Seikluslik & Aktiivne Puhkus

Seikluslik&aktiivne puhkusSuvi 2011Lehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe AS teema- ja erilehtede osakond.

Projektijuht: Margit Laasnurm, tel 680 4629, [email protected]

Seikluskliinik viib Birmasse “ravile”

Aktiivne ja seikluslik puhkus 3

Paljud Seikluskliiniku patsiendid on muutunud kroonilisteks reisisõltlasteks, põhjuseks on seiklusmatkad eksootilistesse maadesse.

Signe Kalberg

S eikluskliinik on pakkunud võimalust läbida endas rei-sihuvi kahtlustanud inimes-

tele lõpliku diagnoosi panekuks meeldiv ja samal ajal ka eriliselt huvitav protseduur. Tänavu paku-takse reisipisiku avastamiseks harukordset võimalust kogeda Bir-mat ja seda erineva seltskonnaga üle maailma.

Birma on kindlasti üks seljakoti-reisijate paradiise. Sealne õhkkond on vaatamata valitsevale riigikor-rale rahulik ja inimesed ülisõbrali-kud. „Birma reis on meie pakutava-te reiside seas üks huvitavamaid. Esiteks on sinna väga raske pääse-da just riigi suletuse tõttu, teiseks pakuvad väga vähesed reisifirmad välja sihtkohana Birmat. Me matka-me palju mägedes ja suhtleme ing-lise keelt kõnelevate kohalikega, nii saame eheda mulje sealsest elust ja inimestest,” selgitab Ragmar Saksing, üks Seikluskliiniku asuta-

Seikluskliinik viib Birmasse “ravile”

jaid. Kes tahab vabaneda mõneks ajaks tsivilisatsiooni mõjudest, elada paar nädalat riigis, kus on ka-heksa nädalapäeva, saada unusta-matuid reisimuljeid hämmastavalt väikese rahasumma eest, kogeda budismi kõige ehedamal kujul, sel tasub kaaluda Birmaga tutvumist. Saksing kinnitab, et seljakotiga rändamine ei tähenda vaese onu-poja rollis olemist. „Tegelikult on tagatud rändajaile luksuslik elu, samas piisab vaid väikesest raha-summast, et endale kõike vajalikku ja mugavust lubada. Näiteks eelmi-ne kord Birmas olles saime kolm nädalat läbi vaid 100 dollariga,” pajatab Saksing.

Kui paljud eestimaalased käi-vad hingerahu ja ennast otsimas Indias, siis Birma pakub samasu-gust vaimsust looduse ja budistlike mungatemplite kaudu. Saksingu sõnul on kavas külastada koolima-jasid ja kloostreid mägedes, kellele kingitakse kas enda sööki või va-jalikke koolitarbeid. „Loodetavasti õnnestub meil osa saada ka täis-kuupidustustest, mis on birmalas-tele väga tähtis püha nagu meile jõuluaeg,” ütleb Saksing.

Birmasse stardib Seiklusklii-nik teist korda novembris. Min-geid erilisi teadmisi ja nõudmisi sinna reisimisel vaja pole. Samuti

on füüsiline koormus keskmisest väiksem. Võib arvata, et seljako-tiga rändamine eeldab parimat füüsilist vormi, kuid see polegi kõige olulisem. Tähtis, et patsient jõuaks matkata mägisel maastikul oma seljakotiga umbes kuus tundi päevas. Allan Liht, teine Seiklusk-liiniku partner, märgib, et reisidel on paigas algus ja lõpp-punkt ja vahepealsed verstapostid ehk vaatamisväärsused. Kuidas aga vahemaa läbitakse, see pannakse paika kohapeal, sest kui liiga palju ette ära organiseerida, jääb palju nägemata ja maitsmata. Nii saab rohkem tunda kohalikku olustik-ku.

„Meie reisil ei ole reisilised ja giid, vaid on pigem ekspeditsioon, kus igaühel on tähtis roll kanda. Kes soovib, saab endale matkaks ka muu ameti, olla näiteks blogija, piltnik, filmimees, peakokk, arst. Sõidame ka bussidega ringi, aga siis üldjuhul sellistega, millel on ka kohalikud peal,” selgitab Liht.

Viie aastaga on Seikluskliinik tahtlikult tekitanud matkapala-vikku ligi paarisajale inimesele, kellest paljud on käinud seetõttu kahel või enamal seiklusel Lapi-maal, Gruusias, Nepalis, Armee-nias, Transilvaanias, Madagaska-ril või Kamtšatkal. Tuleval aastal

on uue sihtkohana kavas seiklus Filipiinidel ja suusa-lumelauareis Aasias. „Kõige suurem hitt on meil kahtlemata Lapimaa suusamatk, mille sisse jääb ka aastavahetus. Ilutulestikuks on virmalised ja pidulaud õdusas palkonnis. Popu-laarsuselt teisena võib nimetada Nepali Everesti basecamp’i matka, see kindlasti tõmbab inimesi juba Everesti enda pärast,” sõnab Liht. Eelmisest aastast hakkas Seik-luskliinik koguma matkagruppe üle maailma, muutudes rahvus-vaheliseks matka ja seiklusette-võtteks. „Väga lahe on istuda näi-teks Kamtšatkal lõkke ääres, juua teed ja kuulata austraallase Jacki jutustusi oma kodupaigast. See lisab seiklusele veel ühe mõõtme juurde,” lisab Liht.

Foto allkiri: Lahke perekond Bir-mas, kelle juures ootavad rändajad teed juues vihma möödumist.

Lisateavet Seikluskliiniku tegemiste ja reiside kohta leiab www.adventureclinic.com, www.seikluskliinik.ee, www.facebook/seikluskliinik. Võta ühendust [email protected] või telefonil +372 50 50 225 esmaspäevast reedeni kl 9–20


Aktiivne ja seikluslik puhkus4

Otepää seikluspargi uusim, järjekorras kuues seiklus-rada kannab nime „Kannatuste rada”.

K urjakuulutav nimi viitab sellele, et tegu on seni ras-keima rajaga mitte ainult

Otepää seikluspargis, vaid kogu Eestis.

Juuni alguses avatud raja vastu on juba üles näidatud üsna elavat huvi ning suur hulk ekstreemspor-dihuvilisi on jõudnud oma võimed ka uuel rajal proovile panna.

Raja üks loojaid ja mängude väl-jamõtlejaid Taivo Tigane nendib, et idee sellise raja loomiseks tuli juba mitme aasta eest ning peamiselt külastajate endi soovidele vastu tulles.

„Idee sai alguse sellest, et meie juures juba korduvalt käi-nud inimesed hakkasid küsima, kas meil on plaanis midagi uut ja huvitavat juurde ehitada, sest olemasolevad rajad ei pakkunud mõnedele enam piisavalt palju pinget,” selgitab Tigane.

Raja ehitamisel ei võetud kusa-gilt konkreetset eeskuju, plaanis oli lihtsalt luua piisavalt raske rada, et seda saaksid treeningu eesmärgil kasutada ka tugevama sportliku ettevalmistusega inimesed. Ja et-tevalmistus peab „Kannatuste raja” puhul olema tugev. Tigane usub, et esmakordselt seiklusparki sattuv külastaja peaks esialgu oma jõudu proovima kergemate seiklusrada-dega.

„Rusikareeglina ütlen, et kui kä-tes nii palju jõudu pole, et mõned lõuatõmbed ära teha, siis sellel inimesel ei maksaks seda rada ehk kohe proovida,” hoiatab Taivo Tiga-ne.

