Finantsinstrumentide roll teraviljasektoris Maaelu Edendamise Sihtasutus

Raul Rosenberg

12.03.2019

Kulukad Euroopa ühiskonnad

Suured kulud sotsiaalkindlustusele, keskkonnahoiule, loomade heaolule jne.

Source: World Bank staff using IMF WEO.

Efektiivne tootmine, automatiseerimine, teaduspõhisus

Maailma demograafiline paisumine (1950-2100)

Eesti siseturg on väike, kasvavad turud asuvad Aafrikas ja Aasias.

Rahaline ressurss, selle kasutamine

Andmed seisuga 31.08.2018 Eesti Pank:

Hoiused pankades 17,6 miljardit eurot, s.h. 7,6 mlrd eraisikud

Raha pensionifondides 3,9 miljardit eurot

Krediidiasutuste laenud ettevõtetele 7,2 miljardit eurot (sh põllumajandus, kalandus, metsandus

456,2 miljonit eurot);

Finantseerimisasutuste liisinguportfell 2,3 miljardit eurot (sh põllumajandus, kalandus, metsandus

283,4 miljonit eurot);

Kodumajapidamistele antud laenud (laenud eraisikutele) 8,6 miljardit eurot.

Andmed seisuga 31.12.2018 MES:

MES omakapital 61,8 miljonit eurot

käendusportfell 100,3 miljonit eurot (sh põllumajandus 32 miljonit eurot). Tagatud 168,8 miljonit

eurot pangalaene (sh põllumajandus 60,1 miljonit eurot)

laenuportfell koos finantsinstrumendiga 63,3 miljonit eurot (sh põllumajandus 44,2 miljonit eurot)

ja finantsvahenduslaenud 13,2 miljonit eurot. Kokku 76,5 mln eurot.

Põhiline ettevõtluse finantseerimine toimub kommertspankades, riik saab sekkuda ainult

turutõrgete puhul.

Finantseerimise tingimused

Sihtgruppi kuuluv ettevõte;

positiivne rahavoog ettevõtlusest (kasum), võime tasuda laenu intresse ja põhisummat;

omakapitali olemasolu;

ettevõtja taust;

eelnev kohustuste täitmise kogemus;

pantide olemasolu, nende likviidsus.

Põllumajandusmaa müügihinna võrdlus (EL liikmesriigid, 2016)Allikas: Eurostat

Põllumajandusmaa rendihinna võrdlus (EL liikmesriigid, 2016)Allikas: Eurostat

Rahvastiku tihedus põllumajandusmaa hektari kohta ja maa hinnad

Euroopa Liidus Allikas: Eurostat

0,0

1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

6,0

7,0

8,0

9,0

10,0

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

35 000

40 000

45 000

50 000

55 000

60 000

65 000

70 000

75 000

maa müügihind inimest hektari kohta Logaritmiline (maa müügihind) Logaritmiline (inimest hektari kohta)

Eesti: tihedus 1,3; hind 2890

Holland: tihedus 9,4; hind 68 197

Soome: tihedus 2,5; hind 8718

Sisendite hindade muutusAllikas: Eesti Statistikaamet

-20

-10

0

10

20

30

40

50

60

70

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

muud

atuse

%

eeln

eva

aast

a an

dm

etes

t

EU

R

Põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga (%)

Eesti keskmine palk (kuu keskmine) Põllumajandusmaa hind (eur/ha) mediaanTootmise vahend...energia, kütus, määrdeained Tootmise vahend ...väetis ja pinnaseparandajaLineaarne (Tootmise vahend...energia, kütus, määrdeained) Lineaarne (Tootmise vahend ...väetis ja pinnaseparandaja)

Põllumajandusmaa hinna muutuse võrdlus perioodil 1997-2018Allikas: Eesti Statistikaamet

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Tuhat

to

nni

EU

R

Eesti keskmine palk (kuu keskmine) Põllumajandusmaa hind (eur/ha) mediaan Piima kokkuostuhind (eurot/tonn)

Teravilja kokkuostuhind (eurot/tonn) Teravilja toodang (tuhat tonni) Piima toodang (tuhat tonni)

Lineaarne (Piima kokkuostuhind (eurot/tonn)) Lineaarne (Teravilja kokkuostuhind (eurot/tonn)) Lineaarne (Teravilja toodang (tuhat tonni))

Lineaarne (Piima toodang (tuhat tonni))

