Suvi sai läbi, aga muuseum ootab ikka. · tugev. Kuid kuna ta ei elanud „lõõtsamängijate tsunftis“ Võrumaal, jäi ta sellest ringkonnast teenimatult Kes on Sinu eeskujud?

OKTOOBER 2012 0,60 EUROTOKTOOBER 2012 0,60 EUROT

Suvi sai läbi, aga muuseum ootab ikka.loe lk 4

Suvi sai läbi, aga muuseum ootab ikka.loe lk 4

Pastlalaureaadid 2012

Kaarel Kõivupuu: mul oleksigav tegeleda vaid ühe asjaga

Mida oodata talviselt harjutushooajalt?

Soome-Eesti tantsupeol

Kuidas teha vardakotti?

R A H VA K U N S T I S E LT S I L E I G A R I D AJ A K I R I

8(44)

RAHVAKUNSTISELTS LEIGARID

LEHEKÜLG 2

SISUJUHT„Kas täna on mingi pidu vä?“

Küsimuse hõiganud mees tänaval

vaatab mind varjamatu

segadusega pilgus. Ta paistab ise

peolt naasva moega ja hoiab igaks

juhuks tänavapostist kinni.

Rahvariides inimene muidu tühjal

laupäevahommikusel tänaval ei

olnud see kombinatsioon, mida ta

arvas kohtavat.

Samasuguseid lõbusaid, aga ka

ilusaid, härdaid, üllatavaid ja

muid emotsionaalseid hetki

kogesid kindlasti kõik leigarid, kes

suvistel nädalavahetustel

muuseumis esinemas käisid.

Selliseid hetki maksab püüda. Suvi

saab läbi, aga need mälupildid

jäävad.

Meie publik teeb sama. Käib

emotsioone ja hetki kogumas.

Usun, et tänavusel suvel suutsime

neid rohkelt pakkuda, sest suviseid

esinemisi saatis alati hea

emotsioon ja esinejaid oli palju!

Härrale tänaval vastasin samuti, et

iga päev on pidu…

Kristiina

JUH

TKIR

I

Ajakirja toimetus:Kristiina TambergHenry Semmel

EsiTeised ajakirja fotod Leigarite

arhiivist internetist.

Leigarite ajakiri on väljaanne seltsiliikmete ja nende lähedaste jaoks.

ärgmine ajakiri ilmub 20 . aasta

Tagasiside ja kaastööd on oodatudaadressile [email protected]

kaane foto: Aivar Mäeisiklikust

ja ühisest ning

J 13kevadel.

U U D I S E D . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3

M E I E S Õ B R A D . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4

PASTLALAUREAADID 2012 .. . . . . . . . . . . . . . .5

PERSOONILUGU - KAAREL KÕIVUPUU ......6

Ü K S K Ü S I M U S T A N T S I J A L E . . . . . 1 2

ENIM ESINENUD LEIGARID ...................14

MIDA OODATA TALVISELT HARJUTUSHOOAJALT ..16

TSG-LEIGARID JA LEESIKAD REISISID POOLAS ..18

LEIGARID SOOME-EESTI TANTSUPEOL ...20

K U I D A S T E H A V A R D A K O T T I . . . . 2 3

FOTOKROONIKA .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .28

NALI & NAER ................................31

LÄTIS ÄIKESE, PÄIKESE JA LIFTI MEELEVALLAS..25

Hetkepüüdjad


LEHEKÜLG 3

UU

DIS

ED

Mardilaat ootabkäsitööhuvilisi

Tänavune Mardilaat toimub 8.-11.

novembrini Saku Suurhallis ja on

saanud endale hellitava nime

„käsitööliste laulupidu“.

Peale tavapäraste

päevaprogrammide toimub reede,

9.novembri õhtul kuni kella 21ni

käsitöö-öö.

Enne Mardilaata, 27. oktoobril

toimuvad üle Eesti käsitöökojad,

kus saavad kaasa lüüa kõik

huvilised. Käsitöökoda hõlmab

loenguid, näitusi, õpitubasid,

kontserte jm ning laseb ühendada

nii traditsioonilised käsitöövõtted

kui ka uudse loomingu. Lähem info

.www.folkart.ee

Leigarid esinevad uutetantsude konkursil

Treener Rauno Zubkol on käsil tantsu

loomine esitamiseks uute tantsude

konkursile, mille finaal toimub 5.

novembril.

