8002 N rr a u1 r b(4 e2 e) v

TEU G JANI SH IÜ HS TU AD SN UU TL UU ST TE ET T LI IIM T I T S E E

TEU G JANI SH IÜ HS TU ASD UN TU UL SU TT EE T LT II ITM I T S E E

Roheline veebruarÜlemaailmselt tujukas ilm on inspireerinud meid seekordses numbris pühenduma küsimustele nagu ökoloogiline jalajälg ja roheliseks kasvamine. Kuidas saame inimeste ja organisatsioonidena tegutseda nii, et loodus hukka ei läheks?

Lk. 20-23

Hea kodaniku konverentsMeeldetuletuseks neile, kes käisid, ja teadmiseks neile, kes ei käinud – ülevaade novembri lõpul toimunud V Eesti kodanikuühiskonna konverentsist “Hea kodanik – projekt või eluviis?“ Kokkuvõtted ettekannetest, töötubadest ning uued mõttearendused.

Lk. 14-21

Lisaks: mis mees on uus minister Siim Kiisler, kuidas hindab kodanikuühiskonnas toimuvat aasta kodanik Lagle Parek, mida räägiti EKAKi arutelul Riigikogus, HIVi vastu koondunud ettevõtted, head tavad rahastamiseks ja muud.F

oto

: K

ere

t A

ltpere

Ülevaadekodanikuühiskonnastneli korda aastas

Väljaandmist toetatakse riigieelarvest

2 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitAasta kodanik

Intervjuu EMSLi nõukogu esimehe ja mulluse aasta kodaniku Lagle Parekiga kiskus vägapoliitikateemaliseks. Kuidas poliitika ja kodanikualgatus seonduvad ning mil moel erinevad,uurib Alari Rammo.

Lagle Parek: enda kaasa

Millised olid sinu kui

aktiivse kodaniku jaoks

läinud aasta tipphetked?

Viimaste presidendivalimistegatuli rahval meelde tema roll.Lõppude lõpuks on ju Eesti riiktaastatud kodanikualgatusega,mis võib olla maailma suurim– Eesti Kongressi valimine, kusosales veidi alla 700 000 inime-se. Kõik oli korraldatud ilma ra-hata, see oli omamoodi meele-avaldus ja just selle poolest eri-neb Eesti väga suures osas en-distest Nõukogude Liidu rah-vastest.

Meie paratamatus on ollaväga väike rahvas ja me teame,et meil ei õnnestu rusika viibu-tamisega mitte midagi. Me saa-me kasutada ainult oma vaimsetressurssi ja vaimne ressursssuureneb kokku hoides. Kõigile

tuli nüüdki meelde, et see onjõud ja toimunud on kodanikeärkamine, mis on paljudele po-liitikutele väga ebamugav.

President on just sama juttu

kogu aasta rääkinud

ja kodanike rolli kujunemist

mõjutanud.

Absoluutselt. Uue presidendigasai meie kodanikuühiskonnaareng tuult tiibadesse ja kui mesiiamaani toksisime kogu aegvastu seina ja meil polnud tõelisttuge, siis seekord on vähemaltpresidendi näol riigi eesotsasinimene, kes mõistab, misasi onkodanikuühiskond ja miks seepeab tugev olema.

Poliitilise eliidi eesmärkpeaks olema õnnelik rahvas, agakui rahvas ei tunne end riigiülesehitamisel osalisena, ei saa

rahvas olla õnnelik. Siin ongiEesti probleem – kas me taha-me saada viie rikkama riigihulka või tahame, et meil onrahvas, kes tunneb rõõmu ise-olemisest, isemõtlemisest. Seeoli nüüd terve rida loosungeid,aga ega need ei ole ju halvadloosungid?

Ei ole.

Möödunud aasta oli väga tihekodanikuühiskonna ülesehi-tamise aasta. Parlamendivali-mistel saavutasime esimestkorda selle, et kõik erakonnadvestlesid kodanikuühenduste-ga. Meil oli oma manifest ja maei tea, millist mõju see avaldas,aga mingit mõju kindlasti, sestkõik erakonnad andsid meileoma lubadused ja me saavuta-sime kokkulepped. Nüüd on

meie, kodanike, asi nende käestküsida kokkulepete täitmist.

Sa nimetasid poliitilist eliiti.

Kas me saame üldse Eestis

eliidist rääkida ja kas selline

sõna juba ise ei näita lõhet ja

välistab rahva õnne?

See oli minu viga, poliitilineeliit on üldse lollus, ütleme liht-salt poliitikud. Aga ega poliiti-kute pidev sõimamine ei ole katark. No tee ise siis, ütlevad...

Kodanikuühiskonnas peab

rahval olema ikka võimalus

osaleda oma elu korraldami-

ses ka kandideerimata.

Meil on tegelikult väike stag-natsioon poliitikas. Mina leian,et kaks satsi jutti Riigikogus ole-mist on täiesti paras. Mispärast

Fotod: Alari Rammo

3www.ngo.ee

veebruar 2008 Aasta kodanik

Poliitilise eliidi eesmärk peaks olema

õnnelik rahvas, aga kui rahvas ei

tunne end riigi ülesehitamisel

osalisena, ei saa rahvas olla õnnelik.

Kodanikuühendused peavad

ärgates ja selga sirgu ajades

mõistma kindlasti ka ohtusid –

kohe kaasneb vastutus.

See ei ole niiviisi, et ma muudkui

möllan ja asi klaar.

tuna tundmine ongi õnnRiigikogu liige võib igavesti sealolla, seejuures president ei saarohkem ametiaegu kui kaks?Kui saadik käiks neli aastat va-hepeal tavalisel tööl, siis ta võõ-randuks palju vähem rahvast jakui ta on kõva tegija, tuleb tatagasi.

Nii palju kui mina olen kuul-nud, siis Riigikogust lahkunudvõi loobunud on elu juurde ta-gasi tulles päris rahul. Eestis ontekkinud lihtsalt olukord, kuson päris mitmeid ja mitmeküm-neid inimesi, kes ei ole EestiVabariigis elanud mitte-parla-mendiliikmena. Nad ei tea üld-se, mis on tavaline elu. See, etsa käid kusagil kohtumisel, eimaksa küll mitte midagi.

Presidendil aga pole võimu ja

tema saab vaid väärtustest

rääkida. Toomas Hendrik

Ilvese sütitavatele kõnedele

vaatamata nimetati 2007.

aastat ka vaikiva ajastu

alguseks, peaminister summu-

tab diskussioone, elab oma

unistuses jne.

Ohu märke on ja sellest on kõ-nelenud mitmed inimesed, kasvõi Liina Tõnisson, lahkudesparlamendist, ja sotsioloogid onsellele väga palju tähelepanujuhtinud. Tegelikult on kõik ini-mesed, ka Ansip on inimene.Kuna tal oli väga suur poole-hoiuprotsent valimistel, siis see

võimutäius katsub tedagi kui ini-mest. Võim on suurim katsuja.

Midagi ei ole teha – talletundub, et ta suudab kõike, tal

on täiuslik poolehoid, ta lahen-das hiilgavalt küsimuse pronks-sõduriga, aga kui keegi olekssamasuure poolehoiuga temarollis ja olukorras... väga palju-dele saaks see kiusatuseks.

Hiilgavalt oli siin jutu-

märkides?

Natuke jah.

Ansip jätkab väga suure

tõenäosusega igal juhul,

sotsioloogid on solvunud, et

neid ei kuulata, Ansip on

solvunud omakorda nende

peale. Kui optimistlik sa

tänavuse osas oled, kas

poliitikute isevalitsemine

juurdub või kuulatakse siiski

rahvast rohkem?

Kodanikuühiskond ärkab minumeelest praegu enneolematukiirusega. Kui ma vaatan ringiainuüksi Tallinnas, siis juba onkõik seltsid ühte nõukotta ühi-nenud – see on enneolematujõud. Kui siin Pirital kolm võiNõmmel kaks seltsi pusivad, onsee üks asi. Kui nad kõik ühi-nevad, on see hoopis teine jõudja järgmisel aastal ei julge po-liitikud rahva häält enam mittekuulata. Tänavu vaevalt, mepeame ikka kõvasti õppimaveel, aga järgmisel aastal.

Kodanikuühendused pea-vad ärgates ja selga sirgu ajadesmõistma kindlasti ka ohtusid –

kohe kaasneb vastutus. See eiole niiviisi, et ma muudkui möl-lan ja asi klaar. Ei ole. Ka ko-danikuühenduste endi vastutus-

tunne peab paralleelselt kasva-ma. Siis me võime päris hästihakkama saada.

Üldiselt ma loodan, et meilon rohkem julgust nimetadaasju õigete nimedega – sõna-vabadusel on Eestis tihti veeltöökoha hind. Kui keegi peakssel põhjusel ametist ilma jääma,on järgmine tähtis aste kokku-hoidmises ja demokraatlikuriigi arengus tema kaitsele asu-mine.

Praegu räägitakse võimupoolel väga palju, kui jõukadme oleme, missugune helge ra-hahunnik meid homme ootab,aga raha ei ole ainukene õnn,rahulolu on õnn. Minu ema alatiütles niiviisi: rahal on üks vastikomadus – õnnelikuks ta ei tee,raha puudumine teeb sind agakohutavalt õnnetuks.

EMSL teeb avalikke väljaastu-

misi väga harva, aga 2007.

aastal lausa kolm suuremat.

Meil oli manifest, protestisime

EKAKi kuulamise ärajäämise

üle kevadel ning nüüd hiljuti

õiguskantsleri valimise viisi

vastu. Meedia reageeris

huvitatult, poliitikud väga

närviliselt. Kui palju kuula-

takse rahvast hirmust kära-

rikka valijategrupi ees või

kuidas kujuneks poliitikuis

siiras mõistmine kodanike

rollist ühiskonnas?

See on üldiselt Eesti poliitikuteja kõigi noorte demokraatiateviga, et ei ole aega või oskustrahvaga suhelda. Suheldes ko-danikuühendustega saadakse juteada rahva meelsusest, tihti

tuleb sealt väga objektiivseid jahäid ettepanekuid ning vägapalju asju saab koos rahvaga

palju odavamalt teha kui riikli-ke tellimustena. See nõuab agaaega ja tööd ning selleks ei oldaveel valmis.

See on igal pool nii, kus väi-ke riik peab täitma suure riigigasamu funktsioone. Nii on kapoliitikute koormus väga suurja me ei tohi kunagi unustada,et ega neil ka kerge elu ei ole.Demokraatia ei tule üleöö jameil on jätkuvalt vaja kõvastiharjutada. Kodanike roll on agareageerida, kui keegi hakkabarvama, et olnud 10 aastat kõr-gel kohal teabki ta, kuidas onõige ja ärgu teised pirisegu. Elukäib omasoodu ja muutub.

Kuidas me kodanikena

poliitilist kultuuri parandada

saaks, et ühiskonda ei juhitaks

ainult parteide omavahelises

võitluses?

Isegi mitte erakondade, vaiderakondade tagatubade vahel!Ega enamik erakonna liikmeidei tea midagi kogu sellest trügi-misest ja erakonnad ise peavadmuutuma demokraatlikumaks –see on muidugi kohutavalt tüli-kas, ka erakonnasiseselt. Kakskorda lihtsam on omavahel kok-ku leppida kahekesi, kolmekesion ka päris hea, neljas ja viieson juba päris tülikas.

Areng peaks olema selline,et erakonnad muutuksid sisemi-selt demokraatlikeks, siis kao-vad ära ka tagatubade kitsa ringiläbirääkimised, kus tehakse ot-sused ja pannakse masin tööle.

4 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitAasta kodanik

Kui heategevusega hakatakse

täitma selgeid riigi funktsioone,

on midagi korrast ära.

EMSLile heidetakse vahel

ette, et me oleme vagur riigi

käepikendus ja me peaks

hoopis rohkem võitlema ja

valitsusele vastanduma nagu

ametiühingud või noorte-

ühendused. Viis aastat oleme

me tõesti kannatlikult EKAKi

ellu viinud ja partnerlust

otsinud, aga ikka tundub, et

meid ei kuulata. Peaks

barrikaadidele ronima?

Me oleme valinud ääretult mõist-liku tee nii, nagu me valisimemõistliku tee Eesti iseseisvumi-sel – me ei läinud barrikaadide-le. EMSL on kõik need aastadpüüdnud olla kodanikeühendus-te esindaja läbirääkimistel riigi-ga selles, et me ajame ju ühteasja, me ehitame üles oma rii-

ki. Barrikaadidel ei ehitata mittemidagi üles.

Riik on meie oma, kodanikeriik, ja me ei saa kunagi vabaltvalitud võimu esindajatega või-delda. Me saame nendega vaidkoos töötada ja püüda neid ai-data nende töös.

Poliitikud heidavadki ühen-

dustele vahel ette, et mis te

siin seletate, et esindate koda-

nikke, meil on ju ka valijad,

kes on seesama rahvas.

Seepärast me ei vastandugi,vaid otsime parimat viisi inim-sõbraliku riigi ülesehitamisel.Kõige tähtsam asi on siinjuures,et kõik inimesed peavad tund-ma end kaasatuna. See ongiõnn.

Kuidas sa vastad ikkagi

poliitikutele, kes ütlevad,

et aga me viime praegu oma

lubadusi siin ellu, ei saa teid

kuulata, kohtume järgmistel

valimistel?

Teie lähete hukka, kui meid eiole.

Ilus.

Me oleme kõik inimesed ja kiu-satused on suured ning kuritar-vitused kole kerged tulema, eritivõimuga. Kui ma olin neljandataastat ERSP esimees, siis min-gil koosolekul ütles Vello Salummu kõrvalt: “Lagle, lase teistelka rääkida.” Mulle jäi see eluksajaks meelde. Sa harjud nii ära,tead...

Mis juhtub niiöelda passiiv-

sete kodanikega, kes vajuvad

mugavama elu juures ehk veel

sügavamale Kanal 2 ette

diivanisse ja kollaseid lehti

lugema? Kuivõrd võiks

kodanikuaktiivsus üldisemalt

tõusta?

No praegu on prügi sorteeri-mine näide sellest, et kodanike

aktiivsus on päris suur. Enamikrahvast tahab prügi sorteerida,aga seletus ja ettevalmistus onnõrgad. Kui mõni probleemtõuseb nii teravalt välja, siisEesti inimesed võtavad sedaväga tõsiselt, ja loodushoid oneestlastele väga tähtis.

Ehk on ikka targemate

kodanikega ainult nii? Väga

paljudele ei lähe ju üldse

miski korda, ei ühiskond ega

keskkond, nad võibolla ainult

kiruvad huupi kõiki.

Pirita Seltsiga suudame siin väi-keses kogukonnas korraldadakonverentse Pirita ajaloost, tä-nastest probleemidest, detail-planeeringustki, kuhu tulebkokku ikka 100 inimest ja sedapole vähe! Üksjagu rahvast onmõistnud, et on vaja ise asjadestaru saada ja oma sõna kaasaöelda, muidu läheb asi untsu.

Mulle tundub, et jube palju on

Eestis ikka neid, kes ütlevad,

et ah, meist ei sõltu ju midagi.

Üksjagu muidugi, aga niisugu-seid on alati olnud ja igal pool,kes ei pane tähelegi, et maailmmuutub. Ma arvan, et lähiajalhakkab toimuma suurem koos-töö ja otsitakse rohkem teine-teisest tuge ja see on kõva jõud.

Kui alguses oli kodanike-ühendusi kohutavalt raskekoostööle panna, kuna kõikvõistlesid hirmus väikese rahapeale, siis praegu see enam niisuur probleem ei ole. Kes vä-hegi midagi teeb, see ka rahasaab. Ei ole vaja enam kahelepoole küünarnukkidega taguda.

Mullu, eriti aasta lõpus, võeti

rohkem sõna hoopis sel

teemal, et miks haiglad

tõmbavad omale nii suure osa

annetustest ja devalveerivad

heategevuse mõistet.

Mina suhtun ka heategevussekohutavalt skeptiliselt ja olu-kord häirib väga paljusid. Kuiheategevusega hakatakse täit-ma selgeid riigi funktsioone, onmidagi korrast ära.

Aga kuhu sa piiri tõmbad,

millega peab avalik võim

hakkama saama ja kus peaks

kodanikualgatus appi tulema?

Neid kohti, kus kodanik leiabprobleemid ja suudab need rii-gist paremini lahendada – kusriik ei saagi aidata! – on lõp-matult palju.

Heategevusrahaga peakspigem mingeid erakorralisijuhtumeid lahendama ja sel-lekski võiks oma fond olla.Raske öelda, kus see piir võikskulgeda, aga midagi on viltu jama olen sügavalt veendunud, etsee rikub meie rahvast.

Lisaks on väga küsitav, kuslõpeb heategevus ja kust algabomale nime tegemine, rääkima-ta sellest kui palju seal veel“musta” tehakse. Palju on mui-dugi ka neid, kes piuksutagihead teevad ja väga suurelt.

