RAKVERE HALJASTU ANALÜÜS › yldplaneering2030 › ALUSUURINGUD › ... · 02HI09. Rakvere haljastu analüüs. Köide II. Hindamisandmed. 7 Sõltuvalt kõrghaljastuse spetsiifikast

Artes Terrae OÜ Puiestee tn 78, Tartu

tel 7 420218 http://www.artes.ee

MTR reg. nr. EP 10914072

Muinsuskaitse Ameti tegevusluba nr E 115/2004-E

Töö nr 02HI09

Tartu 2009

RAKVERE HALJASTU ANALÜÜS Köide II. Hindamisandmed

Koostajad: Sulev Nurme, Kärt-Mari Paju

02HI09. Rakvere haljastu analüüs. Köide II. Hindamisandmed.

2

Sisukord Seletuskiri 1 Sissejuhatus .....................................................................................................................5 2 Haljasalade hindamisel kasutatud kirjeldused ja skaalad.........................................................5 3 Haljasalade hinnangu koondtabelid haljasalade kaupa ..........................................................13

Rahvapark ja Teatrimägi ..........................................................................................13 Näituse tn ..............................................................................................................14 Jaama pst ..............................................................................................................15 Vabriku tn äärne jäätmaa, mahajäetud tööstusala .......................................................16 Tiigi tn ...................................................................................................................17 Tööstuse tn ............................................................................................................18 Kibuvitsa tn, Tallinna tn ja Vabriku tn vaheline ala.......................................................19 Tallinna tn puiestee .................................................................................................20 Fr. R. Kreutzwaldi skväär .........................................................................................21 Oja tn haljasala, jäätmaad, Kreutzwaldi tn tiigi ümbrus................................................22 Fr. R. Kreutzwaldi tn puiestee ja sellega seotud haljasribad ..........................................23 Roosi tn puiestee.....................................................................................................24 Võidu tn - Jaama pst nurk, Jaama tn jäätmaad ...........................................................25 Kuke, Küti, Härma tn puiesteed.................................................................................26 Küti tn skväär .........................................................................................................27 Jaama pst 19 ..........................................................................................................28 Raudteejaama esine skväär ......................................................................................29 Narva tn puiestee, haljasribad...................................................................................30 Õli tn puiestee ........................................................................................................31 Pagusoo ringtee ja sellega külgnev haljasala...............................................................32 Niine tn puiestee .....................................................................................................33 Reaalgümnaasiumi ja staadioni ümbrus, staadion........................................................34 Moonaküla mägi ......................................................................................................35 Soolikaoja ja Näituse tn vaheline looduslik ala ............................................................36 Nortsu tee ja Arkna tee vahelised jäätmaa .................................................................37 Nortsu tee ja Lennuki tn...........................................................................................38 Lennuvälja asumi haljasalad, Arkna tee, Raua tn.........................................................39 Peetri park ja sellega seotud alad ..............................................................................40 Laada, tn, Lai tn ja nendevahelised rohealad ..............................................................41 Pöialpoisi park, Purskkaevu park ...............................................................................42 Ferdinand Gustav Adoffi tänava puiestee....................................................................43 Tuleviku tn, ringtee ja ringtee ümbrusega seotud haljasribad........................................44 C. R. Jakobsoni tn jäätmaad .....................................................................................45 Kastani puiestee......................................................................................................46 Õpetaja heinamaa ja Süstatiigi ümbrus ......................................................................47 Kastani ja Karja tn nurgad........................................................................................48 Vana linna surnuaed ................................................................................................49 Karja tn .................................................................................................................50 Soolikaoja puhkeala, Soolikaoja kaldaalad ..................................................................51 Vabaduse tn ...........................................................................................................52 Viru tn - Vabaduse tn skväär ....................................................................................53 J. Kunderi mälestusmärgi skväär ...............................................................................54 Linnakalmistu esine skväär .......................................................................................55 Kastani pst – Võimla tn nurga haljasala......................................................................56 Vabaduse park, Vennaskalmistu park.........................................................................57 L. Koidula tn puiestee ..............................................................................................58 Sotsiaalkeskuse ja Polikliiniku vaheline ala .................................................................59 Seminari tn ja sellega seotud haljasribad....................................................................60 Kungla tn haljasala ..................................................................................................61 Jahiklubi esine haljasala ...........................................................................................62 Tartu tn puiestee.....................................................................................................63 Vallimägi ja sellega seotud haljasalad ........................................................................64 Kirikupark ..............................................................................................................65 Tammik ja sellega seotud haljasalad..........................................................................66 Linnuse tn mänguväljak ja sellega seotud jäätmaad ....................................................67 Vainu tn – Vahtra tn haljasala...................................................................................68


3

Tammiku tn – Õie tn ja Pähkli tn – Tõru tn haljasalad ..................................................69 Palermo mets ja sellega seotud haljasalad..................................................................70 Rahu tn haljasalad, spordihoone esine ala ..................................................................71 Lõunamets .............................................................................................................72 Tõrma ringtee ja park ..............................................................................................73 Linnuriigi haljasalad.................................................................................................74 Paemurru asumi haljasalad.......................................................................................75 Linnuriigi lepik ........................................................................................................76 Roodevälja, Kurikaküla ja Paemurru asumi jäätmaad...................................................77 Linna staadion ........................................................................................................78 Rakvere Ametikooli esine ala ....................................................................................79

Lisad Lisa 1. Tabelites kasutatud puittaimede liigilühendid ...............................................................80 Lisa 2. Rakvere haljasalade piirkondade hooldustingimused . ...................................................82

Rakvere haljastu analüüs Köide II. Hindamisandmed

Tellija: Rakvere Linnavalitsus

Koostajad: Sulev Nurme, Kärt-Mari Paju Välitööd: Sulev Nurme, Kärt-Mari Paju

Joonised ja skeemid: Sulev Nurme, Kärt-Mari Paju

Artes Terrae OÜ Tartu, Puiestee 78 tel + fax 7420218


4

Kaanepilt: Rakvere Vabaduse tn - Viru tn skväär, autor Sulev Nurme

©Artes Terrae OÜ 2009

Tartu


5

1 Sissejuhatus

Käesolev materjal on osa Rakvere haljastu analüüsist. Köites II on esitatud välitöödel üle vaadatud haljasalade hinnangute koondtabelid. Töö teostamise metoodilised lähtekohad, teoreetiline taustinformatsioon ning töö tulemustel baseeruvad järeldused ning ettepanekud on esitatud käesoleva töö köites nr I. Käesoleva köite ptk -s. 2 on esitatud koondtabelitena kasutatud skaalade ja kirjelduste seletused. Rakvere hooldusklasside kirjeldused ja töös kasutatud liigilühendite seletused on antud käesoleva köite lisades.

2 Haljasalade hindamisel kasutatud kirjeldused ja skaalad

Alljärgnevalt on seletatud lahti ankeedis kasutatud kirjelduste ja hinnangute skaalade tähendused. Haljasala tüüp. Arvestati haljasala päritolu, suurust, kasutatavust jne, mille järgi diferentseeriti üle vaadatud alad järgnevalt:

� park / linnaosa park; � aed; � haljak e. skväär; � korterelamute vaheline haljasala; � haljastatud tänav/puiestee; � liiklushaljasala (haljasriba, haljastatud saar jms); � mets (sh. looduslik mets, parkmets, metsapark); � spetsiaalkasutusega haljasala (koolide, lasteaedade jm ümbrused, kalmistud jms); � puhverhaljasala; � jäätmaa.

Kasutatud terminite tähendused on eraldi välja toodud ptk.-s „Kasutatud mõisted“. Parkide, aedade ja haljakute määratlemisel arvestati ala suuruse ja konfiguratsiooniga, muutmata seejuures linnapildis väljakujunenud nimetusi (näiteks Pöialpoisi park). Iga haljasala kirjeldati lühidalt ning samas täpsustati tüpoloogiat ja toodi välja haljasala põhiliselt iseloomustavad tunnusjooned. Funktsioonid ja linnaruumilised seosed. Igale haljasalale on vaatluste järgi määratud üks või mitu peamist funktsiooni arvestades selle võimalikku kasutust. Funktsioonide kirjeldamisel on arvestatud ala liitumist naaber(haljas)aladega, sh ühendusi teiste haljasaladega, tänavatega ja seotust hoonetega. Funktsioonide määratlemisel vaadeldi olemasolevat kasutajaliidest ja selle komponente (inventar: pingid, mänguväljakud, jalgteed jm), samuti arvestati naabruskonna eripära ning sellest tulenevaid võimalikke erinevaid kasutusviise. Kirjeldused esitati vabas vormis, valdavalt märksõnaliselt. Nn. linnaruumiliste seoste kirjeldamisel vaadeldi haljasala olulisust selle kontaktvööndi, tänavatevõrgu ning võimaliku rohestruktuuri kontekstis. Kirjeldused esitati vabas vormis. Haljastus. Igal haljasalal kirjeldati ala puu-ja põõsarinnet, vajadusel nende tekkeviisi, liigilist koosseisu, dominantliike, haljastuse üldseisukorda ja kõrghaljastuse hooldatust. Puittaimede tekkeviisi kirjeldati järgnevate märksõnadega:

� puudub � istutatud (rajatud) � isetekkeline � istutatud ja isetekkeline.


6

Vajadusel on tehtud märkusi puistu vanuselisuse kohta kasutades terminit ühevanuseline, mis viitab eeskätt kõrghaljastuse isendite ühesugusele vanusele või terminit erivanuseline, mis viitab eeskätt kõrghaljastuse isendite erinevale vanusele. Ühevanuseline pargipuistu võib olla põhiliikide keskmist eluiga arvestades probleemne, sest vanusepiirile (keskmine eluea piir) jõudes võib tekkida korraga probleeme paljudel puistu puudel. Eriti probleemsed selles osas on näiteks vanad alleed. Dominantliikidena on määratud visuaalselt domineerivad liigid. Erandina on kirjeldatud dominantseid üksikpuid, puudegruppe või massiive. Liikide kirjeldamisel on kasutatud lühendeid. Puittaimede liigilühendid on esitatud II köite lisas 1. Haljastuse üldseisukorra hinnangul arvestati puude ja põõsaste tervislikku seisundit, hooldatust, elujõulisust ja perspektiivsust tervikuna. Kuna rohttaimestikku ei olnud lumikattest tulenevalt võimalik vaadelda, siis ei ole hinnangutes seda käsitletud. Haljastuse üldseisukorra hinnang näitab haljasala puistu tervislikku seisukorda üldiselt ja see on antud vastavalt alljärgnevale skaalale:

1. – väga hea, puistu on elujõuline, probleemideta; 2. – hea, puistu on üldiselt elujõuline, kuni ca 25 % puudel-põõsastel võib esineda

eeskätt mehhaanilisi vigastusi ning kahjustusi ja hooldusprobleeme; puistu seisukorra parandamiseks on vajalik üldjuhul tõhustada hooldust;

3. – rahuldav, puistu on tervikuna jätkusuutlik, kuid ca 25 – 50% puudel-põõsastel võib esineda mehhaanilisi või/ja patoloogilisi vigastusi ning kahjustusi ja hooldusprobleeme; puistu seisukorra parandamiseks on vajalik üldjuhul tõhustada hooldust ja puistu probleemsetes osades on soovitav seisukorra parandamiseks ette näha rekonstrueerimine (haljastuse täiendamine või/ja välja vahetamine);

4. – halb, puistu jätkusuutlikkus on hetkesituatsioonis kaheldav, puistust ca 50 – 75% puudel-põõsastel võib esineda mehhaanilisi ja patoloogilisi vigastusi ning kahjustusi ja hooldusprobleeme; puistu seisukorra parandamiseks on soovitav haljastuse rekonstrueerimine kogu puistu ulatuses;

5. – väga halb, üle 75% puistu puudest-põõsastest on väga halvas seisukorras; puistu säilitamiseks samas kohas ja samas mahus on vajalik haljastuse rekonstrueerimine või väljavahetamine kogu puistu ulatuses.

Spetsiifilise puistuga haljasaladel nagu alleed, regulaarse istutusskeemiga skväärid ja pargid on juhul, kui üldine seisukorrahinnang on 4 või 5 soovitav välja vahetada haljastus probleemsete elementide kaupa (näiteks puuderead, hekid, klumbid jms tervikuna). Haljastuse hooldustaset on Rakvere kontekstis kirjeldatud peamiselt kõrghaljastuse ja põõsarinde hooldatust arvestades. Talvisel hindamisel ei ole hinnatud rohttaimestiku hooldust ja olemasolu. Hinnangute andmisel on arvestatud haljasala tüüpi ja asukohta, mistõttu kõrghaljastuse hoolduse hinnang on pigem kirjeldav ja tähelepanu juhtiv. Hinnangud on antud alljärgnevat skaalat järgides:

1. – väga hea, puistut on hooldatud järjepidevalt, hooldusel ei ole probleeme; 2. – hea, puistut on tervikuna hooldatud järjepidevalt, üksikutel puudel ja põõsastel

esineb hooldamatusest või valedest hooldusvõtetest tingitud probleeme (üksikuid kuivanud oksi, mittekvaliteetset oksalõikust, jms);

3. – rahuldav, puistut on hooldatud järjepidevalt, kuid enam, kui kolmandikul puittaimedest esineb hooldamatusest või valedest hooldusvõtetest tingitud probleeme (pidev nudistamine liinialustel puudel, kuivanud oksad lõigatud vaid võra alaosas, suured lõikehaavad jne);

4. – halb, puistus on teostatud hooldus, kuid enamusel hooldatud puudest on see vähese hooldustiheduse või mittesobiva tehnoloogia kasutamise tõttu ebapiisav, mittekvaliteetne või teostatud valesid võtteid kasutades;

5. – väga halb, hooldamist vajav puistu on hooldamata.


7

Sõltuvalt kõrghaljastuse spetsiifikast võib halva või väga halva hooldustasemega puistute puittaimede seisund olla pöördumatu, mida ei saa hoolduse tõhustamisega paremaks muuta. Teede tüübi määramisel on diferentseeritud haljasalasisesed kergliiklusteed (jalgteed) ja tänavaäärsed kergliiklusteed (kõnniteed). Vajadusel on täpsustatud tee tüüp sõltuvalt kasutajatest (kergliiklus/segaliiklus – mootorsõidukid + kergliiklus). Teede seisukorra hinnang on tinglik, kuna enamuse teede seisukorda polnud välitööde ajal tänu lumikattele võimalik hinnata. Haljasalaga seotud jalgteedele on antud hinnang kolmeastmelises skaalas: hea (1) - rahuldav (2) – halb (3), mille juures on arvestatud peamiselt teekatte seisukorda. Haljastatud tänavatega seotud kõnniteede seisukorda ei ole hinnatud. Inventari seisukorda on hinnatud vaid neil haljasaladel, kus esineb pargimööblit, arhitektuurseid väikevorme, mängu- ja spordivahendeid. Inventarile on antud hinnang kolmeastmelises skaalas: hea (1) - rahuldav (2) – halb (3), mille juures on arvestatud peamiselt olemasolevate objektide tehnilist seisukorda ja kasutatavust. Paljudel haljasaladel oli paksu lumekatte tõttu inventari vaatlemine raskendatud. Inventari esteetilisuse hindamisel vaadeldi olemasolevate objektide esteetilisust arvestades eelkõige objektide disaini ja sobivust miljöösse, objektide hooldatust. Hinnang on kirjeldav ja antud viieastmelises skaalas alljärgnevalt:

1. – väga kaunis – komponendid on hea, ühtse disainiga, heas seisukorras ning miljöösse sobivad – täiendavad tegevused ei ole vajalikud;

2. – kaunis – komponendid on ühtse disainiga miljöösse sobivad, kuid vajavad korrastamist või täiendamist – vajalik teostada vajalikud korrastustööd ning vajadusel lisada puuduolevad komponendid olemasolevatest stilistilistest joontest lähtuvalt;

3. – normaalne – funktsionaalne, tagasihoidliku disainiga, kuid vajab korrastamist, komponentide täiendamist ja vajadusel komponentide vormikõne (läbiv motiiv, värvused, materjalid jms) ühtlustamist;

4. – inetu – suuresti amortiseerunud, miljöösse raskesti sobivad või omavahel raskesti sobitatavad komponendid, mille hulk ja spetsiifika ei vasta haljasala vajadustele – vajalik omavaheline vormikõne ühtlustamine, miljöösse sobitamine ning vastavusse viimine haljasala kasutajate vajadustega, kaaluda rekonstrueerimist;

5. – väga inetu – amortiseerunud, purunenud ja ebaesteetiline ning haljasala vajadusi mitte rahuldavad komponendid – vajalik rekonstrueerimine.

Kasutajaliidese üldine hooldustase on määratud aladel, millel on olemas haljasala sisene kasutajaliides. Haljastatud tänavatele seda määratud ei ole. Kasutajaliidese hooldatuse määratlemine oli probleemne lumikatte pärast, mistõttu hinnangud on antud pigem kirjeldavalt. Kasutajaliidese hooldustaset on hinnatud sarnaselt haljastuse hooldustasemega 5 astmelises skaalas alljärgnevalt:

1. – väga hea, hooldusel ei ole probleeme; 2. – hea, kasutajaliidest tervikuna hooldatud järjepidevalt, üksikutel komponentidel

esineb hooldamatusest või valedest hooldusvõtetest tingitud probleeme (nt graffiti);

3. – rahuldav, kasutajaliidest on hooldatud järjepidevalt, kuid enam kui kolmandikul selle komponentidest esineb hooldamatusest tingitud probleeme, mistõttu need vajavad remonti või välja vahetamist;

4. – halb, kasutajaliidese hooldustase on vähese hooldustiheduse või mittesobiva tehnoloogia kasutamise tõttu ebapiisav, mistõttu enamus komponentidest vajab remonti või välja vahetamist;


8

5. – väga halb, kasutajaliides on hooldamata ja amortiseerunud – vajab rekonstrueerimist.

Hooldusklass / soovitav hooldusklass On määratud kõikidele haljasaladele. Hooldusklass näitab hooldusintensiivsuse astet Rakvere LV poolt määratletud hooldusklassist lähtuvalt1 ning antud soovitused selle muutmiseks või mittemuutmiseks tulevikus. Seetõttu on välitöödel eeskätt arvestatud haljasala hooldatuse kvaliteeti, asukohta ning olulisust linnaruumis. Hinnangul ei ole spetsifitseeritud konkreetseid hooldustöid ja hooldustihedust lähtuvalt hooldusklassist. Hooldatuse taseme hinnang on paljuski suhteline ning peegeldab Rakvere haljasalade olukorda 2009. a. talvel. Hindamisel on eeldatud, et mida kõrgem on või peaks olema hooldatuse tase, seda kvaliteetsem peaks olema haljastus ning kasutajaliides ja parem nende seisukord. Töö koostamisel on lähtutud ka hinnatud haljasalade hooldatusest, võrreldes seda haljasalati omavahel. Eelnevast lähtuvalt on nii haljasala pragune määratud hooldusklass ja soovitav tulevane hooldusklass diferentseeritud olemasolevaga sarnaselt kolmeks. Ankeedis on kasutatud hooldusklassi määramisel araabia numbreid (1 - 3). Esteetilisuse määratlemisel kasutati kohandatult alljärgnevat orienteeruvat skaalat, mis algselt on välja töötatud Astangu VI ehituspiirkonna uuringute2 jaoks. Skaala aluseks on vaadeldava maastikupildi võrdlemine piirkonna üldise (tüüpilise) maastikupildi kontekstis, arvestades seejuures paiga üldesteetilisi väärtusi. Hinnangu skaala on esitatud alljärgnevalt:

1. väga kaunis - ilusa / kordumatu maastikupildi ning isikupärase miljööga koht, tüüpiline asukoha maastikule - säilitada, mitte muuta!

2. kaunis - ilusa maastikupildi ja isikupärase miljööga koht, tüüpiline asukoha maastikule; esteetilisuse / miljöö hoidmiseks võib ette näha hooldustöid; tervikuna mitte muuta;

3. tavaline - asukoha maasikule tüüpiline või muust maastikust väheeristuv koht või koht, mille ilu on osaliselt rikutud maastikku või miljöösse sobimatute rajatiste või maastikumuudatustega; esteetilisuse tagamiseks või suurendamiseks võib ette näha sobimatute objektide eemaldamise, hooldus- või väheseid ümberkujundustöid;

4. väheesteetiline - rikutud (ebaesteetiliselt muudetud) maastikupildiga, raskesti konteksti (miljöösse) sobiv koht; vajalikud hooldus- või ümberkujundustööd esteetilisuse taastamiseks või suurendamiseks;

5. inetu, hävitatud või rikutud miljööga / loodusega, konteksti (miljöösse) sobimatu; vajab taastamist või ümber kujundamist esteetilisuse saavutamiseks.

Haljastuslik väärtus näitab peamiselt haljasala puistu haljastuslikku ning ökoloogilist tähtsust asula kontekstis. Haljastusliku väärtuse määramisel on arvestatud eelkõige puistu kõrghaljastusega. Haljastusliku väärtuse hinnang on haljasala puhul üks tähtsamaid, iseloomustades tema olulisust, perspektiivsust ning andes põhisuuna edasiseks haldamiseks Haljastusliku väärtuse määramisel on jaotatud alad viide klassi, lähtudes puittaimede inventeerimise korra puistuosa metoodikast Tallinnas ning selle alusel välja töötatud hindamismetoodikast Tõrva haljastu hindamisel3. Alljärgnevalt on esitatud puistu haljastusliku väärtuse skaala käesoleva töö koostamisel Rakveres.

