seikluslik&aktiivneSuvi 2010puhkus

seikluslik&aktiivnepuhkus

Seikluskliiniku retkedele on oodatud kõik, kes armasta-vad loodust ega pelga lõkkel valmistatud toitu ning jalgsi matkamist.

Viis aastat tagasi tekkis kolmel sõbral soov näha virmalisi. Pärast mõningast planeeri-mistööd sõitsidki ettevõtlikud noored ekspeditsioonile tal-visele ja pimedale Lapimaale. Retk tundras õnnestus niivõrd, et nüüdseks on toonasest sõi-dust välja kasvanud osaühing Seikluskliinik, kes mobilisee-rib regulaarselt seiklusjanulisi vagabunde.

„Seikluskliinik organiseerib retki, mis erinevad tüüpilistest pakettreisidest. Matkad on ekspeditsiooni vormis ja toi-muvad nii Eestis kui ka võõr-sil. Retke võlu seisneb selles, et esialgu on kaardistatud üks-nes matka algus- ja lõpp-punkt ning mõned sihtkohad, kuhu plaanitakse reisi kestel jõuda. Reisi täpne stsenaarium selgub kohapeal,” selgitab Seiklusklii-niku üks rajajaid Ragmar Sak-sing.

Koos kohalikegaViie tegutsemisaasta jook-sul on käidud unustamatutel retkedel Lapimaal, Gruusias, Nepaalis, Armeenias, Birmas, Transilvaanias, Kamtšatkal ja Madagaskaril. Matkatakse 12–15-liikmelise seltskonnaga.

„Seltskond on omaet te väärtus – kõiki liidab ühine huvi matkamise vastu. Retke jooksul saavad lõkke ääres läbi arutatud kõik maailma asjad ja leitakse ka uusi sõpru. Kümme-konna inimesega reis tuleb ka tunduvalt odavam, kui minna väiksema seltskonnaga, sest leidub asju, mida saab jagada,” räägib Ragmar.

Kahe- kuni kolmenädalase retke jooksul mahutatakse kogu elamine seljakottidesse. Seikluskliiniku retkedele on oodatud kõik, kes armastavad loodust ega pelga lõkkel val-mistatud toitu ning jalgsi mat-kamist.

„Tahame tunnetada kesk-konda võimalikult tõetruult, tunda ka seda ebamugavust, mida tunnevad kohalikud. Me ei näe küll kõige kuldsemaid kirikuid, kuid õpime tundma kohalikke asukaid,” põhjen-dab Ragmar ja meenutab retke Gruusias, kus pärast kõrguste vallutamist sõideti mägedest alla veoki kastis, mida jagati suure hulga inimeste, lam-maste, kanade ja kukkedega.

„Sõit kestis mitu tundi, käed-jalad surid pidevalt ära, sõitsime koskede alt läbi ja kii-kasime üle kasti serva kuris-tikku. Kohalikud sõidavadki nii. Sellised kogemused jäävad kõige eredamalt meelde ja see

Kroonilist reisihimu leevendab Seikluskliinik

on ka põhjus, miks tahame võimalikult vähe planeerida ja usaldada end looduse ja koha-like inimeste kätesse,” selgitab Ragmar.

Enne matka tutvustatakse inimestele väga põhjalikult, mida matkalt oodata ja milliste situatsioonidega tuleb tõenäo-liselt kokku puutuda.

„Inimene saab ise otsus-tada, kas sellised retked on tema jaoks või mitte. Meie filo-soofia on üldjuhul, et hakka-masaamisest moodustab 90% vaimujõud ja 10% füüsiline,” räägib Ragmar, ja lisab, et viie tegutsemisaasta jooksul pole keegi matka katkestanud.

„Lapimaal oleme ristinud ühe koha pisarate oruks. Ikka tuleb ette, et suusamatkal tundras, kus külmakraade on umbes 30, lund tuiskab ja selja-kott on raske, leidub keegi, kes poetab pisara ja ütleb, et enam ei jaksa. Matkajuhil on suur ülesanne leida võimalus, miks inimene peaks jätkama. Sel-lised kogemused on igal juhul unustamatud eneseületami-sed,” on Ragmar veendunud.

Augustis ArmeeniasseReisi kestel saab iga rännumees teha oma võimetest sõltuvalt valikuid.

„Vahel võivad näiteks liiku-mise ja koormuse tõttu hakata põlved valutama. Siis ei ole mõtet valuvaigistite toimel pükstest välja hüpata ja kõige kõrgemat mäe tippu vallutada, vaid veeta aega muudmoodi. Leiame erinevaid võimalusi,” kinnitab Ragmar.

Seikluskliinik on muutumas ra hv usva hel iseks reisikor-raldajaks, et pakkuda seeläbi

matkalistele veelgi suuremaid elamusi.

„Me oleme avanud täiesti uue kontseptsiooniga interne-tikeskkonna www.adventurec-linic.com, mis võimaldab kõi-gil seiklustega liituda, muljeid jagada ja seikluskliiniku tege-mistega reaalajas kursis olla. Üsna varsti muutuvad matka-seltskonnad rahvusvaheliseks. Päris põnev oleks kuulata näi-teks Kamtšatkal lõkkevalgel austraallasest seikleja kodu-kandilugusid,” on Ragmar veendunud.

Augusti alguses on Seiklusk-liiniku meeskonnal plaanis kahenädalane matk Armee-niasse, kuhu on veel võimalik end soovi korral registreerida. Kavas on ületada Armeenia kõrgeim mägi Aragats, Geg-hama mäestik, külastada Geg-hardi kaljukloostrit ja Jerevani vanalinna ning kohvikuid.

„Armeenlased on tohutult külalislahked, tapavad ekstra sinu jaoks lamba ja teevad šaš-lõkki! Retke põhiosa matkame mägedes ja viimastel päeva-del uudistame linna, peseme end puhtaks, magame valgete linade vahel ja imestame selle üle, et kraanist tuleb vett,” lubab Ragmar.

Foto: Seikluskliinik

Seikluskliiniku matkalised Madagaskaril, Magindrano külas, viimast päeva mägedes. Taamal on Tsaratanana Massiiv, kus asub ka Madagaskari kõrgeim tipp Maromokotro.

•• Lisainformatsiooni Seik-luskliiniku tegemiste ja retkede kohta leiab www.adventurecli-nic.com, www.seikluskliinik.ee, www.facebook/seikluskliinikVõta ühendust: tel 505 0225 esmaspäevast reedeni kella 9–20.

