SPETSIALIST august 2013

SPETSIALISTwww. rmp . ee /p e r i o od i l i n e / spe t s i a l i s t

KAUGTÖÖ

August 2013 / Kaugtöö

Tänapäevased tehnilised vahendid ning inter-neti lai levik võimaldavad paindlikumaid töö-suhteid, mille üheks väljenduseks on kindlastikaugtöö. Kaugtööd on võimalik teha nii kodus,lennukis kui ka reisil olles. Siinjuures tekib agapalju küsimusi: Kuidas reguleeritakse töötaja jatööandja vahelisi suhteid? Millised on tööandjakulud kaugtöötaja puhul? Kuidas arvestadakaugtöötaja tööaega?

Käesolev Spetsialisti ajakirjanumber kajastabpõhjalikult kaugtöö olemust ning tööandja jatöötaja vahelisi suhteid. Targa Töö Ühingu pro-jektijuht Kadri Seeder kirjutab töökorraldusestüldiselt ning täpsemalt ka kaugtöö rakendamisekasuteguritest tööandjale ning töötajale. RohtlaLaw Office OÜ partner Thea Rohtla räägib,mida silmas pidada töölepingu sõlmimiselkaugtöötajaga. Sarnasel teemal, kuid teisenurga alt - töö- ja puhkeaja reguleerimisest -kirjutab Heli Raidve Tööõigusabi juhataja HeliRaidve.

Advokaadibüroo Sorainen maksuõiguse juristTanel Molok selgitab, kes ja millises ulatusespeab kandma kodukontori kulud. Samal teemal,kuid raamatupidamislikust vaatenurgast räägi-vad kulude kajastamisest KPMG Baltics OÜspetsialistid Ursula Noorväli ja Regina Valge.

Taaskord oleme koostanud ka ajakirja artiklitepõhjal ristsõna, mille õigesti vastanute vahelloosime välja ühe komplekti Inebrya ArganAge tooteid. Auhinna paneb välja TradeHouse’iilukaubamaja www.tradehouse.ee. Vastuseidootame augustikuu lõpuni.

Head lugemistRMP.ee toimetus

ww

w.rm

p.ee

SisukordKaugtöö kogubpopulaarsust

Toimetaja veerg 3Kaugtöö on saamas loomulikuks 4 - 9

töökorralduse osaksKaugtöö kogemus 10 - 11

Mida silmas pidada 12 - 15kaugtöötajaga töölepingu

sõlmimisel?

Ristsõna 21

Kaugtöötaja töö- ja 16 - 20puhkeaeg

Kaugtöö ja kodukontor - 22 - 26kes peaks kandma kulud

ja millises ulatuses?

Formaat: A5 / PDF

Ilmumisaeg: August 2013

Ajakiri SPETSIALIST saadetakse 30 958-le RMP.ee Nädalakirja tellijale.

RMP Eesti OÜTel: 6 848 110E-post: [email protected]

Raamatupidamis- ja maksuinfoportaal RMP.ee

Veebipõhine 27raamatupidamistarkvara

Tööandja auto kasutamisest 28 - 30kaugtöö korral

Kas kaugtööga seotud kulude 31 - 35kajastamine raamatupidamises

erineb tavapärasest?

SPETSIALIST

Kaugtöö mõisteKaugtöö mõiste on pärit 1970ndate algu-sest, mil USA teadlane Jack Nilles sellekasutusele võttis. Inglise keeles tähista-takse kaugtööd sagedamini mõistetega„telework“ ja „telecommuting“, mis viita-vad info- ja kommunikatsioonitehno-loogia (IKT) kasutamisele töös. Eestikeelde on „telework“ tõlgitud kui „kaug-töö“, mis viitab pigem asukohale, mitteIKT vahendite kasutamisele. Kuna „tele-töö“ on eesti keeles hoopis televisioonigaseotud mõiste, siis oleks tähenduse mõttes

täpsem rääkida e-tööst või virtuaaltööst,mille puhul rõhk ei ole asukohal, vaidIKT vahendite kasutamisel töös.

Jack Nilles defineerib telework’i tööna,kus nö „tööl käimist“ ja tööga seotud liikumist asendab info- ja kommunikat-sioonitehnoloogia kasutamine - selle ase-mel, et tuua inimesed töö juurde, viiaksetöö inimeste juurde. Kaugtöö tegemine eitähenda, et inimesed üldse silmast silmaei suhtle, vaid pigem, et mingi osa töö-ajast töötatakse logistiliselt sobivamaskohas, mis hoiab kokku nii inimeste aega,kui vähendab ka liikluskoormust.

Nillesi definitsiooni järgi võivad kaug-töötajad olla nii töölepinguga töötajad kuika vabakutselised, kes töötavad koosteiste vabakutseliste või klientidega dis-tantsilt ning IKT vahendeid kasutades.

Oluliselt kitsama kaugtöö definitsiooniannab 2002. aastal Euroopa tasandil sot-

4

ww

w.rm

p.ee

Kaugtöö on saamasloomulikuks töökorral-duse osaks

Kadri SeederTarga Töö Ühing MTÜprojektijuht

Inimesed töötavadrongides, lennukites,

kodus, reisil vms kohtades olles, ilmaet nad defineeriksseda kaugtööna.

siaalpartnerite organisatsioonide vahelinekaugtöö kokkulepe: „Kaugtöö on töö korraldamise ja/või teostamise vorm, kusinfotehnoloogia abil ja töölepingu või töö-suhte kontekstis viiakse läbi tööd, mida onvõimalik viia läbi ka tööandja ruumides,regulaarselt läbi väljaspool tööandjaruume (Euroopa Liidu tasandi sotsiaal-partnerite kokkulepped, kogumik)“.

Selle definitsiooni kohaselt ei tööta kaug-töö vormis vabakutselised ning töötajad,kes küll viibivad tööandja ruumidesteemal, kuid seda töö iseloomu tõttu.Samuti ei puuduta see definitsioon vahelharva kaugtöö vormis töötajaid.

Euroopa sotsiaalpartnerite vahelise kokku-leppe eesmärk oli tagada töölepinguga jaregulaarselt kaugtöö vormis töötavateletöötajatele võrdne kohtlemine, võrreldesnende kontoris töötavate kolleegidega.Seepärast on ka toodud mõiste suhteliseltkitsas.

Kaugtööd on sageli liigitatud ühekspaindlikuks töövormiks, mis võiks aidatakaasata tööturule erivajadustega, hooldus-kohustusega, kaugemate piirkondade inimesi jms gruppe, kellel on mingitelpõhjustel keeruline töökohal käia. Samastuleb arvestada, et töökorraldusel on veelväga mitmeid aspekte nagu tööaeg, sisu-line paindlikkus ja kodus töötamine, misei pruugi automaatselt kõigile sobida.

Viimasel ajal räägitakse töökorraldusealases kirjanduses rohkem paindlikusttöökorraldusest (flexwork) ja targasttöökorraldusest (smartwork), mille üksosa on ka töökoha paindlikkus. Töökohtvõib olla töö iseloomust, töökultuuristvms täpselt kindlaks määratud tööandja

asukohaga või ka töö eripärast tulenevaltliikuv - näiteks ehitajatel objektidel töö-tamine või müügiesindajatel klientide juures käimine. Kuna järjest enamateametite töö keerleb info liigutamise ja vahetamise ümber ning seda on võimalikerinevate seadmete abil teha praktiliseltükskõik kust kohast, on ka töö asukohtmuutunud paindlikumaks. Inimesed töö-tavad rongides, lennukites, kodus, reisilvms kohtades olles, ilma et nad defi-neeriks seda kaugtööna.

Kaugtöö rakendamisepraktilised küsimusedIKT arengutega seotud muutused töötegemise asukohas on toonud paratama-tult kaasa ka tööaja paindlikumaks muu-tumise, kuna lisaks sellele, et tööd võibväga erinevatest kohtadest teha, võib sedateha ka erinevatel aegadel. Tööandjadkipuvad tööaja paindlikkust teinekordki

seostama korralagedusega, kus keegienam kellaaegadest kinni ei pea. Targatöökorralduse mõtteviisis käib suuremavabaduse ja paindlikkusega aga alatikaasas ka vastutus. Töökoha ja -aja paind-likkus ei tähenda seda, et kokkulepitudkellaajad enam ei kehti, vaid et töötaja korraldab oma tööaega ja kohta lähtuvalt

5

ww

w.rm

p.ee

Tööandjad kipuvadtööaja paindlikkustteinekordki seostama

korralagedusega, kus keegi enam

kellaaegadest kinniei pea.


SPETSIALIST

sellest, mis töötulemuse seisukohalt kõigeotstarbekam on. Selline töökorraldusvabastab juhi tööaja ja kohaloleku kont-rollist ning annab võimaluse tegeledasisulise juhtimisega.

Tuntud kaugtöö vastuargument on, etkaugtöö ei sobi kõigile ja kõik töötajad eisuuda iseseisvalt töötada. See väide ontäpselt samapalju tõsi, kui et kõigile tööta-jatele ei sobi töötamine avatud kontoris,kus toimub pidev suhtlemine ja katkesta-mine. Tööülesanded ja oodatavad tulemu-sed on erinevad, neid täidavad erinevateeeldustega töötajad ning parima tulemusesaavutamiseks ongi sageli vaja töökesk-konda varieerida. See teeb tänapäevasekontoriruumi planeerimise keeruliseks -on vaja keskkonda, mis toetaks vajaduselmeeskonnatööd, vajadusel süvenemistnõudvate ülesannete täitmist.

Microsofti ühes harukontoris on näiteksloodud erinevad ruumikeskkonnad -

„raamatukogu“ on koht, kus täidetaksesüvenemist nõudvaid ülesandeid, „rand“aga ruum, kus toimub aktiivne suhtlus.

Kaugtöö diskussioon kipub sageli olemamustvalge - arutatakse selle üle, kaskaugtöö toimib või mitte ning kas sedasaab kõigi töötajate puhul rakendada. Unustatakse ära, et distantsilt töötamineon lihtsalt üks töökorralduse võimalikestvormidest, mida nagu ka osalist võipaindlikku tööaega, saab rakendadaolenevalt töö iseloomust, tööandja ja töö-taja vajadustest ja võimalustest. Kaugtööei ole võluvits, mis lahendaks koheseltmotivatsioonidefitsiidi või usaldamatu-sega seotud probleemid, pigem muudab tasellelt pinnalt rakendades olukorra veelhullemaks.

Kõige tavalisem viga, mida kaugtöö rakendamisel tehakse, on see, et jätkuvaltsoovitakse kontrollida töötaja (virtuaalset)kohalolekut ning saada kinnitust, et iga

6

ww

w.rm

p.ee

Kaugtöö vormis töötamisevõimalus ja rahulolu töökorraldusega

=Jah, ma võin töötada soovi korral ka mujal

=Ei, kuigi mu töö iseloom seda võimaldaks

=Ei, minu töö iseloom ei võimalda seda

Allikas: Palgainfo Agentuuri ja CV-Online’i koostöös Eestis, Lätis ja Leedus läbiviidud töötajate ja tööotsijate palgauuring kevad 2013

I Ei ole rahul oma töökorraldusega

II On rahul oma töökorraldusega

Eesti Läti Leedu

I II I II I II

eemal viibitud töötund on veedetud kasu-likult. See toob aga kaasa ebamõistliku jaülepingutatud kontrolli, mis on koormaksnii tööandjale kui töötajatele ning tekitabusaldamatust. Kaugtöö võimaldamine eipeaks toimuma kampaania korras egaolema sundvalik, vaid pigem töö ise-loomust tulenev loomulik võimalus, mil-lest soovi korral võib loobuda. Kaugtööst

loobumist ei peaks käsitlema läbikukku-misena ei inimese ega organisatsioonipuhul, vaid lihtsalt töökorralduse muuda-tusena.