Finaali pääsemiseks tuleb enne läbida

videovoor oktoobri keskel.

Tantsu loomiseks kasutab Rauno

Leigarite B1-I koosseisu, kes hakkas sel

eesmärgil juba septembris trenni

tegema.

Reisirohke sügis

Sel sügisel on Leigareid kutsutud nii

Peterburgi kui Komimaale, esimene

reis leiab aset septembri lõpus ja

teine novembris.

Nii Peterburgi kui Komisse sõidab 9-

liikmeline trupp, Peterburgis

veedetakse vaid päev, Komi reis

kestab 13.-16. novembrini.


LEHEKÜLG 4

Meie jaoks on Leigarite suvisednädalalõpu kontsert-etendused üks osatraditsioonide elushoidmisest. Võiblausa öelda, et Leigarid on osa meist,lahutamatu tükike muuseumist.

Sassi-Jaani talu perenaine Karin räägib,et Leigarid on tema jaoks kui omalapsed. Nad tulevad laia naeratuse jakõlava tervitusega, jagavad omamuresid ja rõõmusid. Karin on alatirõhutanud, et tema Sassi-Jaanilt äraminna ei taha. Kipun arvama, et ühekspõhjuseks ongi Leigarite meeleolukadkontserdid. Südantsoojendav on juvaadata, kuidas suudetakse külastajaiderinevatest maailma nurkadest kaasategutsema panna. Tihtipeale kasvabesmasest vaimustusest ka püsiv huvi.Perenaised teavad kõnelda, et mitmedlapsevanemad on otsustanud justvabaõhumuuseumi kontserte vaadatesoma võsukesed Leigarite lasterühmagasiduda.Kuigi talvehooajal korralisi esinemisi ei

MEI

ES

BRAD

ÕM

EIE

SBR

AD

Õ

SUVI SAI LÄBI, AGAMUUSEUM OOTAB IKKA

SUVI SAI LÄBI, AGAMUUSEUM OOTAB IKKA

Leigarite osast suveprogrammis ja muuseumi sügis-talvistest plaanidestkirjutab Dagmar Ingi Eesti Vabaõhumuuseumist.

toimu, loodame, et tee muuseumisseei unune teil ka sügisvihmade jakargete külmade ajal.

Kaugel pole enam mardipäev.Mardipäevale paremini vastuastumiseks anname muuseumis

õpetusi, kuidas endmaskeerida, mida marti joostes lauldaja rääkida, pererahvale soovida võikuidas ise kodus marte vastu võtta.

Traditsiooniliselt toimubjõuluküla, kus saab osa

vanadest headest jõulutoimetustest,milleta õige jõulutunne jääks olemata;samuti kuulda põnevaid lugusid meieesivanemate elust. Selle aastajõuluküla teemaks on pühad ajaloopöördehetkedel. Kõne alla tuleb taludepäriseksostmine, asunikutaluehitamine, venestamine, 1880. aastatesuur väljaränne ja palju muud.

Kohtumiseni muuseumis!

4.novembril

14.-16.detsembril


LEHEKÜLG 5

PASTLA-LAUREAADID 2012

PASTLA-LAUREAADID 2012

1. oktoobrist 2011 kuni 30. septembrini

2012 kestnud esinemishooajal oli

Leigaritel kokku 105 esinemist.

Leigarite nime all esines hooaja

jooksul kokku 262 inimest.

1. oktoobrist 2011 kuni 30. septembrini

2012 kestnud esinemishooajal oli

Leigaritel kokku 105 esinemist.

Leigarite nime all esines hooaja

jooksul kokku 262 inimest.

Aktiivseim külalisesineja - tüdruk,Ursula Allvee,23 esinemist.

Aktiivseim külalisesineja - poiss,Jürgen Tiisler, 24 esinemist.

Aktiivne külaliskollektiiv, Leesikad,kollektiivne tänupastel, 25muuseumis osalenud esinejat,kokku 181 esinemist.

Enim esinenud lihtliige - tüdruk,Kristina Sorgus, 35 esinemist.

Enim esinenud lihtliige - poiss,Henry Semmel, 8 esinemist.

Enim esinenud nooremalasteaiarühma laps, Herta Laug, 11esinemist.

Enim esinenud vanemalasteaiarühma laps, Hanna KristiinaHiienõmm, 15 esinemist.