Seikluskliinik

Lehe sisu valmimist toetasid:

Seikluskliinik, Kormoran Kayak, Veematkad, Eesti Lennuklubi,

Panga Diving Resort, Sailing.ee, Otepää Seikluspark

Erilehe koostas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond

Projektijuht: Margit Laasnurm; tel 680 4629, margit.laasnurm@epl.ee

Toimetaja: Kristiina Viiron; tel 680 4567, kristiina.viiron@epl.ee

Süstaekspeditsioonil näeb saladuslikke paiku, mis jäävad teiste ees suletuks

seikluslik & aktiivne puhkus

Üks võimalusi on veeta suve-puhkus aktiivselt ja sportlikult, mõla käes, mööda jõgesid ja järvi liueldes – Kormoran Kayak OÜ-s saab valida kanuu-, kum-mipaadi- ja süstamatka vahel.

Matkasellid, kes naudivad süs-tamatka, ei pea piirduma üksnes ühekordse lõbusõiduga. Süstad on väga mugavad liikumisva-hendid ka pikematel avastus-retkedel, mis on eksootiliseks ja vaheldust pakkuvaks alternatii-viks muudele transpordivahen-ditele.

Kormoran Kayak korraldab 2003. aastast mitmesuguseid süstareise ja -ekspeditsioone nii Eestis kui ka mujal maailma meredel. Süstadel on avastatud Mehhikot, Kreeka saari, Hor-vaatiat, Norrat. Selle aasta veeb-ruaris võeti ette eksootiline retk

Aafrikas – aerutati piki Malawi järve 630 kilomeetrit põhjast lõunasse.

„Süst on ennekõike liiku-misvahend, mis v iib ühest punktist teise. Retkedel vee-dame oluliselt aega ka kuival maal, mis on samavõrd väär-tuslik ja põnev kogemus kui süstasõit. Süstaga pääseb koh-tadesse, kuhu jala või mõne muu transpordiga ei pääseks. Oleme süstadel külastanud väikesi paarikümne asukaga Kreeka saari, üksnes mere kaudu külastatavaid koopaid ja külasid,” räägib matkade läbiviija ning Kormoran Kayak OÜ asutaja Mikk Suursild.

Öö tähistaeva allSüst on mugav liikumisvahend, millel on selge ja väga prakti-line eelis jalgsimatka ees – see

mahutab kogu matkaks vaja-mineva kraami, mistõttu ei pea elamist seljas kandma. „Süs-tasse saab varuda puuvilja ja muud paremat kohalikku ning värsket toidukraami, mida reisi jooksul hävitada. Tegelikult ei ole eluks palju vaja. Sageli näiteks ei viitsitagi telke üles panna, vaid uinutakse liival tähistaeva all. Ka kõige suu-remad küünikud on sellistes situatsioonides romantikuteks hakanud,” meenutab Suursild.

Matkal või ekspeditsioonil osaleb maksimaalselt 6–8 ini-mest. Matka saatjateks on kaks kogemustega ning sertifitsee-ritud süstagiidi.

„Väike seltskond muudab õhustiku intiimsemaks. Keegi ei hüüa läbi ruupori, et nüüd on uneaeg. Suurema seltskonna puhul oleks väga keeruline

saavutada heaks matkaks vaja-likku harmoonilist õhkkonda,” on Suursild veendunud.

Turvalisus on tagatudEestist väljaspool toimuvad matkad ja ekspeditsioonid kes-tavad ligikaudu 2–4 nädalat. Päevas läbitakse süstaga kesk-miselt 20–40 kilomeetrit, aeru-tatakse ligikaudu 4–7 tundi.

„Tegemist ei ole kindlasti ekstreemspordiga. Esmatäh-tis on ikkagi grupi turvalisus, kõigile sobiv sõidutempo ning nauding puhkamisest. Süsta-retk on mõeldud kõigile, kel-lele meeldib matkata. Retkele tulijad peaksid olema valmis selleks, et vahel tuleb näi-teks merevee ja liivaga nõu-sid pesta. Oluline on pigem vaimne valmisolek kui füüsi-line. Kui oled võimeline rattaga

tööl käima, saad ka retkega vabalt hak kama,” kinnitab Suursild.

Süsta mat k u v i ivad läbi professionaalsed ja välismaal erinevaid koolitusi läbinud matkajuhid, kes on välisekspe-ditsioone korraldanud juba 20 aastat. Ekspeditsioonidel kasu-tatakse tipptasemel varustust.

„Tormiga merele ei minda, vaid matkatakse ja lgsi. On juhtunud, et tugeva tormi tõttu on peatutud saarel paar päeva ja oodatud ilma paranemist. Kodust tundub see romanti-line, aga inimesed muutuvad närviliseks, kui peavad tege-vusetult istuma. Mis sest, et ümberringi on palmipuud, türkiissinine meri, liiv. Seega on vaimne tasakaal ja valmis-olek pikemaks retkeks väga oluline,” arvab Suursild.

Tulekul on ekspeditsioon Kreeta lõunarannikul

•• Novembrikuus tasub jätta novembrikuu kaamos ja pageda Kreeta lõunarannikule. Matka-lisi ootab soe vesi ja õhk, kõr-ged kaljused mäed, Preveli loo-duslikud palmimetsad, Matala hipirand, eelhellenistliku tsivi-lisatsiooni jäljed koos Knosso-sega ning asustamata tühjad liivarannad, kuhu pääseb vaid süstaga. Tegemist on pigem kultuurilise kui ekstreemsport-liku merematkaga.

Lisainformatsiooni süstaekspeditsioonide ja -matkade kohta leiab www.kormoran.eeVõta ühendust: tel 527 4348

Süstaga pääseb kohtadesse, kuhu jala või muu transpordiga ei pääseks. Pildil sõidavad süstamatkajad Mehhikos.

OÜ Veematkad sisustab fir-made üritusi elulahedate seik-lus- ja meeskonnamängudega, sõidutab rahva matkaparve-dega mööda Emajõge Peipsini või laseb UAZ-idel Kõrvemaal seigelda.

Ehkki ettevõtte nimi Veemat-kad viib mõtte esmalt veega seotud tegevustele, on osa-ühingu ampluaa kaugelt laiem kui vaid kanuusõite organisee-rida.

