Upload
others
View
5
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Sissejuhatus energiatehnikasse 7.12.2014
Aimeli Laasik 23.10.2008 1
Sissejuhatus energiatehnikasse
AAV0120
Loeng 8a
Aimeli Laasik 23.oktoober 2008
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
Energeetika arengusuunad
Üldist British Petroleum`i prognoos energia
tarbimise kohta aastani 2030: Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni
(Organisation for Economic Co-operation and
Development, OECD, loodi 1961, Eesti ühines
dets. 2010) liikmesriikides kasv 0,2 %/a
OECD liikmete hulka mittekuuluvates riikides
kasv 2,7 %/a
maailmas tervikuna kasv 1,6 %/a
7.12.2014 Aimeli Laasik 2
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
British Petroleum`i prognoos sisemajanduse
kogutoodangu kohta aastani 2030:
OECD liikmesriikides kasv 2,1 %/a
OECD liikmete hulka mittekuuluvates riikides
kasv 5,1 %/a
maailmas tervikuna kasv 3,7 %/a
7.12.2014 Aimeli Laasik 3
Sissejuhatus energiatehnikasse 7.12.2014
Aimeli Laasik 23.10.2008 2
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
British Petroleum`i prognoos
elektrienergia tarbimise kohta aastani 2030:
OECD liikmesriikides kasv 1,2 %/a
OECD liikmete hulka mittekuuluvates riikides
kasv 3,6 %/a
maailmas tervikuna kasv 2,6 %/a
7.12.2014 Aimeli Laasik 4
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
Kliima soojenemise pidurdamine
energiatarbimise vähendamise teel
süsinikkütuste asendamise teel süsinik-
vesinik-kütustega, ideaaljuhul vesinikuga
fossiilkütuste asendamise teel taastuvate
kütustega
7.12.2014 Aimeli Laasik 5
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
põlevkütuselektrijaamade asendamise
teel hüdro-, tuule-, geotermaal- ja
päikeseelektrijaamadega
päikesekiirguse laialdase kasutamisega
hoonete küttes ja soojaveevarustuses
soojuspumpade rakendamisega hoonete
küttesüsteemides
7.12.2014 Aimeli Laasik 6
Sissejuhatus energiatehnikasse 7.12.2014
Aimeli Laasik 23.10.2008 3
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
Energiatarbimise vähendamine
tootmisprotsesside energiamahukuse
vähendamisega
muundurite kasuteguri suurendamisega
energiaedastuskadude vähendamisega
muundusseadmete omavahelise
kombineerimisega lähteenergia
täielikuma kasutamise eesmärgil
energia säästliku kasutamisega ja
energiakadude vähendamisega
7.12.2014 Aimeli Laasik 7
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
Saaste piiramine
mürgiste ja muude keskkonnakahjulike ainete
kasutusest kõrvaldamise teel
heitgaaside ja heitvee parema puhastamise
teel
toodete koostismaterjalide parema
taaskasutamise teel
mittetaaskasutatavate põlevate jäätmete
põletamise teel
7.12.2014 Aimeli Laasik 8
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
Euroopa energeetika arengusuunad
Euroopa vaba elektri- ja gaasisiseturu arengu
lõpuleviimine
kindla energiavarustuse tagamine liikmesriikide
omavahelise solidaarsuse kaudu
jätkusuutliku, tõhusa ja mitmekülgsema
energiakandjate kombinatsiooni saavutamine
7.12.2014 Aimeli Laasik 9
Sissejuhatus energiatehnikasse 7.12.2014
Aimeli Laasik 23.10.2008 4
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
tõhusate kliimakaitsemeetmete rakendamine,
nähes ette, et kasvuhoonegaase tuleb
vähendada 2020. aastaks võrreldes 1990.
