PUHKUS LÄTISWWW.LIVERIGA.COM | WWW.LATVIA.TRAVEL 3. MAI 2012

3. MAI 2012PUHKUS LÄTIS2

RIINA LUIKteemalehe toimetaja

Aasta tagasi võttis Läti Tu-rismiarengu Agentuur (LTDA) turistide ligimee-litamiseks kasutusele

reklaamlause: «Latvia, Best En-joyed Slowly» ehk «Läti, parim aeglaselt nautides» ning nelja aas-taaja värvidega kujundatud logod – märgiks, et Lätis on kogu aeg mi-dagi huvitavat teoksil, mida vaa-data, kogeda ja millest osa saada. Lühikese ajaga on selle esmapilgul justkui vähesärtsaka ja -sütitava kutsega õnnestunud lõunanaabri-tel meelitada Lätti aga rohkem kü-lastajaid kui kunagi varem.

Eelmine aasta oli Läti turismi-le üliedukas, sest numbrid näita-vad, et Lätit külastavate välisturis-tide arv kasvas eelmisel aastal märkimisväärselt, tõustes masu-eelsele 2008. aasta tasemele, mis oli Läti turismis kõigi aegade pa-rim (külastajate koguarv 1 063 294, ööbimisi 2 257 021). Suurimat turis-tide voolu täheldati lähiriikidest, sealhulgas oli märkimisväärne eestlaste arv – 2011. aasta nelja kvartali jooksul külastas Lätit 81 979 eestlast (ööbimisi 127 749), mis on kolmkümmend protsenti rohkem kui aasta varem. See tä-hendab, et oleme taas üles leidnud tee ning piisavalt põhjusi, et oma lõunanaabrite juurde minna. Kül-lap on aidanud palju kaasa ka see, et Läti riiklikule turismiveebile www.latvia.travel on muude keel-te sekka lisandunud ka eesti keel ning paljud kohalikud turismiame-tid annavad välja eestikeelseid in-fovoldikuid ja kaarte. Labi past-rādāts, kaimiņ!

Turismieriala inimestele on aga ilmselt juba ammu asendamatu vaadata viimaseid turismiuudiseid ja sündmusi kodulehelt www.gree-tingsfromlatvia.lv. Nagu märgivad isegi Lonely Planeti reisijuhid, on Lätit aeglaselt avastama kutsuv kampaania üks viimaste aastate

edukamaid kogu maailmas. Lätla-sed on tõesti oma sõnumiga lenna-nud laia maailma, ja selle süm-boolseks märgiks oli ka Torino olümpiamängude lõputseremoo-nia, kui pealtvaatajad hinge kinni hoides inimlindude lendamist ehk Siguldas asuva Aerodiumi sport-laste õhulendu jälgisid. Ning mis veelgi toredam – lendamine taeva all pole mõeldud vaid sporditippu-dele, vaid Aerodium on avatud ka turistidele. Tehke oma unistus – linnuna lennata – Lätis teoks!

Läti on täis üllatusi, kuid tõsi on ka see, et paljud neist kultuuri-, loodus- ja elamusturismi aaretest on veidi «peidetud». Nende juurde tuleb teed teada, neid tuleb otsida ja olla väga kannatlik ning muidu-gi peab avastusretkele asujal ole-ma piisavalt huvi ja uudishimu Lä-ti vastu. LTDA on teinud terve see-ria temaatilisi, emotsionaalseid ja kauneid minifilme ning videoid, mis neid peidetud pärleid üles lei-da aitavad. Võtke aega ja vaadake neid http://www.tava.gov.lv/en/vi-deos ning ärge öelge, et teil ei tul-nud Lätti-mineku isu peale! Kuid mida siiski Lätis teha? Lätlastel on vastus vanasõna näol varnast võt-ta: «Ühe mehe toit võib olla teisele mürk» ehk pisut leebemalt: pole olemas kaht täiesti sarnast ja ühe-suguste huvidega inimest ning just seda – äärmist mitmekesisust, Lä-til pakkuda ongi.

Seekordses Läti suvepuhkuse erinumbris pakume neist huvita-vatest paikadest välja mõned: tut-vustame ajalooliselt põnevat ja looduslikult kaunist Kuramaad, viime Jūrmala valgetele liivaran-dadele ning tutvustame Läti loo-dusturismi võimalusi, juhatame avastama ilu ja ajalugu viies erine-vas muuseumis, mis peaksid ar-vestama kõige erinevamate huvi-dega suurte ja väikeste külastaja-tega. Juba eelmisel aastal võtsime põhjalikult ette Rundāle barokse lossikompleksi ja Riia Motomuu-seumi, seekord tutvustame Riiat

uue nurga alt ning teeme tiiru pe-repuhkuseks ideaalselt sobivas Ventspilsis. Ega unusta äärmiselt põneva ajalooga Liepājat ja roman-tilist Kuldīgat. Ärgitame pidama elu esimest jaanipidu Lätis, miks mitte Läti Etnograafilise Vabaõhu-muuseumi jaanisimmanil või otse pealinna tänavatel lauldes ja tant-sides. Kutsume keskaja festivalile Cēsises ja rajule rokifestivalile Po-sitivus Salacgrīva mändide all, ku-hu Eestist sõidavad bussid festiva-li ajal tihedalt nagu trammid süda-linnast Kadriorgu! Tutvustame «häid Läti asju» käsitööst disaini ja mahetoiduni välja.

Muusika, muusikud ja muusi-kaüritused on alati olnud üheks lätlaste trumbiks ning neid eestla-si, kes regulaarselt Riia ooperis käivad on juba üsna palju. Suve saabudes heitke aga pilk www.lat-via.travel//en/latvian-national-opera lehele, et jõuda koos suure-päraste etenduste ja solistidega kaunitele vabaõhulavadele nagu näiteks Cēsise ordulossi hoovis toi-muvale muusikafestivalile. Seda, et oma muusikafestival on olemas igal Läti linnal, pole vist vaja öel-dagi.

Kuid üha rohkem ja rohkem puhkajaid valib Läti reisisihiks ter-visepuhkust silmas pidades, seda nii kodumaiste kui välisturistide seas. Tuntuim kuurort Jūrmala on oma heaolu- ja medispaadega, võ-luva atmosfääri, kauni puitarhi-tektuuri ja tiheda üritustekalend-riga muidugi ületamatu, kuid koh-ti, kus tervist turgutada, on Lätis teisigi. Ning tore on, et spaapuh-kus tähendab tänapäeval lusti ja mõnulemist kogu perele. Jūrmalas asuv Līvu Aquapark on muidugi klass omaette!

Kuigi öeldakse, et kõik teed vii-vad Rooma, viivad Lätis kõik teed lõpuks Riiga. Riia lennujaamast on paari viimase aastaga saanud üks eestlaste eelistatum transiitjaam ning pole ka ime, sest otselennud viivad 88 sihtkohta üle terve maa-

ilma. Samuti on üliheaks ja muga-vaks muutunud bussiliiklus Tal-linna ja Riia vahel. Perepuhkus Riias pakub suurlinnale omaselt palju võimalusi: sõitu retrotram-miga vahvas Mežapargis, laevarei-si Riia kanalitel või hobukaariku-ga vanalinna avastades. Rääkima-ta kuulsa Riia loomaaia, vabaõhu-muuseumi ja Līdo lõbustuspargi külastamisest.

Eelmisel aastal, täpselt Läti rahvuspühal (18. novembril) avas uksed üks Riia legendaarsemaid maju – Riia Börs. Nüüdseks keld-rist katuseni renoveeritud Veneet-sia palazzo-stiilis hoones, Läti Riikliku Kunstimuuseumi filiaalis, on endale lõpuks väärika eksposit-siooni saanud Läti hinnalised vä-liskunsti kogud.

Kuid miski pole reisisellile hin-nalisem kui hea tuju ja täis kõht – sellest kõik algab.

Riia on tõsiselt panustamas gastronoomiaturismi ning tänavu aprillis panid parimad restoranid ja kohvikud esimest korda õlad kokku, käivitades koos Riia Turis-miarengu bürooga uue ja väga «maitsva» projekti «Delightfully Delicious Destination» (eesti k naudivalt isuäratav sihtkoht). Pro-jekti raames tutvustatakse terve aasta jooksul nii kohalikele kui ka linna külalistele kõikvõimalikul moel ja vormis head Läti toitu, tooraineid ja nende kasutusvõima-lusi tänapäevastes retseptides.

Riia peab end uhkusega Lääne-mere gastronoomiapealinnaks ning iga kuu pakuvad 32 Riia pari-mat kokka oma restoranides ja kohvikutes (seda tähistab vastav silt uksel) roogasid, mis keskendu-vad vastavalt hooajale ühele koha-likule toorainele. Maikuu toob lauale värsked kevadised salatid, juuni maasikad, juuli kartulid, au-gust marjad ja seened, september sügisesed aedviljad, oktoober ka-la ja november kõrvitsad…

Nautige Lätit nii, kuidas jaksate!

Läti, parim aeglaselt nautides

Head sõbrad!KARLIS EIHENBAUMSLäti Vabariigi suursaadik Eestis

Ma olen uhke, et saan Läti taasiseseisvu-mise 22. aastapäeva eelõhtul teile taas öelda: «Avastage Lätit!» Juba teist aastat järjest kutsume teid veetma oma puh-

kust Lätis ja (taas)avastama, mida uut ja põnevat on teie parimatel naabritel teile pakkuda. Tänu Posti-mehele saate selle avastusretkega alustada otseko-he!

Möödunud aastal sai Läti raskete aegade kiuste hakkama silmatorkavalt suurte edusammudega. Tul-ge ja veenduge selles ise! Tahaksin teile siinkohal soojalt soovitada muu hulgas oma silmaga üle vaa-data Riias Daugava kaldale kerkiv Gaismas pils ehk Valguse loss – see on maja, kus valgus on teadmised ja teadmised on vägi – Läti Rahvusraamatukogu uus hoone, mis kohe-kohe valmis saab. Riia ehitab nagu alati! Vaid aastapäevad tagasi avas uksed täielikult renoveeritud Riia börsihoone, kus nüüd asub kuns-timuuseum ning kus muu hulgas on oma koha leid-nud ehtne Egiptuse muumia. Selles esinduslikus hoones töötas kunagi kogu piirkonna esimene tele-graaf ning rahvusvahelise mainega Riia Börs.

Vaatamata tormilistele aegadele läheb meil Lätis üsna hästi. Lätit ning ka meie peaministrit Valdis Dombrovskist on oma populaarse raamatuga «Kui-das Läti finantskriisist välja tuli» toodud eeskujuks kui näidet, mida tasuks teistelgi järgida. Varsti jär-gime aga meie Eestit, kes on meist sammukese võr-ra ees, ja võtame samuti euro kasutusele! Seni aga rutakem meie rahvusvaluutat latti kasutama. Sest ärge unustage, et Riia – Balti riikide metropol, on ka suurepärane ostuparadiis.

Olen isiklikult väga rahul ja uhke selle üle, et ole-me teinud nii suuri edusamme Eesti ja Läti kahepool-sete suhete edasiarendamisel. Juba kolmandat aas-tat järjest anname koos välja Läti ja Eesti tõlkeauhin-da, mida antakse mõlemast keelest tõlkijale. Seekord pärjati auhinnaga hr Kalev Kalkun. On endiselt olu-line, et tunneme üksteise keelt ja avardame seeläbi oma teadmisi teineteise kohta. Selge on see, et vaja-me uut, täiendatud läti–eesti sõnaraamatut, ning ma olen üsna kindel, et vähemalt ühe me lähiajal ka saa-me. Ma usun, et on aeg mõelda vastastikku teleka-nalite ja teleprogrammide vahetamisele, et ergutada selle abil keeleõpet ning kaotada viimanegi võõris-tus.

Meil on Läti–Eesti tulevikukoostöö kava, mis on mõeldud meile kõigile järgimiseks. On rõõmustav tõ-deda, et oleme saavutanud edusamme Rail Baltica osas ning loodetavasti jõuame teineteisele peagi sõ-na otseses mõttes füüsiliselt lähemale ja oleme pea-gi paremini ühendatud ka oma Euroopa sõpradega. Samas on kahju, et kui planeerisime Via Balticat, võtsime sihikule minimaalseima variandi. Maantee on juba praegu liiga kitsas! Me peame nägema ja mõtlema suurema perspektiivitundega.

Imeline Balti kevad on käes ning sellele järgneb suvi – loodetavasti teile täis avastusi ja taasavastu-si oma lõunanaabrite juures!

FOTO

: LII

S T

RE

IMA

NN

FOTO

: LIV

E R

IGA

Traditsiooniline jaanieelne maarohtude- ja lilleturg Toomplatsil toimub tänavu 22. juunil.

Esikülje fotod: Lohesurfing Ventspilsis © Läti Turismiarengu Agentuur. Rattamatkajad Kuldigas © Läti Turismiarengu Agentuur. Mustpeade Maja Riias © Ikars Kublins / LiveRigaTeemalehe toimetaja: Riina LuikTekstid: Riina Luik, riina.luik@postimees.eeReklaami projektijuht: Eve Kruuseeve.kruuse@postimees.ee, tel 666 2383Küljendus: Andres Didrik, andres.didrik@postimees.eeKorrektor: Kai Koks, kai.koks@postimees.eeVäljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn tel 666 2202, faks 666 2301

3. MAI 2012 PUHKUS LÄTIS 3

Traditsiooniline jaanieelne maarohtude- ja lilleturg Toomplatsil toimub tänavu 22. juunil.

3. MAI 2012PUHKUS LÄTIS4

PRAKTILINE INFO

Jūrmala TurismiinfokeskusLienes iela 5, Majori linnaosa (rongipeatus Majori)Avatud: E–R kl 9–19; L kl 10–17; P kl 10–15Tel +371 6714 7900Skype: jurmala_ticE-post: info@jurmala.lvwww.tourism.jurmala.lv

tasuta turismiinfo• tasuta turismivoldikud• majutuse reserveerimine•

Jūrmala – väävlivannidest perepuhkuse paradiisiks 33-kilomeetrise lumivalge kvarts liivaga Jūrmala rand ja kuurort on imelisemaid kogu Euroopas ning see on peamine põhjus, miks Jūrmala suvel puhkajaid ligi meelitab nagu mesitaru. Kuid mitte ainult me-ri ja sinilipurannad, vaid ka kaunid pargid, moodsad well-ness- ja medispaad ning taas-tusravikeskused, mugavad ho-tellid, maitseelamusi pakkuvad restoranid ja õdusad kohvikud, ülirikkalik suvine kultuuri-programm – kõik need on põh-jused, miks külastajad siia ikka ja jälle tagasi tulevad. Jūrmalas on olemas see miski, mis ühes heas kuurordis olema peab – kuurordiatmosfäär, mida pole võimalik sõnades kirjeldada, vaid mida tuleb ise tunda ja ko-geda. Võrreldes paljude teiste Jūrmala külalistega on meile, lätlaste põhjanaabritele, Jūrma-la ahvatlevalt lähedal ning sin-na minek on vaid kättevõtmise küsimus. Ärge minge üksi, min-ge koos perega, ja teil on veel kaua, mida mäletada ning mil-lest rääkida.

KIREV AJALUGU Populaarse suvekuurordi-

na ja riialaste nädalalõpu väl-jasõidukohana sai Jūrmala laiemalt tuntuks 18. sajandi lõ-pul, kuigi esimesed supelsak-sad – Kuramaa parunid – saa-busid Plieņciemsi ja Kau-gurciemsi rannaküladesse tea-daolevalt juba 1738. aastal. Suureks moeasjaks kujunenud värskeõhuvannide ja meresup-luse nautlejad sõitsid pea 19. sajandi keskpaigani Jūrma-lasse hobukaariku või postitõl-laga, kui aga 1844. aastal ava-ti Riia–Jūrmala (täpsemini Riia ja Dubulti vahel, mis oli too-kord Jūrmala administratiivne keskus) aurulaevaliin, puhkes tõeline puhkajate buum. Juba 1830ndatel hakkasid Jūrmalas-se kerkima esimesed hotellid ja külalistemajad.

1847. aastal valmis siiani külastajaid oma pitsilise puit-arhitektuuriga võluv elegantne Jūrmala sümbol Kurhaus, kus toimusid suviti seltskonnaüri-tused, kontserdid ning mille pöörlev tantsulava oli tantsu-õhtute tõmbenumber hea or-kestri kõrval.

Populaarsed olid siinsed kontserdiaiad – nii Horn kui Edinburgh on mänginud mär-kimisväärselt olulisemat rolli

Läti muusikaajaloos kui vaid suvine meelelahutus. Hornis toimus näiteks 1905. aastal esi-mene ainult Läti heliloojate sümfoonilistest teostest koos-tatud kavaga kontsert, mille kandis ette Berliini Sümfoo-niaorkester. 1897. aastal ava-tud Edinburghi vabaõhulava järeltulijaks sai 1936. aastast siiamaani tegutsev Dzintarsi kontserdimaja, mis ehitatigi eelkõige suurte kergemuusika- ja sümfooniaorkestrite esine-mispaigaks. Siin on andnud kontserte orkestrid Peterburist, Varssavist, Berliinist ja Lätist ning lavale on astunud sellised maailmanimed nagu G. Gins-burg, S. Richter, D. Oistrahh, M. Rostropovitch jpt.

Dzintarsi kuulsus pole aja-ga tuhmunud, vaid vastupidi – tõusnud! Suvi läbi toimub siin (tõsi küll, nüüd vabaõhukont-serdisaalis, mitte ajaloolises kontserdimajas, mis samuti toimib) arvukalt kontserte ja meelelahutusüritusi ning kor-raldajad ütlevad, et see on Lä-tis ainuke lava, kuhu pääsemi-se nimel on esinejad valmis ise peale maksma või lausa tasuta esinema. On ju Jūrmala vene meelelahutuseliidi suvine kok-kusaamiskoht ning tõepõhi on all ütlusel, et kui sind pole Jūr-malas, pole sind olemaski!

Kui 1877. aastal läks käiku Riia ja Jūrmala vaheline kitsa-rööpmeline raudtee, suurenes puhkajate arv veelgi, ning see pani kuurordi tõeliselt õitsema – massiliselt hakkasid siia ker-kima villad ja suvilad, ergas-tus kultuurielu ja ettevõtlus.

Kuigi Jūrmala võib uhkusega öelda, et on tervenisti kui üks suur puitarhitektuuri pärl, pee-takse kõige kaunimateks piir-kondadeks vahetult rannajoo-nel asuvaid Dubultit ja Majorit. Praeguse Jūrmala moodusta-vad nüüdseks kokkukasvanud endised kalurikülad: Dubulti, Majori, Lielupe, Bulduri, Priedaine ja Dzintari.

