogiat korrektselt suhtlemise keeles.

„5 “ Õpilane kasutab visuaalse kujundamise põhiprintsiipe ja kaasaaegseid meetodeidmultimeediumi toode arendamisel. Õpilane näitab iseseisvust, loovust ja ettevõtlikust, võimet edasi arendada.Põhjendab valikut, analüüsib oma tehnilisi ja kunstilisi lahendusi multimeedia toode arendamisel.Õpilane tunneb graafika liigitust ja kasutamise valdkondiÕpilane kasutab graafika riistvara ja tarkvara kujundite loomiseks iseseisvalt ja juhendab teisi õpilasi.Õpilane kogub iseseisvalt lähtematerjalid (sh tekstuurid, fotod, joonised)Õpilane osaleb aktiivselt õppetööst ja õpperesidest. Õpilase poolt on valminud kohustuslikud tööd ja täiuslik portfoolio. Tööd on esitatud õigeaegselt.Õpilane jälgib seadusandlust ja multimeedia toode loomise hea tava ja kasutab terminoloogiat korrektselt suhtlemise keeles


/õppematerjal

E-kursused ja õpiobjektidRaamatud ja ajakirjadEve Kärner “Kompositsiooni õpetus” 2006David Dabner, Luke Herriott “Digitaaldisaini maailmas“ 2006Ilse sinivee “Corel Draw käsiraamat” 2003Adobe Photoshop käsiraamat 2006David Dabner, Sheena Calvert, Anoki Casey “Graafilise disaini kool” 2011Heiko Unt. Digitaalne tüpograafia. Diplomitöö 2002. www.cirkus.ee/typo Ellen Lupton Thinking with Type: A Critical Guide for Designers, Writers, Editors, & Students, mida saadab veebileht, millelt võib leida asjakohast infot. www.papress.com/thinkingwithtype/index.htm T Киселева «Оптические иллюзии» 2016С Мотылькова «Прокачай мозг методом Стива Джобса» 2014Джо Фернихо «Линия это точка, которая пошла погулять» 2016Ким Селлер «Crazy book» 2016Братья Маклоеод «Книга гениальных идей», 2016Керри Смит «Уничтожь меня» 2016Керри Смит «Закончи эту книгу» 2016Керри Смит «Открой мир заново» 2016Т Сорокина «Головоломки. Слова и фигуры» 2016Т Сорокина «Головоломки. Загадочные фигуры» 2016

27

http://www.papress.com/thinkingwithtype/index.htm

ttp://www.cirkus.ee/typo/


Allik, J., Luuk, A. Nägemispsühholoogia 1980 Arnheim, R. Art and Visual Perception 2004 Arnheim, R. Visual Thinking 2004 Bachmann, T. Reklaamipsühholoogia 2009 Bachmann, T., Huik, J. Imetabane taju. 1989 Crane, W. Line and Form 1900 Horn, R. Visual Language Krause, J. Design Basics Index 2007 Kress, G., Leeuwen T. Reading Images 2007 Kuusik, E. J. Ehituskunst 1973 Lupton, E.. Graphic Design: The New Basics 2008 Lupton, E.. Thinking with Type: A Critical Guide for Designers, Writers, Editors, & Students 2004. Lapin, L.. Tühjus ja ruum I. Void and space I. EKA. Tallinn, 1998 Lapin, L.. Tühjus. Void. EKA. Tallinn, 2004. Paris, R.,End E.. Kunsti leksikon. Stockholm 1986 Macnoriute, J. Introduction to Pictorial Composition Schemes jurate.atspace.com/introduction.htm Rinde, A. Multimeedia rakenduste kujundamine Põldoja, H. lemill.net/content/webpages/tupograafia/view Pallo, S. Märk kui sümbol www.erm.ee/vanast/naitus/symbol/index.html Wong, W. Priciples of Form and Design 1993


28



4 VEEBIARENDUS 13 EKAP (seahulgas 4 EKAP praktikat)

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija tuleb toime HTML ja CSS rakendamisega lihtsamade veebilehtede loomiselNõuded mooduli alustamiseks: Multimeedia alused, Visuaalne kujundamineÕpetajad: Jevgenija Sadejeva


Maht (EKAP) Õppemeeto-did


T Pt P I1) Kavandab sihtgrupile

vastava veebilehestiku kirjeldab sh eesti ja

inglise keeles sh praktikal veebilahenduse ülesehitust arvestades sihtgruppi

loob kujunduse paberprototüübi jälgides kompositsiooni ja värviõpetuse põhimõisteid

1. Veebilehtede kavandamine

3 EKAP sh 1P 1.1 Veebilehtede

kujunduspõhimõtted(WWW teenused, funktsionaalsus, kasutajasõbralikkus (usability))

1.2 Lehestiku struktuur (Paberprototüüp, hüpertekstdokumendi struktuur, elemendid (tekst, lingid, vormid, meedia, tabelid, freimid jne.))

0,5 1 1 0,5loenge-õperühmatööinfo koguminepraktiline töö

rühmatöö Veebilehtede võrdlemine. Struktuuri kommenteerimine

praktiline töö Veebilehe struktuuri ehitamine: paberprototüübi loomine

rühmatöö Struktuuri kommenteerimine

kirjalik töö Veebilehtede elemendid

interaktiivne teoreetiline arvestustestmooduli teemade järgi

29


1.3 Erialane inglise keel 0,5 EKAP

1.4 Erialane eesti keel 0,5 EKAP

2) Rakendab HTML- ja CSS-keelt veebilehtede loomisel, lähtudes W3C standardist ja kokkulepitudkoodistandardist

koostab lahte ülesande alusel ja kommenteerib HTML ja CSS koode sh praktikal sh eesti ja inglise keeles

kasutab tulemuslikult sh praktikal levinumaid veebiredaktoreid koodi koostamisel

loob veebilehti sh praktikal vastavalt HTML ja CSS standartide kaasaegseteleversioonidele

2. Veebilehtede loomine5 EKAP sh 1P

2.1 Levinumad veebiredaktorid. Sisu haldusvahendid

(Veebiredaktorid: ülevaade ja seadistus)

2.2 HTML-keel(Teksti vormistamine, meedia lisamine, tabelite loomine, hüperlinkide loomine, nimekirjad, kaadrid)

2.3 Kujundus CSSi abil(Stiilide loomise põhimõtted, CSS’i analüüs, muutmine ja kirjutamine)

2.4 IT VALDKONNA ÕIGUSKORRALDUS (Avaliku teabe seadus, Infoühiskonna teenuse seadus, Autoriõiguse seadus)

2.5 Valmis vabavaralise rakenduse koodi uurimine. Kujunduslehtedel soovitud muutuste

1,5 2 1 0,5info kogumineloenge-õpepraktiline tööharjutusiseseisev töö

praktilised tööd:Lehtede loomine,

muutmine ja kujundamine erinevatesveebiredaktorites

Tekstiga seotud sildidMeedia seotud sildidTabeliga seotud sildidLinkidega seotud sildidNimekirjaga seotud

sildidKaadrite seotud sildidCSS’i tabelite loomine

ühes failisCSS’i koodi lisamine

veebileheleValmislehtedes CSS’i

muutmineTamplates. Analüüs,

CSS koodi muutmine, lisamine. Ülesanne Veebilehe klooni tegemine

ValmisJavaScripte veebilehtedele lisamine

ValmisJavaScripte koodi analüüs ja muutmine

30


tegemine(Erinevate šabloonidega töötamine)

2.6 JavaScripti abil käivituva elemendi loomine(Valmis JavaScrtipte uurimine)

2.7 Andmetabeliga rakendus. Veebiprogrammeerimise võimalused ja ohud(CMS-ga töötamine)


2.9Erialane eesti keel 0,25 EKAP

CMS’i installimineCMS’i seadistusCMS’i kujundamineCMS’i plugin’ite

lisamine ja seadistus

3) Valideerib veebilehekülge lähtudes W3C standardist

testib sh praktikal lehestiku vastavust standardile

kontrollib sh praktikal veebilehe funktsionaalsusvastavalt tellija nõuetele

3. Veebilehtede valideerimine

2 EKAP sh 1P 3.1 w3c Markup

validation Service kasutamine

3.2 Jõudlus- ja koormustestimine (Apache JMeterkasutamine)

0,25 0,5 1 0,25loenge-õpepraktiline töö

praktilised tööd:Veebilehe valideerimineVeebilehe

koormustestimine

4) Kujundab multimeediumi toote, lähtudes brändimise trendist ja tellija soovidest

kavandab ja loob tellija firmastiili/brändi iseseisvalt, sh praktikal, lähtudes brändide trendist

4. Multimeediumi toote kujundamine

3 EKAP sh 1P 4.1 Disainiprojekt

(Disainprojekti planeerimine, brändi

0,5 1 1 0,5info koguminee-õpejoonistaminevormistamineprojekti

individuaalne tööInfo otsingpraktilised tööd:Firmastiili mustandi vormistamineLogo, slogani,

31


loomine, brändi esitlemine, kaitsmine)

koostamineloov tööesinduse loomineprojekti kaitsmineiseseisev töö

firmagraafikat, veebilehte väljatootmineProjekti kaitsmine

Iseseisev töö moodulis: Kõik iseseisvad tööd on seotud õppeainega materjale lugemine, kontrolltöödele ja praktilistele töödele ettevalmistamine.Kõik tööd peavad olema arvestatud, kui tööd on tehtud halvasti, siis õppija teeb vigade parandus ning esitab seda õpetajale.



Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Erinevates vormides koostatud ülesanded lahendatud õigeaegselt ja korrektselt. Tööde täitmiseks õppija kasutab erinevaid infoallikaid õpetajaabiga.

Erinevates vormides koostatud ülesanded on lahendatud õigeaegselt ja korrektselt. Tööde täitmiseks õppija kasutab erinevaid infoallikaid.Õppija lahendab ülesandeid rohkem ise, ilma õpetaja abita.

Erinevates vormides koostatud ülesanded lahendatud õigeaegselt ja korrektselt. Tööde täitmiseks õppija kasutab erinevaid infoallikaid.Kasutab oma teadmisi veebilehtede loomiseks, muutmiseks iseseisvalt. Kommenteerib ja esitleb koodi.

Hindekriteeriumid


/õppematerjal

E-materjalide personaalne hoiukoht http://zenjamisina.eu/veebiarendus/ E-materjalid ja praktilised ülesanded: http://student.nvtc.ee/ HTML-manuaal: http://htmlbook.ru/

32

http://htmlbook.ru/

http://student.nvtc.ee/

http://zenjamisina.eu/veebiarendus/



33



5 DIGITAALNE FOTOGRAFEERIMINE 7 EKAP (seahulgas 2 EKAP praktikat)

Eesmärk: Õppija kontrollib fototehnikat, juhendab pildistatavaid, pildistab erinevates pildistamistingimustes ja töötleb fotod, lähtudes lõpptulemuse kasutusvaldkonnast ja eesmärgistNõuded mooduli alustamiseks: Multimeedia alused, Visuaalne kujundamineÕpetajad: Jevgenija Sadejeva




T Pt P I1) Valdab foto- ja

valgustehnikat nii stuudios kui välistingimustes

kasutab ja häälestab kaasaegseid fotokaameraid vastavalt võttetingimustele sh praktikal

teeb kvaliteetseid pilte manuaalses fotokaamera režiimis sh praktikal

kasutab fotokaameral erinevaid võtte funktsioonevastavalt valgusoludele sh praktikal

1. Foto- ja valgustehnika töövõtted

1,5 EKAP sh 0,5P 1.1 Digitaalse kaamera

ehitus ja iseärasused(Fotograafia mõisted, fotopildi „kolm vaala“ (ekspositsioon), kompositsioon, valgustus, kaamera liigid)

1.2 Pildistamine digitaalkaameraga stuudios ja välistingimustes

(Stuudiopildistamine, pildistamine loomuliku

0,25 0,25 0,5 0,5loengpraktiline tööiseseisev töörühmatöö

test fotograafia teooria peal Kaamera ehitus ja kompositsiooni alused

riistsõna Mõisted seotud õppeainega Digitaalfotograafia

praktiline töö Objektidepildistamine korrektse ekspositsiooniga ja teravusega

34


valgustuse all vajalik varustus välipildistamiseks, , fotoobjektiivid, stuudiotehnika)


2) Juhendab pildistatavaid, lähtudes soovitud eesmärgist

suunab ja korrigeerib lähteülesande alusel pildistatavate poose, emotsioone, liikumist sh praktikal sh eesti ja inglisekeeles

2. Pildistatavate juhendamine

2 EKAP sh 0,5P 2.1 Fotografeerimine

(Töö pildistatavatega, suhtlemine kliendiga, grupifoto)


2.3 Erialane eesti keel 0,5 EKAP

0,5 0,75 0,5 0,25loengpraktiline töögruppi töö

gruppi tööPildistame klaasi

3) Pildistab erinevates pildistamistingimustes, lähtudes lõpptulemuse kasutusvaldkonnast ja eesmärgist

töötab lähteülesande aluselkompositsiooniga sh praktikal

pildistab sh praktikal erinevates fotožanrites edasiseks kasutamiseks enda portfoolios

valib lähteülesande alusel õige pildistamismeetodi, fookuskauguse, ava ja sügavusteravuse sh praktikal

3. Pildistamine2 EKAP sh 0,5P

3.1 Põhilised fotograafia stiilid ja žanrid.

3.2 Stuudiopildistamine. 3.3 Varustus.

Valgusallikad. 3.4 Portreefoto 3.5 Pildistamine

loomuliku valgustuse all

3.6 Vajalik varustus välipildistamiseks


0,5 0,75 0,5 0,25loengpraktiline töögruppi tööportfoolioiseseisev töö

gruppi tööObjektide pildistamine korrektse ekspositsiooniga ja teravusegapraktiline tööLoome portreefotopraktiline tööPanoraampiltpraktiline tööRuumilised kombineerimised praktiline tööJoonistame valgusegapraktiline töö

35


Video tehnikas „Stop-motion“loov tööPortfoolio loomine

4) Töötleb fotosid, lähtudessoovitud eesmärgist

valib ja rakendab õige eesmärgiga sobivat fototöötlemismeetodit sh praktikal

4. Fotode töötlemine1,5 EKAP sh 0,5P

4.1 Fotode töötlemismeetodid

(Failihaldus, pilditöötluse lähteülesande püstitamine, pilditöötlus,lõppresultaadi vormistamine)


0,25 0,5 0,5 0,25loengpraktiline tööiseseisev tööloov töö

loov tööPortfoolio loomine

Iseseisev töö moodulis: Etüüdide kompositsiooni koostamine.Fotofailide ettevalmistamine trükkimiseks ja proovitrükkimine kvaliteedi nõuetele.



Õppeaine «Digitaalne fotograafia» hindamine perioodi jooksul toimub järgmiste parameetrite põhjal:Portfoolio esitamine prinditud kujul.Mis kaasned:- foto «Kunstiline portree»- Panoraamfoto- foto «Ruumiline kombineerimine»- fotod «Kreatiivsed ideed klaasiga».- Ettekanne teemal “Fotograafia stiilid ja žanrid“- foto valitud žanris ja stiilis.- Video tehnikas „Stop-motion“- Kreatiivse portfoolio loomine. - Oma portfoolio esitamine.

36


+ testi «Fotokaamera ehitus ja kompositsiooni alused” hinne mitte vähem kui 4 palli (teoreetilised teadmised)Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Hindekriteeriumid


/õppematerjal

http://www.schoolphotography.ru/library/01/index.htmlhttp://www.profotovideo.ru/uroki-fotografii/http://prophotos.ruhttp://www.cambridgeincolour.com/ru/tutorials.htmhttps://www.youtube.com/user/FotoshkolaNet


37

https://www.youtube.com/user/FotoshkolaNet

http://www.cambridgeincolour.com/ru/tutorials.htm

http://prophotos.ru/

http://www.profotovideo.ru/uroki-fotografii/

http://www.schoolphotography.ru/library/01/index.html



6 VIDEO JA HELINDAMINE 20 EKAP (seahulgas 8 EKAP praktikat)

Eesmärk: Õppija kavandab ja realiseerib videoprojekti koos helindamisega ja helisalvestuse ning kasutab helitehnilisi seadmeid ürituste helindamiseksNõuded mooduli alustamiseks: Multimeedia alused, Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused Õpetajad: Kalle Kivistik, Aleksei Sidorov, Jevgenija Sadejeva, Dmitri Fedotkin



Hindamismeetodidja

hindamisülesandedT Pt P I1) Filmib ja monteerib enda

filmitud või etteantud videomaterjali tehniliselt kvaliteetseks kunstiliseks tervikuks

kasutab sh praktikal videovõtetel eesmärgile sobivaid kaameraid, objektiive, valgustehnikatsh eesti ja inglise keeles

seadistab sh praktikal kaamera parameetrid vastavalt võttetingimustele

salvestab sh praktikal videomaterjali, arvestades kadreerimise, kompositsiooni ja valgustamise üldlevinud põhimõtteid

impordib sh praktikal videomaterjali erinevat liiki andmekandjatelt arvutisse

1. Videofilmimine ja videorežii

5 EKAP sh 2P 1.1. Videoaparatuuri häälestamine

(Videokaamera ja muu võtteaparatuuri häälestamine)

1.2. Videofilmimine(Filmimine tehniliselt kvaliteetselt vastavalt kunstilistele vajadustele)

1.3. Video import arvutisse ja offline montaaž

(Filmitud materjali import arvutisse ja monteerib montaaž kunstiliseks tervikuks)

