TOIMETAJA VEERG

SELLES NUMBRIS

- Meenutusi jõulupeost

- Intervjuu õpetaja Siiriga

- Lapsesuu ei valeta

- Liisa Tatar – andekas igal rindel

- Uuendused koolis: kaamerad,

kapid ja pinksilaud

- Üks teistmoodi koolipäev ehk

projektipäevast

LEHE TOIMETUS:

Liisi Ernesaks 9. kl

Eneli Jüris 9. kl

Keidi Sokorova 9. kl

Liisa Tatar 9. kl

Egle Tohver 9. kl

Tiina Laineste 12. kl

Aleksander Tamm

kontakt: teritaja.leht@gmail.com

2

TOIMETAJA VEERG

Uus aasta on pakase ja lume saatel kenasti

käima läinud. Kuigi kevad tundub kaugel,

on siiski viimane aeg ennast käsile võtta, et

kevadel eksameid ja arvestusi tehes ei

tuleks tegemata jätmiste pärast kibedat

kahetsust tunda. Esikaanel on 12. klassi

õpilased, kelle nägudelt peegeldub hetkel

veel puhas optimism tuleviku suhtes.

Lehetegijaid tabas selle aasta alguses tore

üllatus. Nimelt otsustas Otepää

Winterplace, kellega meil eelmises numbris

väikene usutlus oli, noori ajakirjanikke

kinkekaartidega premeerida.

Uues lehenumbris meenutame jõulupidu

ning usutleme ühte toredat õpetajat ja

õpilast. Oleme pikalt mõelnud, et ajalehes

võiks ka väikene huumorinurk olla ning

seetõttu on selles numbris sees lõbus

jutuajamine algklassiõpilastega.

Loodame, et leiate siit nauditavat lugemist.

Teritaja toimetus

Tantsupidu ehk jõulupidu Rõngu

moodi

Hiiglaslik tort jõuluvanaga H. Raja

11. detsembril algusega kell 18 toimus

Rõngu Keskkoolis 7.-12. klasside

jõulupidu.

Hoogsat muusikat mängis bänd Lihtne Viis.

Tantsupõrandal käis terve õhtu vältel

aktiivne tantsimine. Aega jalakeerutamise

vahel sisustas õhtujuht Kristjan Moorast,

kes oli välja mõelnud ka mõned mängud ja

ülesanded, et õhtu põnevam oleks. Kõik

klassid said endale ülesandeks kirjutada

kahesalmiline luuletus, mis pidi kindlasti

sisaldama etteantud sõnu.

Õpilased ülesande kallal nuputamas H. Raja

Peolt ei puudunud ka meelelahutuslik

programm. Esinejateks olid kutsutud meie

enda kooli tublid lauljad ja tantsijad. Lisaks

õpilastele astus üles ka professionaalne

tantsutrupp, kes esitas lõunamaiseid tantse.

Rahvas elas kõikidele artistidele kaasa,

millest võib järeldada, et peolised olid

rahul.

Varasematel aastatel on juhtunud, et

tantsupõrand kipub tühjaks jääma. Sel

korral seda muret ei olnud. Üks tüdruk andis

nimelt vihje, et kui tahate kindlasti tantsida,

siis kutsuge poisse ise. Nad pidavat sellest

julgust juurde saama ning pärast kutsuvad

tantsule juba ise. Nii oligi! Tantsuplats oli

peo algusest kuni lõpuni alati rahvast täis.

Pärast pidu küsisime muidugi ka

klassikaaslaste peomuljeid – ootamatu

avaldusega tuli välja üks klassiõde, kes

leidis, et tort näiteks oli liiga magus! Samas

paar külalist tõi eraldi välja, et nii peeni

suupisted ja mõnusat kohvilauda pole nad

aastaid näinud. Mõned täiskasvanud olid

pettunud bändis. Leiti, et mängitud lood

polnud head ja lisaks pälvis kriitikat saali

3

akustika – õhtujuhi jutust ja lugudest oli

kohati raske aru saada, kuna saal kajas.