KÕIK ALGAS ALLIKAIST…Kuid Jūrmala pole kuulus

vaid kui puhkekeskus, vaid ülimalt hinnatud on ka siinsed looduslikud ja kõrgete ra-viomadustega ravimuda ja -turvas, mitme erineva koosti-se (väävelvesinik, broom ja naatriumkloriid) ravitoimega mineraalvete ning ioniseeritud ja fütontsiididerikas õhk. Esi-mesed väävliallikad avastati Ķemeris ning teada on, et ravi-otstarbel kasutati allikaid juba 16. sajandil.

Väävliallikate sihipärane ja meditsiiniteaduslikult põhjen-datud kasutamine algas alles 18. sajandil, mil esmakordselt määratleti siinse ravivee kee-miline koostis. 1838. aastal asutati Ķemeris keiser Nikolai I korraldusel ja 50 000-rublase toetusega esimene siinne ter-vise kosutamiseks mõeldud ra-viasutus, mille peamiseks ra-viprotseduuriks olidki just väävlivannid. 19. sajandil võe-ti aktiivselt kasutusele ka (soendatud) merevee protse-duurid (talassoteraapia), päi-keseravi (helioteraapia), liiva-vannid (psammoteraapia) ning ravimuda ja -turvas.

AKTIIVNE PUHKUS VEEL

Jūrmala on veespordiharras-tajate paradiis ning nii Lielupe jõgi kui ka Riia laht pakuvad selleks ohtralt võimalusi. Ma-jori ja Jaunķemeri rannad kannavad sinilippu ning on turvalised ja garanteeritult puhta mereveega.

Jūrmala• veespordikeskus (Priedaine, Upmalas iela 5) Stūris. Veesuusatamine ja lainelaua sõit (treeningud koos instruktoriga).Läti Jahtklubi ja jahisadam• (Lielupe, Vikingu iela 6). Jahiga purjetamine jõel. Info: www.latvijasjachtklubs.lv Läti mootorlaevade klubi ja sadam• (Lielupe, Vikingu iela 10).Jahisadam Simeks• (Lielupe, Vikingu iela 8). Yacht Servis Concept• : jahiga purjetamine, veesuusata-mine, kaatrid, vesiratta laenutus, veespordivarustus. Info: www.concept.lv TOP 2000• (Majori, Pilsanu iela lõpus). Vesijalgrataste, jetide ja vee-atribuutika, katamaraanide ja rannatoolide laenutus. Info: www.udensmoto.lv DeLaWake • (Lielupe). Lainelauasõitjate meka, kus saab nii instruktoriga koos õppida kui ka vahendeid laenuta-da. Info: www.delawake.lv

GOLF

Saliena Golf. • See täismõõtmetega gol-firada on pindalalt üks suuremaid Balti riikides. Asub 5 min autosõidu kaugusel Jūrmalast. Oskajad saa-vad mõnusalt mängida, algajad – nii lapsed kui täiskasvanud golf master’i õpetusel mängu õppida. Koostöös Jūrmala hotellidega pakutakse soodsaid golfi nädalalõpupakette. Info: www.salienagolf.lvViesturi Golfiklubi.• 9-auguline golfirada asub 20 min autosõidu kaugusel Jūrmalast. Info: www.golfsviesturi.lv HÄDAABITEENUSED

Jūrmala haigla. • Venības prospekt 19/21, Bulduri Tel +371 6775 4076 Hädaabinumber: 112•

AUTOGA JŪRMALAS

Erasõidukitega reisijatele• kehtib Jūrmalas sissesõi-dumaks 1 latt/ööpäev. Vastavaid piletiautomaate näete kõikjal Jūrmala sissepääsuteede juures. Pilet tuleb asetada nähtavale kohale autos, või hoida alles Jūrmalas viibimise lõpuni (elektronsüsteem lubab tuvastada, kas antud auto on lunastanud sissesõidu-pileti või mitte).

ÜHISTRANSPORT

Keskvaksalist väljuvad elektrirongid• : Riia – Dubulti, Riia – Sloka, Riia – Tukums. Peatus: Major. Sõiduplaa-nid: www.ldz.lv Marsruuttaksod• : Riia – Dubulti, Riia – Sloka, Riia – Jaunķemeri. Marsruuttaksod väljuvad Riia keskvak-sali vastas asuvast peatusest, pileti saab osta otse juhilt. Nõudepeatus. Linnadevahelised bussid• , mis väljuvad Riia bussijaa-mast. Peatused: Jūrmala Turismiinfokeskuse juures; Edinburgase prospekti alguses (Dzintari kontserdi-maja juures) ja prospekti lõpus, teisel pool raudteed. Busside sõiduplaanid: www.autosta.lv

* Rohkem ja täpsemat infot kõigi aktiivse puhkuse veetmise võimaluste kohta saate küsida Jūrmala Turismiinfokeskusest.

JŪRMALA MAIKUUS19. mai, laupäevMuuseumide öö:

Eriõhtuprogrammid kuni kella kaheni hommikulJalgrattamaraton spordi- ja rahvadistantsil:

Registreeruge: www.maratoni.lv

26. mai, laupäevSuvehooaja avamine:

kl 12.00 Pidulik paraad kesktänaval Jomaskl 13.00-21.00 Läti populaarsete bändide kontserdid

kl 21.00 Pidulik kontsertkl 22.30 Ilutulestik Dzintari rannasKontsertidele on tasuta sissepääs

www.tourism.jurmala.lvskype: jurmala_tic

Esimene sanatoorium ehk tänapäevases mõistes medi-spaa Marienbad avati Dubultis 1870. aastal ning see andis jul-gust teistelegi oma raviasutus-te, massaažisalongide jmt ava-miseks. Lõpuks ühendati jõud Dubulti Suplejate Seltsi egiidi alla ning muu hulgas võideldi 1881. aastal esimesena kogu Tsaari-Venemaal välja õigus, et mehed ja naised tohivad samal ajal meres supelda.

BALTI RIVIERA Populaarsemaid meelela-

hutusi oli supelsaksade seas li-saks kontserdikülastustele nii meeste kui naiste seas ratsuta-mine piki mereranda, matka-mine, paadisõidud mööda Lie-lupe jõge ja purjetamine. 1896. aastal avati Majoris esimene kohalik kino, 1911. aastal sa-mas rulluisurada ja 1922. aas-

tal avas hotellis Bulduri uksed esimene kasiino. 1930. aastatel kutsuti Jūrmalat juba igati õi-gustatult Balti Rivieraks, sest kerkinud oli hulgaliselt nii ho-telle kui raviasutusi – seda peeti üheks Euroopa moodsa-maks ravikuurordiks.

Eriti tuntuks sai Ķemeri, mida peeti 1930ndatel Euroopa balneoteraapia (raviviis, mis tegeleb mineraalvee-, merevee- ja mudaraviga) keskuseks. 1937. aastal võttis Kemeri vas-tu 8645 ravipuhkajat, kellest li-gi tuhat olid välismaalased. Peale selle levisid Jūrmalas moodsad ja euroopalikud kom-bed: lubatud oli rannasport, naised kandsid kaheosalisi ujumisriideid ja mehed lühike-si ujumispükse varasema tri-koo asemel, ning see lisas kuu-rordile veelgi populaarsust. Siin oli moekas käia!

Ka pärast II maailmasõda taastus nii Jūrmala kui Ķeme-ri tuntus ja ravikvaliteedi tase ruttu ning siia ihaldati tulla puhkama üle toonase Nõuko-gude Liidu. Jūrmalasse rajasid puhkeasutusi ja kinniseid sa-natooriume kõikvõimalikud üleliidulised ministeeriumid ja asutused ning kohalikud puh-kajad neisse muidugi löögile ei pääsenud.

Õnneks oli rannariba piisa-valt pikk ning rekordpäevadel olevat päikesekummardajaid rannas olnud poole miljoni rin-gis. 70ndate lõpuks oli Jūrma-las kokku 105 erineva taseme ja suurusega sanatooriumi, pansionaati ja külalistemaja.

Ainsana on toonastest hii-dudest suutnud ellu jääda 1967. aastal ehitatud sanatoorium Jaunķemeri, mis on endiselt hinnatud raviasutus.

1847. aastal valminud Kurhaus ehk rannapaviljon ja kuulus Jūrmala kilpkonn. Jomase tänav on puhkajate seas väga armastatud vaba aja veetmise koht.

4X F

OTO

: JŪ

RM

AL

A L

INN

AV

ALI

TSU

SE T

UR

ISM

IIN

FOK

ESK

US

3. MAI 2012 PUHKUS LÄTIS 5

Kuhu Jūrmalas minna ja mida vaadata

Kabaree on Jūrmalas tagasi!

Hotell Jūrmala oli möödunud sajandi 80ndatel puhkajate seas hästi tuntud

suurepärase kabareeprogram-mi ja peene köögi poolest. See oli kabareede ja varieteede kõrgaeg nii Eestis kui ka Lätis. Lätlaste kabareeprogrammis

esines toona ning on siiani üli-malt nõutud ja hinnatud täht Laima Vaikule. Jūrmala kaba-reeprogramm oli nii kuulus, et soovijaid oli alati rohkem kui restoran mahutada suutis ning kohad olid juba kuid ette bro-neeritud.

Nüüd on Jūrmala Spa Hotel

otsustanud show-programmi uues kuues ja uute esinejatega taas vaatajate ette tuua. Juba sel kevadel kerkivad lavakar-dinad taas, ning seekord astub meeleolukas show’s üles Läti kõige kuulsam kabaree- ja tantsutrupp Spirit Show. Kaks ja pool tundi kestvad etendu-sed on täis muusikat ja kau-neid tantsunumbreid, milles on omal kohal nii Moulin Rouge’i klassikaline kankaan kui ka modernsed koreograa-filised seaded. Lauljatena as-tuvad üles džässilauljatar Dia-na Pirags, itaallane Roberto Meloni ja teised.

Etendused toimuvad iga kuu teisel nädalavahetusel, lau-päeviti. Minge ja nautige!

Jūrmala külalistel on võimalik valida 250 erineva söögikoha vahel ja küllap saavad kõik siin mitte ainult kõhu korralikult täis, vaid osa ka võrratutest maitseelamustest. Igal aastal valitakse nii Lätis kui ka Jūrmalas parimad söögikohad ning eelmise aasta tulemused on nüüd teie ees.

Jūrmala parim restoran: Bar & Grill 36. Līnija Restoran on oma nime saanud asukoha järgi liivastel luidetel, vaid 100 meetrit merest. 2011. aastal võitis see Jūrmala parima restorani tiitli. See puidust Skandinaavia stiilis lihtne hoone pakub rahvusvahelist ja rikkalikku kööki, milles domineerivad grillroad liha, kala, aedviljad ja seda väga mõistliku hinna eest. Avatud köögiga restoran on oma olemuselt lihtne ja õdus ning vaade Lielupe rannale on väärtus omaette. Suvel saab istuda ka väljas terrassil. Asukoht: 36. Līnijas, Lielupe. Info: www.lauris-restaurant.lv

Jūrmala parim hotellirestoran: MaMaMaMa pälvis 2010. aastal Läti parima hotellirestorani tiitli ning kaks aastat järgemööda (2010 ja 2011) ka Jūrmala parima hotellirestorani au. Restoranis pakutakse nii Vahemere kerget, mereandidel põhinevat kööki (kala, mereannid ja delikatessid tuuakse iga nädal otse Euroopa suurtelt turgudelt) kui ka Läänemere köögi koduseid ja puhtaid maitseid. Otse Jūrmala südames mere kaldal asuv butiikhotell asub kaunis renoveeritud puitvillas ning mitte ainult siinne toit, vaid ka atmosfäär on suurepärased. Sisekujunduses on maitsekalt miksitud vana ja uut, sajandite elegantsi ning moodsaid insener-tehnilisi võimalusi. Tulemus on rabav kõige paremas mõttes. See on üks väheseid restorane, kuhu saab tulla koos lemmikloomadega, sest neile on olemas erimenüü ja neid tõepoolest (loomulikult vaid hea kasvatuse saanuid) oodatakse siin. Restoranil on köetava põrandaga suveterrass. Asukoht: Tirgoņu iela 22, Majori. Info: www.hotelmama.lv

Enim külastajate ja asjatundjate poolt kiidusõnu pälvinud restoranide TOP 3 MaMa (Tirgoņu iela 22, Majori)1. My Life (Meža prospekts 49)2. Cotton Club (Abavas iela 12, Jaundubulti)3.

Parimad hotellirestoranid:Hotell MaMa (Tirgonu iela 22)1. Hotell Light House Jūrmala (Gulbene 1A)2. Baltic Beach Hotel Il Sole (Jūras iela 23/25)3.

Parimad kohvikud:Cafe 53 (Jomas iela 31)1. 4 Elementi (Atbalss iela 1) 2. Muusikakohvik Viss kārtībā (Viestura prospekts 13, Lielupe)3.

Parimad rahvusköögid:Sue’s Asia (Jomas iela 74)1. Pizza Pasta (Vienības prospekts 6)2. Zangezur (Jomas iela 80)3.

1. Majori väljak (Jomas iela 32). Asub otse rongi-peatuse vastas – siit sai kunagi alguse legendaar-ne ning üks uhkemate puitvilladega tänavaid Jūr-malas – Jomase tänav. 1877. aastal avati siin linna-kese esimene apteek, mis tegutses kuni 1913. aas-tani. 1953. aastal paigutati rohealale skulptor Krus-tovskise valmistatud Läti rahvuseepose «Lācplē-sis» nimikangelase kuju. 2006. aastal avati kaunis purskkaev «Horisont».

2. Jomase tänav. On Jurmala vanim tänav ja täni-ni linna peatänav, mis lätikeelses tõlkes tähendab «düünidega paralleelset rada». Restoranidest, koh-vikutest ja nende kutsuvatest terrassidest, poekes-test ja väikehotellidest kahelt poolt palistatud tä-nav on arhitektuuriliselt kaunis, siin keeb alati elu ja kostab head muusikat. Puhkajatele meeldib siin jalutada ning see on esimene ainult jalakäijatele avatud tänav Jūrmalas, mida tähistatakse rikkali-ku kultuuriprogrammiga Jomase festivaliga.

3. Jūrmala linnamuuseum (Tirgaņu iela 29, Majo-ri). Muuseumis on tore püsiekspositsioon Jūrma-la ja Ķemeri kuurordi ajaloost, allveearheoloogia ekspositsioon ning eriline koht on muuseumis di-gitaalekspositsioonil, mis kaotab ajapiirid ja lubab näha seda, mis muidu oleks võimatu: suplemist suplusparvelt ja -kärult, ajaloolisi kontserdiaedu, ravivanniprotseduure jpm. Dokumentaalsed kaad-rid ja ajastule vastav muusika loovad erilise mee-leolu. Ajaloolises ekspositsioonis on väljas suurim Läti ajalooliste ujumiskostüümide kogu, sajandite-vanused rõivad, aksessuaarid ja tarbeesemed. Saab ettekujutuse kuurordikultuuri ajaloost ja kommetest. Alati on siin avatud ka mõni kunstinäi-tus, töötavad ökokohvik ja suveniiripood. Avatud K–P 11–18, pilet 0.20–2.00 latti (R – tasuta sisse-pääs). Info: www.jurmalasmusejs.lv

4. Horni aed (Jomas iela 35). 1870. aastal ehitas hr Horn Majorisse esimese korraliku hotelli ja kont-serdiaia, kus esinesid tolle ajastu tuntud sümfoo-niaorkestrid ja solistid kogu Euroopast. 1896. aas-tal avati siin Jūrmala esimene kino. Kahjuks põles nii hotell kui kontserdilava 1913. aasta suure tule-kahju ajal maha, kuid see on Jūrmala kuurordi aja-loo seisukohast oluline koht, mida nüüd sümboli-

seerib kaunis lilleaed Jūrmala kultuurikeskuse aias, kus sümboolse jätkuna endistele romantilistele ae-gadele kõlavad sageli aiakontserdid.

5. Dzintari kontserdisaal ja aed (Turaidas iela 1). 1936. aastal arhitektide A. Birznieksi ja V. Wellen-bergi rajatud kaunis ajaloolises puithoones käis vil-gas kontserdielu ning see oli kogu linna suurim ja väärikaim kontserdipaik. Puhkajate rohkus viis sel-leni, et legendaarse kontserdimaja kõrvale kerkis 1960. aastal vabaõhulava, mis on üks populaarse-maid ja tuntumaid kogu Läänemere regioonis ning kuulus oma ülihea akustika poolest. Info: www.dzk.lv

6. Kristaps ja Auguste Morbergsi villa ja botaani-kaaed (Dzintari prospekt 52/54). Hoone ehitati 1883. aastal ning selle omanikuks oli suurettevõt-ja ja arhitekt Maecenas Kristaps Morbergs ja tema pere. Neogooti stiilis tornidega roheline puitvilla on muinsuskaitseobjekt, mis sai oma lõpliku ilme pidevate ümberehitustööde ja täienduste tõttu 1914. aastal. Hoone renoveeriti nii seest kui väljast 2008. aastaks ning taastati ka 19. sajandi siseku-jundus ja aed. Suvemaja uhkuseks oli kaunis aed koos rikkaliku eksootilise taimekollektsiooniga. Info: www.morbergavasarnica.lv

7. Jūrase tänav. Kaunis merega paralleelne tänav, mis kulges piki liivadüüne. Alles 19. sajandi teisel poolel anti luba hakata ehitama villasid merele nii lähedale ning mõistagi said neid krunte endale lu-bada vaid kõige rikkamad ettevõtjad ja ärimehed. Just seepärast on siinsed eramajad eriti uhked ja suured ning siin saab ülevaate kogu Jūrmala puit-arhitektuuri ilust ja võlust. Paljud siinsed villad kuu-luvad arhitektuurimälestiste hulka.

8. Kümblusmaja (Pilsaņu iela 1). See suursugune ja elegantne kümblusmaja otse mere kaldal on üks Jūrmala sümboleid ja küllap paljudele fotodeltki tuttav. Arhitekt E. Rācene projekteeritud hoone valmis 1916. aastal ning siin pakuti puhkajatele mit-mesuguseid veeprotseduure. Nõukogude ajal oli siin spaakeskus, 2003. aastal sai hoone tagasi oma esialgse ilme.

9. Merepaviljon (Tirgoņu ilea 1). See arhitekt A. Medlingeri projekteeritud historistlikus stiilis kaunis puithoone valmis 1909. aastal ja mängis ko-halikus seltskonnaelus 20. sajandil keskset rolli. Ko-gu puhkajate eliit käis siin meelt lahutamas ja lõ-butsemas. Siin mängisid head orkestrid, oli pöör-lev tantsupõrand ning suurepärane restoran. Me-repaviljoni kõrval on üks enam Jūrmalas fotogra-feeritud objekte – skulptor J. Bārda valmistatud pronksist hiidkilpkonn.