1.4. Onuline montaaž(Reaalajas videosalvestus ja-montaaž, kasutades vastavat

1 1,5 2 0,5loengtestharjutuse-õpearutlusrühmatööpraktiline tööprojektiseseisev töö

test nr 1. Videokaamera funktsioonidpraktiline töö Temaatilise videoklipifilmiminerühmatöö Reportaažifilmiminerühmatöö Dialoogi filmimine mitme kaamera abilpraktiline töö Temaatilise klipi materjali import arvutisse ja montaažpraktiline töö Reportaaži videomaterjali import arvutisse ja montaaž

38


2) Helindab filme ja videot tehniliselt nõuetekohaselt jakunstiliselt veenvalt

monteerib sh praktikal video off-line montaažiprogrammide abil kunstiliseks tervikuks, kasutades korrektsioone, tiitreid, üleminekuid, efekte sh eesti ja inglise keeles

monteerib ja salvestab shpraktikal videot reaalajas,lähtudes üldlevinud nõudmistest ja tavadest, vajadusel lisades tiitrid jakorrektuuri

valib sh praktikal filmi või video helindamiseks antud ülesandele sobivad tehnilised vahendid

kujundab sh praktikal vajadusel kunstiliselt veenvalt video või filmi helikeskkonna sh eesti jainglise keeles

riist- ja tarkvara, kasutades näiteks Tricaster Mini)

Sealhulgas 1.5. Erialane füüsika 0,25 EKAP 1.1. 1.6. Erialane eesti keel

0.25 EKAP1.2. 1.7. Erialane inglise keel

0,25 EKAP

2. Helindamine6 EKAP sh 2P

2.1. Helisalvestustehnika valik(Valib video helirea salvestamiseks sobivad mikrofonid, helikaardid jms. tehnika)

2.2. Helifailide salvestamine(Video helindamiseks vajalike helifailide salvestamine)

2.3. Video helirea kujundamine ja kokkumäng

(Kujundab videofilmi helirea

1 2,5 2 0,5

praktiline töö Dialoogi videomaterjali import arvutisse, sünkroniseerimine ja montaaž

test nr 2. Stuudiote liigid ja salvestustehnika test nr 3. Mikrofonid ja mikrofonitehnika. test nr 4 Akustika alused.rühmatöö Teksti salvestus helistuudios.praktiline töö Salvestatud tekstimaterjali import vajadusel teise arvutisse,

39


3) Planeerib ja realiseerib helisalvestus-protsessi vajalikul ülesandest lähtuvalt kvaliteetselt, salvestades, redigeerides ja miksides heli

valib sh praktikal helisalvestuseks tingimustele sobivad töövahendid

salvestab, redigeerib ja miksib sh praktikal kvaliteetselt ja nõuetele vastavalt heli

kasutab sh praktikal helisalvestusprotsessis otstarbekalt tarkvaralisi ja riistvaralisi heliprotsessoreid sh eestija inglise keeles

valmistab sh praktikal materjali nõuetekohaselt ette tiražeerimiseks

ja miksib selle kokku)Sealhulgas2.4. Erialane füüsika 0,252.5. Erialane matemaatika 0,52.6. Erialane eesti keel 0,252.7. Erialane inglise keel 0,25

3. Helisalvestus-protsessi planeerimine ja realiseerimine5 EKAP sh 2P

3.1. Töövahendite valik (Helisalvestuseks sobivate töövahendite (mikrofonid, helikaardid, tarkvara) valimine sõltuvalt sellest, kassalvestatakse teksti või mitmerealiselt muusikat)

3.2. Helisalvestusprotsess (Otstarbekalt töövahendeid kasutades ja optimaalses järjekorras teksti või mitmerealise heliprojekti

1 1,5 2 0,5

redigeerimine ja miksiminepraktiline töö Videole teksti ja vajadusel saatemuusika lisamineprojekt Video filmimine, montaaž ja helindamine, projekti dokumenteeriminepraktiline lõputöö

test nr 5. Heliprotsessoridrühmatöö Lihtne muusikasalvestus (solist + 1 saatepartii või fonogramm), materjali redigeerimine ja miksiminerühmatöö Mitmerealine helisalvestus (sealhulgas löökriistad,

40


4) Publitseerib videofilmi/klipija striimib reaalajas videomaterjali internetikeskkonda, järgidestehnilisi tingimusi, head tava ja seadusandlikke akte

publitseerib heli- ja videomaterjali kasutajale kättesaadaval ja mugaval kujul ning vastavuses tehnilistele ja kunstilistele nõudmistele,sealhulgas praktikal sealhulgas inglise ja eestikeeles

järgib materjalide avalikul publitseerimisel seadusandlikke akte ja head tava, sealhulgas

salvestamine)3.3. Postproduktsioon

(Salvestatud heliprojekti materjali redigeerimine)

3.4. Heli miksimine (Heliprojekti kokkumäng, kasutades vajadusel virtuaalseid heliprotsessoreid,lähtudes tehnilistest tingimustest ja stiilinõudmistest)

3.5. Mastering(Helimaterjali lõplik töötlus ja ettevalmistus publitseerimiseks ja tiražeerimiseks)

Sealhulgas3.6. Erialane eesti keel 0,253.7. Erialane inglise keel 0,253.8. Erialane füüsika 0,25

4. Publitseerimine4 EKAP sh 2P

4.1. Valmisprodukti publitseerimine

(Heli ja video publitseerimine internetti, arvestades kas materjal on avalikuks või suletud grupile kasutamiseks.Võimalikud publitseerimiskanalid)

4.2. Seadusandluse järgimine

0,5 1 2 0,5

muusikainstrumendid,vokaalpartiid), redigeerimine ja miksimine

praktiline töö Videomaterjali internetti publitseeriminepraktiline töö Helimaterjali publitseerimine internettipraktiline lõputöö

41


praktikal sealhulgas inglise ja eesti keeles.

(Avalikuks kasutamiseks vaidseadusega lubatud materjali publitseerimine)

4.3. Tehniliste tingimuste ja kunstiliste tavade järgimine

(Avalikustatud video- ja helimaterjal vastab tehnilistele tingimustele ja kunstilistele nõuetele)

Sealhulgas4.4. Erialane eesti keel 0,254.5. Erialane inglise keel 0,25

Iseseisev töö moodulis: Kohustusliku videofilmi valmistamine (sealhulgas võtete planeerimine, võtete läbiviimine, montaaž, helindamine).Kohustuslik muusikapala helisalvestus (sealhulgas salvestuse planeerimine, läbiviimine, postproduktsioon, miksimine).Kohustusliku videoklipi ja helisalvestuse publitseerimine interneti kaudu.Töö erialase kirjandusega teoreetiliste teadmiste omandamiseks.Praktiline lõputöö (valitud ja kinnitatud teemal), mis kinnitab põhiõpingute moodulite õpiväljundite omandamist vähemalt lävendi tasemel.



Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Portfoolio kohustuslikest töödest:1. Temaatiline järelhelindatud

videoklipp2. Intervjuu videoklipp3. Rühmatööna mitme

Portfoolio kohustuslikest töödest:1. Temaatiline järelhelindatud videoklipp2. Intervjuu videoklipp3. Rühmatööna mitme kaameraga filmitud ja

offline-monteeritud videoklipp

Portfoolio kohustuslikest töödest:

1. Temaatiline järelhelindatud videoklipp

42


kaameraga filmitud ja offline-monteeritud videoklipp

4. Rühmatööna mitme kaameraga filmitud ja online-monteeritud videoklipp

5. Mitmerealiselt helistuudios salvestatud muusikapala

6. Vähemalt üks videoklippideston publitseeritud internetti

Mooduli hinne kujuneb: 70% portfoolio hinne + 30% kaitsmine.Vaieldava situatsiooni korral õpilase lõpptulemuse tõstmise või langetamise õigus on valdkonnajuhil

4. Rühmatööna mitme kaameraga filmitud jaonline-monteeritud videoklipp


6. Vähemalt üks videoklippidest on publitseritud internetti


2. Intervjuu videoklipp3. Rühmatööna mitme

kaameraga filmitud ja offline-monteeritud videoklipp

4. Rühmatööna mitme kaameraga filmitud ja online-monteeritud videoklipp


6. Vähemalt üks videoklippidest on publitseeritud internetti


Hindekriteeriumid Hinne “3”Õpilane kasutab filmimisel, video monteerimisel, heli salvestamisel ja materjali publitseerimisel kaasaegseid üldlevinud audio-, filmi- ja videotootmise põhimõtteid kuid ei oska töömeetodite valikut põhjendada.Õpilane kasutab riistvara ja tarkvara kuid vajab töötamisel juhendamist ja nõuandeid.Õpilane ei osale aktiivselt õppetöös kuid kohustuslikud tööd on esitatud ja kaitstud. Esitatud töödes on mitteolulised tehnilised ja kunstilised vead, mis õpetaja juhendamisel parandatakse. Praktilised oskused on lävendi tasemel.Tööd on esitatud hilinemisega.Portfoolio mittekohustuslikud harjutused puuduvad või ei ole lävendi tasemel.Esitatud portfoolio dokumentatsioon on puudulik või vajab täiendamist ja parandamistÕpilane jälgib seadusandlust ja head tava ning kasutab erialast terminoloogiat suhtlemiskeeles.