1. Eriti väärtuslik haljasala / puistu (1. väärtusklass) – ala, kus enamuse moodustavad dekoratiivsed, pikaealised ja haiguskindlad puud. Puistu, mis on haruldane tekkeviisilt, koosseisult, kasvukohatüübilt, vanuselt ning omab olulist maastikuarhitektuurset, ajaloolist või kultuuriloolist väärtust. Samuti puistud, mis on looduskaitse all, mis on I kaitsekategooria kaitsealuste taimeliikide kasvupaigad või loomaliikide elupaigad ning võtmebiotoobid. Edasine tegevus:

1 Vt. Köide II lisa 2. 2 Nurme, S., Jänes, J., Palo, A. 2007. Tallinna Astangu VI ehituspiirkonna taimestiku ja maastiku hinnang. Artes Terrae OÜ, töö nr. 46HI07. Tartu. 3 Nurme, S. 2008. Tõrva haljasalade hinnang. Artes Terrae OÜ. 07HI08 / 39HI08


9

Säilitada kindlasti tervikuna, võimalusel teostada vaid tehiselementide remonti ja korralist hooldust (või restaureerida) ning vajadusel rakendada säilitamisel lisameetmeid , s.h. mitte muuta lähemas ümbruses ökoloogilisi faktoreid.

2. Väärtuslik haljasala (2. väärtusklass) – ala, mille puistust enamuse moodustavad elujõulised ja/või tähelepanuväärsete dekoratiivsete iseärasustega puud. Omavad suurt maastikuarhitektuurset, ökoloogilist, esteetilist ja/või kultuuriloolist väärtust. On vajalikud antud kohal linnaruumis või on vajalikud rohestruktuurielemendid. Linnatingimustes haruldase koosseisu, rindelisuse või kasvukohatüübiga metsaosad, samuti vääriselupaigad.

Säilitada tervikuna või tervikuna restaureerida, rekonstrueerida või uuendada viisil, mille tulemusel säilib haljasala struktuur, seosed linnaruumiga ning säilivad haljasala miljöökandjad, iseloomulikud haljasala komponendid, väärtuslik haljastus.

3. Oluline haljasala (3. väärtusklass) – ala, millel kasvav puistu pole haruldane, kuid on

dekoratiivne või pikaealine ning elujõuline või sellise puistu elujõuline ja antud kohal perspektiivne järelkasv. Haljasala (puistu), mille olemasolu antud kohal on vajalik ökoloogiliselt, mikroklimaatiliselt, maastikuarhitektuurselt (vajalik väärtusliku miljöö säilimiseks) või funktsionaalselt (kaitseistandikud, tänavahaljastus, puhverhaljastus jne).

Säilitada või uuendada tervikuna või osadena viisil, mis tagab haljasala toimimise antud kohas ning funktsioonides. Vastavalt situatsioonile on võimalik struktuuri, pindala, koosseisu jms muutmine.

4. Väheväärtuslik haljasala (4. väärtusklass) – haljasala mille puistu koosneb

lühiealistest liikidest, või puistu, milles kuni enamus puudest on oma eluea lõpul, kas vanuse või kahjustuste tõttu. Linnahaljastuse seisukohalt väheväärtuslikest puuliikidest koosnev puistu.

Võib antud olukorras või mahus säilitada läbi korralise hoolduse kui biomassi, kuid mis on otstarbekas ümberkujundada või uuendada, likvideerides olemasoleva väheväärtusliku haljastuse ning asendades selle uue ja väärtuslikuga.

5. Väärtusetu haljasala (5. väärtusklass) – haljasala, mille puistu enamus puudest on

elujõuetud (kuivamas või kuivanud) või väheväärtuslikud või koosneb väheväärtuslikust looduslikust uuendusest (liiga tihe, valdavalt kiirekasvulised ja lühiealised või haigusaltid liigid jne) ning omab väikest ökoloogilist tähtsust. Haljasala ei ole linnaruumis oluline ei ruumiliselt ega funktsionaalselt.

Vajadusel likvideerida või asendada väärtuslikuma haljastusega.

Seosed olemasolevas rohevõrgustikus. Kõiki käsitletud haljasalasid on vaadeldud Rakvere võimaliku rohevõrgustiku kontekstis. Analüüsitud on nende seotust rohestruktuuriga, olulisust rohestruktuuris ja võimalikku tüüpi rohestruktuuri elemendina. Olulisus rohestruktuuris kirjeldab haljasala tähtsust üldises rohestruktuuris. Hinnangud on kirjeldatud alljärgneva skaalaga:

� väga oluline – haljasala moodustab ülelinnalise tähtsusega toimiva rohestruktuuri osa (tuumala, tugiala või rohelise koridori) või on osa potentsiaalsest linna ümbritsevast haljasvööndist, hästi seotud naabruskonna haljasaladega; vajalik säilitada ja hoida olemasolevas mahus;

� oluline - haljasala moodustab linna piirkonna või asumi tähtsusega toimiva rohestruktuuri osa (tugiala või rohelise koridori), hästi seotud naabruskonna


10

haljasaladega või on võimalik nendega lihtsalt ühendada; vajalik säilitada ja hoida olemasolevas mahus, vajadusel näha ette meetmed paremaks sidumiseks naaberaladega;

� väheoluline – haljasala on oluline rohelise tasku või rohekoridorina lokaalselt asumis või selle piirkonnas, halvasti seotud või sidumata üldise rohestruktuuriga; soovitavalt hoida samas mahus ning uurida võimalusi paremaks sidumiseks üldise rohestruktuuriga;

� ei ole oluline – pms üldise rohestruktuuriga sidumata ja raskesti seostatavad jäätmaad; võib kaaluda kasutusele võtmist muudel sihtotstarvetel.

Seotus rohestruktuuriga. Hinnangu andmisel on vaadeldud haljasala võimalikke ühendusi kergliiklusest ja ökoloogilisest sidususest lähtuvalt. Hinnatud on alljärgnevas skaalas:

� hästi seotud – haljasala on funktsionaalselt ja füüsiliselt (ökoloogilises mõttes pidev) ühendatud naaberhaljasaladega;

� nõrgalt seotud – haljasala on ühendatud naaberhaljasaladega kas funktsionaalselt või füüsiliselt, kuid ühendused on raskendatud või haljastuseta; võimalik luua „rohelised“ ühendused naaberhaljasaladega;

� sidumata – haljasala on teistest haljasaladest eraldatud raskesti ületatavate barjääridega, paikneb kaugemal naaberhaljasaladest kui 300 m4 või haljasalalt ei saa ümbritsevate katkestusalade spetsiifika tõttu luua rohelisi ühendusi naaberhaljasaladega.

Võimalik tüüp rohestruktuuri elemendina5. Haljasala on määratletud vastavalt rohevõrgustiku elementide võimalikule tüpoloogiale (tuumala, tugiala, tasku, roheline koridor), arvestades ala spetsiifikat, kasutust, rolli rohestruktuuris ja sidusust naaberhaljasaladega. Juhul, kui haljasala ei ole oluline rohestruktuuri seisukohalt on määratud tema tüübiks märgitud „ei oma tähtsust“. Viimane määratlus ei välista haljasala toimimist lokaalselt, kuid haljasala on üldise rohestruktuuriga sidumata või ei ole selle toimimise seisukohalt oluline. Lisaks eelnevale on igal haljasalal kirjeldatud tekstiliselt selle väärtused, võimalused ja probleemid eelkõige haljastusest ja rohestruktuurist lähtuvalt. Lisaks sellele on iga haljasala juurde lisatud soovitused ning ettepanekud haljasala edasiseks haldamiseks ning vajadusel arendamiseks Rakvere rohestruktuuri osana. Hinnati järgnevaid haljasalasid ja haljasalade gruppe (vt. skeem 1): 1. Rahvapark ja Teatrimägi 2. Näituse tn 3. Jaama pst 4. Vabriku tn äärne jäätmaa, mahajäetud tööstusala 5. Tiigi tn 6. Tööstuse tn 7. Kibuvitsa tn, Tallinna tn ja Vabriku tn vaheline ala 8. Tallinna tn puiestee 9. Fr. R. Kreutzwaldi skväär 10. Oja tn haljasala ja Maidla tn korterelamute vahelised jäätmaad, Kreutzwaldi tn tiigi

ümbrus 11. Fr. R. Kreutzwaldi tn puiestee 12. Roosi tn puiestee 13. Võidu tn - Jaama pst nurk, Jaama tn jäätmaad 14. Kuke, Küti, Härma tn puiesteed 15. Küti tn skväär 16. Jaama pst 19 17. Raudteejaama esine skväär 4 Vt. täpsemalt köide I ptk 5.4.5. 5 Vt. täpsemalt köide I ptk 5.1.2.


11

18. Narva tn puiestee, haljasribad 19. Õli tn puiestee 20. Pagusoo ringtee ja sellega külgnev haljasala 21. Niine tn puiestee 22. Reaalgümnaasiumi ja staadioni ümbrus 23. Moonaküla mägi 24. Soolikaoja ja Näituse tn vaheline looduslik ala 25. Nortsu tee ja Arkna tee vaheline jäätmaa 26. Nortsu tee ja Lennuki tn 27. Lennuvälja asumi haljasalad, Arkna tee, Raua tn 28. Peetri park ja sellega seotud alad 29. Laada, tn, Lai tn ja nendevahelised rohealad 30. Pöialpoisi park, Purskkaevu park 31. F. G. Adoffi tänava puiestee 32. Tuleviku tn, ringtee ja ringtee ümbrusega seotud haljasribad 33. C. R. Jakobsoni tn jäätmaad 34. Kastani puiestee 35. Õpetaja heinamaa ja Süstatiigi ümbrus 36. Kastani ja Karja tn nurgad 37. Vana linna surnuaed 38. Karja tn 39. Soolikaoja puhkeala, tiigid Vee ja Karja tn ääres 40. Vabaduse tn 41. Viru tn - Vabaduse tn skväär 42. J. Kunderi mälestusmärgi skväär 43. Linnakalmistu esine skväär 44. Kastani pst – Võimla tn nurga haljasala 45. Vabaduse park, Vennaskalmistu park 46. L. Koidula tn puiestee 47. Sotsiaalkeskuse ja Polikliiniku vaheline ala 48. Seminari tn ja sellega seotud haljasribad 49. Kungla tn mänguväljak 50. Jahiklubi esine haljasala 51. Tartu tn puiestee 52. Vallimägi ja sellega seotud haljasalad 53. Kirikupark 54. Tammik ja sellega seotud haljasalad 55. Linnuse tn mänguväljak 56. Vainu tn – Vahtra tn haljasala 57. Tammiku tn – Õie tn ja Pähkli tn – Tõru tn haljasalad 58. Palermo mets ja sellega seotud haljasalad 59. Rahu tn haljasalad 60. Lõunamets 61. Tõrma ringtee ja park 62. Linnuriigi haljasalad 63. Paemurru asumi haljasalad 64. Linnuriigi lepik 65. Roodevälja, Kurikaküla ja Paemurru asumi jäätmaad 66. Linna staadion 67. Rakvere Ametikooli esine ala


12

Skeem 1. Hinnatud haljasalade skeem (number skeemil vastab haljasala nimetusele eelnevas nimekirjas ja ptk 3 tabeli päises).


13

3 Haljasalade hinnangu koondtabelid haljasalade kaupa

Rahvapark ja Teatrimägi Nr. 1

Asukoht Kreutzwaldi – Näituse tn – Vabriku tn vaheline ala Tüüp linnapark

Kirjeldus Valdavalt XIX sajandist pärinev pargiruum, korduvalt ümber ehitatud XX sajandil, linna esindushaljasala. Hoolimata sajandipikkusest kasutusest linnapargina on tajutav kohati mõisapargi miljöö.

Funktsioonid ülelinnaline puhkeala, transiitne kergliiklus, mänguala, sh kelgumägi, spetsiifiline sportimisala (tenniseplatsid), teatri park

Linnaruumilised seosed

Ansamblis Rakvere teatriga (endise mõisa peahoonega), visuaalselt seotud Kreutzwaldi skvääri ja Vallimäega.

Haljastus Haljastuse

kirjeldus Valdavalt kavakindlalt istutatud haljastus. Põõsaste osakaal väike, põõsad on vananenud, vajavad uuendamist ja istutusalad täiendamist. Kõrghaljastus on suuresti ühevanuseline.

Liigiline koosseis Ta, Sa, Va, Lm; üksikpuudena ja gruppidena MäR, Ku; põõsastest Ej, Si

Dominantliigid Ta, Sa, Va

Haljastuse üldseisukord

3 Kommentaarid puistu kõrghaljastuse põhiosa on suhteliselt vana ning ühevanuseline, paljudel puudel on nähtavad seenhaiguste sekundaarsed tunnused

Hooldustase 2 Kommentaarid kohatised probleemid oksalõikusel

Teed, inventar Teede tüüp rajatud jalgteed

Teede seisukord 1 Olemasolev

inventar ja arh. väikevormid

elementaarselt varustatud kogu pargi ulatuses, pingid, prügikastid, valgustus, mänguväljak, sillad jm

Inventari jm. seisukord

1 Kommentaarid erinevate elementide omavaheline kujundus vajaks ühtlustamist

Inventari jm esteetilisus

2 Kommentaarid � huvitava lahendusega mänguväljak � meeleolukad kaarsillad

Hooldustase 1

Üldhinnangud Hooldusklass 1 Soovitav h.k. 1

Esteetilisus 1 Haljastuslik

väärtus 1

Seosed olemasoleva rohevõrgustikuga Seotus

rohestruktuuriga hästi seotud

Võimalik tüüp rohestruktuuri

elemendina tuumala osa

Olulisus rohestruktuuris

väga oluline

Kommentaarid Suurim Rakvere park, head ühendused Näituse tn suunal Põhja-Rakvere looduslike aladega, ühendatud Vallimäega – Kreutzwaldi tn toimib kergliiklusele katkestusena.

Väärtused ja võimalused � eriline staatus ja identiteet:

o endine mõisapark; o teatripark; o Rakvere vanim kujundatud haljasala;

� mitmekesine maastikupilt, tiigid � huvitav reljeef � kesklinna lähedus

Probleemid � Teatri ümbrus ja pargiosa on funktsionaalselt halvasti seotud. � Ühendus Vallimäega on problemaatiline tänu intensiivsele liiklusele. � Haljastus vajab rekonstrueerimist. � Üksikud parki, kui endisesse mõisaparki ebasobivad ehitised. � Mänguväljaku asukoht on pargis dominantne, ei sobi pargi atmosfääriga.

Ettepanekud 1. Siduda Teatrimägi ja Rahvapark paremini funktsionaalselt (ühendused parki). 2. Ühtlustada inventar (eriti valgustus), kaaluda mänguväljakule uue asukoha leidmist. 3. Luua parem kergliikluse ühendus Vallimäega. Soodustada kergliikluse ühendusi kesklinnast Laada tn suunalt

läbi endise mõisakompleksi majandushoonete ala (hetkel jäätmaa) Rahvapargini. 4. Rekonstrueerimisplaaniga peaks ette nägema vana haljastust toetava uue mitmerindelise haljastuse lisamise.


14

Näituse tn Nr. 2

Asukoht Näituse tn (Näituse tn hooldusalad I, II, III) Tüüp liiklushaljasala

Kirjeldus Tänav. Moonaküla piires kõrghaljastusega pargilaadne haljasriba Moonakülapoolses osas. Funktsioonid Liiklusvoogude eristamine, transiitne kergliiklus.


Oluline kergliikluse ühendus Kreutzwaldi tn-st Moonaküla suunas.


kirjeldus Muruga haljasribad, noor perspektiivne haljastus Moonaküla osas.

Liigiline koosseis Moonaküla osas: Va, Ku, Ets, Mä + lehtpõõsad Dominantliigid Va, Ets, Mä Haljastuse

üldseisukord 5 Kommentaarid

Hooldustase 2 Kommentaarid

Teed, inventar Teede tüüp kõnnitee

Teede seisukord Olemasolev


puudub


Kommentaarid


Kommentaarid

Hooldustase



väärtus 4, Moonaküla osa 2




elemendina rohekoridor


väga oluline

Kommentaarid Olemasolev kergliikluskoridor Vallimäest Põhja-Rakvere looduslikele aladele. Potentsiaalne rohekoridor.

Väärtused ja võimalused � Visuaalselt ja funktsionaalselt seotud Rahvapargi, Vallimäega ja Põhja-Rakvere looduslike aladega. � Arvestades võimalikku rohestruktuuri - head ühendused Oja tn, Vabriku ja Jaama tn ning raudteeäärsetele.

jäätmaadele ja Rahvapargiga. � Linna põhja-lõunasuunaliselt läbiva potentsiaalse rohekoridori osa.

Probleemid � Kergliikluseks vajaliku kasutajaliidese puudumine. � Haljastuse puudumine lõunaosas (kompenseerib osaliselt Rahvapark). � Liiklusohutuse probleemid (Kreutzwaldi tn, Jaama tn). � Näituse tn raudtee ülepääsu ebamugavus jalgratturitele.

Ettepanekud 1. Luua kergliikluseks turvaline keskkond (liiklusohutuse mõistes). 2. Luua rohestruktuuri suhtes toimiv tänavahaljastus Vabriku tn – raudteeni. 3. Luua mugav (trepivaba) ja turvaline kergliikluse ülepääs raudteest. 4. Moonaküla laiendatud haljasribal võiks kaaluda 1-2 lühiajalise puhkekoha (pingid) plaanimist, arvestades

suuna potentsiaali võimalikus rohestruktuuris.


15

Jaama pst Nr. 3

Asukoht Jaama pst (Jaama pst hooldusala) Tüüp liiklushaljasala, puhverhaljasala

Kirjeldus Raudtee ja Jaama pst vaheline haljasala Näituse-Tööstuse tn vahelisel alal. Näituse tn- linnapiirini raudtee ja linna vaheline kaitseistutus. Dominantne objekt – oja.

Funktsioonid

� liiklusvoogude eristamine � raudtee visuaalne ja sanitaarne eraldamine linnast � alternatiivne kergliiklussuund Jaama pst-l � ainus põhja-lõunasuunaline raudteed ületav ökokoridorina toimiv link Rakvere

põhja- ja lõunaosa vahel (oja ja selle kasutamata kaldaalad) Linnaruumilised

seosed � raudteed eristav/siduv ala linnaga � alternatiivne kergliiklussuund Jaama pst-l


kirjeldus Pargilaadsed istutused ja puuderead Näituse-Tööstuse tn vahel, mitmerealised raudteeäärsed kaitseistutused Näituse tänavast linnapiirini.

Liigiline koosseis Kaitseistutus: Va, üle Jaama pst Näituse tn linnapiirini Pp – puuderead. Näituse tn – Tööstuse tn: ReR, Lm, Va, üksikud lehtpõõsad

Dominantliigid Va, Pp, ReR


4 Kommentaarid Haljastus ei toimi Näituse – Tööstuse tn vahelises lõigus puhvertsoonina.


Teed, inventar Teede tüüp kõnnitee



puudub


Kommentaarid


Kommentaarid

Hooldustase

Üldhinnangud Hooldusklass 2 Soovitav h.k. 2-3


väärtus 3, kaitseistutus 2, Jaama pst papliread 3






väga oluline

Kommentaarid

Olemasoleva põhja-lõunasuunalise linna põhilise rohekoridori hargnemine linnapiirini mööda raudtee kaitseistutust. Ühendus ühe linna tähtsama ökokoridoriga (Soolikaoja-Maidla oja ühinemine). Potentsiaal kergliikluse suunamiseks Südalinnast ja Lillekülast Põhja-Rakvere looduslikele aladele.

Väärtused ja võimalused � Mitmekülgne seotus Rakvere rohestruktuuriga. � Jaama pst ja raudtee vaheline maa-ala võimaldab mitmekülgse haljastuse rajamist ning autoliiklusest

eraldatud kergliiklussuuna arendamist.

Probleemid � Näituse – Tööstuse tn vahelises osas on kõrghaljastus fragmentaarne, ei funktsioneeri puhverhaljastusena. � Kergliikluse juurdepääsud on üle Jaama pst raskendatud. � Inventari puudumine.

Ettepanekud 1. Parandada kergliikluse juurdepääse ja kasutusvõimalusi (läbitavust). 2. Mitmekesistada haljastust. 3. Arendada ühes-kahes kohas lühiaegseid puhkevõimalusi (soovitavalt seoses ojaga).


16

Vabriku tn äärne jäätmaa, mahajäetud tööstusala Nr. 4

Asukoht Vabriku tn, Rahvapargi taga (põhja suunas) Tüüp jäätmaa, liiklushaljasala

Kirjeldus Mahajäetud tööstushoonete ümbruse loodusliku taimestikuga alad, Maidla oja kaldaalad. Funktsioonid � ökokoridor


� Vabriku tn laiendus


kirjeldus Isetekkelise mitmekülgse haljastusega jäätmaa.

Liigiline koosseis Sa, Va, Lm, Lv, Re, KsA Dominantliigid Va, Sa


4 Kommentaarid Kõrghaljastuse tervislik seisund on valdavalt hea, kuid tiheda liituse ning hooldamatuse tõttu ei ole enamus puudest üksikisenditena olulise väärtusega. Alal olev haljastus on väärtuslik massiivina.


Teed, inventar Teede tüüp puuduvad




Kommentaarid


Kommentaarid

Hooldustase

Üldhinnangud

Hooldusklass 2 Soovitav h.k. teede ääres 2-3, jäätmaal tervikuna 3


väärtus 4




elemendina roheline tasku


oluline

Kommentaarid Olemasoleva kergliikluskoridori osa Vallimäest Põhja-Rakvere looduslikele aladele. Oluline ökokoridor.

Väärtused ja võimalused � Loodusliku taimestusega ala, mis on võimeline toimima ökokoridorina.

Probleemid � Tööstusala krundi kasutusevõtuga võib looduslik taimestik hävida. � Praeguses seisundis ebaesteetiline ja kasutuseta.

Ettepanekud 1. Heakorrastada, tööstusala krundi arendamisel säilitada ojakallastega seotud ala looduslikkus ja võimalik

funktsioon ökologilise koridorina.


17

Tiigi tn Nr. 5

Asukoht Tiigi tn Tüüp liiklushaljasala

Kirjeldus pöetud puuderidadega tänav Funktsioonid läbiv kergliiklus


ühendus Rahvapargi ja Tööstuse tn vahel, idaosa visuaalne lõpetus Tööstuse 12 kahekordne puitehitis (Eragümnaasium).


kirjeldus Pärnaread

Liigiline koosseis Pä Dominantliigid Pä Haljastuse


Puud on halvakvaliteedilise nudistamise tõttu pidevas stressis ja väheesteetilised.