Enim esinenud algklasside rühmatüdruk, Tuuli Tiivel, 12 esinemist.

Enim esinenud algklasside rühmapoiss, Siim Tiivel, 12 esinemist.

Enim esinenud TSG rühma tüdruk,Merili Kärk, 8 esinemist.

Enim esinenud TSG rühma poiss,Martin Arus, 8 esinemist.

Enim esinenud ürgleigar, IngridMeister, 13 esinemist.

Enim esinenud eeslaulja, UrveKolde, 38 esinemist.

Enim esinenud pillimees, LindaNebieridze, 34 esinemist.

Enim esinenud debütant - tüdruk,Kersti Mäe, 45 esinemist.

Enim esinenud debütant - poiss,Aivar Mäe, 45 esinemist.

Enim esinenud põhirühma tüdruk,Kadri Karin, 48 esinemist.

Enim esinenud põhirühma tüdruk,Anneli Leming, 48 esinemist.

Enim esinenud põhirühmapoiss, Heikki Puhk,

59 esinemist.

PERS

OO

NIL

UG

URAHVAKUNSTISELTS LEIGARID

LEHEKÜLG 6

Kaarel Kõivupuu:mul oleks

igav tegeleda vaidühe asjaga

Kaarel Kõivupuu:mul oleks

igav tegeleda vaidühe asjaga

INTERVJUU: KRISTIINA TAMBERGINTERVJUU: KRISTIINA TAMBERG

Leigarite jaoks pillimehena tuntud Kaarel Kõivupuu (25)

ütleb, et on ammu loobunud enda jaoks ühe põhirolli

otsimisest. Nii ta jätkabki pillimängu, bioloogiaõpinguid,

tööd tõlkijana. Kindlasti midagi veel.


LEHEKÜLG 7

Kuidas Sa Leigaritesse sattusid?

Miks Sa tantsust loobusid?

Raske uskuda, aga kas pillimänguks

on siis vähem aega vaja?

2003. aasta sügisel hakkasin otsima

kohta, kus saaks liigutada. Ja tulin

tantsima. Mõned aastad osalesingi

vaid tantsijana, siis tuli pillimäng

juurde. Praeguseks mängin ainult pilli.

Muide, sel suvel käisin üle mitme

aasta taas paar korda muuseumis

tantsimas.

Tantsutrennis käies tuli mingil ajal

poolkogemata jutuks, et mängin oma

lõbuks ka pilli. Esialgu ma ei

mänginud kogu esinemist, vaid

tantsude vahele, tantsijatele

puhkuseks. Mul ei olnud mingit

muusikalist haridust ja ma ei osanud

nooti lugeda. Seetõttu mängis Tom

(varasem pillirühma juht Toomas

Torop – toim) mulle lood ette ja

õpetas selgeks.

Hiljem olen ennast veidi muusika alal

täiendanud, käisin aasta helitehnikat

õppimas Otsa-koolis.

Mingil ajal lihtsalt ei jõudnud enam

proovides käia, ajast jäi puudu. Siis

tekkis trennides käimisesse paus,

umbes pool aastat, ja nii ta läks.

Aga ega ma ju tantsimisest ei olegi

loobunud, ainult praegu ei käi

aktiivselt trennis.

Ajakava saab seal ise teha. Ma ei

harjuta pilli iga esmaspäeva ja

kolmapäeva õhtul kell seitse

Mustamäel. Harjutan õhtuti, kui mul

aega on.

Praeguseks on pillimängust saanud

minu jaoks muidugi ka töö, seega

teen seda vastavalt tellimustele.

Näiteks tõlgin. Peamiselt inglise

keelest eesti keelde, tehnilisi tekste.

Olen tõlkinud ka nn pehmeid teadusi.

Lepinguline töö.

Koolis käin ka, pikale on veninud –

seitsmes aasta juba Tallinna Ülikoolis.

Kui Sa pilli ei mängi, mida siis teed?

Alustasin keskkonnakorralduse

õppimist, siis vahetasin eriala ja õpin

nüüd bioloogiat. Vahepeal olin ka pool

aastat Rootsis õppimas, võtsin

magistri tasemel aineid juurde. Talvel

on tõsine plaan kool ära lõpetada,

lõputöö ära teha. Sellega seoses võin

ühe lõbusa loo rääkida. Kuna bioloogia

ja pillimäng on nii erinevad alad, siis

Tantsutrennis käiestuli mingil ajal

poolkogemata jutuks,et mängin oma lõbuks

ka pilli.