„Meie firma nimi ei anna tänasel päeval enam meie tege-vuse kohta tõesti ülevaadet,” tõdeb osaühingu juht Indrek Herman. „Alustasime tegevust 11 aastat tagasi kanuumatka-dega ning sellest ajast on pärit ka firma nimi.”

Kes aga Veematkade kor-raldatud üritustest kord osa võtnud, teeb seda meelsasti üha uuesti, sest lustakate seik-luste ja meeskonnamängudega sisustatud üritused teevad iga kell silmad ette saun-õlu-lebo-stiilis ajaveetmisele.

Lustakad mängud ja seiklusedHermani sõnul on nad üri-tusi korraldades mõelnud n-ö igas konditsioonis inimeste kaasamisele – kõik mängud ja ülesanded saavad lahenduse osavõtjate nutikuse abil, mitte toorest jõudu rakendades. Ja kui tegemist ongi võistlusega, pole võidu kriteeriumiks parim aeg, vaid leidlikkus. „Meie mängud on sellised, et ühegi kaotuse järel ei tohi inimesel tekkida

piinlikkustunnet,” selgitab Ind-rek Herman. „Anname mängu-dega võimaluse meeskonnal omavahel suhelda, mõelda, sei-gelda.”

Enamjaolt ongi Veematkade klientideks firmad, kes eelista-vad oma töötajatele pakkuda saunast-napsitamisest-võrk-pallimängust sisukamat meele-lahutust. Ettevõttel on olemas ressurss ka 300–400 inimesega ürituste korraldamiseks, ning seda nii, et iga osaleja on tege-vusse haaratud.

„Parvematkad, parvemaja, bussiseiklused, amfiib-ATV safarid, raftingud, klassieks-kursioonid, seiklusmängud, ellujäämiskursused…,” loetleb Herman Veematkade korralda-tavaid võimalusi.

Veematkade üritused viivad argimured peastÖine ööbimine talvel telgis on ju elamus omaette. Niisamuti saab paljusid teisi üritusi korraldada aastaajast sõltumata.

Elamus eelkõigeSuvepäevade üks tõmbenumb-reid on orienteerumismäng, kus meeskond saab rajale suun-dudes kaasa seljakoti koos kõik-mõeldava varustusega: sirkli, joonlaua, riidepuu, joogipudeli, pliiatsi, tabeli ja paberiga. Selle mängu mõte on nagu Indiana Jonesi filmis, kus iga lahendus juhatab järgmisse kontroll-punkti ning lahenduste leidmi-seks tuleb kasutada just kaasa-pakitud kraami.

Adrenaliiniotsijaile pakub Veematkad kevaditi elamuslikku raftingut Jägala jõel. „Sõit on turvaline – kiivrid peas, pääste-vestid seljas. Muidugi on inimesi paadist ka vette kukkunud, aga kui seda üldse ei juhtuks, poleks tegu raftinguga,” märgib Her-man. Kukkumisvõimalusele on aegsasti ka mõeldud – kaldal on valvel pääsepaat, samuti ootab kuumaks köetud autosaun ja ahjuküttega telgid. Nii et kui keegi ka vette kukub, on ta mõne aja pärast juba kuumal saunala-val ega pea külmetama.

„Meie ürituste mõte on liita seltskondi, pakkuda neile mõtestatud tegevust,” rõhutab Indrek Herman.

Vaata lähemalt: www.veematkad.eeVõta ühendust: tel 51 10 253Tule seiklema!

seikluslik & aktiivne puhkus

sõnutsi meeskonnatreeningu sugemetega. „Tegemist on UAZ-bussidel legendiraamatu järgi orienteerumisega, kus kont-rollpunktides tuleb lahendada mõni lõbus ülesanne, mille vas-tuseks on alati üks number,” sel-gitab Indrek Herman. Number vastab legendiraamatu järgmi-sele lehekülje numbrile.

„Ühes kontrollpunktis tuleb näiteks teha tuli metalltoru alla, mille sees on heinapallinöör. Kui toru kuumeneb, põleb nöör läbi ja torust kukub tolksti num-ber välja,” toob ta näite, millist laadi ülesanded lahendamist vajavad.

Bussiseiklejad majutatakse metsa suurtesse sõjaväetelki-desse, mida köetakse ja nii saab üritust korraldada aasta ringi.

Matkaparvel mööda jõgeTa märgib, et mõeldud on ka mugavust eelistavatele inimes-tele, kes soovivad pigem meel-divat äraolemist kui füüsilist pingutust nõudvat tegevust.

Üks niisugune võimalus on näiteks sõita mugava matkapar-vega Emajõe Suursoos mööda Emajõge Peipsi peale, sauna-tada ja ööbida parvemajas ning suunduda sealt kaarega Kalli järvele ja mööda Emajõge taas sihtpuntki Kavastusse tagasi. Suured ja mugavad matkapar-ved on korraliku mootoriga ning neil kulgedes jõuab kaugele.

Parvemajaga, mis tähendab ujuvat peoruumi, magamistube, sauna, piknikuplatsi ja isegi WC-d, saab korraldada ürituse, kus jalg ööpäeva jooksul maad

ei puutugi. Seda kõike inimhin-gedest peaaegu asustamata loo-duse keskel Emajõe-Suursoos. „Parvematkad on mõistlik alter-natiiv neile, kes kanuumatkal saadavat füüsilist pingutust ei taha, aga kel on soov seltskon-naga koos olla. Ümber minna matkaparvega ei saa.”

Ühele matkaparvele mahub kuni 12-liikmeline seltskond, parvemajja aga ligi 30-liikmeline seltskond ning Veematkadel on neid välja pakkuda terve laevas-tiku jagu. Seega saab ühist üri-tust korraldada korraga mitme parvega ja suurele seltskonnale.

Orienteerumine UAZ-idelOmanäoline ja populaarne on ka bussiseikluse nimetust kandev retk, mis on Hermanni

Süstaga pääseb kohtadesse, kuhu jala või muu transpordiga ei pääseks. Pildil sõidavad süstamatkajad Mehhikos.

Fotod: Veematkad

OÜ Veematkad sisustab üritusi lahedate seiklus- ja meeskonnamängudega. Fotodele on jäänud hetked off-road seiklusest ja parvematkalt.

Langevarjuhüppel kogetud eriline tunne meelitab üha uuesti hüppama

seikluslik & aktiivne puhkus

Eesti Lennuklubi pakub algajale hüppajale nelja erinevat hüppe-programmi.

