SELEEN KESKKONNAS VEISTE SELEENITASE JA VÕIMALUSED SEDA MÕJUTADA

Marge Malbe, DVM PhD

Eesti Maaviljeluse Instituut

Põllumajandustoodete osakond

E-mail: marge.malbe@gmail.com

• Seleeni (Se) tähtsus organismis

• Veiste Se alane olukord

• Se keskkonna aspektist

Seleeni tähtsus

• Seleen on asendamatu mikroelement • Vajalik kõikidele loomaliikidele • Enamus seleenist seotakse looma organismis

proteiinidega • Tänapäeval tuntakse üle 30 selenoproteiini • Kõige tuntuim selenoproteiinidest on ensüüm

glutatioonperoksüdaas (GPx) • GPx kasutatakse seleenitaseme näitajana

loomadel

Seleenipuudus

• Inimene

– Kasvajad

– Südame- ja veresoonkonna-haigused

– Immunsüsteemi talitluse häired

– Kilpnäärme talitluse häired

• Veised

– “Valgelihastõbi” noorloomadel

– Päramiste peetus

– Noorloomade vähenenud elujõulisus;

– Juurdekasvu aeglustumine;

– Toodangu vähenemine

– Suurenenud vastuvõtlikus infektsioonhaigustele:

» Udarapõletik

» Emakapõletik

» Hingamisteede infektsioonid

Eesti muldade madal Se sisaldus...

• Se-sisaldavate väetiste kasutamine.

• Se sisaldavate söödalisandite kasutamine loomadel:

– Orgaanilised (Se-pärm);

– Anorgaanilised (seleniit)

• Se sisaldavad süstelahused.

• Toidulisandid

Seleenitaseme suurendamise võimalused toiduahelas

Seleenisisalduse soovitused

• Veiste söödas Eesti soovitused:

– 0,3 mg/kg kuivaine kohta piimalehmadel

– 0,1 mg/kg kuivaine kohta lihaveistel

– Allikas: http://www.jkkeskus.ee/pages/pv/il_seleen_2010.pdf

– Veiste (lehmad, noorveised) seleenitarve Eestis kasutusel olevate söötmisnormide järgi on 0,1-0,3 mg/kg ratsiooni kuivaines (http://www.pikk.ee/est/Loomakasvatus/sootmisealused/mineraalelemendid/seleen )

• Piimas:

– 0,01-0,02 mg/kg minimaalne soovituslik Se

sisaldus lehma tervise seisukohast (Aspila, 1991)

• Uuringud aastal 2000

• Se analüüsiti 17 lüpsilaudast kogutud jõusöödaproovidest

• Kohaliku teravilja Se-sisaldus oli äärmiselt madal

Laut

#

Jõusööt

Se

(mg/kg)

Jõusööda

päritolu

1 0.10 kohalikl

2 0.39 ostetud

3 <0.02 kohalik

4 0.51 ostetud

5 0.45 ostetud

6 <0.02 kohalik

7 0.41 ostetud

8 <0.02 kohalik

9 <0.02 kohalik

10 0.37 ostetud

11 <0.02 kohalik

12 0.04 kohalik

13 <0.02 kohalik

14 0.90 ostetud

15 0.04 kohalik

16 0.12 kohalik

17 0.42 ostetud

Seleenisisaldus jõusöödas

Uuritud lautade asukoht.

_________________

Malbe M, Oinus N, Praakle K, Roasto M, Vuks

A, Attila M & Saloniemi H: Selenium status in

dairy cows and feed samples in Estonia.

Workshop: Twenty years of selenium

fertilization, Helsinki, Finland, September 8-9,

2005.

• 294 proovi kokku

• 44 erinevat ravimtaime

• Se sisaldus väga madal kõigis proovides

• Se < 0.005 mg/kg KA

• 2000 aastal koostöös TTÜ-ga läbiviidud Se sisalduse uuring Eesiti eri paikadest kogutud ravimataimedes.

Madal seleenisisaldus Eesti taimedes

Seleenialane olukord veistel Eestis 90-ndate alguses • Se lisamist söödale ei

praktiseeritud

• ”Valgelihastõve” sage esinemine noorloomadel

• Se puudusest tulenevate haiguste ärahoidmiseks kasutati Se ja E vitamiini sisaldavaid süstelahuseid

Esimesed Se uuringud lüpsilehmadel aastal 1993 • Vereproovid koguti 100 lüpsilehmalt 2

lüpsifarmist 1

• Äärmiselt madal Se sisaldus lehmade veres: – Se sisaldus <7 µg/L

– GPx aktiivsus <25 µkat/L

– Se-defitsiit • Se sisaldus lehmade veres <25 µg/L2

• GPx aktiivsus lehmade veres ≤472 µkat/L3

__________________________________

1Malbe M, Klaassen M, Fang W, Myllys V, Vikerpuur M, Nyholm K, Sankari S, Suoranta K & Sandholm M: Comparison

of Selenite and Selenium Yeast Feed Supplements on Se-incorporation, Mastitis and Leukocyte Function in Se-

Deficient Dairy Cows. J Ved Med, A 42(2):111-121, 1995. 2Braun U, Forrer R, Fürer W & Lutz H: Selenium and vitamin E in blood sera of cows from farms with increased

incidence of disease. Vet Record, 128:543-547, 1991.

