Õppeasutus Rakvere Ametikool Õppeasutuse kood 70003840 ......1 Õppeasutus Rakvere Ametikool Õppeasutuse kood 70003840 Aadress Piiri 8, 44316 RAKVERE Telefon/Faks 329 5030 / 329

1

Õppeasutus Rakvere Ametikool

Õppeasutuse kood 70003840

Aadress Piiri 8, 44316 RAKVERE

Telefon/Faks 329 5030 / 329 5031

e-post [email protected]

Õppekavarühm Ehitus ja tsiviilrajatised ISCED 97 liigituse järgi

Õppekava Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus nimetus eesti keeles

Mason nimetus inglise keeles

Kutseõppe liik kutsekeskharidusõpe

Õppekava maht õppenädalates: 120

Õppekeel eesti

Kinnitan Hannes Mets kooli direktori nimi, allkiri

käskkirja nr 1.1-1/89, 30.03.2009 pitsat

Kooskõlastatud

kooli õppenõukogu protokoll nr 3, 11.03.2009

kooli nõukogu protokoll nr 1, 27.03.2009 koosoleku protokolli nr, kuupäev

Kontaktisik Anne Loos nimi, allkiri

õppekavatöö koordinaator amet

[email protected], 3295033 kontaktandmed (telefon, e-post, faks)

Registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis 15.05.2009

kuupäev

Õppekava kood 85048

2

SISUKORD

SISUKORD ................................................................................................................................. 2

1. ÜLDOSA ................................................................................................................................ 4

1.1 ÕPPEKAVA KOOSTAMISE ALUS ......................................................................................................................... 4 1.2 ÕPPEKAVA EESMÄRGID JA ÜLESANDED ........................................................................................................... 4

1.2.1 Eesmärgid ............................................................................................................................................... 4 1.2.2 Õppekava ülesanded ............................................................................................................................... 4

1.3. NÕUDED ÕPINGUTE ALUSTAMISEKS ................................................................................................................ 5 1.3.1 Vastuvõtunõuded .................................................................................................................................... 5 1.3.2 Nõuded õpingute alustamiseks .............................................................................................................. 5

1.4. ÕPPEKAVA STRUKTUUR .................................................................................................................................. 6 1.4.1 Moodulite/üldharidusainete nimetused ja mahud ................................................................................. 7 1.4.2 Praktikakorraldus ................................................................................................................................... 9 1.4.3 Valikõpingute valiku võimalused ja tingimused .................................................................................. 10

1.5 ÜLDISED HINDAMISE PÕHIMÕTTED ................................................................................................................ 11 1.5.1 Hindamise eesmärgid ja ülesanded ..................................................................................................... 11 1.5.2 Hindamise põhimõtted ......................................................................................................................... 11 1.5.3 Viisid teadmiste ja oskuste omandatuse tõendamiseks ........................................................................ 12 1.5.4 Hindamise skaala ................................................................................................................................. 12

1.6 NÕUDED ÕPINGUTE LÕPETAMISEKS ............................................................................................................... 14 KUTSEHARIDUSLIK LÕPUEKSAM .......................................................................................................................... 14 1.7 ÕPPEKAVA KOOSTAJAD ................................................................................................................................. 15

2. ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED .................................................................. 16

ÜLDÕPINGUD ......................................................................................................................... 16

2.1. MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED ........................................................................................... 16 2.2 . TÖÖSEADUSANDLUSE ALUSED .......................................................................................................... 17 2.3 SUHTLEMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED ............................................................................................. 18 2.4 ARVUTIÕPETUS ........................................................................................................................................ 19 2.5. ERIALANE VÕÕRKEEL ........................................................................................................................... 21

PÕHIÕPINGUD ....................................................................................................................... 22

2.6. JOONESTAMINE ....................................................................................................................................... 22 2.7 TÖÖ-JA KESKKONNAOHUTUS ............................................................................................................... 23 2.8 EHITUSFÜÜSIKA ....................................................................................................................................... 25 2.9 EHITAMISE ALUSED ................................................................................................................................. 26 2.10 EHITUSMATERJALID JA - KONSTRUKTSIOONID ............................................................................. 28 2.11 EHITUSMÕÕDISTAMINE ....................................................................................................................... 32 2.13 MÜÜRITÖÖD I .......................................................................................................................................... 34 2.14 MÜÜRITÖÖD II ......................................................................................................................................... 36 2.15 HÜDROISOLATSIOONITÖÖD ................................................................................................................ 37 2.16 BETOONITÖÖD ........................................................................................................................................ 38 2.17 POTTSEPATÖÖD ...................................................................................................................................... 40 2.18 KROHVIMISTÖÖD ................................................................................................................................... 41 2.19 KUIVKROHVKONSTRUKTSIOONIDE EHITAMINE ........................................................................... 43

VALIKÕPINGUD .................................................................................................................... 44

3.1 RULLMATERJALIDE PAIGALDAMINE.................................................................................................. 44 3.3 KATUSETÖÖD ............................................................................................................................................ 47 3.4 HEAKORRATÖÖD ..................................................................................................................................... 49

ÜLDHARIDUSLIKUD ÕPPEAINED ................................................................................... 50

1. EESTI KEEL ............................................................................................................................................. 51 2. KIRJANDUS ............................................................................................................................................. 53 3. VÕÕRKEEL ............................................................................................................................................. 55 4. MATEMAATIKA .......................................................................................................................................... 60 5. FÜÜSIKA ....................................................................................................................................................... 63

3

6. KEEMIA ......................................................................................................................................................... 65 7. GEOGRAAFIA ............................................................................................................................................... 68 8. BIOLOOGIA ............................................................................................................................................. 71 9. AJALUGU ...................................................................................................................................................... 75 10. INIMESEÕPETUS ....................................................................................................................................... 77 11. ÜHISKONNAÕPETUS ................................................................................................................................ 79 12. MUUSIKA .................................................................................................................................................... 81 13. KUNST ................................................................................................................................................. 83 14. KEHALINE KASVATUS .................................................................................................................... 85

3. OLEMASOLEV ÕPPEBAAS ............................................................................................. 87

4. OLEMASOLEV ÕPETAJATE KAADER ....................................................................... 87

LISAD ........................................................................................................................................ 89

LISA 1 ÕPPIJA PRAKTIKAARUANNE ..................................................................................................... 89 LISA 2 HINNANG RAKVERE AMETIKOOLI PRAKTIKANDILE .................................................................................. 90

4

1. ÜLDOSA

1.1 Õppekava koostamise alus

Õppekava koostamise aluseks on Haridus- ja teadusministri 14. märtsil 2008. aasta määrus nr.

20 „EHITUSERIALADE RIIKLIK ÕPPEKAVA”

Kohustuslike üldharidusainete õppesisu koostamisel on lähtutud „Põhikooli ja gümnaasiumi

riiklik õppekava” alusel Riikiku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse ja riiklike ainenõukogude

poolt kutseõppeasutustele kohandatud materjalist.

1.2 Õppekava eesmärgid ja ülesanded

1.2.1 Eesmärgid Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse õppekavaga kehtestatud kutseõppe eesmärk on

võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks ehitus- ja

kinnisvarahooldusettevõtetes ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

1.2.2 Õppekava ülesanded Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesanne on

ette valmistada selline töötaja, kes:

väärtustab oma kutseala ning arendab kutseoskusi;

oskab planeerida, teha, hinnata ja arendada oma tööd;

oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates

töösituatsioonides;

on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele;

vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades;

töötab tervist ja keskkonda säästvalt;

oskab teha eetilisi ja seadusekohaseid valikuid ning on vastutusvõimeline;

oskab suhelda, analüüsida ja teavet hankida, on valmis meeskonnatööks.

5

1.3. Nõuded õpingute alustamiseks

1.3.1 Vastuvõtunõuded

Üld- ja tasemenõuded õpingute alustamiseks on määratud Haridus- ja Teadusministeeriumi

poolt välja antud vastuvõtu eeskirjadega ja Rakvere Ametikooli uute õpilaste

vastuvõtueeskirjaga.

1.3.2 Nõuded õpingute alustamiseks

1. Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse erialale kutsekeskharidusõppes võivad õppima

asuda inimesed, kes on omandanud põhihariduse (põhikooli lõputunnistus) ning kelle

tervislik seisund võimaldab õppida ja töötada kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse

kutsealal (vormikohane arstitõend).

2. Õigus avalduse esitamiseks on kõigil Eesti kodanikel ja Eestis elamisloa alusel elavatel

isikutel. Kõikidel vene õppekeelega kooli lõpetajatel, kes valdavad vabalt eesti keelt.

3. Vastuvõtul viib kooli vastuvõtukomisjon läbi vestluse ja võimalusel ka kutsesobivustesti.

Õpilaste vastuvõtul lähtutakse õpilase keskmisest hindest põhikooli lõputunnistusel, huvist

eriala vastu.

4. Puuetega isikute vastuvõtu otsustab igal konkreetsel juhul kooli vastuvõtukomisjon koos

meditsiinitöötajate esindajaga.

5. Kahe nädala jooksul pärast õppetöö algust mõjuva põhjuseta õppetööle mitte asunud

esimese aasta õpilane loetakse kooli mitte astunuks ja kustutatakse õpilaste nimekirjast.

Vabanenud kohale võib asuda samal aastal kandideerinutest pingereas järgmine õpilane.

Sisseastumiseks vajalikud dokumendid:

1. Avaldus kooli astumiseks (täidetakse isiklikult kohapeal);

2. Haridust tõendav dokument (põhikooli lõputunnistus või selle notariaalne koopia);

3. Meditsiiniline tõend erialale sobivuse kohta;

4. Isikut tõendav dokument (pass/ID kaart);

5. 4 fotot (3X4 cm);

6. Lapsevanema või hooldaja kirjalik nõusolek, kui õpilaskandidaat on alaealine.

6

1.4. Õppekava struktuur

Õppemaht kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse erialal koos kutsekeskhariduse

omandamisega on 3 aastat ehk 120 õppenädalat.

Üks õppeaasta sisaldab 40 õppenädalat. Üks õppenädal vastab 40 tunnile mistahes viisil õpilase

poolt õpinguteks kulutatud tööle. Iseseisva töö maht moodustab vähemalt 10 % õppeaine

mahust.

Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala õppekava jaguneb õppeperioodideks koolis ja

ettevõttes. Koolis toimub teoreetiline väljaõpe ja praktiline õpe (laboratoorne töö) kooli

töökojas, praktika toimub ettevõtetes. Praktika maht on 24 nädalat.

Õppekava on üles ehitatud moodulpõhiselt, kusjuures õpinguperioodid koolis vahelduvad

praktikaga so õpinguperioodidega ettevõtetes. Teoreetiline ja praktiline õpe koolis toimuvad

teooriakabinettides ning õppetöökojas.

Moodulid jaotuvad üld-, põhi- ja valikõpingute mooduliteks. Moodulite kirjeldustes esitatakse

mooduli nimetus; mooduli maht; õppe-eesmärgid; nõuded mooduli alustamiseks; õppe sisu;

õpitulemused; hindamise põhimõtted.

Üldõpingute moodulid on kogu koolitust läbivad moodulid, mis aitavad tagada õppija

sotsiaalse valmisoleku toimetulekuks töös ja elus.

Põhiõpingute moodulid moodustavad kutse- või erialal tegutsemiseks vajalike teadmiste ja

oskuste kogumi.

Valikõpingute moodulid laiendavad ja täiendavad põhiõpingutes omandatud teadmisi ja

oskusi.

Esimene, teine ja kolmas õppeaasta sisaldavad praktikat, so juhendaja juhendamisel reaalses

töökeskkonnas (ettevõttes) tehtavat praktilist tööd. Praktika kogumaht on 24 õppenädalat.

Praktikaetapid jagunevad vastavalt 4 õppenädalat (I õa), 8 õppenädalat (II õa) ja 12

õppenädalat (III õa). Õppekavas on esitatud praktika kirjeldus üldistatult, sest arvestades

olukorda tööturul ei ole võimalik praktika sisu täpselt fikseerida. Määratletud on praktika

eesmärgid, oodatavad tulemused ning õpilase iseseisvuse ja vastutuse määr erinevatel

etappidel.

Üldhariduslikud õpingud mahuga 40 õppenädalat kestavad läbi kolme õppeaasta vastavalt

25, 11 ja 4 õn.

Õppekava moodulite ning üldhariduslike õppeainete nimetused, mahud ning ajaline jaotus

õppeaastate kaupa on esitatud tabelis 1.4.1.

7

1.4.1 Moodulite/üldharidusainete nimetused ja mahud

Jrk nr

Moodulite/üldharidusainete nimetused

Kogu-maht (õn)

Maht (õn)1. õppeaastal Maht (õn) 2. õppeaastal

Maht (õn) 3. õppeaastal

Au

dit

oo

rne

ja

pra

kti

lin

e t

öö

Pra

kti

ka

Ko

kk

u

Au

dit

oo

rne

ja

pra

kti

lin

e t

öö

Pra

kti

ka

Ko

kk

u

Au

dit

oo

rne

ja

pra

kti

lin

e t

öö

Pra

kti

ka

Ko

kk

u

I Üldõpingud

1 Majanduse ja ettevõtluse alused 1 0 0 1 1

2 Tööseadusandluse alused 1 0 0 1 1

3 Suhtlemine ja asjaajamise alused 1 0 1 1 0

4 Arvutiõpetus 2 0 1 1 1 1

5 Erialane võõrkeel 2 1 1 1 1 0

Üldõpingud kokku 7 1 0 1 4 0 3 3 0 3

II Põhiõpingud

6 Joonestamine 2 1 1 1 1 0

7 Töö- ja keskkonnaohutus 1 1 1 0 0

8 Ehitusfüüsika 1 1 1 0 0

9 Ehitamise alused 2 2 2 0 0

10 Ehitusmaterjalid ja- konstruktsioonid 3 3 3 0 0

11 Ehitusmõõdistamine 1 1 1 0 0

12 Renoveerimise alused 1 0 1 1 0

13 Müüritööd I 4 0 4 4 0

14 Müüritööd II 4 0 4 4 0

15 Hüdroisolatsioonitööd 1 1 1 0 0

16 Betoonitööd 3 0 3 3 0

17 Pottsepatööd 4 0 0 4 4

18 Krohvimistööd 5 0 5 5 0

27 Kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamine 2 0 0 2 2

Praktika 24 4 4 8 8 12 12

Põhiõpingud ja praktika kokku 58 10 4 14 18 8 26 6 12 18

III Valikõpingud

21 Rullmaterjalide paigaldamine 3 0 0 3 3

22 Plaatimistööd 5 0 0 5 5

26 Katusetööd 4 0 0 4 4

56 Heakorratööd 2 0 0 2 2

Valikõpingud kokku 14 0 0 0 0 0 0 14 0 14

IV Üldharidusõpingud

Eesti keel 4 2 2 1 1 1 1

Kirjandus 2 2 2 0 0

Inglise keel 3 2 2 1 1 0

Vene keel 3 2 2 1 1 0

Matemaatika 5 2 2 2 2 1 1

Füüsika 4 3 3 1 1 0

Keemia 3 3 3 0 0

Geograafia 1 1 1 0 0

Bioloogia 3 0 3 3 0

Ajalugu 4 3 3 1 1 0

Inimeseõpetus 1 0 0 1 1 0

8

Ühiskonnaõpetus 1 0 0 1 1

Muusika 1 1 1 0 0

Kunst 2 2 2 0 0

Kehaline kasvatus 3 2 2 1 1

Üldharidusõpingud kokku 40 25 0 25 11 0 11 4 0 4

V Eksamid

Kutsehariduslik lõpueksam 1 0 0 1 1

Eksamid kokku 1 0 0 0 0 0 0 1 0 1

Õpingud kokku 120 36 4 40 32 8 40 28 12 40

Rakvere Ametikool Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus

11

1.4.2 Praktikakorraldus Praktika läbimiseks on erialal ette nähtud 24 õn.

Eesmärk

• Kinnistada koolis õpitud teadmisi ja oskusi;

• omandada kogemusi kolme praktikaetapi jooksul ehituse ja kinnisvarahooldusega

tegelevas ettevõttes;

• tutvuda reaalse töökeskkonnaga ja praktikakoha töökorraldusega;

• arendada isikuomadusi ja kutseoskusi;

• tõsta oma kutsealase ettevalmistuse taset;

• saada motivatsiooni edasiseks kutsealaseks ettevalmistuseks;

• õppida ennast hindama töövõtjana.

Nõuded alustamiseks

• Esimese etapi alguseks on läbitud õppekava üld- ja põhiõpingute moodulid :

”Ehitusfüüsika”, „Töö- ja keskkonna ohutus”, „Ehitamise alused”, „Ehitusmaterjalid ja-

konstruktsioonid”, „Ehitusmõõdistamine”, ”Hüdroisolatsioonitööd”,

• Teise etapi alguseks on läbitud praktika I etapp ja lisaks üld- ja põhiõpingute moodulid

”Suhtlemise ja asjaajamise alused”, ”Joonestamine” „Erialane võõrkeel”, ”Krohvimistööd”,

”Müüritööd I”, ”Müüritööd II”, ”Betoonitööd”

• Kolmanda etapi alguseks on läbitud praktika I ja II etapp ning õppekava moodulid

“Majanduse ja ettevõtluse alused”, , ”Arvutiõpetus” , “Tööseadusandluse alused”,

”Renoveerimise alused”, ”Plaatimistööd”, Kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamine”,

”Pottsepatööd” ja ”Katusetööd”.

Õppesisu

1.4.2.1. PRAKTIKA I ETAPP (4 õn).

Õppija rakendab õppekeskkonnas omandatud teadmisi ja praktilisi oskusi ehitus- või

kinnisvarahooldusettevõtetes; tutvub praktikaettevõtte töökorralduse ja sisekorraeeskirjadega;

läbib tööohutuse esmase juhendamise; korraldab nõuetekohaselt oma töökohta ja tuleb toime

tööaja planeerimisega, töötab meeskonna liikmena otsesel individuaalsel juhendamisel; täidab

tööülesandeid samades olukordades, rõhuasetus on tööde tehnoloogia tundmisel ja teostuse

kvaliteedil; omandab ratsionaalsed ja õiged töövõtted ning iseseisva töö kogemuse meeskonna

liikmena; järgib tööoperatsioonide teostamisel ohutusnõudeid; vastutab tööde kvaliteedi ja

tulemuslikkuse eest; arendab suhtlemis- ja koostöövalmidust, kujunevad välja isikuomadused

(hoolikus, püsivus, täpsus ja vastutustunne). Praktikal kogetu kaudu suureneb õpimotivatsioon.

1.4.2.2. PRAKTIKA II ETAPP (8 õn).

Õppija arendab õppekeskkonnas ja praktika I etapil omandatud teadmisi ja oskusi iseseisva töö

käigus ehitus- või kinnisvarahooldusettevõtetes; õppija tutvub praktikaettevõtte töökorraldusega ja

läbib esmase tööohutusalase juhendamise töökohal; meeskonna liikmena täidab tööülesandeid

erinevates olukordades (vajadusel juhendamine), kasutab isikukaitsevahendeid ja järgib

tööohutusnõudeid; rõhuasetus on tööde kvaliteedil; omandab ratsionaalsed ja õiged töövõtted;

vastutab töö tulemuslikkuse ja kvaliteedi eest; kujundab vastutustunnet, suhtlemisvalmidust ja

meeskonnatöö oskusi; arendab ruumilist mõtlemist, koormustaluvust, liigutuste täpsust, kiirust ja

vastutustunnet.

1.4.2.3. PRAKTIKA III ETAPP (12 õn).

Õppija süvendab ja arendab järjekindlalt omandatud kutsealaseid teadmisi ja tööoskusi ehitus- või

kinnisvarahooldusettevõtetes; tutvub praktikaettevõtte töökorraldusega ja läbib esmase

tööohutusalase juhendamise töökohal; meeskonna liikmena täidab mitmesuguseid tööülesandeid

iseseisvalt (eriolukordades vajab juhendamist), järgib tööohutus- ja kvaliteedinõudeid; korraldab

nõuetekohaselt oma töökohta, valib materjale ja töövahendeid ning valmistab neid tööks ette


10

vastavalt tööülesandele; võtab iseseisvalt töötades osa ettevõtte tegevusest; kujuneb valmisolek ja

hoiak asuda tööle õpitud kutsealal.

1.4.2.4. Õpitulemused

Õppijal on:

• kujunenud iseseisva töö oskused;

• kujunenud hoiakud ja vajalikud isikuomadused asumaks tööellu;

• kujunenud valmisolek asuda tööle õpitud kutsealal;

• omandatud kollektiivis töötamise oskused erinevatel töölõikudel;

• tekkinud vastutustunne tehtud tööde kvaliteedi ja töötulemuste osas;

• omandanud praktilise kogemuse vähemalt 50% tööpassis märgitud ülesannetest.

1.4.2.5. Hindamine

Iga praktikaetapi tulemuste hindamisel lähtutakse allpool esitatud põhimõtetest.

1.4.2.5.1. Praktika hindamisel võetakse aluseks:

töökultuur (töövahendite hoidmise ja hooldamise oskus; töökoha organiseerimine, töö

korraldamise oskus) ja töösse suhtumine;

materjalide tundmine ja valikuoskus;

töövahendite ja –seadmete tundmine ja kasutamisoskus;

tööde tehnoloogilise järjekorra tundmine ja järgimine;

õigete töövõtete valdamine;

tööjooniste lugemise oskus;

tööohutusnõuete järgimine;

teostatud tööde kvaliteet;

töötervishoiu ja –ohutusnõuete järgimine viimistlustöödel ;

õpilase isikuomadused: vastutustunnet, algatusvõimet ja distsipliini, valmisolekut

meeskonnatööks, initsiatiivikust erialaste probleemide lahendamisel;

praktikal osalemine.

1.4.2.5.2.Praktika hinne kujuneb:

• 60% ulatuses praktika ettevõttepoolse juhendaja esitatud iseloomustuses toodud hinnangust

(vt. LISA 2),

• 20% ulatuses õpilase individuaalse praktikaülesande põhjal koostatud praktikaaruande

(vt LISA 1) hindest;

• 20% ulatuses praktikaaruande kaitsmisel saavutatud tulemustest.

1.4.2.5.3.Praktika hindamise kriteeriumid määratletakse lähtudes puuduliku, rahuldava, hea ja

väga hea oskuse tasemetest.

1.4.3 Valikõpingute valiku võimalused ja tingimused

Kolme õppeaasta jooksul peab õpilane läbima kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala

õppekavas sisalduvad valikmoodulid (14 õn). Valik on tehtud kooli poolt. Õpilasel on lubatud

asendada 3 õppenädala ulatuses valikmooduleid ainetega teiste kutseõppeasutuste sama eriala

õppekavadest. Moodul tuleb sellisel juhul läbida e-õppe vormis. Selleks teeb õpilane jooksva

õppeaasta alguses põhjendatud taotluse õppedirektorile, kes langetab otsuse valiku sobivuse

kohta.


11

1.5 Üldised hindamise põhimõtted

Õpitulemuste hindamise aluseks on Rakvere Ametikooli õppekorralduseeskiri.

Hindamine toimub kogu õppeperioodi vältel. Hinnatakse õpitulemusi ja nende taset.

Hindamise aluseks on õpitulemused moodulite ainetes.

Õpitulemusi hindavad kutseõpetajad, aineõpetajad, õpilased ja praktikajuhendajad.

1.5.1 Hindamise eesmärgid ja ülesanded

Anda teavet õpiedukuse ja käitumise kohta õpilasele, tema vanematele ja õpetajatele;

anda teavet õppekava moodulites määratletud õpitulemuste ja mooduli eesmärkide

saavutatuse kohta;

motiveerida õpilast sihikindlalt õppima;

suunata õpilasel adekvaatse enesehinnangu kujunemist, tema arengut õppinud

töötajaks ja edasist haridustee valikut;

suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja arengu toetamisel;

anda koolile tagasisidet koolitusalase tegevuse tulemustest;

anda teavet tööandjale õpilase ametioskuste tasemest;

suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli

kodukorra nõudeid.

Hindamise ülesandeid ja eesmärke, hindamispõhimõtteid, hinde kujunemise aluseid ja nende

rakendamist tutvustatakse kõigile õpilasetele ja hindamises osalejatele õpingute alguses.

Õpilasel on õigus saada teavet hindamise korra ja hinnete kohta õpetajatelt ja klassijuhatajalt.

1.5.2 Hindamise põhimõtted

Õpitulemuste hindamine jaguneb:

Protsessihindamine - igapäevase õppetöö hindamine protsessihinnete ja tulemushinnetega

(kontrolltöö, test, arvestus või muu suuremahuline teadmiste ja oskuste kontroll teema

läbimise järel). Üksiktulemuste hindamisel arvestatakse õpilase arengut ja nõutavate

õpitulemuste saavutatust. Hindamise objektid ja meetodid valib õpetaja. Protsessihinnete

alusel pannakse välja osa kokkuvõtvatest hinnetest (kui moodul/õppeaine läbitakse ühe

õppetöögraafikus määratletud perioodi jooksul).

Perioodi hindamine - toetub üksiktulemuste hindamisele. Perioodi hindamine toimub

õppetöögraafikus ette nähtud perioodide järel (poolaastate lõpus). Hinded kantakse õppetöö

päevikusse ja õpinguraamatusse. Perioodi hinnete alusel pannakse välja osa kokkuvõtvatest

hinnetest (kui moodul/õppeaine läbitakse rohkem kui ühe õppetöögraafikus määratletud

perioodi jooksul).

Kokkuvõttev hindamine ehk koondhinne - õpitulemuste saavutatusele hinnangu andmine

mooduli või õppeaine läbimise järel. Koondhinneteks võivad olla aastahinne, moodulihinne,

üldharidusainete aastahinnete koondhinne, praktikal töökeskkonnas saadud hinnangute

koondhinne. Kokkuvõtvad hinded kantakse õppetöö päevikusse, õppijakaardile,

õpinguraamtusse ning lõputunnistuse hinnetelehele.


12

Hindamine kavandatakse mooduli/õppeaine ulatuses, selle vormid ja vahendid valivad

mooduli/õppeaine õpetamisel osalevad õpetajad. Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse

kontrollimise aja ja viisi ning hindamise põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks mooduli (või

selle teema)/õppeaine alguses.

1.5.3 Viisid teadmiste ja oskuste omandatuse tõendamiseks

Praktilised/laboratoorsed tööd;

testid, arvestused ja eksamid;

suulised esitlused, audio-, video- või graafilised esitlused;

praktika läbimine, praktikaaruannete koostamine ja nende kaitsmine;

projektülesannete, õpimapi koostamine jm. alternatiivsete tõenduste esitamine.

1.5.4 Hindamise skaala

Numbriliselt hinnatakse õpitulemusi viiepallisüsteemis, kus 3, 4, 5 loetakse positiivseks

tulemuseks ning hinded “1“ ja “2“ mitterahuldavaks tulemuseks ehk õppevõlgnevuseks.

Erivajadustega õpilastele rakendatakse individuaalset hindamisnormi.

Kutsealaste õpingute osas lähtutakse hindamisel eeskätt kutseoskuste tasemetest:

keskendutakse õigetele töömeetoditele, töövahendite ja seadmete käsitsemisele ja tundmisele,

materjalide tundmisele ja töötlemisoskusele, tööprotsesside õigele sooritamisele,

tööohutusnõuete täitmisele ja ehitustööga seotud teadmistele.

Hindega «5» («väga hea») hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd,

praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava

nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse

õpitulemust hindega «5», kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust

punktide arvust.

Hindega «4» («hea») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav,

kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse

punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 70–89%

maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Hindega «3» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele

vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust,

hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud 45–69% maksimaalselt

võimalikust punktide arvust.

Hindega «2» («puudulik») hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele

vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse

punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20–44%

maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui

õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui

õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.


13

Kui teadmisi ja oskusi on hinnatud hindega «puudulik» või «nõrk» või on õpilane jäänud

hindamata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks kümne

tööpäeva jooksul.

Koondhinnangu kivi-ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala õpilase oskuste ja teadmiste

tasemele annab eriala lõpueksam (komplekseksam).

1.5.4.1 Hindamine

1.5.4.1.1. Lõpueksami teoreetilise ja praktilise töö osa hindab vähemalt kolmeliikmeline

komisjon.

1.5.4.1.2 Komisjoni liikmed teevad otsuse ja kannavad oma hinde hindamislehele.

Lõpueksami kaitsmine protokollitakse.

1.5.4.1.3 Lõpueksami teoreetilise osa ja praktilise töö koondhinne kujuneb komisjoni

liikmete hinnete konsensuslikul alusel.

Hindamisel arvestatakse:

a) Teoreetiline osa:

a) töö vastavust teemale;

b) erialase terminoloogia kasutamist;

c) vajalike tööosade olemasolu;

d) ülesehituse loogilisust;

e) skeemide ja jooniste olemasolu, arusaadavust

f) vormistamist ja õigekirja

g) kasutatud allikate piisavust ja sobivust.

b) Praktiline töö:

a) üldilmet;

b) materjali sobivust;

c) toote vastavust joonisele ja spetsifikatsioonile;

d) viimistlust.

c) Lõpueksami koondhinne kujuneb:

• 40% ulatuses eksami teoreetilise osa ja suulise kaitsmise hindest;

• 60% ulatuses praktilise töö hindest.

Kutseharidusliku lõpueksami hinne kantakse õpilase lõputunnistusele.

Praktika koondhinne kujuneb praktikaaruannete kaitsmisel ja koondhinde praktikale määrab

kooli poolt direktori käskkirjaga kinnitatud komisjon. Praktikaaruannete kaitsmise kohta

vormistatakse protokoll.

Praktiliste tööde hindamisel (õppekeskkonnas) antakse hinnang konkreetsele tööprotsessile ja

tulemusele. Praktika hindamine toimub vastavalt praktika hindamise juhendile.


14

1.6 Nõuded õpingute lõpetamiseks

Kutseõppeasutus loetakse lõpetatuks pärast õppekava täitmist täies mahus, sealhulgas erialase

lõpueksami sooritamist positiivsele hindele (väga hea, hea, rahuldav).

Kivi- ja betoonkonstruktsioonide eriala õppekava täieliku läbimise korral omandab õpilane

kutsekeskhariduse. Kooli lõpetajale antakse Eesti Vabariigi Kutseõppeasutuse lõputunnistus

ja hinneteleht, millised võimaldavad asuda tööle kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse

erialal.

Õppekavajärgsed eksamid:

III õppeaastal

Eesti keel

Matemaatika

Kutsehariduslik lõpueksam

Kutsehariduslik lõpueksam

1õn

1.6.1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õpilane demonstreerib teoreetilise teadmiste kontrolli ja praktilise töö

käigus:

• üld- ja põhiõpingute moodulite läbimisel omandatud teadmiste ja oskuste omandatust;

• tööde tehnoloogilise järjekorra tundmist,

• kvaliteedinõuete tundmist ja järgimist;

• kutsealal kasutatavate töövõtete valdamist;

• materjalide tundmist, nende õiget valiku- ja kasutamisoskust;

• tööriistade ja seadmete tundmist, kasutamise ja hooldamisoskust;

• töötervishoiu ja tööohutusnõuete tundmist ja järgimist tööde teostamisel.

1.6.2. Nõuded alustamiseks

Läbitud on kõik üld- ja põhiõpingute, sealhulgas praktika moodulid.

1.6.3. Õppesisu

1.6.3.1. TEOREETILINE OSA.

1.6.3.1.1. Tööde tehnoloogia: töökoha korraldamise põhimõtete, tööde teostamise tehnoloogilise

järjekorra, materjalide ja töövahendite valiku kriteeriumite, tulemi kvaliteedinõuete ja

kontrolltoimingute kirjeldamine; materjalide ja töövahendite iseloomustamine lähtuvalt nende

omadustest, kasutusalast ja -tingimustest põhioskuste moodulite ”Müüritööd I”,”Müüritööd II”,

”Krohvimistööd” ja ”Betoonitööd” õppesisust lähtuvalt.

1.6.3.1.2. Rakendusliku sisuga ülesanded: kirjelduse või eskiisjoonise järgi materjalide kulu,

mahu ja maksumuse arvutamine; vastuste esitamisel lähtumine tööde tehnoloogiliset järjekorrast.

1.6.3.1.3.Töökeskkonnaohutus: töötervishoiu- ja tööohutusega seonduvad küsimused;

isikukaitsevahendite kasutamine; keskkonnasäästlik ehitamine.

1.6.3.2. PRAKTILINE TÖÖ. Moodulite ”Müüritööd I”, „Müüritööd II” ja praktikamooduli

õpitulemustest lähtuvalt tuleb etteantud ülesande järgi sooritada proovitöö - puhasvuukmüüritise

ladumine, mis sisaldab nurka ja ava demonstreerimaks kutsealal kasutatavate töövõtete valdamist,

tööde teostamise järjekorra, vajalike materjalide ja kvaliteedinõuete tundmist, tööriistade ja


15

seadmete hooldamist ja kasutamisoskust.

1.6.4. Õpitulemused

Õpilane:

• omab kutsealal vajalikke teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi;

• tunneb ja järgib tööde teostamise tehnoloogilist järjekorda ning valdab õigeid ja

ratsionaalseid töövõtteid;

• oskab valida tööks vajalikke materjale, tööriistu ja seadmeid;

• valdab töövahendite kasutamisoskust;

• tunneb ja järgib kvaliteedinõudeid tööde teostamisel;

• suudab etteantud plaani või eskiisjoonise järgi arvutada materjalide kulu ja vajalikku

materjalide mahtu;

• tunneb töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja järgib neid ehitustööde teostamisel.