EMSLi jaoks oli üks mullune

tipphetk kindlasti sinu vali-

mine Eesti aasta kodanikuks.

Mis tunne sellest endale jäi?

Mul oli selle üle omapäraselthea meel. Olen mitmeid vägakõrgeid autasusid saanud, agaolla aasta kodanik mulle pärismeeldib. Selles on midagi mul-le südamelähedast ja ka minuelukäigus on see väga vahva.

Kui mulle tuli 1980. aastatelujulas kutt juurde ja ütles “ko-danik Parek, palun astuge siituksest sisse”, siis ma teadsin, etsealt uksest ma enam välja eitule ja läksingi kinni.

Nüüd on mõisted nii paljumuutunud, et päris tore on ollakodanik.

5www.ngo.ee

veebruar 2008 Juhtkiri

Õiguskantsleri õppetund EMSLi kontor kolis

Detsembris jätsime hüvastiarmsaks saanud kontoriga Pikaltänaval ning esimestel jaanua-rikuu päevadel raputasime ras-keid kolimiskaste tassides ma-ha jõulude ja aastavahetusegakaasnenud lisakilod. EMSLikontor asub nüüd Toompuies-tee ja Adamsoni nurgal, soliid-se paekivihoone kolmandalkorrusel, kaarjate akendega tu-bades. Lugematutele kastidelelisaks võtsime vanast kontoristkaasa sõbrad Heateost ja TerveEesti Sihtasutusest ning vanadtelefoninumbrid.Aadress:

EMSLToompuiestee 17A10137 Tallinn

Uued töötajad EMSLis

Veebruarist liigub meie uueskontoris Anna Laido (pildil),kes tegeleb nii EMSLi seisu-kohtade kujundamisega kuihoiab ka silma peal kogu Eestiseadusloomel ehk vastutabmeie eestkostetegevuse eest.Anna töö eesmärk on kodani-kuühiskonnaarengut soo-dustav poliiti-line keskkondEestis. Ta onõppinud ava-likku haldustja riigiteaduseid.

Detsembris liitusid EMSLimeeskonnaga Kadi MariaVooglaid ja Elina Kivinukk.Kadi on omandamas TallinnaÜlikoolis Jaapani kultuurilooalast bakalaureuse kraadi,EMSLis vastutab ta kommuni-katsiooni eest. Elinat oli varemkontoris näha siis, kui oli ko-danikuühiskonna konverentsihooaeg. Nüüd on ta täielineEMSLi töötaja, vastutades meiekoolitustegevuse eest nii liik-metele kui teistele Eesti ühen-dustele.

Samuti soovime edu ja õn-ne Agu Laiusele, kes lahkubEMSLi ridadest, et asuda Ko-danikuühiskonna Sihtkapitalijuhi kohale.

EMSLi ja Avatud Eesti Fondipöördumine tõmbas ootamatultteki pealt salanõul, millega10 000 liikmeline Keskerakondkoos pisut väiksema Reformi-erakonnaga, seega tühine osakodanikest, oleks endale meele-pärasel moel ära otsustanud,millist õiguskantslerit lähebvaja eesti rahval.

On ju Jõks tänu oma isik-likele omadustele teinud kants-leri institutsioonist midagi ena-mat, olles pigem õigluskantsler,kes suhtub halastamatult eba-demokraatlikesse ilmingutesse,mis puudutavad kogu rahvast,nagu väikeste gruppide omava-helised kokkulepped võimujagamisel.

Hääleka institutsioonina onJõks seisnud kodanikuühiskon-na väärtuste eest: võtnud sõnaosalusdemokraatia ja läbipaist-vuse nimel.

Nagu korduvalt rõhutatud,küsimus polnud üldsegi selles,et parteide ühiskandidaat ÜlleMadise oleks olnud halb tule-vane õiguskantsler. Tema päde-vuses ei kõhelnud ükski asja-tundja. Tähtis on õppetund, misEesti ühiskond sai Jõksi juhtu-mist. Välja tuli nii mõndagi:see, kui meelsasti harrastaksidnii mõnedki Eestis vaikset, mit-tedemokraatlikku, salakokku-lepetele tuginevat stiili asja-ajamisel.

Nüüd on aeg edasi läinud javälja on valitud juba uus õigus-kantsler Indrek Teder.

Kui sageli me kuuleme ühel

või teisel viisil sõnastatunamõtet: igaüks jäägu oma liistudejuurde. (Selle pahvatas mäleta-tavasti välja rahvaliitlane VilluReiljan 2006. aasta presidendi-valmiste aegu, kui rahvaliiku-mised koondusid Ilvese taha.)Jääda oma liistude juurde onehk asjalik meeldetuletus, kuiteemaks mõni erialaspetsialis-tide hinnangut nõudev küsimus.Ei ole ju näiteks arstidel konk-reetset diagnoosi pannes vajakuulda võtta rahva hulgas levi-vaid seiskohti haiguste ravist.

Võim on rahva käes

Paraku on “jääda oma liistudejuurde” küüniline mõte, kui asipuudutab kogu rahvast puuduta-vaid otsuseid ja võimu jagamist:kõrgem võim Eestis on teata-vasti rahva, mitte parteide käesja ka ametnikud üksnes riigi tee-nistuses. See kipub sageli mee-lest minema.

Võimu juures olijatele onautoritaarne süsteem mugav.Väike seltskond otsustab ära,omavahel ehk kompromisse te-hes, kõik olulisemad asjad ühis-konnas. Selge see, et väikeseseltskonnaga on lihtne asju aja-da, pöörata ka mõnetuhandeparteilase arvamust distsipli-naarsete võtetega teatud suunaspole kindlasti keeruline. Demo-kraatia, eriti osalusdemokraatiaon aga tüütu, ebamugav, võtabaega – ja võib anda ootamatuidtulemusi.

Kus lõpeb avalik huvi ningmillal on üldsuse arvamus olu-

line; millal on tegemist vald-konnaga, kus parima lahendu-se annavad spetsialistid – seeon vahel keeruline küsimus.

Kas näiteks on õige lastaotsustada linnaruumi puuduta-vaid spetsiifilisi küsimusi üks-nes arhitektidel ja kinnisvara-omanikel? Kas küsimus mõnesamba sobivusest Tallinnakesklinna peaks olema selline,kus skulptoritel ja ehituskunstiasjatundjatel suurem sõnaõi-gus või on siin sõnaõigus või-mul olevatel parteidel?

Eestis vaieldakse nendelteemadel tuliselt. Vahel agahämmastab, kui lihtsalt jaebademokraatlikult pääsebotsuseid tegema poliitiline võimajandusladvik ja kui valu-saks kujuneb mõni vaidlus,kus tegelikult võiksid otsuseteha valgustatud eksperdid.

Eestlane kuuletub millegi-pärast üsna lihtsalt poliitiliselevõimule, aga hakkab tagantüles lööma, kui näeb, et mõniasjatundja on temast targem.

Kokkuvõttes: Allar Jõksiõppetund Eesti inimesele jaaktiivsele kodanikule on: seeon sinu riik ja meie ühiskond.Sul on õigus sõna võtta ja vas-tikuid küsimusi esitada, eritineile, kes tahavad sinu eest ot-suseid teha.

Barbi Pilvre pälvis koosJuhan Kivirähaga mulluse“Aasta ajakirjaniku” tiitli.Auhinna andis välja EMSLiliige Eesti Ajakirjanike Liit.

Kui 2007. aasta lõpul poleks EMSL, AvatudEesti Fond ja mõned teised “ebamugava”õiguskantsleri Allar Jõksi kaitseks avalikupöördumisega välja astunud, oleks Jõksiametiaeg lõppenud käratult, lihtsalt ümbersaanud ning ta oleks asendatudsuurparteidele meelepärasema kandidaadiga.Selle üle, mida on meil Jõksi juhtumistõppida, arutleb ajakirjanik ning EMSLinõukogu liige Barbi Pilvre.

6 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitEKAK

Väär ja vildakas oleks lähenedakodanikuühiskonnale nõnda,otsekui parlament või avalikuvõimu asutused tsentraalseltsuudaksid või peaksidki kuida-gi kodanikuühiskonda kujunda-ma, harima, nö. tsiviliseerima.

Kodanikuühendused on va-baühendused ja meie ülesanneon eelkõige mängureeglite ningriigivõimu asutustele ühepool-sete kohustuste kehtestamine,mis hõlbustaksid ja arendaksidkodanikuühenduste tekkimist janende tööd.

Kus me täna oleme?

Meil on olemas ühiskomisjon,mis peaks olema strateegilinepartnerluskoda – koht, kus saa-vad kokku ühelt poolt riigiesin-dajad ja riigi seisukohad koda-nikuühenduste abistamise tee-mal, ja teiselt poolt kodaniku-ühenduste endi esindajate seisu-kohad.

Ma arvan, et oluline oleks,kui mõelda järgmisele ja üle-järgmisele aastale, mõõta tege-

vust parlamendikoosseisu töö-tsükliga, et selle ühiskomisjonijaoks kujuneks aasta algusesvälja tõesti aastate kaupa prob-leemide loend, mida riigi tase-mel võetakse lahendada ja mil-

lisel meetodil seda soovitakseteha. Iseküsimus on, kas sedakõike jõuab teha.

Reeglid selgemaks

Väga mõistlik on luua minis-teeriumi juurde EKAKi ra-kendusüksus, kuid sellele peabkindlasti olema vaste rakendus-üksuse näol kodanikuühendustepoolt – muidu me jällegi ehedatdialoogi probleemide ja sisu-liste otsuste ettevalmistamiselei tekitaks.

Kolmas küsimus on reeglid,mida riik kehtestab avalikussektoris kodanikeühendustegasuhtlemisel. Me räägime eel-kõige kolmest heast tavast –kaasamise, teenuste delegeeri-mise ja rahastamise kohapealt.Sellest on osa vastu võetud, osaettevalmistamisel.

Väga tähtis on nüüd määrat-leda ära meie õiguskorras, mil-line saab olema nende tavadestaatus. Kas see on ametnikule“kui ei taha, ei täida, kui tahan,täidan”? Kas see on alus amet-

nikuga teenistusalaseks kohus-tamiseks või ka karistamiseks,kui ta neid rikub? Ma arvan, etsee peaks olema selgemalt pai-ka pandud.

Teine element on, kes hak-

kab hindama sõltumatu institut-sioonina tavade järgimist? Maarvan, et me peaksime kaalumaõiguskantslerile tulevikus täien-dava pädevuse asetamist, kesannaks hinnanguid – kas riigi

või kohaliku omavalitsuse asu-tus neid häid tavasid täitis võimitte.

Kodanikuühiskonna sihtka-pital on üks konkreetne samm,mida vabaühenduste manifestiüleskutsest on täidetud. Ometioleks vale hakata nüüd muudestallikatest kodanikeühendusterahastamist koomale tõmbamapõhjendusel, et kodanikuühis-konna sihtkapital on juba olemas.

EKAKist seadus?

Nüüd küsimus sellest, et meilon olemas selline kolmandasektori abistamise arhitektuur,mille algseks lähtekohaks ontoonases õiguskeskkonnas vägainnovatiivne, maailma üks esi-mesi selliseid deklaratsioone,nagu parlament tegi kodaniku-ühiskonna arengu kontseptsioo-ni näol. Ma arvan tõsiselt, et mepeaksime arutama ja kaalumaarengu muutmist pöörduma-tuks, et meil oleks üks eraldiseadus, mis kodanikuühiskonnatoetamist määraks.

Tahan siit kõnetoolist kut-suda üles meie toetusrühmaleteada andma, millised on prak-tilised probleemid suhetes riigivõi kohalike omavalitsustega,

kus on rikutud häid kombeid jatavasid, või on lihtsalt objek-tiivselt tekkinud raskusi, midaparlamendi toetusrühma puhuloleks võimalik lahendada ühi-selt tähelepanu juhtimisega.

Võttes kokku omapoolseülevaate – milline on täna par-lamendi sisemine valmisolekkodanikuühiskonnaga tegele-da? On see formaalne, on seetegelik? Ma arvan, et täna onparlamendil veel seetõttu, et va-limistest on niivõrd vähe aegamöödas ja paratamatult on par-lamendi roll seadusandjana ka-hanenud, piisavalt huvi tegele-da kodanikuühiskonna arenguteemadega.

Ühelt poolt järelevalve osas,teiselt poolt ka võimalike täien-davate reeglite läbitöötamise jakehtestamisega, eriti mis puu-dutavad statistikat ja registripi-damist. Minu lõppüleskutse siitkodanikuühiskonna esindaja-tele oleks, et teeme tõsist koos-tööd.

Meie poolt on see valmis-olek olemas, me loodame kateiepoolsele tõsisele ärksuseleoma probleemide püstitamisel.Ja vastuoksa, ärge peitke omaseisukohti poliitika suhtes japarlamendi otsuste suhtes. Ko-gu kaasamise mõte ongi sekku-mine.

Vaata kogu stenogrammiwww.ngo.ee/ekak.

Reinsalu: ärge peitke oma seisukohtiparlamendi suhtes

13. detsembril pidas parlament olulise tähtsusega riikliku küsimusena“Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni” elluviimise jakodanikuühiskonna arengu arutelu. Avaldame lühendatud kujulRiigikogu kodanikuühiskonna toetusrühma esimehe Urmas Reinsalusõnavõtust olulisemaid mõtteid tulevikuks.

Oleks vale hakata nüüd muudest

allikatest kodanikeühenduste

rahastamist koomale tõmbama

põhjendusel, et kodanikuühiskonna

sihtkapital on juba olemas.

Kogu kaasamise mõte

ongi sekkumine.

7www.ngo.ee

veebruar 2008 EKAK

Kodanikuühiskond ei tohi ollaüks valdkond, nagu on tervis-hoid või riigikaitse või haridus– kodanikuühiskond on põhi-mõtete ja väärtuste kogum ühis-konna korraldusest. Ka EKAKiei tohiks vaadata kui ühte järje-kordset dokumenti, mille tagaon mingisugused tülikad siht-rühmad. Ma ei julge aga väita,et avaliku võimu ning koda-nikeühenduste arusaam ühistesteesmärkidest oleks nende aas-tatega märkimisväärselt ühtla-semaks muutunud.

Tänavusest toimiv VabariigiValitsuse kodanikualgatuse toe-

tamise arengukava ei näe etteeriti mingit arengut, vaid fiksee-rib peamiselt selle, mida paarministeeriumi teeb. Küll mingi-suguse perspektiiviga, aga eisaa väita, et meil oleks olemaskeskpikk perspektiiv kodaniku-ühiskonna arendamisel. Samutiei ole suuremat sisendit ega väl-

Hea, halb ja inetu arengutee

jundit EKAKi rakendamiseühiskomisjoni ja ministeeriu-mide vahel, aga seda loodamemuuta komisjoni uue koossei-suga, aga ega huvi tekitamineei saa ka neis kergem olema.

Kolm võimalikku varianti,millest me siin aastal 2009 rää-kida võiks. Klassikaliselt onüks neist hea, teine halb, kolmasinetu.

Hea on see ideaal, kus mi-nistri ja uue ühiskomisjonigakoostöö paraneb, et meil õnnes-tub suurendada kõigis sisulisthuvi ja et me ei pea enam aastal2009 rääkima poliitikutele sama

juttu, mida viimased 10 aastat.Halb stsenaarium on valit-

suse vahetus, kuna kõik on pa-raku konkreetsetes inimesteskinni ja mitte, et ma ka praegustvalitsust väga kodanikusõbra-likuks peaks, võib uus alati hul-lem olla.

Inetu stsenaariumi eest hoia-tas meid paari nädala eest presi-dent Ilves. See on niisugune,kus poliitiline huvi kodanike-ühenduste vastu suureneb tõestimärgatavalt, aga koos huvi suu-renemisega võib kiiresti vähe-neda ühenduste sõltumatus jakujuneda või süveneda korrup-tiivsed suhted, mida Eestis eiole ka mitte vähe. Inimene onju nõrk.

Mark Soosaar, Sotsiaaldemokraadid

Eks riigi tulevik sõltu sellest, mil määral saavadtema kodanikud otsustusprotsessides osaleda.Ilma selleta me tõelisest kodanikuühiskonnastju rääkida ei saa.

Tahan väljendada sotsiaaldemokraatidenimel lootust, et meil tulevikus tõepoolest eioleks enam selliseid juhtumeid, kus ametnikütleb, et ametnikuna arvab ta nii, aga kodani-kuna teisiti.

Paul-Eerik Rummo, Reformierakond

Peame eriti oluliseks kodanikukoolituse jakodanikuhariduse õppekavade läbivaatamist,õpetava ja koolitava personali nii arvulist kuika kvalitatiivset kasvu. Ka seda, et koolidesoleksid võimalikult tähtsal kohal igapäevaseelu korraldamisel õpilasomavalitsused, etdemokraatliku asjaajamise ja demokraatlikesuhete harjumus ning oskused kujuneksidvälja juba tõesti väga noores eas.