10. Jūrmala vabaõhumuuseum (Tiklu iela 1a, Lielupe). Muuseum rajati 1970. aastal kohaliku ka-lurikolhoosi vabaõhumuuseumina ning siia kogu-ti kokku 19.–20. sajandi autentsed kaluritalud koos olme- ja tööriistadega. Siin on ka rikkalik paatide ja ankrute kollektsioon ning suurim köitekollektsioon Lätis. Grupid saavad broneerida ekskursioone koos köiepunumise, meremehesõlmede sidumise ja võrgulappimisega läti rahvatraditsioone tutvus-tavates rühmades. Avatud T–P kl 10–18, pilet 0.50–1.00 latti (T – tasuta sissepääs). Info: www.jurmalasmuzejs.lv

11. Kunstigalerii Inner Light (Omnibusa iela 19, Ma-jori). See on äärmiselt omapärase kunstnikukäe-kirjaga ja haruldast fluorestseeruvate värvidega maalimistehnikat harrastava kunstniku Vitali Jer-molajevi koduateljee, kus saab kas lihtsalt imetle-da kunstniku töid meditatiivse muusika saatel või maalida kunstniku juhendamisel päris oma kuns-titeos. Samas korraldatakse ka värviteraapia kur-susi (eelneval kokkuleppel kunstnikuga). Avatud E–P kl 12–17, pilet 0.50–2.00 latti. Info: www jermolajev.lv

12. Dzintari park ja vaatetorn (Dzintari prospekti ja Meža prospekti vaheline parkmets). Park sobib nii aktiivse kui ka rahuliku puhkuse veetmiseks kõi-ge erinevamas vanuses puhkajatele, sest tegevust leidub siin kõigile. Kindlasti on üks tõmbenumb-reid enam kui 33-meetrine, 12 rõduga vaatetorn (torni pääs tasuta), kust kogu ümbrus kuni Riiani kenasti näha on. Siin on palju mänguväljakuid, ilus haljastus, mugavad laudteed, rulluisurajad, suve-kohvikud, autoparkla ja WCd.

Jūrmala parimad restoranid ja kohvikud

MAI19. mai Rahvusvaheline muuseumiöö www.jurmalasmuzejs.lv www.jermolajev.lv

19. mai Jalgrattamaraton spordi- ja rahvaklassis www.maratoni.lv

26. mai Jūrmala kuurordi suvehooaja avamine

JUUNI1. juuni Dzintari kontserdimaja hooaja avamine www.dzk.lv

1. juuni Līvu Veepargi suvehooaja avamine www.akvaparks.lv

9.–10. juuni IV Rahvusvaheline mustkunstnike festival «Abrakadabra» www.dzk.lv

12. juuni Peterburi Maria Teatri sümfooniaorkestri kontsert V. Gergijevi juhatusel www.dzk.lv

16. juuni Niitude päev – loodusretked Kemeri rahvuspargis www.daba.gov.lv/kemeri

18. juuni Mihhail Žvanetski huumoriõhtu Dzintari kontserdisaalis www.dzk.lv

22. juuni Ligo-püha (jaanipäev) www.dzk.lv

25. juuni Rahvusvahelise laste balletifestivali «Arabesk» lõppkontsert www.dzk.lv

29. juuni – 1. juuli Rahvusvahelised kultuuripäevad Jūrmalas

JUULI 1. juuli Pruutide paraad Jūrmalas www.ligavuparade.lv

3. juuli – 3. august Rahvusvaheline näitus «Meremaastikud» Jūrmala linnamuuseumis www.jurmalasmuzejs.lv

6.–8. juuli Jomase tänava pidustused 7. juuli Nahkhiirte öö Kemeri Rahvuspargis www.daba.gov.lv/kemeri

14.–15. juuli IX Idamaise tantsu festival «Karavan» www.caravan.lv

24.–29. juuli Rahvusvaheline noorte lauljate konkurss «Novaja Volna» www.newwavestars.com

31. juuli Rahvusvaheline rulavõistlus Balti mere karikale

AUGUST5. august SPICE Rulluisu maraton www.maratoni.lv

8. august XII Rahvusvaheline balletifestival www.dzk.lv

12.–17. august Rahvusvaheline muusikafestival «Summertime» www.dzk.lv

18. august Suur käsitöölaat Jūrmala vabaõhumuuseumis www.jurmalamuzejs.lv

Suvised suurüritused ja sündmused Jūrmalas

KABAREE

Kevadsuvised • show’d toimuvad:5.05 ja 19.05.201216.06 ja 30.06.2012Programm algab• kl 20, külalistel soovitatakse kohal olla pool tundi varem. Piletihind• : 35 latti / 50 eurot (inimene). Piletid on müügil Hotel Jūrmala Spa’s või Läti piletipunktides (Bilesu Serviss).Lisainfo ja broneerimine• : http://www.hoteljurmala.com

Vaade Majori rannale. Suvine kultuurielu Jūrmalas on mitmekesine ja paeluv.

FOTO: JŪRMALA SPA HOTEL

NB! Kuna ürituste kuupäevad võivad muutuda, jälgige nende paikapidavust jooksvalt www.tourism.jurmala.lv või viidatud veebikülgedelt.

3. MAI 2012PUHKUS LÄTIS6

Läti suurim mahetoiduainete ja öko-toodetega kauplev kauplus, mida peavad rohelise mõtlemise ja elustii-li austajad noored hakkajad inimesed. Siin ollakse veendunud, et vaid õigel toidul on õige maitse ning see saab kasvada vaid ehtsas Läti talus, aias või metsas. Ainult mahetoit on tervis-lik ja väärtuslik. Siinsed poodnikud sõ-na otseses mõttes tunnevad oma tootjaid ja teavad täpselt, kust põllult,

aiast või farmist pärinevad nende aedviljad, marjad, ökoveinid ja -mah-lad ning juust ja jogurt. Samuti esin-datakse siin eksootilisi ökokaupu, mis kannavad eranditult Fair Trade’i ehk õiglase kaubanduse märki. Lisaks keskkonnasõbralikke kodumajapida-mistooteid (puhastusvahendid, pesu-pulbrid jmt), ökokosmeetikat ja laste-sõbralikke tooteid. Poes on edukalt käivitatud projekt, kus linnapere va-

lib endale ise välja taluniku, kellega sügiseks nn juurviljadiili teeb. Näiteks 100 kg mahejuurvilja eest maksab ta kilo eest sümboolse sissemaksu 0,01 latti. Suvel saavad nad oma aiavilja kasvamist jälgida Dabas Dobe toidu-blogis ja farmeri juures oma põllula-pil vaatamas käia ning seal tööd teha. Sügisel, kui saak on valmis, saab pere selle ligikaudu 30% odavamalt kui poest. Mõlemal osalisel on kasud sees – üks teab, et sügisel on saagile ostja, teine ei pea talvevarude pärast mu-retsema ning on kindel, et see on tõesti mahetoodang. Nii ergutatakse ka farmereid mahetootmist prakti-seerima. Sel sügisel lisanduvad mesi-nikud. Ka need kaubad, mis on süda-linna poes müügil, tuuakse soovijate-le otse koduuksele.

Otse südalinnas, bussi- ja raudteejaa-ma vahetus naabruses asuv nelja suure müügihalliga Riia keskturg on legendaarne nii oma erilise turukul-tuuri, äärmiselt suure valiku kui ka üli-hea toidukvaliteedi poolest. Kõrged teraskonstruktsiooniga turuhooned pandi algselt püsti linnast väljas ning olid mõeldud tsepeliiniangaarideks, kuid toodi möödunud sajandi 20nda-tel praegusesse asukohta Daugava kaldapealsel ja rakendati märksa praktilisemal eesmärgil – turuhoone-tena. 1930. aastal 2. novembril avatud Riia turuhoone oli üks suuremaid Eu-roopas. Nüüdseks kuulub keskturu kompleksi ka endistes sadama lao-

hoonetes töötavad Vidzeme ja Āgenskalna turud. Liha, piima, kala, aedvilja ja vürtsipaviljonides müüak-se kõike, mida hing vaid ihkab. Siin on kõige suurem valik ehedat Läti toitu, alates lihast, kalast ja piimast ja neist valmistatud poolfabrikaatidest ja val-mistoodetest kuni aedviljade, marja-de, seente, leiva- ja pagaritoodete ning vürtside ja maitseainete, kuiva-tatud ja värskete eksootiliste puuvil-jade, maiustuste ja ülimaitsvate hoi-disteni välja. Samuti on siin müügil to-redat käsitööd, olme- ja tarbekaupu, kuid turistide eelistatud ostupaik on ikkagi toiduhallid. Eestlastele pakub ilmselt enim elamust kalahall, mille valik paneb lõunanaabrite vastu sii-rast kadedust tundma: angerjad, sil-mud, luts, koha, lõhe … värskelt, kuum- ja külmsuitsutatult, marinee-ritult ja mida kõike veel. Samuti pii-mapaviljon oma suurepäraste juus-tude ja kohupiimadega ning vürtsi-paviljon – ideaalne koht täiendada oma kuivatud puuviljade (aprikoosid,

ploomid, õunad) ning pähkli- ja mait-seainete varusid. Seda kõike tundu-valt suurema sortimendi, parema kvaliteedi ja soodsama hinnaga kui Eestis. Turg asub Daugava jõe kalda-pealsel Spīķeris, mis on viimastel aas-tatel täielikult renoveeritud – see on trendikamaid linnaosi kogu Riias. Siin on väga häid kohvikuid-restorane, sa-muti kunsti- ja disainigaleriisid ja kunstnike ateljeesid. Igati kena ja stiil-ne linnakvartal.

AMBIENTE Kalēju iela 9/11, www.hotelkolonna.com/konventa-seta/restaurantAVALON 14. Janvāra ilea 19, www.hotelavalon.euBALZĀMBĀRS Toma iela 4- 1B, www.bbars.lv/balzambarsB BĀRS Doma laukums 2, www.bbars.lv/bbarsBELLEVUE Slokas iela 1, www.restaurantbellevue.lvBERGS Elizabetes iela 83/85, www.hotelbergs.lv/restaurant-bergsBIBLIOTĒKA N° 1 RESTORĀNS Terbatas iela 2, www.restoransbiblioteka.lvBURKĀNS 11. Novembr krats-mala 9, www.burkans.lvCOTTON Tērbatas iela 73 cottonrestuarant.lvCYDONIA Dzirnavu iela 84 DESIDERATA Kaļķu iela 3A, www.restaurantdesiderata.lvEKSPORTS Eksporta iela 1A, AndrejostaELEMENTS Elisabetes iela 24/1 Hotell Tallink, hotels.tallink.com/

en/mainMenu/tallinkHotelRiga/restaurant-elements/

FAZENDA BASĀRS Baznīcas iela 14, www.fazenda.lv

FAZENDA BASĀRS Nometņu 7, www.fazenda.lv

GARDENIA Grēcnieku iela 28, www.gardenia.lv

GUTENBERGS Doma laukums 1, www.gutenbergs.eu/lv/resto-rans/restorans-vecriga

Veinistuudio-restoran HE´s Stabu iela 30, www.vinastudija.lv

KAĻĶU VĀRTI Kaļķu iela 11A, www.kalkuvarti.lv

KANEĻA KONDITOREJA Dzirnavu iela 84, www.kanelakonditoreja.lv

KITCHEN Maskavas iela 12, Spīkeri kvartal, www.restaurantkitchen.lv

LADIG’S CAFE Mūkusalas iela 27, www.ladigscafe.lv

LE DOME Miesnieku iela 4, www.zivjuresorans.lv

LIDO Atpūtas centra Restorāns Krasta iela 76 (II k), www.lido.lv

MERLIN Maskavas iela 4, Spīkeri kvartal, www.merlin.lv

NEIBURGS Jauniela 25/27, www.neiburgs.com/lv/restorans

OSTAS SKATI Matrožu iela 15, www.ostasskatirestorans.lv

PIE KRISTAPA KUNGA Baznīcas iela 27/29, www.piekristapa.lv

TAM LABAM BŪT AUGT Torņa iela 4 / Jēkaba kazarms 2B, www.tamlabambus

UMAMI Ģertrūdes iela 27, www.umami.lv

VINCENT Elizabetes iela 19, www.restorans.lv

VĪNA BĀRS GARAGE Elizabetes iela 83/85, Berga Bazārs, www.garage.lv

ZEJNIEKA DĒLS Kaļķu ielas 2, www.zejniekadels.lv

ZILĀ COVS Meistaru iela 21 www.zila-covs.lv

Kuu toiduteemad, restoranide nimekirjad, täpse asukoha, fotod ja menüü leiad: www.liveriga.com/en/5090

Naudi Läti mahetoitu

ÖKOPOOD DABAS DOBE

Aadress: Miera 15 (sisehoovis)• Kontakt: dabasdobe@dabasdobe.lv • Twitter.com/DabasDobe• Skype: dbas.dobe • Info: www.dabasdobe.lv•

RIIA KESKTURG

Aadress: Centraltirgus iela • Avatud: E–P kl 7–18 (iga kuu viima-• sel pühapäeval al kl 15 on lihapavil-jon suurpuhastuse tõttu suletud) Info: www.rct.lv•

ÖÖTURG

Algselt Spīķeri loomekvartalis, nüüd Rūpniecības turule Gaizina ielal üle viidud ülipopulaarne Ööturg (Nakts tirgus) on eriti popp mahetoodangu ja tervisliku toidu eelistajate seas, sest seal müüvad põllumehed ise hommikul korjatud või valminud põllusaadusi ja toiduaineid väga soodsate hindadega. Kauplemine al-gab kell 21 õhtul ja kestab südaööni.

FOTO

: MĀ

RIS

ZE

MG

ALI

ET

IS /

KAĻĶ

U VĀ

RT

I

«DELIGHTFULLY DELICIOUS DESTINATION» OSALEVAD RESTORANID

3. MAI 2012 PUHKUS LÄTIS 7

PIENENEArmastusega Lätist – kõlab selle va-nalinnas otse Peetri kiriku vastas (Kungu ilea 7/9) asuva butiik-kohviku Pienene (eesti k võilill) moto, ja seda see tõesti on. Ühe katuse alla mahu-vad armas imemaitsvaid kooke, saia-kesi ja käsitsi valmistatud šokolaadi pakkuv kohvik (kus muide saab ime-pärast Normundas Labrencise val-mistatud rabarberiveini ja võrratuid taimeteesid), pood ja ka meisterda-mistuba. Poes müüakse suures vali-kus Läti looduskosmeetikat, äärmi-selt põnevate maitsetega moose, hoidiseid ja veine ning mahetoiduai-neid (mille transportimiseks on välja mõeldud spetsiaalne «Läti maitsete» pakend). Samuti ehedat ja äärmiselt kaunist käsitööd, klaasist, keraami-kast ja puidust tarbeesemeid, män-guasju, linaseid ja puuvillaseid kodu-tekstiile ning rõivaid, vildist jalanõu-sid, kotte ja kuumaaluseid, käsitsi valmistatud küünlaid, seepe jpm – kokku esindab Pienene kaheksat-kümmend Läti tootjat, kelle toodan-gut võib liigitada kategooriasse: läti-maine, ehe ja puhas. Maja perenaise, endise pangaametniku Sanita Buike sõnul sündis kohvikpoe mõte kahel põhjusel: ta otsis tegevust, mis teda tõeliselt köidaks ning millel oleks sü-

gavam mõte ning samas oli ta andu-nud Läti looduskosmeetika tarbijana tihti kogenud, et neid tooteid on suh-teliselt keeruline üles leida. Nüüd esindab Pienene tervelt kahtküm-mend viit Läti looduskosmeetika tootjat, näiteks Pien SPA, Madara, Anna Liepa, Bio2you, Gusto Cosme-tics, Ekoell, Norden Cosmetics, Mai-šoko ja paljud teised. See on tõeliselt inspireeriv, lahke pererahvaga ja ehe-date, armastusega valmistatud Läti toodete pood. Info: www.studijapie-nene.lv ja www.latviangreen.com

RIIJARiia kesklinnas, Terbatas iela 6/8, asuv stiilne ja maitsekate toodetega Läti disaini ja elustiilikauplus RIIJA esindab uue põlvkonna julge mõtte-lennuga loojaid, kes pakuvad kauneid naturaalsetest materjalidest (linane, puuvillane, villane, vilt, puit, savi,

Avastamist väärt – head ja ehedad Läti asjadÜkskõik kus me ei rändaks, otsime ikka ehedust – tahame teada, kus ja mida kohalikud söövad, kus nad meelsasti käivad, kust sisseoste teevad, mis on need head ja ehedad asjad, millest nad ise kõige enam lugu peavad. Seekord laseme end lätlastel juhtida mõnda sellisesse paika Riias, kus saab nii näha, tunda, maitsta kui ka kaasa osta asju, mis on südamesoojusega tehtud.

vöösid jpm. Eelistatud on naturaalsed materjalid: siid, linane, puuvill. Samuti müüakse väga huvitavat dekoratiiv-keraamikat ja luksuslikke kingitusi. Info: www.salonsa.lv

TĪNES Läti traditsioonilistest kudumitest ai-nest ammutav Tīnes pakub ajatuid mustreid, kauneid värvi- ja mustri-kombinatsioone, sooje ja põhjamai-sesse kliimasse ideaalselt sobivaid kootud rõivaid ja aksessuaare. Mood-sate lõigetega ja trendikad peenvilla-sed kostüümid, seelikud ja jakid on tõelised kudumisimed. Siit leiab mõ-nusaid sooje pleede ja suurrätte, kampsuneid, sokke-kindaid, salle ja mütse – valik on oma värvi ja mustri-valiku rohkusega ammendamatu. Tõeliselt aegumatu, klassikaline ja maitsekas kudumite kauplus aadressil R. Vangera iela 5. Info: www.tines.lv

ART NOUVEAU RIGAKel peaks Art Nouveau muuseumi külastamise järel tekkima sügavam huvi juugendi vastu, peab kindlasti läbi astuma muuseumist üle tee asu-

vast Art Nouveau Riga butiigist Strēl-nieku str 9 (otse Art Nouveau muu-seumi vastas, seitsmeminutilise jalu-tuskäigu kaugusel Radisson Blu ho-tellist), mis on spetsialiseerunud ai-nult art nouveau stiilis interjööriku-junduselementidele, valgustitele, kingitustele, ehetele, raamatutele, postkaartidele ja suveniiridele. See on ainus omataoline kogu Baltikumis, mis asutati 2006. aastal väikese sõp-ruskonna eestvõttel, keda köitis Riia-le nii iseloomuliku ajastu ilu ja ele-gants. Kuna tegu ei ole antiigipoe, vaid igati tänapäevase ettevõtmise-ga, tuli omanikel esmalt aktiivselt tegeleda sellega, kuidas ja kust leida tooteid, mida müüa. Otsiti tootjaid nii Lätist kui ka mujalt, loodi kontakte käsitöömeistrite ja ehtekunstnikega, keda see periood samavõrd vaimus-taks ja inspireeriks nagu neid endid.

