Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP) 1 KEEL JA … · tekstist kui ka oma elust selgitab ja kasutab teksti analüüsimiseks tarvilikke põhimõisteid Tarbetekst. Ametlik kiri. Teaduslik

Narva Kutseõppekeskuse Kokk 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava

1

Kinnitatud

Narva Kutseõppekeskuse

Direktori 30.10.2014.a

käskkirjaga nr 1.1-7/76

Üldõpingud

Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)

1 KEEL JA KIRJANDUS 6 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult.

Nõuded mooduli alustamiseks: Põhikooli õppekava on läbinud

Õpetajad: Tatjana Toropova

Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid

Mooduli teemad ja

alateemad

Maht

(tundides)

Õppemeetodid

Hindamismeetodid ja

hindamisülesanded

Õpilane

1) väljendub selgelt,

eesmärgipäraselt ja kirjakeele

normile vastavalt nii suulises

kui ka kirjalikus

suhtluses

2) arutleb teemakohaselt ja

põhjendatult loetud,

vaadatud või kuulatud teksti

põhjal

3) koostab eri liiki tekste,

kasutades alustekstidena nii

teabe- ja ilukirjandustekste kui

ka teisi allikaid neid

kriitiliselt hinnates

4) loeb ja mõistab sidumata

tekste (tabel, graafik,

diagramm), hindab neis

esitatud infot, teeb järeldusi

ja loob uusi seoseid

5) väärtustab lugemist,

suhestab loetut iseendaga ja

tänapäeva elunähtustega, oma

kodukohaga

6) tõlgendab ja analüüsib

Õpilane

kõneleb arusaadavalt,

valib sobiva

sõnakasutuse vastavalt

suhtlussituatsioonile

koostab ja vormistab

teksti vastavalt

juhendile, järgides

kirjutamisel

õigekirjareegleid

leiab sidumata tekstist

vajaliku info ja kasutab

saadud teavet

eesmärgipäraselt

suulises esinemises

või enda loodud

tekstides

koostab etteantud faktide

põhjal tabeli või

diagrammi

kasutab erinevatest

infoallikatest saadud

teavet enda loodud

tekstides ja

„Praktiline vene keel I-II

(kõnekultuur, suulise teksti

vastuvõtt ja loomine,

ortograafia

korrektsioonikursus)“ – 1

EKAP :

Suulise teksti vastuvõtt ja

loomine.

Suhtlusviisid

Ametlik suuline kõne.

Suhtluseetika.

Ortograafia.

Praktiline vene keel III–IV

(kirjaliku teksti vastuvõtt

ning loomine,

interpunktsiooni

korrektsioonikursus)“ – 1

EKAP:

Kirjaliku teksti vastuvõtt ja

loomine.

Arutlev kirjand.

Essee kui vaba

tekstitüüp.

T

24

24

Pt P I

2

2

1.Materjali valimine

loetud teosest

2.Ettekande

valmistamine ja

esitamine

3.Harjutamine

4.Rühmatöö teksti

koostamisel

1.Teksti koostamine

ja esitamine

2.Essee kirjutamine

3.Arutleva

teksti kirjutamine

4.Harjutamine

Diskussioon

1.Test/ kombineeritud

kirjalik töö (prefikside

з-/c-, пре-/при-,

sufikside –н-/-нн-, -

ск-/-к- õigekiri, -и/-ы ,

tüvide vaheldus,

liitsõnade kirjutamine,

määrsõnade lõppude

õigekiri, не-/ни-

kirjutamine)

2.Esitlus valitud

teemal (Keel ja kõne)

3.Etteütlus

loomingulise

ülesandega

1.Erinevate stiilide

tekstide koostamine (u

160 sõna)

2.Essee (u 160 – 200

sõna)

3.Arutlev kirjand

(300-400 sõna)


2

kirjandusteost, seostab seda

ajastu ühiskondlike ja

kultuuriliste sündmustega

igapäevaelus, põhjendab

infoallika valikut

põhjendab oma

lugemiseelistusi ja -

kogemusi

tutvustab loetud

kirjandusteose autorit,

kirjeldab tegevusaega ja

-kohta ning olulisi

sündmusi,

iseloomustab tegelasi

avaldab ja põhjendab

oma arvamust, kasutab

oma väidete

kinnitamiseks

tekstinäiteid ja tsitaate

arutleb teose

probleemide ja

väärtushinnangute üle,

toob sobivaid näiteid nii

tekstist kui ka oma elust

selgitab ja kasutab teksti

analüüsimiseks

tarvilikke põhimõisteid

Tarbetekst.

Ametlik kiri.

Teaduslik tekst.

Publitsistlik tekst.

Interpunktsioon.

„Kirjandus antiigist 19.

sajandini“ – 1 EKAP

Muistsete müütide ja

rahvapärimuste kandumine

kirjandusse.

Võitlus

inimese kui isiksuse

vabastamise eest, usk elu

tähenduslikkusesse.

Rahvuskirjandus kui

rahvuskultuuri kestmise

tagatis.

Minevikutõlgendused

ja kujutlused tulevikust.

Looduse kujutamine

kirjanduses.

Loomuliku ja haritud

inimese

ideaal.

Mõistuse ja tunnete tasakaal

ja konflikt inimeses.

„19. sajandi kirjandus“ – 1

EKAP

Vabaduspüüd kui inimese

loomupärane

omadus.

Inimsuhete probleeme

Kunstniku koht maailmas,

kunsti kõrge missioon.

Saatuse probleem, elu mõte

24

24

2

2

1.Aeglane lugemine,

kommenteeriv

lugemine.

2.Tekstide

ümberjutustamine

eri viisil.

3.Küsimuste

esitamine ja

küsimustele

vastamine.

4.Diskussioon

1. Teksti mõistmise

ja analüüsioskuste

arendamine (teose

põhiteema

esiletoomine,

problemaatika ja

põhikonflikti

1.Kohustuslikuks

lugemiseks ja

terviklikuks

käsitlemiseks valitakse

järgnevast loendist

Vähemalt 2

ulatuslikumat teost, 3

luuletust ja 1

draamateos

2.Vastused

küsimustele loetud

teksti järgi

3.Ümberjutustus (eri

viisil)

1.Kohustuslikuks

lugemiseks ja

terviklikuks



Vähemalt 2



3

ja surma saladus.

Põlvkondade probleem.

„20. sajandi kirjandus“ – 1

EKAP

Inimese individuaalsus ja

selle võimalused.

Poliitiline terror ja selle

tagajärjed eri

rahvuste esindajate jaoks.

Armastus kodumaa vastu ja

mõttevabadus.

Kirjanik ja ühiskond.

Inimene ajalookeerises.

Imelikud inimesed

kirjanduses ja elus.

Inimene ja aeg.

„Eesti kirjandus“ – 1

24

24

2

2

määramine; faabula

ja süžee leidmine;

tegelaste struktuuri

esiletoomine; autori,

jutustaja ning

kirjandusliku

kangelase

vaatepunkti

määramine)

2. Küsimuste

esitamine ja

küsimustele

vastamine

3.Diskussioon

1.Kirjanduse

seostamine teiste

kunstiliikidega.

2.Kirjandusteoste

kõrvutamine nende

ekraniseeringute,

teatrilavastustega

3. Arutleva kirjandi

kirjutamine

1. Kommenteeriv

lugemine.

2.Arutlus

3.Esitlus

4.Essee kirjutamine

luuletust ja 1

draamateos

2.Kirjalik töö

(vastused küsimustele)

3.Diskussioonist osa

võtmine

1.Kohustuslikuks

lugemiseks ja

terviklikuks



Vähemalt 2


luuletust ja 1

draamateos

2.Töö videofilmi järgi

3. Arutlev kirjand ( u

300 sõna)


4

EKAP

Eesti kirjanduse algus.

Rahvusliku liikumise aeg.

Eesti kirjandus 19.–20.

sajandi vahetusel.

Eesti kirjandus 20. sajandi I

poolel.

Eesti kirjandus 1950.

aastatel.

Eesti kirjandus 1960.–1980.

aastatel.

Eesti kirjandus nüüdisajal.

1.Kohustuslikuks

lugemiseks ja

terviklikuks



Vähemalt 2


luuletust ja 1

draamateos

2.Esitlus (ühe autori

kohta)

3.Essee (160-200

sõna)

Iseseisev töö moodulis:

(eesmärk, teema, vajadusel

hindamine)

1. Ettevalmistamine ja esitlus (iseseisev töö)

Töö on arvestatud, kui õpilane on leidnud materjali vastavalt loendist valitud teemale, töödelnud ja koostanud loogilise

ettekande ning esitanud arusaadavalt oma grupikaaslastele.

2. Töö loendist valitud teostega (iseseisev töö)

Töö on arvestatud, kui õpilane on valinud teose loendist vastavalt teemale, läbi lugenud ja esitanud kas oma grupikaaslastele

või õpetajale (süžee, tegelaste iseloomustus, teos püstitatud probleemid), vastanud täpsustavatele küsimustele teose ja autori

kohta.

3. Diskussioonis või ümarlaua töös osalemine.

Töö on arvestatud, kui õpilane on osalenud aktiivselt diskussioonis või ümarlaua töös, valdas õppematerjali sisuga, avaldas ja

põhjendas oma arvamust, kulles ka teiste arvamusi, esitas küsimusi ja vastas temale esitatud küsimustele.

Mooduli hinde kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Mitteeristav hindamine

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Kõneleb arusaadavalt

valib sobiva sõnakasutuse vastavalt

suhtlussituatsioonile

koostab ja vormistab teksti vastavalt

juhendile

järgib kirjutamisel õigekirjareegleid

leiab sidumata tekstist vajaliku info ja

kasutab saadud teavet

eesmärgipäraselt suulises esinemises

või enda loodud tekstides

Kasutab oma kõnes sünonüüme

Kasutab oma kõnes sünonüüme,

parafraase


5

koostab etteantud faktide põhjal

tabeli või diagrammi

kasutab erinevatest infoallikatest

saadud teavet enda loodud tekstides

põhjendab infoallika valikut

põhjendab oma lugemiseelistusi ja -

kogemusi

tutvustab loetud kirjandusteose

autorit

kirjeldab tegevusaega ja -kohta ning

olulisi sündmusi

iseloomustab tegelasi

avaldab ja põhjendab oma arvamust

kasutab oma väidete kinnitamiseks

tekstinäiteid ja tsitaate

arutleb teose probleemide ja

väärtushinnangute üle, toob sobivaid

näiteid nii tekstist kui ka oma elust

selgitab ja kasutab teksti

analüüsimiseks tarvilikke

põhimõisteid

kasutab lisaks iseseisvalt leitud infoallikat

iseloomustab aega ja tingimusi, mil tegutses

autor

võrdleb tegelasi teiste loetud ja/või mainitud

tundides teoste tegelastega, teeb järeldusi

toob sobivaid näiteid teistest loetud ja/või

mainitud tundides tekstidest

põhjendab iseseisvalt leitud infoallika

valikut

nimetab ka teisi autoreid, kes elas

samal ajal ja/või kirjutas samal

temaatikal, analüüsib, mis on autori

roll ja omapärasus teiste autorite seas

võrdleb tegelasi iseseisvalt loetud

teoste tegelastega, teeb järeldusi

toob sobivaid näiteid teistest

iseseisvalt loetud tekstidest ja/või

ajaloost ning tänapäevasest elust

Hindekriteeriumid Õpilane on läbinud mooduli kui on sooritatud kirjalikud ja praktilised ülesanded vähemalt hindele “3”, teoste esitlus on

arvestatud.

Kokkuvõttev hinne on kirjalik eksam, mis koosneb kahest osast: töö tekstiga (vastused 3-5 küsimusele teksti põhjal, iga vastus

on 50-100 sõna ) ja kirjandist (300-400 sõna). Positiivne tulemus on 50% 100%-st.

Kasutatav õppekirjandus

(avalikult kättesaadav)

/õppematerjal

Kohustuslik kirjandus:

Maailma loomise müüdid ja muistendid; eri rahvaste loomismüüte. Vana kreeka müüdid.

Antiikkirjandus (Homeros),

Renessansikirjandus (Francesco Petrarca, William Shakespeare),

Klassitsistlik kirjandus (Molière)

Nikolai Karamzin „Vaene Liiza“

Nikolai Nekrassovi luuletused,

Fjodor Tjuttрevi luuletused,

Afanassi Feti luuletused,

Aleksandr Ostrovski „Äike“,

Ivan Turgenev „Isad ja pojad“,

Fjodor Dostojevski „Kuritöö ja karistus“,

Anna Ahmatova luule,


6

Aleksandr Bloki luule,

Vladimir Majakovski luule

Andrei Platonov „Auk“ (katkend),

Jevgeni Zamjatin „Meie“,

Lydia Koidula luule,

Juhan Liivi luule

Eduard Bornhöhe „Tasuja“,

Mati Unt „Sügisball“

Soovitatav kirjandus:

Каковы встречи - таковы и речи. Учебное пособие äля гимназий - Н.Малüöева-Замковая, Н.Рауäсепп - Коолибри, 2000

Язык как среäство общения - И. Моисеенко, Н. Рауäсепп - Коолибри, 2000,

Функöионалüная стилистика русского языка - С. И. Рагрина - Коолибри, 2000,

Справочник по правописанию и литературной правке - Ä. Э. Розенталü - Москва, 1997

Ветви еäиного äрева. Учебник-õрестоматия по литературе äля 10 класса (1-Ш) - С. Митюрев, А. Полева, Н. Чурилин -

Коолибри, 1997

Русская литература I половины 19 века - Р. Митюрев, В. Маранöман - Коолибри, 2000

Русская литература II половины 19 века - Р. Митюрев, В. Маранöман - Коолибри,

2000

Литература XX века - И, Белобровöева и äр. - Коолибри, 2001

Эстонская литература - Р. Калласс, И. Белобровöева - 1997

Mihhail Lermontov „Meie aja kangelane“, „K***“ („Мы случайно свеäены суäüбою …“), „Farewell (Byronist)“;

Aleksandr Puрkin „Jevgeni Onegin“;

Lev Tolstoi „Sõda ja rahu“,

Anna Ahmatova „Reekviem“,

Nikolai Gumiljovi Itaalia luuletused kogumikust „Koltрan“,

Vladimir Majakovski „Pilv pükstes“,

Boriss Pasternak luule, „Doktor Živago“,

Mart Kivastik „Külmetava kunstniku portree“.

T – teooria tunnid, Pt – praktilise töö tunnid, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisva töö tunnid


7


2 VÕÕRKEELED INGLISE / SAKSA KEEL 4 . 5 EK AP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana.

Moodul on seostatud gümnaasiumi riikliku õppekava võõrkeele valdkonnaga.

Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad

Õpetajad: Maria Šustova, Tatjana Tkatšenko

Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad

ja alateemad

Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamis-meetodid

ja hindamis-

ülesanded T Pt P I

Õpilane:

kirjeldab võõrkeeles

iseennast, oma võimeid ja

huvisid, mõtteid, kavatsusi ja

kogemusi seoses valitud

erialaga

suhtleb õpitavas

võõrkeeles argisuhtluses nii

kõnes kui kirjas iseseisva

keelekasutajana, esitab ja

tutvustab vestlusel

iseennast ja oma sõpra/eakaaslast

koostab oma kooli (lühi-)

tutvustuse

põhjendab kooli ja

erialavalikut, hindab oma sobivust

valitud erialal töötamiseks

väljendab end/suhtleb

õpitava keele erinevate osaoskuste

kaudu (loeb, kuulab, räägib,

kirjutab B1 tasemel)

hindab oma

võõrkeeleoskuse taset

arvestab sihtkeele

1. MINA JA

MAAILM

1.1 Mina j

eakaaslased -

kutseõppurid

1.2 Mina ja

keskkond

50

(14)

(10)

10 Lugemis- ja/või

kuulamisülesande

täitmine juhendi alusel

(tekstid sihtkeele riigi

kutseõppest, eakaaslastest

- kutseõppuritest; info

leidmine ja esitamine)

vestlus senistest

töökogemustest ja

tööplaanidest, kohtumine

eriala vilistlasega /

lõpukursuse õpilasega,

rühmatöö: kooli ja eriala

tutvustuse koostamine

(poster) koos kutsega tulla

õppima ja põhjendusega,

miks just sellesse kooli

õppekäik koolihoone(te)s

(õpilased on giidid)

dialoogid

terviseprobleemidest ja

nende ennetamisest

rollimäng: visiit arsti

juurde

lugemis - ja/ või

kuulamisülesande

täitmine

(keskkonnaalased tekstid,

Intervjuu / dialoog

(enese- / sõbra-

tutvustus)

essee “Minu

töökogemused ja

tööplaanid”

“Kooli ja eriala”

sõnavara test

Dialoogid “Arsti

juures”


8

kaitseb erinevates

mõttevahetustes/suhtlussituatsio

onides oma seisukohti

mõistab Eesti ja teiste

rahvaste elukeskkonda ja

kultuuri ning arvestab nendega

võõrkeeles suhtlemisel

kõnelejate kultuurilise eripäraga

kasutab iseseisvalt

võõrkeelset põhisõnavara ja tuttavas

olukorras grammatiliselt õiget keelt

kirjeldab suhtluskeskkondi,

mida kasutab (nende eeliseid,

puudusi ja ohte) ja suhtlemist

nendes keskkondades

võrdleb sihtkeele/emakeele

maa (de) ja Eesti elukeskkonda,

kultuuritraditsioone ja -norme

arvestab sihtkeele

kõnelejate kultuurilise eripäraga

tutvustab (oma

eakaaslasele välismaal) Eestit ja

soovitab külastada mõnda sihtkohta

1.3. 1 Mina ja

Eesti

1. 3. 2 Erinevad

inimesed ja rahvad

(26)

lindistused)

ristsõnade koostamine ja

lahendamine Interneti

seletava sõnaraamatu

alusel (keskkonnaalase

sõnavara kohta)

rühmatöö: posteri

kujundamine

inimtegevuse negatiivsest

ja/või positiivsest mõjust

keskkonnale.

lugemis - ja/või

kuulamisülesande

täitmine juhendi alusel

(tekst Eesti kohta,

praktilised harjutused

sõnavara, väljendite,

sõnastiku kasutamise jms

kohta)

video / filmi vaatamine (nt

mõnest Eesti

kultuurisündmusest, -

traditsioonist või

sihtkohast) ja juhendi

alusel sisukokkuvõtte

koostamine.

arutelu

kultuuritraditsioonide ja -

sündmuste,

vaatamisväärsuste,

kirjanduse, kunsti, teatri

jms üle

õpimapp (faktid Eestimaa

kohta, võõrkeelne info

vaatamisväärsuste,

kultuuritraditsioonide ja -

sündmuste, tuntud riigi –

ja kultuuritegelaste jne,

õpilase poolt valitud

sihtkoha või

essee “Tervis ja

keskkond“

test „Eestimaa“

esitlus „ Eesti

vaatamisväärsused“


9

kultuuriobjekti kohta).

Lugemis - ja/või

kuulamisülesande

täitmine

juhendi alusel (sihtriigi

kultuurisündmused,

tuntud persoonid ajaloost

ja/või tänapäevast,

eakaaslasteelu - olu) ja

õppimine

video/filmi vaatamine

(sihtriigi loodusest

ja vaatamisväärsustest) ja

arutelu

mõistekaardid (sihtkeele

riigi eripära)

ajurünnak (oma rahva ja

kultuuri võrdlus teistega)

essee „Oma rahva ja

kultuuri võrdlus

teistega”

suuline arvustus filmi

järgi

kasutab

võõrkeeleoskuse arendamiseks

endale sobivaid võõrkeele

õppimise strateegiaid ja

teabeallikaid, seostades

võõrkeeleõpet elukestva õppega

kirjeldab võõrkeeles oma

tööpraktikat ja analüüsib oma

osalemist selles

tutvustab õpitavas

võõrkeeles oma eriala hetkeseisu

tööturul ja edasiõppimise võimalusi

põhjendab võõrkeele

õppimise vajalikkust, loob seoseid

eriala ja elukestva õppega

2. HARIDUS JA

TÖÖ

2.1 Mina

õppijana

50

(22)

7 analüüs: aja planeerimine

essee kirjutamine: oma

tugevuste ja nõrkuste

analüüs õppimises,

sobivate õpistrateegiate

valik ja kasutamine,

edasiõppimisvõimalused,

võõrkeele osatähtsus

karjääri planeerimisel

Lugemis - ja/või

kuulamisülesande

täitmine

intervjuu/dialoog

(töö/koolipraktika

kohta)

essee „Minu eriala“


10

on teadlik

edasiõppimise ja tööturul

kandideerimise

rahvusvahelistest võimalustest,

koostab tööle asumiseks

vajalikud võõrkeelsed

taotlusdokumendid

Tõlgendab töökuulutuste ja

näidistöölepingu tekste

Koostab võõrkeeles

töökohale / praktikakohale

kandideerimise avalduse, CV /

Europassi, arvestades sihtmaa

eripära

Sooritab võõrkeeles

näidistööintervjuu

2.2 Mina tööturul

(28)

juhendi alusel

(Kutsehariduse süsteem

Eestis)

mõistekaardid (karjääri

etapid, töötingimused,

Euroopa Liit)

info otsimine ja esitamine

(töökuulutused;

edasiõppimise, praktika

võimalused)

töölehtede täitmine

(CV/Europassi)

videoklipi vaatamine ja

arutelu (näidisintervjuud,

kehakeel, eduka

tööintervjuu sooritamise

nipid)

rollimäng (tööintervjuu

sooritus)

Rollimäng: näidis

tööintervjuu

sooritamine

Avalduse, CV /

Europassi, kaaskirja

kirjutamine

Sõnavara test



hindamine)

Teema 1:

1.1 Essee “Minu töökogemused ja tööplaanid”

1.2 Ristsõnade koostamine ja lahendamine Interneti seletava sõnaraamatu alusel (keskkonnaalase sõnavara kohta).

1.3.1 Õpimapp (faktid Eestimaa kohta, võõrkeelne info vaatamisväärsuste, kultuuritraditsioonide ja -sündmuste, tuntud riigi – ja

kultuuritegelaste jne, õpilase poolt valitud sihtkoha või kultuuriobjekti kohta).

Esitlus „ Eesti vaatamisväärsused“.

1.3.2 Essee „Oma rahva ja kultuuri võrdlus teistega”.

Teema 2:

2.1 Essee „Minu eriala“

„Karjääri planeerimine“ (Info leidmine internetist)

2.2 Avalduse, CV / Europassi kirjutamine. Info otsimine ja esitamine (töökuulutused)


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend


Eristav hindamine

Hindamisülesande keskmise hinde alusel pannakse välja mooduli kokkuvõttev hinne.


11

Hindekriteeriumid „3“ „4“ „5“

intervjuu/dialoog: kasutab temaatiline

sõnavara, teeb intervjuu/dialoogi näidise

järgi

essee: korrektselt vormistatud, õppija on

avaldanud oma mõtteid etteantud

teemal, essee kokkuvõttes on korratud

selle kõige olulisemat sõnumit, essee

kirjutab näidise järgi ja sõnastiku abil,

struktureeritud test: 45-69%

esitlus: esitleb teemakohast materjali,

demonstreerib, et materjal on loogiliselt

üles ehitatud, esitatud väiteid on

põhjendatud, väljendab ennast selgelt,

tagab, et esitluse pikkus jääb 2-3 minutit

suuline arvustus filmi järgi: kasutab

temaatiline sõnavara, põhjendab ja

selgitab oma arvamust,

Õpimapp: õpimapis on erinevate faktid

Eestimaa kohta, võõrkeelne info

vaatamisväärsuste kohta (5 fotot)

intervjuu/dialoog: kasutab temaatiline sõnavara

korrektselt, teeb intervjuu/dialoogi sõnastiku abil


avaldanud oma mõtteid etteantud teemal, essee

kokkuvõttes õppija põhjendab ja selgitab oma

arvamust, essee kirjutab sõnastiku abil



demonstreerib, et materjal on loogiliselt üles

ehitatud, esitatud väiteid on põhjendatud,

väljendab ennast selgelt, tagab, et esitluse pikkus

jääb 3-4 minutit

suuline arvustus filmi järgi: kasutab temaatiline

sõnavara, põhjendab ja selgitab oma arvamust,

võib jutustada filmi sisu (2-3 lauset)

Õpimapp: õpimapis on erinevate faktid Eestimaa

kohta, võõrkeelne info vaatamisväärsuste,

kultuuritraditsioonide kohta (7fotot)

intervjuu/dialoog: kasutab temaatiline

sõnavara korrektselt, teeb

intervjuu/dialoogi ilma sõnastikuta, võib

täpsusta ja selgitada.


avaldanud oma mõtteid etteantud teemal, ,

essee kokkuvõttes õppija põhjendab ja

selgitab oma arvamust, õppija on

illustreerinud oma seisukohti näidete abil

kirjandusest/wikipeediast, essee kirjutab

ilma sõnastikuta



demonstreerib, et materjal on loogiliselt

üles ehitatud, esitatud väiteid on

põhjendatud, väljendab ennast selgelt, ,

tagab, et esitluse pikkus jääb 4-5 minutit,

illustreerib esitlust visuaalsete

vahenditega

suuline arvustus filmi järgi: kasutab

temaatiline sõnavara, põhjendab ja

selgitab oma arvamust, võib jutustada

filmi sisu (5-8 lauset)

Õpimapp: õpimapis on erinevate faktid

Eestimaa kohta, võõrkeelne info

vaatamisväärsuste, kultuuritraditsioonide

ja –sündmuste kohta (10 fotot)

Hindekriteeriumid Kuulamine: saab aru vahetus suhtlussituatsioonis kuuldust, kui vestlus on tuttaval igapäevaeluga seotud teemal. Mõistab tele- ja raadio-

saadete ning filmide sisu, kui teema on tuttav ja pakub huvi ning pilt toetab heliteksti. Saab aru loomuliku tempoga kõnest, kui hääldus on

selge ja tuttav

Lugemine: Loeb ja mõistab mõneleheküljelisi lihtsa sõnastusega faktipõhiseid tekste (nt kirjad, veebi-väljaanded, infovoldikud,

kasutusjuhendid). Mõistab jutustavat laadi teksti põhiideed ning suudab jälgida sündmuste arengut. Suudab leida vajalikku infot

teatmeteostest ja internetist. Oskab kasutada kakskeelseid tõlkesõnastikke.

Rääkimine: oskab lihtsate seostatud lausetega rääkida oma kogemustest ja kavatsustest. Suudab lühidalt põhjendada oma seisukohti. On

võimeline ühinema vestlusega ja avaldama arvamust, kui kõneaine on tuttav. Kasutab õpitud väljendeid ja lause-malle õigesti; spontaanses


12

kõnes esineb vigu. Hääldus on selge ja kõne ladus, kuid suhtlust võib häirida ebaõige intonatsioon.

Kirjutamine: oskab kirjutada õpitud teemadel lühikesi jutustavat laadi tekste, milles väljendab oma tundeid, mõtteid ja arvamusi (nt

isiklik kiri, e-kiri, blogi). Koostab erinevaid tarbetekste (nt teadaanne, kuulutus). Suhtleb online- vestluses (nt MSN). Oskab kasutada

piiratud

hulgal teksti sidumise võtteid (sidesõnad, asesõnaline kordus).



/õppematerjal

Cutting Edge. Pre-intermediate. Intermediate. Sarah Cunningham, Peter Moor, Longman, 2005

Energy 3, Steve Elsworth, Jim Rose, Longman, 2005

English for life, Tom Hutchinson, Oxford, 2007

Lehrbücher: „Themen Neu“ Bände 1, 2, 3. Hueber Verlag 2010

„Der grüne Max“ Grammatische Übungen. Hueber Verlag 2010

Internetmaterialen. "Deutsch als als Fremdsprache" Hueber Verlag

,,Menschen"A2, A2+ Hueber Verlag 2012



13


3 MATEMAATIKA 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija kasutab oma matemaatikateadmisi elus edukalt toimetulekuks


Õpetajad: Tatjana Abdurahmanova, Tatjana Norman, Natalja Sidorova, Žanna Gusseva

Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht

(tundides)

Õppemeetodid Hindamismeetodid ja

hindamisülesanded

T P

t

P I

Kasutab õpitud

matemaatikateadmisi ja

-oskusi uutes

situatsioonides ning

eluliste ülesannete

lahendamisel,

analüüsides ja hinnates

tulemuste tõepärasust

Kasutab

matemaatika võimalusi

enda ja teiste tegevuse

tasuvuse ning

jätkusuutlikkuse

hindamisel

Teeb järeldusi

tulemuse tõepärasuse kohta

lähtudes igapäevaelust

Nimetab

järguühikuid ja teisendab

pikkus-, raskus- pindala,

ruumala, mahu, aja- ja

rahaühikuid, arvutab protsente

ja promille

Kasutab muutumist

ja seoseid käsitlevat

matemaatikat, võrdleb

erinevaid suurusi

Kasutab analoogiat

objektidevaheliste seoste

leidmiseks

Teab ja kasutab

matemaatilise statistika ja

tõenäosusteooria elemente

Selgitab

matemaatiliste tehete abil

loteriide ja laenudega seotud

riske

Arvutab bruto- ja

netopalka ning mitmesuguseid

igapäevaeluga seotud tulusid

ja kulusid ning teisendab

enamkasutatavaid valuutasid

Arutleb säästmise

ARVUTAMINE Tehted ratsionaalarvudega;

arvuhulgad (naturaalarvud N,

täisarvud Z, ratsionaalarvud Q,

irratsionaalarvud I, reaalarvud R).

Ümardamine.

Arvu absoluutväärtus (mõiste

ja geomeetriline tähendus).