Inimene ei pea olema mitte ainult kaasatud sellesse, midariik teeb, vaid inimene on see, kes algatab selle, mida riikedaspidi teeb. Sellise ühiskonna väljakujundamiseks teebReformierakond omalt poolt kõik, mis on seadustega või-malik.

Karel Rüütli, Rahvaliit

Kodanikuühiskonna arengus on oluline ja keskne roll hari-dusel, mille kõrgem eesmärk on kujundada inimestest ter-viklikud eneseteadlikud isiksused, kes suudavad ühiskondarikastada. Hariduse väljund on mõtlev ja toimekas kodanik,kes on haritud, oma erialal pädev, oskab ühiskonnas tegut-seda, peab lugu oma riigist ning väärtustab loodusrikkusi jakultuuripärandit.

Väino Linde, Reformierakond

Nagu meie kunagine kolleeg Olav Aarna on väga tabavaltmärkinud, peaksid kolm sektorit olema nagu ühe taburetikolm ühepikkust jalga, vaid siis areneb riik õiges suunas.

Aadu Must, Keskerakond

Ühenduste roll on mõista, et aktiivsusele peavad lisandumaresultaadid, seisukohtadega kaasneb vastutus ja tegevuselepeab lisanduma läbipaistvus. Ei või juhtuda nii, et mõnimittetulundusühing muutub kellegi tuluallikaks.

Väljavõte EMSLi poolt kodanikuühenduste nimel valges saalis kokku-võtva ettekande pidanud Alari Rammo jutust.

Mida rääkisid erakondade esindajad?

Toomas Trapido, Eestimaa Rohelised

Veel mõne aja eest, ütleme, paari aasta eest javiie aasta eest oli olukord väga imelik ja lausahalvenes. Me kuulsime näiteks selliseid lau-seid: “Tehke, aga ärge segage.” Asi läks veelhullemaks, kuulsime ka riigiametnike suustotseselt sellist lauset: “Teid pole vaja, me iseteame, kuidas asjad käivad.” Selliseid lauseid,ma loodan, Eestis aastal 2007 ja ka tulevikusme enam ei kuule.

Vahest oleks üksteisemõistmise arendamise nimel mõistlikvõimaldada riigiametnikel algatuseks kas või ühe päeva aastastöötada riigipalga eest mõne kodanikuühenduse hüvanguks?

8 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitRegionaalminister

Vaikselt tööle saabuvad kollee-gid ei pane puhkenurgas istuvatministrit tähelegi – Kiislerit eitea tõepoolest keegi ja lehed ek-sivad ta nimegi kirjutamisel.Ega Vallo Reimaadki teatud,vähemalt mitte enne tema aru-saamatuil põhjusil töölt vabas-tamist – ning teda nimetati kasiis Velloks.

Kogenud poliitik

Aga poliitika on poliitika, uusminister ametis ja tööst ningpoliitikast kibedavõitu koh-vitassi taga (uus ökokohv sisal-dab vist jälle robustat) räägime-gi. On ju ehk mõne valdkonna-ga võrreldes just kodanikuühis-konna arendamisel tarvis erititihedat ja tõhusat koostööd mi-nistri endaga.

Kuigi Kiisleril pole vaba-ühenduste arenguga süsteem-semat kokkupuudet olnud, peabta end aktiivseks kodanikuks,märkides kogemustena ärakorp! Fraternitas Liviensise jaTTÜ üliõpilaskonna edustusetaastamised, olnud Korrupt-sioonivaba Eesti asutajaliigening Res Publica sihtasutusenõukogu esimees.

Igal juhul on tal suur koge-mus poliitikuna ja seniste ame-tite hulka kuuluvad: MKMiabiminister, Riigikogu suurimafraktsiooni esimees, Tallinnakesklinna vanem, linnavoliko-gu liige, põlise elukoha järgiNõmme halduskogu liige jne.

“Ma arvan, et mul on vägahea kogemus lisaks ettevõtlu-sele seadusandja ja täidesaatjarollidest ja koalitsiooni koos-tööst. Üks asi on väljendadaoma tahet, teine asi kokkulepe

saavutada ja tegevused elluviia,” usub Kiisler.

Torisen, et poliitikud jaametnikud ajavad tihti sassimõisted, pidades kaasamiseksärakuulamist, aga mitte arves-tamist; samuti tahab avalikvõim otsusetegemisi sageli kii-valt endale hoida. Kiisler sele-tab: “Inimestel, kellest midagisõltub, on instinktiivselt suhtu-mine, et mida suurem on mueelarve ja mida rohkem allu-vaid, seda kõvem mees maolen. Teisalt on bürokraatialalati soov kasvada, samamoodinagu MTÜd tahavad kasvada,sest kes ei taha, sureb välja.”

Mõju väljaspool poliitikat

Eesti ametnikkonda näeb mi-nister järjest professionaalsemaja tugevamana, ent ootab aparaa-di kasvu takistama just ühendu-si: “Ühiskond peab piirajad vas-tu panema ja ütlema, et teid onseal piisavalt palju, meil elanik-

kond väheneb, andke üle, andkekäest ära!”

Riigisektori inimestele teebtema arvates muret aga see, etandes teatud “otsad” kodaniku-ühendustele, tekib samasugunenomenklatuur, kes jagab raha jamaksab endale palka ning eierine päeva lõpuks bürokraadistministeeriumis. “Siin peavadühendused tõestama, et nad tee-vad midagi teistmoodi ja pare-mini,” viitab minister kodanikesageli kesiseks jäävale argumen-teerimisoskusele.

Võibolla on see tihti lihtsaltettekääne, arvab ta ja tunnistab,et ametnike meelest istub ka ko-danikuühendustes klikk, kes ra-ha omakeskis ära tahab jagada.Aga kes on siis riigi ja võimuomanik, kui vahel tundub Eestisolema nagu kaht tüüpi koda-nikke: ühendused saavad omaettepanekutele sageli vastuseks,et “meil on ju oma valijad ja ne-mad tahavad midagi muud.”

Siim Kiisler: ühendused esitagupoliitikuile selged tellimused

Vastse regionaalministri Siim Kiisleri (42) esimene töönädal jaanuaris koosnes suurestiintervjuude andmisest ja neist viimase annab ta pärast lapse kooliviimist reede hommikulEMSLi kontoris kodanikuühiskonna häälekandjale. Mis mees see “Laari teener” on jamida ta koostööst vabaühendustega arvab, pärib Alari Rammo.

Minister toob võrdluseksAmeerika, kus pole võimaliksaada näiteks presidendiks, kuiteatud kodanikuühendused sindei toeta: “On sinu taga siis kiri-kute kogukonnad või seksuaal-vähemused, aga sisuliselt ei elapoliitika nendest lahus.”

“Ideaal on ikka selline, kusMTÜ püstitab poliitikule üles-anded ja ütleb, et kui sa sedateed, siis meie toetame sindjärgmistel valimistel ja teatameseda oma liikmetele. See eipruugi olla ühe erakonna kesk-ne, aga kui mõlemad pooledsõna peaks, siis ei saaks enamsüüdistada, et võim läheb era-kondade kätte.”

Nii ei näe Kiisler, et ühis-konnas saaks otsuseid mõjutadaväljaspool poliitikat ja kuigikerged on tekkima sõltuvusedpoolehoiu ja rahastamise vahel,hakkavad inetud kokkuleppedtema veendumuse kohaseltvarem või hiljem välja paistma.

Ministri huvid

Kui eelmist regionaalministritsüüdistati tegevusetuses või va-lede asjade tegemises, siis missaab ministriametis Kiisleri suu-rimaks kireks?

“Ma ei ole ühe teema suu-nas kaldu,” ütleb ta lühidalt,tunnistades samas, et kõik tege-levad rohkem sellega, mis neidhuvitab.

“Ma arvan aga, et minu se-nised tegevused ei ole olnud niisuures osas seotud kohalikeomavalitsuste probleemidegakui eelmistel ministritel. See-tõttu on mul tõepoolest rohkemsoovi ja huvi tegeleda näiteks ko-danikuühiskonna teemadega.”

Foto: Toomas Huik, Postimees (Scanpix)

9www.ngo.ee

veebruar 2008

MTÜde aruanded avalikuks

Mida annab korralik register kolmandale sektorile?

EMSL on aastaid soovinud mittetulundusühingute aruannete avalikustamist ja registri korrastamist, sestnäeme sellel palju häid tagajärgi:

• Tekib võimalus kolmanda sektori majandusliku mõju väljatoomiseks. Seni oleme saanud sektori olu-lisusest rääkides kasutada üksikute tublide ühenduste näiteid, kuid nüüd tekib võimalus reaalseltnäidata, mis on ühenduste palgalise ja vabatahtliku töö panus meie majandusse. See suurendabsektori tõsiseltvõetavust.

• Saame teada tegeliku pildi kolmanda sektori suurusest, sest tekib alus sundlõpetada ühendused, kestegelikult ei tegutse. Registreeritud ühenduste arv küll väheneb, kuid muutub täpseks, mis võimaldabplaanida sektori arenguid.

• Kaovad argumendid, et ühenduste kaasamise, rahastamise ja teenuste üleandmisega ei saa tegelda,sest puudub ülevaade tegutsevatest organisatsioonidest, nende töö tulemustest ja kasutatavast rahast.

• Võrdne kohtlemine eeldab, et lõpeb ühendustele tuttav kemplemine ametnikega, kellele tuleb pahatihtialandaval moel õigustada, miks on vaja maksta ühenduse töötajatele palka või tasuda kontorikulusid.Mõeldamatut käitumist äris peetakse millegipärast loomulikuks kolmanda sektoriga – just kui peakslisaks siin tõesti sageli vabatahtlikena töötavatele inimestele ka lambid ja radiaatorid lihtsalt heastsüdamest põlema ja kütma hakkama.

• Rahastajatele ja vabatahtlikele tekib andmebaas, kus võrrelda omavahel valdkonnas tegutsevaidorganisatsioone, leidmaks üles neid, kelle toetamine enim tulemust annab.

• Paneb ühendusi rohkem mõtlema oma töö plaanimisele, tulemuste ja mõju mõõtmisele, hindamiseleja nendest teavitamisele. See peaks tõstma ühenduste tulemuslikkust.

• Lõpeb jutt “läbipaistmatust“ kolmandast sektorist, mida seni ikka viljeletakse, kui aeg-ajalt ilmnebkuritarvitusi mõne ühenduse poolt.

Aruanded

Kas läbipaistvusnõrgestab?Eesti Ametiühingute Keskliittegi jaanuari keskel avalduse,kus ütles, et kavandatav sea-dusemuudatus nõrgestab neid,sest avalike aruannete korralon näiteks tööandjal võimalusläbirääkimistel streigikassasuurust teades ametiühingutsurvestada.

Esmapilgul näib selles ju-tus olevat iva. Tõesti, suuremläbipaistvus ei pruugi alati ollakolmanda sektori huvides, kui-gi eelkõige on niisugused juh-tumid seotud ebademokraat-like riikidega. Näiteks Valge-venes tähendaks ainuüksiühenduste liikmete nimekirja-de avaldamine paljudele ini-mestele vabadusekaotust.

Samas – kas ametiühinguteloogikaga poleks ka ettevõtetelalust nõuda oma kahjumi sa-lastamist, hoidmaks töötajaidteadmatuses, et firma liigubjuhtimisvigade tõttu kraavi?Kasuminumbri teadmine jälle-gi võiks kehutada töötajaidpalgatõusu nõudma, nii et pa-rem ka sellest vaikida?

Või küsigem: kas kui tahesülla eesmärgi saavutamine läbibluffimise on kodanikuühis-konna soositud praktika? Sel-met oma rahaasju salata, peak-sid ametiühingud tegutsemanii, et neil oleks selline streigi-kassa, mida läbirääkimistel ar-gumendina kasutada.

Võimalik, et leidub eran-deid, mil aruanded või nendeosad ei peaks olema kõigilekättesaadavad. Need tulekskipraegu välja tuua, põhjendadaja arvesse võtta, mitte aga loo-buda nende pärast vajalikuseadusemuudatuse tegemisest.

Muide, EMSLi tegevus- jafinantsaruanded on juba aas-taid avalikud www.ngo.ee/aruanded. Mida rohkem ini-mesi neid loeb ja meie tege-vusest huvitub, seda paremmeel mul organisatsiooni ju-hina on.

Urmo Kübar

Jaanuaris konsulteeris Justiits-ministeerium eelnõud, millekohaselt tuleb aastast 2010 esi-tada ka mittetulundusühinguteaastaaruanded maksuametiasemel äriregistrile ja üksneselektrooniliselt.

Aruannete avalikustamistvõrdselt teiste juriidiliste isiku-tega on EMSL, EKAKi ühis-komisjon ja Siseministeeriumtaotlenud juba aastaid, kuidseni oli Justiitsministeeriumseadusemuudatuse ettevalmis-tamist pidevalt edasi lükanud,viidates teistele prioriteetidele.

Lisaks ühendustele on aru-annete avalikustamist järjepi-devalt soovinud ka ajaleht Äri-

päev, meenutades valitsuselealatasa, et kehtiv olukord eikäsitle kõiki juriidilisi isikuidvõrdsetena ning läbipaistmatussoosib kuritarvitusi.

Ehkki meedias on kiidetud,et aruannete avalikustaminevälistaks tulevikus nn Galojanitegemise, kus Eesti EuroopaLiikumise endine tegevjuht ka-sutas väidetavalt isiklikeks ees-märkideks üle poole miljonikrooni ühenduse raha, tuleb iga-päevast kontrolli organisatsioo-nides ka aruannete avaldamisekorral ise edasi teostada.

Teise olulise muudatusenanäeb eelnõu ette aruannete esi-tamise alates 1. jaanuaril 2009

algava majandusaasta kohtavaid elektrooniliselt. Sellekspeab iga organisatsiooni üksjuhatuse liige oskama kinnita-tud aruandele anda oma digi-taalallkirja ja edastama failiregistrit pidavale kohtule.

Teine võimalus on edasta-da aruanne notari kaudu, kuidsellega kaasneb 400-kroonineteenustasu.

Uuendus muudab kiire-maks aruannete menetlemiseja avalikustamise, samuti sta-tistika kogumise, ent nõuab kaarvutioskuste tõusu ühendus-te juhtide seas.

EMSLi infoleht

Fotolavastus mittetulundusühingud negatiivselt kuulsaks teinud Anna-Maria Galojanist.Foto: Tiit Blaat, Eesti Ekspress (Pressifoto)

10 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitUudised

Kodanikuühiskonna Sihtkapital alustab

Teenetemärgidkodanikuaktivistidele

268 tänavu presidendilt riiklikuautasu saanud inimese seas onka EMSLi nõukogu liigeKristina Mänd (pildil), kes tee-nis kodanikuühiskonna edenda-mise eest Valgetähe V klassiteenetemärgi.

Aumärgi saajate hulgas onka näiteks Ene Veiper VanuriteEneseabi- ja Nõustamiskesku-sest, aidsiennetaja Grete Lehtla,Maarja Küla juhataja Ly Mik-heim, Päikeselille fondi juhtPiet Boerefijn, EMSLi pika-aegne konsultant Tiit Riisalo jt.EMSL ühineb tänajate ja õnnit-lejatega!

Vabatahtliku tegevusefoorum kutsub Tartusse

Vabatahtliku tegevuse foorumootab 3.-4. aprillini Tartu Üli-kooli raamatukokku kõiki vaba-

tahtlikust tegevusest huvitatudinimesi ja organisatsioone.

Foorumil arutletakse vaba-tahtliku tegevuse hetkeseisu,vabatahtlike panuse ja selleväärtustamise üle, kasutadesnäiteid nii Eestist kui mujalt.Foorumit korraldab Vabataht-liku Tegevuse Arenduskeskus,toetavad Siseministeerium, Ha-ridus- ja Teadusministeerium jaHasartmängumaksu nõukogu.Päevakava ja muu oluline infojõuab lehele www.vabatahtli-kud.ee

Noored Kooli ootab avaldusi

Noored Kooli programm ootab3. märtsini avaldusi võimeka-telt noortelt, kes on valmis pü-henduma vähemalt kaheks aas-taks õpetajatööle koolides, kusneid enim vajatakse, ning soo-vivad anda endast parima, kuju-nemaks väljapaistvateks liidri-teks erinevates eluvaldkonda-des. Lähem info www.noored-kooli.ee

Koolinoortetoetuskampaania

Tartu Kultuurkapital alustasaastapikkust kampaaniat “Aita

laste unistused teoks teha!”, kuskogutakse annetusi Koolinoor-te Arengu Fondi. Fond toetab10-24 aastasi, kes soovivadomandada uusi teadmisi, oskusija väärtusi, mis loovad täienda-vaid eeldusi isiksuse arenguks.

Toetada saab, helistadesnumbril 900 7350 (50 krooni) või900 7300 (100 krooni) või tehesannetuse Tartu Kultuurkapitalikontole 10102052050006.