Hooldustase 4 Kommentaarid Liinialuste puude kujunduslõikus on ebakvaliteetne.

Teed, inventar Teede tüüp kõnniteed



puudub


Kommentaarid


Kommentaarid

Hooldustase



väärtus 3




elemendina rohekoridor (kergliikluskoridor)


väheoluline

Kommentaarid Võimaldab ühe alternatiivina Lilleküla ja Kesklinna kergliiklussuundi ühendada läbi Jaama pst. haljasala Põhja-Rakvere rohemassiiviga.

Väärtused ja võimalused � Asumile tüüpilise tänavaruumilahendusega tänav.

Probleemid � Seoses õhuliinide hooldamisega hoitakse puude võrad läbi topiaarlõikuse vormis, kuid lõikamiskvaliteet on

halb ja puud seetõttu ebaesteetilise välimusega. � Haljasribade servaalad vajavad korrastamist.

Ettepanekud 1. Koos tänava remondiga on otstarbekas rekonstrueerida haljastus tervikuna kogu tänavalõigu ulatuses. 2. Rekonstrueerimisel asendada õhuliinid maakaabliga. 3. Puude võrahooldusel tuleb kasutada kvalifitseeritud tööjõudu (arboristikoolitusega). 4. Hariliku pärna asemel kasutada alleede istutamiseks linnakeskkonnas vastupidavamat suurelehist või lääne

pärna (kõigi Rakvere pärnaalleede asendamise juures).


18

Tööstuse tn Nr. 6

Asukoht Tööstuse tn Tüüp liiklushaljasala

Kirjeldus pöetud puuderidadega tänav Funktsioonid läbiv kergliiklus


Ühendus Tallinna tn ja Jaama pst vahel. Tänava keskosas, Eragümnaasiumi ees hoonega seotud esindusskväär.


kirjeldus Pärnaread, Eragümnaasiumi ees hekiga piiratud muruala koos suurte torkavate kuuskedega.

Liigiline koosseis Pä Dominantliigid Pä, KuT Haljastuse


Puud on halvakvaliteedilise nudistamise tõttu pidevas stressis ja väheesteetilised.

Hooldustase 3 Kommentaarid Liinialuste puude kujunduslõikus on ebakvaliteetne.




puudub


Kommentaarid


Kommentaarid

Hooldustase



väärtus 3, Eragümnaasiumi esine 2


rohestruktuuriga nõrgalt seotud




väheoluline

Kommentaarid Võimaldab ühe alternatiivina Lilleküla ja Kesklinna kergliiklussuundi ühendada läbi Jaama pst. haljasala Põhja-Rakvere rohemassiiviga.

Väärtused ja võimalused � Asumile tüüpilise tänavaruumilahendusega tänav.

Probleemid � Seoses õhuliinide hooldamisega hoitakse puude võrad läbi topiaarlõikuse vormis, kuid lõikamiskvaliteet on

halb ja puud seetõttu ebaesteetilise välimusega. � Haljasribade servad vajavad korrastamist.

Ettepanekud 1. Puuderidade taastamisel mitte teha vaheleistutusi, vaid vahetada välja puuderead tervikuna või vähemalt 5-

puuliste fragmentidena. 2. Koos tänava remondiga on otstarbekas rekonstrueerida haljastus tervikuna kogu tänavalõigu ulatuses. 3. Rekonstrueerimisel asendada õhuliinid maakaabliga. 4. Puude võrahooldusel tuleb kasutada kvalifitseeritud tööjõudu (arboristikoolitusega). 5. Hariliku pärna asemel kasutada alleede istutamiseks linnakeskkonnas vastupidavamat suurelehist või lääne

pärna.


19

Kibuvitsa tn, Tallinna tn ja Vabriku tn vaheline ala Nr. 7

Asukoht Kibuvitsa tn, Tiigi tn, Vabriku tn, Tallinna tn vahelised alad Tüüp hooldatud jäätmaa

Kirjeldus Üksikute suurte puudega endise mõisakompleksi majandusalaga seotud alad, hoonetevahelised osaliselt hooldatud jäätmaad.

Funktsioonid läbiv kergliiklus Linnaruumilised

seosed Markeerib kohati (nt tiigi ümbrus) endist mõisakompleksi majandusala. Südalinnast loodesuunaline transiitne kergliiklussuund.


kirjeldus Valdavalt isetekkeliste üksikute puudega suhteliselt lagedad rohumaad. Dominantsed Re Kibuvitsa tn otsas).

Liigiline koosseis Re, El, Sa, Va, üksikud lehtpõõsad Dominantliigid Re Haljastuse



Teed, inventar Teede tüüp tänavaäärsed kõnniteed, isetekkelised jalgrajad

Teede seisukord isetekkeliste radade seisukord - 3 Olemasolev


puudub


Kommentaarid


Kommentaarid

Hooldustase 4



väärtus 4




elemendina rohekoridor, rohelised taskud


oluline

Kommentaarid Võimaldab Lilleküla ja Kesklinna kergliiklussuundi ühendada läbi Rahvapargi Näituse tn ja Jaama pst. haljasala Põhja-Rakvere rohemassiiviga. Oluline täiendaval haljastamisel nii ökoloogilise kui kergliikluskoridorina.

Väärtused ja võimalused � Endise mõisamaastiku marker, hästi seotud Rahvapargiga. � Kesklinna lähedus, kesklinnaga seotus. � Turvaline ja tänavaruumile alternatiivne kergliikluse läbipääs. � Võimalik luua mitmekülgne haljasala, kasutades ära ka alal paikneva tiigi.

Probleemid � Juhuslik ning fragmentaarse paigutusega haljastus. � Organiseerimata ala, kasutajaliides puudub.

Ettepanekud 1. Tõsta kasutuskvaliteeti läbi maa-ala organiseerimise haljasalana. 2. Jäätmaadele plaanitaval ehitustegevusel on vajalik säilitada rohelised läbipääsud Südalinnast Rahvapargi

suunas. 3. Maa-alade planeerimisel suurendada mitmerindelise haljastuse (eriti kõrghaljastuse) osakaalu.


20

Tallinna tn puiestee Nr. 8

Asukoht Fr. R. Kreutzwaldi tn Tüüp liiklushaljasala

Kirjeldus Arukase ridadega haljasribad Vallimäe teest Näituse tn-i. Funktsioonid läbiv kergliiklus


Tallinnasuunaline linnasisene põhimagistraal. Juurdepääs Teatrimäele ja Rahvaaiale. Juurdepääs Vallimäele


kirjeldus Arukaseread

Liigiline koosseis KsA Dominantliigid KsA Haljastuse


Puudel hulgaliselt mehaanilisi vigastusi (tingituna tihedast tänavahooldusest).





puudub


Kommentaarid


Kommentaarid

Hooldustase



väärtus 3




elemendina Rahvapargi Vallimäe vaheline linkala


väga oluline

Kommentaarid Roheline linkala Vallimäe ja Rahvapargi vahel. Oluline Rahvapargi-Vallimäe massiivide ühendamisel, väheoluline ida-lääne suunalise rohekoridorina

Väärtused ja võimalused � Kõrghaljastusega tänavaruum. � Võimalus luua rohelised läbipääsud kergliiklusele Vallimäelt Rahvaparki.

Probleemid � Intensiivse liiklusega tänava jaoks ei ole arukask hästisobiv puuliik, soovitav läbi tänava rekonstrueerimise

tulevikus asendada. � Kergliiklusele raskesti ületatav tänav.

Ettepanekud 1. Puuridade taastamisel mitte teha vaheleistutusi, vaid vahetada välja read tervikuna või vähemalt 5-puuliste

fragmentidena sobivama liigiga (nt pooppuu, pärn).


21

Fr. R. Kreutzwaldi skväär Nr. 9

Asukoht Fr. R. Kreutzwaldi tn, Vallimäe vahel Tüüp mälestusmärgiga seotud skväär

Kirjeldus Kõrghaljastusega (pärnaread) kujundatud Fr. R. Kreutzwaldi mälestusmärgiga seotud skväär. Funktsioonid lühiajaline puhkus


Üleminek tänavaruumist Vallimäele, Vallimäe põhjaosa sissepääsuala.


kirjeldus Perimetraalselt paiknevad Pä – read, hekid tänava ääres, lausistutused mälestusmärgi juures.

Liigiline koosseis Pä, Ja (leinavorm), lehtpõõsad (En), Ku Dominantliigid Pä Haljastuse



Teed, inventar Teede tüüp jalgteed



pingid, prügikastid, valgustus


1 Kommentaarid


2 Kommentaarid

Hooldustase 2



väärtus 2




elemendina tuumala osa


väga oluline

Kommentaarid Roheline linkala Vallimäe ja Rahvapargi vahel.

Väärtused ja võimalused � Kõrghaljastusega, esinduslik ning väljakujunenud miljöö ja identiteediga haljasala. � Sissepääsuala Vallimäele. � Teatri, Tarva monumendi ja Vallimäega seotus. � Kesklinna lähedus.

Probleemid � Ebamugav ühendus jalakäijatele Vallimäega ja ohtlik ülepääs Fr. R. Kreutzwaldi tänavast Rahvaparki.

Ettepanekud 1. Luua ohutu kergliikluse ülepääs Fr. R. Kreutzwaldi tänavast.


22

Oja tn haljasala ja Maidla tn korterelamute vahelised jäätmaad, Kreutzwaldi tn tiigi ümbrus

Nr. 10

Asukoht Oja tn, Maidla tn, Kreutzwaldi tn Tüüp elamupiirkonna park, jäätmaa

Kirjeldus Valdavalt kõrghaljastuseta paistiikidega seotud haljasalad. Maidla tn korruselamutevaheline hooldatud jäätmaa.

Funktsioonid Lühiajaline puhkus, Oja tn transiitne jalgsiliiklus, naabruskonna elamuid teenindav haljasala, autokaupluse esindusala, ökokoridor.


Paistiikidega seotud haljasala, seob tiigikallaste väga erineva ilmega arhitektuuriruume. Ühendus Rahvapargi ja linna läänepoolsete looduslike aladega.


kirjeldus Valdavalt erinevad lehtpõõsad, tiigi kallastega seotud alal valdavalt isetekkeline kõrghaljastus. ReR ’Bullata’ rida

Liigiline koosseis lehtpõõsad, üksikud Ja, KsA, Ku, Re, ReR ’Bullata’ Dominantliigid lehtpõõsad Haljastuse


Hooldustase 2 Kommentaarid Jäätmaa ja ojakalda idaosa on hooldamata, hooldustase 5.




pms. valgustus


1 Kommentaarid


3 Kommentaarid

Hooldustase 3



väärtus 3




elemendina rohekoridor (ökokoridor), tugiala


väga oluline

Kommentaarid Roheline linkala Näituse tn ja linna lääneosa looduslike alade vahel.

Väärtused ja võimalused � Maalilised tiigid (ojapaisud) sillakestega. � Hea ühendus Rahvapargi ja Maidla oja kaldaaladega lõuna pool Kreutzwaldi tn. � Võimalus rajada mitmekülgne haljastus, sh. hooldusala nr 11 (Maidla korterelamutevaheline haljasala) piires. � Vajadus luua ümbruskonna tihedale elamualale lokaalse tähtsusega haljasala.

Probleemid � Sidusa toimimise ökokoridorina katkestab Kreutzwaldi tn. � Puudub kasutajaliides. � Puudub praktiliselt kõrghaljastus, madalhaljastus on fragmentaarne. � Maidla tn korterelamutevahelisel haljasalal ja Kreutzwaldi tn tiigi ümbruses välja arendamata haljasala

põhistruktuur (teed,. haljastus jne).

Ettepanekud 1. Luua sujus läbipääs mööda Maidla oja kallast. 2. Arendada kasutajaliidest ja kõrghaljastust. 3. Luua ohutu kergliikluse ülepääs Fr. R. Kreutzwaldi tänavast. 4. Luua liikumisvõimalus ja kasutajaliides Kreutzwaldi tn tiigiga seotud alale.


23

Fr. R. Kreutzwaldi tn puiestee ja sellega seotud haljasribad Nr. 11

Asukoht Kreutzwaldi tn Näituse tn kuni liiklusringini, Kreutzwaldi tn ja viadukti vahelised rohumaad. Tüüp liiklushaljasala

Kirjeldus puiestee, haljasribad Funktsioonid liiklussuundade eristamine


Linna üks põhilisi magistraaltänavaid.


kirjeldus Erinevatest liikidest koosnev allee. Ku heki fragmendid.

Liigiline koosseis Va, KsA, Pä, Ku Dominantliigid Va, KsA Haljastuse


Paljud puud on halvas seisukorras, eriti Ku. Kohati hulgi mehaanilisi vigastusi. Võrade halb seisukord liinialuste puude lõikamisest tulenevalt.






Kommentaarid


Kommentaarid

Hooldustase



väärtus 4


rohestruktuuriga hästi seotud (läbi Maidla tn oja)




väheoluline

Kommentaarid Tänu tihedale liikluskoormusele ei ole hea rohekoridoriks, kuid haljastus aitab leevendada tihedast liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid. Tekitab katkestuse Maidla oja paistiikidega seotud kaldaalade kui ökokoridori vahel.

Väärtused ja võimalused � Hea ühendus Maidla oja kaldaaladega, suhteliselt hea ühendus Rahvapargiga. � Võimalus luua kergliikluse ühendus raudteeäärse puhveralaga Kreutzwaldi tn ja Maidla oja kaldaaladelt.

Probleemid � Suur liikluskoormus ja sellest tulenevad probleemid – müra, heitgaasid, puude kahjustused. � Puude suhteliselt halb olukord ja alleele mitteomane liigiline varieeruvus, tühimikud puuderidades. � Puude võrades õhuliinid. � Puude võrade ebaprofessionaalne lõikus (liinide hooldusest tulenevalt).

Ettepanekud 1. Luua sujus kergliikluse ülepääs Oja tn piirkonnas, kui arendatakse Kreutzwaldi tiigi ümbrust. 2. Rekonstrueerida kõrghaljastus, kaaluda võimalust kasutada lisaks puudele ka põõsaid.


24

Roosi tn puiestee Nr. 12

Asukoht Roosi tn Tüüp liiklushaljasala

Kirjeldus puiestee Funktsioonid liiklussuundade eristamine, läbiv kergliiklus


Põhiline Lilleküla asumi ühendus ja läbipääs Tööstuse ning Võidu tn vahel. Erineva arhitektuuriruumiga piirkondade ühendamine. Alternatiivne ida-läänesuunaline kergliiklussuund Lilleküla asumis.


kirjeldus Kahepoolne puiestee.

Liigiline koosseis Pä Dominantliigid Pä


3 Kommentaarid Paljud puud on halvas seisukorras. Kohati mehaanilisi vigastusi, osadel puudel seenhaiguste sekundaarsed tunnused. Võrade halb hooldus liinialuste puude lõikamisest tulenevalt.






Kommentaarid


Kommentaarid

Hooldustase



väärtus 3






oluline

Kommentaarid Oluline lokaalse haljastatud kergliikluskoridorina Lilleküla asumi ühendamisel Rahvapargi ja Jaama pst äärse haljasalaga.

Väärtused ja võimalused � Puiestee on oluline lokaalse miljöö kandjana.

Probleemid � Puude suhteliselt halb tervislik seisukord. � Tühimikud puuderidades, mille tõttu alleeilme kadumas. � Puude võrades õhuliinid ja sellest tulenev puude võrade ebaprofessionaalne lõikus.

Ettepanekud 1. Puuderead uuendada kogu tänava ulatuses üheliigilise ja ühevanusena. 2. Uuendamisel arvestada tänavavalgustusega nii, et valgustuspostid ei satuks puude võradesse. 3. Hariliku pärna asemel kasutada alleede istutamiseks linnakeskkonnas vastupidavamat suurelehist või lääne

pärna. 4. Kuna istutustöid komplitseerib ka tihe torustike ja kaablitevõrk, siis tuleb haljastuse taastamisel kaaluda

võimalusi paigutada osa kaablitest ja torustikest ümber. Soovitavalt viia ka õhuliinid võimalusel maakaablisse.


25

Võidu tn - Jaama pst nurk, Jaama tn jäätmaad Nr. 13

Asukoht Võidu tn, Jaama tn Tüüp jäätmaa

Kirjeldus Jaama pst ja raudteevahelised jäätmaad. Funktsioonid pms liikluse nähtavusulatuse tagamine


Potentsiaalsed alad raudtee ja Jaama pst vahelisteks puhveristustusteks.


kirjeldus Valdavalt rohttaimestikuga jäätmaa.

Liigiline koosseis Pä, Va (üksikud) Dominantliigid Haljastuse


Hooldustase 3 Kommentaarid Niidetud.

Teed, inventar Teede tüüp puuduvad



puudub


Kommentaarid


Kommentaarid

Hooldustase



väärtus 5


rohestruktuuriga ei ole seotud




väheoluline

Kommentaarid Seoses raudtee läheduse, tänavate paigutuse ja hoonestusega raske lülitada otseselt rohevõrgustikku. Omab tähtsust võimaliku puhveralana.

Väärtused ja võimalused � Võimalus luua nendes piirkondades roheline puhver raudtee ja Jaama pst vahele.

Probleemid � Maa-alad paiknevad isoleeritult. � Raudtee ja Jaama pst lähedus – müra, heitgaasid, ebaesteetiline keskkond. � Kõrghaljastuse puudumine.

Ettepanekud 1. Kaaluda jäätmaade haljastamist. 2. Osaliselt võib kasutada ka ehitusalaks (va Võidu tn –Jaama pst nurk).


26

Kuke, Küti, Härma tn puiesteed Nr. 14

Asukoht Kuke, Küti, Härma tn Tüüp liiklushaljasalad

Kirjeldus puiesteed Funktsioonid liiklussuundade eristamine, läbiv kergliiklus


Kukeküla asumit põhja-lõuna ja ida-lääne suunaliselt ühendavad tänavad, Küti tn seotud teljeliselt raudteejaamaga.


kirjeldus Kahepoolne puiestee

Liigiline koosseis Pä Dominantliigid Pä








Kommentaarid


Kommentaarid

Hooldustase



väärtus 3




elemendina rohekoridorid (kergliikluskoridorid)


väheoluline, Kukeküla asumis lokaalselt oluline

Kommentaarid Oluline lokaalselt haljastatud kergliikluskoridoridena Kukeküla asumis ja selle ühendamisel Lilleküla, Südalinna ja Jaama pst-ga.

Väärtused ja võimalused � Puiesteed on olulised lokaalse miljöö kandjana.

Probleemid � Puude suhteliselt halb tervislik seisukord. � Tühimikud puuderidades. � Puude võrades õhuliinid ja sellest tulenev puude võrade ebaprofessionaalne lõikus.

Ettepanekud 1. Puuderead uuendada tänavate ulatuses üheliigilise ja ühevanusena. 2. Uuendamisel arvestada tänavavalgustusega nii, et valgustuspostid ei satuks puude võradesse. 3. Hariliku pärna asemel kasutada alleede istutamiseks linnakeskkonnas vastupidavamat suurelehist või lääne

pärna. 4. Viia õhuliinid võimalusel maakaablisse.


27

Küti tn skväär Nr. 15

Asukoht Küti, Tallinna tn nurk Tüüp skväär

Kirjeldus Tänavate ristumiskohal paiknev kõrghaljastuse ja istumiskohaga väike haljasala. Funktsioonid lühiajaline peatuskoht, läbiv kergliiklus


Markeerib Küti tn algust.


kirjeldus Perimetraalne vabakujuline kõrghaljastus, avatud keskosa. Keskosas lillepeenar püsikutega.

Liigiline koosseis Va, Ets, Lh Dominantliigid Lh, Ets







pingid, prügiurnid, jäätmejaam


2 Kommentaarid Olemasolev inventar on korras, kuid selle disain ning paiknemine väheatraktiivne.


3 Kommentaarid Jäätmejaama asukoht on dominantne ja häiriv kogu haljasala kontekstis. Tuleks kaaluda selle visuaalset varjamist nt ronitaimedega haljaku poolt külgedest.

Hooldustase 2 – 3



väärtus 3






oluline, Kukeküla asumis lokaalselt oluline

Kommentaarid Oluline Kukekülas lokaalselt ning Tallinna tn liikuvatele jalakäijatele lühiajalise puhkealana ja kohtumispaigana.

Väärtused ja võimalused � Väljakujunenud puhke- ja kohtumispaik. � Kõrghaljastusega haljasala.

Probleemid � Puude suhteliselt halb tervislik seisukord. � Tühimikud puuderidades. � Puude võrades õhuliinid ja sellest tulenev puude võrade ebaprofessionaalne lõikus.

Ettepanekud 1. Rekonstrueerida haljasala peatuskohana täiendades keskmise kasvuga põõsaste osakaalu, seda eriti

erakruntide poolsetel külgedel. 2. Kuna ala kasutab senini suuresti asotsiaalne kontingent, on vajalik rekonstrueerimislahenduse loomisel

arvestada suurema sotsiaalse kontrolli võimalusega, mis eeldab tänavapoolsete alade avatuse säilitamist. 3. Ekraniseerida jäätmejaam.


28

Jaama pst 19 Nr. 16

Asukoht Jaama pst 19 Tüüp korterelamu ümbruse haljasala

Kirjeldus Korterelamuga seotud haljasala, puuderida Jaama pst 19 vastas, hoonetagune siseõu. Funktsioonid mänguväljak, läbiv kergliiklus, kaupluseesine esindusala, korterelamuga seotud funktsioonid


Jaama pst 19 esise sidumine Jaama pst-ga.


kirjeldus Vabakujulise paigutusega kõrghaljastus, tänavaruumis puuderead.