1.6.5. Hindamine 1.6.5.1.Hinnatakse:

• Tööde tehnoloogia kirjeldamisel: töökoha korraldamise põhimõtete tundmist; tööks vajalike

materjalide ja töövahendite tundmist ja kirjeldamise oskust; tehnoloogiliste operatsioonide

järjestuse tundmist ja kirjeldamise oskust; tulemuste kvaliteedinõuete tundmist;

töökeskkonna ja töötervishoiunõuete tundmist.

• Rakendusliku sisuga ülesannete lahendamisel lahenduse õigsust ja vastuste esitamisel

lähtumist tööde tehnoloogilisest järjekorrast.

• Praktilise töö sooritamisel töö tehnoloogiliselt õiget ja kvaliteetset teostamist vastavalt

etteantud ülesandele.

1.6.5.2. Kutseharidusliku lõpueksami hinne kujuneb:

• 40% ulatuses tööde tehnoloogia tundmise hindest;

• 30% ulatuses praktilise töö hindest ;

• 20% ulatuses rakendusliku sisuga ülesande lahendamisel saadud hindest;

• 10% töötervishoiu ja tööohutuse alaste teadmiste hindest.

1.6.5.3. Kutsehariduslik lõpueksam loetakse sooritatuks kui teoreetilise osa õigete vastuste määr

on vähemalt 50% ja praktilise töö sooritamisel on saavutatud vähemalt hindekriteeriumile

„rahuldav” vastav tulemus.

1.7 Õppekava koostajad

Õppekava koostamisel osalesid kõik vastavate õppeainete õpetajad.

Koordinaatoriks osakonnajuhataja Olev.Metsis e-post [email protected]

osakonnajuhataja Merike Jukka e-post [email protected]

kutseõpetaja Hanno Jõe e-post [email protected]

kutseõpetaja Jaan Viktor e-post [email protected]

praktikajuhendaja- meister Rein Rästas e-post [email protected]

mailto:[email protected]






16

2. ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED

ÜLDÕPINGUD

2.1. MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED

1õn (1T) 1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija:

• omandab ettekujutuse majanduse ja ettevõtluse alustest;

• saab ülevaate majanduses ja ettevõtluses kasutatavate mõistete olemusest ja sisust.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1. MAJANDUSE ALUSED. Vajadused ja ressursid. Majanduse põhiküsimused. Nõudluse

ja pakkumise mehhanism. Eraomand, hinnasüsteem ja konkurents. Valitsuse roll ja

funktsioonid: riigieelarve, maksud ja nende olemus. Eesti majanduse arengusuunad.

Majanduslik stabiilsus: SKP, RKP, tööturg, tööpuudus. Pank ja pangateenused. Ettevõtte

juhtimissüsteem (kvaliteet, keskkond, tööohutus – ISO standardid).

3.2. ETTEVÕTLUSE ALUSED. Ettevõte, ettevõtja, ettevõtlus. Ühistegevuse põhimõtted.

Äriühing, mittetulundusühing ja füüsilisest isikust ettevõtja. Ettevõtte loomise etapid.

Ettevõtte juhtimine. Tootmine ja teenidus: toode ja toodang, püsiv- ja muutuvkulud, kasum ja

käive. Turunduse põhialused ja turundusmeetmestik. Ettevõtte finantseerimine. Aruandlus.

Väikeettevõtte äriplaan. FIE-na tegutsemise põhireeglid.

4. Õpitulemused

Õppija teab ja tunneb:

Eesti majanduse arengusuundi ühtses Euroopa Liidu majandusruumis;

ühiskonnas toimuvaid majandusprotsesse ja majandustegevuses osalejate erinevaid

rolle (tarbija ja majapidamine, ettevõte, riik);

erinevate ettevõtlusvormide eeliseid ja puudusi ning turukonkurentsiga seonduvaid

põhimõisteid;

mõistete nõudlus ja pakkumine omavahelisi seoseid;

ühistegevuse põhimõtteid ja ühistulise ettevõtluse olemust;

ettevõtte finantseerimise ja administreerimise üldpõhimõtteid;

äriplaani koostamise põhimõtteid;

ISO- standarditele baseeruva ettevõtte juhtimissüsteemi ülesehituse põhimõtteid

oskab:

Hinnata enda valikuid majandusotsustena;

Seostada nõudlust ja pakkumist igapäevaelus toimuvaga;

Hinnata enda valikuid ettevõtjana või palgatöötajana;

Leida vajalikku infot ja tuge ettevõtlusega alustamiseks ja selles osalemiseks;

Leida enda vajadustele vastavad pangateenused ja investeerimisvõimalused

Hindamine

Hinnatakse:

• majanduses ja ettevõtluses kasutatavate mõistete ja FIE-na tegutsemise põhimõtete

tundmist;

• teadmisi ettevõtte äriplaani koostamise põhimõtete kohta.


17

Moodul lõpeb kokkuvõtliku hindega, mis on õpiprotsessi hinnete ja kahe arvestusliku töö

(majanduse alused ja ettevõtluse alused) kaalutud keskmine hinne.

2.2 . TÖÖSEADUSANDLUSE ALUSED

1õn (1T)

1. Eesmärk


• omandab ettekujutuse töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest;

• mõistab oma vastutust, õigusi ja kohustusi töösuhetes.


Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1. LEPINGULISED SUHTED. Füüsilised ja juriidilised isikud. Tehingu mõiste ja vorm.

Lepingu mõiste. Lepingute liigid, sisu ja sõlmimise kord. Volitus ja volikiri. Tähtaeg ja

tähtpäev. Ametijuhend.

Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused Töölepingu kohustuslikud tingimused.

Määratud ja määramata ajaks töölepingu sõlmimine. Katseaeg. Töölepingu peatumine ja

muutmine. Üleviimine teisele tööle. Töölepingu lõpetamine. Töölepingu tühistamine ja

kehtetuks tunnistamine.

Kollektiivleping. Kollektiivlepingu pooled ja selle sõlmimise kord. Töövaidluste

lahendamine. Töötajate usaldusisik. Töötüli liigid. Streik ja töösulg. Seaduslikust streigist

osavõtjate tööalased õigused.

3.2. TÖÖ-JA PUHKEAEG. Töö- ja puhkeaeg. Töönorm, tööpäev, töönädal, töövahetus.

Ületunnitöö. Töötamine puhkepäevadel, rahvus- ja riigipühadel.

Puhkuse liigid: põhi- ja lisapuhkus, palgata- ja osaliselt tasustatav puhkus, vanemapuhkused,

õppepuhkus ja nende andmise kord. Puhkuse tasustamine. Puhkuse kasutamist takistavad

asjaolud ja puhkuse katkestamine.

3.3. TÖÖ TASUSTAMISE ALUSED. Palk, põhi- ja keskmine palk, lisatasu ja juurdemaksed.

Palgatingimuste kehtestamine ja palga maksmise kord. Töö tasustamine eritingimustes.

Tagatised ja hüvitused. Kinnipidamised palgast. Sotsiaalsed tagatised: toetused,

pensionisüsteem. Materiaalne vastutus tööõigussuhetes.

4. Õpitulemused


• peamisi töösuhteid reguleerivaid õigusakte ja tunneb neid ulatuses, mis on vajalik

tööle asumiseks;

• töölepingu poolte seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi;

• töölepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise aluseid;

• palga ja puhkuse arvestamise aluseid;

• tööjõukulu kujunemise ja palga arvestamise aluseid;

• töö- ja puhkeaja korraldust ja arvestamise aluseid;

• töötingimuste kollektiivse kujundamise aluseid;

• töösuhete pinnalt tekkinud vaidluste lahendamise võimalusi;

• oma tegevusvaldkonna seadusandliku reguleerimise vajalikkust;

oskab:

• kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust.

5. Hindamine

Hinnatakse:


18

• õppesisuga määratud õpitulemuste saavutatust töösuhteid reguleerivate õigusaktide

kohta ulatuses, mis on vajalik tööle asumiseks.

Moodul lõpeb kokkuvõtliku hindega, mis on õpiprotsessi hinnete ja lõputesti kaalutud

keskmine hinne.

Testi hinne moodustub:

Töölepingu sõlmimiseks vajalike õigusaktide tundmine – 60%

Töötaja vastutust puudutavate õigusaktide tundmine – 40%

2.3 SUHTLEMINE JA ASJAAJAMISE ALUSED

1õn (1T)

1. Eesmärk


• omandab ettekujutuse suhtlemise olemusest ja viisidest;

• õpib valima sobivat suhtlemisviisi ja suudab kontrollida oma käitumist;

• õpib vältima stressi ja saab ülevaate stressiga toimetuleku võimalustest.

omandab enamkasutatatavate ametkirjade vormistamisoskuse


Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1. SUHTLEMISE OLEMUS. Suhtlemisvajadused ja –ülesanded. Verbaalne ja

mitteverbaalne suhtlemine. Vahetu- ja vahendatud suhtlemine. Ametlik ja mitteametlik

suhtlemine. Koosolekud ja läbirääkimised. Kirjalik suhtlemine. Suhtlemisbarjäär ja hirm.

Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid. Positiivne minapilt. Tõepärane enesehinnang.

3.2. KÄITUMINE SUHTLEMISSITUATSIOONIDES. Positiivse mulje loomine.

Käitumisviisid. Agressiivne, alistuv ja eirav käitumine. Kehtestav käitumine. Erinevad

suhtlemissituatsioonid. Veaolukorrad ja nende tekkepõhjused. Toimetulek veaolukordades.

Meeskonnatöö.

3.3. TOIMETULEK STRESSIGA. Pingete tekkepõhjused. Stress ja seda põhjustavad tegurid.

Tööstress. Läbipõlemine. Toimetulek pingete ja stressiga.

3.4. AMETKIRJADE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE

Avalduse, elulookirjelduse (CV), iseloomustuse, seletuskirja

koostamise ja vormistamise nõuded arvutil ja paberkandjal Asjaajamise alused ja -kord.

Dokumendi koostamis- ja vorminõuded. Internetist ja muudest allikatest hangitud

informatsiooni süstematiseerimine, töötlemine ja säilitamine. Ametikirjade (algatuskiri,

vastuskiri, tellimiskiri, kaaskiri, volikiri ja vabanduskiri) koostamise ja vormistamise nõuded

arvutil ja paberkandjal.

4. Õpitulemused


esmamulje tähtsust ja oskab edastada positiivset esmamuljet;

meeskonnatöö iseärasusi ja tähtsust ning oskab töötada meeskonnas;

võimalusi tööpinge ja stressi maandamiseks ning oskab tõepäraselt ennast hinnata;

tunneb dokumendi koostamis- ja vorminõudeid (dokumendiplangid, dokumendi

rekvisiidid, dokumendi vormistamise protseduur);

oskab:

käituda vastastikust suhtlemist toetaval viisil, suhtlemisprotsessi alustada ja lõpetada;

kasutada suhtlemisel kommunikatsioonivahendeid, sh järgib telefonisuhtluse

põhinõudeid;


19

tähelepanelikult kuulata;

ennast väljendada suulises ja kirjalikus suhtluses ning kehakeelt;

teha parendusettepanekuid;

süstematiseerida, töödelda ja säilitada internetist ja muudest allikatest hangitud

informatsiooni;

koostada ja vormistada avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust, seletuskirja;

kasutada õppe- ja teatmekirjandust

5. Hindamine

Hinnatakse:

suhtlemise olemuse tundmist;

meeskonnatöö iseärasuste ja tähtsuse tundmist;

võimaluste tundmist tööpinge ja stressi maandamiseks.

avalduse, elulookirjelduse (CV), iseloomustuse, seletuskirja vormistamise oskust

arvutil ja paberkandjal;

Moodul lõpeb kokkuvõtliku hindega, mis on õpiprotsessi hinnete ja arvestusliku töö

(ametikirja koostamine) kaalutud keskmine hinne.

2.4 ARVUTIÕPETUS

2õn (1T 1P)

1. Eesmärk


• omandab oskused teksti- ja tabelitöötlustarkvara kasutamiseks.

• õpib tundma teksti- ja tabelitöötluse põhioperatsioone, mis on seotud teksti või tabeli

loomise, kujundamise ja vormistamisega;

• omandab enamkasutatavate ametkirjade vormistamisoskuse.


On omandanud arvutikasutamise oskused algtasemel.

3. Õppesisu

3.1. TEKSTITÖÖTLUS. Arvuti sisend- ja väljundseadmed. Ülevaade operatsioonisüsteemist,

andmekaitse põhimõtetest. Failihalduse põhimõisted ja määrangud. Dokumendi avamine,

muutmine ja salvestamine. Uue dokumendi loomine ja salvestamine. Abiteabe kasutamine.

Dokumendi sulgemine. Erinevate dokumendi vaadete kasutamine. Tööriistariba muutmine.

Dokumendi salvestamine veebis publitseerimiseks. Andmete sisestamine ja lisamine.

Andmete märgistamine, kopeerimine, teisaldamine ja kustutamine. Otsing ja teksti

asendamine. Teksti kujundamise põhivõtted. Teksti vormindamine. Tabulatsiooni

positsioonide paigaldamine. Dokumendi malli kasutamine. Stiilid ja leheküljed. Päise ja

jaluse

lisamine. Õigekiri ja selle kontroll. Lehekülje vorming. Pildi ja objekti lisamine dokumendile.

Avalduse, elulookirjelduse (CV), iseloomustuse, seletuskirja koostamise ja vormistamise

nõuded arvutil. Dokumendi printimine.

3.2. TABELITÖÖTLUS. Tabeli avamine, muutmine ja salvestamine. Tabeli loomine.

Abiteabe kasutamine. Põhihäälestuse ja tööriistariba muutmine. Andmete sh. valemite

sisestamine lahtrisse. Lahtri, lahtritest koosneva ploki, rea ja veeru märgistamine. Tabeli

kopeerimine, teisaldamine, kustutamine. Otsimine ja asendamine tabelis. Ridade ja veergude

lisamine, nende laiuse ja kõrguse muutmine. Andmete sorteerimine. Andmeseeriate

kasutamine. Aritmeetika valemid. Absoluutne ja suhteline aadress. Töötamine lihtsamate

funktsioonidega. Tabelite vormindamine. Õigekirja kontrolli kasutamine. Päise ja jaluse


20

lisamine. Objektide ja diagrammide lisamine tabelisse. Dokumendi printimine.

3.3. INFOOTSINGUD. Veebibrauseri käivitamine ja sulgemine. Veebilehekülje avamine

aadressi

(URL-i) kasutades. Infootsingud veebis. Veebis navigeerimine, info kopeerimine ja

salvestamine. Otsimootorite kasutamine. Järjehoidja loomine ja kasutamine. Elektronposti

kasutamine Meileri käivitamine. Postkasti avamine. Elektronkirja koostamine ja saatmine.

Signatuuri koostamine ja kasutamine. Manuse (attachment) lisamine kirjale. Kirja lugemine ja

vastamine. Aadressraamatu kasutamine, uue kontakti lisamine, aadressiloendi loomine,

saabunud kirjast aadressi lisamine. Postkasti haldamine.

4. Õpitulemused

Õppija teab ja tunneb :

arvuti riistvara ja ohutusnõudeid kuvariga töötamisel;

Interneti olemust ja selles peituvaid ohte;

e- kirja olemust ja nõudeid selle koostamiseks ning oskab seda koostada ja saata;

teksti- ja tabelitöötluse põhinõudeid;

infootsingu võimalusi erialase teabe hankimiseks;

dokumendiplangile ja dokumentide rekvisiitidele esitatavaid nõudeid;

Algatuskirja, vastuskirja, tellimiskirja, kaaskirja, volikirja ja vabanduskirja koostamise

nõudeid

oskab:

käivitada arvutit, Windowsì programme ning tegutseda dialoogiaknas;

luua, avada, muuta, salvestada ja trükkida dokumenti ja tabelit;

kasutada enamkasutatavaid tabelarvutusfunktsioone ja põhilisi aritmeetilisi tehteid;

lisada teksti või tabelisse objekte ja diagramme;

otsida internetist erialast informatsiooni, seda töödelda ja salvestada;

kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust.

koostada ja vormistada arvutil avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust,

seletuskirja

5. Hindamine

Hinnatakse õpiprotsessi; arvestuslikud tööd avalduse, elulookirjelduse (CV), iseloomustuse,

seletuskirja vormistamise oskuse kohta arvutil ja paberkandjal ; koondtöö, mis koosneb

erialase teabe hankimisest interneti vahendusel (koondtööst 60%) ja materjalikulu arvutusi

sisaldava tabeli koostamises (koondtööst 40%)

Moodul lõpeb kokkuvõtliku hindega, mis on mooduli osade eest välja pandud hinnete

koondhinne.


21

2.5. ERIALANE VÕÕRKEEL

2õn (1T/ 1P)

1. Eesmärk


• omandab erialaga seotud võõrkeelse sõnavara, mõisted ja terminid;

• omandab teadmised tööde tehnoloogilise järjekorra kirjeldamiseks võõrkeeles;

• omandab erialaste tekstide mõistmiseks vajalike teabeallikate kasutamise oskuse;

• täiendab võõrkeele oskust suhtlustasandil.


On omandanud õpitava võõrkeele algtaseme.

Õppesisu

2.6.1 ERIALASED MÕISTED JA TERMINID. Erialaga seotud mõisted ja terminid. Mõistete

tasemel ehituses enamkasutatavad materjalid. Esmaabi andmisel kasutatavaid väljendeid

Tööoperatsioonide järjekord ehitus- ja viimistlustöödel .

2.6.2 ENAMKASUTATAVATE TÖÖVAHENDITE NIMETUSED.

Ehitus- ja viimistlustöödel enamkasutatavate tööriistade nimetused ja nende põhilised

funktsioonid

2.6.3 KASUTUSJUHENDID. Enese väljendamine võõras keelekeskkonnas. Sõnaraamatu

abiga erialaste võõrkeelsete tekstide lugemine (seadmed, viimistlusmaterjalid, jms) ning

nende tähenduse mõistmine. Võõrkeelse erialakirjanduse kasutamine ja tekstide tõlkimine

sõnaraamatu abil. Võõrkeeles avalduse, elulookirjelduse, seletuskirja ja kinnituskirja

koostamine ja vormistamine. Sõnaraamatute ja erialaste teabeallikate kasutamine.

Õpitulemused


võõrkeelseid erialaga seotud mõisteid

töövahendite nimetusi

ehitamise etappe

töövahendite ja enamkasutatavate ehitus- ja viimistlusmaterjalide nimetusi

esmaabi andmisel kasutatavat sõnavara ja väljendeid

oskab:

ennast väljendada võõras keelekeskkonnas

lugeda sõnaraamatu abiga erialaseid võõrkeelseid tekste (seadmete, materjalide

kasutusjuhendid jms) ning saab aru nende tähendusest

kasutada võõrkeelset erialakirjandust ja on võimeline tõlkima tekste sõnaraamatu abil

oskab koostada ja vormistada võõrkeeles avaldust, elulookirjeldust (CV), seletuskirja

ja kinnituskirja

kirjeldada ehitamise põhietappe ja tööoperatsioonide järjekorda oma erialal

kasutada sõnaraamatuid ja erialaseid teabeallikaid.

Hindamine

Hinnatakse erialase sõnavara tundmist ja tööde tehnoloogilise järjekorra kirjeldamise oskust

võõrkeeles; ametkirjade koostamise ja vormistamise oskust ja enesetutvustamise oskust s.h ka

telefonivestlusel; erialaste tekstide tõlkimise oskust.

Moodul lõpeb kokkuvõtliku hindega, mis on õpiprotsessi hinnete ja kahe arvestusliku töö

(mõistete ja töövahendite nimetuste ning kasutusjuhendist õige arusaamise kohta)

kaalutud keskmine hinne.


22

PÕHIÕPINGUD

2.6. JOONESTAMINE

2õn (1T 1P)

1. Eesmärk


• omandab algteadmised joonestamisest ja joonise vormistamise nõuetest;

• omandab tööjooniste ja skeemide lugemise oskuse;

• õpib koostama lihtsamaid eskiisjooniseid.


Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1. JOONESTAMISE ALUSED. Joonestusvahendid ja nende valikukriteeriumid. Formaadid,

mõõtkavad. Joonise vormistamise nõuded. Normkiri ja kirjanurk. Joonte liigid ja sujuvühendid.

Projektsiooni mõiste ja liigid. Ristprojektsiooni ja kaldprojektsiooni erinevused. Detaili kaks- ja

kolmvaade. Lõiked: ristlõiked, kohtlõiked, liht- ja liitlõiked. Kujutised ja nende liigid. Joonise

mõõtmestamine.

Aksonomeetria. Tasapinnaliste kujundite ja geomeetriliste kehade joonestamine ristisomeetrias.

Nõuded eskiisjoonisele. Eskiisi koostamine ja vormistamine. Eskiisi järgi tööjooniste koostamine.

3.2. EHITUSJOONESTAMINE. Jooniste klassifikatsioon. Eskiisi, koostejoonise, tükitabeli

mõiste.

Kujutiste vabakäeline skitseerimine aksonomeetrias. Tehnilises dokumentatsioonis kasutatavad

tingmärgid, leppemärgid, lihtsustused. Jooniste vormistamine.

Plaanid: asendiplaan, põhiplaan, korruste plaanid, mõõtketid, märkteljed. Lõiked, sõlmed,

detailjoonised. Põhiplaani eskiis-joonis. Kandekonstruktsioonide (metall-, betoon-,

puitkonstruktsioonid) kujutamine joonisel. Tootejoonised. Montaažijoonised. Lihtsamate

ehituslike eskiiside koostamine. Ehitusmahu arvestamine jooniste järgi.

Õpitulemused


jooniste koostamisel kasutatavaid standardeid;

jooniste vormistamise nõudeid – formaadid, mõõtkavad, joonte liigid jms;

jooniste mõõtmestamise nõudeid;

üldnõudeid tehnilise joonise koostamisel;

ehitusalastel joonistel kasutatavaid kujutisi ja tingmärke;

kandekonstruktsioonide (metall-, betoon-, puitkonstruktsioonid) kujutamise põhiõtteid

joonisel

keskkonnatehnika jooniste eripära

hoone põhiplaane, lõikeid

oskab:

lugeda arhitektuur-ehituslikke tööjooniseid ja skeeme (lugeda plaanilt mõõtmeid ja

lõigetelt kõrgusi);

leida jooniselt vajalikke andmeid;

keskkonnatehnika joonistelt lugeda isomeetrilisi torustike skeeme ning mõõte- ja

reguleerseadmete jooniseid;

visandada ehituslikke eskiise;

kanda korrektselt joonisele mõõtmeid ja tingmärke;

arvutada joonise jätgi ehitusmahtu ning materjalide vajadust;


23

kasutada õppe- ja teatmekirjandust

Hindamine

Hinnatakse:

• eskiisjoonise koostamise, mõõtmestamise ja vormistamise oskust;

• detaili kaks- ja kolmvaate ning lõigete joonestamise oskust;

• koostejooniselt mõõtmete leidmise ja koostejooniste järgi tükitabelite koostamise oskust.

Moodul lõpeb kokkuvõtliku hindega, mis on selle mooduli osade eest välja pandud hinnete

koondhinne.

2.7 TÖÖ-JA KESKKONNAOHUTUS

1õn (1T)

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija:

omandab teadmised töökeskkonna mõjust töötaja tervisele;

omandab teadmised ja oskused, mis aitavad tagada enda ja kaastöötajate turvalisuse

ehitusplatsil;

õpib tundma ökonoomse materjalikasutamise põhimõtteid, mis tagavad keskkonda

säästva ehitustegevuse, samuti esmaabi võtteid ja vahendeid;

saab ettekujutuse, kuidas toimida tööõnnetuse korral.


Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS. Töökeskkond: üldnõuded, töökoht, manuaalsed

ja elektrilised töövahendid. Tööohutuse ja töötervishoiu tagamise meetmed. Töökeskkonna

ohutegurid (peamised ohuallikad ehitusobjektil) ja ohutusjuhendid. Tervisekontroll. Tööandja

ja töötaja kohustused õigused ja vastutus. Turvalisus. Isikukaitsevahendid ja nende õige

kasutamine. Töötaja väärtegevusest tulenevad ohud ja nende mõju töökeskkonnale,

kaastöötajatele. Õnnetusoht ja käitumine ohuolukorras. Tööõnnetus ja kutsehaigus.

Ergonoomia.

3.2. ESMAABI. Tegutsemine õnnetuspaigal- vigastuse suuruse kindlakstegemine ja olukorra

hindamine, otsuse langetamine, tegutsemine. Esmaabivõtted: lämbumise, uppumise

haavandite, vereringehäirete, põrutuse, venituste, verejooksude, mürgituse, võõrkehade,

luumurdude, põletuse, teadvusekaotuse puhul. Esmaabi vahendid töökohal.

3.3. TULE- JA ELEKTRIOHUTUS. Ülevaade ehitusel kasutatavatest elektrilistest

käsitööriistadest ja seadmetest ,elektrilised lihvijad (nurga-, lint- ja taldlihvija), elektrilised

ketaslõikurid, segumasinad jms.) nende üldine ehitus (mootor, reduktor, lõikeorgan), ohutu

kasutamine. Seadmete kasutusjuhendid. Energiajaotusinstallatsioonid, nende liik, võimsus ja

kasutamistingimused. Ajutised juhtmestikud ehitusobjektil. Esmaabi elektrilöögi korral.

Tehnilise protsessi või tootmistegevuse tuleohu liigitus ehitustöödel. Nõuded tuleohutuse

korraldamisele. Tuleohutusnõuded territooriumile ja ehitisele. Tuleohutusnõuded

elektrijuhtmestikele. Tuleohutusalane sissejuhatav, esmane ja täiendav juhendamine.

2.7.4. KESKKOND JA SÄÄSTEV ARENG. Looduslike protsesside seotus ja tasakaal.

Keskkonnareostuse ennetamise ja vältimise võimalusi töökeskkonnas ja olmes.

Keskkonnastrateegia ja säästva arengu põhimõtted. Rahvusvaheline keskkonnakaitsealane

koostöö. Eesti Vabariigi osalus rahvusvahelistes keskkonnalepetes.


24

Keskkonnaprobleemid Eestis. Säästev areng. Säästva arengu kontseptsioon. Agenda 21 ja

säästva arengu programm.

2.7.5. JÄÄTMEMAJANDUS

Jäätmete teke ja liigitus. Ohtlikud jäätmed. Jäätmetekke vähendamine, materjalisäästvad

töövõtted, töökultuur. Jäätmehooldus ja esmane käitlus. Jäätmete ladustamise kohad .

Õpitulemused


tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töökeskkonna ohutuse tagamisel;

peamisi ohuallikaid ehitusobjektil;

esmaabi üldisi põhimõtteid;

üldisi keskkonnaprobleeme ja säästva arengu põhimõtteid;

keskkonnareostuse ennetamise ja vältimise võimalusi töökeskkonnas ning olmes;

ehitustöödel kasutatavaid elektrilisi käsitööriistu, mehhanisme ja seadmeid ning

nende ohutu kasutamise nõudeid;

elektri- ja tuleohutusnõudeid ehitustöödel ja töötamisel elektriliste masinateja

mehhanismidega;

nõudeid ajutistele juhtmestikele ehitusplatsil (ohutus, pinge, maandus);

elektrivoolu mõju inimorganismile;

esmaabi võtteid elektrilöögi korral;

tulekahju levikut takistavate abinõude kavandamise tingimusi;

nõudeid tuleohutuse korraldamisele;

tuleohutusnõudeid elektriseadmetele;

esmaseid tulekustutusvahendeid ja nende kasutamise tingimusi;

ülevaatlikult signaal- ja tulekustutussüsteeme ja nende toimimise põhimõtteid;

jäätmekäitluse vajadust;

ergonoomiliste töövõtete vajalikkust;

oma väärtegevusest tulenevaid võimalikke riske looduskeskkonnale;

teab keskkonnajuhtimissüsteemi põhimõtteid ja vajalikkust

materjalide korduvkasutamise võimakusi ning säästva ja jätkusuutliku arengu

põhimõtteid

oskab:

· hinnata töökeskkonna ohutegureid, suudab neid vältida ja/või nende mõju vähendada;

· tegutseda tööõnnetuse olukorras ja vajadusel anda esmaabi;

· vältida oma tegevusest tulenevaid võimalikke ohte endale, kaastöötajatele ja

looduskeskkonnale;

· järgida kutsealaga seonduvaid töötervishoiu- ja tööhügieeninõudeid, tööohutusnõudeid,

ergonoomilisi soovitusi töökoha kavandamisel ja töö organiseerimisel;

· käituda ohuolukorras ning kekkonnareostuse korral;

· leida ja kasutada teavet töökeskkonda reguleerivatest õigusaktidest ning läbib tule- ja

tööohutusalase sissejuhatava juhendamise;

· töötada ennast ja keskkonda säästvalt;

· kasutada õppe- ja teatmekirjandust.

Hindamine

Hinnatakse töökeskkonnale esitatavate nõuete ja ohutegurite, tööohutuse ja

töötervishoiunõuete, säästva arengu põhimõtete ja keskkonnareostuse vältimise võimaluste

tundmist; töökeskkonna ohutuse tagamisel töövõtja ja tööandja kohustuste, vastutuse ja

õiguste tundmist ja esmaabi andmise oskust. Õpitulemusi hinnatakse õpilase suuliste,

praktiliste tööde ja/või kirjalike tegevuste alusel. Hinnatakse teadmiste ja oskuste omandatust.


25

Moodul lõpeb kokkuvõtliku hindega, mis on õpiprotsessi hinnete ja lõputesti kaalutud

keskmine hinne.

2.8 EHITUSFÜÜSIKA

1õn (1T)

1. Eesmärk


• arendab ruumikujutlust praktiliste tööde kaudu ja omandab vilumuse mõõtühikute

teisendamisel SI-süsteemis;

• omandab kogemuse tasandi ja ruumigeomeetria rakendamise võimalustest erialaste

ülesannete lahendamisel sealhulgas etteantud joonise järgi vajalike materjalikoguste

arvutamise oskuse.


Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1. STAATIKA ALUSED. Jõud tehnikas, nende kujutamine vektorina. Jõudude liitmine ja

lahutamine. Toereaktsioonide ja sisejõudude määramine mitmesuguste lihtsate

ehituskonstruktsioonide puhul. Lihttala, konsooltala, seina ja posti koormamisel tekkivad

jõud ja nende jaotus ( tõmbe-, surve- ja neutraaltsoon). Piirsituatsioon enne purunemist.

Konstruktsioonide tugevdamise võimalused. Lihtsamate tõstemehhanismide (kangid, plokid,

talid, tungrauad, vintsid) tööprintsiip. Kangi põhimõtte kasutamine tehnikas. Lihtsate

arvutuste sooritamine kangi, tali ja tungraua puhul.

3.2. SOOJAFÜÜSIKA ALUSED.

Soojusjuhtivuse olemus, soojuse levimine tahkes, vedelas ja

gaasilises keskkonnas, soojuskiirgus ja konvektsioon, nende tähtsus ehituses. Hoone

piirdekonstruktsioonide soojusjuhtivuse ja soojapidavus. Erinevate seinatüüpide

soojapidavuse võrdlemine. Soojustuse paiknemine välispiirdes (soojustus väljaspool, keskel

või seespool) Temperatuuri muutumise graafiku konstrueerimine mitmekihilistes välispiiretes.

Soojapidavuse arvutamine erinevate välispiirde konstruktsioonide korral. Niiskus- ja

kastepunkt, nende teke ja vältimise võimalused.

3.3. PIIRETE HELIPIDAVUS

Müra mõju inimorganismile. Müra mõõtmise ühikud. Õhu- ja löögimüra,

selle leviku moodused ja tõkestamise võimalused. Heli. Helisagedus ja lainepikkus.

Resonants ja selle mõju. Kaja mõiste. Kaja vältimise võimalused ruumides.

3.4. ELEKTRIVOOL JA VALGUSTUS

Voolutugevus, elektritakistus, takistid, vooluallikad. Vooluring: Ohmi seadus vooluringi osa

ja koguvooluringi kohta, jada- ja rööpühenduse seadused. Elektrivoolu töö ja võimsus.