Sellegipoolest sai tantsu kõvasti vihutud.

Üllataval kombel ei juhtunud peo käigus

ühtegi halba intsidenti. Poisid ning

tüdrukud käitusid kõik nii nagu pidi.

Õhtu naelaks kujunes E. Savisaare „Kaunis maa“

7. klassi esituses H. Raja

Õpilasesinduse poolt välja mõeldud

ülesannet - lavastada mõne tuntud Eesti

sarja/saate lõik – täitis kahjuks ainult kaks

klassi. Tublideks klassideks olid 7. ja 12.

klass. 7. klass valis saate „Su nägu kõlab

tuttavalt“. Lavastus oli vägev ning

publikule meeldis väga. 12. klass etendas

huumorisaadet „Tujurikkuja“. Nende esitus

võeti samuti hästi vastu ning rahvas oli

sillas.

12. klass etendamas „Tujurikkujat“ H. Raja

Kokkuvõttes oli 2015. aasta kooli jõulupidu

meie arvates kindlasti parim, millel oleme

käinud!

Egle Tohver, Liisa Tatar

Uuendused: koolikapid ja

pinksilaud

Alates 2016. aastast on meil koolis

individuaalsed kapid õpilastele

kooliasjade tarbeks. Lisaks on jaanuari

lõpust õpilaste kasutada uhiuus

pinksilaud koos reketitega.

Kappe on kokku 64 ning praeguseks on

peaaegu kõik kasutuses. Eelise said

bussilapsed ehk need, kes tulevad kooli

bussiga ja üleüldse kaugema kandi õpilased.

Koolikapid asuvad fuajees L. Tatar

Muidugi said kappe ka kohalikud, sest

kappe oli piisavalt. Kapi saamiseks pidi

täitma avalduse ning tutvuma kapi

kasutamise eeskirjadega. Vaja oli ka

lapsevanema allkirja. Meil endal (Liisal ja

Eglel) on samuti kapid. Need tunduvad

väljast väiksed, kuid seest on ruumikad.

Hoiukapid teevad elu lihtsamaks, sest

koolikott on tunduvalt kergem. Kappidesse

saab panna õpikud jm töövahendid, et ei

peaks neid päev otsa kaasas kandma.

Ainukeseks negatiivseks küljeks on see, et

mõnikord ununevad vajalikud asjad kappi.

Paar õpilast arvas, et koolikapid teevad

Rõngu koolist nagu Ameerika kooli kohe.

4

7. klassi õpilased mõõtu võtmas H. Raja

Jaanuari lõpust on söökla kõrval avaramas

koridoris õpilaste kasutada ka moodne

lauatennise laud. Esimeste

kasutuspäevadega on huvi olnud igatahes

suur, pidevalt on järjekord. Vahest näeme

tulevikus Rõngu koolis ka lauatennise

võistlusi?!

Liisa Tatar, Egle Tohver

Reisihimuline inglise keele õpetaja

Siiri

Teritaja otsis üles uue inglise keele

õpetaja Siiri Kalmuse ja uuris talt, kes ta

on ja kust ta tuleb.

Alati särav Erakogu

Rääkige palun lühidalt, kust olete pärit

ja milline oli Teie lapsepõlv?

Sündisin ja kasvasin üles Lääne-Virumaal

Tapa linnas. Minu lapsepõlve

märksõnadeks on: värske õhk, arvutite,

interneti ja mobiiltelefonide puudumine.

Kuna kõike seda, mis tänapäeval üsna

sageli asendab vahetut suhtlemist, ei olnud,

siis veetsin palju aega oma aias koos

sõbrannaga, kes elas naabermajas. Mida me

tegime? Talvel proovisime uisutada, tegime

lumememme. Suvel ronisime puude otsas,

sõitsime jalgrattaga ja arutasime maailma

asjade üle. Muidugi ei olnud me kogu aeg

ninapidi koos. Palju aega veetsin raamatute

seltsis, mulle meeldis väga lugeda. Suvel,

kui vanemad tööl olid, viibisin tihti

emapoolsete vanavanemate juures.