Üks tõelisi haruldusi ja ilmselt pal-judele juugendstiiliga kokkupuutu-nutele suureks peamurdmisküsimu-seks on näiteks ajastule iseloomulike kipsist dekoratiivvormide ja kahhel-kivide olemasolu. Kipsornamentika eeskujuks on võetud Riia kaunimate art nouveau hoonete fassaadidel ole-vad originaalid ning on eranditult praeguste meistrite poolt käsitsi val-mistatud. Poes müüakse ka Läti Rah-vusraamatukogu arhiivist leitud ori-ginaalide järgi trükitud haruldasi ja imekauneid plakateid ning postkaa-rte – kingapoe, seebi- ja šokolaadirek-laamid, tsirkusekuulutused ja muu huvitava temaatikaga taiesed tekita-vad ruumis kohe romantilise hinguse ... Samuti saab siit osta kõige tuntuma Läti art nouveau kunstniku Janis Rozentalsi graafilisi reprosid. Kõik butiigis müüdavad mitte Läti päritolu tooted pärinevad hoolega välja vali-tud välistootjate toodangu hulgast. Nii näiteks pärinevad vasekaunistus-tega valgustid ja glasuurplaadid Sak-samaa tehastest, mis on spetsialisee-runud ajalooliste esemete valmista-misele. Nõndasamuti on ehe ehte kaupa kokku pandud siinne võrratu ehtekollektsioon, neid on tellitud nii läti ehtekunstnikelt kui ka toodud raja tagant. Pakutakse ka käsitsi maa-litud siidsalle, portselani, klaasi ning lauanõusid ja söögitarbeid, kodu-tekstiile, patju, padjapüüre, laudlinu ja käterätte. See on ehk parim pood, kust osta Riia-teemalisi suveniire.

klaas) valmistatud tooteid. Valik on avar: kodutekstiilid, rõivad, vildist ja-lanõud, keraamilised ja klaasnõud, ehted, dekoratiivsed vormid ja möö-bel, mänguasjad, mitmesugused kodusisustuselemendid ja tarbeas-jad. Inspiratsiooni on valdav osa kunstnikest ja disaineritest ammuta-nud Läti rahvakunstist ja vanadest käsitöötraditsioonidest, kuid on selle serveerinud tänapäevases ja elegant-ses võtmes ja vormistuses. Eriti lahe-dad on korduvalt läbipestud linasest ja puuvillasest kodutekstiilid ja rõivad – neid lihtsalt ei saa ostmata jätta! Märksõnadeks on ehedus ja maitse-kus. Info: www.riija.lv

STUDIJA NATURALS Läti juhtivaima tekstiilikunstniku ja disaineri Laima Kaugure koduateljee Riia südalinnas Bruninieku iela 47 on keskendunud linase materjali sala-duste ja võlude maailmale. Kaugure katsetab uusi tehnoloogiaid ja või-malusi ning kõik tema stuudios val-minud tooted on kangaspuudel kä-sitsi valmistatud. Sestap on need ka ainukordsed ja selgelt kunstniku käe-kirja kandvad. Kaugure firmamärk on erilise peenuse ja õhulisusega koo-tud linased kudumid, millest ta val-mistab talle kõikjal maailmas kuul-sust toonud õrnu ja hõredakoelisi li-naseid salle, samuti leiab siit kunstni-ku enese disainitud linaseid rõivaid, voodipesu, laudlinu, kardinaid, ruloo-sid ja põneva tekstuuriga kangaid. Info: www.studio-natural.lv

KLASE Elizabetes iela 85A asub Läti noore põlvkonna moe-, ehte-, naha- ja teks-tiilikunstnike uusimat loomingut esin-dav disainibutiik Klase. Siit riiulitest ja nagidest võib nii mõnegi tõeliselt tren-dika ja ägeda «moekirsi» leida. Rõivad, aksessuaarid, kingad, kotid, rätid-sal-lid, ehted. Klases oma tooteid pakku-

vaid kunstnikke ja disainereid ühen-dab tahe otsida uusi lahendusi, kasu-tada põnevaid vorme ja julgeid värve. Siit leiavad endale head ja paremat selga-jalga panemiseks nii naised, me-hed kui ka lapsed. Eelistatakse loodus-likke materjale. Üks on siit tehtud ostu puhul kindel – teile vaadatakse alati järele, ükskõik kuhu te ka ei läheks! Info: www.modesklase.lv

SALONS AOtse vanalinna ühel peatänaval, Kalķu iela 24, asub pilkupüüdvate akende taga Salons A – moemaja, mida juhib juba enam kui kakskümmend aastat tuntud Läti disainer ja moekunstnik, endine Rigas Modelsi tippmodell As-nāte Smeltere. Salong alustas tööd ajal, mil kõik moesse puutuv oli uus ja eraettevõtlus täiesti tundmatu asi, kuid raskete õppetundide kiuste on moemaja püsima jäänud ning klien-tuur äärmiselt lai. Põhjus on eelkõige siin loodud rõivaste ülikõrges rätsepa-töö kvaliteedis, heas materjalivalikus, heas maitses ning muidugi ülimas naiselikkuses, mida Smeltere valmis-rõivad esindavad. Siin pakutakse suu-res valikus ka siidimaalitehnikas teks-tiile: salle, rätikuid ja rõivaid ning moeaksessuaare – imelisi kunstlilli,

3. MAI 2012PUHKUS LÄTIS8

Riia muuseumid pakuvad põnevaid avastusi

Muuseum, mida Põh-ja-Euroopa art nou-veau* pealinnaks peetav Riia juba am-

mu ootas ja vajas, avati Alberta tänava majas nr 12 kolm aastat tagasi – 23. aprillil 2009. aastal. Šikk mitmekorruseline südalin-na eramu vaikses kõrvaltänavas aga valmis enam kui sada aastat varem. 1903. aastal arhitektide Konstatnīs Pēkšēnsi ja Eižens Laube ühistööna sündinud luk-suslik linnamaja sai muljetaval-dav nii seest kui väljast: selle fassaad on julgelt mänguline, rõ-dude, sopistuste ja elegantse ka-tusetorniga ning selle trepihall võtab majja sisse astunu lausa keeletuks – milline ilu ja ele-gants! Kuid just sellised – ele-gantse sepisega kaunistatud ti-gutrepiga hall (mida peetakse kogu Euroopas üheks ilusamaks stiilinäiteks), seina- ja laemaa-lingutega dekoreeritud, stiilsete valgustite ja põrandamosaiiki-dega nägid välja kõik toonased art nouveau hooned. Kuid selle-

ga maja erilisus ei piirdunud – see oli nimelt esimene hoone ko-gu linnas (ja üks esimesi kogu Euroopas), kus kasutati keskkü-tet (radiaatorid töötavad muide siiani) ning selles oli tsentraalne veevärk koos otse kraanist tule-va kuuma veega. 12-toaline ja enam kui 200-ruutmeetrine apartement, kus praegu muu-seum asub, kuulus varem arhi-tekt Pēkšēnsi perekonnale.

Korteris on tõelise imena säi-linud palju originaalset – nii sel-le planeering kui kaunid puit-laed, kaminad-ahjud, seinamaa-lingud, uksed-aknad, vitraažid ja tammeparketid, köögis vala-mu ja pliit ning vannitoas sani-taartehnika. Enamik seinu kat-vad maalingud ja laekaunistu-sed on taastatud originaalide järgi ning majahärra endises töötoas on näha kogu galerii sel-les samas toas aegade jooksul seinal olnud tapeete. Korter on sisustatud kuni viimse pisidetai-lini ajastutruult ja maitsekalt ning ilu- ja tarbeesemed, möö-

bel, valgustid, kellad, nõud, kunstiteosed ja kõik muu (kuni vahva jääkapini köögis) on kok-ku kogunud muuseumieksper-did ja ajaloolased. Kõik on nii täiuslikult esitatud, nii elav ja kõnetav, et sisseastujal tekib pa-ratamatult tunne, et kohe-kohe astub elutuppa majaperemees või -proua ning kutsub külalise oma imekaunisse söögituppa peene portselani ja kristalliga kaetud laua taha lõunale… Ja peaaegu nii lähebki – maja-proua, peenelt ja kombekalt riie-tatuna ning valge põlle ja tanu-kesega teenijatüdruk võtavad tu-lijad ka tegelikult lahkesti vastu ning on nõus oma kena elamist tutvustama.

Muuseumi ühes ruumis on ka vahva kollektsioon ajastu

«pöörasusest» – jalgratastest koos nende sportlike lõbusõidu-riistapuude juurde kuuluvaga. Näiteks vaadake kas või huvi pä-rast, kui kaunid ja personalisee-ritud olid tollased rattakellad ning kui kaunid seelikuvõrgud, mis ei lasknud daamidel kleidi-sabasid kodarate vahele minna. Endises majaperemehe töötoas saab vaadata filmi art nouveau ajaloost Riias ja kaasa osta kau-neid suveniire.

* Juugendstiil – 19. sajandi lõ-pukümnendi ja 20. sajandi al-guse kunsti- ja arhitektuuri-vool, mida Saksamaal, Skandi-naavias ja Eestis kutsutakse juugendiks; Prantsusmaal, Ameerikas ja Suurbritannias aga art nouveau’ks.

ART NOUVEAU MUUSEUM

Alberta iela 12 (sissepääs Strēlnieku iela poolt)• Muuseum avatud: T–P 10–18• Tel +371 6718 1465• E-post: jugendstils@riga.lv• Info: www.jugendstils.riga.lv•

Elutuba ja suur salong.

Söögituba.

Väike salong.

3. MAI 2012 PUHKUS LÄTIS 9

Eelmisel aastal avatud Läti Riikliku Kunsti-muuseumi väliskunsti muuseumi uut filiaali –

Riia börsihoonet ootasid piki-silmi nii lätlased ise kui ka Lä-tit külastavad turistid – olid ju nii senine väärikas väliskuns-tikollektsioon, endise Kuramaa provintsimuuseumi (hilisema Jelgava kunstimuuseumi) ja Lä-ti ülikoolis n-ö hoiul olnud kunstiteosed, kaunid portsela-ni- ja hõbedakogud ning harul-dane Egiptuse muumia juba aastakümneid oodanud vääri-

kat ja tänapäevasemat ekspo-sitsioonipinda. Kuid loomuli-kult oodati pikisilmi ka Riia va-nalinnas Toomplatsi ääres asu-va väärika börsihoone uuele elule ärkamist. 1855. aastal Ve-neetsia palazzo-stiilis valmi-nud Riia börsihoone avarad ruumid, kaunis ja huvitav arhi-tektuur ning asukoht otse vana-linnas Toomplatsil annab juba ise muuseumile tugevad trum-bid kätte ning kultuuri- ja kuns-tiväärtuste vahetus sobib va-rem kulla ja väärtpaberitega kaubelnud hoonesse suurepä-

raselt nii sisuliselt kui vormili-selt. Kuigi muuseum kannab ametlikult Läti Riikliku Kunsti-muuseumi väliskunsti muuseu-mi nime, ei tähenda see, et siin ei eksponeeritaks läti või mood-sat kunsti.

Suurejoonelise sissesõidu-teega ja õdusa sisehooviga esin-dusliku hoone viiest korrusest hõlmavad kolm näituse- ja eks-positsioonisaalid. Esimesel kor-rusel asub suur näitusesaal (seal näitavad börsikellad endi-selt maailma finantspealinna-de aega), kus mai lõpuni on avatud Fabergé väärisesemete näitus (vt teksti lõpus), samuti art nouveau salong ja Bosse hall (saanud nime hoone arhitekti Harald von Bosse järgi). Samal korrusel on ka börsikohvik ja rikkaliku valikuga muuseumi suveniiripood.

Teise korruse on hõivanud nn Väike kool, kus toimuvad loengud, seminarid ja laste meisterdamistunnid. Kolman-dal korrusel asuvad idamaine galerii, muumiatuba (ehtne Egiptuse muumia, kelle elu-ajaks pakutakse ajavahemikku 30 eKr kuni 100 pKr kingiti Toom-muuseumile 1902. aas-tal), kingituste ruum (Riiale ja Lätile tehtud riiklikud kingitu-sed), lugemis- ja konverentsi-saal. Hoone neljanda korruse on vallutanud maalid (maaliga-leriis, mis koosneb Veneetsia ja Makarti (austria maalikunstni-

ku Hans Makarti järgi) saalist, on eksponeeritud püsieksposit-sioonina Lääne-Euroopa: Hol-landi, Flaami, Itaalia, Prantsu-se ja Saksa maalikunst 16.–19. sajandini.

Toomkiriku suunas avane-vate suurte valgusküllaste akendega ja uhke anfilaadiga ruumid, kus nüüd asub Lääne galerii, olid kunagi börsi esin-dusruumid.

Restaureerimise käigus taastati originaalide või nen-dest säilinud fotode järgi kuna-gised ajaloolised tapeedid, kul-latud peeglid ja küünlajalad. Mööbel loob ruumides imelise atmosfääri, viies külastajad ta-gasi 19. sajandi Riiasse. Galerii keskmes on püsiekspositsioo-nina väljas Lääne-Euroopa portselan ja klaas 18.–20. sajan-dini, olles valdavalt pärit Taani kuninglikust portselaniteha-sest, kuulsatest Saksa portsela-nivabrikutest, Inglismaalt ja Austriast. Halli seinu kaunista-vad romantismiajastu maali-kunstnike tööd ning üks kena väike kõrvalruum on nüüd Hõ-bedakabinet, kus saab imetle-da 17.–20. sajandi Balti, Vene, Saksa ja Inglise hõbeseppade töid.

Keldrikorrusel asub garde-roob ja restoran (kuhu pääseb ka otse Toomplatsilt, ilma muu-seumit külastamata). Kogu ma-ja on ligipääsetav ka ratastooli-ga külastajatele.

Riia ajaloolises linnasü-dames asuv portsela-nimuuseum pakub sil-mapaistvalt toredat

väljapanekut Riia portselani-tööstuse ajaloost ja saavutus-test ning annab huvilistele või-maluse ka ise portselanivalmis-tamises ja dekoreerimisel töö-tubades kaasa lüüa. Samas saab näha lustakat multifilmi (muu hulgas inglis- ja venekeel-sete subtiitritega) sellest, kui-das portselani valmistatakse. Koos giidiga või ilma saab teha muuseumi ekspositsioonisaali-des põneva ja ilmselt paljudele ka nostalgilist äratundmisrõõ-mu pakkuva ringkäigu. Portse-lanitootmise algusaeg Riias langeb 19. sajandi keskpaika ning tehas eksisteerib tänini.

Näitusesaalides on aga väljas tehase toodang 19. sajandi keskpaigast kuni 90ndate algu-seni. Riia portselan oli oma õr-nuse, kaunite maalingute ja hu-vitava disaini poolest kuulus üle terve toonase Nõukogude Liidu ning polnud pruutpaari või juubilari, kellele poleks au ja uhkusetundega (kätte sai-me!) ulatatud kingituseks Riia portselanivabrikus valminud kohvi- või lõunaserviisi. Kuigi vanemate museaalide vanus ulatub enam kui saja aasta ta-ha, on muuseum ise üsna noo-ruke, tähistades tänavu oma üheteistkümnendat tegevus-aastat. Muuseumi kollektsioon koosneb 8000 eksponaadist ning nende seas on kõikvõima-likke tarbe- ja iluasju: klassika-

listest lauanõudest, portselan-kujukestest ja parteikongressi-deks valmistatud hiigelvaasi-dest Lenini näopildiga seina-taldrikuteni välja. Suurima osa kollektsioonist moodustavad aga siiski Riia portselaniteha-ses aastatel 1950–1990 valmi-nud esemed, andes täieliku üle-vaate tolle ajastu portselanidi-sainist selle kõige erinevamates väljendusvormides. Samuti

saab näha Kuznetsovi portsela-nitehase (asutatud 1841) ja C. J. Jesseni portselanitehase (asu-tatud 1886) tooteid, kuigi nen-de kollektsioneerimine pole ol-nud muuseumi prioriteet. Eral-di näitusesaal on nõukogude-aegsel portselanil, nn punanur-ka kaunistab ajastule iseloomu-lik patriootilis-parteilise ideo-loogilise suunitlusega toodang: vaasid, figuurid, taldrikud.

Kohviserviis «Vita» (1977). Riia portselanitehas, kunstnik Zina Ulste.

Läti Riikliku Kunstimuuseumi väliskunsti muuseumi filiaal Riia börsihoone. Vaade läänehalli.

RIIA PORTSELANIMUUSEUM

Kāleju 9/11• Avatud: T–P 11–18, K 11–19• Tel +371 6701 2944• E-post: rpm@riga.lv• Info: www.porcelanamuzejs.lv•

KUNSTIMUUSEUM RIIA BÖRS

Toomplats 6 (6 Domas lauku) • Avatud: T–P 10–18, R 10–20 • www.rigasbirza.lv•

SUURNÄITUSED LÄHIAJAL

• Fabergé näitus (avatud kuni 20.05) Näitusel on väljas lai valik Prantsuse päritolu maailmakuulsa juveliiri, Fabergé perekonna – Gustav Fabergé (1814–1893) ning tema poegade Agathoni ja Peter Carl Fabergé mitmekülgsest ja pikaajalisest loomingust. 1870. aastal võttis Carl Fabergé perekonna-äri juhtimise üle ning oli selle eesotsas kuni selle lõpuni 1920. aastal. 1842. aastal Peter-buris ja 1887. aastal Moskvas uksed avanud Fabergé Majas loodi hindamatuid kunstiteo-seid – alates nips- ja iluasjadest luksuslike tarbeesemete ja lauanõudeni välja. Fabergé tööd jäid esmakordselt silma keiser Alek-sander III (Vene viimase keisri Nikolai II isa) 1882. aastal ülevenemaalisel kunsti- ja töös-tussaavutuste näitusel, kus teda lummas Fa-bergé valmistatud lihavõttemuna, mille ta kinkis keisrinnale ning kutsus Carli keisri õu-konna teenistusse. Just kullast, plaatinast, hõbedast ja kombineerituna teis-te materjalidega ning ohtrate vääriskivikaunistustega lihavõttemunad, eh-ted, loomafiguurid, lilled ja nn objets de vertu ehk tarbeesemed, olid Faber-gé kõige kuulsamad firmamärgid. Maailmakuulsuse saavutas Fabergé fir-ma 1900. aastal Pariisi maailmanäitusel. Ülimeisterlikud ja samal ajal vapus-tava tehnilise nutikusega loodud kunstiteosed ja ehted olid kui ülemlaul kunstile ja inimkätega loodule. See näitus on kokku pandud mitme eri Ve-nemaa ja Läti muuseumi ning erakollektsionääride kogudes olevatest Fa-bergé töödest. Ka Läti kunstnikke on töötanud Fabergé Majas, näiteks maa-likunstnik ja graafik Jānis Lībergs tegi näidiseid hõbeseppadele, Teodors Zaļkalns oli ametis väikefiguuride valmistajana ning Fabergé kullassepa-töökojas õppis ja töötas tuntud läti juveelikunstnik Artūrs Tālbergs.