3.5 KESKKONNAPARAMEETRITE MÕÕTMINE

Mõõteriistad, nende omadused, käsitsemine ja ohtusnõuded

Normparameetrite leidmine ja võrdlemine

4. Õpitulemused


ehitusfüüsika olemust ja mõisteid;

ehitusfüüsikas kasutatavaid suurusi, nende tähiseid ja mõõtühikuid;


26

erialaga seonduvaid tähtsamaid seoseid staatikast, soojafüüsikast, akustikast,

elektrivoolust ja valgustusest;

soojusjuhtivuse olemust, soojuse levimise võimalusi tahkes, vedelas ja gaasilises

keskkonnas;

jõudude jaotust ehituskonstruktsioonides;

soojuskiirguse ja konvektsiooni tähtsust ehituses;

õhu- ja löögimüra leviku mooduseid ja tõkestamise võimalusi

ehituskonstruktsioonides ja ruumides;

niiskus- ja kastepunkti mõistet, nende vältimise võimalusi;

niiskuse leviku ja selle takistamise võimalusi;

elektriliste parameetrite vahelisi seoseid;

elektrivoolu toimete rakendusi ja kasutamise võimalusi;

ruumide valgustusele esitatavaid nõudeid

oskab:

arvutada erinevate konstruktsioonide soojapidavust;

leida ehituskonstruktsioonide tugevdamist vajavaid piirkondi (kohti);

leida võimalusi ehituskonstruktsioonide mürapidavuse tõstmiseks;

mõõta erinevaid töö- ja elukeskkonda mõjutavaid parameetreid ning võrrelda neid

normidega;

kasutada enamlevinud mõõteriistu ja järgida ohutusnõudeid töötamisel

mõõteriistadega;

mõõta piirdekonstruktsioonide soojajuhtivust ja mürataset ruumides;

lahendada erialaga seonduvaud füüsikalisi küsimus- ja arvutusülesandeid;

kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust. 5. Hindamine Hinnatakse erialaga seonduvate matemaatiliste seoste tundmist ja rakendamisoskust sealhulgas:

• mõõtühikute teisendamise oskust SI süsteemis;

• protsentarvutuse rakendamisoskust materjalikulu ja -mahu arvutuste teostamisel;

• ehituslike konstruktsioonide ümbermõõdu, pindala ja ruumala ning materjalide mahu ja kulu

arvutamise oskust vastavalt tööjoonisele.

• mooduli hinde moodustab õpitulemuste eest saadud hinnete kaalutud keskmine.

2.9 EHITAMISE ALUSED

2õn (2T)

1. Eesmärk


• omandab teadmised ehitusalasest mõistetest ja terminoloogiast, hoonete konstruktsioonidest

ja ehitamise etappidest;

• saab ülevaade ehitustööde korraldusest Eesti Vabariigis, kutseoskusnõuetest, ja ehitustöid

reguleerivatest seadusandlikest aktidest;

• õpib tundma enamkasutatavaid ehitustööriistu ja –masinaid ning saab ülevaate töö ohutuks

korraldamiseks ehitusplatsil.


Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1. EHITUSALASED MÕISTED

Ehitise ja ehitamise mõisted. Kutsestandardid. Hea ehitustava (Eesti Ehitusteave ET-1 0207-0068)

ja kvaliteedinõuded ehitustöödel (RYL lähtuvalt). Ehitustööde korraldus Eesti Vabariigis


27

(planeerimine, projekteerimine, ehitusluba, ehitusjärelevalve). Hoonete põhikonstruktsioonid

(ehitusalused, vundamendid, seinad, vahelaed, põrandad, katused) ja kommunikatsioonid

(torustikud, side, elekter). Ehitiste liigitus (otstarve, korruselisus, karkassi tüüp jms).

Ehituselemendid. Ülevaade ehitusmaterjalide liigitusest ja omadustest. Ehitusmaterjalide tootmine

Eestis.

3.2. EHITUSTEGEVUSE ÕIGUSLIK REGULATSIOON JA KVALITEEDINÕUDED

Kutsestandardid. Hea ehitustava (Eesti Ehitusteave ET-1 0207-0068) ja kvaliteedinõuded

ehitustöödel (RYL lähtuvalt). Ehitustööde korraldus Eesti Vabariigis (planeerimine,

projekteerimine, ehitusluba, ehitusjärelevalve).

3.3 EHITUSTÖÖDE ORGANISEERIMISE PÕHIMÕTTED

Ehitustööde organiseerimine (sh. ehituslikud piirangud hoonestusalal). Ehitamise etapid.

Ehituskestvust ja -kvaliteeti mõjutavad tegurid Töötaja juhendamine ja väljaõpe töökohal. Ohtlike

tööde loetelu ehituses. Ehitustöö ohutu korraldamine. Ohumärgid ning nende kasutamine

ehitusplatsil. Töötervishoiule ja tööohutusele esitatavad nõuded. Ajutiste teede rajamise

põhinõuded.

3.4 EHITUSEL KASUTATAVAD MASINAD JA VÄIKEMEHHANISMID

(SH TÕSTEMEHHANISMID)

Ülevaade ehitusel kasutatavatest masinatest ja väikemehhanismidest, nende valiku, kasutamise ja

hoolduse üldised põhimõtted. Tõstemehhanismid. Kraanade valiku alused, nende paigutuse ja

rajatavate ehitistega sidumise põhimõtted ehitusplatsil. Torn- ja noolkraanade mõjupiirkonnad ja

ohutsoonid. Kraanade töö piirangud ning erinõuded töötamisel hoonete, elektriliinide ja süvendite

läheduses. Ehitustõstukid, nende valik ja paigutuste põhimõtted. Ehitusplatsi transpordi liigitus ja

korraldus.

3.5 NÕUDED MONTAAžITÖÖDELE JA TROPPIMISELE

Montaažitöödel kasutatavad mõisted, tööetapid ja tööalase juhendamise kord. Puit-, metall- ja

betoonelementide montaaži põhimõtted. Materjalide, konstruktsioonide ja nende elementide

objektil vastuvõtu ja ladustamise nõuded. Troppimise põhimõtted ja tööohutus. Signaalid

troppimisel. Monteeritavate tellingute ja töölavade paigaldamise nõuded.

3.6 ÕPPEKÄIGUD EHITUS- JA KINNISVARAHOOLDUSETTEVÕTETESSE

Ehitusobjekti ja kinnisvarahooldusettevõtete külastus.

4. Õpitulemused


Ehitise ja ehitamise mõisteid ja olemust;

Ülevaatlikult ehitise elutsüklit, ehitusprojekti olemust,

Ehitustööde korraldust reguleerivaid seadusandlikke akte ja normdokumente;

Omab ülevaadet ehitustööde kvaliteedinõuetest, ehitusprotsessis osalejate vastutusest

ja tööde planeerimise põhimõistetest;

Ehitustööde organiseerimise põhimõtteid ja ohtlike tööde loetelu ehituses;

Ülevaatlikult hoonete põhikonstruktsioone ja elemente läbi aegade, ülevaatlikult

ehitusmaterjalide liigitust ja omadusi iseloomustavaid näitajaid;

Ehitusmaterjalide korduvkasutamise võimalusi ja omab ülevaadet ehitusmaterjalide

tootmisest Eesti Vabariigis;

Töökorralduse põhimõtteid ehitusplatsil;

Ehituskestust ja kvaliteeti mõjutavaid tegureid, juhtimise olemust ning nõudeidtöötaja

juhendamisele ja väljaõppele töökohal;

Nõudeid töö ohutukskorraldamiseks ehitusplatsil;

Ohumärguannete tüüpe ja nende kasutamise tingimusi ehitusplatsil;

Ülevaatlikultehitustöödel kasutatavate masinate ja väikemehhanismide liigitust, nende

valiku, kasutamise ja hoolduse üldiseid põhimõtteid töötingimustest lähtuvalt;


28

Erinevaid tõstemehhanisme, kinnitus- ja abivahendeid;

Kraanade valiku aluseid, nende paigutuse ja rajatavate ehitistega sidumise põhimõtteid

ehitusplatsil;

Ülevaatlikult torn- ja noolkraanade mõjupiirkondi, ohutsoone, kraanade töö

piiranguid;

Erinõudeid kraanade tööle kasutatavate hoonete, elektriliinide ja süvendite läheduses;

Ehitustõstukeid, nende valiku ja paigutuse põhimõtteid;

Nõudeid ehitusplatsil ajutiste teede rajamisele;

Ehitusplatsi transpordi liigitusest ja korraldusest;

Montaažitöödel kasutatavaid mõisteid, tööetappe ja tööalase juhendamise korda;

Puit-, metall- ja betoonelementide montaaži põhimõtteid;

Materjalide, konstruktsioonide ja nende elementide objektil vastuvõtu ja ladustamise

nõudeid;

Troppimise põhimõtteid ja tööohutust;

Signaale troppimisel;

Monteeritavate tellingute ja töölavade paigaldamise nõudeid;

Töötervishoiule ja tööohutusele esitatavaid nõudeid ehitustöödel.

oskab:

Orienteeruda ehitusala reguleerivates seadusandlikes aktides ja normdokumentides;

Nimetada hoonete põhikonstruktsioone ja materjalide omadusi iseloomustavaid

näitajaid;

Kirjeldada ehitustööde korraldust ja ehitamise etappe;

Kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust.

5. Hindamine

Hinnatakse:

• ülevaatlikke teadmisi hoonete konstruktsioonide, ehitamise etappide ja ehitustöödel

kasutatavate tööriistade ja masinate tundmise kohta;

• töötervishoiu- ja tööohutusnõuete tundmist ehitustöödel.

• mooduli hinde moodustab õpitulemuste eest saadud hinnete kaalutud keskmine.

2.10 EHITUSMATERJALID JA - KONSTRUKTSIOONID

3õn (3T)

1. Eesmärk


saab ülevaate ehitusel kasutatavatest ehitusmaterjalide liigitusest;

omandab teadmised ehitusmaterjalide omadustest ja kasutusalast.

omandab teadmised põhilistest ehituskonstruktsioonidest, nende ehitamisel kasutatavatest

materjalidest ning konstruktsioonide paigaldamise põhimõtetest.

2. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodul „Ehitamise alused”

3. Õppesisu

3.1. MATERJALI PÕHIOMADUSED. Materjalide füüsikalised omadused (mahumass,

poorsus, hügroskoopsus, veeimavus, aurutihedus, akustilised omadused). Termilised

omadused (külmakindlus, soojajuhtivus, soojamahtuvus, tulepüsivus ja tulekindlus).


29

Mehhaanilised omadused (tugevus ja selle alaliigid, kõvadus, hõõrduvus, kuluvus, plastsus,

elastsus, haprus, löögitugevus).

3.2. PUIT- JA PUIDUPÕHISED MATERJALID. Puidu liigid, omadused, kvaliteedinõuded;

puitmaterjali klassifikatsioon (ümarmaterjal, saematerjal, pooltooted, puitdetailid ja

plaatmaterjal) ja kasutusala. Puidukaitsevahendid ja nende kasutusala.

3.3. TEHIS- JA LOODUSKIVIMATERJALID. Looduslikud kivimaterjalid: kivimite

klassifikatsioon, koostis, liigitus omadused ja kasutusalad. Tehiskivimaterjalid: keraamilised

materjalid (savitellised, katusekivid, plaadid, keramsiit, ahjupotid jms), valmistamine,

omadused ja kasutusala; põletamata tehiskivimaterjalid (silikaatsiittooted, betoontooted sh

raudbetoon) tootmine, omadused, liigitus ja kasutusala.

3.4. METALLMATERJALID. Mustad metallid: teras ja malm, profiilid. Mustade metallide

kasutusala. Värvilised metallid ja nende sulamid, nende omadused ja kasutusala. Metallide

korrosioon ja kaitse.

3.5. MINERAALSED SIDEAINED. Lubi, kips, tsement ja savi- nende omadused, kasutusala.

3.6. PLASTMATERJALID. Ehitustöödel enamkasutatavad PVC, PE, PP materjalid, nende

omadused ja kasutusala.

3.7. EHITUSSEGUD. Mördisegu, selle omadused ja kasutusalad. Betoonisegude liigitus,

omadused, valmistamine ja kasutusala. Kuivsegud liigitus ja kasutusalad.

3.8. SOOJUSTUS- JA HÜDROISOLATSIOONIMATERJALID.

Soojusisolatsioonimaterjalid: Plaatmaterjalid; rullmaterjalid; villad; koorikud; vahud nende

omadused ja kasutusalad.

Hüdroisolatsioonimaterjalid: Tõrvad, kleepmastiksid, emulsioonid- omadused, kasutusalad;

katusekatte materjalid ; asfaltbetoonid nende omadused ja liigitus

3.9. VIIMISTLUSMATERJALID. Tasandussegud, pahtlid, kitid, vesi- ja veevabad värvid,

puidukaitsevahendid (õlid, lakid, peitsid, vahad jms), liimid, rullmaterjalid, plaatmaterjalid

nende liigitus omadused, ja kasutusalad.

3.10. KESKONNATEHNIKA MATERJALID. Torude liigitus, standardid, markeeringud,

kasutusala sõltuvalt voolukiirusest ja vee omadustest (temperatuur, happelisus).Toruliitmike

koostamise põhimõtted. Torustike korrosioonikaitse ja –tõrje vahendid ning nende kasutusala 3.11. EHITUSE ALUSED JA VUNDAMENDID. Looduslikud- ja tehisalused. Vundamendid ja

nende liigitus teostuse (laotavad, valatavad, monteeritavad vundamendid jne), materjali ja

konstruktsiooni järgi. Lint-, post-, plaat-, vaivundamendid, nende eripära ja kasutusala. Nõuded

vundamentide konstruktsioonile ja paigaldamisele.

3.12. SEINAKONSTRUKTSIOONID. Seinte liigitus materjali, struktuuri, töötamise iseloomu

(kandev-, mittekandev sein) ja asukoha järgi. Tellisseinad, looduskivist seinad, väikeplokkidest

seinad, puitkilp- ja puitsõrestikseinad, paneelidest seinad, nõuded nende konstruktsioonile ja

püstitamisele. Sõrestikvaheseinad ja täidisvaheseinad. Nõuded vaheseinte konstruktsioonile ja

kvaliteedile. Meetmed seinte helikindluse ja soojapidavuse kindlustamiseks. Konstruktsioonide

tulekindlus.

3.13. VAHELAED. Raudbetoon ja puittaladega vahelaed. Nõuded konstruktsioonile ja

paigaldamisele. Puitlagede vooderdamine. Ripplagede paigaldamise nõuded. Vahelagede soojus-

ja heliisolatsioon. Konstruktsioonide tulekindlus.

3.14. PÕRANDAD. Monoliitpõrandad ja puitpõrandad, nende konstruktsioonid.

Kvaliteedinõuded põrandakonstruktsioonide paigaldamisele. Põrandate soojustamine.

Konstruktsioonide tulekindlus. Ülevaade põrandakattematerjalidest, nende paigaldamise nõuded.

3.15.AVATÄITED. Akende kuju, proportsioonid, standardmõõdud. Liht-, paaris-, ja

mantelraamidega aknaplokid. Aknaraamide sobituvus. Aknaplokkide puitseina ja kiviseina

paigaldamise nõuded. Aknapiitade- ja raamide tihendamine. Katuseaknad, nende paigaldamise

nõuded. Ukse kuju, mõõtmed ja avamise viis. Tähtsamad sise- ja välisukse tüübid. Ukseplokid:

uksepiidad, piirlauad, lävipakk ja ukseleht. Sileuks, tahveluks, manteltahvlitega uks, pendeluks ja

lükanduks, nende erinevused ja paigaldamise nõuded.

Väravate tüübid ja nende paigaldamise nõuded. Puitmaterjalist piirdeaedade püstitamise nõuded


30

3.16 TREPID Trepi väliskuju ja ehitusviis. Trepi mõõtmed ja astmete moodustamine. Puittrepid,

metallkonstruktsioonidel trepid ja raudbetoonist trepid. Avariitrepid ja tuletõrjeredelid. Treppide

ehitamise ja paigaldamise nõuded.

3.17. KATUSED. Katuse liigitus kuju ja kattematerjali järgi. Katuse kande- ja

kattekonstruktsioonid. Minimaalsed lubatavad kalded. Ülevaade katusekattematerjalidest (puit-,

kivi-, plekk- rullmaterjalid jms) ja nende paigaldamise tehnoloogiast. Katuslaed ja

mansardkatused, nende eripära ja kasutusala.

3.18 MATERJALIDE MAHU JA KULUARVUTUSED Arvestada tööks vajaminevat materjali kulu rakendades kooli matemaatikast tuntud pindala ja

protsentarvutuse eeskirju.

4. Õpitulemused


ehitusmaterjalide liigitust;

ehitusmaterjalide füüsikalisi, keemilisi ja mehhaanilisi omadusi ning neid

iseloomustavaid näitajaid;

erinevate materjalide kasutusala ja valiku põhimõtteid töötingimustest lähtuvalt;

nõudeid ehitusmaterjalide hoiustamisele ja ladustamisele;

ehitiste konstruktsioone;

aluste ja vundamentide liigitust, vundamentide tüüpe, nende rajamise põhimõtteid ja

kasutatavaid materjale;

ehituse aluse ja vundamendi, samuti hoone konstruktsiooni ja vundamendi tüübi vahelisi

sõltuvusi;

nõudeid raudbetoonist, puidust ning terastaladega vahelagede püstitamisele;

nõudeid vahelagedele soojustamisele ja heliisolatsioonile;

konstruktsioonide tulekindluse tagamise võimalusi;

vahelagede traditsioonilisi ja tänapäevaseid konstruktsioone;

ripplagede konstruktsioone ja ehitamise põhimõtteid;

põrandate konstruktsioone, nende ehitamise nõudeid;

nõudeid põrandate aluskihtidele, soojustamisele ja heliisolatsioonile;

tänapäevaseid ja traditsioonilisi põrandakattematerjale ja nende paigaldamise nõudeid;

seinte, sh vaheseinte liigitust materjalide, konstruktsiooni, asukoha ja töötamise iseloomu

järgi, erinevast materjalist seinte konstruktsioone ja nende püstitamise tehnologiat,nõudeid

seinte soojustusele, tulekindlusele ja heliisolatsioonile;

aknaplokkide tüüpe, nende paigaldamise ning kinnitamise põhimõtteid puit- ja

kivimaterjalist avadesse;

aknapiitade ja raamide tihendamisel kasutatavaid materjale;

katuseakende paigaldamise nõudeid;

tähtsamaid sise- ja välisuste tüüpe, uksehingi ja –suluseid, nende paigaldamise nõudeid ja

vahetamise tingimusi;

ülevaatlikult katuse kande- jakattekonstruktsioone, katuste minimaalseid lubatavaid

kaldeid;

tänapäevaseid ja traditsioonilisi katusekattematerjale ja nende paigaldamise nõudeid;

nõudeid katuste soojustus-, tuulutus- ning hüdroisolatsioonikihtide paigutusele,

katuslagede ehituse eripära;

erinõudeid töötamisel ehitusmälestistel;

keskkonnatehnika paigaldamise ja kommunikatsioonitrasside rajamise järjekorda;

töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid mullatööde teostamisel;

oskab:

seostada materjali omadusi kasutusalaga;


31

valida materjale vastavalt nende kasutamise tingimustele;

arvestada materjalikulu vastavalt;

leida informatsiooni materjalide kasutusjuhenditest;

kirjeldada enamkasutatavaid vundamendi, seinte, vahelagede, põrandate ja katuste

konstruktsioone;

kirjeldada ehitiste konstruktsioonide paigaldamise tehnoloogilist järjekorda;

selgitada töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid erinevatel ehitustööde etappidel;

kasutada õppe- ja teatmekirjandust.

5. Hindamine

Hinnatakse:

ehitusmaterjalide liigituse tundmist;

oskust seostada materjali omadusi kasutusalaga.

ehitiste konstruktsioonide kirjeldamise oskust ja nende paigaldamise tehnoloogilise

järjekorra tundmist.

Iga õppesisus loetletud teema lõpus sooritatakse arvestuslik töö. Mooduli hinne kujuneb

nende tööde kaalutud keskmisest hindest.


32

2.11 EHITUSMÕÕDISTAMINE

1õn (1P)

1. Eesmärgid


saab ülevaate ehitusmõõdistamise olemusest, selle üldnõuetest ja reeglitest;

õpib tundma topograafiliste plaanide leppemärke, mõõdistamisel kasutatavaid

mõõteriistu, märkimisseadmeid

omandab teadmised ehitise elementide mõõdistamisest ja mahamärkimisest looduses.


Läbitud on moodul “Joonestamine”.

3. Õppesisu

3.1. ÜLEVAADE GEODEESIA ALUSTEST JA MÕÕDISTAMISE TEHNOLOOGIATEST.

Geodeesia mõiste ja tähtsus. Kartograafilised projektsioonid. Topograafiline plaan ja kaart.

Plaanide leppemärgid. Mõõtkava ja mõõtmed. Mõõdusuhe ja joonmõõt. Reeperid,

kõrgusmärgid. Kaardikirjad. Pikiprofiili koostamine. Mõõtmise ja märkimise reeglid ja

põhimõtted. Mõõdistamisel enamkasutatavad mõõteriistad, märkimisseadmed ja –vahendid

(sh lasermõõteriistad). Ohutusnõuded mõõtevahenditega töötamisel. Horisontaal ja

vertikaalmõõdistamine (sh kõrguste ülekandmine).

3.2. PRAKTILINE TÖÖ. Nivelleerimine optiliste seadmete kasutamisega; ehituselementide

mahamärkimine ja ülemõõtmine. Ehituselementide kontrollmõõdistamine (täisnurgad, akna-

ja ukseava suurus jms). Töötamine lihtsamate ehitusel kasutatavate mõõteriistadega.

4. Õpitulemused


geodeesia olemust;

mõõdistamise ja märkimise üldreeglid ja põhimõisted;

erinevaid mõõteriistu ja märkimisseadmeid;

tööohutusnõudeid mõõtmisriistadega töötamisel;

omab ülevaadet ehitusmõõdistamise tehnoloogiast ja ehitise elementide

mahamärkimise võtetest

oskab:

leida plaanidelt hoone asukoha ja välisvõrkude plaanidelt võrkude ehituse ja asukoha;

meeskonna liikmena korraldada nõuetekohaselt oma töökohta;

valida, kasutada ja hooldada töövahendeid;

orienteerida joont maastikul;

kanda üle kõrgusmärke;

kasutada lihtsamaid mõõteriistu ja märkimisseadmed;

teostada mõõtmisi mõõtelindi ja nivelliiriga;

teostada piketaaži;

märkida etteantud kaldega nõlva looduses;

loodida mullet ja mõõta selle laiust;

teostada ehitise elementide kontrollmõõdistamist;

mõõdistada ehitusmälestiste detaile ja koostada skemaatilisi mõõtmisjooniseid;

töötada ennast ja keskkonda säästvalt;


33

kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust.

5. Hindamine

Hinnatakse: • horisontaal- ja vertikaalmõõdistamise tehnoloogia tundmist;

• mõõteriistade tundmist ja kasutamisoskust;

• lihtsamate objektide mahamärkimise ja kontrollmõõdistamise oskust. • teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu

materjali hõlmava lõputestiga.

Oskusi hinnatakse praktiliste tööde (ehituselementide mahamärkimine ja

ülemõõtmine, ehituselementide kontrollmõõdistamine )

Mooduli hinne kujuneb teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste koondhindena.

2.12 RENOVEERIMISE ALUSED 1õn (1T)

1. Eesmärk


• omandab teadmised keskkonnasäästliku renoveerimise põhimõtetest, hoonete ja ehitiste

sagedamini esinevatest kahjustustest, nende kõrvaldamise võimalustest;

• omandab ettekujutuse ehitusstiilide ja –mälestiste olulisematest tunnusjoontest ja saab

ülevaate muinsuskaitsealast tegevust reguleerivast seadusandlusest Eesti Vabariigis ning

hoone tehnilise seisundi hindamise meetoditest;

• saab ülevaate probleemidest ja ohtudest ning nende elimineerimise võimalustest

lammutustöödel.


Läbitud on moodulid “Ehitamise alused”, „Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid”.

3. Õppesisu

3.1. HOONETE EHITUSLOOLINE ÜLEVAADE. Ehitusstiilide iseloomulikud jooned.

Puitelamu ajalooline kujunemine. Kivihoonete areng. Ehitusmälestiste tunnused. Ülevaade

ehitustegevust reguleerivatest muinsuskaitsealastest õigusaktidest.

3.2.HOONETE SEISUKORRA UURIMINE JA HINDAMINE. Hoonete füüsiline ja moraalne

vananemine. Ehitiste levinumad kahjustused. Hoone tehnilise seisukorra hindamise meetodid ja

võtted: visuaalne hindamine, laboratoorne uurimine. Tarindite (alused ja vundamendid, seinad,

vahelaed, katused) seisukorra ja kandevõime hindamismeetodid.

3.3. KESKKONNASÄÄSTLIKU RENOVEERIMISE PÕHIMÕTTED. Renoveerimise

eesmärgid ja ökoloogilised aspektid. Renoveerimisel kasutatavad terminid ja mõisted.

Remonditööde põhimõtted. Uute ja vanade materjalide ühtesobivus. Võimalused materjalide

korduvkasutamiseks, kulud ja kokkuhoid, korduvkasutamise tehnoloogia. Keskkonnakaitse ja

säästva arengu põhimõtted.

3.4. HOONETE LAMMUTAMINE. Ehituslikud piirangud hoonestusalal Probleemid ja ohud

lammutustöödel. Töökorraldus lammutustöödel. Töö- ja tuleohutusnõuded. Töövahendid.

Lammutusmeetodid. Tarindite demontaaž. Demontaaži järjekord ja võtted. Puidu kaitse. Asbesti

lammutamine, hallituskahjustusega ehitiseosa lammutamine. Materjalide sorteerimine.

Lammutusmaterjalide korduvkasutus.

4. Õpitulemused


• ülevaatlikult ehitusmälestiste ja -stiilide iseloomulikke tunnusjooni;

• ehitiste restaureerimise ja remonditööde põhimõtteid;

• ehitusmälestiste tunnuseid ja muinsuskaitse korraldusega seonduvat Eesti Vabariigis;

• ehitiste ja materjalide levinumaid kahjustusi, nende tekkepõhjuseid ja vältimise võimalusi;


34

• konstruktsioonide (alused ja vundamendid, seinad, vahelaed, katused) seisukorra ja kandevõime

hindamismeetodeid;

• probleeme ja ohtusid renoveerimis- ja lammutustöödel;

• töökorraldust, töö- ja tuleohutusnõudeid lammutustöödel;

• konstruktsioonide demontaaži järjekorda ja võtteid;

• materjalide korduvkasutamise võimalusi ja tehnoloogiat;

oskab:

leida infot ja kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust, selgitada välja

konstruktsioonide kahjustuste põhjusi, visuaalselt hinnata ehitise või konkreetse

konstruktsiooni tehnilist seisukorda;

kirjeldada probleeme ja ohte lammutustöödel.

5. Hindamine:

Hinnatakse:

• keskkonnasäästliku renoveerimise põhimõtete ja ehitusmälestiste iseloomulike tunnusjoonte

tundmist;

• ehitusstiilide iseloomustamise oskust;

• töökorralduse, töö- ja tuleohutusnõuete, tarindite demontaaži järjekorra ja võtete tundmist

lammutustöödel. Teadmisi hinnatakse mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputestiga, mille hinne on

mooduli kokkuvõttev hinne.

2.13 MÜÜRITÖÖD I

4õn (1T/3P)

1. Eesmärk


• õpib tundma müürsepatöödel kasutatavaid materjale ja nende omadusi, hüdroisolatsiooni

paigaldamise nõudeid, erinevaid müüriseotisi;

• õpib käsitsema müürsepatöö tööriistu ja vahendeid;

• omandab teadmised erinevate müürikonstruktsioonide ladumise tehnoloogiast, mörtide

koostisest ja valmistamise viisidest.



3. Õppesisu

3.1. MATERJALID JA TÖÖVAHENDID. Müüritööde materjalid (looduskivid, tehiskivid:

keraamiline tellis, silikaattellis, betoonblokid, keramsiitplokid jms.) nende omadused.

Müürimörtide sideained ja nende omadused. Mörtide valmistamine. Nõuded müürsepa töökohale.

Müürsepa tööriistad ja töövahendid, nende kasutamine ja hooldamine.

3.2 ERIALASED ARVUTUSÜLESANDED

Arvutada materjalikulu erinevate konstruktsioonide ladumiseks.

3.3. MÜÜRISEOTISED. Müüritis ja selle elemendid. Nõuded müüritisele (sängituspind,

püstivuukide

kokkulangevus ja kalded, horisontaal ja vertikaalkihtide paigaldamise reeglid). Mitmekihilised

seotised: plokk-, rist- ja lõõridega seina seotis, soojustusega seina seotis. Täismüüritis ja

kaevikmüüritis.

3.4. LADUMISE TEHNOLOOGIA. Oma töökoha korraldamine. Tööriistade ja -vahendite valik.

Müürimaterjalide kulu arvutused. Materjalide ettevalmistamine. Tasandiline ja ruumiline

märkimine. Ladumise moodused: kelluladumine, nihkeladumine, poolnihkladumine.

Abivahendite (kihilatt ja suundnöör) kasutamine.

Nurga ja vahemajakate ladumine. Täismüüritise ladumine. Kergmüüritise ladumine ja seinte


35

vooderdamine. Väikeplokkmüüritis. Müüritise ladumine talvistes tingimustes. massiivmüüritise

ladumine. Vajumis- ja temperatuurivuuk. Postide ja vaheseinte ladumine, aknavahepostide

ladumine. Vaheseinte ladumine ja hüdroisolatsiooni paigaldamine. Nõuded trappidele. Astmelise-

ja risttrappi ladumine.

Müüritise hooldamine. Tööohutus- ja töötervishoiu nõuded müüritöödel. Kvaliteedinõuded ja

kontrolltoimingud.

75% mooduli mahust viiakse läbi õppepolügonil, kus praktilisi töid sooritades kinnistatakse õpitu

ja saadakse praktilise töö kogemus.

4. Õpitulemused

Õpilane teab ja tunneb:

müüritöödel kasutatavaid materjale ja nende omadusi;

müüritöödele esitatavaid kvaliteedinõudeid;

erinevate müüritiste ladumise tehnoloogiaid, töövahendeid ja töövõtteid;

võimalusi müüritise ladumiseks erinevates tingimustes;

erinevaid müüriseotisi ja nende ladumise tehnilisi tingimusi;

hüdroisolatsiooni paigaldamise nõudeid;

puidust- ja metallist tellingute ning töölavade ehitamise ning paigaldamise nõudeid;

töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid müüritöödel ning erinevast materjalist

abikonstruktsioonide ehitamisel ja paigaldamisel;

oskab:

korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada töövahendeid;

valida materjale ja arvutada materjalikulu erinevate konstruktsioonide ladumiseks

rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju;

valmistada raketisi, töölavasid ja paigaldada tellinguid;

valida ja käsitleda müürsepa tööriistu ja seadmeid lähtuvalt tööülesandest;

laduda kvaliteedinõuetele vastavaid tasapinnalisi viimistlemata vuukidega seinu;

valmistada erineva koostisega müürimörte;

käsitleda ladumisel vajalikke seadmeid ja abivahendeid;

paigaldada nõuetekohaselt hüdroisolatsiooni;

teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tööde kvaliteedinõuetele vastavust,

käsitleda kontrollmõõteriistu;

töötada ennast ja keskkonda säästvalt.

5. Hindamine

Hinnatakse:

materjalide kulu arvestamise oskust;

tööde tehnoloogilise järjekorra, tööohutus- ja kvaliteedinõuete järgimist ning õigete

töövõtete valdamist tasapinnaliste viimistlemata vuukidega seinte, nurga ja vahemajakate,

täismüüritise, kergmüüritise (koos seinte vooderdamisega); väikeplokkmüüritise; vajumis ja

temperatuurivuukide, postide ja vaheseinte (sh aknavahepostide) ladumisel. Õpilane sooritab neli kontrolltööd, millest 50% on praktiline töö. Mooduli lõpus sooritatakse

kogu teemat hõlmav test. Mooduli hinne kujuneb kõikide hinnatud tulemuse kaalutud

keskmisest.


36

2.14 MÜÜRITÖÖD II

4õn (1T/ 3P)

1. Eesmärk


• omandab oskused müüritist sarrustada, laduda müüriseotisi puhasvuugiga ja teha järelvuukimist;

• õpib sildama avasid kiht-, kaar- ja betoonsillustega;

• omandab oskused laduda klaasplokkidest vaheseinu ja avatäiteid, ühe- ja mitme lõõriga

korstnaid, looduskivimüüritist.


Läbitud on moodulid “Ehitamise alused”, „Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid”, „Müüritööd I”.

3. Õppesisu

3.1. MATERJALID JA TÖÖVAHENDID. Müüritööde materjalid (looduskivid, tehiskivid:

keraamiline tellis, silikaattellis, betoonblokid, keramsiitplokid jms) nende omadused.

Müürimörtide sideained ja nende omadused. Müürimörtide valmistamine. Nõuded müürsepa

töökohale. Müürsepa tööriistad ja töövahendid, nende kasutamine ja hooldamine.


. Arvestada tööks vajaminevat materjali kulu rakendades kooli matemaatikast tuntud pindala ja


3.3. TÖÖDE TEHNOLOOGIA. Oma töökoha korraldamine. Tööriistade ja -vahendite valik.

Müürimaterjalide kulu arvutused. Materjalide ettevalmistamine. Tasandiline ja ruumiline

märkimine. Avade sildamine rida-, kiil-, kaar- ja betoonsillustega. Klaasplokkidest seina

ladumine.

Tellistest seinavoodri ladumine ja ankurdamine. Looduskivist müüritise ladumine. Sarrustatud

müüritise ladumine. Nõuded puhasvuukmüüritisele. Müüritise vuukimine ja ankurdamine.

Tellistest ja väikeplokkidest kergseinte ladumine. Kergseintele soojustuse ja tuuletõkke

paigaldamine. Pika seina ladumine lülis. Konstruktsioonide ladumine: karniisid, vööd, piastrid,

eendid ja nišid.

Ülevaade võlvide ladumise tehnoloogiast. Kiviseinte remont ja renoveerimine. Ühe- ja mitme

lõõriga kostende ehitamine. Töötervishoiu ja tööohutusnõuded müüritöödel. Kvaliteedinõuded ja

kontrolltoimingud.