Teine tavapärane möödalaskmine kaugtöörakendamisel on kaugtöö lubamineerandina üksikutele töötajatele, ilma ettöökorralduses midagi muudetaks ja hori-sontaaltasandi kolleegidele olukorda selgitataks. Näiteks väikelastevanematellubatakse töötada kodunt. Sageli toob seekaasa teiste kolleegide kadeduse ja jutudselle kohta, kui mõnusalt kodus töötajaaega veedab - see juhtub organisatsioo-nides, kus töö mõõdupuuks on suures osasfüüsiline kohalolemine ning väljundile jatulemusele palju tähelepanu ei pöörata.

Kolmanda takistusena kaugtöö korral-dusel võib välja tuua „ülemõtlemise“.Kui organisatsioonis soovitakse raken-dada nö „smartwork“ põhimõtteid, kustöötajatel on suurem vabadus ja vastutusoma töökorralduse üle, on eeldusteks usalduslik õhkkond, tulemusele orien-teeritus ning töötajate soov olla iseseis-vam ja ka vastutada, et töö kvaliteet jatähtajad sellest ei kannataks.

ww

w.rm

p.ee

Kaugtöö võimaldamineei peaks toimuma

kampaania korras egaolema sundvalik, vaid pigem töö

iseloomust tulenevloomulik võimalus.

7

Kaugtöö vormis töötamise lubamine organisatsioonides

=Jah, kui töö iseloom seda võimaldab

=Ei, kuigi osade ametite tööseda võimaldaks

=Ei, meie organisatsiooni tööiseloom ei võimalda seda

Allikas: Palgainfo Agentuuri ja CV-Online’i koostöös Eestis, Lätis ja Leedus läbiviidud töötajate ja tööotsijate palgauuring kevad 2013

Eesti Läti Leedu


SPETSIALIST

Kui töötaja töötab olulise aja oma tööajastkodus, siis peaks tööandja veenduma, ettöötaja saab aru töökeskkonna nõuetestning hoolib oma tervise säilimisest.Arvutiga töötamine on kodustest tege-vustest ilmselt üks ohutumaid ja ei olevaja riske selles osas ületähtsustada.

Teine küsimus kodus töötamise puhul onkulude kompenseerimine - kas ja mis ula-tuses tööandja seda tegema peaks. Täheletuleks panna seda, et kodus töötamine ontöötajale tavaliselt vähem kulukas kui töölkäimine - kokkuhoid tekib transpordiku-lude ja aja osas. Kui tööandja pakub endaruumides töötajale tööks sobilikku kesk-konda ja kodus töötamine on pigem töö-taja poolne vaba valik, siis ei peaks ülepingutama ka kommunaalkulude vmskompensatsioonidega. Töövahendid onreeglina nagunii mobiilsed. Pigem peakshoolikalt hindama tehnilisi riske ja tur-valisust, kui töötaja kasutab aeg-ajalt isik-likke töövahendeid või vabasid wifivõrke.

Kui töötajal ei ole kontoris töökohta võiettevõttel ei ole üldse kontorit ning töötaja

peab ise vaatama, kus ta töötab, on kon-torikulude kompenseerimise küsimus tei-ses valguses. Ühelt poolt võib öelda, ettöötasu peab katma kõik töötamisega seo-tud kulud ja mingeid lisakompensatsiooneei maksta. Teisalt on Targa Töö Ühingarutanud ka võimalust maksta töötajale nöisikliku kontori kasutamise kompensat-siooni sarnaselt isikliku sõiduauto kasu-tamisega.

Kaugtöö rakendamisekasuteguridKuna kaugtööd võib väga erinevalt kor-raldada, siis on keeruline välja tuua kaalati kehtivaid kasutegureid. Küsimus eiolegi niivõrd selles, kas töötajad saavadaeg-ajalt kodus töötada - paljude töödeiseloom seda ei võimalda - vaid selles, kasorganisatsiooni töökeskkond ja töökorral-dus toetab parimate tulemuste saavu-tamist; kas töötajad saavad töökorralduseosas kaasa rääkida ning seda endale sobi-vamaks kujundada. Uuringud on väljatoonud, et suurem iseseisvus oma töö korraldamisel tõstab töötajate rahulolu

8

ww

w.rm

p.ee

Suurem iseseisvus töökorralduses

Kaugtöö rakendamise kasutegurid TÖÖTAJA jaoks

Tööl käimisega seotud kulude kokkuhoid ja aja otstarbekam kasutamine

Vähem stressi ja häirimist

Uued oskused ja vajadus ise õppida

parem tervis

paremad võimalused töö ja isikliku elu ühitamiseks ning paremate töötulemuste saavutamiseks

suurem rahulolu oma tööga

paremad karjäärivõimalused

oma tööga ning produktiivsust, misomakorda mõjutab positiivselt organisat-siooni töötulemusi.

Euroopa sotsiaal- ja elutingimuste paran-damise fondi poolt läbiviidud töötingi-muste uuring näitab, et Eesti on koosteiste Balti riikide ja Põhjamaadega töö-tajate kaasamise osas kõrgel tasemel -töötajad saavad suurel määral kaasarääkida oma töö eesmärkide, meetodite japrotseduuride osas. Palgainfo Agentuuri,Targa Töö Ühingu, Microsofti ja CPDArenduskeskuse poolt selle aasta kevadelläbiviidud tööandjate ja töötajate uuringkinnitab sama - töötajate iseseisvus omatöö sisulisel korraldamisel on suur. Vähemon võimalusi mõjutada tööaega ja kohtaning töötasu suurust.

Samast uuringust näeme, et suur osa töö-tajaid ja tööotsijaid peab organisatsioone,mis pakuvad paindlikku töökorraldust,atraktiivseteks tööandjateks. Seega tähen-dab paindlikkuse pakkumine tööandja

jaoks paremat mainet, paremaid võima-lusi heade töötajate leidmiseks ja hoid-miseks, värbamiskulude ja väljaõppekokkuhoidu.

Erinevatele uuringutele tuginedes võibvälja tuua kaugtöö rakendamise kasute-gurid. Samas peab arvestama, et kuitöökultuur ei toeta kaugtöö rakendamistning töötajatele antakse vabadus ilma vas-tutuseta, võivad tulemused olla risti vas-tupidised. Teisalt näitavad uuringud, ettöötajatele suurema iseseisvuse andmineparandab ka kontoris töötajate töötule-musi.

Eesti tööandjate ja töötajate palgauuringu tulemused on saadaval tasuta, vt lähemalt Palgainfo Agentuuri kodulehelt:http://www.palgainfo.eu/valjaanded/tellimine-ja-hinnad-kevad-2013/koondraport

9

ww

w.rm

p.ee

Töötajate paremad võimalused heade töötulemuste saavutamiseks ja motiveeritus

Kaugtöö rakendamise kasutegurid TÖÖANDJA jaoks

Töötajate suurem rahulolu oma tööga

Töötajate parem tervis ja vähem puudumisi

Positiivne maine tööandjana

paremad töötulemused jaefektiivsus, suuremad tulud

suurem lojaalsus ja väiksem voolavus

väiksemad kulud värbamisele ja väljaõppele

paremad võimalused heade spetsialistide kaasamiseks ja olemasolevate hoidmiseks

võimalused kaasataspetsialiste ka teistest piirkondadest


SPETSIALIST

10

ww

w.rm

p.ee

Kas ja millises mahus olete teinud tööd kaugtööna?Mis on kaugtöö kõige suurem eelis ja puudus?

Mirjam (pearaamatupidaja/ettevõtja, 55): Olen kaugtööna raama-tupidamist teinud alates 2007. aastast. Paljude klientidega olen alustanudnullist, mistõttu on tööde maht ning intensiivsus kasvanud koos ettevõtetekasvuga. Suurem maht tekib siis, kui soovitakse lisaks tavapärasele ka müügi-arvete väljastamist, pangaülekannete teostamist, personali- ja palgaarvestust.Töövahenditena on enamasti Merit Aktiva ja Merit Palk.Tööd tehes tunnen vahel, et olen justkui üksi. Saavutades vabaduse oma tööeluise korraldada, kaob ära nii-öelda tööalane kuuluvustunne, see miski, mis onigas kollektiivis-töökeskkonnas. Üksindust ma siiski ei tunne, suure pereemana pole see võimalik. Isiklik kodune "kollektiiv" on nagu päästerõngas igal juhul olemas :).

Eelis: võimalus ise oma aega planeerida.Puudus: info vahetamise ajakulu.

Kaugtöö kogemus

Triin (ettevõtja, 32): Osaliselt olen kaugtööd teinud juba 10 aastat. Küllettevõtte käimalükkamisel, hiljem lastega kodus olles või suure ajavahegaTaimaal elades. Viimane oli huvitav kogemus, sest väga meeldis hommikultööd teha ning 4-5 tundi hiljem, kui Eestis algas tööpäev, valmis tööd üleanda. Eks interneti vahendusel kaugtööna töö tegemise võimaldamine moti-veerib tihti töötajaid ja näitab tööandjatki paremas valguses.

Eelis: kindlasti vaheldus, samas ka töötaja uute elukorraldustega arvestamine.Puudus: sõltuvus interneti olemasolust.

Katrin (raamatupidaja, 32): Hetkel teen ühte firmat sõna otsesesmõttes kaugtööna. Dokumendid laetakse kõik Dropbox'i üles. Firma omanikon enamasti välismaal, mistõttu põhisuhtlus käib meili teel. Kui miskit kiiret,siis helistame.

Eelis: aja planeerimise vabadus.Puudus: kõik töö toimub internetis ja kui internetti pole, siis ei saa ka midagiteha. Ja kuna enamus suhtlusest on meili teel, siis vahel kiirete asjade puhultuleb vastust kaua oodata.

Maire (raamatupidaja, 56): Ma ei pea lugu kaugtööst. Arvan, et suurimvõlu töölkäimise juures on suhtlemine silmast silma oma töökaaslastega. Vägahalb on kõik trikid-nipid ise välja uurida ja teostada - rubriigist mitu pead...Seejuures oma eelmises töökohas tegin küll üksi oma tööd, aga suhtlesin jasain väga palju sotsiaalset poolt ühistest kohvitundidest, samuti ka õhtustestkohtumistest töökaaslastega.

Eelis: aja planeerimine, eriti osalise tööaja puhul.Puudus: sotsiaalsus.

11

ww

w.rm

p.eeAugust 2013 / Kaugtöö

Riina (raamatupidaja/projektijuht, 24): Kaugtööd olen teinudajaliselt erinevates mahtudes, nii terve aasta jooksul kui ka kuni paarinä-dalaste kontorist eemal viibimistega.

Eelis: vabadus otsustada, kus ja millal oma tööd teed, kasvõi Lõuna-Eestismetsade vahel - seni kuni töö on tehtud, on kõik hästi! Puudus: päris kõiki töid ei saa kontorist eemal teha, kas siis materjalidelemitte ligipääsetavuse vms põhjusel.

