SPETSIALIST Aprill 2014 / E-KAUBANDUS

SPETSIALISTwww. rmp . ee /p e r i o od i l i n e / spe t s i a l i s t

RMP Eesti 10

e-KAUBANDUSESTETTEVÕTJALE JA

RAAMATUPIDAJALE

Aprill 2014 / E-kaubandus

Eesti on e-riik. Meil on e-valitsus ja e-valimised,e-maksuamet ja e-pangandus, peame e-raamatu-pidamist ja tegeleme e-kaubandusega. Sisuliselton kõike võimalik ümber hinnata elektrooni-liseks. E-inimest ehk siiski niipea veel ei tule.

Värske ajakirja numbri fookuses on e-kauban-dus. Laura Tull Tarbijakaitseametist tutvustab e-kaupleja põhilisi kohustusi ja suvel jõustuvaidseadusemuudatusi. Kolmandate riikide e-poodi-dest ostetud kaupadega seotud keeldudest ja piirangutest ning impordimaksude tasumisestkirjutab Uku Tampere Maksu- ja Tolliametist. E-kaubanduse üldised maksustamise reeglidning 2015. aastal jõustuvad käibemaksuseadusemuudatused toob lugejani Maigi IsotammDeloitte Advisory AS-st. Urmas Võimre jaMeelis Velga BDO Eesti AS-st kirjutavad e-poest ostetud kaupade maksustamisest ja mõnin-gatest raamatupidamisega seotud olulistestnüanssidest. Liina Jents advokaadibüroost Bore-nius tutvustab Euroopa Kohtu lahendeid, mis puudutavad e-poes müüdavate kaupadega seotudkaubamärgivaidlusi. Heidi Grenman Rödl &Partner OÜ-st annab ülevaate e-kaubanduse jarohelise raamatupidamise seostest. Lisaks onlugemiseks intervjuu Eesti E-kaubanduse Liidutegevjuhi Merle Kanguriga. Ajakirjast ei puuduka traditsiooniline ristsõna.

19. aprillil saab RMP Eesti OÜ 10. aastaseks,mida tähistame koos lugejate ja koostöö-partneritega 17. aprillil Tartus ning 22. aprillilTallinnas. Kümne tegevusaasta jooksul on jõutud nii mõndagi ning kujunetud oma tegevus-valdkonnas lugejatele igapäevaseks töö- ja kooli-tuskeskkonnaks.

Soovime õnne ja surume käppa!RMP.ee toimetus

ww

w.rm

p.ee

SisukordE-kaubanduse tuulessaab RMP Eesti OÜ10-aastaseks Toimetuse veerg 3

RMP Eesti OÜ-l täitus 4 - 5esimene aastakümme!

Teadlik e-kaupleja tunneb seadusi 6 - 9

E-KAUBANDUS - ahvatlev ja 10 - 13riske täis

Ristsõna 37

E-kaubanduse maksustamisest 14 - 18

Mida peaks äriühing teadma 20 - 25kauba soetamisel

e-keskkonnast

Formaat: A5 / PDF

Ilmumisaeg: Aprill 2014

Ajakiri SPETSIALIST saadetakse 32 362-le RMP.ee Nädalakirja tellijale.

RMP Eesti OÜTel: 6 848 110E-post: [email protected]

Raamatupidamis- ja maksuinfoportaal RMP.ee

Ostukaitse garanteerib tarbijale 26 - 27 turvalisuse ja e-poele

paremad müügitulemusedViis juriidilist soovitust 28 - 31

veebipoe pidajaleNööbi külge pintsak või vastupidi? 33 - 36

E-kaubanduse Liit aitab 38 - 40ja ühendab

SPETSIALIST

4

ww

w.rm

p.ee

Käesolev aasta on RMP Eestile eriline javäärib tähistamist ühel väga oluliselpõhjusel. Päevast, mil RMP Eesti OÜäriregistris registreeritud sai, möödub 19.aprillil täpselt kümme aastat. Juhindudessoovist muuta Eesti majanduskeskkondkorrektsemaks ja üheselt mõistetavaks, onettevõte nende kümne kiirelt möödunudtegutsemisaasta jooksul pakkunud värsketja vajalikku infot kõigile raamatupidamis-ja maksuteemadest huvitunutele. Nüüd onaeg vaadata tagasi möödunud aastatele jateha kokkuvõtteid senistest kordamine-kutest.

RMP Eesti esimese tegevusaasta täht-sündmuseks oli kahtlemata raamatu-pidamis- ja maksuinfoportaali RMP.eeavamine. 2004. aasta sügisel avatud info-portaal, mis igapäevase töö- ja kooli-

tuskeskkonnana pakub lugejatele tasutaaktuaalset infot, muutus kiiresti popu-laarseks mitte ainult raamatupidajate, vaidka ettevõtjate, juristide ning personali-töötajate seas. Lugejaskond kasvas kiirestining aktiivset kasutust leidis ka arutelu-foorum, kus meelsasti teadmisi jagamasja kogemusi vahetamas käiakse.

Kümme aastat hiljem on hea meel tõdeda,et tegutseme õige eesmärgi nimel. Seda,et meie edastatav info on lugejatele vaja-lik ja väärtuslik, tõendab endiselt portaalisuur külastatavus. Registreerunud kasu-tajate arv on praeguseks ületanud 45 000piiri ja kasvab jõudsalt iga päevaga.

Kolm aastat pärast portaali avamist tunnustas ettevõtte aktiivset tööd lisakstänulikele lugejatele ka Tallinna linn.Suure panuse eest elanikkonna teadlik-kuse tõstmisel maksude ja tööõigusegaseonduvates küsimustes pärjati RMPEesti OÜ tiitliga “Tallinna vastutustundlikettevõtja 2007”. Suure tunnustuse osa-liseks sai RMP Eesti ka 2011. aastal, kuiettevõte valiti Rootsi äriauhinna nominen-tide sekka sotsiaalselt vastutustundlikutegevuse kategoorias.

Seismaks hea õiglase maksukeskkonna jaoptimaalse maksukoormuse tagamiseeest, astusime 2005. aastal Eesti Mak-sumaksjate Liitu. Meie eesmärk on jagadaraamatupidajatele olulisi teadmisi ning

RMP Eesti OÜ-l täitusesimene aastakümme!

5

ww

w.rm

p.eeAprill 2014 / E-kaubandus

selle eesmärgi paremaks täitmiseks lii-tusime 2007. aastal ka Eesti Raamatu-pidajate Koguga.

Juba esimesest aastast alates on RMPEesti põhitegevusalade hulka kuulunud kaerialaste täienduskoolituste korraldamine.Oleme koolituste vallas teinud koostöödväga paljude nimekate advokaadi- ja audiitorbüroodega, kelle spetsialistide jagatud teadmised on muutnud iga kooli-tuse põhjalikuks ja huvitavaks.

Aastate jooksul oleme korraldanud väi-keettevõtjatele suunatud raamatupidamis-koolitust, mille läbiviijaks on RMP Eestienda raamatupidaja Tiia Järve. 2006.aastal toimus meie esimene koostööna korraldatud raamatupidajate konverents,mis nüüdseks on kujunenud juba tradit-siooniliseks suurürituseks, jagades osale-jatele väärtuslikke teadmisi raamatupidajatöös ette tulevatest aktuaalsetest problee-midest. Viimased kolm aastat on raama-tupidajate suurüritused toimunud koos-töös Eesti Koolitus- ja Konverentsikes-kuse toredate naistega.

2011. aastal saime kiita ka oma tubli tööeest koolituste korraldajana, kui RMPEesti OÜ nimi platseerus Äripäevas aval-datud edukate koolitajate paremikus 24.kohal. Käesolevast aastast on RMP Eestika töötukassa koostööpartneriks kooli-tuskaardiga koolitusteenuse osutamises.

Sünnipäevakuu tõi meile sel korral kaasaka pisut muutuseid. RMP Eesti kolis uueleaadressile ja alustas aprilli alguses töödjuba avaramas ja päikselisemas kontorisasukohaga Mustamäe tee 5, Tallinn.

RMP Eesti kollektiiv tänab ja õnnitleb

ettevõtte sünnipäeva puhul kõiki omakliente ja koostööpartnereid, koolitustelektoreid ja portaali lugejaid ning soovibmeeldiva koostöö jätkumist järgnevateksaastakümneteks.

RMP Eesti OÜ kollektiiv hetkel:

Karin

Triin

Maire

Maia

Tiia

SPETSIALIST

6

ww

w.rm

p.ee

Mida aeg edasi, seda enam kolib kauban-dus internetti. E-kaubandus on kauba võiteenuse müügiks pakkumine ja müük internetis ilma pakkuja ja kliendi üheaegsefüüsilise kohalolekuta. Tarbijakaitseametipraktika näitab, et peamised ettevõtjate-poolsed rikkumised e-kaubanduses onseotud andmete puuduliku esitamisega e-kaupluses, tarbijale ebaõige teabe and-misega taganemisõiguse kohta ning müü-dud kauba tagasivõtmisest keeldumisega.E-kaubanduses korrektselt tegutsemisekstuleb nii alustaval kui juba kogenud kaup-lejal olla kursis ja arvestada paljudeseadustest tulenevate nõuetega.

E-kaupleja põhilised kohustusedEttevõtlusega alustades tuleb e-kauban-dusega tegelev ettevõte nagu iga teine ettevõte registreerida äriregistris ningpraegu ka vormistada registreering majan-dustegevuse registris. Tänavu 1. juuliljõustuva majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse järgi pole kauplejatelenam kohustust end majandustegevuseregistris registreerida. Alates sellest ajaston kohustus enda tegevusest teatada vaidteatud valdkondade puhul, nagu näitekstubaka ja alkoholi müük, reisiettevõtjanategutsemine.

Suhetes tarbijatega on e-kauplejal esma-tähtis järgida võlaõigusseaduse, tarbija-kaitseseaduse, kaubandustegevuse sea-duse, isikuandmete kaitse seaduse jareklaamiseaduse nõudeid, lisaks vastavalttegevusvaldkonnale ka erinevaid määrusi.Näiteks on e-kauplejal ülitähtis teada, etkuna e-poes pole võimalik tootega tut-vuda nii põhjalikult kui tavapoes, võib tarbija vastavalt võlaõigusseadusele side-

Teadlik e-kaupleja tunneb seadusi

Laura Tulltarbijakaitseameti finants- ja sideteenuste talituse jurist

Tarbijal on õigus 14 päeva jooksulsidevahendi abil

sõlmitud lepingusttaganeda.

ww

w.rm

p.ee

7


vahendi abil sõlmitud lepingust taganeda14 päeva jooksul ajast, mil toode temanijõudis. Teenuse ostu puhul algab tähtaeglepingu sõlmimisest. Samuti tasub meelespidada, et sarnaselt tavakauplusest toote võiteenuse ostmisele kehtib ka e-kaubandusesseadusest tulenev kaheaastane preten-siooni esitamise õigus, mida eitohi segamini ajada vabatahtlikugarantiiga. Kui kaupleja pakubtoodetele või teenustele täienda-vat garantiid, siis peab see vas-tama müügigarantiile kehtestatudnõuetele ja seadma tarbija sea-duses toodud õigustega võrreldessoodsamasse seisu.

E-kaubandusega tegelev ettevõte peab jäl-gima, et tema kodulehel oleks selgelt jaüheselt arusaadavalt välja toodud kauplejaandmed: nimi või ärinimi, tegevuskohaaadress, e-posti aadress. Lisaks tuleb tarbijale esitada korrektselt lepingueelneteave, sealhulgas lepingutingimused, vas-tavalt võlaõigusseaduse paragrahvile 54.Tingimused, mis seavad tarbija seadusegavõrreldes halvemasse seisu või rasken-davad tarbijal seaduslike õiguste realiseeri-mist, on tühised ning nendele tugineda eisaa. Tarbijalepinguid reguleerivad eri-sätted ei ole dispositiivsed ehk nendest eisaa lepinguga kõrvale kalduda.

Suvel jõustuvad muuda-tused seadusandlusesNii alustava kui ka juba kogenud e-kaup-leja jaoks on väga oluline teada, et e-kaubanduse regulatsioon uueneb 2014.aasta 13. juunil, kui jõustuvad võlaõigus-seaduse ja tarbijakaitseseaduse muuda-tused seoses tarbijaõiguste direktiivi

ülevõtmisega Eesti õigusesse.