ELIL tänas abilisi

Eesti Liikumispuuetega Ini-meste Liit tunnustas eelmiselnädalal tänuüritusel “Aastategu” 14 inimest ja organisat-siooni, kes on aidanud liikumis-puudega inimeste elu paranda-da. Tunnustatute hulgas oli niiüksikisikuid, ettevõtteid, koha-likke omavalitsusi, fonde, koo-le jt, kes andnud abi ja suhtunudtoetavalt. Loe www.elil.ee.

Uusi rahastusvõimalusi

Maaelu Edendamise Sihtasutuspakub kuni viieaastast laenuMTÜde projektide läbiviimi-seks, mis aitavad kaasa maaeluarengule. Intress algab 4,5%.Loe lähemalt www.mes.ee

Lühidalt14. märtsini saab esitada

Riigikantselei Tarkade OtsusteFondi ning organisatsioonidearendamise ja stazeerimisprog-rammide taotlusi. Loe lähemaltwww.avalikteenistus.ee/haldus-meede.

Norra ja EMP Vabaühen-duste Fondi esimesse vooru lae-kus 115 taotlust kokku ligi 30miljonile kroonile. Esimesesvoorus jagatakse 6,2 miljonitkrooni. Järgmine voor tulebaprillis. Loe lähemalt www.oef.org.ee/norra.

Kolm heategevuskonverentsi

EMSLi liikmed Tallinna Laste-haigla Toetusfond, Dharmaning Heateo Sihtasutus korral-dasid jaanuaris ja veebruariskokku kolm konverentsi, kusarutati heategevuse arengute üleEestis.

Lastehaigla toetusfondi kon-verents oli pühendatud fondi 15.sünnipäevale. Eelmise aasta lõ-

pul pälvis fondmiljoni kroonisuuruse AaduLuukase mis-sioonipreemia.

ˆ

Jaanuaris asutas tollane regio-naalminister Vallo Reimaa Siht-asutuse KodanikuühiskonnaSihtkapital (KÜSK), määrassinna juhatuse ja nõukogu ningandis uuele fondile üle tänavusekakskümmend miljonit krooniriigieelarvest.

Põhikirja järgi peaksid poo-led KÜSKi nõukogu liikmedolema avalikust ja pool kolman-dast sektorist, ent segaduste tõt-tu jäi asutamisel vahekorraks6:4 ühenduste kasuks.

Kolmeks aastaks määrati10-liikmelisse nõukokku JuhanKivirähk, Maris Jõgeva (pildil),Tiit Riisalo, Jaan Tamsalu, PeepMardiste ja Lauri Läänemetserinevate kodanikuühenduste

poolt; Mari Mandel-MadiseRahandusministeeriumist,Einike Uri Siseministeeriumistja Paul-EerikRummo ningT o o m a sTrapido Riigi-kogust. Siht-asutuse juha-tajaks nimetatiAgu Laius.

KÜSKi tegevuse aluseks onmullu EMSLi poolt koostatudkontseptsioon, mille järgi saabsihtkapitalist avalikes huvidestegutsevate ühenduste arendus-ja tegevustoetusi andev ninguuringuid rahastav fond.

KÜSKi teiseks alusdoku-mendiks on “Eesti kodaniku-

ühiskonna arengu kontsept-sioon” (EKAK), mille eesmär-gid jäävad ka sihtkapitali ees-märkideks.

Fondi fookusteks on vaba-ühenduste tegutsemissuutlik-kuse arendamine nii üleriigili-sel kui ka piirkondlikul tasandilning organisatsioonide javõrgustike toetamine EKAKirakendamisel ja edendamakssuutlikkust olla partneriks ava-likule võimule. KÜSK loodieraõigusliku sihtasutusena, mil-le asutajaõiguste teostajaks jääbregionaalminister.

Lisaks valitsuse poolt igaksaastaks eraldatud 20 miljonikrooni suurusele sihtkapitalileon fondil võimalus laieneda ja

kasvada ka erakapitalil, millegahakkavad tegelema uue organi-satsiooni nõukogu ja juhatus.Kevade jooksul peaks toimumafondi käivitamine ning juba tä-navu tehtama esimesed konkur-sid ja rahastamisotsused.

Paralleelselt KÜSKi asuta-misega käivitub tänavu Sise-ministeeriumi poolt juhitavavabaühenduste riigieelarveliserahastamise korrastamisprot-sessi järgmine etapp.

Terviklikuma nägemuse jaühtsemate rahastuspõhimõtetekoostamise tähtaeg on valitsus-programmi kohaselt 2008.aasta.

EMSLi infoleht

11www.ngo.ee

veebruar 2008 Rahastamine

Nagu kaasamine ja avalike tee-nuste osutamise üleandmine,mis said oma head tavad möö-dunud aastatel, on ka rahasta-mine üks ühenduste ja avalikuvõimu peamiseid koostöö vor-me, mille praeguse olukorragaesineb rahulolematust mõle-malt poolt. See pole tavaliselttingitud halbadest kavatsustest,vaid erinevatest ootustest, põh-jendamatust eeldusest, et teinepool näeb asju samamoodi, ningvähesest arusaamast partnerivajaduste ja võimaluste kohta.

Head tavad ei ole kohustus-lik dokument, vaid need lähtu-vad eeldusest, et käskude jakeeldude asemel saab koostöödparemini korraldada läbi ühistehuvidega partnerite vabatahtli-kult võetud kohustuste. Headtavad on arusaamu ühtlustavaksjuhendmaterjaliks neile, kes

Räägime selgeks head tavad rahastamiseksKahele senisele avaliku võimu javabaühenduste koostööd reguleerivale healetavale on lisandumas kolmas – rahastamisehea tava. Aruteluks välja pakutud versioonitutvustab EMSLi juhataja Urmo Kübar.

soovivad teha koostööd kõigileparimate tulemustega.

Rahastamise hea tava mus-tandversiooni kirjutas EMSLläinud aasta sügisel, võttes alu-seks nii ühenduste kui ka ava-liku võimu poolt seni välja too-dud probleeme kui ka teisteriikide sarnaseid dokumente.

Rahastamise vorm

Dokument käsitleb seitset rahas-tamise protsessi etappi, kuskõigi puhul tuuakse välja põhi-mõtted ja kummagi poole üles-anded parimate tulemuste saa-vutamiseks.

Protsess algab rahastamiseeesmärgi püstitamisega, millepuhul peetakse oluliseks, etneed lähtuksid valdkondlikeststrateegiatest, mis on koostatudkaasavalt. Eesmärgid peavadolema konkreetsed, mõõdeta-

vad, kindla tähtajaga, realist-likud ning selgelt ja varakultteadvustatud, andmaks võima-lust neiks hästi ette valmistuda.

Rahastamise vormi puhultuuakse välja, millal eelistadaprojekti- ja millal tegevustoe-tust. Esimene on sobivam, kuieesmärki saab saavutada üksi-kute, ühekordsete ja lühiajalistetegevustega, teine juhul, kuieesmärgi saavutamine nõuabpikemat ja korduvaid, suurematpaindlikkust nõudvat tegutse-mist või kui eesmärgiks on part-neri suutlikkuse tugevdamine.

Taotlemise tingimuste sead-misel näeb hea tava ette, et nen-dega ei piirataks põhjendama-tult kellegi ligipääsu ning austa-taks partnerite aega, nõudes vaiddokumente, mis on otseselt va-jalikud otsuse tegemiseks. Katingimused on soovitav kehtes-tada läbi avaliku arutelu.

Konkursi väljakuulutamiseltuleks lähtuda sellest, et partne-ritel jääks aega korralike taot-luste koostamiseks ning et kuu-lutus sisaldaks kogu vajalikkuinformatsiooni hea taotlusekoostamiseks.

Taotlemine ja hindamine

Otsuse langetamisel on heakstavaks, et olulisimaks valiku-kriteeriumiks on eeldatav ühis-kondlik kasu, mille puhul onoluline taotluste hindajatele pii-sava aja tagamine. Hindamisekriteeriumid ja protsess peavadolema nii taotlejatele kui kaavalikkusele arusaadavad ningteavitatud. Tagasilükatud taot-luste puhul oleks hea tava või-malusel osutada taotluse nõrka-dele kohtadele, osaliselt rahul-datud taotluse puhul tuleks agaläbi rääkida eesmärkide saavu-

tamise võimalused väiksemarahastusega. Hea tava kohaseltei eeldata partnerilt tasuta võituruhinnast odavamat tööd.

Lepingu sõlmimise ja välja-maksete tegemise puhul soovi-tab hea tava, et need tehtakspärast otsust võimalikult kiires-ti, selgelt ning samas paindli-kult juhuks, kui tegevuste ellu-viimise käigus selgub vajaduskulutusi üldsumma piires üm-ber tõsta.

Hea tava järgi koostatudaruandlus keskendub tulemus-likkusele, on vastavuses eralda-tud toetuse suurusega ning si-saldab kogu vajalikku informat-siooni, mis võimaldab nii rahas-tajal kui teistel valdkonnas te-gutsevatel ühendustel edasisitegevusi plaanida.

Hea järelvalve

Hoidutakse liigse info nõudmi-sest ning partnerite aja säästmi-seks püütakse kasutada erirahastajate poolt võimalikultühtseid vorme. Kui väiksema-huliste toetuste puhul piisab te-gevuste lõpus ühenduse koos-tatud finants- ja tulemusaruan-dest, siis suuremahuliste ja pi-kaajalisemate puhul on soovi-tav rakendada ka teisi mee-todeid ja vahehindamisi, millepositiivsed tulemused on alu-seks lepingu jätkamisele.

Kutsume kõiki rahastamise-ga kokku puutuvaid organisat-sioone, nii ühendusi, fonde, mi-nisteeriumeid kui ka kohalikkeomavalitsusi, hea tava tööver-siooni lugema ning oma kom-mentaare esitama – kuivõrdpakub praegune versioon vastu-seid teie töös esinenud problee-midele ning kuivõrd on kirjapandud põhimõtted praktikasrakendatavad.

www.ngo.ee/rahastamine.EMSL ootab kommentaare e-posti aadressil urmo@ngo.eeveebruari lõpuni.

Seni kokkulepitud head tavad

Kaasamise hea tava

Esimese koostöövaldkonnana leppisid ühenduste ja avaliku võimuesindajad kokku kaasamise heades tavades. Põhitöö toimusRiigikantselei initsiatiivil 2005. aastal, tulemust esitles sama aastanovembris kodanikuühiskonna konverentsil peaminister Andrus Ansip.Kaasamise hea tava koosneb kaheksast põhimõttest: selguskaasamise eesmärgis, kaasatavad osapooled, kaasamine varasesetapis, üksikasjalik kaasamise kava, ladus kommunikatsioon, kokku-võtted kaasamise käigust, tulemustest teavitamine ning kaasamise jatulemuste hindamine. Esimese hea tavana on kaasamise omal lootustsaada ka õiguslik kaal, juba sügisest on see „kohe-kohe“ minemasvalitsuse päevakorda, et saada vastu võetud valitsuse otsusena.

Loe www.ngo.ee/kaasamine

Teenuste üleandmise hea tava

Avalike teenuste üleandmise hea tava sündis 2006.aastal, eestvedajaks EMSL, kus teemaga töötasVeiko Lember (pildil). Tava sisu üle arutati sel ajalnii vabaühenduste, ministeeriumide kui ka KOVi-dega, hiljem on seda tutvustatud mitmetel semina-ridel ja EMSLi 2006. aasta suvekoolis. See koosnebneljast osast: üleandmise ettevalmistamine, lepin-gupartneri väljavalimine, läbirääkimised ja lepingusõlmimine, ning lepingu juhtimine ja järelvalve. Hea

tavaga käivad kaasas ka vastused korduma kippuvatele küsimustele.

Loe www.ngo.ee/teenused

12 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitHIV-koalitsioon

Ettevõtete koalitsioon

Küsimused:

1. Miks otsustasite panustadajust HIVi valdkonda?

2. Kuidas saate teie kui ette-võte HIVi probleemi lahen-damisele kaasa aidata?

3. Mida soovitate teisteleettevõtetele, kes tahaksidaidata lahendadasotsiaalseid probleeme,kuid ei tea, kust alustada?

Novembri lõpus kirjutasid viie Eesti ettevõtte juhid alla HIV/AIDS vastase koalitsiooniasutamisdeklaratsioonile, millega lubavad oma töötajatele ning laiemale avalikkuselesuunatud teavitustöö kaudu toetada HIVi ennetust Eestis. Küsimustele “miks”, “kuidas” ja“mida”, vastavad lühidalt ettevõtete juhid.

Juulis 2006 asutasid Riina Raudneja Heateo Sihtasutus sotsiaalseettevõtte Terve Eesti Sihtasutus,mille eesmärgiks on tööandjateabil Eesti rahva tervisekäitumistedendada. Oma esimeseks priori-teediks valis Terve Eesti HIVi enne-tuse tavaelanikkonna seas, milleksviiakse ettevõtetes läbi HIV/AIDSi-teemalisi sotsiaalkampaaniaid jamöödunud aasta 22. novembrilasutati ka ettevõtete koalitsioonHIVi vastu.

Terve Eesti algusaegadest alatesloodeti, et ka Eestis on võimalikerasektori jõud HIV vastases võit-luses koondada. Inspiratsiooni sel-

leks saadi taas rahvusvahelisestkogemusest. Nimelt on tegutsemaska globaalne ettevõtete koalitsioonHIVi vastu (Global Business Coali-tion on HIV/AIDS. Loe lähemaltwww.businessfightsaids.org).

Eestis asutati koalitsioon 22. no-vembril 2007 viie eesrindliku ette-võtte poolt – Hansapank, Statoil,TNS Emor, Eesti Ehitus ja Hill &

Knowlton. Koalitsiooni eesmärki-deks aastal 2008 on ennekõike viiaoma töötajate ja nende lähedastenioluline info HIV/AIDSist, viia ellumitmetasandiline tööealisele ela-nikkonnale suunatud kommunikat-sioonistrateegia ning kasutadaoma tooteid, teenuseid, infokana-leid ning oskusi ennetussõnumiteviimiseks võimalikult paljude ini-mesteni.

On kahtlemata imetlusväärne, ettänu erasektorile on selline initsia-tiiv alguse saanud, kuid tuleb nen-tida, et see ei saa asendada polii-tiliste ja avaliku sektori eestveda-jate rolli probleemi lahendamisel.

Margus RinkHansapank

1) Me kõik ootame et ühiskondmeid igapäevaselt “teenin-daks”. Meie tavapärane mõtte-mudel on üles ehitatud põhi-mõttel: maksan makse ja ootanselle eest riigilt teenust. Kuidsellest üksi on hästi toimivaühiskonna jaoks vähe. Pelgaltrahalisel põhimõttel ei püsiükski suhe. Terve ja emotsio-naalset rahuldust pakkuv suhe

luuakse, kui mõlemad partneridon hingega asja juures.

Suurettevõtetel on üheltpoolt suuremad võimalusedoma äriliste eesmärkide reali-seerimiseks. Teisalt aga annabsuurus võimaluse juhtida tähe-lepanu ühiskonnaelu valupunk-tidele ning kasutada oma posit-siooni (heas mõttes) ära nendekõrvaldamisel.

Hansapank on valinud nelisuurt projekti, kus tahame andaomapoolse panuse ühiskonnaarendamisse. 2007. aastal lisan-dus nende ettevõtmiste kõrvaleHIVi ennetus, eelkõige seepä-rast, et HIVi teema on ühiskon-nas tõsisemaks probleemiks,kui me täna arvata oskame.

Enamus meist elab mõtte-viisiga: “HIV ei puuduta mind.Ta on seal, kus mind pole.”Tegelikkus on sootuks vastupi-dine – HIV on juba ammu väljamurdnud narkomaanide ja pros-tituutide seast ning levib tänaselhetkel kõige kiiremini just meie-suguste “tavaliste” inimestehulgas.

2) Meie esimeseks sam-muks oli ettevõttesisene HIViennetusprogramm. Selle jät-kuna pakkusime novembrikuus

Hansapanga töötajatele võima-lust teha töökohal HIVi test, misosutus nii populaarseks, et det-sembri algul tuli meil korralda-da lisa testimispäevi.

Olen kindel, et selle aastagaoleme suutnud oma töötajaidHIVi teemas harida ning nendeteadlikkus on oluliselt kasva-nud. Ja kui siia lisada tõsiasi, etneed 3000 Hansapanga töötajaton kindlasti seda teadmist edasikandnud oma abikaasadele, elu-kaaslastele, lastele, sõpradele...,siis võime täna öelda et “lume-pall on veerema hakanud” ningkindlasti on seetõttu nii mõnigiHIVi nakatumine olemata jää-nud.

3) Leidke need sotsiaalsedvaldkonnad, millele Teie tööta-jad tahavad õla alla panna ja onvalmis oma energiat andma.Sotsiaalseid toetusvaldkondi eisaa samastada ettevõtte spon-sorlusprojektidega. Kui viima-ses võib piirduda rahalise üle-kandega, siis sotsiaalsed tee-mad vajavad tõsist süvenemistning asi “läheb lendama” juhul,kui töötajad panevad sellesseoma hinge.

