12/02/10

Seenkahjustused, nende äratundmine

ja üldised juhtnöörid tõrjeks

Jane Oja

Tartu Ülikool

12/02/10

Seente roll looduses

•seened on olulised surnud organismide

lagundajad

•orgaaniliste ühendite taastoomine üldisesse

aineringesse

12/02/10

Majas kasvavad seened

•80 puitu lagundavat seent

•nii äsjaehitatud hoonetes kui ka vanemates

majades

•puidukonstruktsioonide niiskusesisaldus

suurem kui 20 %

•pruun-ja valgemädanik

•puitu moondavad seened (sine)

•muud seened hoonetes

12/02/10

Pruunmädanik

•tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamine

•puit värvub pruuniks, muutub hapraks ja

lõhestub kuubikukujulisteks osadeks.

•enam levinud

©SA Eesti MükoloogiaUuringutekeskus

12/02/10

Valgemädanik

•kõigi puidu koostisainete (ligniin,

hemitselluloos, tselluloos) lagundamine

•puit muutub

heledamaks,

pehmeks, kiuliseks

•hoonetes harva

http://www.holzfragen.de

Puitu moondavad seened

•sinavust põhjustavad seened on sinised,

hallid või musta värvusega

•kasvavad niiskel puidul värskel, toorel või

jalalkuivanud puidul

•ei põhjusta puidu ehitustugevuse kadumist

•sinet põhjustavad kottseened

12/02/10

12/02/10

©SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus

12/02/10

Majamädik (Coniophora puteana)

•viljakeha on liibuv, koorikjas, jämedalt

mügarlik-kühmuline, pruun, oliivja varjundiga

•seeneniidistik on lehvikjalt arenenud,

tumepruun(m

ust), peen

•kõige paremini kasvab umbes 23ºC juures

ning puidul, mille absoluutne niiskus on 30 -

50 %

•enamasti katuste kandekonstruktsioonidel,

laepindadel

•majavammiga võrreldes toimub mädanemine

aeglasemalt

•põhjustab pruunmädanikku

©SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus

12/02/10

12/02/10

Näätskorgik (Antrodia sinuosa)

•viljakeha on noorelt valkjas, hiljem hallikas,

korkjas, kuivalt kõva ja kare, kaetud

pooridega.

•seeneniidistik on kriitvalge, elastne

•kõige paremini kasvab umbes 28ºC juures

ningpuiduniiskus on 35 -55 %

•halvasti ventileeritavates katusealustes

ruumides, katusekonstruktsiooni detailidel

•põhjustab pruunmädanikku

©SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus

12/02/10

12/02/10

Mustjas kõrbik (Gloeophyllum sepiarium)

•Viljakehad on õhukeste, 3–10 cm suuruste

roostepruunide kübaratega

•kõige paremini kasvab umbes 35ºC juures

ningsobivaim puiduniiskus on 30-50%

•ehitistes aknaraamidel,

katusekonstruktsioonidel, treppidel,

laternapostidel(päikselistes kohtades)

•põhjustab pruunmädanikku

©SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus

12/02/10

Palgikõrgik(Gloeophyllum trabeum)

•eelmise liigi sugulasliik

•esineb hoonetes harvem, kuid võib esineda

saunalavadel

12/02/10

12/02/10

©SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus

12/02/10

Lehvikvahelik (Paxillus panuoides)

•viljakehad on pruunikaskollase viltjas-

sametja kübara, oliivkollaste eoslehekeste ja

külgmise jalaga või hoopis jalata

•kõige paremini kasvab umbes 28 ºC juures

ja kõige niiskuslembesem majaseen.

•väga niisketes kohtades –keldris, põrandal,

katusekonstruktsioonides

•põhjustab pruunmädanikku

12/02/10

©SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus

12/02/10

Cylindrobasidium evolvens

•Viljakehad on liibuvad, algul valged,

kreemikad, siled, hiljem hallikad, näsaline,

kuivanuna viljakeha lõhestub kontsentriliselt

ja radiaalselt.

•leht-ja okaspuudel, tihti koorega palkidel,

esimene koloniseeriv seen

•seene olemasolu näitab kestva liigniiskuse

tundemärke

•põhjustab valgemädanikku

12/02/10

©SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus

©SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus

12/02/10

12/02/10

Hiidkoorik(Phlebiopsisgigantea)

•viljakehadon substraadileliibunud, vahaja

konsistentsiga, kuivadesmuutuvadsarvjaks

jarulluvadservadessubstraadilt, esinevad

kuni0,5 m suurustelaikudena.