Muudatustega lisatakse võlaõigusseadu-sesse e-kauplejale mitmeid kohustusi,kuid ka sätteid, mis aitavad kauplejal lahendada näiteks taganemisõigusegatekkivaid vaidlusi. Seaduses on täien-

datud loe-telu lepin-g u t e s t ,millele eikoha l dus i d e v a -hendi abilsõ lmi ta-vatel lep-ingute eri-

regulatsioon või millele ei rakendata lep-ingust taganemise õigust. Ettevõtjana onhea teada, et võlaõigusseaduses tooduderinõuded e-kaubandusele kehtivad vaidtehingutele tarbijate ehk eraisikutega.

Juunis jõustuvad muudatused toovad juurde rea nõudeid, millist infot tuleb e-kauplejal enne lepingu sõlmimist tarbi-jale anda. Näiteks tuleb uue regulatsioonijärgi teavitada tarbijat ka sellest, kui temasõlmitavale lepingule ei laiene tagane-misõigus või kui mingi tegevuse tõttutaganemisõigus lõpeb. Samuti kui ette-võtja soovib jätta tarbija kanda kaubatagastamise või muid seadusega lubatudkulusid, peab ta sellest tarbijat teavitamaenne lepingu sõlmimist, vastasel juhul eisaa ta nende tasumist tarbijalt nõuda. Keh-tiva regulatsiooni järgi ei tohi tarbijaltnõutav kauba tagastamisega seotud kuluületada kümmet eurot, kuid seadusemuu-datustega tagastamiskulude ülempiir kaob.

Lisaks sätete täiendamisele ja täpsusta-misele muutuvad ka taganemisõigust puu-

E-poest ostetudkaubale kehtib kaheaastane pretensiooni

esitamise õigus.

SPETSIALIST

8

ww

w.rm

p.ee

Kõigi direktiivi ülevõtmisest tingitud muudatustega saab tutvuda siin: https://www.riigiteataja.ee/akt/131122013001Tarbijakaitseamet on koostanud e-kauplejatele ka juhendi:http://www.tarbijakaitseamet.ee/sites/default/files/failid/dokumendid/juhend-kauban-duse_kauplejatele_2013.pdfPraegu on juhend uuendamisel ja lähima kuu jooksul leiab värskendatud juhendi ameti kodulehelt ettevõtja vaatest e-kaubanduse rubriigist: http://www.tarbijakaitseamet.ee/et/ettevotjale/e-kaubandus

dutavad tähtajad. Jõusse jääb 14-päevanetaganemisõigus, aga tarbija poolt kaubatagasisaatmise ja e-kaupleja poolt tarbi-jale raha tagastamise tähtaeg lüheneb 30päevalt 14 päevale. Lisaks saab kauplejaõiguse tagasimaksega viivitada juhul, kuitarbija ei ole kaupa tagasi saatnud või esi-tanud tõendit, et ta on kauba teele pannud.Üks väga oluline muudatus on ka see, etkui kaupleja ei ole täitnud lepingueelseteavitamise kohustust, on tarbijal õiguslepingust taganeda 12 kuu jooksul vara-sema kolme kuu asemel alates kaubakättesaamisest või teenuslepingu sõlmi-misest. Kui ettevõtja esitab nõutud teabetarbijale millalgi selle 12 kuu jooksul, siison tarbijal õigus lepingust taganeda 14päeva jooksul alates teabe saamisest.

Juunis jõustuvate muudatustega on võla-õigusseadusesse selgelt kirjutatud, et tar-bijale lepingueelse teabe esitamist peabtõendama kaupleja. Selleks on kõige ots-tarbekam luua e-poodi enne tellimuse

esitamist koht, kus tarbija peab eraldi kinnitama, et ta on lepingutingimustegatutvunud ning ilma kinnituseta ei ole võimalik tellimust esitada. Kui tarbijalepingust taganeb, peab taganemisaval-duse saatmist tõendama tarbija. Kui keh-tiva seaduse järgi tuleb lepingust taga-nemiseks lugeda ka lihtsalt kauba tagasta-mist kauplejale, siis seadusemuudatusejärgi peab tarbija tegema kauplejale kind-lasti ka taganemisavalduse. Avaldus peabolema üheselt arusaadav ega pea olemaesitatud müüja antud vormil.

Enne tellimuse kinnitamist peab tarbijanägema teavet vähemalt lepingu esemepõhiomaduste kohta, koguhinda kooslisanduvate kuludega ning lepingu kestustja tähtaega, kui need on olemas. Kui telli-muse edastamine eeldab nupule vajuta-mist, tuleb nupp tähistada hästi loetavaltainult sõnadega “tellimus koos makse-kohustusega” või mõne muu samasuguseühemõttelise sõnastusega. Kui ettevõtjaneid nõudeid ei täida, pole leping ega tellimus tarbija jaoks siduv.

Sageli esinev oluline rikkumine seisnebselles, et e-kauplejad ei tagasta tarbijalelepingust taganemisel kauba kättesaami-sega seonduvaid postikulusid. Kui kehti-

Tarbijale tulebtagastada ka kaubakättetoimetamisega

seotud kulud.

9

ww

w.rm


vas regulatsioonis ei ole see nõue vägaselgelt välja toodud, siis juunis jõustuvatemuudatustega ei teki selles küsimusesilmselt enam segadust. Võlaõigussea-dusesse lisandunud § 561 kaupleja kohus-

tuste kohta sisaldab üheselt arusaadavaltteavet, et lepingust taganemise korraltuleb tarbijale tagastada ka kauba kätte-toimetamisega seotud kulud.

Sageli on e-kauplejad esitanud tarbijale kanõudmise, et tagastatav kaup peab olemaavamata originaalpakendis. Samas ei olearvestatud sellega, et tarbijal on õigus ostetud kaubaga tutvuda. Juunis jõustu-vate seadusemuudatustega on see asjaolutäpsustatud ning seadusesse on kirjutatud,et tarbija võib e-poest ostetud kaubagatutvuda samamoodi nagu jaekaupluses.Ehk et tarbijal on näiteks õigus tellitud rii-deid ja jalatseid proovida, aga kohvi-masina võib küll karbist välja võtta, kuidmitte kohvi keeta, sest ka jaekauplusespole tarbijal sellist võimalust.

Edaspidi on e-poest ostetudkaubaga lubatudtutvuda sarnaselt

tavapoega.

SPETSIALIST

10

ww

w.rm

p.ee

Viimasel ajal on ajakirjandusest läbikäinud mitu uudist sellest, et postiasutu-sed on uppumas välismaalt saabuvatessepostipakkidesse. Ka maksu- ja tolliame-tile tähendab see senisest rohkem tööd,sest väljastpoolt Euroopa Liitu saabuvatekaupade kontrollimine ning nende tolli-vormistused ongi asutuse üks peamisi üle-sandeid.

Suurenenud postipakkide hulk on osalt seletatav sellega, et inimesed ostavad kau-pasid üha enam interneti kaudu välis-maalt, kus need on sageli märkimis-väärselt odavama hinnaga. Kuid vägaodava hinna põhjuseks on paraku tihti

asjaolu, et kaubad on sageli võltsitud võiebakvaliteetsed. Samuti ei pruugi näiteksAasia turule mõeldud elektroonikatootedvastata ELs kehtestatud nõuetele ning selliseid tooteid ei tohi maksu- ja tolli-amet EL lubada.

Nõuetele mittevastavate toodete arv on viimastel aastatel olnud pidevas kasvus,kuid viimasel aastal on avastuste arv lausamitmekordistunud. 2013. aastal avastasamet postipakkidest üle 40 000 toote-ohutuse nõuetele mittevastava eseme, misreeglina saadeti pärast ekspertiisi saatjaletagasi. Kauba internetipoest tellinud ini-mene jääb sellisest kaubast igal juhul ilmaning tekkinud kahju hüvitamist saabnõuda üksnes kauba müüjalt, mis suurtevahemaade tõttu võib aga olla üsna komp-litseeritud.

Et vältida tellitud kaubast ilmajäämist,tuleks interneti kaudu kaupasid ostespöörata tähelepanu sellele, kas toode onmõeldud ja sobiv EL turule ning uuridaCE märgistuse olemasolu kohta tootel.Kui e-poe veebilehel sellekohast viidetpole, siis võib tegemist olla tootega, mida

E-KAUBANDUS – ahvatlev ja riske täis

Uku Tamperemaksu- ja tolliameti pressiesindaja

Veebipoest ostetudkaubad ei vasta

sageli EL kehtestatudnõuetele.

11

ww

w.rm


MTA Eestis vabasse ringlusesse lubada eisaa. Kindlam on teha ostud Euroopastegutsevast veebipoest, mille pakutavadkaubad on juba EL imporditud.

Keelud ja piirangud Tollieeskirjade rakendamisel ei ole vahet,mis kanalitkasu tadesisikud saa-detisi telli-vad ja tolli-protseduu-rides ei olee r i n e v u s i internetipoest ostetud kaupadel ningmuudel saadetistel. Oluline on jälgida, ettellitav toode ei kuuluks keeldude ja pii-rangute alla, st et seda oleks lubatud ELimportida. Ja loomulikult ei saa unustadaeespool mainitud EL nõuetele vastavust,mis võib kaupade importimisel komis-tuskiviks saada ka juhul, kui toode ise-enesest keeldude või piirangute alla eikuulu.

Keelud ja piirangud on kehtestatud näi-teks ravimitele, narkootilistele ainetele,ohtlikele kemikaalidele, väärismetalli-

dele, vääriskividele, relvadele, kultuuri-väärtustele, radioaktiivsetele ainetele,taimedele, loomadele, toidukaupadele jmskaupadele. Samuti tuleb tähele panna, etaktsiisikaupadele on kehtestatud kogu-selised piirmäärad ning nende importi-misel lisandub impordimaksudele kaaktsiis.

Eraldi märkimist väärivadnikotiini sisaldavad e-sigaret-tide täitevedelikud, mille im-pordiks peab olema Ravimi-ameti luba. Nõue tuleneb sel-lest, et Ravimiameti hinnangulon tegemist ravimiga.

Üldiselt kehtib siin üks peamine reegel –enne, kui hakkad mõnda eelnimetatudvaldkonda kuuluvat toodet interneti kaudutellima, tee põhjalik kodutöö ja uuri keh-testatud keeldude ning piirangute kohta.

Alustada saab maksu- ja tolliameti kodule-helt www.emta.ee. Kui keelu või piiranguolemasolu selgub alles kauba saabumiselEestisse, siis võib asja tellimine tuuahalvimal juhul kaasa lausa kriminaal-menetluse (näiteks relvade või narkoo-tiliste ainete tellimisel).

Meeles tuleb pidada,et paljudele kaupa-dele on kehtestatudkeelud ja piirangud.

Maksu- ja tolliamet jälgib NÕUETELEVASTAVUST kontrollides peaasjalikult järgmist:kas tootel ilmnevad omadused, mis annavad alust arvata, et toote õige• paigaldamise, hooldamise ja kasutamise korral kujutab see endast tõsist ohtu inimeste tervisele, ohutusele, keskkonnale võitootega ei ole kaasas nõutavaid kirjalikke või elektroonilisi dokumente• või toode ei ole EL õigusaktide kohaselt märgistatud võitootele on CE-vastavusmärgis kinnitatud valel või eksitaval viisil.•

SPETSIALIST

12

ww

w.rm

p.ee

ImpordimaksudVälisriigist saabuvad postisaadetised, misei ole kingitused, tuleb alati deklareeridakirjalikult, kui pakis olevate asjade tegelikväärtus on üle 21,98 euro; kui see sisaldabasju, mille sisseveol on kehtestatud pii-rang või kui postisaadetise kaal ületab1000 kilogrammi. Saadetis, mille väärtuson suurem kui 21,98 eurot ja ei ületa 150eurot, on tollimaksuvaba, kuid tasudatuleb käibemaks.

Saadetistelt, mille väärtus on suurem kui150 eurot, makstakse lisaks käibemaksuleka tollimaks ning aktsiisikaubad maksus-tatakse samuti aktsiisiga. Maksuvabas-tused ei laiene alkoholitoodetele, tubakaleja tubakatoodetele ning parfüümile jatualettveele – need tuleb alati deklareeridaja ettenähtud maksud tasuda.

Nagu kõigi väljastpoolt EL saabuvatekaupade puhul on ka internetipoodidesttellitud kaupade maksustamise alusekskauba tolliväärtus. Kaupade impordimak-sud sõltuvad kaubakoodist ja kauba päri-toluriigist ning päris ühest reeglit siin eiolegi. Maksuhalduri kodulehelt on leitavEesti Tollitariifistik, kust on leitav impor-ditava kauba kaubakood, impordimak-sude määrad, lisanõuded ning arvutadavälja deklareerimisel tasumisele kuuluvadimpordimaksud.