„Seal on eri käteharjutused, kä-teredel, köieronimine ning teatud harjutused, mis nõuavad head koor-dinatsiooni ja jalgade tööd. Üldiselt peab selle raja läbija olema ikka suhteliselt hea kehalise ettevalmis-tusega, sest ka kogenud ekstremis-

tid peavad rada väga kõrgetaseme-liseks,” lisab Tigane.

Jaak Mae paarkümmend minutitÜks neist julgetest, kes „Kanna-tuste raja” läbis, on suusataja Jaak Mae. Tema on Otepää seiklusparki koos lastega varemgi korduvalt kü-lastanud ning nendega kõik rajad läbi teinud. Uue ja eriti raske raja läbimine ei käinud profisportlase ettevalmistusega Mael küll üle jõu, ent mehe sõnul polnud tegu ka pel-galt katsumusega.

„Ainult julgusest kõrgel puu ot-sas turnida sellel rajal ei piisa. On

vaja ka natuke füüsist, sest käed, kõht ja muud lihasgrupid saavad seal päris korraliku koormuse,” hoiatab Mae muheledes.

„Kui Otepää seikluspargi neljas ja viies rada on kah juba suhteliselt rasked ja nõuavad natuke treeni-tust, siis seal saavad tüdrukud hak-kama. „Kannatuste rada” läbides tundus aga, et järgmisel hommikul andsid paar lihasrühma endast tun-da, mida igapäevaelus väga ei kasu-ta,” lisab tippsportlane.

Jaak Mael kulus raja läbimiseks paarkümmend minutit ja pärast selle läbimist oli spordimehel enda sõnul nahk korralikult märg ning

enesetunne viitas korralikule pin-gutusele.

„Raskemad kohad ongi ilmselt need, kus tuleb hakkama saada käte jõul. Rada algab kohe köiero-nimisega, mida mina tegin viimati keskkoolis. Ka raja alguses oli käte tööd üsna palju – näiteks tõusunur-gaga redel ja liikuvad köied,” lisab Mae, kelle jaoks oli teistest katsu-mustest enim aega nõudev kahe trossi peale kinnitatuna kõrgel õhus vahemaa läbimine.

Tegevust jagub kõigile„Rada oli piisavalt kõrge, et ülevalt alla vaadates täpselt hoomata, kui kõrgel inimene asub. See oli koht, kus mul tuli ennast võib-olla natuke kokku võtta, et saada raskuskese, tasakaal ja tunnetus paika ning edasi liikuda,” kirjeldab suusakan-gelane oma katsumusi seiklusrajal.

„Usun, et abiturientidele või el-luastuvatele noormeestele oleks „Kannatuste rada” hea koht enne sõjaväkke astumist paras katsu-mus läbi teha,” lisab Mae.

Siiski ei koosne seikluspark ai-nult „Kannatuste rajast” ja enese-ületajatele mõeldud pingutustest – ka lastega Otepää seiklusparki tulles võib kindel olla, et tegevust jätkub kõigile – päris väikestest kuni suurteni. Lisaks on lastele mõeldes üles pandud batuut ja tasakaalulint, millel saavad lustida igas vanuses noored ekstremistid.

„Eelmisel aastal olid mu tütred kaheksa- ja üheteistaastased ning mõlemad olid juba nii pikka kasvu, et said viis rada läbi teha. Esimes-test kordadest mäletangi seda, et mul oli täiskasvanuna pigem väike kõrgusekartus või hirmutunnetus endal olemas. Nii et paari koha peal, kui nägin, et lapsed ees läksid, tuli endal kah julgus kokku võtta ja neile järele minna,” muigab Jaak Mae.

Otepää seikluspargi võimaluste ja hindade kohta saab täpsemat infot koduleheküljelt www.seikluspark.ee, telefon 504 9783

Tõeline spordisõber saab end kannatuste rajal proovile panna!

Sailing.ee purjetamiskoolOleme purjetamissõltlased ja meie missiooniks on sõltuvuse levita-mine! Sailing.ee koolitus käib esimesest kuni viimase tunnini merel õppides. Kursuste läbimine annab teile kindlustunde iseseisvaks purjetamiseks. Kõigile lõpetajatele pakume võimalust meie charter-jahtidel praktiseerida ja see on täiesti tasuta.Algkursus – põhjalik ülevaade ja tutvustus elukestvaks purjetamisseikluseksJätkukursus – võistlushimulistele purjetamiskogemusega osalejateleNavigatsioonikoolitus Soome saarestikus – õpetame reaalsetes tingimustes navigeerimist paber- ja elektronkaartidel

Purjejahiga mereleMeie laevastiku hulgast leiab igaüks endale sobiva aluse. Vali-kus on luksuslikud ja ruumikad katamaraanid, Eesti üks suuri-maid jahte White Night, ajaloolised purjelaevad jpm. Pakume võimalust purjetada Tallinna lahest kuni Kariibi mereni välja. Purjede all saab nautida kahekesi mõnusat mereromantikat, tähistada sünnipäeva või pidada ettevõtte suvepäevi. Meri on avastamist väärt!Meresõprade lemmikpaketid:3 tundi Tallinna lahelPurjeretk Naissaarele, Aegnale või PranglileNädalavahetus Soome saarestikus

Kaatriga mereleMeie kaatripargist leiab nii RIB-tüüpi kiirkaatreid kui ka luksusaluse Azimut 43.Meresafari – kiirust ja adrenaliini ihkavatele merehuvilisteleVeetakso – kiire transport Eesti väikesaartele või lausa SoomeTallinna sadamate tuur – tutvustame põnevaid sadamaidNaissaare saunatuur – neljatunnine lõõgastusretk

Avastusretked purjede allTule üksi või koos sõbraga avastama uusi maid ja horisonte! 4 põnevat sihtkohta! Kui armastate päikest, merd ja seiklusi, on avastusretked just teile sobiv valik.Purjeretked viivad järgmistesse vetesse:07.07–14.07.2011 Ahvenamaa17.07–24.07.2011 Peterburi–Kotka02.08–09.08.2011 Turu saarestik10.08–17.08.2011 Gotland24.08–30.08.2011 Turu saarestikHind al 370 €Hind sisaldab jahi renti, meeskonda, sadamamakse ning hommiku- ja kerget lõunasööki jahi pardal.

TERE TULEMAST PARDALE!

Vanasadama Jahisadam tel +372 5333 1117 e-post: [email protected], www.sailing.ee

SAILING.EE KUTSUB TEID MERELE!Oleme Eesti suurim jahirendifirma. Meie missiooniks on pakkuda

teile kvaliteetset ja lõõgastavat puhkust merel!


„Roosta Puhkekülas leiate tegevust sõltumata aastaajast ja ilmast. Siin on kõik võimalused aktiivseks puh-kuseks nii üksinda puhkajale kui ka suurele seltskonnale. Roostal on põnev seikluspark ja imeline rand, peoruumides saate aega veeta bowling’ut ja teisi tubaseid mänge mängides. Roosta metsades asu-vad tervise- ja matkarajad pakuvad kosutavat energialaengut igal ajal,” kirjeldab puhkekülas leiduvat müü-gi- ja turundusjuht Kristine Põldver.

Põnevust, seiklust ja tõelist eneseületust! 2009. aastal avatud seikluspark erineb oma konkurentidest ainu-laadse projekti ja atraktsioonide tõttu, mis kindlustavad erakordse elamuse. „Seikluspark pakub lõ-busat ajaviidet peredele, põnevat võistlust meeskonnamängudeks, vahvat elamust koolilastele ja eneseületust kõigile neile, kes kar-davad kõrgust, sest just teie jaoks korraldame seikluspargis ronimis-retki ka öösiti,” ütleb Põldver.