4. Õpitulemused


Nõudeid seinte ja erinevate hooneosade ladumiseks looduskivist;

avade sildamise tehnoloogiat,

müüritise sarrustamise ja vuukimise võtteid;

klaasplokkide ladumise tehnoloogiat;

tellistest kergseinte ladumise tehnoloogiat;

puidust- ja metallist tellingute ning töölavade ehitamise ja paigaldamise nõudeid;

töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid müüritöödel ning erinevast materjalist

abikonstruktsioonide ehitamisel ja järgib neid tööde teostamisel.

oskab:

Korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada töövahendeid;

Valida materjale ja arvutada materjalikulu erinevate konstruktsioonide ladumiseks

rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju;

Valmistada raketisi, töölavasid ja paigaldada tellinguid;


37

Laduda loodus- ja tehiskivist seinu ja erineva keerukusega elemente (karniisid, vööd,

piilarid, eendid, nišid);

Laduda tellistest kiil- ja kaarsilluseid;

Laduda seinte voodrit ja seda ankurdada;

Parandada kivikonstruktsioone;

Müüritist remontida ja parandada;

Paigaldada soojustust ja tuuletõket;

Laduda ühe- ja mitme lõõriga korstnaid,

Teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tööde kvaliteedinõuetele vastavust;

Töötada ennast ja keskkonda säästvalt;

5.Hindamine

Teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali

hõlmava lõputestiga. Oskusi hinnatakse praktiliste tööde sooritamisel. Moodulit hinnatakse

teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste koondhindega.

2.15 HÜDROISOLATSIOONITÖÖD

1õn (1P)

1. Eesmärgid


• õpib tundma hüdroisolatsioonimaterjale ning hüdroisolatsiooni otstarvet ja selle

paigaldamist nõudvaid kohti;

• omandab teadmised erinevatest hüdroisolatsioonitööde teostamise tehnoloogiatest ja

hüdroisolatsioonitöödele esitatavatest kvaliteeditingimustest.



3.Õppesisu

3.1. NIISKUS EHITUSKONSTRUKTSIOONIDES. Absoluutne ja suhteline niiskus. Niiskuse

kondenseerumine piiretes. Niiskuse mõju ehitus- ja soojustusmaterjalidele. Kastepunkt.

Hüdroisolatsiooni otstarve. Hüdroisolatsiooni materjalid ja nende paigaldamise võtted.

Töötervishoiu ja tööohutusnõuded hüdroisolatsioonitöödel.

3.2. MAA-ALUSTE EHITISTE HÜDROISOLATSIOON. Ehitisele mõjuv veekoormus

(pinnaseniiskus, nõrgvesi, surveline pinnasevesi). Erinevad hüdroisolatsioonisüsteemid (välimine

hüdroisolatsioon, sisemine hüdroisolatsioon). Keldriga hoone hüdroisolatsioon. Vundamendi ja

pinnasele toetuva põranda hüdroisolatsioon. Hüdroisolatsiooni teostamine terrassidel ja

keldrikorruse lagedel. Kvaliteedinõuded ja kontroll. Hüdroisolatsiooni-materjalide kaitse

vigastuste eest. Nõuded drenaažitööde teostamisele. Ülevaade hüdroisolatsiooni remondi

võimalustest.

3.3. HÜDROISOLATSIOON NIISKETES RUUMIDES. Üldised nõuded. Aluspindade

ettevalmistus. Hüdroisolatsioonimaterjalid plaatkatte alla (võõbatavad materjalid, rullmaterjalid).

Plastisolatsioon. Läbiviikude tihendamine. Kvaliteedinõuded ja kontroll.

Nõuded basseinide, veemahutite hüdroisolatsioonile.



4. Õpitulemused

Õpilane teab ja tunneb :

niiskuse mõju ehitus- ja soojustusmaterjalidele;

hüdroisolatsiooni otstarvet;


38

hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamise võtteid;

hüdroisolatsiooni paigaldamise tehnoloogiaid (rull, võõp-ja kleepisolatsioon,

torkreetkrohv);

läbiviikude tihendamist;

keldriga hoone, vundamendi ja pinnasele toetuva põranda hüdroisolatsiooni paigaldamise

nõudeid

hüdroisolatsiooni teostamise võtteid terrassidel ja keldrikorruse lagedel, samuti

hüdroisolatsioonimaterjalide kaitse võimalusi vigastuste eest;

nõudeid drenaažitööde teostamisele ja hüdroisolatsiooni remondi võimalusi, töötervishoiu

ja tööohutuse nõudeid hüdroisolatsioonitööde teostamisel

oskab:

määrata hüdroisolatsiooni paigaldamist nõudvad kohad ehitiste konstruktsioonidel;

kirjeldada hüdroisolatsiooni paigaldamistööde tehnoloogilist järjekorda hoone erinevates

osades.

5. Hindamine

Hinnatakse:

• teadmisi hüdroisolatsioonitööde nõuetest, -materjalidest;

• tööde tehnoloogilise järjekorra ja tööohutusnõuete kirjeldamise oskust.

Oskusi hinnatakse praktiliste tööde sooritamisel. Mooduli lõpus sooritatakse kogu teemat

hõlmav test. Moodulit hinnatakse teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste koondhindega.

2.16 BETOONITÖÖD

3õn (1T/2P)

1. Eesmärgid


• omandab teadmised betoonitöödel kasutatavatest materjalidest ja töövahenditest ning

kogemuse lihtsamate betoonitööde teostamiseks;

• õpib tundma ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid ja betoonitööde tehnoloogiat.



3.Õppesisu


Arvestada tööks vajaminevat materjali kulu rakendades kooli matemaatikast tuntud pindala ja


3.2. RAKETISTE VALMISTAMINE. Raketiste liigitus ja kasutusalad. Üldnõuded raketiste

ehitamisel. Raketiste valmistamisel kasutatavad materjalid. Taldmikuraketise, seina ja

postiraketiste, plaadiraketiste valmistamise tehnoloogiline järjekord. Raketiste ettevalmistamine ja

kokkupanek. Inventaarsete raketiste ettevalmistamine ja õlitamine. Raketise paigaldamine,

kinnitamine, rihtimine ja toestamine; lahtirakestamine, teisaldamine ja puhastamine. Töövuukide

tegemine. Läbiviikude, avamoodustajate ja tarilappide paigaldamine. Töökoha nõuetekohane

korraldamine. Betoonist välistrepi raketis. Sisemise betoontrepi raketise ehitamisviisid. Akna ja

uksesilluste raketised. Tööohutusnõuded.

3.3. ARMEERIMINE. Armatuuri otstarve ja tähtsus betoonkonstruktsioonis. Armatuurid ja nende

liigid Ehitiste armatuurjoonised.. Armatuuride transport ja ladustamine ehitusobjektil. Armatuuri

teisaldamine paigaldusplatsile. Armatuuri nõuetekohane lõikamine, painutamine, sidumine ja

raketise külge kinnitamine. Töökoha nõuetekohane korraldamine. Ohutusnõuded armeerimisel.

3.4. BETONEERIMINE. Betoonitöödel kasutatavad materjalid, nende omadused. Betoonitööde

tehnoloogiad. Ergonoomilised töövõtted. Betoonisegu transport ja pumpamine. Alusbetoonid ja

tasandusvalud. Aluspindade ettevalmistus, soojusisolatsiooni paigaldamine.


39

Konstruktsioonielementide betoneerimine (juhtmajakate tegemine, betoonisegu vastuvõtmine,

paigaldamine, tasandamine). Töö- ja deformatsioonivuukide valmistamine. Betoonitööde

tehnoloogia talvistes tingimustes.

3.5. BETOONIPINDADE JÄRELHOOLDUS. Nõuded betoonpindade kvaliteedile. Betooni

järelhooldus: katmine, soojendamine, kastmine, lihvimine, parandamine ja kaitsmine.

3.6. BETOONELEMENTIDE MONTAAžITÖÖD. Oma töökoha korraldamine. Materjalide ja

töövahendite valik. Tööde tehnoloogiline järjekord. Tasandiline ja ruumiline märkimine.

Töövõtted betoonitöödel. Posti – ja lintvundamendiraketiste valmistamine, fikseerimine ja

toestamine. Rangide paigutus. Armatuurivõrkude karkasside valmistamine ja paigaldamine.

Silluste valamine. Väikevormide betoneerimine lähtuvalt kooli õppebaasi võimalustest.



4. Õpitulemused


raketiste liigitust ja kasutusalasid;

raketise valmistamisel kasutatavaid materjale;

üldnõudeid raketiste ehitamisel;

raketiste valmistamise ja paigaldamise tehnoloogilist järjekorda;

seina- ja postitaldmiku raketise, ääretugevdusega plaadi raketise, kandepostidega

laeraketise ning talaraketise ehitamise ja paigaldamise nõudeid;

välistrepi raketise ja sisemise betoontrepi raketise ehitamise nõudeid;

armatuuri liike ja tähtsust betoonkonstruktsioonides;

armatuuri töötlemise võimalusi (lõikamine, painutamine, sidumine ja kinnitamine raketise

külge;

armatuuri paigaldamise nõudeid;

betoonide põhiomadusi ja neid mõjutavaid faktoreid;

betoonide liigitust ja nende valmistamisel kasutatavaid materjale;

betoonisegu töödeldavust mõjutavaid tegureid ja segude paigaldamise tehnoloogilist

järjekorda;

nõudeid betooni järelhooldusele;

ülevaatlikult monteeritavate toodete valmistamise tehnoloogiat, betoonelementide

montaaži põhimõtteid, montaazitööde etappe ning elementide vastuvõtu ja ladustamise

nõudeid;

töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;

oskab:

meeskonna liikmena töötadeskorraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada

töövahendeid;

valida materjale ja arvestada tööks vajaminevat materjalikulu;

ehitada lintvundamendi, silluse ja posti raketist üksiklaudadest;

valmistada armatuurkarkassi;

paigaldada armatuurvõrke etteantud jooniste järgi;

betoneerida väikevorme lähtuvalt kooli õppebaasi võimalustest;

teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tööde kvaliteedinõuetele vastavust;


5. Hindamine

Hindamine:

• etteantud joonise järgi nõuetekohase raketise ehitamise oskust;

• armatuurikarkassi ja –võrkude koostamist joonise järgi;

• betoonitööde tehnoloogilise järjekorra kirjeldamise oskust

lähtuvalt kooli õppebaasi võimalustest väikevormide betoneerimise oskust.


40

Teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali

hõlmava lõputestiga. Oskusi hinnatakse praktiliste tööde sooritamisel. Moodulit hinnatakse

teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste koondhindega.

2.17 POTTSEPATÖÖD

4õn (1T/3P)

1. Eesmärk


• õpib tundma pottsepatöödel kasutatavaid materjale, tööriistu ja töövõtteid.

• tutvub ahjude, pliitide, kaminate ladumise nõuetega;

• omandab pottsepatööde ja ahju materjalivajaduse arvutamise oskuse oskused.


Läbitud on moodulid “Ehitamise alused”, “ Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid”, “Müüritööd I”

ja “Müüritööd II”.

3. Õppesisu

3.1. MATERJALID JA TÖÖVAHENDID. Kivimaterjalid pottsepatöödel. Ahjusegud ja mördid.

Ahju-, pliidi- ja kaminatarbed. Tööriistad ja – vahendid, nende kasutamise tingimused ja

hooldamine.

3.2. POTTSEPATÖÖDE TEHNOLOOGIA. Soojuse levimine ja soojuspaisumine. Põlemine ja

kütused, tuleohutusnõuded. Pottsepatööde põhireeglid ja küttekolletele esitatavad

kvaliteedinõuded.

Küttekollete ehitusnõuded: ahju- ja korstna alused, püst- ja rõhtkatikud, ahjuvahed.

Ühenduslõõrid ja viimalõõrid.

Ahjude liigitus soojamahtuvuse, ahjuseinte soojenemise ja materjali järgi. Umbse põhjaga ja

restkolle, nende konstruktsioon ja ehitamise nõuded. Tuharikaste kütuste kolded, põlemisõhu

suunamine koldesse. Ahju lõõride süsteemid. Üldnõuded lõõristike ehitamiseks. Püst- ja

rõhtlõõrid. Tõmbetakistused lõõris. Toaahjude konstruktsioon, mõõtmete arvutamine.

Püstlõõridega ja laskuvate lõõridega tellisahju ladumine. Ülevaade pottahjude ladumise

tehnoloogiast.

Puhasvuukviimistlus. Ahju kuivatamine. Tulekivist ahju kokkupanek. Ahju vead ja nende

kõrvaldamise võimalused. Monteeritavad ahjud.

Pliidi konstruktsioon. Praeahjuga pliit. Praeahjuta pliit. Harilik soemüür. Topside, tahmauste ja

siibrite asukohad. Ülevaade eritüüpi pliitidest ja soemüüridest.

Pliitahi ja selle ehitamise nõuded.




3.4. ERIOTSTARBELISED KÜTTESEADMED

Kamina tüübid kiirguspindade arvu järgi. Kamina väliskuju ja mõõtmed. Toakamina korstnalõõri

normaallõige. Kaminamaterjalid. Kaminatarbed ja –detailid. Kamina konstruktsioon: kolle ja

korstnalõõr. Kamina tõmbesuu. Suitsutõkkega kaminad. Hariliku telliskamina ja õhkküttega

kamina ladumine. Looduskivist kaminad ja välikaminad, nende ehitamise nõuded. Monteeritavad

kaminad. Tuleohutusnõuded.

Suitsuahjud. Saunaahjud. Suitsukerised. Puhaskerised. Suitsuahjude ja keriste ehitamise ja

paigaldamise nõuded.

4. Õpitulemused



41

Küttekoldeid (ahjud, pliidid ja soemüürid, kaminad, eriotstarbelised kütteseadmed), nende

ehitamise tingimusi ja kvaliteedinõudeid;

Pottsepatöödel kasutatavaid materjale ja töövahendeid;

Pottsepatööde põhireegleid ja järgib neid tööde teostamisel;

Ahjude liigitust, ahjulõõride süsteeme ja üldnõudeid nende ehitamisel;

Pliidi ja soemüüri konstruktsiooni ja üldnõudeid nende ehitamisel;

Nõudeid puhastusluukide paigaldamisele ja kaitsele;

Pottahjude ja –pliidi ladumise tehnoloogiat;

Töötervishoiu ja tööohutusnõudeid küttekollete ladumisel;

Küttekolletele esitatavaid tuleohutusnõudeid ja arvestab neid tööde teostamisel

oskab:

Korraldada nõuetekohaselt oma töökohta, valida töövahendeid ja sobivat materjali;

Valida töövahendeid ja sobivat materjali;

Arvestada tööks vajaminevat materjalikulu rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala,

ruumala ja protsentarvutuse eeskirju;

Arvutada kaminaava suurust sõltuvalt korstnalõõri ristlõikest ja ruumi kubatuurist;

Laduda tellistest pliiti koos soemüüriga, püst- või rõhtlõõridega ahju ja dekoratiivkaminat,

Teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tööde kvaliteedinõuetele vastavust;

Töötada ennast ja keskkonda säästvalt

5. Hindamine

Tuleb teostada kaks praktilist harjutustööd järmisest valikust:

• laduda tellistest pliit koos soemüüriga;

• laduda püst- või rõhtlõõridega ahi;

• laduda dekoratiiv- või küttekamin.

Hinnatakse:

• materjalide ja ahju, -pliidi- või kaminatarvete valimise oskust;

• tööde tehnoloogilise järjekorra, tööohutus- ja kvaliteedinõuete järgimist ning õigete

töövõtete valdamist praktiliste tööde teostamisel;

• tuleohutusnõuete järgimist pottsepatööde teostamisel.

Oskusi hinnatakse praktiliste tööde sooritamisel. Mooduli lõpus sooritatakse kogu teemat

hõlmav test. Moodulit hinnatakse teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste koondhindega.

2.18 KROHVIMISTÖÖD

5õn (1T/ 4P)

1. Eesmärk


• õpib tundma krohvimisel kasutatavaid materjale, töövahendeid ja seadmeid;

• omandab õiged töövõtted ja krohvimistööde tehnoloogia ning teadmised kvaliteedi- ja

tööohutusnõuetest krohvimistöödel.



3. Õppesisu

3.1. MATERJALID JA TÖÖVAHENDID. Krohvi otstarve ja liigid. Krohvimördid, nende

valmistamine ja omadused. Sünteetilised pinnakattematerjalid. Lihvmaterjalid. Tööriistad,

vahendid


42

ja seadmed, nende kasutamistingimused ning hooldamine. Tellingud ja töölavad, nõuded nende

paigaldamisel. Tööohutusnõuded krohvimistöödel.




3.3. ALUSPINDADE ETTEVALMISTAMINE. Pindade puhastamine, loodimine ja majakate

paigaldamine. Niiskustõkketööd. Mittekrohvitavate pindade kaitsmine.

3.4. KROHVIMISTÖÖDE TEHNOLOOGIA JA KROHVITUD PINDADE REMONT .

Oma töökoha korraldamine. Materjalide ja töövahendite valik. Tööde tehnoloogiline järjekord.

Tasandiline ja ruumiline märkimine. Töövõtted krohvimistöödel. Mördi pinnalekandmise viisid

(käsitsi krohvimine; masinkrohvimine; krohvikihi tasandamine). Nurkade ja avakülgede

krohvimine. Kõverpindade krohvimine. Sirgjooneliste tõmmiste tegemine. Ümarpindade

krohvimine. Krohvisüsteemid: soojustuskrohvid, armeeritud krohvid (sh dekoratiivkrohvid:

pritskrohv, terrasiitkrohv, graniitpesukrohv, kivipurukrohv, värvilised krohvid). Krohvisüsteemide

kasutusalad ja paigaldamise nõuded. Kvaliteedinõuded krohvimistöödel ja kontrolltoimingud.

Defektide ja vigade parandamine, krohvitõmmiste tegemine; fassaadide renoveerimine.

Kvaliteedinõuded ja kontrolltoimingud.



3.5 PROOVITÖÖ

Krohvida aknaava sisaldav soojustatud sein, kusjuures tööülesanne sisaldab ühe sisemise ning

ühe välimise nurga vormistamist

4. Õpitulemused


krohvitööde materjale;

krohvitööriistu, seadmeid ja vahendeid ning nende hooldamist;

krohvitööde tehnoloogilist järjekorda;

töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid;

kvaliteedinõudeid ja kontrolltoiminguid;

nõudeid inventaarsete tellingute paigaldamisele;

nõudeid krohvimörtide valmistamisele;

töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;

oskab:


valida materjale ja arvestada tööks vajaminevat materjalikulu rakendades

koolimatemaatikast tuntud pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju;

valmistada ja kasutada erinevaid krohvimörte vastavalt aluspinnale ja töötingimustele;

valmistada tööks ette aluspinda

paigaldada krohvimajakaid

teostada tasapinnalist krohvimist tööde õiges tehnoloogilises järjekorras, kasutades õigeid

ja ratsionaalseid töövõtteid;

viimistleda aknaavasid ja nurki;

teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnata tööde kvaliteedinõuetele vastavust;

töötada ennast ja keskkonda säästvalt


43

5. Hindamine

Hinnatakse:

• krohvimistöödel kasutatavate materjalide ja töövahendite valiku- ja kasutamisoskust

lähtuvalt aluspinnast ja töötingimustest;


töövõtete valdamist pindade käsitsikrohvimisel.

• teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali

hõlmava lõputestiga.

Oskusi hinnatakse praktiliste tööde sooritamisel. Moodulit hinnatakse teoreetiliste teadmiste

ja praktiliste oskuste koondhindega.

2.19 KUIVKROHVKONSTRUKTSIOONIDE EHITAMINE

2õn (1T/ 1P)

1. Eesmärk


• õpivad tundma peamisi materjale, kinnitusi, tooteid ja töövahendeid ning

kuivkrohvkonstruktsioonidele esitatavaid kvaliteedinõudeid

• omandavad teadmised töötervishoiu- ja tööohutusnõuetest kuivkrohvplaatide

paigaldamisel, kipsplaadi viimistlemisviise, hüdroisolatsioonitööde ja remonditööde

teostamise kohta ja oskused ehitada lihtsamaid kuivkrohvkonstruktsioone;

• saavad ülevaate kipsplaatide konstruktsioonidest ja nende kinnituse reeglitest.



3. Õppesisu

3.1. MATERJALID JA TÖÖVAHENDID. Kuivkrohvplaadid, nende liigitus, otstarve ja

omadused. Nõuded kuivkrohvplaatide ladustamisele. Karkassid, profiilid, kinnitused ja eritooted;

konstruktsioonide isolatsioonmaterjalid; kuivkrohvplaatide paigaldamise töö- ja abivahendid.

Oma töökoha korraldamine; viimistleja töö- ja abivahendid, tööriistade

kasutamine ja hooldamine, materjalide ettevalmistamine; tasandiline ja ruumiline märkimine




3.3. KUIVKROHVKONSTRUKTSIOONIDE PAIGALDAMISE TEHNOLOOGIA.

Kuivkrohvplaadist seinad ja vaheseinad. Kuivkrohvplaadist laed ja nende paigaldamise

tehnoloogia. Kuivkrohvplaatidega seinte tasandamise ( viimistlemise) moodused ( karkassiga ja

ilma). Kuivkrohvplaadist põrandad, nõuded põrandate paigaldamisele; põrandate soojustus.

Kipsplaatide isolatsioonitööd: hüdroisolatsiooni valmistamine, soojusisolatsioonitööd, nõuded

heliisolatsioonile. Isolatsioonikihtide paigaldamine läbiviikude kohal.

3.4. KUIVKROHVPLAATIDE REMONT

Kuivkrohvkonstruktsioonide remont (aukude, löögijälgede jms vigastuste kõrvaldamine).

Kipsplaatsüsteemide: seinad ja vaheseinad, laed ja põrandad. Seinte vooderdamine; lagede

vooderdamine; kuivkrohvplaadist põrandad; ühenduskohtade töötlemine; kvaliteedikontroll.

Ohutusnõuded kuivkrohvplaatide paigaldamisel.



3.5 PROOVITÖÖD


44

Ehitada kuivkrohvkonstruktsioon, mis sisaldab erikujulisi nurki ning vormistada akna- ja

uksepõsed.

4.Õpitulemused


• kuivkrohvplaate, nende paigaldamisel kasutatavaid abimaterjale ja töövahendeid;

• kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamise tehnoloogiat;

• elektri- ja tuleohutusnõudeid kuivkrohvplaatide paigaldamisel;

• soojus- ja heliisolatsiooni paigaldamise tehnoloogiat;

• kuivkrohvkonstruktsioonidele esitatavaid kvaliteedinõudeid;

• töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamisel;

oskab:

• korraldada nõuetekohaselt oma töökohta;

• kasutada ja hooldada tööriistu ja –vahendeid;

• arvestada materjalikulu rakendades pindala ja protsentarvutuse eeskirju;

• ehitada ja paigaldada lagede, vaheseinte ja põrandate kuivkrohvkonstruktsioone;

• töödelda, paigaldada ja remontida kuivkrohvplaate;

• kontrollida tehtud tööde kvaliteeti;

• töötada ennast ja keskkonda säästes.

5.Hindamine:

Hinnatakse:

• teadmisi soojus- ja heliisolatsiooni paigaldamise tehnoloogia tundmise kohta

kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamisel;

• tööde tehnoloogilise järjekorra, tööohutus- ja kvalitedi nõuete järgimist ning õigete

töövõtete valdamist konstruktsiooni valmistamisel ja paigaldamisel.

Teadmisi hinnatakse mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputestiga. Oskusi hinnatakse

praktiliste tööde sooritamisel. Moodulit hinnatakse teoreetiliste teadmiste ja praktiliste

oskuste koondhindega.

VALIKÕPINGUD

3.1 RULLMATERJALIDE PAIGALDAMINE

3õn (1T/2P)

1. Eesmärgid


• omandab teadmised viimistlustöödel kasutatavatest rullmaterjalidest ja liimidest, samuti

rullmaterjalide seintele ja põrandatele paigaldamise tehnoloogiast;

• õpib tundma kasutatavaid töövahendeid, tööohutuse- ja kvaliteedinõudeid rullmaterjalide

paigaldamisel.


Läbitud on moodulid “Ehitamise alused”, „Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid”,„Krohvimistööd”

3. Õppesisu

3.1. MATERJALID JA TÖÖVAHENDID. Plaatmaterjalide liigitus sõltuvalt

tootmistehnoloogiast.


45

Plaatmaterjalidele esitatavad kvaliteedinõuded. Plaatmaterjalide omadused: veeimavus, ilmastiku-

ja

kulumiskindlus. Plaatide kinnitamiseks kasutatavad mördid (tava-, kiirkivinevad- ja

remondimördid), nende valmistamise tehnoloogia ja kasutamine. Nõuded mörtide säilitamisele.

Plaatide kinnitamiseks kasutatavad muud materjalid: vuugisegud, silikoonid. Nõuded vuugisegude

ja silikoonide kasutamiseks ja säilitamiseks.

Plaatimistöödel kasutatavad tööriistad (sh kontrollmõõteriistad) ja -vahendid, nende käsitsemine

ja hooldamine. Vuukimisel ja silikoonimisel kasutatavad tööriistad ja -vahendid.




3.3. ALUSPINDADE ETTEVALMISTAMINE. Aluspindade ülevaatus ja plaatimiseks

ettevalmistamine. Hüdroisolatsioonile ja niiskustõkkele esitatavad nõuded, tööde teostamise

tehnoloogiline järjekord. Niiskustõkke paigaldamine ja hüdroisolatsioonitööd. Põrandapindade

kallete valamine.

3.4. PLAATIMISTÖÖDE TEHNOLOOGIA JA PLAADITUD PINDADE REMONT.

Oma töökoha korraldamine. Tööriistade ja –vahendite valik. Materjalide ettevalmistamine.

Tasandiline ja ruumiline märkimine. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuded plaatimistöödel.

Erinevate seina- ja põrandapindade plaatimine: plaadijaotuskavandi koostamine; seinapindadel

juhtlaudade kinnitamine, põrandapindadel põrandatelje maha märkimine; plaatide lõikamine ja

paigaldamine; erinevate materjalide ja pindade liitekohad.

Vuukimine: seina- ja põrandapindade ettevalmistamine vuukimiseks; reljeefsete pindade

vahatamine, plaaditud pindade vuukimine; liikuvate vuukide tihendamine, läbiviikude

silikoonimine

ja viimistlemine. Kvaliteedinõuded ja kontrolltoimingud. Plaaditud pindade hooldamine.

Pinnaseisundi määratlemine. Materjalide ja töövahendite valimine. Tööde teostamise

tehnoloogiline järjekord sõltuvalt pinna seisundist ja vigastuse liigist. Kvaliteedinõuded ja töö

ohutu korraldamine.



4. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb:

seina- ja põrandakattematerjalide liigitust;

aluspinnale esitatavaid nõudeid, sõltuvalt rullmaterjali liigist;

tööde tehnoloogilist järjekorda seinakattematerjalide paigaldamisel;

tehnoloogilist järjekorda põrandakattematerjalide paigaldamisel;

rullmaterjaliga kaetud pindadele esitatavaid kvaliteedinõudeid;


töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid rullmaterjalide ning erinevast materjalist

abikonstruktsioonide paigaldamisel ja järgib neid tööde teostamisel;

oskab:


paigaldada töölavasid ja tellinguid;

valida materjale ja arvestada tööks vajaminevat materjalikulu rakendades


valida rullmaterjali paigaldamise tehnoliigiat sõltuvalt materjali liigist;

paigaldada seinakattematerjale (tapeete jm seinakattematerjale) vastavalt tööde

tehnoloogilisele järjekorrale, kasutades õigeid ja ratsionaalseid töövõtteid,

viimistleda sise- ja välisnurka vastavalt ehituskvaliteedi nõuetele;

järgida töötervishoiu ja tööohutusnõudeid rullmaterjalide paigaldamisel;



46

5. Hindamine




3.2 PLAATIMISTÖÖD 5õn (1T/ 4P)

1. Eesmärk


• õpib tundma tehis- ja looduskivist plaatmaterjale ja käsitsema plaatimistöödel kasutatavaid

töövahendeid;

• omandab oskused tehis- ja looduskivist plaatmaterjalide paigaldamise tehnoloogiast;

• õpib tundma tööohutuse- ja kvaliteedinõudeid plaatimistööde teostamisel.


Läbitud on moodulid “Ehitamise alused”, „Ehitusmaterjalid ja -

konstruktsioonid”,”Krohvimistööd”, „Hüdroisolatsioonitööd”

ja „Tasandustööd”.

3. Õppesisu

3.1. MATERJALID JA TÖÖVAHENDID. Plaatmaterjalide liigitus sõltuvalt

tootmistehnoloogiast.

Plaatmaterjalidele esitatavad kvaliteedinõuded. Plaatmaterjalide omadused: veeimavus, ilmastiku-

ja

kulumiskindlus. Plaatide kinnitamiseks kasutatavad mördid (tava-, kiirkivinevad- ja

remondimördid), nende valmistamise tehnoloogia ja kasutamine. Nõuded mörtide säilitamisele.

Plaatide kinnitamiseks kasutatavad muud materjalid: vuugisegud, silikoonid. Nõuded vuugisegude

ja silikoonide kasutamiseks ja säilitamiseks.

Plaatimistöödel kasutatavad tööriistad (sh kontrollmõõteriistad) ja -vahendid, nende käsitsemine

ja hooldamine. Vuukimisel ja silikoonimisel kasutatavad tööriistad ja -vahendid.


. Arvestada tööks vajaminevat materjali kulu rakendades kooli matemaatikast tuntud pindala ja


3.3. ALUSPINDADE ETTEVALMISTAMINE. Aluspindade ülevaatus ja plaatimiseks

ettevalmistamine. Hüdroisolatsioonile ja niiskustõkkele esitatavad nõuded, tööde teostamise

tehnoloogiline järjekord. Niiskustõkke paigaldamine ja hüdroisolatsioonitööd. Põrandapindade

kallete valamine.

3.4. PLAATIMISTÖÖDE TEHNOLOOGIA JA PLAADITUD PINDADE REMONT.

Oma töökoha korraldamine. Tööriistade ja –vahendite valik. Materjalide ettevalmistamine.

Tasandiline ja ruumiline märkimine. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuded plaatimistöödel.

Erinevate seina- ja põrandapindade plaatimine: plaadijaotuskavandi koostamine; seinapindadel

juhtlaudade kinnitamine, põrandapindadel põrandatelje maha märkimine; plaatide lõikamine ja

paigaldamine; erinevate materjalide ja pindade liitekohad.

Vuukimine: seina- ja põrandapindade ettevalmistamine vuukimiseks; reljeefsete pindade

vahatamine, plaaditud pindade vuukimine; liikuvate vuukide tihendamine, läbiviikude

silikoonimine

ja viimistlemine. Kvaliteedinõuded ja kontrolltoimingud. Plaaditud pindade hooldamine.

Pinnaseisundi määratlemine. Materjalide ja töövahendite valimine. Tööde teostamise

tehnoloogiline järjekord sõltuvalt pinna seisundist ja vigastuse liigist. Kvaliteedinõuded ja töö

ohutu korraldamine.



3.5 PROOVITÖÖD


47

Plaatida sein, mille tööülesandes sisaldub pilt või erinevad kujundid, mis eeldavad plaatude

lõikamist kaare- ja mingi muu geomeetrilise kuju järgi;

plaatida põrandapind, mille tööülesanne sisaldab vee äravoolutrappi koos sinna

juurdekuuluvate kalletega.

4. Õpitulemused


plaatimistöödel kasutatavaid tehis- ja looduskivist materjale;

niiskustõkke ja hüdroisolatsiooni tähtsust ning paigaldamise tehnoloogiat;

erinevate pindade (tellis-, kuivkrohvplaat-, betoon- ja tulepüsivad pinnad jms.)

plaatimistööde tehnoloogilist järjekorda;

plaaditud seina- ja põrandapindadele esitatavaid kvaliteedinõudeid;


töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid plaatimistöödel ning erinevast materjalist

abikonstruktsioonide paigaldamisel;

oskab:


paigaldada töölavasid ja tellinguid

arvestada materjalikulu ja mahtu lähtuvalt plaaditavast pindalast rakendades


valida sõltuvalt aluspinnast plaatmaterjale ja kinnitusmörte;

töödelda ja paigaldada plaatmaterjale;

paigaldada hüdroisolatsiooni;

vuukida plaaditud pindu;

kontrollida teostatud tööde kvaliteeti;

kõrvaldada plaatkattes tekkinud defekte;

järgida töötervishoiu ja –ohtusnõudeid plaatimistööde teostamisel;


5. Hindamine

Hinnatakse praktiliste harjutustööde teostust sealhulgas:


töövõtete valdamist erinevate tehis- ja looduskivist plaatmaterjale töötlemisel ja

paigaldamisel, plaaditud pinna tasapindsust sh vuukide jaotust ja nende viimistlemise

korrektsust.




3.3 KATUSETÖÖD

4õn (1T/ 3P)

1.Eesmärk


• omandab teadmised erinevatest katusekonstruktsioonidest ja katusekattematerjalidest;

• omandab oskused katuse kande- ja kattekonstruktsioonide ehitamiseks ning katusekatete

paigaldamiseks.