43


Hinne “4”Õpilane kasutab filmimisel, video monteerimisel, heli salvestamisel ja materjali publitseerimisel kaasaegseid üldlevinud audio-, filmi- ja videotootmise põhimõtteid, põhjendab meetodite valikut, on arenemisvõimeline.Õpilane kasutab riistvara ja tarkvara iseseisvalt, vajadusel küsib nõu õpetajalt või kaasõpilastelt.Õpilane osaleb aktiivselt õppetöös, kohustuslikud tööd on esitatud õigeaegselt, võivad esineda mitteolulised ja mittepõhilised vead, mis õpetaja juhendamisel parandatakse.Teadmised ja oskused on lävendipõhiselt omandatud.Portfoolio kohustuslikud tööd on esitatud õigeaegseltDokumentatsioon on esitatud õigeaegselt, võimalikud vead parandatakse õpetaja juhendamisel.Praktilised oskused ja teoreetilised teadmised on lävendipõhiselt omandatud.Õpilane jälgib seadusandlust ja head tava ning kasutab erialast terminoloogiat suhtlemiskeeles.

Hinne”5”Õpilane kasutab filmimisel, video monteerimisel, heli salvestamisel ja materjali publitseerimisel kaasaegseid üldlevinud audio-, filmi- ja videotootmise põhimõtteid, põhjendab meetodite valikut, on arenemisvõimeline, töötab iseseisvalt ja loovalt.Põhjendab oma töömeetodite valikut.Õpilane kasutab riistvara ja tarkvara iseseisvalt, vajadusel annab nõu kaasõpilastele.Õpilane osaleb aktiivselt õppetöös, kohustuslikud tööd on esitatud õigeaegselt ja tehniliste ja kunstiliste vigadeta.Õpilane osaleb aktiivselt õppetöös, täidab lisaülesandeid.Õpilase poolt on õigeaegselt esitatud nii kohustuslikud kui mittekohustuslikud tööd. Esitatud portfoolio on perfektne.Dokumentatsioon on korrektne, esitatud õigeaegselt ja nõuetekohaselt.Õpilane jälgib seadusandlust ja head tava ning kasutab erialast terminoloogiat suhtlemiskeeles


/õppematerjal

Anderton, G. 1996. Home Recording for Musicians. New York: USA. Amsco Publications.Anet, C., Goldberg, A. Speaker Setup for Multichannel Monitoring. www.genelec.com. 2002. veebruar.Behringer, U. 1998. Composer Pro MDX 2200. User`s Manual. Willich: BRD. Behringer GmbH.Brindle, M. 2014. Digifilmi käsiraamat. Tallinn. Koolibri.Casey, J. 1998. Conquering Peaks. -Electronic Musician. Nr. 12 (detsember), lk. 90 - 98.Goacher, G. 1999. The Well-Tempered Studio. -Electronic Musician. Nr. 2 (veebruar), lk. 90 - 98. Eargle, J., Foreman, C. 2002. Audio Engineering for Sound Reinforcement. Hal Leonard Corporation. Milwaukee: Wi, USAEiskop, I., Sillart, A. 1988. Akustika ja helitehnika. Tallinn: Valgus.Kallaste,T. 2002. Elementaarne MIDI. Viljandi: Viljandi Kultuurikolledž.Kirk, K., Hunt, A. 1999. Digital Sound Proccessing for Music and Multimedia. Oxford: UK. Focal Press.Middleton, C. 2007. Digimuusika ja helitehnika. Tallinn: Digipraktik.

44


Moulton, D. 2000. Total Recording. Sherman Oaks, CA: USA. KIQ Productions Inc.Owsinski, B. 1999. The Mixing Engineer’s Handbook. Vallejo: CA, USA. MixBooks.Rumsey, F., McCormick, T. 1997. Sound and Recording: An Introduction. Oxford: UK. Focal Press.Smith, E. T. 1998. Acoustic 101. Practical Guidelines For Building A Sound Studio. www.auralex.com. 1998. 09. juuni.Suntola, S. 2000. Luova Studiotyo. Helsinki: Soome. Idemco Oy.White, P. 2000.a. Basic Mastering. London: UK. Sanctuary Publications Ltd.White, P. 2000.b. Basic Mixing Tecniques. London: UK. Sanctuary Publications Ltd.White, P. 2000.c. Recording & Production Tecniques. London: UK. Sanctuary Publications Ltd.Yamaha 01 V. Owner`s Manual. Hamamatsu: Japan. Yamaha Corporation.Zetterberg, L. 1993. Ljudinspelningens ABC. Halmstad: Rootsi.


45


Valikõpingute moodulid


1 HELITEHNIKA KASUTAMINE5 EKAP

Eesmärk: Õppija kavandab helindamise tehnilise lahenduse, kommuteerib, häälestab helitehnika ning kasutab helitehnilisi seadmeid ürituste helindamiseks.Nõuded mooduli alustamiseks: Multimeedia alused, Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused, Video ja helindamineÕpetajad: Kalle Kivistik, Aleksei Sidorov, Aleksandra Leštšuk, Jevgenija Sadejeva, Dmitri Fedotkin

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemadMaht (EKAP) Õppemeetodid Hindamismeetodid

jahindamisülesandedT Pt P I

1) Valdab helitehnika tehnilist terminoloogiat ja häälestab ja programmeerib helitehnilisi seadmeid

hindab konkreetse helindamissituatsiooni javalib sobiva tehnilise lahenduse.

kommuteerib ja häälestablive-helitehnika. (häälestab sealhulgas digitaalse mikserpuldi)

1. Helitehnika alused1.1. Live-helindamiseks kasutatavtehnika ja tema parameetrid

(Kõlarid, mikserpuldid, mikrofonid, heliprotsessorid, ühenduskaablid. Digitaalmikseri võimalused ja nende kasutamine)

1.2. Helitehnika kommuteerimine ja häälestamine kontserdiks

(Pea- ja subwoofer-kõlarite paigaldamine ja häälestamine. Mikserpuldi kommuteerimine. Analoogmikseri häälestamine. Digitaalmikseri häälestamine ja programmeerimine. Laval oleva helitehnika (backline)

1 1 1loengkirjalik teste-õpearutlusharjutusedseminarrühmatööpraktiline tööprojekt

Test nr 1. Helitehnika liigidTest nr 2. Mikserpuldi ehitus javõimalused.Referaat helitehnilisel teemal.Praktiline ülesanne 1. Kõne, tantsu-saatemuusika või fonogrammi-saatel esineja helindamine.Praktiline ülesanne 2. Live-ansambli helindamine (FOH jamonitoriheli

46


2) Planeerib helindamiseks vajamineva tehnika hulgaja tehnilise lahenduse, arvestades erinevate stiilides kontsertide eripära ja helindab erinevat stiili kontserte (live-olukordi)

teostab tehniliselt korrektselt ja kunstiliselt kvaliteetselt (kontserdi) helindamise (helirežii)

paigaldamine vastavalt artistide lavaplaanile ja tehnilisele raiderile)

2. Helindamine2.1. Analoog- ja digitaalühendused

(Lavatehnika ja mikseri ühendamine analoog- ja digimagistraalide abil)

2.2. Helitehnika juhtimine kaugteel

(I-Padi kasutamine helindamisel mikserite juhtimisel. Kaugjuhtimiseks ettenähtud mikserimoodulid)

2.3. Publikuheli häälestamine(Publikule mõeldud heli häälestamine vastavalt esinejate kunstilistele taotlustele ja saali omadustele)

2.4. Monitorheli häälestamine(Kommuteerib heli artistide monitoridesse vastavalt nende vajadustele kunstilistele taotlustele ja ruumi omadustele)

2.5. Monitorheli häälestamine(Lavamonitoride häälestamine vastavalt esinejate vajadustele.. Digitaalmikseri häälestamine ja programmeerimine. Laval oleva helitehnika (backline) paigaldamine vastavalt artistide lavaplaanile ja tehnilisele

0,5 1 0,5

seadistamisega)

47


raiderile)2.6. Analoog- ja digitaalühendused

(Lavatehnika ja mikseri ühendamine analoog- ja digimagistraalide abil)

2.7. Helitehnika juhtimine kaugteel

(I-Padi kasutamine helindamisel mikserite juhtimisel. Kaugjuhtimiseks ettenähtud mikserimoodulid)

2.8. Publikuheli häälestamine(Publikule mõeldud heli häälestamine vastavalt esinejate kunstilistele taotlustele ja saali omadustele)

2.9. Monitorheli häälestamine(Kommuteerib heli artistide monitoridesse vastavalt nende vajadustele, kunstilistele taotlustele ja ruumi omadustele)

2.10. Monitorheli häälestamine(Lavamonitoride häälestamine vastavalt esinejate vajadustele)

Iseseisev töö moodulis: Referaat etteantud teemade valikust; Töö esinejate dokumentatsiooniga (lavaplaan ja raider) või esinejate soovide alusel kontserdihelindamise lahenduse ettevalmistamine.