aastaga 20 %
innovatiivsete energiatehniliste lahenduste
rakendamine
riikidevahelise ühtse energiaalase välispoliitika
rakendamine
7.12.2014 Aimeli Laasik 10
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
Kütusekriis: nafta hinna muutus
7.12.2014 Aimeli Laasik 11
80
60
40
20
0
120
Nõudluse oluline kasv (eriti Hiinas)
Nõudluse langus
Kuveidi sõda
Sõda
Lähis-Idas
Iraani riigipööre
Naftatoodangu suurendamine
Iraagi
sõda
140
$/brl
100
Toodangu tunduv vähenemine looduskatastroofide ja
diversiooniaktide tagajärjel; rahuldamata nõudlus, spekulatiivsed ostutehingud
Nõudluse langus;
ülemaailmse rahanduskriisi algus
1970 1975 1980 1985 1990 1995 2000 2005 2010 2015
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
Tuumaenergeetika arengusuunad
Ohud:
tuumaelektrijaamade võimalikud rikked,
tagajärjeks radioaktiivne saastumine
tuumareaktorites tekkivate radioaktiivsete
jäätmete lõppladude mittepiisav töökindlus
võimalus, et tuumareaktoritest saadakse
muude jääkainete hulgas tuumarelva
valmistamiseks sobiv plutoonium
7.12.2014 Aimeli Laasik 12
Sissejuhatus energiatehnikasse 7.12.2014
Aimeli Laasik 23.10.2008 5
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
võimalus, et uraani rikastamistehastes hakatakse
tootma peale reaktorite jaoks sobiva
rikastusastmega uraani tuumarelva
valmistamiseks vajalikku kõrgrikastatud uraani,
mis võib sattuda vastutustundetute
sõjaväediktatuuride või terroristirühmituste kätte
radioaktiivsete ainete leke nende veol
väga suured kulutused lõplikult seismapandud
tuumareaktorite lammutamisel
7.12.2014 Aimeli Laasik 13
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
Tuumaenergiapartnerluse plaan, 2006
uue põlvkonna tuumaelektrijaamade rajamine
kasutatud tuumkütuse taaskasutamine uute
tehniliste võtete arendamisel ja juurutamisel
tuumkütuse tõhusam käsitlemine ja ladustamine
taastoodetud tuumkütuse kasutamisel
põhinevate täiustatud reaktorite loomine
7.12.2014 Aimeli Laasik 14
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
tuumkütuse kättesaadavaks tegemine
arengumaadele, tagades seejuures tuumkütuse
sõjalise kasutamise välistamise
väikese võimsusega reaktorite väljatöötamine
arengumaade tarbeks
tuumaohutuse tagamine ja tuumamaterjalide
väärkasutamise välistamine tuumaenergeetika
arengul
7.12.2014 Aimeli Laasik 15
Sissejuhatus energiatehnikasse 7.12.2014
Aimeli Laasik 23.10.2008 6
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
Tuumaenergeetika tähtsaim eesmärk Termotuumareaktori loomine:
reaktor põhineb vesinikuaatomite ühinemisel
heeliumiaatomiks, kusjuures osa ühinevate
aatomituumade massist muundub energiaks
tuumasünteesil põhinevate reaktorite põhieeliseks
on tuumareaktsioonis osalevate ainete väike
kogus ja see, et reaktsioonis ei teki radioaktiivseid
jäätmeid
Päikeses asetleidva termotuumareaktsiooni teooria kohaselt ühinevad 4 vesinikutuuma üheks heeliumituumaks, andes ära 2 elektroni.
Päikeses muundub selliselt 650 Mt vesinikku sekundis, kusjuures
energiaks muunduv mass on 4,6 Mt.