Täisarvulise, negatiivse ja

ratsionaalarvulise astendajaga aste

(arvu juur). Tehted astmetega. Arvu

kümme astmed. Arvu standardkuju.

Arvutamine taskuarvutiga.

Ühend ja ühisosa (sümboolika

, , , , , kasutamine;

ülesanded hulkade ühendi ja

ühisosa kohta, graafiline

kujutamine).

Elulise sisuga tekstülesanded.

(raha igapäevane kasutamine, pere

eelarve, vahemaad, majapidamine

jms).

MÕÕTÜHIKUD Mõõtühikute vahelised seosed,

teisendamine.


Kasutab mõõtkava tegeliku

mõõtme leidmisel

Lahendab elulisi ülesandeid,

54 12 Harjutus

Individuaalne

töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Loeng

Mäng

Osalejad

õpetavad

Rühmatöö

Õpimapp

E-õpe

Joonistamine

Loov töö

Kirjalik kontrolltöö

„Arvutamine. Mõõtühikud.

Protsendid.“

Kirjalik kontrolltöö

„Majandusmatemaatika

elemendid. Tõenäosusteooria

ja statistika“

Iseseisev töö: ülesannete

lahendamine „Arvutamine.

Mõõtühikud. Protsendid.“


lahendamine

„Majandusmatemaatika

elemendid. Tõenäosusteooria

ja statistika“


14

vajalikkuse üle, toob näiteid

tarbimise ja kulutamise

tasakaalustamise võimaluste

kohta

esitab tõepäraseid vastuseid

lähtuvalt igapäevaelust

PROTSENDID

Osa ja tervik, protsent, promill.


MAJANDUSMATEMAA-TIKA

ELEMENDID

Raha ja valuuta.

Liht-ja liitintress. Laen ja

hoiustamine, laenu

tagasimakse-graafik.

Palk ja kehtivad maksud

töövõtjale ja tööandjale.

Käibemaks, hind käibemaksuga

ja käibemaksuta.

Hinnamuutused (soodushind,

hinnatõus jt).

Diagrammide lugemine.

TÕENÄOSUSTEOORIA JA

STATISTIKA

Sündmuse tõenäosus,

tõenäosuse summa ja korrutis

(sh tõenäosus loteriis ja

hasartmängudes).

Statistika põhimõisted ja

arvkarakteristikud. Statistiline

ja variatsioonirida, sagedustabel

ja suhteline sagedus,

diagrammid keskväärtus,

kaalutud keskmine, mediaan,

mood, maksimaalne ning

minimaalne element,

standardhälve.

Statistiliste andmete kogumine,

süstematiseerimine, statistiline

andmetöötlus.

Seostab

matemaatikat teiste

õppeainetega, kasutades

õppimisel oma

matemaatikaalaseid

teadmisi ning oskusi

Kasutab loogikat

etteantud probleemide

lahendamisel ning eristab

olulist ebaolulisest

Sõnastab ülesande

TRIGONOMEETRIA

Pythagorase teoreem.

Teravnurga siinus, koosinus,

tangens. Täisnurkse kolmnurga

lahendamine.


32 6 Harjutus

Individuaalne

töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Kirjalik kontrolltöö.


lahendamine


15

Esitab oma

matemaatilisi

mõttekäike loogiliselt,

väljendab oma mõtet

selgelt ja täpselt nii

suuliselt kui kirjalikult

mõtte, toob/kirjutab välja

andmed, määrab otsitavad

suurused toob/kirjutab välja

vajalikud seosed ja valemid

Kirjeldab

lahenduskäiku, vajadusel

illustreerib seda

joonisega/skeemiga, teeb

vajalikud arvutused,

vormistab lahenduskäigu,

kontrollib lahenduskäigu

õigsust

Koostab tabeleid,

jooniseid, graafikuid ja

diagramme õpitud materjali

ulatuses

Valib ja kasutab

ülesannete lahendamisel

ülesande sisust lähtuvalt

õigeid valemeid ja

matemaatilisi sümboleid

PLANIMEETRIA

Tasapinnaliste geomeetriliste

kujundite (kolmnurk, ruut,

ristkülik, rööpkülik, romb,

trapets, korrapärane kuusnurk,

ring) elemendid, ümbermõõdud

ja pindalad.


STEREOMEETRIA

Püstprisma, korrapärase

püramiidi, silindri, koonuse ja

kera (sfääri) elemendid,

pindalad ja ruumala.


Loeng

Mäng

Osalejad

õpetavad

Rühmatöö

Õpimapp

E-õpe

Joonistamine

Loov töö

Kasutab

vajadusel erinevaid

teabeallikaid ning saab

aru erinevatest

matemaatilise info

esitamise viisidest

Esitab oma

matemaatilisi

mõttekäike loogiliselt,

väljendab oma mõtet

selgelt ja täpselt nii

suuliselt kui kirjalikult

Kasutab vajadusel

õpetaja koostatud

juhendmaterjale ja

näpunäiteid ülesande õigeks

lahendamiseks

Kasutab vajaliku

teabe leidmiseks nii

paberkandjal kui ka Internetis

leiduvaid teabeallikaid

Leiab tekstist,

tabelist, jooniselt, graafikult,

diagrammilt vajaliku info

Sõnastab ülesande

mõtte, toob/kirjutab välja

andmed, määrab otsitavad

suurused toob/kirjutab välja

vajalikud seosed ja valemid

Kirjeldab

lahenduskäiku, vajadusel

illustreerib seda

AVALDISED. VÕRRANDID

JA VÕRRATUSED Ratsionaalavaldiste

lihtsustamine.

Võrre. Võrdeline jaotamine.

Valemite teisendamine.

Võrdeline suurendamine ja

vähendamine (mõõtkava,

plaan).

Lineaarvõrrand. Ruutvõrrand.

Kahe tundmatuga

lineaarvõrrandi-süsteem.

Arvtelje erinevad piirkonnad.

Lineaarvõrratuse mõiste ja

omadused ja lahendamine.

Lineaarvõrratuste süsteem.

Elulise sisuga tekstülesanded

JOONED TASANDIL Punkti asukoha määramine

tasandil.

22 4 Harjutus

Individuaalne

töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Loeng

Mäng

Osalejad

õpetavad

Rühmatöö

Õpimapp

E-õpe

Joonistamine

Loov töö

Kirjalik kontrolltöö.


lahendamine


16

joonisega/skeemiga, teeb

vajalikud arvutused,

vormistab lahenduskäigu,

kontrollib lahenduskäigu

õigsust

Koostab tabeleid,

jooniseid, graafikuid ja

diagramme õpitud materjali

ulatuses

Valib ja kasutab

ülesannete lahendamisel

ülesande sisust lähtuvalt

õigeid valemeid ja

matemaatilisi sümboleid

Lõigu pikkus, kahe punkti

vaheline kaugus, vektori mõiste

ja tähistamine, vektori pikkus,

nullvektor, ühikvektor,

vastandvektor, vektorite

geomeetriline liitmine.

Sirge, parabooli ja ringjoone

võrrandid.

Sirge joonestamine võrrandi

järgi.


(eesmärk, teema,

vajadusel hindamine)

Kõik iseseisvad tööd on ülesannete lahendamine. Eesmärgid: ettevalmistamine kontrolltööks. Teemad on „arvutamine, mõõtühikud ja

protsendid“, „trigonomeetria, planimeetria, stereomeetria“, „avaldised, võrrandid, võrratused, jooned tasandil“, „majandusmatemaatika

elemendid, tõenäosusteooria ja statistika“. Kõik tööd peavad olema arvestatud, kui töödes on vead, siis õpilane teeb vigade paranduse ning esitab

selle õpetajale.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriu

mid


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Ülesanded lahendatud õigesti. Ülesannete

lahendamise ajal õpilane kasutab oma

konspekti.

Ülesanded lahendatud õigesti. Ülesannete

lahendamise ajal õpilane kasutab lehti

valemitega.

Ülesanded lahendatud õigesti ning

abimaterjalideta.

Hindekriteeriumid Eeldused igaks kontrolltööks on õigesti tehtud iseseisvad tööd ja vahepealiste tööde keskmine hinne „3“.

Lõplik hinne moodustatakse neljast tööst, mis igaüks peab olema sooritatud vähemalt „3“ peale.

Kasutatav

õppekirjandus (avalikult

kättesaadav)

/õppematerjal

Matemaatika kursus. http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=8a1g#euni_repository_10895

N. Sidorova. Rakendusstatistika. http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/statistika/

K. Reim. Matemaatika. http://arvutaja.blogspot.com/

A. Küüsmaa. Matemaatika. http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=7eau#euni_repository_10895

A. Veelmaa. Matemaatika. 2009

L. Vedler. Matemaatika töövihik kutseõppeasutusele I. 2003

T. Leego. Matemaatika töövihik kutseõppeasutusele II. 2003

T. Leego, L. Vedler, S. Vedler. Matemaatika õpik kutseõppeasutusele. 2005

http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=8a1g#euni_repository_10895

http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/statistika/

http://arvutaja.blogspot.com/

http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=7eau#euni_repository_10895


17


4 LOODUSAINED 6

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane omab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid.

Seos gümnaasiumi riikliku õppekava loodusaine valdkonna bioloogia, geograafia, keemia, füüsika ainetega.

Nõuded mooduli alustamiseks: puudub

Õpetajad:

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja

hindamisülesanded T Pt P I

Mõistab

loodusainete

omavahelisi seoseid ja

eripära, saab aru

mudelite tähtsusest

reaalsete objektide

kirjeldamisel.

Leiab

iseseisvalt

usaldusväärset

loodusteaduslikku

informatsiooni ja

kasutab seda erinevate

ülesannete lahendamisel.

kirjeldab maa sfääre kui

süsteeme ja nendega seotud

mudeleid

kirjeldab maa evolutsioonilist

arengut, elus- ja eluta looduse

tunnuseid

kirjeldab abiotiliste tegurite

toimet organismidevahelisi

suhteid ja looduses toimivaid

aineringe

kirjeldab organismide ehitust,

aine- ja energiavahetust,

paljunemist ja arengut (eristab

rakutüüpe)

kirjeldab mehaanika nähtusi ja

kasutades selleks õigeid

füüsikalisi suurusi ja mõisteid

kirjeldab korrektsete mõistete ja

füüsikaliste suurustega

elektromagnetismi nähtusi ja

nendevahelisi seoseid

kirjeldab õigete füüsikaliste

suurustega ja mõistetega valguse

tekkimise, levimise ja kadumise

nähtusi

kirjeldab tähtsamaid

mikromaailma mudeleid,

tuumareaktsioone ning

radioaktiivsust

kasutab keemiliste elementide

Bioloogia:

Organismide koostis

Elu olemus ja tunnused

Makro- ja mikroelemendid

Anorgaanilised ja orgaanilised

ained organismis

Valgud, DNA ja RNA võrdlus

Rakuõpetus

Aine- ja energiavahetus

Geograafia:

Maa kui süsteem

Maa sfäärid

Maa energiasüsteem

Geoloogiline ajaskaala

Keemia:

Aatomi ja molekuli ehitus

ja mudelid

Aatomi ehitus

Oksüdatsiooniastmed

Keemiline side

Keemia aineklassid ja

ühendid

Anorgaanilised aineklassid

Metallid, mittemetallid

Alused, happed ja soolad

igapäevaelus

Keemia probleem- ja

7

5

6

16

2

2

1

6

Arutelu

Juhtumi uurimine

Juhtumi kirjeldused

Debatt

Diskussioon klassis

Esitlus

Ettekanne

Harjutus

Individuaalne töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Loeng

Rühmatöö

Mõistekaart

Projektitöö

Referaat

Õpikäik

E-õpe

1. Kirjalik töö:

Loodusainete

omavahelised seosed

ja eripära.


18

perioodilisustabelit ja ühendite

molekulaarmudeleid

mikromaailma kirjeldamisel ja

ainete omaduste selgitamisel

lahendab loodusteaduslike

ülesandeid ja probleeme,

kasutades erinevaid

usaldusväärseid teabeallikaid

koostab erinevate andmete põhjal

tabeleid ja graafikuid

arvutusülesanded

Füüsika:

Kehad, nende mõõtmed,

mõõtühikute süsteemid ja

teisendamised

Liikumine ja selle mõõtmine.

Taustsüsteemid.

Vastasmõjud.

Jõud, mass ja energia.

Elektromagnet välid looduses

ja tehnikas

Valgus

Valgus kui

elektromagnetlaine

Geomeetriline optika

Spekter

Valguse energia

Aine olekud

Gaas, aine mikroparameetrid

Ideaalse gaasi olekuvõrrand.

Isoprotsessid.

Aine struktuur

Aatomimudel

tuumafüüsika: prooton,

neutron, massiarv, isotoop

radioaktiivsus, poolestusaeg

tuumareaktsioonid

2

10

4

8

4

1

4

2

2

Mõtestab ja

kasutab loodusainetes

omandatud teadmisi

keskkonnas toimuvate

nähtuste selgitamisel ja

väärtustamisel ning

igapäevaelu probleemide

lahendamisel.

Leiab

iseseisvalt aldus väärset

loodusteaduslikku

iseloomustab inimese keemilist

koostist ja mõistab pärandumise

seaduspärasusi

iseloomustab soojusenergia

muutmise viise, nähtusi,

seaduspärasusi

selgitab evolutsiooni kulgu ning

seostab protsesse looduses

nähtavaga

nimetab majandustegevusega

kaasnevaid looduskeskkonna

probleeme

Bioloogia:

Evolutsioon

Evolutsiooniteooria

Olelusvõitlus ja looduslik

valik

Liigiteke ja makroevolutsioon

Inimese evolutsioon

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Ökosüsteem

Bioloogiline mitmekesisus

Liikide kaitse

Looduskaitse

7

6

1

2

2. Kirjalik töö.

Loodusainetes ja

keskkonnas toimuvad

nähtused.


19

informatsiooni ja



selgitab loodus- ja

sotsiaalkeskkonnas omavahelisi

seoseid ja probleeme

võrdleb erinevate piirkondade

kliima, mullastiku, taimestiku ja

loomastiku omavahelisi seoseid

selgitab tervisliku toitumise

põhimõtteid

selgitab nakkushaiguste

vältimise võimalusi

kirjeldab teaduse ning

tehnoloogia võimalusi ja

piiranguid ühiskonna heaolu ja

majanduse arengu tagamiseks

Viirused ja bakterid

Viirused ja nakkushaigused

Bakterite levik

Biotehnoloogia

Geenitehnoloogia

Geograafia:

Loodusvarad ja nende

kasutamine

Põllumajandus ja

toiduainetööstus

Energiamajandus ja

keskkonnaprobleemid

Keemia:

Orgaanilised ained

eluslooduses

Orgaanilised aineklassid

Biomolekulid ja nende

tähtsus

Toiduainete toiteväärtus,

lisaained ning tervislikkuse

seos koostisega

Füüsika:

Aine olekud

soojusenergia muutmise viisid

Aine agregaatolek ja selle

muutumine, soojushulk.

6

7

14

4

1

1

4

Mõistab teaduse

ja tehnoloogia saavutuste

mõju looduskeskkonnale

ja inimesele, saab aru

ümbritseva keskkonna

mõjust inimese tervisele.

Leiab

iseseisvalt

usaldusväärset

loodusteaduslikku

informatsiooni ja



võrdleb looduslikke ja

tehismaterjale ning nende

omadusi

kirjeldab orgaaniliste ja

anorgaaniliste ainete toimet

inimestele ja keskkonnale

kirjeldab inimese

arengut ja tervislikku seisundit

sõltuvalt sotsiaalsest,

majanduslikust või

looduskeskkonnast

nimetab loodusteaduste

ning tehnoloogia arengu

positiivseid ja negatiivseid

ilminguid ning võrdleb erinevaid

Bioloogia:

Organismide areng

Mitoos ja meioos

Inimese viljastumine

Looteline areng

Lootejärgne areng

Inimese talitluse

regulatsioon

Geograafia:

Loodusressursid

Vesi ja veega seotud

probleemid

Maailmameri ja kalandus

7

9

2

2

3. Kirjalik töö:

Teaduse ja

tehnoloogia saavutuste

mõju

looduskeskkonnale ja

inimesele.

4. Kirjalik töö:

Ümbritseva keskkonna

mõju inimese

tervisele.


20

eetilis- moraalseid seisukohti

ning nende usaldusväärsust

kirjeldab ja toob näiteid

loodusteaduste, tehnoloogia ja

ühiskonna vahelistest seostest

kirjeldab oma elukoha

(loodus) keskkonda, uurides ja

analüüsides seal erinevaid

probleeme

kirjeldab ja kohandab

korrektsete lähteandmetega

ülesandele õige lahendusmudeli

ning fikseerib otsitavad

suurused, kasutades õigesti

mõõtühikute süsteeme

Maailma metsad

Keemia:

Loodusteaduste

rakendusvõimalusi

Kaasaegsed materjalid

Organismi kahjustavad

ained

E-ained

4

1

arvutab õigesti,

kontrollides saadud tulemust

ning vormistab ülesande vastuse

korrektselt

Füüsika:

Aine struktuur

Tuumaenergeetika

Tuumapomm

Kiirguskaitse.

Aine olekud

Ülekandenähtused aines.

Soojusmasin, soojusmasina

kasutegur.

4

4

2



hindamine)

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Lahendab ülesannet oma abimaterjalidega. Lahendab ülesannet õpetaja abimaterjalidega. Lahendab ülesannet abimaterjalideta.

Hindekriteeriumid 1. Eeldus lõpliku hindamisülesanneteks on vahepealised tööd keskmise hinnaga „3“.

2. Loodusainete kursuse lõplik hinne moodustatakse neljast tööst, mis igaüks peab olema sooritatud vähemalt „3“ peale.

3. Kirjalikud tööd (1-3 ) moodustavad igaüks 30% mooduli lõpphindest ja kirjalik töö 4 moodustab 10 % mooduli lõpphindest.



/õppematerjal

Füüsika:

http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=88u6#euni_repository_10895

Ülo Ugaste «Füüsika gümnaasiumile I osa» Tallinn 1997

Ülo Ugaste «Füüsika gümnaasiumile II osa» Tallinn 1998

Enn Pärgmäe «Füüsika õpik kutsekoolidele»



21

Keemia:


Kohustuslikud õppematerjalid:

1. E.Külanurm (2003) „Keemia õpik kutseõppeasutusele”

2. L.Tamm, H.Timotheus (2001), Keemia IX klassile.

3. H.Karik (1998), Keemia IX klassile.

4. M.Karelson, A.Tõldsepp, A.Lukason (2001), Keemia IX klassile: Anorgaanilised ja orgaanilised ained.

5. L.Tamm (2005), Keemia X klassil: Üldine ja anorgaaniline keemia.

6. E.Külanurm (2003) „Keemia õpik kutseõppeasutusele”

7. M.Karelson, A.Tõldsepp (2007), Orgaaniline keemia

8. Л.Е. Гаймонсен „Oрганическая õимия”

9. E-õpe

Soovituslik kirjandus:

1. Л.Е. Гаймонсен „Общая õимия”

2. Л.Е. Гаймонсен „Неорганическая õимия”

Bioloogia: Kohustuslikud õppemateriaalid:

Tago Sarapuu „Bioloogia gümnaasiumile“ 1,2 kursus Eesti loodusfoto

M.Viikmaa, U.Tartes, T.Sarapuu, I.Puura “Bioloogia gümnaasiumile” 3,4 kursus Eesti loodusfoto

T.Sarapuu „Bioloogia töövihik” Eesti loodusfoto

Toetav:

Bioloogia gümnaasiumile. Elu olemus. Rakk. Avita kirjastus

Bioloogia gümnaasiumile. Inimene. Avita kirjastus

“Eesti loodus”, “Tiitrutaja” ajakiri.

Internet:

http://www.ibiblio.org/virtualcell/tour/cell/cell.htm

http://www.cellsalive.com/cells/3dcell.htm

Geograafia:

Kohustuslikud õppemateriaalid:

1) Üldmaateadus gümnaasiumile. Koostaja: Ülle Liiber, 2004

2) Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile.Koostaja: Garri Raagmaa, 2003

3) Töövihikud

E-õpe

http://moodle.hitsa.ee/maateadus

T – teooria tunnid, Pt – praktilise töö tunnid, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisva töö tunni


http://www.cellsalive.com/cells/3dcell.htm

http://moodle.hitsa.ee/maateadus


22


5 Sotsiaalained 7 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid, teeb teadlikke valikuid seonduvalt iseenda ja sotsiaalse keskkonnaga, lähtub

ühiskonnas kehtivatest väärtustest ja moraalinormidest ning toimib kõlbelise ja vastutustundliku ühiskonnaliikmena. Õpilane on Eesti Vabariigi lojaalne kodanik. Seos

gümnaasiumi õppekava kehalise kasvatuse valdkonna, riigikaitse valikkursuse ja sotsiaalainete valdkonna ajaloo. Ühiskonnaõpetuse, inimeseõpetuse, inimgeograafia

õppeainetega.


Õpetajad: Viktorija Sokolovskaja, Irina Aleksejeva, Jelena Bulejeva, Nadežda Mirošina

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (tundides)



omab adekvaatset

enesehinnangut ning

teadmisi, oskusi ja

hoiakuid, mis

toetavad tervikliku ja

terviseteadliku

inimese kujunemist.

analüüsib juhendamisel enda isiksust

ja kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi,

lähtudes erinevatest rollidest ja

kohustusest ühiskonnas

analüüsib üksikisiku, perekonna ja

erinevate institutsioonide rolli

ühiskonna arengus

nimetab ja teab terviseriske ning

võimalikke vigastusi, kirjeldades

nendele reageerimist ja ennetamise

võimalusi

tegeleb teadlikult ja võimetekohaselt

tervisespordiga, treenides sobiva

koormusega ning sooritab

treeningujärgselt taastumist

soodustavaid harjutusi

1.Inimeseõpetus

1.1Perekond

1.Püsisuhe

1.3 Abielu

1.4 Lapsevanemaks olemine ja selle

komponendid

1.5 Laps

1.6 Kodu ja abielu

1.7 Perekonna majanduselu ja

õigusaktid

1.8 Perekond inimese elus 2. Mina ja tervis (kehaline

kasvatus)

2.1Kehalise aktiivsuse

tähtsus ja mõju inimorganismile.

2.2Vigastuste vältimine

Sportimisel, erinevate spordialade

ohutusnõuded

2.3.Kooli ja lähikonna

sportimisvõimalused.

2.4.Mitmekülgsuse arendamine

spordis.

2.5.Kalorid ja tervislik toitumine.

22

4 Arutelu

Diskussioon

Väikeses rühmas

Esitlus

Essee

Harjutus

Individuaalne töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Koolitus läbi

Küsimuste

Loeng

Meeskonnatöö

Mõistekaart

Proovitöö

Õpimapp

Treeningud

Mõistekaart teemal ,,Abielu ja

perekond läbi ajalugu“ (monogaamia,

polügaamia, promiskuiteed,

emajagsus, patriarhaat, perekond,

abielu) , kus ta peab teadma vähemalt

seitse õige mõistet.

Mõistekaart teemal “Minu õigused ja

kohustused”, kus iga rolli (abikaasa,

laps, tulevane lapsevanem, ) puhul on

välja toodud vähemalt viis õigust ja

viis kohustust.

Töö väikeses rühmas teemal

„Tänapäeva erinevad

perekonnavormid“.

Essee teemal ,,Nõrgestatud pere

põhjused“.

Õpilase tervise päevik (tema

päevaplaan, treeningud, söök ja

kalorid).

Eneseanalüüs „Minu

tervisekäitumine“, kus on välja

toodud õpilase tervisekäitumise õiged

aspektid ja eksimused ning arvamus,

kas ja mida peaks oma

tervisekäitumises muutma.

Rühmatööna tehtud ühe päeva

ideaalse menüü koostamine

arvestades toidupüramiidi ja

soovituslikke portsjoneid.


23

Kehaline kasvatus

1.Võimlemine

2.Kergejõustik

3.Sportmängud

3.1 Korvpall

3.2 Võrkpall

3.3 Jalgpall

26

6

4

16

Võimlemise

harjutused.

Kergejõustik.

Mängud

(jalgpall,

korvpall).

Hüpped.

Jooksmine

Jõu-, venitus- ja lõdvestusharjutused

erinevatele lihasrühmadele.

Harjutused akrobaatikas,

rööbaspuudel ja kangil. Toenghüpe.

Kergejõustikualade tehnika

täiustamine ja kinnistamine. Kiir- ja

kestvusjooks. Kaugus- ja/või

kõrgushüpe. Kuulitõuge.

Sööt ja lõige rünnakul. Katted. Mees-

mehe ja maa-ala kaitse.

Korvpallitehnika .

Suunatud palling ja pallingu

vastuvõtt. Ülalt sööt hüppelt ette ja

taha. Blokeerimine. Pettelöögid.

Tehnika täiustamine erinevate

kombinatsioonide ja mänguliste

situatsioonide kaudu.

Jalgpalluri individuaalne

ettevalmistus ja oma tugevate külgede

arendamine. Tehnika

täiustamine erinevate

kombinatsioonide ja mängu

liste situatsioonide kaudu.

Spordimängude elementide täitmine

(põhilised printsiibid, mängudes

osalemine).

omab arusaama

esinevatest nähtustest,

protsessidest ja

konfliktidest

ühiskonnas ning

nende seostest ja

vastastikusest mõjust

selgitab nüüdisühiskonna kujunemist,

struktuuri ja korraldust

määratleb Eesti ajaloo olulisemad

pöördepunktid sündmused

muinasajast tänapäevani, paigutades

tähtsamad Eesti ajaloo ja kultuuri

sündmused õigesse ajaperioodi ja

Euroopa ning maailma ajaloo

konteksti

toob asjakohaseid näiteid

sotsiaalainetes käsitletavate ja

ühiskonnas esinevate nähtuste

omavaheliste seoste kohta

Ühiskonnaõpetus, inimgeograafia

1.Globaliseerumise mõju

majandusele.

2.Erinevate riikide rahvastik

ja majandustrendid.

3.Eesti ja Euroopa rahvastiku

muutumine ajas ja selle põhjused.

4.Kaasaegse maailma poliitiline kaart.

5.Immigratsioon. Tööturg, tööhõive ja

tööränne.

6.Ühiskonna jätkusuutlikkus.

7.Maailma rahvastik ja

rahvastikuprotsessid.

8.Kaasaegsed muutused

maailmamajanduses.

9.Energiamajandus. Põllumajandus.

22

4 Arutelu

Diskussioon

väikeses rühmas

Esitlus

Essee

Harjutus

Individuaalne töö

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Koolitus läbi

küsimuste

Loeng

Meeskonnatöö

Mõistekaart

Proovitöö

Õpimapp

Rühmatööna tehtud graafik-

„Eesti ja ühe Euroopa riigi rahvastiku

iseloomustus”, kus kajastub Eesti ja

valitud

riigi rahvastiku muutusetrendid

minevikus, olevikus, tulevikus.

Diskussioon või väitlus teemal

„Mida teha, kui

rahvastik vananeb”

Essee teemal “Hea kodanik” 160 sõna


24

Transport ja side. E-õpe

Treeningud

mõistab kultuurilise

mitmekesisuse ning

demokraatia ja selle

kaitsmise tähtsust

ning jätkusuutliku

arengu vajalikkust,

aktsepteerides

erinevus

selgitab, millised muutused on

toimunud taasiseseisvumisjärgses

Eesti majanduses, õigusruumis,

valitsemiskorralduses, riigikaitses ja

kultuurielus, eristades põhjusi ja

tagajärgi

arutleb teiste rahvaste kommete,

traditsioonide ja religiooni ning

nende omavaheliste konfliktide

teemadel

iseloomustab demokraatliku

valitsemiskorralduse

toimemehhanisme Eesti ja Euroopa

Liidu näitel

selgitab Eesti rolli NATOs, ELs ja

ÜROs

kirjeldab poliitilisi ideoloogiaid ja

selgitab nende erisusi, lähtudes Eesti

poliitmaastikust

kirjeldab Eesti riigikaitse strateegiat,

ülesehitust ja ressursse

põhjendab inimeste ja riikide

jätkusuutliku käitumise vajalikkust

teabeallikate abil riigi majanduse

struktuuri ning panust maailma

majandusse

tunneb üleilmastumise

majanduslikke, poliitilisi, sõjalisi ja

kultuurilisi tahke, nimetab erineva

arengutasemega riike

analüüsib kaartide ja statistiliste

andmete põhjal riigi või regiooni

rahvaarvu muutumist, rahvastiku

paiknemist ja soolis-vanuselist

struktuuri

Ühiskonnaõpetus, ajalugu

1.Eluolu nõukogude perioodil,

taasiseseisvunud Eestis ja

tänasel päeval.

2.Üleminek plaanimajanduselt

turumajandusele, omandireform.

3.Eesti Vabariigi põhiseadus ja

riigiaparaadi

ümberkujundamine.

4.Erakondade teke ja areng ning

erisused.

5.Riigikaitse ümberkorraldamine ja

liikumine ELs ja NATO suunas.

6.Muutused sotsiaal- ja

kultuurivaldkonnas.

Intervjuu

pereliikme,

sugulase või

tuttavaga.

Ühiskonnas

toimunud

muutuste

põhjuste

kaardistamine

Taasiseseisvunud

Eesti erakondade

võrdlus ja

infotabelisse

kandmine

Ajaleheuudiste

uurimine ja

seostamine

õpilase isikliku

elukaarega.