3Pavlata L, Illek J, Pechova M & Metejicek M: Selenium status of cattle in the Czech Republic. Acta Vet. Brno, 71,

3-8, 2002.

GPx aktiivsus lüpsilehmade veres aastatel 2000 ja 2004

84

4

79

9

77

9

75

4

57

6

54

7

45

2

0

500

1000

22 23 20 18 19 21 24

1204

853

792

720

543

475

468

361

317

315

279

259

251

248

151

123

92

0

500

1000

2 10 13 9 4 16 5 14 7 12 11 17 3 1 6 15 8

Aastal 2000

Aastal 2004

GPx a

ktiiv

sus µ

kat/

L

Lüpsifarmid

GPx>472 µkat/L mittedefitsiitne

GPx≤472 µkat/L Se-defitsiitne

• PM finantseeritud projekt “Ülevaade Eestis

toodetud piima seleenisisaldusest”

(projektijuht Katri Ling)

• 109 farmi piimaproovid

• Se sisaldus piimas:

– 17 µg/kg (7-29 µg/kg) aastatel 2008-2009

– 15 µg/kg (5-34 µg/kg) aastatel 2009-2010

• http://www.emu.ee/userfiles/Teadus/PM%20aruanded/Lpparuanne_Piima_seleenisisaldus.pdf

Uuemad seleeniuuringud Eestis

Mineraalainete sisaldus tava ja mahepiimas

● Uuring aastast 2008-2009

● Se-sisaldus tava- (n=8) ja mahepiimas (n=2) ei erinenud oluliselt.

1,2

98

0,1

13

0,1

91

3,5

66

0,7

78

8,6

31

4,1

02

1,2

00

0,1

17

0,1

90

3,9

00

0,6

50

8,7

50

2,0

30

1,1

80

0,1

08

0,1

80

3,8

00

0,6

90

7,7

00

2,0

60

0123456789

10

Ca (g/l) Mg (g/l)

Cu (mg/l)

Zn (mg/l)

Fe (mg/l)

Se (µg/l)

Co (µg/l)

Conv (mean)

Organic 1

Organic 2

____________________________ M. Malbe, T. Otstavel, I. Kodis, A. Viitak Content of selected micro and macro elements in dairy cows’ milk in Estonia. Agronomy Research 8 (Special Issue II), 323–326, 2010

Sööda-

lisand

Infitseeritud udaraveerandite %

Somaatiliste rakkude arv lüpsi kohta

Enne Se söötmist

Nädalal 8 Enne Se söötmist

Nädalal 8

Seleniit 18.4 7.4 1824.5 1155.9

Se-pärm 22.9 13.0 2579.6 1807.0

Kontroll-grupp

21.3 25.6 2292.9 2777.7

Seleeni sisaldavate söödalisandite mõju mastiidipatogeenide ja somaatiliste rakkude arvule piimas

Malbe M, Klaassen M, Fang W, Myllys V, Vikerpuur M, Nyholm K, Sankari S, Suoranta K, Sandholm M.:

Comparisons of selenite and selenium yeast feed supplements on Se-incorporation, mastitis and leukocyte

function in Se-deficient dairy cows. Journal of Veterinary Medicine A, 42(2):111-121, 1995.

Seleen ja keskkond

• Väetistega põldudele viidud seleenist 5-10% jõuab taimedesse

• Ka söödalisandina manustatud seleen jõuab sõnnikuga pinnasesse.

• Se jõudmine põhjavette?

• Se roll veekogude kinnikasvamisel?

• Se mõju mulla mikrofloorasse?

Üleskerkivad küsimused

• Se sisalduse analüüsimise võimalused Eestis:

– Põllumajandusuuringute Keskus – http://pmk.agri.ee/?valik=400&keel=1&template=tem

plate2pmk.html – E-mail: info@pmk.agri.ee

– Tallinna Tehnikaülikooli Keemiainstituut:

• Maria Kulp, e-mail maria@chemnet.ee, Tel. 620 4349

• Anu Viitak, e-mail anu.viitak@gmail.com • http://www.keemlab.ttu.ee/index.php?option=co

m_content&view=article&id=55&Itemid=34&lang=et

• Infomaterjalid: – Tallinna Tehnikaülikooli Keemiainstituudi kodulehel – http://www.keemlab.ttu.ee/index.php?option=com_co

ntent&view=article&id=61&Itemid=74&lang=et – Facebook

http://www.facebook.com/pages/SeleenSeleniumMicroelements/226188987476945

Marge Malbe, DVM PhD

Eesti Maaviljeluse Instituut

Põllumajandustoodete osakond

Teaduse 13, 75501 Saku, Harjumaa

Eesti

GSM: +372 53498678 Skype: margemalbe E-mail: marge.malbe@gmail.com

Tänan tähelepanu eest!