Seikluspargi sinine rada on las-tele ja koosneb kaheksast kergest ja atraktiivsest elemendist, mis asuvad meetri kõrgusel. Vanematel on seega mugav lapsi jälgida ja va-jadusel abistada. Sinine rada sobib ka noortele oma võimete testimi-seks, et veenduda, kas tasub min-na järgmistele radadele. Keskmise raskusega punane rada paikneb 4–5 meetri kõrgusel ja koosneb

Roosta Puhkekülla sõida sõprade ja kogu perega

kaheteistkümnest elemendist. Va-heldusrikas rada pakub piisavalt elamusi nii algajatele kui ka juba kogenud seiklejatele. Must rada asub 8–10 meetri kõrgusel ja on kombineeritud kolmeteistkümnest ronimis- ja laskumiselemendist. Raja läbimiseks on osalejatel vaja jõudu, osavust ja sihikindlust. Palju elevust pakub sel rajal ka 60 meetri pikkune köistee.

Surfarite lemmikRoosta rand on surfarite lemmik. Puhkeküla juures asuv liivarand pakub ideaalseid tingimusi nii alga-jale kui ka kogenud purjelaudurile. Kivideta rand, soodsad tuuled ja rannas asuv parkla meelitavad igal aastal Roostale tuhandeid purje-laudureid. Soovijatele korraldatak-se purjelaua algõpet ning igal suvel toimub Roosta Puhkekülas ülilahe surfilaager. Sellel suvel leiab see aset 13.–17. juulil.

Seiklushimulistele, kellele ei

piisa seikluspargist või surfami-sest, pakutakse võimalust osaleda aardejahis. Teekond algab Dirhami sadamast, suunaga Osmussaarele. Saarel matkates lisandub teadmisi loodusest ja saare põnevast aja-loost, oma teadmisi kuuldu ja nähtu kohta testitakse aga mitmesugus-tes mängudes. Järgneb kosutav piknik ja meresõit tagasi. Õhtuks Roosta Puhkekülla tagasi jõudes ootavad ees meeskonnamängud ja öine aardejaht.

Roosta Puhkekülas õnnestub kõik! Roosta Puhkeküla on ideaalne paik ettevõtete suve- ja talvepäevadeks ning kliendiürituste, seminaride ja konverentside korraldamiseks. Igas ettevõttes tasub vähemalt kord aastas mõneks päevaks aeg maha võtta ja üheskoos tööväliselt aega veeta. Pole oluline, kas firmas on töötajaid kakskümmend või 2000, Roosta Puhkeküla loomin-

guline ja paindlik, hea fantaasiaga meeskond oskab korraldada sobi-vaima ürituse. Roosta Puhkeküla on ettevõtetele kindel partner ka meeskonna- ja spordimängude kor-raldamisel. Mängud on eri raskus-astmega ning valitakse vastavalt seltskonnale ja eesmärgile.

Aktiivse ja seiklusrikka päeva lõ-petuseks saab aja maha võtta sau-nas ja mullivannis mõnuledes ning uuenduskuuri läbinud restoranis mitmekülgset à la carte menüüd nautides. Mugavust ja kodutunnet pakuvad 32 eri suurusega puhke-maja, millest igaüks leiab endale sobiva. Roostale on oodatud ka tel-giga ja autokaravaniga seiklejad.

„Meie juures möödub ilusaim puhkus, peetakse edukaim koo-litus, nauditakse parimat pidu ja kogetakse suurimat seiklust, sest Roosta Puhkekülas õnnestub kõik!” ütleb Kristine Põldver.

ROOSTa PuhKeKüLaelbiku, Noarootsi vald Läänemaatelefon: 472 5190, 525 6699e-post: [email protected]: roostapuhkekylawww.facebook.com/roostapuhkekylawww.roosta.ee

Roosta Seikluspark on lahti iga päev 1. maist kuni 30. septembrini kl 10–19.



Dermatiit pole nakkav ja seda pole võimalik saada käteldes või kallistades.

Liis Kängsepp

D ermatiidiga kimpus hädas-olijate esmaseks leeven-duseks on korralik niisutav

kreem ja mõõdukus pesemisel, ägedamatel juhtudel määrab arst ravimid.

Ärrituskontaktdermatiiti ehk nahapõletikku esineb sagedamini labakätel ja põhjus on lihtne – käsi pestakse tihti, aga liiga sagedane veega kokkupuutumine kuivatab ja kahjustab nahka.

„Seep on detergent, mis kah-justab nahal olevat kaitsekihti. Kui nahk on lihtsalt kuiv ja ketendab, piisab sagedasest kreemitami-sest. Kreem võiks olla nii rasvane, kui vähegi talutav. Kreemitamine

Dermatiit nõuab kreemitamist

parandab naha seisundit, aga ei asenda loomulikku kaitsekihti. Naha kaitsekiht taastub, aga see võtab aega kuid,” ütleb nahaarst Annika Volke.

Volke soovitab pesemisega hoo-gu pidada ja iga päev pole vaja kogu keha pesemiseks seepi kasutada. Vältida võiks säilitus- ja lõhnaaineid sisaldavaid vedelseepe ja dušigee-le, sest need võivad nahka ärritada.

Eelistada võiks lasteseepi ja pärast pesu tuleb kindlasti kreemitada. Märgades tingimustes töötajad peaksid kandma kummikindaid.

Lisaks pesemisvahenditega liialdamisele võib nahapõletik tekkida, kui puututakse kokku mõne ainega, mille suhtes inime-ne on ülitundlik ehk allergiline. Üks levinum allergilise kontakt-nahapõletiku tekitaja on nikkel. Ülitundlik võidakse olla ka kos-meetikavahendite komponentide suhtes (kreemid, jumestuskos-meetika, lõhnaõlid, puhastusva-hendid).

„Kui ärriti või allergeeniga kok-kupuudet vältida, siis nahapõletik-ku ei teki.”

atoopiline dermatiitOsaliselt pärilik atoopiline dermatiit on rohkem urbaniseerunud piirkon-dade haigus, mida on võimalik kor-rapärase kreemitamisega kontrolli all hoida – väheneb ägenemiste tõe-näosus ning vajadus ravimite järele.

Kui nahal on juba punetus või villikesed, tuleb pehmendava kree-mi kõrval kasutada põletikuvas-taseid retseptiravimeid, nt glüko-kortikoide. „Pehmendavat kreemi

tuleb panna üle keha, mitte ainult põletikulistele laikudele, kuivema-tele kohtadele mitu korda päevas,” paneb Volke südamele. Ja kreemi kulub palju. Korralikult kaks korda päevas kogu nahale kreemi kandes kulub nädalas imikule umbes 100 g, väikelapsele 250 g ja täiskasva-nule isegi kuni pool kilo kreemi.

Vanematele, kelle väikesed lap-sed põevad atoopilist dermatiiti, soovitab Volke võtta kaks korda päe-vas üle keha kreemitamisele kuluvat aega võimalusena lapsega koos aega veeta ja suhtuda kreemitamisse kui ühte viisi teha pai ja kallistada.

Volke sõnul nimetavad inime-sed atoopilist nahapõletikku tihti pisut ekslikult toiduallergiaks. Mõne toiduaine söömisel võib hai-gus küll osal patsientidel ägeneda, aga selle menüüst väljajätmisest haiguse kontrolli alla saamiseks tavaliselt ei piisa.

Kui järjekindla paikse raviga ei õnnestu haigust ohjata, võivad mõ-ningast lisainfot anda nn allergia-testid. Volke paneb inimestele veel südamele, et väga vähesed naha-haigused on nakkavad, seega ei ta-suks tunda hirmu – kätlemisest või kallistamisest nahapõletikku ei saa.