48


3. Õppesisu

3.1. ÜLDNÕUDED KATUSTELE

Katuse väliskujud. Katuse liigitus konstruktsiooni, kasutustingimuste ja veeäravoolusüsteemi

järgi. Katuste minimaalkalded. Katustele mõjuvad koormused. Tuule- ja aurutõkke paigaldamise

nõuded. Hüdroisolatsiooni valmistamine kilematerjalist. Ohutusnõuded katusetöödel .Valgusavad,

paigaldised, läbiviigud ja liited, nende erinõuded konstruktsioonile.

Uugid ja kaldaknad. Kasutusohutus.




3.3 KATUSE KANDE- JA KATTEKONSTRUKTSIOONID.

Mõisted ja terminid. Katusesõrestiku tüübid (standardfermid, käärfermid, ühekaldelise katuse

fermid, pööninguga katuse fermid, naelkilp- , raamfermid), nende iseloomustus ja

kasutustingimused. Töövahendid, nõuded materjalile.. Talade ja katusefermide ehitamine.

Katusefermide ladustamise tingimused Fermide paigaldamise viisid.

Sarikate ( liigitus) tüübid – penn- ja lamavsarikad. Tugistike tüübid lamavsarikatele. Pärlinid,

räästapärlini ehk müürlati kinnitamine seinale. Sarikate toetumine puitseinale. Sarikate toetumine

kivimaterjalist välisseinale. Fermide pikisuunaline jäigastus.

Viilutarindi ehitamine. Katusekatte alustarindid. Aluskatte ülesanne, aluskatte materjalid ja

kinnitusviisid. Aluskatte paigaldamine. Roovlaudade suuruse ja paigaldustiheduse määramine,

kasutatavad materjalid. Roovitise paigaldamine. Katuse kalde, roovituse, aluskatte eripärad

sõltuvalt kasutatavast katusekattematerjalist. Katuse neelu tegemine. Nõuded läbiviikude

ehitamisele. Liited vertikaalpindadega. Deformatsioonivuukide lahendused. Katuseluukide

paigaldus. Räästa- ja ripprennid ja nende ehitamine, räästanurkade tarindid, nende ehitamine.

Aluslaudise ja plaatalus, nõuded paigaldamisele. Soojustuse paigaldamine. Tuulutuse tegemine

katuslagede ehitamisel.

3.4 KATUSEKATETE PAIGALDAMINE

Katusekate, nõuded kasutatavatele materjalidele. Lamekatuste kattematerjalid (kivi, plekk,

tsementpõhjalised plaadid, rullmaterjalid). Puit-, betoon- ja soojustusmaterjalidest katusekatte

alused lamekatustele. Tingimused ja nõuded bituumen- või plastrullmaterjalidest katusekatte

paigaldamiseks. Deformatsioonivuukide moodustamine.

Tuulutatavad ja suletud soojustatud katuslaed; tarindsoojustusega katuslaed; pööratud katuslaed.

Katuslagede konstruktsiooni iseloomustus, nõuded soojustuskihile, hüdroisolatsioonile,

veeäravoolule ja katusekattevahelisele tuulutusruumile.

Kaldkatuste kattematerjalid: keraamilised või tsementkatusekivid, profiilplekist, sileplekist,

mineraal- ja bituumenplaatidest katusekatted, rullmaterjalist katusekatted. Kattematerjalide

iseloomustus. Nõuded paigaldamisele.Ülevaade traditsioonilistest loodusmaterjalidest

katusekatetest: mätaskatus, õlgkatus, laastkatus, laudkatus.

3.5 KATUSTE RESTAUREERIMINE JA REMONT Katuse kande- ja kattekonstruktsioonide seisukorra hindamine. Katuse ohutussüsteemid.

Sadeveesüsteemid. Kontroll ja hooldustoimingud. Töö- ja tuleohutusnõuded katusetöödel.

4.Õpitulemused



49

Erinevaid katuse kande- ja kattekonstruktsioone, nende ehitamise ja paigaldamise

tingimusi;

Katuste liigitust konstruktsiooni, kasutustingimuste ja veeäravoolusüsteemi järgi;

Katusekattematerjale ja nende paigaldamise põhimõtteid sõltuvalt katuse liigist, sh

ajaloolised lahendused;

Nõudeid kald- ja lamekatuste soojustuskihile, veeäravoolule ja katusekatte alusele

tuulutusruumile;

Katuse kalde, roovituse, aluskatte eripärasid sõltuvalt kasutatavast katusekattematerjalist;

Valgusavadest, paigaldistest, läbiviikudest ja liidetest tulenevaid erinõudeid

konstruktsioonile;

Katuste kande- ja kattekonstruktsioonide remondivõimalusi ning –võtteid ja kasutatavaid

materjale,

Katusekonstruktsioonide enamlevinud kahjustuste põhjusi;

Puidust ja metallist tellingute ning töölavade ehitamise ja paigaldamise nõudeid;

Töötervishoiu, töö- ja tuleohutusnõudeid katusetöödel ja järgib neid tööde teostamisel

ning erinevast materjalist abikonstruktsioonide ehitamisel ja paigaldamisel

oskab:

korraldada nõuetekohaselt oma töökohta, paigaldada töölavasid ja tellinguid;

valida sobivaid materjale ja töövahendeid sõltuvalt töö iseloomust;

arvestada materjalikulu ja mahtu lähtuvalt plaaditavast pindalast rakendades


visuaalselt hinnata katusekatte seisukorda;

asendada müürlati osi ja kinnitada müürlatti seintele;

lahtist müürlatti tagasi tõmmata ja kinnitada;

ehitada, restaureerida ja remontida erinevate kald- ja lamekatuste kande- ja

kattekonstruktsioone,

eemaldada kahjustatud metalldetaile, neid puhastada ja viimistleda;

puuduvaid või asendamist vajavaid detaile valmistada analoogsest materjalist;

paigaldada erinevaid katusekattematerjale;


5.Hindamine:




3.4 HEAKORRATÖÖD

2õn (1T/1P)

1. Eesmärk


Saab ülevaate tee ja õueala kattematerjalidest;

Õpib paigaldama sillutis- ja äärekive;

Omandab ettekujutuse väikevormidest ja nende paigaldamise nõuetest



3. Õppesisu

3.1. MATERJALID JA TÖÖVAHENDID.

Teedel ja platsidel kasutatavate materjalide iseärasused. Kivimaterjalid, betoonmaterjalid ja

puitmaterjal ning nende kasutamise võimalused. Sillutuskivid, rennid, äärekivid, katendid ja


50

nende materjalid, omadused ja kasutusalad. Tööriistad ja –vahendid sillutiste paigaldamiseks.

Tööriistade kasutamine ja hooldus.

3.2 MULLATÖÖD JA PINDADE ETTEVALMISTAMINE.

Pinnase teiseldamine. Mulla säilitamine ja otstarbekas kasutamine. Mullatööde mahu ja

maksumuse arvutamine. Maa-ala horisontaalne ja vertikaalne mõõdistamine ja projekti

mahamärkimine. Drenaažitööd, kuivendussüsteemide rajamine, aluskonstruktsioonide

ehitamine.töötervishoiu ja tööohutusnõuded pindade ettevalmistamisel.

3.3. TÖÖDE TEHNOLOOGIA

Oma töökoha korraldamine. Tööde tehnoloogiline järjekord. Töövahendite ja materjalide valik ja

ettevalmistamine. Tasandiline ja ruumiline märkimine. Nõuded teede ja väljakute katenditele.

Sillutiskivide paigaldamine. Teede ja platside ääristamine. Teepiirded ja tõkkepostid.

Pinnasetreppide ehitamine. Kaldteede tugi- ja varjemüüride ehitamine. Võreseinad ja varikäigud,

nõuded nende rajamisele. Variseinte püstitamine. Nõuded kommunikatsioonide (küte, valgustus)

ehitamisele. Mänguväljakute rajamine. Mänguväljakute inventari (liivakastid, mänguvahendid

jms) ehitamine ja paigaldamine. Puidust terrasside rajamine. Piirdeaedade ehitamine.

Haljastustööde olemus. Pindade ja nõlvade mätastamine. Istutustööd. Töötervishoiu ja

tööohutusnõuded. Kvaliteedinõuded ja kontrolltoimingud.

4. Õpitulemused


Haljastustööde põhimõtteid;

Kergliiklusteede ja platside ääristamise erinevaid võimalusi ning kasutatavate materjalide

iseärasusi;

Kergliiklusteede ja väljakute katendeid ja nende paigaldamise tingimusi;

Pinnase ettevalmistamise nõudeid;

Nõudeid kergliiklusteede, platside, ohutussaarte, teepäraldiste jms ehitamisel ja

heakorrastamisel;

Töötervishoiu ja tööohutusnõudeid ja järgib neid tööde teostamisel

oskab:

Lugeda väljakute vertikaalplaneerimise projekti;

Arvutada mullatööde mahtu ja maksumust;

Korraldada nõuetekohaselt oma töökohta;

Valida sobivaid materjale ja töövahendeid sõltuvalt lähteülesandest;

Planeerida aluspinda (teostada drenaažitöid, ehitada vajadusel aluskonstruktsioone jms);

Paigaldada sillutus- ja äärekive, pandust, teepiirdeid ja tõkkeposte;

Ehitada pinnasetreppe, mürakaitsetõkkeid, kaldteede tugi- ja varjemüüre;

Mätastada pindasid ja teha istutustöid vastavalt haljastusprojektile;

Paigaldada mänguväljakute inventari (liivakastid, mänguvahendid jms);

Ehitada puidust piirdeaedu;

Töötada ennast ja keskkonda säästvalt.

5. Hindamine

materjalide kulu arvestamise oskust;

tööde tehnoloogilise järjekorra, tööohutus- ja kvaliteedinõuete järgimist ning õigete

töövõtete valdamist

Teadmisi hinnatakse mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputestiga. Oskusi

hinnatakse praktiliste tööde sooritamisel. Moodulit hinnatakse teoreetiliste teadmiste ja

praktiliste oskuste koondhindega.

ÜLDHARIDUSLIKUD ÕPPEAINED


51

Üldharidusained kutseõppeasutuses

Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava (VV määrus nr 56 25.jaanuar 2002) sätestab, et

riikliku õppekava alusel määratletakse kutseõpppeasutuste õppekavade kohustuslik

üldhariduslik sisu (§1 lõige 3).

Üldharidusainete ainekavad on aluseks kutsekeskhariduse õppekavade väljatöötamisele.

Üldharidusainete õppemaht on vähemalt 40 õppenädalat, mis sisaldab 32 õppenädalat

kohustuslikke üldharidusaineid ja 8 õppenädalat kutse- või eriala toetavaid üldharidusaineid.

1. EESTI KEEL

Maht 4 õn

1. Õppe-eesmärgid

Eesti keele õpetamisega taotletakse, et õpilane:

• arendab oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust;

• arendab suutlikkust vastu võtta, hinnata, kasutada ja edastada teavet;

• arendab oma õpioskusi ja tekstiga töötamise oskust;

• omandab suhtlemisvalmiduse;

• väärtustab emakeelt ja rahvuskultuuri.

2. Õigekeelsus (2 õn) 2.1. Õppesisu

2.1.1. HÄÄLIKUÕPETUS. Keele häälikusüsteem. Silp ja silbitamine.

2.1.2. ÕIGEKIRJUTUS. Eesti keele õigekirja põhimõtted. Täheortograafia põhireeglid.

Võõrsõnade olemus ja ortograafia: h, f ja š kvantiteedi märkimine. Algustähe ortograafia

põhireeglid. Sõnade kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted ja reeglistik. Arvude märkimine

kirjas. Sõnade poolitamine. Lühendamise põhimõtted; lühendite märkimine kirjas.

Keelekäsiraamatute kasutamine õigekirja kontrollimiseks.

2.1.3. VORMIÕPETUS. Sõnaliigid. Käänete süsteem eesti keeles. Käändsõnavormide ja

omadussõna võrdlusastmete moodustamine. Nimede käänamine. Arv- ja asesõna käänamise

erijooni. Pöördsõna vormistik. Pöördeliste ja käändeliste vormide moodustamine. Eesti keele

sõnaraamatu kasutamine vormide moodustamiseks ja kontrollimiseks.

2.1.4. LAUSEÕPETUS. Lause. Liht- ja liitlause. Üte, lisand, lauselühend. Otse- ja kaudkõne.

Lausete kirjavahemärgistamine. Sõnade järjekord lauses. Ühildumine. Rektsioon.

2.1.5. KEELE SÕNAVARA. Keele sõnavara ja selle rikastamise võimalused. Kirjakeele ja

argikeele sõnavara.

3. Väljendusõpetus (2õn) 3.1. Õppesisu

3.1.1. TEKST. Teksti mõiste. Teksti terviklikkus ja liigendamine, lõik; sidusus; alustus ja

lõpetus. Suuline ja kirjalik tekst. Väljendusvahendite eripära sõltuvalt eesmärgist, adressaadist

ja olukorrast. Erisuguste tekstide lugemine.

3.1.2. MEEDIATEKST. Meediateksti olemus ja eripära. Uudis, olemuslugu, intervjuu,

arvustus, reportaaž, reklaam.

3.1.3. TEABETEKST. Teabeteksti olemus ja eripära. Refereerimine, tsiteerimine; allikaviide;

konspekteerimine.

3.1.4. ILUKIRJANDUSTEKST. Ilukirjandusliku teksti olemus ja eripära. Keelekasutuse

kujundlikkus. Kirjeldus, jutustus, arutlus. Lüüriline eneseväljendus.


52

3.1.5. TARBETEKST. Tarbeteksti olemus ja eripära. Avaldus, elulookirjeldus, kiri,

apellatsioon, volikiri, protokoll.

3.1.6. TEKSTI KOOSTAMINE. Teema. Materjali kogumine. Ainestiku järjestamise

põhimõtted ja võimalused. Teksti viimistlemine. Arutlev kirjand. Sagedasemad sõnastus- ja

stiilivead.

3.1.7. TEKSTI VORMISTAMINE. Pealkirjastamine, liigendus, paigutus.

3.1.8. SUULINE TEKST. Igapäevasuhtlus, vestlus, tutvustus, kaastundeavaldus. Kõneks

valmistumine, esinemine. Olmekõned: tervitus, õnnitlus, tänukõne. Informeerivad kõned:

ettekanne, sõnavõtt koosolekul.

4. Õpitulemused

Õpilane

• kasutab eesti kirjakeelt põhijoontes õigesti;

• teab keeleõpetuse põhimõisteid, sõnade põhiliigitust ja muutesüsteemi;

• teab ortograafia põhireeglistikku;

•oskab kasutada keelekäsiraamatuid sõnavalikul, õigekirja kontrollimisel ja

vormimoodustuses.

• oskab eristada eri tekstitüüpe, tunneb ära kujundliku keelekasutuse;

• oskab oma mõtteid kõnes ja kirjas edasi anda, arvestades eesmärki, adressaati, olukorda;

• oskab oma seisukohti põhjendada ja näiteid tuua;

• leida vajalikku teavet, seda kasutada ja edastada;

• oskab loetut ja kuulatut kokkuvõtlikult refereerida, väljendada selle kohta oma arvamust;

saadud ainestikku uue teksti loomisel kasutada;

• oskab vestlust alustada, vestelda ja kaasvestlejaid kuulata;

• oskab koostada ja esitada olmekõnet;

• oskab koostada ja korrektselt vormistada olulisi tarbekirju.

5. Hindamine

Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise

põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks õppeperioodi alguses.

Aine kokkuvõtva hinde väljapanekul arvestab aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud

jooksvaid hindeid, iseseisvate tööde hindeid, arvestustööde hindeid.

Iga õppesisus loetletud teema siseselt sooritatakse erinev hulk tunnikontrolle ja kontrolltöid

(kokku 3-8, sõltuvalt teemade ulatuslikkusest). Igapäevase õppetöö hindamine toimub

tunnitöö käigus jooksvate hinnete näol. Tekstiõpetuse teema läbivõtmine on teemadest

viimane, selle kokkuvõttev hinne moodustub neljast kuni viiest (sõltuvalt aine mahust

vastaval erialal) arutleva klassikirjandi hindest ja on aluseks lõpueksamile pääsemisele.

Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinnete koondhinne ja eksamihinne.


53

2. KIRJANDUS

Maht 2 õn

1. Õppe-eesmärgid

Kirjanduse õpetamisega taotletakse, et õpilane:

• saab ülevaate eesti ja maailmakirjanduse olulisematest esindajatest ning teostest;

• rikastab oma lugemiskogemust, arendab lugemiskultuuri;

• väärtustab ilukirjandust kui tunde- ja mõttemaailma rikastajat, minapildi avardajat;

• mõistab ilukirjanduse tähtsust rahvus- ja maailmakultuuri osana.

2.Õppesisu 2.1. Poeetika

2.1.1. ILUKIRJANDUSTEKSTI ERIPÄRA. Kujundlik keelekasutus. Kirjanduse põhiliigid ja

-žanrid. Kõla-, kõne- ja lausekujundid. Metafoor.

2.1.2. LÜÜRIKA. Lüüriline eneseväljendus, temaatika; vormid, riim. Luuletus. Lüroeepika.

2.1.3. DRAMAATIKA. Dialoog, sündmus, karakter, kompositsioon. Tragöödia, komöödia,

draama. Dramatiseering, stsenaarium.

2.1.4. EEPIKA. Kirjeldus, alltekst; tegelane, vaatepunkt, süžee. Eepos, romaan, novell,

jutustus, lühivormid.

2.2. Maailmakirjandus

2.2.1. ANTIIK-, KESK- ja RENESSANSIAEG. Antiikmütoloogia. Näiteid eepostest.

Antiikteater. Antiiktragöödia näide. Piibel: tegelasi ja tekstinäiteid. Renessansi iseloomustus.

Boccaccio 1-2 novelli. SHAKESPEARE’i üks näidend.

2.2.2. VALGUSTUS JA ROMANTISM. Valgustuse iseloomustus. Goethe “Faust” I osa

(katkendid). Romantismi iseloomustus. Scott “IVANHOE” või Hugo “JUMALAEMA KIRIK

PARIISIS” või Mérimée “CARMEN” või C. või E. BRONTË üks proosateos. Byroni või

Heine luule.

2.2.4. REALISM, MODERNISM JA POSTMODERNISM. Realismi ja modernismi

iseloomustus. BALZACI või STENDHALI või FLAUBERTì või TOLSTOI või

DOSTOJEVSKI üks romaan. Tšehhovi 1-2 novelli. REMARQUEì või HEMINGWAY üks

romaan või Bulgakovi “MEISTER ja MARGARITA”. Hesse või Kafka või Salingeri üks

proosateos. Modernistlik luule. Näiteid 2-3 autori loomingust: Baudelaire, Mallarme,

Verlaine, Rimbaud, Whitman, Blok, Ahmatova, Jessenin, Lorca, Tagore, Leino, Eliot.

Modernistlik ja absurditeater. Näiteid 1–2 autori loomingust: Ibsen, Pirandello, Brecht,

Beckett, Ionesco, Williams, Albee (katked). Postmodernismi iseloomustus. Üks tänapäeva

MAAILMAKIRJANDUSE TEOS õpilase valikul.

2.3. Eesti kirjandus

2.3.1. EESTI KIRJANDUSE TEKE JA ARENG. Rahvusromantismi iseloomustus.

Kreutzwaldi muinasjutud. „Kalevipoeg“ (katked). Koidula luule. Liivi luule. KITZBERGI või

VILDE üks näidend.

2.3.2. EESTI KIRJANDUS 20. SAJANDI I POOLEL. “Noor-Eesti” kirjanduse ja keele ja

kunsti uuendajana. Näiteid Suitsu, Underi, Visnapuu, Sütiste, Alveri luulest. Tuglase 1–2

novelli. Näiteid Gailiti või Vallaku lühiproosast. Tammsaare “TÕDE ja ÕIGUS” I osa.

2.3.3. EESTI KIRJANDUS 1940–2000. Näiteid 2–3 autori luulest: Lepik, Laaban, Merilaas,

Alliksaar, Vaarandi, Laht, Kaalep, Niit. Üks TRAADI või VALTONI või UNDI proosateos.

Näiteid 2–3 autori luulest: Kaplinski, P.-E. Rummo, Runnel, Luik, Viiding, Kareva. Üks

KROSSI romaan. Üks UUDISKIRJANDUSE TEOS õpilase valikul.


54

3. Õppesisu 3. 1. Eesti nüüdiskirjandus

3.1.1. Kodu- ja väliseesti kirjanduse arengujooni 1940. aastast tänapäevani. Gailiti või

Ristikivi või Mälgu ühe romaani lähivaatlus. Viirlaid “Ristideta hauad” või Helbemäe

“Ohvrilaev”.

3.1.2 PROOSA. Näiteid Hindi või Smuuli proosast. Näiteid Kallase või Undi proosast.

Näiteid Tuuliku või Peegli või Traadi loomingust.

3.1.2. LUULE. Näiteid Krossi, Niidu, Merilaasi, Sanga, Lepiku luulest. Näiteid

kassetipõlvkonna luulest.

3.1.3. DRAMAATIKA. Vetemaa või Kruusvalli ühe näidendi lähivaatlus.

3.1.4. UUEM KIRJANDUS. Näiteid Valtoni, Muti, Saadi, Luige, Bergi, Sauteri, Tode

teostest; 1-2-teose lähivaatlus.

4. Õppesisu 4.1. Aeg ja inimesed 20. sajandi maailmakirjanduses

4.1.1. LÄÄNE-EUROOPA KIRJANDUS. Hemingway ühe teose lähivaatlus. Näiteid Hesse

või Th. Manni lühiproosast. Näiteid Hamsuni loomingust. Hašek “Vahva sõduri Švejki

juhtumised maailmasõja päevil” (katked). Saint-Exupéry ühe teose lähivaatlus. Christie ühe

teose lähivaatlus.

4.1.2. VENE KIRJANDUS. Bulgakovi ühe teose lähivaatlus. Näiteid Majakovski või

Jessenini uulest. Näiteid Solženitsõni loomingust.

4.1.3. DRAMATURGIA. 1-2 näidendi lähivaatlus.

4.1.4. UUDISKIRJANDUS. 1-2 teose lähivaatlus.

5. Õpitulemused

Õpilane:

• mõistab ilukirjanduse väärtust ja lugemise tähtsust;

• on lugenud vähemalt 8 ulatuslikumat ilukirjandusteost;

• teab eesti ja maailmakirjanduse olulisemaid esindajaid ja teoseid ainekava piires;

• teab poeetika põhimõisteid;

• oskab loetud kirjandusteoste kohta oma mõtteid ja arvamusi avaldada.

• teab üldjoontes kirjanduse arengujooni 1940. aastast tänapäevani,

• teab eesti nüüdiskirjanduse tähtsamaid esindajaid,

• oskab loetud teoste kohta suuliselt ja kirjalikult väljendada oma arvamusi,

mõtteid ja seisukohti.

• luges läbi 3-4 kirjandusteost, oskab loetud teoste kohta avaldada oma mõtteid ja arvamusi;

• teab käsitletud maailmakirjanduse autoreid ja teoseid, nende temaatikat;

• väärtustab kirjandust aja ja inimese kujutajana.

6. Hindamine


põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks õppeperioodi alguses. Aine kokkuvõtva hinde

väljapanekul arvestab aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud jooksvaid hindeid,

iseseisvate tööde hindeid, arvestustööde hindeid.

Iga õppesisus loetletud teema kestel toimub jooksev hindamine tundides (kirjanduslike

tekstide analüüs, ülesanded, rühmatööd tunnis, tunnikontrollid). Iga tervikteose läbilugemise

järel sooritatakse erinevad hindelised ülesanded läbiloetud teose põhjal (2-4, vastavalt teose

mahule). Koondhinne kujuneb kõikide arvestuslike tööde kaalutud keskmisest hindest.

Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinne.


55

3. VÕÕRKEEL

Maht 6 õn, sellest A-võõrkeel (inglise keel või saksa keel) 3õn

B-võõrkeel (vene keel) 3õn

1. Õppe-eesmärgid

Võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane:

• tunnetab võõrkeelte õppimise vajadust;

• saab aru inimeste igapäevasest ja erialaga seotud võõrkeelsest kõnest ja vestlusest;

• kasutab, täiendab ja arendab omandatud õpiviise- ja võtteid;

• omandab lugemisvilumuse, mõistab lihtsamaid erialaseid tekste;

• oskab kasutada seletavat sõnaraamatut;

• julgeb ja oskab suhelda õpitavates võõrkeeltes;

• oskab ennast kirjalikult väljendada õpitud temaatika piires;

• teab õpitavate keelte maade kultuurile iseloomulikke käitumis- ja suhtlusnorme, nende

kasutamist kõnes ja kirjas;

• oskab omandatud keeleoskust iseseisvalt arendada ja teisi võõrkeeli juurde õppida.

2. Õppesisu

2.1. Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad 2.1.1.PEREKOND JA KODU: abielu ja perekond, rollid ja suhted perekonnas,

majapidamistööd, kodu ja kasvatus, unistuste kodu, perekonna eelarve, majapidamisraha,

taskuraha.

2.1.2. INIMENE JA ÜHISKOND: mina isiksusena teiste seas, iseloom, võimed, eelistused,

nõrkused, suhted teistega.

2.1.3. LOODUS KUI ELUKESKKOND: loodus ja tema kaitse, looduskaitsealad, kliima ja

loodusrikkused, puhkus, reisimine ja matkamine, maa ja linn.

2.1.4. HARIDUS JA TÖÖ: haridussüsteem ja õppimisvõimalused Eestis ja õpitava keele

maades, töö ja tööpuudus, ametid ja elukutsed: kutsevalik, karjäär ja prestiiž.

2.1.5. INIMENE JA TEHNIKA: olmetehnika, arvutitehnika ja sellega seotud probleemid,

tehnika areng.

2.1.6. IGAPÄEVANE ELU: tervislik eluviis, toitumine, sportimine ja spordialad, tervise- ja

tippsport, suitsetamine, alkohol, narkootikumid, suhtlemine teeninduses.

2.1.7. KULTUUR JA LOOMING: teater, kino, muusika, ilukirjandus, kunst.

2.1.8. MEEDIA: televisioon, raadio ja kirjutav press, reklaam ja tema roll.

2.1.9. EESTI: riigikord, kultuuri-, majandus- ja poliitilised kontaktid, kultuuritavad,

olulisemad pühad, nendega seotud kombed, söögitraditsioonid ja rahvustoidud.

2.1.10. ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: riigikord, kultuuri-, majandus- ja

poliitilised kontaktid, kultuuritavad, olulisemad pühad, nendega seotud kombed,

söögitraditsioonid ja rahvustoidud.

2.2. Keeleteadmised 2.2.1 Inglise keel:

• nimisõna: üld- ja pärisnimede kasutamine, loendatavad ja loendamatud nimisõnad,

nimisõnalised fraasid ja nende kasutamine; abstraktsed nimisõnad; omastav kääne,

kahekordne omastav kääne a friend of theirs; ainsuse ja mitmuse kasutamise erijuhud all,

every, whole, none of jt;

• artikkel: artikli kasutamine üld- ja pärisnimedega, ainenimedega, abstraktsete nimisõnadega;

artikli asendajad; artikli puudumine; väljendid umbmäärase artikliga, määrava artikliga, ilma

artiklita;


56

• omadussõna: -ing, -ed-lõpulised (kesksõnalised) omadussõnad; liitomadussõnad; so ja such,

enough ja too kasutamine; sõnajärg mitme täiendsõna puhul; võrdlusvormid (not) as...as, not

enough to..., too...to; the + omadussõna the elderly; eritüvelised võrdlusastmed; little +

loendatav/loendamatu nimisõna; omadussõna + to-infinitiiv/that osalause : I'm happy to see

them again/He was happy that they were coming to the party;

• arvsõna: lihtmurrud, kümnendmurrud, aritmeetilised põhitehted, erinevad mõõtühikud;

• asesõna: umbmäärased asesõnad some, any, no, many, much, a few, a lot of, one, every,

each, all, both, another, (the) other(s)either, neither; umbisikulised asesõnad it, there; •

tegusõna: kõneviisid; aktiiv ja passiiv: aktiivi ajavormid Present Perfect Progressive, passiivi

ajavormid Present Progressive, Present Perfect, Future Simple;

• tegusõna põhivormid; modaalverbid can, could, may, might, must /have to, mustn't, ought to,

should, will, would, need, needn't, used to + infinitiiv ja nende kasutus; tingimuslaused

(Conditional I, II); ajamääruslaused;

• määrsõna: määrsõna koht lauses; mitmetähenduslikud määrsõnad badly, rather, right,

shortly, so, still; kahe erineva vormiga määrsõnad loud/loudly, quick/quickly, cheap/cheaply

jt;

• eessõna: ajamäärustes esinevad eessõnad after, before, between, in, on, for, until, till since,

from...to/till, by; kohamäärustes esinevad eessõnad in, at, on, up, near, under, above, behind,

in front of, between, to, into, towards, up to, over, from, out of, off, down, through, opposite,

round, next to/beside; viisimäärustes esinevad eessõnad by, on, in with, without; eessõnalised

fraasid at the beginning of jt; nimi- ja omadussõnad, mis nõuavad enda ees teatud eessõna by

car, for sale, at last jt; nimi-, omadusja tegusõnad, mis nõuavad enda järel teatud eessõna

advice on, afraid of, belong to jt;

• lauseõpetus: fraaside ja lausete ühendamine; it ja there lause algul; teksti seostamine

tervikuks (cohesion); idioomid keeles;

• sidesõna: siduvad sidesõnad as well as, besides, not only...but also; vastandavad sidesõnad

however, only, still, yet; põhjuslik sidesõna for; järelduslikud sidesõnad then, therefore; alus-,

sihitis- ja öeldistäitelauseid alustavad sidesõnad that, if, whether, who, whose, what, which,

whoever, whatever, whichever, how, when, where, why, however, whenever, wherever;

ajamääruslauseid alustavad sidesõnad as, when, after, before, since, until/till, whenever,

while, as long as, all the time, by the time; viisimäärust alustavad sidesõnad how, however, the

way; võrdlusmääruslauseid alustavad sidesõnad as if, like; kordav sidesõna the...the;

otstarbemääruslauseid alustavad sidesõnad in order + to + infinitiiv; põhjusmääruslauseid

alustavad sidesõnad since; tagajärjemääruslauseid alustav sidesõna so; tingimusmääruslauseid

alustavad sidesõnad even if, in case, supposing; mööndusmääruslauseid alustavad sidesõnad

although, even if;

• sõnatuletus: sõnade liitmine; ees- ja järelliited; tähtsamad nimisõnu tuletavad järelliited -er/-

or, -ist, -ics,- ism, -ion/-ation, -ing, -ness, -let, -ment, -ee, -dom, - ence/-ance, -ess, -hood, -ity,

-ship, -th; enamesinevad omadussõnu tuletavad järelliited -able, -al, -ed, -en, -ent/-ant, -ful, -

ic, -ish, -ive, -less, -ous, -ly, -y; enamesinevad omadussõnu tuletavad eesliited anti-, non-,

post-, pre-, un-, in- (im-, il-, ir-); enamesinevad tegusõnu tuletavad järelliited -ate, -en, -fy/-

ify; enamesinevad tegusõnu tuletavad eesliited co-, de-, dis-, ex-, inter-, mis-, over-, out-, pre-,

re-, un-, under-.

