Ülevaadekodanikuühiskonnastneli korda aastas

Väljaandmist toetatakse riigieelarvest

EMSL on avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste eestkõneleja, kelle

töö on pühendatud kodanikualgatuse ja kodanikuühiskonna arendami-

sele Eestis.

EMSLi visiooniks on osalusel ja kodanikualgatusel toimiv kodaniku-

ühiskond, milles EMSLil on siduv roll avalikes huvides tegutsevate ühen-

duste ja ühiskonna vahel.

Norra ja Euroopa raha tulekul

Avalikud teenused saavad hea tava

Lähiaastatel jagatakse Eestis Norra ja Euroopa Majan-duspiirkonna Vabaühenduste Fondi kaudu kodaniku-ühiskonna arendamiseks 33 miljonit krooni. Kuidas fond tööle hakkab ning kuidas sealt raha saada, sellest

saab lugeda lk. 2-3.

EMSL käivitas projekti, mille eesmärk on ühenduste ja avaliku sektori koostöös sõnastada avalike teenuste lepingulise üleandmise hea tava. Miks see hea on,

kirjutame lk. 8.

Abiks eestkostjale

Väärt juhtimine

Inglismaa vabaühenduste katusorganisatsiooni NCVO juht Stuart Etherington jagab oma kogemuste põhjal näpunäiteid, kuidas liikmeid hästi kaasata ja nende

arvamusi esindada. Loe intervjuud lk. 12.

Mida tähendab kvaliteedi juhtimine ning mida kodani-kuühendustel sellega pihta on hakata, sellest kirjutame

lk. 11.

Seotud igavikulistest ja värsketest teemadest lk. 13.

Foto

: S

ve

n T

up

its

Teie ees –aasta tegijad!

EMSL valis 9. korda kodanikuühiskonna aasta tegijaid. Sihtasu-tuste kategoorias pärjati väljapaistvaimaks Heateo Sihtasutus. Pildil hetk sihtasutust tutvustavate postkaartide fotosessioonist, kus peegliga suunab modellidele valgust juhataja Artur Taevere ning peeglist paistab ettevõtete heategevussuuna juht Margo Loor. Loe aasta tegijatest lk. 4-5 ja vaata pilte tagakaanelt!

Lisaks: intervjuu ministriga, EMSLi selle aasta tegevustest, kodanikuaktiivsuse edendamisest,lindude pesemisest, seiklusrikkast keeleõppest ja muud. Head lugemist!

6002 N str r 1 ä m( 35)

TEU G JANI SH IÜ HS TU AD SN UU TL UU ST TE ET T LI IIM T I T S E E

TEU G JANI SH IÜ HS TU ASD UN TU UL SU TT EE T LT II ITM I T S E E

2 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitJuhtkiri

Vabaühendusteühiskonna areng

Riik on korraldanud oma tege-vuse läbi ministeeriumiteleantud ülesannete ja igaüks neistajab oma rida. Kolmanda sek-tori organisatsioonid on samutitegevusalade kaupa jagunenudja leidnud oma rajad. Nõnda,selgelt ühte rida ajades saab ehkoma asjad korda aetud. Samason märgata, et teemad ja rajadomavahel ristuvad ning teelisedkipuvad üksteise tehtut sassigiajama ning vastutust mugavaltüksteise kaela veeretama.

Erinevatel organisatsioo-nidel on sarnased toimimismeh-hanismid ja viisid, osaliseltkellegi poolt peale surutud,osaliselt tekkinud vastavaltolukorrale ja vajadustele.

Vastutus kaelastKindlasti ei saa ükski ühendustegutseda finantsjuhtimiseta,panustamata kulude optimee-rimisesse, haldusküsimustelahendamisesse jne. Samuti eisaa enamus keskkonnaorgani-satsioone hakkama autota, janõnda ühisel teel ning ühiseidreegleid järgides kaasliikle-jatega liigume metsa ja merele.

Metsa ja merele on oodatudkõik ning mis parata – ka auto-ga. Sest kui keegi ei tule, siispole ei metsal ega merel kelle-legi arusaadavat tähendust.Ning nad on üksi, ägades linna-inimeselt saadud tellimustekäes – kes tellib kala, kes adru,kes kütte- või paberipuud, keskaunist loodusvaadet.

Metsa ja mere valust eritikeegi ei tea või kui teavad, siisütlevad – need seal kuskilhoolitsevad selle eest ja küllapka asjad korda seavad.

Retoorikas ollakse keskkonna-hoidmise küsimustes tugevad –saame linnas kokku ja kiidametakka. Ja ega me kõik pääsegimetsa ja merd hoidma, olulineon ka jutt ja arutlus. Kuid eipääse loodus ega inimene, kuime ei tunne ega hoia kodu-kohta, ei tee koostööd ega toetaneid, kes meie kodukoha eesthea seisavad.

Vaikselt või häälega?Näiteks Tallinnas rassib EestiRoheline Liikumine ühistrans-pordi arendamise, kuid ka puhtaõhu, aja ja raha kokkuhoiu ninginimese tervise nimel. Kas nadseisavad ka meie huvide eest javäärivad toetust?

Kui jah, siis kas toetameneid vaikides, istudes autos, võivaikides, sõites bussis? Või toe-tame keskkonnaorganisatsioo-ne ka nii, et astume liikmeks jaaitame osaledes kaasa nendeeesmärkide saavutamisele?

Kui kodanikeühendustel onoluline sõnum, mis meid kõikipuudutab, siis toetagem üks-teist, oma igapäevastes tege-vustes samu väärtusi kandes jaka toetajaskonnaga liitudes.

Teate, üksteise toetuseta onväga raske hakkama saada.

Ristuvad teedEMSLi nõukogu liige, Eestimaa LooduseFondi tegevjuht Jüri-Ott Salm osutab, etühendused ei tohiks liialt kapselduda “omaasja” ajamisse, sest nii võime ise süvendadaprobleeme, mille lahendamisega teisedtegelevad.

1. mail 2004 laienes lisaksEuroopa Liidule (EL) kaEuroopa Majanduspiirkond(EMP), mis on nüüd 28 riigimajandusliit. Kokkuleppekohaselt toetavad EMPi kolmELi mittekuuluvat riiki, Norra,Island ja Liechtenstein uusiliikmeid kahe uue, Norra jaEMPi finantsmehhanismi kau-du, mille eesmärk on vähen-dada sotsiaalseid ja majan-duslikke erinevusi.

33 miljonit NGOdeleKogumaht Eestile 2004-09 onligi 475 miljonit krooni, milleraames on loodud Vabaühen-duste Fond. Selle eesmärk onaidata kaasa kodanikuühis-konna tugevdamisele. Fondmoodustab kogusummast 7%ehk üle 33 miljoni krooni.

Raamistiku väljatööta-misse on kaasatud vabaühen-dused. Vastavalt lepinguleNorra saatkonnaga oli fonditingimuste väljatöötajaks, kon-sultatsioonide korraldajaksning juhendmaterjali sõnasta-jaks EMSL.

Kokkulepitud kava järgitoimus detsembris arutelufoo-rum, kus osales 89 ühendusteesindajat. Selle tulemuselkoostas EMSL juhendmaterjali,mida sai kommenteerida kahesvoorus veebruari keskpaigani.Paarikümnelt ühenduselt laekusligi sada ettepanekut ning fonditoimimist sätestava juhend-materjali kinnitas 14. veebruarilEKAKi ühiskomisjon.

Toetuse saamiseks peavadvabaühenduste projektid vasta-ma finantsmehhanismide raken-damise memorandumites sätes-tatud eelisvaldkondadele: kesk-konnakaitse, säästev areng,Euroopa kultuuripärandi kaitse,inimressursside arendamine,tervishoid ja lastehooldus, regio-naalpoliitika ja piiriülene tege-vus. Selles raamistikus kesken-dub Vabaühenduste Fond kol-mele prioriteedile, mida täpsus-tavad põhivaldkonnad.

Fondi prioriteedidEsimeseks prioriteediks ondemokraatia ja kodanikuühis-konna areng, milleks kasutatak-

Kuidas hakkab toimima Eesti kodanikuühiskonnaarenguks lähiaastatel 33 miljonit krooni jagavVabaühenduste Fond, tutvustab fondi juhend-materjali väljatöötamist juhtinud EMSLi

konsultant Tiit Riisalo.

Edasised sammud

Pärast fondi juhendmaterjali kinnitamist EKAKi ühiskomisjonis peavad

selle heaks kiitma ka doonorriigid – märts. Seejärel kuulutab rahandus-

ministeerium välja konkursi fondi ellurakendava vahendusasutuse

valimiseks – aprill-mai.

Konkursi tulemused kinnitab finantsmehhanismide juhtkomisjon

(vabaühenduste esindajad EMSL ja EKO) ja seejärel Finantsmeh-

hanismide Komitee (doonorriikide esindajad) – juuni.

Rahandusministeerium sõlmib konkursi võitjaga Vabaühenduste

Fondi elluviimislepingu – august. Vahendusasutus valmistab ette vaja-

likud materjalid, teavitab vabaühendusi ja kuulutab välja esimese

taotlusvooru – september-oktoober.

3www.ngo.ee

märts 2006 Kodanikuühiskonna uudised

e fond jagab kodaniku-guks 33 miljonit krooni

1 küsimusVabaühenduste koostöövõr-gustiku koordinaator MarisPuurmann, mida olulistühenduste jaoks on vahepealriigieelarve strateegia koos-tamise protsessis toimunud?

Valmimas on“Struktuuri-v a h e n d i t ekasutamises t r a t e eg i aa a s t a t e k s2007-2013”e s i m e n e

versioon. Järgnevalt alusta-takse struktuurifondidest eral-datava abiraha kasutusele-võtuks rakenduskavade koos-tamist, millega paralleelselttoimub ministeeriumites orga-nisatsioonipõhiste arengu-kavade kokkuleppimine. Needdokumendid ja läbirääkimistetulemused moodustavadki lõ-puks eelarvestrateegia.

Strateegiast on avalikulkommenteerimisel olnud do-kumendi analüütiline ningstrateegia osa (eesmärgid ningprioriteedid). Ühenduste pooltesitati muuhulgas ettepanekkäsitleda eraldi prioriteedinakodanikuühiskonna arengut,siiski piirduti selle arvestami-sega horisontaalse, kõiki prio-riteete läbiva valdkonnana. Seeseab ühendustele olulise üles-ande jälgida, et sellega ka tõe-poolest kõigi prioriteetidekujundamisel ja rakendamiselarvestatakse; lepitakse kokku,mida valdkonna all mõeldakse,ja indikaatorid, mille abilhiljem tulemusi mõõta.

