lk 6 Vooremaa NOORED 17. oktoober 2015

Täna osaleb J. V. Veski nim. Maarja põhikooli 4. klassi õpi-lane Henn-Jaagup Rooba vaba-riiklikul ettelugemisvõistlusel Tallinnas.

Eesti Lastekirjanduse Kes-kuses toimuval ettelugemise päeval asuvad oma esinemis- ja lugemisoskusi näitama Tallinna, Tartu ja kõigi meie maakondade tublimad lugejad.

Oluline on panna kuulaja kaasa elama

Henn-Jaagup valiti Jõgevamaa esindajana välja teisipäeval, mil Jõgeva linnaraamatukogus toimus vabariikliku 4. klasside ettelugemisvõistluse “Muusika lasteraamatutes” maakondlik eelvoor.

Paarikümne Jõgevamaa noore lugeja seast jäi Henn-Jaagup žüriile silma ilmeka esitusega. Erilist tähelepanu pälvis poisi võime publikuga hea kontakt saavutada. Henn-Jaagupi sõnul jääb ainult teksti meisterlikust esitamisest väheks. Oluline on see, kuidas lugeja suudab ini-mesed ennast kuulama ning loole kaasa elama panna. “Kui soravalt ja rahulikult lugeda ning rahvaga suhelda, siis saab esinemisnärvist üle ja kõik läheb hästi,” kinnitas poiss.

Henn-Jaagup tunnistas siiski, et väike närv oli tal ikka ja mõni viga tuli sellepärast sisse. “Vaa-tan enne Tallinna võistlust vead läbi ja proovin närvist üle saada. Olin teine lugeja, mulle meeldib, kui saan olla keskel. Siis on võimalik teisi jälgida ning kõike rahulikumalt võtta,” ütles ta.

Määravaks sai teksti põnevus

Neljanda klassi poisil on la-vakogemust üksjagu. Juba kuus aastat tegeleb ta võistlustantsuga ning esineb mitu korda kuus, see tuleb ka lugemise juures kasuks. “Abiks on ka see, kui ma mõtlen, et rahvas on alati saalis,” naeris

Üleriigilisel ettelugemisvõistlusel osaleb Maarja põhikooli õpilane

Henn ning ütles, et see töötab. J. V. Veski nimelise Maarja

põhikooli direktori Ariana Rooba sõnul pööratakse nende koolis eesti keelele ja kirjandusele suurt tähelepanu. “Meil on tugevad eesti keele ja kirjanduse õpetajad Kristi Jaanus, kes aitas Hennul valmistuda, ning Marje Koorits, kes seab kokku luulekavu. Koolis õpimegi süvendatult eesti keelt, see on meie prioriteet,” rääkis direktor.

Muusika-aastal on laste loetud lugudes muusika tähtsal kohal. Aino Perviku raamatust “Pre-sidendilood” sai kuulda juttu presidendi kontserdikülastusest, Ilmar Tomuski loos mängis aga peategelane Volli koos isaga Türgi marssi.

Ettelugejate üks lemmikuid oli aga Markus Saksatamme raamat “Tädi hakkab tuuleloheks”, kus on juttu Luule kuulsast laulu-koorist. Selle valis lugemiseks ka Henn-Jaagup. Määravaks sai teksti humoorikus ja põnevus. “See on hästi naljakas lugu. Kõige armsamad on tädi Luule varbad, keda ta laulma õpetas. Mulle meeldis, et need väik-semad ei osanud r-tähte välja hääldada. See oli ju nii absurd-ne, et varbad oskavad rääkida,” naeris poiss.

Ettelugemispäeva on Eesti Las-tekirjanduse Keskus korraldanud alates 1994. aastast. 20. oktoob-ril tähistatakse Eestis etteluge-mise päeva, mida juba mitmeid aastaid on Eesti Lastekirjanduse Keskuses ära märgitud vabariik-liku ettelugemise võistlusega. Siis saavad alguse ka üleriigilised raamatukogupäevad, mis toimu-vad 20.–30. oktoobrini. Põnevaid loomingulisi ning kirjanduslikke kohtumisi on oodata ka meie maakonna raamatukogudes.

Tallinnas peetavas finaalis hindab laste ettelugemist kolme-liikmeline žürii koosseisus Nele-Liis Vaiksoo, Mihkel Tikerpalu ja Anneli Kengsepp.