Seedetraktivaevusi saab ennetadaSeedetraktivaevused on põhjustatud valest ja eba-korrapärasest toitumisest, stressist, kiirest elutempost ja halbadest harjumustest.

dr Külliki SuurmaaLääne-Tallinna keskhaigla endoskoopia osakonna juhataja

N ii perearstide kui ka eri-alaspetsialistide vastu-võtule tuleb väga sageli

inimesi mitmesuguste seedetrak-tivaevustega: puhitused, gaasid, kõhukinnisus ja -lahtisus. Sageli on need probleemid põhjustatud valest ja ebakorrapärasest toitu-misest, stressist, kiirest elutem-post ja halbadest harjumustest (suitsetamine, alkoholi ja kohvi liigtarbimine).

Suvi on tulemas, grillimishoo-aeg alanud, väikesed aiapeod ja puhkusereisid juba teoksil. Ini-mesed soovivad ennast lõdvaks lasta ning muuhulgas süüa kõike, mida tahavad ja mis neile mait-seb. Kui ilmseid liialdusi vältida, siis noored ja terved seda tihti-peale ka tohivadki. Siiski, et tunda end võimalikult hästi ja vältida seedeprobleeme igas vanuses ja eri tervislikes seisundites, soo-vitatakse eelistada puu-, aed- ja teravilju, kala, mõistagi piirata rasvaste toitude osakaalu ja va-jaduse korral toetada seedetrakti ka apteekide vabamüügis leidu-vate probiootikumide ja seedefer-mentidega.

Toetusraviks seedefermendidSiinkohal oleks asjakohane lühi-ke arstiteaduslik tutvustus see-deprotsessidest.

Füsioloogiaõpik kirjeldab see-detrakti kui meetritepikkust suu-õõnest kuni pärasooleni ulatuvat looklevat seedekanalit. Selle alguses olevas suuõõnes toimub toidu esialgne peenestamine ja segamine süljenäärmetelt eri-tatud süljega. Edasi liigub toit

neelu, söögitorru ja makku. Maos töötleb toitu happeline maonõre. Edasi liigub toit peensoolde, mille üheks osaks on kaksteistsõrmik-sool. Sapiteede kaudu suunatak-se kaksteistsõrmiksoolde maksa eritatud sapp, mis soodustab toidurasvade lõhustamist pee-nikesteks osadeks ja nende imendumist sooles. Seedetrakti üheks oluliseks osaks on veel ka kõhunääre ehk pankreas. Selle

tähtsaks funktsiooniks on toit-ainete lõhustamises osalevate seedefermentide ehk ensüümide eritamine kaksteistsõrmiksool-de ning insuliini ja teiste hor-moonide eritamine vereringesse. Jääkained, mis seedetraktis jää-vad imendumata, liiguvad jäme-soolde ja väljutatakse pärasoole kaudu.

Kõhunäärmeensüümid võta-vad osa valkude, rasvade ja süsi-

vesikute seedimisest. Peamiseks haiguseks, mille korral esineb nende ensüümide alaprodukt-sioon, on krooniline pankreatiit, mille toetusraviks määratakse seedefermente. Tänapäeval on nende kasutamine laiemalt soo-vitatud. Apteekides saadaolevaid mitmete tootjate seedefermente võib kasutada, kui esineb jutu al-guses mainitud vaevusi või kui on ette näha tugevamat toidukorda.


Lustlik veelauasõit pakub ohutut adrenaliini Pärnu jõe kallastel asuvas Lustipargis saab proovida veelauasõitu, mille saab kiiresti selgeks ka algaja.

age Viira

N eed, kes satuvad suvel Pärnu jõel Reiu jõu suudme lähedusse, võivad märgata

mööda vett ringi vuravaid kaat-reid, mis veavad inimesi kõiksu-gu lõbusatel atraktsioonidel. Kui Lustiparki jõuan, sillerdab peegel-siledal veepinnal juba õhtukuma. Loojuvas päikeses kaatri tehtud laineharjal saltosid tegev veelau-dur on vaatepilt omaette. Trikke näitab veelaua instruktor Vidrik Korp.

„Suvel mööda vett ringi tuisa-ta, kõik muud mõtted unustada ja ainult sõidule keskenduda on väga vinge. Sa oled vee peal ja liigud va-balt, see aga tekitab parajal hulgal adrenaliini,” kirjeldab ta hingel-dades uuesti maismaale ronides ning elevusest pulbitsedes.

Tegemist on Eestis veel suh-teliselt vähetuntud, kuid suvel aktiivset puhkust väärtustavale eestlasele üha rohkem huvi pak-kuva alaga. „Veelauasõit on nagu lumelauasõit, aga vee peal ning vähemasti sama lõbus,” selgitab treener ja lisab, et tegelikult on kõik lihtsam, kui kaldalt vaadates võib tunduda.

Veelauasõidu saab pärast tree-neri mõneminutilist juhendamist

kiiresti selgeks ka algaja. „Paat teeb sõitja eest töö ära, nöörist tuleb lihtsalt kinni hoida ja tree-neri näpunäidete järgi käituda,” õpetab Vidrik Korp. Veelauasõidu peamine erinevus veesuuskade-ga võrreldes peitub instruktori sõnul selles, et kui suusad või-maldavad vaid rindkere ees sõit-mist ning nendega on hüppamine keerulisem, siis veelaud pakub palju suuremat liikumisvabadust ja sellega on oluliselt lihtsam hü-pata. Vette kukkumine tagab peh-me maandumise, kiiver kaitseb võimalike põrutuste eest ning paadijuhid on kogenud professio-

naalid, kes teevad kõik, et ohtlik-ke olukordi vältida. Oma lihtsuse ja ohutuse tõttu sobib spordiala treeneri kinnitusel igas vanuses ja füüsilise ettevalmistusega ini-mestele.

„Veelauaga saab end lihtsalt ületada, tehes midagi uut, millest varem polnud aimugi. See on või-mas tunne, kui avastad järsku, et oledki vee peal ja sõidad. Kui sõit-mine juba käpas, võib proovida paadilainel surfamist nii, et lased nöörist lahti ja püüad oma tasa-kaalu proovile pannes paadi teki-tatud laineharjal püsida. Iga uus

samm on järjekordne eneseületus ja toob kaasa uue emotsiooni. See ongi uute asjade tegemise võlu,” kirjeldab Vidrik Korp elavalt. „Sa-mal ajal saavad su sõbrad paadis sulle sõidu ajal kaasa elada, mis teeb veelauasõidust seltskondli-ku meeleoluka ettevõtmise.”

Lustipark pakub suvel vee-lauasõidu kõrval mitmesuguseid teisi põnevaid aktiivse puhkuse veetmise võimalusi. Kaatrile saab taha ühendada veel näiteks spet-siaalse rõnga või kummist ba-naani, kus saab sees istuda kuni kümme inimest. Külastajad saa-vad sõita vesirataste ja aerupaati-dega, kohale võib tulla kas või oma veesõidukiga, millele saab kaikoh-ta rentida.

Lustipargis on suurim Pärnu jõe peal asuv saun. Leiliruumis on illuminaatorid, väikesed aknad, mille kaudu saab saunalaval higis-tades vaadet jõele nautida. Kui lei-liruumis liiga kuumaks läheb, saab saunasillalt jõkke hüpata.

Kui intervjuu instruktoriga lõpetan, on Lustipargis end juba järgmine veelaudur valmis pan-nud. Vidrik Korp hüppab spetsiaa-lsesse veelauasõiduks mõeldud kaatrisse, läinud ta ongi, et nüüd juba teistele lõbusõitu teha.