Kaasarääkimist on rasken-danud see, et rahandusminis-teerium ei ole avaldanud vas-tuseid seni esitatud kommen-taaridele ega selgelt põhjenda-nud nii nimetatud kui mitmeteteiste ettepanekute arvestama-ta jätmist. Vastused on lubatudmärtsiks, mis aitab loodeta-vasti konstruktiivselt reagee-rida dokumendi tervikversioo-ni avalikul kommenteerimis-ringil.

www.eurofondid.org.ee

se 50% fondi mahust. Sellepõhivaldkonnad on ühendusteinstitutsionaalse võimekusearendamine, kodanikuühiskon-na edendamine; demokraatia-normide austamine ning tead-mised kodanikuühiskonnast jademokraatlikest protsessidest.

Teiseks prioriteediks onkeskkonnakaitse ja säästevareng, milleks kasutatakse 25%fondi mahust. Põhivaldkonnadon keskkonnaharidus ja säästvatarengut toetav haridus; loodus-

pärandi kaitsmine ning kesk-konnapoliitika kujundamine.

Kolmas prioriteet on sot-siaalne integratsioon ja kohalikareng, milleks kasutataksesamuti 25% vabaühendustefondi mahust. Selle prioriteedipõhivaldkondadeks on tõrjututeabistamine ja nende õigustesuurendamine; jätkusuutlikukohaliku ja regionaalarengutoetamine ning kultuuripärandikaitse ühendamine kohalikekogukondade arenguga.

Taotlusvoore korraldataksevähemalt kord aastas. Toetusedjäävad 20 000 – 500 000 krooni-ni ning toetus võib katta kuni90% abikõlblikest kuludest.

Saajaks võivad olla avali-kes huvides tegutsevad MTÜdja SAd, mis ei ole parteid eganende tegevuse toetamiseksloodud ühendused ega riigi võiomavalitsuse asutuse mõju all.

Konkurss elluviijaleidmiseksFondi rakendamise eest vastu-tab rahandusministeerium, keskorraldab riigihanke fondivahendusasutuse leidmiseks.Sellel konkursil saavad osaledaainult mittetulundusühingudvõi sihtasutused.

Vahendusasutus vastutabfondi raames esitatud projekti-toetuste rakendamise eest,kuulutab välja projektikonkur-sid, kirjeldab üksikasjalikultprojektide valikukriteeriumeidja -protsessi. Menetleb ja hin-dab taotlusi, eraldab toetusining jälgib projektide kulgu.

Veebruarist aprillini tutvus-tavad EMSL ja siseministee-rium maakondades ühendusterahastamispõhimõtete projektining kodanikualgatuse toeta-mise strateegiat.

Ümarlaudadel on võimalusosaleda selles, kuidas riik hak-kab edaspidi kodanikualgatusttoetama ning rahastama.

Veebruaris alustatud koda-nikualgatuse toetamise stratee-gia koostamise aluseid ningkaasamise põhimõtteid tutvus-tavad seminaridel Külvi Noorja Kaja Kaur siseministeeriu-mist (vt. ka lk. 7).

Teiseks vajavad läbiaruta-mist vabaühenduste riigipoolserahastamise projekti käigus val-minud ettepanekud ja alterna-tiivid. EMSLi konsultandiKalle Jürgensoni ettepanekutekohaselt sätestataks ühendusterahastamine läbi ministeeriu-mite, kodanikuühiskonna siht-kapitali ja teiste fondide võiprogrammide.

Kodanikuühiskonna aren-damine saab projekti järgi riigistrateegiliseks eelarvelisekseesmärgiks, mille planeerimis-se kaasataks kodanikeühen-dused ja teema viidaks regio-

naalministri valitsemise alla.Samuti on arutamiseks ridapõhimõtteid, mida silmas pida-da projekti- ja tegevustoetusteja lepinguliste tööde või tee-nuste rahastamisel.

Projekti materjalid ja seni-sed kommentaarid leiab www.ngo.ee/rahastamine.

Uusi kommentaare ootame14. aprilliks kalle@ngo.ee.

Maakondades toimuvateümarlauade aegade ja kohtadevärskeima info leiate EMSLikoduleheküljelt www.ngo.ee/8875.

Alari Rammo

KATS tutvustamiseks maakondadesse

Loodava fondi tööpõhimõtteid arutati Tiit Riisalo juhtimisel niikodanikuühiskonna konverentsil kui ka avalikul seminaril.

4 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitAasta tegijad

EMSLi nõukogu valis esitatudkandidaatide seast 2005. aastamittetulundusühinguks RakvereMTÜ Kirilill, aasta sihtasutu-seks Heateo SA, aasta missioo-niinimeseks Ene Hioni Kodani-kukoolitusest, aasta kaasajaksElo Tuppitsa Majandus- jaKommunikatsiooniministee-riumist ning aasta teoks vaba-ühenduste eurofondide koos-töövõrgustiku www.eurofon-did.org.ee.

Üheksandat aastat väljaantava tunnustuse seekordseksteemaks on avalik või vald-kondlik poliitika ja eestkoste,kuna mullu valmisid kaasamisehea tavad ning kodanikeühen-duste hääle kuuldavaks tege-mine oli läbiv teema mitmetelsuurüritustel.

Kandidaatideks ootas EMSLtänavu selliseid inimesi võiorganisatsioone, kes on edukalt

esindanud oma sihtrühmi võiliikmeid, tahtnud ja osanud neidkaasata, suutnud oma häälekuuldavaks teha ehk kelle tege-vuse tulemusena on Eesti koda-nikuühiskond ja sektoriteülenekoostöö 2005. aastal tugeva-maks muutunud.

Aasta tegijate tunnustamiselaiemaks eesmärgiks on tead-vustada kodanikualgatuse täht-sust ja tugevdada kodaniku-ühiskonna tavasid.

Tänukirjad andsid tegijateleüle Riigikogu esimees EneErgma ja regionaalministerJaan Õunapuu, ettekande indi-vidualistlikest ja kollektiivse-test väärtustest ja eetikast pidasTartu Ülikooli eetikakeskusejuhataja prof Margit Sutrop.

Materjalid nii selle- kuimöödunudaastastelt tunnusta-mistelt leiab koduleheküljeltwww.ngo.ee/tegijad.

Aasta mittetulundus-ühing – KirilillAukirja vastu võtnud punapäineLea Pilme ei näe kuidagi välja,nagu ta veaks korraga kolmeasutust – Rakvere Lille kooli,päevakeskust Päevalill ja Rak-vere lastekodu.

Kodanikuühiskonna 200

Aga Puuetega laste ja noor-te toetajate ühenduse Kirililljuhatajana on just tema korral-dada 40 töötajaga meeskond jaligi 70 erivajadustega Rakverenoore ja vana elu.

Kirilill on korraga tegevmitmes rollis sotsiaal- ja hari-

21. veebruaril toimus Toompea lossis järje-kordne kodanikuühiskonna aasta tegijatetänuüritus. Tekst ja fotod: Alari Rammo.

Improviseeritud grupipilt: Riigikogu esimees Ene Ergma, aasta missiooniinimene Ene Hion, EMSLi juhataja Marit Otsing, minister JaanÕunapuu, aasta MTÜ esindaja Lea Pilme, Riigikogu liige Vello Tafenau, Margo Loor Heateo SAst ja Monika Salu EMSLi nõukogust.

MTÜ Kirilill juht Lea Pilme seletab Ene Ergmale, kuidas ta kõigesellega hakkama saab.

5www.ngo.ee

märts 2006 Aasta tegijad

5. aasta tegijad valituddusvaldkonnas, tehes tihedatkoostööd riigi ja omavalitsu-sega, esindades positiivset näi-det avalike teenuste delegeeri-misest kodanikuühendustele.

Tänu Lea Pilme kodaniku-algatusele, organiseerimisvõi-mele ja missioonitundele onkujunenud hariduslike erivaja-dustega lastele väga hea õpi-keskkond ja paremad ajad onsaabunud ka Rakvere Laste-kodus, seisis kandidaadi esitus-kirjas.

Aasta sihtasutus –Heateo SAHeategevusliku mõtteviisi aren-dajana ja sotsiaalse ettevõtlusetutvustajana on kolm aastattegutsenud Heateo Sihtasutusilmselt Eesti ainus omalaadneja nõudis juba ammu tunnus-tamist. Heateo SA tegevusedpakuvad inimestele andmise-rõõmu, luues lihtsamaid või-malusi vabatahtlikuna töötada,materiaalse toetusega aidata jamuid heategusid sooritada. Käi-vitatud on portaal www.hea-tegu.ee, mis vahendab vabataht-liku töö ja annetamisega seotudvõimalusi.

Üle aasta on töötanud äri-ja mittetulundussektori juhteühendav projekt Pinginaabridning puudustkannatavatele las-tele suunatud projekt “Igalesöögikohale oma laps”.

Koostöös Eestimaa Loo-duse Fondi ja Caritasega asuta-tud Taaskasutuskeskus annab

Aasta tegu –eurofondide võrgustikEMSLi nõukogu otsustas aastategijate sekka lisada tänavuaasta teo, esimese tunnustusesai vabaühenduste koostöövõr-gustik (www.eurofondid.org.ee) – Eesti Rohelise Liikumiseeestveetav infoportaal vaba-ühenduste väravaks eurofon-dide maailma.

Võrgustiku eesmärgiks

pole aidata rahaküsijaid, vaidsuurendada euroabi kavanda-mise, kasutamise ja tulemuslik-kuse hindamise läbipaistvust,samamoodi kodanikuühendus-te kaasatust ja avalikkuse ak-tiivset osalust.

Valikul märgiti ära Eesti

olulise panuse keskkonnatead-likkuse kasvule. 2005. aastasügisel korraldas Heateo Siht-asutus koostöös Eesti Päeva-lehe ja Avatud Eesti Fondigasotsiaalse ettevõtja konkursi,millega on alustatud samutiäärmiselt olulise muutusegaEesti ühiskonnas.

Missiooniinimene –Ene HionTänuüritusel kõige kõvemaaplausi ja suurema lillesülemiära teeninud Ene Hionit teavadkõik. Eesti Naiste Koostöökettsõnastas Hionit kandidaadiksesitades tema elutööks ja mis-siooniks “Kodanikuks olemisejulgustamine”.

Legendaarse raadiohäälenaon Ene Hion julgustanud alatiinimesi oma arvamust välja üt-lema, teisti mõtlema. Viimas-tel aastatel on Hion kesken-dunud naiste julgustamisele,kutsunud neid otsuseid tegemaja aitama kaasa tasakaalustatudühiskonna kujunemisele.