MARGE TASUR

Maarja põhikooli 4. klassi õpilane Henn-Jaagup Rooba Jõgeva linnaraamatukogus ettelugemisvõistlusel. FOTO: MARGE TASUR

RIINA MÄGI

Kokku saadi Türgi ajaloolises Kapadookia regioonis, täpsemalt Nevsehiri piirkonnas. Sealne projektipartner, Ozel Altinyildiz Ilkokulu on umbes kahe tuhande õpilasega erakool. Seekord-ne projektikohtumine oli juba kolmas: umbes aasta tagasi saadi kokku Rootsis Karlstadis ning tänavu aprillis Põltsamaal. Türgis esindasid Põltsamaa ühis-gümnaasiumi kooli direktor Aimar Arula, projektijuht Annika Kallasmaa, inglise keele õpetaja Marika Viks ning klassiõpetaja Külli Kalvist.

Projektijuhi Annika Kallasmaa sõnul tehti Türgis kokkuvõtteid teisest projektiperioodist. Kui esimesel perioodil olid part-nerkoolide lapsed ja õpetajad uurinud oma maa lastekirjan-dust, siis teisel perioodil tutvuti partnerriikide lastekirjandusega.

“Kui Rootsi autoreid eesotsas Astrid Lindgreniga on eesti keelde tõlgitud palju, siis bul-gaaria ja türgi lastekirjanduse eestikeelsete näidete leidmisega oli suuremaid probleeme,” ütles Annika Kallasmaa. Külli Kalvist lisas, et veelgi suuremas hädas olid bulgaarlased ja türklased eesti lastekirjanduse türgikeel-seid näiteid otsides.

“Ehkki bulgaaria ja türgi las-tekirjanduse näiteid leidsime tõesti vähe, suutsime nendega seoses laste jaoks päris vahvaid tegevusi välja mõelda,” ütles Marika Viks. “Toredat materjali oli meil kogunenud ka esimesest projektiperioodist. Juunis käisi-megi Tallinnas Kadrioru Saksa gümnaasiumis lugemisprojekti-de sünnipäevapeol, mida peeti seminari vormis. Tegime seal nn lauaettekande, kus tutvustasi-me teistele oma rahvusvahelise lastekirjanduse projekti raames välja mõeldud lauamänge, in-teraktiivseid mänge jms. Saadud kogemuste levitamine on üks

projektis püstitatud ülesandeid.”Tänu rahvusvahelisele pro-

jektile on Põltsamaa ühisgüm-naasiumi 1.-6. klasside õpilased saanud teadmisi mitte üksnes rootsi, bulgaaria ja türgi las-tekirjandusest, vaid ka nende maade kultuurist laiemalt. Mõ-ned klassid on korraldanud projektipartneritega ka vee-bikohtumisi. Laste reisimist kõnealune projekt nimelt ette ei näe. Nende suhtlemisvõimaluste avardamisel rõhutakse rohkem digitehnoloogiale.

Ühised tulevikulood

“Nüüd alustame kolmandat projektiperioodi, millel teemaks ühiste tulevikuteemaliste lugu-de kirjutamine,” ütles Annika Kallasmaa.

Lugusid hakatakse kirjutama nii, et ühe partnerkooli üks grupp alustab seda, saadab siis teise partnerkooli, kus seda jätkatakse jne. Algselt võib tekst olla kirjutajate emakeeles, ent enne edasisaatmist tuleb see inglise keelde tõlkida. Luua võib ka tulevikuteemalisi koomikseid ja filmiklippe.

Kapadookia piirkond, kus projektikohtumine toimus, on väga eriline piirkond: sealseid maastikke on kujundanud vul-kaanist miljonite aastate jooksul välja voolanud lava. Ulmelisi kuumaastikke on inimesed hil-jem ära kasutanud mitmesuguste rajatiste jaoks: pehmesse tuffi on uuristatud kirikuid, kabeleid, kloostreid ja suisa terveid linnu. Ka Põltsamaa õpetajad elasid projektikohtumise ajal Göreme linnas väikestes koobashotel-lides.

“Kui ma esimest korda Ka-padookia maastike pilte nägin, tundus uskumatuna, et selline paik üldse maa peal olemas on. Aga nüüd olen seda oma silmaga näinud,” ütles Marika Viks.