2.2.2. Saksa keel:

• nimisõna: nimisõna ja grammatiline sugu, nimisõna soo määramine tähenduse ja

vormitunnuste järgi; nimisõnade ainsus ja; ainult ainsuses või ainult mitmuses kasutatavad

nimisõnad; nimisõna käänamine, nimisõna käändkonnad (tugev, nõrk, naissoost nimisõnad);

• artikkel: umbmäärane ja määrav artikkel, nullartikkel (artikli puudumine); artikli kasutamine

üldnimedega, ainenimedega, abstraktse tähendusega nimisõnadega, geograafi-liste ja

isikunimedega; • omadussõna: käänamine; omadussõna öeldistäite ja täiendina;

võrdlusastmed ja nende kasutamine; omadussõna substantiveerimine;


57

• arvsõna ja mõõtühikud: põhi- ja järgarvud; murdarvud (liht- ja kümnendmurrud); protsent;

kellaaeg, kuupäev, aasta; pikkus, kaal, vahemaad;

• asesõna: isikulised asesõnad, käänamine ja kasutamine; omastavad asesõnad, käänamine ja

kasutamine; näitavad asesõnad dieser, jener, der, derselbe; siduvad asesõnad der, die, das;

umbisikuline asesõna es; umbmäärased asesõnad man, einer, keiner, jeder, jemand, niemand,

etwas, alle(s), nichts, beide, viele, einige, mehrere; küsivad asesõnad wer, was, was für einer,

welcher;

• tegusõna: reeglipärased/nõrgad ja ebareeglipärased/tugevad tegusõnad, nende põhivormid ja

pööramine; tegusõnade haben ja sein ja werden kasutamine; modaaltegusõnad, pööramise

iseärasused, tähendused ja kasutamine infinitiiviga ning põhiverbina, tarindi

modaalverb+infinitiivperfekti moodustamine; enesekohased tegusõnad; umbisikulised

väljendid tegusõnaga; indikatiivi aktiivi ajavormid Präsens, Präteritum (moodustamine ja

kasutamine);

• käskiv kõneviis (imperatiiv): moodustamine ja kasutamine;

• konjunktiivi aktiivi vormide Präsens, Präteritum, Perfekt, Plusquamperfekt, Futur I ja

Konditional I (würde+Infinitiv I) moodustamine; konjunktiivi kasutamine soovlausetes,

viisakate küsimuste ja soovide väljendamiseks, võimalikkuse/potentsiaalsuse väljendamiseks;

• passiiv: Vorgangspassiv Präsens, Präteritum, Perfekt; Präsens, Präteritum; isikuline ja

umbisikuline passiiv (kahe- ja kolmeliikmeline); eessõnade von ja durch kasutamine

kolmeliikmelises isikulises passiivis; Infinitiv I Aktiv, Infinitiv I Vorgangspassiv; Infinitiivi

kasutamine partikliga zu ja ilma; infinitiivi substantiveerimine; infinitiivkonstruktsioonid

um...zu, ohne...zu, statt...zu, haben...zu, sein...zu; oleviku ja mineviku kesksõnad (Partizip I,

Partizip II); tegusõnade rektsioon;

• määrsõna: koha-, aja- viisi-, hulga- ja põhjusmäärsõnad; määrsõnade võrdlusastmed;

• modaalsed abisõnad: modaalsõnad anscheinend, hoffentlich, leider, sicherlich, vielleicht,

wahrscheinlich, wohl; partiklid aber, auch, denn, doch, eben, erst, ja, mal;

• eessõna: eessõnad daativi ja akusatiiviga (an, auf, hinter, in, neben, über,

unter, vor, zwischen); eessõnad daativiga (aus, au8er, bei, entgegen, gegenüber, mit, nach,

seit, von, zu; passiivselt omandatavad eessõnad (binnen, entsprechend, gemäß, laut, zufolge,

zuliebe, zuwider); eessõnad akusatiiviga (bis, durch, für, ohne, um, gegen, wider, entlang);

eessõnad genitiiviga (anstatt, außerhalb, trotz, ungeachtet, unweit, während, wegen;

• sidesõnad: rinnastavad sidesõnad ja siduvad määrsõnad (Konjunktionadverbien) (und,

sowohl...als, auch, weder...noch, nicht nur...sondern auch, außerdem, oder, entweder...oder,

sonst, aber, doch, jedoch, sondern, dagegen, denn, nämlich, deshalb, deswegen, darum, also,

trotzdem, zwar...aber (trotzdem); alistavad sidesõnad (dass, als, wenn, weil, nachdem, bevor,

ehe, bis, seit(dem), während, obwohl, als ob, so da8, soviel, soweit);

• lauseõpetus: lihtlause; jaatavad, eitavad ja küsilaused; lausemudelid öeldise pöördelise

vormi (finite Verbform, finites Verb) asukoha järgi; lauseliikmed (alus, öeldis ja neid

laiendavad kohustuslikud ja vabad lauseliikmed (sihitis, määrus, täiend); tähtsamad

sõnajärjereeglid;

• liitlause; rindlause ja põimlause;

• põimlause: kõrvallaused, nende liigid süntaktiliste funktsioonide järgi, kõrvallausetele

vastavad tegevusnimelaused (Infinitivsätze, Infinitivkonstruktionen): täiendlaused

(Attributsätze), aluslaused (Subjektsätze), sihitislaused (Objektsätze), määruslausete

(Adverbialsätze) alaliigid: ajalaused (Temporalsätze), viisilaused (Modalsätze), võrdluslaused

(Komparativsätze), põhjuslaused (Kausalsätze), tingimuslaused (Konditionalsätze),

otstarbelaused (Finalsätze), tagajärjelaused (Konsekutivsätze), möönduslaused

(Konzessivsätze), määralaused (Restriktivsätze), vastandlaused (Adversativsätze);

• sõnatuletus: liitsõnad (liitnimisõnad, liittegusõnad, liitomadussõnad); nimiomadus- ja

tegusõnade tuletamine ees- ja järelliidetega; nimisõnade järelliited (-er, -ler, -ner, -ung, -

schaft, -heit, -keit); omadussõnade järelliited (-ig, -lich, -(i)sch, -bar, -haft, -los, -sam); nimi-

ja omadussõnade eesliited (un-, Un-, miß-, Miß-); tegusõnade lahutamatud eesliited (be-, emp-


58

, ent-, er-, ver-, zer-, ge-, miß-); tegusõnade lahutatavad eesliited (ab-, an-, auf, aus-, bei-, mit-

, nach-, vor-, da(r)-, ein-, fort-, her-, hin-, los-, weg-); tegusõnade lahutatavad/lahutamatud

eesliited (durch-, über-, um-, unter-);

• õigekiri: suur ja väike algustäht nimisõnade ja substantiveeringute kirjutamisel; punkt, küsi-

ja hüüumärk lause lõpus, punkt järgarvudega; koma loetelus ja lihtlauses.

2.2.3. Vene keel:

• nimisõna: käänamine ainsuses ja mitmuses;

• omadussõna: võrdlusastmed (na redkost krassivaja, udivitelno komfortnõi, tšrezvõtšaino

interesnoje);

• arvsõnad ja mõõtühikud: arvsõnade käänamine;

• asesõna: asesõnade käänamine;

• tegusõna: pööramine, ajavormid;

• määrsõna: võrdlusastmed;

• eessõna: nesmotrja na ..., vopreki (tšemu?), eessõnade sünonüümia;

• sidesõnad: i, da, ni..., ni; a takže i; kak... tak i; no, da; ne..., a; ne tolko ..., no i ...;

• lausemoodustus: ühilduv ja mitteühilduv täiend, üte, liitöeldis ja kesksõna lihtlauses;

liitlause (rind- ja põimlause), kõrvallause (alus-, sihitis- ja määruslause);

• sõnatuletus: liitsõnade moodustamine; liited, tunnused;

• õigekiri: rõhuta täishäälikud; eessõna ja nimisõna lahku kirjutamine; arvsõnade õigekiri;

ees- ja perekonnanimede ning tähtsamate geograafiliste nimede õigekiri; kirjavahemärgid

(punkt, küsi- ja hüüumärk lause lõpus; koma liht- ja liitlauses);

• praktiline stilistika ja keelendid: sünonüümid, antonüümid ja paronüümid; viited;

subjektiivse hinnangu andmise keelelised vahendid; suhtumist, eesmärki, seisundit

väljendavad keelendid; kõne-, teadusliku, publitsistika- ja ametikeele stilistilised iseärasused;

enamkasutatavad ühiskondlik-poliitilised, üldteaduslikud, meditsiini-, spordi-, psühholoogia,

sotsioloogia ja loodusalased terminid.

3. Õpitulemused

3.1. Kuulamisel õpilane:

• mõistab kõnelejate olmeteksti ja telefoni teel edastatud teateid, eeldusel, et need on

lähedased standardkeelele;

• oskab jälgida raadio- ja TV-uudiseid ning -teateid, et saada vajalikku infot;

• oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale tuntud elementide kaudu;

• oskab eristada kuulatu detaile ja järjestada sündmusi; • mõistab 5–10-minutilist lühiloengut

ning eristab sellest olulist infot.

3.2. Kõnelemisel õpilane:

• oskab kasutada vastavale võõrkeelele omast intonatsiooni, rütmi ja rõhku;

• oskab vestelda põhitemaatika ulatuses ning esitada ja põhjendada oma vaateid ja seisukohti;

• teab suhtlusetiketti ja oskab seda kasutada;

• oskab suhelda võõrkeeles nii vahetult kui ka telefoni teel;

• oskab vestluses vajadusel kasutada kompensatsioonistrateegiaid.

3.3. Lugemisel õpilane:

• mõistab funktsionaalstiililt erinevaid tekste, sh mitmesuguseid kasutamisjuhiseid;

• oskab leida tekstist talle vajalikku või teda huvitavat informatsiooni;

• oskab teksti mõistmiseks kasutada pealkirju, illustratsioone, jooniseid, skeeme, kirjapilte;

• oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale tuntud elementide kaudu;

• teab oma emakeeles kasutatavate rahvusvaheliste sõnade tähendusi ning oskab neid teadmisi

kasutada võõrkeelset teksti lugedes;

• oskab leida ja kasutada õpitava võõrkeele vahendusel infot eri allikatest;

• oskab kasutada sõnaraamatuid ja teatmeteoseid.

3.4. Kirjutamisel õpilane:


59

• oskab kirjutada teateid ja lihtsamaid mitteametlikke kirju;

• oskab teha märkmeid loetu ja kuulatu põhjal;

• oskab täita ankeete ja vastata küsimustikele;

• oskab kirjutada elulookirjeldust (CV);

• oskab kirja panna olulist infot kuulates telefonikõnet;

• oskab kirjutada kirjeldavaid tekste, referaate;

• teab õigekirja ja kirjavahemärke, vajadusel oskab neid kontrollida teatmeteoste

abil.

4. Hindamine A- võõrkeel





Üksiktulemuste hindamine – igapäevase õppetöö hindamine jooksvate hinnetega (tõlketöö,

test, referaat, rühmatöö või muu suuremahuline teadmiste ja oskuste kontroll teema läbimise

järel). Üksiktulemuste hindamisel arvestatakse õpilase arengut ja nõutavate õpitulemuste

saavutatust. Jooksvate hinnete alusel pannakse välja osa kokkuvõtvatest hinnetest (kas

poolaasta- või aastahinne).

Perioodi hindamine – toetub üksiktulemuste hindamisele. Perioodi hindamine toimub

õppetöögraafikus ette nähtud perioodide järel. Perioodi hinnete alusel pannakse välja osa

kokkuvõtvatest hinnetest. Kokkuvõttev hinne kujuneb kõikide arvestuslike tööde kaalutud

keskmisest hindest. Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinnete koondhinne.

5. Hindamine B-võõrkeel





Hinnatakse Õpilase igapäevast õppetööd: keeleoskuse kõiki aspekte ning iseseisvat lugemist

ja referaatide koostamist, ettekannete tegemist (tugevates gruppides).

Väljendamisoskust rollimängus/intervjuus, vestluses, raamatute, filmide arutlusel. Kirjalikult

koostatud dokumente, elulookirjeldust; jutukest, kirjandit, arvamusavaldust. Teema läbimise

järel sooritatakse kas kontrolltöö, test või arvestus (sõltuvalt grupist).

Kokkuvõttev hinne kujuneb kõikide arvestuslike tööde kaalutud keskmisest hindest.

Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinnete koondhinne.


60

4. MATEMAATIKA

Maht 5 õn

1.Õppe-eesmärgid

Matemaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane:

• mõistab matemaatika olemust, otstarvet ja tähtsust inimtegevuses ning kultuuri arengus;

• omandab ainekavaga fikseeritud matemaatika teadmised ja meetodid ning oskab neid

kasutada ülesannete lahendamisel;

• arendab loogilist mõtlemist, arutlusoskust ja ruumikujutlust;

• arendab oskust täpselt, lühidalt ja argumenteeritult väljendada koos matemaatiliste

sümbolite kasutamisega;

• arendab endas valmidust matemaatiliste meetodite kasutamiseks erialaga seotud ülesannete

lahendamisel;

• omandab matemaatikateadmisi ja -oskusi, mis võimaldavad teiste õppeainete õppimist ja

õpingute jätkamist valitud erialal;

• õpib hindama oma matemaatilisi võimeid.

2. Reaalarvud, võrrandid ja võrratused (1 õn) 2.1. Õppesisu

2.1.1. REAALARVUD. Arvuhulgad N, Z ja Q, nende omadused. Irratsionaalarvud ja

reaalarvud. Arvtelje erinevad piirkonnad. Arvu absoluutväärtus. Ratsionaalavaldiste

lihtsustamine. Astme mõiste üldistamine: täisarvulise ja ratsionaalarvulise astendajaga aste.

Arvu n-es juur. Tehted astmete ja võrdsete juurijatega juurtega.

2.1.2. VÕRRANDID JA VÕRRATUSED. Lineaar-, ruut- ja murdvõrrandid, nendeks

taanduvad võrrandid. Valemite teisendamine ja muutujate avaldamine. Kahe tundmatuga

lineaar- ja ruutvõrrandite süsteem. Lineaar-, ruut- ja murdvõrratused. Ühe tundmatuga

lineaarvõrratuste süsteem. Tekstülesannete lahendamine.

3.Trigonomeetria. Vektor tasandil (1 õn) 3.1.Õppesisu

3.1.1. TRIGONOMEETRIA. Nurga mõiste üldistamine, kraadi- ja radiaanmõõt. Ringjoone

kaare pikkus, sektori pindala. Mistahes nurga trigonomeetrilised funktsioonid, nende

väärtused mõnede nurkade korral. Trigonomeetrilised funktsioonid negatiivsest nurgast.

Taandamisvalemid. Nurkade summa ja vahe trigonomeetrilised funktsioonid. Kahekordse

nurga siinus, koosinus ja tangens. Kolmnurga pindala valemid (S = 0,5ah; S = 0,5ab ⋅ sinC).

Siinus- ja koosinusteoreem. Kolmnurga lahendamine.

3.1.2. VEKTOR TASANDIL. Vektori mõiste ja liigid. Vektori koordinaadid. Vektorite

liitmine, lahutamine ja arvuga korrutamine (geomeetriliselt ja koordinaatkujul). Kahe vektori

skalaarkorrutis. Nurk kahe vektori vahel. Kahe vektori ristseis ja kollineaarsus.

4.Joone võrrand. Jada. Funktsioonid I (1 õn) 4.1. Õppesisu

4.1.1.JOONE VÕRRAND. Joone võrrandi mõiste. Sirge võrrandi erikujud (tõusu ja

algordinaadiga, kahe punktiga, punkti ja sihivektoriga). Sirge üldvõrrand. Kahe sirge

vastastikused asendid tasandil. Nurk kahe sirge vahel. Ringjoone võrrand. Joonte

lõikumisülesanne.


61

4.1.2. JADA. Arvjada mõiste, jada üldliige. Arvjada piirväärtus. Aritmeetiline jada.

Geomeetriline jada. Hääbuv geomeetriline jada. Vastavad üldliikme ja summa valemid.

Ringjoone pikkus ja ringi pindala piirväärtusena. Arv e.

4.1.3. FUNKTSIOONID I. Funktsiooni mõiste ja üldtähis. Funktsiooni määramisja

muutumispiirkonnad. Funktsiooni esitusviisid. Paaris- ja paaritu funktsioon. Ruutfunktsioon.

Naturaalarvulise astendajaga astmefunktsioonid (y = x2n, y = x2n-1). Funktsiooni nullkohad,

positiivsus- ja negatiivsuspiirkonnad. Funktsiooni kasvamine ja kahanemine. Funktsiooni

ekstreemumid.

5. Piirväärtus ja tuletis. Hulktahukad ja pöördkehad (1 õn) 5.1.Õppesisu

5.1.1. PIIRVÄÄRTUS JA TULETIS. Funktsiooni piirväärtus ja pidevus. Funktsiooni

piirväärtuse arvutamine lihtsamatel juhtudel. Hetkkiirus. Funktsiooni tuletis.

Astmefunktsiooni tuletis. Funktsioonide summa, vahe, korrutise ja jagatise tuletised. Tuletiste

leidmine. Joone puutuja tõus, puutuja võrrand. Funktsiooni kasvamine ja kahanemine.

Funktsiooni ekstreemumid. Funktsiooni uurimise ülesande lihtsamad juhud.

5.1.2. HULKTAHUKAD JA PÖÖRDKEHAD. Hulktahukate liike.

Korrapärane prisma ja püramiid, nende täispindala ja ruumala. Silinder, koonus ja kera, nende

täispindala ja ruumala. Ülesanded hulktahukate ja pöördkehade kohta.

6. Funktsioonid II (1 õn) 6.1.Õppesisu

Negatiivse astendajaga astmefunktsioonid (y = x-1, y = x-2). Funktsiooni y = √x ja y = 3√x.

Reaalarvulise astendajaga aste. Eksponentfunktsioon (y = ax, y = 10x, y = ex) ja lihtsamad

rakendused. Lihtsamad eksponentvõrrandid. Arvu logaritm. Avaldiste logaritmimine ja

potentseerimine. Logaritmfunktsioon (y = logax, y = log x, y = ln x). Siinus-, koosinus- ja

tangensfunktsioon, nende perioodilisus. Mõisted arcsin m, arccos m ja arctan m.

Trigonomeetrilised põhivõrrandid.

7. Õpitulemused

Õpilane:

• oskab arvutada peast, kirjalikult ja taskuarvutiga ning kriitiliselt oma arvutustulemusi

hinnata;

• oskab teisendada algebralisi avaldisi:

• oskab lahendada ainekavas toodud võrrandeid ja võrrandisüsteeme ning võrratusi ja

võrratussüsteeme;

• oskab kasutada õpitud mõõtühikuid ja seoseid nende vahel;

• oskab lahendada kolmnurgaülesandeid;

• teab ainekavas toodud ruumilisi kehi, oskab neid joonisel kujutada ning arvutada nende

pindala ja ruumala;

• tunneb ainekavas toodud trigonomeetrilisi seoseid ja oskab neid rakendada avaldiste

lihtsustamisel;

• teab ainekavaga fikseeritud funktsioonide graafikuid;

• oskab kirjeldada graafikuna esitatud funktsiooni omadusi;

• saab aru defineerimise vajalikkusest ja oskab ainekavas toodud mõisteid selgitada;

• oskab kasutada arvutusvahendeid, käsiraamatuid, tabeleid;

• saab aru matemaatiliste sümbolite keeles väljendatud tekstist;

• oskab matemaatiliselt kirjeldada ülesannetes esitatud lihtsamaid probleeme ning neid

lahendada;

• oskab prognoosida ja analüüsida lahendustulemusi;

• oskab kasutada matemaatilisi teadmisi teistes õppeainetes ja igapäevaelus;


62

• saab aru matemaatika rollist tsivilisatsiooni arengus.

8. Hindamine





Individuaalne hindamine - kirjalikud tööd, grupitööd (paaristöö) iga teema (1õn) ulatuses neli

hinnet. Üksiktulemuste hindamisel arvestatakse õpilase arengut ja nõutavate õpitulemuste

saavutatust. Jooksvate hinnete alusel pannakse välja kas poolaasta- või aastahinne, mis

kujuneb arvestuslike tööde kaalutud keskmisest hindest. Kokkuvõttev hinne kujuneb kõikide

arvestuslike tööde kaalutud keskmisest hindest.

Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinnete koondhinne ja eksamihinne.


63

5. FÜÜSIKA

Maht 4 õn

1. Õppe-eesmärgid

Füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane:

• omandab alused nüüdisaegse füüsikalise maailmapildi kujunemiseks;

• tuleb toime kaasaegses tehnika- ja infoühiskonnas;

• omandab füüsika keele ja kasutab seda füüsikaliste nähtuste ja objektide kirjeldamiseks,

seletamiseks ning prognoosimiseks;

• tutvub füüsikaseaduste universaalsusega;

• mõistab füüsika seost tehnika, infosüsteemide ja nüüdisaegse tehnoloogia ning teiste

teadustega;

• teadvustab vajadust käsitseda tehnilisi ja tehnoloogilisi seadmeid ennast ja seadmeid säästes;

• kujundab füüsikateadmiste alusel elukeskkonna säilimiseks vajalikud väärtushinnangud,

tegutseb loodust säästvalt.

Füüsika ainekava (4 õn)

2. Mehaanika 2.1.Õppesisu

2.1.1.MEHAANILINE LIIKUMINE. Ühtlane sirgjooneline liikumine, ühtlaselt muutuv

liikumine, taustsüsteem, liikumise suhtelisus, nihe, kiirus, kiirendus. Kehade vastastikmõju:

mass, jõud, jõu liigid, liikumishulk-impulss, Newtoni esimene seadus, Newtoni teine seadus,

Newtoni kolmas seadus, gravitatsiooniseadus, impulsi jäävuse seadus, reaktiivliikumine.

Mehaaniline töö, mehaaniline energia, mehaanilise energia jäävuse seadus. Mehaanilise

energia miinimumprintsiip.

2.1.2. PERIOODILISED LIIKUMISED. Ringliikumine: tiirlemis- ja pöörlemisperiood,

joonkiirus, nurkkiirus, kesktõmbejõud, kesktõmbekiirendus. Võnkumine: periood, sagedus,

hälve, amplituud. Laine: ristlaine, pikilaine, lainepikkus, laine levimise kiirus, lainete

levimisel esinevad nähtused.

3. Soojusõpetus 3.1. Õppesisu

3.1.1.IDEAALNE GAAS, SELLE OLEK JA OLEKU MUUTUMINE, SISEENERGIA.

Molekul, mikroparameeter, makroparameeter, soojusliikumine, siseenergia, temperatuur,

soojushulk, gaasi rõhk, ideaalse gaasi olekuvõrrand, rõhu ja absoluutse temperatuuri seos.

Termodünaamika esimene printsiip. Termodünaamika teine printsiip. Pööratav ja

mittepööratav protsess, entroopia.

3.1.2. SOOJUSMASIN, SOOJUSMASINA KASUTEGUR. AINE AGREGAATOLEK JA

SELLE MUUTUMINE. Vedelik. Pindpinevus. Märgamine. Kapillaarsus. Õhuniiskus. Tahkis.

Tahkise liigid ja omadused. Ülekandenähtused: difusioon, soojusjuhtivus, sisehõõre.

4. Elektromagnetism 4.1.Õppesisu

4.1.1.ELEKTRILINE VASTASTIKMÕJU. Elektrilaeng, elektrilaengu jäävuse seadus,

Coulombì seadus, elektriväli: elektrivälja tugevus, potentsiaal, pinge.

4.1.2. ELEKTRIVOOL. Voolutugevus, elektritakistus, takistid, vooluallikad. Vooluring:

Ohmi seadus vooluringi osa ja koguvooluringi kohta, jada- ja rööpühenduse seadused.

Elektrivoolu töö ja võimsus.


64

4.1.3. MAGNETVÄLI. Magnetväli, magnetinduktsioon, Ampere'i seadus, Lorentzi jõud.

Elektromagnetiline induktsioon. Vahelduvvool. Eneseinduktsioon.

4.1.4. ELEKTROMAGNETVÕNKUMINE. Elektromagnetlainete skaala: lainete liigid,

energia ja levimise kiirus.

4.1.5.VALGUS. Valgus kui elektromagnetlaine: lainepikkus, sagedus. Valguse peegeldumine.

Valguslainete koherentsus, interferents ja difraktsioon. Valguse murdumine, murdumisnäitaja.

Valguse dispersioon, spekter. Valguse energia: footoni energia ja sageduse seos. Fotoefekt.

5. Mateeria vormid: aine ja väli 5.1.Õppesisu

5.1.1.AINE STRUKTUUR. Aatomifüüsika. Bohri aatomimudel: energianivoo, Bohri

postulaadid. Valguse kiirgumine ja neeldumine: spektrid. Kaasaegne aatomimudel.

Tuumafüüsika: prooton, neutron, laenguarv, massiarv, keemiline element, isotoop,

radioaktiivsus, poolestusaeg. Tuumajõud. Tuumaprotsessid: tuumade lõhustumine, tuumade

süntees, tuumaenergeetika, tuumapomm, kiirguskaitse.

5.1.2.AINE UNIVERSUMIS. Päikesesüsteem: planeet, planeedi kaaslane, asteroid, komeet,

meteoor. Tähed, galaktikad ja nende süsteemid. Universumi teke ja evolutsioon.

5.1.3.NÜÜDISAEGNE FÜÜSIKALINE MAAILMAPILT. Maailma pildi mõiste ja ajalooline

areng. Mateeria põhivormid. Aine ja väli. Vastastikmõjude liigid. Jäävusseadused.

Põhiprintsiibid.

6. Füüsika õpitulemused

Õpilane teab

• füüsikaliste nähtuste iseloomulikke tunnuseid, nähtuste ilmnemise põhjusitingimusi, seost

teiste nähtustega, nähtuste kasutamist praktikas;

• füüsikalisi suurusi; suuruste seoseid teiste füüsikaliste suurustega; mõõtühikuid;

• seaduste või seaduspärasuste sõnastust, seadust väljendavat valemit, graafikut ja seaduse

rakendatavust;

• füüsikateooria põhilisi järeldusi, nende universaalsust ja rakendatavust;

• mõõteriistade, mehhanismide otstarvet, töötamispõhimõtet ja ohutusnõudeid;

• keskkonna- ja energiasäästu vajalikkust;

Õpilane oskab:

• vaadelda nähtusi füüsika seisukohalt;

• kasutada mõisteid, seadusi ja teooriaid loodus- ja tehnikanähtuste seletamisel;

• lahendada arvutus- ja graafilisi ülesandeid, kasutades õpitud seadusi ja valemeid;

• leida infot teatmeteostest ja füüsikaliste suuruste tabelitest-graafikutelt;

• kasutada mõõteriistu; teisendada mõõtmistulemusi SI süsteemi;

• töödelda mõõtmistulemusi ja teha nende põhjal järeldusi;

• lahendada probleemülesandeid ainekava mahus;

• rakendada füüsikateadmisi erialas ja igapäevaelus.

7. Hindamine Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise



iseseisvate tööde hindeid, praktiliste tööde hindeid, arvestustööde hindeid.

Mooduli jooksul tuleb sooritada kolm kontrolltööd. Kontrolltöö koosneb kahest osast:

teooriast ja ülesannetest.

Koondhinne kujuneb kõikide arvestuslike tööde kaalutud keskmisest hindest. Lõputunnistuse

hinnetelehele kantakse aastahinnete koondhinne.


65

6. KEEMIA

Maht 3 õn

1. Õppe-eesmärgid

Keemiaõpetusega taotletakse, et õpilane:

• omandab alused nüüdisaegse tervikliku loodusteadusliku maailmapildi

kujunemiseks;

• laiendab ja süvendab põhikoolis omandatud teadmisi ja arusaamu keemia põhilistest

mõistetest ja seaduspärasustest;

• mõistab sügavamalt keemiliste protsesside olemust ning nende tähtsust looduses, ühiskonnas

ja argielus;

• õpib rakendama omandatud teadmisi ja arusaamu probleemide lahendamisel uudses

olukorras, töökeskkonnas ja praktilises elus;

• õpib kasutama erinevaid teabeallikaid keemiateabe hankimiseks;

• arendab oma loogilise mõtlemise võimet, analüüsi- ning järelduste tegemise oskust;

• oskab säästlikult ja ohutult kasutada keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka argielus;

• õpib arusaamise ja vastutustundega suhtuma oma tegevuse võimalikesse tagajärgedesse;

• mõistab keemia seost nüüdisaegse tehnoloogiaga ja keskkonnaprobleemidega, keemia

integratsiooni teiste loodusteadustega;

• oskab näha ja väärtustada protsessidevahelist tasakaalu looduses ja ühiskonnas, mõista selle

säilitamise vajalikkust.

Keemia ainekava (3 õn)

2.Üdine ja anorgaaniline keemia (1õn) 2.1.Õppesisu

2.1.1.ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID. Oksiidid, happed, alused ja soolad,

nende nomenklatuur, keemilised omadused.

2.1.2.ARVUTUSED REAKTSIOONIVÕRRANDITE ALUSEL. Arvutused

reaktsioonivõrrandite järgi, lahuse koostise arvutused.

2.1.3. KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS JA TASAKAAL. ELEKTROLÜÜTIDE

LAHUSED. Keemilise reaktsiooni kiirus, pöörduv ja pöördumatu reaktsioon, keemiline

tasakaal. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid. Elektrolüütiline dissotsiatsioon, tugevad ja

nõrgad elektrolüüdid. Lahuse pH.

2.1.4. METALLID, NENDE TÄHTSAMAD OMADUSED. Metallide üldised füüsikalised

omadused, metallide keemilised omadused (reageerimine mittemetallidega, veega,

lahjendatud hapetega, soolalahustega). Metalliühendid, nende levik looduses; Metallide

korrosioon ja korrosioonitõrje Keskkonna saastumine raskmetalliühenditega, selle ohtlikkus.

2.1.5.MITTEMETALLID JA NENDE TÄHTSAMAD ÜHENDID. Mittemetallide võrdlev

iseloomustus (aatomi ehitus, füüsikalised omadused). Allotroopia. Lühiülevaade tähtsamatest

mittemetallidest ja nende ühenditest (halogeenid, väävel, lämmastik, fosfor, räni).

Mittemetallilised elemendid looduses. Mittemetallide ühenditega seotud

keskkonnaprobleemid.

3.Orgaaniline keemia I (1õn) 3.1.Õppesisu

3.1.1. SISSEJUHATUS. ALKAANID. Süsiniku aatomi ehitus ja valentsmudelid. Süsinikahel,

isomeeria, struktuurivalemid, nomenklatuur. Süsinikuühendite omaduste ja struktuuri


66

vaheline seos. Orgaaniliste ainete oksüdeerumine. Radikaalmehhanismiga reaktsioonid.

Alkaanid olmes ja tehnikas.

3.1.2.POLAARSE ÜKSIKSIDEMEGA SÜSINIKÜHENDID (HALOGEENÜHENDID,

ALKOHOLID, AMIINID). Asendusrühm. Polaarne side, osalaengud, polaarse sideme

katkemine. Nukleofiil, elektrofiil. Reaktsiooni mehhanismi analüüs. Nukleofiilne

asendusreaktsioon. Halogeenühenditega seotud keskkonnaprobleemid. Alkoholide struktuur

ja omadused. Funktsionaalrühm. Struktuuri- ja asendiisomeeria. Alkohol kui hape.

Vesinikside. Eetrite määratlemine. Alküülamiinide struktuur ja omadused. Amiin kui alus.

3.1.3.MITTEPOLAARSE KORDSE SIDEMEGA SÜSINIKÜHENDID (ALKEENID,

ALKÜÜNID, AREENID). Küllastumatuse mõiste. Alkeenid ja alküünid. Kaksiksideme

nukleofiilsus. Elektrofiilne liitumine kaksiksidemele. Areenid. Aromaatsus. Areenide

asendusreaktsioonid. Fenoolid, nende erinevus alkoholidest. Delokalisatsioon. Aromaatsete

ühendite keskkonnaohtlikkus.

4.Orgaaniline keemia II (1 õn) 4.1.Õppesisu

4.1.1.KARBONÜÜLÜHENDID JA KARBOKSÜÜLÜHENDID. Aldehüüdide ja ketoonide

struktuur. Polaarne kaksikside, selle reaktsioonid. Aldehüüdide redoksomadused.

Sahhariidide mõiste ja liigitus, bioloogiline tähtsus. Karboksüülhapete struktuur, omadused ja

liigid. Funktsionaalderivaadid − estrid ja amiidid. Estrite hüdrolüüs. Rasvad, nende

bioloogiline tähtsus. Aminohapped. Valgud, nende bioloogiline tähtsus.

4.1.2.POLÜMEERID. Polümeeride keemia põhimõtted. Polümerisatsioon ja

polükondensatsioon.

4.1.3.ÜLDISTAV OSA. Orgaaniliste ühendite klassifitseerimine ja nende nomenklatuurid.

Struktuuriteooria põhimõtete formuleerimine. Happed ja alused. Katalüüs.

5. Keemia õpitulemus

Õpilane:

• oskab iseloomustada lihtainete ja keemiliste ühendite omadusi, lähtudes vastavate keemiliste

elementide asukohast perioodilisustabelis ning koostada tüüpühendite (oksiidid,

vesinikuühendid, happed, hüdroksiidid) valemeid;

• teab keemilise reaktsiooni olulisi tunnuseid ja oskab neid seletada;

• mõistab, et keemilised reaktsioonid ei tarvitse alati kulgeda lõpuni, vaid võib kujuneda

tasakaal vastassuunaliste reaktsioonide vahel, oskab iseloomustada välistegurite mõju

keemilisele tasakaalule;

• tunneb põhilisi reaktsiooni kiirust mõjutavaid tegureid ja keemilise reaktsiooni kiirendamise

võimalusi;

• oskab koostada võrrandeid anorgaaniliste ainete põhiklasside keemiliste omaduste, otsustada

reaktsiooni toimumise üle;

• oskab eristada elektrolüüte ja mitteelektrolüüte, iseloomustada nende tugevust;

• oskab hinnata lahuse keskkonda (happe, aluse, oksiidi või soola korral);

• oskab lahendada arvutusülesandeid: massiprotsendi arvutused (ka lahuste lahjendamisel ja

segamisel), moolarvutused, arvutused reaktsioonivõrrandite alusel (arvestades saagist, kadu,

ülehulka);

• oskab kujutada molekuli struktuuri (klassikaline ja lihtsustatud valem, graafiline kujutis);

• tunneb orgaaniliste ainete funktsionaalseid rühmi ning struktuuriühikuid (alkaanid,

halogeeniühendid, alkoholid, eetrid, amiinid, alkeenid, alküünid, aldehüüdid, ketoonid,

karboksüülhapped, estrid, areenid);

• oskab õpitud aineklasside raamides anda nimetusi IUPACi nomenklatuuri järgi ning

konstrueerida nimetuste alusel ainete struktuurivalemeid;

• teab struktuuri ja omaduste vastavust;


67

• mõistab süsinikuühendite reaktsioonide käsitlust vabade radikaalide, nukleofiilide ja

elektrofiilide tasandil;

• oskab ennustada ainete happelis-aluselisi omadusi ja keemilist käitumist ning koostada

vastavaid võrrandeid õpitud reaktsioonitüüpide raamides;

• oskab ennustada ainete olulisemaid füüsikalisi omadusi: suhteline keemistemperatuur,

lahustuvus vees ja orgaanilistes lahustites;

• oskab etteantud monomeeri põhjal koostada polümeeri struktuuri ja vastupidi;

• mõistab ja oskab selgitada orgaaniliste ainete osa eluslooduses, tööstuses ja olmes;

• oskab struktuurist lähtudes selgitada olmes rakendatavate koolis õpitud ainete keemilist

alust, võimalikku keskkonnaohtlikkust ja toksilisust;

• oskab leida informatsiooni ainete ja materjalide omaduste, saamise ja kasutamise kohta;

• oskab teha järeldusi, üldistusi, valikuid ja otsustusi õpitud materjali põhjal, vastu võtta ja

analüüsida temale uut keemiateavet (ka graafiliste andmete põhjal);

• on tuttav Eesti maavarade, keemiatööstuse ja keskkonnaprobleemidega.