Kõige tähtsam uudis langevar-juga hüppajate jaoks on Eesti ilmateade, eriti nädalavahe-tuse oma. „Reedel läheb mu telefonitoru punaseks, sest hüppe järjekorras olijad helis-tavad ja küsivad, kas saab ikka sel nädalavahetusel hüpata,” kõneleb MTÜ Eesti Lennuklubi instruktor Arsen Dzmanash-vili. Aga selleks, et taevaava-rustes liuelda, peab ilm olema hea ja suhteliselt tuulevaikne, sestap hüppehuvilised tähele-panelikult ilmaprognoosi jäl-givadki.

Kui ilm lubab, kogunevad taevavallutajad igal nädalava-hetusel ja vahel ka argipäeva õhtuti Rapla lähistele Kuusiku lennuväljale, et tõusta len-nukil AN 2 üles ja teha oma hüpe. Esimene, teine, kümnes, sajas… Tandemina, iseseisvalt

ümmarguse varju või tiibvar-juga, või hoopis selline, kus enne varju avanemist kogeb hüppaja loetud sekundite jook-sul ka vabalangemise erilist tunnet.

Suurepärane emotsioonJust sel le er i l ise tunde

pärast, mille osaliseks inimene langevarjuga laskudes saab, hüpetele tullaksegi. Samuti tä hendab la ngeva r ju hüpe esmahüppajale sageli ka tuge-vat eneseületust, ent rahulolu kordasaadetu üle on pärast maandumist sellevõrra võim-sam.

Arsen Dzmanashvili on tei-nud ise rohkem kui 800 hüpet, aga oma esimest mäletab ta kuupäevalise täpsusega – see juhtus 20. mail, aastal 1981 Lasnamäel asunud lennuväljal. „Tunne oli võimas,” meenutab Arsen. „Terve lend oli Tallinna kohal ja pakkus võimsat vaa-tepilt i. Olin reisi lennukiga lennanud palju, aga niimoodi polnud ma linna näinud. Lan-gevarjuhüppel nägin linna nagu peo peal.”

Võimas vaade avaneb Arseni sõnul samamoodi Kuusikul. Uhked metsad, Rapla linn oma jõe ja kahe torniga kirikuga,

kusjuures hea ilmaga paistab langevarjurile ära isegi pea-linna profiil.

Mitmesugused võimalusedEesti Lennuklubi pakub alga-jale hüppajale nelja erinevat õppeprog ra m m i: Ta ndem, Dessantvari, Static Line ja AFF.

Tandemhüppel on hüppaja kinnitatud instruktori külge,

vari! Tahan veel!” ning teised ka kõik otsustasid seepeale hüpata, koolituse olid nad ju juba ära kuulanud.”

Hüpet on võimalik oma kaaslastele, koostööpartneri-tele jms ka kinkida, selle tar-beks on klubil pakkuda spet-siaalseid kinkekaarte. Arsen kinnitab, et ükski, kes hüppe kingiks saanud, pole hüppele tulemata jäänud. „15 aasta jooksul on olnud vaid kaks naist, kes on hüppest loobu-nud,” märgib ta. „Kes hüppama tuleb, on selleks vaimselt ka valmis.”

Instruktori sõnul on täiesti loomulik, et langevarjuhüppe eest tuntakse kõhedust. Sestap tuleb tal sageli vastata näiteks sellisele küsimusele, mis saab, kui vari ei avane. Aga vari ava-neb ka siis, kui hüppaja varju valla ei päästa – õppelangevar-judele on paigaldatud mehha-nism, mis avab varju sel puhul ise. Kindlasti tuleb hoolega kuulata teooriat ja tegutseda koolitusel õpitu kohaselt. Väga tähtis on maandumistehnika.

Mingeid erilisi kitsendusi hüppajale ei esitata. Muidugi peab ta tervis korras olema. Iseseisvalt hüppajale kehtib ka kaalu- ja vanusepiirang. Hüpata võib alates 15 aasta vanuselt ning kehakaal peab jääma vahemikku 40 kuni 110 kilo.

Nagu tõestab mullu tan-demhüppe teinud Kihnu Virve – kui tervis on korras ja enese-tunne hea, siis vanus ei mängi langevarjuhüppel mingit rolli.

Vaata lähemalt: www.airsport.eeVõta ühendust: tel 505 0874 Tule hüppama!

kes teeb ära ka langemis-stabi-liseerimistöö, nii et hüppajal ei ole kõige sellega endal muret. Hüpatakse 2500–3000 meetri kõrguselt ning seega saab nau-tida ka 40–50 sekundit vaba-langemist. Tandemhüpet vali-takse Arseni sõnul sageli oma esimeseks hüppeks. Tandem-hüppe hind on 3000 krooni.

Samuti teevad algajad sageli

oma esimest hüpet dessant-varjuga ehk ümmarguse lan-gevarjuga. Seda hüpet tehakse 800 meetri kõrguselt ning keskmine langemisaeg on 3–4 minutit. See on hüppamiseks ka hinnalt kõige soodsam või-malus – koolitus pluss hüpe maksab Eesti Lennuk lubis 1200 krooni. Nii koolitus kui ka hüpe mahuvad ilusti ühe päeva sisse.

Stat ic Line’i metoodika kujutab endast tervet hulka iseseisvaid hüppeid, järk-jär-gult suurendades vabalange-mise aega. Sel puhul hüpatakse tiibvarjuga, millel on suurem horisontaalne ja vertikaalne kiirus kui ümmargusel varjul. Hüppe hind on 2100 krooni.

AFF-meetod (Accelerated Free Fall – kiirendatud vaba-langemisõpe) on välja töötatud õpingute läbiviimiseks neile, kes tahavad tegeleda lange-varjuspordiga. Kõik hüpped tehakse vähemalt 3000 meetri kõrguselt, hüppamise ajal toe-tavad õppurit instruktorid.

Lisaks on võimalik tellida oma ülevõttest salvestus – väga lahe on ju hiljem vaadata, kui-das see kõik ikkagi välja nägi.

Teiste eeskujul hüppamaArsen märgib, et nii mitmedki esimesele hüppele tulijad saa-vad kogetust võimsa elamuse ning tulevad teine kordki hüp-pama. Sageli siis juba koos sõp-radega, kes teiste innustustel samuti hüpet sooritada taha-vad.