Liigiline koosseis Va, Ta, Sa, Pi, KuT, Si Dominantliigid Va, Sa Haljastuse



Teed, inventar Teede tüüp kõnniteed, jalgteed, sisehoovis katteta isetekkelised rajad

Teede seisukord 2 - 3 Olemasolev


lastemänguväljak, valgustus, mänguväljaku piirdeaed


1 Kommentaarid Olemasolev inventar on korras, kuid lastemänguväljaku asukoht ei ole turvaline.


3 Kommentaarid

Hooldustase 2

Üldhinnangud Hooldusklass 2 Soovitav h.k. 2 - 3


väärtus 3, sisehoov 4






ei ole oluline, Kukeküla asumis lokaalselt oluline

Kommentaarid

Väärtused ja võimalused � Mänguväljak, lühiajalise puhkuse koht.

Probleemid � Mänguväljaku ebaturvaline asukoht. � Puude suhteliselt halb tervislik seisukord, põõsarinde puudumine (vajalik haljasala esteetilisuse ja

kasutatavuse suurendamiseks).

Ettepanekud 1. Rekonstrueerida haljasala, rekonstrueerides kasutajaliidese ja luues sisehoovis korterelamu kasutajaskonnale

orienteeritud kasutajaliidese. 2. Mänguväljaku turvalisuse huvides luua selle ümbrusse (Jaama pst poolsesse külge eelõige) põõsastest

puhveristutus. Või tõsta mänguväljak üle maja sisehoovi. 3. Käsitleda rekonstrueerimisel tervikuna koos raudteejaama esise skvääriga.


29

Raudteejaama esine skväär Nr. 17

Asukoht Jaama pst, raudteejaama esine Tüüp skväär

Kirjeldus Raudteejaamaga seotud haljasala. Funktsioonid lühiajaline peatuskoht, läbiv kergliiklus


Markeerib Küti tn algust, toob esile raudteejaama.


kirjeldus Hekid, pärnaread, Va

Liigiline koosseis Pä, lehtpõõsad Dominantliigid Pä Haljastuse

üldseisukord 3 Kommentaarid Puud on nudistatud, nõrgestatud, ebaesteetilised.





pingid, prügiurnid, purskkaev


1 Kommentaarid Olemasolev inventar on korras, kuid selle paiknemine väheatraktiivne ja kasutama mittekutsuv.


4 Kommentaarid Purskkaevu lahendus on küsitav.

Hooldustase 1



väärtus 4






ei ole oluline

Kommentaarid Oluline raudteejaama juures liikuvatele jalakäijatele lühiajalise puhkealana ja kohtumispaigana.

Väärtused ja võimalused � Raudteejaamaga seotud esindusväljak.

Probleemid � Kasutatav peamiselt parkimisalana. � Purskkaevu lahendus ei ole esteetiline, istumisplats on kõle. � Haljastuse osakaal skvääri jalakäijatele kasutatavas osas on puudulik.

Ettepanekud 1. Rekonstrueerida haljasala peatuskohana täiendades keskmise kasvuga põõsaste osakaalu ja parendades

istumisvõimalusi. 2. Eraldada parkimine jalakäijate alast. 3. Muuta raudteejaama esindusala kasutajaliides sobivamaks ja rongireisijatele.


30

Narva tn puiestee, haljasribad Nr. 18

Asukoht Narva tn Tüüp liiklushaljasala

Kirjeldus Haljastatud tänav, idaosas kõrghaljastuseta. Funktsioonid Läbiv liiklus, liiklussuundade eristamine.


Roodevälja asumi ida-läänesuunaline põhitänav.


kirjeldus Tänavaäärsed puuderead.

Liigiline koosseis Hk, Pä, Ksa Dominantliigid Hk, KsA Haljastuse

üldseisukord 3 Kommentaarid Puudel hulgaliselt mehhaanilisi vigastusi.





puudub


Kommentaarid


Kommentaarid

Hooldustase

Üldhinnangud Hooldusklass 2 Soovitav h.k. 2 – 3


väärtus 3




elemendina roheline koridor


väheoluline

Kommentaarid Muutub oluliseks ida-läänesuunalise võimaliku kergliiklussuuna arendamisel Südalinnast linna idaossa (läbides Kukeküla puiesteedega ääristatud tänavaid).

Väärtused ja võimalused � Olemasolev iseloomulik kõrghaljastus tänava lääneosas. � Laiad haljasribad tänava idaosas, mis võimaldavad puuridade vm viisil kõrghaljastuse rajamise.

Probleemid � Olemasolevad puud on nõrgestatud, ebaühtlase vanusega ja linnahaljastusse mitte nii sobiva liigilise

koosseisuga (KsA).

Ettepanekud 1. Rajada idaossa tänavahaljastus.


31

Õli tn puiestee Nr. 19

Asukoht Õli tn Tüüp liiklushaljasala

Kirjeldus puiestee Funktsioonid Läbiv liiklus, liiklussuundade eristamine.


Narva tn ja Jaama pst ühendav tänav.


kirjeldus Tänavaäärsed vanad puuderead.

Liigiline koosseis Hk Dominantliigid Hk Haljastuse


Puudel hulgaliselt mehhaanilisi vigastusi ja patoloogilisi kahjustusi. Pargitakse puude juurtel.

Hooldustase 3 Kommentaarid Halvakvaliteediline oksalõikus.




puudub


Kommentaarid


Kommentaarid

Hooldustase



väärtus 3






väheoluline

Kommentaarid Muutub oluliseks ida-läänesuunalise võimaliku kergliiklussuuna arendamisel Südalinnast linna idaossa (ühendus Jaama pst-ga).

Väärtused ja võimalused � Võimsad piirkonna miljööle omanäolised hobukastanid - allee. � Suhteliselt laiad haljasribad võimaldavad haljastuse rekonstrueerimise.

Probleemid � Olemasolevad puud on nõrgestatud ja vajavad lähitulevikus paratamatult asendamist. � Parkimisprobleem – tööstushoonetes töötajate autod pargivad puude juurtel rikkudes puude juurestikku ja

vigastades tüvesid. � Puuderead on fragmentaarsed.

Ettepanekud 1. Hoida olemasolevat haljastust seni kuni 50% ulatuses on vanad puud kuivanud ja siis rekonstrueerida kogu

ulatuses. 2. Rekonstrueerimisel vältida autode parkimise kavandamist puude vahele.


32

Pagusoo ringtee ja sellega külgnev haljasala Nr. 20

Asukoht Tuleviku tn, Heina tn. Pagusoo ringtee (hooldusalad 27, 28, 29) Tüüp liiklushaljasala, mängupark

Kirjeldus tänavaäärsed haljasribad Funktsioonid Läbiv liiklus, liiklussuundade eristamine, haljasalal talispordiga seotud tegevused.


Pagusoo ringi äärne küngastega haljasala varjab ebasobivad vaated selle taha jäävatele garaažialadele. Loob lokaalse ülemineku linnaäärsetelt avatud aladelt hoonestatud aladele.


kirjeldus Rohumaad. Kõrghaljastus puudub.

Liigiline koosseis Dominantliigid Haljastuse

üldseisukord Kommentaarid


Teed, inventar Teede tüüp teepeenrad, isetekkelised jalgrajad

Teede seisukord 3 (kergliikluseks mitterahuldav) Olemasolev


puudub


Kommentaarid


Kommentaarid

Hooldustase



väärtus 5




elemendina tugiala


väga oluline

Kommentaarid Oluline linna idaosaga piirnevate looduslike alade ühendamisel ja perifeerse haljasvööndi loomisel.

Väärtused ja võimalused � Olemasolev ulatuslik haljasala. � Naabruskonna looduslike alade lähedus. � Reaalgümnaasiumi staadioni lähedus. � Südalinna lähedus (läbi Mulla tn ja F.G. Adoffi tänava).

Probleemid � Puudub kõrghaljastus ja põõsarinne. � Puudub kasutajaliides. � Puuduvad hästitoimivad kergliiklusteed.

Ettepanekud 1. Piirkonna planeerimisel arvestada haljasala säilitamise ja arendamisega rõhuasetustega lastemängu

spetsiifilistele tegevustele (kelgutamine, rulatamine jms), kasutades ära olemasolevat reljeefi. 2. Luua vajalik kasutajaliides. 3. Luua teedevõrk ja mitmekesine haljastus. 4. Arendada rohelisi ühendusi Südalinnaga ja Kurikaküla ning Kukeküla asumite elamupiirkondadega.


33

Niine tn puiestee Nr. 21

Asukoht Niine tn Tüüp liiklushaljasala

Kirjeldus allee Funktsioonid Läbiv liiklus, liiklussuundade eristamine.


Ühendab linna ringi Roodevälja asumiga.


kirjeldus Hiljuti istutatud tänavaäärsed puuderead.


üldseisukord 5 Kommentaarid Uus, perspektiivne allee.


Teed, inventar Teede tüüp teepeenrad

Teede seisukord 3 (kergliikluseks mitterahuldav) Olemasolev


puudub


Kommentaarid


Kommentaarid

Hooldustase



väärtus 2






oluline

Kommentaarid Muutub oluliseks võimaliku kergliiklussuuna arendamisel Roodevälja asumist linnaga piirnevatele looduslikele aladele ja linna haljasvööndi arendamisel.

Väärtused ja võimalused � Noor ja ilus puiestee.

Probleemid

Ettepanekud 1. Soovitavalt jätkata puudereaga Pagusoo ringi poole mineva tee äärt mööda. 2. Heina ja Niine tänava vaheline jäätmaa võiks moodustada osa ida-läänesuunalisest rohevööndist.


34

Reaalgümnaasiumi ja staadioni ümbrus, staadion Nr. 22

Asukoht Tuleviku tn, Heina tn. Pagusoo ringtee (hooldusalad 27, 28, 29) Tüüp spetsiaalkasutusega haljasala

Kirjeldus Reaalgümnaasiumit ümbritsev haljasala, staadion. Funktsioonid Kooli ümbruse puhkeala, staadion.


Reaalgümnaasiumit ümbritsev haljasala.


kirjeldus Staadioni ümbruses kõrghaljastus praktiliselt puudub, üksikud isetekkelised lehtpuud, Ku. Koolimaja ümbruses pargilaadne haljasala.

Liigiline koosseis KsA, Pä, Hk, Õ, KuT, Ku, Va, ReH Dominantliigid KsA, Pä Haljastuse

üldseisukord 3 Kommentaarid Võidu tn äärsed Pä on nõrgestatud ebakvaliteetse oksalõikusega.





üksikud pingid, prügikastid, mänguväljak


2 Kommentaarid


3 Kommentaarid Inventari (va mänguväljak) on vähe ja olemasolevad vajavad kohati remonti ning uuendamist.

Hooldustase 3



väärtus 3




elemendina tugiala


väga oluline

Kommentaarid Oluline linna idaosaga piirnevate looduslike alade ühendamisel ja perifeerse haljasvööndi loomisel ning sidumisel Südalinnaga.

Väärtused ja võimalused � Olemasolev ulatuslik ja polüfunktsionaalne haljasala, sh heas korras mänguväljak ja staadioni lähedus � Naabruskonna looduslike alade lähedus � Südalinna lähedus (läbi Mulla tn ja F.G. Adoffi tänava).

Probleemid � Olemasolev kõrghaljastus ja põõsarinne vajavad täiendamist. � Olemasolev kasutajaliides vajab täiendamist. � Reaalgümnaasiumi esine allee Võidu tn on tüüpiliste ebaprofessionaalsest nudistamisest tulenevate

probleemidega.

Ettepanekud 1. Täiendada kasutajaliidest, arendada teedevõrku ja haljastust. 2. Siduda funktsionaalselt kooli ümbrus ja Võidu tn allee staadioni ja selle ümbrusega ning Pagusoo ringi äärse

haljasalaga, arvestada selle vajadusega piirkonna planeerimisel. 3. Soovitav kaaluda staadioni ümbrusse puhverhaljastuse rajamist. 4. Arendada rohelisi ühendusi Südalinnaga ja Kurikaküla ning Kukeküla asumite elamupiirkondadega.


35

Moonaküla mägi Nr. 23

Asukoht Moonaküla asum, Põhja ja Tähe tn nurk Tüüp linnaosa park

Kirjeldus Polüfunktsionaalne kohalikule kasutusele orienteeritud haljasala. Funktsioonid sportimine, mänguala, lühiajalise puhkekoht, lokaalne kohtumispaik


Moonaküla asumi keskus.


kirjeldus Suhteliselt värskelt rajatud haljastus, noored puud ja põõsad. Haljastus on paigutatud hõredalt, põõsaid vähe.

Liigiline koosseis Va, Pä, Ku, MäR, MäM, Si, lehtpõõsad Dominantliigid Va, Pä, Mä Haljastuse


Hooldustase 1 Kommentaarid Ala lääneosa arusaamatult halva hooldusega (prahistatud).




mänguvahendid, pingid, prügikastid, mänguväljak, korvpalliväljak


2 Kommentaarid Inventari (va mänguväljak) on vähe ja olemasolev vajab kohati remonti.


2 Kommentaarid Inventari välisilme vajaks ühtlustamist.

Hooldustase 2



väärtus 2


rohestruktuuriga sidumata


elemendina tugiala


väga oluline

Kommentaarid Oluline haljasala Põhja-Rakveres, arvestades rohestruktuuri sidumist ja kergliikluse võimalikke sihtkohti Rakvere kirdeosas.

Väärtused ja võimalused � Polüfunktsionaalne, perspektiivse haljastusega haljasala.

Probleemid � Olemasolev haljastus vajab tihendamist – praeguses paigutuses on ala liiga kõle ja tuultele avatud – eriti

keskosa. � Lääneosa vajab heakorrastamist.

Ettepanekud 1. Istumis- ja olemiskohad on soovitav ümber vaadata, täiendada põõsaistutustega. 2. Luua olemiskoht (kohti) ka elatanud inimestele. 3. Soovitav on lisada kõrghaljastust. 4. Inventari disainilahendust on soovitav ühtlustada.


36

Soolikaoja ja Näituse tn vaheline looduslik ala Nr. 24

Asukoht Soolikaoja kaldaalad ja looduslik ala Näituse tn ja Soolikaoja vahel Põhja-Rakveres Tüüp jäätmaa

Kirjeldus Võsane ja kohatise kõrge lehtpuunoorendikuga jäätmaa. Funktsioonid linna haljasvööndi osa, tervisesport, suusatamine


Linna haljasvööndi osa.


kirjeldus Loodusliku taimestusega ala. Endised võsastunud kraavid ja niidud.

Liigiline koosseis Lm, Lv, Pa, KsA, Re Dominantliigid Re, Lv Haljastuse



Teed, inventar Teede tüüp kruusakattega segaliiklusega läbivad teed



puudub


Kommentaarid


Kommentaarid

Hooldustase

Üldhinnangud Hooldusklass määramata Soovitav h.k. maksimaalselt 3


väärtus 4




elemendina tuumala


väga oluline

Kommentaarid Üks olulisemaid alasid Põhja-Rakveres tänu suurele ökoloogilisele ja rekreatiivsele potentsiaalile ka praegusel kujul.

Väärtused ja võimalused � Suurim väärtus - looduslik suur haljasmassiiv. � Pesitsusala lindudele ja väikeloomadele – eriti oluline, kuna ka põhja pool, valla maadel selliseid alasid

naabruskonnas napib. � Soolikaoja olemasolu. � Endise veski ja ka nõukogudeaegse militaarbaasi lähedus – annab mõneti alale teatud loo. � Kaunid kaugvaated Vallimäele.

Probleemid � Olemasoleva väljakujunenud elustiku säilitamine mistahes heakorrastustöödel on problemaatiline. � Purgimissõlme, jäätmejaama ja tööstusalade vahetu naabrus. � Ehitusprahi ladustamisest tekkinud konarlik reljeef, mille tõttu maa-ala kasutamine on komplitseeritud. � Prahistatus ehitusjäätmete, tööstusliku prahi ja militaarse päritoluga jäätmetega.

Ettepanekud 1. Võimalusel säilitada tervikult, arendades säästlikel printsiipidel planeeritud kasutajaliidest ja jalgteedevõrku.

Eelkõige primaarseks soovitatud tegevuseks on ohtliku prahi koristus. 2. Heakorrastustöödel tuua sisse kasvukohta sobivaid okaspuid ja pikemaealisi lehtpuuliike. 3. Suurendada võimalusel haljaspuhvrit tööstusalade ning Soolikaoja vahel (eriti Soolikaoja idakaldal).


37

Nortsu tee ja Arkna tee vahelised jäätmaa Nr. 25

Asukoht Avatud ala Soolikaoja idakaldast kuni Arkna teeni, Lennuki tn ja Raudtee tn vahelised jäätmaad.

Tüüp jäätmaa

Kirjeldus Valdavalt vähese kõrghaljastusega rohumaa, mida liigendavad üksikud militaarobjektide varemed, nn suvilaala, lennuvälja maandumiskoridor (rohumaa) ning tulevase Põhjametsa esimese osa vastne istutus Arkna tee ääres.

Funktsioonid linna haljasvööndi osa, tervisesport, suusatamine Linnaruumilised

seosed Võimalik linna haljasvööndi osa.


kirjeldus Loodusliku taimestusega rohumaa, kohati võsastunud. Arkna tee äärde on alustatud kõrghaljastuse vööndi rajamist.

Liigiline koosseis Lm, Lv, Pa, Re, KsA Dominantliigid KsA, Re Haljastuse


Hooldustase Kommentaarid

Teed, inventar Teede tüüp kruusakattega segaliiklusega läbivad teed




Kommentaarid


Kommentaarid

Hooldustase



väärtus 4




elemendina tuumala


väga oluline

Kommentaarid Üks olulisemaid alasid Põhja-Rakveres tänu suurele ökoloogilisele ja rekreatiivsele potentsiaalile. Tuumala põhiosa.

Väärtused ja võimalused � Suurim väärtus - looduslik suur haljasmassiiv. � Võimalus välja arendada linna põhjaosa rohevöönd. � Mitmesugused võimalused tervisespordiks jt spetsiifilisteks tegevusteks (nt ratsutamine, jalgrattakross,

loodusõpperada jms).

Probleemid � Tööstusalade ja lennuvälja vahetu naabrus. � Kohatine risustatus. � Nn. suvilapiirkond ja osaliselt ka maastikku risustav militaarpärand (mis teisalt on samas ka teatavaks

tõmbepunktiks).

Ettepanekud 1. Piirkonnas võib arendada ehitustegevust jt arendustegevusi, kui planeeringutel arvestatakse kogu linna

põhjaosa läbiva rohevööndi säilitamise ning arendamisega. 2. Rekreatiivsete tegevuste planeerimisel on soovitav eelistada valdkondi, mis ei dubleeri Palermo metsa ja

Vallimäe piirkonnas välja kujunenud tüüpilisi tegevusi. 3. Haljasvööndi arendamisel on soovitav pöörata suurt rõhku kõrghaljastuse loomisele (nn Põhjametsa idee).


38

Nortsu tee ja Lennuki tn Nr. 26

Asukoht Lennuki tn, Nortsu tee raudteest Lennuki tn-i ja Lennuki tn äärsed puistud Tüüp liiklushaljasala, park

Kirjeldus Lennuki tänava ja Nortsu teega seotud liiklushaljasalad, mis on seotud endisaegse militaarkeskuse hoone ümbruse pargiga.

Funktsioonid tänavaäärne haljastus, park praktiliselt kasutuseta Linnaruumilised

seosed Põhiosas endisaegse hoonekompleksiga seotud park, üleminek jäätmaalt linnaruumiks.


kirjeldus Nõukogude armeele iseloomulike liikide ja istutusskeemiga haljasala. Puistu on suhteliselt tihe, dominantsed on kiirekasvulised lehtpuuliigid.

Liigiline koosseis Pp, KsA, Va, Ja, Ku Dominantliigid Pp


4 Kommentaarid Kuigi puistu koosneb 90% osas paplitest on see tervikuna väärtuslik, kuna moodustab olulise toe (kui potentsiaalne rekreatsiooniala) Lennuki tn hoonetevahelisele haljasalale.


Teed, inventar Teede tüüp segaliiklusega läbiv tee



puudub


Kommentaarid


Kommentaarid

Hooldustase



väärtus 3




elemendina tugiala


väga oluline

Kommentaarid

Väärtused ja võimalused � Suurim väärtus - suur haljasmassiiv. � Täiendab Lennuki tn haljastust. � Hea ühendus mööda Nortsu teed Võidu tänavaga (linnaga). � Võimalus sarnaselt Moonaküla mäe pargiga välja arendada asumit teenindav haljasala..

Probleemid � Pargiga seotud hooned on lagunenud ja lagunemas. Kuna park on rajatud hoonetega ansamblis, siis selle

esteetilisus võib väheneda hoonete lammutamisel veelgi. � Puistu on valdavalt üheliigiline ja ühevanuseline. Kuna enamuse puistust moodustab pappel, mille tavapärane

eluiga linnas ei ületa 80…100 aastat, siis tekib paarikümneaastases perspektiivis vajadus puistu rekonstrueerida.

� Puudub kasutajaliides ja jalgteedevõrk. � Ei ole turvaline ala – puudub sotsiaalne kontroll.

Ettepanekud 1. Luua elementaarne vandaalikindel kasutajaliides ja tugevam funktsionaalne seos Lennuvälja elamualaga. 2. Häilraietega eemaldada osa paplitest ning alustada perspektiivsete istutuste tegemist puistu uuendamiseks. 3. Suurendada põõsaste osakaalu. 4. Tagada efektiivsem hooldus.


39

Lennuvälja asumi haljasalad, Arkna tee, Raua tn Nr. 27

Asukoht Lennuvälja asumi haljasalad (hooldusalad 32, 33, 34, 37, 38) Tüüp korterelamute vahelised haljasalad, liiklushaljasalad

Kirjeldus Lennuvälja asumi korruselamutega seotud haljasalad.

Funktsioonid Korruselamualasid teenindav haljasala (olmetegevused (vaibakloppimine, pesukuivatus jms), mänguväljak (jalgpalliplats).


Põhiosas endisaegse hoonekompleksiga seotud park, üleminek jäätmaalt linnaruumiks.


kirjeldus Nõukogude armeele iseloomulike liikide ja istutusskeemiga haljasala. Puistu on suhteliselt tihe, dominantsed on kiirekasvulised lehtpuuliigid.