Lustipargi tegijad on korral-danud üritusi nii väikesele sõprade seltskonnale kui ka bussitäiele inimestele firma suvepäevade raames. Suu-remad seltskonnad peaksid Lustipargiga varem ühendust võtma, väiksematel gruppi-del piisab vahetult enne ette helistamisest.

Kuni augusti lõpuni on Lusti-park avatud iga päev alates kella 10 niikaua, kui külastajad lustida soovivad. Kui on soovi, tulevad Lustipargi treenerid ka tellimuse peale seltskonnale sobivasse kohta varustusega kohale. Muidugi ainult sinna, kus on juurdepääs veele. Suvel korraldavad nad ka esimesed lastelaagrid. Värskem info Lustipargi tegevuste kohta on leitav nende Facebooki lehel, vaata ka www.lustipark.ee.

10 Aktiivne ja seikluslik puhkus


Naissaar pakub oma inim-tühjade liivarandade, suu-rejooneliste merekindluste ja katakombide ning kauni loodusega avastamisrõõmu igaks aastaajaks. Naissaar on suuruselt viies Eesti saar ja asub Tallinna kesklinnast ainult tunnise meresõidu kaugusel. Seega peaks üllatusrohke avastusretke saarele ette võtma kõik mere- ja loodushuvilised.

S amuti sobib Naissaar suure-päraselt firmaürituste, su-vepäevade, seiklusürituste

ja piknikute korraldamiseks. Saarel võib külastada vanu suur-

tükipatareisid ja meremiinitööstust, avastada kauneid randu, kirikut ning sõita kastiautoga või rongiga kitsarööpmelisel raudteel. Naissaar on ainus saar maailmas, kus on u 40

Naissaar ootab põnevatele avastusretkedele

km raudteed 20 km² kohta ja kus saab otse sadamast rongiga kõrtsi või muuseumi sõita.

Saare puutumatu loodus on sa-mavõrd suur vaatamisväärsus kui šokeerivad militaarobjektid. Loodus-pargi keskusest algavad kolm kenasti kaardistatud matkarada. Valida saab loodusliku, militaarraja või mõlema sümbioosi vahel. Militaarobjektid põ-lismetsade vahel on valdavalt pärit juba tsaariajast – sealt leiab võim-said kahurialuseid, merekindlusi, katakombe. Katakombidesse viivad avad on tähistatud punaste noolte-ga. Üks katakomb asub matkarajal, teine paarkümmend meetrit mere

TaSuB TeaDa!

Reisilaev Monica väljub

Tallinnast Naissaarele R, L P kl 11 ja 18 ja Naissaarelt Tallinnasse kl 15 ja 19, www.monica.ee. Jaanilaupäeval, 23. juunil väljub Naissaarele erireis kl 15, saarelt tuleb laev tagasi 24. juunil kell 15. Jaanipäeval esineb Männiku jaanituleplatsil mustlas-muusika ansambel Gipsy Mania koos tantsu-tüdrukutega. Laevakohti Naissaarele kinni pannes saab korraga broneerida ka majutuse, toitlustuse ja ekskursioonid saarel, www.merematkad.com/naissaar

pool. Maa-aluse tunneli pikkus ulatub paarisaja meetrini, selle kõrgus on aga 1,9–2 meetrit. Ühele ja teisele poole peatunnelit jäävad väikesed ruumid: need olid laskemoonakamb-rid ja meeskonnavarjendid. Käikudes liikumiseks on vaja taskulampe.

Regulaarset laevaühendust Naissaarega aitab hoida 190-ko-haline reisilaev Monica. Laev väl-jub kesklinnas asuva Vanasada-ma D-terminali autode sissepääsu värava juurest.

OÜ Motosellid

ATV- ja kaatrimatkad Ida-Virumaal

Pakume teile meeldivat ja natuke ka närveteravdavat elamust Ida-Virumaa

ainulaadses looduses.

tel: +372 5112813e-mail: [email protected]

www.motosellid.ee


„Kõneldes sukeldumisest kipu-takse sageli miskipärast arvama, et sukeldumine on ekstreems-port, aga ta pole seda,” tõdeb Ees-ti Sukeldujate Klubi instruktor ja eestvedaja Terje Meos.

Selleks et sukelduda, ei pea isegi ujuda oskama, kõige tähtsam sealjuures on, et inimene ei kar-daks vett või sooviks hirmust vee ees üle saada. Staažika sukelduja Terje Meose sõnul on sukeldumine hoopis meditatiivne, lõdvestav ja rahustav tegevus, mis annab võimaluse argipäevamuredest mõneks ajaks eemalduda. „Paljud käivadki vee all n-ö tööjamast va-banemas,” märgib Meos, kes on ise samuti omal nahal kogenud, kuidas sukeldumine aitas tal väsi-tavast tööpäevast taastuda.

Meil on põnevSageli kiputakse miskipärast arva-ma ka, et mis siin Eestimaa vetes ikka näha on, vaat Punases meres on ilus... „Ma ei üritagi väita, et meil on siin sama, mis Punases meres, aga meil on samuti väga palju vaa-data: kollakas-roheline adru, hülged, lestakalad, paeastangud ja muidugi meie laevavrakid,” kirjeldab Terje Meos kõike seda, mida meie veealu-ses maailmas näha võib. „Kui mujal on ilus, siis meil on huvitav,” kinni-tab ta veendunult. Tuntumateks ja sukeldujate seas menukateks pai-kadeks on kujunenud Äntu Sinijärv ja Valgjärv kui Eesti puhtaima veega

eesti veealune maailm ootab

avastamist


järved, milles ilusa taimestiku kõr-val on võimalik kohata meie kalariigi esindajaid: hauge ja ahvenaid. Äntu Sinijärves on ka haruldaselt hea nähtavus, lausa 15 meetrit.

Laevavrakke, mille juurde on lubatud sukelduda, käiakse uudis-tamas Tallinna lahes. „Vrakkidele sukeldumine pakub müstikat, see on võimalus näha meie ajalugu,” märgib Meos.

Tõeliselt elamuslik on kohtuda hüljestega, nende veealuse eluolu jälgimiseks korraldab Eesti Sukel-dujate Klubi suviti Vilsandil lausa spetsiaalseid laagreid. „Hülged on tõeliselt nunnud olevused, täiesti võrreldavad delfiinidega,” õhkab Terje.

Põnevuste otsijaile meeldib kindlasti Rummu karjääris, kus sukelduja pilgule avanevad kuna-gise vangla müürid ja töömaa.

Tule ja proovi„Tulge proovisukeldumisele!” kut-sub Terje Meos kõiki, kes kas või korragi mõelnud sellele, kuidas veealune maailm välja näeb, seda ise läbi tegema. Proovisukeldu-mine maksab Eesti Sukeldujate Klubis 20 eurot ning päris esime-sel korral läheb sukelduja vee alla koos instruktoriga, seda kuni viie meetri sügavusele. Esimene kord ollakse vee alla 20 minutit ja kui tarvis, hoiab instruktor sukeldajal kas või käest kinni. „Kõik on väga turvaline!” rõhutab Terje.

Proovisukeldumisele tulemi-seks ei ole vaja soetada või renti-da isiklikku varustust, see on klu-bi poolt ning selle kasutamine on hinna sees. Ka algajate kursusel osalemiseks ei ole vaja isiklikku varustust. Oma varustuse soeta-misele tasub mõtlema hakata neil,

kes kavatsevad sukeldumisega järjepidevalt tegelema hakata.

