Pshholoogia dis Juri Hanin

Embed Size (px)

Text of Pshholoogia dis Juri Hanin

EESTI OLMPIAKOMITEE SPORDIMEDITSIINI SIHTASUTUS

PSHHOLOOGIA TIPPSPORDIS

Jyri Hanini materjali phjal koostanud Edith Kuuseok

Tallinn 2002

SPORDIPSHHOLOOGIA OLEMUSSpordipshholoogia eesmrgiks on sportlase pshilise seisundi mjutamine, mis spordiga tegeleja jaoks pole vhemthtis kui kehaline ettevalmistus. Tippsportlastel, vistlussportlastel, noorsportlastel ei ole edu aluseks vistlustel ainult tugev fsiline ettevalmistus.Igal tasemel spordiga tegelemine sltub oluliselt sportlase pshholoogilisest tugevusest. Sportlane peab ennast vistluseks ka vaimselt ette valmistama, ei aita ainult fsiliste oskuste niteks lihasju ja vastupidavus arendamisest. See thendab omakorda selgete, lhiaegsete eesmrkide seadmist, positiivsete mtete omaksvtmist, enesekindluse suurendamist, negatiivsete mtete peatamist jne. Spordipshholoogide poolt pakutavad teenused jagunevad peamiselt kahte rhma vistlustel esinemist parandavad tegevused ning nustamised ja konsultatsioonid. Spordipshholoogid tegelevad peamiselt jrgmise kontingendiga: - Treenerid ja sportlased - Rahvuskoondised - Spordiorganisatsioonid - Noortesport - Sportlase perekond - lipilassportlased ja treenerid - Vigastatud sportlased Spordipshholoogidel, nagu ka teistel spordiga seotud inimestel, on tippsportlaste ja treeneritega ttamiseks kasutusel erinevad mudelid. Siinkohal vib eristada vhemalt viit tegevusmudelit: 1. Vaatame, mis teha saab 2. Meeskonna liige 3. Saad sa meid aidata? 4. Jlle testimine 5. Teadus eelkige Need thistavad pshholoogide ja sportlaste/treenerite koost erinevaid tasemeid. Jrgnevalt iga mudeli lhikirjeldus. Vaatame, mis teha saab See mudel on paindlik ssteem, kus peategelaseks on pshholoog, kes spordi asjatundjana omab tihedaid kontakte tippsportlaste ja treeneritega. Tema konsultatsioonidel kiakse regulaarselt, konkreetsete probleemide ilmnemisel.

Meeskonna liige Seda lhenemist peetakse sportlase-pshholoogi koostvormidest organisatoorselt kige paremaks. Pshholoog ttab pidevalt vistkonna juures kui selle tieiguslik liige, tavaliselt terve hooaja vltel. See on praktiline mudel, ilma teaduslike taotlusteta, idee on treeningprotsessi optimiseerimine, thtsateks vistlusteks ette valmistamine jne.

Saad sa meid aidata? Mudel kirjeldab olukorda, kus spordipshholoogi poole prdutakse nn. viimases hdas, niteks sportmngude meeskond tunnetab, et ainult oma jududega enam hakkama ei saa. Eriti efektiivseks peetakse seda prast suuri lbikukkumisi, mil vajadus teatud muutuste jrele on ilmne. Jlle testimine Selle mudeli raames viiakse tavaliselt 2-3 korda aastas lbi rutiinseid pshholoogilisi teste, mis ei sisalda individuaalset tagasisidet sportlastele, keda koheldakse tavaliselt kui katsealuseid. Kui siiski pakutakse mingit tagasisidet, on see treenerite jaoks reeglina liiga ldine ja vhe seotud igapevaste probleemidega. Taas on rhk pandud teadmiste kogumisele. Vahe teadusmudeliga seisneb selles, et antud juhul uuritakse sportlasi regulaarselt, mille kigus kulutatakse pris palju aega ja raha. Niteks vib tuua kigi rahvuskoondise kandidaatide isiksusejoonte testimise. Teadus eelkige Selle lhenemise puhul on phirhk teadusliku informatsiooni kogumises, mis toob reeglina rohkem kasu uurijale kui uuritavatele. Teisalt aitavad analoogilise mudeli abil kogutud andmed paremini mista spordipshholoogilisi protsesse. Spordipshholoogi peamised tvaldkonnad on: Visualiseerimise ehk ettekujutamise treening Optimaalne tase ja thelepanu fookus Keemilised ained Toitumishired ja kehakaaluprobleemid Ldvestustreening