Kai (raamatupidaja, 45): Kui kaugtööna arvestada ka tavapärast inter-netitöökoha kasutamist (serverprogramm asub kontoris ja lisatöökohtsülearvutis), siis sellist võimalust kasutan päris palju. Seda nii arvetetegemisel, andmete sisestamisel kui ka palgaarvestuses. Kõige rohkem leiabsee kasutust muidugi puhkuse ajal, aga ka juhul, kui tööde kuhjumisel tulebseda teha kas õhtuti või nädalavahetustel. Aga see ei ole siiski tavapärane -põhilise osa tööajast olen siiski kontoris.

Eelis: Kaugtöö kõige suurem eelis on muidugi see, et ei pea näiteks ühe arvevõi palga (lõpparve, puhkusetasu vm.) pärast puhkust katkestama ja tööle tulema, samuti tööaja sobitamineenda muude plaanidega.Puudus: Põhiliseks puuduseks on see, et peab dokumente kaasas kandma. Ja nii jääb tihti mõni vajalikpaber või fail ühte või teise kohta maha ning töö seetõttu ikkagi lõpetamata.

Taavi Tarkvara OÜ / Turu Plats 5-17, Tallinnwww.taavi.ee, [email protected] / tel 6 800 855, 56 800 855

Parim valik palgaarvestuseksja personali haldamiseks

... ja aega jääb ülegi!

SPETSIALIST

12

ww

w.rm

p.ee

Töölepingu sõlmimine toimub töölepinguseaduse (TLS) § 4 kohaselt ja vastavaltvõlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud reeg-litele. Järgida tuleb seejuures töölepingu-seaduses toodud erisusi: TLS sätestabtingimused, milles pooled peavad kokkuleppima (§ 5) ja annab loetelu tingimus-test, milles pooled võivad kokku leppida(§ 6). Tavapäraselt lepivad pooled kokkukõikides töö tegemiseks vajalikes ja olu-listes tingimustes ning need kajastuvad kapoolte vahel allkirjastatud lepingus.

Kaugtöö definitsioon sisaldubki TLS §-s6, kus on loetelu erijuhtudest, millespooled võivad kokku leppida. TLS § 6 lg

4 kohaselt on tegemist kaugtööga juhul,kui töötaja teeb tööd, mida tavapäraselttehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töötegemise kohta, sealhulgas töötaja eluko-has. Seega kaugtöö ei ole mitte töötaminelähetuses, nagu terminit otse tõlgendadavõiks (töötamine kaugel ehk näitekstöölähetuses), vaid tavalise kontoritöötegemine väljaspool ettevõtte asukohtaehk nn kodukontoris või ka töö, mida omaiseloomu tõttu saabki teha kas klientidevõi koostööpartnerite juures.

Kaugtöötajaks saab siis lugeda eelkõigekõiki neid töötajaid, kes sel viisil oma iga-päevatööd teevad. Kindlasti aga ei saatöötaja, kel on vaja ühekordselt tööüle-sandeid täita väljaspool kontorit, end isepidada kohe kaugtöötajaks - kaugtöö te-gemine eeldab töösuhte mõlema poolehästi läbimõeldud otsust ning selle kajas-tamist poolte vahel kirjalikult sõlmitudtöölepingus.

Millist tööd võiks töötajateha kaugtööna?

Kindlasti pole kõiki töötajaid - ka mittekontoritöötajaid - võimalik lubada töölekaugtöötajana. Sellisel viisil võiksid töö-tada nt raamatupidaja, andmete koguja,küsitleja, sisestaja, müügiesindaja, info-tehnoloogia arendamise ja projekteeri-

Mida silmas pidadakaugtöötajagatöölepingu sõlmimisel?

Thea RohtlaRohtla Law Office OÜpartner/jurist

13

ww

w.rm

p.ee

misega seotud töötaja, jm töötajad, mil-liste ametite puhul lubavad töökohustusitäita väljaspool tööandja tavapärast tegut-semiskohta kaasaegsed infotehnoloo-gilised võimalused - internet, Skype,mobiiltelefon. Võiks arvata, et tööajastosa aja ulatuses töötamisel kaugtööna eipruugi isegi internetiühendus olla vajalik(nt tehtud töö antakse üle tööandja ette-võttes töötades), kuid siin ei pruugi töö-andja (või klientide) ärisaladus ja turva-lisus olla piisavalt kaitstud, mistõttu tulebpooltel hoolega läbi mõelda, kas kodu-kontoris on kõik vajalikud tingimusedtööülesannete täitmiseks olemas.

Siin ei saa mööda ka tööandja kohustusesttagada töötajale ohutu töökeskkond, sobi-likud töövahendid ja tervisekontroll. Ontõenäoliselt palju tahta ja loota, et töö-andja tuleb töötaja koju kontrollima piisava valgustuse olemasolu ning ergo-noomilise töötooli ja arvutiga töökohaolemasolu. Eeldatavalt oskab töötaja iseoma võimalusi ja tingimusi niipalju ikka hinnata, enne kui kaugtöö kokkuleppeksläheb. Aga välistada seda päris ei saa -privaatsuse nõudeid järgides võib töö-andja seda soovida küll.

Töölepingu sõlmiminekaugtöötajagaTöölepingu sõlmimine kaugtöö tegijagaei erine üldjoontes nn tavatöölepingusõlmimisest. TLS § 6 lg 4 sätestab:

Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, ettöötaja teeb tööd, mida tavapäraselttehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töötegemise kohta, sealhulgas töötaja elu-kohta (kaugtöö), peab tööandja lisakskäesoleva seaduse §-s 5 nimetatule tea-tama töötajale, et töökohustusi täidetaksekaugtööna. Sama paragrahvi lg 9 rõhutabveel nimetatud teatamise kirjalikku kohustust (ehk töölepingusse kandmist) -kui see puudub, loetakse, et pooled ei oleselles kokku leppinud.

Ehk siis lisaks TLS §-s 5 sätestatudtingimustele, millisteks on

tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registri-1kood, elu- või asukoht;töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg;2tööülesannete kirjeldus;3ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik4tagajärg;töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud5(töötasu), sealhulgas majandustulemustelt jatehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamiseviis, maksmise kord ning sissenõutavaks muut-mise aeg (palgapäev), samuti tööandja maks-tavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed;muud hüved, kui nendes on kokku lepitud;6aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööüle-7sandeid (tööaeg);töö tegemise koht;8puhkuse kestus;9viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise10tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise ette-teatamise tähtajad;viide tööandja kehtestatud töökorralduse11reeglitele; viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes ko-12haldatakse kollektiivlepingut,

lisandub töö tegemise koha näitamise

TLS § 6 lg 4 koha-selt on tegemistkaugtööga juhul,kui töötaja teebtööd, mida tava-päraselt tehaksetööandja ette-

võttes, väljaspooltöö tegemise kohta,sealhulgas töötaja

elukohas.


SPETSIALIST

14

ww

w.rm

p.ee

juures kohustuslikuna täpsustus kaug-töö tegemise kohta.

Lepingusse ei pea kirja panema konkreet-set töötaja (elukoha) aadressi, kust ta kaug-tööd teeb - piisab töötamise koha äranäita-misest kohaliku omavalitsuse täpsusega.

Sealjuures ei pruugi töötaja kaugtööd tehasugugi mitte kogu kokkulepitud tööajaulatuses - sõltuvalt töö iseloomust ja vaja-dusest võivad pooled kokku leppida ka ntselliselt, et kui muidu töötab töötaja iga-päevaselt oma kodukontoris, siis iga kuuviimasel päeval/iga nädala esmaspäevaltöötab ta tööandja kontoris. Või vastu-pidiselt - tavatingimustes on töökohakstööandja ettevõtte asukoht, aga nt igalreedel/iga kuu esimesel kolmel tööpäevalteeb töötaja kaugtööd. Kui nii on pooledkokku leppinud, tasub see režiim ka lepin-gus fikseerida.

Mida silmas pidadakaugtöö kokkuleppesõlmimiselTänapäeval ei lange töökohtade hulk japotentsiaalsete töötajate hulk paikkonnitikuidagi kokku - ikka on suurem osa töö-kohti koondunud linnadesse, suurema-tesse asulatesse ja maapiirkondades ela-vad inimesed on sunnitud tööle ja kojusõiduks igapäevaselt kulutama tunde jalausa sadu kilomeetreid. Kaugtöö võimal-dab siin olulist kokkuhoidu töötajale -kätte jääb bussipiletitele või kütusele kulutatud raha ning aeg, mis seni kulusedasi-tagasi sõidule, jääb nüüd perele.Tööandjalegi võib see tähendada kuludekokkuhoidu, kindlasti aga kindlustunnet,et töötaja ka kõva külma ja tuisuga metsa-

talust õigeks ajaks „tööle” jõuab ningdeklaratsioon esitatud saab.

Arusaadavalt kaasnevad kodus töötami-sega töötajal kulud - internetiühenduse,arvuti ja telefoni aktiivsema kasutamise jatehnika hooldamisega võivad kaasnedatavapärasemast suuremad kulud. TLS § 40 lg 1 järgi võib töötaja nõuda töö-ülesannete täitmisel kantud kulude hüvi-tamist. Seetõttu tuleks pooltel enne kaug-tööks kokkuleppe sõlmimist täiendavatekulutuste hüvitamise küsimused täpsus-tada. Samuti võib tekkida vajadus kokku-leppeks sõidukulude hüvitamisel, kuitöötaja nt ühel-kahel päeval kuus/nädalaspeab viibima tööandja ettevõttes teisesEesti otsas.

Kindlasti peavad pooled lepingut sõl-mides täpsustama, millal ja millisel viisiltöötulemus üle antakse/edastatakse võikuidas pooled teineteisega üldse suhtle-vad või kuidas ja millal töötaja tööandjalekättesaadav on. Võidakse leppida kokkukindlas ajavahemikus, mil Skype’i vahen-dusel, e-posti või telefoni teel ühendustvõetakse.

Töötajale võib kaugtöö tihti tähendada

Lepingusse ei peakirja panema konk-reetset töötaja

(elukoha) aadressi,kust ta kaugtöödteeb - piisab töötamise kohaäranäitamisest

kohaliku omavalit-suse täpsusega.

15

ww

w.rm


piiri kadumist töö ja eraelu vahel. Et sedaei juhtuks, nõuab kaugtöö töötajalt tuge-vat enesedistsipliini ja tema pereliikmeteltarusaamist ja mõistmist, et kodus olevpereliige täidab teatud ajal tööülesandeidning pole seetõttu 24 tundi ööpäevas vaidpere jaoks. Kindlasti aga annab sellinetöötamine töötajale parema võimaluseoma aega planeerida, mugavuse töötadaüldjuhul sellisel ajal, mis talle kõigeparemini sobib.

Kaugtöö võib aga mõnele töötajale teki-tada ka kõrvalejäetuse tunde. Suure suht-lemisvajadusega töötajale ning töötajale,kes vajaks nö toetavat õlga, tunnustamistvahetult juhilt, aga ka sellele, kel distsip-lineeritust vähem, ei pruugi kaugtöö üldsesobida.