Tollitariifistiku juhend asub aadressilhttp://www.emta.ee/index.php?id=23896.

Kaupa internetipoest tellides tuleks silmaspidada, et ühenduseväliseks riigiks loe-takse ka nn eriterritooriumid, st sellisedpiirkonnad, mis asuvad küll ELs ja on osaühenduse tolliterritooriumist, kuid ei oleosa ühenduse käibemaksuterritooriumist.Tihtipeale asuvad veebipoed just eriterri-tooriumil ning kauba tellijatele tuleb pahatihti üllatusena, et sealt tellitud kaupmaksustatakse impordikäibemaksuga.Näiteks Suurbritannia koosseisu kuuluvGuernsey saar, kust postitavad asjumitmed internetikauplused.

Kui kaup saabubVäljastpoolt EL asuvast internetipoest tellitud kaup kulleriga automaatselt kojuukse taha ei saabu. Pakke saadetaksekullerfirmasid kasutades või postiga ningsõltumata sellest, kes täpselt kaupa veab,peaks kauba vedaja tellijaga kauba saabu-misel ühendust võtma.

Väljastpoolt EL tellitud kaupa ei ole või-malik tellijale üle anda enne, kui tollifor-maalsused on teostatud ehk siis deklarat-sioon esitatud ja impordimaksud tasutud.

Reeglina pakuvad kullerfirmad ja posti-asutused ka ise tasulist tollivormistuseteenust. Kuid kliendil on võimalus valida,kas kasutada nende teenust või teha tolli-vormistus ise. Kui tellija ei soovi kaubavedaja teenust kasutada, siis on võimalikesitada tollideklaratsiooni ise maksu- jatolliameti teenindusbüroos.

Tollimaksu ei tuletasuda saadetiselt,

mille väärtus jääb vahemikku 21,98-150 eurot.

13

ww

w.rm


LISAINFOTMaksu- ja tolliametile teadaolevalt on sageli probleeme internetist tellitud Hiina elekt-1 roonikatoodetega, sest need ei vasta nõuetele. Selle kohta on ameti lehel ka põhjalikumartikkel http://www.emta.ee/index.php?id=26231. Tekst pärineb küll aastast 2010,kuid on asjakohane ka täna.Üldine info postisaadetistes ja kullersaadetistes saadetavate kaupade kohta on leitav2 maksuhalduri kodulehelt http://www.emta.ee/index.php?id=22288.Eesti Posti lehel info “Keelatud ja eritingimustel edastatavad esemed”3 http://www.post.ee/keelatud_esemed.Internetist tellitavate kaupade kohta on teavet ka Tarbijakaitseameti kodulehel4 http://tarbijakaitseamet.ee/et/tarbijale/e-kaubandus-0.Rahvusvaheliste postisaadetiste tolliformaalsused5 http://www.emta.ee/index.php?id=3770.Kontaktid keeldude ja piirangute kohta täpsema info saamiseks6 http://www.emta.ee/index.php?id=1355.

SPETSIALIST

14

ww

w.rm

p.ee

Kuna e-kaubandus on aasta-aastalt ühaenam populaarsust kogunud, siis on kasellega kaasnevatest juriidilistest ja maksu-aspektidest arusaamine aina olulisemaksmuutunud. Artikkel annab põgusa üle-vaate e-kaubanduse praegu kehtivastmaksustamisest ning juhib tähelepanu kasellele, millised on 2015. aasta algusest e-teenuste kohta jõustuvad muudatusedkäibemaksuseaduses.

Kaubandustegevuse seaduse definitsioonikohaselt on e-kaubandus kauba võiteenuse müügiks pakkumine ja müük internetis ilma osapoolte üheaegse füü-silise kohalolekuta. Käibemaksuseaduseaspektist tuleks vahet teha, kas tegemist

on n-ö tavalise teenusega, mille osas vahetatakse interneti kaudu informat-siooni (kaupade puhul üksnes kauba telli-mine elektroonilisel teel) või on teguelektrooniliselt osutatava teenusega (edas-pidi: e-teenus).

E-teenuse mõiste sisustamisel saab vaa-data käibemaksuseaduse § 2 lõikes 4pakutud definitsiooni, kus on toodud mitteammendav loetelu e-teenustest:

veebikeskkonna võõrandamine; •veebi administreerimine; •programmi ja seadme kaughooldus; •elektrooniliselt edastatava tarkvara•võõrandamine ja uuendamine; elektrooniliselt edastatav pilt, tekst ja•informatsioon ning elektrooniliseandmebaasi kasutamise võimalda-mine; elektrooniliselt edastatav muusika,•film ja mäng, sealhulgas hasartmäng; elektrooniliselt edastatav poliitiline,•kultuuri-, spordi- ja teadusalane ningmeelelahutuslik ülekanne; elektrooniline kaugõpe ning muud•eelnimetatud teenustega sarnanevadteenused.

Mõne sõnaga tulu-maksustKui vaadelda e-kaubandusega kaasnevaidtulumaksu aspekte, siis on eelkõige

E-kaubanduse maksustamisest

Maigi IsotammDeloitte Advisory AS vanemkonsultant

15

ww

w.rm


küsimuseks püsiva tegevuskoha mää-ratlemine. Ehk millisel juhul võiks e-teenuste osutajal tekkida mingis riigispiisav füüsiline kohalolu, et selle asu-kohaga seotud tegevus tekitaks talle sellesriigis püsiva tegevuskoha. Selliseks subs-tantsiks võib e-kaubanduse puhul ollanäiteks server, mis asub mingis kindlaskohas teatud aja vältel ning osaleb ette-võtluses (näiteks müügitegevuses). Senise

käsitluse kohaselt peab server püsivategevuskoha tekitamiseks olema ettevõtjakäsutuses (st see on kas tema omandis võita rendib tervet serverit). Kui aga näiteksostetakse veebimajutuse teenust (näiteks100 GB kõvakettaruumi), siis see püsivattegevuskohta ei tekita.

E-kaubanduse puhul müügiesindajast ehksõltuvast agendist ilmselt rääkida ei saa.Küll aga võib eksisteerida näiteks esindus,kus potentsiaalsed kliendid saavad toote-näidistega tutvuda. Kui sellises esinduseson võimalik ka tellimusi esitada, siis kvalifitseerub see püsivaks tegevus-kohaks. Kui esinduses jagatakse potent-siaalsetele klientidele vaid välismaiseettevõtja kontaktandmeid (näiteks veebi-lehe ja e-posti aadress, telefoninumberjms), siis taoline abistav tegevus püsivattegevuskohta ei tekita.

Hetkel on G20 ja OECD initsiatiivil tööstegevuskava maksubaasi erosiooni ja

kasumi ümberpaigutamise vastu võit-lemiseks (inglise keeles Base Erosion andProfit Shifting ehk BEPS), milles muuhulgas vaadatakse üle digitaalse kauban-duse maksustamise reeglid ja püsiva tege-vuskoha mõiste. Seega võivad mõne aastapärast e-kaubanduse maksustamise põhi-mõtted (sh püsiva tegevuskoha määratlus)muutuda.

Tuleb arvestada, et välismaise püsivategevuskoha puhul muutub Eesti äriühingoma püsiva tegevuskoha tegevuse osasvõrdseks vastavas välisriigis asuvate kohalike äriühingutega. See tähendab, etEesti äriühing peab hakkama selle riigi tulude ja kulude kohta täpsemat arvestustpidama, ettevõtte tuludeklaratsioone esi-tama ning aastapõhist ettevõtte tulumaksumaksma (sh tõenäoliselt ka ettevõtte tulumaksu avansilisi makseid tegema).Püsiva tegevuskoha olemasolu võibmõjutada ka palgamaksudega seonduvat(näiteks kui osa äriühingu tööjõukuludestomistatakse välismaisele püsivale tege-vuskohale, siis võib vastav välisriikhakata töötasu tulumaksuga maksustama).

Asjaolu, et e-kaubandust võib olla raskemingi kindla riigiga siduda, annab või-maluse maksude optimeerimiseks, näitekskasumi viimiseks võimalikult madala tulumaksumääraga riiki.

E-teenuste käibe maksustamineKäibemaksu aspektist vaadelduna onrahvusvaheliste e-teenuste puhul olulinevahet teha, kas tegemist on Euroopa Liidusisese või välise (edaspidi: ühendusesise-se või ühendusevälise) tehinguga.

Tulumaksu aspektistlähtuvalt on oluline püsivategevuskoha

määratlemine.

SPETSIALIST

16

ww

w.rm

p.ee

Käibemaksuseaduse § 43 sätestab elekt-rooniliselt osutatava teenuse käibemak-suga maksustamise erikorra (nn ühe-akna-süsteem). Hetkel kehtiva redakt-siooni kohaselt saab erikorda rakendadaühendusevälise riigi ettevõtja, kes ei oleüheski liikmesriigis registreeritud mak-sukohustuslasena ning seda juhul, kui tao s u t a bt e e n u s tliikmes-riigi isi-kule, kesei ole reg-istreeritudm a k s u -kohustus-lasena egapiiratudmaksukohustuslasena. Ehk siis ühendu-sevälise riigi kaupleja saab ühenduse tarbijale e-teenuste osutamisel valida, millises liikmesriigis ta oma deklareeri-mis- ja käibemaksukohustust täidab.Ühenduseväline ettevõtja, kes e-teenusemaksustamiseks erikorda ei vali, peaksnimetatud teenuse osutamisel Eesti tarbi-jale isiklikuks kasutamiseks end reg-istreerima Eestis käibemaksukohustus-laseks, kuna antud juhul tekib teenusekäive Eestis ning tuleks siin käibemak-suga maksustada.

Vastupidises olukorras, kus Eesti käibe-maksukohustuslane osutab e-teenustühendusevälise riigi isikule (ükskõik, kasettevõtjale või tarbijale), rakendab tateenusele Eestis 0% käibemaksumäära,teenuse käibe tekkimise kohaks on saajaasukohariik. Kui teenuse saajaks on ühen-duseväline ettevõtja, siis rakendubteenuste maksustamise üldreegel ningvastavalt saaja asukohariigi maksustamis-

printsiipidele on saajal võimalik rak-endada tehingule pöördmaksustamist.

Ühendusesisese e-teenuste osutamisepuhul tuleb vaadelda, kas teenuse saajakson teise liikmesriigi maksukohustuslane(B2B tehing) või tarbija (B2C tehing). Üldreegli alusel tekib maksukohustus-

lasele e-teenuse müügi korral käivesaaja riigis ning teenusele raken-datakse 0% käibemaksumäära, saajapöördmaksustab tehingu oma riigis.Tarbijale müügi korral tekib käivemüüja asukohariigis ning tehingulerakendub vastava riigi käibemaks.Näiteks kui Eesti käibemaksukohus-tuslane võimaldab veebikeskkonnakasutamist Rootsi eraisikule, siistekib teenuse käive Eestis ning

tehingule rakendub Eesti kohalik käibe-maks.

2015. aasta muudatused e-teenuste maksustamises2015. aasta 1. jaanuarist jõustuvad käibe-maksuseaduses muudatused, mille koha-selt tekib e-teenuste osutamisel ühendusetarbijale käive tarbija asukohas ningseetõttu peab hakkama rakendama tehin-gule tarbija asukohariigi käibemaksu-määra. Ehk siis ülaltoodud veebikesk-konna kasutamise teenuse puhul Rootsieraisikule tekib käive alates järgmisestaastast Rootsis ning tuleks sealse käibe-maksuga maksustada. Olukorra lihtsus-tamiseks laiendatakse järgmise aastaalgusest seetõttu maksustamise erikordaehk ühe-akna-süsteemi ka liikmesriigikäibemaksukohustuslasest e-teenuse osu-tajatele. Samuti laieneb erikord tulevast

Elektrooniliseltosutatava teenuse

käibemaksuga maksustamise erikorda

teatakse ka kui ühe-akna-süsteemi.

17

ww

w.rm


aastast lisaks senisele elektrooniliselt osu-tatavate teenuste maksustamisele ka elekt-roonilise side teenustele (telekommu-nikatsiooni- ja ringhäälinguteenustele).Uue erikorra sätted viiakse käibemaksu-seadusesse sisse § 43 muutmise teel ningneed põhinevad Euroopa Liidu Nõukogumäärusel 967/20121.