Liigiline koosseis Pp (ca 60%), Lh, KsA, VaS, Si, Pä, lehtpõõsad Dominantliigid Pp, Lh Haljastuse


Üllatuslikult on suur osakaal puistus lehisel. Korruselamute ala põhjaosas ilus lühike papliallee.


Teed, inventar Teede tüüp jalgteed ja kõnniteed, elamutevahelised segaliiklusega teed



olemas paiguti


3 Kommentaarid Inventar on eriilmeline, sageli lagunenud ja kasutuskõlbmatu ning isegi ohtlik või kasutus on teisenenud.


5 Kommentaarid Tänu lagunemisele ja kulumisele on enamus inventarist va uued mänguatraktsioonid esteetilisuse kaotanud ja mõjuvad pigem risustavalt.

Hooldustase 4



väärtus 3




elemendina tugiala


väga oluline

Kommentaarid Piirneb tulevase Põhjametsaga, head ühendused Põhja-Rakvere jäätmaadega.

Väärtused ja võimalused � Piirkonna ainus multifunktsionaalne haljasala. � Heas seisukorras kõrghaljastus. � Spordiväljaku olemasolu.

Probleemid � Kasutajaliides on amortiseerunud, sh teekatted.. � Hoonetevaheline teedevõrk ei vasta tänapäeva vajadustele – parkimisprobleem. � Haljastus vajab uuendamist, põõsad praktiliselt puuduvad.

Ettepanekud 1. Rekonstrueerida kasutajaliides, teedevõrk ja haljastus, mõeldes seejuures elamuala kasutavatele erinevatele

vanusegruppidele sobivatele tegevustele. 2. Läbiva kujundusega ühtlustada kogu piirkonna maastikukujundus. 3. Luua sidus kontakt Nortsu tee – Lennuki tn lääneosa haljasaladega. 4. Heakorrastamisel ja planeeringutel luua sidusad ühendused plaanitava Põhjametsaga.


40

Peetri park ja sellega seotud alad Nr. 28

Asukoht Tallinna tn – Võidu tn nurk Tüüp skväär

Kirjeldus Kõrghaljastusega ja rikkaliku põõsastusega väike haljasala, kaarja istutuskeemi ning põhiplaaniga.

Funktsioonid lühiajaline puhkus, läbiv kergliiklus


Tallinna tn ja Võidu tn ristumist markeeriv ala, moodustab koos Vene Gümnaasiumi esise platsi ja Rimi esise kõrghaljastusega haljasalaga Südalinna suunas avaneva raamistuse, mis toob välja vaateliselt olulise kesklinna suuna.


kirjeldus Nudistatud Pä – read, väikeste gruppidena istutatud lehised, tihedad hekid tänava ääres.

Liigiline koosseis Pä, Lh, Kuk, En, Tp, jt lehtpõõsad Dominantliigid Pä, Lh Haljastuse


Puud on pidevast lõikamisest stressis ja haigustunnustega. Põõsad on enamuses vananenud ja vajavad noorendamist.

Hooldustase 3 Kommentaarid Nudistamise tagajärjel on puud nõrgestatud. Lõikuskvaliteet on madal.




pingid, prügikastid


3 Kommentaarid Inventari on vähe ja selle kasutuskvaliteet küsitav (kohati lagunenud).


4 Kommentaarid Olemasolev inventar ei ole kasutamiseks atraktiivne.

Hooldustase 3



väärtus 3






oluline

Kommentaarid Oluline lokaalse rohekoridori osana Südalinna rohevõrgustiku loomisel.

Väärtused ja võimalused � Kõrghaljastusega esinduslik ning väljakujunenud miljöö ja identiteediga haljasala. � Koos Vene Gümnaasiumi esise ala ja Rimi esise alaga moodustavad küllaltki suure kõrghaljastusega roheala. � Huvitav omaaegne kujunduslahendus. � Rohke põõsarinne (Rakvere kontekstis suhteliselt harvaesinev). � Kesklinna lähedus.

Probleemid � Haljastus ja inventar vajavad rekonstrueerimist. � Vanast ja puudulikust inventarist tingituna on skväär suhteliselt vähese kasutusega.

Ettepanekud 1. Skväär rekonstrueerida. 2. Heakorrastustööde kavandamisel siduda paremini Südalinna teiste haljasaladega (nt uurida võimalusi

kergliikluse alternatiivseks läbipääsuks Südalinna suunas Tallinna mnt-st lõunas).


41

Laada, tn, Lai tn ja nendevahelised rohealad Nr. 29

Asukoht Südalinn Tüüp liiklushaljasalad, korterelamute vahelised haljasalad, jäätmaad

Kirjeldus Valdavalt puuderidadega, üksikpuudega või kõrghaljastuseta alad (hooldusalad nr 42-45; 48-51).

Funktsioonid valdavalt läbiv kergliiklus, puhverhaljastus Linnaruumilised

seosed Erineva arhitektuuriruumi sidumine, peamiste tänavate (liiklussuundade) markeerimine.

Haljastus

Haljastuse kirjeldus

Tüüpiliselt valdavalt nudistatud Pä – read. Puuderead esinevad kohati lõikudena, ridades on tühimikke. Hooldatavatel jäätmaadel sageli kõrghaljastus puudub või esineb üksikute Va, Pä, Sa –na. Põõsad praktiliselt puuduvad. Lõiguti on istutatud uut haljastust.

Liigiline koosseis Pä, Sa, Va Dominantliigid Pä


3 Kommentaarid Puud on valdavalt pidevast lõikamisest (õhuliinid võrades) stressis ja haigustunnustega. Palju esineb mehaanilisi vigastusi. Istutatud uushaljastus on heas seisukorras.

Hooldustase 2 Kommentaarid Puude lõikuskvaliteet on madal.

Teed, inventar Teede tüüp jalgteed, kõnniteed



üksikud pingid, prügikastid


2 Kommentaarid Inventari on Südalinna suhteliselt suurt jalakäijate hulka arvestades vähe.


3 Kommentaarid Olemasolev inventari kujundus on erinev ja see ei ole sageli kasutamiseks atraktiivne.

Hooldustase 2



väärtus 3






väga oluline

Kommentaarid Oluline tervikuna kui kergliiklusele orienteeritud rohekoridor Südalinnas.

Väärtused ja võimalused � Kõrghaljastusega tänavad, mis võimaldavad koos nende vahel paiknevate jäätmaadega luua kergliiklusele

orienteeritud põhja-lõunasuunalise rohekoridori suunaga Turuplatsilt Lilleküla asumi suunas. � Kesklinn, kust avanevad kergliiklusele suhteliselt head võimalused liikumiseks linna atraktiivsetele

rohealadele linna lõuna- ja lääneosas.

Probleemid � Haljastus ja inventar vajavad rekonstrueerimist ning tihendamist, põõsarinne peaaegu puudub, kõrghaljastus

on valdavalt nõrgestatud. � Potentsiaalsete haljasalade paiknemine on killustunud tänavate vahele ja need on omavahel kohati raskesti

seotavad.

Ettepanekud 1. Kaaluda olemasolevate jäätmaade kasutusvõimalusi haljasaladena. Need, mille sidumine ja kasutus

rohestruktuuris on küsitav, võib reserveerida ehitustegevuseks. 2. Uuendada haljastust, suurendades nii kõrghaljastuse kui põõsaste osakaalu. Alleed taastada võimalusel

kaherealistena. 3. Luua ja parendada olemasolevat kasutajaliidest, ühtlustada kasutatava inventari ja arhitektuursete

väikevormide disainilahendus kogu Südalinna piirkonnas. 4. Luua kergliiklusele Turuplatsisuunaline alternatiivne läbipääs Tallinna tn suunalt.


42

Pöialpoisi park, Purskkaevu park Nr. 30

Asukoht Südalinn Tüüp skväär

Kirjeldus Kõrghaljastusega, tsentraalse dominantse kujunduselemendiga (purskkaev) esindushaljasalad. Visuaalselt seotud omavahel ja AS Eesti Energia esise esindusskvääriga. Ökoloogiliselt käsitletavad tervikmassiivina.

Funktsioonid valdavalt läbiv kergliiklus, lühiajaline puhkus Linnaruumilised

seosed Erineva arhitektuuriruumi sidumine.


kirjeldus Perimetraalselt paiknev kõrghaljastus, gruppidena dekoratiivsete puude paiknemine avatud keskosas, hekifragmendid.

Liigiline koosseis Hk, Ets, KuT, El, MäM, Pä, lehtpõõsad Dominantliigid Hk Haljastuse


Puud on valdavalt pidevast lõikamisest stressis ja haigustunnustega. Hekid on vananenud ja vähedekoratiivsed.

Hooldustase 2 Kommentaarid Puude lõikuskvaliteet on madal.




üksikud pingid, prügikastid, valgustid


1 Kommentaarid Inventariga varustatus on hea, olemasolev on korras ja hästi hooldatud.


2 Kommentaarid Pöialpoisi park - 3. Olemasolev inventari kujundus on erinev ja see ei ole sageli kasutamiseks atraktiivne.

Hooldustase 2



väärtus 2






väga oluline

Kommentaarid Oluline tervikuna kui kergliiklusele orienteeritud rohekoridor Südalinnas. Südalinna asumi kontekstis moodustavad skväärid koos AS Eesti Energia esise skvääriga ühe suurima rohemassiivi, mida võib käsitleda ka kui tugiala.

Väärtused ja võimalused � Väljakujunenud miljöö, loo ja kasutajaskonnaga haljasalad. � Hästi seotud Südalinnaga ning võimalus ühendada läbi Lilleküla Põhja-Rakvere rohestruktuuriga.

Probleemid � Haljastus, eriti Pöialpoisi pargi kirdeosas, ning hekid vajavad täiendamist (rekonstrueerimist). � Inventari disain vajab ühtlustamist ja Pöialpoisi pargiosas täiendamist. � Purskkaevu pargi hobukastanid on vanad seenhaigustest nakatunud, mistõttu järgneva paarikümne aasta

jooksul tekib vajadus haljasala terviklikuks rekonstrueerimiseks.

Ettepanekud 1. Rekonstrueerida haljastus ja inventar (Pöialpoisi parki võib lisada ka väikelaste mänguväljaku), Pöialpoisi

pargis vajadusel muuta teede struktuuri. 2. Pöialpoisi pargi kruntidepoolsed servad haljastada põõsastega massiivsemalt varjamaks vaateid

tagafassaadidele. 3. Luua mugav ja ohutu kergliikluse ühendus Eesti Energia esise skvääriga ning lõuna pool teiste Südalinna

rohealadega, et toetada põhja-lõunasuunalist rohelist kergliikluse läbipääsu.


43

Ferdinand Gustav Adoffi tänava puiestee Nr. 31

Asukoht Südalinn Tüüp liiklushaljasala

Kirjeldus allee Funktsioonid läbiv kergliiklus


Seob Turuplatsi Kastani pst ja Võidu tänavaga. Üks Südalinna tähtsamaid ida-läänesuunalise kergliiklusega tänavaid.


kirjeldus Hiljuti istutatud puuderead.

Liigiline koosseis Ta, piirnevatel aladel üksikud Va, Sa, Õ Dominantliigid Ta Haljastuse


Hooldustase 1 Kommentaarid Hästi hooldatud ja kaitstud puud.




Piirnevatel aladel pingid, prügikastid jm.


1 Kommentaarid


1 Kommentaarid

Hooldustase 1



väärtus 2






oluline

Kommentaarid Oluline tervikuna kui kergliiklusele orienteeritud ida-läänesuunaline rohekoridor Südalinnas.

Väärtused ja võimalused � Noor, perspektiivne haljastus.

Probleemid

Ettepanekud


44

Tuleviku tn, ringtee ja ringtee ümbrusega seotud haljasribad Nr. 32

Asukoht Tuleviku tn Tüüp liiklushaljasala

Kirjeldus Vabakujuliste istutustega haljasribad. Funktsioonid läbiv (kerg)liiklus


Tuleviku tn on linna üks olulisimaid magistraale. Liiklusring tänu oma ulatuslikkusele, mõjub keskväljakuna. Tänu olematule haljastusele ning mastaapsusele ei seo ümbruskonna erinevaid ehitisi tervikuks.


kirjeldus Liiklusring ja sellega seotud haljasribad valdavalt murualad, Tuleviku tn keskosa bulvarilaadselt haljastatud suurte gruppidena istutatud kõrghaljastusega.

Liigiline koosseis Ets, Va, KsA, NuS, Pä, lehtpõõsad Dominantliigid Ets, NuS, Va Haljastuse


Hooldustase 2 Kommentaarid Hästi hooldatud.




Piirnevatel aladel üksikud pingid, prügikastid jm.


2 Kommentaarid


3 Kommentaarid

Hooldustase 2

Üldhinnangud Hooldusklass 1 Soovitav h.k. 1-2


väärtus 2






väga oluline

Kommentaarid Väga oluline tervikuna kui kergliiklusele orienteeritud ida-läänesuunaline rohekoridor Südalinnas, mis ühendab Kastani pst, Vabaduse pargiga seotud haljasmassiivi ja Reaalgümnaasiumi südalinnaga. Oluline eeskätt kergliikluskoridori arendamise seisukohast.

Väärtused ja võimalused � Olemasolev massiivne kõrghaljastus. � Ruum roheliste kergliiklusteede arendamiseks. � Head ühendused naabruskonna korterelamute rohealadega, mis omakorda toetavad lokaalse rohevõrgustiku

teket.

Probleemid � Väga tihe liiklus, liiklusringi osa kergliiklusele raskesti läbipääsetav. � Kergliiklusteede ühendused on ebamugavad. � Liiklusringi muruala liiga ulatuslik ja kasutuseta liiklushaljasala jaoks.

Ettepanekud 1. Soovitav liiklusringi osa tulevikus ümber planeerida selliselt, et tekiks lai rohekoridor või rohekoridorina

toimiv tugiala Vabaduse pargi ja Tuleviku tn vahel. Osa maa-alast võib seejuures ette näha ehitusalaks. Rohekoridori loomisel luua võimalused mitmekesise haljastuse rajamiseks.

2. Tuleviku tn suurendada lehtpõõsaste osakaalu. Rekonstrueerimisel asendada hääbuvad okaspuud gruppide kaupa sobivate lehtpuude või okaspuudega.

3. Tuleviku tn ja sellega liituvate väikeste haljasalade haljastus peaks rekonstrueeritama integreeritult. 4. Otstarbekas jaotada erineva hooldusintensiivsusega aladeks.


45

C. R. Jakobsoni tn jäätmaad Nr. 33

Asukoht C. R. Jakobsoni-Posti tn nurk, C. R. Jakobsoni – Rohuaia tn nurk Tüüp liiklushaljasala, jäätmaa

Kirjeldus Üksikute suurte lehtpuudega hooldatavad murualad. Funktsioonid osaliselt läbiv kergliiklus


Tuleviku tn on linna üks olulisimaid magistraale. Liiklusring tänu oma ulatuslikkusele, mõjub keskväljakuna. Tänu olematule haljastusele ning mastaapsusele ei seo ümbruskonna erinevaid ehitisi tervikuks. C. R. Jakobsoni tänav on Kastani pst jätkuna oluline liikumissuund autodele põhja-lõuna suunas läbi linna. Läbi Jakobsoni tänava kulgeb ka sissetallatud majadevaheline jalakäijate liikumistee Rahvapargi suunast kesklinna suunas.


kirjeldus Muruala, C.R. Jakobsoni tn ääres üksikud suured lehtpuud.

Liigiline koosseis Va, Re, KsA, Sa Dominantliigid Re, Va Haljastuse






puudub


Kommentaarid


Kommentaarid

Hooldustase



väärtus 4




elemendina rohelised taskud


väheoluline

Kommentaarid

Väärtused ja võimalused � Olemasolevad vabad alad, millest saab arendada osaliselt polüfunktsionaalsed haljasalad.

Probleemid � Otsese kasutuseta alad. � Olemasolev kõrghaljastus on valdavalt väheväärtuslik.

Ettepanekud 1. Jakobsoni – Rohuaia nurgal olev maa-ala on soovitav heakorrastada läbi asjakohase planeeringu. Kaaluda

kasutamist võimaliku ehitusalana, millega seoses luuakse ja lahendatakse ka haljasala.


46

Kastani puiestee Nr. 34

Asukoht Kastani pst, Kastani-Silla tn nurk Tüüp liiklushaljasala

Kirjeldus Kahepoolne võimas hobukastaniallee üksikute tammedega. Funktsioonid läbiv kergliiklus


Üks olulisemaid puiesteid Rakveres nii oma struktuurilt kui asukohalt. Ühendab Südalinna Õpetaja Heinamaa ja Soolikaoja puhkealaga. Roheline puhver elamute ja staadioni vahel.


kirjeldus Hobukastaniallee

Liigiline koosseis Hk, Ta Dominantliigid Hk Haljastuse


Hobukastanid on vanuse tõttu enamuses nõrgestatud. Palju on mehaanilisi vigastusi ja enamikel puudel on seenhaiguste tunnused.





puudub


Kommentaarid


Kommentaarid

Hooldustase



väärtus 1






väga oluline

Kommentaarid

Väärtused ja võimalused � Rakvere ilusaim ja terviklikum linnaallee.

Probleemid � Puude seisukord on valdavalt rahuldav kuni halb.

Ettepanekud 1. Hoida alleed kuni vähemalt 50% puudest on hääbunud, siis asendada tervikuna samast liigist puudega. 2. Kastani pst – Silla nurgal olev rohumaa on haljasalana ebaoluline (arvestades naabruskonnas olevaid suuri

rohemassiive), mistõttu võib kaaluda selle kasutamist ehitusalana. Kui ala ei ole sobiv ehituseks, siis heakorrastada skväärina ja siduda visuaalselt Soolikaoja puhkealaga.


47

Õpetaja heinamaa ja Süstatiigi ümbrus Nr. 35

Asukoht Kastani pst, Silla tn ja Vee tn vaheline ala Tüüp park

Kirjeldus Osaliselt linnapargina toimiv ulatuslik looduslik ala (Soolikaoja luht). Funktsioonid sportimine (staadion kaguosas)


Üks Rakvere olulisemaid nö looduslikke pärandmaastikke. Üleminek linnalt Vallimäele.


kirjeldus Looduslik puistu lõunaosas, põhjaosas puisniidulaadne üksikute tammedega aas Süstatiigi kaldal.

Liigiline koosseis Ta, KsA, Ja, Pä, Lv, Pa Dominantliigid Ta Haljastuse


Hobukastanid on vanuse tõttu enamuses nõrgestatud. Palju on mehaanilisi vigastusi ja enamikel puudel on seenhaiguste tunnused.

Hooldustase 2 Kommentaarid Süstatiigi ümbrus 2, muu 4. Nõlvadel kasvavad puud praktiliselt hooldamata.




puudub


Kommentaarid


Kommentaarid

Hooldustase



väärtus 1




elemendina tugiala, tuumala osa


väga oluline

Kommentaarid Ühendus Vallimäe ja Soolikaoja puhkeala vahel.

Väärtused ja võimalused � Rakvere üks iseloomulikumaid looduslikke alasid Südalinna piirkonnas. � Suurim väärtus on reljeef, sellel kasvav puistu ning ojaluht – nende looduslik ilme ja mitmekesine inimese

igapäevategemistest otseselt mõjutamata elustik. � Väga head vaated nõlvadelt linnale.

Probleemid � Vee tn poolse osa puistu võsastumine ja puude hooldamatus (palju kuivi ja murdunud oksi). � Lagunevad ehitised lääneosa nõlval. � Jõeluha kohatine võsastumine ja veepeeglite kinnikasvamine.

Ettepanekud 1. Hoida ala looduslikkust, hoida põhjaosa väljakujunenud tammedega puisniidu ilmet. 2. Arendada kasutajaliidest staadioni ja Vee tn piirkonnas. 3. Soovitavalt avada nõlvalt kohati Vee tn poolt vaated linnale. 4. Luua istumiskohad Vee tn ja Silla tn äärde ilusatesse vaatekohtadesse.


48

Kastani ja Karja tn nurgad Nr. 36

Asukoht Kastani pst Karja tn nurk Tüüp skväär, jäätmaa

Kirjeldus Väikesed rohealad tänavate ristumiskohas. Läänepoolsem haljasala on kujundatud, idapoolsem kasutajaliidese ja haljastuseta.

Funktsioonid läbiv kergliiklus, lühiajaline puhkus, J. Kunderi tn Südalinna tulija jaoks esindusala Linnaruumilised

seosed Karja tn, J. Kunderi tn ja Kastani pst ristumiskoha laiendus. 1980-te ja XIX saj II poole arhitektuuriruumi sidumine.


kirjeldus Noore perspektiivse ja suhteliselt mitmekesise haljastusega (vabakujulised ja üksikistutused) skväär.

Liigiline koosseis Va, Sa, KuT, KsA, Õ Dominantliigid Va, Sa, KuT Haljastuse






pink, prügikast (idapoolsel ala puudub)


1 Kommentaarid


2 Kommentaarid

Hooldustase 1



väärtus 2




elemendina roheline tasku, potentsiaalse rohekoridori laiendus


väheoluline

Kommentaarid Karja tn arendamisel rohekoridorina muutub selle laienduseks rohelise taskuna.

Väärtused ja võimalused � Olemasolev kasutajaliidesega haljasala. � Võimalus jäätmaa asemele kujundada haljasala.

Probleemid � Skväär haljastuse nooruse ja ka suhtelise hõreda paigutuse tõttu liiklusele avatud ja seetõttu kasutamiseks

kõle ning mõneti ebamugav. � Idapoolne jäätmaa on funktsioonita ja kasutusest väljas.

Ettepanekud 1. Suurendada skvääril põõsaste osakaalu. 2. Idapoolse ala võib kasutusele võtta ehitusalana kui koos sellega arendatakse välja Karja tn äärde

mitmekesine tänavahaljastus ja seotakse funktsionaalselt ja visuaalselt olemasoleva skvääriga.


