14
Uuenev õpikäsitus ja nutiseadmed klassis Digipöörde lähtekohad haridusstrateegia ja RÕK valguses Mart Laanpere, TLÜ informaatika instituudi vanemteadur, haridustehnoloogia keskuse juhataja

Digipoore: sissejuhatus

Embed Size (px)

Citation preview

Uuenev õpikäsitus ja nutiseadmed klassisDigipöörde lähtekohad haridusstrateegia ja RÕK valguses

Mart Laanpere, TLÜ informaatika instituudi vanemteadur, haridustehnoloogia keskuse juhataja

Koolirõõmu kadumine

Lahendus 1: uus tehnoloogia klassiruumis (tahvelarvutid, nutitelefonid, klikkerid, smart-tahvlid)

Lahendus 2: entusiastlik kooliuuendus (õhinapõhine/huvitavkool, õuesõpe, mängustamine, avastusõpe)

Ainult tehnoloogiast ja õhinast ei piisa

Edukas kooliuuendus vajab kolme teadmistevaldkonnaühendamist kooli kui terviku mõistmisel ja muutmisel:

KOOL

Tehnoloogia

Pedagoogika

Muutuste juhtimine

M.Fullan (2013) Stratosphere:Integrating Technology, Pedagogy and Change Knowledge

21. sajandi koolid: näiteid õnnestumistest

High Tech High: 11 kooli San Diegos, 3500 õpilast vanuses 5 - 18, uurimuslik projektõpe, avalikud esitlused, kogukonnatöö

Örestadi Keskkool Taanis: “pedagoogiline eksperimentaarium”, koostöö välispartneritega, päevakajalised meediaprojektid

Lumiar Instituut Brasiilias: ilma õppekavata, iga õpilane valibveerandis 3-4 projekti, õpetajad nõustavad, hindamismudel

Matthew Moss Keskkool Inglismaal: projekt “Minu maailm”, lapsevanemate kaasamine, mitmekesised hindamisviisid

Big Picture koolid (131 kooli 5 riigis): individuaalne õppekava, õpipoisiõpe, individuaalne projekt, portfoolio-hindamine

10 Schools for the 21st Century

Ülesanne

Valige oma koolimeeskonnaga neist 10 näidiskoolistvälja 1, mis tundub kõige huvitavam/intrigeerivam

Mis oleks need 3 asja, mida tahaksite sellest koolistoma kooli üle võtta?

Mis oleks kõige keerulisem sellise ülevõtmisejuures?

Todaysmeet.com/Teistmoodikool

Uus õpikäsitus (arusaam õppimisest)

Reformpedagoogika: Steiner, Montessori, Freinet…

Rooma Klubi raport “No Limits to Learning”, reprodutseeriv vsinnovaatiline õppimine

Paavola & Hakkarainen: 3 alternatiivset õpikäsitust

Õppimine kui omandamine (teadmised, oskused, vilumused)

Õppimine kui osalemine (praktikakogukonna subkultuuris)

Õppimine kui teadmuse loomine jagatavate digimaterjalide kujul

Õppimine digiajastul: lisaks monoloogilisele ja dialoogilisele katrialoogiline (Paavola)

Vana ja uus pedagoogika

IKT kasutam

Didaktika,metoodika

Ainealased teadmisedAineteadmisteomandamine

Tulem: reprodutseeritudteadmised jaoskused

Van

aU

us

Tulem: sügav ja kestevmõistmine, elusrakendamine

Õpetaja Õpilane

Avastame ja mõtestame aineteadmisi koos

Didaktika,metoodika

Loo ja rakenda teadmisiprobleemilahendusel

Kõikjaleulatuv tehnoloogia

Elukestva õppe strateegia 2014-2020

1. MUUTUNUD ÕPIKÄSITUS. Iga õppija individuaalset ja sotsiaalsetarengut toetava, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendavõpikäsitus on rakendatud kõigil haridustasemetel ja -liikides.

2.PÄDEVAD JA MOTIVEERITUD ÕPETAJAD NING KOOLIJUHID. Õpetaja/õppejõu ja koolijuhi töö hindamine ja tasustamine on vastavuses nendele ametikohtadele esitatavate nõuete ja töötulemuslikkusega.

3.ELUKESTVA ÕPPE VÕIMALUSTE JA TÖÖMAAILMA VAJADUSTE VASTAVUS. Kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega ningtööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused jakarjääriteenused on suurendanud erialase kvalifikatsioonigainimeste arvu erinevates vanuserühmades ja Eesti eri regioonides.

5.VÕRDSED VÕIMALUSED ELUKESTVAKS ÕPPEKS JA ÕPPES OSALUSE KASV. Kõigile on loodud võrdsed võimalused elukestvaks õppeks.

Digipööre elukestva õppe strateegias

4.Digipööre haridusvaldkonnas (teenib eesmärke 1-3 & 5)

Digikultuuri integreerimine õppeprotsessi kõigilharidustasemetel ja kõigis õppekavades (õppekavad, kutsestandardid, haridustehnoloogid)

Digitaalne õppevara (autorvahendid, varamud, e-õppekeskkonnad, kvaliteedinõuded, pilootprojektid)

Ligipääs kaasaegsele digitaristule (1:1 mudel, kiire võrk, teenuste ökosüsteem, hariduspilv, standardid)

Digipädevused (pädevusmudelid, koolitused, hindamine)

IKT põlvkonnavahetused

Poes

Ko

olis ?

Sotsiaal-tehnoloogilised üleminekud

(Geels 2002)(Geels 2002)

Tehnoloogiamaastik

Sotsio-tehnilinerežiim / paradigma

Nišid

Sotsio-tehniline režiim on suhteliselt stabiilne

Katsetused ja areng toimub erinevates suundades, uued ideed akumuleeruvad

TurgTeadusPoliitikaTehnikaKultuur

Uued ideed koonduvad jamoodustavad uue dominandi

Uus konfiguratsioon teeb läbimurde, muudab režiimi

Uus režiim mõjutabtehn. maastikku

Muutused tehn. maastikulsurvestavad režiimi

Tuleviku klassiruum

1:1 mudel arvutikasutuses

1 seade 1 õpilase kohta; Seade: personaalne süle- või tahvelarvuti, nutitelefon

Alternatiivid: Võta Oma Seade Kaasa (VOSK, ing.k.: BYOD)

Kool ostab tahvel- või sülearvutid (nt. ChromeBook)

Tegelikult on tulevikus isegi rohkem kui 1 nutiseade õpilase kohta: kell, prillid, kaart, riided, koolikott

Personaalne õpikeskkond: iga õpilane loob endale ise digitaalse töö- ja õpikeskkonna vastavalt oma huvidele, oskustele, eelistustele

Eeldab muudatusi arhitektuuris, elektrisüsteemis, esitlusvahendites, infosüsteemis, õppevaras

Tekib rida küsimusi

Aga eksamid, tasemetööd?

Ja PISA? Me olime ju tublid, miks lõhkuda tomivat?

Mis saab koolivahetuse puhul?

Veel küsimusi?