Kaisa Ristikivi

Merlin Palmar

Kairit Kruusimägi

Tuule Sireli Mäe

2014

11. KLASSI PRAKTIKA

Rühm nr. 5

Saku Õlletehas

AS Saku Õlletehas asutati 1903. aastal.

AS Saku kuulub Carlsbergi kontserni.

Eelmisel aastal toodeti üle 100 miljoni liitri.

46% toodangust eksporditi, põhiliselt Saku

Originaali.

1991. aastal loodi õllemark Saku Originaal.

Õlle tegemisel kasutatakse 4 põhilist

komponenti:

linnas, vesi, humal, pärm.

Humal annab õllele mõrkja maitse ja tugeva

vahu.

Valmistamine: lisatakse linnasele vesi

(meskimine), kuumutatakse 65-70 kraadini,

filtreeritakse ja alles jääb virre, jahutatakse ning

lisatakse pärm.

Kasutatakse põhjakääritamist(8-14⁰C)

ja pinnakääritamist(5-25⁰C).

Ühes tunnis villitakse 38 000 purki ja 35 000

pudelit.

Saku tooted Tootmisliin

Iru soojuselektrijaam

Soojuse tootjana alustas tööd 1978. aastal.

Jäätmeplokk alustas tööd 2013. aastal.

Aastas põletatakse 220 000 tonni

segaolmejäätmeid.

Varustab soojaga Tallinna ja Maardu.

Iru elektrijaama võimsus on 700 MW.

Lisaks prügile võib elektrijaam kasutada veel

maagaasi, puitu ja vedelkütust.

Prügi tuleb Irusse peaaegu kõikjalt Eestist, kuid

seda imporditakse sisse ka Soomest ja Iirimaalt

(10% prügist).

Prügi põleb katlas 1500⁰C juures.

Jäägiks on tuhk, mida tekib 25% ulatuses.

Külastasime ekskursiooni käigus

veesoojenduskatlaid, turbiinisaali,

prügipõletuskatelt, jäätmetehalli, juhtimiskeskust,

prügipõletusruumi ja jahutusseadet.

Iru elektrijaama tööpõhimõte

Helivaljus elektrijaama eri osades Veesoojenduskatlad- 77,1 dB; 80,6 dB; 82,1

dB

Võrguveeboilerid- 85,6 dB

Turbiinisaal- 78,5 dB

Generaatori juures- 88,4 dBCO2 sisaldus elektrijaama eri

osades• Katlamaja- 1000 ppm

• Turbiinisaal- 900 ppm

• Prügipõletuskatel- 910 ppm

• Jäätmehoidla- 990 ppm

• Juhtimiskeskus- 1366 ppm

Pilte Iru soojuselektrijaamast

OÜ Ebavere Graanul (Flex Heat)

Küttepelletite tootmine.

2012 müüdi Flex Heat AS Graanul Investile ja sai

uue nime – OÜ Ebavere Graanul.

Ainult 3-5% toodet müüakse ja kasutatakse Eestis,

ülejäänu imporditakse välismaale.

Valmistamiseks kasutatakse: ümarpalk,

tükkjäätmed, puiduhake, saepuru(märg/kuiv),

höövelaast.

Tooraine jahvatatakse, kuivatatakse ning

pressitakse pelletiteks.

Pelleti populaarsuse kasvu tingivad:

a)Fosiilsete kütuste kallinemine

b)Pelletid on keskkonna säästlikud

Pelleti omadused:

a) niiskus ˂ 8%

b) tihedus ˃ 620 kg/mᵌ

c) tuhasisaldus ˂ 0,5%

d) purusus ˂ 1,0%

e) läbimõõt 8 mm

f) pikkus 1-4 cm

g) alumine kütteväärtus ˃ 4,9 kWh/kg

h) mehaaniline tugevus ˃ 97,5%

OÜ Ebavere

Graanuli

juhtimiskeskus

Narva karjäär

1970. aastal rajatud pealmaakaevandus.

Karjääri suurus on 16 000 ha.

Tegeleb põlevkivi kaevandamisega.

Selleks, et põlevkivi kätte saada tuleb

lõhkamisega eemaldada ligi 25 meetri paksune

kattekiht.

Aastas kaevandatakse Narva karjääris umbes 6

mln tonni põlevkivi. Põlevkivi varusid on veel

umbkaudu 15 aastaks.

Kaevandatud maavara läheb elektrijaama

kütuseks.

Kasutatakse erinevaid masinaid: kallureid,

ekskavaatoreid, koppasid ja muid raskeid

Molycorp Silmet

Tegeleb haruldaste muldmetallide ja metallide

tootmisega.

Toodavad aineid, mida kasutatakse elektroonika

tootmisel.

Ettevõttes on 600 töötajat, 32 erinevast

rahvusest.

Metalli sulatatakse 2500⁰C juures

elektronkiirahjudes.

Pilte Molycorp Silmetist

Katsed ja küsimused

Füüsika küsimused Elektrienergiat saadakse mõnda teist liiki energiat

muundades peamiselt elektrijaamades.