Eristav hindamine48


„3“ „4“ „5“

Teooriatestid vähemalt lävendi tasemel.Praktilised harjutused ja rühmatööd lävendi tasemel. Võimalikud vead parandatud õpetaja juhendamisel.

Teooriatestid vähemalt lävendi tasemel, vastatud ühele lisaküsimusele.Praktilised harjutused ja rühmatööd lävendi tasemel. Võimalikud vead parandatud iseseisvalt.

Teooriatestid vähemalt lävendi tasemel, vastatud ühele lisaküsimusele, lisaküsimuse vastus põhjendatud.Praktilised harjutused ja rühmatööd lävendi tasemel. Võimalikud vead parandatud iseseisvalt, juhendab ja aitab parandada kaasõpilaste vigu.

Hindekriteeriumid Hinne “3”Õpilane kasutab helitehnika paigaldamisel, kommuteerimisel ja helindamisel kaasaegseid töövõtteid kuid ei oska töömeetodite valikut põhjendada.Õpilane kasutab helitehnilisi seadmeid õigesti ja eesmärgipäraselt, töötab iseseisvalt, vajadusel küsib nõu õpetajalt.Õpilane osaleb aktiivselt õppetöös, kohustuslikud tööd on esitatud. Esitatud töödes on mitteolulised tehnilised ja kunstilised vead, mis õpetaja juhendamisel parandatakse. Praktilised oskused on lävendi tasemel.Tööd on esitatud hilinemisega.Portfoolio mittekohustuslikud harjutused puuduvad või ei ole lävendi tasemel.Esitatud portfoolio dokumentatsioon on puudulik või vajab täiendamist ja parandamistÕpilane jälgib seadusandlust ja head tava ning kasutab erialast terminoloogiat suhtlemiskeeles.

Hinne”4”Õpilane kasutab helitehnika paigaldamisel, kommuteerimisel ja helindamisel kaasaegseid töövõtteid ja põhjendab oma valikut.Õpilane kasutab helitehnilisi seadmeid õigesti ja eesmärgipäraselt.Õpilane osaleb aktiivselt õppetöös, kohustuslikud tööd on esitatud. Esitatud töödes on mitteolulised tehnilised ja kunstilised vead, mis õpetaja osundamisel iseseisvalt parandatakse. Praktilised oskused on lävendi tasemel.Tööd on esitatud tähtajaks.Portfoolio mittekohustuslikes harjutustes on mitteolulised vead.Esitatud portfoolio dokumentatsioon on nõuetekohane.Õpilane jälgib seadusandlust ja head tava ning kasutab erialast terminoloogiat suhtlemiskeeles.

Hinne “5”Õpilane kasutab helitehnika paigaldamisel, kommuteerimisel ja helindamisel kaasaegseid töövõtteid ja põhjendab oma valikut.

49


Õpilane kasutab helitehnilisi seadmeid õigesti ja eesmärgipäraselt.Õpilane osaleb aktiivselt õppetöös, kohustuslikud tööd mittekohustuslikud tööd on esitatud. Esitatud töödes ei ole tehnilisi ega kunstilisi vigu. Praktilised oskused ületavad lävendi taset.Tööd on esitatud tähtajaks.Portfoolio mittekohustuslikes harjutustes ei ole vigu.Esitatud portfoolio dokumentatsioon on nõuetekohane.Õpilane nõustab ja aitab kaasõpilasi.Õpilane jälgib seadusandlust ja head tava ning kasutab erialast terminoloogiat suhtlemiskeeles, valdab ingliskeelset erialaterminoloogiat.


/õppematerjal

Behringer, U. 1998. Composer Pro MDX 2200. User`s Manual. Willich: BRD. Behringer GmbH.Behringer X32Rack. Product Information Document. https://media.music-group.com/media/PLM/data/docs/P0AWN/BEHRINGER_X32%20RACK%20P0AWN_Product%20Information%20Document.pdfCasey, J. 1998. Conquering Peaks. -Electronic Musician. Nr. 12 (detsember), lk. 90 - 98.Eargle, J., Foreman, C. 2002. Audio Engineering for Sound Reinforcement. Hal Leonard Corporation. Milwaukee: Wi, USAEiskop, I., Sillart, A. 1988. Akustika ja helitehnika. Tallinn: Valgus.Kirk, K., Hunt, A. 1999. Digital Sound Proccessing for Music and Multimedia. Oxford: UK. Focal Press.Middleton, C. 2007. Digimuusika ja helitehnika. Tallinn: Digipraktik.Moulton, D. 2000. Total Recording. Sherman Oaks, CA: USA. KIQ Productions Inc.Owsinski, B. 1999. The Mixing Engineer’s Handbook. Vallejo: CA, USA. MixBooks.Smith, E. T. 1998. Acoustic 101. Practical Guidelines For Building A Sound Studio. www.auralex.com. 1998. 09. juuni.White, P. 2000.a. Basic Live Sound. London: UK. Sanctuary Publications Ltd.


50

https://media.music-group.com/media/PLM/data/docs/P0AWN/BEHRINGER_X32%20RACK%20P0AWN_Product%20Information%20Document.pdf




51



2 STSENARISTIKA ALUSED6 EKAP

Eesmärk: Õppija kavandab ja kirjutab videoprojekti stsenaariumiNõuded mooduli alustamiseks: Multimeedia alused, Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused, Video ja helindamineÕpetajad: Kalle Kivistik, Aleksei Sidorov, Dmitri Fedotkin

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemadMaht (EKAP) Õppemeetodid Hindamismeetodid

jahindamisülesandedT Pt P I

1) Koostab esialgse stsenaariumi lühikokkuvõtte e. sünopsise, mis võimaldabkoostada erinevat liiki tööstsenaariume

2) Kirjutab videofilmi stsenaariumi (käsikirja), režiistsenaariumi ja joonistab storyboardi,

hindab konkreetse helindamissituatsiooni javalib sobiva tehnilise lahenduse

valib või kirjutab stsenaariumi lähteidee kirjandusliku teksti

kirjutab videofilmi lähteidee alusel sünopsise

1. Stsenaariumi koostamine1.1. Kirjandusliku teksti ja stsenaariumi erinevused

(Kirjanduslik algmaterjal, stsenaariumi sünopsis, stsenaarium, režiistsenaarium, storyboard, mõisted)

1.2. Videofilmi lähteidee valik.

2. Videofilmi stsenaarium2.1. Sünopsise kirjutamine2.2. Kirjandusliku algmaterjali adapteerimine stsenaariumiks

0,5

0,5

2

1

0,25

0,

loengaruteluseminarrühmatööiseseisev töö

Kirjalikult esitatakse:1. Stsenaariumi sünopsis (lähteidee, lühikokkuvõte)2. Kirjanduslik algallikas (kui on olemas) või vabas vormis jutustus videofilmi sisust-3. Stsenaarium, režiistsenaarium, storyboard (kaadrite joonised)

52


lähtudes esialgsest sünopsisest

3) Planeerib ja teostab stsenaariumi alusel videovõtted, vajadusel stsenaariumi korrigeerides

kirjutab sünopsise alusel stsenaariumi ja joonistab storyboardi

teostatud videofilm ja stsenaarium on omavahelvastavuses

2.3. Stsenaariumi alusel režiistsenaariumi ja storyboardi koostamine

3. Stsenaariumi teostamine3.1. Stsenaariumi analüüs ja vajadusel korrigeerimine lähtuvalt videofilmi teostamisel vajalikuks osutunud muudatustestja loo kulgemise loogikast3.2. Stsenaariumi praktiline kasutamine videofilmi filmimisel

0,5 0,5

25

0,5

Iseseisev töö moodulis: Stsenaariumi teema valik, stsenaariumi erinevate vormide valmistamine, korrigeerimine (vastavalt saadud nõuannetele ja aruteludele) ja viimistlemine, materjalide paljundamine vajaduse korral, võttegrupi instrueerimine, videovõtted stsenaariumi alusel

Mooduli hinde kujunemine:

Hindamisülesanded Hindamiskorraldus Hindamisjuhend Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Esitatud on portfoolio kohustuslikest töödest:

1. Videofilmi stsenaariumi

Esitatud on portfoolio kohustuslikest töödest:1. Videofilmi stsenaariumi lühikokkuvõte

(sünopsis)

Esitatud on portfoolio kohustuslikest töödest:

1. Videofilmi stsenaariumi

53


lühikokkuvõte (sünopsis)2. Filmi käsikiri3. Režiistsenaarium4. Storyboard

Mooduli hinne kujuneb: 70% portfoolio hinne + 30% kaitsmine.

Vaieldava situatsiooni korral õpilase lõpptulemuse tõstmisevõi langetamise õigus on valdkonnajuhil

2. Filmi käsikiri3. Režiistsenaarium4. Storyboard

Mooduli hinne kujuneb: 70% portfoolio hinne + 30% kaitsmine.Vaieldava situatsiooni korral õpilase lõpptulemusetõstmise või langetamise õigus on valdkonnajuhil

lühikokkuvõte (sünopsis)

2. Filmi käsikiri3. Režiistsenaarium4. Storyboard

Mooduli hinne kujuneb: 70% portfoolio hinne + 30% kaitsmine.