7.12.2014 Aimeli Laasik 16
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
Termotuumaelektrijaama skeem
D - deuteeriumi
T – triitiumi
He - heelium
1 - reaktor
2 - vesi- vm
soojuskandja
3 – aurugeneraator
4 - turbiin-generaator-agregaat
7.12.2014 Aimeli Laasik 17
He
2 D + T
G
1
4
3
D + T He + n
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
Tuuleenergeetika arengusuunad
uute odavamate tuuleparkide rajamine
tuuleelektrijaamadest saadava energia
osatähtsuse suurendamine
varustada elektrienergiasalvestitega
luua tuuleelektrijaamadest koosnev
süsteem, mille summaarne võimsus
ühtlustuks ja poleks seega probleeme
teiste süsteemidega ühinemisel
(töökindluse tõstmine)
7.12.2014 Aimeli Laasik 18
Sissejuhatus energiatehnikasse 7.12.2014
Aimeli Laasik 23.10.2008 7
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
Päikeseenergeetika arengusuunad
fotoelement-elektrienergiaallikate ja
päikesepaneel-soojaveesüsteemide
osatähtsuse suurendamine
päikeseelektrijaamadel põhinevate
energiasüsteemide ulatuslikum rajamine
(N. päikeseelektrijaamade süsteemi
rajamine Põhja-Aafrikasse ja saadava
energia edastamist Euroopasse)
7.12.2014 Aimeli Laasik 19
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
Hüdroenergeetika suunad
uute jaamade ehitamine (Lääne–Hiinas,
Venemaal, Brasiilias, Aafrikas, Lõuna–
Ameerikas, Kesk-Aasias)
töötavate jaamade laiendamine
lisaagregaatide paigaldamise teel või ka
agregaatide uuendamine (nt turbiini
konstruktsiooni moderniseerimise,
generaatori ümbermähkimise jms)
7.12.2014 Aimeli Laasik 20
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
Üleminek taastuvenergia kasutamisele
hüdroenergia
tuuleenergia
geotermaalenergia
päikese kiirgusenergia
põlevate tööstusjäätmete, olmeprügi, puidu- ja
muude taimsete jäätmete, küttepuidu ja biogaasi
kasutamine
õhu, pinnase ja veekogude soojuse rakendamine,
mida saab kasutada N. soojuspumpade abil
2020 – taastuvenergia osa 20%
7.12.2014 Aimeli Laasik 21
Sissejuhatus energiatehnikasse 7.12.2014
Aimeli Laasik 23.10.2008 8
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
Euroopa Taastuvenergia Nõukogu
prognoos aastaks 2020
biomass 12,7 - 13,9 %
tuuleenergia 3,0 - 3,2 %
hüdroenergia 2,4 - 2,6 %
päikeseenergia fotoelektriline muundamine 1,2 %
päikeseenergia soojuslik muundamine 0,9 - 1,0 %
geotermaalenergia 0,7 %
päikeseenergia soojuselektriline muundamine 0,2%
ookeanienergia (peamiselt laineenergia) 0,03 %
7.12.2014 Aimeli Laasik 22
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
Taastuvenergia osatähtsus energia tootmisel
7.12.2014 Aimeli Laasik 23
0 10 20 30 40 50 %
Euroopa Liit 12,4 / 20
Rootsi 47,9 / 49
Läti 32,6 / 42
Soome
32,2 / 38
Austria
30,1 / 34
Portugal
24,6 / 31
Taani
22,2 / 30
Eesti
24,3 / 25
Sloveenia
19,8 / 25
Rumeenia
23,4 / 24
Hispaania
19,7 / 23
Slovakkia
11,9 / 23
Itaalia
13,8 / 20
Prantsusmaa
9,2 / 18 Kreeka 11,0 / 18
Iirimaa
10,1 / 17 Saksamaa
13,8 / 16
Ühendkuningriik
5,5 / 16
Holland
9,4 / 15
Tšehhi Vabariik.