LEHEKÜLG 8

tekitan oma õpingutega alati

segadust. Ütlesin ühele

koreograafile, kes teab mind

pillimehena, et lähen Rootsi

neurokeemiat õppima, ja ta ei

uskunud, arvas lõpuni, et teen

nalja.

Raua metabolism.

See tähendab, et uurime laboris

Alzheimeri tõve eripärasid.

Vananedes koguneb kõigi meie

ajusse rauda. Alzheimeri tõve puhul

koguneb rauda eriti palju. Kas see

lisaraud tekitab oksüdatiivset

stressi ja seetõttu kahjustab

organismi, või on see protsess just

teistpidi - mis on põhjus ja mis on

tagajärg?

Olen sellisest defineerimisest

loobunud. Igav oleks teha ühte asja

kogu aeg.

Järelikult mul puudub selline

püsivus, et teha vaid ühte. Minu

jaoks on vaheldus oluline, kurb

oleks nö silmaklappidega läbi elu

joosta. Teised on mulle öelnud, et

ju ma saan mitmes valdkonnas

teatud arvestataval tasemel

hakkama.

Mis teemal lõputöö tuleb?

Mida Sa enda põhiliseks rolliks

pead, on see pillimehe või

bioloogi või tõlkija roll?


LEHEKÜLG 9

Su kodune taust on siiski tugevalt

folklooriga seotud.

Suvel oli näha Leigaritele pilli

mängimas mitut noort poissi, nende

seas Sinu venda Martinit. Kas ta käib

Jah, ma julgen öelda, et ka minu

juured on Võrumaal. Mu mõlemad

vanemad on sealt pärit.

Ema (Tallinna Ülikooli Eesti

humanitaarinstituudi vanemteadur

Marju Kõivupuu - toim) on kogu aeg

folkloristikaga tegelenud ja nii

Viljandis, Tartus kui Tallinnas

tudengeid õpetanud. Ja mina olen

sünnist saati tudengitega koos olnud,

mu lapsehoidjad olid tudengid ning

minuvanuseid lapsi meie

tutvusringkonnas tol ajal ei olnud.

Ma olevat väiksena, vist isegi enne

kooliiga, tudengitele Viljandis eksami

ajal vastuseid ette ütelnud. Mind

võeti kaasa, öeldi, et lastel on hea

faktimälu…

Sinu jälgedes?

Ta teeb ikka oma jälgi. Martin õpib

muusikakeskkoolis klassikalist viiulit.

Ja lisaks on tal õnnestunud heade

Eesti pillimeeste käest folkloorse

muusika mängimist õppida.

Kool on tema jaoks praegu ikka

põhiline. Mina õpetan seal kõrval

natuke.

Martin ja akordionit mängiv Kaarel on

tegelikult osa Leesikate pillirühmast,

kuid loodan, et nad hakkavad

järgmisel suvel ikka ka taas

Leigaritele mängima. Ma soovin küll

Martinit ka järgmisel aastal muuseumi

mängima suunata!

Tarmo Noormaa on mind kõige enam

mõjutanud. Tal on hästi viisakas stiil,

tehniliselt mängib väga hästi.

Samuti praeguseks juba meie seast

lahkunud Richard Reino, tema sõrm

jooksis väga hästi, tehniliselt oli ta

tugev. Kuid kuna ta ei elanud

„lõõtsamängijate tsunftis“ Võrumaal,

jäi ta sellest ringkonnast teenimatult

Kes on Sinu eeskujud?

Ma ei ole ainultfolkmuusika kuulaja,kuulan peale selle ka

jazzi, bluusi,erinevaid rockistiile.

Kaarel ei ole tantsimisest loobunud,

ainult praegu ei käi aktiivselt trennis.


LEHEKÜLG 10

välja.

Ja ka Karl Kikas, kellelt olen samuti

mõned asjad üle võtnud. Teda peab

muidugi teadma iga endast lugupidav

lõõtsamängija.

Eristuvad küll. Mulle meeldib see,

mida Leigarid teevad, et see pole

lavatants. Samuti meeldib, et on

palju inimesi, suur mass on rühmast

läbi käinud, kellega tavaliselt mingi

suhtlemine säilib ka hiljem. Ikka leiad

kellegi, kellega sobid paremini ja on

Sa mängid pilli ka mujal kui

Leigarites, kas Leigarid eristuvad Su

jaoks teistest?

hea suhelda.