Vaieldava situatsiooni korral õpilase lõpptulemuse tõstmise või langetamise õigus on valdkonnajuhil

Hindekriteeriumid Hinne “3”Õpilane kasutab stsenaariumi loomisel kaasaegseid üldlevinud filmi- ja videotootmises kasutatavaid põhimõtteid kuid ei oska töömeetodite valikut põhjendada.Õpilane vajab töötamisel juhendamist ja nõuandeid.Õpilane ei osale aktiivselt õppetöös kuid kohustuslikud tööd on esitatud ja kaitstud. Esitatud töödes on mitteolulised tehnilised ja kunstilised vead, mis õpetaja juhendamisel parandatakse. Praktilised oskused on lävendi tasemel.Tööd on esitatud hilinemisega.Portfoolio mittekohustuslikud harjutused puuduvad või ei ole lävendi tasemel.Esitatud portfoolio dokumentatsioon on puudulik või vajab täiendamist ja parandamistÕpilane jälgib seadusandlust ja head tava ning kasutab erialast terminoloogiat suhtlemiskeeles.

Hinne “4”Õpilane kasutab stsenaariumi loomisel filmi- ja videotootmise põhimõtteid, põhjendab meetodite valikut, on arenemisvõimeline.Õpilane töötab iseseisvalt, vajadusel küsib nõu õpetajalt või kaasõpilastelt.Õpilane osaleb aktiivselt õppetöös, kohustuslikud tööd on esitatud õigeaegselt, võivad esineda mitteolulised ja mittepõhilised vead, mis õpetaja juhendamisel parandatakse.Teadmised ja oskused on lävendipõhiselt omandatud.Portfoolio kohustuslikud tööd on esitatud õigeaegseltDokumentatsioon on esitatud õigeaegselt, võimalikud vead parandatakse õpetaja juhendamisel.Praktilised oskused ja teoreetilised teadmised on lävendipõhiselt omandatud.Õpilane jälgib seadusandlust ja head tava ning kasutab erialast terminoloogiat suhtlemiskeeles.

Hinne”5”

54


Õpilane kasutab stsenaariumi loomisel kaasaegseid üldlevinud filmi- ja videotootmise põhimõtteid, põhjendab meetodite valikut, on arenemisvõimeline, töötab iseseisvalt ja loovalt.Põhjendab oma töömeetodite valikut.Õpilane töötab iseseisvalt, vajadusel annab nõu kaasõpilastele.Õpilane osaleb aktiivselt õppetöös, kohustuslikud tööd on esitatud õigeaegselt ja tehniliste ja kunstiliste vigadeta.Õpilane osaleb aktiivselt õppetöös, täidab lisaülesandeid.Õpilase poolt on õigeaegselt esitatud nii kohustuslikud kui mittekohustuslikud tööd. Esitatud portfoolio on perfektne.Dokumentatsioon on korrektne, esitatud õigeaegselt ja nõuetekohaselt.Õpilane jälgib seadusandlust ja head tava ning kasutab erialast terminoloogiat suhtlemiskeeles


/õppematerjal

Brindle, M. 2014. Digifilmi käsiraamat. Tallinn. Koolibri.Cowgill, J. L. 2005.Writing Short Films: Strusture and Content for Screenwriters. New York, USA. Crown Publishing GroupDancyger, Ken; Rush, Jeff 2013. Alternative scriptwriting: beyond the Hollywood formula. New York; London: Focal Press.Hiltunen, A. 2002. Aristotle in Hollywood: the anatomy of successful storytelling. Bristol: Intellect Books. http://stsenaariumikonkurss.weebly.com/abiks-stenaariumi-kirjutamisel.htmlhttp://8371149.la02.neti.ee/kool/vanker/video/stsenaarium.htmlМакки Р.История на миллион долларов: Мастер-класс для сценаристов, писателей и не только / Роберт Макки ; Пер. с англ. — М.: Альпина нон-фикшн, 2008Seger, L. 2013. Making a Good Script Great. 3 nd Edition.Beverly Hills, Ca. USA. Silman-James PressRussin, U. Robin; Downs, M. William 2012. Screenplay: Writing the Picture. Los Angeles: Silman-James Press.Vogler, Christopher 2007. The Writers Journey: Mythic Structure for Writers. Michael Wiese Productions.


55

http://8371149.la02.neti.ee/kool/vanker/video/stsenaarium.html

http://stsenaariumikonkurss.weebly.com/abiks-stenaariumi-kirjutamisel.html



3 MITMEREALINE HELISALVESTUS7 EKAP

Eesmärk: Õppija kavandab ja teostab mitmerealise muusikalise live-ansambli salvestusprojekti ja omandab kaasaegse helistuudio töömeetodid ja -võtted.Nõuded mooduli alustamiseks: Multimeedia alused, Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused. Video ja helindamine.Õpetajad: Kalle Kivistik, Aleksei Sidorov, Dmitri Fedotkin


Maht (EKAP) Õppemeetodid Hindamismeetodidja

hindamisülesandedT Pt P I

56


1) Planeerib ja teostab mitmerealise muusikalise helisalvestus-protsessi lähtuvalt projekti iseloomust, esinejate koosseisust kvaliteetselt, salvestades, redigeerides, miksides ja masterdades heli

valib helisalvestuseks stuudiotingimustele ja esinejate spetsiifikale sobivad töövahendid

salvestab, redigeerib, miksib ja masterdab kvaliteetselt ja nõuetele vastavalt heli

kasutab tööprotsessis otstarbekalt tarkvaralisi ja riistvaralisi heliprotsessoreid

valmistab materjali nõuetekohaselt ette tiražeerimiseks

1. Mitmerealise muusikalisehelisalvestus-protsess1.1. Helisalvestuse etapid(Preproduktsioon, salvestus, postproduktsioon, miksimine,masterdamine)1.2. Töövahendite valik(Helisalvestuseks sobivate töövahendite (mikrofonid, helikaardid, tarkvara) ja salvestuskeskkonna (stuudio,kontserdisaal jms) valimine)1.3. Mitmerealine salvestusprotsess(Otstarbekalt töövahendeid kasutades mitmerealise heliprojekti materjali salvestamine)1.4. Tracking(Üksikute täiendavate ridade või paranduste lisamine olemasolevale mitmerealiselesalvestusele)1.5. Virtuaalinstrumendid(Virtuaalsete süntesaatorite, trummimasinate jms. kasutamine)1.6. Postproduktsioon(Salvestatud heliprojekti materjali redigeerimine ja konsolideerimine)1.7. Heli miksimine(Heliprojekti kokkumäng, kasutades vajadusel

2 3 2loengtestharjutuse-õpearutlusrühmatööpraktiline tööprojektiseseisev töö

Test nr 1. Stuudiote liigid ja salvestustehnikaTest nr 2. Mikrofonid ja mikrofonitehnika.Test nr 3Heliprotsessorite liigid ja tööpõhimõtted Rühmatöö 1: Lihtne muusikasalvestus (solist + sooloinstrument + saatepartii või fonogramm), materjali redigeerimine ja miksimine.Rühmatöö 2: live-ansambli salvestus helistuudios.Praktiline töö1 : salvestatud tekstimaterjali import vajadusel teise arvutisse, redigeerimine ja miksimine.Praktiline töö 2: salvestuse miksimine

57


virtuaalseid heliprotsessoreid, lähtudes tehnilistest tingimustest ja stiilinõudmistest)1.8. Mastering(Helimaterjali lõplik töötlus ja ettevalmistus publitseerimiseks ja tiražeerimiseks (CD-mastering))

Iseseisev töö moodulis: Töö erialase kirjandusega, konspektidega ja presentatsioonidega teoreetiliste teadmiste omandamiseks.Helisalvestusprojektide planeerimine, kokkuleppe sõlmimine, ajakava koostamine.Portfoolio koostamine ja selle aruande vormistamine.