Jaano VinkAS Eesti Ehitus

1) Vastust anda on raske, kuidsamal ajal ka kerge. Kerge see-pärast, et teist nii kiiresti Eestiühiskonnas arenevat probleemi,kui HI-viiruse levik on raskeleida, aga ka seetõttu, et EestiEhitus on juba aastaid jõudu-

Karin NiinasTNS Emor

1) Otsuse ja valiku tegemisel olimulle ja mu kolleegidele oluli-ne suhtlus Mairi Jüriskaga siht-asutusest Terve Eesti.

Daniel VaarikHill & Knowlton

1) See on valdkond, kus meieigapäevane töö konsultantidenaomab kõige rohkem mõju.

13www.ngo.ee

veebruar 2008 HIV-koalitsioon

HIV/AIDS vastu

HI-viiruse nukrad arvud:

1. 08.02.08 seisuga on Eestis diagnoositud 6420 HIV-positiivset.

2. UNAIDSi hinnangul HIV-positiivseid Eestis 12-15 000, seega peapooled ei ole oma diagnoosist teadlikud.

3. On statistiliselt tõenäoline, et igas üle 100 töötajaga ettevõttes onüks HIV-positiivne.

4. Narvas on iga 12. noor vanuses 15-29 viirusekandja.

5. Eesti on Euroopa Liidus leviku kiiruselt esimesel kohal. ÜletameELi keskmist kümnekordselt.

6. Järjest rohkem nakatutakse seksuaalsel teel ja tõusujoonel on kanakatunud naiste osakaal.

7. Sotsiaalministeeriumi hinnangul peab Eesti olema valmis teiseksepideemia laineks, mille põhjustab HIVi levik tavaelanikkonna seas..

Helle Kirs-ToigerAS Eesti Statoil

1) Ettevõtmised, mida Statoil-Hydro kontsern toetab, lähtu-vad alati sotsiaalselt vastutus-tundliku kodaniku tegevuspõhi-mõtetest ning on elujaatava ise-loomuga. StatoilHydro kont-sern on juba viis aastat kaasalöönud ülemaailmses rahvus-vaheliste suurettevõtete initsia-tiivis Global Business Coali-tion, mille eesmärk on võideldaHIV/AIDSi, tuberkuloosi jamalaaria leviku vastu kõikjalmaailmas.

Kui sarnane algatus kaEestis sündis, olime valmiskoostööks, et sedavõrd olulistteemat nii oma töötajate kuiEesti avalikkuseni viia.

2) Meie esmane ülesannekoostöös Terve Eesti Sihtasu-tusega on oma töötajatele janende pereliikmetele ehk kokkuligi 1500 inimesele selgitada

Tänu Mairile teadvustasimeendale seni kauge probleemitõsiduse. Seejärel oli otsus pa-nustada HIVi valdkonda kergesündima.

2) Aitame sellega, mida kõi-ge paremini oskame, milles ole-me tugevad – need on uuringud,seired, analüüsid, teadmiseksinimeste hoiakutest ja väärtus-maailmadest.

Samuti osalemine HIVi koo-litustes – teadmiste jagaminemeie töötajatele (koostöös Ter-

ve Eesti Sihtasutusega).3) Soovitan leida tõesti puu-

dutav, emotsionaalselt “üles-raputav” teema. Kui selle prob-leemiga tegeleb juba mingi pro-jektitiim, siis soovitan kindlastiteha koostööd juba tegusate jaennast positiivselt tõestanudpartneritega (sihtasutustega jne).

Koostöös on kindlasti olu-line partnerite vaheline usaldusja valmisolek pühenduda.

HIViga seotud riske ja nendevältimise võimalusi. Seejärelpüüame koostöös koalitsioo-niga leida võimalusi laiema tea-vitustöö läbiviimiseks tööealiseelanikkonna seas.

3) Alustada tuleks problee-mi olemuse mõistmisest – Eestion juba mitu aastat kõige kii-rema HIVi levikuga riik Euroo-pas. Probleemiks on HIVi levikväljaspool tavapäraseid riski-rühmasid, tööjõulise elanik-konna ja eriti noorte hulgas.

Igal ettevõttel individuaal-selt on keerukas ja kulukasHIVi ennetusega tegeleda, see-pärast on hea lahendus koa-litsiooniga liituda ning ühes-koos HIVi alase teadlikkusetõstmisega tegeleda.

Koostöös peitub jõud –mida rohkem ettevõtteid viiksläbi ettevõttesisesed teavitus-kampaaniad, seda tõenäolisemon, et suudame HIVi levikutaeglustada või peatada ningtööjõuturul on 10 – 20 aastapärast rohkem terveid ja teotah-telisi inimesi. Rõõmsad ja ter-ved töötajad on aga igale ette-võttele olulised, nii täna kuipaarikümne aasta pärast.

Edastades infot, on võima-lik HIVi levikut ennetada ningsel moel võib päästa elusid.Meile tundus, et saame justHIVi probleemiga võitluses mi-dagi head ära teha.

2) Kuna HIVi ennetusesongi peamisel kohal info edas-tamine ja kuna me anname iga-päevaselt klientidele nõu, kui-das ennast paremini selgeksteha, siis on siin selgelt või-malus kasutada meie kogemusi

ja nende abil jagada HIVi prob-leemist võimalikult täpset infotvõimalikult paljudele inimes-tele.

3) Kõige tähtsam on heate-gevuse juures see, et need, kedate aitate, oskavad selle abigamidagi peale hakata. Seetõttutuleb otsida neid partnereid, keson võimelised midagi ka tege-likult muutma.

mööda püüdnud õlga alla pannajust laste ja noortega seotudvaldkondadele. Meie puhul olikindlasti oluline ka see, et ühevalikukriteeriumina püüamevõimalusel kasutada just toe-tatava projekti rakendatavustoma ettevõtte töötajate hari-miseks, arendamiseks.

Raske seepärast, et ettevõ-tetel on erinevaid toetusaval-dusi laekumas suures mahus jajust seda õiget välja validapolegi nii lihtne. Eraldi teemaon kindlasti ka kerge tõrgemõtteviisis, kui keegi mainibHIVi.

2) Kasvavale probleemileühiskonnas otse silma vaadatessellest oma inimestele ausalträäkides on lootus tõhusale en-netusele suurem. Avatud ja ava-liku ettevõttena asjust rääkidaannab rohkem lootust, et on ehkneid, kes hakkavad kaasa mõt-lema ja tegutsema.

3) Mida soovitate teisteleettevõtetele, kes tahaksid aidatalahendada sotsiaalseid problee-me, kuid ei tea, kust alustada?Kui rääkida HIVi ennetusest,siis “Pöörduge Terve Eesti SAja ettevõtete koalitsiooni poole– meie aitame alustada.”

14 EMSL infoleht

EMSLV kodanikuühiskonna konverents 22.-23.11.2007

Millised on olnud kodanikuühiskonna viimasekahe aasta arengud ning millele tulevikustähelepanu peaksime pöörama, mõtisklebsotsioloog ning 2005. aasta kodaniku-ühiskonna konverentsi vaatleja Ivi Proos.

Kodanikuühiskonna kaks aastatValik verstaposte

EMSL tegi valiku 2006-07 toimu-nud sündmustest, mis Eesti ko-danikuühiskonna arengule mõjuavaldanud:

• Õlireostuse koristamine2006. aasta algul – kiire rea-geerimine sai võimalikuks tänuEestimaa Looduse Fondile, kessuutis organiseerida sadu vaba-tahtlikke päästetöödele. Lisakskoristatud reostusele ja pääste-tud lindudele, demonstreerissuuraktsioon kolmanda sektorisuutlikkust ning vabatahtliku te-gevuse potentsiaali lahendadaprobleeme, kus riik ja ärisektornii kiiresti ja hästi toime ei tule.

• Presidendivalimised 2006 –toonase keskkonnaministri soo-vitus presidendikandidaadi toe-tuseks avalduse teinud kultuuri-inimestele “oma liistude juurdejääda” tekitaks avaliku arusaa-ma kodaniku rollist kui oma sei-sukohtade aktiivsest väljenda-jast, olgu need seotud poliitikaga(nagu presidendivalimised), äri-ga (nagu Sakala keskuse lammu-

tamine), keskkonnaga või muuga.

• Aprillirahutused 2007 –pronksiöö hirmutas meid kõiki,kuid pani muuhulgas tõsiseltmõtlema selle üle, mis on meieenda võimalused heade koda-nikena kogukondi lähendada jakoostööd teha. Sügavast konf-liktist sündis mitu eestlasi ja ve-nelasi lähendavat noortealga-tust (Valge Tulp, Koos-Bmecte,Foorum Te:), mis annab tulevi-kuks palju lootust.

• Vabatahtliku tegevuse aren-gukava 2007 – Vabatahtlikekeskus Tartus asus ellu viimaVabatahtliku tegevuse arengu-kava, mille eesmärk on vaba-tahtliku tegevuse toetamine jaarendamine Eestis.

• Manifest 2007 – ühendusteesmakordne koondumine vali-miste eel, kus tulevasele Riigi-kogu koosseisule ja valitsuselekäidi välja neist sõltuvad tege-vused, mis on vajalikud kodani-kuühiskonna tugevdamiseks.Kodanikuühiskonda käsitleti

koalitsioonileppes esmakordselteraldi peatükis, mis sisaldas mit-meid manifesti ettepanekuid.

• KÜSK – 2007. aasta teisel poo-

lel käisid ettevalmistused uue

Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliloomiseks, mis hakkaks lahen-dama seniseid puuduseid ühen-duste riigipoolses rahastamises.

Tähelepanu väärib, et kodani-kuühiskond ulatub üha enammeediasse. Head algatused,aktiivsete kodanike tegevus javabatahtlike ettevõtmised onüha sagedamini kajastatud tele-saadetes, ajakirjades ja -lehte-des. Rääkimata protestiüritus-test, mida meedia kajastab igalvõimalikul viisil juba kasvõipõnevuse pärast.

Noorte pealekasv

Aktiivse kodaniku tunne jaheaks kodanikuks olemise mõteon üha olulisem ka noorte ini-meste puhul. Nõva piirkonnaõlireostuse ja merelindude õlistpuhastamise muljetavaldavadaktsioonid olid ennekõike noor-te inimeste ettevõtmised.

Negatiivselt poolelt on kah-te viimast aastat iseloomusta-nud Eesti poliitilise ja ärieliidiüha hoomatavam segunemine.Võimuga seonduvad skandaa-lid, eelkõige korruptsionigaseonduvad, jõudsid avalikkuseette üha sagedamini. SotsioloogJuhan Kivirähk tõdes 2005. aas-ta lõpus, kodanikuühiskond onmurdepunktis. Arvamusküsit-luse tulemused näitasid, et 60%inimestest on kaotanud usu õig-luse võimalikkusesse Eestis.

Eesti rohelised

Oluliseks mõtlemise pidepunk-tiks võib pidada ka Eestimaaroheliste strateegilist liini. Loo-duse kaitsmisega seonduvadliikumised on Eestis olnud seniväga tugevad tegijad ning onpaistnud silma hea organiseeri-tuse ja rahvusvahelise koostöö-ga. Suure uuendusena tegid ro-helised oma partei ja pääsesiduustulnukatena ka Riigikokku.Lähiaastad näitavad, kas rohe-

lised leiavad oma raja ka polii-tikas või läksid nende esindajadToompeale üksnes võimu nau-tima.

Hoolivad ja hoolimatud

2007. aasta konverents andisosalejatele kaasa teadmiseheaks kodanikuks olemise vaja-likkusest. Kindlasti on heakskodanikuks saamine pikk jakeerukas teekond. Täna on heakodaniku üks olulisemaid väl-jakutseid olla hooliv kodanik,märgata enda kõrval ka teisteinimeste, eelkõige nõrgemateprobleeme ja aidata neile lahen-dusi leida. Rõhutaksin just ak-tiivsust lahenduste otsimisel,mitte üksnes nõrkade toetamist.

Nii nagu on ajul kaks pool-kera, on ka Eesti ühiskonnaskaks poolt, hoolivad ja hooli-matud inimesed.

Arusaamine hoolivast ühis-konnast algab väikestest asja-dest. Näiteks sobib hiljutine

vahejuhtum maasturimeestega.Üks dziibi-ülbik tõmbas omaneljaratta veoga sõidukiga ma-ha filmivõteteks üles seatudajutise piiriehitise, mis tähistasmõttelist Eesti ja Venemaa piiri.

Dziibimehe “vägitegu“ ka-jastas meedia pildis ja sõnas.Seepeale otsustasid organisee-runud dziibiomanikud ehkmaasturiomanike klubi vaba-tahtlikena lõhutud piiriehitisetaastada. Muljetavaldav oli kadziibiklubi presidendi seisu-koht, mitte avalikustada ülbikunime, kuigi väidetavalt on po-litsei selle tuvastanud. Hooli-vatele jäi õhkõrn lootus, et äkkipiisas ühest juhtumist, et loll-peast saaks hoolivusele mõtlevkodanik. Äkki tõesti.

Seega, hea kodanik peaksolema hooliv, tark ja tegus ühis-konna hoidja. See võiks olla ükspidepunkt, millele järgneva ka-he aasta jooksul mõelda.

ˆ

ˆ

ˆ

ˆ

Sukeldujad ja vabatahtlikud linnakodanikud puhastavad Pae

karjääri. Foto: Terje Lepp, EPL (Pressifoto)

15www.ngo.ee

veebruar 2008 V kodanikuühiskonna konverents 22.-23.11.2007

Rainer Nõlvak, ettevõtja

Kust peaksid tulema lahendu-sed keskkonnaprobleemidele?Turumajandusest neid ei tule.Kui vaadata poliitikute poole,siis on häda selles, et taolisteotsuste negatiivne mõju aval-dub selle, positiivne aga allesjärgmiste valimisperioodi jook-sul. Poliitikule oleks see suitsi-daalne, kordades kasulikum on

pakkuda lühiajalisi hüvesid!Ma väidan, et peale koda-

niku ei ole kedagi, kes sedasaaks teha. Kodanikul ei ole ko-hustust iga nelja aasta tagantlipp korraks vardasse tõmmata.Kodanik on riigis see inimene,kes saab öelda: ma tahan, et mulapselapsed elaksid hästi. Etmind selge sihi puhul ei sega, kuima pean natuke pingutama, sestsaan aru, miks ma seda teen. Niion võimalik teha neid otsuseid.Ilma kodanikuühiskonnata neidprobleeme ei lahenda.

Praegune aeg on ajalooline,sest mulle tundub, et esimestkorda paarisaja aasta jooksulhakkab terve mõistus planeedil

Kolmekordselt kodanikuühiskonnastKonverentsi avapäeval arutasime kodanikuühiskonna mõjust ühiskonna, majanduse jakeskkonna arengule. Konverentsi koordinaator Elina Kivinukk tegi noppeid mõtteavaldustest.

Veiko Spolitis, politoloog

Kui võrrelda Eesti ja Läti ko-danikuühiskondi, siis te oletejustkui majas, kus on peal katus,sees küte ja vesi, ning arutateselle üle, et küttehinna tõusu pä-rast peaks ehk mõtlema uuestküttesüsteemist, võib-olla onvaja lahendada mingeid eri-meelsusi elanike vahel jne. See-vastu Läti maja oleks selline,kus kodanikud, keda pole palju,jooksevad ringi ja alles mõtle-

vad, kuidas parandada katust,viia sisse soojussüsteem ja vaa-data samal ajal, et maja nendesilme all kokku ei kukuks.

Erinevused tulevad ühis-konna ja selle juhtide omavahe-

lisest suhtlemisest. Kui Eestiuus põhiseadus võeti vastu1992, siis Lätis pöörduti samalajal ilma diskussioonideta ta-gasi 1922. aastal vastu võetudpõhiseaduse juurde. Mis siinhalba? Kui tahame oma riiki jaühiskonda üles ehitada, tulebselle üle ka diskuteerida. Lätisseda ei toimunud ja sama tak-tika – tekitame probleemi ja siisvõitleme sellega vapralt – onkestnud ka edasi.

Kui teie oma üles ehitatudmajas peate valitsusega sisu-kaid väitlusi, siis Lätis nimetab– nüüdseks juba endine – parla-mendi spiiker ühendusi sorosii-tideks, rahvusvahelise kapitalispioonideks ja puht kõlbmatuksühiskonna osaks, kes ei saa aruega lase valitsusel toimida. See-ga mu vastus küsimusele, kasLäti stsenaarium, kus kodani-kud on tänavatel, võiks kordudaEestis, on: ei, kindlasti mitte.