Keskmine piimatoodang, teraviljatoodang 1980-2017Allikas: Eesti Statistikaamet

3 658 3 813 4 045 4 162 4 164

3 530 3 455 3 809

4 456 4 171

4 660

5 138 5 528

5 886

6 484 6 838

7 168

7 990

8 442

8 878 9 160

2 142

1 648

2 221 2 426

1 794

2 329

1 142

2 444 2 247

1 414

2 161

1 597

2 179

1 627 1 251

2 115 1 922

2 330 2 694

2 210

3 009 2 794

2 464

3 412 3 136

3 669

4 382

2 658

3 967

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

7 000

8 000

9 000

10 000

1980 1981 1982 1983 1984 1985 1986 1987 1988 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Keskmine piimatoodang lehma kohta (kg) Teravili (kg hektarilt)

Lineaarne (Keskmine piimatoodang lehma kohta (kg)) Lineaarne (Teravili (kg hektarilt))

EttevõtjatuluAllikas: Eesti Statistikaamet

132 125

165 174 187 192168

150167

191205

1610

44

4 4

421

9

24 8

0

50

100

150

200

250

300

350

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

..muud tootmistoetused, tuhat eurot ..tootetoetus, tuhat eurot

Ettevõtjatulu, tuhat eurot Lineaarne (Ettevõtjatulu, tuhat eurot)

Click to edit Master title style

0,7

0,8

0,9

1,0

1,1

1,2

2013 2014 2015 2016 2017

Koos toetustega Ilma toetusteta

0,93

1,14

0,81

0,99

Click to edit Master title style

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

2013 2014 2015 2016 2017

euro/ha

Omakapital Kohustused

2354 €/ha

34%

66%

Millest sõltub maa hind?

• Raha hinnast ehk deposiithoiuse intressist

• Rahvastiku tihedusest

• Rahvuslikust kogutoodangust inimese kohta

• Põllumajandusettevõtete võimekusest omanikule tulu teenida

ehk ettevõtete kasumlikkusest

• Maaga seotud koormatistest, mis piiravad maa kasutamist,

kaubeldavust või majandamist

• 99,5% inimestest ei ole põllumajandusettevõtlusest kasusaajad,

kuid nendest sõltub põllumajandusmaa hind ja ettevõtete

tulukus

Maaga seotud kulud ja kohustused (näide)

Maamaks – maa maksustamishind praegu 200 kuni 400 eurot,

maamaks 2% ha = 4 – 8 €/ha, keskmine 6 €/ha

1 mln ha = 6mln €

Turuhind on täna 10 x kõrgem, s.t. maamaks 60 mln €

Finantsinstrumentide liigid

Finants- instrumendi liik

Kirjeldus

Omakapital

Otseinvesteering ettevõtte osakapitali, mille tulemusel omandatakse osalus ettevõttes. Selle tulemusel väheneb varasemate omanike osalusmäär.. Omakapitaliinvesteeringud võivad hõlmata nii seemne-, stardi kui ka laienemiskapitali. Omakapitaliinstrumenti võidakse rakendada erinevates vormides (nt otseinvesteeringud riigi poolt, fondifondi kaudu), erinevate riskitasemetega. Investori risk on kõrge (oleneb tagatisest) ja tulem ei ole ette teada (oleneb ettevõtte sooritusest).

Laen

Rahaliste vahendite laenamine ettevõtete finantseerimiseks. Laen on kindla tagasimakse perioodiga ja kokkulepitud intressiga, mis sõltuvad ettevõtte majanduslikust olukorrast ja potentsiaalsest tulevasest rahavoost. Laen finantsinstrumendina võib olla turutingimustel või subsideeritud tingimustel.

Garantii

Finantseeringute käendamine, et tagada väljastajale kaitse juhuks, kui ettevõte ei ole võimeline kohustust tagasi maksma. Garantii ehk tagatis võib katta tervet või osa finantseeringust. Garantiiga võib kaasneda tasu või täiendav intress laenajale. Ka garantii võib olla turutingimustel või subsideeritud kujul

Kehtivad käenduslepingud seisuga 31.12.2018 (miljonit eurot)

168,8

21,2

52

100,3

11,229,9

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

Kõik tegevusvaldkonnad Teraviljakasvatus Muud põllumajandusvaldkonnad

pangalaen MES käendus

Perioodil 21.08.2018 kuni 11.03.2019 on esitatud 197 käibekapitali laenu taotlust summas 16 682 800 eurot.