6. Hindamine





Igal õppenädalal sooritatakse õppesisus loetletud teemade kohta kolm arvestuslikku tööd.

Jooksvad hinded annavad lisaks igal õppenädalal ühe arvestusliku hinde. Koondhinne

kujuneb kõikide arvestuslike tööde kaalutud keskmisest hindest. Lõputunnistuse hinnetelehele

kantakse aastahinne.


68

7. GEOGRAAFIA

Maht 1 õn

1.Õppe-eesmärgid

Geograafiaõpetusega taotletakse, et õpilane:

• saab aru looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning nendevahelistest

seostest;

• oskab hinnata inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates looduslikes tingimustes;

• on teadlik kohalikest, regionaalsetest ja globaalsetest keskkonnaprobleemidest;

• väärtustab jätkusuutliku arengu vajadust;

• saab aru maailmamajanduse kui süsteemi talitlemisest ja teab Eesti kohta selles;

• oskab kasutada kaarte, pilte, diagramme, et hankida, töödelda ja väljendada ruumiliselt

esitatud teavet

• oskab leida geograafia-alast informatsiooni erinevatest allikatest ning kasutada kaasaegseid

infotehnoloogia võimalusi teabe hankimiseks, korrastamiseks ja esitamiseks;

• oskab informatsiooni kriitiliselt hinnata ja oma seisukohta põhjendada.

Geograafia ainekava (1 õn)

2. Maailma loodus- ja ühiskonnageograafia 2.1.Õppesisu

2.1.1.KAASAEGSED UURIMISMEETODID GEOGRAAFIAS. Arvutikaardid.

Geoinfosüsteemid ja nende rakendused. Koha määramise meetodid ja nende rakendused.

2.1.2.MAA KUI SÜSTEEM. Maa sfäärid kui süsteemid: litosfäär, pedosfäär, hüdrosfäär,

atmosfäär, biosfäär.

2.1.3.LITOSFÄÄR. Litosfääri koostis. Laamtektoonika. Kivimite ringe. Erinevate kivimite ja

maakide kasutusvõimalused. Kaevanduste mõju keskkonnale.

2.1.4.PEDOSFÄÄR. Murenemine. Mulla tekkeprotsessid ja mullaprofiilid. Mulla hävimine

vee ja tuule erosiooni tõttu. Muld kui ressurss. Muldade kaitse.

2.1.5.ATMOSFÄÄR. Kiirgusbilanss. Õhutsirkulatsioon. Tsüklonid ja antitsüklonid. Tormid.

Inimtegevuse mõju atmosfääri koostisele ja selle tagajärjed: sudu, happevihmad,

osooniaugud, kasvuhooneefekt.

2.1.6.HÜDROSFÄÄR. Veeringe Maal. Siseveed. Jõgede veerežiim ja äravool. Kliima mõju

äravoolule. Üleujutused ja nende kahjustused. Põhjavesi, selle kujunemine, filtratsioon.

Pinna- ja põhjavee kasutamine ja kaitse. Vee liikumine maailmameres. Meretaseme

kõikumised. Rannikute erosioon. Tormikahjustused, üleujutused. Ookeanide reostumine ja

kaitse.

2.1.7.MAA SÜSTEEMIDE VAHELISED SEOSED. Inimtegevuse ja Maa süsteemide

vastasmõju. Keskkonnamuutused ja seire. Keskkonnatehnoloogia.

2.1.8.KAASAEGSE MAAILMA POLIITILINE KAART. Riikide arengutaseme näitajad.

Kõrgeltarenenud Põhja riigid ja Lõuna arengumaad.

2.1.9. MAAILMA RAHVASTIK JA RAHVASTIKUPROTSESSID. Maailma rahvaarv ja

selle muutumine. Demograafiline üleminek. Rahvastikupoliitika. Ränded, nende põhjused.

Rahvastiku paiknemine. Linnastumine. Linnastumise kulg maailmas. Suurlinnade

keskkonnaprobleemid.

2.1.10.KAASAEGSED MUUTUSED MAAILMAMAJANDUSES. Majanduse üldine

struktuur ja selle arengud. Üleminek kõrgtehnoloogilisele tootmisele. Majanduse

globaliseerumine. Rahvusvahelised firmad ja majandusorganisatsioonid.


69

2.1.11.ENERGIAMAJANDUS. Kaasaegse energiamajanduse struktuur. Alternatiivenergia

kasutusvõimalused. Nafta ja maagaasi tootmine, transport ja töötlemine. Tahkete kütuste

kaevandamine ja kasutamine. Fossiilsete kütuste kasutamisega kaasnevad

keskkonnaprobleemid. Elektroenergeetika.

2.1.12.PÕLLUMAJANDUS. Põllumajanduse looduslikud arengueeldused. Peamiste

põllumajandussaaduste tootmise, töötlemise ja kaubanduse geograafia. Põllumajandusega

kaasnevad keskkonnaprobleemid. Maailma rahvastiku toitlustamise probleemid.

2.1.13.TRANSPORT JA SIDE. Transpordiliigid ja vedude järgud. Logistika. Regioonide

veondus. Rahvusvahelised veoteenused. Side ja infosüsteemid.

2.1.1.4.TEENUSED. Teenuste osatähtsuse kasv. Teenuste struktuur: äri sotsiaal- ja

turismiteenused. Turism ja selle geograafia.

3. Õpitulemused

Õpilane teab:

• erinevaid asukoha määramise meetodeid;

• Maa sfääre;

• erineva tekkega kivimeid ja nende kasutamisvõimalusi;

• mulla hävimist mõjutavaid tegureid;

• vee liikumist maailmameres;

• merede ja ookeanide reostusallikaid;

• riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid;

• riikide liigitust nende arengutaseme alusel;

• maailma rahvaarvu kiire kasvu põhjusi;

• rahvusvaheliste rännete põhjusi ja peamisi suundasid;

• rahvastiku paiknemist mõjutavaid tegureid;

• rahvusvahelisi firmasid;

• rahvusvahelisi majandusorganisatsioone;

• kaasaegses maailmamajanduse arengutendentse;

• erinevaid energiavarasid, nende liigitamis- ja kasutamisvõimalusi;

• erinevate energiaressursside kasutamise eelisi ja puudusi;

• põllumajanduse arengut mõjutavaid looduslikke ja majanduslikke tegureid kõrgelt arenenud

riikides ja arengumaades;

• põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme;

• erinevaid transpordiliike;

• peamisi kaubanduslikke veosuundi ja veoteenuseid;

• äri-, sotsiaal- ja turismiteenuseid.

Õpilane saab aru:

• Maa sfääride vahelistest vastasmõjudest;

• laamade liikumise teooriast;

• füüsikalise ja keemilise murenemise protsessist ja seosest mulla kujunemise ja arenguga;

• muldade kaitse vajalikkusest;

• üldise õhuringluse olemusest ja mõjust maailma erinevate piirkondade kliimale;

• saab aru inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele ja selle tagajärgedest;

• loodusliku veeringe olemusest ja sellega seotud looduslikest protsessidest;

• veeolude ajalistest muutustest;

• vee liikumisest maailmameres ja sellega seotud looduslikest protsessidest;

• demograafilise ülemineku teooriast;

• rahvastikupoliitika erinevusest arenenud ja arengumaades;

• globaliseerumise olemuset;

• rahvusvaheliste firmade osast maailmamajanduses;

• kaasaegse maailma energiamajandusest;

• transpordi arengust ja selle mõjust teistele majandusharudele;


70

• side ja infosüsteemide tähtsusest kaasaegses maailmamajanduses;

• looduse ja ühiskonna vastasmõjudest kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil ja

säästliku arengu vajadusest;

• teenuste osatähtsuse kasvust kaasaegses majanduses ja seotusest teiste

Õpilane oskab:

• kasutada tava- ja arvutikaarte informatsiooni otsimiseks, seoste analüüsiks ja

üldistuste tegemiseks;

• tuua näiteid geoinfosüsteemide rakendusvõimalustest;

• määrata erinevaid meetodeid kasutades asukohta;

• hinnata mulla kaitse vajalikkust ja tuua näiteid mulla kaitsmise võimalustest;

• analüüsida sudu, happevihmade, osooniaukude ja kasvuhooneefekti mõju

inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale;

• analüüsida kliima mõju äravoolule, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikku mõju ja

majanduslikke kahjusid;

• hinnata vee ja veekogude tähtsust inimese elus ja majanduslikus tegevuses;

• analüüsida maailmamere reostumise mõju inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale.

• tuua näiteid Maa süsteemide vahelistest seostest;

• näidata kaardil kõiki Euroopa riike ja maailma suuremaid riike;

• iseloomustada kaartide ja statistiliste andmete abil riike ja võrrelda neid arengutaseme

alusel;

• võrrelda temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates

regioonides ja analüüsida muutuste põhjusi;

• iseloomustada kaardi abil rahvastiku paiknemist mõnes etteantud piirkonnas ja selgitada

taolise paiknemise põhjusi;

• näidata kaardil maailma suuremaid linnu ja linnastuid;

• tuua näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest;

• tuua näiteid globaliseerumise mõjust arenenud riikidele ja arengumaadele;

• analüüsida muutusi maailma energiamajanduses;

• näidata kaardil maailma suuremaid energiavarade leiukohti ja töötlemispiirkondi;

• analüüsida ja hinnata alternatiivenergia kasutamisvõimalusi maailma erinevates regioonides;

• hinnata energia kokkuhoiu vajadust ja võimalusi;

• iseloomustada temaatiliste kaartide abil põllumajanduse looduslikke arengueeldusi maailma

erinevates piirkondades ja võrrelda erinevate piirkondade põllumajandust;

• analüüsida erinevate veondusliikide eeliseid ja puudusi;

• kasutada kaarte ja kaasaegseid infotehnoloogia võimalusi (arvutikaardid, Internet, CD jne)

teabe hankimiseks, korrastamiseks ja esitamiseks;

• analüüsida tabeleid, graafikuid ja diagramme ning teha järeldusi neil esitatud nähtuste

arengusuundadest;

• kasutada geograafiaalaseid teadmisi igapäevaelus ja tulevikukavade tegemisel.

4. Hindamine





Õpilaste teadmisi hinnatakse kontrolltööde või testidega, mida on loodusgeograafia osas kaks

ja ühiskonnageograafia osas kaks.

Koondhinne kujuneb kõikide arvestuslike tööde kaalutud keskmisest hindest. Kui õpilane on

puudunud üle poolte õppetundidest, siis sooritab ta arvestuse. Lõputunnistuse hinnetelehele

kantakse aastahinne.


71

8. BIOLOOGIA

Maht 3 õn

1.Õppe-eesmärgid

Bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane:

• omandab tervikliku loodusteadusliku maailmapildi;

• saab aru bioloogia osast loodusteadustes, selle üldisest ja erilisest tähendusest;

• omandab positiivse hoiaku bioloogia kui loodusteaduse ja kultuurinähtuse suhtes;

• oskab hinnata elusloodusega seonduvaid eetilisi, moraalseid ja esteetilisi aspekte;

• saab aru eluslooduse mitmekesisuse vormidest ja nende säilitamise tähtsusest;

• teab loodus- ja keskkonnakaitse põhimõtteid ja probleeme;

• tunneb austust eluslooduse vastu ja suhtub vastutustundlikult looduskeskkonda;

• väärtustab bioloogilist mitmekesisust;

• omandab teaduslikud uurimusmeetodid lihtsamate loodusteaduslike probleemide

lahendamiseks;

• süvendab teadmisi bioloogia põhiteooriatest ja üldistest seaduspärasustest ning saab aru

nende rakenduslikest väärtustest;

• seostab bioloogias omandatud teadmisi igapäevaeluga;

• kasutab bioloogiaalase info hankimiseks ja võrdlemiseks erinevaid teabeallikaid ning oskab

hinnata nende tõepärasust;

• mõistab seoseid looduslike ja ühiskondlike protsesside vahel;

• orienteerub bioloogiaalaseid teadmisi ja oskusi nõudvates elukutsetes.

Bioloogia ainekava (3 õn)

2. Bioloogia I osa (1 õn) 2.1.Õppesisu

2.1.1.ELU OLEMUS. Elu tunnused. Eluslooduse organiseerituse tasemed. Loodusteadusliku

uurimismeetodi rakendamine.2

2.1.2.ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS. Keemilised elemendid ja anorgaanilised

ühendid organismides. Orgaanilised ühendid: süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped,

nende ülesanded.

2.1.3.RAKK. Rakuteooria. Eukarüootse raku ehitus ja talitlus. Looma-, taime- ja seene-raku

eripära. Ainu- ja hulkraksus. Eeltuumse raku ehitus. Bakterite ehitus ja paljunemine. Nende

osa looduses ja inimtegevuses.

2.1.4.ORGANISMIDE AINE- JA ENERGIAVAHETUS. Organismide aine- ja

energiavahetuse põhijooned. Raku metabolism ja organismi üldine ainevahetus. Fotosüntees

ja selle tähtsus. Organismide varustamine energiaga.

3. Bioloogia II osa (1 õn) 3.1.Õppesisu

3.1.1.ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. Rakkude jagunemine. Interfaas ja

mitoos. Meioos. Organismide suguline ja mittesuguline paljunemine. Loomade paljunemise,

kasvu ja arengu eripära. Inimese sugurakkude areng. Inimese viljastumine, embrüonaalne ja

sünnijärgne areng. Taimede paljunemise ja arengu iseärasused.

3.1.2.PÄRILIKKUS. Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid: replikatsioon, transkriptsioon ja

translatsioon. Geenide avaldumine. Viiruste mitmekesisus ja tähtsus. Nende paljunemine

DNA viiruse näitel. Mendeli seadused. Soo määramise geneetiline mehhanism erinevatel


72

organismirühmadel. Inimesel enam esinevad geneetilised puuded. Geneetika ülesanded.

Pärilik ja mittepärilik muutlikkus, nende vormid.

3.1.3.RAKENDUSBIOLOOGIA. Bioloogia seos teiste teadustega. Erinevate organismide

biotehnoloogilisi rakendusi. Biotehnoloogia ja sellega kaasnevad probleemid.

Geenitehnoloogia selle arengusuunad. Bioloogia osa meditsiinis.

4. Bioloogia III osa (1õn) 4.1.Õppesisu

4.1.1.INIMENE. Inimorganismi üldiseloomustus. Inimese põhilised elutalitlused, nende

neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Kõrgem närvitalitlus. Inimene kui tervikorganism.

4.1.2.ORGANISMIDE KOOSEKSISTEERIMINE. Peamised ökoloogilised tegurid.

Organismidevahelised suhted. Populatsioon.Ökosüsteemi struktuur ja selle ajalised muutused.

Biosfääri iseloomustus ja selle muutused. Bioloogiline mitmekesisus. Keskkonnakaitse

regionaal- ja globaalprobleemid. Looduskaitse ja keskkonnapoliitika.

4.1.3.EVOLUTSIOON. Elu päritolu ja esialgne areng. Elu areng Maal. Evolutsiooni tõendid.

Eluslooduse süstemaatika. Evolutsiooni geneetilised alused. Looduslik valik ja selle vormid.

Mikro- ja makroevolutsioonilised protsessid. Inimese evolutsioon.

5. Õpitulemused

Õpilane teab:

• elu põhilisi tunnuseid;

• organismides enam esinevaid keemilisi elemente ja nende funktsioone;

• organismides esinevaid anorgaanilisi ja orgaanilisi aineid ja nende tähtsust;

• rakuteooria põhiseisukohti;

• taime-, looma-, seene- ja bakteriraku ehituslikke ja talitluslikke iseärasusi;

• raku metabolismi põhietappe ja nende seoseid;

• rakus toimuva glükoosi aeroobse ja anaeroobse lagundamise tulemust ja tähtsust;

• ATP osa organismide aine- ja energiavahetuses;

• fotosünteesi kulgemise tingimusi, tulemust ja tähtsust;

• raku jagunemise (mitoosi ja meioosi) eesmärki, üldist käiku, tulemust ja bioloogilist

tähtsust;

• inimese sünnieelse ja -järgse arengu seaduspärasusi;

• pärilikkuse avaldumise molekulaarseid mehhanisme;

• Mendeli seadusi ja nende rakendusvõimalusi;

• rakendusbioloogia osast tööstuses, põllumajanduses ja meditsiinis;

• biotehnoloogilisi rakendusi;

• inimese elundkondi ja nende ülesandeid;

• inimorganismi talitluste neuraalset ja humoraalset regulatsiooni;

• inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise mehhanisme;

• ökosüsteemide struktuuri ja neis valitsevaid suhteid;

• keskkonnakaitse regionaal- ja globaalprobleeme;

• Eesti keskkonnapoliitika põhiseisukohti;

• elu päritolu hüpoteese;

• liigitekke geneetilisi aluseid;

• Ch. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohti;

• mikro- ja makroevolutsioonilisi muutusi;

• bioloogiaalaseid teadmisi ja oskusi nõudvaid elukutseid.

Õpilane saab aru:

• eluslooduse organiseerituse ja uurimise tasemetest;

• teadusliku meetodi rakendustest;

• organismides esinevate keemiliste elementide funktsioonidest;

• anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete ülesannetest organismis;


73

• rakkude ehituse ja talitluse omavahelisest kooskõlast;

• taime- looma-, seene- ja bakteriraku ehituslikest ja talitluslikest iseärasustest;

• organismi aine- ja energiavahetuse omavahelistest seostest;

• rakkudes toimuva aeroobse ja anaeroobse glükoosi lagundamise põhjuslikkusest ja

tulemustest;

• fotosünteesi kulgemise tingimustest, tulemusest ja tähtsusest;

• sugulise ja mittesugulise paljunemise erinevustest;

• mitoosi ja meioosi toimumise eesmärgist, eripärast, tulemusest ja bioloogilisest tähtsusest;

• inimese sünnieelses ja -järgses arengus toimuvatest muutustest;

• pärilikkuse molekulaarsetest mehhanismidest;

• pärilikkuse ja keskkonna osast inimese tunnuste kujunemisel;

• inimese geneetiliste puuete tekkepõhjustest;

• päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse vormidest ja bioloogilisest tähtsusest;

• Mendeli seaduste olemusest ja nende rakenduslikest võimalustest;

• viiruste ehituslikust eripärast ja nende osatähtsusest looduses;

• rakendusbioloogia valdkondadest ja praktilisest tähtsusest;

• biotehnoloogia osast tööstuses ja põllumajanduses;

• geenitehnoloogia rakendusvaldkondadest ja sellega seonduvatest probleemidest;

• bioloogiateaduste osast meditsiinis;

• inimese elundkondade ehitusest ja talitlusest;

• inimese elundkondade neuraalse ja humoraalse regulatsiooni mehhanismidest;

• kesknärvisüsteemi osast inimese füsioloogias;

• ökosüsteemides valitsevatest suhetest;

• ökoloogiliste tegurite mõjust populatsioonidele ja ökosüsteemidele;

• ökoloogilise tasakaalu säilitamise tähtsusest;

• inimtegevuse mõjust populatsioonidele ja ökosüsteemidele;

• säästva arengu vajadustest ja põhimõtetest;

• eluslooduse mitmekesisuse säilitamise vajadusest;

• bioloogilise evolutsiooni mehhanismidest ja põhisuundadest;

• liigitekke geneetilistest alustest;

• inimese evolutsiooni kulgemise võimalikest teedest ja suundadest.

Õpilane oskab:

• kirjeldada organismide elu tunnuseid;

• selgitada rakustruktuuride ehitust ja talitlust;

• eristada joonisel taime-, looma-, seene- ja bakterirakku;

• vaadelda rakke mikroskoobiga ja eristada selles nähtavaid põhilisi rakustruktuure;

• selgitada organismi aine- ja energiavahetuse omavahelisi seoseid;

• kirjeldada rakkudes toimuvat aeroobset ja anaeroobset glükoosi lagundamist ning selgitada

nende tähtsust;

• selgitada fotosünteesi kulgemise tingimusi ja tähtsust;

• tuua taime- ja loomariigis esineva sugulise ja mittesugulise paljunemise näiteid;

• kirjeldada mitoosi ja meioosi ning välja tuua nende bioloogiline tähtsus;

• selgitada erinevate rasestusvastaste vahendite toimet;

• selgitada organismi genotüübi ja keskkonnategurite osa fenotüübi kujunemisel;

• kirjeldada pärilikkuse molekulaarseid mehhanisme;

• selgitada Mendeli seaduste sisu ja rakendada neid geneetika ülesannete lahendamisel;

• selgitada päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse osa eluslooduses;

• kirjeldada viiruste ehitust ja selgitada nende osa looduses;

• tuua näiteid biotehnoloogia rakendusvõimalustest;

• kirjeldada geenitehnoloogia rakendusvõimalusi ja nendega kaasnevaid eetilisi probleeme;

• selgitada inimese elundkondade ehitust ja talitlust;


74

• kirjeldada inimese elundkondade talitluste neuraalse ja humoraalse regulatsiooni

mehhanisme;

• eristada erinevaid ökoloogilisi tegureid ja tuua näiteid;

• kirjeldada ökosüsteemi struktuuri ning selles valitsevaid suhteid;

• analüüsida regionaalseid ja globaalseid ökoloogilisi probleeme;

• lahti mõtestada säästva arengu seisukohti;

• tuua näiteid Eesti keskkonnaprobleemidest ja pakkuda välja nende lahendusvõimalusi;

• selgitada Ch. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohti;

• tuua näiteid mikro- ja makroevolutsioonilistest protsessidest;

• kirjeldada inimese evolutsiooni etappe ja suundi;

• selgitada erinevate tegurite osa inimese evolutsioonis.

6. Hindamine





Bioloogia aine jaguneb 3 ossa, milles on kokku 10 alateemat.

Iga alateema lõpeb kontrolltööga. Koondhinne kujuneb kontrolltööde kaalutud keskmisest

hindest. Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinne.


75

9. AJALUGU

Maht 4 õn

1. Õppe-eesmärgid

Ajaloo õpetusega taotletakse, et õpilane

• suhestab ennast kodukoha, isamaa, Euroopa ja maailmaga;

• oskab tõlgendada, hinnata, talletada ja edastada ajalooalast teavet;

• mõistab ja hindab kaasaja sündmusi maailmas ajaloolises taustsüsteemis;

• mõistab tänapäeva Eesti ühiskonna probleeme, tunneb end vastutavana nende lahendamisel;

• oskab analüüsida ja hinnata ajaloosündmusi ja -protsesse;

• oskab leida tõendusmaterjali ajalooallikast ja otsustada selle usaldusväärsuse üle.

2. Eesti ajalugu muinasajast kuni 19. sajandi lõpuni (1,5õn) 2. 1. Õppesisu

2.1.1.MUINASAEG. Muinasaja periodiseerimine. Suhted naaberrahvastega. Muinasusund ja

ristiusu levik. Ühiskondlik-poliitiline ja majanduslik olukord Läänemeremaades 13. sajandi

algul. Muistne vabadusvõitlus

2.1.2.VANA-LIIVIMAA. Vana-Liivimaa riigid. Jüriöö ülestõus. Eesti rahvastik ja

majandusolud 14.– 16. sajandil. Katoliku kirik Eestis. Reformatsioon Liivimaal. Liivi sõda ja

selle tagajärjed.

2.1.3.ROOTSI AEG. Eesti Rootsi ajal. Kirik ja vaimuelu. Põhjasõda.

2.1.4.VENE AEG. Eesti pärast Põhjasõda. Balti erikord. Pärisorjuse kaotamine. Majanduslik

areng. Elu-olu ja kultuur.

2.1.5.RAHVUSLIK LIIKUMINE. Ärkamisaeg Eestis, selle tähtsus. Venestusaja reformid.

Majanduslik ja poliitiline areng 19. ja 20. sajandi vahetusel. Professionaalse kultuuri

kujunemine.

2.2. XX sajandi ajalugu (2,5õn). 2.2.1.MAAILM XX SAJANDI ALGUL. Rahvusvahelised suhted XX sajandi

algul. Euroopa suurriigid. Maailmamajandus. Elu-olu ja kultuur. Eesti Venemaa koosseisus.

2.2.2.ESIMENE MAAILMASÕDA. Esimene maailmasõda Venemaal ja Eestis. Eesti

iseseisvumine. Vabadussõda.

2.2.3.MAAILM SÕDADEVAHELISEL AJAJÄRGUL. Rahvusvahelised suhted. Majandus.

Elu-olu ja kultuur. Demokraatia ja diktatuurid. Eesti Vabariik.

2.2.4.TEINE MAAILMASÕDA. Maailm Teise maailmasõja eelõhtul. Eesti 1939-1940.

Sõjategevus Teise maailmasõja ajal. Teise maailmasõja tagajärjed.

2.2.5.MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA. Külm sõda. Lääne tööstusriigid.

Kommunistlikud riigid. Kolmas maailm. Eesti NSV.

2.2.6.MAAILM XX SAJANDI LÕPUL. Kommunistliku süsteemi lagunemine. Eesti

taasiseseisvumine. Elu-olu ja kultuur.

3. Õpitulemused

Õpilane:

• oskab rekonstrueerida minevikus elanud inimeste elu, vaadelda maailma nende pilgu läbi;

• oskab analüüsida lähiajaloo probleeme;

• oskab leida, selekteerida, refereerida, analüüsida ja hinnata erinevaid ajalooallikaid ja

seisukohti;

• oskab analüüsida massimeedia informatsiooni;


76

• oskab esitada informatsiooni läbitöötamise tulemused suuliselt, visuaalselt,

• kirjalikult; koostada teese ja uurimusi, kirjutada ajalooteemalisi arutlusi, osaleda

ajalooalastes diskussioonides, töötada kaardiga;

• tunneb Eesti ajalugu ja selle seoseid Euroopa ja maailma ajalooga;

• mõistab ühiskonnas toimunud muutusi, arengu järjepidevust ajaloo vältel.

4. Hindamine





Pidevalt toimub jooksev hindamine (suuline vastamine, tunnikontrollid, testid, töö teksti,

dokumendi või kaardiga). Jooksvad hinded kokku moodustavad arvestusliku hinde.

Iga õppesisus loetletud teema kohta sooritatakse arvestuslik töö või teema lõpus kontrolltöö.

Koondhinne kujuneb kõikide arvestuslike tööde ja kontrolltööde kaalutud keskmisest hindest.

Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinnete koondhinne.


77

10. INIMESEÕPETUS

Maht 1õn

1. Õppe-eesmärgid

Inimeseõpetusega taotletakse, et õpilane:

• omandab teadmised ja oskused, mis aitavad tal mõista iseennast ja teisi ning suhelda

kaasinimestega.

• väärtustab perekonda inimeste kooselu vormina ja laste kasvukeskkonnana, tunnetab

lähedastest inimsuhetest tulenevat vastutust;

• tunnetab sõpruse, armastuse ja koostöö osa inimsuhetes, suudab analüüsida, aktsepteerida ja

valitseda oma tundeid;

• elab tervislikult, hoidub teadlikult ennast ja kaasinimesi kahjustavast käitumisest;

• oskab väärtustada vanemlust, tunneb vanemlusest tulenevat individuaalset ja ühiskondlikku

vastutust;

• tunneb lapse arengu põhilisi seaduspärasusi, on valmis omandama kasvatamiseks vajalikke

teadmisi ja oskusi;

• tunnetab iseennast ja oma rolli nii kasvuperekonna kui ka tulevase perekonna liikmena.

2. Õppesisu 2.1. INIMENE KUI SOTSIAALNE OLEND. Psühholoogia ja perekonnaõpetuse koht inimest

käsitlevate teaduste hulgas. Inimese bioloogiline, psühholoogiline ja vaimne areng, inimese

elukaar.

2.2.INIMESTE ERINEVUSED. Bioloogilised, psühholoogilised, vanuselised, põlvkondlikud,

kultuurilised, usulised, rahvuslikud, soolised, isiksuslikud erinevused. Erinemine kui väärtus.

Sallivus kaaslaste erinevuste suhtes. Sotsiaalsed hoiakud, stereotüübid, eelarvamused jms.

Sotsiaalne taju, isikutaju. "Mina"- pilt. Sotsiaalne küpsus. Tahe.

2.3.TAJU JA TÄHELEPANU. Aisting ja taju. Tähelepanu. Mälu. Tunded. Mõtlemine ja

kõne. Meeleseisundid.

2.4.INIMSUHTED JA TUNDED. Suhted teiste inimestega. Armumine. Orienteeritus

partnerile. Armastus.

2.5.ABIELU JA PEREKOND. Abielu ja perekond läbi ajaloo. Abieluküpsus. Abikaasa valik.

Abielu- ja perekonna seadusandlik külg. Suhted ja rollid perekonnas. Kodu kui elukeskkond

ja väärtus igale tema liikmele.

2.6.VANEMLUS JA LAPSED. Ettevalmistus vanemate rolli täitmiseks. Perekonna

planeerimine. Lapsed kui väärtus. Lapse areng. Vanem lapse sotsiaalsete ja emotsionaalsete

vajaduste rahuldajana. Üksikvanem. Puudega laps perekonnas. Lapsevanema vastutus.

2.7.PEREKONNA OSA IGA INIMESE ELUS. Perekond inimese elu erinevatel perioodidel.

Lahkhelid perekonnas. Lahutus. Uus pere. Surm perekonnas. Kriisid pereelus. Õnnestunud

pereelu kui väärtus. Lapse õigused ja kohustused. Terve, kindlustundega inimene, tugev

perekond kui demokraatliku riigi väärtus.

3. Õpitulemused

Õpilane:

• mõistab inimestevahelisi erinevusi ja teab erinevuste arvestamise võimalusi igapäevaelus;

• tunnetab iseennast teiste inimeste hulgas;

• tunneb ja oskab teha valikuid ja näha ette võimalikke tagajärgi;

• austab teiste inimeste õigusi ja omandit;

• mõistab perekonna osa üksikisiku ja ühiskonna elus;


78

• teab perekonna planeerimise võimalusi;

• teab abielu ja perekonna psühholoogilist, füsioloogilist, majanduslikku ja seadusandlikku

külge; tunnetab oma vastutust iseenda ja oma tulevase perekonna (abikaasa, lapsed jt

lähisugulased) ees;

• tunnetab enda kui lapsevanema ja kasvataja rolli;

• teab lapse arengu etappe;

• teab koduse kasvatuse põhialuseid;

• tunneb ja oskab kasutada enda, perekonna ja lapse õigusi ja kohustusi käsitlevaid seadusi.

4. Hindamine





Iga õppesisus esitatud teema läbimisel sooritatakse arvestuslik töö, milleks on tunnikontroll

või test, kokku on neli arvestuslikku tööd. Kokkuvõttev hinne kujuneb arvestuslike tööde

kaalutud keskmisest hindest. Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinne.


79

11. ÜHISKONNAÕPETUS

Maht 1 õn

1. Õppe-eesmärgid

Ühiskonnaõpetusega taotletakse, et õpilane:

• oskab ühiskonnas toimuvaid protsesse ja nähtusi märgata ja mõista;

• oskab seostada Eestis ja rahvusvahelises elus toimuvaid protsesse;

• oskab end määratleda kodanikuna;

• tunneb ühiskonna-alast terminoloogiat;

• tunneb mõningaid ühiskonnateooriaid,

• oskab kasutada teabe hankimisel erinevaid allikaid,

• oskab leida, üldistada, hinnata ja edastada ühiskonda puudutavat teavet;

• suhtub kriitiliselt massiteabesse;

• oskab diskussioonis osaleda ja oma seisukohta kaitsta.

2. Õppesisu 2.1.ÜHISKONNA STRUKTUUR JA KUJUNEMINE (sissejuhatus ainesse). Ühiskonna

tundmaõppimise vajalikkus. Riik ja rahvas.

2.2.ÜHISKONNA VALITSEMINE. Õigusriigi olemus ja tunnused. Võimude lahusus.

Parlament. Valitsus. President. Maavalitsus. EV õigussüsteem (õigusaktide hierarhia ja

kohtusüsteem). Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. Demokraatlikud

valitsemissüsteemid.

2.3.KODANIKE OSALEMINE AVALIKUS ELUS. Demokraatia põhiideed ja nende

teostumine kodanikuühiskonnas. Valimiste funktsioonid ja korraldamine. EV Riigikogu

valimiste süsteem. Erakonnad ja valimised (valimisnimekiri, valimisplatvorm, partei

programm, propaganda). Valimistega seonduvad kodanikuõigused. Kodanikuaktiivsuse

vormid. Erinevad huvid ühiskonnas ja nende realiseerimise viisid. Kodanikualgatus, selle

eesmärgid, funktsioonid. Huvigrupid. Ametiühingud ja kutseliidud. Mittetulundusühingud.