• 05.04-03.06 Hollandi avangardkunstniku, liikumise «De Stijl» liikme, maalikunstniku Hendrik Valki (1897–1986) tööde näitus. Valk oli oma Läti päritolu naise tõttu tihedalt seotud Lätiga ning maalis saadud elamuste ja kogemuste alusel palju Läti-ainelisi töid.

• 07.-12.02.2013 avatakse Pakistani kultuurinädala raames näitus «Muinas-jutuline Pakistan – värvide ja ilu maa.» Nädala kultuuriüritused: näitus, semi-narid, loengud ja filmid toimuvad kõik börsihoones.

RIGA CARD – TURISTI MUGAV ABILINE

Nii nagu paljudes maailma linna-des on ka Riias turistidele linna paremaks ja mugavamaks avasta-miseks kasutusel Riga Card. Lin-nakaart annab võimaluse sõita ta-suta linna ühissõidukites (tram-mid, trollibussid ja bussid), seal-hulgas neis, mis väljuvad või lõpe-tavad oma marsruudi Riia lennu-jaamas. Samuti tasuta sõitu Riias linnaekskursioone pakkuva kahe-kordse turismibussiga ning hinna-soodustust jalgsiekskursioonil va-nalinnas; tasuta sissepääsu ena-mikku Riia muuseumitesse ning trükisena väljaantavat linnajuhti «Riga in your Pocket». Veel on hinnasoodustusi autorendil ja pal-jude Riia vaatamisväärsustega tutvumisel.

Kaardi saab soetada üheks, kaheks, kolmeks päevaks (hinnad vastavalt 12, 14 ja 18 Läti latti). Lastele vanuses alla 16 aasta kehtib 50% soodustus. Riga Cardi saab osta Riia lennujaamast, Riia Turismiinfo Keskusest (Mustpeade maja, Ratslaukums 7), enamikust hotellidest, reisibüroodest ja online-süsteemist www.rigacard.lv.

Lisainfo: www.rigacards.lv e-post: info@rigacards.lvtel +371 6721 7217

Fabergé kingitusmuna tsareevitšile (1917).

3. MAI 2012PUHKUS LÄTIS10

Üks toredamaid «söögi-tubasid» kogu Riias atmosfääri, kuid eel-kõige muidugi siin pa-

kutavate maitsvate roogade ja küpsetiste poolest on Fazenda. Kuigi pakutava kvaliteedi ja ta-seme poolest võib Fazenda end auga restoraniks pidada, on siinne kodune ja hubane atmo-sfäär ning vaba ja vahetu suht-lemis- ja teenindamisviis need, mis selle paiga kuidagi «ebares-toranlikult» mõnusaks teevad. Fazendas tekib tunne, nagu oleksite astunud sisse hea sõb-ra juurde, kel juhtumisi on pak-kuda taldrikute kaupa hõrguti-

si. Kuigi omanik Artis Ulmanis ütleb, et stiili, mida nad luua on püüdnud, võiks kokku võtta pi-gem: minu prantsuse vanaema juures. Tõsi on, et nimi Fazen-da (portugali k maamaja) valiti välja juba palju parem kui «prantsuse vanaema» mängu tuli. On, kuidas on, kuid kõik selles majas on lihtne, mõnus ja mis peaasi – väga maitsev!

Esialgu mõtlesid omanikud Artis ja Laurits lükata käima kohvikuäri, milles oleks tähele-panu all eelkõige kondiitri- ja pagaritoodete ülikõrge kvali-teet. Kuid samal ajal kui nemad unelmate kohvikust alles mõt-

lesid, lõid konkurendid sama-laadseid Riias suisa mitu. Oli selge, et pealinna kohvikukun-desid enam millegi tõeliselt ül-latava ja uudsega rabada pole võimalik. Seejärel hakati põh-jalikumalt tegelema restorani-ga, millel oleks oma visioon ja nägu ning samas kutsuks ini-mesi kohale, olles võluv ja hu-bane. Et köök peab olema tase-mel, seda nagunii! Mehed lap-pasid lõputult ajakirju ja surfa-sid internetis – ideid ja mõtteid aina kogunes, läbi hakiti oma ligi kakskümmend aastat toit-lustusäris kõrva taha pandud kogemused. Lõpuks jõuti välja

koduses stiilis mahetoidu res-toranini, mille köök baseerub peaasjalikult kohalikel mahe-toiduainetel.

Omanäoliseks mikromaail-maks (Fazenda algupärast ni-me arvestades, siis justkui «ta-lukompleksiks») kujunes algne idee tänu restorani juurde kuu-luvale maheturule ja oma paga-riärile. Just sellest – restorani hoovil asuvast rohelisest mahe-turust – tulenebki brändi nimi Fazenda Bazars. Nüüd on resto-ranil kaks söögikohta: üks sü-dalinnas Baznicas ielal (60 koh-ta), mis asub vaid paari minuti kaugusel Elisabetes ielal asu-

vast Radisson Blu hotellist ning teine Daugava teisel kaldal, No-metņu ielal. Esimeses neist töö-tab maist kuni sügiseni mahe-turg ja väliterrass.

Kondiitriäril läheb hästi oma maja klientide nõudlust arvesta-des (kindlasti peate ära maitsma linna parima õunakoogi): Fazen-da martsipanitordid, koogid, pi-rukad, küpsised, käsitsi valmis-tatud šokolaaditrühvlid on kuul-sad üle Riia ning neid tellivad ka mainekad restoranid, kellel oma kondiitrit pole. Nii Artis kui Lau-rits teavad hästi, mida restora-niäri endast kujutab ning eelkõi-ge seda, et omanik olla tähen-

dab suutlikkust ja tahet igal pool ise käed külge lüüa. Nii käi-vadki nad ise kevadel kase- ja vahtramahla kogumas, turul toiduaineid valimas ning nupu-tavad koos peakokaga retsepte välja. Fazendas pakutakse Läti ja Euroopa kööki, mille peami-sed kriteeriumid on värskus, se-soonsus, ökoloogiline puhtus ja suurepärane serveering. Eriti soojadel suveõhtutel oleks soo-vitav igaks juhuks kohad bro-neerida, sest mõlemad kohad on äärmiselt populaarsed nii turis-tide kui ka kohalike seas. Ja kui juba kohalikud Fazendas käi-vad, peab see olema hea koht!

Fazenda – kodune restoran mahetoidu austajatele

Ööd Riias – luksuslikud, nagu toomhärrale kohane

Riia vanalinnas, Toom-kiriku vahetus lähe-duses, kitsukesel Mi-esnieku tänaval asuv

viietärnihotell Dome Hotel & SPA on unikaalne hoone nii oma auväärse vanuse kui ka võrratu arhitektuurilise päran-di poolest.

Ligi neljasaja aasta vanuse endise aadlielamu puhastami-seks nõukogudeaegsest «kul-tuurikihist» kulus omanikel aastaid (!), kuid 2009. aastal külalistele uksed avanud hotel-list sai tänu Läti tuntud sisear-hitektide, disainerite, kunstni-ke ja erinevate käsitöömeistrite ühistööle tõeline arhitektuuri-pärl, mis teenib nüüd luksust, mugavust ja intiimset butiikho-

tellile omast atmosfääri hinda-vate Riia külaliste huve. Hotel-li viisteist tuba on jaotunud eri-sugust mugavust ja luksust hin-davate klientide soovide koha-selt: Dome (22 m²), sviidid (30 m²), Delux-sviidid (45 m²) ja Grand sviit (90 m²). Igast hotel-li erineva sisekujundusega toast avaneb vaade ajaloolisele Riia Toomkirikule. Kui mitte ot-se voodist, siis vähemalt luk-suslikust vannitoast saab ikka tornikiivrit imetleda ning eriti kaunis on see õhtupimeduses illumineerituna. Neljakorruse-line hoone on restaureeritud ja renoveeritud arhitektuurimä-lestise vääriliselt ülima respek-ti ja täpsusega ning just tänu sellele on siin suudetud taasta-

da hoone kunagine toredus ja koduselt soe atmosfäär. Õnneks on majas säilinud üsnagi palju algseid detaile, ning neid eks-poneeritakse tõelise uhkusega: trepid, ahjud, uksed. Samas on hotelli mugavuse nimel kasuta-tud tehnoloogia ja tehnika vii-mast sõna, ning stiilne hoone on saanud juurde nii kaks katu-

seterrassi, milles on avatud baariga teenindusletid. soojus-lambid ja mõnusad lauad-too-lid, luksusliku spaa kui ka à la carte restorani Le Dome. Vii-mast peetakse linna parimaks kala- ja mereandide restoraniks ning selle peakokaks on tun-nustatud Läti tippkokk Alex Žil-juks. Restorani võtmesõnadeks

on värske kohalik tooraine ja kõrge gastronoomiline meister-likkus. Tõelised toidugurmaa-nid saavad peakokale väikese etteteatamisega esitada ka oma erisoove. Eriliselt uhked ollak-se hotellis luksusliku spaa üle, milles hoolitsuste ja puhka-misvõimaluste pakett on äär-miselt rikkalik. Spaakeskuses

on olemas Türgi aurusaun, Soome saun, hoolitsuste ruu-mid, garderoob ja mugav lõõ-gastusruum. Hoolitsustes ja iluprotseduurides kasutatakse Prantsuse talassoteraapia pro-fisarja Thal’io ja naturaalkos-meetika sarja REN. Spaad saab kasutada ja hoolitsusi tellida ka väljaspool hotelli elades.

DOME HOTEL & SPA

Asukoht: Miesnieku iela 4 • Restoran La Dome avatud• E–R kl 7–23, L–P kl 8–23 Spaa avatud kl 8–20• Broneerimine ja info: • concierge@domehotel.lvInfotelefon ja broneerimine: • +371 6750 9010 Info: www.domehotel.lv; • www.fish-restaurant.lv; www.domespa.lv

FAZENDA BAZARS

Asukoht: Baznīcas iela 14• Tel +371 6724 0809Nometņu iela 7 • Tel +371 6761 6196Avatud: • E–R 9–23; L 10–23; P 11–23 (avatud ollakse tegelikult viimase kliendini)Info: www.fazenda.lv• Twitter: • http://twitter.com/#!/FAZENDABAZAR

Baznīcase tänava restoran. Nometņu tänava restoran.

FOTO

D: F

AZE

ND

A B

AZA

RS

FOTO

D: D

OM

E H

OT

EL

3. MAI 2012 PUHKUS LÄTIS 11

Ķemeri rahvuspark

Kui mingit paika Lätis võiks nimetada tõeliseks soomaaks, siis on see kaht-lemata Ķemeri kant – nii palju soid, rabasid ja mülkaid nagu siin ei leidu

kusagil mujal Lätis. Samuti teeb Ķemeri ainu-laadseks mitmekümne loodusliku väävliallika olemasolu, mille head raviomadused olid koha-likele tuntud juba aastasadu tagasi ning nõn-dasamuti on aastasadu olnud hinnatud siinne turbamuda. Väävliallikad ja turbamuda – kaks tõhusate raviomadustega looduslikku kompo-nenti panid 18. sajandil aluse ka siinsele Ķeme-ri ravikuurordile. Juba aastal 1801 viisid Tsaa-ri-Venemaa teadlased siinsete allikate ja turba-muda proovid Peterburisse, et välja selgitada nende raviomadused. Ning kui selgus nende tervislikkus ja tõhusus, hakkasid riburada pi-di kerkima ka esimesed raviasutused.

Sarnaselt Slīterega mõjutasid siinse loodu-se kujunemist tugevalt Balti jääpaisjärv ja Lito-riinameri, mis jätsid olulisi maamärke ranniku-aladele. Siinsed kõrg- ja madalsood on vaata-misväärsus omaette ning veerohkus meelitab siia sadade kaupa nii rändel olevaid kui ka pü-sivalt pesitsevaid linnuliike. Näiteks Kaņierise järvele, mis oli kunagi Litoriinamere lahesopp, koguneb neid igal aastal rohkem kui kuhugi mujale Lätis. Imeline ja müstiline on Vēršupite jõe kallastel asuv lodumets – eriti kaunis on seal suve hakul, mil sammaldunud tüvedega juurtpidi vees olevate sangleppade all õitsevad metsiku karulaugu valged puhmad.

Või kuulata suveööl väävliallikate mulksu-mist Raganu soos, või teha rännak suvistele õitsvatele puisniitudele, imetledes metsikuid orhideesid… Või minna matkama piki 3 km pik-kust laudteed kuulsasse Musta rästiku sohu, Slokase ja Vecaisi rabasse või hoopis uidata suurele Ķemeri nõmmele – valikuid on palju. Ķemeri sümboliks on rähn, kelle erinevaid lii-ke on siin üsna mitmeid ning muidugi nahkhii-red, kelle öiste toimetamiste jälgimiseks korral-datakse koguni spetsiaalseid nahkhiireretki.

ĶEMERI RAHVUSPARK

Asutati 1997. aastal • Pindala 38 165 ha (mis hõlmab nii maismaa- kui • merekaitseala) Asub Vidzeme maakonnas Jūrmalas. Riiast 42 km• Kuulub Euroopa NATURA 2000 kaitsealade nimistusse • ning on üleeuroopalise tähtsusega linnuvaatlusala Siin on 25 erinevat metsatüüpi, 237 liiki linde • (177 pesitseb siin püsivalt), 3100 putukaliiki Kasvab 897 liiki soontaimi, 207 liiki samblikke ja • 586 liiki seeniSiin on 30 looduslikku väävliallikat • Külaliskeskus asub Ķemeri rahvuspargi sissepääsu • juures Metsamajas Info: www.jurmala.lv; www.tukums.lv•

Rāzna rahvuspark

Ida-Läti maakonna Latgale südames asuv Rāzna rahvuspark on suuruselt teine ko-gu riigis, kuid samas noorim. See on kau-nis ja avara horisondiga maastik, kus laug-

jate küngaste orgudes peegelduvad lugematud järvesilmad – just seepärast kutsutakse Latga-let ka Siniste järvede maaks. Siin asuvad sa-muti kaks Läti suurimat järve: Rāzna ja Lūban-si järv. Latgale on iseloomuliku pärimuskul-tuuriga piirkond, kus naaberriikide Leedu ja Venemaa mõjud on sajandite jooksul lihvinud siinseid kohalikke traditsioone ja tavasid. Ning lätlased isegi tunnistavad, et Latgale on «kui riik riigis» – selgelt omanäoline.

Latgalet kutsutakse ka Maarjamaaks siin-se Aglona basiilika järgi, mis on pühendatud neitsi Maarja taevamineku auks 18. sajandil (esimene kirik juba 17. sajandi lõpul). Piirkond pole küll ülirikas oma haruldaste taime-, loo-ma või linnuliikide poolest (haruldasi linnulii-ke on loetletud 48), kuid järvemaastikud on vä-ga kaunid ning kohalik kultuuripärand tõeli-selt unikaalne. Suurim looduskaitseprojekt korraldati 2006. aastal, mil siinsetesse soodes-se asustati ümber sadu hiigelkärnkonni, kes nüüdseks on kenasti kohanenud. Siit avaneb võrratu vaade piirkonna kõrgeimale mäele Mā-konkalnsile ja kümne saarega Rāzna järvele. 264 meetrit merepinnast kõrgemal asuv Mā-konkalnsi tipp on üks rahvuspargi populaar-semaid sihtkohti ning ajaloolises mõttes asub siin Latgale süda. Kuna piirkonna elanikke peetakse üldiselt väga usklikeks, on siin piiri-äärse alana segunenud mitme usutunnistuse-ga inimesed ning seda näeb ka kohalikus kiri-kuarhitektuuris: siin on nii luterlaste, katoliik-laste, vene õigeusu kui ka vene vanausuliste pühakodasid ning erilise elamuse saab siit li-saks loodusturismile kindlasti usupühade ae-gu, mil rahva- ja kirikutraditsioonid pidustus-tes segunevad.

RĀZNA RAHVUSPARK

Asutati 2007. aastal • Pindala 59 615 ha (suuruselt teine rahvuspark Lätis)• Asub Latgale maakonna südames, Riiast 260 km • kauguselKuulub Euroopa NATURA 2000 kaitsealade nimis-• tusseSiin leidub palju haruldasi taimeliike, suurima kaitse • all on hiidkärnkonnad Infokeskus asub Rēzeknes, Latgale administratiiv-• keskuse looduskaitseameti majas ja Dagda Turismi-infokeskuses Info: www.dagda.lv•

Läti rahvuspargid – looduspuhkajate paradiisGauja rahvuspark

Läti neljast rahvuspargist suurim võtab enda alla ligi 92 000-hektarilise kauni, äärmiselt huvitava loodusmaastiku ning rikkaliku floora ja faunaga ala

Gauja (Koiva) jõe ürgorus. Gauja rahvuspark on ka vanim rahvuspark kogu Lätis, olles asuta-tud 1973. aastal. Gauja jõe ürgorus paljandu-vad võimsad ja kõrged devoniaegsed liivakal-jud on unikaalsed kogu Baltikumis. Kindlasti tuleks ära käia kuulsas Gutmani koopas, mis on Baltimaade suurim ning Paradiisimäel, mis on nime saanud siin maalida armastanud kunstnike järgi. Kuna kogu jõeorgu lõhestab jõgederägastik (suurimad jõed on Gauja, Ama-ta ja Brasla), võib paljandeid näha paljudes kohtades ning kaunitest loodusvaadetest siin juba puudu ei tule.

Gauja ürgorg on võlunud ja samas pakku-nud head kaitset vaenlaste eest juba iidsetel ae-gadel ning seetõttu on selle kaldanõlvad nii lä-hemal kui kaugemal kaetud arvukate suure-mate ja väiksemate kindluste või lossidega. Neist on siiani säilinud 13. sajandil ehitatud im-posantne Turaida loss-muuseum, mille puna-sed tellismüürid ja torn paistavad kaugele. Sa-muti on selle paigaga seotud Läti kuulsamaid ja kaunemaid legende «Turaida Roosist».

Samuti asuvad rahvuspargi territooriumi vahetus läheduses Sigulda, Cēsise, Valmiera, Diķli, Ungurmuiža ja Krimulda lossid (Krimul-das asub teadaolevalt üks vanemaid Läti lute-ri kirikuid) ning Euroopa mastaabis üliharul-dane Āraiši järve keskel asuv puust muuseu-mipark. Jõed ja järved, kaldakaljud ning met-sad pakuvad piiramatult puhke- ja matkavõi-malusi. Külastajate seas on populaar sed ka ka-nuu- ja kärestikusõidud, ratsutamine ning jalg-rattal matkamine. Põnevad on ka Līgatne koos oma loodusradade ja võimsa keldrikoobastiku-ga, vana paberivabriku küla, nõukogudeaeg-ne salapunker, mille sisustus on säilinud au-tentsel moel ning kohalik veinikoda.