1.Tabel ühiskonna erinevate nähtuste

kohta kindlatel aastatel, kus 3-4

mõõdiku puhul on eraldi väljatoodud

toimunud

muutuste põhjused

2.Ülevaade muutustest Eesti elus

allikate põhjal

3. Essee “Demokraatia näited”

160 sõna teemal

4. Mõistekart “NATO”

5. Ajurünnak “Euroopa Liit”

hindab üldinimlikke

väärtusi, nagu

vabadus,

inimväärikus,

kasutab teabeallikaid sh geograafilisi,

poliitilisi ja topograafilisi kaarte info

leidmiseks ja rakendamiseks, määrab

enda asukohta kaardil, kasutades

Ajalugu

1.Ajaloo periodiseerimine.

Ajalooallikad

Arheoloogia ja ajalooteadus.

60 18 Esitlused.

Filmide

vaatamine.

Loengud.

Töölehtede “Muinasaeg. Muistne

vabadusvõitlus”, “Rootsi aeg”,

“Ärkamisaeg”, “Esimene

maailmasõda”, “Teine maailmasõda”,


25

võrdõiguslikkus,

ausus, hoolivus,

sallivus,

vastutustunne, õiglus,

isamaalisus ning

lugupidamine enda,

teiste ja keskkonna

vastu

koordinaatide süsteemi, mõõdab

vahemaid ja määrab asimuuti

selgitab inimõiguste olemust ja nende

vajalikkust, analüüsib inimõiguste

tähenduse muutumist 20.-21. sajandil

ning toob näiteid üksikisiku

põhiõiguste muutumisest ajaloo

vältel

selgitab enda õigusi ja kohustusi

kodanikuna

orienteerub õigusaktides, kasutades

erinevaid infokanaleid kasutab

kontekstis sotsiaalainete

põhimõisteid nimetab erinevaid

julgeolekuriske, sh Eesti Vabariigile

ning selgitab nende maandamise

võimalus

2.Eesti mäluasutused ja seal

leiduvad ajalooallikad.

3.Muinas- ja kiviaeg Eestis. Pronksi-,

rauaaeg

4. Keskaeg. Vana-Liivimaa

4.Sõdade periood (Liivi sõda,

Põhjasõda, sõjad Euroopas ja

nende mõju siinsetele aladele).

5. Eesti erinevate riikide võimu all

(Poola, Rootsi, Venemaa).

6. Ärkmisaeg Eestimaal. Esimene

laulupidu

7. Esimene maailmasõda.

8.Eesti Vabariigi väljakuulutamine ja

omariikluse

Areng. Vabadussõda

9.Maailm 1920.-1940. aastatel

10. II maailmasõda ja eestlaste

erinevad saatused

11.Nõukogude okupatsioon.

12.Taasiseseisvumine. Maailm 20.

Sajandi lõpul

Ajalooliste

allikaga ja

õppematerjalideg

a töötamine.

Töölehtede

täitmine.

Esitluste

koostamise

juhend.

Kaartidega

töötamine.

Uudiste

kuulamine

“Maailm 21. sajandi algul” täitmine.

Kontrolltööde kirjutamine teemadel

“Ajaloo periodiseerimine. Allikad”,

“Muinasaeg. Muistne

vabadusvõitlus”, “Vana-Liivimaa.

Liivi sõda”; “Balti erikord”,

“Ärkamisaeg”, “Esimene

maailmasõda”, “Maailm 1920.-1940.

aastatel”, “Teine maailmasõda”.

Proovitöö “Muinasaeg”, “Rootsi aeg”,

“Maailm 20. sajandi lõpus”,

““Maailm 1920.-1940. aastatel” õpiku

alusel.

Esitlused “Ärkamisaeg”, “Ajalooline

isik”, “I maailmasõda”, “II

maailmasõda”.

Rühmatööna tehtud plakatid teemal “

Muinasaeg”, “I maailmasõda”, “II

maailmasõda”.


(eesmärk, teema,

vajadusel hindamine)

Õpilasel arendada iseseisva töö oskust, enesedistsipliini. Kinnistada loengutes ja harjutustundides omandatut teadmised ja oskused. Toetada

hindamiskriteeriumide ja õppeväljundite saavutamist.

Iseseisva töö teemad esitatakse õpiväljundite hindamisülesannetes

Iseseisev töö hinnatakse vastavalt hindekriteeriumile.

Mooduli hinde

kujunemine:


Hindamisülesanded: kirjalikud tööd, õpimapp, essee, referaat, mõistekaart, proovitöö

Hindamiskorraldus:

Hindamise eelduseks on juhendis esitatud nõuetele vastav õpimapi esitamine

Teoreetilisi teadmisi hinnatakse eristavalt teemasid kokkuvõtvate testide või kontrolltöödega.

● Praktilisi oskusi hinnatakse proovitööde ja probleem-ülesannete lahendamisega

Hindamisjuhend:

kirjalike tööde vormistamise juhend

Hindekriteeriumid: mitteeristav hindamine

Kirjalikud tööd, esseed, referaadid, kontrolltööd ja proovitööd loetakse arvestatuks kui: õpilane vastab teoreetiliste teadmiste kontrollis õigesti nõutud

õpiväljundeid puudutavatele küsimustele kasutades õppematerjale; õpilane lahendab iseseisvalt probleemülesandeid ja soorita etteantud proovitöid

õpiväljundi nõuetele.

Et õpilane saaks positiivset hinnet antud moodulis on vaja, et tal oleks saadud arvestus järgmistes punktides:

Inimeseõpetus, mina ja tervis - Mõistekaart teemal ,,Abielu ja perekond läbi ajalugu“; Töö väikeses rühmas teemal „Tänapäeva erinevad

perekonnavormid“; Essee teemal ,,Nõrgestatud pere põhjused“; Eneseanalüüs „Minu tervisekäitumine“.


26

Kehaline kasvatus - Harjutused akrobaatikas, rööbaspuudel ja kangil; Kiir- ja kestvusjooks. Kaugus- ja/või kõrgushüpe; Spordimängude elementide

täitmine (põhilised printsiibid, mängudes osalemine).

Ühiskonnaõpetus, inimgeograafia, ajalugu - Rühmatööna tehtud graafik „Eesti ja ühe Euroopa riigi rahvastiku iseloomustus”; Diskussioon või väitlus

teemal „Mida teha, kui rahvastik vananeb”; Essee teemal “Hea kodanik” 160 sõna; Mõistekart “NATO”.

Ajalugu - Kontrolltööde kirjutamine teemadel “Muinasaeg. Muistne vabadusvõitlus”, “Vana-Liivimaa. Liivi sõda”; “Balti erikord”; Proovitöö

“Muinasaeg”, “Rootsi aeg”, “Maailm 20. sajandi lõpus”, ““Maailm 1920.-1940. aastatel” õpiku alusel.

Esitlused “Ärkamisaeg”, “Ajalooline isik”, “I maailmasõda”, “II maailmasõda”.

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Hindekriteeriumid

Kasutatav

õppekirjandus


/õppematerjal

Õpikud “Perekonnaõpetus“ T.Annuk,

“Eesti ajaloo konspekt gümnaasiumi jaoks;

“Eesti ajalugu” I. ja II.osa,

ajalehed, ajakirjad, internetiallikad



27

Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht

6 Kunstiained 1,5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks. Seos gümnaasiumi riikliku õppekava kunsti valdkonna muusika, kunsti õppeainetega.

Nõuded mooduli alustamiseks: Puuduvad

Õpetajad: Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht

(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

Eristab näidete alusel

kunstiliike ja muusikažanreid

1.võrdleb näidiste alusel erinevaid

kunstiliike ja muusikažanreid

2.määrab kunsti- ja muusikakultuuri

ajastuid ajateljel

Kunst ja muusika meie ümber

Kunsti ja muusika mõisted,

liigid, nende vahelised seosed

Tänapäevane muusikamaastik

10 4 Kogemuste

vahetamine/vestlus:

fotografeeritud või

filmitud pildiseeria

või lühifilmi

(taustamuusika)

põhja

Referaat/ülevaade koos

esitlusega eri kunst- ja

muusikažanride mõjust

kuulatud muusika põhjal või

erikunstiliikide mõjust nähtu

põhjal

Tunneb maailma ning Eesti

kunsti ja muusika olulisi

teoseid ning seostab neid

ajalooga

1.tutvustab Eesti kunsti ja muusika

eripära ja tähtteoseid

2.uurib ja kirjeldab kunsti- ja

muusikateoste ajaloolist ja kultuuriloolist

tausta

Eriajastute kunsti ja muusika

seoseid tänapäevaga

Maailma kunsti ja muusika

olulisi teoseid

Maailma kunsti ajaloo

Eesti kunsti ajaloo

6 1 Arutlus, kunstnike

teoste matkimine,

kogemuste

vahetamine, vestlus

Uurimisülesanne, esitlus,

koostamine oma Eesti

lemmikteostest virtuaalse

kogu ja esitlemine seda

Analüüsib oma suhet

kultuuriga ja

loomingulisust läbi vahetu

kogemuse

1.koostab oma Eesti lemmikteostest

virtuaalse kogu (3 kunstiteost + 3

muusikateost), asetab valitud teosed ja

nende autorid “suuremasse pilti”,

analüüsides nende suhet vastava ajastu ja

teiste autoritega ning esitleb seda

2.mõistab ja esitleb ühte enda jaoks

tähendusrikast muusika- või kunstiteost ja

põhjendab oma valikut, kirjeldades selle

emotsionaalset mõju endale

Rahvakunst ja muusika kui

identiteedi kujundaja Eesti kunsti tähtteosed

Eesti muusuka tähtteosed

nende seoseid maailma

kunstiga

8 2 Esitlus virtuaalses

keskkonnas: Eesti

lemmik- autorid ja

teosed valimine,

valikute

põhjendamine ja

võrdlemine

Ülesanne Eesti lemmik-

autorid ja teosed valimiseks

ja valikute põhjendamine ja

võrdlemine

kasutab kunsti ja muusikat

elukvaliteedi tõstmiseks ja

isiksuse arendamiseks

1.kirjeldab kogetud kunsti- ja

muusikaelamust ja/või oma loomingu

eelistusi

Kultuur kui elukvaliteedi tõstja 4 Arutlus, gruppitöö Arutlus eri muusika- ja

kunstižanride elukvaliteedi

tõstmisele ja isiksuse

arendamisele mõju


28

väljendab ennast läbi

loomingulise tegevuse

1.mõistab ja esitleb ühte enda jaoks

tähendusrikast muusika- või kunstiteost ja

põhjendab oma valikut, kirjeldades selle


Tänapäevane muusika- ja

kunstimaastik. Erinevad stiilid

ja vormid. Eri kultuurid, nende

sarnasusi ja erinevusi ning

nende väärtustamine

4 Loovtöö/grupitöö Kogemuste

vahetamine/vestlus



hindamine)

Eesmärk: õpilasel arendada iseseisva töö oskust, enesedistsipliini. Kinnistada loengutes ja harjutustundides omandatut teadmised ja oskused.

Toetada hindamiskriteeriumide ja õppeväljundite saavutamist.

Teema: koostada oma Eesti lemmikteostest virtuaalse kogu ja esitleb seda (3 kunstiteost + 3 muusikateost).

Iseseisev töö hinnatakse mitteeristavalt.


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Kirjalikud tööd, esseed, referaadid, kontrolltööd ja proovitööd loetakse arvestatuks kui:

õpilane vastab teoreetiliste teadmiste kontrollis õigesti nõutud õpiväljundeid puudutavatele küsimustele kasutades õppematerjale; õpilane

lahendab iseseisvalt probleemülesandeid ja soorita etteantud proovitöid õppeväljundi nõuetele.

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Hindekriteeriumid Moodul loetakse arvestatuks, kui õppija:

1. võrdleb näidiste alusel erinevaid kunstiliike ja muusikažanreid

2. määrab kunsti- ja muusikakultuuri ajastuid ajateljel

3. tutvustab Eesti kunsti ja muusika eripära ja tähtteoseid

4. uurib ja kirjeldab kunsti- ja muusikateoste ajaloolist ja kultuuriloolist tausta

5. koostab oma Eesti lemmikteostest virtuaalse kogu (3 kunstiteost + 3 muusikateost), asetab valitud teosed ja nende autorid

“suuremasse pilti”, analüüsides nende suhet vastava ajastu ja teiste autoritega ning esitleb seda

6. mõistab ja esitleb ühte enda jaoks tähendusrikast muusika- või kunstiteost ja põhjendab oma valikut, kirjeldades selle


7. kirjeldab kogetud kunsti- ja muusikaelamust ja/või oma loomingu eelistusi

8. mõistab ja esitleb ühte enda jaoks tähendusrikast muusika- või kunstiteost ja põhjendab oma valikut, kirjeldades selle




/õppematerjal

Kangilaski, J. 2003, „Kunstikultuuri ajalugu 10 klass“

Kangilaski, J. 2010, „Kunstikultuuri ajalugu 11 klass“

Leesi, I. 2012, „Kunstilugu koolidele“

Sepp, A. Siitan, T. 2008, „Muusikaõpik gümnaasiumile“


29


7 Eesti keel teise keelena 5

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane suhtleb eesti keeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana. Õpetusega taotletakse, et õpilane suhtleb eesti keeles

argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana. Seos gümnaasiumi riikliku õppekava võõrkeele valdkonna eesti keel teise keelena õppeainega.


Õpetajad: Julia Pill

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja

hindamisülesanded

T Pt P I

1. suhtleb eesti keeles argisuhtluses

nii kõnes kui kirjas iseseisva

keelekasutajana, esitades ja kaitstes

erinevates mõttevahetustes/

suhtlussituatsioonides oma

seisukohti

kasutab iseseisvalt eestikeelset

põhisõnavara ja tuttavas

olukorras grammatiliselt üsna

õiget keelt

esitab ja põhjendab lühidalt

oma seisukohti erinevates

mõttevahetustes

väljendab end/suhtleb õpitava

keele erinevate osaoskuste

kaudu (loeb, kuulab, räägib,

kirjutab B1 tasemel

Grammatikakonstruktsioonid

a)Lausendid ja mallid arvamuse

kirjalikuks väljendamiseks.

b) Väide, poolametlik kiri.

c)Lausendid ja mallid arvamuse

suuliseks väljendamiseks

d) Monoloog, dialoog, väitlus

22 4 Loeng, harjutustund,

õppijate intervjuud,

jutustus, vestlus,

lugemine,

kuulamine, kirjalike

tööde täitmine,

demonstratsioon,

illustratsioon,

ekskursioon; piltide,

tabelite, filmide

näitamine, õpimapi

koostamine, e-õpe

1) Kirjalik hindeline töö:

poolametliku kirja ja väite

kirjutamine klassis

etteantud andmete alusel

2) Suuline paarisintervjuu:

oma arvamuse

väljendamine monoloogis,

dialoogis, väitluses

3) Õpimapp: 4 väidet

2. kirjeldab eesti keeles iseennast,

oma võimeid ja huvisid, mõtteid,

kavatsusi ja kogemusi seoses valitud

erialaga

tutvustab vestlusel iseennast ja

oma sõpra/eakaaslast

koostab oma kooli (lühi)

tutvustuse, esitleb seda oma

kaaslastele

põhjendab kooli ja

erialavalikut, hindab oma

sobivust valitud erialal

töötamiseks

hindab oma eesti keele taset

Inimene ja ühiskond

a) Inimene kui indiviid

b) Inimeste suhtlus ja

suhtlusvahendid



jutustus, vestlus,

lugemine,

kuulamine, kirjalikud

tööd täitmine,

demonstratsioon,

illustratsioon,


tabelite, filmide


koostamine, e-õpe

1) Kirjalik hindeline töö

teema Inimene ja

ühiskond: poolametliku

kirja ja väite kirjutamine

klassis etteantud andmete

alusel

2) Suuline paarisintervjuu

teemal Inimene ja

ühiskond: oma arvamuse




3. kasutab eesti keeleoskuse

arendamiseks endale sobivaid

võõrkeele õppimise strateegiaid ja

teabeallikaid, seostades

võõrkeeleõpet elukestva õppega

põhjendab eesti keele õppimise

vajalikkust, luues seoseid eriala

ja elukestva õppega

kirjeldab suhtluskeskkondi,

mida kasutab (nende eeliseid,

puudusi ja ohte) ja suhtlemist

Keskkond ja tehnoloogia

a) Elukeskkond ja

suhtluskeskkonnad

b) Tehnoloogia (internet,

meedia, elektroonilised



jutustus, vestlus,

lugemine,


tööd täitmine,



kirjutamine klassis


kasutades erinevaid

teabeallikaid


30

nendes keskkondades

eristab eestikeelseid

teabeallikaid info otsimiseks,

kasutab neid ja hindab nende

usaldusväärsust

materjalid ja abivahendid,

raamatud)

demonstratsioon,

illustratsioon,


tabelite, filmide


koostamine, e-õpe


teemal Keskkond ja

tehnoloogia: oma

arvamuse väljendamine

monoloogis, dialoogis,

väitluses


4. mõistab Eesti elukeskkonda ja

kultuuri ning arvestab nendega

suhtlemisel

võrdleb emakeele maa ja Eesti

elukeskkonda,

kultuuritraditsioone ja – norme

arvestab suhtlemisel eestlaste

kultuurilise eripäraga

tutvustab (oma eakaaslasele

välismaal) Eestit, soovitades

külastada mõnda sihtkohta

Eesti ja maailm

a) Eesti riik ja rahvas

b) Mitmekultuuriline ühiskond

c) Eesti keel ja eesti meel,

traditsioonid.

d) Eesti ja teised riigid



jutustus, vestlus,

lugemine,


tööd täitmine,

demonstratsioon,

illustratsioon,


tabelite, filmide


koostamine, e-õpe

1) Kirjalik hindeline töö Eesti

ja maailm teemal:


kirjutamine klassis



Eesti ja maailm teemal:

oma arvamuse




5. on teadlik edasiõppimise ja

tööturul kandideerimise

võimalustest; koostab tööle

asumiseks vajalikud eestikeelsed

taotlusdokumendid

kirjeldab eesti keeles oma

tööpraktikat ja analüüsib oma

osalemist selles

tutvustab eesti keeles oma

eriala hetkeseisu tööturul ja

edasiõppimise võimalusi

koostab eesti keeles

töökohale/praktikakohale

kandideerimise avalduse,

CV/Europassi

viib läbi eesti keeles

näidistööintervjuu

Haridus ja töö

a) Pere ja kasvatus

b) Haridus (õppeasutused,

koolitused, elukestev õpe)

c) Tööelu (tööintervjuu, avaldus,

CV)



jutustus, vestlus,

lugemine,


tööd täitmine,

demonstratsioon,

illustratsioon,


tabelite, filmide


koostamine, e-õpe


tööga soetud poolametlike

kirjade kirjutamine klassis


2) Suuline näidistööintervjuu.




hindamine)

EESMÄRK: Õpilasel võimaldada arendada iseseisva töö oskust, enesedistsipliini Kinnistada.loengus ja harjutustundides omandatut, luua

elektrooniline või paberkandjal õpimapp teatud osaoskuse või kinnistamisele dokumentide näidiste olemasoluks. Õpimapp koosneb 5 osast:

iga teema raames kirjutatakse 4 väidet, kokku 20 väidet kursuse teemadel. Õpimapi eest saab õpilane kursuse jooksul 5 hinnet, hinnatakse

iga osa eraldi. Õpimapi iga osa hindamisel rakendatakse kirjaliku hindelise töö hindamise kriteeriumid iga teema raames.


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“


31

Kirjalik hindeline töö

.

Ülesandest saadakse aru ja selle

täitmisega saadakse rahuldavalt hakkama.

Sisu pealiskaudne, tekst enam-vähem õige

pikkusega (120/160 sõna) ja piisavalt

sidus,

et selle mõttest aru saada. Kirjutis – eeskätt

esimene ülesanne – vastab üldtunnustatud

vorminõuetele osaliselt. Rahuldav

keelekasutus. Kirjutaja on valinud sobiva

registri. Üksikutes kohtades võib esineda

ebaloogilist lausestust või pisut

lihtsakoelist sidumist. Sõnavara üsna

piiratud, mistõttu väljendus lakooniline.

Üksikutes kohtades esineb ebatäpset sõna-

ja vormikasutust.

Esineb kirja- ja keelevigu, kuid teksti mõte

on siiski enamasti arusaadav.

Ülesandest saadakse aru ja selle täitmisega saadakse

üsna hästi hakkama. Sisu asjakohane, tekst õige

pikkusega (120/160 sõna), loogiline ja küllaltki

sidus. Kirjutis – eeskätt poolametlik kiri – vastab

üldtunnustatud vorminõuetele. Hea keelekasutus.

Kirjutaja on valinud sobiva registri. Lausestus

loogiline ja mitmekesine. Sõnavara ülesande

täitmiseks piisav, aga väljendus lakooniline. Esineb

üksikuid kontekstilisi tähendusvääratusi ning kirja-

ning keelevigu, mis ei sega tekstist arusaamist.

Ülesandest saadakse aru ja see täidetakse

täpselt ja laitmatult. Sisu ammendav, tekst

õige pikkusega (esimene ülesanne u 120

sõna, teine u 160 sõna), loogiline ja ladus.

Kirjutis – eeskätt poolametlik kiri – vastab

üldtunnustatud vorminõuetele. Kontekstile

ja stiilinormile vastav keelekasutus.

Lausestus loogiline ja mitmekesine.

Kasutatakse sisu

täpseks edastamiseks vajalikke

keelestruktuure. Sõnavara osutab võimet

praktiliselt igasuguste ülesannetega toime

tulla, on asjakohase ulatusega, sõnakasutus

täpne. Üksikuid lünki sõnavaras osatakse

enamasti kompenseerida sünonüümsete

keelenditega. Võib esineda üksikuid kirja- ja

keelevigu ning stiili-

konarusi, mis ei häiri tekstist arusaamist.

Suuline intervjuu

Kõne on aeglane, esineb pikki

ebaloomulikke pause. Tihti tuleb toeks

võtta mitteverbaalseid vahendeid. Hääldus

erineb selgelt eesti keele

normist. Interaktiivsed oskused viletsad.

Sõnavaras esineb ülesannete täitmist

takistavaid lünki, sõnavara puudujääkide

kompenseerimine hakkab häirima. Kuulaja

saab siiski öeldust aru. Laused on

lihtsakoelised. Esineb häirivaid

grammatikavigu, mis

kohati takistavad öeldu mõistmist.

Kõne on arusaadav, aeglane, kuid ilma pikemate

ebaloomulike pausideta. Suudab end mõistma panna

ning ületab enamiku suhtlemisel ette

tulevatest raskustest. Hääldus hea, kui ka emakeele

aktsent on tajutav. Oma tekst on arusaamiseks

piisavalt seotud, kõnevoorude sidumine võib olla

konarlik. Sõnavaras esineb ülesannete täitmisel

lünki, kuid sellest hoolimata

suudetakse mõtet üldjoontes moonutusteta edasi

anda. Kuulaja taipab öeldu mõtet ilma suurema

pingutuseta. Esineb grammatikavigu, kuid öeldu

üldmõte on arusaadav.

Kõne on suhteliselt vaba ja arusaadav.

Hääldus hea, kui ka emakeele aktsent on

tajutav. Oma teksti sidumine on hea,

kõnevoorude sidumine pisut hakkiv.

Sõnavaras esineb ülesannete täitmisel

üksikuid lünki, sel juhul väljendutakse

kaudsel viisil. Grammatika tundmine hea,

kuigi võib esineda ebakorrektsusi. Öeldu

mõistetav.

Hindekriteeriumid Mooduli hinde kujunemine - mooduli hinne pannakse teemade hinnete alusel. Teema hindamine – õpimapi osa, suuline ja kirjalik

hindamisülesanne on täidetud positiivsele hindele.



/õppematerjal

1) "Eesti keele õppekomplekt vene õppekeelega kutsekoolile: õpik, töövihik, CD kuulamismaterjalidega, õpetajaraamat (Mare Kitsnik,

kirjastus ILO, Tallinn 2008), www.kutsekeel.ee

2) Riigieksami materjalid www.innove.ee

3) T nagu Tallinn. Eesti keele õppekomplekt kesktasemele (Mall Pesti, Helve Ahi, kirjastus TEA, Tallinn 2010)


http://www.kutsekeel.ee/

http://www.innove.ee/


32


1 Majutamise ja toitlustamise valdkonna alused 2 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane planeerib enda tööalast arengut majutamise ja toitlustamise valdkonnas lähtuvalt elukestva õppe põhimõtetest.


Õpetajad: Ljudmila Gavrilova,

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad

Maht

(tundides) Õppemeetodid

Hindamismeetodid ja

hindamisülesanded T P

t

P I

Õpilane

mõistab turismi tähtsust

Eesti majanduses ning

majutus- ja

toitlustusettevõtete rolli

turismimajanduses

Õpilane

kirjeldab rühmatööna turismi

kui majandusharu sisu ja

tähtsust lähtuvalt valdkonna

peamistest suundumustest

Eestis

kirjeldab rühmatööna

majutus- ja toitlustusettevõtete

tähtsust ja kasu

turismisihtkoha,

turismiettevõtjate, külastajate ja

kohalike elanike seisukohast


juhendi alusel majutus- ja

toitlustusettevõtete tähtsust

turisti silmis riigi kui

turismisihtkoha maine

kujundajana

1. TURISMIMAJANDUSE

ALUSED Turismi olemus,

ajalugu, areng ja roll tänapäeva

ühiskonnas.

Turismimajanduse mõisted,

süsteem ja keskkond.

Turismivormid. Turistide

liigitamine. Peamised

turismiettevõtted. Ametid turismis.

Külastuseesmärgid,

põhivajadused. Maslow ja Plogi

teooriad üldises ja turismialases

tõlgenduses. Eesti turismitoode

(Tallinn, Lõuna- Eesti, Põhja-

Eesti, Lääne- Eesti ja saared).

Turismiturundus. Turismitoodete

levitamiskanalid. Reisitranspordi

osa turismis. Turismikohtade

tüübid. Majutuse, toitlustuse ja

meelelahutuse seos turismiga.

Globaalprobleemid.

Turismipoliitika mõju. Turism

tulevikus

8 2 suulised esitused,

audio-, video- või

graafilised

esitlused, õpimapi

koostamine,

raportid

• õpimapp (40%) - iseseisvad

kirjalikud tööd, rühmatööde

kokkuvõtted, raportid; õppija

poolt vajalikuks peetud

õpimaterjalid; enesehinnang

• õppekäik (20 %) – aktiivset

osalemist õppekäigul,

kirjaliku raporti esitamise

koostamist, raporti suulist

esitlust

• esitlus rühmatööna (20%) –

kutsealase info hankimist ja

töötlemist

mõtestab majutamise ja

toitlustamise valdkonna

erinevate ettevõtete äriideesid


vähemalt kolme erineva Eestis

tegutseva majutamise ja

toitlustamise valdkonna

ettevõtte äriideed ning toob

2.TURUNDUSE ALUSED

Turundus. Turundustegevuse

keskkond. Turg. Toode/teenus.

Toote/teenuse kvaliteet.

Tootearendus. Hind. Kulu-,


audio-, video- või

graafilised

esitlused, õpimapi

koostamine,


33

välja nende olulisemad

sarnasused ja erinevused

sõnastab rühmatööna

küsimuste kellele, mida ja

kuidas alusel vähemalt kolm

majutamise ja toitlustamise

valdkonna ettevõtte äriideed

ning toob välja nende ettevõtete

äriideede olulisemad

sarnasused ning erinevused

nimetab ja iseloomustab

rühmatööna etteantud

ettevõtete kliendirühmi

loetleb etteantud äriidee järgi

töötavate ettevõtete tooteid ja

teenuseid

kirjeldab valdkonna

ettevõtete kodulehekülgi

kujunduslikust aspektist

kirjeldab rühmatööna Eesti

majutamise ja toitlustamise

ettevõtete arengulugu

leiab juhendi alusel

informatsiooni majutamise ja

toitlustamise kohta

asjakohastest teabeallikatest, sh

meediast, viitab kirjalikes

töödes kasutatud allikatele

nõudlus-ja turukeskne

hinnakujundus. Turustus.

Turunduskommunikatsioon.

Isiklik müük. Reklaam. Avalikud

suhted. Müügisoodustus.

Üritusturundus. Otseturundus.

Andmebaasiturundus.

Internetiturundus. Siseturundus.

Kliendikeskne turundus.

Turundusuuringud. Tarbijate

ostukäitumise protsess ja seda

mõjutavad tegurid. Turu

segmentimine.

Segmentimise alused.

Toote/teenuse kompleksiga,

kvaliteedi ja tootearendusega

seotud otsused

turundusmeetmestikus. Hinnaga

seotud otsused

turundumeetmestikus.

Turustusotsused

turundusmeetmestikus.

raportid

orienteerub valdkonna töötajale

esitatavates nõuetes ja kutse

omistamises ning seab

eesmärgid enda õpingutele

kirjeldab kutsestandardi

põhjal tööandjate ootusi endale

kui tulevasele valdkonna

töötajale, toob välja tööks

vajalikud isikuomadused ja

kirjeldab valdkonna kutse-

eetikat

leiab kutse omistamisega

seonduvat informatsiooni ja

kirjeldab kutse taotleja

hindamise sisu ja toimumist

loetleb rühmatööna elukestva

õppimise võimalusi oma

Turundusteabe levitamise,

reklaami, avalike suhete,

müügisoodustusega seotud otsused

turundusmeetmestikus.