„Kord oli ühel hüppama tul-nud mehel kaasas seitse sõpra, kes ka kõik koos temaga kooli-tust kuulasid,” pajatab Arsen. „Ja niipea, kui see mees hüp-pamast tuli, hüüdis ta: „Andke

Hea ilmaga paistab Kuusikult langevarjuga hüppajale ära isegi Tallinna profiil.

Foto: Eesti Lennuklubi

Just selle erilise tunde pärast, mille osaliseks inimene langevarjuga laskudes saab, hüpetele tullaksegi.

Saaremaa Panga panga sukel-dumiskuurort viib põnevasse veealusesse maailma.

On reede hommik ja pakin vii-maseid hädavajalikke tarbeid eelseisvaks nädalavahetuseks. Seekord viib tee mind Saare-maale Panga pangal asuvasse sukeldumiskuurorti. Sukeldu-misega seotud reisidel olen osa-lenud juba aastaid, aga mitte kunagi pole ma teinud seda kodumaal. Alati on Läänemere pimedad ja jahedad veed tun-dunud hirmutavana. Nüüd aga olen otsustanud oma silmaga asja üle vaadata ning eeltööna foorumites ringi surfates sai sel-geks, et parim võimalus selleks on just Saaremaa paesel põhja-rannikul.

Puhkus, nagu ise tahadKuivastust Pangale saab mitut erinevat marsruuti pidi, minu GPS juhatab Kuressaare kaudu, mistõttu jõuan kohale küll väi-kese ringiga, aga see eest täiesti tolmuvabalt. Panga küla sildist möödudes jõuan maaliliselt ilusa ranniku kaldale, kust juba paistavad sukeldumiskuurorti lipud ja merel seisev kärtspu-nane kiirkaater.

Kohalik pererahvas võtab mind sõbralikult vastu ning juhatab öömajja. Majutuskohti on kokku 51, lisaks on võimalik ka telkida või autokaravanile elekter sappa pista.

Maabun oma kodinatega kahekohalises kämpingus, kust avaneb vaade otse merele ja kõik eluks vajalik on sealsamas lähe-

Uskumatu aga tõsi! Eestis on sukeldumiskuurort!

duses. Pärast pikka autosõitu on nälg närima hakanud, seepärast sean sammud sööma, seejärel suundun mere äärde, et uurida siinsete sukeldumisvõimaluste kohta. Selgub, et Panga pangal on terve suve läbi kohapeal rah-vusvaheliste kogemustega sukel-dumisinstruktorid ning kogu vajalik varustus mitmekümne sukelduja tarbeks. Sukeldumis-kursuseid korraldatakse eri tase-mele mitmes keeles.

Kes sertifikaati taskusse ei taha, sel on võimalik ka koos instruktoriga nn proovisukel-dumist teha. Veel torkavad silma põnevad kollased allveeskuut-rid, millega on eriti vinge mööda veealuseid pankranniku astan-

guid sõita, ilma et peaks var-vastki liigutama.

Märkan mere ääres ka selts-konda, kes tõstab oma varustust paadi peale – seekordne väljasõit viib sukeldujad Hiiumaa lähis-tele laevavrakkidele.

Kokkulepitud kellaajaks tõt-tan minagi paadile, mis viib mind sukelduma. Varustuse ren-din kohapealt ja minu suureks üllatuseks ei ole ma välismaistes keskustes varem nii heal tasemel rendiasju saanudki, kui siin pak-kuda on.

Koos minuga on sukelduma tulnud veel kuus inimest, kes on kõik sealkandis esmakordselt sukeldumas. Enne vetteminekut räägitakse meile eelseisvast sukel-

dumisest ning jagatakse meid gruppidesse. Paadisõit Panga panga astangute ette kestab vaid mõne minuti. Vaade on juba ilma vetteminekutagi võimas.

Muljeterohke veealune seiklusSelg ees vette ja põhja! Minu ülla-tuseks paistab juba merepinnalt ära kaheksa meetri sügavusel olev merepõhi. Astangud tõu-sevad ja kukuvad paari-kolme meetri kaupa läbi kogu veealuse „jalutuskäigu”. Lestakalu näen vähemalt kümmet ja sukel-dumine tundub sama kerge ja muretu, nagu soojades vetes, millega ma juba harjunud olen.

Õhk otsakorral, tõuseme pinnale, kus meid juba ootav

paat peale korjab ja sadamasse sõidutab. Sukeldumisvarustus spetsiaalselt selle jaoks ehitatud ruumidesse kuivama pandud ja pestud, on järg uute lõbustuste käes. Suitsulest, saun, soojavee-tõrs ja muidugi külm õlu anna-vad pikale ning emotsioonide-rohkele päevale õige lõppnoodi. Uni on sügav ja padi pehme…

Laupäevane päev kulgeb juba ilmasõjaaegseid vrakke avastades ja kaatri järel kummi-rõngastega sõites. Pühapäeval õnnestub meie paatkonnal vee all hülgeid kohata. Nad on tõe-liselt vahvad ja ohutud tegela-sed. Tunne on sama nagu Egip-tuses koos delfiinidega ujudes. Uskumatu, et hüljeste arvukus

siinkandis nii suur on ja neid ka reaalselt sukeldudes näha võib.

Minu suureks kurvastuseks jäävad need paar Pangal vee-detud päeva liiga lühikeseks, et kõiki võimalikke sukeldumis-kohti külastada. Aga pole hullu, lohutan end. Suvi on veel ees ja küll tagasi tulla jõuab!

Tagasi Virtsu jõudes ei tun-dugi mandri teed enam nii hul-lud ja inimesedki on kuidagi paremas tujus. Ju sellel Saare-maal mingi imeline vägi on, mis hinge kosutab ja paremaks ini-meseks muudab.

seikluslik & aktiivne puhkus

•• 3 päeva, 2 ööd majutus kaheinimese toas•• Open Water Diver sukeldumise algkursus•• 2 hommikusööki•• 3 lõunasööki•• 2 õhtusööki•• rahvusvaheline sukeldumise sertifikaat

Korraldame avamere sukeldu-misi Saaremaa ühes maalilise-mas paigas – Pangal. Esmane baaskursus kõigile sukeldumishuvilistele. Sellel kursusel avatakse sinu ees sukelduja aabits nii teoorias kui ka praktikas. Sertifitseeritud Open Water Diver kursus annab õiguse sukelduda koos paarili-sega ilma instruktori järelval-veta kuni 18 meetri sügavusele.