Seisuga 11.03.2019:

MES krediidikomitees otsustatud anda laenu 182 ettevõtjale, summas 14 208 550 eurot;

Sõlmitud 173 laenulepingut summas 13 978 550 eurot;

4 ettevõtet on esitatud taotluse tühistanud ja 2 ettevõtte taotlus on tagasi lükatud, kokku 718 000 euro

ulatuses;

keskmine käibekapitalilaenu intress 4,41%, sh ettevõtjatele antud vähese tähtsusega abi.

Intressi üks kujunemise alus on ettevõtja poolt pakutud pandid.

Käibekapitali laen põllumajandustootjatele põuakahjude

leevendamiseks

1 5

71 8

00

3 2

34 0

00

5 1

34 0

00

2 0

18 0

00

1 3

75 0

00

1 7

32 0

00

1 2

97 0

00

321 0

00

21

53

47

2118 19 13 5

0

10

20

30

40

50

60

0

1 000 000

2 000 000

3 000 000

4 000 000

5 000 000

6 000 000

August September Oktoober November Detsember Jaanuar Veebruar Märts

Lepingud (eur) Lepingud (tk)

Käibekapitali laen põllumajandustootjatele põuakahjude

leevendamiseks valdkondade lõikes

7113585

2994364

1463008

310000

174396230000 32417

120000

17000

200000

70000

teraviljakasvatus

piimakarjakasvatus

segapõllumajandus

muu veislaste ja pühvlikasvatus

köögiviljakasvatus

üheaastaste põllukultuuride kasvatus

lambakasvatus

söödakultuuri-, heintaimekasvatus

marjakasvatus

seakasvatus

taimekasvatuse abitegevused

Kõige suurem taotluse arv on Lääne-Virumaalt (32 taotlust summas 3 340 000 eurot). Hiiu maakonnast ei ole

taotlusi esitatud.

Sademete kaart ajavahemiku mai-juuli 2018 kohta

4.1 Käibekapitali laen põllumajandustootjatele põuakahjude

leevendamiseks

Esitatud taotlused maakondade lõikes (21.08.2018 kuni 11.03.2019)

32

22

18

20

1617

13 13

1011

7 7

56

3 3

40 0

00

1 9

90 0

00

1 5

73 0

00

1 8

30 0

00

1 2

08 0

00

1 5

04 0

00

496 8

00

1 2

00 0

00

805 0

00

826 0

00

490 0

00

515 0

00

485 0

00

420 0

00

0

5

10

15

20

25

30

35

0

500 000

1 000 000

1 500 000

2 000 000

2 500 000

3 000 000

3 500 000

4 000 000

tk €

Maaelu Arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfond (MAK)

MAK rahastamisvahendist on sõlmitud 21 laenulepingut ettevõtetega, kelle põhitegevusala on

teraviljakasvatus.

laenude summa kokku 8 260 200;

keskmine intress 2,96%;

keskmine laenu pikkus 115 kuud;

kaasati MAK abi summas 772 022 eurot;

projektide kogumaksumus (km-ta) 16 787 807 eurot;

PRIA toetus 3 929 887 eurot;

pangast kaasatud laenud 7 553 228 eurot;

keskmine kaaslaenu intress 3,67%.

Kriisifond

Vajalik lühiajaliste turutõrgete ületamiseks

Kriisifondi suurus võiks olla 50 mln eurot

Näiteks piima hinna langus 280 eurolt 230 euroni tekitab

käibevahendite puudujäägi 50*800 000 tonni =40 mln eurot.

Eelmine kriis kestis 1,5 aastat.

Lisaks teravili, sealiha jne.

Maaettevõtlusfond

• Eesmärk:

laiendada finantsinstrumentide valikut, parandada ligipääsu kapitalile, kaasa aidata

suuremahuliste investeeringute elluviimisel;

• Investeerib ettevõtete omakapitali;

• Investorid on pensionifondid, MES;

• Investorite oodatav tootlus ligikaudu 6%-8%;

• Vajalik ettevõtetele, kes soovivad laieneda, osta osalusi jne

Maaettevõtlusfond

MES

(MAK,EMKF

Riigieelarve)

Erainvestorid

(ettevõtjad-

põllumehed,

kalurid jne)

Institutsionaalsed

investorid

(pensionifondid,

võlakirjafondid)

Pangad

(laenud)

MAAETTEVÕTLUSFOND

Fond

Oma-

kapital

Fond

Käibe-

laenud

Fond

Investeerimis-

laenud

Fond

Maad

(ost/müük/rent)

1 2 3 4 5 6 8 13129 107 11

MAAETTEVÕTLUSFONDI LOOMINE

Investorid usaldavad fondi valitsejat.Maafondi haldajad: Lätis Altum, Saksamaal DEG