Uue erikorra kasutamise valinud ühen-duse maksukohustuslane saab järgmisestaastast niisiis valida, millises liikmesriigista soovib oma e-teenuste käivet dekla-reerida ning millise riigi maksuhaldurikaudu käibemaksu tasuda. Kuid juhul, kuital on ühes liikmesriikidest asukoht, siista erikorra rakendamisel nn registreeri-misriiki ise valida ei saa – selleks on temaasukohariik. Näiteks Eestis maksukohus-tuslane, kelle ettevõtte asukoht on Eesti,

saab valida erikorra rakendamiseks (ehkregistreerimisliikmesriigiks) ainult Eesti.Ettevõtte asukoha määratlemist aitab

sisustada EL Nõukogu rakendusmääruse282/20112 artikkel 10, mille kohaselt võe-takse asukoha kindlaksmääramiseksarvesse koht, kus tehakse olulisi otsuseidettevõtte üldise juhtimise kohta, ettevõtteregistrijärgne asukoht ning koht, kus ettevõtte juhtkond kohtub. Juhul kui

2015. a muutub e-teenuste osutamisel

oluliseks tarbijaasukohariigi

käibemaksumäär.

AudiitorteenusedMaksu- ja juriidilised konsultatsioonidFinantsnõustamineRiskihaldamisteenused

Deloitte globaalne võrgustik hõlmab kokku 150 riiki ja 182 000 töötajat. Toome oma klientideni rahvusvahelise kogemuse, mis on ühendatud põhjalike teadmistega kohalikust turust.

Meie kliendiportfelli moodustavad kohalikud era- ja avaliku sektori ettevõtted ning rahvusvahelised korporatsioonid panganduse, kindlustuse, tootmise, infrastruktuuri, energeetika, kinnisvara, teeninduse ning hulgi- ja jaekaubanduse valdkonnast.

Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn, tel: 640 6500, www.deloitte.ee

© Deloitte Eesti

Aitame leida õige tee

SPETSIALIST

18

ww

w.rm

p.ee

ühenduse teenuseosutajal on käibemaksu-registreeringud ka teistes liikmesriikides,siis nendes riikides maksustab ta endapoolt osutatavad e-teenused samuti tava-korra alusel (nagu ka asukohariigi puhul).Erikorda rakendab ta seega vaid nende liikmesriikide puhul, kelle tarbijatele taosutab e-teenust ning kus tal pole asu-kohta ega käibemaksuregistreeringut.Varemtoodud näite põhjal, kui Eesti maksukohustuslane, kelle asukohariik onEesti, ei oma Rootsis käibemaksuregist-reeringut ning valib tulevast aastast e-teenuste maksustamise erikorra, siisdeklareerib ta oma Rootsi eraisikule osu-tatud teenuse käibe Eestis ning tasub vas-tava käibemaksu Eesti maksuhaldurile.

Maksukohustuslane, kelle ettevõtte asu-koht asub väljaspool ühendust, kuid kellelon liikmesriikides mitmeid püsivaid tege-vuskohti, saab registreerimisriigiks validaühe neist riikidest, kus tal on püsiv tege-vuskoht. Ühendusevälise riigi isik, kes eiole ühenduses käbemaksukohustuslasenaregistreeritud, võib vabalt valida riigi, kusennast erikorra rakendamiseks regist-reerida.

Põhimõtted, kuidas täpselt Eesti erikordatulevast aastast rakendama hakkab, milli-sed on selle registreerimise, rakendamiseja lõpetamise tingimused, on sätestatudkäibemaksuseaduse 2015. aasta 1. jaanua-rist kehtima hakkava redaktsiooni §-s 43.

Erikorra kasutamine on vabatahtlik, sellerakendamiseks esitab isik maksuhaldurileelektroonilise avalduse. Erikorda haka-takse rakendama üldjuhul sellest teavita-misele või ühendusevälise riigi isikuregistreerimisele järgneva kvartali esime-sest kuupäevast (v.a kui e-teenust on

hakatud osutama juba varem – sel juhulsaab teatud tingimustel erikorda hakatarakendama juba teenuse osutamise päe-vast). Erikorra rakendajatele on deklaree-rimisperioodiks kvartal, deklaratsiooni-vorm esitatakse elektrooniliselt kvartalilejärgneva kuu 20. kuupäevaks.

Ühenduse tarbijale e-teenuse osutamiselmuutub oluliseks tarbija asukoha määrat-lemine, mis võib olla teatud juhtudel küllaltki problemaatiline. Määratlemisealuseks võib kasutada tarbija alalist asu-või elukohta või peamist elukohta. Kuineed pole teada, siis saab kasutada näiteksIP aadressi. Kui aga tarbija tegelikkuasukohta ei ole võimalik kuidagi tuvas-tada, siis loetakse tema asukohaks teenusekasutamise riik. Täpsemad kriteeriumidkliendi asukoha tuvastamiseks annab ELNõukogu rakendusmäärus 1042/20133.

E-teenuste osutamisel liikmesriigi maksu-kohustuslasele käsitlus ei muutu, st keh-tima jääb maksustamise üldkord, millealusel nimetatud teenuse käive tekib saajaliikmesriigis ning maksustatakse sealsaaja poolt pöördmaksustamise teel.

___________________________

1 Nõukogu määrus (EL) nr 967/2012, 9. oktoober 2012, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 282/2011seoses mittemaksukohustuslastele telekommunikatsiooni-,ringhäälingu- või elektroonilisi teenuseid osutavate ühen-duseväliste maksukohustuslaste suhtes kohaldatavate eri-kordadega. - Euroopa Liidu Teataja L 290, 20.10.2012

2 Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 282/2011, 15. märts2011, millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsit-leva direktiivi 2006/112/EÜ rakendusmeetmed. - EuroopaLiidu Teataja L 77, 23.3.2011, lk 6

3 Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 1042/2013, 7. oktoober2013, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr282/2011 teenuste osutamise koha osas. - Euroopa LiiduTeataja L 284, 26.10.2013, lk 5-6

Laadige tarkvara veebilehelt merit.ee ja proovige tasuta!Kui teete ostu enne mai lõppu, kingime Teile koolituse.

Merit Aktiva ja Merit Palga iga uuendusega on juurde tulnud uusi

võimalusi. Juba mõnda aega saame öelda, et Meriti tarkvara

rahuldab ka kõige nõudlikuma professionaali vajadusi. Samas pole

programmid kaotanud kübetki oma kasutamise lihtsusest.

Suurepärane komplekt kõikidest vajalikest funktsioonidest koos

kasutamise lihtsusega ongi see, tänu millele saab töö kiiresti tehtud.

Merit Aktiva ja Merit Palga hinna sees on:

• piiramatu arv firmasid,

• tasuta klienditugi,

• tasuta tehniline abi,

• kõik programmi uuendused,

• tasuta varukoopiate hoidmine,

• 60 päeva raha tagasi garantii.

Müük ja klienditeenindus Tel 617 [email protected]

Tasuta klienditugi Tel 776 [email protected]

merit.ee

• Erinevat tüüpi firmade algseaded on juba olemas,

endal pole vaja midagi käsitsi seadistada.

• Täiuslik pangaväljavõtete import, 90% vastavusi

leitakse automaatselt.

• Perioodilised arved säästavad määratu hulga aega.

• E-arved uue XML-standardi järgi.

• Projektide ja kulukohtade arvestus annab detailse

ülevaate tulude ja kulude jaotumisest.

• Põhivara arvestus.

Mis on Aktiva ja Palga kõige tähtsamad eelised?

• Alati 100% korrektne tulemus, sest

maksumäärad uuenevad automaatselt.

• 100% turvaline – varukoopiaid hoitakse

turvalises serveris.

• Palga saajad rõõmustavad, sest saavad

informatiivse ja kaunilt kujundatud palgateatise.

• Merit Palk on kõige professionaalsem

palgaprogramm Eestis, millega arvestatakse

palkasid rohkem kui 60 000-le töötajale.

Tasuta koolitus ja rohkem vaba aegaKui tellite Merit Aktiva või Merit Palga enne mai lõppu,

siis kingime Teile tasuta koolituse.

Lisaks saate töö kiiremini tehtud, sest Merit Aktiva ja

Merit Palk annavad suurema aja kokkuhoiu kui ükski

teine programm.

SPETSIALIST

20

ww

w.rm

p.ee

Internetiajastul kolib kaupade müük üharohkem internetti, pakkudes võimalustsoetada kaupa arvuti tagant lahkumata.Kaupade piiriülese liikumisega kaasnebparatamatult mitmeid formaalsuseid,mida äriühingul tasub e-keskkonnastkaupu ostes teada. Sissejuhatuseks võiksmärkida, et e-keskkondade (näiteks Ama-zon, eBay) näol ei ole tegemist millegieriskummalisega, vaid üksnes elektrooni-lise keskkonnaga, mis viib kokku müüjaning ostja. Erinevus e-poodidest seisnebselles, et viimaste kaudu müüvad poe-omanikud eeskätt neile endile kuuluvat

kaupa. Järelikult ei erine kauba müük e-keskkonnas sisuliselt ühelgi moel muu-dest tänapäeval kasutatavatest müügiviisi-dest. Võimalikud erinevused, mis tulene-vad iga e-keskkonna omaniku/haldajapoolt kehtestatud kasutusreeglitest ei oletegelikkuses sellised, mida võiks äri-ühingu seisukohalt oluliseks pidada.

Äriühingutele on olulised pigem kaupadesoetamisega seonduvad maksulised ningraamatupidamislikud aspektid. Nimetatudpõhjustel keskendub käesolev artikkeleeskätt e-keskkonnast ostetud kaupade

Mida peaks äriühingteadma kauba soetamisele-keskkonnast

Urmas VõimreBDO Eesti AS partner ja maksu- jaäriõiguse teenuste juht

Meelis VelgaBDO Eesti AS maksunõustaja

21

ww

w.rm


maksustamisele ning teatud raamatu-pidamise seisukohalt olulistele nüanssi-dele. Arusaadavalt ei ole võimalik käesole-vas artiklis anda ülevaadet kõikidestmaksustamise ning raamatupidamisegaseonduvatest üksikasjadest ehk teisisõnu,käesolev artikkel piirdub ülevaate andmi-sega peamistest nüanssidest, mis autoritehinnangul kaasnevad e-keskkonnast kau-pade soetamisega.

MaksuaspektidMaksustamise seisukohalt omavad e-keskkonnast kaupade soetamisel tähen-dust eeskätt järgmised asjaolud – 1) kaubamüüja ja tema asukoht (lihtsuse huvideseeldame, et see langeb kokku kaubaasukohaga) ning 2) müüdav kaup, sellekogus ja maksumus. Selguse huvides tun-dub kõige mõistlikum grupeerida maksu-aspektide ülevaatus rühmadesse sõltuvaltsellest, kes on kauba müüjaks. Seega kir-jeldame järgnevalt situatsioone, kus kaubamüüjaks on järgmised isikud:

teise liikmesriigi äriühing,•teise liikmesriigi eraisik,•ühenduseväline äriühing,•ühenduseväline eraisik.•

Teise liikmesriigi äriühing

Teise liikmesriigi äriühingult kaupasoetades tuleb arvestada eeskätt käibe-maksu ning aktsiisidega seonduvat. Üld-reeglina on teise liikmesriigi äriühingregistreeritud käibemaksukohustuslasena,mistõttu kohalduvad kauba ühenduse-sisese käibe ning soetamise sätted (KMS§ 8 lg 1). Kui kauba võõrandaja ei oleasukohariigis käibemaksukohustuslasena

registreeritud, siis kauba ühendusesisestsoetamist käibemaksuga ei maksustata.Selline olukord ei saa kauba müüjaseisukohalt kesta pikalt, sest asukohariigiregistreerimiskohustuse piirmäära (sellehulka arvatakse ka kauba ühendusesisenekäive) ületamisel peab kauba müüja end

registreerima, mille järgselt on kaubamüügi näol tegemist kauba ühendusesise-se käibega, mis omakorda tähendabkäibemaksukohustuslasena registreeritudäriühingust ostjale pöördmaksustamisekohustust. Kui kauba ostjaks on äriühing,mis ei ole käibemaksukohustuslasena registreeritud, siis tuleb järgida piiratudmaksukohustuslasena registreerimise piirmäära, milleks Eestis on 10 000 eurotkalendriaasta algusest arvutatuna, ningselle ületamise järgselt end registreerida(KMS § 21 lg 2).