Oluline on täpsustada tööaja arvestusegaseotud küsimused. Sõltuvalt töö spetsii-fikast (nt kindlatel kuupäevadel täide-tavad kohustused) võib kaugtöö tegemisekokkulepe sisaldada ka ületunnitöö, öötöötegemise ja riigipühal töötamise tingi-musi, kuid üldreeglina võiks kaugtööljärgida regulatsiooni, mis oli kuni 2009.ajuulini kehtinud töölepingu seadusessätestatud (aga ka praegu kehtiva TLSpuhul võimaliku kokkuleppe puhul) ise-seisva otsustuspädevusega töötaja puhul -töötaja täidab tööülesandeid kokkulepitudtöötundide hulga jooksul, otsustades isetöörežiimi üle - vajadust teha ületunnitöödvõi töötada öisel ajal ning riigipühadel eiole. Tööandjale jäävad siinjuures riskidtöötaja võimaliku tervisekahjustuse juh-tumi korral. Kui sellise töötajaga peaksjuhtuma õnnetus, siis töötervishoiu jatööohutuse seaduse § 22 kontekstis võibteatud asjaolude esinemisel olla tegemisttööõnnetusega.

Tööandja jaoks tähendab töötaja kaug-tööle lubamine tõenäoliselt kokkuhoidu,näiteks ametisõidukite, töökoha kulude,töövahendite arvelt; samas on tal avara-mad võimalused personali valikul - saabtööle võtta isikuid, kes tunnevad hästi ümbruskonna inimesi kui potentsiaalseidkliente või nt uuringute-küsitluste puhulsaavad kiirema kontakti valitud isikutega.Uute töötajate puhul saab valiku teha tudengite, puudega isikute, pensionäridevõi teistes regioonides elavate spetsialis-tide seast.

Et kaugtöötajad ennast kõrvalejäetuna eitunneks, ei tohiks tööandjad neid kõrvalejätta ei ühisüritustest, koolitustest, mista-hes tööalastest aruteludest-diskussiooni-dest, koosolekutest.

LõpetuseksKaugtöö kogub üha enam populaarsust -paljud riigiametidki lubavad töötajaidkaugtööle, rääkimata väikeettevõtetest,kus nö kontorit või bürood ei olegi ningkõik töötajad töötavad kodukontorites.Kaugtöö keskused võimaldavad tööd tehaka siis, kui kodus näiteks internetiühenduspuudub või on väga kehv, ometi jääb ärapikk sõit tööandja asukohta.

Kaugtööd on propageeritud nüüd jubakahel aastal 31. mail korraldatud kaugtööpäeval, kus põhieesmärgiks on olnud suurendada ühiskonna teadlikkust võima-lustest ja eelistest, mida kaugtöö kaas-aegsete tehnoloogiate abil nii töötajatelekui ka ettevõtetele pakub.

SPETSIALIST

16

ww

w.rm

p.ee

Klassikalise töölepingu kohaselt teeb töö-taja tööandjale tööd, alludes tema juhti-misele ja kontrollile. Tavapäraselt tähen-dab see töötamist tööandja ruumides jatööandja poolt kehtestatud tööajal. Samason töösuhted muutunud paindlikuks ja eri-palgeliseks. Töötaja võib isiklikel võiperekondlikel põhjustel või vähese trans-pordiga piirkonnas elamise tõttu olla omaliikumistes piiratud. Mõningad tööüle-sanded ei nõuagi tööandja ruumides kohalviibimist, mistõttu on vahel nii töö-andjale kui ka töötajale soodsam, kui töö-taja töötab nt kodus. Eriti puudutab seetööd, mille tulemusi saab tööandjale edas-tada nt interneti teel. Samas võib tegemist

olla ka väikesemahuliste komplekteeri-mistöödega (nt helkurite kokkupanek).Kõigil sellistel juhtudel tekib küsimus,kas ja kuidas tööaega reguleerida.

Õiguslik regulatsioon2009. aastal jõustunud töölepingu seadus(TLS) ei sätesta töölepingu kohustuslikketingimusi. Kuna leping on kahe poolevabatahtlik kokkulepe, siis ei saa lepingusõlmimine olla kohustus, järelikult ei saaolla ka kohustuslikke tingimusi. Võlaõi-guse põhimõtete kohaselt on leping sõlmi-tud, kui pooled on saavutanud kokkuleppeolulistes tingimustes. Töölepingu puhulon olulisteks tingimusteks tehtav töö jamakstav tasu (TLS § 1). Kui neis kahestingimuses on kokkulepe saavutatud,loetakse leping üldjuhul sõlmituks.

Kaugtöötaja töö- japuhkeaeg - mida silmaspidada?

Heli RaidveHeli Raidve Tööõigusabi OÜjuhataja

Töölepingu seadus ei reguleeri kaug-töötaja tööaega.

Kehtivad tavapärasedreeglid, st üldjuhultöötab töötaja viiel

päeval nädalas kaheksa tundi päevas,

kui ei ole kokku lepitud tööaja summeerimises.

17

ww

w.rm

p.ee

Kuna tööleping on väga siduv leping ningtöötasust koosneb enamiku inimeste põhi-sissetulek, on nii rahvusvaheliselt kui kasiseriiklikult kehtestatud töösuhtega kaas-nevad miinimumnõuded. Nii peab töö-andja andma töötajale seaduses sätestatudulatuses puhkust ning maksma täistöö-ajaga töötavale isikule vähemalt miini-mumtasu, samuti on ajalised piirangud nntavapärasele tööajale ning ületunnitööle.Samas ei kohusta seadus pooli töökohasja tööajas kokku leppima. Kui pooled leppisid kokku ainult tehtavas töös jamakstavas tasus, kuid jätsid läbi rääki-mata töö tegemise koha ja aja, siis eeldus-likult töötab töötaja tööandja asukohas(TLS § 20) nn täistööajaga (TLS § 43 lg 1) ja ettevõtte tavapärasel tööajal (TLS§ 47 lg 1). Kui kokkuleppe kohaselt asubtöökoht töötaja kodus ja ta saab endatööaega ise valida, siis on pooled seadu-sest erinevalt kokku leppinud, tegemist onseaduse mõttes kaugtööga ning vastavkokkulepe peaks sisalduma ka töölepingukirjalikus dokumendis (TLS § 6 lg 4).

Töölepingu seadus ei reguleeri kaugtöö-

taja tööaega. Kehtivad tavapärased reeg-lid, st üldjuhul töötab töötaja viiel päevalnädalas kaheksa tundi päevas, kui ei olekokku lepitud tööaja summeerimises.Loomulikult võivad pooled kokku leppidaka pikemates (kuni 13-tunnistes) vahe-tustes, ajakava alusel töötamises, osalisestööajas jne. Seaduses sätestatud tööaja piirangud kehtivad kõigi töötajate, sh kakaugtöötaja suhtes.

Kui tööks on konkreetse asja tegemine (ntkomplekteerimine), kokku on lepitud nntükitasu ning töötaja jõuab töö tehtudtavapärasel tööajal, siis arusaamatusi ilm-selt ei teki. Probleemid võivad tekkidaselliste töötajatega, kelle töö on pidevning ei ole selgelt mõõdetav. Eelkõigevõib arusaamatusi põhjustada tööaja ar-vestuse pidamine, haiguslehe perioodning võimaliku ületunnitöö tegemine.

Riigikohtu 19.03.2008otsus 3-2-1-6-08Probleem ei ole tegelikult uus. Ka nn vana


SPETSIALIST

18

ww

w.rm

p.ee

seaduse ajal oli töötajaid, kes töötasid kol-mandate isikute objektidel, kodus võimuus piirkonnas, kus tööandja tööajastkinnipidamist igapäevaselt ei kontrollinud.Üks olulisemaid lahendeid on pärit juba2008. aastast, kui Riigikohtusse jõudis nnpalkmajade kokkupanemise juhtum.

Viidatud vaidluses olid töötajad leppinudtööandjaga kokku nn tükitöötasu iga komplekteeritud palkmaja eest. Suhetehalvenedes esitasid töötajad saamata üle-tunnitöö tasu ja puhkepäevadel töötamisetasu nõude.

Riigikohus leidis, et on mõistlik, et tüki-palgasüsteemi puhul lepivad töölepingupooled kokku ka töö normis. Tükipalga-süsteemi puhul on võimalik kokkulepe, ettöötaja teeb mingi konkreetse töö kokku-lepitud tähtajaks. Samuti on võimaliktükipalgasüsteemi puhul kokku leppidaselliselt, et töötaja kohustub töötama kok-ku lepitud tööajal, kuid saab tasu tehtud

töö koguse (mitte töötatud aja) järgi. Vii-masel juhul, kui töötaja nõustub töötamaüle seaduses sätestatud tööaja normi võiesialgu kokku lepitust kauem või töötamapuhkepäevadel, riigipühadel ja õhtu-sel või öisel ajal, ei ole see käsitatav olu-korrana, kus rakenduvad töölepingu sea-duse, töö- ja puhkeaja seaduse ja palga-seaduse sätted, mis reguleerivad ületunni-tööd või töötamist puhkepäevadel, riigi-pühadel ja õhtusel ning öisel ajal. Kõne-alust liiki kokkulepe töö tasustamiseksüksnes tehtud töö koguse alusel ei oleiseenesest käsitatav töölepingu tingi-musena, mis on töötaja jaoks halvemseaduses sätestatust ning kehtetu TLS §15 järgi. Samas kui tööandja näeb sellisekokkuleppe sõlmimise ette tüüptingi-musena, siis tuleb sellise kokkuleppe kehtivust hinnata VÕS § 42 järgi.

Tuletame meelde, et viidatud lahend puu-dutas nn vana seadust. Kohtu poolt analüüsitud seadused tunnistati 2009.aastal kehtetuks. Samas on Riigikohtu selgitus rakendatav ka käesoleval ajal.Kui töötajaga on kokku lepitud nn tükitööja eeldatavalt selle valmimise tähtaeg, siissaab töötaja ise valida, millal ta tööd teeb.Kirjeldatud juhul oleks ebamõistlik ja töö-andja suhtes ebaõiglane, kui töötaja esi-taks hiljem tööandjale ületunnitöö tasunõude väitega, et tal kulus kokkulepitudtöö tegemiseks algselt kokkulepitust roh-kem aega. Samas tuleb meeles pidada, etkui töö osutuski töötajast mittetingitudpõhjustel algselt planeeritust oluliseltmahukamaks, siis võib täiendava tasunõue olla ka põhjendatud.

Kirjeldatud juhuks oleks seega soovitatavleppida selgelt kokku, millist tööd töötajateeb ja millist tasu ta selle töö eest saab.

Kui kokkuleppe koha-selt asub töökoht

töötaja kodus ja tasaab enda tööaega ise

valida, siis onpooled seadusesterinevalt kokku

leppinud, tegemist on seaduse mõttes

kaugtööga ning vastavkokkulepe peakssisalduma ka töö-lepingu kirjalikus

dokumendis (TLS § 6 lg 4).

19

ww

w.rm

p.ee

Olukord muutub keerulisemaks, kui töö-taja töö ei ole mõõdetav, st töötaja teebtööd, mille mahtu tööandja ei oska hin-nata ja seetõttu on kokku lepitud ajatöötasu. Sellisel juhul tekib ka oht, et töötajavõib kodus töötades teha tööandja jaoksrohkem tööd ning esitada ka ületunnitöötasu nõude, nagu järgmises kohtuotsuses.