Marika Priske, kantsler

Täna oleme riigi poolt alusta-nud miinimumdialoogi kodani-kega – üritame koos vaadata,mida on vaja reguleerida, milli-sed on meie seadused. See eitoimi sel määral, mille üle võiksuhke olla. Kõigil on võimalikkaasa rääkida, aga ise te teateoma hädasid paremini kui minaja ka riigi poolt on täpselt sa-mad probleemid: inimesi vähe,aega vähe, tähtajad suruvadpeale. Kaasamine peaks igaljuhul olema sisuline, muidu

kulutab ta vaid asjatult ressurs-se. Siin peab olema kannatlikja üritama järjest rohkem japaremini teha.

Teine samm: koonduda,mitte üritada esindada ainultoma huvigruppe, aga vaadataasju tervikuna, riigi ja ühis-konna efektiivsuse seisukohalt,püüda olla ettenägelikumad kuiainult oma konkreetset huviesindades.

Kolmas arenguetapp võiksolla see, et jah, riik peab aitamatoetada ühendusi, aga see eitohiks muutuda harjumuseks, et

riik peab ühendusi üleval. Tu-leks kindlasti mõelda, midaanda ise oma tegevusega, kui-das teenida, et olla sõltumatu-mad ja efektiivsemad. Ka pro-jektikirjutamine on tubli tegu,veelgi tunnustatavam on agasee, kui heategevus ühendatak-se majandusliku kasuga. Nagu

Šotimaal, kus kodututega koostehti ajaleht, mida nad ise müü-sid, teenides osa sissetulekust jasaades nõnda ka tööharjumusi.Konverentsimaterjalide hulgastleidsime huvipakkuva arvestu-se, et tegelikult on ühenduseosatähtsus lisandväärtuse loo-mises maailmas suurem, kui et-te kujutatakse. Meie maja ana-lüütikud üritasid seda arvutadaka tänase Eesti kohta ja saidmärkimisväärsed 2-3% – see onka majandusarengu seisukohalttäiesti lootustandev.

tagasi pöörduma. Kus tekibarusaamine, et osad asjad saa-vad otsa ja ses osas tuleb tänamidagi ette võtta.

Meil on siin täna Riigikoguliikmeid. Kui 1990ndate algultegi Riigikogu ränka tööd, siistäna – kui te olete lõpuni ausad– on tööd vähem, aga te teeteseda ikka sama palju. Ja muküsimus teile on: aga äkki tetegelete jamaga? Kui te võtak-site ühe või kaks päeva nädalas,tuleksite mõnda kodanikuühen-dusse ja teeksite asju tõesti sü-dametunnistuse järgi? Ma ar-van, et Riigikogus on inimesi,kel on märkimisväärset alga-tusvõimet, head soovi – selmet

Konverentsil läbi

viidud mobiili-

hääletuse tulemusi

Mis on peamine näitaja, millesoma organisatsiooni edukusthindad?

A. Kasu ühiskonnale 50%

B. Rahaline kasu 1%

C. Mõju keskkonnale 6%

D. Kaks eespool nimetatut21%

E. Kõik kolm eespoolnimetatut 22%

istuda mõnes komisjonis, kusomavahel öeldes võibolla eiolegi väga mõtet, saaksite andaolulise panuse kodanikuühis-konda ka.

16 EMSL infoleht

EMSLV kodanikuühiskonna konverents 22.-23.11.2007

Herman Hessel on jutustus“Hommikumaa ränd“, kus pea-tegelane liitub ühe mõistatus-liku organisatsiooniga, kes kor-raldab hommikumaa rändu.Tegu on vaimse rännakuga jaseda korraldavas ordus valitsebtugev hierarhia. Peaaegu kogurännu jooksul mõtiskleb peate-gelane, kes küll on selles orduskõige kõrgem, kes seda juhib.Ja ta jälgib oma kaaslasi.

Üks nende hulgas, temanimi on Leo, on teener, kes är-kab hommikul kõige varem,kannab tassid lauale, hoolitsebkõige eest, ja läheb õhtul vii-masena magama. Ta on oivalineteener, öeldakse ta kohta. Jaloomulikult kahtlustab peatege-lane teda kõige vähem. Jutus-tuse lõpus selgub mõistagi, etjah, Leo ongi kõige kõrgem.

Mis on selle loo moraal?Teenimine peaks olema ülen-dav ja mitte alandav tegevus.Selle mõtlemiseni on meil veelhulk teed.

Göteborgi trammijuht

4-5 aastat tagasi, kui ma töö-tasin Rootsis ühe suure riigi-teatri lavastajana, sattusin sün-nipäevale, kuhu oli kogunenudEesti mõistes nö. ühiskonnaeliit: rahainimesi, poliitikuid,prominentseid kultuuritegelasi.Õhtu käigus sai ikka vesteldud.Ja siis küsisin ühelt noormehelt,millega sina tegeled? Ta ütles:ma olen trammijuht Götebor-gis. Ta ütles seda uhkelt, sirgeseljaga, ütles, et see on tõsiselttore amet – mul on pere, maarmastan oma linna ja neidinimesi, keda ma vean.

Ma panin selle Eesti kon-teksti, tollases eduühiskonnas.Kui keegi oleks läinud oma 35.

eluaastal suguvõsa kokku-tulekule ja öelnud seal: minaolen trammijuht – siis olekstema vanemad vaadanud häbe-nedes maha väga paljudeljuhtudel.

Me häbeneme sageli ise-ennast, oma häid algatusi. Meteeme ennast väiksemaks kuime oleme. Ja just selle pärast,et sageli me kaotame usu, etteisi teenides, väikseid asjukorda saates, teeme meie ühistelu paremaks. See on panus,mida saame ühiskonda anda.

Kroonlinna null

Aastaid on Eestis korraldatudnö. eliidi konverentse. Ma poleühelegi neist läinud. Hinnatesnende inimeste püüdlusi, on seesiiski mu meelest naeruväärne.Eestis ei ole eliiti. Eestis on va-bad kodanikud, kes toimetavadomavahel. Seega iga küsimus –kus ma paiknen ühiskondlikulhierarhial, on Eestis jabur. Ei

ole ei ülemist ega alumist otsa.Ärge uskuge, kui teile öeldakse,et te olete madal selle pärast, ette teete sellist tööst, või ärgeajage nina püsti, kui satutetegema tööd, mis ühiskonnas onkõrgel kohal.

Aga kus on see keskmine,see “Kroonlinna null”, kustlähtuda? Kui ma tulen Eestistpikalt ära olnuna Tallinnasse,siis ei häiri mind see, et on jällemärts, vaid et inimesed on na-tuke liiga kurvad ja natuke liigaküürus.

Kui vaatate Londoni võiTokyo tänavapilti, näete sirgeidinimesi, kes annavad üksteiselekätt ja vaatavad üksteisele sil-ma. Ilma mingi põhjuseta – jaa-panlased kaotasid pealegi veelII maailmasõja! Aga eestlased,kes juba 15 aastat vabad olnud,mõtlevad, et ma igaks juhukshoian end siiski kõveras – äkkima saan viga, äkki keegi ründabmind!

Aga füüsiline olek dikteeribmeie mõtteid. Ja veel üks olu-line asi: milliseid signaale mavälja saadan? Küürus käies saa-dan ma teile signaali, et ma kar-dan teid, te olete mulle ohtlikud,te ründate.

Vaadake, sellesama “Kroon-linna nulli“ saame me ise keh-testada. Ei pea kellegi ees puge-ma, olema alandlik, aga ei peaka ülbitsema. Kumbki polemeie normaalne olek. Väga hea

Hea kodaniku pealisülTeatris tähendab pealisülesanne põhjust, mis tegelase hommikulvoodist üles ajab ja tegutsema paneb – tema elu eesmärki.Tallinna Linnateatri lavastaja Jaanus Rohumaa mõtiskles konverentsiavaettekandes, mis on hea kodaniku pealisülesanne.

Hea kodanik ei piira end kõnepuldiga: Jaanus Rohumaa demonstreerib, kuidas küürus käiessaadame signaali “ma kardan sind, sa oled mulle ohtlik“ ning selle asemel peaksime end sirutama,

et saaksime teisi väärikalt teenida. Kõik konverentsi fotod: Fotogeen

17www.ngo.ee

veebruar 2008 V kodanikuühiskonna konverents 22.-23.11.2007

lesanne

Andres TammKoos-Bmecte asutaja

Hea kodanik hoolib sellest, misiga päev tema ümber toimub.Hea kodanik ei sulge silmi, kuimiski pole nii nagu peaks...Hea kodanik märkab, mõtlebja muudab. Kõigil on potent-siaal olla märkav, mõtlev jaelumuutev kodanik, sest aita-mine ja hoolimine on meie loo-mulik omadus. Väikesest seem-nest kasvab aga puu vaid toit-vas mullas: vaja on hoolivateinimeste toetust, teadmisi jajulgustust. Noore inimesena on

oluline küsida,kas koolis pa-kutakse vaja-likku toetust?Kas saamekoolist kaasamõistmise, et

me vastutame oma tegudegameie ümber toimuva eest? Kaskoolis käimine annab usku, etigaüks meist saab elu paremaksmuuta? Kas sealt saab loovust,et leida probleemidele lahendu-si? Just teadmised ning toetusaitavad märgata elu enda üm-ber, aitavad leida lahendusi jaannavad julgust, et tegutseda!

Mõtteid konverentsi ettekandjateltUrmo KübarEMSLi juhataja

Hea kodanik kui projekt onminu jaoks inimene, kes soo-vides teha loodussõbralikkutegu, jätab poes võtmata kile-koti, aga ostab näiteks Hiinastvõi Tšiilist siia lennutatud õu-nu. Staar, kes annab välja hea-tegevuskalendri väärkoheldudlaste toetuseks, aga ise kannabriideid, mille valmistanud fir-ma kasutab Aasias lapstööjõu-du. Ettevõte, kes annab piduli-kult üle tšeki annetusega mõ-nele abivajajale, kuid kes mak-sab naistele vähem palka kuimeestele. Või ametnik, kes

saadab kodanikuühenduselekonsulteerimiseks eelnõu,omamata tegelikult nendearvamuse vas-tu huvi või ise-gi täpselt tead-mata, kellele jamiks ta sellesaatis. Ma eiütle, et niisu-guseid tegusid poleks vaja, kuidmuutusteks on vaja, et heakskodanikuks olemine oleksmeile eluviis, terviklik lähene-mine, mis on sees kõigis meietegudes, kõigis signaalides, mi-da välja anname. Me peamevõtma neid asju isiklikult.

Toomas Hendrik IlvesVabariigi President

Eesti riik saialguse kodani-kuühendus-test. Laulu-koorid, pritsi-meeste selt-sid, hiljem kaakadeemilisedühendused. Neis ringides es-malt võrsus ja hiljem tugevneseesti keele ja kultuuri võrdõi-guslikkuse idee. Muututi julge-maks ja asuti mõtlema omariigist kui Eesti rahva kodust.Vabadussõjas läksid esimes-tena ülekaalukale vaenlaselevastu vabatahtlikud. Sellise

ennastohverdava kodanikual-gatuseta poleks meie riik sün-dinud. Kui räägime headest ko-danikest, siis just nemad võik-sid olla meile kõigile alati ees-kujuks.

Milline aga peaks olema rii-gi roll suhetes kolmanda sekto-riga? Riik ei ole kodanikuühis-konna tark juht. Ükski omava-litsus ega partei ega poliitik eitohi rakendada kodanike ise-tegemise tahet oma teenistusse.Kellelgi pole õigust seada ise-tegemise võimalusi sõltuvussemingitest vastuteenetest. Riikpeab olema kodanikele enne-kõike mõistev ja omakasupüüd-matu partner ning hea keskkon-na looja.

on kohtuda inimesega, kes onsirge seljaga ja hirmutu. Agameie sisemine häälestatus onaastakümnete jooksul ja ilmseltosalt rohketest okupatsiooni-dest johtuvalt läinud alla. Nagukoorilaul – kui dirigent aktiiv-selt ei tegutse, me vajume helis-tikus. Nii on ka meie rühiga,hoiakuga teiste suhtes. Me ole-me enda meelest sirged, aga te-gelikult kõverad.

Eksitav sisehääl

Mõnes ametis me eeldame, etollakse sirge seljaga. Aga onjuhtunud nii, et meil polepreestrite või sõjaväelaste klas-sil olnud sellist rolli, et nad keh-testaksid mingi käitumiskoodi.Me peame selle ise algatama.Kodanikualgatuse korras. Kõn-dima sirge seljaga. Leidke needajad, mil te ajate selja sirgu,vaatate ümber – ja jätke endalemeelde, et see “Kroonlinnanull“ on natuke kõrgemal, kuimeie sisehääl ütleb. Sest sise-hääl petab meid sageli sellistelpuhkudel.

Meie sisehääl ütleb meileka, et ahh, mis sa ikka kiidadteda, küll ta ise teab, kui hea taon. Või et: küll nad saavad isehakkama. Aga ei ole nii. Ent-

roopia vastu tuleb võidelda,korda tuleb ise luua ja teisituleb lakkamatult teenida jaaidata. Seda peaks tegemasirge seljaga.

Kui keegi räägib kodaniku-ühiskonnast, vabadest inimes-test, võrdsetest võimalustest,julgusest ilmutada initsiatiivi,ning on küürus ja kõver, siisma ütlen, et järelikult ta ise se-da päriselt ei usu või ta kardab,et teised vilistavad ta välja. Seehirm on meid muidugi lapsestpeale jälitanud. Aga sellest tu-leb jõuga üle saada, selg sirguajada ja edasi minna.

Proovige esialgu üksindalooduses kõndida sirge seljaga.Ja siis proovige mõnes kauban-duskeskuses, vaadake, mis juh-tub. Teile hakatakse järgi vaa-tama! Ja mida rohkem teid on,siis võibolla 10-20 aasta pärasträägitakse siin elavatest ini-mestest: Millised kaunid, sära-vad, enesekindlad inimesed,kes suudavad teisi aidata!

Kodaniku pealisülesanneon teisi teenida, aga seda tulebteha väärikalt ja võtmeküsimuson eneseväärikuses. Teenige jalootke, et teile vastatakse sa-maga.

Head kodanikud harjutavad sirge seljaga seismist.

18 EMSL infoleht

EMSLV kodanikuühiskonna konverents 22.-23.11.2007

Kodanikuühiskonna konverent-sil sai näha ja kuulda ühte headkodanikku Ameerika Ühend-riikidest. Nimi: Robert Egger.Kutsumus: sotsiaalne ettevõtja.Kutsumuse väljund: kodututetoitlustus- ja tööõppekeskus DCCentral Kitchen Washingtonis.Väljundi unikaalsus: kodutudsaavad iseseisvaks toimetule-kuks tõepoolest abi.

Kas hea kodanik kuulabebamugavaid küsimusi?

Robert on kirjutanud raamatu“Muutust paludes” (Begging

for Change). Selles annab tasuurepäraseid juhtnööre sot-siaalsete algatuste juhtimiseksja küsib palju ebamugavaid kü-simusi. Ebamugavaid küsimusiküsis Robert ka Eestis. Näiteks:“Millal on meil peale heade as-jade tegemist õigus siirast ra-hulolu tunda?” Väga aktuaalneküsimus, eriti hiljutiste jõulude-ga seotud heategevuskampaa-niate valguses. Robert Eggerisõnum meile on (ärritavalt?) ra-dikaalne, kuid kindlasti järele-mõtlemist vääriv. Nimelt: kuime pole osaks lahendusest, ole-me osaks probleemist. Olles uh-ked lastekodudesse saadetudkommipakkide üle, oleme uh-ked olemast osa süsteemist, mispõhjustab laste sattumist asen-duskodudesse ja neid seal kinnihoiab. Saame neid lapsi ju järg-miste jõulude ajal taas “aidata”.

Lõpeta virisemine!Muuda midagi!

Süsteemi muutmiseks pole vajaoodata valget laeva või Sot-siaalministeeriumi määrustemuudatusi. Roberti sõnul pei-tub edukas sotsiaalne innovat-sioon olemasolevate võima-luste kasutamise leidlikkuses.See on eriti aktuaalne märkusEesti kontekstis, kus paljudtahavad ehitada oma sihtgrupi

probleemide leevendamiseksvähemalt paarimiljonilise eelar-vega keskuse, mis enamikel(ehkki mitte kõikidel) juhtudelei ole üldse mõistlik. NäiteksDC Central Kitcheni idee laien-damisel ei tekitatud vajadust ra-jada üle Ameerika uusi hooneidkodutute toitlustuskeskustejaoks. Selle asemel hakati kasu-tama olemasolevaid koolisöök-laid, mis muutuvad seeläbiomalaadseteks kogukonnakes-kusteks.

Fragmenteeritus on Robertiarvates sotsiaalvaldkonna suu-rimaid probleeme. Ühes hotel-lis toimub konverents HIVist,teises narkomaaniast, kolman-das haridusest, kuid eksperdidei koo erinevatest lõngakera-dest lahenduste kaltsuvaipa.Lihtsam on nurgas oma isiklikuväikese lõngajupiga mängida.

Mis oleks üllam:tegevusetus või poliitika?