Kindlasti mõjutas minu kujunemist vanaisa,

kes oli olnud kõrgem politseiohvitser ja

Eesti Vabariigi esimese presidendi

Konstantin Pätsi ihukaitsja.

Millal ja kuidas tuli Teil mõte saada

inglise keele õpetajaks?

Konkreetselt sellist mõtet ei ole mul

olnudki. Tegelikult juba väikese tüdrukuna

(käisin siis veel lasteaias) unistasin arsti

elukutsest. See soov oli mul veel keskkooli

viimases klassiski. Miks läks siis teisiti?

Kartma hakkasin …. surnud inimesi –

arstitudengid peavad ju läbima ka

lahkamise praktikumid. Keskkooli ajal olin

võtnud inglise keele eratunde. Siis tuligi see

mõte minna õppima inglise keelt. Kuna

lõpetasin keskkooli kuldmedaliga, siis oli

mul võimalus sisse saada vaid ühe

sisseastumiseksamiga (nelja eksami

asemel!), pidin sooritama inglise keele

sisseastumiseksami hindele „väga hea“.

See mul ka õnnestus. Pärast lõpetamist ei

läinud ma kohe kooli tööle. See juhtus

hiljem.

Kus kohas Te omandasite inglise keele

oskuse?

Õppisin viis aastat Tartu Ülikooli

filoloogiateaduskonnas inglise keele ja

5

kirjanduse erialal, mille lõpetades sain

inglise filoloogi, tõlgi kvalifikatsiooni.

Tegelikult on mul olnud õnn lõpetada Tartu

Ülikool kaks korda: teisel lõpuaktusel Tartu

Ülikooli peahoone aulas anti mulle kätte

konverentsitõlgi magistri diplom. Iga

võõrkeel areneb pidevalt. Seetõttu tuleb end

pidevalt täiendada ja edasi õppida.

Täiendkoolitustel olen käinud korduvalt

Suurbritannias, Maltal, Ungaris,

Saksamaal.

Millistes koolides peale Rõngu Keskkooli

Te veel olete töötanud? Mitmendaid

klasse olete õpetanud?

Rõngu Keskkooliga kokku on neid koole

kolm. Alustasin Tartu Veeriku Koolis, kus

töötasin kaks aastat ja õpetasin põhikooli

klasse. Siis kutsuti mind tööle Tartu Tamme

Gümnaasiumisse õpetama 10.-12. klasside

õpilasi. Seda tööd tegin kokku kolmteist

aastat. Ja nüüd olen ma siin.

Miks valisite just Rõngu Keskkooli, kuhu

õpetajaks tulla?

Otsustamise hetkel oli mul valikus, lisaks

Rõngu Keskkoolile, veel kaks kooli, kuhu

mind õpetama oodati. Miks siis ikkagi

Rõngu Keskkool? Lihtsalt tekkis selline

õige tunne kohe peale esimest

telefonivestlust kooli direktoriga. Ja see

tunne on siiani alles.

Kuidas olete rahul Rõngu kooli õpilaste

käitumiste ja õppeedukusega? Mida

võiks parandada?

Eks igas koolis ole olemas oma Tootsid,

Arnod ja Kiired. Ja see on normaalne!

Tähtis on tahe ja soov õppida, teada saada

uut ja põnevat. Alati ei ole hinne see kõige

tähtsam: minu jaoks on „rahuldav“, mille

õpilane sai suure töö ja tahtmisega rohkem

väärt, kui see „3“, mis ilma õppimata,

„vanast rasvast“ kätte tuli.

Mille poolest on Rõngu kool omapärane

võrreldes teiste koolidega, kus olete

töötanud?

Rõngu Keskkool on väga soe ja hooliv kool.