3,2 / 15
Poola
9,8 / 14
Leedu
3,8 / 14
Ungari
9,2 / 13
Küpros
8,1 / 13
Luksemburg
4,8 / 13
Bulgaaria
Belgia
2,8 / 11
Saavutatud
aastal 2010
Eesmärk
2020
4,6 / 13
Malta 0,4 / 10
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
Taastuvenergia osatähtsus elektri tootmisel
7.12.2014 Aimeli Laasik 24
0 20 40 60 80 100 %
Island 100 / 100
Norra 95,9 / 100
Austria 68,9 / 79,1
Rootsi 55,5 / 60,0
Läti 56,9 / 49,3
Portugal 54,0 / 39,0
Sloveenia 29,9 / 33,6
Soome 30,1 / 31,5
Slovakkia 22,2 / 31,0
Hispaania 33,7 / 29,4
Taani 33,4 / 29,0
Itaalia 27,0 / 25,0
Prantsusmaa 14,9 / 21,0
Kreeka 16,1 / 20,1
Iirimaa 13,0 / 13,2
Saksamaa 20,1 / 12,5
Ühendkuningriik 8,0 / 10,0
Holland 11,2 / 9,0
Tšehhi Vabariik 7,6 / 8,0
Poola 7,4 / 7,5
Leedu 4,5 / 7,0 Belgia 9,5 / 6,0
Küpros 0,03 / 6,0
Luksemburg 37,0 / 5,7
Eesti 7,8 / 5,1
Malta 0 / 5,0
Saavutatud
aastal 2010 Eesmärk
aastaks 2010
Ungari 8,6 / 3,6
Euroopa Liit 19,5 / 21,0
Sissejuhatus energiatehnikasse 7.12.2014
Aimeli Laasik 23.10.2008 9
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
EL 2012 paigaldatud elektrilise võimsuse
jaotus primaarenergiateallikate järgi
7.12.2014 Aimeli Laasik 25
•Süsikütuselektrijaamad 3 065 MW
39,1 %
•Biomasskütuselektrijaamad 1 338 MW
3,0 %
•Gaaskütuselektrijaamad 10 535 MW
26,5 %
•Muud elektrijaamad 84 MW
6,8 %
•Tuuleelektrijaamad 11 895 MW
23,4 %
Kõik elektrijaamad 44 930 MW
1,0 % •Hüdroelektrijaamad 430 MW
0,2 %
•Päikeseelektrijaamad 17 583 MW
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
Mootorkütuste alternatiivid
bensiini asendamist etanooliga
naftast saadava diislikütuse asendamist
biodiislikütusega
Uuritakse biokütuste saamise võimalusi vetikatest, mis oma
tehis-elukeskkonnas (soolase veega täidetud läbipaistvates
voolikutes või paneelides) neelavad kütuste põletamisel tekkivat
süsinikdioksiidi ja muundavad selle päikesekiirguse toimel
kütuste lähteainena sobivaks massiks. Esimene katseline
süsteem võeti käitu Columbuses 2012.a.
7.12.2014 Aimeli Laasik 26
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
Biokütuste keskkonnaprobleemid
vajadus suurte maa-alade järele etanooli ja
biodiislikütuse lähtetaimede kasvatamiseks võib
vähendada teravilja ja söödakultuuride
kasvupinda või eraldada maad metsade arvelt
suhteliselt suur otsene ja kaudne energiakulu
biokütusekultuuride kasvatamisel, väetiste
tootmisel ja taimsete saaduste töötlemisel
kütuseks
kahju, mida biokütuse-monokultuurid tekitavad
loodussüsteemidele ja nende bioloogilisele
mitmekesisusele
7.12.2014 Aimeli Laasik 27
Sissejuhatus energiatehnikasse 7.12.2014
Aimeli Laasik 23.10.2008 10
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
Rahvusvaheline Taastuvenergia
Agentuur
2009 – loodi Rahvusvahelise
Taastuvenergia Agentuuri (International
Renewable Energy Agency, IRENA),
kirjutasid alla 136 riiki (sh Eesti),
peakorteri asukohaks valiti Araabia
Ühendemiraatide pealinn Abu Dhabi,
innovatsiooni- ja tehnikakeskuse
asukohaks Bonn
7.12.2014 Aimeli Laasik 28
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
Vesinikuenergeetika Energeetikaharu, mis põhineb vesiniku tootmisel,
salvestamisel, edastamisel ja kasutamisel
Vesiniku kütteväärtuse võrdlus metaani
ja kivisöega (MJ/kg)
7.12.2014 Aimeli Laasik 29
50
Kivisüsi
H2
CH4
29
142
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
Vesiniku tiheduse võrdlus (kg/m3)
7.12.2014 Aimeli Laasik 30
0,72
Õhk
Vesinik H2
Metaan CH4 1,29
0,090
Sissejuhatus energiatehnikasse 7.12.2014
Aimeli Laasik 23.10.2008 11
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
Vesiniku edastuskulude võrdlus metaani ja