Motivatsioonili strateegiad Toimetulek vistluspingega Spordist loobumine

SPORTLANE JA ISIKSUSE TP Kas isiksuse tbi ja sportliku eelistuse vahel esineb seos? Kuidas inimesed valivad omale spordiala? Kas teatud tpi inimestele meeldivad ka teatud kindlad spordialad? Miks mned eelistavad meeskonnaaladele individuaalspordialasid? Mis suhtes sarnanevad ksteisega niteks korvpallurid? Analoogilistele ksimustele vastamiseks testiti le 500 sportlase. Selleks, et uurida isiksuse tpide, sportlike eelistuste ja vistlustel esinemise vahelisi seoseid, konstrueeriti meeskondlike- ja individuaalalade sportlaste isiksuse profiilid. Tulemustest selgus, et vistkonnad nitavad eeeldatavat isiksuse profiili, ning tundes sportlase pshilist seisundit, on vimalik vistkonna esinemise taset ja edukust tsta. Mida rohkem sportlased ja treenerid teavad oma isiksuse struktuurist ja vistkonna profiilist, seda edukamad nad on. Isiksuse tundmine annab eelised 1. Aitab hinnata isikute ja spordialade vahelist sobivust ja ka positsioone vistkonnas. 2. Aitab sportlastel ja treeneritel hinnata oma tugevaid klgi ning neid aspekte, mida viks veel arendada. 3. Aitab pingelistes suhetes analsida konflikti phjusi ja leida lahendusi. 4. Vib juhtida motiveeritud ja phendunud tegevusele. 5. Kasulik sportlasele ja professionaalile oma karjri ja elu planeerimisel, enesega toimetulekul (niteks stressiga vitlemisel ja aja planeerimisel) 6. Annab kasulikku teavet vistkonna komplekteerimise ja korralduse seisukohast. Usk, sisekne ja esinemine vistlustel Spordipshholoogile esitatakse kige sagedamini ksimust, kuidas aidata kaasa sportlase edule vistlustel. sna hsti on testatud, et indiviidi phiuskumused igal elualal mjutavad lppkokkuvttes tema reaalset elu. Niisiis, kuidas kib piirava uskumuse muutmine positiivseks selliseks, mis parandaks sinu esinemist? Pshholoogide ja neuroteadlaste poolt on tuvastatud, et iga inimene maailmas kasutab siseknet, mille moodustavad 150 - 300 sna minutis. See teeb 45 - 51 tuhat mtet pevas. Enamus siseknest on ohutud mtted, mis thistavad meie igapevaseid tegevusi, niteks pean poes ra kima. Oht on sel juhul, kui dialoog iseendaga omandab negatiivse ilmingu, niteks minust ei saa kunagi nii head sportlast kui temast, mul ei

ole sellel tasemel vistlemiseks piisavalt visadust. Harjumusprasest negatiivsest siseknest tulenev negatiivne kinnitus lpeb piiravate uskumuste arendamisega. Negatiivsetest uskumustest saab lahti tpselt samal viisil, kuidas need ka loodi kasutades siseknet vi spetsiifilisi kinnitusi. Kinnitus on fakti vi uskumuse tunnistamine. See vib olla positiivne vi negatiivne ning viib lpuks tulemuseni, mida ootad. Iga lause, mis jrgneb fraasile ma olen, niteks ma olen krgeima taseme sportlane, on kinnitus. Kinnitusi kasutavad regulaarselt professionaalsed sportlased ja edukad riinimesed. Uskumuse muutmine positiivseks ei ole keeruline: 1. Kigepealt tee oma elus kindlaks asjaolud, mis sind ei rahulda. 2. Jrgnevalt kirjuta vlja kinnitused, mis esindavad asju nii, nagu sa seda sooviksid. 3. Thtsaim punkt uue kinnituse formuleerimise juures on, et see oleks lhike ja tabav. Nii lihtne, et ka 5-aastane sellest aru saaks, ja alati positiivne. Samuti peab see olema esitatud alati olevikus, niteks ma olen tugev sportlane. Nd oled sa valmis alustama oma igapevast (miinimum) reprogrammeerimise protsessi: Istu sirgelt mugavas toolis Sule oma silmad ja ldvestu mne minuti jooksul Pa mttes vabastada oma keha fsilisele maailmale keskendumast, viies end nii veel sgavamale ldvestumisele. tle oma soov valjusti vlja 5-20 korda Kokkuvtteks pea meeles - sinu uskumused on need, mis suunavad sinu elu, mitte vastupidi.