Aktsiisikauba korral määrab maksus-tamisega seonduvad üksikasjad nii aktsii-sikauba müüja kui ka ostja staatusaktsiisidega maksustamist reguleerivateõigusaktide (vt alkoholi-, tubaka-, kütuse-ja elektriaktsiisi seadus ehk ATKEAS) kohaselt. E-keskkonnast kaupade soeta-mise iseloomu arvestades on käesolevasartiklis eeldatud, et tegemist on teises liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisi-kaubaga, mis toimetatakse Eestisse ärilis-tel eesmärkidel. Sellisel juhul peab kaubaostnud äriühing tasuma aktsiisi kauba

Maksustamisel onolulised kauba müüjaja tema asukoht ningmüüdav kaup, kogus ja

selle maksumus.

SPETSIALIST

22

ww

w.rm

p.ee

vastuvõtmisel (ATKEAS § 211). Kuikauba vastuvõtja on ühtlasi käibemaksu-kohustuslane, toimub käibemaksugapöördmaksustamine tavakorras (KMS § 3lg 4). Kui kauba vastuvõtja ei ole käibe-maksukohustuslane, tasutakse käibemaksüheaegselt aktsiisiga (KMS § 38 lg 5). Viimatinimetatu tähendab, et aktsiisi-kauba soetamist, mille korral tasutaksekäibemaks üheaegselt aktsiisiga, ei võetapiiratud käibemaksukohustuslasena regist-reerimise kohustuse piirmäära arvu-tamisel arvesse (KMS § 21 lg 2), sestkäibemaks on koos aktsiisiga tasutud ningeraldi pöördmaksustamise järele puudubvajadus.

Tollimaksude küsimust teise liikmesriigiäriühingult kauba soetamisel reeglina eiteki, sest müüdav kaup on tavaliselt jubaühenduse tollistaatusega. Kui müüdavkaup ei ole mingil põhjusel müüja pooltvabasse ringlusse deklareeritud ning im-pordiformaalsused peab viima lõpuleostja, leiab veebist selle kohta kindlastivajamineva info.

Teise liikmesriigi eraisik

Teise liikmesriigi eraisikute korral onmaksustamine kõige lihtsam. Eraisikmüüb üldreeglina isiklikus tarbimises olevat kaupa ning sellist tegevust ei käsitata ettevõtlusena, mistõttukäibemaksuga maksustamist üld-reeglina ei toimu. Maksustamiseall on silmas peetud pöördmak-sustamist ühendusesisesel soe-tamisel, mille eeltingimuseks onasjaolu, et kauba võõrandajaoleks teise liikmesriigi maksuko-hustuslane, mida eraisik aga eiole. Erandiks on uue transpordivahendi

müük, mis maksustatakse ostja liikmes-riigis (KMS § 3 lg 4 ning § 3 lg 6 p 3)ning eraisikust müüjale tagastatakse tea-tud tingimustel uue transpordivahendisoetamisel tasutud käibemaks (vt ana-loogse sätte kohta KMS § 35 lg 7).

Ärilistel eesmärkidel aktsiisikauba soe-tamist teise liikmesriigi eraisikult võibpraktikas pidada sisuliselt võimatuks, sestkõikide eelduste kohaselt peab aktsii-sikauba käitleja omama asukohariigis vastavat registreeringut, ilma milleta eiole aktsiiskauba käitlemine lubatud. Sellelpõhjusel on mõistlik eeldada, et aktsii-sikaupa äriühingud ärilistel eesmärkidelteise liimesriigi eraisikult ei soeta.

Tollimaksuga maksustamine ei ole teiseliikmesriigi eraisikult ostes reeglinaküsimuseks, sest müüdav kaup on tava-liselt juba ühenduse tollistaatusega, teisisõnu toodetud ühenduses või teise liikmesriigi eraisiku poolt importimiselmaksustatud tollimaksuga.

Ühenduseväline äriühing

Kauba soetamisel ühenduseväliseltäriühingult, võib sõltuvalt tehingusttekkida olukord, kus tuleb arvestada niikäibe-, aktsiisi- kui ka tollimaksu puudu-tavate regulatsioonidega. Käibemaksuga ei

maksusta-ta väikeseväärtuse-ga kauba-saadetise(kuni 22e u r o t )importi.M a k s u -

vabastus ei kohaldu alkoholile, tubaka-

Igal liikmesriigilon õigus kehtestadamaksuvaba impordipiirmäär vahemikus

10-22 eurot.

23

ww

w.rm


toodetele ning parfüümile ja tualettveele(KMS § 17 lg 1 p 9). Selguse huvides olgumärgitud, et iga liikmesriik võib kehtes-tada maksuvaba impordi piirmäära vahe-mikus 10-22 eurot.

Tollimaks tuleb tasuda kaubasaadetiselt,milles olevate kaupade koguväärtusületab 150 eurot (Nõukogu määrus (EÜ)nr 1186/2009 art 23). Maksuvabastus eikehti sarnaselt käibemaksule alkoholile,tubakatoodetele ning parfüümile jatualettveele (sama art 24). Posti teel lii-kuva saadetisega peab olema kaasasdeklaratsioon CN22 või CN23, sõltuvaltsaadetise väärtusest. Imporditava kaubamaksustatava väärtuse moodustavadühenduse tolliseadustiku kohane kaubatolliväärtus ja kõik importimisel tasumise-le kuuluvad maksud ning muud kauba sihtkohta toimetamisega seotud kulud,

sealhulgas tolliväärtusesse arvamata vahendustasu, pakkimis-, veo- ja kindlus-tuskulud kuni esimese sihtkohani Eestiterritooriumil (KMS § 13). Täiendavaltolgu märgitud, et ühtne tollimaksumäär2,5% ei kehti äriühingute poolt impordita-vatele kaubasaadetistele, teisisõnu, mak-sustamisel käsitletakse kaupu eraldilähtuvalt klassifitseerimise tulemustest(Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr1001/2013 I lisa Kombineeritud nomenk-latuur).

Äriühingul tekib maksukohustus aktsii-sikauba impordil ning muudel juhtudel,millega kaasneb aktsiisikauba sisseveoltollivõla tekkimine ühenduse tollisea-dustiku mõistes. Maksukohustus tekib tollivõla tekkimise päeval, milleks üld-reeglina on tollideklaratsiooni aktsepteeri-mise kuupäev (ATKEAS § 24 lg 7).

SPETSIALIST

24

ww

w.rm

p.ee

Ühenduseväline eraisik

Käibe- ning tollimaksu seisukohalt puu-dub erinevus selles, kas äriühingule kaubavõõrandajaks on ühenduseväline äriühingvõi eraisik. Kauba ühenduse tolliterritoo-riumile toomisel pole tähendust sellel, etühenduseväline eraisik võis kauba väljas-pool ühendust soetamisel tasuda näitekskäibemaksu. Väljaspool ühendust tasutudkäibemaksu tagasitaotlemine on võima-lusel ühendusevälise isiku korraldada,mistõttu käibemaksuseadus ei näe ühen-duseväliselt eraisikult kaupade soetamiselette erisusi võrreldes ühenduseväliseäriühinguga.

Aktsiiside seisukohalt on ebatõenäoline,et äriühing soetab ärilistel eesmärkidel aktsiisikaupa ühenduseväliselt eraisikult,sest reeglina on aktsiisikauba käitlemineisiku asukohariigis reguleeritud, teisisõnusellega saavad tegeleda ettevõtjad.

Nõuetekohased arvedning raamatupidamineÜheks murekohaks e-keskkonnast kau-pade soetamisel võib kujuneda nõuete-kohaste algdokumentide saamine. Tulu-maksuseaduse § 51 lg 2 p 3 kohaselt ei olekulu ettevõtlusega seotud muu hulgas siis,kui puudub raamatupidamist reguleeri-vates õigusaktides ettenähtud nõuetelevastav algdokument. Kahjuks ei pruugialati e-keskkonnast soetatud kauba kohtakõikidele nõuetele vastava algdokumendisaamine õnnestuda.

Siinkohal tuleb appi käibemaksuseaduse§ 31, mis näeb ette, et kauba ühenduse-sisesel soetamisel ei ole arve muudetõendite olemasolul sisendkäibemaksumahaarvamiseks nõutav. Kauba importi-misel arvatakse sisendkäibemaks mahatollideklaratsiooni alusel. Arvestades, et

Millele pöörata tähelepanu e-keskkonnast kaubasoetamisel?Eelnevat kokku võttes tasub kaupade soetamisel e-keskkonnast arvestada, et:kauba väljareklaamitud hind võib muutuda kallimaks – lisanduvad1 näiteks tollimaks, tollideklaratsiooni koostamise tasu jne;e-keskkond, mille kaudu kaupa müüakse, ei pruugi olla kauba müüjaks –2 kauba puuduste korral ei aita pöördumine e-keskkonna haldaja poole;kasutajakontot avades tuleb sisestada äriühingu andmed täpselt ning am-3 mendavalt – näiteks märkimata jäänud VAT number ühendusesisesetehingu korral võib tähendada, et äriühingust ostjat peetakse eraisikuksning kaup maksustatakse müüja asukohariigi käibemaksuga, millehilisem tagasisaamine võtab aega;aktsiisikauba soetamisel võib tekkida kauba vastuvõtjal aktsiisimaksu4 tasumise kohustus kauba vastuvõtmisega;teatud kaupade soetamisele võivad kehtida keelud või piirangud (näiteks5 osutub kaup võltsinguks, tegemist on ohtlike kemikaalidega).

25

ww

w.rm


mõlemal juhul saab kauba ostnud isikmuid dokumente (vedaja teatis kaubakättetoimetamise kohta ühendusesiseselsoetamisel, tollideklaratsioon kauba im-pordil), võib asuda seisukohale, et raa-matupidamist reguleerivates õigusaktidesettenähtud nõuetele vastava algdoku-mendi puudumine sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust piiravaks ajendikssaada ei tohiks.

Tulumaksuarvestuse kontekstis on alg-dokumendi nõuetekohasusel väiksemtähendus kui käibemaksuarvestuse kon-tekstis. Enim tähelepanu tuleks pööratasellele, et tuvastatav oleks ostetud kaup(see määrab algdokumendi vajalikkuse ettevõtluse seisukohalt) ning selle eestmakstud tasu. Kui käibemaksuarvestuseseisukohalt on dokumendid piisavadühendusesiseselt soetatud kaubalt pöörd-

maksustamise teel arvestatud käibemaksumahaarvamiseks, ei tohiks ka tulumaksus-tamise kontekstis tekkida küsimust, kaskulu (kauba soetamine) on, algdokumendi vorminõuetele mittevastavuse tõttu, ette-võtlusega seotud või mitte. Samadestargumentidest lähtuv tõlgendus peabpaika ka kaupade importimisel ühenduse-välisest riigist.

Kaupade soetamine e-keskkonnast on raa-matupidamisarvestuse seisukohalt sama-sugune toiming nagu ükskõik millise muutehinguga kauba soetamine. Raamatu-pidamise toimkonna juhendite kohaseltsisaldavad varude ostukulutused lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tolli-maksu, muid mittetagastatavaid makse javarude soetamisega otseselt seotud trans-pordikulutusi. Nendest põhimõtetest tuleblähtuda ka e-keskkonnast soetatud kaupa-de arvelevõtmisel. Detailsusest huvitatudraamatupidamiskohustuslased võivad ma-jandusaasta lõppemise kuupäevaks veelsaabumata kaubad, mille eest on tasutud,kajastada raamatupidamisarvestuses vas-tavalt kaupade eest tasutud ettemaksenavõi siis kasutada kirjet kaubad teel.

Kauba ostul e-poeston probleemiks

nõuetekohase arvesaamine.

SPETSIALIST

26

ww

w.rm

p.ee

Ostukaitse on esimene e-poodide sertifit-seerija Eestis ja käesoleva aasta suvel saabmeil aasta aktiivset tegevust Eesti e-kauban-duse turul. Ostukaitse poolt sertifitseeritude-poodidest ostmine on turvaline, sest pakub100% raha tagasi garantiid kõikidele serti-fitseeritud e-poodidest sooritatud ostudele.Raha tagasi garantiiga loob Ostukaitse turvalise e-ostukeskkonna tarbijatele, suu-rendades Eesti internetikaubandust, korras-tades internetiturgu ning tagades ausamatkonkurentsi.