Siseturundusmeetmed. Interneti

turundus ettevõtte

turundusmeetmestikus


audio-, video- või

graafilised

esitlused, õpimapi

koostamine,

raportid


34

valdkonnas

nimetab rühmatööna eriala

õppekava alusel õppekava

eesmärgi ja moodulite

eesmärgid

koostab juhendamisel

isikliku õppeplaani ja sõnastab

õppeperioodiks oma õppe-

eesmärgid

hindab etteantud

hindamiskriteeriumide alusel

oma valmisolekut eriala

õpinguteks

orienteerub kutseõppeasutuse

õppekeskkonnas ja

lähipiirkonnas

leiab ja paigutab kaardile

lähipiirkonnast eluks ja

õpinguteks olulisemad objektid

leiab õppetööks vajaliku

informatsiooni kooli

infosüsteemist


vastavalt juhendile

praktikaettevõtteid

nimetab ja leiab üles oma

kooli erinevad

teenindusüksused ja algaval

perioodil õpetavad õpetajad

nimetab õpilase kohustused

ja õigused vastavalt õppetööd

reguleerivatele dokumentidele

kasutab sobivat

õppemeetodit etteantud

õppeülesande lahendamiseks

3. SISSEJUHATUS

TOITLUSTUS- JA

MAJUTUSTEENINDUSE

VALDKONNA

KUTSEÕPINGUTESSE Õppetöö

korraldus; õpilase õigused ja

kohustused; koka õppekava sisu ja

ülesehitus (loengud, seminarid,

harjutustunnid vms, iseseisev

teoreetiline ja praktiline töö,

rühmatööd, projektid, kirjalike

tööde vormistamise nõuded);

tutvumine kooli juhtkonna ja

pedagoogilise personaliga;

õppematerjalid ja vahendid; õpilast

puudutav dokumentatsioon;

raamatukogu-infokeskuse teenuse

kasutamine


audio-, video- või

graafilised

esitlused, õpimapi

koostamine,

raportid



hindamine)

• õpimapp (40%) - iseseisvad kirjalikud tööd, rühmatööde kokkuvõtted, raportid; õppija poolt vajalikuks peetud õpimaterjalid; enesehinnang

• õppekäik (20 %) – aktiivset osalemist õppekäigul, kirjaliku raporti esitamise koostamist, raporti suulist esitlust

• esitlus rühmatööna (20%) – kutsealase info hankimist ja töötlemist


Hindamisülesanded Hindamiskorraldus Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Mooduli hinne kujuneb protsessihindena - õpetaja valib hinnatavad õpiobjektid (kirjalikud tööd, suulised esitused, audio-, video- või

graafilised esitlused, õpimapi koostamine, projektitöö, proovitöö jne) ja kirjutab valiku lahti ainekavas.

Hindamisel arvestatakse õppija oskust oma teadmisi suuliselt ja kirjalikult edastada.

• kirjalikud teadmiste testid (20%) – kooli teenindusüksuste tundmist, kooli infosüsteemi tundmist, kooli kodukorra tundmist, õpilaste


35

õiguste ja kohustuste tundmist, õpilast puudutava dokumentatsiooni tundmist,

• õpimapp (40%) - iseseisvad kirjalikud tööd, rühmatööde kokkuvõtted, raportid; õppija poolt vajalikuks peetud õpimaterjalid; enesehinnang

• õppekäik (20 %) – aktiivset osalemist õppekäigul, kirjaliku raporti esitamise koostamist, raporti suulist esitlust

• esitlus rühmatööna (20%) – kutsealase info hankimist ja töötlemist

Mooduli koondhinne kujuneb arvestuse hindest.

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Õpimapp ja praktilised oskused 45-69% Õpimapp ja praktilise oskused 70 - 89% Õpimapp ja praktilised oskused 90-100%

Hindekriteeriumid Hinded viiepallisüsteemis

Hindega «5» («väga hea») hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi

õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse

õpitulemust hindega «5», kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Hindega «4» («hea») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid

eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 70–89%

maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Hindega «3» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui

õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud 45–69% maksimaalselt

võimalikust punktide arvust.

Hindega «2» («puudulik») hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui




(avalikult kättesaadav) /õppematerjal

1. Rekkor, S., (2008), Kulinaaria Tallinn: Argo Kirjastus

2. Tooman, H. (2003) Teenindusühiskond, teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed lähtekohad. Doktoriväitekiri.

Tallinn: TPÜ kirjastus

3. Kotkas, M., Roosipõld A., (2010) Restoraniteenindus. Tallinn: Argo Kirjastus

4. Rekkor S., Kersna A., Roosipõld A., Merits M.,(2008) Toitumise alused ,Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas

5. Kersna A., Rekkor S., Merits M., (2007) Praktiline kulinaaria Tallinn: Argo Kirjastus

6. TOIDUVALMISTAMINE SUURKÖÖGIS, S. REKKOR, M. MERITS, A. KERSNA, I. KIVISALU

7. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=750600,

8. KULINAARIA 2013.A- ÕILE AAVIK, DINA AARMA, EEWE KÄRBLANE, ÜLLE KRUUDA, LIIS ANIMÄGI, ANNE

KERSNA, INDREK KIVISALU, MAIRE MERITS, SIRJE REKKOR ,

9. PRAKTILINE KULINAARIA 2013.A.LIIS ANIMÄGI, ANNE KERSNA, INDREK KIVISALU, MAIRE MERITS, ÕNNELA

MUUGA, SIRJE REKKOR

10. TEENINDAMISE KUNST. TOITLUSTAMINE. VASTUVÕTTUDE KORRALDAMINE 2013.A. REELIKA EERIK, TIIU


36

PARM, SIRJE REKKOR, ALLAN VAINU


37


10 KARJÄÄRIPLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 6 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas lähtudes elukestva õppe põhimõtetest.


Õpetajad: Natalja Kaalik, Tatjana Norman, Jelena Zabegajeva, Natalja Dehant, Natalja Pekarskaja

Õpiväljun

did

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad

Maht

(tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid

T Pt P I

ÕV1.

Mõistab

oma

vastutust

teadlike

otsuste

langetamise

l elukestvas

karjääriplan

eerimise

protsessis.

1.1. analüüsib juhendamisel

enda isiksust ja kirjeldab

oma tugevusi ja nõrkusi

1. Enesetundmine karjääri planeerimisel. 4 t

1.1 Isiksuseomadused: närvisüsteemi tüüp, temperament

ja iseloom. Väärtused, vajadused, motivatsioon, hoiak,

emotsioonid, mõtlemine

1

1

Loeng, arutelu,

praktiline töö,

grupitöö

Praktiline töö

(töölehtede täitmine

„Minu omadused“

„Temperamenditüübid“

„Väärtused ja soovid“)

1.2 Võimed, intelligentsus, huvid, oskused (üldoskused,

erioskused). Minapilt, enesehinnang, identiteet,

reflektsioon, sotsiaalne küpsus (Eneseanalüüsi

läbiviimine oma tugevate ja nõrkade külgede

väljaselgitamise kaudu.)

1 1 Loeng, praktiline

töö, grupitöö,

arutelu

Praktiline töö


„ Huvid“, „Vajadused“,

„Võimed“, „Oskused“,

„Elurollid“ „ Minapilt“)

1.2. seostab kutse, eriala ja

ametialase ettevalmistuse

nõudeid tööturul

rakendamise võimalustega

1.3. leiab iseseisvalt

informatsiooni, sh

elektrooniliselt tööturu,

erialade ja

õppimisvõimaluste kohta

2. Õppimisvõimaluste ja tööjõuturu tundmine

karjääri planeerimisel. 4 t

2.1. Tööjõuturg ja selle muutumine eriala valdkonnas:

nõudlus ja pakkumine, konkurents, trendid ja

arengusuunad, prognoosid.

Nõutud kompetentsid tööturul, tööandjate ootused,

kutsestandardid, ametid ja kutsed, kutseoskused, kutse-

eelistused ja kutseriskid eriala näitel.

1

1

Loeng, esitlus,

arutelu,

praktiline töö

Praktiline töö


„Erinevad tööturgu

tutvustavad infoallikad

internetis“), „ Nõutud

kompetentsid tööturul“,

„Kutsed ja ametid“)

2.2. Tööseadusandlus. töötamist mõjutavad õiguslikud

alused. Kutsestandardid, kutse ja Töömotivatsioon.

Töötus ja tööturuteenused. Elukestev õpe.

Töömotivatsioon. Valdkonna erialad, haridussüsteem,

mitteformaalne haridus, hariduse ja tööturu vahelised

seosed, õpimotivatsioon ja elukestev

1 1 Loeng, esitlus,

arutelu,

praktiline töö

Praktiline töö


„Töövõtulepingu näidis“

„ Töölepingu näidis“,

„ Hea töö“)

1.4. leiab iseseisvalt

informatsiooni, sh

elektrooniliselt praktika-ja

töökohtade kohta

3. Planeerimine ja karjääriotsuste tegemine 5t

3.1. Muutustega toimetulek, elurollid ja elulaad.

Karjääriotsuseid mõjutavad tegurid, alternatiivid ja

valiku tegemise tagajärjed. Ametialane karjäär.

Karjääriplaneerimine kui elukestev protsess: karjäär,

karjääriplaneerimine, karjääriinfo allikad ja karjääriinfo

otsimine. Karjääriteenused ja karjäärinõustamine.

1

1

Loeng, arutelu,

paaristöö,

praktiline töö

Praktiline töö


„Elurollid“, „Kuidas on

võimalik tööd leida?“)


38

Tööotsimine: tööotsimisallikad ja tööinfo otsimine.

1.5. koostab juhendi alusel

elektroonilisi

kandideerimisdokumente-

CV, motivatsioonikiri,

sooviavaldus-, lähtudes

dokumentide vormistamise

heast tavast

1.6. valmistab juhendi alusel

ette ja osaleb

näidistööintervjuul

1.7. koostab juhendamisel

endale, sh elektrooniliselt

lühi-ja pikaajalise

karjääriplaani

3.2.Kandideerimisdokumendid, tööintervjuu eriala

näitel. Isikliku karjääriplaani koostamine: eesmärkide

seadmine, tegevuste ja aja planeerimine. Lühi- ja

pikaajaline karjääriplaan eriala valdkonna näitel.

1 2 Loeng, iseseisev

töö, grupitöö

Grupitöö

(„Tööintervjuul“ osalemine)

Iseseisev töö

(Curriculum Vitae ja

motivatsioonikirja koostamine

ja esitamine)

(Lühi- ja pikaajalise

karjääriplaani kirjutamine)

ÕV2.

Mõistab

majanduse

olemust ja

majanduske

skkonna

toimimist.

2.1 kirjeldab oma

majanduslikke vajadusi,

lähtudes ressursside

piiratusest

2.2 selgitab nõudluse ja

pakkumise ning

turutasakaalu kaudu

turumajanduse olemust

2.3 koostab juhendi alusel

elektrooniliselt oma

leibkonna ühe kuu eelarve

2.4 loetleb Eestis kehtivaid

otseseid ja kaudseid makse

2.5 täidab juhendamisel


elektroonilise

näidistuludeklaratsiooni

2.6 leiab iseseisvalt

informatsiooni peamiste

pangateenuste ja nendega

kaasnevate võimaluste ning

kohustuste kohta

2.7 kasutab

majanduskeskkonnas

orienteerumiseks juhendi

Majanduse alused

Alateemad:

Mina ja majandus (Majanduslikud otsused. Turg.

Raha, selle funktsioonid ja omadused.)

Piiratud ressursid ja piiramatud vajadused (Ressursid majanduses. Majanduse põhivalikud.

Alternatiivkulu. Erinevad majandussüsteemid.)

Pakkumine ja nõudlus (Nõudlus, pakkumine. Turu

tasakaal. Turuhind.)

Maksud (Riigi roll majanduses. Otsesed ja kaudsed

maksud. Riigieelarve tulud ja kulud.)

Finantsasutused Eestis (Eestis tegutsevad pangad.

Pankade teenused. Kiirlaenud.)

6 9 5 loeng,

esitlus,

kirjeldus,

analüüs,

selgitus,

rühmatöö

loeng-

seminarid

arutelu

videod

harjutused (sh

veebipõhised)

töölehed

praktiline töö

probleemsituat

siooni

lahendamine

iseseisev töö

Mitteeristav (A)

Infootsing e-

andmebaasidest

Eesti maksusüsteem; finantsasutuste hüviste

võrdlus;

Eesti majanduse põhinäitajad;

Uurimistöö

Turumajanduse olemuse

kirjeldamine turu nõudmise,

pakkumise ja tasakaalu

seisukohast;

Harjutused (sh

veebipõhised)

Tuludeklaratsiooni täitmine

juhendi alusel;

Probleemülesannete

lahendamine (majanduslike

vajaduste kirjeldamine ja

eelarve koostamine);

Testid


39

alusel riiklikku

infosüsteemi „e-riik“

ÕV3.

Mõtestab

oma rolli

ettevõtlusk

eskkonnas.

3.1 kirjeldab meeskonnatööna

ettevõtluskeskkonda Eestis

oma õpitavas valdkonnas

3.2 võrdleb iseseisvalt oma

võimalusi tööturule

sisenemisel palgatöötajana

ja ettevõtjana, lähtudes

ettevõtluskeskkonnast


vastutustundliku ettevõtluse

põhimõtteid

3.4 selgitab meeskonnatööna

ühe ettevõtte

majandustegevust ja seda

mõjutavat

ettevõtluskeskkonda


kultuuridevaheliste

erinevuste mõju ettevõtte

majandustegevusele

3.6 kirjeldab ja analüüsib

ettevõtte äriideed õpitava

valdkonna näitel ja koostab

juhendi alusel

meeskonnatööna

elektrooniliselt lihtsustatud

äriplaani.

Ettevõtluse alused

Alateemad:

Eesti ja kodumaakonna ettevõtlus (Ettevõtluse

olemus. Ettevõtluse areng ja olukord Eestis ning

kodumaakonnas.)

Ettevõtja ja töövõtja ettevõtluskeskkond

(Poliitiline keskkond. Majanduslik keskkond. Sotsiaalne

keskkond. Tehnoloogiline keskkond.)

Äriidee ja selle elluviimine (Äriideede leidmine ja

hindamine. Äriplaani olemus ja näidisstruktuur.

Äriplaani koostamine.)

6 9 4 loeng,

esitlus,

kirjeldus,

analüüs,

meeskonnatöö,

loeng-

seminarid

arutelu

videod

harjutused (sh

veebipõhised)

töölehed

praktiline töö

probleemsituat

siooni

lahendamine

Õppemängud

Õpilasfirma

Õppekäik

Ettevõtlusalase

info otsing

(www.eas.ee;

www.eesti.ee

jm)

iseseisev töö

Töölehtede täitmine juhendi

järgi teemadel: ettevõtja ja

palgatöötaja erinevused,

ettevõtluskeskkond, ettevõtte

töökorraldus, äriidee

Praktiline töö (ÕF)

Test

Suuline esitlus: Eesti

ettevõtluse areng ja olukord

Enesehindamine

Ülesanne/harjutus

Tööleht (Äriideede leidmine

ja hindamine)

Majandustegevuse ülevaate

koostamine praktikaettevõtte

või õpitava valdkonna

ettevõtte näitel;

Ärimudeli püstitamine,

lihtsa äriplaani koostamine

meeskonnatööna või

ettevõtlusprojektis osalemine

Ärimudeli püstitamine, selle

põhjal lihtsa äriplaani

koostamine meeskonnatööna

või ettevõtlusprojektis

osalemine.

Tunnikontroll

Iseseisev töö: Oma

võimaluste hindamine

tööturule sisenemisel

palgatöötaja või ettevõtjana;

Õpimapp/portfoolio

(kokkuvõttev)

ÕV4.

Mõistab

oma õigusi

ja kohustusi

töökeskkon

nas

4.1 loetleb ja selgitab

iseseisvalt tööandja ja

töötajate peamisi õigusi

ning kohustusi ohutu

töökeskkonna tagamisel

4.2 tunneb ära ja kirjeldab

Teema1. Sissejuhatus töökeskkonda.

Töökeskkonnaalase töökorraldus 1.1

Töökeskkond: üldnõuded, töökoht, töövahendid. 1.2

Ergonoomia.

1.3 Tööandja ja töötaja kohustused ja õigused.

6

loeng

esitlus

diskussioon

e-õppe

keskkond

Teema1. Struktureeritud

kirjalik töö: test (õige-vale

vastustega küsimused)

Teema2.Struktureeritud

kirjalik töö: test

(valikvastustega küsimused)

http://www.eas.ee/

http://www.eesti.ee/


40

toimimisel. meeskonnatööna

töökeskkonna üldist

füüsikalisi, keemilisi,

bioloogilisi,

psühhosotsiaalseid ja

füsioloogilisi ohutegureid ja

meetmeid nende

vähendamiseks

4.3 tunneb ära tööõnnetuse ja

loetleb meeskonnatööna

lähtuvalt õigusaktides

seadustes sätestatust töötaja

õigusi ja kohustusi seoses

tööõnnetusega

4.4 kirjeldab tulekahju

ennetamise võimalusi ja

oma tegevust tulekahju

puhkemisel töökeskkonnas

4.5 leiab juhtumi näitel

iseseisvalt eri allikatest, sh

elektrooniliselt

töötervishoiu ja tööohutuse

alast informatsiooni

Teema2.Töökeskkonna ohutegurid

2.1 (Töökeskkonna füüsikalised, keemilised,

bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed

ohutegurid Meetmed ohutegurite mõju vähendamiseks.)

Teema3. Tööõnnetused ja kutsehaigused

3.1 Kutsehaigus ja tööga seotud haigus.

3.2 Tööõnnetus.

3.3Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine ning

registreerimine

Teema 4.Esmaabi ja tuleohutus

4.1 Esmaabikorraldus. Esmaabivahendid ja põhilised

esmaabivõtted.

4.2 Tulekahju ennetamine. Tegutsemine tulekahju

puhkemisel

Teema5. Riski analüüs ja hindamine

4

4

4

2

6

õppefilm

meeskonnatöö

iseseisev töö

situatsioonüles

anne

kirjalik töö

analüüs

selgitus

arvestus

paaritöö

Teema3.Struktureeritud

kirjalik töö: küsimus - vastus

Teema4.. Struktureeritud

kirjalik töö: test (õige-vale

vastustega küsimused)

Teema5.Analüüs. NB! Vaata

iseseisev töö

4.6 leiab iseseisvalt

töölepinguseadusest

informatsiooni töölepingu,

tööajakorralduse ja puhkuse

kohta

4.7 nimetab töölepingu,

töövõtulepingu ja

käsunduslepingu peamisi

erinevusi ja kirjeldab

töölepinguseadusest

tulenevaid töötaja õigusi,

kohustusi ja vastutust

4.8 arvestab juhendi abil

iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja

majandustulemustelt

makstava tasu bruto- ja

netotöötasu ning ajutise

töövõimetuse hüvitist

Tööseadusandlus

1. Lepingulised suhted

(Füüsilised ja juriidilised isikud. Leping, selle liigid,

sisu ja sõlmimise kord).

2. Töölepinguseadus –põhimõtted

(Töölepingu mõiste ja sisu. Tähtajalise töölepingu

sõlmimine. Katseaeg. Töölepingu muutmine. Töölepingu

pooled, nende kohustused. Töölepingu lõpetamine.

3. Töökorraldus

(Töö- ja puhkeaeg. Ületunnitöö. Palk, lisatasu.

Palgatingimuste kehtestamine ja palga maksmise kord.

Puhkuse korraldamine, puhkuse liigid: põhipuhkus,

vanemapuhkused, õppepuhkus. Puhkuse tasustamine ja

kasutamata puhkuse hüvitamine

4. Kollektiivleping

(Põhimõtted, vorm, sisekord. Lepingu sõlmimine,

õigused ja kohustused)

1

3

7

6 Esitlus

Loeng, kirjalik ja

praktiline töö

Loeng, kirjalik ja

praktilised töö,

situatsioonülesan

ne

Loeng, kirjalik ja

praktilised töö,

situatsioonülesan

ne

Loeng

Mitteeristav hindamine,

esitlus.


kirjalik töö.


kirjalik töö.


praktiline töö,

situatsioonülesanne.


situatsioonülesanne.


41

4.9 koostab ja vormistab

juhendi alusel iseseisvalt

elektroonilise algatus- ja

vastuskirja ning e-kirja sh

allkirjastab digitaalselt

Dokumentide loomine

1. Tekstitöötlusprogrammi kasutamine dokumentide

vormistamisel.

2. Üldnõuded dokumentidele. Dokumendi elemendid.

Dokumentide liigid.

3. Dokumendiplank. Dokumendiplankide liigid.

4. Kiri. Kirja elemendid. Kirja esitusvorm. Kirja

koostamine ja vormistamine. Kirja liigid.

5. Algatuskirja, vastuskirja, koostamine ja

vormistamine.

6. E-kiri. E-kirja elemendid. E-kirja esitusvorm. E-kirja

koostamine ja vormistamine. E-kirja saatmine. E-post.

E-posti haldamine.

7. Dokumentide, sh digitaaldokumentide säilitamine:

Dokumentide hoidmine, dokumentide säilitamise

vajalikkus, dokumentide säilitamise tingimused,

säilitustähtajad, dokumentide hävitamine.)

8 1

0

4 loeng

esitlus

diskussioon

e-õppe

keskkond

iseseisev töö

praktiline töö

analüüs

rühmatöö

test

1. Algatuskirja ja vastuskirja

korrektne vormistamine.

Digitaalselt allkirjastatud kirja

e-postiga saatmine.

2. Test Moodle keskkonnas

„Dokumentide loomine“

4.10 kirjeldab iseseisvalt

dokumentide säilitamise

vajadust organisatsioonis ja

seostab seda isiklike

dokumentide säilitamisega.

Asjaajamine ja dokumendihaldus organisatsioonis

1. Dokument, asjaajamine, dokumendihaldus,

dokumendihaldussüsteem.

2. Dokumentide haldamise vajalikkus.

3. Dokumendi elukäik, dokumendi omadused.

4. Dokumendihalduse õiguskeskkond (seadused,

määrused, standardid, juhised). Organisatsiooni

dokumendisüsteemi alusdokumendid (asjaajamiskord,

dokumentide liigitamine.)

2

2 loeng

esitlus

diskussioon

e-õppe

iseseisev töö

praktiline töö

analüüs

rühmatöö

test

lünktekst

1. Lünktekst „Asjaajamine ja

dokumendihaldus“

2. Test Moodle keskkonnas

„Asjaajamine ja

dokumendihaldus“

ÕV5.

Käitub

vastastikust

suhtlemist

toetaval

viisil.

5.1 kasutab situatsiooniga

sobivat verbaalset ja

mitteverbaalset suhtlemist

nii ema- kui võõrkeeles

5.2 kasutab eri

suhtlemisvahendeid, sh

järgib telefoni- ja

internetisuhtluse head tava

5.3 järgib üldtunnustatud

käitumistavasid

5.4 selgitab tulemusliku

meeskonnatöö eeldusi

5.5 kirjeldab juhendi alusel

1. Suhtlemise olemus

1. Suhtlemisvajadused ja –ülesanded.

2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine

3. Vahetu- ja vahendatud suhtlemine.

4. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine.

5. Telefonisuhtlus.

6. Internetisuhtlus.

7. Kirjalik suhtlemine.

8. Suhtlemisbarjäär ja selleületamise võimalused.

9. Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid.

10. Tõepärane enesehinnang.

2. Käitumine suhtlemissituatsioonides.

1. Tööalase käitumise etikett. Koosolekud ja

8

2

Loeng, arutelu

Esitlus

Diskussioon

Rühmatöö

Meeskonnatöö

Analüüs

Loeng

Teema1.

Arvestustöö.

,, Suhtlemise olemus,

meeskonnatöö iseärasuste ja

tähtsuse tundmine,,

Teema2.


42

meeskonnatööna

kultuurilisi erinevusi

suhtlemisel

läbirääkimised.

2. Positiivse mulje loomine.

3. Käitumisviisid. Kehtestav käitumine.

4. Erinevad suhtlemissituatsioonid.

5. Konfliktid ja veaolukorrad ning nende tekkepõhjused.

6. Grupp ja meeskond.

7. Eesmärkidest lähtuvad reeglid ja normid grupis.

8. Meeskonnatöö põhimõtted.

9. Meeskonda kuulumise positiivsed ja negatiivsed

küljed.

10. Meeskonna juhtimine ja liidri roll.

3. Toimetulek stressiga.

1. Pingete tekkepõhjused.

2. Stress ja seda põhjustavad tegurid. Tööstress.

3. Läbipõlemine. Toimetulek pingete ja stressiga.

4. Klienditeenindus

1. Kliendikeskse teeninduse põhimõtted.

2. Teenindussituatsioonid ja nende lahendamine

8

2

2

2

2

Loeng

Situatsioonülesa

nde lahendamine

Esitlus

Diskussioon

Analüüs.

Esitlus

„Käitumine

suhtlemissituatsioonides“

Struktureeritud kirjalik töö:

Kirjalik test.

Teema3.

Rühmatöö ,,Stress ja seda

põhjustavad tegurid.

Tööstress“

Iseseisev

töö

moodulis:

(eesmärk,

teema,

vajadusel

hindamine)

Iseseisevtöö:

1. Töötervishoid ja tööohutus – 6t. Portfoolio kohustusliku osa:

Eesmärk- leida, hinnata ja läbi viia riskide analüüs töökeskkonnas. Vormistada Word-dokumendina. Dokument sisaldab järgmiseid osi: tiitelleht,

töökeskkonna iseloomustus ,töökeskkonnas riskide hinnang, riskide analüüs, kokkuvõte.

Ülesanne: Riskianalüüs ja hindamine (Peamised ohutegurid. Riskitegurid, mis tulenevad töökeskkonna)

Mitteeristav hindamine (arvestatud)

2. Karjäär – 2t.

Koostada juhendi alusel CV, esitada elektrooniliselt. (0.5t) Hindamine –mitteeristav

Koostada juhendi alusel motivatsioonikiri, esitada elektrooniliselt. (0.5t) Hindamine- mitteeristav

Koostada lühi- ja pikaajaline karjääriplaan. (1t) Hindamine- mitteeristav

3. Suhtlemine – 6t.

Õppija teeb esitluse või referaati teemal: „Suhtlemise päritolu“.

4. Asjaajamine ja dokumendihaldus – 4t.

Õppemappi „Asjaajamine ja dokumendihaldus“ koostamine. Õppemapis peab olema: dokumendiplank, algatuskiri, vastuskiri, CV, motivatsioonikiri,

avaldus, garantiikiri, volikiri, käskkiri, protokoll, lünktekst „Asjaajamine ja dokumendihaldus“.

5. Tööseadusandlus – 6t.

Esitlus: „Tööseadusandluste põhimõtted“

6. Majanduse alused – 5t.

Uurimustöö: "Oma võimaluste hindamine tööturule sisenemisel palgatöötaja või ettevõtjana". Analüüsida iseseisvalt turumajanduse toimimist, arvestades

nõudluse, pakkumise ja turutasakaaluga õpitavas valdkonnas. Lisada oma uurimistöö kokkuvõttev õpimappi.

Mooduli

hinde

kujunemin


Õpiväljundite saavutamist hinnatakse mitteeristavalt.

Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb protsessihinnete koondhindest, sooritatud iseseisvatest töödest, õpimappi esitamisest ja testist (Moodle keskkonnas).


43

e:

Hindami

sülesan

ded

Hindami

skorrald

us

Hindami

sjuhend

Hindekr

iteerium

id

Õpimapp (+ esitlus või vestlus) kohustuslikud osad:

Kandideerimisdokumendid (CV, motivatsioonikiri)

Lühi- ja pikaajaline karjääriplaan

Enda leibkonna 1 kuu eelarve

Lihtsustatud äriplaan

Peamised ohutegurid. Riskitegurid, mis tulenevad töökeskkonna.