elektrienergiaga 100 km kaugusele (€/MJ)
7.12.2014 Aimeli Laasik 31
30
Elektrienergia
H2
CH4 200
31
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
Vesiniku hinna võrdlus muude kütustega
massi järgi ($/kg)
7.12.2014 Aimeli Laasik 32
0,14
Kivisüsi
H2
Maagaas
0,075
2,70
Bensiin 0,90
Etanool 0,70
Põlevkivi 0,01
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
Vesiniku hinna võrdlus muude kütustega
kütteväártuse järgi ($/GJ)
7.12.2014 Aimeli Laasik 33
2,8
Kivisüsi
H2
Maagaas
3,4
19
Bensiin 21
Etanool 16
Põlevkivi 1,0
Sissejuhatus energiatehnikasse 7.12.2014
Aimeli Laasik 23.10.2008 12
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
Vesiniku tootmine
48 % maagaasist
30 % naftast
18 % söe kõrgetemperatuurilisel
reageerimisel veega
4 % vee elektrolüüsi teel
vee kuum elektrolüüs
termolüüs kõrgetemperatuurilistes
tuumareaktorites (temp. 850 C kuni 1000 C)
katalüütiline fotoelektrolüüs päikesekiirguse
rakendamisel
7.12.2014 Aimeli Laasik 34
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
Vesiniku tootmise tulevik
tarbimiskeskustest kaugel paiknevates
hüdro- ja päikeseelektrijaamades
elektrijaamades energia ühe võimaliku
salvestamisviisina
eriehitusega tuumareaktorites, mida saab
kasutada nii elektrienergia kui ka vesiniku
tootmiseks
7.12.2014 Aimeli Laasik 35
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
Vesiniku-energiavõrgu põhimõte
E - elektrolüüsiseade
H - hüdroelektrijaam
P - päikeseelektrijaam
T - tuumaelektrijaam
S - vesinikusalvesti
7.12.2014 Aimeli Laasik 36
H2O
O2
H
Soojus
H2
H2O
O2
P
H2
H2O
O2
T
H2
S
O2
H2O
Kütuseelementide patarei
Toruliinide võrk
E E
Sissejuhatus energiatehnikasse 7.12.2014
Aimeli Laasik 23.10.2008 13
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
Vesiniku salvestamine
kokkusurumine rõhu all 5…10 MPa
(kõige lihtsam salvestamise viis)
veeldamine temperatuuril ligikaudu
–250 oC (nõuab kõige vähem ruumi)
vesiniku sidumine mõnede
metallidega metallhüdriidideks, millest vesinik
kuumutamisel kergesti eraldub
7.12.2014 Aimeli Laasik 37
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
Energia kokkuhoiupõhimõtted
Energia säästlik tarbimine
aeglustab energia intensiivsest tarbimisest
tingitud kliimamuutusi
pikendab taastumatute energiavarude
kasutamise kestust
suurendab riikides, mille energiamajandus
mingil määral põhineb energialiikide impordil,
energiapoliitilist sõltumatust importtarnetest
7.12.2014 Aimeli Laasik 38
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
võimaldab edasi lükata kulutusi uute
maagaasipuurtornikomplekside, elektrijaamade
jms rajamiseks
vähendab energia edastamisega seotud kulutusi
ja energiaedastuskadusid
pikendab energia salvestusseadmete
kasutuskestust ja/või võimaldab vähendada
salvestusseadmete mahutavust ning maksumust
vähendab energiakulutusi tootmistegevuses
vähendades seega toodete omahinda ja
suurendades nende konkurentsivõimet
7.12.2014 Aimeli Laasik 39
Sissejuhatus energiatehnikasse 7.12.2014
Aimeli Laasik 23.10.2008 14
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
Energiatehnika arengu suunad
kõigi energiamuundusseadmete
kasuteguri suurendamine
energia edastuskadude
vähendamine
tõhusamate energiatarvitite
väljatöötamine
7.12.2014 Aimeli Laasik 40
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
Energia säästuvõimalused
naftaleiukohtades koos naftaga tuleva
kõrvalgaasi töötlemine kaubaliseks kütuseks
senise põletamise asemel
tõhusamate kütusekaevandamismasinate ja
transpordiviiside kasutamine
kütustpõletavjaamades – tahk- ja vedelkütuste
asendamine maagaasiga