„10 protsendist sukelduma tulijast saavad fanaatilised sukel-dujad,” on Terje aastate jooksul kogenud. „20% tulijaist hakkavad tihti sukeldumas käima. Neid, kes veest välja tulevad ja otse välja üt-levad, et neile sukelduda ei meeldi-nud, on ainult 1%”

Terje tõdeb, et aastate jooksul on olnud mitmeid neidki, kes vee alla minemist peljanud, kuid on pärast instruktorit tänutundest kallistanud.

Sukeldumine, sh ka proovisu-keldumine on lahe tegevus, mida tasub võtta ette ka seltskonni-ti, näiteks sõpruskonnaga, aga miks mitte töökollektiivi või pere-ga. Muide – ka lapsed alates 10. eluaastast on veealust maailma avastama oodatud.

Seega, suveplaane tehes ta-suks tegevuskavas märkida rist ka sukeldumise kohale. Võimalust sukeldumiseks pakub Eesti Sukel-dujate Klubi kogu suve jooksul.

eesti Sukeldujate KlubiVaata lähemalt: www.sukeldujad.eeVõta ühendust telefonil 5649 3322, Terje Meos


V iimaste soojade suvede toel on huvi purjetamise ja me-reteadmiste omandamise

vastu elavnemas. Siiski pole täis-kasvanutel kerge ala juurde tulla, sest kohutavad nii teadmatus kui ka veendumus rahva hulgas, et tegemist on kalli ja kättesaamatu harrastusega. Keeruline on leida ka kontakte, kus huviline võiks alaga sügavamalt tuttavaks saa-da. Väikelaevajuhtideks koolita-jad õpetavad hoolega teooriat ja ka merel saab mõne väikese tiiru kaatriga selgeks, aga kuidas oh-jata purjelaeva selle kogu keeru-kuses, on hoopis teine lugu. Isegi siis, kui load on käes, on veel pikk tee minna – et saaks merele ja toimetada seal teadmistepõhi-selt, seadmata ohtu oma jahti ja meeskonda.

Neli aastat tagasi moodustati Tallinnas esimene matchrace-keskus Eestis. See oli algul suu-natud rahvusvaheliste regattide korraldamisele, kuid et olemas oli kuuest jahist koosnev laevastik, otsisime neile pidevalt ka tipp-spordivälist rakendust ja proovi-sime merelkäimist rahva hulgas igat moodi propageerida ning leida eri tasemega huvigruppe, kellele teenust pakkuda.

Mereriigi mererahvas suvehooajal purjetama

1. Täiesti algajatele on meil tu-gevate instruktorite baas, kes ise purjetavad enamasti Eesti olüm-piapurjetamise koondises ning ja-gavad hea meelega oma teadmisi – et iga merehuviline saaks aega kokku hoida. Võtame vastu nii ük-sikhuvilisi, kelle paigutame mees-konda ja ka sõprade seltskondi, kes tahaks sotsialiseerimist jät-kata uutes ja põnevates tingimus-tes. Kui sügavalt huvilised asjaga tutvuda tahavad, on nende endi entusiasmis kinni, aga kui läbida merel neljapäevane koolitus, saab selgeks, et köied on hoopis otsad, kus on jahil vöör, kus ahter ja kuhu tuule suhtes purjetama pääseb.

2. Merd nuusutanud kruii-sijad, kes rohkem adrenaliini otsivad, saavad meie juures või-maluse teha omi esimesi samme võistlusspordis. Igal neljapäeval on kavas harrastajate regatt, kus võistlusrajal on võimalus teiste omasugustega võidu sõita ning siingi on meil pakkuda kogenud instruktorid jahi roolimeesteks. Kui juba oskused vähegi lubavad, anname jahi juba täielikult võist-lejate käsutusse, et need juba omaette tegusaks ja osavaks saaksid.

3. harrastussportlastele on igal esmaspäeval välja pakkuda matchrace-treeningud, kus on juba võimalik purjetamise tõdesid väga põhjalikult tundma õppida. Suur rõhk on paadikäsitlemisel ja meeskonnatööl. Endiselt on teretulnud nii üksikharrastajad kui ka meeskonnad, kes tahavad koos osavamaks saada. Igal kuul peame ka grade 5 tasemega har-rastajateregatte, et saaks oma tasemest aimu.

4. Tippsportlastele korraldame aastas viis rahvusvahelisel tase-mel regatti, kus on kohal tugevad välismaalased maailma tuntuma-test professionaalsetest võist-kondadest. Neist suurim ja kõr-getasemelisim on Pärnu Sailing Week grade 2. Kohal on professio-naalsed purjetajad üle maailma ja nautida saab tipppurjetajate mõõ-duvõtmist parima Eesti ekipaa-žiga. Purjetamine on Pärnu jõel otse klubihoone ees ja seda saab kaldalt hästi jälgida. Lisaks kan-takse tegevus edasi suurele ek-raanile, võistlust kommenteerib Kalev Vapper. Võistluspäevad olid 17.–19. juunil Pärnu jahtklubis.5. Firmaüritused on suunatud ettevõtetele, kes tahaks oma

töötajaid näha entusiastlikumate ja innustunumatena ning olla või-melised organiseerima põnevaid regatte ja väljasõite kuni 50 ini-mesele. Üritus võib olla nii ühe- kui ka mitmepäevane, nii võistlemine kui ka lihtsalt väljasõit või kruiis.6. Nõustame ka jahiomanikke, kellel on vaja oma jahti paremasse võistluskonditsiooni tuunida ning sooritada jooksvaid remonditöid või talvehoidu. Aitame ka vana jahi müümisel ja uue soetamisel.7. Meilt saab jahti rentida ka omapäi merel käimiseks, eeldu-seks on siiski teatav jahikasuta-mise kogemus. Kui see puudub, anname kaasa instruktori.

Kui merehuvi on olemas, saab meilt teenust igasuguse tasemega harrastaja!

ühendust võtke e-posti aadressil [email protected] või [email protected]

Tuult ja päikest! Mati SeppSailing Center Oütelefon +372 5649 5589www.sailingcenter.ee



Kallaste turismitalu ühendab seltskonnad seiklusrajalKallaste turismitalu annab võimaluse kombineerida traditsioonilise seminaritu-rismi või puhkuse seltskondi proovile panevate katsu-mustega seiklusrajal.

age Viira

H arjumaal Padisel iidsete mändide rüpes asuv Kallas-te turismitalu pakub selts-

kondadele põnevat võimalust ühil-dada seminar või puhkus sportlike või käeliste tegevustega.

Lisaks mitmesugustele ak-tiivse puhkuse võimalustele on sellest suvest turismitalus koos-töös Seiklusring OÜ-ga lahti seik-luspark, kus seltskonnad saavad mändide vahel köitel kõõludes ning kuuskedelt vabalangedes meeskonnatööd harjutada.

Seikluspargi peremehe Valdo Kanguri sõnul ei toimu harjutus-te läbimine pelgalt n-ö omaette nohisedes, vaid mitmesuguse raskusastmega ülesandeid lahen-datakse kogu meeskonnaga koos. „Nii avastab igas vanuses seikleja midagi uut enese ja oma kaaslaste juures,” ütleb Valdo Kangur. „Meie põhieesmärk ongi õpetada osa-lejatele meeskonnatöö oskusi ja grupitunnetust, paindlikke lahen-dusi, tegevuse planeerimist, usal-dust enda ja teiste suhtes.” Grupis võib olla eri vanuses ja vaprusega inimesi, nii on oodatud meeskon-naseiklusele ühtviisi suvepäevali-sed, perekonnad, suguvõsad, aga ka töökaaslased. Õpilastele on olemas eraldi seikluspakett. Nei-le, kes ekstreemsustega tegeleda ei soovi, jagub lisaks seiklusrajale meeskonnaharjutusi ja -mänge.