Töötamisõiguslikud alused (töölepingu, käsunduslepingu ja töövõtulepingu võrdlus)

Aja- ja tükitöö tasustamise arvestus (haigushüvitis, puhkusehüvitis)

Algatus- ja vastuskiri, e-kiri

Tavapärase teenindussituatsiooni lahendus

Uurimustöö: "Oma võimaluste hindamine tööturule sisenemisel palgatöötaja või ettevõtjana"

Kasutatav

õppekirjan

dus

(avalikult

kättesaadav

)

/õppemate

rjal

1. Töötervishoid ja tööohutus –http://ti.ee/index.php?page=16&

2. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus -https://www.riigiteataja.ee/akt/110022012005?leiaKehtivTöökeskkonnaohutuse alused. Ohutegurid -

https://moodle.e-ope.ee/login/index.phpEsmaabi. Tuleohutus - https://moodle.e-ope.ee/login/index.phpRiski- ja ohutusõpetus - https://www.e-

ope.ee/repositoorium/otsing?@=6zic#euni_repository_10895

3. Karjääriinfoportaal www.rajaleidja.ee

4. Amundson, N., Poehnell G., Karjääriteed. Eesti Töötukassa. 2011

5. Karjääriplaneerimine. Töölehtede kogumik kutseõppeasutuse õpilasele I, II, III. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie inimesed, 2013

6. Mc Kay, M., Davis, M., Fanning, P., Suhtlemisoskused. 2004

7. Naesseń, L-O., Parem teenindamine. Tallinn.1997.

8. Rekkor, S jt., Teenindamise kunst. 2013

9. Ettevõtlusarendamise Sihtasutus www.eas.ee

10. Ettevõtluse ja äriplaani koostamise alused http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2168/Ettev6tlus_2011%20-tekst.pdf

11. Kulu, L. Majandusõpik gümnaasiumile. Ermecol, 2011

12. Rahandusministeerium www.fin.ee

13. Randma, T. Ettevõtluse alused. Infotükk, 2008

14. Suppi, K. Ettevõtlusõpik- käsiraamat. Altex, 2013

15. Maksu- ja tolliamet www.emat.ee

16. Äriseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013063

17. Sotsiaalministeerium. Töökeskkonna käsiraamat http://www.ti.ee/ott/raraamat.pdf

18. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012060

19. Töölepingu seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012030

20. Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/111062013009

21. Töö- ja teenuste osutamise lepingute koostamine

22. http://e-ope.khk.ee/oo/erne_lepingud/tvtuleping_ja_ksundusleping.html

23. Tööinspektsioon. Töötervishoid ja tööohutus. Kaubandus.

24. http://www.ti.ee/index.php?page=987&

25. Karjääriinfoportaal www.rajaleidja.ee

26. http://rajaleidja.ee/106352/ - Abram Maslow püramiidi kirjeldus

27. SA Innove Abiks otsustajale- kutseõppevõimalused 2014/2015

https://moodle.e-ope.ee/login/index.php

https://moodle.e-ope.ee/login/index.php

https://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6zic#euni_repository_10895

https://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6zic#euni_repository_10895

http://e-ope.khk.ee/oo/erne_lepingud/tvtuleping_ja_ksundusleping.html

http://www.ti.ee/index.php?page=987&

http://www.rajaleidja.ee/

http://rajaleidja.ee/106352/


44

28. Amundson, N., Poehnell G., Karjääriteed. Eesti Töötukassa. 2011

29. Karjääriplaneerimine. Töölehtede kogumik kutseõppeasutuse õpilasele I, II, III. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie inimesed, 2013

30. Karjääriplaneerimine ja elukestev õpe. Valikaine õpetajaraamat. 2007, lk. 20 - 26

31. Õpetajaraamat- Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine kutseõppeasutusele. 2007, lk. 20 - 26

32. Vaatame koos tulevikku.2003, lk. 22 - 23

33. Karjäär – redel võitee? P. Jamnes, K.Savisaar.1998, lk. 41 - 43

34. Abiks valikutel. Eesti Töötukassa. 2009, lk. 6 - 7

35. http://ru.wikipedia.org/wiki/Temperament - temperamendi tüüpid

36. http://www.rajaleidja.ee/akab/ - ametite ja kutsealade andmebaas

37. http://www.rajaleidja.ee/voimed-ja-oskused/&parent_id=84375 – võimete jaotus H.Gardneri järgi

38. http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20601/Karjaariteemalised_loengud_Laane_Harjumaa_koolides_Kersti_Valter.pdf -

karjääriteemalised loengud koolides

39. https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp -seadused eesti keeles

40. http://www.ra.ee/abc/index.php?tree_id=29 –Dokumendihalduse ABC

41. www.sekretar.ee

42. http://cmsimple.e-ope.ee/arvuti/?Avaleht - Arvuti ja asjajamisõppe (Kuressaare õpetajate õpiobjekt)

43. http://www.olekaasas.ee/rus/ - Interneti kasutamine

44. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/662/Personalijuhtimise%20kursuse%20loengumaterjal.zip/personalidokumendid.html -

Personalidokumendid

45. https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=2364 - e-kursus „Asjaajamine ja dokumendihaldus“

46. http://www.nvtc.ee/e-oppe/Pekarskaja/pravouus/

47. http://zakon24.ee/zakon-o-trudovom-dogovore/


http://ru.wikipedia.org/wiki/Temperament

http://www.rajaleidja.ee/akab/

http://www.rajaleidja.ee/voimed-ja-oskused/&parent_id=84375

http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20601/Karjaariteemalised_loengud_Laane_Harjumaa_koolides_Kersti_Valter.pdf

https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp

http://www.ra.ee/abc/index.php?tree_id=29

http://www.sekretar.ee/

http://cmsimple.e-ope.ee/arvuti/?Avaleht

http://www.olekaasas.ee/rus/

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/662/Personalijuhtimise%20kursuse%20loengumaterjal.zip/personalidokumendid.html

https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=2364

http://www.nvtc.ee/e-oppe/Pekarskaja/pravouus/

http://zakon24.ee/zakon-o-trudovom-dogovore/


45


3 Toitlustamise alused 15 EKAP/ 390 t./ 202 teooria/ 98 Pt/ 90 I

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab toite ja jooke lähtuvalt toitlustusettevõtte eripärast ja tervisliku toitumise põhimõtetest ning toiduvalmistamise

põhitehnoloogiatest, kasutab juhendile vastavaid toiduaineid ja nende käitlemisviise ning rakendab toidu- ja tööohutuse põhimõtteid oma töökoha korraldamisel.


Õpetajad: Alfia Farfutdinova, Marina Šerjakova




Õpilane

1. valmistab toite ja jooke

lähtuvalt tehnoloogiast,

tagab tehnoloogiliste

kaartide alusel toidu

kvaliteedi, töötab ohutult ja

säästlikult ning järgib

hügieeninõudeid

Õpilane

kirjeldab menüü alusel toitude

ja jookide põhilisi

valmistamisviise ja -võtteid

valib ja käitleb toiduaineid

vastavalt tehnoloogilisele

kaardile

kasutab menüüsolevate toitude

ja jookide valmistamisel

asjakohaseid töövahendeid

valmistab etteantud

tehnoloogilise kaardi järgi

lihtsamaid toite ja jooke

planeerib oma tööd ja

korraldab juhendamisel oma

töökoha

käitleb toitu lähtuvalt

hügieeninõuetest

kirjeldab viiruste, bakterite,

seente ehitust ja elutingimusi

toiduhügieeni seisukohast

kirjeldab juhendi alusel

parasiitide elutsüklit

kirjeldab juhendamisel toidu

kaudu levivate haigustekitajate

mõju inimese tervisele

selgitab toidu kaudu levivate

haigustekitajate leviku viise ja

Tervisliku toitumise

vajadus, tähtsus ja põhimõtted.

Toiduring ja – püramiid.

Toidu tähtsus.

Esmavajalikud toiduained ja

nende mõju meie organismile.

Toitained, nende ülesanded,

tähtsus, vajadus.

Toidu energeetiline väärtus.

Eritoitumine.

Toitumissoovitused.

80 80 48 Köite loeng

Jutustamine

Õpilase

intervjuu

Esitlus

videovaatlus

Teoreetiliste teadmiste

kontroll:

1. Tehnoloogilise protsessi

korraldamise küsimused.

2. Toiduhügieeni küsimused.

3. Läbitud teemade põhjal

kokkuvõtlik test.

Haigusttekitavad

mikroorganismid

Mürgitused ja nakkused


46

leviku vältimise võimalusi

tulenevalt toiduhügieeni nõuetest

põhjendab juhendamisel

haigustekitajate levikuga

kaasnevaid ohtusid tervisele

kasutab toiduaineid, vee- ja

energiaressursse säästlikult

loetleb erinevaid

keskkonnaprobleeme lähtuvalt

õpitavast valdkonnast ja erialast

annab oma tööle

enesehinnangu

2. kasutab ja puhastab

köögiseadmeid ning

töövahendeid vastavalt

kasutus- ja hooldusjuhendile

ning lähtuvalt

tööohutusnõuetest

loetleb ja kirjeldab juhendi

alusel erialaseid elektritarvikuid

valib ja kasutab juhendamisel

asjakohaseid köögiseadmeid

vastavalt kasutusjuhendile

valib ja kasutab töövahendeid

eesmärgipäraselt

puhastab köögiseadmeid ja

töövahendeid vastavalt

hooldusjuhendile ja lähtuvalt

tööohutusnõuetest

valib vastavalt

puhastustöödeplaanile sobivad

puhastusained,

puhastustöövahendid ja –

töövõtted

selgitab konkreetse

lähteülesande alusel pH mõistet

ja kasutamist erialases töös

kirjeldab erialases töös

kasutatavate lahuste

valmistamist lähtuvalt

puhastusainete omadustest ning

võimalikest keskkonnariskidest

loetleb ja kirjeldab vedelike

omadusi lähtuvalt nende

kasutusotstarbest nii erialases

töös kui igapäevases elus

arvutab vastavalt

Köögiplaneerimise

põhimõtted.

Köögi seadmete

tööpõhimõtted, otstarve.

Materjalidest tulenev

hooldamine ja puhastamine.

Köögis kasutatavad

väiketöövahendid,

ettevalmistusseadmed,

kuumtöötlusseadmed,

külmsäilitusseadmed,

väljastusseadmed,

kohvivalmistamisseadmed,

veekeetjad, nõudepesuseadmed,

toidu transportvahendid, GN-

nõud.

Korrastus-puhastustööde

tähtsus.

Mustus.

Vesi. pH.

Puhastusainete omadused.

Puhastusainete ohumärgid.

Toitlustusettevõtetes

kasutatumad

pinnakattematerjalid ja nende

hooldamine.

Lahused ja nende

valmistamine.

Ohutusjuhendid, esmaabi.


Jutustamine

Õpilase

intervjuu

Esitlus

Videovaatlus

Joonistamine

Praktiline töö


kontroll:

1. Väiketöövahendid

2. Kuumtöötlusseadmed

3. Külmsäilitusseadmed

4. Mõõduvahendid

5. Toidu transportvahendid.

6. Loovtöö: Köögi seadmete

joonistamine

Kontrolltöö varianditi.

1. variant:

Seadme, köögiviljalõikuri

kasutusjuhendid ja

tööpõhimõtted

Tööohutusnõuded ja juhendid

konvektsiooniahjudega

töötamisel

Mõõduvahendite liigid ja

nende kasutamine

2.variant:

Seadme, lihamasina

kasutusjuhendid ja

tööpõhimõtted

Elektripliitide ja .....nõude

tööohutusnõuded ja juhendid


47

kasutusjuhendile puhastusaine

koguse kasutuslahuse

valmistamiseks

Tööandja ja töövõtja

kohustused ja õigused.

Koristusvahendid.

Koristusmeetodid.

Töörõivaste hooldus.

Külmsäilitusseadmete liigid ja

kasutamine

Kirjalik arvestus teemadel:

pH skaala andmed

Puhastus- ja koristusainete

omadused

Korrastus- ja puhastustööde

juhend köögi seadmete ja

vahenditega

3. koostab juhendi alusel

menüü vastavalt tervisliku

toitumise põhimõtetele,

menüü koostamise alustele

lähtuvalt kliendi soovidest ja

vajadustest

koostab juhendi alusel

kahekäigulise lõunasöögi

menüü lähtuvalt menüüde

koostamise alustest

koostab ja põhjendab

menüüd lähtuvalt tervisliku

toitumise põhimõtetest ning

kliendi soovidest ja vajadusest

kirjeldab etteantud menüü

alusel taimetoitlaste, laktoosi-

ja gluteenitalumatuse all

kannatavate klientide

toiduvalikute võimalusi

koostab

erialaterminoloogiliselt, sisult ja

keeleliselt korrektse menüü

Menüü tähtsus ja vajadus.

Menüüdes kasutatav

terminoloogia.

Menüüde koostamise

üldised alused.

Menüü koostamist

mõjutavad tegurid (kliendid,

kulinaarsed tegurid,

toitumisalased tegurid,

majanduslikud tegurid,

ettevõtte tegevusest tulenevad

tegurid).


tehnika.

Päevamenüüde koostamine.


Demoesitlus

Rühmatöö

Praktiline töö

Rühmatöö arvutiklassis:

2- käigulise lõunamenüü

koostamine ja põhjendamine

Taimetoitlastele suunatud

menüü koostamine ja

põhjendamine

Kontrolltöö

4. selgitab esmaabi

korraldust

toitlustusettevõttes ning

annab esmaabi kergemate

vigastuste korral

selgitab juhendi alusel

esmaabi korralduse põhimõtteid

toitlustusettevõttes

hindab juhendi alusel

kannatanu tervislikku seisundit

annab juhendi alusel esmaabi

kergemate vigastuste (põletus-,

lõikehaavade, põrutuste,

kukkumiste ja nihestumiste)

korral

toimib õnnetusjuhtumi korral

enda ja kaastöötajate tervist

säästvalt

nimetab hädaabinumbri

Esmaabi tähtsus ja mõisted.

Esma- ja vältimatu abi

andmise kohustus.

Tegutsemise alustamine ja

tegutsemisjärjekord.

Kannatanu uurimine abi

andmiseks ja esmased

toimingud (hingamise,

vereringe, väliste verejooksude

olemasolu, teadvuse taseme

kontroll).

Elustamine Kunstlik

hingamine.

Südamemassaaž.

20 6 Loeng

Jutustamine

Õpilase

intervjuu

Esitlus

Videovaatlus

Praktiline töö


48

Võõrkeha

hingamissüsteemis.

Uppumine.

Elektriõnnetused.

Verejooks ja šokk.

Teadvusehäired.

Jätkuv esmaabi.

Haavad.

Muud esmaabi vajavad

traumad.

Jäsemevigastused

(luumurrud ja

liigesevigastused) Sidumis- ja

toestamisvahendid.

Sidumisõpetus.

Peavigastused.

Lülisamba- ja

vaagnavigastused.

Siseelundite vigastused.

Silmavigastused.

Külmakahjustused.

Rästiku- ja

putukahammustused.

Mürgitused.

Äkkhaigestumised. Lapse

esmaabi iseärasused.

Psüühiline kriisiseisund.

Käitumine õnnetus- ja

ohuolukorras



hindamine)

Kutsealaste dokumentide ja õpilase töödega mapi koostamine ja täiendamine, mis annab ettekujutuse õpilase tegevuse kohta.

Esitlus teemal: Toiduainete eeltöötlemisviiside ja külmtöötlemisviiside põhilised võtted.

Esitlus teemal: Kahjulikud toiduained.

Esitlus teemal: Ratsionaalne toitumine.

Köögiviljadest roogade retseptide otsimine.

Puljongide ja suppide retseptide otsimine.

Esitlus teemal: Toiduainete riknemised.

Õppekeskuse sööklas köögi seadmete kasutamisest SWOT- analüüsi koostamine.


49

Esitlus teeemal: Köögi vahendid ja nende kasutamine.

Esitlus teemal: Menüüde koostamise põhimõtted.

Linna toitlustusettevõtete külastamine ettevõtte menüü tutvumise eesmärgil.

Essee: linna toitlustusettevõtete külastamise põhjal menüü iseloomustus.

Mooduli hinde

kujunemine:


Hindekriteeriumid


Kujundav hindamine

Loov töö- kujundav hindamine.

Teoreetiliste teadmiste kontroll:

1. Tehnoloogilise protsessi korraldamise küsimused.

2. Toiduhügieeni küsimused.

3. Väiketöövahendid.

4. Kuumtöötlusseadmed.

5. Külmsäilitusseadmed.

7.Toidu transportvahendid.

Koondhinne- kokkuvõtlik test läbitud teemade põhjal:

Haigusttekitavad mikroorganismid

Mürgitused ja nakkused

Kontrolltöö varianditi:

1.variant:

Seadme, köögiviljalõikuri kasutusjuhendid ja tööpõhimõtted

Tööohutusnõuded ja juhendid konvektsiooni ahjudega töötamisel

Mõõduvahendite liigid ja nende kasutamine

2.variant:

Seadme, lihamasina kasutusjuhendid ja tööpõhimõtted

Elektripliitide ja nõude tööohutusnõuded ja juhendid

Külmsäilitusseadmete liigid ja kasutamine

Kirjalik arvestus teemadel:

pH skaala andmed

Puhastus- ja koristusainete omadused

Korrastus- ja puhastustööde juhend köögi seadmete ja vahenditega

Kontrolltöö

Esitlus teemal,, Toitumise iseärasused klientidel, kellel on laktoosi –ja glüteenitalumatus ,, loomine ja kaitsmine.


50

Iseseisvate tööde hindamine mõjub koondhindele.

Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav) /õppematerjal

Õppekirjandus Rekkor, Sirje; Kersna, Anne; Merits, Maire; Roosipõld, Anne (2008). Toitlustuse alused.

E-õppematerjalid 2009.a. Toitlustuse alused 2 AP (E-kutsekool, Vanker programmi raames)

2006.a. Toitlustuse alused 3 AP (E-kutsekool, Võti projekti raames)

2008.a. Menüüde koostamine 1AP (E-kutsekool, Võti programmi raames)

Töökorraldus suurköögis - https://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=7etl#euni_repository_10895 - VANKeR programmi raames

Toiduhügieeni algkursus - http://toiduhygieenialgkursus.edicypages.com/et - VANKeR programmi raames

Toitlustusettevõtte seadmed – ettevalmistusseadmed - http://cmsimple.e-uni.ee/ettevalmistusseadmed/ - VANKeR programmi raames

Kööginõud ja väikevahendid - http://web.zone.ee/objekt/kooginoud/ - VANKeR programmi raames

GN-nõud toidu valmistamisel ja väljastamisel - http://www.teeninduskool.ee/eope/gnnoud/ - VANKeR programmi raames

Eritoitumine. Taimetoitlus - http://web.zone.ee/objekt/taimetoit/ - VANKeR programmi raames

Eritoitumine laktoositalumatuse ja tsöliaakia puhul - http://web.zone.ee/objekt/laktoos/ - VANKeR programmi raames


51


4 Teeninduse alused 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab toitlustusteeninduse ja klienditeeninduse põhimõtteid, kasutab lauakatmise põhitehnikaid, teenindab kliente erinevates

teenindusolukordades

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud moodulid: majutamise ja toitlustamise valdkonna alused, toitlustamise alused


Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht

(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

Õpilane

mõistab toitlustusteeninduse

põhimõtteid ja kliendikeskse

teeninduse põhimõtteid

Õpilane

kirjeldab teenindaja rolli ja

ülesandeid toitlustusettevõttes

konkreetse toitlustusettevõtte

näitel

kirjeldab toitlustusettevõttes

kasutatavaid teenindusliike


näitel

kirjeldab toitlustusettevõttes

kasutatavaid lauatüüpe


näitel

kirjeldab kliendi teekonda

lähtuvalt kliendikeskse

teeninduse põhimõtetest ja

etteantud teenindusolukorrast

1. KLIENDITEENINDUS Klient,

teenindaja ja klienditeenindus.

Teeninduse mõiste ja olemus.

Teenindusühiskonna mõiste.

Erinevad teenindustüübid.

Teeninduse kvaliteet. Isiksuse

austamine.

Valikuvabadus ja vastutus. Elu

kvaliteedi tõstmine teeninduse

kaudu. Kliendikeskne teenindus.

Klientidevajadused ja ootused.

Klientide rühmitamine vajaduste,

nõudmiste, võimaluste järgi.

Klientide turvalisus ja hügieen.

Klienditeenindaja roll, pädevused,

isikuomadused.

Kiituste käsitlemine. Kaebuste ja

probleemide kliendikeskne

käsitlemine. Puuetega inimesed,

lastega pered, seeniorid. Erineva

kultuuritaustaga kliendid.

Teenuste müük. Teeninduse

korraldamine. Teeninduspakett,

2

0


audio-, video- või

graafilised

esitlused, õpimapi

koostamine

• kirjalikud teadmiste testid

(20 %);

• õpimapp -

teenindusprotseduuri

kirjeldus tavateeninduses

menüü alusel; laua eelkatte

planeerimine vastavalt

etteantud menüüle; selvelaua

planeerimine vastavalt

etteantud ülesandele;

piduliku eine planeerimine

rühmatööna: teema valik,

menüü valik, laudade

paigutus ruumis, laudade

eelkatted, ruumi

kaunistamine, teeninduskäigu

kirjeldus – (20 %);

• praktilised oskused (60 %) -

3-käigulise söögikorra

teeninduse planeerimist ja

analüüsi, enesehinnangu

andmist; õppekeskkonnas

praktiliste tööülesannete

täitmist meeskonnas.


52

teeninduskett. Meeskonnatöö

lahendab teenindusolukordi

vastavalt etteantud ülesandele

valib suhtlemisrolle ja -

tsoone erinevates

teenindusolukordades

lähtuvalt kliendi vajadustest,

ootustest ja soovidest

kasutab teenindusolukorras

kliendikeskse teeninduse

põhimõtteid lähtuvalt

toitlustusettevõtte

teenindusstandardist

pakub kliendi probleemile

lahenduse konkreetse

teenindusolukorra näitel

2. TEENINDUS- JA

MÜÜGITÖÖ

TOITLUSTUSETTEVÕTTES

Teenindus- ja müügitoimingute

tähtsus,

tähendus. Müügisituatsiooni

etapid. Müügitehnikad. Tagasiside

hankimise võimalused, analüüs,

edastamine.

Nõuded söögiruumidele.

Söögiruumide planeerimine.

Lauad, lauapesu.

3. TEENINDUSPRAKTIKA

ÕPPEKESKKONNAS

Laua- ja serveerimisnõud,

söögiriistad ja

serveerimisvahendid;

ettevalmistustööd söögisaalis.

Lihtsamate kuumade ja külmade

jookide serveerimine.

Arveldamine. Kassatoimingud.

suulised esitused,

audio-, video- või

graafilised

esitlused, õpimapi

koostamine

väljendab end

teenindusolukorras suuliselt

arusaadavalt

väljendab end arusaadavalt,

viisakalt, keeleliselt

korrektselt eesti keeles

etteantud teenindusolukorras

valib teenindusolukorrale

sobiva teenindusalase

sõnavara ja kehakeele

4. SUHTLEMISPSÜH-

HOLOOGIA

Suhtlemisoskuse tähtsus ja

olemus ning selle arendamise

võimalused.

4

6

14 1

2

suulised esitused,

audio-, video- või

graafilised

esitlused, õpimapi

koostamine


53

väljendab end arusaadavalt

võõrkeeles etteantud

teenindusolukorras

kasutab korrektset erialast

terminoloogiat majutus- ja

toitlustusvaldkonna toodete ja

teenuste tutvustamisel ning

müügiprotsessis

Suhtlemisvajadused ja –

ülesanded. Suhtlemisahela

komponendid. Verbaalne ja

mitteverbaalne suhtlemine.

Suhtlemise alustamine ja

lõpetamine. Positiivse esmamulje

loomine. Suhtlemine telefoni teel,

läbirääkimised, koosolekud.

Kuulamisoskused.

Küsitlemisoskused. Vahetu- ja

vahendatud suhtlemine.

Ametlik ja mitteametlik

suhtlemine. Suhtlemise erinevad

vormid. Suhtlemisbarjäär ja hirm.

Isikutaju eripära

ja seda mõjutavad tegurid.

Positiivne minapilt.

Enesekehtestamine. Mina-

tasandid ja eneseanalüüs.

Tõepärane enesehinnang.

Erinevad käitumisviisid.

Agressiivne, alistuv ja eirav

käitumine. Kehtestav

käitumine. Rollid ja

rollikäitumine. Suhtlustõkked.

Veaolukorrad ja nende

tekkepõhjused. Käitumine ja

toimetulek veaolukordades.

Meeskonnatöö. Pinge ja stress.

Stressi tekkepõhjused. Tööstress

ja läbipõlemine.

Toimetulek pingete ja stressiga.


54

arvestab teenindusolukordades

klientide erinevat kultuurilist

tausta

kirjeldab turundustegevusi

toitlustuseettevõttes

teeb ettevalmistused ning

teenindab kliente

selvelaudades ja istumisega

laudades

kirjeldab ja selgitab

rühmatööna

globaliseerumisega seotud

tegureid

kirjeldab erinevate riikide

ja rahvuste traditsioone ja

kombeid lähtuvalt nende

kultuurilisest ja religioossest

taustast

selgitab rühmatööna

traditsioonide ja kommete

mõju toidukultuurile, söögi

valmistamisele, laua katmisele

kirjeldab religiooni mõju

toitumisele ja

toiduvalmistamisele ühe

religiooni näitel

nimetab juhendi alusel

erialase infootsingu allikaid ja

põhjendab infoallikate valikut

leiab õpitava võõrkeele

vahendusel infot erinevatest

infoallikatest

kasutab saadud teavet

suhtlemisel klienditeenindus-

situatsioonides

lahendab teenindusolukorra

lähtudes kliendi kultuurilisest

taustast kliendi

valib sobiva ettevõtte

äriidees ja toimuva

sündmusega kooskülas oleva

muusikalise tausta

valib ettevõtte

sihtrühmadele sobivad

turundustegevused konkreetse

ettevõtte näitel

kujundab ja valmistab

juhendi alusel kutse-, nime- ja

menüükaarte ning taime- ja

lauaseadeid

5. KULTUURILUGU

Eesti rahvuslik toidupärand. Eesti

rahvusköögi omapära. Eesti

rahvustoidud. Eesti

rahvusköögi kultuurilooline

kujunemine. Tähtpäevade ja

rahvakalendri toitumiskombed.

Tänapäevane

rahvuslik toidukultuur, rahvusliku

toidukultuuri

tulevikusuundumused.

Globaliseerumise mõiste.

Kultuurierinevuste

tundmaõppimise tähtsus, kultuur

hoiakute kujundajana.

Rahvuslikud stereotüübid.

Empaatia, erinevate rahvaste

kombed ja maneerid.

suulised esitused,

audio-, video- või

graafilised

esitlused, õpimapi

koostamine


55

valib laua katmiseks

sobivad lauanõud ja

söögiriistad lähtuvalt menüüst

ning värvide sobivusest

koostab korrektses

erialases keeles

toiduvalmistamiseks ja

serveerimiseks vajalike

vahendite

nimekirja

katab juhendi alusel

igapäevasemaid selvelaudu

katab juhendi ja menüü

alusel istumisega söögilaudu

serveerib toite ja jooke

ning katab laudu lähtuvalt

värvide sobivusest

valmistab juhendi alusel

ette teenindaja töökoha ja

serveerimisvahendid kliendi

teenindamiseks7

teenindab kliente lähtuvalt

teenindamise põhitehnikatest

ning isikliku kui

toiduhügieeni nõuetest

arvutab vastavalt inimeste

arvule ürituse korraldamiseks

vajaliku ruumi suuruse,

laudade arvu ja

paigutuse ning

serveerimiseks vajalikud

vahendid

nimetab võõrkeeles

enamlevinud toiduaineid ja

töövahendeid


arveid ja arvutab

müügihinnast käibemaksu

arveldab kliendiga ja

käsitleb nõuetekohaselt

sularaha nii selle


56

vastuvõtmisel kui tagastamise



hindamine)

kirjalikud teadmiste testid (20 %) – suhtlemispsühholoogia, klienditeeninduse ja kultuuriloo põhimõistete, terminite ja põhialuste

tundmist,

õpimapp - teenindusprotseduuri kirjeldus tavateeninduses menüü alusel; laua eelkatte planeerimine vastavalt etteantud menüüle;

selvelaua planeerimine vastavalt etteantud ülesandele; piduliku eine planeerimine rühmatööna: teema valik, menüü valik, laudade

paigutus ruumis, laudade eelkatted, ruumi kaunistamine, teeninduskäigu kirjeldus – (20 %);

praktilised oskused (60 %) - 3-käigulise söögikorra teeninduse planeerimist ja analüüsi, enesehinnangu

andmist; õppekeskkonnas praktiliste tööülesannete täitmist meeskonnas



Hindekriteeriumid


Mooduli hinne kujuneb protsessihindena - õpetaja valib hinnatavad õpiobjektid (kirjalikud tööd, suulised esitused, audio-, video- või

graafilised esitlused, õpimapi koostamine, projektitöö, proovitöö jne) ja kirjutab valiku lahti ainekavas.

Mooduli hinne kujuneb järgmiselt:

• kirjalikud teadmiste testid (20 %) – suhtlemispsühholoogia, klienditeeninduse ja kultuuriloo põhimõistete, terminite ja põhialuste tundmist,

• õpimapp - teenindusprotseduuri kirjeldus tavateeninduses menüü alusel; laua eelkatte planeerimine vastavalt etteantud menüüle; selvelaua

planeerimine vastavalt etteantud ülesandele; piduliku eine planeerimine rühmatööna: teema valik, menüü valik, laudade paigutus ruumis,

laudade eelkatted, ruumi kaunistamine, teeninduskäigu kirjeldus – (20 %);

• praktilised oskused (60 %) - 3-käigulise söögikorra teeninduse planeerimist ja analüüsi, enesehinnangu andmist; õppekeskkonnas

praktiliste tööülesannete täitmist meeskonnas.

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“











57






Praktika hindamise kriteeriumid määratletakse lähtudes kasina, rahuldava, hea ja väga hea oskuse tasemetest:

• VÄGA HEA (hinne „5”): praktiline töö on teostatud kvaliteetselt ja arvestades tööde tehnoloogiat; suhtumine töösse on positiivne; ilmutab

huvi ja tahet õppida ning areneda; oskab tööd planeerida ja iseseisvalt sooritada; väärtustab enda ja teiste tööd; suhtub säästlikult materjalide

kasutamisse; hoiab eeskujulikult korras tööriistad –ja vahendid ning töökoha; järgib ohutus-ja töötervishoiunõudeid.

• HEA (hinne „4”): praktiline töö on teostatud hästi, esineb üksikuid kõrvalekaldeid kvaliteedis ja tehnoloogias; töösse suhtumine on

positiivne ja püüdlik; suudab peale juhendamist iseseisvalt töötada; omab vastutustunnet ja säästlikku suhtumist materjalide kasutamisel;

hoiab korras töövahendid ja töökoha; järgib töötervishoiu- ja ohutusnõudeid.

• RAHULDAV (hinne „3”): praktiline töö on teostatud rahuldavalt, esineb kõrvalekaldeid kvaliteedis ja tehnoloogilisi ebatäpsusi; töötab

aeglaselt ja töösse suhtumine on ükskõikne; vajab pidevat juhendamist ja kontrolli; huvi õppida ja areneda on tagasihoidlik; ei hooli töö

tulemusest kvaliteedist; esineb puudusi materjalide, töövahendite ja töökoha kasutamises

ning korrashoius; täidab töötervishoiu-ja ohutusnõudeid.

• KASIN (hinne „2”): praktiline töö on teostatud ebakvaliteetselt ja rikkudes tehnoloogilisi nõudeid; suhtub töötegemisse negatiivselt ja

ükskõikselt; eirab tööjuhiseid ja ohutusnõudeid; hoolimatu suhtumine töövahenditesse, materjalidesse. Pideva praktikaperioodi vältel

hinnatakse: tehnoloogia tundmist; töötegemise oskust; tööde kvaliteeti; töösse suhtumist (isiksuse omadused).