49

Vana linna surnuaed Nr. 37

Asukoht Vabaduse tn – Karja tn nurk Tüüp park

Kirjeldus Endine kalmistu, ümber kujundatud haljasalaks. Funktsioonid läbiv kergliiklus, lühiajaline puhkus


Lokaalne keskus, kohtumispaik.


kirjeldus Arvatavast kalmistuperioodist pärinevad suured ja vanad pargipuud, hõredate gruppidena. Muljetavaldav on Vabaduse tn puuderida.

Liigiline koosseis Va, Pä, Lh, Si, lehtpõõsad Dominantliigid Pä, Lh Haljastuse


Puudel esineb hulgaliselt vanadusest tulenevaid kahjustusi (nt seenhaiguste tunnused, kuivanud oksad jms).


Teed, inventar Teede tüüp kõnniteed, jalgteed



puudub


Kommentaarid


Kommentaarid

Hooldustase



väärtus 2




elemendina potentsiaalne tugiala


oluline

Kommentaarid Hetkel oluline lokaalselt. Võimalikul Karja tn ja Vabaduse tn arendamisel rohekoridoridena muutub väga oluliseks tugialana.

Väärtused ja võimalused � Olemasolev miljöö ja looga kõrghaljastusega haljasala. � Võimalus kasutajaliidese parendamisega luua meeldiv peatuskoht ja lühiajalise puhkamise koht.

Probleemid � Puistu põhiosa on vananev ja vajab perspektiivis suures mahus lehtpuude osas väljavahetamist. � Põõsaste osakaal on väike, põhja- ja idaosa piirialade haljastus on fragmentaarne ja ebaesteetiline. � Inventar ja väikevormid puuduvad.

Ettepanekud 1. Rekonstrueerida. Rekonstrueerimisel luua eeskätt toimiv kasutajaliides. Säilitada vanad puud. 2. Suurendada põõsaste osakaalu, istutada perimetraalselt uut kõrghaljastust.


50

Karja tn Nr. 38

Asukoht Karja tn Tüüp liiklushaljasala

Kirjeldus Puuderead, haljasribad, J. Kunderi ja Karja ristumiskohal peenraga liiklusring. Funktsioonid läbiv (kerg-) liiklus


Linna ida ja lääne osa ühendav põhimagistraal.

Haljastus


Arvatavasti pastoraadimõisa aegadest pärinevad üksikud suured ja vanad pargipuud Aia ja Karja tn nurgal Soolikaoja kaldal, Aia tn alates kuni Karja tn idapoolse lõpuni üksikute säilinud alleefragmentidena tänavahaljastus.

Liigiline koosseis Pä, Sa, Ja, lehtpõõsad (Soolikaojaga piirnevas osas) Dominantliigid Pä Haljastuse


Puuderead on fragmentaarsed, puud nõrgestatud mehaanilistest vigastustest.





puudub


Kommentaarid


Kommentaarid

Hooldustase



väärtus 3




elemendina potentsiaalne rohekoridor


oluline

Kommentaarid Hetkel rohekoridorina ei toimi. Arendamisel rohekoridorina kujuneks üheks tähtsamaks linna keskosa ida-läänesuunaliselt läbivaks rohekoridoriks.

Väärtused ja võimalused � Olemasolev miljöö. � Hea seotus Soolikaoja puhkealaga.

Probleemid � Olemasolevad puuderead on fragmentaarsed ja väheesteetilised, ei moodusta tänava ega selle osade lõikes

tervikut. � Tänava haljastamine kogu ulatuses on tänava kohatisest kitsusest tulenevalt problemaatiline. � Kergliikluse seisukohast on mõnevõrra probleemne Karja tn sild ja selle mugav ületamine.

Ettepanekud 1. Haljastus uuendada kogu tänava ulatuses läbivat terviklikku kontseptsiooni kasutades.


51

Soolikaoja puhkeala, Soolikaoja kaldaalad Nr. 39

Asukoht Soolikaoja puhkeala ja sellest lõunasse jäävate tiikide ümbruste alad: Vee tn – Karja tn vaheline tiik ja Karja tn lõunasse jääv tiik, oja kaldaalad kuni Mäe tänavani

Tüüp park, looduslikud alad

Kirjeldus Veekoguga seotud pargilaadsed haljasalad, moodustab terviku Vee ja Karja tn äärsete tiikidega.

Funktsioonid lühiajaline puhkus, ujumine, päevitamine, läbiv kergliiklus, lastele mängimine, pallimängud Linnaruumilised

seosed Üks linna keskosa suurimaid haljasmassiive, transiitne loode-kagusuunaline jalgsiliiklus.

Haljastus


Valdavalt looduslikust haljastusest kujundatud (kujunenud) haljastus. Soolikaoja puhkeala põhiosas ka grupiviisilised istutused, keskosas massiivne kibuvitsa hekk, kirdenurgas vana kuusehekk. Soolikaoja kaldaaladel lepa ja remmelga enamusega looduslik puistu.

Liigiline koosseis ReH, Re, Ta, Sa, Lm, Lv, Ku, Ki, Va, Ja, Pa jt lehtpõõsad

Dominantliigid ReH, Lm, Lv


4 Kommentaarid Puudel on tüüpilised vanadusest tingitud kahjustused, kohati liiga tihedalt kasvamise tõttu on võrad deformeerunud. Puhkeala Kastani pst poolne servaala on võsastunud ja prügistatud.

Hooldustase 2 Kommentaarid Puhkeala nõlvahaljastus ja tiikide ümbruste haljastuse hooldatus jätab soovida. Ojanõlv seetõttu väheesteetiline ja risustunud.




valgustus, prügikastid, mänguväljak


2 Kommentaarid


3 Kommentaarid

Hooldustase 2



väärtus 3




elemendina tugiala


väga oluline

Kommentaarid

Väärtused ja võimalused � Olemasolev ulatuslik veekogudega haljasala. � Karja tn Lõunametsa viiv jalgtee. � Privaatsust ja pikemaajalist passiivset puhkust võimaldav ala. � Võimalus liikuda mööda „rohelisi suundi“ naabruskonna haljasaladele.

Probleemid � Kasutajaliidese, sh teedevõrgu ebapiisavus. � Kaldaalasid risustavad erakruntide kuurid jm probleemid, mis tulenevad eraomanike poolt ala kasutamisest

tagahoovina. Seetõttu on katkestatud ka kaldaaladelt mugav läbipääs. � Haljastuse vananemine, nõlval kasvava puistuosa hooldamatus. � Vee tn ja Karja tn katkestavad visuaalselt ja ökoloogiliselt reas asuvate paisjärvede kaskaadi.

Ettepanekud 1. Arendada välja mitmekülgne kasutajaliides ja haljastus, keskendudes eeskätt veekogude

kasutamisvõimalustele, sest park võimaldab polüfunktsionaalset kasutust. Kuna Õpetaja Heinamaa staadion asub naabruskonnas, siis sportimise võimaldamine ei ole primaarne.

2. Luua mugavad ja ohutud kergliikluse läbipääsud tiikide kallastel kuni Paju tn piirkonnas paiknevate metsaaladeni.


52

Vabaduse tn Nr. 40

Asukoht Vabaduse tn Tüüp liiklushaljasala

Kirjeldus allee, haljasribad Funktsioonid läbiv (kerg-) liiklus


Linna keskosa ja lõunaosa ühendav põhimagistraal.


kirjeldus Pügamata puuderead.

Liigiline koosseis Va Dominantliigid Va Haljastuse

üldseisukord 4 Kommentaarid Allee on pügamata allee, mis just selle tõttu on paremas seisukorras.





puudub


Kommentaarid


Kommentaarid

Hooldustase



väärtus 2


rohestruktuuriga nõrgalt seotud, kergliiklusteena tugevalt seotud




oluline

Kommentaarid Hetkel toimib kergliikluskoridorina, kuid haljastus on lõunaosas katkestatud.

Väärtused ja võimalused � Üks Rakvere ilusamaid tänavaalleesid.

Probleemid � Tänava lõunaosas on kõrghaljastus katkestatud.

Ettepanekud 1. Säilitada terviklikult, leida soovitavalt võimalused ka tänava lõunaosa haljastamiseks.


53

Viru tn - Vabaduse tn skväär Nr. 41

Asukoht Vabaduse tn, Viru tn nurgal Tüüp skväär

Kirjeldus Hekkidega piiritletud kõrghaljastusega väike haljasala. Ala on seotud spordihoonega (endise kirikuga) seotud murualadega.

Funktsioonid lühiajaline puhkus, naabruses bussipeatus Linnaruumilised

seosed Tänavate ristumiskoha laiendus, seob erinevaid arhitektuuriruume. Esindusala. Spordihoone ümbruse haljasalad.


kirjeldus Regulaarsete pöetud hekkide ja vabakujuliselt istutatud puudega haljasala. Spordihoone kõrval dominantne mägimänd, enamus muruala.

Liigiline koosseis Va, KuT, Hk, KsA, Lh, MäM (spordihoone kõrval), Lum hekid

Dominantliigid Va, Hk, hekid


3 Kommentaarid Pöetud teeäärsed pärnad on nõrgestatud, hekid vajavad noorendamist või väljavahetamist. Kõrvalolev ehitusala võib mõjutada ka skvääril kasvava puistu seisukorda.

Hooldustase 2 Kommentaarid Haljasala jätab pisut korratu mulje.




puudub


Kommentaarid


Kommentaarid

Hooldustase



väärtus 3


rohestruktuuriga nõrgalt seotud, kergliiklusteena tugevalt seotud




väheoluline

Kommentaarid Rohestruktuuris soovitav käsitleda Vabaduse tn laiendusena.

Väärtused ja võimalused � Tänavate ristumiskohal hea asukoht haljasalale.

Probleemid � Amortiseerunud, vajab rekonstrueerimist.

Ettepanekud 1. Rekonstrueerida. Sobiva lahenduse väljatöötamisel võib siduda mõne mälestusmärgi või kvaliteetse

arhitektuurse väikevormiga (paviljon, purskkaev vms).


54

J. Kunderi mälestusmärgi skväär Nr. 42

Asukoht Tammiku tn - Kunderi tn nurk Tüüp mälestusmärgiga seotud skväär

Kirjeldus Hekkidega piiritletud vähese kõrghaljastusega väike haljasala. Funktsioonid lühiajaline puhkus, mälestusmärgi esiletoomine


Tänavate ristumiskoha laiendus. Esindusala.


kirjeldus Regulaarsete pöetud sirelihekkide ja vabakujuliselt istutatud puudega haljasala.

Liigiline koosseis Va, KuT, KsA, Si hekid Dominantliigid KuT Haljastuse

üldseisukord 4 Kommentaarid Hekid vajavad noorendamist.





pink


2 Kommentaarid


2 Kommentaarid

Hooldustase 1



väärtus 2




elemendina tuumala osa, roheline tasku


väga oluline (sissepääsuala tuumalasse)

Kommentaarid Rohestruktuuris soovitav käsitleda Tammiku tn laiendusena.

Väärtused ja võimalused � Privaatne ja meeldiva miljööga väike haljasala.

Probleemid

Ettepanekud 1. Soovitavalt uuendada (noorenduslõikus) hekid.


55

Linnakalmistu esine skväär Nr. 43

Asukoht Linnakalmistu ees, J. Kunderi tn Tüüp hoonega seotud skväär

Kirjeldus Hekkidega piiritletud vähese kõrghaljastusega hoonega seotud esindushaljasala. Funktsioonid esindusala, kohtumispaik, kalmistu sissepääsuala


Tänavate ristumiskoha laiendus, kalmistu üleminek linnaks.


kirjeldus Perimetraalne hekk, üksikpuudena istutatud kõrghaljastus.

Liigiline koosseis Pä, Va, Nu, Sa, KsA, Si hekid Dominantliigid Nu Haljastuse

üldseisukord 4 Kommentaarid Hekid vajavad noorendamist.


Teed, inventar Teede tüüp kõnniteed, jalgtee



puudub


Kommentaarid


Kommentaarid

Hooldustase



väärtus 3




elemendina tuumala osa, roheline tasku


väga oluline (sissepääsuala tuumalasse)

Kommentaarid Koos kalmistuga Tammiku ja Vallimäe tuumala osa.

Väärtused ja võimalused � Kalmistu ja Tammiku lähedus. � Väljakujunenud miljöö ja struktuuriga haljasala.

Probleemid � Kuna haljasala on kasutuses seoses kalmistuga, võiks olla võimalus soovijatel istumiseks.

Ettepanekud 1. Luua mõned istumiskohad. 2. Soovitavalt uuendada (noorenduslõikus) hekid.


56

Kastani pst – Võimla tn nurga haljasala Nr. 44

Asukoht Kastani pst – Võimla tn nurk Tüüp aed

Kirjeldus Kaootilise ruumilahendusega haljasala, endine hoonega seotud aed. Funktsioonid sportimine


Kastani pst 14 aed. Liitub visuaalselt Tuleviku tn ringtee ja Vennaskalmistu pargiga.


kirjeldus Perimetraalne osaliselt säilinud hekk, üksikpuudena istutatud (säilinud) kaootilise paigutusega kõrghaljastus. Hoone peasissepääsule säilinud üksikud alleefragmendid.

Liigiline koosseis Pä, Va, LäS, Sa, KsA, Ku, Si, lehtpõõsad Dominantliigid Ku Haljastuse



Teed, inventar Teede tüüp kõnniteed, jalgtee



spordi- ja mänguvahendid


2 Kommentaarid Rahuldav, kuid paigutus juhuslik.


2 Kommentaarid

Hooldustase 2



väärtus 3




elemendina tugiala osa


väheoluline

Kommentaarid Moodustab Vennaskalmistu pargi ja Vabaduse pargiga ühe massiivi, kuid pole viimastega funktsionaalselt ega strukturaalselt seotud.

Väärtused ja võimalused � Vannaskalmistu pargi lähedus, piirnemine Kastani pst-ga. � Huvitav reljeef. � Olemasolevad spordi- ja mänguvahendid.

Probleemid � Olemasolev kasutajaliides ja haljastus ei moodusta tervikut. Kasutajaliides on puudulik. � Olemasolev haljastus on väheesteetiline. � Dubleerib osaliselt Vennaskalmistu pargi tegevusi (mänguväljak).

Ettepanekud 1. Rekonstrueerida kasutuskvaliteedi tõstmiseks. 2. Kaaluda osaliselt kasutamiseks ehitusalana. Ehitusala planeerimisel lahendada ka haljasala. Haljasala

arendamisel arvestada naabruskonna haljasalade funktsioonide ning kasutajaliidesega (vältida dubleerimist).


57

Vabaduse park, Vennaskalmistu park Nr. 45

Asukoht Koidula tn – Kastani pst – Võimla tn vaheline ala Tüüp park

Kirjeldus Monumentide ja vennashauaga seotud pargid, moodustavad tervikliku haljasala. Funktsioonid polüfunktsionaalne haljasala, esindusala


Rakvere Südalinna teenindav linnapark. Tasakaalustab Tuleviku tn ringtee avatud ala.


kirjeldus Mitmekülgne, suhteliselt tihe kõrghaljastus, eriti lääneosas. Põõsaid vähe, pms Vabadussõja monumendi esisel platsil ja vennaskalmistu ümber hekkidena.

Liigiline koosseis mitmeliigiline (KsA, Va, Lh, Pä, Ku, Ta, Sa, jne) Dominantliigid Pä, Va Haljastuse


Puistu on valdavalt heas seisukorras, kuid lääneosas liiga tihe ja idaosas liigselt avatud.





mitmekülgne pargiinventar, mänguvahendid


1 Kommentaarid


2 Kommentaarid Kasutatud elementide disain vajaks kogu ala piires ühtlustamist.

Hooldustase 1



väärtus 2




elemendina tugiala


väga oluline

Kommentaarid Moodustab Vennaskalmistuga Südalinna olulisima tugiala.

Väärtused ja võimalused � Sümboolse tähendusega haljasalad Rakveres (monumentidega seotud). � Ulatuslik väljakujunenud struktuuriga pargiala. � Head ühendused Südalinna ja naabruskonna haljasaladega.

Probleemid � Olemasolev kasutajaliides ja haljastus ei moodusta tervikut, vajaks kogu ala piires ühtlustamist. � Olemasolev haljastus parkide lääneosas liiga tihe ning idaosas vastupidiselt vajab täiendamist. Põõsarinne

vajab täiendamist. Vennaskalmistu osa hekid ei ole otstarbekad ja esteetilised. � Mänguväljaku asukoht ja üldkujundus on antud parkide kontekstis küsitav.

Ettepanekud 1. Rekonstrueerida tervikuna esteetilisuse ja kasutuskvaliteedi tõstmiseks ühes võtmes koos Tuleviku

liiklusringiga ja Kastani pst – Võimla tn nurga haljasalaga. 2. Ühtlustada haljastuse paiknemine, suurendada põõsaste osakaalu. 3. Loobuda Vennaskalmistu osas hekkidest ja asendada need vähem hooldusmahukate elementidega. 4. Mänguväljaku ümber plaanida rohkem haljastust mugavama mikrokliima ja suurema turvalisuse loomiseks

ning visuaalse puhvri loomiseks (praegu tekib dissonants Vennaskalmistu pargiga).


58

L. Koidula tn puiestee Nr. 46

Asukoht L. Koidula tn Tüüp liiklushaljasala



Südalinna põhitänavaid, Turuplatsi ja Tuleviku ringteed ühendav tänav.


kirjeldus Pöetud puuderead. Puud ridades kohati erivanuselised.



Puude pügamine on õnnestunud muudest pöetud puuderidadest paremini.





puudub


Kommentaarid


Kommentaarid

Hooldustase



väärtus 2






oluline

Kommentaarid

Väärtused ja võimalused � Linna üks elavama jalgsiliiklusega tänavaid. � Haljasribades suhteline laius võimaldab rajada mitmekülgse haljastuse. � Vabaduse ja Vennaskalmistu parkide lähedus, piirnemine Turuplatsiga.

Probleemid � Puuderead on kohati erivanuselised. Tuleviku tn ringi poolses osas on puuderead fragmentaarsemad. � Tihe liiklus ja parkimine komplitseerib kergliiklust.

Ettepanekud 1. Ühtlustada kogu tänavaruumi lahendus, sh haljastus. 2. Tänavaruumi üldlahendus võiks olla jalakäija jaoks atraktiivsem – soovitav arendada kasutajaliidest sarnaselt

näiteks Promenaadiga. 3. Turuplatsist Tuleviku ringini võiks allee olla rajatud kahepoolselt. 4. Allee asemel võiks kaaluda ka teistsuguseid istutusviise (nt põõsaste massistutused jms).


59

Sotsiaalkeskuse ja Polikliiniku vaheline ala Nr. 47

Asukoht Ed. Vilde tn 2 ümbrus Tüüp ühiskondliku hoonega seotud haljasala

Kirjeldus Sotsiaalkeskust ümbritsev haljasala, bussijaama ümbrus. Funktsioonid läbiv kergliiklus, lühiajaline puhkus


Üleminek ühiskondliku kasutusega aladelt korterelamualadele, Sotsiaalkeskusega ansamblisolev haljasala.


kirjeldus Valdavalt vabakujuliste gruppidena istutatud või isetekkeline haljastus. Põõsad praktiliselt puuduvad.

Liigiline koosseis Pö, Va, Hk, Sa, Ta, MäM, El, Pp Dominantliigid Va, Pp Haljastuse



Teed, inventar Teede tüüp isetekkelised jalgteed, segaliiklusega teed



puudub


Kommentaarid


Kommentaarid

Hooldustase



väärtus 3






väheoluline

Kommentaarid Lokaalselt oluline võimaliku põhja-lõunasuunalise rohekoridorina ja Sotsiaalkeskust teenindava haljasalana

Väärtused ja võimalused � Suhteliselt ulatuslik kõrghaljastusega haljasala, omalaadne roheline saar kesklinnas. � Kesklinna lähedus.

Probleemid � Tihe liiklus ja parkimine komplitseerib kergliiklust. � Sotsiaalkeskuse osas puudub kasutajaliides, sh kvaliteetne teedevõrk.

Ettepanekud 1. Rekonstrueerida luues eeskätt Sotsiaalkeskuse ja polikliiniku vajadusi rahuldav haljasala.


60

Seminari tn ja sellega seotud haljasribad Nr. 48

Asukoht Seminari tn ja sellega seotud liiklushaljasalad Tüüp liiklushaljasala

Kirjeldus Kõrghaljastuseta haljasribad. Funktsioonid läbiv liiklus


Tuleviku tänavat linna lõunaosaga ühendav põhimagistraal. Üks Rakvere linna imposantsemaid tänavaruume, seotud teljeliselt endise Õpetajate seminari peahoonega.


kirjeldus Tänavaruumiga seotud mururibad.

Liigiline koosseis Dominantliigid Haljastuse

üldseisukord Kommentaarid





puudub


Kommentaarid


Kommentaarid

Hooldustase



väärtus 5




elemendina potentsiaalne rohekoridor (kergliikluskoridor)


väga oluline

Kommentaarid Võimaldab luua Südalinnast linna lõunaosa metsadesse suunduva kergliiklussuuna.

Väärtused ja võimalused � Väga hea vaateline seotus endise Õpetajate Seminari hoonega. � Lai tänavaruum. � Hea ühendus Turuplatsi ja linna lõunaosa metsamassiividega.

Probleemid � Kõrghaljastus puudub. � Seoses vaate säilitamisega on kõrghaljastuse rajamine olemasolevale haljasribale võimatu.

Ettepanekud 1. Luua kergliikluse sujuvaks läbimiseks võimalused (langetatud äärekivid jms). 2. Tänavaga vahetult piirnevad väikesed haljasalad säilitada. Nende ilmestamiseks rajada soovitavalt

põõsaistutused. 3. Luua sujus ühendus Promenaadiga ja lõunaosas metsaaladega. 4. Kaaluda Õpetajate Seminari hoone ees oleva jäätmaa heakorrastamist ja kasutuselevõtmist haljasalana.