MTÜ Kodanikukoolituseühe juhina on Ene Hionil kaomanimeline stipendium. Igalaastal annab Hion stipendiumienda valitud isikule või organi-satsioonile, kes on Eestis kõigerohkem panustanud naiste osa-lemisele ühiskonnaelus.

Margo Loor on Heateo SAettevõtete tegevussuuna juht.

kodanikeühenduste huvide eestseismine Norra ja EuroopaMajanduspiirkonna raha (NGOFond) ning Euroopa Liidustruktuurivahendite kasutamisejälgimisel.

Aasta kaasav ametnik –Elo TuppitsEt seekordse aasta kaasaja va-lik langes riigiametnikule, onomamoodi pretsedenditu. Kui-gi Elo Tuppitsal on suhteliseltmittemidagiütlev ametinimi –Majandus- ja Kommunikat-siooniministeeriumi (MKM)väliskoostööprojektide talitusejuhataja – kehastab ta ühtvähestest positiivsetest näide-test pühendunud kaasajana.Tuppits juhtis nimelt edukatprojekti “Koostöö tugevdami-ne Eesti avaliku sektori ja ette-võtjaid esindavate organisat-sioonide vahel”, mille tulemu-sena rakendati avalikus sekto-ris praktikasse kodanikuühis-konnas testitud kaasamismudel.

MKM oli esimene ja seniainus ministeerium Eestis, kestöötas välja iseendale kaasa-mise põhimõtted ning igaühelon nüüd võimalus saadae-posti teel teateid viimastestmuudatustest õigusaktides, ethoida kõiki huvigruppe kursisneid puudutavate arengutega.

Ene Hionit õnnitleb noor ettevõtja, leiutaja ja poliitik Karoli Hindriks.

Jaan Õunapuu surub Peep Mardistega kätt Monika Salu valvsapilgu all.

6 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitKodanikuühiskond

Minister: kodanikuühenduste kaarton rõõmsalt kirju

Kodanikeühenduste ettevõt-mistel on poliitikud vahelkriitika märklauaks – küllpole raha piisavalt, küll onvalitud valed partnerid.Miks teid sellest säästeti?Ministrina püüan ära hoidamõttetuid vastasseise, mida näi-teks paar aastat tagasi oli tunda.Siis käisid kodanikeühendusteesindajad meie juures mitte kõi-ge paremat juttu ajamas teisteühenduste kohta.

Üldse on suhtumine kodani-kuühiskonda muutunud posi-tiivsemaks. Avalikkuse tähele-panu koondab ka asjaolu, et üleaasta peab kodanikuühiskonnaarendamise kontseptsiooni ra-kendamise kohta esitama üle-vaate Riigikogule. Kuigi sellelearutelule jäi ajakirjandusevastukaja nõrgaks. Asi olnuksrohkemat väärt!

Olete siseministeeriumirahvastiku- ja regionaal-valdkonnas kuulutanud2006.a. esimeseks prioritee-diks kodanikuühiskonnaarendamise. Miks peateseda nii tähtsaks?Kui riigiasutustest meie ei peaseda oluliseks, kes siis veel?Kuidas muidu annaksime ees-kuju teistele sama suunda järgi-da? Teine põhjus on, et olemenii palju küpseks saanud, etseekord juba julgesime sedaprioriteediks panna.

Mida see praktikastähendab?Tulevad konkreetsed sammudühenduste rahastamise printsii-

Regionaalminister Jaan Õunapuu oli novembri-kuisel IV Eesti kodanikeühiskonna konverentsilüks arutlejatest teemapüstituses “Kas olemeühiskonnana muutunud suuremaks?” Sedaarutelu juhatanud Tarmu Tammerk küsitlesministrit uuesti kaks kuud pärast konverentsi.

pide kohta. EMSL on sellegategelnud üle aasta. Sel kevadeljõuavad rahastamise põhimõt-ted otsustamiseks valitsuse jaühenduste ühiskomisjoni ette,mida ma juhatan.

Teiseks teeme sel aastal val-mis kodanikualgatuse toetami-se strateegia. See ei sisalda mit-te ainult rahastamist, vaid kõikitegevusi. Kolmandaks töötameaasta lõpuks välja vabatahtliketegevuse strateegia.

Milline on ühenduste hearahastamismudel?Praegu saavad ühendused toe-tust erinevalt: kes projekti-, kestegevuspõhiselt. On vaja leppi-da kokku piir, kus saame rää-kida katusorganisatsioonidetegevuskulude toetamisest.

Tuleb otsustada, kuidas re-guleerida kolmanda sektori toe-tused Euroopa raha saamisel,kus on vaja 20% omaosalust.Kuidas tekitame rahastamis-allika kolmandale sektorile?Või katab osaluse kohalik oma-valitsus?

Detsembris ilmus Postime-hes artikkel “Regionaal-minister jagas konkursitaprojektiraha”. Loos heidetiette, et jagasite ühendustele2,5 miljonit krooni, millestosa läks teie erakonnakaas-lasega seotud ühendusele.Kas see lugu oleks olemata,kui kindlad rahastamis-printsiibid olemas oleks?See raha pärines 2005. aastalisaeelarvest, mis teatavastituleb planeerimatult. Taotlesin

selle summa, teades ennasttõestanud organisatsioone. Sainvalitsuses konkreetselt põhjen-dada, milleks see raha kulub.Ilma konkreetsete soovidetapoleks valitsus seda eraldistteinud, see on ootamatu rahajagamise probleem.

Ajalehe teematõstatuses jäiebameeldivalt kõlama, justkuioleks üks naisorganisatsioonsaanud raha seetõttu, et on seo-tud Rahvaliitu kuuluva nõu-nikuga. Sinna ühendusse kuu-luvad erinevad naisorganisat-sioonid, esindatud on erinevaderakonnad. Mina ei ole hiro-mant ega tulnud selle peale, etsellest võib probleem tekkida.Mu nõunik oli selleks ajaks kalõpetanud selle ühenduse juht-organis oma liikmelisuse. Oleksvõinud ka need 2,5 miljonitkodanikuühiskonna arendami-seks küsimata jätta, aga seepoleks olnud õige.

Kui peate võõrale rääkimaEesti kodanikuühiskonnatugevatest külgedest, midatoote esile?Organisatsioonid on tugevalt

kasvanud, teiste maade koge-musest on palju õpitud. Ühen-dused on paljudes valdkonda-des hästi nähtavad. Näitekskülade arendamine on suurthoogu saanud Kodukandi liiku-misest.

Ühenduste kaart on rõõm-salt kirju, erinevalt mu kabinetiseinal olevast tavalisest maa-kondade kaardist. Üks prob-leem on ühendustel sama, misvahetevahel Eesti poliitikas:isikutevahelised konfliktid.Head tegijad, õige asja eest väl-jas ühendused ei mahu ühtetuppa ära.

Öeldakse: EL ja NATO onkäes, Eestil pole enam ideed,millega edasi minna. Midasaab kodanikuühiskond siinteha?On kindel mänguruum, kuskolmandal sektoril on oma rolltäita. Näiteks võimu ja rahvasuhted, kaasamise põhimõtted.Ühendustel on riigile oma sõ-num sotsiaalküsimustes. Omaideid võiks julgemalt välja käia!

Ideedest Eesti ühendustelpuudust pole.

7www.ngo.ee

märts 2006 Kodanikuühiskond

Uusi trükiseid

Kodanikuühiskonnalühisõnastik

Koostöös siseministeeriumigaandis EMSL välja professorMikko Lagerspetzi “Kodani-kuühiskonna lühisõnastiku”kordustrüki.

Sõnastik pakub lühikesedseletused hulgale kodaniku-ühiskonda puudutavatele väl-jenditele, samuti uusi tõlke-vasteid ning viitab vastavateleingliskeelsetele terminitele.Teises trükis on mõned uuedmärksõnad, ka on täiendatudteisi ning lisatud mõistete oma-vahelisi suhteid kajastav tabel.

Saadaval tasuta EMSLikontoris, Avatud Eesti Fondisja maakondlikes arenduskes-kustes, samuti www.ngo.ee/trykised.

Kokkuvõte EKAKirakendamisest

Siseministeeriumi rahastami-sel valminud kokkuvõte EKAKirakendamise hetkeseisust ningühiskomisjoni järgmistest üles-annetest on järg 2004. aastalilmunud trükisele. Selles sisal-dub ka lühiülevaade EKAKiajaloost, praktilised soovitusedühendustele EKAKist kasu-saamiseks ning ingliskeelnekokkuvõte. Saadaval tasutaEMSLi kontoris ning www.ngo.ee/trykised.

“Ettevõtluse alused”

12-aastase tippjuhtimiskoge-musega majandusdoktori Moni-ka Salu raamat on abivahendneile, kes soovivad lisaks raha-taotluste esitamisele suurenda-da oma sissetulekut läbi tee-nuste ja toodete müügi ehkettevõtluse. Põhiteadmisedettevõtluse alustamisest, kor-raldamisest, võimalustest jariskidest on esitatud 60 küsi-muse ja vastusena, lisatud näi-disdokumendid ning info ette-võttele toetuste ja abi saami-seks. EMSLi liikmed ja suure-mate koguste soovijad, küsigesoodushinda e-posti teel moni-ka.salu @inotex.ee.

Eelmise aasta lõpus algasvalitsuse kodanikualgatusetoetamise strateegia (KATS)koostamine, mille eesmärk onsaavutada avaliku sektori ühtnelähenemine kodanikualgatuseedendamiseks.

Eesti kodanikuühiskonnaarengu kontseptsiooni raken-damine on võimalik vaid erivaldkondade eest vastutavateriigiasutuste ja kodanikeühen-duste koostöös.

Kui rakendamise 2004-06aasta tegevuskava aitab kokkuleppida sektoritevahelise koos-töö põhimõtetes, siis KATSkoordineerib avaliku sektorisisemist koostööd kodaniku-algatuse toetamisel.

Näiteks saab nõnda lahen-dada ametnike koolituse puu-dujääke kodanikuühiskonnavaldkonnas.

KATSiga püstitatakse stra-teegilised eesmärgid ja lepi-takse kokku vajalikud tege-vused peamistes valdkondades,milleks on kodanikualgatusetugisüsteem, kaasamine, rahas-tamine, avalik teave ning ko-danikuaktiivsus.

Regionaalminister esitab2007-10 aastaks koostatavaKATSi valitsusele otsustami-seks juunis. Et strateegia saakshea ja toimiv, kaasatakse sellekoostamisse kõiki osapooli.