Litsents kehtib ülemaailmselt kõigis sukeldumisklubides, selle alusel saad varustust laenu-tada ja iseseisvalt sukelduda.Tegevuskava• 1. päev. Varajane saabumine Pangale, kursuse teooria loen-gud ning basseini praktika. • 2 päev. Avamere sukeldumi-sed (tunnid 1 ja 2)• 3 päev. Avamere sukeldumi-sed (tunnid 3 ja 4)• Kosutavad lõuna- ja õhtusöö-gid Panga peakokalt• Lisatasu eest õhtu saunas või lõõgastus kümblustünnis• Hommikul ärkad toas, mille aknast avaneb vaade merele• Virgutav hommikusöök

Paketi hind külalisele 5000 krooni.

SUKELDUMISKURSUSE PAKETT

Võta ühendust: tel 566 92 009Vaata lähemalt: www.saaremaapank.ee

Foto: Panga Diving Resort

Panga pangal sukeldudes õnnestub hülgeid kohata.

Koolitus - varustus - reisid

Sebak Sukeldumiskeskus TallinnasJ.Vilmsi 32, Tallinn 10126

Avatud:E-R 10.00 - 19.00L - 10.00 - 16.00

P - suletud

Tel: (+372) 6 313 114Mob: (+372) 520 2221

E - mail: sebak@sebak.ee

Sebak Sukeldumiskeskus TartusIlmatsalu 1, Tartu 50412

Avatud:E-R 10.00 - 18.00

L- avatud hooajal 10- 15P- suletud

Tel: (+372) 7 428 606Mob: (+372) 5333 7494E-mail: info@sebak.ee

Sailing.ee pakub merepuhkust pärastlõunaks või koolitust kogu eluks

seikluslik & aktiivne puhkus

Puhkus merel on maaroti argi-päevas kosutav vaheldus ka vaid paaritunnise vahepalana. Tähtis on olla merele lähedal ja osake loodusest – see tähen-dab, et kosutavaks ei tahaks nimetada ristluslaeval pood-lemist, vaid purjekaga tuulte püüdmist.

Sailing.ee tegeleb Tallinna kesklinnas, uhiuues Vanasa-dama jahisadamas inimes-tele rõõmu valmistamisega: viib jahtidega merele kõik, kes soovi avaldavad. Nende laevad lubavad korraga purjede alla viia sada ja rohkemgi inimest, nii et jahi pardal on võima-lik ära pidada isegi keskmise firma suvepäevad, koolilõpu-pidudest või juubelitest rääki-mata.

Purjetada saab kõikjale, kus on merd ja tuult: lähematele saartele Naissaarele, Aegnale ja Pranglile. Pikemaid mere-

reise korraldatakse Soome lõu na r a n n i k u le, A hvena-maale ja ka Peterburgi. Aga võib ka maapeatust tegemata Tallinna lahel mõnusasti sei-lata. Imetleda Tallinna kuulsat siluetti. Purjetada mööda rei-sisadamast, Patarei vanglast ja Kopli poolsaarest. Huvi korral põigatakse sisse ka Lennusa-damasse ja uudistatakse lähe-malt allveelaeva Lembitu ning jäälõhkujat Suur Tõll.

Kes hindab pu lbitsevat adrenaliini, saab end mere-vahuseks lasta teha RIB-kaat-ritel, mis kurseerivad kiirusel kuni 40 sõlme/tunnis. Kaat-rid teenindavad soovijaid ka veetaksodena, mis on kiireim viis jõuda soovitud sihtkohta mööda vett.

Sailing.ee pakub ka harul-dast võimalust korraldada oma regatti. Näiteks firma töötajate vahel. Kontekstiväline võist-

luspäev merel pistab töötaja-tesse tubli motivatsioonisüsti.

Sailing.ee ei jäta kuivale ka neid, kes ise halssida, pautida, otsi vedada ja tüüri keerata tahavad. Purjetamiskoolis on nii alg-, jätku- kui ka navigat-sioonikursus, mille lõpetaja-tel on praktikavõimalus firma alustel ning koolitajad aitavad leida meeskonnakohti kohali-kele purjeregattidele. Nii saab elu purjetamisega põneva-maks teha ja käed rakku ilma oma jahti ostmata või aluse rentimiseta.

Vaata lähemalt: www.sailing.eewww.facebook.com/Sailing.eeinfo@sailing.eeVõta ühendust: tel: 5333 1117Tulge ja laske end lainetel kanda!

Foto: Sailing.ee

Purjetada saab kõikjale, kus on merd ja tuult.

MINIMOTOKESKUS

www.atmracing.ee

Minikrossikas suurele mehelePitpro Super SIze 150cc24 900.–19 900.–

STOMP WBP 140CC17 900.–15 900.–

ATM 150 140CC24 900.–19 900.–

Stomp juicebox9500.–

Suurim valik varustust kõikidele minikrossikatele! mootoriosad rehvid sõiduvarustus

Transport üle Eesti 39.–tel 5627 7711, 5627 7730

Tallinn: ATM Racing, Mõisavahe tee 3, JälgimäeTartu: Moto Tehnika, Turu 47; Brauermoto, Kastani 46Pärnu: Pärnu Motopood, Riia mnt 129a; Mybike, Pae 1Rakvere: Anome, Koidula 11; Rakvere Motopood, Vilde 14Jõhvi: Jõhvi Motopood, Pargi 25; Talli Motors, Soo põik 9Põlva: Raudnagel, Kuuse 5Võru: Plekatsi Motokuur, Räpina mnt 14

seikluslik & aktiivne puhkus

Soome pole mitte ainult tuhande järve, vaid ka tuhande puhkusevõimaluse maa, kus jagub seiklust ja põnevust, kuid ka rahu ja vaikust.

Reisifirma Kaleva Travel mais tehtud kliendiküsitlus näitas, et ligi 80% vastanutest plaanib sel suvel kuskile koos lastega sõita, kusjuures ülekaalukalt populaarseim sihtkoht peale Eesti on meie ülelahenaaber Soome. Kaleva Traveli turun-dusjuhi Hiie Aru sõnul hinna-takse Soomet puhkusepaigana eelkõige tema turvalisuse, sõb-ralikkuse ja hea infrastruktuuri tõttu. „Oluline on ka hea laeva-ühendus Eesti ja Soome vahel ning piletite mõistlik hinna-tase, mis pole suurema perega reisides sugugi vähetähtis,” lisab ta. „Soome perekohad on loodud laste soove, vajadusi ja ka vanust arvestades ja nii võib lapsevanem üsna kindel olla, et reis mõnda Soome teemaparki teeb lastele suurt rõõmu.”