See kehtib nii õpilaste, õpetajate kui ka

kogu ülejäänud koolipere kohta. Tegemist

on pereliikmetega, kes üksteist alati

toetavad, aitavad ja julgustavad.

Olete rääkinud, et reisite palju. Kuidas

on see pisik Teieni jõudnud?

Ei oskagi täpselt öelda, lihtsalt nii on läinud.

Palju aastaid tagasi ütles mulle üks

teadmamees, et hakkan palju reisima. Tol

hetkel ei olnud ma veel mitte ühtegi

välisriiki külastanud. Juba aasta pärast tegin

aga oma esimese ja seni kestvuselt kõige

pikema, terve kuu kestnud välisreisi.

Reisikire kütkeis Erakogu

Kui vanalt käisite esimest korda

välismaal ja kus?

Olin siis 26 aastat vana. Üsna vana, kas

pole?! Tänapäeval käivad juba imikudki

välismaal! Sihtkohaks oli USA.

Milline on kõige kaugem koht, kus olete

käinud?

Kõige kaugem koht on endiselt senini

Ameerika Ühendriigid. Järgnevad Egiptus

ja Malta.

6

Milline riik on Teile kõige rohkem

meeldinud ja miks?

Sellele küsimusele on raske vastata. Iga riik

on omanäoline ja eriline, oma plusside ja

miinustega, nii nagu õpilasedki. Kui

külastuskordade järgi vaadata, siis ilmselt

on see riik Malta, kuhu lähen kuuendat

korda. Miks? Mul on seal lihtsalt hea olla

.

Kuhu tahaksite kindlasti ka teist korda

uuesti minna ja miks?

Tegelikult olen juba üsna mitut riiki

külastanud rohkem kui üks kord. Selliseid

riike on kuus kuueteistkümnest. Kindlasti

tahan veel kord ära käia Ameerika

Ühendriikides, et külastada vanu tuttavaid

ja oma pojale näidata San Franciscot.

Kas reisite üksi?

Nii ja naa. Olen käinud nii üksi, koos

perega, koos tuttavatega kui ka koos oma

õpilastega.

Kuhu on Teil plaan järgmisena reisida ja

miks?

Järgmine reis viib mind taas Maltale. Head

tuttavad ootavad!

Oleme märganud, et Teil on väga

omanäoline riietumisstiil. Millest saate

inspiratsiooni?

Huvitav küsimus. Nii riietudes tunnen end

lihtsalt hästi. Inspiratsiooni teadlikult ei otsi

ma kusagilt. Arvan, et oskuse erinevaid

riideesemeid, värve, ehteid ja muid

aksessuaare omavahel sobitada sain kaasa

geenidega emalt, kes juba väikese

tüdrukuna ise endale kleidimoode, mille

järgi õmblejad kleidid valmis õmblesid,

välja mõtles ja paberile joonistas. Ka minu

isapoolne vanaema oli daam, kes riietus

alati väga maitsekalt. Mainimata ei saa ma

ka jätta oma isa, kes oli tõeline härrasmees

ja mõnes mõttes minu ja ema stiilinõustaja.

Kui isa meie välimusega rahule jäi, võis olla

kindel, et kõik oli täiuslik. Kindlasti on

mind mõjutanud ka etiketiõppejõu Maaja

Kallasti koolitused etiketist (etikett - õpetus

kommetest, põhimõtetest ja käitumisest).

Intervjueeris Keidi Sokorova

Uuest aastast valvsate

kaamerasilmade all...

Eelmise aasta lõpus paigutati Rõngu

kooli koridoridesse kaamerad, mis

hakkasid tööle selle aasta algusest.

Uurisin direktorilt, et miks need

paigutati ja küsitlesin ka õpilasi.

Moodne kaamera koridorinurgas T. Laineste

Miks on kooli koridorides

turvakaamerad?

Hilju Erik: „Nagu nimetuski ütleb, on

turvakaamera turvalisuse suurendamiseks.