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

58


Teooriatestid on vähemalt lävendipõhiselt sooritatud.Esitatud on portfoolio kohustuslikest töödest:

1. Lihtne muusikasalvestus (solist + sooloinstrument + saatepartii või fonogramm)

2. Mitmerealiselt helistuudios salvestatud muusikaprojekt

3. Portfoolio tööde vormikohane aruanne

Mooduli hinne kujuneb: 70% portfoolio hinne + 30% teooriatestid.Vaieldava situatsiooni korral õpilase lõpptulemuse tõstmise või langetamise õigus on valdkonnajuhil





Mooduli hinne kujuneb: 70% portfoolio hinne + 30% teooriatestid.Vaieldava situatsiooni korral õpilase lõpptulemuse tõstmise või langetamise õigus on valdkonnajuhil





Mooduli hinne kujuneb: 70% portfoolio hinne + 30% teooriatestid.Vaieldava situatsiooni korral õpilaselõpptulemuse tõstmise või langetamise õigus on valdkonnajuhil

Hindekriteeriumid Hinne “3”Õpilane kasutab heli salvestusprotsessis kaasaegseid üldlevinud helitootmise põhimõtteid kuid ei oska töömeetodite valikut põhjendada.Õpilane kasutab riistvara ja tarkvara kuid vajab töötamisel juhendamist ja nõuandeid.Õpilane ei osale aktiivselt õppetöös kuid kohustuslikud tööd on esitatud ja kaitstud. Esitatud töödes on mitteolulised tehnilised ja kunstilised vead, mis õpetaja juhendamisel parandatakse. Praktilised oskused on lävendi tasemel.Tööd on esitatud hilinemisega.Portfoolio mittekohustuslikud harjutused puuduvad või ei ole lävendi tasemel.Esitatud portfoolio dokumentatsioon on puudulik või vajab täiendamist ja parandamistÕpilane jälgib seadusandlust ja head tava ning kasutab erialast terminoloogiat suhtlemiskeeles.

Hinne “4”

59


Õpilane kasutab heli salvestusprotsessis kaasaegseid üldlevinud helitootmise põhimõtteid, põhjendab meetodite valikut, on arenemisvõimeline.Õpilane kasutab riistvara ja tarkvara iseseisvalt, vajadusel küsib nõu õpetajalt või kaasõpilastelt.Õpilane osaleb aktiivselt õppetöös, kohustuslikud tööd on esitatud õigeaegselt, võivad esineda mitteolulised ja mittepõhilisedvead, mis õpetaja juhendamisel parandatakse.Teadmised ja oskused on lävendipõhiselt omandatud.Portfoolio kohustuslikud tööd on esitatud õigeaegseltDokumentatsioon on esitatud õigeaegselt, võimalikud vead parandatakse õpetaja juhendamisel.Praktilised oskused ja teoreetilised teadmised on lävendipõhiselt omandatud.Õpilane jälgib seadusandlust ja head tava ning kasutab erialast terminoloogiat suhtlemiskeeles.

Hinne”5”Õpilane kasutab heli salvestusprotsessis kaasaegseid üldlevinud helitootmise põhimõtteid, põhjendab meetodite valikut, on arenemisvõimeline, töötab iseseisvalt ja loovalt.Põhjendab oma töömeetodite valikut.Õpilane kasutab riistvara ja tarkvara iseseisvalt, vajadusel annab nõu kaasõpilastele.Õpilane osaleb aktiivselt õppetöös, kohustuslikud tööd on esitatud õigeaegselt ja tehniliste ja kunstiliste vigadeta.Õpilane osaleb aktiivselt õppetöös, täidab lisaülesandeid.Õpilase poolt on õigeaegselt esitatud nii kohustuslikud kui mittekohustuslikud tööd. Esitatud portfoolio on perfektne.Dokumentatsioon on korrektne, esitatud õigeaegselt ja nõuetekohaselt.Õpilane jälgib seadusandlust ja head tava ning kasutab erialast terminoloogiat suhtlemiskeeles


/õppematerjal

Anderton, G. 1996. Home Recording for Musicians. New York: USA. Amsco Publications.Anet, C., Goldberg, A. Speaker Setup for Multichannel Monitoring. www.genelec.com. 2002. veebruar.Behringer, U. 1998. Composer Pro MDX 2200. User`s Manual. Willich: BRD. Behringer GmbH.Casey, J. 1998. Conquering Peaks. -Electronic Musician. Nr. 12 (detsember), lk. 90 - 98.Goacher, G. 1999. The Well-Tempered Studio. -Electronic Musician. Nr. 2 (veebruar), lk. 90 - 98. Eargle, J., Foreman, C. 2002. Audio Engineering for Sound Reinforcement. Hal Leonard Corporation. Milwaukee: Wi, USAEiskop, I., Sillart, A. 1988. Akustika ja helitehnika. Tallinn: Valgus.Kallaste,T. 2002. Elementaarne MIDI. Viljandi: Viljandi Kultuurikolledž.Kirk, K., Hunt, A. 1999. Digital Sound Proccessing for Music and Multimedia. Oxford: UK. Focal Press.Middleton, C. 2007. Digimuusika ja helitehnika. Tallinn: Digipraktik.Moulton, D. 2000. Total Recording. Sherman Oaks, CA: USA. KIQ Productions Inc.Owsinski, B. 1999. The Mixing Engineer’s Handbook. Vallejo: CA, USA. MixBooks.Rumsey, F., McCormick, T. 1997. Sound and Recording: An Introduction. Oxford: UK. Focal Press.

60


Smith, E. T. 1998. Acoustic 101. Practical Guidelines For Building A Sound Studio. www.auralex.com. 1998. 09. juuni.Suntola, S. 2000. Luova Studiotyo. Helsinki: Soome. Idemco Oy.White, P. 2000.a. Basic Mastering. London: UK. Sanctuary Publications Ltd.White, P. 2000.b. Basic Mixing Tecniques. London: UK. Sanctuary Publications Ltd.White, P. 2000.c. Recording & Production Tecniques. London: UK. Sanctuary Publications Ltd.Zetterberg, L. 1993. Ljudinspelningens ABC. Halmstad: Rootsi.



4 ANDMEBAASIDE ALUSED6 EKAP

Eesmärk: Õppija oskab projekteerida ja luua andmebaasi vastavalt normaalkujule.Nõuded mooduli alustamiseks: VeebiarendusÕpetajad: Aleksandra Leštšuk


Maht(EKAP)

Õppemeetodid Hindamismeetodid jahindamisülesanded

T Pt

P I

1) Kujundab andmebaasi SQL keele kasutades ja tehes muudatusi nendes vajadusel lähtuvalt parimatest praktikatest

projekteerib andmebaasimudeli nõudmiste alusel

kasutab andmebaasi loomiseks sobivaid meetodeid, vahendeid ja õigusakte

1. Andmebaasi kujundamine

1.1. Andmete ja andmebaaside seotud põhimõisted.

1.2. Andmebaasi rakendusprotsess.

1.3. Isikuandmete kaitse ja andmekogude seadus.

2 2 2loenge-õpeiseseisev tööarutluspraktiline töötestprojekt

Iseseisvad tööd: andmebaasimootorite

erinevused andmebaaside

haldussüsteemide võrdlus

andmebaasi mootori installimine ja häälestus

Teoreetiline test:

61


rakendusprotsessi teooria alusel.

1.4. Andmete kasutamine 1.5. Andmete formaadid. 1.6. Andmete abstraktsioon 1.7. Andmebaasimudelid. 1.8. Andmebaaside

arhitektuur.1.9. SQL keele alused.1.10. Andmebaasi ja

päringute loomine SQL keele abil

andmetüüpide määramise põhimõtete kohta

Praktiline töö: andmebaasi loomine:„Andmemudeli alusel andmeobjekti omaduste (atribuutide) andmetüüpide ja andmevälja suuruste määramine“ (tabelite loomine, indeksite loomine, võtmete ja piirangute loomine, tabelite muutmine)

Iseseisev töö moodulis: Ettevalmistamine testimiseks ja andmebaasi loomiseks



Mooduli hinde kujunemise eelduseks on kõigi hinnatavate ülesannete sooritamine tasemel ”arvestatud”

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Hindekriteeriumid Iseseisvate tööde teostamise korrektsus Teoreetilise testi edukas sooritamineTraktilised tööd vormistatud juhendi aluselAndmetüüpide ja andmevälja suuruste määramise õigsusAndmebaasi struktuuri ja sisu vastavus nõudmistele

62



/õppematerjal

E-kursused ja õpiobjektidRaamatud ja ajakirjadLisamaterjalid internetist.www.dbtechnet.orgEUCIP eksami valmistamiseks materjalid (www.bcs.ee)http://social.technet.microsoft.com/wiki/contents/articles/4307.powershell-for-beginners.aspxhttp://www.powershellpro.com/powershell-tutorial-introduction MS IT-akadeemia


63

http://www.powershellpro.com/powershell-tutorial-introduction

http://social.technet.microsoft.com/wiki/contents/articles/4307.powershell-for-beginners.aspx

http://www.bcs.ee/



5 ANDMETURBE ALUSED4 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab andmeturve organisatoorseid ja seadusandlikke aspekte, tõkestusrünnete (DDOS) ja häkkimisrünnete põhimõtteid, kaitsevahendeid ning –strateegiaid, viiruste ja pahavara põhimõtteid ja kaitset, võrgu pealtkuulamise võimalusi ja turvalisi sidekanaleid, intsidentide tuvastamist ja haldust, sümmeetrilise võtmega krüptoalgoritme, asümmeetrilise võtmega krüptoalgoritme, digiallkirjastamise põhimõtteidNõuded mooduli alustamiseks: Veebiprogrammeerimise alusedÕpetajad: Aleksandra Leštšuk




T Pt

P I

1) Hindab ohte ja nõrkusi ettevõte hajusüsteemis vastavalt turvapoliitikale.

planeerib ettevõte infoturbe auditi ja turvapoliitika aluses

kirjeldab ettevõte hajusüsteemi andmeturbekomponente.

hindab ohte ja nõrkusi hajusüsteemi

komponentide andmeturbe põhimõiste alusel.