Harju Maakohtu31.01.2012 otsus 2-10-2667Töötaja väitel oli tal tööandjaga kokku-lepe, et lisaks kirjalikus töölepingus märgitule makstakse talle täiendavaidlisatasusid. Töötaja palus saamata töötasuvälja mõista tema enda poolt koostatudtööajaarvestuse alusel. Tööandja arvatesei saa töötaja poolt esitatud tööajaarves-tust, millel puudub tööandja allkiri, arves-tada.

Kohus leidis, et töötaja poolt kohtule esitatud tööaja arvestamise tabelid tõen-davad, kui mitu tundi töötaja vaidlus-alusel perioodil töötas. Kohus juhtistööandja tähelepanu asjaolule, et tööajaarvestuse pidamine on tööandja kohustusning kui tööandja on selle kohustuse täit-mata jätnud, vähemalt ei ole tööandjatõendanud, et ta tööaja arvestust töötajaosas pidas, siis tuleb arvestada töötajapoolt esitatud tööaja arvestusega.

Autor leiab, et kirjeldatud olukorda saabvältida, kui leppida tehtav töö ja sellemaht ning tähtajad selgelt kokku. Ühtlasituleks ajatöö puhul töölepingu kirjalikusdokumendis rõhutada, et tööaja arvestustpeab kaugtöötaja ise, ületunnitöö tege-mine on lubatud ainult poolte eelneval

kokkuleppel ning mistahes takistuste (töö-võimetus, töö puudumine jms) puhul peabtöötaja sellest tööandjat koheselt infor-meerima. Nimelt ei soosi tänane praktikatöötundide vahemiku kokkuleppimist ningvõib tuua kaasa ka alatundide tasu nõude,nagu on näha järgmises kohtuotsuses.

Harju Maakohtu8.05.2012 otsus 2-11-13414Pooled leppisid töölepinguga kokku, et2009. aastal pidi töötaja töötama kas osa-lise või täistööajaga vastavalt tööandja vajadustele kuni 7 tundi päevas ja töö-andja pidi maksma töötasu tegelike töö-tundide eest 100 krooni tunnis. 2010.aastal pidi töötaja töötama graafiku aluselvahetustega ja tema töötasu oli 67 kroonitunnis. Tööandja selgituste kohaselt eivõtnud tööandja kohustust töötajat mak-simumpiirides tööga kindlustada, vaid


Ajatöö puhul tulekstöölepingu kirjalikusdokumendis rõhutada,et tööaja arvestust

peab kaugtöötaja ise,ületunnitöö tegemineon lubatud ainultpoolte eelnevalkokkuleppel ning

mistahes takistuste(töövõimetus, töö

puudumine jms) puhulpeab töötaja sellesttööandjat koheselt

informeerima.

SPETSIALIST

20

ww

w.rm

p.ee

kokkuleppe kohaselt pidi töötaja töötamavaid siis, kui tööandjal on lisatööd.

Kohus leidis, et 2009. aastal pidi tööandjakindlustama töötaja tööga 7 tundi päevas35 tundi nädalas ja 2010. pidi töötaja töö-tama täistööajaga 8 tundi päevas 40 tundinädalas. Kohus asus seisukohale, et eitööandja vande all antud selgitustega egatunnistajate ütlustega ei ole tõendatud, ettöötaja oleks puudunud haiguse tõttu võipõhjuseta, sellised puudumised oleks tul-nud fikseerida ja dokumenteerida. Kohustuvastas, et kõikide alatundide näol ontegemist TLS § 35 kohase tööseisakuga jamõistis tööandjalt nn alatundide eest väljakeskmise töötasu.

KokkuvõtteksKaugtöötajate tööaja suhtes on õiguslikregulatsioon minimaalne ja kohtupraktikaolematu. Nagu ikka sellistel juhtudel, pea-vad pooled käituma heauskselt ja mõist-likult. Autor soovitab oma pikaajalisepraktika põhjal kõigepealt kaaluda, kastöötaja sobib kaugtöötajaks, st kas tege-mist on mõistliku ja heauskse töötajaga.

Kaaluda võiks ka seda, kas töötaja luba-takse püsivalt koju tööle või oleks mõist-lik leppida kokku, et töötaja on nt kolmelpäeval tööl kodus ja kahel päeval tööandjaruumides.

Kui pooled otsustavad valida koostöövormiks kaugtöö, siis peaks eelkõige läbirääkima, kas tasustamise vormiks saab nntükitöötasu või ajatasu. Viimase puhuloleks soovitatav selgelt kokku leppidatundide maht, tööandjale tööde üleand-mise kord, töötaja poolt jooksvalt aruan-nete esitamine, töötaja poolt tööajaarves-tuse pidamine jms. Ühtlasi võiks lepingustäpsustada ületunnitöö tegemise vaidpoolte eelneval kokkuleppel ning töötajakohustuse teavitada tööandjat koheseltmistahes töö tegemise takistustest.

Meeles tuleb pidada, et kaugtöötaja töö-leping on tavalisest klassikalisest töölepin-gust mõnevõrra erinev, mistõttu oleks heaesimest lepingut ka mõnele spetsialistilenäidata.

21

ww

w.rm


11

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

1 Koht, kus on võimalik teha kaugtööd

2 Ühe kilomeetri hind erasõitude korral

3 Paber, mis tõestab kulu tekkimist

4 Liikumisvahend, mida võib kasutadaka kaugtöötaja

5 Tehniline lahendus, mis võimaldabsuhtlust

6 Kui palju aega peab täiskohaga töödtegev kaugtöötaja nädalas töötama?

PAREMALE:

Ristsõna vastuseid ootame 31. augustini 2013 e-postiaadressile [email protected].

Õigesti vastanute vahel loositakse üks Inebrya Argan Age KOMPLEKT (šampoon 300 ml + 2-faasiline palsam 200 ml+ intensiivhooldusseerum 100 ml). Auhinna paneb väljaTradeHouse’i ilukaubamaja www.tradehouse.ee.

Võitjate nimed avaldame 4. septembri RMP.ee Nädalakirjas!

7 23.10.2013 toimuv raamatupidajatelemõeldud suurüritus Nokia Kontserdimajas

8 Millises olukorras võib kodus töödtegeval isikul tekkida maksukohustus?

9 Millal sõlmiti kaugtöö kokkulepe Euroopas?

10 Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks peabolema arve väljastatud…

11 ALLA: Kaugtöötaja töö tegemise koht

Ristsõna

SPETSIALIST

22

ww

w.rm

p.ee

Kui veel kümme aastat tagasi peeti ise-enesestmõistetavaks olukorda, kus kõiktöötajad ilmuvad töökohale kell kaheksahommikul ja lahkuvad kell viis õhtul, siisarenev tehnika ja mõtteviis soodustavadtööajale ja -kohale paindlikumat lähene-mist kui kellast kellani töökohal istumine.Ka edumeelsemad tööandjad eelistavadvõimaluse korral tagumikutundide luge-mise asemel keskenduda sellele, et tagadatööülesannete tähtaegne ja tulemuslik täit-mine, leidku see siis aset kontoris või väl-jaspool seda.

Mõtteviis ja tehnika on aga muutunud kiiremini kui seadused ning vaid töölepin-gu seaduses leiab mõne sätte kaugtöögaseonduvate sisuliste küsimuste reguleeri-miseks. Töölepingu seaduses on vaid mär-gitud, et tööandja peab töötajale teatamakui poolte kokkuleppel täidetakse töö-kohustusi kaugtööna ning lisaks, kas jakuidas hüvitatakse töö tegemisel võitööandja juhiste või korralduste tõttutekkinud kulutused. Need sätted agakäsitlevad eelkõige tööandja teavitamis-kohustust, mitte sisulisi küsimusi. Seegakobavad töötajad ja tööandjad pimeduseskui soovivad kaugtöösuhtele sisu andaning poolte õiguseid ja kohustusi väljaselgitada. Muuhulgas ei ole kindlaks mää-ratud, kes peaks tagama kaugtöötajaletöötegemiseks vajalikud vahendid ningkes katab kodus töötamisega seonduvadkulud.

Kodukontori kuludehüvitamisel on paljuruumi kokkulepeteksKuna kaugtöö tegemine on suures osasseadustega reguleerimata, tuleks võima-like vaidluste ja probleemide vältimisekskodus töötamisega kaasnevad õigused jakohustused (sh kulude hüvitamine) töö-taja ja tööandja vahel selgesõnaliselt

Kaugtöö ja kodukontor -kes peaks kandma kuludja millises ulatuses?

Tanel Molokadvokaadibüroo SORAINEN maksuõiguse jurist

23

ww

w.rm

p.ee

kokku leppida ning hilisemate tõendamis-probleemide vältimiseks ka kirjalikult fik-seerida. Arvesse peab siinjuures võtma, etlisaks töösuhte pooltele võib kodus töö-tamise kulude katmise ja nende jaotamisevastu huvi tunda ka maksuhaldur. Temaarvamus tööandja poolt tehtud kulutusteettevõtlusega seotuse osas võib aga töö-suhte poolte käsitlusest erineda ning seevõib eelkõige tööandja jaoks kaasa tuuamittesoovitavaid tagajärgi. Kõige tava-lisem probleem kipub olema, et tööandjakulutusi ei lubata täies ulatuses ette-võtlusega seotud kulutusena käsitleda.Halvemal juhul võidakse kodukontori kulude katmist käsitleda ka töötajaleerisoodustuse andmisena, mille tagajärjedon maksunduslikult veelgi ebasoodsamad.

Millest agalähtuda, kuiasuda otsi-ma vastustküsimuse-le, kes jamillises ula-tuses peaksk a u g t ö ötegemisegaseotud ku-lud katma?Kuna erine-vate kodustöötamisega kaasnevate kulude hüvita-misel kehtivad erinevad põhimõtted, onneid põhjust allpool ka erinevalt käsitleda.

Töövahendid - arvuti,kontoritarbedIgapäevaselt kontoris viibiva töötaja asja-kohaste töövahendite tagamine tundub

loogilisena olevat tööandja kohustus. Seekäsitlus ei tohiks põhimõtteliselt erinevolla, kui töötaja täidab oma tööülesandeid(osaliselt) väljaspool kontorit. Ei olemõistlikku põhjendust ega seadustega ettenähtud erandit, et kaugtööd tegevadtöötajad oleksid kehvemas seisus kuinende kontoris töötavad kolleegid. Kakaugtöötajatel on vastupidiste kokkulepe-te olemasoluta õigus eeldada, et talle ontööandja poolt tagatud tööülesannete täit-miseks vajalikud vahendid, nagu näiteksarvuti või kontoritarbed. Asjaolu, et töö-taja kasutab tööarvutit vähesel määral kaisiklikel eesmärkidel, näiteks uudistelugemiseks, ei pane veel üldjuhul kahtlusealla seda, et töö tegemiseks vajaliku arvutiostmiseks tehtud kulutus peaks täies ula-

tuses jääma tööandja kanda.

Sama põhimõte kehtib ka kon-toritarvete ja muude töövahen-dite osas, ilma milleta ei saakskodus oma tööülesandeid täita- tegemist on üldjuhul kulu-dega, mis peaksid jääma töö-andja kanda. Samas on töö-suhte pooltel vaba voli leppidakokku ka teistsuguses kuludejaotamises kui ühel või teiselkaalutlusel on põhjendatudvastavate kulude kandminetöötaja kanda jätta.