Õpilane tõendab oma teadmiste ja oskuste omandatust kirjalike või praktiliste töödega, suuliste esitustega.

Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav)

/õppematerjal


2. Tooman, H. (2003) Teenindusühiskond, teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed lähtekohad. Doktoriväite

kiri.Tallinn: TPÜ kirjastus

3. Kotkas, M., Roosipõld A., (2010) Restoraniteenindus. Tallinn: Argo Kirjastus


5. Kersna A., Rekkor S., Merits M., (2007) Praktiline kulinaaria Tallinn: Argo Kirjastus



8. KULINAARIA 2013.A- ÕILE AAVIK, DINA AARMA, EEWE KÄRBLANE, ÜLLE KRUUDA, LIIS ANIMÄGI, ANNE

KERSNA, INDREK KIVISALU, MAIRE MERITS, SIRJE REKKOR ,

9. PRAKTILINE KULINAARIA 2013.A.LIIS ANIMÄGI, ANNE KERSNA, INDREK KIVISALU, MAIRE MERITS,

ÕNNELA MUUGA, SIRJE REKKOR

10. TEENINDAMISE KUNST. TOITLUSTAMINE. VASTUVÕTTUDE KORRALDAMINE 2013.A. REELIKA EERIK, TIIU

PARM, SIRJE REKKOR, ALLAN VAINU


58


5 ABIKOKA PRAKTILISE TÖÖ ALUSED 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija valmistab ja serveerib meeskonna liikmena menüüs olevaid toite ja jooke juhendamisel

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud moodul Toitlustamise alused


Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid

Mooduli teemad ja

alateemad

Maht (tundides) Õppemeetodid

Hindamismeetodid ja


Õpilane

Valmistab juhendamisel toite ja

jooke, tagades toidu kvaliteedi,

järgides toitlustusettevõtte

korralduse põhimõtteid

Õpilane

valmistab juhendamisel toite ja

jooke

kasutab seadmeid ja

töövahendeid säästlikult, vastavalt

tehnoloogiale ja sooritatava töö

mahule

käitleb juhendamisel toiduaineid

säästlikult, ja toiduhügieeni

nõudeid järgides

säilitab juhendamisel pooltooteid

vastavalt toiduhügieeni nõuetele

korraldab oma töökoha kogu

tööprotsessi vältel, järgib ettevõtte

puhastusplaani ning

tööohutusnõudeid

järgib isikliku hügieeni nõudeid

kogu tööpäeva jooksul

annab hinnangu oma

töötegevusele lähtudes etteantud

ülesandest

Toitude ja jookide

valmistamine: supid,

salatid, toidud

hakkmassidest,

köögiviljatoidud, kastmed,

toidud tangainetest,

magustoidud,

alkoholivabad külmad ja

kuumad joogid

280

praktiline töö

Valmistab juhendamisel

lihtsamaid toite ja jooke,

korraldab oma töökoha

ja järgib

hügieeninõudeid.

kujundav hindamine:

õpetaja tagasiside,

enesehinnang,

meeskonna hinnang

2. töötab juhendamisel meeskonna

liikmena toitlustusettevõtte

töökorralduse põhimõtteid ning

tööohutuse ja ergonoomia

põhimõtteid järgides

- töötab juhendamisel meeskonna

liikmena vastavalt ettevõtte

töökorralduse põhimõtetele

- suhtleb töösituatsioonis

arusaadavalt, viisakalt, keeleliselt

korrektselt

- annab hinnangu enda füüsilisele

aktiivsusele lähtuvalt koka töö

Köögitöö töökorralduse

alused, seadmed ja

ohutustehnika köögis.

Isikliku hügieeni ja

tööhügieeninõuded.

Puhastusplaan.

12 4

praktiline töö,

meeskonnatöö

töötab meeskonnas,

käsitleb ja hooldab

köögiseadmeid ja

väiketöövahendeid

vastavalt kasutus- ja

hooldusjuhendile,

korrastab ja puhastab


59

eripärast

- kirjeldab võimalusi füüsilise

aktiivsuse säilitamiseks lähtuvalt

koka töö eripärast

oma töökohta vastavalt

puhastusplaanile järgides

isikliku- ja

tööhügieeninõudeid ning

ergonoomia põhimõtteid

kujundav hindamine:


enesehinnang,

meeskonna hinnang

3. töötab juhendamisel

teenindusruumides teenindamise

põhitehnikaid kasutades ning

kliendikeskse teenindamise


- loob positiivse kliendikontakti

lähtuvalt ettevõtte


- töötab juhendamisel

teenindusruumides lähtudes

toiduhügieeni, ergonoomika ja

töökorralduse põhimõtetest

- valib sobiva teenindusalase


- väljendab ennast

teenindusolukorras korrektses

keeles

Toitude ja jookide

serveerimise alused



Teeninduses sobiv

sõnavara ja kehakeel,

korrektne

eneseväljendamine

8 8 praktiline töö

köitev loeng,

esitlus

serveerib juhendamisel

toidud klientidele, loob

positiivse

kliendikontakti, kasutab

teeninduse

põhitehnikaid, järgib


kujundav hindamine:


enesehinnang,

meeskonna hinnang

väljendab end

arusaadavalt, viisakalt,

keeleliselt korrektselt

eesti keeles etteantud

teenindusolukorras,

valib

teenindusolukorrale

sobiva teenindusalase




hindamine)

Koostab õpimapi tehnoloogilistest kaartidest, pildimaterjalist, annab hinnangu oma arengule




praktilised tööd sooritatud lävendi tasandil

töökoha ettevalmistamine, juhendamisel toidu valmistamine, seadmete ja töövahendite säästlik ja ohutu tarbimine, toitude serveerimine

kujundav hindamine: õpetaja tagasiside, enesehinnang, meeskonna hinnang


60

Hindekriteeriumid

















/õppematerjal

S.Rekkor A.Kersna M.Merits I.Kivisalu L.Animägi Õ.Muuga 2013 Praktiline kulinaaria, kirjastus Argo


61


6 TOIDUVALMISTAMISE ALUSED 14 EKAP/ 364 t./ 186 T/94 Pt/84 I

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane planeerib ja valmistab toite ja jooke lähtuvalt toiduvalmistamise tehnoloogiast, ettevõtte tootmistöö iseärasustest ning klientide

vajadustest ja ootustest.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud moodulid: toitlustamise alused, teeninduse alused, abikoka praktilise töö alused ja abikoka praktika


Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad

Maht (tundides) Õppemeetodi

d

Hindamismeetodid ja


Õpilane

1) selgitab põhiliste toiduainete

päritolu, koostist, tootmist, mõju

inimese tervisele ja kirjeldab

kvaliteedinõudeid toiduainetele

ning iseloomustab toiduainetes

sisalduvaid põhitoitaineid ja

nende tähtsust inimese

organismile

Õpilane

loetleb juhendi alusel

erinevates geograafilistes

piirkondades kasvatatavaid

põhilisi toidukultuure

kirjeldab toidukultuure

lähtuvalt erinevate

geograafiliste piirkondade

mullastiku ja kliima mõjust

toidukultuuridele

kirjeldab erinevaid

biotehnoloogilisi võtteid

toiduainete tootmisel ja

valmistamisel, lähtudes nende

mõjust inimese tervisele

kirjeldab

mahe(põllumajandus)toodangu

olemust ja mõjusid inimesele

ning keskkonnale, lähtudes

säästva arengu põhimõtetest

selgitab juhtumi näitel

biotehnoloogiliselt toodetud

toiduainete mõju inimese

tervisele ja keskkonnale

annab hinnangu toiduainete

kvaliteedile lähtuvalt

kvaliteedinõuetest


1. Sissejuhatus kursusesse

Tutvuge kursuse info,

moodulikava ja õppija

juhisega

2. Toiduainete käitlemisele

esitatavad nõuded

Toidu käitlemist

reguleerivatest õigusaktidest

Toiduseaduse põhipunktidest

3. Toiduainete säilitamine

Enesekontrolli test toiduainete

säilitamisnõuete kohta

4. Toorainete ladustamine ja

nõuded säilitamisele /

toidukaupade hoiunõuded,

realiseerimisajad

Toidu säilitamisnõuetest

Toiduainete paigutamisest

5. Toiduainete pakendid ja

36 4 12 1.Teoreetiliste

teadmiste

kontroll

(test/küsitlus/i

ntervjuu)

Loeng

vestluse

elementidega

-diskussioon,


kontroll:

1. Toiduainete

liigitus

2. Toiduainete

sortiment Eestis

3. Toiduainete

säilitamine ja

pakkimine

4. Toidupüramiid

Test teemal:

1. Toiduainete mõju

inimese organismile

(seedimine)

2. Toitained ja

nende mõju inimese

organismile

Kirjalik küsitlus teemadel:

1. Toiduainete mõju

erineva vanusega


62

toitainete vajadust ja mõju

inimese tervisele

selgitab meeskonnatööna

energia- ja ainevahetuse

olemust

selgitab meeskonnatööna

toitainete lõhustumist ja

kasutamist organismis

iseloomustab põhilisi

toiduaineid lähtuvalt nende

põhitoitainelist koostist

ladustab toorained lähtuvalt

laomajanduse põhimõtetest ja

ettevõtte enesekontrolliplaanist

kirjeldab meeskonnatööna

globaliseerumise olemust ja

toiduainete tööstuse mõju

globaliseerumisele

märgistus

Tutvuma lisamaterjalides

esitatud materjaliga

toidukaupade märgistusest

Toiduainete pakenditel

kasutatav märgistus

Toidupakenditel kasutatavad

toidumärgised

Suurköökides kasutatavate

toiduainete grupid

inimestele

2. Laomajanduse

korraldamine ja

enesekontrolli

toitlustusettevõtetes

dokumentatsiooni

ajamine

Kirjalik kontrolltöö teemal:

Põhiliste toiduainete

iseloomustus nende

toiteväärtuse seisukohalt

2. valmistab juhendamisel,

toiduvalmistamise põhilisi

tehnoloogiaid kasutades,

menüüsolevaid roogi ja jooke,

tagab toidu kvaliteedi, töötab

säästlikult, järgides

hügieeninõudeid

kirjeldab

tehnoloogilistel

kaartidel olevate

toitude ja jookide

valmistamise viise ja –

võtteid

kasutab juhendi alusel

toitude ja jookide

valmistamiseks asjakohaseid

köögiseadmeid

kasutab toitude ja jookide

valmistamiseks töövahendeid

eesmärgipäraselt

valmistab juhendamisel

tervislikke toiduvalmistamise

viise kasutades tehnoloogiliste

kaartide baasnimekirjas

olevaid toite ja jooke lähtuvalt

toidu kvaliteedi nõuetest

käitleb toitu vastavalt

hügieeninõuetele,

1.Suurköögis kasutatavad

toiduainete kulinaarse töötlemise

võtted

Tooraine eeltöötlusest

Toorainete külmtöötlusest

Tooraine kuumtöötlusest

2. Toitude maitsestamine

suurköögis

3. Toiduainete säilitusviisid

suurköögis

4. Põhilised füüsikalised ja

keemilised muutused

toiduvalmistamisprotsessis

5. Toitainete muutumisest

80 40 34 *Teoreetiliste

teadmiste

kontroll

(test/küsitlus/i

ntervjuu)

*Esitlus

*Portfoolio

*Video

*Harjutus

*Individuaaln

e töö

Frontaalküsitlus kõigil

teemadel

Enesetestimine (põhilistel

teemadel testide koostamine

ja vahetamine)

Lühid testid kõigil

teemadel

Kodune ülesanne:

,, mõnedel teemadel

konspektide koostamine

ja nende hindamine -

loengupäevik


63

kasutab toidu valmistamisel

säästlikkuse põhimõtteid

selgitab toidu valmistamisel

toiduainetes toimuvaid

protsesse

loetleb erinevaid

keskkonnaprobleeme, toob

meeskonnatööna välja nende

seotuse erialaga


erialase tegevuse otsest ja

kaudset mõju keskkonnale (k.a

jäätmemajandus)

temperatuuri muutumisel

6. Kaonormid toiduainete

töötlemisel

7. Suurköökides kasutatavad

puljongid ja kastmed, külmad ja

soojad eelroad, salatid ja

võileivad, supid, tangainetest

toidud, kalatoidud, lihatoidud,

köögiviljatoidud, magustoidud,

külmad ja kuumad joogid,

lihtsamad pagaritooted

„Vormiroad suurköögis“

Ühepajatoidud suurköögis“

8. Eesti rahvustoidud – liigitus,

põhitoorained,

põhivalmistusviisid,

serveerimisvõimalused

Toiduained ja töötlusviisid

Eesti rahvustoitude

roagruppidest

Eesti rahvusköögile

iseloomulikest

kuumtöötlusviisidest

Toitudest Eesti

rahvusköögis

Loominguline rühmatöö-

fotoaruanne seletustega

teemal: ,, maitseained, ürdid

ja vürtsid,,

Esitluse koostamine ja

kaitsmine teemal: ,, Eesti

rahvusköögi tavapärased

road piirkonniti,,

Eksam: kirjalik test

3. koostab menüü lähtuvalt menüü

koostamise põhimõtetest


hommiku- ja argipäeva

lõunasöögimenüü,

kasutades korrektset eesti

keelt ja erialast

terminoloogiat

tõlgib erialast

terminoloogiat kasutades

menüü teksti oma

Menüüde tüübid

suurköökides.


terminoloogia.


üldised alused.

Menüü koostamist

mõjutavad tegurid

(kliendid, kulinaarsed

10 10 6 Moodulis peab olema

terminoloogia nii eesti kui

ka võõrkeeltes. Sel põhjusel

nimetatakse seda moodulit

kutsealaseks keeleks.


64

emakeelest võõrkeelde

tegurid, toitumisalased

tegurid, majanduslikud

tegurid, ettevõtte

tegevusest tulenevad

tegurid).


tehnika.

Menüüde koostamine ja

analüüsimine.

Toiduportsjoni koostamine.

4. koostab põhisöögikordade

toitudele ja jookidele

nõuetekohaseid tehnoloogia- ja

kalkulatsioonikaarte

koostab põhisöögikorra

toitude ja jookide tehnoloogia-

ja kalkulatsioonikaardid nii

kirjalikku kui elektroonilist,

kasutades etteantud vormi ning

erialast terminoloogiat

kasutab tehnoloogiliste ja

kalkulatsioonikaartide

koostamisel keeleliselt ja

grammatiliselt õiget

väljendusviisi

sooritab kalkulatsioonikaardi

matemaatilised tehted

koostab toitude ja jookide

tehnoloogiad lähtuvalt

kasutatavate toiduainete

kogustest

teisendab tooraine mõõt- ja

mahuühikuid kasutades

abitabeleid

arvutab tooraine kg ja liitri

hinna lähtudes pakendi

suurusest ja hinnast

arvutab toidu ja joogi

tooraine maksumuse lähtudes

etteantud hinnakirjast

arvutab toidu põhitoitainete

sisalduse ja toiduenergia

lähtuvalt toidu koostisainetest

arvutab tooraine vajaduse

Toiduainete kaalu- ja

mahuühikud, nende

teisendamine, toiduainete

bruto- ja netokogused,

väljatulek, kaonormide

arvutamine.

Toiduainete kadude ja

juurdetuleku arvutamine.

Toiduainete kulu arvestus.

Omahinna arvutamine.

Müügihinna kujunemine

erinevates ettevõtetes.

Hinnakujunduse alused

toitlustusettevõttes.

Standardretseptuurid,

tehnoloogilised kaardid,

kalkulatsioonikaardid.

Tellimus-nõudelehe

koostamine.


teadmiste

kontroll

(test/küsitlus/i

ntervjuu)

*Portfoolio

*Harjutus

*Individuaaln

e töö

Teoreetiline

küsimustik:

* Toitlustusettevõtetes

kasutatavad dokumentide

liigid.

Individuaalne töö

arvutiklassis:

*tehnoloogiliste kaartide

koostamine menüü põhjal

*kalkulatsiooni koostamine

menüü põhjal

Rühmatöö väikeses

rühmas:

* välja arvutada erinevate

menüüde portsioonide arv

50, 100 ja 120 inimeseks

Loov töö:

*Pakutavate toiduainete abil

roogade ja jookide

valmistamisviisi koostamine

Koondhinne pannakse

portfoolio ülesannete järgi


65

lähtuvalt menüüst ja inimeste

arvust

arvutab suhtarvust lähtuvalt

toidu ja joogi valmistamiseks

vajaminevaid toorainete

koguseid arvutab

protsentuaalselt ja koguseliselt

abitabelite toel tooraine eel- ja

kuumtöötlemiskaod

kasutab toote müügihinna

arvutamisel püsi- ja

muutuvkulusid

sõnastab arusaadavalt ja

keeleliselt korrektselt, etappide

viisi toidu valmistamise juhise

koostab võõrkeeles

lihtsamate toitude valmistamise

juhiseid

leiab informatsiooni meedias

saadaolevate kokandusalaste

tekstide kohta ja vastab teksti

kohta esitatud küsimustele

5. planeerib ja korraldab oma tööd

ja töökohta köögis individuaalselt

ja meeskonnas lähtudes köögi

eripärast, tööohutuste ja

ergonoomika põhinõuetest

planeerib juhendi abil

meeskonna tööjaotusest

lähtuvalt oma tööde järjekorra,

kestvuse ja töökoha vastavalt

eelnevalt koostatud tööplaanile

planeerib juhendi alusel

köögis tööülesannete

sooritamiseks piisava ajavaru

ning sobiva võimsusega

seadmed

järgib köögis töötades

tööohutuse ja ergonoomika

põhinõudeid

selgitab erinevate harjutuste

mõju erinevatele

lihasgruppidele ja töövõimele

tulenevalt koka töö eripärast

kavandab ja sooritab

töövõimet taastavate harjutuste

Erinevat tüüpi

toitlustusettevõtete iseärasused.

Ruumide jaotus

toitlustusettevõttes ja nõuded

neile.

Köögitöö planeerimine.

Söögikorra planeerimine.

Koka töökoha korraldamine.

Tööetappide planeerimine.

Köögitööde õige järjestus ja

ajastamine.

Tööplaan -igapäevase töö

planeerimine.

Iseteenindusliini töökorraldus.

Meeskonnatöö.

Tootearendus meeskonnatööna.

Varustamise korralduse ja

laomajanduse põhimõtted



teadmiste

kontroll

*(küsitlus/inte

rvjuu)

*Harjutus

*Individuaaln

e töö

*Esitlus

*Ekskursioon


kontroll küsitluse abil

Tööstuse korraldamise

struktuur

Töö korraldamine tsehhides

Tööstuses tööohutuse ja

ergonoomika põhimõtted

Ettekande ja SWOT-

analüüsi koostamine pärast

linna toitlustusettevõtete

külastamist

Kontrolltöö:


66

kompleksi koos põhjendustega

vastavalt etteantud juhendile

arvestab teistega ja töötab

tulemuslikult meeskonna

liikmena

annab hinnangu enese

töökorraldusele ja

meeskonnatöösse

panustamisele lähtuvalt oma

tööülesandest

korrastab oma töökoha

ettevõtte puhastusplaani

kohaselt

nimetab juhendi alusel Eesti

õigusaktidest tulenevaid

nõudeid toitlustusettevõtte

töökorraldusele


erialasest tööst tulenevaid

turvalisuse ja ohutuse

põhimõtteid

Toiduainete, pooltoodete ja

valmistoodangu säilitamine


*Töökoha korraldamine

tsehhides

Suurköögis koka tööplaan

Ettevõtte koristuse plaan

6. kasutab köögiseadmeid ja

töövahendeid vastavalt kasutus- ja

hooldusjuhendile ning järgib

tööohutusnõudeid

kasutab ja puhastab

köögiseadmeid ja töövahendeid

vastavalt kasutusjuhendile ja

lähtuvalt tööohutusnõuetest

kasutab köögiseadmeid ja

töövahendeid eesmärgipäraselt

loetleb ja kirjeldab rõhu (ala-

ja ülerõhk) kasutamise

võimalusi erialases töös

kirjeldab erialases töös

ettetulevaid ülekandenähtusi

(soojusjuhtivus,

sisehõõrdumus)

selgitab juhendi alusel vee

kareduse mõistet ja selle seost

erialaga


korrosiooni mõistet ja selle

Köögiplaneerimise põhimõtted.

Seadmete tööpõhimõtted,

otstarve.

Materjalidest tulenev

hooldamine ja puhastamine.

Suurköögis kasutatavad

väiketöövahendid,

ettevalmistusseadmed,

kuumtöötlusseadmed,

külmsäilitusseadmed,

väljastusseadmed,

kohvivalmistamisseadmed,

veekeetjad, nõudepesuseadmed,

toidu transportvahendid, GN-nõud.

10 10 6 *Klassikaline

loeng

*Ekskursioon

*Joonistamine

*

Kontrolltöö:

*Seadmete ja vahendite

põhilised osad

Nõudmised materjalidele,

mida kasutatakse seadmete

valmistamiseks

Vee ,,kareduse,, mõiste

seletada


67

seost erialaga



hindamine)

Kutsealaste dokumentide ja õpilase töödega mapi koostamine ja täiendamine, mis annab ettekujutuse õpilase tegevuse kohta.

Esitlus teemal ,, Toiduainete rühmad,,

Esitlus teemal,, Toiduainete sortiment Eesti kauplustes,,

Esitlus teemal,, Tasakaalustatud toitumine,,

Esitlus teemal ,, Roogade valmistamisviis,, (õpetaja annab teemad õpilastele)

Pere lemmiktoitude esitlemine piltidena (elektroonselt)

Roogade tehnoloogiakaartide vormistamine kooli sööklas

Roogade piltide tegemine kooli sööklas

Rühmatöö: siltide kujundamine teemal: mõõduvahend (lusikad, liitrid) ja teised.

Esitlus teemal: ,, Eesti jõululaud,,

Kooli söökla köögis tööohutuse juhendite vormistamine ja paigutamine seadmete kohal



Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Nimetab vähemalt 3 suurköökides

kasutatavat erinevat külmtöötlusvõtet,

kirjeldab nende teostamist .



kirjeldab nende teostamist, toob näiteid

kasutamisest.




kasutamisest Nimetab vähemalt 4

erinevat kuumtöötlusvõtet, kirjeldab

nende teostamist

Iseloomustab toiduainegruppe nende toiteväärtuse

järgi.

Nimetab vähemalt 3 suurköökides kasutatavat

erinevat külmtöötlusvõtet, kirjeldab nende

teostamist, toob näiteid kasutamisest.

Nimetab vähemalt 5 erinevat kuumtöötlusvõtet,

kirjeldab nende teostamist.

Kirjeldab konkreetse roagrupi või joogi

valmistamise põhimõtteid ning serveerimise

võimalusi iseseisvalt.

Nimetab vähemalt 3 toitumishäireid, kirjeldab

Iseloomustab toiduainegruppe nende

toiteväärtuse järgi.

Loetleb etteantud toiduaine

kasutusvaldkondi suurköögis




kasutamisest.

Nimetab vähemalt 5 erinevat

kuumtöötlusvõtet, kirjeldab nende

teostamist, toob näiteid kasutamisest.



68


valmistamise põhimõtteid suunavate

küsimuste abil

Nimetab vähemalt 2 toitumishäiret,

kirjeldab üldsõnaliselt nende olemust.

Valmistab etteantud juhendi järgi roa või

joogi kasutades selleks käitlemisvõtteid,

mis ei halvenda valmiva toidu kvaliteeti

Serveerib roa pärast valmimistJärgib

töötamisel toiduhügieeni

Järgib töötamisel toiduhügieeni.

Järgib oma töös tööohutuse ja

tuleohutuse nõudeid

üldsõnaliselt nende olemust.

Nimetab toitumishäirete puhul keelatud ja

mittesoovitatavaid toiduaineid.

Valmistab etteantud juhendi järgi roa või joogi,

kasutades asjakohaseid käitlemisvõtteid.

Serveerib roa pärast valmimist, serveerimisnõud

on puhtad ja toit õigel temperatuuril.

Järgib töötamisel toiduhügieeni, tööhügieeni.

Järgib oma töös tööohutuse ja tuleohutuse nõudeid

Töötab säästlikult (toorained, keskkond,

ergonoomia)

valmistamise põhimõtteid ning

serveerimise võimalusi iseseisvalt.

Annab hinnangu konkreetse roarühma

sobilikkusest erinevate

toitumisvajadustega klientidele arvestades

roa põhitooraineid ning valmistamisviise.

Nimetab vähemalt 3 toitumishäireid,

kirjeldab üldsõnaliselt nende olemust.

Nimetab toitumishäirete puhul keelatud ja

mittesoovitatavaid toiduaineid.

Loetleb üldtuntud toitumissoovitusi

toitumishäiretega suurköögi kliendi jaoks.

Valmistab etteantud juhendi järgi roa või

joogi, kasutades asjakohaseid ja toidu

toiteväärtust säilitavalt käitlemisvõtteid.

Serveerib roa etteantud tähtajal,

serveerimisnõud on puhtad ja toit õigel

temperatuuril.

Järgib töötamisel toiduhügieeni,

tööhügieeni, korrastab oma töökoha

iseseisvalt.

Järgib oma töös tööohutuse ja tuleohutuse

nõudeid

Töötab säästlikult (toorained, keskkond,

ergonoomia)

Hindekriteeriumid Nimetab ja seletab omasõnaliselt toiduainetega toimuvaid muutusi toiduvalmistamise käigus


Analüüsib koostatud menüü sobilikkust erinevate toitumisvajadustega suurköögi klientidele


69



/õppematerjal

Rekkor, Sirje; Kersna, Anne; Merits, Maire; Kivisalu, Indrek (2010). Toiduvalmistamine suurköögis.

Eesti toitumis- ja toidusoovitused (2005) Tallinn: Eesti Toitumisteaduse Selts.

Искусство кулинарии от кулинарной акаäемии (2002) Изä-во ЭКСМО-Пресс.

Kersna, A. jt. (2004) Eesti Rahvusköök. Maalehe raamat.

Norman, J. (2010) Suur kokaraamat. Tallinn:Kirjastus Varrak.

Pappel, K.Kuiv (2001). Toitumise alused. TPÜ Kirjastus: Tallinn.

Rekkor, S (koost) (2006) Kulinaaria Tallinn: Argo.

Rekkor, S., Kersna,A., Merits, M. (2007) Praktiline Kulinaaria Tallinn: Argo.

Rekkor, S., Kersna,A., Roosipõld, A., Merits, M. (2008) Toitlustuse alused. Tallinn: Argo.

Rekkor, S (koost) (2011) Kulinaaria Tallinn: Argo.