Lisaks riigiasutustele, kel-lele KATS esmajoones õigetteed näitama hakkab, on vajalikkodanike ja ühenduste aktiivneosavõtt strateegia loomisest.

Veebruarist aprillini toimub15 maakondlikku ümarlauda(vt. lk. 3!), mis on arutelu jaideede vahetamise kohad.

Valmib kodanikualgatusetoetamise strateegia

KATSi tööversioonid ningkommenteerimisvormi saabkätte siseministeeriumi kodu-leheküljelt alates märtsist.

Esimese vahekokkuvõttesaabunud kommentaaridestteeme 20. märtsi paiku. Kom-mentaare saab esitada kunimaakondlike ümarlaudade toi-mumise lõpuni.

Loe lähemalt internetist:www.sisemin.gov.ee/atp/kats

Külvi NoorSiseministeerium

Foto: PM/Scanpix

Viimastel aastatel Eestis erine-va innukusega tööle lükatudkohalike vabaühenduste koos-töökogude esindajad pidasidjaanuaris Tartus ümarlaua, aru-tades, kuidas edasi liikuda.

Osalejaid oli Tartu-, Pärnu-,Jõgeva-, Harju-, Järva- ja Hiiu-maalt. Mitmetes koostöökoda-des on seisakuid põhjustanudühesugused raskused: ressursi-puudus, ühist lahendamist vaja-va probleemi puudumine, agaka koostöökoja rolli ebaselgus.

Kui näha vajadust ennekõi-ke info, nõustamise ja koolitusejärele, siis sellega tegelevad

maakondades juba arendus-keskused ja maavalitsused.Miks nende kõrvale veel koos-töökoda?

Arutelul leiti, et koostööko-ja raames võiksid ühendusedaktiivselt arutleda maakondlikuarengukava sisu ja elluviimiseüle, kojal võiks olla “järelvaa-taja” roll, kes teeb pöördumisi,kui avalik võim on jätnud kaa-samise põhimõtted või headtavad arvestamata.

Pakuti välja, et koostöökodavõiks valida piirkonna esinda-jad erinevatele ümarlaudadeleja kogudesse, et jaotada töö-

koormust võrdsemalt. Oluli-seks peeti koostöökogu rollikodanikuühiskonna temaatikameediasse viimisel ning koha-like koolitajate ja analüütikuteoskuste töölerakendamiselühenduste hüvanguks.

Ühishuvi leidmise aruteluviis mõtteni, et koostöökojadei peaks olema niivõrd maa-kui piirkondlikud. Põhjalikumülevaade internetis: www.vaba-tahtlikud.ee.

Piret TalurPersona MTÜ, Tartumaa

Vabaühenduste Koostöökoda

Piirkondlikud koostöökojad elavnemas

Värskeks näiteks kodanikuaktiivsusest on looderanniku nafta-reostuse tõrjumisel appi rutanud vabatahtlikud.

8 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitEMSLi tegemised

Avalike teenuste üleandmine onmoes ning seda üle maailma.Valitsused ja kohalik võim eidelegeeri täna enam üksnestraditsioonilisi kommunaal- jasotsiaalabiteenused, vaid kanäiteks vangla- ja sõjapidamist.Nii opereerib maailma suurimatvanglat Lõuna-Aafrika Vabarii-gis peagi erafirma, mis on no-teeritud New Yorgi börsil.

Ka Iraagi okupatsiooniviiakse paljuski läbi erafirmadetoel, kellelt USA valitsus ostabnii koolide ajalooprogrammidekoostamise kui ka kohaliku soot-siumi ülesehitamise teenust.

Nii ühiskonnale harjumus-päraste teenuste kui ka nime-tatutele sarnaste äärmuslikejuhtude puhul on riigile oluli-seks partneriks kodanikeühen-dused.

Millest räägime?Avalike teenuste üleandmineehk lepinguline delegeerimineon üks mitmetest avaliku jamittetulundussektori koostöövõimalustest. Sel juhul annabriik või omavalitsus teenusetäideviimise üle erafirmale,ühendusele või teisele avalikuleorganisatsioonile, kuid säilitabkontrolli ja vastutuse teenusepakkumise üle.

Teenuse rahastamise kohus-tus jaguneb reeglina riigi/oma-valitsuse ja lõpptarbija vahel.Teenuse võib ellu kutsuda kakodanikeühendus, kuid lepin-gulise delegeerimise objektiksmuutub see alles siis, kui vastu-tuse teenuse korraldamise eestvõtab endale avalik võim.

Eesmärgiks ei ole a priori

teenuse üleandmine, vaid läbikonkursi ja/või läbirääkimistetekitada teenusepakkujas lisa-motivatsiooni teenuse kvalitee-di ja tõhususe parandamiseks.

Teenuste üleandmine saab oma hea tavaEMSLi avalike teenuste konsultant Veiko Lember tutvustab, milles seisnebavalike teenuste üleandmise hea tava, mille esimene versioon on internetis huvilistelekommenteerimiseks avatud.

Lisaks võib delegeerimine en-das kätkeda ka sotsiaalseid ees-märke, näiteks erivajadusegainimeste ettevõtluse arendamine.

Kuigi Eestis osutatakse era-organisatsioonide poolt iga-aas-taselt sadade miljonite kroonideväärtuses riigi tellitud avalikketeenuseid, valitseb nii teenusteostjate kui ka pakkujate hulgassuur infotühimik delegeerimiseelluviimise, selle tulemuste,võimaluste ja ohtude kohta.

Nii ei ole meilgi seejuurespääsetud piinlikest skandaa-lidest, seda isegi juhtudel, kusvõiks eeldada kindlat õnnes-tumist. Teisalt on kodaniku-ühendused veel vähe tead-vustanud, et avalike teenustelepinguline osutamine on üksvõimalusi jätkusuutliku arengutagamisel.

Sellest aastast püüab EMSLaidata kaasa selle tühimikutäitmisele, alustades avaliketeenuste üleandmise alasediskussiooni tekitamise ja

teavitustööga kodanikeühen-duste hulgas. Esimeseks oluli-seks ettevõtmiseks selles vallason avalike teenuste üleandmisehea tava ehk standardite välja-töötamine. Lühidalt öeldes onhea tava juhiste kogum avaliketeenuste üleandmise protsessiläbiviimiseks.

Alates veebruarist on tee-nuste üleandmisega seotudküsimused ning hea tava esi-algne visioon kõigile tutvu-miseks ja kommenteerimisekskättesaadav EMSL kodulehel(www.ngo.ee/teenused). Seejääb üles kuni 13. märtsini,misjärel seda täiendataksetulenevalt saadud tagasisidest.

Teenuste hea tavaLõpptulemusena saab hea tavaolema üheks EKAKi raamesvastu võetavatest dokumen-tidest, mis hakkab oluliselmääral mõjutama avaliku või-mu ja kodanikeühenduste koos-tööd.

Lisaks plaanib EMSL ülli-tada teatmiku avalike teenustedelegeerimise teemal. Järgnevapoole aasta jooksul on plaanisteemaga seonduvat tutvustadaka mitmetel seminaridel, millekohta ilmub täpsem info jubaEMSL kodulehel.

EMSL ootab tagasisidet niihea tava väljatöötamise kohta,kui ka senistest kogemustestteenuse üleandmisel aadressileveiko@ngo.ee.

Teenuste lepingulise osutamisega tekkivadvõimalused kodanikeühendustele:

• stabiilne finantseerimiseallikas

• ajend organisatsiooni sisemiseks arenguks

• lisaressursid ja -motivatsioon oma missiooni elluviimiseks ja osuta-

tavate teenuste arendamiseks

• kontaktide suurenemine avaliku võimuga uute väljundite leidmiseks

• teadmiste ja abi ülekandumine avalikust sektorist ühendustele

Kaasnevad mõjud:

• palgatöö osakaalu suurenemine, vabatahtlikkuse vähenemine

• vajadus lisainvesteeringute järele (nt. infotehnoloogiasse)

• võimalik sõltuvuse tekkimine valitsuse rahadest

• missioonist eraldiseisvate tegevuste osakaalu suurenemine raha

teenimiseks

• kergemate juhtumite ja klientide eelistamine kulude kokkuhoiu

eesmärgil (nn. kooreriisumine)

9www.ngo.ee

märts 2006 EMSLi tegemised

Mida EMSL tänavu teeb?

EMSLi tänavune tegevuskavatuleneb põhimõtetest, millepanime paika oma strateegiasaastateks 2005-08. Tuletamemeelde: meie strateegilistekssuundadeks ühiskonna tasandilneil aastatel on osaleda EKAKitegevuskava elluviimisel; aren-dada Eesti vabaühendusi ninghoida kõrgel kolmanda sektorimainet.

Suundadeks organisatsioonitasandil on: olla erinevaid ühen-dusi kaasav laiapõhjaline liik-mesorganisatsioon; seista omaliikmete ühiste huvide eest koos-töös avaliku ja erasektoriga;käivitada stabiilsed meediaväl-jundid EMSLi ja kogu sektoritegevuste kajastamiseks.

Siduv ja sõltumatuSamuti hoida majanduslikku japoliitilist sõltumatust, tunnus-tades ühiskonnaliikmete mit-mekesisust ning eriarvamusi;ning olla partneritele ja kolman-da sektori liikmetele kvaliteet-seks ja tunnustatud eeskujuksoma töös, teenustes ja juhtimi-ses kui sõbralik, hooliv ja ühen-dusi siduv organisatsioon.

Peamise eesmärgina näemeEKAKi rakendumisele kaasa

EMSLi vastne juhataja Marit Otsing annabülevaate tänavusest tegevuskavast.

aitamist. Selle oluliseks osakson töötada välja kodanikeühen-duste ettepanekud oma tegevu-se rahastamiseks riigi ja omava-litsuste eelarvest. BAPPi toelon sellega möödunud aastasttöötanud Kalle Jürgenson.

Maakondade tasandilEt parimal moel väljendadameie kõigi seisukohti olemealustanud arutelusid maakon-dlikel ümarlaudadel, kommen-teerida ja ettepanekuid tehasaab ka interneti teel. Ootamekõigi aktiivset osavõttu väljen-damaks oma mõtteid, arvamusi,ootusi ja ettepanekuid seosesühenduste rahastamisega.

Teise suure arendusprojek-tina soovime luua alused avali-ke teenuste pakkumise üldistestandardite ning nende osutami-se põhimõtete ja korra väljatöö-tamisele nende delegeerimiselkodanikeühendustele.