Intrigeeriv on Roberti mõte ko-danikeühenduste vajadusestminna poliitikasse. “Kuidasnii?” võib kerkida huulile karje.Kuid kas saame kodanikesek-tori kaevikutes istudes pidada

endid moraalselt ülimuslikeks?Neist väljaspool võib “meie-teame-lahendusi-ja-meil-on-õigus” tundest vähe kasu olla.

Kas kodanikeühendustesisenemine poliitikasse muu-daks midagi? Võib-olla. Näi-teks naiste üha suurem töö-hõive ettevõtluses muutis1960ndatest alates korporatiiv-kultuuris “pehmed väärtused“palju olulisemateks.

Kas ma olen Eggeriga po-liitikasse sisenemise osas ühelmeelel? Ilmselt mitte. Kuidkonkreetsest näitest olulisemon sisemine sund esitada küsi-musi juurdunud põhimõtetekohta.

Juurdunud põhimõttedvõivad olla õiged ja omal ko-hal, kuid reeglina nõuab muu-tuste elluviimine ka mõnedejuurikate väljakiskumist. Kuijulgeme seda teha, oleme sot-siaalsed ettevõtjad ja muu-dame maailma nagu RobertEgger. Kui me seda ei julge,siis meid respekteeritakse jakutsutakse ilusa muusikagavastuvõttudele.

Jaan ApsHeateo Sihtasutus

Kas ühendused vajavad rohkemraha või paremat juhtimist?

Tugev kodanikuühiskondnõuab nii kohaliku omavalit-suse kui ka kohalike ühendusteühist pingutust. Selles töörüh-mas arutleti selle üle, miksmõnes kohas koostöö edenebja teisal mitte ning mida saamemeie heade kodanikena ettevõtta, et paremaid tulemusisaavutada.

Koostöö kärbub ilmaPühendunud Ametnikuta

EMSLi kohaliku koostöö pro-jekti juht Eha Paas tõi Vigalavalla näitel esimese problee-mina välja inimeste vahelistesuhete puudumise. Olles üks-teist lõpuks tundma õppinudhakkasid välja kooruma kanende ühised probleemid –infolevik vallas jättis soovida,teed olid viletsad jne.

Kohal

Kodanikuühiskonna konve-rentsi raames toimunud vastu-tustundliku ettevõtluse töötoaskäsitleti vastutustundlikku et-tevõtlust kui arenguteed, millealumisteks astmeteks on ma-janduslik vastutus ning sea-duste järgimine.

Töötoas osalejad arvasid,et hetkel on Eesti ettevõttedvähehaaval jõudmas nendejärgimise tasanditelt sammu-võrra ülespoole, kus hakatakserääkima ärieetikast ning heakskodanikuks olemisest ningmõeldakse selle peale, milli-seid põhimõtteid järgides äriaetakse, milline on äritegevuselaiem mõju ühiskonnale jakeskkonnale ning kuidas saab

Vastutustund

Robert Egger, DC Central Kitchen.

19www.ngo.ee

veebruar 2008 V kodanikuühiskonna konverents 22.-23.11.2007

Ühenduslüliks elanike javallavolikogu vahel osutus pro-jektijuhi eestvedamisel loodudkülade ümarlaud. Oluline onaga see, et ka pärast koolitajate-utsitajate lahkumist jääks allestoimiv koostöövorm.

Vastupidiselt Vigala vallaleoli Ridala vallas koostööle ärgi-tajaks vallavalitsus, kuid koos-töö jätkumise mure oli kaRidala vallavalitsuse esindajalMaire Vilbasel – volikogukoosseisu muutudes võib juh-tuda, et külad ja seltsid jäävadmõneks ajaks tähelepanuta ningsee võib koostööle jäädavaltpunkti panna. Ühe lahendusenanäevad nii Eha kui Maire täien-davat ametikohta vallavalit-suses, kelle ülesandeks oleksrahvaga suhtlemine.

Suur Algataja jaümar Ümarlaud

Eelmisel aastal kogus Liikumi-ne Kodukant intervjuusid niiühenduste juhtide kui vallaesindajatega üle Eesti, selgita-maks välja, millised koostöö-vormid toimivad ja mis mitte.Häid praktikaid oli palju, kuidka probleemid osutusid ooda-tust mitmekesisemaks. Näiteksselgus, et külavanema rolli onväga raske üheselt määratledaning avastati, et korruselamu-tega külade inimesed on pas-siivsemad kui “keskmine eest-lane”.

Iga koostöö puhul on kind-lasti vajalik Suur Algataja, kesvõtab kogu tule enda peale ningpeab vastu. Sugugi mitte vähemtähtis tegelane on eelnevaltmainitud Pühendunud Amet-nik, kes on vahetus kontaktiselanikega. On vaja murda küla-elanike trots poliitikasse mine-mise osas ning samas on vajaveenda ametnikke, et rahvagaon mõtet suhelda. Suhtlemine,usaldus ja partnerlus on koostööalustalad.

ik koostöö – mis toimib ja mis mitte?

ettevõte oma tegevusega ühis-konna jätkusuutlikku arengussepanustada.

Kaasamine igal tasandil

Vastutustundliku ettevõtlusejuhtimises seostub kodanike-ühendustega eeskätt kogukon-nakaasatuse teema. Klassika-lisel sponsorlusel põhinevkoostöösuhe ettevõtte ja ühen-duse vahel, kus koostööd käsit-letaks andmise ja võtmisena, ontihti ühekordne, killustatud ningettevõtte tegevusvaldkonna jakompetentsidega sidumata te-gevus ega ole pikemas perspek-tiivis jätkusuutlik.

Hoopis enam väärtust loobkogukonnakaasatus siis, kui see

dlik ettevõtlus ehk samm sponsorlusest edasi

on ettevõtte poolt läbi mõeldudja fookustatud, kui sellesse onkaasatud erinevate tasanditetöötajad ning oluliste sidusrüh-

made esindajad ning kui see onseotud ettevõtte tegevusvald-konna, teadmiste ja kompetent-sidega. Viimase puhul on koos-töö ettevõtete ja ühenduse va-hel kahepoolne, st toimub pidevüksteiselt õppimine ning väär-tust luuakse mõlemale osapoo-lele ja ühiskonnale tervikuna.

Põhjalik ettevalmistus

Sisukas koostöö eeldab kaühenduse poolt põhjalikku ette-valmistust. Esmalt on olulineläbi mõelda milliste tegevus-valdkondade ettevõtted ühen-duse tegevusvaldkonnaga kõigeparemini haakuvad.

Vastastikuse õppimise või-maldamiseks on oluline mää-

ratleda, kuidas saavad mõlemadosapooled koostööst õppida.Juhul kui kaasatakse ettevõttevabatahtlikke, tuleb ühelt pooltläbi mõelda, kuidas saavad ette-võtte töötajad oma oskustegapanustada ning teiselt poolt, mi-da nad oma kogemusest õpivadning ettevõtte tegevusse tagasitoovad (nt toodete ja teenustearendamise näol).

Kogukonnaprogrammi edu-kusele aitab kaasa ka pidev ette-võttega kontakti hoidmine, ta-gasiside andmine ning ühiselttulemuste hindamine ja aruandekoostamine.

Elina RääskVastutustundliku Ettevõtluse

Foorum

Tüdinenud inimesed ei tahakoostööd teha

2006. aasta suvel tegi TartumaaVabaühenduste KoostöökodaTartu linna pikaajalise stratee-gia eelnõu osas ettepaneku alus-tada Tartu linna kodanikuühis-konna arengukava koostamist,kuid ühtegi dokumenti veelpole. Ka siinkohal osutub suu-rimaks probleemiks linnavalit-suses vastava ametniku puudu-mine, kes tegeleks otseselt ko-danikuühiskonna teemadega.

Põhiline õppetund ongi see,

et alati ei seisne probleem väär-tuste erinevuses, vaid puudu-likus kommunikatsioonis.

Kindlasti on oluline väär-tustada projekti juures töötavateinimeste aega, kuna protsessidelõputu venimise tagajärjel võibtekkida tüdimus, mis võib oma-korda viia algatuse kurva lõpu-ni. Kui siit töötoast midagi õp-pida, siis seda, et ilma Algata-jate ja Pühendunuteta ei olekoostööst võimalik rääkidagi.

Kadi Maria VooglaidEMSL

Helo Meigas Hansapangast.

Kohaliku elu edendajad Eha Paas, Maire Vilbas ja Tuulike Mänd.

20 EMSL infoleht

EMSLV kodanikuühiskonna konverents 22.-23.11.2007

Hea tava tähendab, et on soo-vitav teha mingeid asju teatudmoel. Hammastepesemise heatava on näiteks see, et harjatatuleb kiirustamata, ringikuju-liste liigutustega, vähemalt kakskorda päevas, kolme minutijooksul.

Nii, ja nüüd kohe küsimus– kui paljud teist sellist tavajärgivad?

Eestis on olemas kaasamisehea tava, avalike teenuste üle-andmise hea tava, koostamiselon põhimõtted kodanikuühen-

duste rahastamiseks. Paraku onreaalne maailm “heast” ehktavades ettekujutatud praktikastkaugel. Maarja Mändmaa en-dise tippametnikuna avaldasarvamust, et igasuguste tavadeja normidega harjumine jaomaksvõtt nõuab aega. Polemõtet loota ametnike vaimus-tust järjekordse ettekirjutuse pu-hul. Tavadega harjumine nõuabpalju teavitamist, nõustamist jakoolitamist.

Kõiki ühiskonna reegleid eisaa teha ainult seaduste kaudu.

Seadus on käsk ja selle rikku-mise eest ootab karistus. Headetavade hülgamise eest ootab…mis? Enamasti nurin, kui kel-legi ootusi õiglase kohtlemisesuhtes ei täidetud. Praegu jõuabrahulolematus näiteks puudu-liku kaasamise või läbipaist-matu rahastamise suhtes põhi-liselt meediasse. Tarmu Tam-merk on olnud ajakirjandus-eetika koostamise ja jälgimisejuures. Ta arvas, et tuleks luuakoht, kus tavade täitmist võinende rikkumist jälgitakse ja

kaebusi käsitletakse. Umbes na-gu heade tavade aukohus, mistunnustab neid, kes õigesti käi-tuvad ja manitseb rikkujaid.

Tavade tutvustamine ja eda-siarendamine on pidev ja lõp-pematu tegevus.

Õnneks oli ka töötoas näha,et on piisavalt neid, kellele pa-kub huvi parima praktika leid-mine ja toimivad lahendusedheade tavade jaoks.

Hille HinsbergRiigikantselei

Kas headest tavadest on kasu?

Heateo Sihtasutuse kommuni-katsioonijuhi Paavo Piigi ju-hendamisel võeti vaatluse alla,kuidas eri rahvustest inimesiühtse ühiskonnana toimimapanna?

Tundub, et oleme täna üle-minekuperioodis, kus tajumekõige valusamalt erinevatestkultuuridest pärit möödarääki-misi. Võimalik, et tegemist onajaperioodiga, kus keele oska-matusest esineb mittemõistmistkõige enam ning tulevikus lä-heb ehk paremaks.

Õnneks on meil juba prae-guseks mitmeid häid näiteid.SINA noorteprogrammist on

välja kasvanud kaks kena noor-tealgatust: Koos-Bmecte onklubi, mis toob kokku ettevõt-likke eesti ja vene noori, et tehaüheskoos midagi head, huvita-

vat ja harivat. Foorum Te:eesmärgiks on muuta Eestiselavad eri rahvusest noored kul-tuursemaks ja tutvustada neileteatrit kui põnevat eneseväljen-

Erinev minevik, ühine tulevik – kuidas ületada eelarvamusi?dusvormi. Oluline nii nende al-gatuste kui lõimumise juures onmitte vaadata lõimumist ja kee-leõpet kui omaette eesmärke.Kokku sulandab tegutsemineühiste eesmärkide suunas ningühiste väärtuste jagamine, see-ga tuleb pakkuda koostegutse-mise võimalusi. Samuti võiksidka aktiivsed kodanikuühendu-sed mõelda võimaluste peale,kuidas oma haaret rahvuste-vahelisemaks muuta: laiendadaoma tegevust erinevatele siht-gruppidele, pakkuda infomater-jale ka vene keeles.

Elina KivinukkEMSL

The Body Shopi asutajale AnitaRoddickule pühendatud töögru-pis rääkisime sellest, mida ro-helisena elamine ja töötamineendast tegelikult kujutab. Prob-leem ei ole mitte see, et mekeskkonda ei kaitseks: küsimuson selles, mida me teeme ja kui-das me seda teeme.

Kõigel on oma mõju kesk-konnale, olgu ta hea või halb.Nii koduses majapidamises kuierinevate arendusprojektide pu-hul tuleks seda mõju arvestada,ehk teisisõnu kalkuleerida, kuipalju kulub meil ressursse sel-leks, et elada ja tegutseda.

Juhan Peedimaa kinnitab, et

trükikojale Triip on ökoloogi-lise jalajälje mõõtmine andnuduue pildi, mille järgi nad viima-sed viis aastat oma põhimõtte-lisi otsuseid teevad. Ökoloogi-list jalajälge võiks mõõta ka igainimene iseenda kohta. RainerNõlvak möönab Eesti kohta ter-vikuna, et kui lõpetaksime põ-levkivielektri tootmise, suuren-daksime prügikogust 10 kordaning viskaksime selle kõik jõk-ke, tekitaksime ikkagi väikse-ma ökoloogilise jalajälje kuipraegu.

Üheskoos tõdeti, et töörüh-mades ja konverentsidel räägi-takse headest asjadest ja ollakse

Võta isiklikult – roheliseks kasvamine ja rohelisena elamineühel nõul. Võtmeküsimusekson hoopis see, kuidas jõuda ini-mesteni, kes on harjunud teisitimõtlema. Vastus – olles eesku-julik. Selle pinnalt saadab ini-mene sõnumi, mille tulemusenamuutuvad ka tegutsemisprak-tikad, poliitikad, seadused jne.Peamised valikud, mida teemejagunevad kolmeks: kodu ener-giatarve tervikuna ja kust seeenergia tuleb; toit, mida tarbi-me, ja kuidas ning millise ener-giakuluga see on kasvatatud jakohale toodud; ning transpordi-vahendid, mida liiklemisekskasutame. Ainus viis muuta toot-missüsteemi on muuta enda

tarbimisharjumusi, seega algabolukorra parandamine ja muut-mine igaühest endast.

Eva LadvaHeateo Sihtasutus

Paavo Piik ja Agu Laius.

Kristina Mänd ja Emil Rutiku.

21www.ngo.ee

veebruar 2008 Roheline

Olla või mitte olla… keskkonnasõbralikultKuidas korraldada konverentse ja teisi üritusivõimalikult väikese koormusega keskkonnale,seda kogemust jagab kodanikuühiskonnakonverentsi koordinaator Elina Kivinukk.

Kuidas vähendada ürituste ökoloogilist jalajälge?

1. Eelista saabumiseks keskkonnasõbralikumaid transpordivahendeid;

• Autot ja lennukit kasuta, kui muud võimalust ei ole (otsusta, kasteises riigis toimuvale üritusele pead tingimata kohale minema);

• Auto kasutamisel veendu, et kasutad kvaliteetset kütust ning etauto on tehniliselt korras;

• Eelista säästlikku sõidustiili.

2. Nõua ürituse korraldajalt keskkonnaga arvestamist sellega, et:• toimumiskohas kasutataks rohelist energiat• asukoht on valitud keskkonnasõbralikkust silmas pidades• materjalid oleksid digitaalsed või oleks kasutatud keskkonna-

sõbralikumaid põhimõtteid trükiste tegemisel;• serveeritakse toitu, mis on toodetud/valmistatud Eestis;• kasutatakse keraamilisi (korduvalt kasutatavaid) toidunõusid.

Koostanud Eesti keskkonnaüliõpilaste ühingu Sorex vabatahtlikuderinevate kodulehtede põhjal.

See lugu saab kirja Londonilennujaamas. Olen tagasiteelkülaskäigult Barcelonas elavasõbra pere juurde. Viibisin Ees-tist ära kolm päeva, kohtudesvahepeal ka oma Londonis pe-sitseva õega.

Nii mõnelgi, kes mu lühi-kesest puhkusereisist kuulis, oliesimene reaktsioon: “Millineökoloogiline jalajälg see on!”Järjest enam seostavad inime-sed, et kõigel, mida teeme, onmõju keskkonnale, ning et igaettevõtmist peame kaaluma kasellest seisukohast.

Minu jaoks muutus ökoloo-gilise jalajälje kui mõõdiku ideeselgemaks mulluse kodaniku-ühiskonna konverentsi korral-damise aegu. EMSL on ju omaüritusi alati teinud loodussõbra-likkust silmas pidades, kuidseekord soovisime ökojalajäljemõõtmisega piltlikustada, mil-line on ühe konverentsi kor-raldamisega tekkiv kulu kesk-konnale.