Mina põhjendan kaamerate paigutamist

järgmiste põhjustega:

1. Pahandusi ennetav eesmärk: kui õpilased

teavad, et nende tegevust koridoris

salvestatakse, siis peaks see

7

distsiplineerima, sest ei saa tehtut eitada või

kellegi teise süüks ajada.

2. Tunnistusmaterjali salvestamine: kui

õpilaste vahel toimub füüsiline konflikt, siis

tihtipeale on ühe sõna teise vastu, ja me ei

saagi teda, kumb osapooltest oli näiteks

kakluse alustaja. Salvestis aitab meil tõeni

jõuda ja vajadusel seda ka lapsevanemale

või korrakaitsjatele näidata.

3. Koolimajja pääsevad sisse ka võõrad

inimesed. Me ei saa alati kindlad olla, et

kõik on heade kavatsustega.

Ma kinnitan: kaamerad pole paigaldatud

õpilaste ja koolitöötajate järel luuramiseks,

salvestised vaadatakse üle vaid siis, kui on

juhtunud midagi, mille toimumise käigust

vajame selgust. Seda ei maksa küll kellelgi

karta, et õpetajad või kooli juhtkond istuvad

ekraani ees ja vaatavad, mida õpilased

vahetunnis omaette olles teevad. Uskuge,

meil kõigil on piisavalt oma töid ja

tegemisi! Võite vahetunnis julgelt istuda-

astuda-mängida-kallistada-suudelda, mitte

keegi ei jälgi teid.“

Mida arvavad õpilased

turvakaameratest?

Tüdruk, 12. klass: „Kõige tähtsamates

kohtades puuduvad, milleks on garderoob

ning suusabaas.”

Tüdruk, 10. klass: „Ma ei arva midagi

nendest. Aga pigem võiksid nad olla

riietusruumis, sest sinna on neid tegelikult

vaja.”

Tüdruk, 8. klass: „Mina arvan, et on hea,

sest kui midagi juhtub, saab üle vaadata ja

kontrollida. Aga samas tekitab see ka

ebamugavustunnet, kui sa tead, et keegi

jälgib sind kogu aeg.”

Tiina Laineste

Intervjuu hüperaktiivse Liisaga

9. a klassis käib üks väga hea

õppeedukusega ning ka väljaspool kooli

silmapaistev neiu. Kindlasti huvitab

paljusid, et kuidas ta küll kõike jõuab?!

Saame tuttavaks – Liisa Tatar!

Tark, stiilne, tegus – Liisa Erakogu

Tere Liisa, räägi palun, mis on sinu

hobid?

Minu hobideks on jalgpall ja võrkpall.

Kui kaua sa oled võrkpalliga tegelenud?

Võrkpalliga olen tegelenud neli aastat ja

tegelen edasi, aga mitte nii aktiivselt, kui

varem.

Kaua oled jalgpalliga tegelenud?

Jalgpalliga olen nüüdseks tegelenud umbes

aasta ja neli kuud.

Hinda ennast viie palli punktisüsteemis,

kui hea õpilane sa oled?

Annaksin endale umbes 3,5 punkti, sest

võiksin tegelikult olla usinam.

Mis on sinu tavapärane päevarutiin?

Koolipäevadel ärkan kell 7 ja lähen kooli.

Pärast kooli on mul esmaspäeviti,

kolmapäeviti, neljapäeviti ja reedeti trenn.

Teisipäeviti ja neljapäeviti lähen

koolibussiga kell 15.00 koju, aga

neljapäeval lähen kella 19.00-ks trenni.

8

Jalka päevadel jõuan koju tavaliselt kell

pool seitse.

Mis on sinu lemmik õppeaine? Miks?

Mul ei olegi lemmikut õppeainet ja ma isegi

ei tea, miks. Kuigi olen üpris enesekindel

näiteks keemias.

Milline õppeaine sulle ei meeldi? Miks?

Mulle ei meeldi kirjandiõpetus, sest ma ei

taha kirjandeid kirjutada. See on ka minu

suurim eksamihirm.