61

Kungla tn haljasala Nr. 49

Asukoht Kungla tn – Seminari tn nurk Tüüp korterelamute vaheline haljasala

Kirjeldus Polüfunktsionaalne kohalikke kortermaju teenindav haljasala. Funktsioonid lühiajaline puhkus, lastemänguplats, olmetegevused (vaibakloppimine, pesukuivatus jms)


Korruselamutevahelise ruumi üleminek eramukruntidele. Korruselamute vaheline ühiskondlik ala.


kirjeldus Perimetraalse istutusega kujundatud haljasala. Domineerib kõrghaljastus, põõsaistustusi vähe.

Liigiline koosseis Ta, KsA, Va, El, KuS, lehtpõõsad Dominantliigid Ta, KuS Haljastuse






mänguvahendid, elementaarne inventar, tiik


2 Kommentaarid


3 Kommentaarid Inventari ja arhitektuursete väikevormide välisilme vajab ühtlustamist.

Hooldustase 3



väärtus 3




elemendina potentsiaalne roheline tasku


oluline

Kommentaarid Seminari tänavaruumis potentsiaalne lühiajalise puhkuse koht.

Väärtused ja võimalused � Olemasolev polüfunktsionaalne haljasala.

Probleemid � Inventar vajab remonti ja soovitavalt mitmekesistamist.

Ettepanekud 1. Võimalusel mitmekesistada kasutajaliidest ja haljastust. 2. Lisaks lastemängule on soovitav luua võimalusi ka teiste vanusegruppide tegevusteks.


62

Jahiklubi esine haljasala Nr. 50

Asukoht Tartu mnt 61 Tüüp park

Kirjeldus Jahiklubi esine pargilaadne haljasala. Funktsioonid esindusala


Jahiklubiga seotud (selle ees ja Tartu tn vahel olev) haljasala.


kirjeldus Vabakujuliste gruppidena istutatud kõrghaljastus

Liigiline koosseis KsA, Ku, Pi, Va, Pä Dominantliigid KsA Haljastuse






puudub


Kommentaarid


Kommentaarid

Hooldustase



väärtus 2




elemendina potentsiaalne roheline tasku


ei ole oluline

Kommentaarid

Väärtused ja võimalused � Kohaliku tähtsusega roheala – lokaalse miljöö kujundaja.

Probleemid

Ettepanekud 1. Võimalusel leida haljasalale lisaks esindusalale muu lokaalset elanikkonda teenindav kasutusfunktsioon.


63

Tartu tn puiestee Nr. 51

Asukoht Tartu tn Tüüp liiklushaljasala



Linna lõunaosa üks põhilistest magistraaltänavatest.


kirjeldus Arukaskede read haljasribadel.

Liigiline koosseis KsA, üksikpuudena Va, Pä, Ta Dominantliigid KsA Haljastuse






puudub


Kommentaarid


Kommentaarid

Hooldustase



väärtus 3






väheoluline

Kommentaarid

Väärtused ja võimalused � Üks piirkonna miljöökandjatest.

Probleemid � Puud on erivanuselised, lõiguti ebaühtlase tihedusega.

Ettepanekud 1. Võimalusel haljastus ühtlustada kogu tänava ulatuses. 2. Ühe Rakvere esimese alleena rajatud arukaskedest – kuigi arukask ei ole linnakeskkonnas parim alleepuu,

siis taastamisel miljöö säilitamise huvides kasutada endiselt arukaske.


64

Vallimägi ja sellega seotud haljasalad Nr. 52

Asukoht Kreutzwaldi tn – Vallikraavi tn – Tõusu tn – Vallimäe tee vaheline ala Tüüp spetsiaalkasutusega haljasala, liiklushaljasalad

Kirjeldus Endisaegne kindlustatud ala keskse linnuse ja muldkindlustustega.

Funktsioonid Rakvere linnuse kindlustuste ala, turismiatraktsioon (linnus, Tarvas, lauluväljak, veski, vaatekoht linnale jne) pikemaajaline puhkus, tervisesport, kelgutamine.


Rakvere tunnusmaastik, linna peamine maamärk. Eristab linnuse linnast.


kirjeldus Valdavalt rohumaad. Üksikute isetekkeliste gruppidena valdavalt lehtpuud. Linnapoolsel nõlval kasvab suhteliselt tihe lehtpuupuistu.

Liigiline koosseis Pä, Va, Sa, Ta, Tm jt tüüpilised isetekkelised lehtpuuliigid

Dominantliigid Ta, Sa, Va


4 Kommentaarid Puistu on valdavalt heas seisukorras, kuid isetekkelistele puudele omaselt on paljudel oksastiku probleeme ja tihedas liituses kasvamisest tekkinud tüüpilisi võra ja tüve deformeerumisi.

Hooldustase Kommentaarid Linnuse ja Tarva ümbruse hooldustase 2, muu 4.




pms. pingid, prügikastid, valgustus, Tarvas, laululava


1 Kommentaarid

Olemasolevat inventari on vähe, valdavalt on see heas seisukorras. Probleemne on laululava tagune välikäimla, mis on ebaesteetiline ja ohtlik. Samuti on probleemne endise välikäimla asukoht ala idaosas, mis on tähistamata ja külastajatele ohtlik.


1 Kommentaarid Kuna valdav osa inventarist on seotud linnuse ja Tarva ümbrusega, on need suhteliselt heatasemelised ja valitud keskkonda sobivalt.

Hooldustase 1 - 3

Üldhinnangud Hooldusklass 1 - 3 Soovitav h.k. 1 – 3


väärtus 3


rohestruktuuriga tugevalt seotud


elemendina tuumala


väga oluline

Kommentaarid Üks Rakvere põhilistest tuumaladest (koos Palermo metsa ja Tammikuga).

Väärtused ja võimalused � Rakvere linna üks põhilisi identiteedikandjaid ja linna peamine maamärk. � Ajaloo- ja loodusväärtusega ala. � Head ühendused Tammiku ja Rahvapargiga.

Probleemid � Ajaloo- ja loodusväärtusega ala, mis seab piirangud tegevustele. � Raskendatud funktsionaalne ja vaateline seotus Südalinnaga, sh kergliikluse juurdepääs. � Vaated linnale on isetekkelise haljastusega suletud.

Ettepanekud 1. Hoida väljakujunenud maastikupilti. Vallimäe nõlva puistus on vajalik läbi viia raied parematel

vaatesuundadel vaadete avamiseks linnale ja linnast linnusele. 2. Arendada kergliiklussuundi Südalinnast Vallimäele. Täpsustada jalgteede trajektoore linnuse ja Tõusu tn

vahelisel alal. 3. Parandada Rahvapargi ja Vallimäe vahelist sidusust (kergliiklusest lähtuvalt). Samuti parandada Vallimäe ja

Tammiku vahelist sidusust. Planeerida Tammikusuunaline konkreetne liiklussuund. 4. Diferentseerida erineva hooldusintensiivsusega aladeks.


65

Kirikupark Nr. 53

Asukoht Pika tn – Jakobsoni tn – Parkali tn – Sauna tn vaheline ala Tüüp park

Kirjeldus Kahe paistiigiga ja kirikuga seotud vabakujuline kesklinna park. Funktsioonid Lühiajaline puhkus, läbiv jalgsiliiklus.


Seob piirkonna väga erinevad arhitektuuriruumid. Markeerib Soolikaoja.


kirjeldus Noor, elujõuline haljastus. Üksikud vanad puud loodeosas, tiigi kaldal.

Liigiline koosseis liigirikas Dominantliigid ReH Haljastuse






elementaarne pargiinventar, pergolad


1 Kommentaarid


1 Kommentaarid

Hooldustase 1



väärtus 1




elemendina tugiala


väga oluline

Kommentaarid Südalinna üks peamisi tugialasid.

Väärtused ja võimalused � Noor, kaunis ja arenev park.

Probleemid

Ettepanekud 1. Leida meetmed inetute garaažiseinte ja parkla ekraniseerimiseks.


66

Tammik ja sellega seotud haljasalad Nr. 54

Asukoht Tõusu tn – Vallikraavi tn – Õie tn – Mäekalda tn – J. Kunderi tn vahelisel alal Tüüp linnamets, liiklushaljasalad

Kirjeldus Vallimäega liituv metsamassiiv. Koosneb erinevatest aladest, millest põhiosa moodustab looduslik tammik ning olulisemad suuremad alad on Saksa Sõdurite kalmistu ja Okaskrooni ümbruse park. Tammikut läbib Tammiku tn.

Funktsioonid Pikemaajaline puhkus, tervisesport ja suusatamine, mälestuspark (kalmistud ja Okaskroon). Linnaruumilised

seosed Üleminek Vallimäelt metsaaladeks, ühendab Palermo metsa, J. Kunderi tn äärse kalmistu ühtseks tervikuks.


kirjeldus Tammeenamusega 180 – 200 a. vanune looduslik mets.

Liigiline koosseis Ta (95%), Pä, Hb, Ksl, Sap jt. Dominantliigid Ta Haljastuse

üldseisukord 3 Kommentaarid Paljud puud on nõrgestatud

Hooldustase 2 Kommentaarid Avatud alad on hästi hooldatud, metsale on jäetud metsa ilme.




elementaarne pargiinventar, pergolad


2 Kommentaarid Inventari on vähe, olemasolev on erineva ilme ja seisukorraga. Kohati vajab remonti.


2 Kommentaarid Okaskrooni ümbruses on kaunid pingid-prügikastid, mujal jätab kvaliteet kohati soovida (nt torupiirded lääneosas).

Hooldustase 2

Üldhinnangud Hooldusklass 2 - 3 Soovitav h.k. 3


väärtus 1




elemendina tuumala põhiosa


väga oluline

Kommentaarid Linna lääneosa tuumala kõige olulisem osa.

Väärtused ja võimalused � Metsailmeline vana tammik. � Eriline miljöö ja atmosfäär, väljakujunenud teedevõrk. � Saksa Sõdurite kalmistu ja Linnakalmistu ning Okasroosi seotus Tammikuga. � Eriline reljeef. � Hea seotus Palermo metsaga.

Probleemid � Tänu reljeefile on raskendatud juurdepääs lääneosas. � Väheturvaline õhtusel ajal. � Põhipuuliigi valdav ühevanuselisus ja nõrgestatud seisukord.

Ettepanekud 1. Säilitada mistahes tegevuste korral terviklikult. 2. Turvalisuse suurendamiseks võib parendada teedevõru ja ette näha efektiivsem valgustus. 3. Luua parem ühendus üle Tõusu tänava Vallimäega.


67

Linnuse tn mänguväljak ja sellega seotud jäätmaad Nr. 55

Asukoht Linnuse tn – Suve tn nurk, Linnuse tn haljasribad, Maidla oja, Kreutzwaldi tn ja Linnuse tn vaheline jäätmaa

Tüüp mänguväljak, liiklushaljasalad, jäätmaa

Kirjeldus Korvpalliplatsi ja üksikute mänguvahenditega mänguväljak koos tänavaäärsete haljasribadega; Maidla ojaga seotud looduslikud alad

Funktsioonid mänguala Linnaruumilised

seosed Mänguplats toimib Suve tn laiendusena.


kirjeldus Valdavalt isetekkeline vabas asetuses kõrghaljastus. Mänguväljak piirneb üksikute puudega jäätmaaga. Põõsad puuduvad.

Liigiline koosseis Re, Lv, KsA, Va Dominantliigid Re Haljastuse

üldseisukord 4 Kommentaarid Osad puud on nõrgestatud

Hooldustase 2 Kommentaarid Hooldatav ala on mänguväljak.


Teede seisukord hea Olemasolev


mänguvahendid, korvpalliplats, pingid


2 Kommentaarid


2 Kommentaarid

Hooldustase 2 (mänguväljakul)

Üldhinnangud Hooldusklass 2 (mänguväljak) Soovitav h.k. 3

Esteetilisus 3 (mänguväljak) Haljastuslik

väärtus 3 (mänguväljak)




elemendina roheline tasku, potentsiaalne linna haljasvööndi osa


oluline

Kommentaarid Seotud Maidla oja äärsete looduslike aladega ka väljaspool linna piiri

Väärtused ja võimalused � Lokaalselt toimiv kõrghaljastusega mänguväljak. � Linna loodeosa üks suurimaid looduslikke alasid. � Kaunis Maidla oja säng.

Probleemid � Mänguväljaku ruumilahendus on juhuslik, mänguvahendid on visuaalselt sidumata nii haljastusega kui

omavahel. � Mänguväljakul põõsad puuduvad (aitaksid ka tuult takistada). � Mänguväljakuga vahetult piirnev jäätmaa on suhteliselt ebaesteetiline.

Ettepanekud 1. Mänguväljakuga vahetult piirnev jäätmaa tuleks regulaarselt hooldada vähemalt 3. hooldusklassi tasemel. 2. Suurendada mänguväljakul tuleks võimalusel põõsaste osakaalu. 3. Looduslikule alale võib planeerida ehitustegevuse juhul, kui säilitatakse oja kaldaga seotud alad vähemalt

ehituskeeluvööndi ulatuses.


68

Vainu tn – Vahtra tn haljasala Nr. 56

Asukoht Vaarika tn – Vainu tn ja Vahtra tn vaheline haljasala, Vahtra tn allee Tüüp linnaosa park

Kirjeldus Lokaalset eramupiirkonda teenindav noore haljastusega väike vabakujuline park, liiklushaljasala

Funktsioonid mänguala, lühiajaline puhkus, kohtumispaik, olmetegevused (vaibakloppimine jms) Linnaruumilised

seosed Lokaalne keskus


kirjeldus Noor, suhteliselt liigirikas istutus. Põhiosa kõrghaljastusel.

Liigiline koosseis Lh, KsA, Va, Ku, MäM, lehtpõõsad Dominantliigid Lh, Va Haljastuse



Teed, inventar Teede tüüp jalgtee



pms. mänguvahendid


1 Kommentaarid


2 Kommentaarid

Hooldustase 1



väärtus 2




elemendina tugiala


väheoluline

Kommentaarid Oluline rohealana kohalikus asumis.

Väärtused ja võimalused � Hästi hooldatud rahuliku miljööga haljasala.

Probleemid

Ettepanekud 1. Suurendada tuleks võimalusel põõsaste osakaalu.


69

Tammiku tn – Õie tn ja Pähkli tn – Tõru tn haljasalad Nr. 57

Asukoht Tammiku tn – Õie tn ja Pähkli tn – Tõru tn nurkadel asuvad haljasalad Tüüp liiklushaljasalad

Kirjeldus Tammiku – Õie tn haljasala – liiklushaljasala noorte, perspektiivsete puudega, Pähkli-Tõru haljasala kõrghaljastuseta.

Funktsioonid liiklushaljasala, liiklussuundade eristamine Linnaruumilised

seosed Tänavanurkade markeerimine, tänavate laiendused.


kirjeldus Rumeelia männi grupp.

Liigiline koosseis MäR Dominantliigid MäR Haljastuse



Teed, inventar Teede tüüp segaliiklusega teed



puudub


Kommentaarid


Kommentaarid

Hooldustase



väärtus 3






väheoluline

Kommentaarid Tammikuga liituv

Väärtused ja võimalused � Tammiku lähedus, rahulik miljöö.

Probleemid � Tõru tn - Pähkli tn ala on funktsioonita.

Ettepanekud 1. Kaaluda Pähkli-Tõru haljasala kasutusele võtmist ehitusalana. 2. Suurendada tuleks võimalusel põõsaste osakaalu.


70

Palermo mets ja sellega seotud haljasalad Nr. 58

Asukoht Tammiku tn – Kalmistu tn – Kunderi tn – Mäekalda tn vaheline ala Tüüp linnamets, liiklushaljasalad, kalmistu

Kirjeldus

Rakvere edelaosas paiknev metsamassiiv koos J. Kunderi ausamba ümbruse ja tänavaäärsete haljasribadega. Okaspuumets, millesse on kavandatud heatasemeline terviseradade võrk ja nendega seotud rajatised. Lisaks metsale teeb ala atraktiivseks huvitav reljeef (kalmistut eraldi käsitletud ei ole).

Funktsioonid tervisesport, puhverala Linnaruumilised

seosed Linna haljasvööndi osa.


kirjeldus Erivanuseline, valdavalt Mä enamusega looduslik puistu.

Liigiline koosseis Mä (50-90%), Ku, Hb, KsA jt tavalised metsapuuliigid Dominantliigid Mä Haljastuse


Mä ja Ku kohati nakatunud juuremädanikuga, mistõttu võib puistu olla häilude tekitamisel kohati tuulemurrualdis.

Hooldustase 2 Kommentaarid Puistu üldhooldus on väga hea.

Teed, inventar Teede tüüp jalgteed, spordi- ja suusarajad



rikkalik sportimist toetav kasutajaliides: viidad, istumiskohad, kaldakindlustused jne


1 Kommentaarid


1 Kommentaarid

Hooldustase 1 - 2



väärtus 1




elemendina tuumala, haljasvöönd


väga oluline

Kommentaarid Tammikuga liituv, itta jäävate metsamassiividega liituv.

Väärtused ja võimalused � Suur metsamassiiv. � Väga hea kasutajaliides. � Hea ühendatus naabermassiividega.

Probleemid � Okaspuudel juuremädanik. � Kohatine prahistamine – naabruskonna elanikud kasutavad tihedamaid metsaseid osasid mõnikord prügi ära

viskamiseks.

Ettepanekud 1. Kaaluda heatasemelise kergliiklusühenduse loomist ka Kalmistu ja Lilleoru tn lõunasse jäävate metsaaladega. 2. Juuremädanikuga puistuosades soodustada lehtpuude loodusliku uuenduse teket, et puistu asenduks järk-

järgult mädanikule vastupidavamate liikidega. 3. Sissepääsualade juures soovitavalt kaaluda piknikukohtade jm lühiajalise puhkusega seotud kasutajaliidese

arendamist.


71

Rahu tn haljasalad, spordihoone esine ala Nr. 59

Asukoht Rahu tn 11, 13, 17 hoonetevaheline ala ja spordihalli esine ala ning Rahu tn lõpu ja Mäekada 2d vaheline ala

Tüüp korterelamute vaheline haljasala, liiklushaljasala Kirjeldus Korterelamute vaheline haljasala, mis liitub spordihalli esise haljasalaga.

Funktsioonid tänava lõpetus, korterelamuid teenindav ala Linnaruumilised

seosed Korruselamutevaheline roheala.


kirjeldus Vabakujuliste gruppidena paigutatud kõrghaljastusega haljasala.

Liigiline koosseis KsA, Va, Sa, KuT, Nu Dominantliigid KsA Haljastuse






puudub


Kommentaarid


Kommentaarid

Hooldustase



väärtus 3




elemendina tuumala (Tammik) osa


väheoluline

Kommentaarid Tammikuga liituv, oluline lokaalses kontekstis.

Väärtused ja võimalused � Võimalus kujundada elamuid teenindavaks haljasalaks.

Probleemid � Puudub kasutajaliides, maa-alad vajavad kasutuskvaliteedi ja esteetilisuse tõstmiseks rekonstrueerimist.

Ettepanekud 1. Arendada kasutajaliidest, võimalusel käsitleda koos spordihalli esise osaga. 2. Rekonstrueerimisel arvestada eelkõige naabruskonna korterelamute elanike vajadustega.


72

Lõunamets Nr. 60

Asukoht Linna lõunaosa metsamassiiv linna piiri ja Lilleoru tn vahel ning Lilleoru tn kuni sopistusena Mäe tänavani, idas Rägavere tee äärsete kruntideni

Tüüp linnamets, liiklushaljasalad Kirjeldus Rakvere lõunaosas paiknev metsamassiiv. Tekkeviisilt looduslik ja osaliselt istutatud mets.

Funktsioonid matkamine, tervisesport, puhverala Linnaruumilised

seosed Linna haljasvööndi osa.


kirjeldus Erivanuseline, valdavalt Mä ja Ku enamusega looduslik puistu.

Liigiline koosseis Ku, Mä, KsA jt tavalised metsapuuliigid, Maasika tn Lh istutus, kohati Va, Ksa, Hb jt lehtpuude suurema osalusega eraldisi

Dominantliigid Ku, Mä


4 Kommentaarid Ku on peaaegu ülepinnaliselt nakatunud juuremädanikuga, mistõttu puistu võib olla häilude tekitamisel tuulemurrualdis. Üksikutes Ku enamusega eraldistes on puude seisukord suhteliselt halb.

Hooldustase 2 Kommentaarid Puistu üldhooldus on hea.

Teed, inventar Teede tüüp transiitsetel suundadel metsarajad



puudub


Kommentaarid


Kommentaarid

Hooldustase



väärtus 1




elemendina tuumala, haljasvöönd


väga oluline

Kommentaarid Läände jäävate metsamassiividega liituv, Rägavere suunda jäävate looduslike aladega liituv.

Väärtused ja võimalused � Suur metsamassiiv – suurim väärtus. � Võimaldab loodusega seotud tegevusi – matkamine, korilus, pikemaajaline puhkus, tervisesport,

orienteerumine jne � Hea ühendatus naabermassiividega.

Probleemid � Okaspuudel juuremädanik, mis kohati ohustab terveid puistuosasid. � Kohatine prahistamine ja ebaesteetiliste ehitistega risustamine – naabruskonna elanikud kasutavad

kruntidega piirnevaid metsaservi ladustamiseks ja tagahoovide pikendusena. � Teedevõrk võimaldab pigem transiitset asumitevahelist liikumist kui rekreatiivset liikumist.

Ettepanekud 1. Säilitada võimalikult looduslike aladena. Pikaajalise protsessina edendada looduslikult uuendusest tulenevate

lehtpuude järelkasvu, et probleemseimatel aladel asenduks okaspuud lehtpuuga. 2. Luua ühendus massiivi Tartu tn katkestuskohas. 3. Luua linna keskosast (pms Seminari tn suund, Soolikaoja kaldaaladega seotud suund) metsadesse

pääsemiseks mugavad ja turvalised ühendused. 4. Juurdepääsualadel soovitavalt arendada kasutajaliidest.


73

Tõrma ringtee ja park Nr. 61

Asukoht Tõrma ringtee ääred ja nn Tõrma park Tüüp liiklushaljasala, puhverala

Kirjeldus Kõrghaljastusega lai haljariba, liiklusringi haljasala, tee ääred. Tõrma pargi istutused lahendatud pargilaadselt.