E-kursused ja õpiobjektid:

Rekkor, S. Kersna, A. 2009. Toitlustuse alused. http://eope.ehte.ee/toitlustus/

Rekkor, S. 2010. Suurköögid. http://eope.ehte.ee/suurk66gid/

Varik, K. 2011. Menüü toitainelise ja energeetilise väärtuse arvutamine ja kliendi vajadustega

arvestamine http://www.teeninduskool.ee/eope/menuu/index.php

Muud allikad:

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu kodulehekülg www.ehrl.ee

TTÜ Toiduainete Instituut http://www.ti.ttu.ee/index.php/toitumisest/toitained

Toitumis ja toidusoovitused noortele.

http://www.kliinikum.ee/attachments/114_toitumis_ja_toidusoovitused_noortele.pdf

Vaask, S. Jt (2006). Eesti toitumis- ja toidusoovitused. http://www.eestitoit.ee/?page_id=13&language=et)

http://eope.ehte.ee/suurk66gid/

http://www.teeninduskool.ee/eope/menuu/index.php

http://www.ehrl.ee/

http://www.ti.ttu.ee/index.php/toitumisest/toitained

http://www.eestitoit.ee/?page_id=13&language=et


70


7 KOKA PRAKTILISE TOO ALUSED 6 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, , et õppija valmistab ja serveerib meeskonna liikmena menüüs olevaid toite ja jooke järgides toitlustusettevõtte töökorralduse

põhimõtteid

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud Toitlustamise alused moodul 3; Abikoka praktilise töö alused moodul 5


Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja

alateemad

Maht (tundides) Õppemeetodid

Hindamismeetodid ja


1. valmistab

põhisöögikordadeks

tehnoloogiliste kaartide alusel

toite ja jooke, tagades toidu

kvaliteedi, järgides


töökorralduse põhimõtteid

valmistab tehnoloogiliste kaartide

alusel menüüs olevaid toite ja

jooke;

-kasutab seadmeid ja

töövahendeid säästlikult,

vastavalt tehnoloogiale ja

sooritatava töö mahule; -käitleb

toiduaineid säästlikult,

vastavalt tehnoloogilistele

kaartidele ja toiduhügieeni

nõuetele; -säilitab pooltooteid

vastavalt toiduhügieeni

nõuetele;

-korraldab oma töökohta kogu

tööprotsessi vältel, järgib

ettevõtte puhastusplaani ning

tööohutusnõudeid;

-järgib isikliku hügieeni

nõudeid kogu tööpäeva

jooksul;

-annab hinnangu valmistatud

toitudele ja jookidele lähtudes

neile iseloomulikust lõhnast,

maitsest, välimusest ja

konsistentsist;

-annab hinnangu oma

Toitude ja jookide

valmistamine

tehnoloogiliste kaartide

alusel

148 8

Praktiline töö ja

diskussioon

valmistab


alusel menüüs olevaid

toite ja jooke; kasutab

seadmeid ja

töövahendeid säästlikult,

vastavalt tehnoloogiale

ja sooritatava töö

mahule; käitleb

toiduaineid säästlikult,

vastavalt

tehnoloogilistele

kaartidele ja

toiduhügieeni nõuetele;

korraldab oma töökohta

kogu tööprotsessi vältel,

järgib ettevõtte

puhastusplaani ning

tööohutusnõudeid; järgib

isikliku hügieeni

nõudeid kogu tööpäeva

jooksul säilitab

pooltooteid vastavalt

toiduhügieeni nõuetele

annab hinnangu


71

töötegevusele lähtudes

tehnoloogia järgmisest,

töökorralduse põhimõtete

rakendamisest ja säästlikkuse

põhimõtetest.

valmistatud toitudele ja

jookidele lähtudes neile

iseloomulikust lõhnast,

maitsest, välimusest ja

konsistentsist; annab

hinnangu oma

töötegevusele lähtudes

tehnoloogia järgmisest,

töökorralduse

põhimõtete

rakendamisest ja

säästlikkuse

põhimõtetest

2. töötab individuaalselt ning

meeskonna liikmena


töökorralduse põhimõtteid

ning tööohutuse ja ergonoomia


koostab oma tööplaani

vastavalt ettevõtte

tööplaanile/töökavale;

- planeerib oma tööde

järjekorra, kestvuse ja töökoha

vastavalt eelnevalt koostatud

tööplaanile;

- töötab meeskonna liikmena


töökorralduse põhimõtetele,

annab meeskonnatööle

tagasisidet;

- arvestab oma töös säästliku

laomajanduse põhimõtteid;

- suhtleb töösituatsioonis


keeleliselt korrektselt;

- annab hinnangu enda

füüsilisele aktiivsusele

lähtuvalt koka töö eripärast;


aktiivsuse säilitamiseks

lähtuvalt koka töö eripärast

Isikliku tööplaani

koostamine vastavalt

ettevõtte

tööplaanile/töökavale;

tööohutuse ja

ergonoomia põhimõtted,

meeskonnatöö

Praktiline töö

oskuste

demonstratsioo

n ja diskussioon

koostab oma tööplaani


tööplaanile/töökavale,

planeerib oma töö

arvestades säästlikkuse

printsiipe, töötab

meeskonna liikmena


töökorralduse

põhimõtetele, suhtleb

töösituatsioonis


keeleliselt korrektselt

kirjeldab ja annab

hinnangu enda


lähtuvalt koka töö

eripärast ja ergonoomia

põhimõtetest

3. teenindab väljastusletis loob positiivse kliendikontakti kliendikeskse suhtlemise Praktiline töö ja loob positiivse


72

kliente serveerimise ja

teenindamise põhitehnikaid

kasutades ning kliendikeskse

teenindamise põhimõtteid

järgides



- tutvustab pakutavaid tooteid

suuliselt, kasutades korrektset

eesti keelt ja erialaseid

termineid

- korraldab oma tööd

teenindussaali väljastusletis

lähtudes toiduhügieeni

põhimõtetest, ergonoomikast ja

töökorralduse põhimõtetest

- serveerib toite ja jooke



- valib sobiva teenindusalase


- väljendab ennast

teenindusolukorras korrektselt

erialases keeles

tehnika parendamine

Müügitöö korraldus

diskussioon

Kogemusõpe

oskuste

demonstreerimi

ne

kliendikontakti lähtuvalt

ettevõtte

teenindusstandardist,

valib sobiva

teenindusalase sõnavara

ja kehakeele ja

väljendab ennast

teenindusolukorras

korrektselt erialases

keeles

korraldab oma tööd

teenindussaali

väljastusletis lähtudes

toiduhügieeni

põhimõtetest,

ergonoomikast ja

töökorralduse

põhimõtetest,tutvustab

pakutavaid tooteid

suuliselt, kasutades

korrektset eesti keelt ja

erialaseid termineid

serveerib toite ja jooke





hindamine)

õpimapi koostamine praktikal läbitud roogadest, koostatud enesehinnang praktikal toimunud arengust



Hindekriteeriumid

Eristav hindamine

Isikliku tööplaani koostamine, töökoha ettevalmistamine, toidu valmistamine tehnoloogiliste kaartide alusel, seadmete ja

töövahendite säästlik ja ohutu tarbimine, kliendikeskne suhtlemine, toitude serveerimine klientidele, töökoha ja teenindussaali

koristus vastavalt puhastusplaanile, osalemine kõikides praktilistes tundides

Praktilised tööd sooritatud lävendi tasemel

Praktiline töö, teenindussituatsiooni lahendamine, esitlus



/õppematerjal

S.Rekkor A.Kersna M.Merits I.Kivisalu L.Animägi Õ.Muuga 2013 Praktiline kulinaaria, kirjastus Argo M.Kotkas,

A.Roosipõld 2010 Restoraniteenindus, kirjastus Argo www.innove.ee, www.ehrl.ee

http://www.innove.ee/

http://www.ehrl.ee/


73


8 Toiduvalmistamine 7 EKAP/182 tunnid/130 teoria/10 pr.töö/42

iseseisev töö

Eesmärk: : õpetusega taotletakse, et õpilane planeerib, valmistab ja serveerib individuaalselt ja meeskonnaliikmena tellimisel valmistatavaid toite ja jooke, lähtudes

toitlustusettevõtte töökorralduse eripärast ning klientide soovidest, vajadustest ja ootustest.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud Toiduvalmistamise alused moodul 6





1.Õpilane käitleb juhendi alusel

erinevaid toiduaineid, nimetab

nendes sisalduvaid põhitoitaineid

ning arvutab toiduenergia

sisalduse

Õpilane

valib ja käitleb toiduained


koostab võõrkeelseid

lihtsamaid standardretseptuure

lähtuvalt toitude valmistamise

tehnoloogiast

annab hinnangu toiduainete

kvaliteedile lähtuvalt

kvaliteedi nõuetest


enamlevinud toiduaineid ja

kirjeldab nende kasutamise

võimalusi

kirjeldab lisa- ja

saasteaineid lähtudes nende

mõjust inimese tervisele ja

keskkonnale

kasutab toiduaineid lähtudes

nende toitainelisest koostisest

arvutab etteantud

elektroonilise või kirjaliku

vormi abil põhitoitainete ning

toiduenergia sisalduse toidus ja

joogis

paigutab toorained vastavalt

laomajanduse põhimõtetele

1.Töö roogade retseptidega.

2.Toiduainete kvaliteedile

nõudmised. Määrdumised.

3.Toitainete kalkulatsioon

toiduainetes (nii kirjalikult kui ka

suuliselt)

4.Laomajandus. Enesekontroll.

10 2 Loeng

Mõttega

kordamine

Töö arvutiklassis:

* Roogade kalorsuse

arvutus.

Kirjalik küsitlus.


74

ning ettevõtte

enesekontrolliplaanile

2. valmistab juhendamisel kliendi

tellimuse alusel a la carte menüüs

olevaid toite ja jooke, lähtudes

toidu kvaliteedinõuetest, töötab

säästlikult ning järgib

hügieeninõudeid

kirjeldab a la carte toitude

ja jookide valmistamise viise

ja –võtteid lähtuvalt

tehnoloogilisest kaardist

kasutab toitude ja jookide

valmistamiseks asjakohaseid

seadmeid ja töövahendeid

kirjeldab temperatuuri mõju

toidu kvaliteedile

valmistamisel, serveerimisel ja

säilitamisel etteantud toitude

alusel

loetleb ja kirjeldab

agregaatolekuid lähtuvalt

nende kasutamisvõimalustest

erialases töös


anorgaaniliste aineklasside

(alused, happed, soolad,

metallid, oksiidid) omadusi

ning nende kasutamist ja mõju

tervisele

valmistab juhendamisel

tehnoloogiliste kaartide järgi a

la carte menüüs olevaid toite

ja jooke

valmistab ja serveerib toite

ning jooke arvestades

värvusõpetuse ja

kompositsiooni põhimõtteid

kirjeldab ja kasutab

toiduvalmistamisel teadlikult

Eeltöötlemisvõtted

restoraniköögis.

Kuumtöötlusvõtted

restoraniköögis.

Toitude maitsestamine

restoraniköögis.

Toiduainete säilitusviisid

restoraniköögis.

Restoraniköögis valmistatavad

toidud - puljongid ja kastmed,

külmad ja soojad eelroad,

suupisted, salatid ja võileivad,

supid, tangainetest toidud,

kalatoidud, lihatoidud,


külmad ja soojad joogid,

pagaritooted.

Kaasaegsed eesti rahvustoidud

restoranis.

Toidutoote ja menüü

arendamine restoranis.

Toiduvalmistamise alase

informatsiooni hankimine,

süstematiseerimine ja töötlemine.

40 14 Loeng

Loov töö

Video

Portfoolio

Grupi ettekanne

Õppija

intervjuu


75

toiduainete keemilist ja

füüsikalist muutumist

iseloomustab orgaaniliste

ühendite mõju organismile,

lähtudes juhendist

käitleb toitu lähtuvalt

hügieeninõuetest ja

säästlikkuse põhimõtetest

3. selgitab juhendamisel

orgaanilise keemia kasutamise

võimalusi erialases töös


orgaaniliste ühendite mõju

organismile

iseloomustab juhendamisel

erinevate aineklasside peamisi

füüsikalisi ja keemilisi

omadusi (alkaanid, alkoholid,

amiinid, karboksüülhapped,

estrid, veepõhised lahused,

valgud, toitained)

Toiduvalmistamisel toimuvad

kasulikud ja kahjulikud muutused

toiduainetes.

Vesi toiduvalmistusprotsessis.

Toitainete ja keemiliste

ühendite muutumine toidu

kulinaarsel töötlemisel.

10 2

4. selgitab juhendi alusel

loodussäästlikkuse põhimõtteid

lähtuvalt oma erialast


erinevaid keskkonnaprobleeme

ja nende seotust erialaga


erialase tegevuse otsest ja

kaudset mõju keskkonnale (k.a

jäätmemajandus)

10 2

5. koostab juhendi alusel a la

carte menüü lähtuvalt menüü

koostamise põhimõtetest ning

klientide vajadustest, soovidest ja

ootustest, valmistab kutse-, nime-

ja menüükaarte ning lauaseadeid,

tõlgib menüü ühte võõrkeelde.

koostab juhendi alusel a la

carte erimenüü vastavalt

kliendi vajadustele ja ootustele

kujundab ja valmistab kutse-

, nime- ja menüükaarte ning

taime- ja lauaseadeid

planeerib tooraine

töötlemise töötlusvõtteid

arvestades toitainete kadusid

töötlemisel

koostab korrektses eesti

keeles a la carte menüü,

kasutades erialast

terminoloogiat

Menüüde tüübid.


terminoloogia.

Menüü koostamist mõjutavad

tegurid.

Restorani menüü koostamise

tehnika.

Erinevate menüüde

koostamine ja analüüsimine.

Menüü-toidukaart, selle

koostamine ja kujundamine ning

vormistamine; toiduportsjoni

koostamine restoranis.

10 2 Töö arvutiklassis Loov töö:

* Menüü a la carte

plankide vormistamine.

* Erimenüü plankide

vormistamine.

* Laua katmine erinevate

töövahenditega.


76

kasutab korrektset ja õiget


majutus- ja

toitlustusvaldkonna toodete ja

teenuste tutvustamisel ning

müügiprotsessis

tõlgib menüü ühte

võõrkeelde, kasutades

võõrkeelset erialast

terminoloogiat

tõlgib a la carte menüü

teksti oma emakeelest

võõrkeelde ja võõrkeelest

emakeelde, kasutades erialast

terminoloogiat

viitab kirjalikes töödes

vastavalt juhendile kasutatud

allikatele

kujundab elektrooniliselt

menüükaardi

Toiduportsjoni analüüs.

6. koostab juhendi alusel a la

carte toitudele ja jookidele

nõuetekohased tehnoloogia- ja

kalkulatsioonikaardid

koostab etteantud kirjaliku

või elektroonilise vormi alusel

toitude ja jookide tehnoloogia-

ja kalkulatsioonikaardid,

kasutades erialast

terminoloogiat

koostab arusaadavad

tehnoloogilised kaardid

lähtuvalt Eesti õigekirja

nõuetest

leiab meediast

informatsiooni kokandusalaste

tekstide kohta ja vastab

küsimustele

kasutab tehnoloogiliste ja

kalkulatsioonikaartide

koostamisel Eesti õigekirja

nõuete kohast väljendusviisi

kasutab tehnoloogiliste

kaartide, menüü ja joogikaardi

koostamisel Eesti õigekeelt ja

Hinnakujundus


Ettevõtte püsi- ja

muutuvkulud.

Toote hinna ja kvaliteedi suhe.

Restoraniköögis valmistatavate

roogade, nende lisandite ja

jookide tooraine- ja

hinnakalkulatsioonid, tehnoloogia

kirjeldamine.

Nõudelehe koostamine.

Menüüde kujundamine ja

vormistamine.

Lauaplaani joonistamine.

Internetist ja muudest allikatest

hangitud informatsiooni

süstematiseerimine, töötlemine ja

säilitamine.

Kalkulatsiooni- ja

tehnoloogilise kaardi, nõudelehe

maketi kohandamine ja

30 12


77


sooritab

kalkulatsioonikaardi

matemaatilised tehted

arvutab toidu ja joogi

maksumuse lähtuvalt

müügikatteprotsendist ja

käibemaksust

koostab toitude ja jookide

tehnoloogiad, lähtudes a la

carte menüü eripäradest

analüüsib juhendi alusel

kokandusalaseid telesaateid

kasutamine.

.

7. planeerib ja korraldab juhendi

alusel oma tööd ja töökohta

köögis individuaalselt ja

meeskonnas lähtuvalt ettevõtte

töökorralduse eripärast, järgides

tööohutust ja hügieeni nõudeid

koostab vastavalt etteantud

juhendile ja meeskonna

tööplaanile individuaalse

tööplaani

planeerib juhendi abil

lähtuvalt meeskonna

tööjaotusest oma tööde

järjekorra, kestvuse ja

korraldab töökoha vastavalt

tööplaanile

planeerib meeskonnatööna

minimaalse ajaga toidu ja

joogi valmisoleku

serveerimiseks

järgib töötades tööohutust ja

hügieeninõudeid

arvestab teistega ja töötab

meeskonna liikmena

annab hinnangu

meeskonnatöösse

panustamisele

järgib töökoha korrastamisel

ettevõtte puhastusplaani

leiab erialasest sidumata

tekstist vajaliku info ja vastab

esitatud küsimustele

Toitlustusettevõtete äriideed.

Köögitöö planeerimine

restoraniköögis.

Tööülesanded ning nende

juhendamine.

Tööjuhendite koostamine.

Söögikorra planeerimine.

Ettevalmistustööd

restoraniköögis.

Koka töökoha korraldamine

restoraniköögis.

Tööetappide planeerimine,

köögitööde õige järjestus ja

ajastamine ning tööplaan

restoraniköögis.

Väljastusleti töökorraldus.

Buffet - laua teenindusliini

korraldamine.

Meeskonnatöö töökorralduses.

Tootearendus meeskonnatööna.

Varustamise korraldamine ja

laomajandus restoranis.

Inventuur.

Toiduainete, pooltoodete ja

valmistoodangu säilitamise

korraldamine toitlustusettevõttes.

20 6


78

Taara ja jäätmed.

8. kasutab toitlustusettevõtte

köögis ja selle teenindusüksustes

kasutatavaid seadmeid ja

töövahendeid vastavalt kasutus- ja

hooldusjuhendile ning järgib

tööohutusnõudeid

kasutab ja puhastab

köögiseadmeid ja töövahendeid

vastavalt kasutusjuhendile ja

järgib tööohutusnõudeid

kasutab köögiseadmeid ja

töövahendeid eesmärgipäraselt


enamlevinud töövahendeid,

seadmeid ja töötlusviise

kasutab seadmete ja

töövahendite puhastamisel

sobilikke puhastustöövahendeid

ja puhastusaineid

arvutab juhendi alusel

puhastusainete vajaliku

kontsentratsiooni

leiab erialasest sidumata

tekstist info seadmete ja

töövahendite kohta ning vastab

esitatud küsimustele


säästmise olulisust toitlustuse

valdkonnas

Köögiplaneerimise põhimõtted

restoranis.

Seadmete puhastamine.

Restoranides kasutatavad

spetsiifilised töövahendid ja

eeltöötlus-, kuumtöötlus-,

väljastusseadmed, baariseadmed,

eriotstarbelised seadmed.

10 2

9. selgitab juhendi alusel

säästlikku, majanduslikku ja

keskkonnateadlikku mõtteviisi


säästmise olulisust toitlustuse

valdkonnas

toob näiteid tulude ja

kulutamise tasakaalustamise

kohta vastavalt etteantud

ülesandele

arvutab ja analüüsib

tooraine pakendite suurust

kauba tellimiseks, lähtudes

ettevõtte äriideest


79

10. kasutab erinevaid erialaseid

teabeallikaid ning saab aru

erinevatest matemaatilise info

esitamise viisidest

kasutab õppeülesannete

lahendamisel õpikut,

käsiraamatut, leksikoni ja

muid, sh internetis leiduvaid

teabeallikaid

leiab etteantud tekstist

vajaliku info, kasutab sisust

lähtuvalt õigeid matemaatilisi

lahendusi

Ühikud.

Teisendamine.

Protsendiarvutused.

Võrrandid.



hindamine)



Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Õppija tõendab teadmiste, oskuste,

hoiakute ja sotsiaalse valmidusega

töötamaks koka juhendamisel erinevates

suurköökides või restoranides ja teistes

toitlustusteenuseid pakkuvates

ettevõtetes.

Mooduli osas demonstreerib õppija

praktilisi oskusi köögiviljade

ettevalmistamist kuumtöötluseks,

roogade valmistamist, kliendile

serveerimist ja nõude pesemise oskust

töösituatsioonis.

Vormistab kalkulatsiooni- ja

tehnoloogilised kaardid korrektselt.

Toiduainete kogused ja portsjoni kaalud

on lähteülesandele vastavad.

Valmistab juhendi järgi road kasutades

selleks käitlemisvõtteid, mis ei halvenda

Valmistab etteantud juhendi järgi roa või joogi

kasutades selleks käitlemisvõtteid, mis ei halvenda

valmiva toidu kvaliteeti. Serveerib roa pärast

valmimist. Järgib töötamisel toiduhügieeni.

Vormistab kalkulatsiooni- ja tehnoloogilised

kaardid korrektselt, kasutab õigeid erialaseid

termineid. Toiduainete kogused ja portsjoni kaalud



asjakohaseid käitlemisvõtteid.

Serveerib road pärast valmimist, serveerimisnõud

on puhtad ja toidud õigel temperatuuril. Järgib

töötamisel toiduhügieeni, tööhügieeni.

Õppija tõendab teadmiste, oskuste,

hoiakute ja sotsiaalse valmidusega

töötamaks koka erialal erinevates

suurköökides või restoranides ja teistes

toitlustusteenuseid pakkuvates ettevõtetes.

Mooduli kokkuvõtvaks

komplekshindamiseks õppija töötab välja

etteantud juhendi alusel (iseseisvalt

/meeskonnatööna) 3-e käigulise menüü

lähtudes baasnimekirjast, esitleb

korrektses õppekeeles oma koostatud

aruannet kaitsmiskomisjonile ja teostab

praktiliselt kaitstud aruandes esitatud

menüü

Vormistab kalkulatsiooni- ja

tehnoloogilised kaardid korrektselt,

kasutab õigeid erialaseid termineid, esitab

töökäigu loogilises järjekorras.


80

valmiva toidu kvaliteeti.

Serveerib road pärast valmimist.

Järgib töötamisel toiduhügieeni.

Toiduainete kogused ja portsjoni kaalud



asjakohaseid ja toidu toiteväärtust

säilitavalt käitlemisvõtteid.

Serveerib road etteantud tähtajal,

serveerimisnõud on puhtad ja toidud õigel

temperatuuril.

Järgib töötamisel toiduhügieeni,

tööhügieeni, korrastab oma töökoha

iseseisvalt.

Hindekriteeriumid Analüüsib koostatud menüü sobilikkust erinevate toitumisvajadustega suurköögi klientidele


Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav) /õppematerjal

Rekkor, Sirje; Kersna, Anne; Merits, Maire; Kivisalu, Indrek; Aarma, Dina; Aavik, Õile; Kärblane, Eewe; Kruuda, Ülle (2011).

Kulinaaria

2012.a. Toiduvalmistamine suurköögis 3 AP (E-kutsekool)

2012.a. Töökorraldus suurköögis 2,5 AP (E-kutsekool)

2008.a. Menüüde koostamine 1AP (E-kutsekool, Võti programmi raames)

Kutsealane keemia - https://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=7jf7#euni_repository_10895 - VANKeR programmi raames

Toidukeemia - https://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=7hr8#euni_repository_10895 - VANKeR programmi raames

Kalkulatsioonikaardi koostamine - http://web.ametikool.ee/anne-li/kalk/ - VANKeR programmi raames

Retsepti standardiseerimine - http://eope.ehte.ee/retsept/ - VANKeR programmi raames

Probleemsete toiduainete kalkuleerimine - http://www.teeninduskool.ee/eope/probleemsete/ - VANKeR programmi raames

induktsioonseade - http://web.zone.ee/eda/induktsioon/ - VANKeR programmi raames

Uued tehnoloogiad & uued toiduvalmistamise tehnikad - http://web.zone.ee/eda/uued/ - VANKeR programmi raames

Rekkor, Sirje; Kersna, Anne. Merits, Maire; Kivisalu, Indrek; Animägi, Liis; Muuga, Õnnela (2013). Praktiline kulinaaria.


81


9 Koka praktiline töö 8 EKAP

Eesmärk: : õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab ja serveerib nii individuaalselt kui meeskonna liikmena tellimisel valmistatavaid toite ja jooke lähtuvalt

toitlustusettevõtte töökorralduse eripärast

Nõuded mooduli alustamiseks: läbitud moodulid Toiduvalmistamine suurköögis ja Töökorraldus toitlustusettevõttes

Õpetajad: Ljudmila Gavrilova, Alfia farfutdiniva, Marina Šerjakova,

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad

Maht

(tundides) Õppemeetodid

Hindamismeetodid ja


t

P I

Õpilane

1. valmistab


alusel a la carte

menüüsolevaid toite ja

jooke, lähtudes toidu

kvaliteedi nõuetest ning


töökorralduse eripärast

Õpilane

valmistab tehnoloogiliste kaartide

alusel a la carte menüüsolevaid toite

ja jooke

kasutab seadmeid ja töövahendeid

vastavalt tehnoloogiale ja

toitlustusettevõtte töökorralduse

eripärale

käitleb toiduaineid vastavalt

tehnoloogilistele kaartidele ja

toiduhügieeni nõuetele

säilitab pooltooteid vastavalt

toiduhügieeninõuetele

korraldab oma töökohta kogu

tööprotsessi vältel, järgides ettevõtte

puhastusplaani ning

tööohutusnõudeid

järgib isikliku hügieeni nõudeid

kogu tööpäeva jooksul

annab hinnangu valmistatud

toitudele ja jookidele lähtudes neile

iseloomulikust lõhnast, maitsest,

välimusest ja konsistentsist

annab hinnangu oma tööle nii

individuaalselt kui meeskonna

liikmena tegutsedes lähtuvalt

ettevõtte töökorralduse eripärast

1.TOIDUVALMISTAMINE,

PRAKTILINE TÖÖ

ÕPPEKÖÖGIS

Lihtsamad eeltöötlemisvõtted –

sorteerimine, pesemine,

koorimine, eri tükelduskujude

lõikamine, vormimine,

paneerimine, vahustamine.

Kuumtöötlemisvõtted – keetmine;

blanšeerimine, kupatamine,

aurutamine, hautamine,

praadimine väheses ja rohkes

rasvas, grillimine, küpsetamine,

üleküpsetamine, röstimine.

Toitude maitsestamine.

Toiduainete säilitusviisid.

Põhilised füüsikalised ja

keemilised muutused

toiduvalmistamisprotsessis.

Kaonormid toiduainete

töötlemisel.

Suurköökides kasutatavad

puljongid ja kastmed, külmad ja

78 individuaaltöö,

töö rühmades,

arutelu, seminarid

jne

• praktilised oskused (100 %)

– toidu- ja isikliku

hügieenijärgimist, praktilised

toiduvalmistamisoskuseid ja

nende arengut, meeskonnatöö

oskuseid, töö planeerimist ja

ajastamist, vastutustunnet ja

distsipliini, kalkuleerimis- ja

laomajanduspõhimõtete

rakendamist,õigetetöövõtete

kasutamist tootmistöö

erinevatel etappidel, roogade

serveerimis- ja

klienditeeninduspõhimõtete

rakendamist, töö planeerimist

ja teostamist, väljastusliinis;

projektitööd meeskonnana

nädalamenüü kavandamisest,

planeerimisest, teostamisest,

analüüsimisest juhendaja abil


82

soojad eelroad, suupisted, salatid

ja võileivad, supid, tangainetest

toidud, kalatoidud, lihatoidud,


külmad ja kuumad joogid,

lihtsamad pagaritooted.

Eesti rahvustoidud – liigitus,

põhitoorained, põhivalmistusviisid

(eeltöötlus- ja kuumtöötlusvõtted),

serveerimisvõimalused.

Toidutoote ja menüü arendamine

suurköögis, toiduvalmistamise

alase informatsiooni hankimine,

süstematiseerimine ja töötlemine.

2. töötab nii individuaalselt

kui meeskonnaliikmena

lähtuvalt


töökorralduse eripärast

ning tööohutuse ja

ergonoomia

põhimõtetest

koostab oma tööplaani vastavalt

ettevõtte tööplaanile/töökavale

planeerib oma tööde järjekorra,

kestvuse ja korraldab töökoha

vastavalt tööplaanile

serveerib kliendile toidu ja joogi

minimaalse võimlaiku ajaga

töötab meeskonnaliikmena

vastavalt ettevõtte töökorralduse

eripärale, annab meeskonnatööle

tagasisidet

arvestab oma töös säästliku

laomajanduse põhimõtteid

kasutab ja esitleb erialast teavet

eesmärgipäraselt ja loogiliselt

endaloodud tekstides

annab hinnangu enda füüsilisele

aktiivsusele arvestades koka töö

eripära

kirjeldab füüsilise aktiivsuse

säilitamise võimalusi koka töö

eripärast lähtuvalt

selgitab erinevate

võimlemisharjutuste mõju

erinevatele lihasgruppidele ja

2. PRAKTILINE RESTORANI

TOOTMIS- JA TEENINDUSTÖÖ

KUTSEÕPPEASUTUSES

Restorani spetsiifiliste

töövahendite ja seadmete

kasutamine ja igapäevane hooldus.

Restorani menüü koostamine,

menüüdes kasutatav terminoloogia

ja menüü kujundamine ja

vormindamine.

Toiduainete eeltöötlus- ja

kuumtöötlusvõtted restoranis.

Toiduainete säilitusviisid

restoranis.

Toiduainete vastuvõtmine ja

ladustamine restoranis.

Restorani roogade valmistamine ja

serveerimine – puljongid, kastmed

ja nende tuletised,

supid, teraviljatoodetest road,


töö rühmades,

arutelu, seminarid

jne










rakendamist, õigete töövõtete



serveerimis- ja



ja teostamist ,väljastusliinis;






83

töövõimele arvestades koka töö

eripära

kavandab ja sooritab töövõimet

taastavate harjutuste kompleksi koos

põhjendustega vastavalt etteantud

juhendile

liharoad, kalaraod, köögiviljaraod,

kuumad ja külmad eelroad,

suupisted, magustoidud ja joogid,

pagaritooted.

3. teenindab personaalselt

kliente, kasutades

serveerimise

teenindamise

põhitehnikaid ning

järgib kliendikeskse

teenindamise

põhimõtteid

loob ja hoiab positiivset

kliendikontakti kogu

teenindusprotsessi vältel

tutvustab suuliselt korrektses eesti

keeles a la carte menüüd, kasutades

erialaseid termineid

annab teenindusolukorras edasi

erialast informatsiooni lähtuvalt


tutvustab suuliselt ja võõrkeeles a

la carte menüüd, kasutades erialaseid

termineid

serveerib toite ja jooke lähtuvalt


põhimõtetest

3. TEENINDUS- JA MÜÜGITÖÖ

TOITLUSTUSETTEVÕTTES

Müügisituatsiooni etapid

restoraniteeninduses.

Müügitehnikad

restoraniteeninduses. Nõuded

teenindusruumidele.

Teenindusruumide planeerimine.

Lauad, lauapesu. Laua- ja

serveerimisnõud, söögiriistad ja

serveerimisvahendid;

ettevalmistustööd teenindussaalis.

Laudade eelkatted.

Teenindusprotsess. Eelroogade,

pearoogade, järelroogade

serveerimise

töövahendid, tehnika, tööde

järjekord. Toitude serveerimine

vaagnalt. Toitude serveerimine

tava- ja banketiteeninduse puhul.

Lihtsamate kuumade ja külmade

jookide serveerimine.

Veinide serveerimise töövahendid,

tehnika, tööde järjekord.

Arveldamine. Kassatoimingud


töö rühmades,

arutelu, seminarid

jne










rakendamist, õigete töövõtete



serveerimis- ja



ja teostamist ,väljastusliinis;







hindamine)

õpimapp – restorani lõuna planeerimise kirjalik aruanne, praktilise töö õppeköögis käigus teostatud, roogade tehnoloogilised kaardid

omapoolsete täiendustega, menüü eesti keeles, enesehinnang - (20 %);

praktilised oskused (80 %) – praktilise töö õppeköögis, käigus tööjuhendite alusel täidetud õppeülesandeid.