Koostöö ühendab meeskonnaNeed, kes kahekesi käest hoides mööda peenikest köit laveerides kuristikku ületavad, vaatavad teineteisele sügavalt silma. Tae-vatrepil kõndija peab kindla jalge-

aluse saamiseks usaldama kõiki teisi meeskonnakaaslasi. Vaba-langejad peavad pärast kuuse-latva ronimist eelkõige endaga koostööd tegema ja usaldama julgestajat, et sealt rõõmsa näoga alla hüpata.

Madal- ja kõrgseiklusrada on võimalik läbida eraldi, kuid hiljuti Kallaste talu meeskonnaga liitu-nud Tiina Tamme sõnul on põne-vaim nende kombinatsioon. „See pakub igaühele midagi ja esmapil-gul liiga lihtsatena tunduvad üles-anded osutuvad parajaks proovi-kiviks,” ütleb ta. Turvalisuse eest hoolitsevad vastav varustus ja kogenud juhendajad ehk Seikud. „Aga mõõdukalt hirmus on ikkagi,” lubab Tiina Tamm.

Lisaks saab vaba aega turis-mitalus sisustada orienteerumi-se, fotojahi ja pallimängudega. Koostöös partneritega pakub talu kanuu-, hobu- ja räätsamatkasid ja palju muud. Sportliku vaba aja veetmise juurde pakub talu lõõ-gastust sauna või massaažiga. Õpihimulistega jagatakse kogemu-si väga erinevates valdkondades alates leivateost ning lõpetades mitmesuguste meeskonnatöö- ja juhtimisoskuste lihvimisega, lähi-tulevikus ka tantsulaagritega.

Tarekesed pakuvad privaatsustTurismitalu väiksemad külalised saavad end välja elada mänguväl-jakul, batuudil põrgates või looma-

pargis seigeldes. Seikluspargis on neilegi turnimis- ja ronimisvõi-malusi. Elevust pakub sõit mööda köit või nn zip-line’i, mis kulgeb üle jõe ja tiikide ning pakub meeliülen-davat vaadet kogu turismitalu ter-ritooriumile.

Looduskaunil territooriumil Kloostri jõe kallastel asuvad pea-maja ja hoovimaja koos väliter-rassidega on sobilikud koolituste või suuremat piduruumi nõudvate ürituste pidamiseks. Peamaja ja hoovimaja läheduses ning kauge-mal asuvad tarekesed annavad omaetteolemise võimalust nii väi-kesele seltskonnale kui ka roman-tika otsijatele. Kõigis tarekestes on 2–4 ööbimiskohta, elekter ja küte, lõkkekoht ja väligrill.

Telkijaid mahub talu territoo-riumile sada ja rohkem, mugavust ja vabadust annab pesuruumi ja köögi kasutamise võimalus, uju-miskohad ja lõkkeplats. Söögid-joogid on ettetellimisel, kuid kõ-hurõõmude eest saad hoolitseda ka ise.

KaLLaSTe TuRiSMiTaLu Ja SeiKLuSPaRKPadise seikluspargi kasuta-mine 6–10 inimesele maksab ühele inimesele olenevalt paketist 10–20 eurot. Võimalik on kokku panna mitmepäeva-seid programme, mis sisalda-vad meeskonnamänge, seik-lusraja kasutamist, lõunasööki ja ruumide kasutust alates 27 eurost inimese kohta. Suur-tele rühmadele ja õpilasgrup-pidele kehtivad soodustused. ühe majutuskoha hind Kallaste turismitalu peamajas või hoovimajas algab 17 eurost ja kogu talu üürimine ööpäe-vaks maksab 865 eurot. Võimalik on kokku leppida eri hinnakombinatsioone, korra kuus aga värskendab talu oma kodulehel eripakkumisi. Vaata lisa www.kallastetalu.ee ja www.seiklusring.ee ja kirjuta [email protected] või [email protected].


Lapsega reisimine on paras seiklusMida väiksem laps, seda suurem seiklus. Ja para-doksaalsel kombel: mida kaugem sihtpunkt, seda väiksem seiklus. Midagi pole teha, suurem jagu ekstreemsusi juhtub tavali-selt ikka siinsamas Eestis.

agne Narusk

M ähkmekott, varuriided, käru, toidupank, mõni mänguasi, omaenda asjad

– ja laps. Selliselt on tavaliselt va-rustatud vastutustundlik lapse-vanem, kui ta – titt kaenlas – kol-meks tunniks Tallinna asju ajama tuleb, teise Eesti otsa sõidab või lõunamaa kuurorti reisib. Neil tee-kondadel juhtub igasuguseid asju, rutiin juba ligi ei roni.

Kolm tundi Toilasse – kukepea!Polnud see aga midagi nii kuke-pea, sest kaugliinibussis Tallin-nast Narva polnud WC-d. Õigemini oli seda nime kandev kast-putka, nii moe pärast, aga kasutada pol-nud seda võimalik. Ega te Amee-rikasse sõida, ühmas bussijuht, kui avaldasin kahtlust, kas tuale-tipotita ikka kahe ja poole tunni-se reisi vastu peame. Ei pidanud. Kuskil pärast Rakveret küsis kol-meaastane laps pissile. Bussijuht keeldus peatumast, sest „peatust pole sel liinil ette nähtud”. Mis mõt-tes pole, kui WC on rikkis? Korpu-lentne pedagoogi meenutav tädi tuli appi, buss tõmbus tee äärde ja jäi seisma. Kaenlasse krahmatud laps tilkus juba – pisike inimene ei pidanud vastu pea 15 minutit kestnud vaidlusele. Ja ei tulnud emme, kelle laps ammu kenasti potil käis, selle peale, et Eestis tu-leks ka imikueast väljunule riski-maandamise huvides püksmähe jalga tõmmata. Kui nüüd aus olla, siis ega ka metsapeatustes kuskil kõrrepõllu ääres asjad suju, sest

isegi kange pissihäda kipub põnnil kinni jääma, kui aja peale sellest vabaneda kästakse. See tuleb siis, kui buss uuesti stardib. Püksi.

Kindla peale on bussis ka hi-gist leemendav onu, kes tahab avada just seda katuseluuki, mis on sinu lapse pea kohal. Kindla peale istub teie läheduses pahane preili, kes ei mõista, miks vääksuv laps üldse bussiga sõidab. Lõpuks jõuate te siiski sihtpunkti. Järgneb ümberistumine maakonnabussi ehk siseriiklik katsumus number kaks ehk sõiduk, millesse käruga ei pääsegi. Selleks tuleks buss tükkideks lõhkuda, ukseava laie-maks ehitada ja kõrvale kaldtee meisterdada. Jääb üle vaid imes-tada inimeste nutikust, kes 21. sajandil ehk poliitilise korrektsu-

se sajandil toovad Eestisse ühis-sõidukid, millega saab häirimatult sõita vaid hea tervise juures olev nooremapoolne valge vallaline mees. Kui buss ikka tuleb ja teist peatuses lihtsalt mööda ei vihise, mis ka maakondades vägagi kom-beks. Kaks tundi lõõskavas päike-ses järgmise bussini, väikelaps kaenlas ja pakid teeveerel, kõrvus keskuse bussijaama dispetšeri sõim, et „tuleb peatuses nähtaval kohal seista, et juht teaks seisku-

da” – seda ei soovi kellelegi. Hulga valutumalt kulgeb reisimine Eesti piires isikliku autoga. Selle saad iga kell teeservale seisma jätta, et last mähkida, sööta, lõbustada. Mähkimistoad teeäärsetes bensii-nijaamades on Eestis pigem harv meeldiv erand kui iseenesest mõistetav nähtus. Nagu ka suu-relt teelt veidi kõrvale keeravad puhkekohad laudade-pinkide ning WC-dega, nagu oleme harjunud Euroopas.