Seda projekti tutvustabkõrvallehel lähemalt EMSLikonsultant Veiko Lember. Meietöö tulemused kinnitavadEKAKi rakendamise ühisko-misjon ja valitsus.

Sügisel jätkame ka katus-organisatsioonide arenduspro-

jektiga. Seks ajaks naaseb Ees-tisse Kristina Mänd, kes töötabjuulini Lõuna-Aafrika Vabarii-gis CIVICUSes just katusorga-nisatsioonide teemaga.

Hea tava kohaselt jätkabEMSL liikmete ja teiste ühen-duste koolitamist ja informee-rimist. Lisaks regulaarseteleinfopäevadele, koolitustele jaseminaridele toimub septembrihakul ka kaheksas EMSLisuvekool, mille seekordseksteemaks avalikud teenused.

Ilmunud on meie selle aastaesimesed uued trükised, sügi-seks valmib raamat kodanike-ühenduse juhtorganite arenda-mise teemadel.

Põhjalikumalt võtame etteoma liikmete tundmaõppimiseja arendamise, mis on eeldusheaks kaasamiseks ja liikmeteühishuvide eest seismiseks.

Liikmeküsitlusest kirjutabAlari Rammo allpool.

Traditsiooniline EMSLi suvekool toimub tänavu 8.-9. septembriniNelijärvel. Pildil hetk mullusest suvekoolist, kus osalejad saidPeeter Tooma käe all lihvida oma avaliku esinemise oskusi.

Foto: Artur Taevere

EMSL uuendab sel kevadelpõhjalikult oma liikmete and-mebaasi, et lisaks kontaktand-metele oleks kättesaadav põhja-likum info inimestest, tegevusemõjust ja rahaasjadest.

Vabaühenduste olulisus onmärgatavalt kasvanud Eestis jamujal maailmas ning ainaolulisemate ülesannete täitmi-sega muutub olulisemaks, etavalikkus teaks, kuidas ühendustoimib. EMSL võttis nõuks omaliikmeid tundma õppida –esitasime neile hulga küsimusi

EMSLi liikmeküsitlus läbipaistvuse suurendamiseksorganisatsioonide tegevuse,eesmärkide, sihtrühmade jafinantsallikate kohta.

Küsitavad andmed on selli-sed, mida tahetakse teada pro-jektikonkurssidel, kuid lihtne jakättesaadav informatsioon oniga organisatsiooni adekvaatsehindamise aluseks lisaks rahas-tajatele ka vabatahtlike, ajakir-janike või poliitikute poolt.

Soovitame sama teha teis-telgi katusorganisatsioonidel,kus tegevuse rõhk pole ülekuu-lamisel, vaid liikmetele abiks

olemises. Pole ju väiksematelühendustel sageli oma kodule-hekülgegi, kus oma andmeidkättesaadavaks teha ning enese-analüüs on nagunii igaüheleendalegi kasulik.

Liikmeküsitluse teises osaspalume tagasisidet EMSLi tee-nustele ja ootuseid meie suhtes.Tulemuste alusel algavad märt-sis taas liikmete külastused, kusarutame saadud info koos läbija vaatame, mida saab EMSLparemini teha ja kuidas omaliikmeid aidata.

Liikmeküsitlus on osaEMSLi tänavusest peamisesteesmärgist – liikmete kaasamis-mudeli rakendamisest ning kaa-samise eeltingimuseks ja ühis-huvide esindamiseks on täpneteadmine liikmete soovidest javajadustest.

Vaata EMSLi täidetud an-keeti www.ngo.ee/emsl ja kaa-samismudelit www.ngo.ee/liik-med. Kokkuvõtte liikmeküsit-lusest avaldame järgmisesinfolehes.

Alari Rammo

Üldkoosolek 5. mail!

EMSLi üldkoosolek toimub 5.

mai l Vanuri te Eneseabi- ja

Nõustamisühingu majas Tallin-

nas Poska 15.

Kavas ülevaade EMSLi tege-

vustest, majandusaasta aru-

ande kinnitamine.

Lähem info märtsis.

10 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitUurimus

Aktiivsed ühendused muudavadühiskonna suuremaks

Kodanikuühiskonna ehitusma-terjaliks on kõikvõimalikudühendused, mille spekter on laija mitmekesine.

On ühendusi, kuhu inime-sed kuuluvad paratamatusena,et osaleda teatud tegevustes.Sellisteks ühendusteks on näi-teks korteri-, maja- ja aiandus-ühistud ehk elukohaga seotudühendused.

On meelelahutuslikud ühen-dused, mis seotud kultuuri-,spordi- ja hobitegevustega.Neisse lähevad inimesed mõel-des ennekõike endale ja omahuvide arendamisele. Harras-tusühendused ei kanna üldju-hul erilist missiooni ega sea ees-märgiks ühiskonnas toimuvatmõjutada.

Tööalane kindlustunneOlulised ühendused on ameti-liidud, mis annavad oma liik-metele tööalase kindlustunde.Ametiliitude organiseerumineja oma liikmete huvide eestvõitlemine näitab kodaniku-ühiskonna tugevust läbi ühis-tegevuse. Värsketest näidetestvõiks esile tuua perearstideorganisatsiooni eduka tegevuseja oma õiglaste nõudmiste saa-vutamise.

Maailmavaate ja veendu-muste alusel kuuluvad inimesedusuorganisatsioonidesse jaerakondadesse.

Ja lõpuks ühendused midavõib nimetada missiooniühen-dusteks. Need on ühiskonna jainimeste üldistes huvides –nagu looduse kaitsmine, hea-tegevus, külaelu edendamine,naabrivalve, karskusliikumine,Kaitseliit jt – tegutsevad orga-nisatsioonid.

Avatud Eesti Fondi toeta-tava projekti “Demokraatia ja

Sotsioloog Ivi Proos tutvustab, mida näitas Avatud Ühiskonna Instituudi uurimus“Demokraatia ja rahvuslikud huvid” kodanikuaktiivsuse kohta.

rahvuslikud huvid” raames viisEesti Avatud Ühiskonna Insti-tuut mullu oktoobris-novembrisläbi uuringu kodanikuaktiiv-susest, mille käigus küsitleti ülekogu Eesti 936 inimest vanuses15-74 aastat.

Vastajad hindasid ise omakuulumist erinevatesse koda-nikeühendustesse. Lisaks hin-dasid kõik ühendustesse kuulu-vad vastajad, kas nad on aktiiv-sed või passiivsed liikmed.

Ootuspäraselt osalevad ini-mesed kõige sagedamini (23%)elukohaga seotud ühendustes,samas hindab neis end aktiiv-seks liikmeks kõigest kolman-dik. Harrastusühenduste tege-vuses osaleb viiendik vastanu-test, kuid neis on inimesedaktiivsemad: 2/3 peab ennastneis aktiivseteks liikmeteks.

Iga kümnes Eestis elavtäiskasvanu kuulub ühiskonnaja inimeste üldistes huvidestegutsevatesse missiooniühen-dustesse. See ei ole sugugi väi-ke potentsiaal. Sealjuures pea-vad pooled missiooniühendus-tesse kuuluvad inimesed ennastaktiivseteks liikmeteks.

Selge erinevus kodanikuak-tiivsuses kulgeb mööda rahvus-likku piiri: eestlaste kodaniku-aktiivsus on tunduvalt suuremkui siinsetel venelastel. Mis-siooniühendustesse kuulub12% eestlastest ja vaid 1%

eestivenelastest, meelelahu-tuslikes ühendustes on neednäitajad vastavalt 25% ja 11%.

Ainus ühenduste tüüp, kusvenekeelne elanikkond on ak-tiivsem, on elukohaga seotudühendused. Neisse kuulub 21%eestlastest ja 28% eestivenelas-test. See on mõistetav, sestvenekeelsed inimesed elavadrohkem linnades, mistõttu nadon eestlastest sagedamini kor-teriühistute liikmed.

Sellel võib ollamitu põhjust.Näiteks ei oleliige täpseltteadnud, kuhuastub, sest sa-geli pole ühen-dustel paika

pandud, mis on nende missioonja eesmärgid – nii võib selgudaaja jooksul, et liige ootas mida-gi muud ning tõmbub eemale.

Teiseks on organisatsioonidise mõnikord võtnud suunaksjust massi kasvatamise, eelda-des, et see suurendab nendelegitiimsust – sel juhul on para-

Osalemine kodanikeühendustes

tamatu, et nõnda saadud liik-med pole kuigi motiveeritud.

Kolmandaks võib liigemuutuda passiivseks, sest temahuvid muutuvad aja jooksulning see, millega ühendus tege-leb, pole talle enam nii tähtis.

Kui ühendus tahab, et liik-med oleksid aktiivsed, on olu-line läbi mõelda, milleks jamilliseid liikmeid soovitaksening anda neile palju võimalusiosalemiseks – jagada ülesan-deid, kaasata neid aktiivselttegevusse ja diskussioonidesse.

Rait Talvik,EMSLi konsultant

Ühendustesse kuuluminetähendab osalemist erinevatessuhtlemisvõrgustikes. See oma-korda viitab suuremale sotsiaal-sele kapitalile. Inimesed kuulu-vad ühendustesse, suhtlevadomavahel ja kindlasti kausaldavad üksteist enam.Uuringust tulenevalt saab kind-lasti väita, et eestlaste sotsiaalnekapital on suurem kui eesti-venelastel.

Miks on paljud liikmedühendustes passiivsed?

11www.ngo.ee

märts 2006 Aktuaalne teema

Kvaliteedi juhtimine jajuhtimise kvaliteet - praktikad

kodanikeühendustes

Jutt kvaliteedi juhtimisest kodanikeühendus-tes kõlab esmapilgul justkui ülepingutatult jakohatu paatosega. Ent kuigi meile meeldiksmõelda ühendustest kui kaasasündinultläbipaistvatest, vastutavatest ja legitiimsetest,tuleb selleks siiski kõvasti pingutada, kirjutabEMSLi juhtimiskonsultant Kaidi Holm.

Mis ühikutes omaühenduse edu hinnata– testi ennast!

1. Missioon – kas su missioon on

selgelt defineeritud ja konkreet-

ne, sõnastades põhieesmärgid ja

nende saavutamise viisid? Kas

juhatus, töötajad ja koostööpart-

nerid järgivad seda?

2. Kliendid – kas oled identifit-

seerinud oma kliendid ja nende

väärtushinnangud, grupeerinud

nad erivajaduste ja soovide alu-

sel?

3. Teenused – kas missiooniga

kooskõlas ja su poolt pakutavad

teenused vastavad klientide vaja-

dustele ja soovidele, kas kliendid

on rahul? Kas tooted ja teenused

on hea või kõrge tasemega ja

konkurentsivõimelised võrdluses

teiste poolt pakutavaga?