•puidul, mille absoluutne niiskus on 30 -100%

•põhjustabvalgemädanikku

12/02/10

©SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus

©SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus

12/02/10

12/02/10

Asterostroma cervicolor

•viljakehad on substraadile liibunud,

õhukesed, nahkjad, kreemjas kuni

ookerkollane

•hoonetes alates niiskest keldrist lõpetades

katusekonstruktsioonidega

•põhjustab valgemädanikku

12/02/10

©SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus

http://www.holzfragen.de

12/02/10

12/02/10

Perekond tindik(Coprinus)

•Viljakehad on vähelihakad, haprad, valge

kunihallivõipruunikübaragaviljakehad,

valdavaltväikesed(2–4 cm)

•ei lagundapuitu, eelistab kasvada krohvikihi

alusel pilliroomatil

•pidevalt märguvatel konstruktsioonidel

12/02/10

©SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus

©SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus

12/02/10

12/02/10

Muutlik liudik (Peziza varia)

•viljakehadon helepruunid, kuni

peopesasuurunelamedaliuakujuline

•ei lagundaüldsegipuitu, vaidtoitubehitusel

kasutatudvärvidejasideaineteorgaanilisest

ainest.

©SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus

12/02/10

©SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus

12/02/10

12/02/10

Majavamm (Serpula lacrymans)

•esimesed teated majavammi kahjustustest

pärinevad 16.sajandist, laevakeredest

•kõige paremini kasvab umbes 20ºC juures

ning 20 -30 % puiduniiskus

•sõltub kaltsiumi sisaldavatest

ehitusmaterjalidest

•keldris, alumise korruse põranda all ja seinte

alumises osas

©SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus

12/02/10

12/02/10

Kirjeldus

•Viljakehad on liibunud, ümmargused, lihajad

või nahkjad, paksu valge vatjas-viltjas

servaga, mis on keskosas oma värvuselt

kollakast kuni tumepruunini, võrkja pinnaga.

12/02/10

©SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus

©SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus

12/02/10

Kirjeldus

•valkjaid, kollase või violetse varjundiga

seeneniidistiku kogumikud ja kuni 5

mm jämedused hallikad või

tumepruunid seeneväädid.

Majavammi areng

(http://www.youtube.com/watch?v=RAcE4kiF

JgM)

12/02/10

©SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus

12/02/10

©SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus

12/02/10

12/02/10

Tõrje 1.

1.esmalt tuleb kindlaks teha, mis seeneliigiga

on tegemist

2.niiskusekõrvaldamineningedaspidise

niiskuseärahoidmine

3.teisaldada kahjustunud materjalid (sh

põrandaalune pinnas)

4.avadakahjustunudpõrandate

äärsed

seinad

12/02/10

Tõrje 2.

5.kontrollidakandekonstruktsioonide

ehituslikkutugevust, vajaduselneed

plommida, proteesidavõi välja vahetada

6.puhastada kõik pinnad seeneniidistikust

7.töödelda avatud põrandaalune pinnas,

vundamendid (sh ahjuvundamendid) ja

muud kivipinnad term

iliselt ja keemiliselt

8.töödelda kemikaaliga avatud

puitkonstruktsioonid ning hiljem ka kõik

uued puitmaterjalid

12/02/10

Tõrje 3.

NB!

•Keemilisestjafüüsikalisesttõrjeston kasu

vaidsiis, kuimajastkõrvaldatakseseente

kasvusoodustavadtingimused.

•Tööde teostamisel kahjustatud piirkonnas

kasutada kaitsevahendeid.

Kokkuvõte

•seened on levinud hoonetes, kus on tekkinud

soodsad tingimused

•mõnikord

võibmajadestleidaseeni, mis

õnneksmingiterilistohtu

eikujuta

•kahjustuste kõrvaldamist tuleb teha

teadlikult

12/02/10

12/02/10

Kasutatudkirjandus ja pildimaterjal

Bech-AndersenJ. 1995. The Dry Rot Fungus

and other fungi in houses. Hussvamp

Laboratoriet, Holte, Denmark.

Pilt K. 2007. Seened meie kodus 2. Eesti

Loodus, 58 (7). Lk. 384

Raitviir A. 2001. Seened majas. Horisont, 2001

(4). Lk. 37

SA EestiMükoloogiaUuringutekeskus

http://www.holzfragen.de

12/02/10

Tänan tähelepanu eest!