Oleme oma tegevuse puhul aluseks võtnud

mujal Euroopas ja ka USA-s toimivadärimudelid ning turuuuringud näitavad, etgarantiiga e-ostukeskkond suurendab e-kau-banduse usaldusväärsust 65%, ostusooritus-protsenti 23% ja e-kauplejate müügitulu7,5%. Vaadates tänast Eesti e-kaubanduseostujulgust, siis see on küll kergelt tõusevtrend, aga võrreldes kogu jaekaubandusemahuga on see jätkuvalt alla 2%, ulatudesumbes 100 miljoni euroni aastas. Võrdlu-sena võib tuua, et Põhjamaades on jae- ja e-kaubanduse suhe 4-5% juures ja Suurbri-tannias peaaegu 10%. USA-s näiteks on e-kaubandus ülipopulaarne, sest kaup suu-detakse kätte toimetada juba samal päevalning halvimal juhul järgmisel päeval. Kus-juures on täiesti normaalne, et ka igapäe-vast toidukaupa ostetakse interneti teel.Hind on soodne ja protsess mugav.

Mis siis ikkagi on see õigustus, miks onmeil e-ostlemise näitajad ülimadalad,võrreldes Euroopa keskmise ja eriti Põh-jamaadega? Kui arvestada, et veebist ost-mise peamisteks plussideks on laiem kauba-valik ning soodsam hind, siis tekib küsimus,kas need argumendid ei olegi meile olulised.

Kokkuvõttes taanduvad pea kõik e-maail-maga seotud probleemid paraku usalduseleja teadlikkusele. Kui suudame tekitadasuuremat usaldust e-kaubanduse vastu, tuuaesile ja kergesti leitavaks usaldusväärsed

Ostukaitse garanteeribtarbijale turvalisuse ja e-poele paremad müügi-tulemused

Tamur TsäkkoOstukaitse OÜ arendusjuht

27

ww

w.rm


e-poed, siis on täiesti reaalne, et Eesti e-kau-banduse käive lähiaastatel kahe-kolme-kordistuks ning meil oleks veebikaubandu-ses osalejaid kordades rohkem.

Ostukaitse garantiiga ostukeskkonna kauduon meil soov julgustada inimesi e-poodidestsenisest rohkem kaupu ja teenuseid telli-ma/ostma ning populariseerida kogu Eestie-kaubandust ja tõsta esile eeskujulikke e-kauplejaid ning nende usaldusväärsust tarbijate silmis.

Siit ka meie mõte pakkuda internetis ostu jamakse sooritanud tarbijatele raha-tagasi-garantiid juhul, kui tellitud teenust või kau-pasid ostjale ei tarnita ning kaupmees eitagasta ka raha. Probleemide korral pakumetarbijale igakülgset abi ning vajadusel hüvi-tame talle pärast juhtumi kiiret menetlemistteenuse või kauba eest tasutud summa.

Kuidas e-poodi sertifit-seerida?Esmalt sõlmime iga e-poega konfidentsiaal-se teabe kaitse lepingu, millega garantee-rime, et meiega jagatud info ega ka kliendimured ei jõua kolmandate osapoolteni. See-järel teeme sobivusauditi, kus kontrollime e-poe vastavust nõuetelehttp://ostukaitse.ee/e-pood/e-poe-vastavusnouded/.

Sobivusauditi vastavuskriteeriumid põhi-nevad eelkõige siseriiklikel tarbijakaitsenõuetel ja samuti Euroopa Liidu õigusakti-del. Eesmärk on tagada sertifitseeritud e-poodide krediidivõimelisus, hindade läbi-paistvus, piisav info müügiprotsessi kohta,kaasaegne klienditeenindus ja andmeturve.Kvaliteedinõudeid uuendatakse regulaarseltvõttes arvesse valdkonna viimaseid aren-guid, tarbijakaitse reeglite muutusi ja kohtu-praktikat. Pärast sobivusauditit toimub and-

mete analüüs. Sertifitseerimisotsuse teememõne päeva jooksul ning positiivse otsusekorral väljastame e-poele elektroonse serti-fikaadi. Tarbijal on sertifikaadiga võimaliktutvuda e-poe ostukeskkonnas, klikates OKmärgisel ning talle kuvatakse e-poe vastavus-sertifikaat (nt http://ostukaitse.ee/cert/sangar/).

Kuidas meil on plaanise-poodide müügitule-musi tõsta ja milline onkasu tarbijale?Esiteks julgustame tarbijaid ostma, garan-teerides neile kauba saamise. Kui saade-tisega peaks midagi juhtuma ja see ei jõuatarbijani, saab ta igal juhul makstud rahatagasi. Loomulikult on lisaks tarbijale kameie kliendiks olev e-pood meile tähtis janende käekäik oluline. Ainuüksi usaldusekasvu abil on võimalik e-poe oste mitme-kordistada, mille abil omakorda suurendadakäivet ja e-poe müügitulu. Usaldus on olu-line komponent, kuid usaldus üksi ei müü.E-poe tuntuse ja müügiedu teine väga olu-line osa on turundus, milleta on vähe tõe-näoline, et e-poodi saadab müügiedu, olguta ükskõik kui turvaline ja usaldusväärne.Siin on Ostukaitse eesmärgiks enda ja omaliikmete turundamine, mille abil tõsta e-poodide tuntust ja müüginumbreid.

Tarbija puhul kasvab usaldus e-kaubandusevastu, suurenenud konkurents laiendab kau-pade ja teenuste valikut ning alandab hin-dasid. E-poodidel on suurem vastutus ollakorrektne oma pakkumistes ning vähendadae-kaubanduses toimuvate pettuste arvu.

SPETSIALIST

28

ww

w.rm

p.ee

Viimastel aastatel on e-kaubanduse osa-kaal Eestis oluliselt kasvanud ja uusi veebipoode on juurde tekkinud kui seenipärast vihma. Üheks põhjuseks on, et veebipoe loomine ja pidamine on ääretultlihtne ja mugav ning ettevõtjale kaoluliselt vähemkulukam kui tavapoe sisse-seadmine. Lisaks on veebipoed tarbija-sõbralikud - kõik ostud saab teha mõnehiirekliki abil ilma diivanilt tõusmata.

Veebipoodide arvu kasv meie edukas e-riigis on äärmiselt tervitatav, kuid veebi-poe pidajad ei tohi unustada, et ka online-keskkonnas tuleb kinni pidada seadustest.Reeglite järgimata jätmine toob kaasaebameeldivaid tagajärgi ning halvimal

juhul isegi kriminaalvastutuse.

Euroopa Kohus on mitmete kaubandus-vaidluste järel andnud olulisi juhiseid,mida ka e-kaubanduse ettevõtjad peaksidsilmas pidama enne, kui nad alustavadonline-äri. Igal veebikaubandusega tege-lejal on soovitatav teha endale kõigepealtselgeks mängureeglid ning alles siissukelduda e-kaubandusse.

1. Müüge veebipoesvaid tooteid, mis onmõeldud müügiks Ärge müüge veebipoes tooteid, mis ei olemüügiks mõeldud. Müüa ei tohi kanäiteks tootenäidiseid, millel on märked“tester”, “sample”, “not for sale” vms. Euroopa Kohus on korduvalt kinnitanud1,et kui kaubamärgiomanik on tarninudoma toodete edasimüüjatele tooteid, mison mõeldud tarbijatele tutvustamiseks (shtestrid, näidised jms), siis ei ole nendemüük lubatud, sest vastasel juhul ei kasu-tata tooteid eesmärgipäraselt ehk nendegaei tutvustata toodet tarbijale, rikkudes

Liina JentsAdvokaadibüroo Borenius OÜ vandeadvokaat

Viis juriidilist soovitustveebipoe pidajale

E-kaubandusegategeldes on

oluline teada mängureegleid.

29

ww

w.rm


seeläbi teadlikult kaubamärgiomanikuainuõigust. Kui näiteks e-poe pidaja müübtoote testreid või näidiseid, siis on kauba-märgiomanikul õigus pöörduda kohtusseja nõuda nii rikkumise lõpetamist ja sellest tulevikus hoidumist kui ka kahjuhüvitamist. Kuivõrd müügiks mittemõel-dud toodete müümine on ilmselgelt tead-lik tegevus, siis on võimalik seaduse rik-kujalt nõuda välja ka kogu näidiste,testrite jms müügist teenitud tulu. Lisakskvalifitseerub selline rikkumine tänasekaristusseadustiku järgi ka kuriteoks.

2. Ärge müüge oma e-poes kahtlase välimu-se ja päritoluga tooteidKahjustatud tooteid (sh eemaldatud võiülekleebitud tootjakoodiga, avatud võieemaldatud pakendiga, pakendikileta,rebenenud, määrdunud või asendatudpakendi või pakendikilega jm puudustegatooteid) ei tohi mingil juhul üheski poesmüüa. Esiteks pettub sellise kauba saa-misel tarbija, kes on lootnud endale saadajust näiteks veebipoe tootefotodel olevakorrektse toote. Teiseks rikub selliste too-dete müük ka kaubamärgiomaniku õigusi.

Kui toote pakend on kahjustatud, siis kah-justab see oluliselt toote kuvandit ja see-ga ka kaubamärgi mainet. Lisaks võtabeemaldatud või asendatud tootjakood niitarbijalt kui ka tootjalt võimaluse tehakindlaks, kas tegemist on võltsitud või

varastatud kaubaga või hoopis kaubaga,mis on mõeldud turustamiseks väljaspoolEuroopat. Toote teabe eemaldamisel kaobigasugune kontroll kauba päritolu ja seegaka kvaliteedi osas. Kaubamärgi peamine üle-sanne on tagada kauba päritolu ning tõenda-da, et kõik sellega tähistatud kaubad onvalmistatud või tarnitud nende kvaliteedieest vastutava ettevõtja kontrolli all2. Kuivastav teave on aga tootelt eemaldatud,siis ei ole kauba päritolu ega kvaliteetenam kontrollitav. Praktikas on ette tulnud,et pakendi manipuleerimisega on kaasne-nud ka toote sisuga manipuleerimine -näiteks on parfüümi lahjendatud, et kasu-tada ülejäänud osa parfüümist võltsitudtootes.

Praktika on näidanud, et kui osta kauba-märgiga tähistatud kaupa tundmatulthulgimüüjalt, kelle hinnad on küll olu-liselt madalamad, siis tuleb olla valmis, ettegemist võib olla võltsitud, varastatudvõi manipuleeritud kaubaga. Arvestamapeab ka, et võltsingute kvaliteet on täna-päeval juba nii heal tasemel, et isik, kes eiole selle ala spetsialist, ei suuda tihtitavalisel visuaalsel vaatlusel võltsingut tuvastada. Ka selle rikkumise korral onkaubamärgiomanikul terve hulk seadusesttulenevaid võimalusi, mida rikkuja suhtesette võtta, sh näiteks õigus välja nõudakogu teenitud tulu.

Nii varastatud kui ka võltsitud kaubamüük kvalifitseeruvad kuriteoks. Müüjatei vabasta vastutusest ka teadmatus.

Veebipoes ei tohi müüa

tootenäidiseid.

Kahjustatud pakendkahjustab ka

toote kuvandit.

SPETSIALISTw

ww

.rmp.

ee

30

3. Tooge kaupa väljast-poolt Euroopat vaidkaubamärgiomanikunõusolekulTänu kaupade vaba liikumise põhimõtteleon müüdava kauba hankimine mõnestteisest Euroopa riigist ääretult lihtne. Kuikaubamärgiomanik (või tema loal litsentsi-saaja) on andnud konkreetse originaal-toote oma ametlikule edasimüüjale Euroopas3, siis võib seda toodet Euroopasedasi müüa. Seda tingimusel, et tegemiston korrektsete kahjustamata originaal-toodetega, mis on mõeldud müügiks. Kuikaubamärgiomanik on andnud konkreetseoriginaaltoote aga oma edasimüüjale väl-jaspool Euroopat - näiteks USA turule - siisei või toodet ilma kaubamärgiomanikunõusolekuta Euroopasse tagasi tuua. Sel-lise kauba müük Euroopa turul on õigus-vastane ja selle eest vastutab kaupaedasimüüv veebipood. Euroopa Kohtu otsuste4 põhjal ei vabasta veebipoodi vastu-tusest ka teadmatus kauba päritolust, sest

edasimüüja kohustus on tagada, et temapoolt müüdav kaup on esmakordselt Euroopas turustatud. Olukorda ei muudaka see, kui kaubaartikkel on juba Euroo-pas müügil, sest kaubamärgiomaniku nõus-olek kehtib vaid konkreetse tootepartiikohta. See tähendab, et kui kaubamärgi-omanik ei ole andnud oma nõusolekutkonkreetse partii turustamiseks Euroopas,mis näiteks on müügis Eesti veebipoes,siis seda kaupa tegelikult Eesti veebipoesmüüa ei või.