GAUJA RAHVUSPARK

Asutati 1973. aastal • Pindala 91 745 ha• Asub Vidzeme maakonnas Gauja jõe ürgorus • (Gauja pikkus 452 km, millest 93 km kulgeb rahvus-pargi territooriumil). Riiast 54 kmKuulub Euroopa NATURA 2000 kaitsealade nimistusse• Siin elab 48 metslooma-, 163 linnu- ja 3780 putukaliiki• On tuvastatud 876 soontaime- (sõnajalalised jt), • 166 sambliku- ja 551 seeneliikiRahvuspargi territooriumil asub 547 ajaloolist ja • kultuuriobjekti Gauja rahvuspargi külastuskeskused asuvad • Gutmani koopa juures, Līgatne loodusradade juures ja Zvārte liivakivikalju juures Info: www.gnp.lv•

Slītere rahvuspark

Slīteret kutsutakse ka hellitavalt Lääneme-re geoloogiliseks vabaõhumuuseumiks, sest siinne maastik on uskumatult variee-ruv, pakkudes võimalusi olla oma silma-

ga tunnistajaks mitmetele siin aset leidnud geo-loogilistele protsessidele: näha 12 000 aastat ta-gasi eksisteerinud Balti jääpaisjärve kaldapiiri ning pärast jääaega tekkinud Litoriinamere taan-dumisel moodustunud pinnavorme. Samas pa-kub piirkond võimalust osa saada siin elanud ja elavate liivlaste igivanast kultuurist (Kolkas asub liivlaste keskus), samuti liigirikkast floorast ja faunast. Nõukogude ajal oli siin kinnine piiri-tsoon, ning selles on tagantjärele vaadates nii häid kui ka halbu külgi. Siiski on raskesti ligipää-setavus olnud piirkonnale pigem kasuks ning Kolka neeme ja Kurzeme randasid võib liialda-mata pidada Läti looduslikult kaunimaks piir-konnaks. Irbe väina ehk Kura kurgu juures piki mereäärset asuvad väiksed kalurikülad oma paa-disildade, võrgukuuride, tossavate kalasuitsuah-jude ja romantilise puitarhitektuuriga on vaata-misväärsus, mis ei unune niipea. Looduslikest vaatamisväärsustest on silmapaistev Sinine mä-gi, siinsed mererannad on kuulsad loodusliku merevaigu leidude poolest. Kaunid ja pikad liiva-düünid Irbe väina ääres, näiteks Košragis ning suur ruunikivi Mervallas on samuti üliharulda-sed. Piki kallast Kolka tipust Ventspilsi poole, ku-ni Sīkragsini, on kaunid ja romantilised kaluri-külad, kus saab nii öömaja kui kõhutäidet. Siin, Ovīši külas asub ka Läti vanim majakas. Kolka majakas ei asu aga mitte rannal, vaid kunstlikul meresaarel ning esimene tuletorn rajati sinna ju-ba 1975. aastal. Slīteres on esindatud Läti 26 met-satüübist tervelt 25 ning siin kasvab palju harul-dasi taimeliike – eriti kaunid on rannakarjamaad ja düünid varasuvel ning see on üks väheseid kohti kogu Lätis, kus elavad üliharuldaseks muu-tunud hundid ja ilvesed ning mitut liiki nahkhii-ri. Siitkandist on pärit ka üks Läti rahvusköögi tuntumaid «tegijaid» – porgandi-kartulitäidise-ga rukkipirukad (Sklandu rauši).

SLĪTERE RAHVUSPARK

Asutati 2000. aastal• Pindala 16 360 ha (mis hõlmab nii maismaa- kui • merekaitseala)Asub Kurzeme maakonnas Kolka poolsaarel. Riiast • 165 kmKuulub Euroopa NATURA 2000 kaitsealade nimistusse• Siin elab 261 linnuliiki ja mitmeid haruldasi loomi-• linde, mida pole mujal Lätis enam võimalik kohata Siin saab näha 25 eri metsa tüüpi (kokku on neid • Lätis 26)Info: www.slitere.lv ja www.dundaga.lv•

HEAD ABILISED LOODUSMATKAJALE

National Parks Latvia: Slītere, Ķemeri, Gauja and Rāzna • See on hariv, ülevaatlik ja samas ülipraktiline matkajuht rändamiseks neljas Läti rahvuspargis, andes ülevaate nii looduslikest kui ka kultuurilistest vaatamis- ja huviväärsustest, räägib lihtsalt ja selgelt piirkonna ajaloost ning jagab kamaluga praktilist nõu.Baltic National Parks: Estonia, Latvia, Lithuania• Kolme riigi rahvusparke tutvustav praktiline, hariv ja kaunite fotodega matkajuht. Botanical Guide. The Plantfinder • See personaalne, päeviku vormis, korralike piltide ja asjakohase infoga taskuformaadis raamatuke võiks olla taskus igal loodushuvilisel. Selles tutvustatakse matkaradu ja loodusharuldusi ning suurema osa raamatust võtab enda alla taimede välimääraja. Map of Military heritage• Nõukogudeaegse pärandina on Lätis rohkelt sõjaväelisi objekte, millest paljud on saanud põnevaks sihtko-haks militaarturismi huvilistele nii Lätist, teistest Balti riikidest kui ka mujalt Euroopast. Kaardil on kõik need koos tausta- ja praktilise infoga ära toodud.

Raamatuid on võimalik soetada Läti maaturismi agentuurilt tellides: www.celotajs.lv (8 eurot koos postikuluga) või osta Riia suurematest raamatupoodidest. Loodusparkide raamatut saab ka Soomaa rahvuspargi infopunk-tist. Ingliskeelne informatsioon on kättesaadav http://www.celotajs.lv/cont/cntr/publications_en.html

3. MAI 2012PUHKUS LÄTIS12

Läti lääneossa jääv Kurzeme maakond või meile ehk suupärasemalt – Kuramaa – pakub palju avastamisrõõmu, tegevust ja elamusi igas vanuses ja väga erinevate huvidega külalistele. Seekord tutvustame kolme Kuramaa linna: Ventspilsi, Kuldigat ja Liepājat. Kui olete nendega mitte ainult «teoorias», vaid ka praktikas tutvunud, võite juba kogemustele toetudes kinnitada, et igaühel neist on omad ahvatlused ja võlud.

Kurzeme – siin on, mida avastada ja vaadata

Ventspils – igav siin ei hakka Kuldīga – midagi romantikutele Liepāja – linn, kus sündis tuul

LIEPĀJA TURISMIINFOKESKUS

Rožu laukums 5/6, tel +371 634 808 087, +371 2940 2111 • Info vaatamisväärsuste, ürituste, puhkusevõimaluste, transpordi, söögi- • ja majutuskohtade kohta Saadaval turismikaardid, brošüürid, kingitused ja suveniirid • Professionaalne giiditeenus, turismitakso, jalgrattarent, audiogiid • E-post: info@liepajaturisms.lv • www.liepajaturisms.lv; www.liepaja.lv; www.liepajaskultura.lv •

Sadamalinn Ventspils on perega Lätisse puh-kama minekuks lausa ideaalne paik. Siin on

palju vaadata ja teha, avasta-misrõõmu ajaloohuvilistele ja loodusesõpradele, jagub tege-vust nii lastele, hobisportlas-tele kui ka lihtsalt mõnulejate-le. Tänavu tähistab Ventspils oma 722. sünnipäeva (3.–5.08). Kuid Ventspils pole lihtsalt ro-heline ja parkiderohke linn, vaid lausa linn nagu lilleaed. Sellist asja nagu Ventspilsi lil-lepidu pole üheski lähiümbru-se riigis.

Merepromenaadile tekkiv hiigelmõõtu lillevaip ja linna parke kaunistavad lilleskulp-tuurid on nii kaunid, et ainu-üksi selle pärast võtavad ini-mesed siiatuleku ette. Samuti armastatakse siin purskkaeve – parkides ja haljasaladel on neid palju, igaühel oma sünni-lugu ja iseloom. Reņķise park, mis rajati 18. sajandil jõuka kaupmehepere häärberi üm-ber olnud parki ning mereäär-ne park on ühed linna kauni-mad ning armastatud nii koha-like kui ka linna külastavate turistide poolt.

Teist korda kümne aasta jooksul saab tänavu näha ko-gu Euroopas unikaalset pro-jekti – Ventspilsi lillepäevade raames toimub 30. juunil suur lehmade paraad. Ei, see ei tä-henda, et kari linnatänavatele ja parkidesse lastakse, vaid Zürichist alguse saanud ette-võtmine on kunstiprojekt, kus kümned kunstnikud klaas-kiust «lehmatoorikutel» oma fantaasial lennata lasevad. Tä-navu avatakse ka Ventspilsis Liivi ordulinnuse teine järk ning uus püsiekspositsioon. See on mõjuvõimsa Liivi ordu suurim ja vanim keskaegne kindlus Lätis, mis on peaaegu täiesti säilitanud oma algsed mõõtmed. 13.–16. sajandist oli see Liivi orduvendade (Saksa rüütliordu Liivi haru) käsutu-

ses, pärast seda, kuni 20. sa-jandi keskpaigani vangla. Kindlasti on tore käik ka mere-äärsesse vabaõhumuuseumis-se, kus näeb toredaid kaluri- ja põllumeeste talusid, lätlaste ja liivlaste vanu elamuid, käsi-tööd ning vanu tarbeesemeid. Väikseid külalisi rõõmustab kindlasti sõit kitsarööpmelisel raudteel ehtsa, 1916. aastal ehitatud aururongiga. Rongil on kaks marsruuti ning eriti tore on vaadata, kuidas rong lõppjaamas asuval pöördplat-vormil ümber pööratakse. Viis aastat tagasi 18. sajandi kooli-hoones avatud Käsitöömaja on samuti põnev koht, kus tööta-vad käsitöökojad ja saab osta ehedat kohalikku käsitööd.

Mõnusat puhkust kogu pe-rele pakuvad veel veeatrakt-sioonide park ja spaakomp-leks, atraktsiooniderohked Lastelinnake, lastepark Fan-taasia ja Pārventa metsapark, kus on lastele jõukohane seik-lusrada. Loodusturismi har-rastajaid kisub ilmselt ratta-teedele ja puutumatu looduse-ga pankranniku juurde Stald-zenes, kust on leitud harulda-si 7. sajandist eKr pärit muisti-seid. Kaunis on ka Būšnieiku järv ja selle kõrval asuv hirve-aed. Ventspils on üks väheseid linnu Lätis, kus autoga parki-mine on tasuta ja mõnusaid rattateid 30 km jagu. Linna rannal on sinilipp, mis on oma tugevate tuulte tõttu eriti hin-natud surfajate seas. Tänavu-gi (27.–30.07) toimub siin rah-vusvaheline lohelaudurite võistlus. Need, kellele ekst-reemsused ei sobi, võivad suunduda planetaariumisse või observatooriumisse ja mõ-tiskleda taevatähti uurides. Planetaariumis näidatakse unikaalseid täheetendusi ja 360-kraadisel ekraanil filme. Loomemaja (Jaunrades nams) katusel asuva kvaliteetse te-leskoobiga saab aga taevakaar-ti uurida.

VENTSPILSI TURISMIINFOKESKUS

Dārzu iela 6, tel +371 6362 2263 / +371 6360 7664• Info vaatamisväärsuste, ürituste, puhkusevõimaluste, transpordi, • söögi- ja majutuskohtade kohta Ekskursioonid koos professionaalsete giididega• Saadaval turismikaardid, brošüürid ja suveniirid (kõik olulisemad • trükised on tõlgitud ka eesti keelde)E-post: tourism@ventspils.lv• www.tourism.ventspils.lv / www.visitventspils.lv•

Kui Lätis peaks kuna-gi välja antama tiitel kõige romantilisema ja võluvama atmo-

sfääriga linnale, siis arvata on, et selle pälvib Kuldīga. Need, kes selles linnas juba käinud, kiidavad ilmselt ägeda pea-noogutusega takka, kuid need, kes käinud ei ole, vajavad ehk pisukest selgitust. Kuldiga va-nalinn kuulub Euroopa kul-tuuripärandi nimekirja mitmel põhjusel ning Läti turismi-atraktsioonide esikümnes on raudselt sees nii Kuldiga vana-linn kui ka kuulus Ventas Rumba kosk. Tõsi on ka see, et Kuldiga on üks enam filmitud linn kogu Lätis ja meilegi on tuttav lugu «Veepomm kolla-sele kõutsile».

Kuid mitte kasside, vaid ha-ruldase ja hästi säilinud 17.–18. sajandil ehitatud vana-linna pärast, kus on tänavate ja kvartalite kaupa toredat puit arhitektuuri ja kenasid sisehoove ning uhkeid kahe-kordseid puukuure ja aitasid. Ei ole ühtegi teist linna Lätis, kus otse majade uste ja akende all voolaksid kanalid. Kanalid saavad vee Alekšupite jõest, mis ühes väikses põiktänavas müriseva kosena alla laskub. Võtke julgelt kätte Kuldiga kaa-rt ja käige vanalinnas hoolega läbi kõik tänavad, tupikud ja nurgatagused – see, mida te näete, on rabav! Kuldīgas on samal tänaval, suisa kõrvuti, linna mõlemad raekojad – üks neist linna vanim puumaja (17. sajandist), teine uus, neogooti stiilis ja tornidega, mille kella-kambris töötavad linnaametni-kud.

Kuldīga saab uhkustada Euroopa kõige laiema kosega – Ventas Rumba laiuseks on mõõdetud 249 meetrit ning üle jõe kaarduva 19. sajandil ehita-tud punastest tellistest sillaga, mis on nii haruldane, et kuu-lub lausa UNESCO pärandini-mekirja. Venta jõgi on lendõn-gemeeste ja lõhepüüdjate para-diis ning varakevadise suurvee

ajal toimuvad siin võistlused «Lendkala» auhinnale. Ventas Rumba juurde, Pils ielale (kust avaneb lausa müstiline vaade valgustatud kivisillale ja kose-le) saate jalutate läbi kauni lin-napargi, mis sai 2011. aastal täiesti uue ilme. Endise valli-kraavi põhjas asuva pargi kõr-getel kaldaküngastel uhkelda-vad ülesvuntsitud kaunid lin-nahäärberid. Üks neist, kus praegu asub Kuldīga muu-seum, on eriti põnev – see too-di siia lahtivõetuna otse Parii-sist. Hoone oli 1900. aasta Pa-riisi maailmanäitusel väljas Vene ekspositsioonis kui puit-arhitektuuri suurepärane näi-de.

Kuldīga on kuulus ka siin viibinud kuulsate meeste poo-lest. Isegi kui tuua vaid kaks näidet, on need kõnekad. Siin on sündinud Kuramaa hertsog Jakob, kes on ristitud siinses Püha Katariina kirikus, mille tornist saab tänapäeval linna-panoraami imetleda. Hertsog Jakobi ajal rajatud linna esime-ne apteek, saksa vahverk-stii-lis hoone (Baznīcas iela 10), on küll pisut viltu vajunud, kuid tema vanust arvestades – ikka-gi ligi nelisada aastat! – näeb see igati kõbus välja. 1701. aas-tal oli Kuldīgast läbisõidul mit-te sugugi vähem kangem mees – linnapea Stafenhāgeni majas (Baznīcas iela 17) ööbis Rootsi kuningas Karl XII. Mingil põh-jusel jättis kuningas teda võõ-rustanud pererahva juurde ma-ha oma hiiglasliku reisikohvri (2 x 2,5 m!), mida saab maja ko-ridoris näha tänini. Kuldīga on olnud aegade algusest saadik uskumatult multikultuurne ja eri religioonide suhtes tolerant-ne linn – siin asuvad koos nii luteri, katoliku, vene õigeusu kirikud kui ka juudi sünagoog. Viimane on haruldane just see-tõttu, et seda pole kordagi hä-vitatud ning on säilinud esialg-sel kujul, nagu see 1875. aastal ehitati. Kuldīga on linn, mis jääb teie mälestustesse väga kauaks.

KULDIGA TURISMIINFOKESKUS

Baznīcas iela 5, tel +371 6332 2259• Info vaatamisväärsuste, ürituste, puhkusevõimaluste, transpordi, • söögi- ja majutuskohtade kohta Saadaval turismikaardid, brošüürid ja suveniirid• E-post: tourinfo@kuldiga.lv• www.visit.kuldiga.lv•

Liepāja inimeste kohta öeldakse, et nad on uh-ked ja suurelised – püüavad alati silma

paista, olla esimesed, tahavad alati vaid parimat, suurimat ja uusimat – seda igas mõttes ja igas eluvaldkonnas. Kui usku-da kõike, mida kohalikud ise esiletõstmist väärivaks peavad ning mille kõige poolest Liepāja maailmas, Euroopas, Balti riikides või Lätis unikaal-ne ja parim on, siis tuleb välja, et Liepājasse on põhjust min-na kuhjaga. Palun väga: siin-ses Püha Kolmainu kirikus asub maailma kõige suurem mehaaniline orel (torni tipust avaneb ilmselt kõige ilusam vaade kõige ilusamale linna-le), liiv Liepāja sinilipu rannas olevat maailma kõige valgem ja peenem, siinses käsitöö-meistrite majas asub maailma pikim merevaigukee, mis on 123 meetrit pikk ja kaalub 19,5 kg! Püha Meinhardi kato-liku kiriku ümar hoone on too-dud 2000. aasta Hannoveri EXPO-lt, kus see oli Vatikani paviljon. Euroopa mastaabis on unikaalne Cīruļi miniloo-maaias elav maailma kõige suurem väljaspool Tiibetit elav kiangide (Tiibeti metsik eesel) populatsioon.

Siin on kurikuulus turisti-dele mõeldud Karosta vangla-hotell – ainus omataoline ko-gu Euroopas, kus kõik käibki nii nagu jubedas tsaariaegses vanglas käima peab, brrrr … Samas olevat linna Peetri plat-si turuhoone Euroopa ilusa-maid (valmis 1910. aastal, ar-hitekt Louis Melvil) ning Duni-ka laukasoo Euroopa pikim (6 km). Tehnoloogiliselt uni-kaalne kogu Euroopas olevat Karosta jõe ülestõstetav sild, mis valmis Alexander Gustav Eifeli jooniste järgi. Balti riiki-de seas paistab Liepāja silma sellega, et siin hakkas esime-sena tööle elektritramm (1899), siin asub ainus metallurgia-kombinaat Balti riikides ning

Läti vanim teater. Ja nii ikka samas vaimus edasi …

Liepāja strateegiline asu-koht Tsaari-Venemaa ja Preisi-Saksamaa piiril on mänginud suurt rolli linna kujunemisel ning selle pärandiks on või-mas sõjasadam ja kasarmulin-nak Karosta (läti k Kara Osta – sõjasadam), mille rajamise kä-su andis keiser Aleksander III ning kelle järgi sai sõjasadam hiljem nime. Siia rajati ka Bal-timaade kõrgeim ja suurim õige usu pühakoda, mis on teh-tud betoonvaluga, ühegi tugi-sambata. Karosta on unikaal-ne, kuid veidi pelutav paik, justkui viibiks mõnel teisel planeedil: tühjad sünged ka-sarmud, endise ratsamaneeži uhked väravad, kirjatuvide maja, imposantne veetorn ning samas oma endist ilu ja elu ta-ga nuttev helevalge mereväe-ohvitseride kasiino …

Allveelaevade doki ja sõja-sadama vahetus läheduses on veel üks haruldus – 1,8 km pikkune põhjamuul. Siin asub surfajate lemmikrand, mida teavad ka eesti surfarid. Kuid Liepājal on ka teine pool – kaunis, romantiline ja muusi-kast helisev. Otse vanalinna piiril asuv Roosiväljak on tõe-liselt ilus ning erilist rõhku pannakse siin linna illuminee-rimisele (nii suvel kui talvel).