Riigi- ja kodanikukaitse.

2.4.MAJANDUS JA HEAOLU. Turumajandus. Riigieelarve tulu- ja kulubaasi kujundamise

üldpõhimõtted. Pere eelarve. Majandusarengu ja inimarengu seos. Ebavõrdsus ühiskonnas.

Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused. Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi.

Tööhõive, seda mõjutavad tegurid. Tööseadusandluse alused. Meetmed tööpuuduse vastu.

Töötute sotsiaalne kaitse.

2.5.RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ JA JULGEOLEK EUROOPAS. Eesti ja tähtsamad

rahvusvahelised koostööorganisatsioonid Euroopas: EN, EL, NATO.

3. Õpitulemused

Õpilane:

• teab, milline on ühiskonna struktuur;

• tunneb demokraatlikku valitsemise süsteemi ja põhimõtteid;

• teab oma põhiseaduslikke õigusi ja kohustusi;

• oskab määratleda oma kohta ja võimalusi kaasaja maailmas, töötada ja elada

turumajanduslikus ühiskonnas, osaleda ühiskonnaelus, kaitsta oma huve ja õigusi;

• teab eurointegratsiooni probleeme ja võimalusi;

• oskab leida sotsiaal-poliitilist ja majanduslikku teavet, seda süstematiseerida ja kasutada.


80

4. Hindamine





Pidevalt toimub jooksev hindamine (suuline vastamine, tunnikontrollid, testid, töö teksti või

dokumendiga). Jooksvad hinded kokku moodustavad arvestusliku hinde. Iga õppesisus

loetletud teema kohta sooritatakse arvestuslik töö või teema lõpus kontrolltöö.

Koondhinne kujuneb kõikide arvestuslike tööde ja kontrolltööde kaalutud keskmisest hindest.

Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinne.

.


81

12. MUUSIKA

Maht 1 õn

1. Õppe-eesmärgid

Muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane:

• hindab muusikat kui kultuuriväärtust indiviide ja ühiskonna arengus;

• kujundab valmisoleku ühiseks muusikategevuseks;

• kujundab tervikpildi kultuuri arengust ning oskab erinevaid kultuure mõista ja hinnata;

• oskab muusikat kriitiliselt ja valivalt kuulata ning hinnata;

• omandab teadmisi muusikaajaloost tuntud heliloojate loomingu kaudu;

• rakendab põhikoolis omandatud muusikaalaseid teadmisi ja oskusi;

• rikastab tundeelu muusikaelamuste kaudu: külastab kontserte ja muusikalavastusi, oskab

oma arvamusi põhjendada.

2.Õppesisu 2.1. VANAAEG. Vanad kultuurrahvad ja muusika. Vanakreeka ja Vanarooma mütoloogia ja

muusika (tragöödia, komöödia).

2.2. KESKAEG. Ülevaade ajastust ja muusikast. Romaani ja gooti stiil. Kristlus kui Lääne-

Euroopa kultuuri arengu tugevaim mõjutegur. Vaimuliku muusika areng. Gregooriuse koraal.

Polüfoonilise mitmehäälsuse teke. Liturgiline draama. Müsteerium. Rändlaulikud.

Rüütlipoeesia. Pillid

2.3. RENESSANSS. Ülevaade ajastust ja muusikast. Humanism, protestantism,

vastureformatsioon ja muusika. Missa. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika. Madrigal.

Homofoonilise mitmehäälsuse teke. Protestantlik koraal. Heliloojad ja juhtivad muusikamaad.

Palestrina. Orlandus Lassus.

2.4. BAROKK. Ülevaade ajastust ja muusikast. Ooperi teke. Oratoorium (kantaat, passioon).

Instrumentaalmuusika: concerto grosso, soolokontsert. Juhtivad muusikamaad ja heliloojad:

Vivaldi, Bach, Händel.

2.5. KLASSITSISM. Valgustusajastu iseloomustus. Instrumentaalmuusika areng – ansamblid,

orkestrid. Sonaat vormi ja žanrina. Sümfoonia. Kontsert. Keelpillikvartett. Ooperi areng. Viini

klassikud – Haydn, Mozart, Beethoven.

2.6. ROMANTISM. Romantismi ideed ja rahvuslus. Instrumentaalmuusika areng.

Programmilise muusika teke. Sümfooniline poeem. Soololaul. Miniatuursed žanrid: etüüd,

prelüüd, nokturn, tantsud. Lavamuusika (Ooper, operett, ballett). Juhtivad muusikamaad ja

heliloojad. Schubert, Schumann, Berlioz, Chopin, Liszt, Brahms, Verdi, Wagner, Tšaikovski.

Grieg. Sibelius.

2.7. 20. SAJANDI MUUSIKA. Ülevaade ajastust ja muusikast. Operett. Muusikal.

Filmimuusika. Hilisromantism. Mahler. Bruckner. Impressionism. Debussy. Ekspressionism.

Schönberg. Neoklassitsism. Stravinski. Orff. Sümfooniline jazz. Gershwin. Avangardism.

Cage. Postmodernism. Pärt.

2.8. EESTI MUUUSIKA. Rahvalooming. Regivärsiline rahvalaul. Uuem rahvalaul.

Laulupidude traditsiooni algus: Kunileid, Saebelmann, Thomson, Hermann. Esimesed

professionaalid: Härma, Türnpu. Tobias, A. Kapp, Süda, Lüdig – eesti professionaalsed

heliloojad. Rahvusliku koorimuusika rajajad: Saar, Kreek. Rahvusliku instrumentaalmuusika

rajaja Eller. Rahvusliku lavamuusika rajajad E. Aav, Tubin, E. Kapp, Tamberg. Eesti

modernism 1956–1970. Heliloojad Ernesaks, Tormis, Pärt, Mägi, Tamberg, Rääts, Sumera,


82

Kangro, Tüür, Eespere, Sisask. Eesti tuntumad muusikakollektiivid, interpreedid, dirigendid.

Muusikafestivalid.

2.9. POPULAARMUUSIKA AJALUGU. Populaarmuusika juured. Spirituaalid, bluus, kantri

ja western, ragtime, dixieland. Jazz-muusika, selle arenguetapid: new orleansi jazz, ragtime,

dixieland, sving, bepop, cool jazz, hard bop, scat-laul, free jazz, jazzrock. Rock’n’roll, pop- ja

rokkmuusika (E. Presley jt). 1950. a popmuusika: rhythm ann blues, rock’n’roll. Briti

biitmuusika (The Beatles jt). 1960. a teise poole must popmuusika: soul, funky. Must

popmuusika 1970. a (S. Wonder jt). 1960. a teise poole psühhodeeliline rokkmuusika. 1970. a

rokk- ja popmuusika: intellektuaalne rokk, hard rock, heavy rock. Reggae. Disko. Punk (new

wave jt).

3. Õpitulemused

Õpilane:

• oskab määratleda ja iseloomustada eri ajastute muusikat;

• teab ajastute tuntumaid heliloojaid ja nende teoseid;

• teab olulisi muusikaalaseid termineid ja oskab neid kasutada;

• oskab koostada muusika-alaseid referaate;

• laulab vastavalt oma vokaalsetele võimetele;

• hindab muusikat kui kultuurinähtust.

4. Hindamine





Referaadid, kaks tunnikontrolli (ajastud, heliloojad, terminid), vokaalsed võimed (kindlasti

hümni laulmine), kokkuvõtvas hindamises tuleb arvesse õpilase aktiivsus õppetöösse

suhtumisel. Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinne.


83

13. KUNST

Maht 2 õn

1. Õppe-eesmärgid

Kunst iõpetusega taotletakse, et õpilane

• omandab teadmisi kunstiliikidest ja nende arenguloost;

• õpib tundma visuaalsete kunstide väljendusvahendeid;

• õpib vaatlema ja hindama kunstiteoseid, kujundab oma kunstimaitset;

• arendab kujutlusvõimet, vaatlusvõimet ja abstraktset mõtlemist;

• arendab ruumilist, kujundilist ja abstraktset mõtlemist käelise tegevuse kaudu;

• arendab loovust ja katsetamisjulgust.

2. Õppesisu 2.1. KULTUUR JA KUNST.

2.2. KULTUURI JA KUNSTI MÕISTE. Kunst ühiskonnas ja selle erinevad käsitlusviisid.

Kunsti liigid (mõisted ja kirjeldus).

2.3. ÜLDINE KUNSTIKULTUURI AJALUGU. Kunsti tekkimine ürgajal. Idamaade ja

antiikkunst. Mesopotaamia ja Egiptus, Egeus ja Kreeka, etruskid ja Rooma. Varakristlik,

Bütsantsi ja Vana-Vene kunst. Romaani ja gooti kunst. Renessanss, barokk ja rokokoo.

Klassitsism ja romantism. Realism. Naturalism ja impressionism. 20. sajandi I poole kunst

enne ja pärast Esimest maailmasõda: postimpressionism, sümbolism, juugend / art déco,

kubism, Bauhaus, ekspressionism, sürrealism. 20. sajandi II poole kunst: modernism ja

postmodernism, popkunst, kontseptualism, hüperrealism, installatsioon, tegevuskunst,

kineetiline kunst.

2.4. KUNST EESTIS. Kunsti alged. Kunst Eestis keskajast 19. sajandini. Baltisaksa kunst.

Sajandivahetuse kunst. Kunst nõukogude okupatsiooni ajal. Kunst taasiseseisvunud Eesti

Vabariigis. Kaasaegne Eesti kunst. Eesti arhitektuur. Kunstistiilid Eesti ehituskunstis

(gootika, renessanss, barokk, klassitsism, eklektika, juugend). Esimese maailmasõja järgne

ehituskunst: rahvusromantiline stiil, funktsionalism, orgaaniline arhitektuur jne.

Arhitektuurimälestiste kaitse. Tallinna arhitektuur. Eesti rahvakunst ja rahvakultuur.

2.5. KUNST JA KESKKONNA KUNSTILINE KUJUNDAMINE.

2.5.1.KOMPOSITSIOON. Pildi põhitegurid – punkt, joon, pind, mahulisus. Pildi muutujad –

kooste-elementide asendi, suuna ja kaugusvahede muutumine ning tihedus. Kompositsiooni

väljendusvahendid. Vabalt valitud kompositsiooniharjutus.

2.5.2.VÄRV. Värvi tajumine – selle füüsikalised, füsioloogilised ja psühholoogilised

omadused. Värviõpetus – värvide segamine ja segunemine, nende korrastussüsteemid,

kontrastid, kooskõlad. Värvi funktsioonid maalis ja kunstiliselt kujundatavas keskkonnas.

Vabalt valitud värviharjutus.

2.5.3.JOONISTAMINE. Joonistamise väljendusvõimalused – piirjoone, varjundi ja faktuuri

kasutamine. Joonistamisvahendid – grafiitpliiatsid, süsi, värvipliiatsid, kriit jm. Vabalt valitud

harjutused.

2.5.4.MAALIMISTEHNIKAD. Akvarell. Kattevärvid – guašš, polüvinüülatsetaattempera,

akrüülvärvid, õlivärvid ja õlitempera, pastellid.

2.5.5.RUUMI KUNSTILINE KUJUNDAMINE. Ruumi kujundamise põhialused.

Värvikasutus, valgus, terviku loomine. Vabalt valitud harjutus.

2.5.6.ORNAMENT. Liigitamine. Ornamendi ajaloost. Stiliseerimine, geometriseerimine.

Ornamendi organiseerimise printsiibid. Vabalt valitud harjutused (stiliseerimine, piiramata

pind, geometriseerimine).


84

2.5.7.TEHNILISED KUJUTAMISVIISID. Väärtusperspektiivist illusoorse perspektiivini.

Ruumilise kujutamise võimalused – stereoskoop. Projektsioonjoonestamine: tsentraal-,

paralleel- ja ristprojektsioon, frontaal- ja diameetriline aksonomeetria, kaks- ja kolmvaated.

2.5.8.KAUBANDUSLIK PILT. Reklaam – selle tootmine, funktsioon ja strateegia. Pildi

kasutamise võimalused reklaamis. Kiri. Tarbegraafika.

3. Õpitulemused

Õpilane:

• tunneb kunsti liike ja teab olulisemaid kunstialaseid mõisteid;

• teab visuaalse kunstikultuuri arenguloo perioode, stiile ja kunstivoole;

• teab silmapaistvamaid Eesti kunstnikke;

• tunneb huvi kunstiloomingu vastu;

• oskab kunstiloomingus kasutada elementaarseid töövahendeid, tehnikaid ja materjale;

• tunneb huvi kunstikultuuri väärtuste säilitamise, kaitsmise ja edasiarendamise vastu.

4. Hindamine




iseseisvate tööde hindeid, praktiliste tööde, arvestustööde hindeid.

Esimeses õppetöögraafikus ettenähtud perioodil hinnatakse tulemushinnetega (kontrolltööd,

võrdlused, testid). Ristsõnade koostamist ja lahendamist, õpilaste töölehtede täitmist ja

graafiliselt teostatavad töid jooksvate hinnetena. Esimese perioodi hinne kujuneb

tulemushinnetest, jooksvatest hinnetest ja iseseisva töö hindest.

Teises õppetöögraafikus ettenähtud perioodil hinnatakse graafilisi töid tulemushinnetega,

harjutusülesanded valikuliselt jooksvate hinnetega. Perioodi hinne kujuneb tulemushinnetest

ja iseseisva töö hindest. Koondhindeks kahe perioodi koondhinne, arvestades õpilase arengut

ja nõutavat õpitulemuste saavutamist. Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinne.


85

14. KEHALINE KASVATUS

Maht 3 õn

1. Õppe-eesmärgid

Kehalise kasvatusega taotletakse, et õpilane

• omandab aktiivse eluhoiaku ja tervisliku eluviisi ning on kehaliselt arenenud;

• omandab teadmised, oskused ja harjumuse iseseisvaks tervistavaks sportimisharrastuseks;

• omandab igapäevaeluks ja kutsetööks vajalikud oskused (ergonoomilised tööasendid ja -

võtted, kehalise tegevuse ohutustehnika, esmaabi);

• omandab käsitluse tervise- ja võistlusspordist kui ühiskonna kultuuri osast;

• omandab moraalse ja kehalise valmiduse riigikaitseks.

2. Õppesisu 2.1. KEHALISTE HARJUTUSTEGA TEGELEMISE MÕJU ORGANISMILE. Iseseisvaks

sportimiseks vajalikud teadmised (sh harjutamismeetodid, isikliku hügieeni ja ohutustehnika

nõuete tundmine) tegelemiseks erinevatel spordialadel. Taastumine. Enesekontroll (pulsi- ja

vererõhu näitajad puhkeseisundis, harjutamisel ja taastumisel; oskus hinnata oma kehalist

vormisolekut ja tervislikku seisundit). Kehalise koormuse planeerimine (treeningu maht ja

intensiivsus, treeningute sagedus). Lihtsamate spordivigastuste esmaabi. Organismi

karastamine. Riietus ja selle valik sõltuvalt spordialast ja väliskeskkonna tingimustest.

Kehalist võimekust määravad tegurid. Treeningu iseärasused aeroobses ja anaeroobses faasis.

Kehaliste harjutustega (tervisespordiga) tegelemise tähtsus tulevastele emadele. Kehaliste

harjutuste kasutamine preventiivsel ja ravival eesmärgil. Sport ühiskonnas. Rahvusvahelised

ja kohalikud võistlused. Tuntud tippsportlased.

2.2. VÕIMLEMINE. Rühti korrastav ja treeniv võimlemine. Vabaharjutused ja harjutused

vahenditega (pall, hüpits, võimlemiskepp jms). Koordinatsiooniharjutused.

Lõdvestusharjutused. Akrobaatika: tirelite ja seisude (turiseis, tiritamm jt) erinevad variandid.

Ratas kõrvale. Toengud ja ripped võimlemisriistadel (varbsein, rööbaspuud, kang). Raskuste

tõstmise ja ronimise tehnika. Kandmisvõtted. Tasakaaluharjutused (poomil, võimlemispingil);

tasakaaluharjutused paarilisega. Virgutusvõimlemise (hommikuvõimlemine, töövõimlemine)

kompleksi koostamine. Teadmised ja oskused jõusaalis harjutamiseks (atleetvõimlemise

alused, sh jõumasinate ja kangi kasutamine, ohutusnõuded ja julgestamine).

Seltskonnatantsud ja tantsumängud.

2.3. KERGEJÕUSTIK. Kergejõustiklase eelsoojendus. Kiir- ja pikamaajooksu tehnika.

Jooksupaiga valik, harjutamise aeg ja varustus; harjutamise metoodika (jooksutempo valik,

koormuste määramine). Cooperi test. Paigalt ja hoojooksult hüpete tehnika. Harjutused

hüppevõime arendamiseks. Viskeharjutused (visked, heited, tõuked). Jooksuvõistlused:

võistlustaktika. Koolisiseste kergejõustikuvõistluste planeerimine, korraldamine ja

kohtunikutegevus.

2.4. SPORTMÄNGUD (korvpall, võrkpall, jalgpall). Sportmängija eelsoojendus. Põhiliste

mänguelementide tehnika (põrgatamine, erinevad sööduviisid, pealevisked; alt- ja ülaltsööt,

palling, pallingu vastuvõtt, blokeerimine, söötmine, vastase katmine, penalti löömine,

väravavahi töö). Korv-, võrk- ja jalgpalli võistlusmäärused. Valitud sportmängu tehnika ja

taktika täiustamine. Kohtunikutegevus. Võistlussüsteemid (turniir; kahe ja ühe kaotuse

süsteemid).

2.5.ÜLDKEHALINE ETTEVALMISTUS. Kehaliste võimete (vastupidavus, jõud, painduvus,

osavus, kiirus) arendamine. Kehaliste võimete iseseisva arendamise metoodika: harjutuste

valik, treeningute sagedus ja koormus. Jõu- ja venitusharjutused. Tasakaalu ja

koordinatsiooniharjutused. Presidenditest. Kaitseväe kehalise kasvatuse testid.


86

2.6. UJUMINE. Sportlikud ujumisviisid. Stardihüpe ja selilistart. Pöörded rinnuli- ja

seliliujumisel. Ohutusnõuded ujumispaikades. Käitumine õnnetusjuhtumite korral. Mängud

vees. Vesivõimlemine.

2.7. SUUSATAMINE. UISUTAMINE. Suusatamistehnikate põhialused: klassikaline

sõiduviis, vabatehnika; tõusu- ja laskumisviisid; pöörded ja pidurdamised Suusavarustuse

valik ja hooldamine; määrded ja määrdetehnika. Uisutamistehnikad.

3. Õpitulemused

3.1. Õpilane teab:

• kehaliste harjutustega tegelemise (tervise- ja võistlusspordi) mõju organismile;

• õpitud spordialade tehnika põhialuseid, võistlusmäärusi ja oskussõnu;

• soojendus- ja lõdvestusharjutuste tähtsust vigastuste vältimisel;

• enesekontrollivõtteid ja õpitud spordialade ohutusnõudeid;

• sagedamini esinevaid spordivigastusi, nende põhjusi ja esmaabi;

• iseseisva harjutamise põhimõtteid ja õpitud spordialade harjutamise metoodikat;

• organismi karastamise võtteid ja nende mõju organismile**;

• rahvusvahelisi ja tähtsamaid kohalikke võistlusi ja tuntud sportlasi**;

3.2. Õpilane oskab:

• tegeleda iseseisvalt õpitud spordialadega, valida alaspetsiifilisi soojendusharjutusi, treenida,

võistelda, taastuda;

• arendada oma kehalisi võimeid, valida üldarendavaid vahendita ja vahendiga harjutusi

erinevatele lihasrühmadele;

• joosta erinevas tempos;

• hüpata paigalt ja hoojooksult;

• visata hoojooksult;

• harjutada jõusaalis;

• kasutada põhilisi suusatamistehnikaid;

• sooritada ühe tireli variandi, ratta kõrvale, tiririppe varbseinal;

• tegutseda kohtunikuna;

• abistada ja julgestada kaaslasi harjutuste sooritamisel;

• anda esmaabi spordivigastuste puhul.

3.3. Õpilane suudab:

• läbida Cooperi testi;

4. Hindamine





Üksiktulemuste hindamine – igapäevase õppetöö hindamine jooksvate hinnete ja

tulemushinnetega (üldkehaliste ja sportmängude harjutuste sooritamine hindele; füüsiliste

võimete testid: kergejõustikus, vastupidavuses, jõuharjutustes). Üksiktulemuste hindamisel

arvestatakse õpilase füüsilisi võimeid. Õpetaja valib hindamise objektid ja meetodid.

Jooksvate hinnete alusel pannakse välja kokkuvõtvad hinded.

Kokkuvõttev hindamine ehk koondhinne – õpitulemuste saavutusele hinnangu andmine

õppeaine läbimise järel. Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinnete koondhinne.


87

3. OLEMASOLEV ÕPPEBAAS

Rakvere Ametikoolis on:

Praktilise õppe läbiviimiseks on ehituspolügoon, kus on olemas töökohad koos

vajaminevate materjalide ja töövahenditega (drellid, löökdrellid, ketaslõikurid,

lihvimismasinad, segumasinad, jne…); Oma oskusi ja teadmisi saavad õpilased

rakendada õpilaskodu ja koolimaja renoveerimisel.

Teoreetilise õppe läbiviimiseks on õppeklass, mis on varustatud tehniliste vahenditega ja

näitmaterjalidega;

Õppekava nõuetele vastavad kooli arvutiklassid

Kool omab raamatukogu, mida on aastate vältel täiendatud ka ehituse erialale sobiva

kirjandusega

Kaasaegse õppetöö kindlustamisele aitavad omaltpoolt kaasa ka mitmed Rakvere

ettevõtted, võimaldatakse õppekäike ettevõtetesse ja praktika sooritamist.

4. OLEMASOLEV ÕPETAJATE KAADER

Elve Tänavots

Arvutiõpetus

kõrgem Tallinna Ülikool

magistriõpe (3+2)

(vastuvõtt alates

01.06.02)

Tallinna Ülikool

bakalaureuseõpe

(vastuvõtt alates

01.06.02)

Informaatikaõpetaja

Merike Kasikov Ajalugu

kõrgem TRÜ 1986

Ajaloo- ja ühiskonna-teaduste

õpetaja

Ave Rosental Suhtlemise ja asjaajamise

alused

kõrgem

Akadeemia Nord 2005

psühholoogia

Ees- ja

perekonnanimi Õpetatavad ained Haridus Lõpetatud õppeasutus Eriala

Urmas Asi Joonestamine

kõrgem

tehnikakandidaat

Tallinna

Tehnikaülikool/ 1968

TTÜ / 2004

Insener/mehhaanika

Mehhaanikavaldkonna õpetaja

Hanno Jõe

Erialaained (ehitamise

alused, ehitusmaterjalid ja

–konstruktsioonid,

ehitusmõõdistamine,

müüritööd I,II,

hüdroisolatsioonitööd,

krohvimistööd jne.)

kõrgem TTÜ / 2000 Ehitusinsener

Jaan Viktor

Erialaained

(renoveerimise alused,

müüritööd I,II,

betoonitööd,

pottsepatööd,

krohvimistööd jne.)

kesk, eri TEMT 1981 Ehitusmeister


88

Inimeseõpetus kõrgem

Lääne-Virumaa

Kutsekõrgkool 2002

organisatsiooni psühholoogia

raamatupidamine

Inna Laikre Vene keel

kõrgem TRÜ 1972

Vene keele ja kirjanduse

õpetaja

Meeme Liisi Bioloogia

Kõrgem TRÜ 1981 Geograafia, bioloogia

Marju Lina Eesti keel ja kirjandus

kõrgem TRÜ 1994

Eesti keele ja kirjanduse

õpetaja

Kristel Haugas Saksa keel

Kutsealane saksa keel

kõrgem

magister

TRÜ 1985 /

Hageni Ulikool 2006

Filoloog, tõlk, saksa keele

õpetaja

Viive Post Kehaline kasvatus kõrgem TPed.I 2000 Kehalise kasvatuse õpetaja

Andrus Raal Keemia

kõrgem TRÜ 1984 Keemik-pedagoog

Tõnis Sakk Matemaatika

kõrgem TpedI 1969 Keskkooli matemaatika õpetaja

Anto Sepp Kodanikuõpetus

Ajalugu kõrgem TRÜ 1975

Ajaloo- ja ühiskonna-teaduste

õpetaja

Liina Saar Inglise keel

Kutsealane inglise keel kõrgem

TRÜ 1975/

TRÜ 1982

Inglise keele õpetaja/

psühholoog

Ülle Murula Füüsika kõrgem

magister

TRÜ 1995

TÜ 2004

TÜ

Füüsika / informaatikaõpetaja

matemaatikaõpetaja

Svetlana Sutova Vene keel

kõrgem TpedI 1992

Vene keele ja kirjanduse

õpetaja

Mare Polluks-

Torvinen

Eesti keel ja kirjandus

kõrgem TRÜ 1986

Eesti keele ja kirjanduse

õpetaja/lisaeriala soome keel

Ene Kesler Majanduse ja ettevõtluse

alused

kõrgem

magister

Mainori Kõrgkool 2004

TÜ

Ärijuhtimine

Ettevõtlus, tehnoloogia

juhtimine

Leo Nirgi Füüsika, joonestamine,

erialaained, ehitusfüüsika kõrgem TpedI 1981 Füüsika ja tööõpetuse õpetaja

Maimu Nurk Geograafia kõrgem TÜ 1978 Geograafia õpetaja

Katrin Perve Töö- ja keskkonnaohutus

Õpib

keskharidus

Tallinna

Tehnikakõrgkool

Hoonete ehitus

Peep Pihlak Muusika kõrgem TpedÜ 1989 Kultuurharidus/lisaeriala

muusikaõpetaja

Maire Metsis Kunstiõpetus kõrgem TpedI/1982 Joonistamise, joonestamise,

tööõpetuse õpetaja

Riho Skroman Kehaline kasvatus kõrgem TRÜ 1973 Kehalise kasvatuse õpetaja

Laivi Annus Tööseadusandluse alused kõrgem

magister Akadeemia Nord 2008 Õigusteadused

Mart Lepiksoo

Tehnoloogiaülesanded

Plaatimistööd

Veevärgitööd

kõrgem TpedI / 1980 Üldtehnilised distsipliinid ja

tööõpetuse õpetaja


89

LISAD

Lisa 1 Õppija praktikaaruanne

( ettevõttes toimunud erialase praktika kohta)

................................................................ eriala ............. kursusele

I Praktika kirjeldus

1. Tööandja nimi ja ettevõtte tüüp

2. Tööperiood ettevõttes (alguse ja lõpu kuupäev, praktika maht tundides, nädalates)

3. Ettevõtte tegevusala, põhilised tegevused

II Täidetud ülesannete kirjeldus (õpilane toob välja praktikaperioodil tehtud tööd)

III Kokkuvõttev analüüs (Enesehinnang praktikal omandatud erialasele kogemusele,

juurdeõpitud oskustele, teadmistele, puudujääkidele)

Soovituslikud lisad (lisamaterjalid, mis tööpraktika käigus valminud -

illustratsioonid, skeemid, joonised jne.)

Aruanne on praktikandi kokkuvõte praktikast, tema hinnang ettevõttele ja erialasele

kogemusele, mille praktika läbimine andis, samuti arvamused ja ettepanekud vastava

valdkonna parandamiseks.

Praktikaaruande osad

Tiitelleht

Praktikaleping (sõlmitakse hiljemalt 2 nädalat enne praktika algust)

Praktikajuhend (antakse õpilasele esitamiseks ettevõttepoolsele juhendajale)

Praktikaülesannete täitmise analüüs (I-III+ soovituslikud lisad)

Praktikakohast, praktikajuhendajalt saadud hinnanguleht

(juhendaja kirjalik hinnang praktikandile)

Praktikaaruande kaitsmise leht (lisab komisjon praktikaaruande kaitsmisel)

Praktikaaruanne koostatakse lõplikult ettevõttepraktika lõppedes

Praktikaaruande kaitsmise aeg teatatakse õpilastele.

Praktikaaruanne vormistatakse korrektselt, A4 formaadis, soovituslikult arvuti abil.

Praktikaaruanne esitatakse klassijuhatajale kindlaks määratud kuupäevaks.

Praktikaaruanne kaitstakse koolis moodustatud komisjoni ees.

Praktikaaruande hindamine

Ettevõttepraktika hinne kujuneb praktikakohast saadud hinde ja praktikaaruande kaitsmisel

saadud hinnete alusel järgnevalt :

Hinne praktikakohast – 60 %, praktikaaruanne – 20 %, esinemine kaitsmisel – 20 %


90

Lisa 2 Hinnang Rakvere Ametikooli praktikandile

Praktikandi nimi ..................................................................... , kursus .......................................

Praktika ettevõte

..................................................................................................................................

Hindaja nimi, ametikoht ja kontaktandmed

.......................................................................................................................................................

.......................................................................................................................................................

Praktika sisu, peamised ülesanded

.......................................................................................................................................................

.......................................................................................................................................................

1. Juhendamisvajadus, ettevõtlikkus

Väga hea 5 Halgib omaalgatuslikult ja aktiivselt teavet, sulandub töösse, ei vaja eri juhendamist

Hea 4 Vajab vahetevahel juhendamist, hangib omaalgatuslikult lisateavet tööd puudutavates

küsimustes

Hea 3 Vajab juhendamist töötavade- ja vahendite kohta, küsib ise abi ja nõuandeid

Rahuldav 2 Vajab pidevat juhendamist, hangib omaalgatuslikult lisateavet tööd puudutavates küsimustes

Rahuldav 1 Vajab pidevat juhendamist, sh tööülesannete osas, omaalgatus nõrk

2. Käitumine, vastutustunne

Väga hea 5 Käitumine eeskujulik, vastutab tööülesannete täitmise eest täielikult

Hea 4 On avatud ja viisakas, kohusetruu ülesannete täitmisel

Hea 3 Käitub asjalikult, täidab tööülesanded lõpuni

Rahuldav 2 Käitumine ei ole stabiilne, muutub eri olukordades, peab õppima töö eest vastutama

Rahuldav 1 Vajab käitumisalast juhendamist, peab õppima sooritama tööülesanded lõpuni

3. Tööühiskonna reeglid/tööeeskirjad

Väga hea 5 Tunneb hästi tööpaigal kehtivaid eeskirju, peab kinni tööaegadest, ajaplaanidest,

kokklepetest ja võtab osa töökollektiivi arenguprotsessist

Hea 4 Tunneb hästi tööpaigal kehtivaid eeskirju, peab kinni tööaegadest, ajaplaanidest ja

kokklepetest

Hea 3 Mõistab tööpaigal kehtivaid eeskirju, tööaegu, ajaplaane, kokkuleppeid ja toimib üldiselt

nendega kooskõlas

Rahuldav 2 Tööeeskirjade, tööaegade, ajaplaanide ja kokkulepete täitmine vajab parandamist

Rahuldav 1 Tööeeskirjade, tööaegade, ajaplaanide ja kokkulepete täitmine põhjustab raskusi

4. Koostööoskused, tiimitöö

Väga hea 5 Aitab koostööle aktiivselt kaasa, on jaatava ellusuhtumisega tiimitöötegija, kellega

arvestatakse

Hea 4 Eriti koostöövõimeline, paindlik ja kohusetruu tiimitöötegija

Hea 3 Koostöövõimeline, oskab toimida rühmas

Rahuldav 2 Oskab toimida rühmas, kui see on koostöö mõttes vajalik, vajab siiski tiimitööalast

juhendamist

Rahuldav 1 Töötab meelsamini üksi, koostööoskused puudulikud


91

5. Ettevõtlikkus, õppimisvõime

Väga hea 5 Planeerib ja organiseerib tööd, oskused ja teadmised arenevad pidevalt, saab häid tulemusi

Hea 4 Oskab tööd planeerida ja organiseerida. On huvitatud oskuste ja teadmiste plaanipärasest

arendamisest

Hea 3 Pürib tööd planeerima ja organiseerima, samuti arendama oskuseid ja teadmisi

Rahuldav 2 Mõistab planeerimise ja organiseerimise tähtsust töös, samuti teadmiste ja oskuste

arendamise vajalikkust, kuid vajab selleks juhendamist

Rahuldav 1 Vajab töö planeerimisel, organiseerimisel, oskuste ja teadmiste arendamisel jälgimist, tuga ja

juhendamist

6. Töö kvaliteet

Väga hea 5 Kõrgekvaliteetne töö, oskab toimida pädeva töötajana, töötulemus eriti hea

Hea 4 Töö kvaliteedis ei ole peaaegu üldse vigu, töötulemus kvaliteetne

Hea 3 Töö kvaliteet vahelduv eri olukordades, töötulemus on hea

Rahuldav 2 Töö kvaliteet vajab parandamist, töötulemus rahuldav

Rahuldav 1 Töö kvaliteedis palju vigu, töötulemus siiski rahuldav

Koondhinne: .........................................

Lisakommentaarid:

.......................................................................................................................................................

.......................................................................................................................................................

.......................................................................................................................................................

.......................................................................................................................................................

Juhendaja töökohal :

...............................................................

Documents

Õppeasutus Rakvere Ametikool Õppeasutuse kood 70003840 ......1 Õppeasutus Rakvere Ametikool Õppeasutuse kood 70003840 Aadress Piiri 8, 44316 RAKVERE Telefon/Faks 329 5030 / 329