Kui tellida aga müügiks kaupa mõnesttundmatust Hiina veebipoest, siis on suuretõenäosusega tegemist võltsitud kaubaganing antud kaup ei jõua üle Euroopa Liidupiiri. Väga paljud kaubamärgiomanikudkasutavad ühtset Euroopa meetmetaotlust,mille tulemus on, et kui mõne liikmesriigitoll avastab piiril kahtlase kauba, siis teavitab ta sellest koheselt kaubamärgi-omanikku ning kaup läheb hävitamisele.Lõpptulemusena jääb tellija ilma nii ra-hast kui ka kaubast.

Soovitused veebipoe pidajateleOlge kindlad kanalites, kust oma kaupa tellite, siis ei pea te kartma, et vee-• bipoodi sattuks müügile varastatud, võltsitud, muule turule mõeldud või hoopismanipuleeritud toode. Kasutage müüdavate toodete reklaamimiseks vaid seda materjali, mille kasu-• tamiseks olete saanud nõusoleku või mille olete ise teinud. Ärge unustage, et internetis kehtivad kõik samad seadused, mis tavamaailmas!• Ja seda mitte ainult käesolevas artiklis kirjeldatu osas, vaid ka toodete eesti-keelses märgistamises jm nõuetes.Eelkirjeldatud soovituste järgimata jätmisel võivad olla heal äriideel väga• ebameeldivad tagajärjed ning võite avastada end ühel hetkel kohtuvaidlustekeerisest või halvimal juhul politseis uurijale aru andmas. Ei tasu loota, et keegiei saa kunagi teada. Suured brändid suhtuvad väga tõsiselt oma kaubamärkidekaitsesse ning jälgivad pidevalt ka väikestel turgudel toimuvat.

31

ww

w.rm


4. Järgige ausaidkaubandustavasidNii tavapoes kui ka veebipoes peabkaubamärgiga tähistatud toodete edasi-müüja oma tegevuses järgima alati ausaidkaubandustavasid. Kuigi kaubamärgi-omanik ei saa takistada konkreetsetekaubapartiide liikumist Euroopa turul, siisei anna see kellelegi õigust ära kasutadakaubamärgi omaniku mainet ja avaldadatarbijatele eksitavat infot enda seotusekohta kaubamärgiomanikuga5. Kauba edasi-müüja ei või oma veebilehelemärkida, et ta on mingi kauba-märgi ametlik esindaja või maa-letooja, kui ta seda tegelikult eiole. Ebaaus äritegevus ja eksi-tava teabe avaldamine on õi-gusvastne ka konkurentsisea-duse alusel.

Kahjunõude võib eksitava teabeavaldaja vastu esitada nii kaubamärgi oma-nik või ka konkurent.

5. Kasutage oma toode-te reklaamiks vaid sellistmaterjali, mille kasutami-seks olete saanud loaVeebipoe loomisel kasutatakse tihti inter-netist leitavaid toodete fotosid, kirjeldusija reklaame. Samas unustatakse, et niineed fotod, kirjeldused kui ka reklaamidon teosed autoriõiguse seaduse mõttes.Kuigi need fotod, kirjeldused ja reklaamidon internetis vabalt kättesaadavad, eitähenda, et neid võiks ilma luba küsimataoma äritegevuses kasutada.

Nende kasutamiseks on vajalik kauba-märgiomaniku või tema ametliku edasi-müüja nõusolek. Kui nõusolekut tootefotode, kirjelduste ja reklaami kasutami-seks ei ole võimalik hankida, siis tulebneed materjalid ise toota, sest nõusolekutamaterjali kasutamine toob kaasa tsiviil- jakriminaalvastutuse. Tootest edasimüüjaenda tehtud fotode ja kirjelduse kasuta-mist kaubamärgiomanik takistada ei saa.Samas peaksid luksuskaupade edasimüüjadpüüdma vältida olukorda, kus nende rek-laam kahjustaks kaubamärgi väärtust, stkahandaks kaubaga seotud prestiiži ja luk-

suse kuvandit6.

Lisaks tulebkindlasti jälgi-da, et tootefoto-del ja reklaami-del ei ole kujuta-tud inimest, kespole teile and-

nud kirjalikku nõusolekut enda pildi kasu-tamiseks. Probleemid on ilmnenud, kui onkasutatud eelmiste hooaegade reklaame,sest nende avaldamiseks ette nähtud aegon üldjuhul olnud tähtajaline. Reklaamiavaldamine pärast möödunud tähtaegakvalifitseerub ka sellel kujutatud modelliõiguste rikkumiseks. Kõik sellised seaduse-rikkumised on tänu internetile ka üsnakergesti ja kiiresti leitavad.___________________________1 Euroopa Kohtu otsused C-324/09 L’Oréal jt. vs eBay jt.,C-127/09 Coty Prestige Lancaster Group GmbH v SimexTrading AG.2 Euroopa Kohtu otsus C-324/09 L’Oréal jt. vs eBay jt.3 Eesti kaubamärkide puhul Euroopa Majanduspiirkonnas,Euroopa Ühenduse kaubamärkide puhul EÜ territooriumil.4 Euroopa Kohtu otsused C-244/00 Van Doren + Q.GmbH,C-173/98 - Sebago and Maison Dubois.5 Euroopa Kohtu otsus C-228/03 Gillette v LA-Labora-tories.6 Euroopa Kohtu otsus C-337/95 Parfums Christian DiorS.A. v. Evora BV.

Olenemata kauplemisvormist

tuleb alati järgidaausaid kaubandus-

tavasid.

33

ww

w.rm


Olenemata ettevõtluse sisust on iga ette-võte raamatupidamiskohustuslane, kuidraamatupidamise korraldamise süsteemija üksikasjade üle saab ettevõte ise otsus-tada.

E-kaubandusega tegelevale ettevõttelesobib väga hästi ka e-raamatupidamine jamiks mitte mõelda samm edasi ning ka-sutada ka rohelise raamatupidamise põhi-mõtteid oma ettevõtte majandustegevusekorraldamiseks.

Kuid mida me nimetame üldse e-raa-matupidamiseks? Tinglikult võib öelda,et kogu info, mis ei liigu paberil ongi „e”,st e-raamatupidamine on nii online kui ka

paberivaba raamatupidamine, kusjuuresviimased on pigem sünonüümid teatavatevariatsioonidega. Online raamatupidamineon täna juba üsna igapäevane - kui mittetäielikult, siis osaliselt kindlasti kasutavadettevõtted online raamatupidamise funkt-sioone ning isegi kui majandustarkvara eiole veebipõhine, siis kindlasti kasutavadettevõtted internetipangandust, seal kõrvalka internetipõhiseid müügi-, lao- ja logis-tikasüsteeme jms.

Vältige poolikuid lahendusiTöötades igapäevaselt just ettevõtjate finantssüsteemide arendajatena ja nõusta-jatena näeme Rödl & Partner OÜs tihti-peale, et ettevõte on mõelnud põhjalikultläbi oma põhitegevuse haldamise protses-sid (kas ise välja töötanud veebipõhiserakenduse näiteks oma müügitegevusehaldamiseks või on leidnud mõne olemas-oleva veebipõhise tarkvara, mida sellekskasutada), kuid pole läbi mõelnud seda,kuidas veebipoe müügisüsteemi info haa-kuks finantssüsteemiga ja raamatupidami-sega. Pigem küsitakse meilt, kuidas e-äripõhimõtteid rakendada raamatupidamisekorraldamisel. E-äri põhimõtete all peanma silmas veebipõhist ärikorraldust, kusinfo on reaalajas kättesaadav ja iga ärite-hing kajastub infosüsteemis selle tehingutegemise hetkel ilma, et oleks vajalik tehakõrvaline täiendav „nupuvajutus”. Sellega

Heidi GrenmanRödl & Partner OÜ juhatuse liige ja arendusjuht

Nööbi külge pintsak võivastupidi?

SPETSIALIST

aga loob ettevõtja olukorra, kus nööbikülge on vaja õmmelda pintsak, mitte vastu-pidi. Vahest võib see ka õnnestuda, kuianaloogse nööbi jaoks on olemas pintsak,mis sinna sobib, kuid valdavalt tekibselles etapis takistusi, mille ületaminevõib olla kas rahaliselt väga kulukas võiajamahukas, et soovitud eesmärgini jõudavõi mõlemad korraga.

Ettevõtja peaks vältima olukorda, kusveebipõhiselt ülesehitatud äriprotsesskuskil n-ö poole peal lihtsalt lõppeb. Midama selle all silmas pean? Näiteks on loo-dud tore müügikeskkond, veebipoe raken-dus, kus on võimalik tellimusi esitada,müügiarveid genereerida, millel on kapangalingi rakendus juurde ehitatud jms,kuid sellega asi piirdub. See loob olukor-ra, kus müügitegevuse ja tellimuste laeku-mise haldus on üles ehitatud ja reaalajasjälgitav, kuid süsteem lõppeb kohas, kusthakkab ettevõtte tegelik finantsarvestus.

Veebipood – ainus võialternatiivne müügikanalE-kaubanduse kasutuselevõtt on kiireltarenev, eriti Eestis, kus müügimahudtükkides on võrreldes muu maailmagaväga väiksed ja kasumiefekti saavutami-seks on vajadus efektiivsete ärilahendustejärele. Tihtipeale on veebipood (e-kau-banduse müügikanal) üheks müügikana-liks, kuid mitte ilmtingimata. Olenemata

sellest, kas veebipood on ettevõttespeamiseks või paralleelseks müügikana-liks, on igal juhul mõistlik, et veebipoerakendus on seotud ettevõtte finantsarves-tustarkvaraga. Seda eelkõige topelttöövältimiseks ja ärikorralduse efektiivsenahoidmiseks. Praktilise kogemuse järgivõib öelda, et ettevõtted, kes loovad veebipoe kui ettevõtte täiendava müügi-kanali, ei eksi pintsakunööbi õmblemiseloogikas, küll aga juhtub seda tihtipealeettevõtjatega, kelle põhitegevus ongi ai-nult e-kaubandus ja ainsaks müügikana-liks veebipood.

Tasuks meeles pidada mõtet, et maailmason praktiliselt kõik olemas ja vaatamatasellele, kui tore on ise leiutada, luua jaavastada uusi võimalusi, tuleks endaltküsida, kas süsteem, mida me loome, onmõistlik, kas see, mida me tahame luua,on juba äkki kuskil olemas? Sellest tule-nevalt on soovitav enne e-kaubanduse ärikäivitamist kaardistada olemasolevad või-malused, kus veebipood, raamatupida-mine, finantsjuhtimine on omavahel üht-seks tervikuks seotavad.

Hea soovitus on mõelda oma äri aren-damisse perspektiivitundega ehk küsidaendalt, mis saab siis, kui…. Alati peab arvestama võimalusega, et teie e-äri osu-tub edukaks, see tähendab, et süsteem,mille loote, peab sobima ka palju rohke-mate tehingute haldamiseks, kui algseltplaneerite.

E-kaubanduse seos e-raamatupidamisegaKuid milline seos on e-kaubandusel e-raa-matupidamisega? Nagu eelpool mainitud,

34

ww

w.rm

p.ee

Veebipoe müügisüs-teem võiks haakudafinantssüsteemi jaraamatupidamisega.


on e-raamatupidamine üks võimalik raamatupidamise korraldamise vorme,mis on täna Eestis juba üsna laialt kasu-tuses just selle efektiivsuse pärast.

Mis see e-raamatupidamine siis täpsemalton? E-raamatupidamist nimetatakse vahest paberivabaks raamatupidamiseks,kuid paberivabadus iseenesest ei oleeesmärk, eesmärgiks on ikka leida efek-tiivseim võimalik lahendus raamatupida-mise ja finantsjuhtimise korraldamiseksning sageli viib see paberite “ära kadu-miseni”.

Efektiivne kaasaegne ärilahendus on sel-line, kus kõik veebipoes toimuv kajastubautomaatselt ka finantstarkvaras, st veebi-pood ei ole autonoomne müügikeskus,milles tehtud majandustehinguid tuleksraamatupidamisse käsitsi üle tõsta. Tehni-liselt saab see toimuda kas üksik- võikoondkannetena olenevalt sellest, kasnäiteks müügivõlgade haldust peetakseveebipoe rakenduses või finantstarkvaras.Oluline siinjuures on, et analüütiline jadetailne arvestus oleks vajadusel lihtsaltjälgitav ja olenevalt tehingute mahust eijää süsteem “ärile jalgu”.

