Upload
harris
View
72
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Radoonist meie majades. Lia Pahapill Eesti Geofüüsika 2005, 11.11.2005 Tõraveres. Radoon - oht inimese tervisele. Eesti Keskkonnatervise Riiklik Tegevusplaan (NEHAP) 1999 - radoon on Eestis enam levinud tervisele ohtlik keskkonnategur - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Radoonist meie majades
Lia Pahapill
Eesti Geofüüsika 2005, 11.11.2005 Tõraveres
Radoon - oht inimese tervisele
• Eesti Keskkonnatervise Riiklik Tegevusplaan (NEHAP) 1999 - radoon on Eestis enam levinud tervisele ohtlik keskkonnategur
• Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Rahvusvaheline Radioloogilise Kaitse Komisjon (ICRP) ja Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA) - radoon on oluline ioniseeriva kiirguse allikas, mis suurendab vähki haigestumise riski
Radoonitasemete normeerimisest
• ICRP ja Euroopa Komisjon soovitavad:
elamutes aktsioonitase olemasolevatele hoonetele 400 Bq/m³;
planeeritav tase uutele majadele 200 Bq/m³;
• Eesti Standard EVS 839:2003 “Sisekliima”:
hoonete elu-, puhke- ja tööruumides aasta keskmine radoonisisaldus alla 200 Bq/m³
Miks me räägime just siseõhu radoonist, kui terviseriski tegurist?• Veedame 80% oma elust majades
• Välisõhus on radoonisisaldus tavaliselt
10-20 Bq/m³• Majades, mis meie kliimas peavad pidama
tuult ja sooja, võib see olla kümneid ja sadu kordi kõrgem
Kust radoon majja tuleb?
Radoonitasemetest meie majades erinevate uuringute põhjal
• Radooniuuringud ETUI ehitusfüüsika osakonnas aastail 1989-1991
Mõõtmised 400 majas (90% elamutes, 10% koolides-lasteaedades)
72% majadest radoonitase <100 Bq/m³; 4% üle 800 Bq/m³; suurim mõõtmistulemus 6700 Bq/m³ (Sillamäel)
Ei tuvastatud norme ületavaid radoonieraldusi ehitusmaterjalidest, ka tuhaplokist
Põhiline radooniallikas on pinnas hoone all
Eesti-Rootsi radooniprojektid aastail 1992-2004
Mõõtmistel kasutavad alfa-tundlikust plastikust (CR-39) detektorid
• Radooniseire Riikliku Keskkonnaseire Programmi raames aastail 1994-1998
Eesmärgid:- üldine radoonitase Eestimaa majades;- radooniohtlikud piirkonnad;- radooniohtlikud hoone tüübid
Mõõdeti 700 maja, peamiselt elamutMõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine
102 Bq/m³
65% majadest radoonitase alla 100 Bq/m³;
3% üle 800 Bq/m³;
ühepere-elamutes radoonisisaldus reeglina suurem kui kortermajades
Selgitati välja eriti radooniohtlik elamutüüp, mis tänu ventilatsioonirestidele I-korruse põrandas loob eriti soodsad tingimused pinnasest radooni sattumisele elamusse
Sellist tüüpi maja+uraanirikas pinnas=ülikõrge radoonitase majas (12000 Bq/m³ Kundas)
•Riiklik radooniuuring (1998-2001)
Eesmärk:
kogu Eestit hõlmavad mõõtmised määramaks radoonitasemeid meie elamutes ning siseõhuradoonist tulenevat terviseriski
Mõõtmistulemused 515 juhuslikult valitud majast üle maa:
- keskmine radoonitase ühepere-elamus 103 Bq/m³;
- keskmine radoonitase korrusmaja I-korrusel 78 Bq/m³;
- keskmine radoonitase kõigis eluruumides 60 Bq/m³;
- 1% majadest radoonitase >400 Bq/m³;
- maksimaalne mõõtmistulemus 1044 Bq/m³ (Haljalas)
Eesti elanike radoonist saadavaks aasta keskmiseks efektiivdoosiks
- ühepere-elamus 1,8 mSv
- korrusmaja I-korrusel 1,3 mSv
- korrusmajades üldse 0,7 mSv
Arvestades, et 70% elanikest elab kortermajades on Eestis aasta keskmine siseõhuradoonist põhjustatud efektiivdoos 1,0 mSv
Kasutades ICRP poolt soovitatud üleminekukoefitsiente on:
Radoon kui kopsuvähi riskitegur Eestis:
• ICRP riskihinnangud
• Eesti Vähiregistri andmed
• Rootsi uuringud suitsetajate ja mittesuitsetajate kohta
• Riikliku radooniuuringu tulemused
Umbes 90 uut kopsuvähijuhtu 700-st on põhjustanud radoon meie elamutes
Neist 90-st on ainult 10 juhul tegemist mittesuitsetajatega
•Projekt “Radoon majades”(2002-2004)
Eesmärk:- mõõtmised 2000 majas, eeldatavalt
radooniohtlikes piirkondades tagamaks alusmaterjali Eesti-Rootsi koostöös valmivale radooniriski alade kaardile;
- radooniprobleemide tutvustamine elanikkonnale ja huvigruppidele
Mõõtmispiirkondade valik
Lähtuti järgmistest kriteeriumitest:
- ala on määratletud radooniohtlikuna EPN 12.3 (Radooniohtlikud alad Eestis); - piirkonnas radoonisisaldus pinnaseõhus >50
kBq /m³ (Eesti Geoloogiakeskuse mõõtmised) ;- karsti esinemine;- allmaakaevanduse piirkond;- perspektiivne elamuehituse piirkond
Projekti põhitulemused:
• Mõõtmistulemused 1564 maja kohta
- aritmeetiline keskmine 268 Bq/m³;
- maksimaalne 9450 Bq/m³;
- standardhälve 438 Bq/m³;
- 6 % mõõtmistulemustest > 800 Bq/m³, 4 % > 1000 Bq/m³
• Saadi vajalik lähtematerjal Eesti- Rootsi kiirgus- ja geoloogiakeskuste ühistööna valminud “Esialgsele Eesti radooniriski levilate kaardile” (sisaldub Eesti Geoloogiakeskuse trükitud kaardimapis “Eesti radooniriski kaart”)
Järeldused:
• Eestis on ligikaudu 2000 maja, kus radoonitase ületab 400 Bq/m³;
• 800 Bq/m³ ületavaid radoonikontsentratsioone esineb ka uutes majades;
• 800 Bq/m³ ületavad radoonitasemed on sageli majades diktüoneemakilda avamusaladel
Edaspidi:
• pöörata enam tähelepanu korrektiivmeetmete väljatöötamisele radoonitasemete alandamiseks olemasolevates hoonetes;
• “Eesti radooniriski kaardist” lähtuda nii uute majade ehitamisel kui ka vanade renoveerimisel;
• jätkata elanikkonna informeerimist radooniga seonduvast
TÄNAN KUULAMAST!