Soome – jonnijuurikate paradiisPalju-palju lihtsamalt ja igas mõt-tes valutumalt kulges nädalane puhkusereis lapsega üle lahe. Alates sellest, et laevades on täitsa korralikud mängutoad ning liikumisruumi, pardal üksjagu igas vanuses lastega peresid, kes vas-tastikku naeratavad ja vajadusel abistavad. Teenindajate meelsus oleneb rahvusest, mil moel, jäägu iga reisimehe enda avastada.

Soomes, ses vaba kasvatuse kantsis, ei pane mitte keegi imeks ega pahaks, kui teie muidu nii rõõ-mus laps väsimusest sajandi jonni lahti lööb, jalgu trambib, pisikeste rusikatega kohvrit või sind ennast klobib, kohvikus laualina koos nõudega alla tirib, end selili viskab ja jalgu siputab jne. No ja siis, ütle-vad teenindajate näod – rahuneb maha ja elu läheb edasi. Kusjuu-res lähebki, pärast tõsist tunnete väljaelamist on laps tükiks ajaks nagu väike ingel. Skandinaavia rii-ke oma tolerantsuses soovitakski neile vanematele, kes pole varem koos lapsega reisinud või/ja pelga-vad pikalt lapsega avalikus kohas viibida – mine tea, mis jälle juhtub. Ei juhtu midagi. Näiteks Muumi-maa külastusel koos selle juurde kuuluva paari-kolmepäevase tel-kimisega oli ainsaks kulmu kortsu ajavaks asjaoluks see, et ametli-kel telkimis- ja kämpinguplatsidel müüakse kohapileteid rohkem, kui tegelikult ruumi on. Pane siis telk või asfaldile. Viimasest tulenebki kindel soovitus lapsega teele min-nes ööbimiskohad broneerida, või

Soomes ei pane keegi lapse jonni-

tuure pahaks.

Oma esimest reisi võttis aastane Luisa ilmselge mõnuga.

Foto: Agne Narusk


Piip ja Tuut Mängumajas on väga mõnus sünnipäevakülalisi vastu võ� a!

Piip ja Tuut Mängumaja kutsub

SUVEL TEATRISSE

Vaata lähemalt www.piipjatuut.ee ja osta pilet Pile� levistPiip ja Tuut Mängumaja Toom-Kooli 13 Tallinn

Etendused kogu perelePÜHAPÄEVITI KL 12 ja ühel ARGIPÄEVA ÕHTUL KL 18

kui on mõte telkida, siis mitte jätta kohaotsimist ning laagri püstisead-mist hilisõhtuks. Une pealt telki tõstetud mudilast võib ärgates ta-bada paras ehmatus või siis kogub enne-und-jonnituur üles nii suure hoo, et teil keelatakse kämpingu-territooriumile sõita põhjusel, et rikute puhkajate öörahu.

Ametlikes laagrikohtades on igati turvalisem telkida. Tasu on taskuko-hane, sooja söögi tegemise võimalus, duširuumid, beebide pesemise ja mähkimise kohad, mänguväljakud, piknikunurgad. Isegi omaette olemist armastav eestlane hakkab lõpuks ametlike laagriplatside kasulikkust hindama, kui ta koos lapsega reisib.

Pole vist mõtet üles lugeda, et lapsele sobiva toidu leidmise, tee-äärsete puhkekohtade, WC-de jms leidmisega pole Skandinaavias ja Lääne-Euroopas mingeid problee-me – isegi teie lemmikloomale on Saksamaa bensiinijaamades oma joomiskoht sisse seatud, rääki-mata siis väsinud inimlapsest.

Mida kindlasti võiks arvestada, on see, et ükski laps ei jaksa pikalt autos ühel kohal paigal püsida, seda kas või põhjusel, et selg vas-tu sünteetilist turvatooli hakkab higistama. Mõistlik on sadu kilo-meetreid pikki eesmärke endale mitte seada, vaid võtta reisimist ikka mõnuga.

KOGeMuS:Kaire Talviste, 1- ja 6-aastase tütre ema:„Möödunud aastal põrutasime väi-keses sõiduautos, millel lastiks kaks last, emme-issi ja ohtralt äkki-läheb-vaja-asju Slovakkiasse. Kertu oli siis viieaastane, beebi kolmekuune. Sellise sõidu puhul on oluline asjad korralikult pakkida, et söök, jook ja rätikud oleks autos käepärast, sest raudselt keegi lagastab, ilastab või plätserdab. Kõik oli olemas, jogurti-te söömiseks lusikad, õuna lõikumi-seks nuga, tekid-padjad suikujatele. Unustasin vaid prügikasti. Selleks kohandasime pappkarbi. Tagasi sõites läks mägedest alla tiirutades Kertul süda pahaks. Oksendada

polnud kuhugi mujale kui sellesse improviseeritud prügikasti. See ei pidanud vedelale vastu ja hakkas lekkima. Tasasele pinnale jõudes saime ka kastist lõpuks vabaneda.Pikal reisil kehtivad muidugi kõik Murphy seadused: suurem tahab pissile, kui selleks pole võimalust ja kohta, väike kakab end täis keset närvilist linnaliiklust. Vahepeal kerkivad pinged lakke ja siis tuleb teha üks pikem peatus ja söögipaus, et rahvas jõuaks taas maha jahtuda. Nüüd, kus beebi on juba aastane jõmm, enam nii pikka autoreisi ette ei võtaks. Plaanitud suvise Ungari sõidu teeme lennukiga. Ümberis-tumiseks Helsingis valisin sellised lennuajad, et aega oleks piisavalt ja

ei peaks poole tunniga laps puusal ja teine käe otsas ühest lennujaama otsast teise jõudma.”

Merike Mikk, 1-, 5- ja 8-aastase tütre ema:„Lendan üsna pea koos kolme lapsega Hispaaniasse – esmalt Tallinnast Kopenhaagenisse ja sealt Alicantesse. See tähendab koos lennujaama minekutega kaheksa-tunnist seiklust. Enim mõtlen sellele, mil moel täita väikese Katariina aega enne õhku-tõusmist, kuidas saame hakkama söömistega ja kas ta otsustab ühe uinaku ka lennukis teha. Ta on just selles vanuses, kus kahe päevase magamise asemele tuleb üks

lõunauni ja beebitoitudest loobus ta paar kuud tagasi. Siiski usaldan tema rõõmsameelsust, sest kõik senised seiklused – olgu selleks pikk päev Vembu-Tembumaal või suurema õe kooliball – on ta vapralt kaasa teinud ning uusi olukordi pigem nautinud. Õnneks on lennujaamades mängunurgad, see annab lastele liikumisvõimaluse ja emmele hetke aega mõelda, kas ja mida järg-misena tuleks teha. Ka suuremad tütred vajavad ju tähelepanu ning ettenägelikult tuleb lennukisse kaasa pakkida mänguasjad, joonistustar-bed, mõned raamatud ja meie pere noorima absoluutsed lemmikud – kõikvõimalikud häälttegevad asjad.”

Sõidu-, matkaautode ja väikebusside rent

Nädalavahetustel eriti head hinnad.eriti head hinnad.

Documents

Seikluslik & Aktiivne Puhkus