Rohelise mõtteviisiarendamineE-kaubanduse ettevõtetele, kes suhtuvadoma ärisse perspektiivitundega, sobiks ka

35

ww

w.rm

p.ee

Üheskoos edukamad

Üle 20 aasta Eestis

Audit Maksukonsultatsioonid Raamatupidamine Õigusteenused Äriprotsesside nõustamine

E-raamatupidamisesei ole paberi-vabadus eesmärk

iseeneses.

SPETSIALIST

hästi võtta kasutusele rohelise raamatu-pidamise põhimõtteid. On teada, et veebi-poodidel, kes on kauba maaletoojad võikes pakendavad kliendile saadetavat kaupa kilesse, pappi või mistahes teisepakendisse, tuleb liituda taaskasutus-organisatsiooniga, esitada pakendimassi-aruandeid ning tasuda pakendiaktsiisi.Eelnev on seadusandlusest tulenev nõue,kuid mis oma olemuselt on üks rohe-majanduse arvestusvaldkondi.

Tulenevalt eeltoodust tundub enesest-mõistetav, et e-kaubandus on oma ole-muselt efektiivsusele ja rohelisele mõtte-viisile rajatud äri. Miks mitte siis raken-dada selle äri finantsarvestuses ka roheliseraamatupidamise põhimõtteid.

Rohelisel raamatupidamisel on kaks pea-mist eesmärki: keskkonnaressursside ja

-emissioonide arvestus ja keskkonnahoid-liku arvepidamise korraldamine. Just selleviimase alla kuulub paberivaba raamatu-pidamise korraldamine kui üks võima-likke efektiivsuse suurendamise viise. Isepean kõige olulisemaks ressursside arves-tust, sh keskkonnaressursside arvestust jaanalüüsi, mille abil on võimalik tehaõigeid juhtimisotsuseid ja mis aitab kaasaettevõtte arengule.

Roheline mõtteviis ka e-kaubanduse ärisvõib olla vastutustundliku ettevõtte ühekskonkurentsieeliseks, see võib olla ka ette-võtte äristrateegia, olenevalt milliseidkaupu plaanitakse müüa (näiteks kesk-konnasõbralike toodete müük e-kauban-duse kanali kaudu). Kõige eeltoodu kõrvalpole vähemtähtis efektiivsuse tõstmine jauute majanduslike kokkuhoiuvõimalusteleidmine (koos säästva tarbimisega sääs-tev majandamine).

36

ww

w.rm

p.ee

E-kaubanduse olemus rajanebefektiivsusel.


37

ww

w.rm

p.ee

11

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

1 Müügikeskkond internetis

2 Ettevõtja, kes pakub teenuseid jakaupu internetis

3Elektrooniliselt osutatava teenusekäibemaksuga maksustamise erikordteise sõnaga

4 Millisele tootele ei laiene selle importimisel maksuvabastus?

5Luuletajate sõpruskond, mis oli 1930. aseotud Tartu Ülikooli ja üliõpilasseltsVeljestoga

6 Arvandmestik

PAREMALE:

Ristsõna vastuseid ootame 12. maini 2014e-posti aadressile [email protected].

7 Eesti E-kaubanduse Liidu ühisnimetajatema liikmesorganisatsioonide suhtes

8 Ka veebipoe pidaja peab järgima, et need oleks ausad

9 Mis on Hiina internetipoest ostetudkauba maksustamise alus?

10Mille võib tarbija esitada müüjale kaheaasta jooksul, kui ostetud kaubal ilmnespuudus?

11

ALLA: Kauplemisviis, kus kaupleja pakubkaupu või teenuseid elektrooniliseskeskkonnas ja ka lepingud pakkuja jakliendi vahel sõlmitakse elekrooniliseltpoolte füüsilise kohaloluta

Ristsõna

Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks Netikinkinternetipoe kinkekaarti väärtuses 20 eurot.Auhinna paneb välja NetiKink veebipood netikink.eu.

Võitjate nimed avaldame 14. mai RMP.ee Nädalakirjas!

SPETSIALIST

38

ww

w.rm

p.ee

Ühel tuulisel märtsikuu päeval ajasimejuttu Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuhiMerle Kanguriga nii liidust, selle liikme-test kui ka tulevastest tegevusplaanidest.

Millal on Eesti E-kaubanduse Liit asutatud? Asutati 2008. aasta 5. augustil.

Et siis viis aastat tegutsetud juba.Jah. Juba viis aastat. Ja nüüd, kui n-ölastehaigused on põetud, siis toimubaprilli lõpus suur konverents, kus räägi-takse e-kaubandusest ülevaatlikumalt jalaiaulatuslikumalt. Konverents toimub kahepäevasena - esimesel päeval (22.aprillil) tavapärases vormis konverents

erinevate esinejatega ja teisel päeval (23.aprillil) konverentsi peaesineja DietmarDahmeni töötuba teemal “Kuidas müüaloovalt?”.

Mis on liidu eesmärk, eesmärgid?Üldine ja laiem eesmärk on ühendada e-kaubandusega tegelevaid ettevõtteid.Kitsamalt võiks eesmärkidena loetleda ettevõtete koolitamist, nõustamist e-kau-banduse vallas, koostööd erinevate organisatsioonide ja asutustega. E-kaup-lejatele “Turvalise ostukoha” märgiseomistamist.

Mis on “Turvalise ostukoha” mär-gis? Mida see kauplejale annab?“Turvalise ostukoha” märgis on Eesti E-kaubanduse Liidu poolt e-poodideleomistatav kvaliteedimärk. See annab tarbi-jale kindlustunde, et tegemist on usal-dusväärse veebipoega, mis on E-kauban-duse Liidu poolt kontrollitud ja mis vastabturvalise ostukoha kriteeriumitele ja kvali-teedinõuetele. Kauplejale annab märgisvõimaluse konkurentidest eristuda ja esit-leda end kui usaldusväärset partnerit. Otseselt märgis mingeid garantiisid eianna, küll aga aitab see tõsta tarbijate usaldust e-poe vastu.

Kui palju on liidul liikmeid?Kuidas liikmeks saadakse?Liikmeid on liidul saja ringis. E-kauban-duse Liiduga ühinemiseks tuleb ettevõtjalesitada avaldus. Maksta ära liikmemaks,

Merle KangurEesti E-kaubanduse Liidu tegevjuhtKüsitles: Maia KurimRMP Eesti OÜ toimetaja

E-kaubanduse Liit aitabja ühendab


mille suurus on 250 eurot. Ettevõtteletehakse väike taustauuring, nii üldine ot-sing internetis kui ka uuritakse infot liidukoostööpartneriks olevalt Tarbijakaitse-ametilt, kõnealuse e-poe käitumise kohta.Loomulikult peab ettevõttel olemas olemamajandustegevuse registri registreering.Ettevõtted, mis on olnud liidu liikmed üheaasta (valdavalt alles tegevust alustanudväikesed ettevõtted), läbivad veel täien-dava uuringu „Turvalise ostukoha” kri-teeriumite täitmise kohta. Uuringutulemustest lähtuvalt on ettevõttel võima-lik taotleda „Turvalise ostukoha” märgist.See kehtib enam väikeste alles alustanudettevõtete kohta. Kui tegemist on suurtekauplejatega (näiteks Piletilevi, kes onturul tegutsenud juba 12 aastat), siisnemad saavad märgist lihtsamalt taotleda,sest nemad toovad omakorda liidule tuntust ja usaldusväärsust.

Mis liitu kuuluvaid ettevõtteid iseloomustab? Millised vald-konnad on esindatud?Valdkonnad, mis esindatud, on erinevad.Liidu korraldatud küsitluse tulemustepõhjal on enim kauplejaid ilutoodete,lastekaupade ja rõivaste ning aksessuaa-ride pakkujate seast. 2013. aastal tekkis

juurde palju parfümeeriatoodete pakku-jaid.

Mis arengus Eesti e-kaubandus on?Kõrvalseisjana tundub, et Eestisväga internetis ei kaubelda ja katarbija ei julge osta.Tarbija julgeb osta küll, eriti Hiinast, kuivaadata viimaste aegade uudiseid, kuipalju liigub postipakke. Aga kauplejal onEestis raske. Kui inimesed valdavad keeli,siis on võimalusi rohkem väljastpoolt ostmiseks, kus on kaup odavam ja kavalik parem. Siin on Eesti e-kauplejate eesväljakutse rahvusvahelistumiseks, näitekstegutsevad juba praegu paljud ettevõttedVenemaal, teistes Euroopa Liidu riikides.

Kuidas liit abistab ettevõtteid, kes tahavad e-kaubandusega alustada või kes juba tegutsevadselles vallas?Liit korraldab koolitusi, seminare, aga kakoosviibimisi ettevõtjatele. Koosviibimis-tel saavad ettevõtjad jagada oma koge-musi, aga kutsutakse ka valdkonda tund-vaid spetsialiste kõnelema. Koosviibimi-sed toimuvad vahelduva eduga valdavaltkord kvartalis. Plaanis on koostöö saat-

39

ww

w.rm

p.ee

40

ww

w.rm

p.ee

SPETSIALIST

kondadega, et tutvustada ettevõtjateleteiste riikide turgude eripärasid ja võima-lusi, kuidas sealsetele turgudele siseneda.

Missugune on ettevõtetepoolnehuvi E-kaubanduse Liidu vastu?Pinna sondeerimisel, et turuletulla. Kas huvi üldse on?Võiks öelda, et huvi on ajas kasvanud.Massiliselt küll mitte. Enamasti on ikkanõnda, et ettevõte on oma e-poe ärateinud, kasvuraskused ületanud ja siispöörduvad liidu poole, et oma edasisi e-kaubandusalaseid tegevusi kavandada.Kui käive on juba piisavalt suur, liikme-maksu tasumine pole probleemiks, siis ollakse enam valmis ka liituma.

Kas aja jooksul on ka välja astunuid?Liikumine on ikka. 2013. a algul oli suu-rem liikumine, kui välja astuti. Paljud läksid ära, aga nüüd on ikka nii, et tulebrohkem, kui läheb. Lahkumise põhjusvõib olla sageli raha, nt kui on füüsilinepood olemas, mille kulud on suured ja e-pood on rohkem justkui kõrvaltegevus.Aga on esinenud ka juhtumeid, kus ette-võte on mingi aeg liitu kuulunud, siisolude sunnil või raha nappusel sellestvälja astunud, kuid mõne aja möödudestaas liiduga ühinenud.

Miks peaks/võiks ettevõtted liidupoole pöörduma, liitu kuuluma?Koos ollakse tugevamad, st üheskoos onlihtsam valdkonda arendada, aga samutioma õiguste eest seista. Nüüdseks on jubaarvestatavad partnerid majandus- ja kom-munikatsiooniministeerium ning justiits-ministeerium eriti just seadusloometpuudutavas. Suvel jõustuvate võlaõigus-

seaduse ja tarbijakaitseseaduse menet-lemisel arvestati oluliselt ka E-kaubanduseLiidu tehtud ettepanekuid. Kindlasti ei saakõrvale jätta oskusteavet, mida ettevõtjadkoosviibimistel omavahel jagavad, kestegi, kuidas tegi.

Missugused arengud ootavad liituees lähiaastatel? Missugused onliidu arenguperspektiivid?Ühtepidi kasvada veel suuremaks. Selleaasta prioriteediks on statistika korrasta-mine, sest adekvaatsed andmed sellest puuduvad. E-kaubanduse andmeid Statis-tikaamet ei korja. Et Statistikaamet võtabendale vajalikud andmed aastaaruandest,kus aga on kogu info koos, siis ei oleeraldi e-kaubandust puudutavat infot.Eesmärk võiks olla, et aastaaruandesseläheks juurde e-kaubandust puudutavadread. Sest e-kaubandusega tegelevatel et-tevõtetel on üksiti info olemas, aga üle-riiklik pilt puudub. Teine suurem arengu-suund on e-kaubanduse alaste koolitustekorraldamine. Lisaks “Turvalise os-tukoha” märgise jagamise jätkamine jaselle laiem tutvustamine.

VÄIKEETTEVÕTJAraamatupidamise,

maksude ja palga ABC

29.-30.05.2014www.rmp.ee/koolitus/rmp/

Documents

SPETSIALIST Aprill 2014 / E-KAUBANDUS