Kodukontori sisustusKodukontori sisustamisega seonduvatekulude katmine tööandja poolt on maksundusalases kohtupraktikas agarohkem probleeme tekitanud, kuna palju-des olukordades on nende seotust ette-võtlusega raskem tõendada. Sisustus ei


Võimalike vaidlustevältimiseks tulekskodus töötamisegakaasnevad õigused

ja kohustusedtöötaja ja tööandjavahel selgesõnali-selt kokku leppidaning ka kirjalikult

fikseerida.

SPETSIALIST

24

ww

w.rm

p.ee

piirdu üksnes töölaua ja -tooliga, koh-tupraktikas on vaieldud näiteks ka tapeedija aknaruloode soetamiseks tehtud kulu-tuste ettevõtlusega seotuse üle.

Kodus töötades kasutab töötaja üldjuhultöötegemiseks vajalikke sisustuselementemingis ulatuses ka isiklikul otstarbel.Seega on mõistlik tööandjaga kokku lep-pida, millises ulatuses jäävad sisustusekulud tema kanda. Siinjuures peab läh-tuma siiski reaalsetest asjaoludest - põh-jendatud ei ole töölaua ostuhinda jättatäielikult tööandja kanda, kui seda kasu-tatakse töötaja poolt ka isiklike vajadustetarbeks. Maksuhaldur ei ole tõenäoliseltsellises olukorras samuti nõus lugemakogu laua ostmiseks tehtud kulutusttööandja ettevõtlusega seotud kuluks.

Kui tööks vajalikku sisustust kasutatakseosaliselt ka töövälistel eesmärkidel, vas-tavat proportsiooni pooltevahelise lepin-guga paika ei panda ning seda ei olevõimalik ka usaldusväärselt kindlaksmäärata, loetakse kohtupraktika järgi ette-võtlusega seotuse/mitteseotuse proport-siooniks 50/50. Kui tööandja on katnudrohkem kui 50% kuludest, siis kok-

kuleppe puudumisel ei käsitleta ülejäävatosa ettevõtlusega seotud kuluna ningtööandjat ähvardab ka ülemääraste välja-maksete erisoodustusena käsitlemise oht.

Muud kodus töötamise-ga kaasnevad kuludSamuti oleks soovitatav pooltevahelisekokkuleppega lahendada küsimus, kas jakui, siis millises ulatuses hüvitab tööandjatöötajale kommunaalkulud, interneti- jatelefoniarved ning muud kodukontoristöötamisega kaasnevad kulud.

Nende kulutuste osas ei ole samuti võima-lik universaalset õiglast jaotust paikapanna ning pooled peaksid hüvitamiseosas sõlmima mõistlikud ja tegelikkuselevastavad kokkulepped. Näiteks võivadpooled kokku leppida, et tööandja hüvitabtöötajale poole interneti-, neljandiku küttearvest jne. Kui tööandja võtab endakanda ilmselgelt liiga suured kulud,tõuseb ka siin esile oht, et neid käsitletak-se ettevõtlusega mitteseotud väljamakse-tena või erisoodustusena.

Kulude jaotust hõlbus-tab kindlalt piiritletudkoha kasutamine töö-tegemiseksEt selgemalt piiritleda kodu ja kodukon-torit ning määrata kindlaks, kes ja kui suures ulatuses peaks seonduvad kuludkandma, oleks võimaluse korral mõistlikkodukontorina kasutada näiteks ühtekonkreetset tuba, mida kasutataksegi ainult sellel eesmärgil. Sellisel juhul on

Sisustus ei piirduüksnes töölaua- jatooliga, kohtu-praktikas on

vaieldud näiteks katapeedi ja akna-

ruloode soetamisekstehtud kulutusteettevõtlusega seotuse üle.

25

ww

w.rm


põhjendatud jätta töökoha sisustaminetäielikult tööandja kanda, kellel ei tohiksolla hiljem raskusi ka tõendada, et tege-mist oli ettevõtlusega seotud kuluga.

Kohtupraktikas on leitud, et kodukontorisisustamisega seotud kulude arvamine ettevõtlusega seotud kulude hulka on või-malik ka tervikuna, kuid see eeldab, etvastavad sisustuselemendid on suunatudvaid tööga seotud ülesannete täitmiseks.Kõige lihtsam on vaidlusi vältida olukor-

ras, kus töötegemiseks vajalikud sisustus-elemendid paiknevad kõik ühes, üksnestöötegemiseks kasutatavas toas.

Ka kommunaalkulude ja muude jooksvatekulutuste proportsiooni kindlaksmäära-mine on sellisel juhul hõlpsam, töötege-miseks konkreetselt piiritletud ala ole-masolul on võimalik kasvõi põrandapindaarvestades kindlaks määrata kulud, millehüvitamist oleks tööandjalt põhjendatudnõuda.

Soovi korral ei takista mitte miski töötajattöökohana kasutatavat tuba tööandjalemõistliku hinna eest välja üürida. Sellisestsenaariumi puhul tasuks üürisummakindlaksmääramisel jääda pigem konser-vatiivseks, sest ülemäära suure üürimaksepuhul võib maksuhaldur seda käsitledanäiteks varjatud palga maksmisena.

www.sorainen.ee

Põhinedes nõustatud maksuasjade mahule, keerukusele jalahenduste innovaa lisusele

on advokaadibürood SORAINEN auhinnatud itlitega

Bal kumi Aasta Maksunõustajaaastatel 2010-2012 &

viima sel aastal itligaBal kumi Aasta Siirdehindade Nõustaja!

Euroopa tähtsamaid maksuvaldkonna tunnustusi jagasInterna onal Tax Review

Kohtupraktika järgiloetakse ette-

võtlusega seotuse/mitteseotuse

proportsiooniks50/50.

SPETSIALIST

26

ww

w.rm

p.ee

Üürilepingu olemasolu võimaldab katööandjal lihtsamini tõendada seda, etkõik üüritud ruumile tehtud kulutused olidtõepoolest tema ettevõtlusega seotud.

Mida arvestada kodu-kontorit sisaldava elu-aseme müügilIsikliku eluaseme ning kodukontori piir-jooni ja proportsioone kindlaks määratestuleks kindlasti arvestada, et kui töötajalon plaanis kodukontorit hõlmav eluasemüüa, võib maksuhalduril tekkida elu-aseme müügi maksuvabastuse osas eri-arvamus. Nimelt on maksuhaldur seisu-kohal, et kui maksumaksja kasutas elu-ruumi kuni võõrandamiseni osaliselt kamuul otstarbel, siis rakendatakse mak-suvabastust proportsionaalselt enda elu-kohana ja muul otstarbel kasutatavateruumide pindala suhtele. Seega müüesalalist või peamist elukohta, mida kasutatiosaliselt ka kodukontorina, tuleb arves-tada võimalusega, et maksuhaldur ei lubamaksuvabastust kasutada kogu eluasemeulatuses. Soovides vältida võimalikkeprobleeme, on seega targem eluasemekasutamine kodukontorina aegsasti ennemüüki lõpetada.

KokkuvõteEeltoodut kokku võttes on kodukontorigaseotud kulude jaotamise osas jäetud töö-suhte pooltele üsna vabad käed, seadus-andlus seda valdkonda erilise põhja-likkusega ei reguleeri. Pooltevahelisedkokkulepped peaksid võimalike prob-leemide vältimiseks siiski olema mõist-likud ja vastama tegelikele oludele. Mak-

suhalduri poolt tõstatatud küsimustele kulude kandmise ettevõtlusega seotusekohta peab olema võimalik anda põhjen-datud vastuseid, vastasel juhul riskibtööandja sellega, et ülemäärases osashüvitatud kulusid käsitletakse töötajaleantud erisoodustusena ning maksusta-takse vastavalt.

Praktika järgi on kõige olulisema tähtsu-sega sisustuse osas sõlmitud kulude kand-mise kokkulepped ning nende põhjen-datus. Sisustuse kulude kandmise proport-sioon tuleks kindlasti kokku leppida vastavalt sisustuselementide (laud, tool,lambid jne) reaalsele kasutusele töötege-miseks. Kui töötaja ja tööandja ei ole kulude katmise proportsiooni ise usutava-tele asjaoludele tuginedes kindlaks mää-ranud ning ka kõrvalseisjal (maksuhaldur,kohus) ei ole seda võimalik usaldus-väärselt kindlaks teha, loetakse selleksproportsiooniks 50/50. Jäägu see asjaosa-liste endi otsustada, millistel juhtudel onpõhjendatud ise proportsioon kindlaks mää-rata ja millistel lähtuda 50/50 eeldusest.

Müües alalist võipeamist elukohta,mida kasutati osa-liselt ka kodu-kontorina, tulebarvestada võima-lusega, et maksu-haldur ei luba maksuvabastust kasutada kogu

eluaseme ulatuses.

27

ww

w.rm


Arvestades praegust digiajastut, on nor-maalne ettevõtet juhtida võimalikult mobiilselt - pääseda ligi andmetele ja kon-taktidele igal ajal ning igas kohas. Ka raamatupidamistarkvara valides võiks sedasilmas pidada. Veebipõhine raamatupida-mistarkvara pakub tänu oma lihtsuselesenisest rohkem vabadust ja turvalisust niiettevõtjale kui ka raamatupidajale.

Internetipõhisel raamatupidamistarkvaralon olulised eelised võrreldes arvutipõhi-sega. Kui tavaliselt kaasneb uue süstee-miga keeruline ja aeganõudev instal-leerimisprotsess, siis näiteks SimplBooksraamatupidamistarkvara puhul see puu-dub. Ainuke ajakulu on kasutajakonto

loomine ja sisselogimine. Mis puutubtarkvara uuendustesse ja muudatustesse,siis tundide ja päevade asemel toimub seevaid loetud minutitega, sest veebis ei sõltusee arvuti seadistustest ja asukohast. Kaigapäevane tarkvara kasutamine säästabaega, sest andmetele pääseb ligi igastarvutist ja ka nutitelefonist - arveid võibsaata kasvõi rannas päevitades.

Lisaks ajavõidule hoiab veebipõhine raa-matupidamistarkvara kokku tarkvaraleminevaid kulusid. Enamustel tarkvaradelon piiratud kasutajate ja töökohtade arvning iga lisatöökoht/kasutaja maksab. Internetipõhise tarkvara puhul ei nõua uuskasutaja lisaressurssi arendajalt ja seetõttuon kasutajate arv piiramatu. Selline lahen-dus on ka arendaja jaoks lihtsam, misomakorda vähendab kasutamise ja aren-damise kulusid, võimaldades seeläbipakkuda kliendile soodsamat hinda.Lisaks pakub veebipõhine tarkvara kalisaturvalisust varukoopiate näol ningkogu süsteem on krüpteeritud.

Selleks, et enda elu lihtsamaks ja efektiiv-semaks muuta on mõistlik kasutada veebipõhist raamatupidamistarkvara, mison kasutajasõbralik, soodne ja turvaline,hoides kokku nii raamatupidaja kui ette-võtja aega. Ole seal, kus on sinu kliendid!

www.simplbooks.eeTel: +372 522 4658

Veebipõhine raamatu-pidamistarkvara

Rene MeresSimplBooks OÜ partner

SPETSIALIST

28

ww

w.rm

p.ee

Mitmetel tegevusaladel, nagu müügitöö,raamatupidamis- või IT-teenuste osu-tamine, võib osutuda tööandja seisukohastotstarbekaks leppida kokku töö tegemisekohaks töötaja elukoht või muu asu-koht väljaspool tööandja ametlikku tege-vuskohta.