Helsingi piirkonnas palju põnevatEnamasti tahetakse lastega rei-sides külastada Helsingit, kuid ka kindlaid perekohti ja teema-parke. Helsingi kesklinnast 10 minuti trammisõidu kaugusel asub Soome vanim lõbustus-park Linnanmäki ja selle kõr-val põnev meremaailm Sea Life. Poolesajas näitusebassei-nis näeb lähedalt selliseid kalu ja muid vee-elukaid, kellega vabas looduses naljalt ei kohtu, veealuses tunnelis aga saab

Soomes on mõnus puhata nii perel kui ka üksikul uitajalkogeda, kuidas haid pea kohal edasi-tagasi ujuvad. Samuti on tore lastega käia Korkeasaari loomaaias, kuhu viib suvel kesklinnast laev. Kui aga istuda rongi ja sõita 20 minutit, jõuab Heureka teaduskeskusesse, mis pakub avastamisrõõmu kogu perele. Unustada ei tohiks ka sealset planetaariumi.

Väikeste lastega MuumimaaleVäiksemate lastega perede absoluutne meelispa ik on Muumimaa Turu lähedal Naa-ntalis. Kuna tänavu tähista-takse Soomes 65 aasta möödu-mist esimeste muumilugude sünnist, kulgeb ka Muumi-maal suvi juubeliaasta tähe all: toimub suur põhjamaade joonistusvõistlus ja palju muid üritusi.

Suuremate jaoks on kind-lasti põnevam Särkänniemi huvipark Tamperes, kus on ka loomaaed, delfinaarium ja pla-netaarium.

Hea paik nii autoturismiks kui ka loodusmatkadeks Kuna Soomes on vahemaad pikad ja teedevõrgustik kogu riigis hea, on seal eriti mugav

reisida autoga. „Turistide liik-lemise l ihtsustamiseks on Soome turismiamet koostanud mitu toredat automarsruuti, mille seast on ehk kuulsaim Kuningate tee,” märgib Hiie Aru. Marsruudid on kenasti kaardile kantud ja juures on ka olulisemate vaatamisväärsuste nimestik.” Sellist prospekti saab omale hankida näiteks Kaleva Traveli reisibüroost.

Loodusinimestele, kes hin-davad vaikust ja rahu ning kar-get põhjamaa loodust, soovitab Aru kindlasti Ahvenamaad. „Ahvenamaa käigu juurde kuu-luvad kindlasti pealinna Mari-ehamni külastus ja Ahvena-maa pannkoogi söömine,” räägib ta ja lisab, et kel mahti, võiks ära käia Tjudö veinitalus, kus tehakse omakasvatatud õuntest veini ja õunaviina – Alvadosi, mis on Ahvenamaa variant kalvadosest.

Ka lameestele on Soome tõeline unistuste maa, kuna puhast vett ja kalarikkaid järvi-jõgesid seal jagub. Kalapaikade lähedusse on ehitatud majake-sed, mida kalastajatele välja renditakse. Korraldatakse ka kalastusretki, mis sisaldavad kõike alates kohalesõidutami-sest ja majutusest kuni püütud kala suitsutamiseni.

Aktiivseks puhkuseks on Soomes palju võimalusi. Kui talvel tõmbavad eestlasi mag-netina sealsed suusamäed, siis suvel võivad ekstreemsuste otsijad oma adrenaliiniannuse kätte saada raft ingusõidul mööda mõnd kiirevoolulist

jõge, näiteks Ruuna kärestikel. Samuti on Soomes suurepära-sed matkarajad nii jalgsi kui ka jalgrattaga liikumiseks.

Toitu nii vaimule kui ka kehale Kes oma kultuuripilt i soo-vib laiendada, peaks kind-lasti külastama Suomenlinna – merek i nd lus-muuseu m i Helsingi lähedal saarel, kuhu viib laev 15 minutiga, samuti Helsingi muuseume ja kunsti-galeriisid. Väärikas on Soome kunstimuuseum Ateneum ja nüüdiskunsti huvilised ei saa käimata jätta Kiasmas. Kuna Soome on kuulus oma disaini poolest, soovitab Hiie Aru disainihuvilistel võtta ette ja lutuskäik Helsingi disai-nikvartalis, kus on disainerite poekesi, sisekujundusstuu-dioid, galeriisid, rõivabutiike ja restorane. „Kui suviti ise Helsingisse satun, jalutan alati läbi Lõunasadamas asuvalt turuväljakult Kauppatorilt. Maasikad, kirsid ja muud värs-ked aiaannid, suitsukala, lille- ja käsitööletid – ahvatlusi kui palju! Kui aega rohkem, naudin kindlasti kohapealses telk-koh-vikus pakutavaid imehäid liha-pirukaid või karjala pirukaid ja mõnusat turuatmosfääri,” räägib ta. „Soomes ringi sõites olen saanud toredaid toiduela-musi. Sealseid söögikohti tasub külastada ja siis just kohalikke toite tellida. Soome köögist on nii mõnigi toit ka minu kodu-kööki üle kolinud, nagu Lapi juust murakamoosiga või Kar-jala pirukad.”

Enamasti tahetakse lastega reisides külastada Helsingit, kuid ka kindlaid perekohti ja teemaparke.

Fotod: Hiie Aru ja Ville Viiron

Soomes on tegemist palju: loodushuvilised võiks kindlasti külastada Ahvenamaad

Põnevaid avastusi pakub teaduskeskus Heureka

Ütlust „Enne kui Pariisi sõi-dad, käi ära Nuustakul” tasub võtta sõna-sõnalt, sest ehkki Prantsusmaa on kuulus oma kõrgseiklusradade poolest, võib samasuguse elamuse saada ka kodusest Eestist – Otepää seik-luspargist.

Seikluspark asub kohe Tehvandi spordikeskuse kõrval ja alustas äsja oma kuuendat tegevusaas-tat. „Tehvandi on hea maamärk, mille järgi on lihtne kohale tulla,” kinnitab OÜ Otepää Seik-luspark tegevjuht Indrek Tau-kar. „Ootame kõiki – nii peresid, koole, firmasid kui ka väikse-maid seltskondi, kas sünnipäeva või miks mitte poissmehepidu pidama, sest meil on peale seik-lusraja kõik võimalused lihtsalt üks tore päev veeta, lõket teha ja grillida. Soovi korral pakume ka toitlustust.”