4. Väljundid – kas oled fiksee-

rinud kriteeriumid ja loonud süs-

teemi tegevuse tulemuste ja mõ-

ju hindamiseks? Milline on tege-

vuste ja tulemuste mõju kohaliku

kogukonna arengule? Kas tege-

vus teenib ühiseid eesmärke ilma

kahjulike kõrvalmõjudeta?

5. Juhatus – kas juhatus omab

organisatsiooni tegevuseks vaja-

likke teadmisi, teadvustab vastu-

tust nii organisatsiooni liikmete

kui ka kogukonna ees, tegeleb

aktiivselt organisatsiooni juhtimi-

se ja esindamisega?

6. Juht – kas juht on tugev liider,

inimene, kes teadvustab organi-

satsiooni eesmärke ja esindab

kogu meeskonda; teadvustab

organisatsiooni sise- ja välis-

keskkonda, loob optimaalsed

tegevusstrateegiad ja analüüsib

saavutatut?

7. Ressursid – kas tegevuseks

vajalikud ressursid (materiaalne

baas, raha, inimesed jne) on

garanteeritud? Finantsstabiilsus

viimasel paaril aastal ja plaanid

paariks järgnevaks? Kas finantse

saadakse mitmest allikast?

8. Kommunikatsioon – kas sul on

teadvustatud kommunikatsioo-

nikanalid ja tagatud kahepoolne

regulaarne infovahetus kõigi olu-

liste partneritega?

9. Plaanimine ja hindamine – on

sul efektiivne planeerimise mudel

(strateegiline ja operatiivne) ning

tagasiside ja analüüsi süsteem

(protsesside, kasusaajate rahul-

olu, tulemuslikkuse jne mõõtmi-

seks)?

Kvaliteet ei ole üksnes toote võiteenuse tarbimisväärtust iseloo-mustav omadus ning kvaliteedijuhtimine ei tähenda mõttetutbürokraatiat ja sobimatute stan-dardite juurutamist.

Kvaliteedi juhtimine onseotud tervikliku juhtimis-käsitlusega, mis aitab analüü-sida, millega ja miks orga-nisatsioon tegeleb ning kuidason võimalik töötada paremini jasaavutada soovitud tulemusi.Loomulikult on oluline validaorganisatsiooni jaoks sobivadtöövahendid.

Erinevad mudelidNäiteks kvaliteeditagamisemudel PQASSO (Practical Qua-lity Assurance System for SmallOrganisations, www.pqas-so.org) on välja töötatud spet-siaalselt väikeste ja keskmisesuurusega ühendustele.

See käsitleb organisatsiooniläbi 12 kvaliteedikriteeriumi,näiteks kasutajakesksed teenu-sed, personal ja vabatahtlikud,koostöövõrgustik ja partnerlus.Tegu on enesehindamise mude-liga, mis ei eelda välist abi.

Vabaühendustes on ilmseltkõvasti õppida ka standardistIIP (Investors in People,www.investorsinpeople.co.uk/IIP/Web), mis keskenduborganisatsiooni arendamiseleläbi inimeste tegevuse.

Fookuses on see, et isikute,meeskondade ja organisatsioo-ni tasandi koolitus ja arendus-tegevused toetaksid ühiste ees-märkide saavutamist.

IIP rakendamisel on kaasa-tud välishindaja, kes teostabregulaarsed ülevaatused ningtoetab jätkuvat arengut. Seestandard ei hõlma kõiki orga-nisatsiooni aspekte, kuid perso-nali juhtimine ja toetamine onpõhjalikult käsitletud.

Organisatsiooni täiuslik-kuse mudel (EFQM ExcellenceModel, www.efqm.org) ei oleiseseisev kvaliteedisüsteem,vaid pigem põhjalik töövahendenesehindamise läbiviimiseks,mis võimaldab süstematisee-rida organisatsiooni tugevusedja parendusvaldkonnad.

EFQM mudel on kasutuselka meie juhtimiskvaliteediauhinna konkursil, kus ühen-dustele on muide ka omaettekategooria, kus osalemineannab lisaks võimalusele ennasthinnata ja teistega võrrelda katagasisidet asjatundlike asses-sorite meeskonnalt.

Millest alustada?Sotsiaalne audit (Social audi-ting, reporting and accounting,www.accountability.org.uk) onmõeldud selleks, et pareminiidentifitseerida olulised huvi-grupid ja neid asjakohasemalt

kaasata. Meetod aitab organi-satsioonil mõõta, analüüsida jamuuta oma tegevuste läbipaist-vust ning mõju huvigruppideleja kogukonnale tervikuna.

Esimese tööna tuleks väljaselgitada, millised on organisat-siooni ootused kvaliteedi juhti-mise süsteemi rakendamisel.

Eesmärgid ja analüüsKokku tuleks leppida, milliseidmuutusi ja tulemusi see kaasatooma peaks ning kuidas ja mil-lal saabunud mõju analüüsi-takse. Teise sammuna tasuksmõelda, kas organisatsioon onikka piisavalt küps, et kvalitee-di juhtimist tõsiselt võtta.

Vastasel juhul võib kujune-da nii raha-, aja- kui ka närvi-kulukas mäng, millel on ülladeesmärgid, kuid puudub esialg-selt kavandatud mõju.

Kolmandaks tuleks uuridaja kaaluda erinevate kvaliteedi-mudelite sobivust oma organi-satsioonile. Omaette eesmär-giks ei peaks tingimata olemaühe või teise mudeli stiilipuhasrakendamine, sest sõltuvaltühenduse eripärast on mõni-kord otstarbekas mugandada niimeetodeid kui ka töövahendeid.

Meeles peaks siiski pidama,et muudatused peavad olemapõhjendatud ning andma meilemingit lisaväärtust, mida algnemudel ei võimalda.

12 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitVälismaa

NCVO muutis hiljuti omatunnuslauset. Kui varemnimetasite end vabaühen-duste hääleks (“Voice of the

voluntary sector”), siis nüüdrõhutate, et annate ühen-dustele häält ja toetust(“Giving voice and support to

voluntary and community

organisations”). See onrohkem kui lihtsalt sõnastu-se muutus?Absoluutselt. Esiteks, me eiräägi üksnes häälest, poliitikatekujundamisest, vaid ka toetus-est, ühenduste nõustamisest.Teiseks, see pole ise tegemine,vaid andmine: meil on paljuliikmeid, kes on ise “hääled”ning meie roll ei pea olemarääkida nende eest, vaid aidataneil endil seda teha.

Oleme teinud palju koos-tööd valitsusega, kuid nüüdorienteerume rohkem kodani-kuühiskonnale, oma liikmetele– aitame neil oma seisukohtiarusaadavaks teha valitsusele,kohalikule võimule, meedialeja teistele institutsioonidele.

Kuivõrd üldse on võimalikrääkida vabaühendustehäälest, tegu pole ju ühehäälega……vaid häälte kakofooniaga,see on tõsi. Mõnikord kaharmooniaga. Ka see on põhjus,miks tunnuslauset muutsime –idee, et keegi võiks olla sektorihääleks, on nonsenss.

Valitsus soovib sageli, etoleks üks hääl, kuid ühendusedei tohiks sellesse lõksu lan-geda. Meie sektoris on vägapalju erinevaid seisukohti jakõik need peavad jõudma valit-sejateni. Ning on nende otsus-tada, milliseid seisukohti nadtoetavad. Meie roll on ehk tea-tud mõttes neid hääli orkest-reerida.

Vabaühenduste häälte orkestreerijaInglismaa vabaühenduste katusorganisatsiooni, enam kui 4000 ühendust koondavaNCVO juhataja Stuart Etherington räägib intervjuus Urmo Kübarale, kuidas onvõimalik vabaühenduste hääli esindada.

Mida see tähendab?Laialdast konsulteerimist, liik-metega läbiarutatud seisukoh-tade esitamist.

Kui aktiivsed teie liikmedsellistes aruteludes osalemaon?Sõltub teemast. Kui küsida mõ-ne hämara maksunüansi kohta,ei tule palju vastuseid, sest kee-gi ei mõistaks, millest jutt käib.Samas on kindlasti väiksemgrupp inimesi, kes teavad vägatäpselt, mida see nüanss kaasatoob, ning oluline on konsultee-rida nendega.

Üldised konsultatsioonidongi üha harvemad, kesken-dume rohkem konkreetseteküsimuste arutamisele spetsia-liseerunud võrgustikes, kusasjast huvitatutel on võimaliksaada süvendatult infot ja kustoimub dialoog. Kõik liikmedsaavad meie igakuisest aja-lehest ja e-uudiskirjast infot,

mis toimub, ning valivad, kussoovivad osaleda.

Mis laekunud arvamustestedasi saab?Erinevate teemade poliitikaük-sused töötavad need läbi ja koos-tavad dokumendi, mis on meievaade ja esitatakse valitsusele.

Ometi ei räägi ju ka teieliikmed kindlasti ühe hääle-ga, vaid esineb eriarvamusi?Loomulikult. Meie ülesanne onsellisel juhul neid arvamusi ka-jastada. Kui need ei ole suured– ja praktikas enamasti ei ole –,siis leiame konsensuse, agamõnikord ka ütleme, et meilpuudub ühtne seisukoht, on niija niisuguseid arvamusi.

Lisaks on liikmed valinudnõukogu, kes väljendab NCVOseisukohti. Ja mõnikord see eri-neb sellest, mida neile välja ole-me pakkunud – lõppeks otsusta-vad ikkagi nemad, sest nad onvalitud organ, büroo mitte.

Nii et hea kaasamine eitähenda ilmtingimata, etigaüks peab olema igasküsimuses oma arvamuseöelnud?Kaasamine on ka eestvedamiseküsimus – ei saa üksnes pee-geldada liikmete arvamusi, vaidtuleb ka ise agendat juhtida.Liikmed ei oleks öelnud, et onvaja Compacti (meie EKAKisarnane dokument), meie ütle-sime neile, et see oleks hea.

Siin on äärmiselt olulinetasakaalu leidmine – kui kes-kendud liialt proaktiivsusele,avastad ühel hetkel, et oledliikmetest kaugele ette äraläinud; kui aga ainult peegeldadarvamusi, ei toimuks arengut.

Tallinnas kodanikuühis-konna konverentsil kõneldesütlesite, et Suurbritanniason riigi huvi vabaühendusteosas liikumas eestkosteltteenuste pakkumisele. Midasee ühendustele tähendab?Selle nihke põhjus on valitsusehuvi avalike teenuste tasemetõstmiseks, sest muidu ei oleõigustatud kõrged maksud,mida inimesed tasuvad.