Hirmutavad tulemused

Koos Eesti üliõpilaste keskkon-nakaitse ühinguga Sorex võtsi-me mõõdikuks süsinikjalajälje,ühe ökoloogilise jalajälje kom-ponendi, mis väljendab süsinikuemissiooni teatud aja jooksul.

Süsinikujalajälje mõõtmiselarvestati, kui suured on kasuta-tavad ruumid, kas mingeid va-hendeid tuli kohale transpor-tida, millist transpordivahenditkeegi kasutas ja kui pika maatagant tuldi, millist toitu kasu-tati, kui palju elektrienergiat,vett ning paberit kulus. Olnuksvõimalik lisada ka konverentsiettevalmistanud inimeste töö-koha ja kohtumiste kulud.

Kogu kahepäevase konve-rentsi ligikaudne süsiniku emis-sioon ulatus 58 tonnini, see teeb

ühe osaleja kohta umbes 207kilo. Kogumahtu võib võrreldapea kolmeteistkümne auto teki-tatavate heitgaaside kogusegaühe aasta jooksul.

Kriitiline transport

Süsinikupahmakast kõige suu-rema osa moodustas osalejatetransport, mis tekitas ligi 11tonni süsinikdioksiidi. Teiselkohal oli materjalide tootmine6,7 tonniga ning seejärel toit-lustus 3,6 tonni ning elektri-energia tarbimine 3,5 tonniga.

Kõige eelistatum transpor-divahend konverentsile saabu-

miseks oli auto, millega tuli42% osalejatest. Teisele kohalejäi buss (17%), kolmandale jalg-situlek. Mõelda vaid, kuivõrdoleks ökoloogiline jalajälg muu-tunud, kui kasvõi iga teine auto-line oleks tulnud kohale jala,jalgratta, bussi või rongiga!

Samas, transpordi keskkon-namõju suurendasid kõige enamhoopis lennukid, millega saabusju üksnes käputäis välismaiseidosalejaid. Teisel kohal keskkon-namõju poolest oli auto ja see-järel – pea kümnekordse vahega– bussitransport.

Oli mitmeid asju, kus tead-

likult otsustasime keskkonnalesõbralikuma variandi kasuks,kuigi traditsiooniline (ja võib-olla ka lihtsam või mugavam)olnuks ehk toimida teistmoodi.Näiteks pidas üks USA esinejaoma ettekande telefoni teel,püüdsime võimalikult optimee-rida konverentsi materjale (üh-tegi ettekannet ega slaide eiprinditud osalejatele välja, vaidlaeti üles kodulehele; ajakava jaesinejate tutvustused ühendasi-me EMSLi infolehe novembri-numbriga, selmet teha eralditrükiseid), kohvi- ja söögipau-sidel ei kasutatud ühekordseidnõusid. Ka konverentsikeskusise jälgib rohelise võtme stan-dardit, mis eeldab teatud osaskodumaist toitu (kaugelt kohaletransporditud toidu ökojalajälgon ju suurem) ning pidevatarengut oma keskkonnasõbra-likkuses.

Loobume üritustest?

Tagasisidet andes ei nurisenudükski osalenu, et ei saanud kättepatakat paberit slaididega(mööngem, suur osa neist leid-nuks nagunii õige pea koha prü-gi-, paremal juhul vanapaberi-kastis) või et siis ei olnud või-malust telefoni teel esinenudprofessoriga koridoris jutelda.Vastupidi – saime just paljudeltkiita, et oskasime lisaks konve-rentsi sisule juhtida tähelepanuka vormile. Nii et see on kind-lasti tee, mida mööda edasi käia.

Ja ometi – 58 tonni! Kas siispole lausa vastutustundetu sel-liseid üritusi korraldada, iseginendel osaleda? Mõtlen ka ta-gasi oma kohtumistele sõbragaBarcelonas ja õega Londonis...ning usun, et silmast silma kon-takti heas õhkkonnas ei kaalumiski üles. Ometi on mitmeidvõimalusi, kuidas loodust vä-hem koormata, ning neid mak-sab otsida ja kasutada.

Eestikeelne süsinikukalkulaatorhttp://www.mycarbonfootprint.eu/et/

Eesti keskkonnaüliõpilaste ühingu Sorex liikmed Birgit Parmas jaAndre Zahharov jutlemas EMSLi juhataja Urmo Kübaraga.

22 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitRoheline

Indiaanlased on kunagi targastiöelnud, et meid mõõdetakseigavesti jälgede järgi, mida ole-me jätnud. Kuid, kas ka meieteame, millised on me jäljed tä-na? Millised me tahaksime, etneed oleks?

Kui vaadata sellele küsimu-sele pelgalt keskkonna aspek-tist, võttes abiks ökoloogilisejalajälje mõiste, saame täna üheinimese jalajäljeks Eestis ligiseitse hektarit (millest olulineosa tuleb põlevkivi kaevanda-misest). Seda on kolm ja poolkorda rohkem kui maakera bio-loogiline taluvusvõime lubab.

Maailma Looduse Fondi(WWF) hinnangul oleme sellenäitaja poolest maailmas seits-mendal kohal. Meist ettepoolejäävad vaid sellised riigid naguAraabia Ühendemiraadid, USA,Soome, Kanada, Kuveit jaAustraalia.

Kaks ha iga inimese kohta

Ökoloogiline jalajälg on mõõ-dupuu, mis aitab mõõta inim-tegevuseks vajaliku loodusres-sursi kasutamist ja selle alusekson maakera pind kui piiratudressurss. Ökoloogilise jalajäljeindeks näitab, kui palju viljakatmaad ning vett on hõivatudinimkonna poolt tarbitavatematerjalide, toidu ja energiatootmiseks ning sellest tulene-vate mõjude absorbeerimiseks.Kui maakera viljakas pind ja-gada ära kõigi inimeste vahel,siis saame tulemuseks pisut allakahe hektari inimese kohta.

tud ressursse ning tekitatudjääkaineid. Teiseks on ressursi-ja jäätmevooge omakorda või-malik ümber arvutada bioloo-giliselt tootlikuks alaks, mis ontarvilik nende ressursside toot-miseks ja jäätmete kõrvaldami-seks. Tegelikult on igal tegevu-sel oma keskkonnamõju ja sel-lest tulenevalt lasub meil kavastutus sellest mõjust teadlikolla ning võimalusel seda mõjuka korvata. Oma ökoloogilinejalajälg on igal üritusel, igaltootel ja teenusel, kõigel meieümber, mis hingab ja ei hinga.Miks mitte siis seda jalajälge kateadlikult arvutada!

Arvuta välja enda ökoloogilinejalajälg: http://www.earthday.net/footprint/

Põnevaid nõuandeid, kuidasoma ökoloogilist jalajälge vä-hendada leiad ka Terve Elu2008 ökokalendrist, http://elfring.ee/terveelu/index.html.

Iga samm jätab jälje.Ökoloogilisest jalajäljest lühidaltElevust, muret ning hulganisti küsimärke ontekitanud tõik, et eestlase ökoloogiline jala-jälg on keskmiselt pea seitse hektarit, mis onkordi suurem kui keskmine mujal maailmas.Mis täpsemalt on ökoloogiline jalajälg ningmiks seda mõõdetakse, uurib Ekke Söötkirjastusest MTÜ Terve Elu.

Tule kaasa –teeme ära!Tänavune suurim kodaniku-algatus Teeme Ära 2008 käibtäie hooga: igal nädalavahe-tusel kaardistatakse uusi jauusi prügilasusid üle Eesti jaoodatakse uusi ja uusi vaba-tahtlikke appi. Tore, kui osale-jal oleks GPS-seade ja auto, agapiisab ka kummikutest. Kõikhuvilised võivad kirjutadakaardistamine@teeme2008.ee.

Hästi organiseerunud mees-kond töötab kõrgtasemel elekt-roonikaga: juba kaardistatudpiirkondi näeb algatuse kodu-lehel Eesti kaardilt, samas onka muud põnevad andmed igaleitud paiga kohta koos viitegasatelliidikaardile, aga ka koha-peal tehtud fotod prügikuhja-dest ja nende koostisest. Samapalju kui kontrollitud punkte,on hetkel ka vihjeid, mis vaja-vad veel läbikäimist.

Jätkuvaks eesmärgiks ontuua 3. mail suurele koristus-päevale kokku 40 000 inimestüle Eesti. Sealt järgmisele päe-vale on kavandatud suuredPuhta Eesti Peod ehk tänu-kontserdid Tallinnas, Tartus jaNarvas. Registreerimine koris-tuspäevale algab 21. märtsil.

Algatusega on ühinenudEesti suurimad igast sektorist:EMT, Media House, Nokia,Hansapank, G4S Estonia,Eesti Energia, mitmed advo-kaadibürood, Riigikantselei,RMK, Keskkonnaministee-rium ja paljud-paljud teisedsuuremad ning väiksemad ava-liku võimu asutused, firmad jaomavalitsused.

Teeme Ära 2008 projektisaab toetada lisaks abikäteleerinevate töövahendite võirahalise toetusega SA Eesti-maa Looduse Fond kontole221005100292 Hansapangas.

Vt www.teeme2008.ee

WWFi andmetel ületab inim-kond planeedi bioloogilist suut-likkust täna enam kui veerandivõrra.

Enamike arenenud riikide(sh ka Eesti) ökoloogiline jala-jälg eraldi aga ületab bioloogi-lise taluvuse piiri juba korda-des. Teisisõnu toimime liigtar-bimisreziimil, mis saab kestavaid lühikest aega. Sellest tule-nebki vajadus säästvama elu-viisi järele, sest meie käsutuseson kõigest üks maakera.

Personaalne keskkonnamõju

Ökoloogiline jalajälg ei ole siis-ki ainult abivahend riikide jainimkonna kui terviku keskkon-namõju hindamisel. Selle abilsaab hinnata iga toote või tee-nuse elutsükliga kaasnevat ruu-mikasutust ning samuti iga ette-võtte või inimese tegevuse per-sonaalset keskkonnamõju.

Eestis arvutavad oma orga-nisatsiooni ökoloogilist jalajäl-ge näiteks Trükikoda Ecoprint(Triip) ja Eestimaa LooduseFond. Samuti annab Terve EluKirjastus välja Terve Elu öko-kalendreid, mis on esimesekstrükiseks Eestis, mille ökoloo-giline jalajälg on välja arvuta-tud ning mille keskkonnamõjukorvamiseks istutatakse metsa.

Ökoloogilise jalajälje te-maatika spetsialisti, Anu Kõn-nusaare sõnul põhinevad ette-võtete ja toodete ökoloogilisejalajälje arvutused kahel lihtsaltõsiasjal. Esiteks on võimalikidentifitseerida ja mõõta tarbi-

ˆ

23www.ngo.ee

veebruar 2008 Roheline

Millal tabasid end

esmakordselt mõttelt,

et olen vist “roheline”?

Ma arvan, et see oli 1988. aastalseoses fosforiidivõitlusega, olinsel ajal teismeline. Hiljem saioluliseks verstapostiks USAselamine ja sealse tarbijamaail-ma nägemine – instinktiivseltpidasin seda valeks, hakkasinsel teemal lugema ja sain ahhaa-elamuse. Et jah, kuulun tarbija-maailma dissidentide hulka.Olen roheline.

Mida pead hetkel kõige suu-

remaks takistuseks “rohelise”

mõtteviisi levikus?

Tundub, et suurim takistus onmõtlemine, justkui on meielastele vaja palju asju. Justkuiasjad tõestaksid armastust... Seemõtteviis on ameerikalikustmaailmast üha enam ka siiajõudnud. Minu arust vajavadlapsed eelkõige meie aega, hoo-pis seda võiks sünnipäevadekskinkida (“luban, et olen uuelaastal iga päev tund aega ainultsinu päralt” on palju parem kinkkui uus Barbie). Ja kindlasti va-javad nad puhast maailma, mi-da oma lastele edasi anda. Kuisellele vähegi mõelda, on seearusaadav, aga millegipärast meeelistame mõtlemise asemeluusi asju osta.

Mis Sinu jaoks üldse on

“roheline” mõtteviis?

See käib tavaliselt paketina,“oma inimesed” tunneb ära mit-me asja põhjal: lapsed on sagelikandelinades, toit ja pesuvahen-did on sünteetilisest keemiastvabad, autosõit on patt, lennu-sõit veel suurem.

Laiemas plaanis tunnebneed inimesed ära selle järgi, etnad on üritanud mõtestada endarolli maailmas ja soovivad elus-loodust enda valikutega säästa.

Kuhu tõmbaksid piiri

mõistliku ja tervisliku

ökoelu ning hüsteerilise

ökoelu vahel?

Mis on hüsteeriline ökoelu? Kuima sellele küsimusele vastaksinja täpse piiri tõmbaksin, siisoleksingi ise nn ökofašist, tota-litaarsete seaduste pooldaja. Mumeelest on vaja pigem inspiree-rijaid ja eestvedajaid, kes öko-elustiili tutvustaksid – aga kuipalju ja mida täpsemalt igaükssellest elustiilist üle võtab, olguigaühe enda otsustada.

Samas, nõustun Jaan Kap-linski mõttega, et rahvamassi-

desse jõudev ökoloogiline elu-viis ja demokraatia ei pruugimitte iialgi kokku sobituda.Kurb, aga võib tõsi olla.

(Näpu)näiteid lihtsatest

lahendustest koduses

majapidamises?

Toon mõned näited, mis meilendal kodus kasutusel ja millelon oluline mõju meie ökoloo-gilise jalajälje vähendamisele.

Sööme liha harva (vähe-masti mitte sagedamini kui ülepäeva, viimasel ajal iga kahepäeva tagant), sest liha tootmisekeskkonnajälg on väga suur.

Roheliseks kasvamineEMSLi infolehes on alates tänavusest uus rubriik, mis tutvustab ökoloogiliselt vastutustundlikeinimeste maailmavaadet. Seekord vastab viiele rohelist mõtte- ja eluviisi puudutavaleküsimusele blogija, kirjastaja ning raamatu “Roheliseks kasvamine” autor Epp Petrone.

“Roheliseks kasvamine”

Mahukas raamat võtab kokku erinevad keskkonnateemad. Siin on Ro-helise Värava võrgulehele kirjutatud kolumneid, katkendeid interneti-päevikust, lühiintervjuusid Eesti ekspertidega, kokkuvõtteid ingliskeel-setest ökoteemalistest bestselleritest.

Ühte on koondatud üldine ja konkreetne, kaugem ja lähedasem info.Miks on Aafrikas näljahäda, miks on maailmameri reostunud, kuhuviia oma vana arvuti, mismoodi säästa oma kodus elektrit, kuidas tehaloodussõbralikku remonti? Lisaks rohelistele elunippidele leiab siitrohelist eneseanalüüsi: on keskkonnasäästlikkus uus religioon? Kasüks inimene suudab midagi muuta siin tarbijamaailmas?

Petrone Print

PS. Et säästa puid, on raamat antud välja vanapaberil. Seejuures palubEpp osta oma raamat mitme peale või laenata raamatukogust.

Eelistame kana, selle tootmisekoormus on väikseim. Kõigesuurem on see aga veiselihal.

Sööme kohalikke toite, ole-me leidnud sõbrad-mahetaluni-kud. Ostame võimalikult pa-kendivaba toitu, aga ka kos-meetikat (näiteks www.lush.eemüüb tahket, seebi moodi šam-pooni ja palsamit – ei mingitplasti sinna ümber!).

Autot kasutame nii harvakui võimalik, kogudes nädala-kahe jooksul erinevad autotvajavad sõidud ühte. Saameliigutud jala, ka bussi, rongi jarattaga.

Eesti Mittetulundusühingute jaSihtasutuste LiitToompuiestee 17A, 10137 TallinnTel 630 9630Faks 630 9632E-post: info@ngo.ee

Adressaat:

ISSN 1736-3837

Toimetajad: Alari Rammo |alari@ngo.ee, Kadi Maria Vooglaid | kadi@ngo.ee

K ujundaja: Külli Reinup | kyllir@hot.ee Trükikoda: Ecoprint | info@ecoprint.eeEMSL tänab V kodanikuühiskonna konverentsi toetajaid

EMSL otsib 12. korda

Aasta tegija tiitliga tunnustame ja täname neid inimesi ja organisatsioone, kes on kodanikuühiskonna tugevnemisele kaasa aidanud – ühiskonnas midagi uut loonud, liikuma pannud, muutnud.

Anna meile teada, kes võiks sinu meelest olla 2007. aasta tegija:aasta ,

aasta , aasta ,

aasta ,aasta .

Palume ettepanekud saata e-postiga info@ngo.ee hiljemalt 1. märtsiks.

aasta tegijaid

kodanikeühendusavaliku võimu esindaja

ettevõtemissiooniinimene

tegu

Trükitud FSC sertifikaadiga paberile looduslike õlide ja vaikude baasil valmistatud värvidega ©Ecoprint

2006.

aast

a t

egija

te t

unnust

am

ine T

oom

peal m

ullu

mais

. Laulu

ga t

änab t

ub

lisid

se

kto

riü

len

e b

än

d.