Otepää kaunis loodus on suurepärane paik ka romantikat otsivatele paaridele, kes saavad seikluspargi radadel hea võima-luse teineteist ja iseennast pare-mini tundma õppida.

Raja läbimiseks ei pea olema atleetSeikluspargi rajamisel on malli võetud prantslastelt. Pargi pro-jekteeris Pierre Gay Pierret, kes ise on atesteeritud kõrgmägede giid ning sel alal suurte koge-mustega. Pargis on viis eri ras-kusastmega rada kokku 58 takis-tuslõiguga ja lõpuks kaks pikka õhusõitu üle oru. „Esimesed rajad on lihtsamad ja madala-mal, viimased raskemad ja kõr-

Elamusi maa ja taeva vahel koduselt Nuustakult

gemal,” selgitab Taukar. „Kogu raja läbimine võtab umbes kaks tundi ning seejuures pole kõige tähtsam füüsiline vorm, vaid tahtmine, julgus ja tasakaal. Inst-ruktorid liiguvad kogu aeg ringi, andes vajadusel nõu ja abi.”

Esimene on u 2 m kõrgune õpperada ja selle peavad läbima kõik. Siin tehakse instruktaaž ja instruktor näeb, kas inimesed on saanud kõigest õigesti aru ja käituvad turvaliselt. Edasi tule-vad raskusastme ja kõrguse kas-vades roheline, sinine, punane ja must rada, millest viimasel saab liikuda puude vahel juba 10–12 meetri kõrgusel. Seiklu-sele paneb punkti kuues rada ehk Linnamäe vallutusretk. „Mägede tõttu on see üks meie firmamärke,” kinnitab Taukar. „Kõigepealt tehakse 300-meet-rine õhusõit Neljakasemäelt Otepää Linnamäe jalamile, siis tõustakse mööda treppi Linna-

mäe varemetele, kust järgneb 350 m pikkune ja 30 m kõrgune õhulend tagasi.”

Neile, kes soovivad rohkem põnevust või oma seltskonnale privaatsust, pakub seikluspark võimalust minna rajale pimedal ajal. Selleks antakse ronijatele otsmikulambid. „See on hoopis teistmoodi elamus, nad näevad puude vahel välja nagu jaanius-sid,” kirjeldab Taukar. „Kindlasti on pimedas metsas põnevam ja mõnes mõttes ka julgem, sest ei näe, kui kõrgel asud.”

Öise ronimise aeg tuleks 24 tundi varem kinni panna ja gru-pis peaks olema vähemalt kuus inimest.

Turvalisus kõige tähtsamTaukari sõnul pööratakse seik-luspargis suurt tähelepanu ohutusele. Rajalolija turvalisuse tagavad mägironimisvarustus (vöötrapets, karabiinid) ja tur-

seikluslik & aktiivne puhkus

vatross, mille külge on seiklejad terve raja ulatuses ühendatud. Kõik radade konstruktsioonid on rajatud mitmekordse tur-vavaruga. „Meil käis siin näi-teks 160-kilone mees ja kõik oli korras. Kogu julgestussüsteem on nõutust tugevam ning ka trossid jämedamad, kui eeskiri ette näeb,” kinnitab ta. Seik-lusrada sobib kõigile, kes on vähemalt 140 cm pikad. Pikkus määrab ära ka vanuse, tubli-mad 7–8-aastased võivad saada kenasti hakkama, aga neil peab kindlasti täiskasvanu kaasas olema. Vanuse ülempiir puudub,

kõik oleneb inimese sisetundest, mõni sportlik 70-aastane võib rajal osavam olla kui 30-aas-tane.

Lastele jagub tegevustSeikluspargis on eraldi las-

terada, kus saavad oma osa-vust proovida need, kel pikkust 90–115 cm. „Lastele on teisigi atraktsioone, batuut ja muud meelelahutust,” tutvustab Tau-kar. „Hiljuti avasime Slackline’i ehk vetruva lindi, kus on hea tasakaalu harjutada. Tegemist on 6–7 cm laiuse tugeva lindiga ning radu on praegu kolm – 8, 12 ja 15 meetrit.” Slacklining on viimasel ajal kogu maailmas kii-resti populaarsust koguv vaba aja harrastus, mis arendab koor-dinatsiooni ja keskendumis-võimet, treenib lihaseid ja on muidu tore ajaviide. Lint tõm-matakse umbes põlve kõrgusel kahe puu või posti vahel pingule

ning proovitakse sellel kõndida, hüpata ja kui osavus kasvab, ka muid trikke teha.

Vaateplatvorm, ronimissein ja katapultKaunid vaated Otepää ümbruse maastikule avanevad Tehvandi vaateplatvormilt, mis on osa uuest Tehvandi K90 suusahüp-pemäe kompleksist. Vaateplat-vormi kõrgus maast on 34 ja merepinnast 218 meetrit ning see on Suure Munamäe järel kõr-guselt teine vaatetorn Lõuna-Eestis. Kohapeal saab rentida kiikrit ja binokleid. Samas asub ka Eesti kõrgeim, 33 meetri kõr-gune välironimissein. Tippu jõudmine eeldab head sportlikku vormi, aga proovida saab igaüks. Ronijate ohutuse tagab profes-sionaalne turvavarustus. Taukari sõnul võiksid algajad tulla mit-mekesi, sest tund aega ronimist võib alguses üle jõu käia.

Põnevaim uudis seikluspargis on Prantsusmaalt ostetud kata-pult, mis lennutab soovija tur-valiselt 15–20 meetri kõrgusele. „See annab adrenaliinirohke ela-muse ega jäta külmaks pealtvaa-tajaidki,” kinnitab Taukar. „See on nagu tagurpidi benji-hüpe.”

Seikluspark pakub ka kinke-kaarti, mis on hea võimalus kin-kida sõbrale või tuttavale põne-vaid elamusi.

Võta ühendust: e-post info@seikluspark; tel 504 9783Loe lähemalt: www.seikluspark.eeTule seiklusparki!

Rajalolija turvalisuse tagavad mägironimis-varustus ja turvatross, mille külge on seikle-jad terve raja ulatuses ühendatud.

Foto: Otepää seikluspark

Seiklusrada pakub palju lusti lastele, kusjuures pisematele on pargis ka eraldi lasterada.