Lahendusena nähakse siinteenuste suuremat üleandmistühendustele, kes on väga pal-judel aladel – narkomaania,HIV, alkoholism, vähemusedjne – tõesti saavutanud avali-kust sektorist oluliselt paremaidtulemusi.

See tähendab kindlastivabaühenduste sektori kasvu,mis on hea. Muret tekitab, etteenuste pakkujad on vähemsuutelised tegutsema eestkost-jatena, sest nad on siis lepinguteläbi valitsusega seotud. Kas seenii läheb – eks aeg näitab.

Loe NCVOst lähemalt koduleheltwww.ncvo-vol.org.uk.

13www.ngo.ee

märts 2006 Välismaa

Esinejate nimekiri oli EuroopaLiidu eesistujamaa Austria ningEMSKi korraldatud konverent-sil muljetavaldav: EL välispo-liitika koordinaator JavierSolana, Prantsuse peaministerDominique de Villepin, kunagi-ne Euroopa Komisjoni presi-dent Jacques Delors, Soomepeaminister Matti Vanhanen,Läti president Vaira Vike-Freiberga jt.

Lisaks poliitikuile osalesteadlasi, kodanikuühendusteesindajaid, ajakirjanikke.Nõndaolid ootused suured.

Kaasamisest omavahelParaku pidin hoopis pettuma,konverents näitas just neid vi-gu, mille üle oli tuldud arutle-ma. Kuigi ettekanded olid sisu-kad ja intrigeerivadki, tundsinpuudust just nö. ehedate koda-nikuühiskonna esindajate arva-mustest. Selle asemel rääkisidriigipead üksteisele, mida peaksEuroopas tegema ning kuidasinimesi rohkem kaasama.

Pea kõik esinejad jagasidarvamust, et Euroopa on prae-gusel kujul kriisis. Oli ka tundakonsensust, et muutused onvajalikud.

Seega kutsuti üles paljulaiemale arutelule selle üle,kuidas muuta ELi kõrgematessfäärides toimuvat inimestelearusaadavamaks. Sel korral küllkaasamine ei õnnestunud.

Et aga Euroopa ei ole oluli-ne ainult poliitikutele, on selge,et laiemat avalikkust tuleb kaa-sata ELi poliitikate igapäeva-sesse kujundamisse. Kodanike-ühendused on poliitikutele sel-

Euroopa Liit otsib teedinimeste südamesse

EMSLi esindajana Euroopa Majandus- jaSotsiaalkomitee (EMSK) delegatsioonis osalesMall Hellam jaanuari lõpus Euroopatulevikku käsitleval konverentsil “Sound ofEurope”. Kuuldud kõla jäi õõnsaks, tõdeb ta.

les teavitus- ja kaasamisprot-sessis väärtuslik partner.

Nii on Avatud Eesti Fondkoostöös Riigikantseleiga jubakuus aastat kutsunud ühendusirohkem Euroopa Liidu asjadeskaasa rääkima läbi ühise pro-jektikonkursi.

Ka sel aastal jagatakseühendustele ELi tuleviku ülekäivate arutelude korraldami-seks miljon krooni. Tänavusekonkursi võitjad on suurestimeie pikaajalised koostööpart-nerid ning teavitustegevuseskogenud organisatsioonid.

Oleme veendunud, et nadsuudavad inimesi tegutsemaärgitada, olgu siis valdkondlikepoliitikate arutelusid korral-davad külaliikumine Kodukant,Võrumaa Talupidajate Liit jaEesti Liikumispuuetega Ini-meste Liit.

Poliitikakujundamises osa-lemist vaagivad Eesti Väitlus-

selts, Eesti Euroopa Liikuminening euro kasutuselevõttututvustavad Team EuropeEstonia ja Tööandajate Kesk-liit.

Ütleme ühendustegasõna sekka

Usun, et just kodanikeühendu-sed ja erialaliidud suudavadkõige paremini koondada ühis-te huvidega inimesi ja muutanii teabevahetuse tõhusaks.

Oleme alati jälginud, etarutelu oleks kõrgetasemelinening sisuline ega ole siiani pet-tuma pidanud. On oluline, etinimesed saaksid paremini aruotsuste tegemise korrast jakaasarääkimise võimalustestELis ning oskaksid sõna sekkaöelda.

Kodanikuühendustel janende liidritel on selleks pari-mad võimalused ja kanalid.

31. märtsil korraldavad EMSLning Euroopa Majandus- jaSotsiaalkomitee (EMSK) Tal-linnas EMSKi kodanikuühen-duste rühma büroo väljasõidu-istungi Euroopa tulevikuteemadel.

Komitee ees peavad ette-kande ka mitmed Eesti polii-tikud ja kodanikuühendusteesindajad. EMSK on 1957. aas-tal Rooma lepinguga loodudorgan, kuhu kuuluvad organi-

EMSKi väljasõiduistungmärtsi lõpus Eestis

seeritud kodanikuühiskonnamajandus- ja ühiskonnaelu erivaldkondade esindajad, kelleülesanne on Euroopa Liiduinstitutsioonide nõustamine.

Tehtavate otsuste kohtaEMSKi arvamuse küsimine onsisuliselt kohustuslik EuroopaParlamendile, Euroopa Komis-jonile ja Euroopa Nõukogule.

Rohkem infot leiab EMSKikohta leiab kodulehelt www.esc.eu.int.

Usaldus institutsioonidevastu langebJaanuaris toimunud DavosiMaailmamajanduse Foorumijaoks läbi viidud uuring näitasjätkuvat usalduse langust insti-tutsioonide, sealhulgas kodani-keühenduste vastu.

Uuringus osales ligi 21 000inimest kahekümnes riigis,kellelt küsiti, kas nad usaldavaderinevaid institutsioone tegut-sevat ühiskonna parimaishuvides.

Kuigi kodanikeühendusedon jätkuvalt enim usaldatudinstitutsiooniks, on rohkem kuipooltes maades langenudusaldus ka nende vastu, mõnes(Brasiilia, India, Lõuna-Korea)väga järsult.

Usaldus valitsuste, rahvus-vaheliste korporatsioonide jaÜRO vastu on langenud vii-mase viie aasta madalaimaletasemele. Uuringu tulemustegasaab tutvuda internetis www.weforum.org/trustsurvey.

Istanbulis foorumkodanikuühiskonnaregulatsioonistNovembris toimus Istanbulisrahvusvaheline kodanikuühis-konna õigusliku regulatsioonifoorum (Global Forum on CivilSociety Law).

Osalesid asjatundjad 60riigist, EMSLi esindajana KaidiHolm, kelle sõitu Türki toetasBalti-Ameerika Partnerlus-programm.

Käsitleti nii üldisemaidkodanikuühiskonna toimi-miseks ja põhivabaduste taga-miseks vajalikke regulatsioonekui ka ühenduste tegevusegaseotud juriidilisi probleeme,näiteks vastutavus huvigruppi-de ja rahastajate ees.

Samuti ühinemisvabadusetagamine, ühenduste kaasamineotsustamisse, probleemid hea-tegevuse ja avalike huvide mää-ratlemisel, organisatsioonisise-sed regulatsioonid jms. Loefoorumist lähemalt internetist:www.icnl.org/globalforum.

14 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitLiikmete tegemised

Eestimaa Looduse Fondi (ELF)Keilas asuvasse linnuhaiglassejõudnut tervitab sõjaväetelk,bassein ja hulk voolikuid.

Seintele kleebitud tööjuhi-sed ja kogu jutt on inglise kee-les, sest kaugemad vabataht-likud on lausa Brasiiliast.

Karbist kartuleid sööv ELFinõukogu esimees Marek Strand-berg on esimene kodune mee-nutus, et kõik toimub ikkagisiinsamas Eestis.

Jutt Jotiga – nii palub ELFitegevjuht Jüri-Ott Salm endenamasti kutsuda – käib eba-standardsetest hüdrandiotstestja puudu olevast autost. Käivi-tumas on linnupesula.

Vabatahtlik Rob toriseb kõr-valt, et sööjaid laua ära koris-

Haldjanimega looduskaitsjad

taks – hommikul oli kõik sassisolnud. Jott tõstab paar karpikokku ja kiirustab õue vooli-kuid ja nende otsi üle vaatama.

Keegi küsib pikka lauda lin-dude lahkamiseks ja paistab, etööseks ei jätku enam telkidesoojendamiseks kütust.

Selline näeb välja hetk ELFiveebruaripäevast. Vaid paarinädala eest istusid samad ini-mesed kontoris, planeerisidfondi 15. sünnipäeva tähista-mist ja toetuskampaaniat omavapilooma, lendorava kaitseks.

See oli pühapäeval, 29. jaa-nuaril, kui kuus aastat ELFi juu-res olnud Jott tööle läks ja reos-tusest kuulis. Päästeamet arvasküll, et esmaspäeva õhtuks onsee koristatud, aga õudseid

uudiseid tuli aina juurde. Päevenne 1. veebruariks kavandatudpidustusi otsustati need edasilükata.

Sünnipäev jäi äraEsimeseks tegevuseks sai va-rustuse ja vabatahtlike otsimi-ne. Kuigi fondi nime lühend“elf” tähendab inglise keeleshaldjat, ei suuda nemadki või-matut – raha polnud piisavaltsünnipäevagi pidamiseks, rää-kimata naftareostuse likvidee-rimisest.

Maailma Looduse Fondi(WWF) Soome esinduse ees-kujul käivitatud naftareostuselereageerimise projekt oli siinalles hiljuti alguse saanud.

Aga krahh käis nüüd jakülma tõttu rivist väljas autodekiuste lahkuti sünnipäevahom-mikul kell kuus kontorist ran-nikule. Seal ootasid ajakirja-nikud presidenti ja keskkon-naministrit, keda ootasid oma-korda ees lõhesuupisted ja tu-handed surnud linnud.

Päästjatel puudusid vaja-likud teadmised, abikutse välis-maa ekspertidele läks paar päe-va liiga hilja, kuid vähemastilaekus kiiresti annetustest300 000 krooni, milleta ei tei-nuks üldse midagi ära.

ELFi tegevus kaardilKui põhjanaabrite WWFis onnäiteks 3000 vabatahtliku kon-taktid, keda igal hetkel appikutsuda, siis ELFi juurest on 15tegevusaasta jooksul käinudläbi tuhatkond vabatahtlikku.