Kui töötajal on vaja ametikohustuste täit-miseks ringi liikuda, siis tihti on sellekskõige optimaalsem viis kasutada tööandjaautot. Seda ka näiteks juhul, kui töötajateeb kaugtööd. Viimane töö tegemisevorm on kogunud populaarsust ningnimetatud eritöövorm on sisse kirjutatud

ka tööõigusaktidesse. Kuidas tööandjavara kasutada võib - kas ainult ametisõitu-deks või ka erasõitudeks, kui palju ja millal - ei ole seadusaktidega ära määrat-letud. See on tööandja ja töötaja vahelistekokkulepete või ettevõtte sisemise polii-tika küsimus. Silmas tuleb aga pidada, etigasuguse tööandja vara kasutamine ette-võtlusega mitteseotult tekitab erisoodus-tust ning omatarvet, mis tuleb maksus-tada. Tööandja sõiduauto kasutamisepuhul on erisoodustuse hinna määrami-seks sätestatud kindlad reeglid. Rahan-dusministri 13.01.2011 määruse nr 2"Erisoodustuse hinna määramise korra"(edaspidi määruse) § 1 reguleeribki töö-andja omandis või valduses oleva sõidu-auto (edaspidi tööandja auto) kasutamisehinna määramist.

Kui tööülesandeid teostatakse kaugtöönaning töötaja kasutusse on antud tööandjasõiduauto, siis oleks oluline meeles pida-da paari olulisemat aspekti. Nimelt nõuabtöölepingu seaduse (edaspidi TLS) §5, ettöölepingus oleks fikseeritud töö tegemisekoht. TLS § 6 lg 4 rõhutab veel, et kuitööd tehakse kaugtööna, siis peab seeolema kokku lepitud ja ka kirjalikult fik-seeritud (TLS § 6 lg 9).

Kaugtöötamise erinevaid vorme on mit-meid ja ühtset regulatsiooni selles osasvälja töötatud ei ole. Tööõiguslik regulat-

Riina RajuPKF Estonia OÜmaksukonsultant

Tööandja auto kasutami-sest kaugtöö korral -mida kindlasti silmas pidada?

29

ww

w.rm


sioon tagab kaugtöö tegijale teiste tööta-jatega võrdsed õigused ning tööandjalesamad kohustused, millest tulenevalttuleb kaugtöötajat kohelda võrdselt töö-andja ruumides sarnast tööd tegevate töö-tajatega. Reaalsuses on tööandja kontrollkaugtöötaja üle nõrgem ning tööandjal

puudub tegelikult ülevaade, mis ajal jamillistes tingimustes töötaja töötab. See-tõttu tuleb täpsemad kokkulepped töö-andja ja kaugtöötaja vahel konkreetselttöölepingusse sisse kirjutada

töö tegemise koht (kohaliku omaval-•itsuse täpsusega); aeg, mil töötaja peab olema töö-•andjale kättesaadav (nt telefoni võiinterneti teel); töötaja kulude hüvitamine (internet,•kontori tarbed) jms.

Tööandja sõiduauto kasutamine ettevõtlusetarbeksOluline aspekt, mida tuleks jälgida, onmaksustamise aspekt. Nagu ülalpool jubamainitud, tuleb tööandja vara sh sõidu-autot kasutada ettevõtlusega seotult, vas-

tasel juhul tekivad kohe maksustamiseküsimused. Auto kasutamise osas on või-malikud erinevad kokkulepped ning vas-tavalt auto kasutamise otstarbele ja kasu-tamise osas arvestuse pidamisele kujunebka maksustamisele kuuluv summa:

Auto on töötaja käsutuses piiran-1guteta ning ei peeta arvestust töö- jaerasõitude üle: erisoodustuse hinnakson 256€, millelt tuleb tasuda tulu-maksu 68,05€, sotsiaalmaksu 106,94€ning omatarbelt käibemaksu 42,67€.

Peetakse arvestust auto kasutamise2kohta (nn sõidupäevik), siis oleneberisoodustuse hind erasõitude kilo-metraažist ning töötaja poolt hüvita-tud summast. Päevikust võib ilmneda:

Erasõite tehtud ei ole: töötaja ei•ole saanud erisoodustust ningmaksustamise alus puudub.

Erasõite on tehtud:•

- aga töötaja erasõite hüvitama eipea: sellisel juhul on määruse alusel1 km hinnaks 0,3€ (v.a üle 5 aasta vanuse ja kuni 2000 cm3 töömahugaautode puhul, mil on 1 km hinnaks0,2€). Maksimaalne erisoodustusehind on 256€.

- aga töötaja hüvitab erasõidudsoodushinnaga: sellisel juhul on eri-

Näiteks kui töötaja on teinud erasõite150 km, siis kujuneb erisoodustuse hin-naks 45€, millelt tuleb tasuda tulumak-su 11,96€, sotsiaalmaksu 18,80€ ningomatarbelt käibemaksu 7,50€. Kui töö-taja on teinud erasõite 1500 km, siis onerisoodustuse hinnaks 256€.

Kui tööandja autoon töötaja käsu-tuses piiranguteta

ning ei peeta arvestust töö- jaerasõitude üle,

siis on erisoodus-tuse hinnaks 256 eurot.

SPETSIALISTw

ww

.rmp.

ee

30

soodustuse hinnaks määruse aluselarvutatud hinna ning soodushinnavahe.

- aga töötaja hüvitab arvestuse alu-sel erasõidud tööandjale: töötaja eiole saanud erisoodustust ning mak-sustamise alus puudub.

Kaugtöö puhul võib erisusena välja tuuaselle, et kui üldiselt kodust tööle ja tagasisõit ei ole ettevõtlusega seotud, siiskaugtöö puhul töölepingus fikseeritud töötegemise kohast (näiteks kodu) sõit ette-võtte asukohta on ettevõtlusega seotudsõit ning ei kuulu maksustamisele.

Isikliku sõiduauto kasutamine ettevõtlusetarbeksKui kaugtööd tegev töötaja kasutab omasõiduautot, siis maksuvaba autohüvitis onsamuti tavapäraste reeglite alusel: ilmasõidupäevikut pidamata võib hüvitada kulusid 64 euro ulatuses kuus, sõidupäe-vikut pidades vastavalt töösõitude kilo-metraažile kuni 256 eurot.

Kuid ka siin kehtib eelpool väljatoodu:nimelt saab sõidupäevikus ettevõtlusegaseotud sõitudena kajastada ka sõitu töötegemise kohast ettevõtte asukohta töö-

sõiduna, mille eest võib maksuvabalthüvitist maksta.

Kui töö tegemise kohaks on kodu ningsõidud ettevõtte kontorisse on väga tihe-dad (igapäevased), siis tekib küsimus, kastegemist on ikka kaugtööga.

Näiteks kui töötaja on teinud erasõite150 km. Määruse alusel on erisoodus-tuse hinnaks 45€, töötaja tasub tööand-jale auto kasutamise eest 25€, siiskujuneb maksustatavaks erisoodustusehinnaks 20€, millelt tuleb tasuda tulu-maksu 5,32€, sotsiaalmaksu 8,35€ ningomatarbelt käibemaksu 3,33€.

Kui üldiselt kodusttööle ja tagasi

sõit ei ole ette-võtlusega seotud,siis kaugtöö puhul

töölepingus fikseeritud töötegemise kohast

(näiteks kodu) sõitettevõtte asukohtaon ettevõtlusega

seotud sõit ning ei kuulu

maksustamisele.

VÄIKEETTEVÕTTEraamatupidamise,

palgaja

maksude ABC

12.-13.09.2013www.rmp.ee/koolitus/rmp/

31

ww

w.rm


Aina rohkem läheb moodi töötamine töö-kohast eemal, kas siis kodus või miksmitte suvisemal perioodil ka suvekodus.Kaugtööd iseloomustabki väljaspool töö-andja kontorit asuv kindlalt kokkulepitudtöö tegemise koht ja head tehnoloogilisedvõimalused.

Juba praegu on paljudes suurtes Skandi-naavia ettevõtetes loodud kontoris töö-tamiseks poole vähem töökohti, kuitegelikkuses ettevõttes töötajaid on. Kind-lad töökohad on mõeldud neile, kes pea-

vad kontoris vältimatult kohapeal töötamaning nii-öelda liikuvad kohad neile, kesaeg-ajalt peavad kontoris kohal käima,kas siis kohtumiste või koosolekute tõttu.Selleks on tööandja tekitanud hulk nimetatöökohti ja töötaja valib endale töötege-miseks mõne vaba laua.

Töötaja seisukohast näitab see, et töö-andja usaldab töötajat ning on veendunudtöötaja tugevas enesedistsipliinis ningmotiveerituses oma töökohustusi õigeaeg-selt täita ka igapäevaselt ülemuse valvsa

Kas kaugtööga seotudkulude kajastamine raamatupidamises erineb tavapärasest?

Ursula NoorväliKPMG Baltics OÜraamatupidamisteenuste juht

Regina ValgeKPMG Baltics OÜmaksuteenused

silma alt eemal viibides. Kaugtöötamiseõnnestumise vältimatuks eelduseks ontöötaja jaoks loodud mugava töökesk-konna olemasolu, kus ta saab ise validajust temale sobiva aja ja koha, millal taoma tööd teeb. Teisalt aitab kaugtööta-mine tööandja kulusid kokku hoida rendi,kommunaalkulude jm sarnaste kuludearvelt.

Kodukontoris töötavatöötaja õigusedKaugtöö kui õigusmõiste sisu avab töö-lepingu seaduse (edaspidi TLS) § 6 lõige4, mille kohaselt käsitletakse kaugtöönatöötaja töötamist väljaspool tööandja ette-võtet asuva töö tegemise kohas, seal-hulgas töötaja elukohas. Seadusandja onsätestanud, et lisaks muudele kohustus-likele töölepingu tingimustele, peab taoli-ne pooltevaheline kokkulepe töökohus-tuste täitmiseks väljaspool tööandja kontorit olema kirjalikult fikseeritud.Nimetatud kokkuleppe sisu kindlaks-määramisel on töösuhte pooltel paslikhetk mõelda, milliseid kulutusi tuleb töö-andjal kanda tagamaks, et töötajal on ole-mas töökohustuste täitmiseks vajalikudtingimused ning samuti, kas ja millisedlisakulutused kaasnevad töötaja jaoks, kuienamik tööajast viibitakse nüüdsest kodu-seinte vahel.

Kodukontoris töötami-sega kaasnevad võima-likud maksuriskid Igapäevaselt tööandja kontoris viibidesvõib töötaja jaoks jääda märkamatuks,milliseid ja mis suurusjärgus kulutusi

tööandja kannab kindlustamaks töötajajaoks meeldiva töö tegemise keskkonna.Kaugtöötamist võimaldades annab töö-andja töötajale atraktiivse võimaluse ise-seisvalt juhtida oma ajakasutust, kuidasudes täitma tööülesandeid kodus, tekibtöötajal koheselt õigustatud küsimus -milliseid kulutusi peaks siinkohal kandmatööandja ning mille eest maksab jätkuvalttöötaja ise?