Tema sõnul olid võõrustajad

väga lahked oma maad ja kul-tuuri tutvustama: Eesti, Rootsi ja Bulgaaria partneritele näidati vabaõhumuuseumi, maa-alu-seid kirikuid, traditsioonilise keraamika ja ebru-siidsallide valmistamist, veinimaju, rituaal-set tantsu tantsivaid dervišeid ja muud põnevat.

3D õppefilmid

Loomulikult said külalised tutvuda ka võõrustajakooliga. Ozel Altinyildiz Ilkokulu koos-neb lasteaiast, põhikoolist ja gümnaasiumist, igaüks neist tegutseb eraldi majas. Kui asu-tatud on kool 1998. aastal, siis praegused hooned on vaid kolm aastat vanad ning neis on Marika Viksi sõnul olemas kõik, millest õpetaja unistada oskab. Külli Kalvistile jättis sügava mulje näiteks 3D klass, kus lapsed saavad, vastavad prillid ees, 3D õppefilme vaadata. Need on küll enamasti vaid viie-kuue minuti pikkused, ent see-eest on neid tohutus valikus.

Kõige rohkem avaldasid põlt-samaalastele siiski muljet Türgi partnerkoolis valitsenud õpilaste ja õpetajate vahelised suhted: need olid väga inimlikud ja soojad. Ning kui meie koolides on ülekaalus naised, siis sealses koolis oli väga palju mehi, kus-juures isegi lasteaiaõpetajate, koristajate ja köögipersonali hulgas.

“Erakoolil on muidugi suured võimalused, aga samas saame öelda, et oleme ka ise Türgi partnerkoolile milleski eeskujuks

olnud: kui nende esindajad ap-rillis Põltsamaal käisid, sattusid nad tohutusse vaimustusse meil kasutusel olevatest robootika-komplektidest. Nüüd on neil endal samasugused olemas ja robootikatunnid käivad täie hooga,” ütles Marika Viks.

Järgmine projektikohtumine toimub kevadel Bulgaaria pealin-nas Sofias. Enne Türgi projekti-kohtumist, 22. septembril sai aga Põltsamaa ühisgümnaasiumis teoks veel üks lastekirjanduse projektiga seotud tore sündmus: Lille tänava õppehoone teise korruse jalutusruumis avati mõ-nus kott-toolide, raamaturiiulite ning lauamängude mängimiseks mõeldud madalate laudadega lugemispesa. Selle valmimisel oli eestvedajaks õpetaja Marika Viks. Mööbel, mida aitas vali-da kunstnik Ingrid Grünvald, sai soetatud projektiraha eest. Ingrid maalis lugemispesa kau-nistamiseks ka kaks toredat pilti. Lugemispesas olevad raamatud on aga lahkete annetajate kingi-tud ning samal viisil kavatsetak-se miniraamatukogu täiendada edaspidigi.

“Lugemispessa võivad vahe-tunni ajal tulla kõik lapsed, kes lugeda või lauamänge mängida tahavad,” ütles Marika Viks. “Seal saab ka mõne koolitunni läbi viia,” lisas Annika Kallas-maa.

Lastekirjanduse teemalist pro-jekti, milles Põltsamaa ühisgüm-naasium osaleb, viiakse ellu programmi Erasmus+ toetusel.

Türgi koopad ja kodune lugemispesaPõltsamaa ühisgümnaasiumil on käsil põnev koostööprojekt Rootsi, Bulgaaria ja Türgi partner-koolidega, mille eesmärgiks on arendada lastekir-janduse uurimise kaudu demokraatiat ja kultuuri-devahelist mõistmist. Septembri lõpus ja oktoobri alguses käis Põltsamaa ühisgümnaasiumi esindus projektikohtumisel Türgis.

22. septembril avati Põltsamaa ühisgümnaasiumi Lille tänava õppehoones rahvusvahelise lastekirjanduse projekti raames valminud lugemispesa. FOTOD: ERAKOGU

Põltsamaa ühisgümnaasiumi projektimeeskond koossei-sus Külli Kalvist, Marika Viks, Annika Kallasmaa ja Aimar Arula Kapadookia vaatamisväärsustega tutvumas.