84

Mooduli hinde

kujunemine:


Hindekriteeriumid


Mooduli hinne kujuneb protsessihindena - õpetaja valib hinnatavad õpiobjektid (kirjalikud tööd, suulised esitused, audio-, video- võigraafilised

esitlused, õpimapi koostamine, projektitöö, proovitöö jne) ja kirjutab valiku lahti ainekavas.

Mooduli hinne kujuneb järgmiselt:

• praktilised oskused (100 %) – toidu- ja isikliku hügieenijärgimist, praktilised toiduvalmistamisoskuseid ja nende arengut, meeskonnatöö

oskuseid, töö planeerimist ja ajastamist, vastutustunnet ja distsipliini, kalkuleerimis- ja laomajandus põhimõtete rakendamist, õigete töövõtete

kasutamist tootmistöö erinevatel etappidel, roogade serveerimis- ja klienditeeninduspõhimõtete rakendamist, töö planeerimist ja teostamist

,väljastusliinis; projektitööd meeskonnana nädalamenüü kavandamisest, planeerimisest, teostamisest, analüüsimisest juhendaja abil

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“


Hindekriteeriumid Praktika hindamise kriteeriumid määratletakse lähtudes kasina, rahuldava, hea ja väga hea oskuse tasemetest:

• VÄGA HEA (hinne „5”): praktiline töö on teostatud kvaliteetselt ja arvestades tööde tehnoloogiat; suhtumine töösse on positiivne; ilmutab huvi

ja tahet õppida ning areneda; oskab tööd planeerida ja iseseisvalt sooritada; väärtustab enda ja teiste tööd; suhtub säästlikult materjalide


• HEA (hinne „4”): praktiline töö on teostatud hästi, esineb üksikuid kõrvalekaldeid kvaliteedis ja tehnoloogias; töösse suhtumine on positiivne ja

püüdlik; suudab peale juhendamist iseseisvalt töötada; omab vastutustunnet ja säästlikku suhtumist materjalide kasutamisel; hoiab korras

töövahendid ja töökoha; järgib töötervishoiu- ja ohutusnõudeid.

• RAHULDAV (hinne „3”): praktiline töö on teostatud rahuldavalt, esineb kõrvalekaldeid kvaliteedis ja tehnoloogilisi ebatäpsusi; töötab aeglaselt

ja töösse suhtumine on ükskõikne; vajab pidevat juhendamist ja kontrolli; huvi õppida ja areneda on tagasihoidlik; ei hooli töö tulemusest

kvaliteedist; esineb puudusi materjalide, töövahendite ja töökoha kasutamises ning korrashoius; täidab töötervishoiu-ja ohutusnõudeid.


ükskõikselt; eirab tööjuhiseid ja ohutusnõudeid; hoolimatu suhtumine töövahenditesse, materjalidesse. Pideva praktikaperioodi vältel hinnatakse:

tehnoloogia tundmist; töötegemise oskust; tööde kvaliteeti; töösse suhtumist (isiksuse omadused).




/õppematerjal


2. Tooman, H. (2003) Teenindusühiskond, teeninduskultuur ja kontseptuaalsed lähtekohad. Doktoriväitekiri.Tallinn: TPÜ kirjastus

3. Kotkas, M., Roosipõld A., (2010) Restoraniteenindus. Tallinn:Argo Kirjastus


5. Kersna A., Rekkor S., Merits M., (2007) Praktiline kulinaaria Tallinn:Argo Kirjastus



8. KULINAARIA 2013.A- ÕILE AAVIK, DINA AARMA, EEWE KÄRBLANE, ÜLLE KRUUDA, LIIS ANIMÄGI, ANNE KERSNA,

INDREK KIVISALU, MAIRE MERITS, SIRJE REKKOR ,


85

9. PRAKTILINE KULINAARIA 2013.A.LIIS ANIMÄGI, ANNE KERSNA, INDREK KIVISALU, MAIRE MERITS, ÕNNELA MUUGA,

SIRJE REKKOR

10. TEENINDAMISE KUNST. TOITLUSTAMINE. VASTUVÕTTUDE KORRALDAMINE 2013.A. REELIKA EERIK, TIIU PARM, SIRJE

REKKOR, ALLAN VAINU


86

Mooduli nr.10 MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)

Alamoodul 10.1 ABIKOKA PRAKTIKA 15 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija planeerib oma tööd toitlustusettevõttes, käitleb toidutooret, abistab kokka toitude valmistamisel ja serveerimisel ning töötab

juhendamisel

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud moodulid: Toiduvalmistamise, Koka praktilise töö alused, Teeninduse alused, Toitlustamise alused

Õpetajad: Ljudmila Gavrilova, Marina Šerjakova, Alfia Farfutdinova


alateemad

Maht (tundides)



t

P I

1. planeerib isikliku praktika

eesmärke

- koostab materjali praktikale

asumiseks (CV, avaldus, lepingu

sõlmimine, oskuste nimistu

koostamine), arvestades

praktikajuhendit

- koostab praktikapäevikusse

eesmärkide loetelu, arvestades

praktikajuhendit

- teeb igapäevased sissekanded

praktikapäevikusse, arvestades

praktikajuhendit

1.1 ettevõtepraktika

dokumentatsiooni

koostamine

1.2 koostamine

praktikapäevikusse

eesmärkide loetelu,

arvestades

praktikajuhendit

1.3 igapäevased

sissekanded

praktikapäevikusse,

arvestades

praktikajuhendit

8

analüüs,

iseseisev töö

- koostab materjali

praktikale asumiseks (CV,

avaldus, lepingu sõlmine,

oskuste nimistu

koostamine), arvestades

praktikajuhendit

- dokumendid korrektselt

vormistanud, arvestades

dokumentidelesitatavaid

nõudeid

2. tutvub praktikaettevõtte kui

organisatsiooniga ning

toitlustusosakonna toimingutega

- kirjeldab praktikaettevõtte

äriideed praktikaettevõtte alusel

- kirjeldab toitlustusettevõtte

ruumide paigutust

praktikaettevõtte alusel


toiminguid ja töökorraldust


2.1 praktikaettevõtte

äriideed


2.2 toitlustusettevõtte

ruumide paigutust


2.3 toitlustusettevõtte

toiminguid ja

töökorraldust


6

praktikaettev

õtte juhendaja

juhendamine ja

iseseisev töö

- tunneb toitlustusettevõtet:

äriidee, töökorraldus.

- kirjeldab tootmisruumid,

- teab kodulehekülg

internetis ja võib

orienteeruda.


87

3. töötab praktikaettevõttes

juhendamisel ja meeskonnas,

järgides ettevõtte töökorraldust

- orienteerub ettevõtte menüüdes

menüü koostamise põhimõtete

alusel

- valib toitude ja jookide

valmistamiseks vajalikke

tooraineid juhendamisel,

- töötab juhendamisel ning teeb

planeeritud tööd

toitlustusettevõttes õiges

järjekorras ja etteantud tähtajaks

- järgib töötamisel ergonoomia

põhimõtteid

- töötab meeskonnaliikmena,

arvestades teiste töötajatega

- järgib ettevõtte sisekorraeeskirju

3. Abikoka praktika

ettevõttes

356 praktikaettevõtt

e juhendaja

juhendamine ja

iseseisev

tööpraktiline

töö

tunneb ettevõtte menüü,

- õigesti valib toidude ja

jookide valmistamiseks

vajalikke toorained

juhendamisel

- oskab kasutada kokanuga

- valmistab ja serveerib

toite tehnoloogiliste

kaartide järgi ning kokade

juhendamisel

- planeerib oma tööde

järjekorra, kestvuse ja

töökoha vastavalt

eelnevalt koostatud

tööplaanile,

- töötab meeskonna

liikmena vastavalt ettevõtte

töökorralduse eripäradele,

- annab meeskonnatööle

tagasisidet

- järgib töötamisel


- töötab

meeskonnaliikmena,

arvestades teiste

töötajatega

- järgib ettevõtte

sisekorraeeskirju



arvestades koka töö eripära


88

4. töötab juhendamisel

toitlustamises kasutatavate

seadmete ja töövahenditega,

järgides tööhügieeni - ja

tööohutusnõudeid

- kasutab tööprotsessis sobilikke

väikevahendeid juhendi alusel

- järgib töötades

tööhügieeninõudeid juhendamisel

- kasutab vajadusel

isikukaitsevahendeid

juhendamisel

- töötab seadmetega ohutult,

vastavalt kasutusjuhenditele

- puhastab töö lõppedes seadmed

ja töökoha, vastavalt

kasutusjuhendile

4. Suurköökide seadmed ja

töövahendid, nende ohutu

kasutamine ja igapäevane

hooldamine. Toidu - ja

isiklik hügieeninõuded.

praktikaettevõtt

e juhendaja

juhendamine ja

iseseisev

tööpraktiline

töö

kasutab seadmeid ja

töövahendeid

vastavalt

tehnoloogiale ja


töökorralduse

eripärale


tööhügieeninõudeid

juhendamisel

- kasutab vajadusel


juhendamisel

- töötab seadmetega

ohutult, vastavalt

kasutusjuhenditele

- puhastab töö lõppedes

seadmed ja töökoha,

vastavalt kasutusjuhendile

5. eeltöötleb juhendamisel

toiduaineid, valmistab ettevõtte

menüüs olevaid lihtsamaid toite

ja jooke juhendamisel, teeb

puhastus ja korrastustöid

- eeltöötleb toiduaineid vastavalt

juhendile vältides liigseid kadusid

- valmistab juhendi järgi ettevõtte

menüüs olevaid lihtsamaid toite ja

jooke vastavalt tööplaanile

arvestades seadmete ja

töövahendite võimsust

- täidab juhendamisel

enesekontrolli tegevusi

- korrastab ja puhastab oma

töökohta kogu tööpäeva vältel

juhendamisel

- teeb puhastus-ja korrastustöid

vastavalt puhastusplaanile

5. Eeltöötleb toiduaineid,

valmistab ettevõtte menüüs

olevaid toite ja jooke

juhendamisel, teeb puhastus

ja korrastustöid.

praktiline töö

- eeltöötleb

toiduaineid vastavalt

juhendamisel

vältides liigseid

kadusid, lähtuvalt

säästlikuse

põhimõtetest

- valmistab juhendi

järgi ettevõtte

menüüs olevaid

lihtsamaid toite ja

jooke vastavalt

tööplaanile

arvestades seadmete

ja töövahendite

võimsust



- tööplaanile arvestades

seadmete ja töövahendite

võimsust



89

töökohta kogu tööpäeva

vältel

- teeb puhastus-ja

korrastustöid vastavalt

puhastusplaanile

6. teenindab juhendamisel kliente

järgides

klienditeeninduse põhimõtteid

- teenindab klienti vastavalt

ettevõtte eripärale ja juhendamisel

- tutvustab klientidele toite ja

jooke korrektses eesti keeles

juhendamisel

- serveerib juhendamisel toite ja

jooke vastavalt ettevõtte eripärale

- teenindab kliente

meeskonnaliikmena järgides

kliendikesksuse põhimõtteid

6.1 teenindab klienti

vastavalt ettevõtte eripärale

ja juhendamisel

6.2 tutvustab klientidele

toite ja jooke korrektses

eesti keeles juhendamisel

praktiline töö

teenindab klienti vastavalt

ettevõtte eripärale

juhendamisel

- serveerib juhendamisel

toite ja jooke vastavalt


- teenindab kliente

meeskonnaliikmena

järgides kliendikesksuse

põhimõtteid

- tutvustab ja soovitab

klientidele toite ja jooke

korrektses eesti keeles,

kasutades õiget

terminoloogiat

juhendamisel

7. koostab juhendamisel praktika

lõppedes praktikaaruande

- koostab kirjalikult

praktikaaruande vastavalt

etteantud juhendile

- annab hinnangu

praktikaeesmärkide saavutatusele

- annab hinnangu enda füüsilisele

aktiivsusele


aktiivsuse säilitamiseks.

- esitleb praktikal saadud

kogemusi ja eesmärkide

saavutamist ning edasisi plaane

tööalaseks arenguks suuliselt

- annab suulisel esinemisel edasi

erialast infot

7.1 koostab kirjalikult

praktikaaruande

vastavalt etteantud

juhendile

7.2 annab hinnangu

praktikaeesmärkide

saavutatusele

7.3 annab hinnangu enda


14 6

analüüs,

iseseisev töö

kirjutab eesti keeles

praktika aruanne vastavalt

etteantud juhendile

- annab hinnangu

praktikaeesmärkide

saavutatusele



saavutamist ning edasisi

plaane

tööalaseks arenguks

suuliselt ja IT-lahendusi

kasutades

- annab suulisel esinemisel

edasi erialast infot

- koostab praktika aruanne,

mis vastab praktika juhendi

nõuetele

annab hinnangu enda


arvestades koka töö eripära


90

- kirjeldab võimalusi

füüsilise aktiivsuse

säilitamiseks



hindamine)


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Mooduli hindamisel arvestatuks peavad olema sooritatud kõik moodulis olevad teemad lävendi tasemel

Praktika aruanne, praktika dokumentatsioon

HINDAMISMEETOD HINDAMISULESANNE HINDAMISKRITEERIUMID

1. Praktika aruanne koostamine Koostada

praktikajuhendist lähtuvalt praktika

teostamise kohta aruanne ja anda

õpiväljundite kohta hinnangud, järgides

korrektset eesti keelt kirjakeeles ja

arvutiga vormistamise nõudeid.

1. Koostatud aruanne sisaldab kõiki

juhendis toodud õpiväljundeid.

2. Kõikide õpiväljundite saavutamise kohta

on antud asjakohased hinnangud.

3. Enesehinnang eesmärkide saavutamise ja

õpitu kohta ning panusest töösse.

4. Enesehinnang praktika tagasisidelehe

alusel.

5. Praktika aruande koostamisel on

kasutatud korrektset keelt.

6. Aruanne vastab arvutiga vormistamise

nõuetele.

7. Aruande ja praktika dokumentatsiooni

tähtaegne esitamine etteantud keskkonnas.

2. Esitleb praktikal saadud kogemusi ja

eesmärkide saavutamist ning edasisi plaane

tööalaseks arenguks -suuliselt

Koostada praktika aruande alusel MS

PowerPoint programmi abil esitlus, mis

sisaldab illustratsioone.

Suuline aruande presenteerimine.

1. Aruande kaitsmise ja sealhulgas

küsimustele vastamise oskus.

2. Enesehinnang (kaitsmise tulemus ja

tagasiside lehe keskmine)

3. Klassikaaslaste hinnang aruandele.

3. Praktikaettevõtte juhendaja tagasiside

kirjaliku tagasisidelehe alusel.

Praktikajuhendaja annab hinnangu

praktikandile kirjaliku tagasisidelehe abil.

Praktikajuhendaja tagasisidelehe keskmine

hinnang.

Hinded viiepallisüsteemis


• VÄGA HEA (hinne „5”): praktiline töö on teostatud kvaliteetselt ja arvestades tööde tehnoloogiat; suhtumine töösse on positiivne; ilmutab

huvi ja tahet õppida ning areneda; oskab tööd planeerida ja iseseisvalt sooritada; väärtustab enda ja teiste tööd; suhtub säästlikult materjalide


• HEA (hinne „4”): praktiline töö on teostatud hästi, esineb üksikuid kõrvalekaldeid kvaliteedis ja tehnoloogias; töösse suhtumine on

positiivne ja püüdlik; suudab peale juhendamist iseseisvalt töötada; omab vastutustunnet ja säästlikku suhtumist materjalide kasutamisel;


91

hoiab korras töövahendid ja töökoha; järgib töötervishoiu- ja ohutusnõudeid.

• RAHULDAV (hinne „3”): praktiline töö on teostatud rahuldavalt, esineb kõrvalekaldeid kvaliteedis ja tehnoloogilisi ebatäpsusi; töötab

aeglaselt ja töösse suhtumine on ükskõikne; vajab pidevat juhendamist ja kontrolli; huvi õppida ja areneda on tagasihoidlik; ei hooli töö

tulemusest kvaliteedist; esineb puudusi materjalide, töövahendite ja töökoha kasutamises ning korrashoius; täidab töötervishoiu-ja

ohutusnõudeid.


ükskõikselt; eirab tööjuhiseid ja ohutusnõudeid; hoolimatu suhtumine töövahenditesse, materjalidesse. Pideva praktikaperioodi vältel

hinnatakse: tehnoloogia tundmist; töötegemise oskust; tööde kvaliteeti; töösse suhtumist (isiksuse omadused).




/õppematerjal

1. Narva Kutseõppekeskuse praktika korraldamise ning läbiviimise tingimused ja kord

http://nvtc.ee/files/dokumendid/2014_2015_praktika_korraldamine.pdf

2. Praktikaettevõtete nimekiri http://vana.nvtc.ee/pl/vaata_asutusi.php

Tööohutuse ja töötervishoiu alused juhendmaterjalid

http://vana.nvtc.ee/pl/vaata_asutusi.php


92

Mooduli nr.10 MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)

Alamoodul 10.2 KOKATÖÖ PRAKTIKA SUURKÖÖGIS 21 EKAP

Eesmärk: Õppija planeerib oma tööd toitlustusettevõttes, koostöös köögi meeskonnaga täidab oma tööülesandeid

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud järgmised moodulid: M1 - Majutamise ja toitlustamise alused, M2 - Karjääri planeerimise ja ettevõtluse alused, M3 - Toitlustamise

alused, M4 -Teeninduse alused

Õpetajad: Ljudmila Gavrilova, Marina Šerjakova, Alfia Farfutdinova


alateemad

Maht (tundides)



t

P I

Õppija:

1. Planeerib isiklikke praktika

eesmärke

Õppija:

- koostab materjali praktikale

asumiseks (CV, avaldus,

motivatsioonikiri, lepingu

sõlmimine, oskuste nimistu

koostamine, ametlik

tutvustuskiri tööandjale),

arvestades praktikajuhendit

- koostab keeleliselt ja

vormiliselt õigesti erinevaid

ametikirju (e-kirju) juhendi

alusel

- koostab praktikapäevikusse

eesmärkide loetelu, arvestades

praktika juhendit teeb

igapäevased sissekanded

praktikapäevikusse, arvestades

praktikajuhendit

Ettevõttepraktika

planeerimine

Praktikapäeviku

koostamine Praktika

aruanne planeerimine

Praktika dokumentide

ettevalmistamine

20 analüüs,

iseseisev töö ,

kasutab

2.moduli

materjalid

vajaliku

dokumentide

mappi

koostamiseks

Õppija valmistab ette

vajalikud dokumendid

ettevõttepraktika

jaoks: CV, avaldus,

motivatsioonikiri,

lepingu sõlmimine,

oskuste nimistu

koostamine, ametlik

tutvustuskiri

tööandjale, praktika

eesmärgid

2. Tutvub praktikaettevõtte kui

organisatsiooniga ning

toitlustusosakonna toimingutega

- kirjeldab praktikaettevõtte

äriideed praktikaettevõtte alusel

-. kirjeldab toitlustusettevõtte

ruumide paigutust



toiminguid ja töökorraldust

Tutvumine ettevõttega

ja personaaliga. Töö- ja

ohutuse,

sissekorraeeskirja

instruktaaži läbimine

ettevõttes

6 praktikaettevõt

te juhendaja

juhendamine ja

iseseisev töö

Õppija tunneb

toitlustusettevõtet:

äriidee, töökorraldus,

tootmisruumid,

kodulehekülg

internetis


93


- kirjeldab valdkonna ettevõtete

kodulehekülgi kujunduslikust

aspektist 3. Töötab praktikaettevõttes

juhendamisel ja meeskonnas,

järgides ettevõtte töökorraldust

- orienteerub ettevõtte

menüüs, menüüs olevate

toitude ja jookide

tehnoloogilistes kaartides,

- valib toitude ja jookide

valmistamiseks vajalikke

tooraineid

- töötab juhendamisel ning

teeb planeeritud tööd

toitlustusettevõttes õiges

järjekorras ja etteantud

tähtajaks

- järgib töötamisel


- töötab meeskonnaliikmena,

arvestades teiste töötajatega

- järgib ettevõtte

sisekorraeeskirju

Koka praktika ettevõttes 508 praktikaettevõt

te juhendaja

juhendamine ja

iseseisev töö

Õppija järgib ettevõtte

sisekorraeeskirja,

- peab kinni tööde

ajakavast, jälgides

samal ajal

toiduseadusest

tulenevaid töö- ja

tuleohutusnõudeid

- töötab juhendamisel

ning täidab oma

praktika kohustusi

korrektselt

- töötab

individuaalselt kui ka

meeskonnas

- valmistab ja

serveerib toite

tehnoloogiliste

kaartide järgi ning

kokade juhendamisel

- tunneb ergonoomika

nõudeid köögis

- oskab kasutada

kokanuga

- tunneb nõudeid

suurköögi töökohale,

oskab kasutada õigeid

tööasendeid, raskuste

teisaldamist 4. Töötab juhendamisel

toitlustamises kasutatavate

seadmete ja töövahenditega,

järgides tööhügieeni - ja

tööohutusnõudeid

- kasutab tööprotsessis sobilikke

väikevahendeid


tööhügieeninõudeid

- kasutab vajadusel


Seadmed ja

töövahendid, nende

ohutu kasutamine ja

igapäevane hooldamine.

Toidu - ja isiklik

praktiline töö Õppija oskab

käsitseda ja hooldada

vastavalt kasutus- ja

hooldusjuhendile

köögiseadmeid ja


94

-

- töötab seadmetega ohutult,

vastavalt kasutusjuhenditele

- puhastab töö lõppedes seadmed

ja töökoha

hügieeninõuded. väiketöövahendeid

ohutult igapäevases

töös,

- peab kinni

hügieeninõudest,

tagades toidu ohutuse

ja kvaliteedi

5. Eeltöötleb toiduaineid,

valmistab ettevõtte menüüs

olevaid toite ja jooke

juhendamisel, teeb puhastus ja

korrastustöid.

- arvutab roogade

valmistamiseks vajalike

toiduainete koguseid

tehnoloogilise kaardi abil

- eeltöötleb toiduaineid

vastavalt juhendile vältides

liigseid kadusid

- valmistab juhendi järgi

ettevõtte menüüs olevaid

erinevaid toite ja jooke

vastavalt

- tööplaanile arvestades

seadmete ja töövahendite

võimsust

- ajastab toitude ja jookide

valmimise vastavalt etteantud

juhendile




töökohta kogu tööpäeva vältel

- teeb puhastus-ja korrastustöid

vastavalt puhastusplaanile

Valmistab erinevaid

roogi õiges

tehnoloogilises

järjekorras tööjuhendi

alusel

praktiline töö arvutab roogade

valmistamiseks

vajalike toiduainete

koguseid

tehnoloogilise kaardi

alusel, eeltöötleb

toiduaineid vastavalt

juhendile vältides

liigseid kadusid,

valmistab juhendi

järgi ettevõtte menüüs

olevaid erinevaid toite

ja jooke vastavalt

tööplaanile arvestades

seadmete ja

töövahendite

võimsust, ajastab

toitude ja jookide

valmimise vastavalt

etteantud juhendile,

täidab juhendamisel

enesekontrolli

tegevusi, korrastab ja

puhastab oma

töökohta kogu

tööpäeva vältel, teeb

puhastus-ja

korrastustöid vastavalt

puhastusplaanile 6. Teenindab kliente järgides

klienditeeninduse põhimõtteid - teenindab klienti vastavalt


Klientide teenindamine praktiline töö Õppija tunneb

teenindajate


95

- tutvustab ja soovitab

klientidele toite ja jooke

korrektses eesti keeles,

kasutades õiget terminoloogiat

- serveerib juhendamisel toite ja

jooke vastavalt ettevõtte

eripärale

- teenindab kliente

meeskonnaliikmena järgides

kliendikesksuse põhimõtteid

tööülesandeid ja neile

esitatavaid nõudeid

ning

teenindustoiminguid (

söögiserveerimine,

toidutellimuse

välmistamine

juhenadmisel,

kassatoimingud)

7. Koostab praktika lõppedes

praktikaaruande - koostab kirjalikult korrektses

eesti keeles praktikaaruande


- koostab, kirjutab ja esitleb

aruande

- leiab ja parandab etteantud

tekstis õigekirja- ja stiilivigu

rakendades õigekirja reegleid

- kasutab saadud teavet

erialastes tekstides vastavalt

kokkulepitud nõuetele

- viitab kirjalikes töödes

kasutatud allikatele

- annab hinnangu

praktikaeesmärkide

saavutatusele




aktiivsuse säilitamiseks.



saavutamist ning edasisi plaane

tööalaseks arenguks suuliselt ja IT-

lahendusi kasutades

- annab suulisel esinemisel edasi

erialast infot

Praktika aruande

koostamine

Praktika aruanne

kaitsmine

Praktika

dokumentatsiooni

esitamine ning kaitsmine

12 analüüs,

iseseisev töö

juhendi alusel

kogemusõpe,

praktiline töö,

iseseisev töö

õppija koostab

praktika aruanne, mis

vastab praktika

juhendi nõuetele

- kirjutab ja

vormistab korrektselt

praktika aruanne

- esitab aruanne

elektrooniliselt õigeks

ajaks ning kaitseb

seda PowerPoindi

esitlusega

- annab hinnangu

endale; oma

tugevused ja

nõrkused;

- annab hinnangu

ettevõttele praktikal

saadud kogemusi ja

eesmärkide

saavutamist

täidab korrektselt kõik

vajalikud praktika

dokumendid

- tagastab

dokumendid

(praktikapäevik,

hindamisleht,


96

individuaalne

ülesanne)

praktikajuhendajale 1

nädala jooksul peale

ettevõtte praktika

lõpetamist ja

kaitsmine määratud

ajal



hindamine)

Mooduli hinde

kujunemine:


Hindekriteeriumid


HINDAMISMEETOD HINDAMISULESANNE HINDAMISKRITEERIUMID

1. Praktika aruanne koostamine Koostada praktikajuhendist lähtuvalt

praktika teostamise kohta aruanne ja anda

õpiväljundite kohta hinnangud, järgides

korrektset keelt kirjakeeles ja arvutiga

vormistamise nõudeid.

1. Koostatud aruanne sisaldab kõiki

juhendis toodud õpiväljundeid.

2. Kõikide õpiväljundite saavutamise

kohta on antud asjakohased hinnangud.

3.Enesehinnang eesmärkide saavutamise

ja õpitu kohta ning panusest töösse.

4. Enesehinnang praktika tagasisidelehe

alusel.

5.Praktika aruande koostamisel on

kasutatud korrektset keelt.

6.Aruanne vastab arvutiga vormistamise

nõuetele.

7.Aruande ja praktika dokumentatsiooni

tähtaegne esitamine etteantud keskkonnas.

1. Praktika aruanne

kaitsmine

Koostada praktika aruande alusel MS

PowerPoint programmi abil esitlus, mis

sisaldab illustratsioone.

Suuline aruande presenteerimine.

1. Aruande kaitsmise ja sealhulgas

küsimustele vastamise oskus.

2. Enesehinnang (kaitsmise tulemus ja

tagasiside lehe keskmine)

3. Klassikaaslaste hinnang aruandele.

3. Praktikaettevõtte juhendaja tagasiside

kirjaliku tagasisidelehe alusel.

Praktikajuhendaja annab hinnangu

praktikandile kirjaliku tagasisidelehe

abil.

Praktikajuhendaja tagasisidelehe

keskmine hinnang.

„3“ „4“ „5“



97



• VÄGA HEA (hinne „5”): praktiline töö on teostatud kvaliteetselt ja arvestades tööde tehnoloogiat; suhtumine töösse on positiivne; ilmutab huvi

ja tahet õppida ning areneda; oskab tööd planeerida ja iseseisvalt sooritada; väärtustab enda ja teiste tööd; suhtub säästlikult materjalide


• HEA (hinne „4”): praktiline töö on teostatud hästi, esineb üksikuid kõrvalekaldeid kvaliteedis ja tehnoloogias; töösse suhtumine on positiivne ja

püüdlik; suudab peale juhendamist iseseisvalt töötada; omab vastutustunnet ja säästlikku suhtumist materjalide kasutamisel; hoiab korras

töövahendid ja töökoha; järgib töötervishoiu- ja ohutusnõudeid.

• RAHULDAV (hinne „3”): praktiline töö on teostatud rahuldavalt, esineb kõrvalekaldeid kvaliteedis ja tehnoloogilisi ebatäpsusi; töötab aeglaselt

ja töösse suhtumine on ükskõikne; vajab pidevat juhendamist ja kontrolli; huvi õppida ja areneda on tagasihoidlik; ei hooli töö tulemusest

kvaliteedist; esineb puudusi materjalide, töövahendite ja töökoha kasutamises ning korrashoius; täidab töötervishoiu-ja ohutusnõudeid.


ükskõikselt; eirab tööjuhiseid ja ohutusnõudeid; hoolimatu suhtumine töövahenditesse, materjalidesse. Pideva praktikaperioodi vältel hinnatakse:

tehnoloogia tundmist; töötegemise oskust; tööde kvaliteeti; töösse suhtumist (isiksuse omadused).




/õppematerjal

1. Narva Kutseõppekeskuse praktika korraldamise ning läbiviimise tingimused ja kord

http://nvtc.ee/files/dokumendid/2014_2015_praktika_korraldamine.pdf

2. Praktikaettevõtete nimekiri http://vana.nvtc.ee/pl/vaata_asutusi.php

3. Tööohutuse ja töötervishoiu alused juhendmaterjalid

http://vana.nvtc.ee/pl/vaata_asutusi.php

Documents

Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP) 1 KEEL JA … · tekstist kui ka oma elust selgitab ja kasutab teksti analüüsimiseks tarvilikke põhimõisteid Tarbetekst. Ametlik kiri. Teaduslik