Teatavasti tööandja pinnal tööd tehes onreeglina erinevad kulud, sealhulgas kom-munaalkulud üheselt tööandja kanda. Vastust ootavad küsimused, kuidas peakstoimima kaugtöötamisega kaasnevate kulude hüvitamisel ja dokumenteeri-misel? Eeskätt tõusetub küsimus, milmoel ja kas üldse peaks tööandja kompen-seerima töötajale kodukontori kasutami-sega seotud kõikvõimalikud erinevadkululiigid, näiteks üüri-, elektri-, kütte-,prügiveo-, vee-, telefoni-, interneti- javalvekulud. Ühelt poolt vältimaks tööta-jaga tulevikus tekkida võivaid tarbetuidvaidlusi kulude hüvitamise põhimõtete

32

ww

w.rm

p.ee

SPETSIALIST

Kirjalikult tulebkindlaks määrata,kui suures osas

ja millised kuludtöötajale

hüvitatakse. Samuti on hea, kui

kokkuleppeson ära toodud

põhjendus kuludehüvitamisel

kasutatava proport-siooni osas.

33

ww

w.rm


kohta ning teisalt elimineerides potent-siaalseid maksuriske ja sealt tekkida või-vaid maksuvaidlusi, on kahtlemata vägaoluline kaugtöötamisega kaasnevate kulu-de kompenseerimise alused juba eelnevalttöösuhte poolte vahel korrektselt fiksee-rida. Kirjalikult tuleb kindlaks määrata,kui suures osas ja millised kulud töötajalehüvitatakse. Samuti on hea, kui kokku-leppes on ära toodud põhjendus kuludehüvitamisel kasutatava proportsiooni osas.

Eeskätt ja ennekõike on kirjalik kokku-lepe oluline tööandja jaoks, kes peabolema valmis maksuhaldurile tõendamatöötajale hüvitatavate kulude seotust omaettevõtlusega. Olukorrale lisab keerukustasjaolu, et ettevõtlusega seotud kulu onmääratlemata õigusmõiste. Kuigi TuMS § 32 selgitab, et kulu on ettevõtlusega seo-tud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgilvõi on vajalik või kohane sellise ette-võtluse säilitamiseks või arendamiseksning kulu seos ettevõtlusega on selgeltpõhjendatud, samuti kui see tuleneb töö-tervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13lõikest 1, ei ole seadusandja nimetanudammendavat loetelu ettevõtlusega seotudkuludest. See omakorda tähendab, et maksumaksja peab igakordsel kulu tege-misel iseseisvalt adekvaatselt hindama jaolema valmis tõendama maksuhaldurile,et kulu tegemine oli otseselt seotud ette-võtlusega. Nimelt kui maksumaksja poolttehtud kulu on ettevõtlusega seotud vaidosaliselt, võib kulu ettevõtlustulust mahaarvata vaid ettevõtlusega seotud ulatuses.

Riigikohtu lahendis 3-3-1-21-99 on põh-jalikult selgitatud, et kulutuse seotus ette-võtlusega sõltub maksumaksja ettevõtluseolemusest ning iga üksiku kulutuse seo-

tust ettevõtlusega tuleb hinnata lähtudesettevõtluse sisust. Vajadusel välja selgi-tada näiteks ettevõtja tegevusala, ette-võtluse asukoht, ettevõtluses kasutatavavara koosseis, samuti kellele ning millistelepingute alusel maksumaksja kaupumüüb või teenuseid osutab. Tuleb arves-tada, et tõendiks kulutuse ettevõtlusegaseotuse kohta ei pruugi olla asjaolu, etmaksumaksja oli seadusest või lepingusttulenevalt kohustatud seda kulutust te-gema.

Viidatud kaasuses on kohus rõhutanud, etettevõtluse tulude ja kulude nõuetekohasearvestuse puudumisel on maksuhaldurilõigus maksu määramisel lähtuda talleteadaolevatest andmetest ning maksu-maksja poolt esitatud ja maksuhalduripoolt kogutud tõenditest. Tõendite puudu-misel, mille alusel saaks täpselt kindlaks

määrata kulutuse ettevõtlusega seotudosa, ja kui on mõistlik eeldada, et kulutuseettevõtlusega seotud osa ja mitteseotudosa on enam-vähem võrdsed, siis võibmaksuhaldur lugeda ettevõtlusega seotudosaks 50% kulutusest.

Maksumaksja peabigakordsel kulu

tegemisel iseseisvalt adekvaatselt

hindama ja olemavalmis tõendama mak-suhaldurile, et kulu

tegemine oli otseselt seotud ettevõtlusega.

SPETSIALIST

Seega vältimaks olukorda, kus 50% kodu-kontori ülalpidamisega seotud kulusidloetakse ettevõtlusega mitteseotuks ningkaasneb maksurisk maksu juurdemäära-mise ja intresside määramise näol, on ettevõtjal tööandjana vajalik väga krii-tiliselt hinnata kas mõne kulu hüvitamiselsaab kasu ennekõike tööandja või on tegutööandjapoolse hüve andmisega töötajale,mis kuulub maksustamisele erisoodustu-sena. Tallinna ringkonnakohtu 22.10.2010otsuses kohtuasjas 3-09-773 on kohus pidanud oluliseks veelkord selgitada, etkodukontori sisustamisega kaasnevaidkulusid võib lugeda ettevõtlusega seotudkuludeks täiel määral, kuid vältimatukseelduseks on, et kodukontori sisustamiseksvajalikud vahendid (nt sisustus) on suu-natud vaid tööga seotud ülesannete teos-tamiseks. Niisiis on oluline hinnata, kaskodukontori töölaua taga saab töötajatoimetada ka oma eraviisilisi asjatoime-tusi või mitte. Kui taoline võimalus onolemas, tasub kaaluda 50/50 proport-siooni kohaldamist.

Võrdväärselt tähtis aspekt kaugtöötamise-ga kaasnevate kulude hüvitamisel on vajalike kuludokumentide olemasolu javastavus raamatupidamisseaduses kehtes-tatud nõuetele. Reaalses elus tuleb kuludehüvitamiseks töötajal esitada, kas kulu-aruanne kodukontori jaoks tarbitud kom-munaalteenuste ulatuses või dokument,mis vastab raamatupidamisseaduses keht-estatud nõuetele. Jällegi on siinkohalabiks eelnevalt sõlmitud kirjalik kuludejagamise kokkulepe ning koopiad kom-munaalteenuste arvetest tõendamaks ku-lude vastavust tegelikkusele. Kommu-naalkulude hüvitamisel tuleb säilitadakainet meelt, kindlasti mitte kõik kulu-ühikud korteriühistu poolt esitatud arvel

ei ole seotud kodukontori ülalpidamisega(nt korteriühistu laenumakse või hooneüldine tehniline korrashoid jmt).

Tööandja poolt töötajale kulude hüvi-tamisel, tuleb meeles pidada, et tulu-maksuseaduse (TuMS) § 12 lõike 3 koha-selt, ei peeta füüsilise isiku maksusta-tavaks tuluks teise isiku kasuks tehtuddokumentaalselt tõendatud kulude hüvi-tisi. Seega kui tööandja kompenseeribtöötajale kaugtöötamise käigus otseseltkodukontori ülalpidamisega kaasnevadkulud (näiteks osaliselt elektri- ja side-kulud jmt) ei loeta neid kulusid füüsiliseisiku tuluks, mis kuuluvad tulumaksugamaksustamisele.

Samas tuleb rõhutada, et üürides osa omaeluruumist tööandjale kodukontoriks tasueest välja, teenib töötaja tulu, mis jällegion tulumaksuga maksustatav ning töö-andja on kohustatud sealt tulumaksu kinnipidama ja töötaja füüsilise isiku tulu-deklaratsioonis teenitud tulu deklaree-rima. Lisaks kunagi tulevikus eluruumimüües, tasub teada, et eluruumi müügilelaienev tulumaksuvabastus ei kehti sel-lele osale eluruumist, mida on varasemaltametlikult kasutatud kodukontorina.

34

ww

w.rm

p.ee

Kodus töötav töötajapeab esitama

kodukontori kulu-aruande, sinna

juurde kuuluvate kuludokumentidega,millelt on välja

arvutatud juhatajaotsusega kinnitatudvastav proportsioon.

4/2012 Uue aasta valguses

Alternatiivlahendus oleks anda kodukon-tori jaoks kasutatav osa eluruumist tasutatööandja kasutada.

Kaugtööga seotud kulutuste korrektne kajastamine raamatu-pidaja seisukohast hinnatunaKeeruliseks läheb siis, kui tööandja hak-kab hüvitama kodus töötamise kulutusi.Kindlasti ei ole raamatupidaja jaoks võõ-ras ega tundmatu see olukord, kus vii-mane murrab pead, kui palju teatud kuluon tegelikult reaalselt seotud ettevõt-lusega ja kuidas seda kajastada.

Kõigepealt tuleks kindlaks teha kuludeproportsioon ehk mitu protsenti kodu-kontorikuludest saaks ettevõtluse kulukskanda.

Näiteks: Töötaja elab 4 toalises korteris/eramus, mille kasutatav pind kokku on100m2. Töötaja kasutab töö tegemiseksühte tuba, mille suurus on 15m2. Selliseljuhul võiks 15% kogu töötaja elamu kuludest panna ettevõtluskuludesse, kuisuudetakse tõestada, et seda kasutataksetäies ulatuses tõesti vaid antud tööandjatarbeks.

Üldjuhul, aga kasutatakse oma kodus ole-vat töötuba või -nurka ka eraotstarbel ningsellisel juhul tuleks kasutada antud kuludeosas veel omakorda 50% proportsiooni.

Raamatupidamislikult on vajalik antudkulude proportsioon juhataja poolt kirjali-kult fikseerida, mis oleks aluseks raama-

tupidajale kulude arvestamisel. Kodustöötav töötaja peab esitama kodukontorikuluaruande, sinna juurde kuuluvate kulu-dokumentidega, millelt on välja arvutatudjuhataja otsusega kinnitatud vastav pro-portsioon.

Käibemaksukohustuslasest äriühingu raa-matupidaja jaoks on oluline meeles pida-da, et käibemaksuseaduse (KMS) koha-selt sisendkäibemaksu mahaarvamise väl-timatuks tingimuseks on nõuetekohasearve olemasolu. Seega, ostukäibemaksuon õigus tagasi küsida üksnes äriühingunimele väljastatud arvetelt. Töötaja poolttööandjale esitatud kuluaruanne koos vajalike kuludokumentidega on küll ette-võtlusega seotud kulu, kuid ostukäibe-maksu ettevõte neilt tagasi ei saa.

Niisiis tasub osapooltel põhjalikult vaa-gida, kuidas toimetada, et saavutada kõigemaksusäästlikum lahendus. Kõne allavõib tulla, et teatud teenuste puhul sõlmiblepingu töötaja asemel hoopis tööandjaning töötaja hüvitab äriühingule kind-laksmääratud osa kuludest (nt telekom-munikatsiooniteenuste puhul). Töötajalekui korteriomanikule eluasemelaenu ja -intressikulusid maksuvabalt hüvitada eiole võimalik.

35

ww

w.rm

p.ee

Ostukäibemaksu on õigus tagasiküsida üksnes

äriühingu nimeleväljastatudarvetelt.

Raamatupidamise ja sekretäriteenused – kõik

hea hinnaga mugavalt ühest kohast!

Lisaks mõistliku hinnaga

raamatupidamisteenustele pakuvad

KPMG asjatundjad oma abi igapäevases

sekretäritöös. Võite kindel olla, et teie

ettevõtte raamatupidamisarvestus ja

asjaajamine on korras.

Vaata lähemalt siit:

www.kpmg.com/ee

Documents

SPETSIALIST august 2013