kõrgemate auruparameetritega aurukatelde ja
-turbiinide kasutamine soojuselektrijaamades
7.12.2014 Aimeli Laasik 41
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
elektrienergia ja soojuse koostootmise
laiendamine
gaasi- ja auruturbiinide kombinatsioonil
põhinevate soojuselektrijaamade
(kombijaamade) laialdasem kasutamine
energiasalvestite laialdasem kasutamine
põlevate tootmisjääkide kasutamine soojuse
ja/või elektrienergia saamiseks
7.12.2014 Aimeli Laasik 42
Sissejuhatus energiatehnikasse 7.12.2014
Aimeli Laasik 23.10.2008 15
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
Energia edastamise kokkuhoid
optimaalse edastusviisi (toruliinide, raudtee- ja
laevavedude jms) valik
energiakadude vähendamine
(nt soojusisolatsiooni tugevdamise teel soojuse
edastamisel kaugkütte-soojusvõrkudes)
elektrienergia edastamisel – optimaalse
edastuspinge ja vooluliigi valik
7.12.2014 Aimeli Laasik 43
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
Energia kokkuhoid tarbimisel
optimaalse energialiigi valik
energiatarvitite kasuteguri suurendamine
energia muundusastmete arvu vähendamine
sisepõlemismootorite optimaalreguleerimine
kõrge valgusviljakusega valgusallikate
kasutamine ja valgustustaseme
reguleerimine
7.12.2014 Aimeli Laasik 44
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
sagedusmuundureil põhinevate elektriajamite
kasutamine
soojuse kokkuhoid kütteseadmeis
automaatreguleerimissüsteemide abil
päikeseenergia suurem kasutamine
tootmisprotsessides ja ventilatsioonides
tekkiva heitsoojuse kasutamine
energia salvestamist minimaalkoormuse ajal
7.12.2014 Aimeli Laasik 45
Sissejuhatus energiatehnikasse 7.12.2014
Aimeli Laasik 23.10.2008 16
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
Elamute eristamine soojustarbimise järgi
madala soojustarbimisega hooned
tarbimisega mitte üle 70 kWh/(m2a)
passiivhooneid soojustarbimisega mitte üle
15 kWh/(m2a)
nullenergiahooneid aasta resulteeruva
soojustarbimisega 0
plussenergiahooneid, mis võivad anda
ülejäävat (nt päikesekiirguse kasutamise teel
saadavat) energiat väljapoole hoonet
7.12.2014 Aimeli Laasik 46
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
Elamute kütteks tarvitatav soojus
1 - soojuskulu Saksamaa
uusehitistes 1971…1991
2 - Saksamaa
soojustarbimisstandard
3, 4, 5 - Saksamaa
soojustarbimismäärused
6 - Saksamaa
energiasäästumäärus
7- soojuskulu Eesti
uusehitistes 1960…1995
7.12.2014 Aimeli Laasik 47
1970 1975 1980 1985 1990 1995 2000 2005
50
0
150
100
400
350
300
250
200
450 kWh m
2 a
2
3
4
5
1
6
7
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
Energia kokkuhoid
Küte (Põhja-Euroopas energia tarbimine ca 75%)
tarbitava energiakoguse vähendamine
hoonete soojusisolatsiooni tugevdamine
Elektriajamid (tarbivad ca 2/3 kogu maailmas
toodetavast elektrienergiast)
sagedusmuundur-vahelduvvooluajamid
pooljuht-reguleerimisseadmega alalisvooluajamid
7.12.2014 Aimeli Laasik 48
Sissejuhatus energiatehnikasse 7.12.2014
Aimeli Laasik 23.10.2008 17
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
Valgustus (osatähtsus elektrienergia
tarbimises on maailmas ca 10 %)
energiasäästulampide
(halogeenhõõglambid, leedlambid,
kompaktluminofoorlambid) läbimõeldud
kasutamine
Kodumajapidamine (osatähtsus hoonete
elektrienergia tarbimises ca 1/3 )
kasutada energiatõhusust iseloomustavat
märgistust omavaid elektriseadmeid
7.12.2014 Aimeli Laasik 49
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
Euroopa energiatarbivusmärgistus
7.12.2014 Aimeli Laasik 50
SISSEJUHATUS ENERGIATEHNIKASSE
Tänan tähelepanu eest!
Küsimused?
7.12.2014 Aimeli Laasik 51