Miks sa otsustasid hakata tegelema

jalgpalliga?

Mind kutsuti trenni ja ma mõtlesin, et miks

mitte. Ma ei uskunud, et selle spordialaga

nii aktiivselt tegelema hakkan. Alguses

läksin ainult viisakusest trenni.

Millega sa kavatsed tegelema hakata

pärast 9. klassi?

Pärast põhikooli kavatsen kindlasti

keskkooli minna. Ma ei tea veel täpselt, et

millisesse...

Kust sa leiad õppimiseks motivatsiooni?

Ma olen väga kinni hinnetes, pean saama

häid hindeid. Seega sunnin ennast.

Kui palju aega sa panustad igapäevasele

õppimisele?

See sõltub paljudest teguritest. Näiteks

sellest, kui väsinud ma olen või kui tähtis on

kodutöö.

Kust sa leiad aega, et õppida

olümpiaadide materjali?

Kui nüüd aus olla, siis ma ei õpigi eriti

olümpiaadideks, see on üks asi, mida

parandada tahaks. Kui on tõesti mingi

raskem teema, millest mitte midagi ei jaga,

näpistan aega sealt, kust võimalik.

Kui sul oleks võimalus muuta midagi

kooli kodukorras, siis mis see oleks?

Ma kehtestaksin sellise punkti, et kodutöid

ei antaks.

Mida sa ootad algavalt aastalt?

Algavalt aastalt ootan aeglasemat elu. Tihti

olen endaga puntras, sest paljud asjad

vajavad tegemist, aga kõige jaoks aega ei

jätku.

Liisi Ernesaks

„Inimesed jäävad vanaks, sest nad

kasvavad liiga pikaks“

Neljapäeval, 17. detsembril, küsitlesime

algklasside õpilasi. Esitasime neile

küsimusi, mis võiksid meie arvates olla

nende jaoks mõtlemapanevad.

Siinkohal toome ka lugejatele ülevaate

toredatest vastustest.

Küsimusele „Mis on armastus?“ vastas

esimese klassi neiu Meribel, et see on see,

kui tahad kellelegi midagi head teha. Teise

klassi noormees Deivid arvas, et see on

lihtsalt süda. Kolmandas klassis õppiv

Emily aga kinnitas, et armastus on tore asi.

1. klassi õpilased oskavad nalja teha H. Raja

Küsimuse „Kes on ämm?“ kohta arvas

esimese klassi laps Kristofer, et ämm on

ema. Teises klassis õppiv Kadri pakkus aga,

et ämmaks on hoopis meessoost isik.

9

Kolmanda klassi Emma-Emilie väitis

samas, et see tähendab hoopis vanaema.

Küsimusele „Miks jäävad inimesed

vanaks?“ leiti samuti väga huvitavaid

vastuseid. 1. klassi poiss Carl-Marten arvas,

et inimesed jäävad vanaks, kuna nad

kasvavad liiga pikaks. 2. klassi piiga Elenor

sõnas, et inimesed ise tahavad suureks

kasvada. Kolmanda klassi Otto meelest on

vananemine loodusseadus.

Kõige rohkem peavalu tekitas lastele

küsimus „Mis on ekstreemsus?“, millele

anti väga erinevad vastused. Väga tubli 1.

klassi õpilane Markus teadis kohe öelda, et

tegemist on spordiga. Teise

klassi noormees Erik aga arvas, et

ekstreemsus on hoopis õppimine.

Kolmanda klassi neiu Laura leidis, et

ekstreemsus on see, kui inimene on kuri.

Küsisime ka „Kes on pagulane?“. 1. klassi

piiga Kairiin hõikas vastuseks kohe, et

pagulane on võitleja. 2. klassis käib väga

tark tüdruk Marta, kes teadis, et pagulane on

inimene, kes põgeneb oma kodumaalt.

Kolmanda klassi noormees Kevin oletas, et

pagulane on hoopis kätega verivorst.