Liepājat peetakse õigusta-tult Läti (rokk)muusika pealin-naks, siin asub ainus läti muu-sikute Walk-of-Fame ja mööda pronksivalust noote kõndides saab jalutada läbi kõik linna vaatamisväärsused. Liepāja on tuntud oma muusikafesti-valide rohkuse poolest (vt ta-gant Läti kultuurikalendrit).

Läti esimese rokikohviku ees (vaadake fotosid selle sein-tel!) seisab Läti kõige suurem kitarr. Igal kolmapäeva ja pü-hapäeva õhtul kogunevad muusikasõbrad kohvikusse live-muusika kontserte kuula-ma. Siin on käinud isegi Mick Jagger!

FOTO

: RO

CK

CA

FE /

LIE

PĀJA

TU

RIS

MII

NFO

KE

SKU

S

FOTO

: LIN

NA

PAR

K /

KU

LDIG

A T

UR

ISM

IIN

FOK

ESK

US

FOTO

: JA

KO

BI K

AI /

VE

NTS

PIL

SI T

UR

ISM

IIN

FOK

ESK

US

3. MAI 2012 PUHKUS LÄTIS 13

Riia külje all, otse Jugla järve kaldal asub Läti üks vanemaid järjepi-devalt tegutsevaid

muuseume – Läti Etnograafili-ne Vabaõhumuuseum, mis on ühtlasi vanim omataoline Balti riikides ja üks esimesi, mis Eu-roopas asutatud. Muuseumifon-dile pandi alus 1924. aastal, kuid külastajatele avati ekspo-sitsioon 1932. aastal ning selle rajamise mõte oli säilitada ja tutvustada oma maa rahvakul-tuuripärandit tulevastele põlve-dele kogu oma rikkuses ja ilus. Seetõttu on muuseumi eksposit-sioon paljuski sarnane laias maailmas olevate sõsarmuuseu-mitega – tutvustades maa eri piirkondade ja ajastute arhitek-tuuri, olmet, käsitööd, tarbeese-meid ja traditsioone. Kuigi es-mapilgul võib arvata, et kuna oleme ju lätlastele geograafili-selt nii lähedal, siis kui palju sel meie Rocca al Mares asuva va-baõhumuuseumiga erinevusi saab olla, on see vahe siiski ole-mas ning eriti ilmekalt tuleb see välja just puitarhitektuuris.

Samas on see üks toreda-maid paiku, kus paariks päe-vaks Riiga või üldse Lätti tulles ära võiks käia – see pakub keset linnakära värsketest looduslõh-nadest küllastunud ja linnulau-lu keskel äraütlemata mõnusat äraolemise- ja piknikupidamise paika, on hariv ja õpetlik nii

suurtele kui väikestele. Samuti on ju tore, kui lapsed, kes juba mõnes vabaõhumuuseumis käi-nud, nüüd äratundmisrõõmu kogevad ja varem nähtut siinse-te ajalooliste haruldustega võr-relda saavad. Isegi beebidele on mõeldud, sest suve hakul ava-takse uhiuus beebituba, kus saab kõik vajalikud protseduu-rid korda ajada ka kõige tillema-te muuseumikülastajate huve ja vajadusi silmas pidades.

Ruumi muuseumi territoo-riumil tõesti jagub, sest nelja Läti ajaloolist piirkonda: Vidze-met, Zemgalet, Kurzemet ja Lat-galet esindavad 118 hoonet, üh-tekokku ligi 150 000 eksponaa-diga, mis laiuvad enam kui 87 000 hektaril, olles nii ühe kui teise näitaja poolest Euroo-pa suuremate seas. Vanimad siin eksponeeritud hooned pä-rinevad 17. sajandist ning uue-mate sünniaeg jääb 1930ndates-se, kõik hooned on ajastutruult sisustatud ja pea igas majas või hoovis võib suvehooajal näha toimetamas pererahvast või meistrimeest, kes vanu käsitöö-võtteid kasutades tarbeese-meid, mänguasju, suveniire või kudumeid valmistavad.

Hoonetüüpidest on siin esin-datud nii imekaunid puukiri-kud – üheks muuseumi uhku-seks on 1705. aastal Kurzeme maakonnas Kuldiga lähistel Renda luteri kogudusele kuulu-

nud võrratute seina- ja laemaa-lingutega luteri kirik (kutsutak-se küla järgi ka Usma kirikuks), kus toimuvad pühapäeviti algu-sega kl 10 regulaarsed jumala-teenistused ning mis on oma ro-mantilisuse tõttu ülipopulaar-ne noorte abiellujate seas ja ris-timiskirikuna. Kokku on muu-seumis kolm imelist kirikut. Sa-muti on muuseumis esindatud kõigi maakondade talukomp-leksid: siin on nii nekrutitalusid kui Zemgale ja Vidzeme kehvi-kuhütte, Liepajast pärit uhke kaubahoone, muistsete lätlaste suvine väliköök ehk püstkoda, kolm uhket tuulikut, meierei, mitu sauna, suitsutaresid ja ai-tasid ning sepikoda, kus sepp suviti palehigis õnnenaelu taob. Näha saab ka Latgalest pärit ve-ne vanausuliste ja metsatöölis-te majapidamisi ning kauni Jug-la järve kaldal asub ehtne liiv-laste kaluriküla. Suviti leiab muuseumist eest palju käsitöö-lisi ja meistrimehi, kelle juures tegutsevates töötubades saab ka ise vana aja asju meisterda-des «käe valgeks teha».

Endisest mõisaküünist (ot-se uue sissepääsu juures) on saanud näitusesaal, kus vahe-tuvad huvitavad ekspositsioo-nid aasta ringi, sõltuvalt teema-dest ja tähtpäevadest. Ning kui-gi kevad ja suvi on juba meie kliimast tulenevalt kõige mõnu-sam aeg muuseumis ringi vaa-data, käib siin vilgas tegevus tegelikult aasta ringi – kõik Lä-ti rahvakalendris olevad suure-mad tähtpäevad saavad siin te-maatiliste rahvapidude, meis-terdamistubade, traditsiooni-liste söökide-jookide ning pilli-mängu ja laulu saatel ära pee-tud. Suvi on muuseumikülasta-jatele muidugi kuldaeg – nelja-kümne tegevusaasta jooksul on juba saanud traditsiooniks, et riialased avavad oma kevade ülestõusmispühade jumalatee-

nistuse ja pidustustega just va-baõhumuuseumis. Teine suu-rem üritus, kuhu tullakse juba kõikjalt Lätist ja Eestistki, on igal aastal juuni esimesel näda-lavahetusel (tänavu 2.-3. juunil) toimuv hooaja avapidu, millega kaasneb suur käsitöölaat. See on jaanipäeva kõrval suurim suvine üritus, mis siin toimub.

Kui ilm juhtub kehv olema või kui lihtsalt tekib soov keha kinnitada, tuleb sammud sea-da muuseumi sissepääsu juures asuvasse kõrtsihoonesse, mis kannab nime Priedes krogs. See 19. sajandi keskpaigast pärinev muljetavaldavalt pika rookatu-sega kõrtsihoone toodi muu-seumisse Zemgalest ning see on teadaolevalt Baltimaade kõige pikem ühe katuse all olev ehi-tis. Kõrtsis pakutakse ülimaits-vaid Läti rahvusroogasid muu-seumi lahtioleku ajal ning gru-pid või suurem seltskond saab söögid mitme erineva valmis-menüü vahel valides ka ette tel-lida (tel +371 2943 5189). Kind-lasti tasub Läti rahvustoitude kõrval ära proovida Läti veinid. Nii mõnigi neist, näiteks kase-mahla- ja rabarberivein, üllata-vad oma peene maitse ja suure-pärase aromaatsuse poolest teid kohe kindlasti.

Muuseumi territooriumil on ka laste mänguväljak ning saab teha kaarikusõitu. Kes soovib giidiga eraldi või rühmaekskur-siooni, peab enne aja broneeri-ma (tel +371 6799 4106). Samuti saab reserveerida taluõuesid ja hooneid oma ürituste pidami-seks. Kohe muuseumi väravas jagatakse tasuta nii inglise, ve-ne ning sel suvel esimest korda ka eestikeelset muuseumi asen-diplaani, mis teeb orienteeru-mise tunduvalt lihtsamaks. Kel huvi, võib oma marsruudi pai-ka panna juba muuseumi kodu-lehel virtuaaltuuriga ringi rän-nates.

TÄNAVUSED SUUREMAD ÜRITUSED

19. mail kl 19–24 Euroopa muuseumiöö (tasuta). Huvitava programmiga sisustatud muuseumiöö. 2.–3. juunil kl 10–17 rahvakunsti- ja käsitöölaat. See on haruldane võimalus saada ühes ja samas paigas osa Läti rahvakultuuri ja traditsioonide kogu spektrist, osta ehedat käsitööd ja rahva-kunsti otse meistrilt ning saada osa heast atmo-sfäärist ja rahvamuusikute esinemisest. 16.–17. juunil kl 10–17 jaanipäeva tähistamine. Nädal enne «päris» jaanipäeva ehk lätlaste jāni saab vabaõhumuuseumist tõeline muinasjutu-mets, kus süüdatakse lõkked, kõlavad pillimäng ja jaanilaulud, kõigil on peas uhked jaanipärjad ning pakutakse head ja suupärast peotoitu. See on pidu, mis toob kaugelt koju nii lätlased kui ka sadade kaupa välismaalasi, et suvise pööripäeva maagiast osa saada.

Riia loomaaia filiaal Cīruļi – puhkekoht kõigileSiin tunnevad end suurtes aedikutes hästi nii kiangid, metssead, põdrad kui ka põhja-põdrad. Tutvuda saab Põhja-Euroopa suuri-mate kiskjatega – karude, ilveste, ahmide ja huntidega. Jälgi-misrõõmu pakub agar mägrapere, raisakotkad aga üllatavad majesteetliku rahuga.

Selleks, et jalutuskäik oleks meeldiv, pange jalga mugavad jalatsid ja selga ilmale vastav riietus. Loomaaia territooriumil on tasuline parkla, mitu kohvikut ning piknikukohad.

Meeldivat puhkust!

Filiaal Cīruļi asub Liepāja maantee 154 kilomeetril. Edasi järgige viitasid! Cīruļi, Kalvene vald, Aizpute piirkond, LV-3442. Kassa tel +371 2938 6963.

Riia loomaaed – alati põnevIga külastus pakub uusi üllatusi. Loomade elu aitavad tundma õppida nii kaasahaaravad üritused kui ka loomade avalik toitmine suvekuudel (www.rigazoo.lv).

Meža prospekts 1, Riia, LätiTel +371 6751 8409Faks +371 6754 0011E-post: info@rigazoo.lvwww.rigazoo.lv

Usaldusväärsed tõlked

logo: Riga ZOO

Logo: affiliate “Ciruli” of Riga ZOO

logo: Riga ZOO

Logo: affiliate “Ciruli” of Riga ZOO

LÄTI ETNOGRAAFILINE VABAÕHUMUUSEUM

440 Brīvibas iela (Tallinna poolt Riiga sissesõidul vahetult enne silda • vasakut kätt)Avatud: E–P kl 10–20 (maist septembrini, talvel kl 10–17)• Kohale saab Riia südalinnast bussidega nr 1, 19, 28 (peatus Open-Air Mu-• seum / Brīvdabas muzejs) või trammiga nr 6 (väljuda lõpp-peatuses, 2 km jalutada) Piletihind: 1-2 latti (kehtivad ka soodustused)• Tel +371 6799 4510• E-post: info@brivdabas-muzejs.lv• Info: www.brivdabasmuzejs.lv•

Līgo-püha tähistamine vabaõhumuuseumis on kaunis elamus.

Seppade päeval vabaõhumuuseumis.

FOTO

D: L

ÄT

I ET

NO

GR

AA

FILI

NE

VA

BA

ÕH

UM

UU

SEU

M

11. augustil kl 10–17 kaasaegse disaini ja käsitöö festival. Toimub laat ja avatud on töötoad, soovi-jad saavad ise esemete valmimisel kaasa lüüa.

19. augustil kl 12–16 seppade päev. Sepad üle Läti tulevad kokku ja näitavad oma oskusi, müüakse sepiseid ja sepatööd saab ka otse meistrilt tellida.

9. septembril kl 12–17 vana käsitöö päev. Toi-mub igal aastal septembri 2. pühapäeval, mil üle Läti tulevad kokku kõige erinevamad kä-sitöömeistrid ning näitavad ja õpetavad huvi-listele oma käsitööoskusi.

26. detsembril kl 17–21 talvepidu. Lõbusa programmi ja talvise meelelahutusega (saa-nisõit, kelgutamine, suusatamine) pidu muu-sika ning hea ja paremaga kõhutäiteks.

3. MAI 2012PUHKUS LÄTIS14

Mõtle positiivselt, mine Positivusele

Positivus pakub lisaks suurepärastele esineja-tele ning erinevate muusikastiilide miksile

(stiilis: igaühele midagi head, lahedat ja meelepärast) ka tõe-liselt mõnusat atmosfääri. Eel-misel aastal täitus näiteks kogu metsaalune võrkkiikedega, kus muusikagurmaanid unistada ja muusikat nautida said.

Head sõnad Positivuse aad-

ressil pole mingi tühipaljas kii-dulaul, vaid sel on tõsi taga – 2009. aastal näiteks valiti see UK Festivaliauhindade jagami-sel parima välisfestivali kate-goorias finaali. Toona veel pari-ma festivali tiitlit ei saadud, kuid isegi nii tihedas konku-rentsis edasi jõuda on kõva sõ-na. Igal juhul on kaunis mere-äärses väikelinnas Salacgrīvas toimuv Baltikumi suurim kuns-

ti- ja muusikafestival suutnud säilitada oma ainulaadse võlu ning jätkab alustatud traditsioo-ni järgides, tuues publiku ette uusi tõusvaid tähti kogu maail-mast. Tänavusel Positivusel on tehtud rida muudatusi, mis kõik teenivad vaid üht eesmärki: et külastajatel oleks nii festivalile tulek kui ka seal viibimine või-malikult mugav ja probleemitu. Nii nagu eelmisel aastal on ka

seekord festivalialal üles seatud sularahaautomaadid. Eestlaste-le ja mujalt raja tagant tulnuile tähendab see, et eurosid pole vaja varem lattide vastu vaheta-da, sest «metsapank» töötab täie auruga. Seegi kord on festi-valipaika jõudmine tehtud eest-lastele võimalikult lihtsaks: igal Positivuse külastajal on festiva-lipassi ostes võimalik saada kood, mis annab soodustuse Lux Expressi bussides. Festiva-li ajaks on tehtud Salacgrīvas eripeatus ning buss sõidab Tal-linnast Riiga koguni kuus kor-da päevas. Lisaks pole vaja see-kord isegi oma telki kaasa võtta – 30 lati eest saab ööbida juba eelnevalt üles pandud telgis ning pärast festivali võib telgi koju kaasa võtta.

TÄNAVUSED TÄHED Festivali tänavuseks peaesi-

nejaks on Briti bänd Keane, ke-da on festivalile juba kaua oodanud. Bänd alustas tege-vust 1997. aastal ja sellest ajast peale on neil olnud nii edukaid kui ka vähem edukaid perioo-de. Debüütalbum «Hopes and Fears» (2004) tõi neile palju kuulsust ning edu jätkus teise albumiga «Under the Iron Sea» (2006). Keane’i albumid müü-vad endiselt hästi ning bänd on saanud mitmeid auhindu krii-tikutelt ning loomulikult palju

armastust fännidelt. Klaver, bändi põhiline instrument, an-nab muusikale erilise, emotsio-naalse kõla. Viies stuudioal-bum on praeguseks juba salves-tatud, ilmudes mais. Festivali esinejatenimekirjas on veel The Vaccines, King Charles ning Rootsi bänd Niki & The Dove, samuti Friendly Fires, SBTRKT live, Ewert and the Two Dra-gons, Givers, Jamie N Com-mons, Lucy Rose, Vondelpark ja Cashier No9. Läti ansamblitest pääseb suurele lavale ainsana Instrumenti.

Kõik need bändid mahuvad esinema nonstop kahel suurel laval – Tele 2 laval ja Nordea la-val. Positivusel võib sel aastal märgata mitmeid muudatusi: festivali suuruselt teise, Nordea lava, asukohaks saab vana, Nõukogude ajast säilinud lava, mistõttu on esinemispaik suu-rem, aga siiski intiimsem kui eelmistel aastatel. Uue asukoha saavad ka Red Bull Music Aca-demy lava ning esimest korda võib festivalilt leida Palladiumi telgi, mille peatoetajaks on Tu-borg.

Baltikumi suurim muusika- ja kunstifestival Positivus on eesti muusikasõpradele juba ammu tuntud koht ning kes seal korra käinud, ihkavad Salacgrīva mändide alla tagasi.

POSITIVUS FESTIVAL 2012

20.–21. juulil Salacgrīvas • Piletid müügil Eesti Piletilevis: 41.50 eurot (festivalipass ilma • telklapiletita) ja 46.50 eurot (festivalipass koos telklapiletiga). Info: www.piletilevi.eeTäpsemat infot leiad: www.positivusfestival.com•

Festivali tänavune peaesineja on Briti bänd Keane.

FOTO

D: P

OSI

TIV

US

3. MAI 2012 PUHKUS LÄTIS 15

Kes meist ei teaks lugu-sid vahvast ja veidi omamoodi parun von Münchhausenist –

mehest, kes enda sõnul oli rei-sinud nii merel kui maal, sõit-nud kahurikuulil, ratsutanud poolikul hobusel ja läinud läbi maakera, millega otse loomuli-kult kaasnesid kõige ebatavali-semad seiklused ja juhtumised. Kuna luiskelugude meistri von Münchhauseni elu ja tegevus oli tihedalt seotud Eesti lähi-ümbrusega – teenis ta ju Peter-buris, hiljem Riia garnisonis ning elas Liivimaa ja Eesti (mis toona kuulus Tsaari-Venemaa Balti provintside hulka) piiri lä-histel Dunte mõisas, võib tähe-lepanelik lugeja tema lugudes leida otseseid seoseid ka Eesti-ga.