Funktsioonid puhverhaljastus Linnaruumilised

seosed Teeruumi eraldamine elamualadest.


kirjeldus Vabakujuliste gruppidena kõrghaljastus.

Liigiline koosseis Ku, Mä, KsA, Ets Dominantliigid KsA Haljastuse



Teed, inventar Teede tüüp magistraaltänav



puudub


Kommentaarid


Kommentaarid

Hooldustase



väärtus 1






väheoluline

Kommentaarid Oluline puhverhaljasalana lokaalses kontekstis.

Väärtused ja võimalused � Perspektiivse kõrghaljastusega esteetiline puhverala.

Probleemid � Pole hästi asukoha ja reljeefi (teetamm) tõttu kergliiklusele kasutatav. � Tiheda liikluse tõttu halb asukoht võimaliku lokaalse puhkeala tekkeks.

Ettepanekud 1. Suurendada võimalusel põõsaste osakaalu, haljastades ka liiklusring.


74

Linnuriigi haljasalad Nr. 62

Asukoht Linnuriigi asumi haljasalad ja jäätmaad Tüüp korterelamute vahelised haljasalad, liiklushaljasalad

Kirjeldus Haljasribad ja väikesed haljasalad lastemänguvõimalustega. Funktsioonid lastemänguala, lühiajaline puhkus, olmetegevused


Korruselamutevahelised rohealad.


kirjeldus Vähese kõrghaljastuse osakaaluga vabakujuliste gruppidena paigutatud kõrghaljastusega haljasalad. Suur osakaal looduslikul taimestikul, sh. isetekkelisel kõrghaljastusel.

Liigiline koosseis KsA, Va, Lv, Lm, Ku, lehtpõõsad Dominantliigid KsA, Va, Lv Haljastuse


Üldiselt on haljastus elujõuline, kuid isetekkelisusest tulenevalt paigutus ja puittaimede kuju on kohati juhuslik ja väheesteetiline.





lastemänguvahendid, üksikud pingid, prügikastid jm


2 Kommentaarid


3 Kommentaarid

Ebaühtlase ilme ja kasutuskvaliteediga ning juhusliku paigutusega. Vajaks kogu asumi piires ühtlustamist ja kavakindlat kontseptsiooni arendamisel.

Hooldustase 3

Üldhinnangud Hooldusklass 2 - 3 Soovitav h.k. 2 - 3


väärtus 3




elemendina tugialad, lokaalne rohekoridoride ja roheliste taskute võrk


oluline

Kommentaarid Lõunametsaga hästi seotud, linnaväliste rohealadega hästi seotud. Linnaäärse haljasvööndi arendamisel Linnuriigi haljasalade liitumised linnaväliste aladega ja lokaalsete haljasaladega, paigutus Rakvere kaguosa kontekstis tervikuna väga oluline.

Väärtused ja võimalused � Võimalus kujundada korterelamute vahelised alad elamuid paremini teenindavateks haljasaladeks. � Karstiala.

Probleemid � Kasutajaliides vajab kasutuskvaliteedi ja esteetilisuse tõstmiseks rekonstrueerimist. Kasutajaliidese

parendamisel on vajalik kasutada lahendusi, mis soodustavad sotsiaalset lävimist. � Haljasalade puistute põõsarinne vajab täiendamist.

Ettepanekud 1. Jäätmaade osas soovitav kaaluda nende kasutamist osaliselt ehitusaladena (hooldusala nr 80). 2. Planeeringutel arvestada vajadusega luua kergliikluse läbipääs Tartu tn suunal ning luua ühendused Vinni

valla territooriumi looduslike aladega. Samuti tuleks arvestada linna rohevööndi loomisega, mis eeldab perimetraalse kergliiklusele soovitavalt läbitava roheala loomist linna piirialal, mis liitub läänes paikneva metsa ning põhjasuunda jäävate looduslike aladega linna piiril.


75

Paemurru asumi haljasalad Nr. 63

Asukoht Rägavere tee liiklushaljasalad, Kaevu tn – Kivi tn korterelamute vahelised haljasalad Tüüp korterelamute vaheline haljasala, liiklushaljasala, jäätmaad

Kirjeldus Rägavere tee äärsed haljasribad, Päikese tn haljasribad, korterelamute vahelised vähese kõrghaljastusega haljasalad

Funktsioonid läbiv liiklus, korterelamuid teenindavad alad Linnaruumilised

seosed Rägavere tee on üks põhilisi magistraale kesklinna ja linna kaguosa vahel.


kirjeldus Hõredalt paikneva kõrghaljastusega haljasalad või murukattega haljasribad.

Liigiline koosseis Va, Sa, jt lehtpuud Dominantliigid Haljastuse



Teed, inventar Teede tüüp segaliiklusega teed, kõnniteed



korterelamute vahel pms üksikud mänguvahendid


2 Kommentaarid


2 Kommentaarid

Hooldustase 2

Üldhinnangud Hooldusklass 2 - 3 Soovitav h.k. 2 - 3


väärtus 3




elemendina rohelised taskud


väheoluline

Kommentaarid Võimalus siduda Lõunametsa ja linna idapiiril olevate jäätmaadega. Tänu suurele liikluskoormusele kergliikluse jaoks on Rägavere tee kasutamine komplitseeritud.

Väärtused ja võimalused � Rägavere tee haljasribad võimaldavad kõrghaljastuse rajamist.

Probleemid � Korterelamutevahelistel haljasalad vajavad kasutuskvaliteedi ja esteetilisuse tõstmiseks rekonstrueerimist.

Ettepanekud 1. Arendada korterelamutevahelistel haljasaladel kasutajaliidest, mitmekesistada haljastust. 2. Kaaluda Rägavere tee äärsete ja Päikese tn haljastamist.


76

Linnuriigi lepik Nr. 64

Asukoht Värvu põik – Kulli tn, Ööbiku tn pikenduse, Kauri tn ja linna piiri vahele jääv ala Tüüp jäätmaa

Kirjeldus Lepa enamusega võsane jäätmaa, kohati liigniiske. Paiguti kasvab massiividena lepa noorendik. Maa-ala läbib elektri kõrgepingeliin.

Funktsioonid puhverhaljastus Linnaruumilised

seosed Lõunametsa laiendus kagu suunas.


kirjeldus Isetekkeline kujunev lepik, lääneossa on istutatud männik.

Liigiline koosseis Lv, Lm, Pa, Re, Mä Dominantliigid Lv, Lm Haljastuse



Teed, inventar Teede tüüp pinnaseteed




Kommentaarid


Kommentaarid

Hooldustase



väärtus 3




elemendina tuumala (tuumala osa)


oluline

Kommentaarid Võimalus siduda Lõunametsa ja linna kagupiirist valla territooriumile jäävate looduslike aladega.

Väärtused ja võimalused � Terviklik noor tekkiv puistu. � Noor istutatud männik.

Probleemid

Ettepanekud 1. Kaaluda ehituseks sobivates osades ehitustegevuse planeerimist juhul, kui säilitatakse kagusuunalised

rohelised ühendused linnaväliste rohealadega.


77

Roodevälja, Kurikaküla ja Paemurru asumi jäätmaad Nr. 65

Asukoht Avatud looduslikud alad linna idapiiril Tüüp jäätmaa

Kirjeldus Valdavalt avatud või võsased, vähese kõrghaljastusega rohumaad. Funktsioonid linna haljasvööndi osa


Võimalik linna haljasvööndi osa.


kirjeldus Loodusliku taimestusega rohumaa, kohati võsastunud.

Liigiline koosseis Lm, Lv, Pa, Re, KsA Dominantliigid Re, Pa Haljastuse



Teed, inventar Teede tüüp




Kommentaarid


Kommentaarid

Hooldustase



väärtus 4




elemendina tugialad


väga oluline

Kommentaarid Olulised alad Ida-Rakveres tänu suurele ökoloogilisele potentsiaalile. Võimalikud linna idaosa haljasvööndi osad

Väärtused ja võimalused � Suurim väärtus - looduslik suur haljasmassiiv. � Võimalus välja arendada linna idaosa rohevöönd.

Probleemid � Alade omavaheline lahutatus. � Kohatine risustatus.

Ettepanekud 1. Piirkonnas võib arendada ehitustegevust jt arendustegevusi, kui planeeringutel arvestatakse kogu linna

idaosa läbiva rohevööndi arendamisega. 2. Planeerimistegevusel arvestada võimalusi ühenduste loomiseks valla territooriumile jäävate looduslike

aladega. 3. Haljasvööndi arendamisel on soovitav pöörata suurt rõhku kõrghaljastuse loomisele.


78

Linna staadion Nr. 66

Asukoht Kastani pst. 12, 14, 14a Tüüp Spetsiaalkasutusega haljasala

Kirjeldus Valdavalt avatud või võsased, vähese kõrghaljastusega rohumaad. Funktsioonid staadion


Ruumiliselt seotud Süstatiigi ümbruse, Vabaduse pargi ja Vennaskalmistu pargiga.


kirjeldus Üksikud vanad suured puud.

Liigiline koosseis Ta, va. Dominantliigid Ta Haljastuse







1 Kommentaarid


1 Kommentaarid

Hooldustase 1

Üldhinnangud Hooldusklass määramata Soovitav h.k. 1


väärtus 3




elemendina tugiala


väheoluline

Kommentaarid

Väärtused ja võimalused

Probleemid

Ettepanekud 1. Soovitavalt täiendada haljastust.


79

Rakvere Ametikooli esine ala Nr. 67

Asukoht Piiri tn 8 Tüüp spetsiaalkasutusega haljasala (kooli aed)

Kirjeldus Algselt regulaarse ülesehitusega kooli aed. Idaosas staadion, lääneosas pargilaadne kõrghaljastuse ja hekkidega ala.

Funktsioonid koolipark, staadion Linnaruumilised

seosed Ansambliline Ametikooli (endise Õpetajate Seminari) hoonestusega.


kirjeldus Pärnaallee, pargis hekid, grupiti suurekasvulise lehtpuud.

Liigiline koosseis Pä, Va, jt Dominantliigid Pä Haljastuse



Teed, inventar Teede tüüp segaliiklusega teed, jalgteed



üksikud pingid, prügikastid


2 Kommentaarid


3 Kommentaarid

Hooldustase 3

Üldhinnangud Hooldusklass määramata Soovitav h.k.


väärtus 3




elemendina tugiala


oluline

Kommentaarid Rohestruktuuris oluline tugialana suunal Südalinn – Seminari tn – Lõunamets.

Väärtused ja võimalused � Piirkonna suurim ja kompaktseim haljasala, mida on võimalik kasutada polüfunktsionaalselt.

Probleemid � Haljasala on praegusel kujul killustunud kaheks sidumata osaks. � Kõrghaljastus vajab täiendamist.

Ettepanekud 1. Soovitavalt rekonstrueerida avalikult kasutatavaks või piiratud ajaga avalikult kasutatavaks haljasalaks, mille

lahendus ja vormikõne on sobiv ansambliga.


80

Lisad Lisa 1. Tabelites kasutatud puittaimede liigilühendid

Liigilühenditena on valdavalt kasutatud Tallinnas kehtiva “Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise korras” antud liigilühendeid6, mõnede liigilühenditena on kasutatud traditsiooniliset metsakorralduses tavapäraseid lühendeid. Ankeetides kasutatud lühendite seletused on välja toodud alljärgnevalt. OKASPUUD El – harilik elupuu (Thuja occidentalis) Ets – harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) Ju – harilik jugapuu (Taxus baccata) Kd – harilik kadakas (Juniperus communis) KdS – sabiina kadakas (Juniperus sabina) Ku – harilik kuusk (Picea abies) KuK – kanada kuusk (Picea glauca) KuM – must kuusk (Picea mariana) KuS – serbia kuusk (Picea omorika) KuT – torkav kuusk (Picea pungens) Lh – (Larix) LhE – euroopa lehis (Larix decidua) LhJ – jaapani lehis (Larix kaempferi) LhK – kuriili lehis (Larix kurilensis) LhS – siberi lehis (Larix sibirica) LhV – vene lehis (Larix russica) NuS – Siberi nulg (Abies sibirica) NuH – Hall nulg (Abies concolor) Mä – harilik mänd (Pinus sylvestris) MäM – mägimänd (Pinus mugo) MäV – valge mänd (Pinus strobus) MäR – rumeelia mänd (Pinus peuce) MäS – seedermänd (Pinus koraiensis, P. cembra) LEHTPUUD Hb – harilik haab (Populus tremula) Pp – pappel (Populus) Hk – harilik hobukastan (Aesculus hippocastanum) Ja – harilik jalakas (Ulmus glabra) Kr – kreegipuu (Prunus insititia) Ki – harilik kirsipuu (Prunus cerasus) KsA – arukask (Betula pendula) KsS– sookask (Betula pubescens) Kü – künnapuu (Ulmus laevis) Lm – must lepp (Alnus glutinosa) Lv – hall lepp (Alnus incana) Pi – harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) Pl – harilik ploomipuu (Prunus domestica) PlH – alõtša ehk haraline ploomipuu (Prunus divaricata) Po – pooppuu (Sorbus intermedia) Pi – harilik pirnipuu (Pyrus communis) Pä – harilik pärn (Tilia cordata) PäL – lääne pärn (Tilia × europaea = Tilia × vulgaris) PäS – suurelehine pärn (Tilia platyphyllos) Re – raagremmelgas (Salix caprea) ReH – hõberemmelgas (Salix alba) ReR – rabe remmelgas (Salix fragilis)

6 Tallinna Linnavalitsuse 3. mai 2006 määruse nr 34 “Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord”, lisa 7.


81

Sa – harilik saar (Fraxinus excelsior) SaP – pensilvaania saar (Fraxinus pensylvanica) Ta – harilik tamm (Quercus robur) Tm – harilik toomingas (Padus avium = Prunus padus) Tr – harilik türnpuu (Rhamnus catharticus) Va – harilik vaher (Acer platanoides) VaG – ginnala vaher (Acer ginnala) VaM – mägivaher (Acer pseudoplatanus) VaS – saarvaher (Acer negundo) Õ – aedõunapuu (Malus domestica) PÕÕSAD

Ar – must aroonia (Aronia melanocarpa) Ej – harilik ebajasmiin, ebajasmiin sp (Philadelphus coronarius, Philadelphus sp.) Ek – jaapani ebaküdoonia (Chaenomeles japonica) FoL – looklev forsüütia (Forsythia suspensa) FoV – värd- forsüütia (Forsythia × intermedia) Kb – kibuvits (Rosa sp) Kik – harilik kikkapuu, kikkapuu sp. (Euonymus europaeus, Euonymus sp.) RoK – kurdlehine roos (kibuvits; Rosa rugosa) Kk – harilik kukerpuu (Berberis vulgaris) KkT – Thunbergi kukerpuu (Berberis thunbergii) Ksl – harilik kuslapuu, kuslapuu sp. (Lonicera xylosteum, Lonicera sp.) KoS – siberi kontpuu (Cornus alba) Ld – punane leeder (Sambucus racemosa) LdM – must leeder (Sambucus nigra) Ldj – harilik lodjapuu (Viburnum opulus) LdjV – villane lodjapuu (Viburnum lantana) LäS – suur läätspuu (Caragana arborescens) Mr – põõsamaran (Potentilla fruticosa) Pa – paju (Salix sp) Sap – harilik sarapuu (Corylus avellana) Si – harilik sirel (Syringa vulgaris) SiU – ungari sirel (Syringa josikaea) TpL – läikiv tuhkpuu (Cotoneaster lucidus) Vi – viirpuu sp. (Crataegus sp.) ViK – karvane viirpuu (Crataegus submollis) ViT – tömbilehine viirpuu (Crataegus laevigata)


82

Lisa 2. Rakvere haljasalade piirkondade hooldustingimused (vastavalt Rakvere LV kehtestatud nõuetele).

Murud, teeservad

• I hooldusklass – murutaime max kõrgus kuni 10 cm. Niiteid 10 – 12 korda vegetatsiooni perioodil, niitmise jäätmed koheselt eemaldada.

• II hooldusklass – murutaime max kõrgus kuni 13 cm. Niiteid 8 korda vegetatsiooni perioodil.

• III hooldusklass – teostada 5 niidet vegetatsiooni perioodil. • Teostada haljaspindade remont, mistahes paiksete kahjustuste korral taastada

muru (v.a. kooskõlastatud ehitus- ja kaevetööd). • Aastaringselt hoida murupinnad puhtana prahist (lehed, prügi). • I hooldusklassi murusid väetada vähemalt ühel korral aastas kevadeti

kompleksväetisega. Teed, platsid,trepid, kraavid, rentslid

• Lume- ja libedustõrje teostada teedel, platsidel ja treppidel talveperioodil hiljemalt 7.00. Vajadusel ka päeva jooksul. Lund tohib ladustada teeservadesse ainult siis, kui seal ei kasva madalhaljastust (v.a. muru).

• Teostada pargiteedel umbrohutõrje. • Aastaringselt puhastada teepinnad prahist. • Teostada pargiteede pisiremonte analoogse materjaliga. Mitte kasutada määrivaid

puisteelemente. • Hoida puhtana haljasaladega piirnevad rentslid 1 m laiuselt, lehtede langemise

ajal sügisel ka laiemalt, vastavalt lehtede kogusele. • Teostada spordiplatside puhastamist. • Teostada treppide aastaringset hooldust. • Niitmine kraavi põhjani, põhjast sette ja taimestiku eemaldamine, praht

koristatakse koos üldise hooldusega. • Piirded ja käsipuud remonditakse ja värvitakse kevadel, hiljemalt mai II

dekaadiks, vajadusel jooksvalt täiendav remont. Hekid, põõsastikud, istutusalad

• Pöetavaid hekke pügada vegetatsiooni perioodil kolmel korral. • Vanadele hekkidele ja põõsastikele teostada vajadusel sanitaar- ja

noorenduslõikused (kooskõlastada Tellijaga). • Noortele põõsastikele ja hekkidele teostada kujunduslõikused. • Põõsastike ja hekkide alused ning istutusalad hoida umbrohuvabad. • Istutusalade alused vajadusel multšida. • Teostada hekkide asendusistutusi. • Teostada noorte hekkide ja põõsastike väetamine 2 korral vegetatsiooni perioodil. • Munakivi ja graniidiga sillutatud istutusalad hoida puhtana umbrohust ja prügist,

vajadusel parandada sillutist. Kõrghaljastus

• Eemaldada pargialalt murdunud puuoksad ja puud. • Kasvavatelt puudelt eemaldada murdumisohtlikud harud ja oksad, eemaldada

teede äärtest ja kohalt liiklemist takistavad puuoksad. • Puhastada puud kännu- ja juurevõsudest. • Likvideerida isetekkeline võsa. • Teostada noortele, viimastel aastatel istutatud puudele kujunduslõikusi, vajadusel

toestada noori puid. • Väetada noori puid korra aastas kompleksväetisega. • Noorte puude alused vajadusel multšida. • Teostada pügatavate puiesteede puude lõikustööd. • Puude lõikustööde aja suhtes lepitakse kokku hooldustööde käigus.


83

• Puude lõikustööd vajalik teostada mehhaniseeritult (korvtõstukiga). Lilled, püsikud

• Teostada lillepeenarde aastaringne puhastamine prahist. • Katkujuurtega alad puhastada 2 korral: vegetatsiooni perioodi algul ja lõpul.

Pargiinventar

• Kogu pargiinventar (pingid, prügikastid, reklaam) peab asuma selleks ettenähtud kohas.

• Pargiinventar hoida jooksvalt puhtana, pingid värvida korra aastas. • Lõhutud pargiinventar parandada. Suuremate rikete korral (tööd üle 700 EEK)

teostab tööd Tellija, kusjuures nendest riketest tuleb Tellijat teavitada. • Hoida puhtana ausambad ja nende ümbrused. Ausammaste puhastamine ja

pesemine kooskõlastada Tellijaga. Pärjad, kimbud, lilled jms koristada vastavalt närbumisele, aga mitte hiljem kui nädal peale paigaldamist.

• Valgustiriketest informeerida Tellijat koheselt. Mänguväljakud – visuaalne ülevaatus iga päev!

• Tagada elementide ja platside töökorras olek ja puhtus, pisirikete korral parandada. Suuremate rikete korral (tööd üle 500 EEK) teostab tööd Tellija, kusjuures nendest riketest tuleb Tellijat teavitada.

• Kahel korral lepinguperioodi vältel lisada elementide alla pinnakatet (multši) täies ulatuses.

• Laste liivakastides vahetada liiv igal aastal ühel korral, kevadel. • Mänguvahendi lõhkumise tõttu tekkinud ohtlike nurkade, aukude jm elementide

kontrollimine ning antud katkise mänguvahendi ohutuks muutmine. • Korra aastas, enne mai II dekaadi, mänguväljaku värvimine kooskõlastatult

Tellijaga. Veekogud, purskkaevud

• Puhastada jooksva hooldusena kõikvõimalikust prügist ja lahtisest vetikast. • Teostada veekogudel veetaseme kontrolli, regulaatorite hooldust. • Teostada purskkaevude hooldustööd: vee vahetust, puhastust, järelvalvet,

purskkaevu seadmete paigaldust ja talveks äravõtmist, töö- ja elektriseadmete hooldamist ja remonttöid. Suuremate rikete korral (tööd üle 500 EEK) teostab tööd Tellija, kusjuures nendest riketest tuleb Tellijat teavitada.

Prügimajandus

• Tühjendada prügiurnid ja -kastid hiljemalt kell 8.00. Vajadusel teostada tühjendamine ka päeva jooksul.

Lipumastid

• Lippude heiskamine vastavalt kehtivale seadusandlusele (Tuleviku tänava ringteel).

Documents

RAKVERE HALJASTU ANALÜÜS › yldplaneering2030 › ALUSUURINGUD › ... · 02HI09. Rakvere haljastu analüüs. Köide II. Hindamisandmed. 7 Sõltuvalt kõrghaljastuse spetsiifikast