Viimaseks küsimuseks oli „Kes on

pedagoog?“ 1. klassi Eha arvates on

pedagoog väga sõbralik inimene. 2. klassis

õppiv Hendri ütles, et see on täiesti tavaline

isik. Kolmanda klassi poiss Madis teadis

rääkida, et pedagoog on inimene, kes

lahendab teiste tülisid.

Keidi Sokorova

Lõbus koolipäev töötubades

21. detsembril 2015 toimus ülekooliline

töötubade päev. Tegime lühikese

kirjeldava fotoreportaaži 7.-12. klassi

töötubadest.

Projektipäeva raames toimus 18 erinevat

töötuba. Järgnevatelt piltidelt saame teada,

millistest töötubadest oli võimalik osa võtta

ning mida huvitavat neis tehti.

QR-koodi orienteerumine

45-minutiga tuli üles leida kõik sihtkohtade

koodid koolist ja selle lähiümbrusest.

Õpilased suutsid leida kõik märgid. See oli

üks sportlik, hariv ja meeleolukas töötuba.

Õnnetina valamine

Tina valamises said paljud õpilased

proovida, mida toob neile aasta 2016.

Enamus õpilasi puutus tina valamisega

kokku esmakordselt. Seetõttu juhtus ka

päris vaimukaid asju: mõni pani tina koos

kulbiga vette, mõni kartis niivõrd, et valas

tina liiga aeglaselt, mistõttu võttis tina

pliiatsi või golfikepi kuju ning üks

10

noormees lajatas kulbitäie tina suures

ärevuses hoopiski pangest mööda. See

töötuba oli kõige populaarsem,

registreerumisleht täitus mõne tunniga.

Jääküünalde valmistamine

Huvitav oli jääküünalde valmistamine, kus

tuli varuda palju kannatust, et küünal valmis

saaks. Seal ei olnud mingit lesimist ning

küünla valmis saamiseks pidi olema kiire

tempo. See oli huvitav kogemus kõikidele

selles töötoas osalejatele.

Näitemängu A ja O

Sotsiaalpedagoogide Aino ja Kerttu

eestvedamisel toimus näitetöötuba, kus sai

ka algaja endale mõned head nipid

näitlemises. Seal oli nii naeru kui ka tõsist

näitlemist ning kõik osalejad tegid kõike

kaasa suure innuga.

Kinkekoti valmistamine

Kõik, kes tahtsid, said oma kätt harjutada

paberkottide ja kinkekaartide tegemisel,

sest milleks kulutada poes raha kui saab

kiirelt ja lihtsalt meisterdada kodus

kättesaadavatest materjalidest enda tehtud

kinkekott või kinkekaart.

Muinasehte joonistamine

Ka ajaloo teemal on võimalik mõelda välja

tegevusi. Nii sündis ajalooõpetaja Anne

Leppiku poolt muinasehete joonistamise

töötuba. Osalejatel oli võimalus näidata

oma joonistamisannet muinasehete

kujutamise kaudu.

Liisi Ernesaks ja Eneli Jüris

Tulevased sündmused 29. jaanuar Emakeeleolümpiaadi piirkonnavoor (7.-12. klass)

29. jaanuar Küünlapäeva luulekonkurss Nõos (1.-4. klass)

30. jaanuar Matemaatikaolümpiaadi piirkonnavoor Nõos (4.-

12. klass)

2. veebruar Tartu rahu 96. mälestusminutid kell 10.00

9. veebruar Vastlapäev

10. veebruar Võrtsjärve Talimängud Kolga-Jaanis

11. veebruar Valentine`s Day Party Luunjas (4. klass)

12. veebruar Tähistame sõbrapäeva

13. veebruar Ajalooolümpiaadi piirkonnavoor Lähtel (6.-7. klass)

22. veebruar Eesti Kontsert esitleb "Ei pea mitte püsti tõusma"

kontsert kell 13.45

23. veebruar Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva tähistamine kell

10.00

26. veebruar Kooli suusapäev

Täpsem info Eha Päivistelt