1. Ettevõte hajusüsteemside ohtude ja nõrkuste hindamine

1.1. Põhimõisted(Informatsioon ja andmed. Infovarad. Turvarisk. Ohud. Nõrkused. Turvameetmed)

1.2. Infosüsteemide ja infotehnoloogia kasutamisega seotud potentsiaalsed ohud. (Ohtude liigitamine. Viirused. Nõrkuste liigitamine)

1.3. Andmeturbe

0,5 1 0,5loengharjutused

Kontrolltööd:Ohud. KaitsemeetmedViirusekaitse meetmedTervikluse kaitsemeetmed

Praktilised tööd:Ettevõte infoturbe auditi

plaanEttevõte hajusüsteemi

ohte ja nõrkusi analüüs

64


komponendid ja standardid (Käideldavus, konfidentsiaalsus, terviklus. Ülevaade andmeturbe standarditest. ISO/IEC 17799, EVS-ISO/IEC TR13335, ISO/CD TR 13569)

1.4. Infoturbe audit ja riskianalüüs (Auditi planeerimine ja läbiviimine. Riskianalüüsi metoodikad. Riskianalüüsi planeerimine ja läbiviimine)

2) Loob veebipõhiliste rakendusi, eelnevalt tehtudhajusüsteemi analüüsi, andmeturbe standartide ja riigi infoturbe korralduse põhjal.

kasutab riskianalüüsi metoodikat ja andmeturbe standardid veebipõhiliste rakendusi loodes.

1.5. Turvameetmed (Ennetavad, avastusmeetmed, taastusmeetmed. Organisatsioonilised, füüsilised, infotehnoloogilised meetmed. Krüptimine)

1.6. Riigi infokürberpoliitika (Digitaalallkiri. ISKE. Turbeklassid. Turbetaseme astmed riigiinfosüsteemide jaoks)

0,5 1 0,5loengharjutusedprojekt

Kontrolltöö: KrüptimineProjekt:

Loomine veebipõhiliste rakenduse vastavalt andmeturbe põhimõttele

65


Iseseisev töö moodulis: Ettevalmistamine kontrolltööks



Eristav hindamineMooduli hinne kujuneb positiivselt sooritatud kontrolltööde ja praktiliste tööde hinnetest.

„3“ „4“ „5“

Kõik kontrolltööd ja praktilised töödon tehtud.

Kõik kontrolltööd ja praktilised tööd on tehtud, projekt on valminud.

Kõik kontrolltööd ja praktilised tööd on tehtud, projekt on kaitstud.

Hindekriteeriumid Kontrolltööde teostamise korrektsus Praktilised tööd vormistatud juhendi aluselÕpilane on läbinud mooduli kui on sooritatud kõik tööülesanded lävenditesemel


/õppematerjal

E-kursused ja õpiobjektidRaamatud ja ajakirjadSommerville, I. Software Engineering Ninth Edition. Boston: Pearson, 2011http://en.wikipedia.org/wiki/ISO/IEC_12207http://wiki.kakupesa.net/index.php/Vaba_tarkvara_arendusprotsess_ja_selle_erip%C3%A4radLoeliger, J., Matthew McCullough, M. Version Control with GitPilone, D., Miles, R. Head First Software Development


66



6 VEEBIPROGRAMMEERIMISE ALUSED8 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane suudab kavandada, kujundada, koostada, dokumenteerida ja täiendada mitmesuguseid veebirakendusi. Suudab töötada üksikult ning grupi liikmena ning on kursis aktuaalsete veebitehnoloogiategaNõuded mooduli alustamiseks: Andmebaaside alusedÕpetajad: Aleksandra Leštšuk




T Pt P I1) Kasutab veebirakenduste

loomisel sobivaid CASE vahendeid, põhireegleid ja koodistandardeid ülesanne alusel.

loob lihtsama veebirakenduse LAMP-platvormi põhjal.

loob lihtsama PHP veebirakenduse (kas veebivormi või MVC rakenduse) koodistandartide alusel.

loob CRUD-veebirakendusi eelnevalt tehtud andmebaasi abiga.

1. Veebirakenduste loomine

1.1. Kliendipoolsete veebirakenduste programmeerimine

1.2. Veebirakenduste CASE vahendid. Ülevaade.

1.3. Kasutamise näitedJavaScript-i kasutamineveebirakenduste loomiseks. Tekk jQuery

1.4. Kasutamine AJAX meetodeid asünkroonsete veebirakenduste ja nende osade loomiseks

1.5. PHP veebirakenduste loomisel. Tehnilised võimalused, süntaks,

1 2 1loengpraktiline tööprojekt

Test

KT - Praktilised tööd: Javascript-ga lehel

muudatuste tegemine vastusena kasutaja tegevustele

AJAX kasutamine Põhifunktsionaalsus (st.

kõik, mis ei ole mugavusfunktsionaalsus) töötab ka Javascriptita (käitumine võib erineda javascripti toe korral käitumisest)

Päringute arvu ja mahu piiramine

Andmebaaside 67


piirangud1.6. Mitmesugused

sisestuselemendid (tekstiväli, rippmenüü, märkeruut)

1.7. Andmetabelile veebiliidese (CRUD) loomine. Lisamine, pärimine, kustutamine, muutmine.

veebiliidese oomine

2) Installeerib ja konfigureerib veebiserverite ja kasutajaliide juhendiga koostöös.

oskab veebiserveri installida, luua kasutajaliide ja konfigureerida neid juhendi alusel.

rakendab andmevahetuse veebiserveriga ülesanne ja nõudmisele alusel.

2. Veebiserverite ja kasutajaliide installeerimine ja konfigureerimine

2.1. Serveripoolsete veebirakenduste programmeerimine

2.2. Veebiserveri Apache installeerimine ja konfigureerimine

2.3. Kasutajaliidese loomine2.4. Kasutaja andmetele

reageerimine2.5. Andmevahetus

serveriga2.6. Andmebaasi ja vajalike

kasutajate loomine

0,5 1 0,5loengpraktiline töö

KT - Praktilised tööd: Veebiserverite

installeerimine. Veebiserverite

konfigureerimine Serveripoolsete

veebirakenduste programmeerimine

Kasutajaliidese loomine

3) Dokumenteerib loodud rakendused standartide abil.

nimetab muutujad, meetodid, klassid jne korrektselt, üheselt mõistetavad ning koodistandardile vastavad ingliskeelsed nimetused.

3. Rakenduste dokumenteerimine

3.1. Kokkulepitud koodistandardid veebirakenduste loomisel

3.2. Veebirakenduste

0,5 1 0,5loengpraktiline töö

KT - Praktilised tööd inglisekeelne

terminoloogia kasutamine erinevate õppeülesannete täitmisel

68


koostab veebirakendusi dokumentioon standartide põhjal

loomisega seotud terminid inglise keeles

Iseseisev töö moodulis: Konspekte koostamine antud teemalInglise keele terminoloogia õppimineVeebirakenduse ja andmebaaside projekteerimine



Eristav hindamineErialase inglise keele teadmisi hinnatakse mitteeristavalt.Mooduli hinne kujuneb positiivselt sooritatud kontrolltööde, praktiliste tööde hinnetest.

„3“ „4“ „5“

Erialase inglise keele arvestus on sooritatud. Kõik praktilised tööd on tehtud.

Erialase inglise keele arvestus on sooritatud. Kõik praktilised tööd on tehtud, projekt on valminud.

Erialase inglise keele arvestus on sooritatud. Kõik praktilised tööd on tehtud, projekt on kaitstud.

Hindekriteeriumid Iseseisvate tööde teostamise ülesanne aluselTeoreetilise testi edukas sooritaminePraktilised tööd vormistatud juhendi aluselAndmetüüpide ja andmevälja suuruste määramise õigsusAndmebaasi struktuuri ja sisu vastavus nõudmistele Kasutab erinevaid tehnoloogiaid veebilisade loomisel


/õppematerjal

E-kursused ja õpiobjektidRaamatud ja ajakirjadEUCIP eksami valmistamiseks materjalid (www.bcs.ee)Metshein, M. Veebiprogrammeerimine. E-kursus 2010, [http://metshein.com/index.php?

69

http://www.bcs.ee/


option=com_content&task=category&sectionid=6&id=39&Itemid=38]Klooster, A. Veebiprogrammeerimine (PHP) . E-kursus 2012. [http://students.tmk.edu.ee/php/materjal/php_gateway.php]www.codecademy.comWeb development site, http://www.w3schools.com


70

http://www.w3schools.com/

http://www.codecademy.com/

Documents

Põhiõpingute moodulid MOODULI NIMETUS Maht (EKAP) 28 ... · projektijuhtimise infotehnoloogilisi vahendeid selgitab sh praktikal projekti seotud põhimõisteid suuliselt ja kirjalikult