Vitja profiil Allpool on toodud mned arvamused helt edukalt sportlaselt - olmpiavitjalt. Millised omadused viivad spordis eduka karjrini? Treeningute nautimine, phendumine, kannatlikkus, pikaajalised eesmrgid ja psivus. Mis on edu vti? Phendumine - mida rohkem harjutad, seda kaugemale vid juda. Samuti emotsioonid , mida paned oma tegevusse. Emotsioonide intensiivsus ja vime kohandada oma tundeid. Samuti pead sa ppima tegema midagi teistest erinevat. Miljonid inimesed jooksevad niisiis pead sa vtma ette midagi sellist, et neist kigist parem olla. Millised on tippsportlase elu varjukljed? Tippu judnud sportlased on tavaliselt varasest east vltinud suurt pidutsemist, valinud spru ja ppinud ksinda olema. Sa pead oskama oma aega planeerida, mida tuleb kindlasti teha ka sprade arvelt.

Tippjooksja profiil 1. Enesekindel ja samaaegselt tagasihoidlik. Hsti ettevalmistatud sportlane keskendub vaid kige olulisemale ja hoidub sellest, mis viks teda vhimalgi mral segada. 2. Austab oma konkurente, ksitledes neid samavrselt kui iseennast. 3. Ei karda teiste heade sportlaste kohalolekut, neb seda vljakutse, mitte hirmutavana. Eesmrkide pstitamine Eesmrgid, mida endale seame ja meie uskumused nende kohta juhivad meie kitumist ja annavad sellele sisu. Eesmrgid peaksid olema piisavalt ambitsioonikad, aga mitte niivrd, et tunduksid kttesaamatutena. Suured eesmrgid motiveerivad meid andma endast parimat ja annavad meile suurima rahulduse. Eesmrk olgu pigem suurem kui viksem. Pstita oma eesmrgid hsti spetsiifilised ja konkreetsed, mitte hmased ja ldised. Tippsportlased hindavad tihti oma esinemist ja vistlevad seega sama palju iseendaga kui konkurentidega. Enda seatud eesmrgid motiveerivad inimesi teiste seatud eesmrkidest paremini. Sinu phendumist eesmrgi saavutamisele mjutavad selle vrtuslikkus ja tunnetus, et see on testi saavutatav. Treener, kes esitab sportlasele ebareaalseid nudmisi, saab vastutasuks ldud ja depressioonis ohvri. Lhiajalised eesmrgid on paremad kui pikaajalised, eriti kui seatakse thtajad. Reeglina tunduvad eesmrgid seda vhem motiveerivad, mida pikem aeg kuluks nende saavutamiseks. Hea on pikaajalised eesmrgid muuta lhemateks, kiiremini saavutatavateks. See aitab sul kogu protsessi hinnata ja julgustada end edasi minema. Usu endasse ja oma vimesse nnestuda. Edukad inimesed pivad oma kordaminekutest ja ebannestumisest, ebaedukad kalduvad sdistama asjaolusid. Nende jaoks omab elu kontrolli nende le, mitte vastupidi. Meie uskumused enda kohta mjutavad lesandeid, mida endale vtta julgeme, pingutusi mida teeme ja tulemusi, mida saavutame. Vahel on need uskumused automatiseerunud inimene, kes sisimas endasse ei usu, on ldud juba enne vistluse algust. Pa vtta kogu seda protsessi lbusana. Eesmrgid peaksid parandama si