Kuid kas pole ainulaadne, et maailmas on muuseum, mis on pühendatud «maailma pari-male valetajale»? Kui see juba nii intrigeerivalt kõlab, tuleb seda kohta tõesti ise oma silma-ga näha. Dunte mõisas, õigemi-ni selle tagasihoidlikus kõrval-hoones, mille parun endale ja mõisaomaniku tütrele Jacobine von Duntenile pärast abiellu-mist elumajaks ümber lasi ehi-tada, asub 2003. aastal rajatud parun von Münchhauseni maa-ilm: muuseum ning selle ümber aastatega kerkinud looduse- ja puhkekompleks, mis kõik te-maatiliselt Münchhauseni elu ja tegevusega seotud on.

Muuseumi esimesel korru-sel on avatud püsieksposit-sioon, mis on pühendatud pa-runile kui vaprale sõjamehele, oma naist jumaldanud abikaa-sale ning kirglikule jahimehe-le, kellele meeldis väga lugusid vesta. Tavaliselt jutustanud Karl Friedrich oma lugusid mõi-saaias olevale künkale ehitatud paviljonis tugitoolis istudes ja veini rüübates. Ning nagu ole-vat öelnud 1933. aastal Münch-hauseni lugusid eesti keelde tõlkinud poetess Anna Haava: «Mida suurem oli tema kuula-jate ring, seda tahedamalt ta vestis».

Tähelepanuväärne on see-gi, et tegelikult oli Münchhau-senite suguvõsas ilmselt rännu-mehi rohkemgi, sest nende pe-

rekonnavapil on kujutatud mat-kakepp ja laternat käes hoidev rändaja. Kuid kuulus kunstnik, graafik ja raamatuillustraator, prantslane Gustave Doré (kes on muu hulgas illustreerinud Dante Alighieri «Jumaliku ko-möödia») tegi perekonnale uue vapi, millel seisab moto: «Men-dace veritas» ehk vales on tõde. Hoone teisel korrusel on vaha-kujude muuseum, kus on esin-datud Läti ajaloo tähtsad isi-kud. Samuti on seal õllekannu-de väljapanek, mis on aukar-tustäratavalt suur – selles on 2000 õllekannu.

Tõsi on, et fantaasiast pa-run von Münchhausenil puudu ei tulnud ning eks nägi ta ka maailma pisut teise nurga alt kui enamik inimesi tema üm-ber. Kuid oli sellega kuidas oli, ta suutis ka iseenda üle naerda. Jahimehena olnud parun enda sõnul nii täpne laskur, et või-nud rebase sabapidi puu külge kõmmutada, et too minema ei jookseks. Tõsi on, et tammed mõisapargis on mitmesaja aas-ta vanused ning kolm neist ole-vat parun ise maamulda sätti-nud. Kolm hiigeltamme, mille ümbermõõdud ulatuvad viiest kuni seitsme ja poole meetrini on igatahes vaatamist ja imet-lemist väärt.

Üheks Münchhauseni maa-ilma tõmbenumbriks on muidu-gi seiklus- ja elamusrikas Münchhauseni matkarada, mil-le 5,3 km pikkune haavapuidust laudtee on Euroopa pikim. Ra-da lõpeb mere ääres ning tore-daid elamusi pakuvad matka-rajal mitukümmend vahvat puuskulptuuri. Raja ääres on puhke- ja piknikuplatsid ning laste mänguatraktsioonid. Kui pere väiksematele liikmetele pikk rada liiga väsitav on, võib valida ka lühema raja (3,17 km). Mõlema matkaraja kohta kehti-vad kaardid on saadaval raja al-guses. Väikestele Münchhause-ni maailma külastajatele on veel üks tore atraktsioon – Münchhauseni lõbulaev, mis on suurim omataoline kogu Lä-tis ning kus väikesed külasta-jad saavad toimetada nagu pä-ris purjekal kunagi.

Suvehooajal on kohapeal avatud söögikoht nimega INN’s,

sest siin lähtutakse peremehe ütlusest: «Vaid täis kõhuga sõ-dur on hea sõdur.» Kuid kind-lasti on paljudele eestlastele tuttav ka Salacgrīvas üle jõe asuv vana Pootsmani kõrts, mis oli juba Nõukogude ajal hästi tuntud oma suitsukala, heade roogade ja lahke pererahva poolest. Nüüd kannab see nime Münchhausen Pootsmani juu-res (Minhauzen pie Bocmaņa).

Kel aga öömaja soov, võib end (igaks juhuks siiski tuba et-te broneerides) öösel sisse sea-da siinsamas lähedal Saulkras-tis asuvas mõnusas hotellis Minhauzen Unda, otse mere-rannas. 50-toalises hotellis on kõik mugavused, lisaks saun ja ujumisbassein, saab tegelda mitmete suviste aktiviteetidega vabas looduses, on olemas las-te mänguväljak.

Asukoht: Saulkrasti, Aina-žu iela 74, tel +371 6795 5198. In-fo ja broneerimine: info@min-hauzenunda.lv

Dunte jääb parasjagu tee peale, kui olete autoga teel Rii-ga või juba otsaga Salacgrīvas. Põigake kord juba siin olles ka paruni juurde sisse, ning kui teil vähegi aega on, lugege en-ne mõni tema vigurite ja fantaa-siaga vürtsitatud lugu läbi.

Vabahärra Karl Friedrich Hieronymus von Münch-hausen elas aastatel 1720–1797, pärinedes Saksa-maal Braunschweig-Lüneburgi hertsogiriigis ela-nud Münchhausenite aadlisuguvõsast. Sünnilinna Bodenwerdenisse jõudis ta tagasi 1750. aastal, pä-rast seda, kui keisrinna Jelizaveta Petrovna oli tal-le tubli teenistuse eest rittmeistri auastme and-nud.

Münchhauseni teenistuskäik algas juba varases nooruses, mil temast sai prints Anton Ulrich von Braunschweigi õukonna paaž. Edasi viis teenistus-käik Peterburisse, kus tema Saksamaalt lahkunud patroon käsutas Vene armee Braunschweigi rüge-menti. Vapruse eest Türgi sõjas ülendati Münch-hausen 1739. aastal kornetiks, veidi hiljem leitnan-diks. Mõned tema luiskelood nagu näiteks Musta mere ääres peetud lahingus toimunud lend kahu-rikuulil, on seotud just Türgi sõjaga. Kui 1741. aas-tal toimunud paleepöörde tulemusena sai trooni-le keisrinna Jelizaveta (tsaar Peeter I tütar), kes oli

rõhutatult saksavastase hoiakuga, saadeti vaba-härra von Münchhausen teenima Riia garnisoni. Märkimisväärne osa Münchhauseni lugudest on-gi seotud Riiast vaid enam kui poolesaja kilomeet-ri kaugusele jääva Dunte mõisaga, mis toona kuu-lus Liivimaa alla. Duntesse sattus Münchhausen toonase mõisaomaniku, krahv Georg Gustav von Dunteni kutsel pardijahile, kuid tutvus seal mõisa-omaniku tütre Jacobine von Dunteniga ja noored armusid. Laulatus toimus 1744. aastal Liepupe ki-rikus Dunte lähistel ning abielu kestis õnnelikult nelikümmend aastat.

Kunagises Dunte mõisa kõrvalhoones, mille Münchhausen 1772. aastal elumajaks ümber lasi ehitada, asub alates 2003. aastast Münchhauseni muuseum, mille ümber on ajapikku loodud terve Münchhauseni muuseumi- ja puhkekompleks koos matkarajaga. Karl Friedrich oli seega parun Münch-hauseni luiskelugude ehe prototüüp. Ehkki mõned Münchhauseni lood avaldati anonüümseina juba

1781. aastal, sai Münchhausen kirjandusliku kange-lasena tuntuks mõned aastad hiljem, kui Rudolf Erich Raspe avaldas esimesed Münchhauseni lood inglise keeles. 1786. aastal tõlkis Gottfried August Bürger need saksa keelde, tegi olulisi lisandusi ja avaldas need juba oma nime all. Sellest ajast ala-tes on parun Münchhausenile omistatud lugusid avaldatud korduvalt nii Saksamaal kui mujal maa-ilmas, kuid just Bürgeri versioon on kõige rohkem tuntud ja levinud. Kirjandusteadlaste hinnanguil jätkavad Münchhauseni jutustused juba muinas-ajal tuntud luiskelugude ja rahvajuttude traditsioo-ni ning kuulajad armastavad neid, kuigi andes en-dale aru, et «see kõik ei saa võimalik olla». Eesti keeles ilmusid esimesed von Münchhauseni lood juba 1855. aastal. Viimane neist (Mati Undi tõlkes) ilmus 1992. aastal.

Münchhauseni sündroomiks nimetatakse me-ditsiinis juhtumit, kus patsient teeskleb haiget, et pälvida hoolitsust ja tähelepanu.

Parun Münchhauseni maailm

KES OLI PARUN VON MÜNCHHAUSEN TEGELIKULT?

MÜNCHHAUSENI MAAILM

Dunte asula • (14 km enne Saulkrastit, 67,8 km enne Riiat) • Tel +371 402 0333 / +371 406 5633• E-post: minhauzen@minhauzen.lv• www.minhauzens.lv •

Dunte mõisa välisvaade. Parun Münchhausen jahitrofeede toas. Münchhauseni metsarajal.

FOTO

D: M

ÜN

CH

HA

USE

NI M

AA

ILM

3. MAI 2012PUHKUS LÄTIS16

19. mail Jūrmala kuurordihooaja avapidu Suvehooaja avapidu Jūrmalas al-gab suurejoonelise paraadiga Jo-mase tänavalt, pakub terve päe-va jooksul rikkalikku kultuuri-programmi Dzintari vabaõhu-kontserdisaalis ning üle terve linna toimuvad toredad üritused nii täiskasvanutele kui lastele. Info: www.jurmala.lv

19. mail Euroopa muuseumiöö, mil kõik muuseumid nii Riias kui üle terve Läti on külastaja-tele öötundideks avatud. Info: www.muzeju-nakts.lv; www.muzeju.lv

26. mail Jalgrattafestival Kuldigas Selles Kurzeme maakonna kõi-

ge romantilisemas linnas tuleks nii ehk naa ära käia, ja miks mitte alustada seda tutvumist just selle toreda üritusega. Vaa-data on selles huvitava ajaloo-ga kaunis linnas tõesti palju. Info: www.velokuldiga.lv; www.visit.kuldiga.lv

26.–27. maini Liivimaa festival Cēsises Cēsise keskaegses linnuses, mis on saanud renoveerimise käigus juurde nii turistidele li-gipääsetava vaatetorni kui ka müürigalerii, on kindlasti üks tänavuse kevadsuve põneva-maid üritusi kogu perele, aja-loohuvilistele ja ilmselt kohus-tuslik keskaegsete fantaasia-rollimängude harrastajatele. Kogu linn on sel päeval pöördu-nud tagasi keskaega ning saab õppida nii rüütlite võitluskuns-

ti, näha ajastu rõivamoodi, os-ta ajastutruid suveniire kui ka osaleda paljudel temaatilistel üritustel. Info: www.tourism.cesis.lv

26.–27. maini Euroopa autokrossi MVSuurim ja väärikaim autokros-si üritus Balti riikides Bauska lähedal asuvas Mūsa Sportsi motokompleksis. Bauskas asub ka Riia Motomuuseumi Bauska filiaal, kus tasub samuti ära käia ja vanatehnikat uudistada. Isad ja pojad – see on midagi teile! Info: www.musa.lv; www.motormuzejs.lv

2.–21. juunini Riia Muusikafestival Suurepäraste maailmanimede-ga ning Läti parimate muusiku-

Suvi Lätis on lahe!Lätimaa suvi on pilgeni täis lahedaid ja toredaid üritusi nii suurtele kui väikestele ning kindlasti leidub siin igale maitsele midagi meelepärast. Võib-olla leiate suveürituste kalendrist koguni mitu meelepärast, mis annavad põhjuse lahketele lõunanaabritele rohkem kui kord külla minna.

RIIA TURISMIARENGU BÜROO Ratslaukums 6, LV-1050, Riia tel: +371 6718 1091faks: +371 6711 4577e-post: info@liveriga.lv www.LiveRiga.comtwitter.com/liverigafacebook.com/LIVERIGAcomflickr.com/liverigayoutube.com/LIVERIGAcomfoursquare.com/liveriga

LÄTI TURISMIARENGU AGENTUURBrīvības iela 55, LV-1519, Riiatel: +371 6722 9945faks: +371 6735 8128e-post: info@latvia.travelwww.tava.gov.lvwww.latvia.travel

logo: Riga ZOO

Logo: affiliate “Ciruli” of Riga ZOO

Läti eriväljaande valmimisele aitasid kaasa ja toetasid:

Liivimaa festival Cēsises. Rüütlite turniir.

FOTO

: CĒ

SISE

TU

RIS

MII

NFO

KE

SKU

S

te osalusel toimuv festival, mis toob kuulajateni Pärdi ja Vask-si, New Yorgi Jazzi, Sinfonietta Rīga ja Steve Reichi, kirgliku Ramon Jaffe jpt. Info: www.rigafestival.lv

22. juunil Jaanilaat Toomplatsil Traditsiooniline maarohtude ja maitsetaimede laat Toomkiri-ku-esisel platsil ning mitmel pool Lätis, kus saab osta värs-keid ja kuivatatud ravim- ja maitsetaimi ning rahvuslikke hõrgutisi. Info: www.LiveRiga.com

23.–24. juunini Līgo, Rīga «Kogu Riiast saab jaanipäeva peoplats – esinevad rahvamuu-sikud, kohvikud ja restoranid pakuvad maitsvaid Läti rahvus-toite, juuakse jaaniõlut ning lauldakse ja lüüakse tantsu otse tänaval. Päeval toimuvad tore-dad ja vanu traditsioone järgi-vad jaanipidustused ka Läti va-baõhumuuseumis. Seda, kuidas lätlased jaani tähistavad, peab vähemalt kord elus kogema – ot-sige üles «oma lätlased»! Info: www.LiveRiga.lv; www.latvia.travel; www.brivdabasmuzejs.lv

1.–27. juulini XXV Riia orelifestival Riia võimsa oreliga Toomkiri-kus kõlab ligi kuu aja jooksul palju head orelimuusikat, ko-hal on mainekad orelivirtuoo-sid, solistid ja koorid. Info: www.doms.lv

5.–9. juulini Festival «Kremerata Baltica» Festivalipaigaks on seekord va-litud Sigulda ning koos musit-seerivad Balti riikide noored ja andekad muusikud, sealhulgas eestlased. Info: www.baltaisfligelis.lv

5.–10. juulini XXV Rahvusvaheline Folkloorifestival Baltica 2012 Seekordne pidu toimub Ogre lä-hedal Ikšķiles. Info: www.nkmva.gov.lv

9.–15. juulini VI Rahvusvaheline Liivaskulptuuride festival «Summer Signs», mis toimub juba kuuendat aas-tat Jelgavas, toob kokku lii-vaskulptoreid üle maailma ning

pakub vaatajaile elamusi nii kunstilises kui meelelahutusli-kus mõttes. Info: www.jelgava.lv

11.–14. juunini Vanamuusika festival Riias ja Rundāle lossis toimu-vad kontserdid viivad kuulajad tagasi kaugetesse romantilis-tesse aegadesse – kõlavad ba-roki ja renessansiajastu suur-meistrite teosed, mille finaaliks kujuneb kostümeeritud etendus Kuramaa Versailles’ks kutsu-tud Rundāle imekaunis barokk- ja rokokoo-stiilis ehitatud lossi-kompleksis. Parim võimalus näha endiste aegade au ja hiil-gust ellu ärkamas. Info: www.latvijaskoncerts.lv; www.rundale.net

13.–16. juulini «Kurland Bike Meet» Ventspilsi kogunevad oma festi-vali pidama mootorrattafännid kogu Läänemere regioonist ning see saab olema üks kõva pidu. Info: www.tourism.ventspils.lv; www.mca.lv

14. juulil Liepāja Merefestival Rikkaliku kultuuriprogrammi-ga merepidu koos purjekate, Neptuni ja tema kaaskonnaga. Kogu linn peab merepidu.Info: www.liepajaskultura.lv

22.–23. juulini «Summer Sound» Rahvusvaheline Liepāja muusi-kafestival, kus toimuvad kont-serdid korraga neljal laval, tuues publiku ette muusikavaliku ro-kist hiphopi ja ambient’ini. Noo-red, olge kohal!Info: www.summersound.lv

21. juulist 12. augustini Cēsise kunstifestival Kolm nädalat vältav kunstifes-tival on endale eesmärgiks seadnud paljude eri kunstiliiki-de sünteesi ning see kõik toi-mub linna ja selle külastajate silme all, väljendudes huvitava-tes näitustes, põnevates kino- ja teatrietendustes ning kont-sertides. Info: www.cesufestivals.com

26.–29. juulini Lohesurfi festival «Samsung Wave Kite»Läänemere «Tuulte pealinnaks» kutsutav Ventspils on surfajate

paradiis ning üritus toob kok-ku kõik selle ala harrastajad lä-hedalt ja kaugelt. Siin toimub koolitusi, seminare, võistlusi ja mõistagi suur surfarite ranna-pidu. Info: www.kiteparty.lv; www.tourism.ventspils.lv

28.–29. juulini Enduro Euroopa MVOgres ja Ikšķiles saab näha en-duro-meeste ägedat kihutamist ja hoida lemmikutele pöialt – kohal on kõik Euroopa pari-mad. Info: www.endurosports.lv

3.–8. augustini XX Rahvusvaheline Sigulda Ooperifestival See on elamus omaette, mida Sigulda suveöös kogeda võib. Ideaalsete dekoratsioonidena mõjuvad kõrgel mäekünkal asuvad iidsed lossivaremed. Info: www.opersvetki.lv; www.sigulda.lv

3.–5. augustini Rahvusvaheline Balti Lillevaiba festivalMidagi nii imelist – kuidas maa lillevaipadega kattub – saab näha ainult Ventspilsis. Lille-festival toimub Ventspilsi linna päeva tähistamise raames, mis tähendab, et kolme päeva jook-sul toimub linnas rohkesti mee-lelahutusüritusi. Info: www.tourism.ventspils.lv

14.–15. augustini Rukkimaarjapäeva pidu Aglona basiilikas Suurejooneline Neitsi Maarja taevaminekupüha ehk rukki-maarjapäeva tähistamine Lat-gales asuvas Aglona basiilikas. See unikaalne kirik on tänu oma hindamatutele kultuuri-väärtustele ja religioossele tä-hendusele Läti kümne suurema vaatamisväärsuse seas. Info: www.latvia.travel

17.–18. augustini Riia pidu See on tore ja kaleidoskoopilist läbilõiget pakkuv kultuuri-sündmus, kus on silmas peetud kõige erinevamate huvidega inimeste ootusi. Kogu linn on valmis oma külalisi võõrusta-ma nii maal, vees kui õhus, sa-muti tänavatel, platsidel ja ruu-mis – tulge ainult kohale!Info: www.LiveRiga.lv

www.liveriga.com