Selline number saadi sünni-päevaks seni kordasaadetustplakati koostamisel, kus märgitiEesti kaardile kõik looduseskäidu ja tehtu – kaugelt üle1000 ruutkilomeetri, üle sajatalgureisi ja üle 10 000 töötun-ni, kümneid kaitsekorraldus-kavasid ja uusi asutatud orga-nisatsioone.

Kuidas kaardistada nüüdELFi 16. tegevusaasta esimest

nädalat? Jott visandab mõttes:“Üks rannikuosa on must, sinnavõib panna palju hädas linde,palju surnud linde, Tallinnaloomaaia, Keila linnuhospidalining appitõtanud inimesed janende kodumaad maailma-kaardil.”

Esimesena saadaks ta sellekirju kaardi riigile, näitamaks,kui palju ollakse valmis tegut-sema ja kui palju riigist kiire-mini suudab reageerida vaba-ühendus.

“Abi on olemas ja abi onvõimalik leida. Me ei saa lootaühele majale, ministeeriumile,kordonile või vallamajale –kodanikud on need, kelleta onväga raske midagi korda saata,”ütleb Jott.

Tööd jätkub ilmselt soojadetulekuni – kui reostust jää sula-mise järel kätte ei saada, levibsee veelgi.

ELFi jaoks järgneb naguniitehtust aruannete kirjutamine jamuidugi teiste projektide jätka-mine. Sel samal õnnetul sünni-päeval saabus positiivne vastuskahele suurele Euroopa Liiduprojektitaotlusele.

Kui vaja, sõidetakse“külmalt sisse”Eesti riigiga on ELF aastatejooksul kõvasti ragistanud, pik-kade kohtuasjadeni välja. Vahelsujub koostöö hästi, enamastivõidavad aga arendajate võimetsaraiujate huvid.

“Teatud valupunktides einäe ma muud varianti, kui kül-malt ja julmalt “sisse sõita”,”jääb Jott enda eetikale kindlaks,küsides, kas iga kord on vajaskandaali, et looduskaitses mi-dagi muutuks?

Reostuse käigus väideti lau-sa, et ELF üritab poliitilist pro-fiiti lõigata. Jüri-Ott Salm os-kab vastata vaid ühte moodi:“Tulge ise siia ja vaadake mõ-nele õlisele linnule otsa. Tahaksnäha, kes ütleb siis veel nii?”

Alari Rammo

Märjas kujus on raske ära tunda luike. Pesu käigus saavad tematiivad õlist puhtaks, mis on ainus võimalus, et lind ellu jääks.

Foto: Asko Linno

15www.ngo.ee

märts 2006 Liikmete tegemised

Peipsi Koostöö Keskus kutsusmuukeelsed lapsed koolivahe-ajal seikluslaagrisse, et õpetadaneile eesti keelt. Sügisel lihvisidNarva lapsed oma keeleoskusteesti peredes ja kohalike lastegasuheldes Räpinas, talvisel vahe-ajal aga osalesid Peipsi-äärsetevaldade lapsed õppelaagrisKäärikul.

Keelt õpiti varjatud meeto-ditega, mis tähendab, et laagrisorganiseeriti muukeelsetele jaeesti keelt kõnelevatele 12-14aastastele noortele omavahelistsuhtlemist eeldavaid tegevusi jamänge. Laagrid toimusid eestikeeles ning vajadusel tõlgitimõned terminid ka vene keeldesõnavara täpse omandamiseeesmärgil.

Peipsi Koostöö Keskus, mison tuntud keskkonnateemalisteja arengukoostöö projektideelluviijana, on viimastel aasta-tel tegelenud süvitsi ka kogu-konna arengu küsimustega.Peipsi piirkonnas on olulineteema eesti ja vene kogukonna

Seiklusrikas keeleõpe Peipsi Koostöö Keskuselt

lõiming. Just sel põhjusel hak-kas keskus 10 aastat tagasi kor-raldama lastele keeleõppe- jaintegratsioonilaagreid, et andaselle piirkonna muukeelsetelelastele praktilise eesti keele os-kust ja arendada eri rahvusestnoorte koostööd.

Ka seekordseid laagreid eikorraldatud üksnes keeleõp-peks. Laagri korraldaja KärtLeppiku sõnul sooviti tekitadaosalevates noortes huvi ühis-konnas toimuva vastu, et nad

tahaksid ja oskaksid arutledapäevakajalistel teemadel. Näi-teks seikluskoolituse käigusõppisid noored meeskonnashakkama saamist, teineteiseabistamist ning ühise eesmärginimel töötamist.

Põhjalikumat tähelepanupöörati ka loodusvaatlusele.Räpina laagri jooksul veedetiüks päev Meenikunno rabas jaValgjärve ääres, kus tutvutipõhjaloomastikuga. Mõlemaslaagris olid läbivaks niidiks

Kodukant aitas ilmalesada uut külaseltsi

Külaliikumise Kodukant ELPhare Access programmist toe-tatud 14-kuuline projekt “Sädeküladesse” aitas luua või taas-elustada 99 uut külaseltsi.

Jaanuariga lõppenud pro-jekti jooksul jõudsid uued selt-sid või seltsingud esitada 120projekti, millest on tänaseks ra-hastatud 104 kogusummas üle1,5 miljoni krooni.

Toetusi on kasutatud külaheakorra parandamiseks, küla-majade ja kokkusaamiskohtaderemondiks, korrastamiseks javarustamiseks. Rajatud on kakülaplatse ja matkaradu, korral-datud ühisüritusi ja koolitusi.

Lisaks rahade jõudmiseleuutesse külapiirkondadesse on

sealsed inimesed tänu toetustelesaanud enesekindlust ja võima-luse eneseteostuseks.

Ühiselt tegutsemine jaesmased projektikogemused onandnud küladele usu, et omainimeste jõuga on võimalikhakkama saada ja oma külaeluparemaks ja elamisväärsemaksmuuta.

Projekt aitas muuta kaKodukandi maakonnaühen-duste juures tegutsenud koor-dinaatorid ühtseks külaseltse jaeestvedajaid konsulteerivaksvõrgustikuks. Projekti jooksulandsid maakonna koordinaa-torid nõu ja abi ligi kolmeltuhandel korral. Koordinaatoridon sisuliselt muutunud enamu-se maakonna ühenduste tegev-juhtideks. Läbi uue riigieelarvetoetuse kavandab Kodukant ka

eesti kultuuri ja ajalooga seotudteemad. Ekskursioonil Metsa-moori pereparki tutvustati õpi-lastele eesti vanarahva kultuuri,Setu talumuuseumis tutvusidnad aga setude traditsiooniliseeluviisiga.

Laagri projektijuhi SilleTalveti sõnul oli laste kõnekeeleareng laagri jooksul silmnäh-tav: “Pea kõik vene lapsed täit-sid laagri lõpus tagasisidelehedeesti keeles. Mängulisus julgus-tab lapsi eesti keeles suhtlema.”

Nii lapsevanematel kui kanoortel endil oli suur huvi laag-rite vastu. Kärt Leppik rõhutabselle keeleõppelaagri puhulväga head koostööd Peipsi-äärsete valdadega: “Meil onväga hea meel, et vallad aitasidkatta osa laste osalustasudest,sest muidu olnuks projektileomafinantseeringu leidmine vä-ga keeruline.” Laagrite läbivii-mist toetas Mitte-eestlaste Inte-gratsiooni Sihtasutus.

Kristina KurmPeipsi Koostöö Keskus

EMSLi liikmete uudised loodud tugisüsteemi edasisttoetamist.

Uue projektina on Kodu-kant alustanud maaseltsinguteuuringut, mille käigus kaardis-tatakse seltsingud ja nende te-gevusvaldkonnad ning viiakseläbi esimene ulatuslikum küsit-lus seltsingute seas Eestis.

Uuring valmib aprillis ningselle tulemustega saab Kodu-kandi kodulehel internetiswww.kodukant.ee tutvuda ala-tes maikuust.

Eha PaasKülaliikumine Kodukant

KuriteoennetuseSihtasutus liitus EMSLiga

Aasta alguses astus EMSLi liik-meks Kuriteoennetuse Sihtasu-tus (KESA), kelle tegevusekson probleemsete noorte eemaleaitamine ja hoidmine kuritege-

vusest. Koostöös Viljandi vang-la ja Tallinna kriminaalhooldu-sega aidatakse iseseisvale eluletagasi kriminaalkaristusega 16-24 aastaseid noori, kelleletoimub õppeklass vanglas jakutsenõustamine, loodud onnoortekodu.

Projekt “Keelutsoon” kes-kendub spordi- ja huvialatege-vusele peamiselt 12-18 aastastepoistega, kelle on programmisuunanud politsei või alaealistekomisjon. Lisaks korraldataksenoorte nõustamist, peetakseloenguid narkoennetusest, viiak-se läbi uurimusi jne.

KESA tegutseb alates 2002.aastast, ta loodi Caritas EestiKuriteoennetuskeskuse baasil.Rohkem infot nende tegevusestsaab www.kesa.ee. EMSLil onmärtsi seisuga 82 liiget.

Urmo KübarEMSLi liikmeprogrammi juht

Keelt ja koostööd õpiti laagrites läbi ühiste tegevuste. Näitekssaid võistkonnad ülesandeks läbida köisrada nii, et keegi kordagimaapinda ei puudutaks.

Eesti Mittetulundusühingute jaSihtasutuste LiitUus 5, 10111 Tallinn

Tel 631 1430

Faks 631 1432

E-post: info@ngo.ee

Adressaat:

Toimetajad: Urmo Kübar |urmo@ngo.ee, Alari Rammo |alari@ngo.ee

K ujundaja: Külli Reinup | kyllir@hot.ee Trükikoda: Erkotrükk | info@erkotrykk.ee

Aasta tegu esindanud Peep Mardiste Eestimaa Rohelisest Liikumisesttoetab aukoorma EMSLi juhatajat Marit Otsingut kuulates uuekateoogria uuele meenele - Teelise Sauale.

Traditsioonilised aukirjad aasta tegijatele ja klassikaliselt paks raamat, meenutuseks nõukogude aja olematust kodanikualgatusest.

Killukesi kodanikuühiskonna aasta tegijate autasustamisest

Daamid mustas: aasta missiooniinimene Ene Hion sosistamas regionaalministri nõuniku Merike Metstakiga.

Sotsioloog Juhan Kivirähk ja TÜ eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop otsivad Eestile tasakaalu euroopalike ja ameerika-like väärtuste vahel.

Kodanikuühiskonna uurija, noor folklorist ja muidu imearmas Sofia Joons täitis Toompea lossi esindus-saali viiulihelidega.

ISSN 1736-3837