Tänases maailmas toodetakse peaaegu kogu elektrienergia fossiilkütuseid põletavates soojuselektrijaamades, hüdrojaamades ja tuumajaamades.

Üle kahe kolmandiku maailma elektrienergiatarbest kaetakse fossiilkütuse põletamise teel. Eesti energeetika põhineb põlevkivil.

On tekkinud suur huvi alternatiivsete elektrienergia allikate vastu, nendeks on: tuuleenergia, geotermaalenergia, päikese kiirgusenergia, bioenergia ja vesinikuenergeetika.

Eestis on taastuvenergiaalikatest

Elektrienergia transportimine

Alajaamad on ette nähtud elektrienergia

muundamiseks ja jaotamiseks. Alajaam sisaldab

sisenevate ja väljuvate liinide ühendusi,

lülitusseadmeid, trafosid, juhtimisahelaid ning

hooneid, seal paikneb ka kaitse- ja

juhtimisaparatuur.

Transformaator (kõnekeeles trafo) on

elektromagnetiline seade, mis võimaldab muuta

vahelduvvoolu pinget ja voolutugevust

voolusagedust muutmata.

Katse 1: Variatsioonikõvera

koostamine 60 lehe põhjal

0

5

10

15

20

25

Tammiku sarapuuKogus(tk)

Äntu sarapuu

Katse 2: Monosahhariidide sisalduse

määramine taimedesTaim/toiduain

e

Reaktsiooni kirjeldus Mono-

sahhariidide

sisaldus

Rohi Rohekas, CuSO4 lisamisel muutus värv

intensiivsemaks, seismisel tekkis veidi

sadet

Väike

Õun Sinakas, CuSO4 lisamisel eraldus vesi Väike

Mesi Kollakas, CuSO4 lisamisel muutus värv

väga intensiivseks kollaseks

Suur

Kartulimahl Pruunikas, CuSO4 lisamisel muutus värv

väga intensiivseks roheliseks, seismisel

tekkis palju sadet

Suur

Banaan Läbipaistev, CuSO4 lisamisel mullitab,

muutub siniseks, eraldub vesi ja tekib sade

Keskmine

Kartulipüree Hägune, CuSO4 lisamisel mullitab ja

muutub siniseks, eraldub vesi

Keskmine

Katse 3: Orgaanilise aine

lagunemineMaterjal Kogus

g

Algus-

aeg t₀Lõpp-

aeg t

Alg-

temp

T₀

Lõpp-

temp T

Sooju

s-hulk

Võimsu

s W

Võilill 5 9.20 10.30 23,5ºC 24ºC 10,5 J 21 W

Piibeleht 8 10.40 12.00 24,0ºC 25ºC 33,6 J 33,6 W

Kaseleh

ed

6 12.10 13.10 24,0ºC 25ºC 25,2 J 25,2 W

Sarapuu 8 8.10 9.40 23,5ºC 24,5ºC 33,6J 33.6 W1. Erinev soojusefekt on tingitud taime vee sisaldusest

2. Gaasilukk loob soodsama lagunemise keskkonna

3. Orgaanilise aine lagunemise algstaadiumis on

soojuse eraldumine kiirenev

4. Soojuse eraldumine kestab nii kaua kuni orgaaniline

aine laguneb

5. Katse viisime läbi termoses, sest termos hoiab sooja

Katse 4: Okaspuude seisukorra

hindamine Äntus

Puud, mida me vaatasime, olid 7 aastased.

Palju oli okasteta oksi.

Korjasime valitud puult okkaid, mille hulgas oli

rohelisi ja pruune okkaid.

Kastsime okkad ükshaaval vette ning jälgisime,

kui paljud vette kastetud okastest märguvad.

Ükski okas ei märgunud, mille põhjal järeldasime,

et okaste vahakiht oli vigastamata.

Katse 5: Taimede kasvukoha

valgustatus metsas ja niidulLiik Keskmine

lehtede

pindala

Keskmine

taime kaal

Pindala ja

kaalu suhe

Valguse

keskmine

intensiivsus

Kortsleht 25,25 cm² 0,2 g 126,25 2900

Võilill 50 cm² 12 g 4,17 2200

Metsmaasika

s

17,5 cm² 0,2 g 87,50 2400

Orashein 18 cm² 0,2 g 90,00 2500

Teeleht 26,5 cm² 0,5 g 53,00 3400

Jänesekapsa

s

7 cm² 0,5 g 14,00 569

Kuusk 0,125 cm² 0,008 g 15,63 569

Mustikas 2,5 cm² 0,01 g 250,00 569

Sarapuu 36 cm² 0,3 g 120,00 569Niidutaimede lehed on suuremad kui metsas kasvavate taimede

lehed, sest neile langeb suurem valgushulk.

Katse 6: Valguse mõõtmine

erinevatel aegadel

05.06.2014 kell 12 päeval

05.06.2014 kell 9 hommikul 09.06.2014 kell 9 hommikul

Täname

tähelepanu

eest!