See on vahel tekitanud küsimusi, et

miks ma mängin ka teistele

rühmadele. Olen alati öelnud, et

pillimäng on ikkagi mu töö. Siit tuleb

ka põhjendus – muidugi ma päris

igasugust muusikat ei tee, „sülti“ ei

mängi, aga samas siiski ei saa valida

leivapätsist välja viile, et ühe võtan,

teist ei võta.

Muidugi ma võin ka lihtsalt niisama

pilli mängida, enda ja teiste lõbuks,

mõne sündmuse raames või reisil

olles. Kuid töö on see ka.

Samas ma olen päris kindel, et kui

tahan hakata uuesti tantsima, siis

mujale kui Leigaritesse ei läheks.

Naljatamisi: kui kellelgi samm sassi

läheb, siis alati ei ole viga pillimehes.

Tegelikult…mis ma ikka õpetan. Aga

jah, pillimehel on vastutusrikas roll.

Niimoodi on väga raske öelda. Suvel

läheb ikka päris palju aega, esinemisi

on siis rohkem. Kuigi enam mitte nii

palju kui 2004-2005 suvel, kus tuli üle

saja esinemise kokku. Talv on

vaiksem.

Mis siin rääkida, elan koos

elukaaslasega Põhja-Tallinnas. Mitte

Koplis! Ühetoalises korteris, ise tegin

remonti. Elukaaslane Anneliis on

bioloog.

Kas tahad midagi tantsijatele öelda,

nii-öelda pillimehe sõnumi edasi

anda? Sa oled ju ise mõlemat rolli

proovinud.

Kui suure osa Sinu ajast võtavad

Leigarid?

Räägi natuke oma eraelust ka…

Lähme tagasi muusika juurde. Sa

andsid sel aastal oma esimese plaadi

välja, kuidas sellega rahul oled?

Samas ma olen päriskindel, et kui tahan

hakata uuestitantsima, siis mujalekui Leigaritesse ei

läheks.


LEHEKÜLG 11

Olen rahul. Alati saab muidugi

paremini, eks see läks natuke

kiirustades. Aga esimene plaat on

nüüd olemas. Kindlasti tahan neid

veel teha, kahe plaadi mõtted on

olemas, oleks vaja aega-raha ja

korralikku pilli.

Leigarites mängitud ajaga on kaks

karmoškat sisuliselt läbi mängitud.

Ei oska öelda… Ei taha öelda ka.

Ma ei ole ainult folkmuusika kuulaja,

kuulan peale selle ka jazzi, bluusi,

erinevaid rockistiile – klassikalisest

kuni raskete vormideni välja.

Klubimuusikat ei kuula, see jääb

välja.

Kui mõnda erilist lemmikut nimetada,

siis need on Tom Waits ja Nick Cave.

Mõlemast võiks pikalt rääkida.

On Sul Leigarite repertuaari seas

mõni lemmiklugu?

Räägi siis sellest, milline muusika

Sulle meeldib.

Kaarel räägibki pikemalt. Huvitavalt.

Tuues välja mõlema nimetatud

muusiku tugevused ja rolli

muusikamaastikul.

Räägime ka sellest, mida ta inimestes

hindab. Sellest, kui oluline on

lugupidav suhtumine inimestesse. „No

ei ole praegu levinud semutsemine

minu stiil. Ses mõttes olen nagu vana

aja inimene…“


LEHEKÜLG 12

ÜKS

KÜSI

MU

SÜ

KSKÜ

SIM

US Milline oli suve kõige

vahvam tantsuelamus?Milline oli suve kõigevahvam tantsuelamus?

Vahvaid ja meeldejäävaid hetki oli ikka mitmeid. Oli pärismitmeid esimesi hetki. Esimene muuseumiesinemine jaesimene tantsupidu kui kõige olulisemad. Ja seoses sellegasattusin ka esimest korda Soomemaale - varem puudusmõjuv põhjus sinna minna.Kõige vahvamad olidki Soome-Eesti tantsupeo jaMärjamaa folgi õhtused peod.

Minu suvi möödus väga kiiresti ja tantsurohkelt. Sai käidudmuuseumis esinemas, Soome-Eesti tantsupeol ja muidugika perega Prantsusmaal. Kõige eredam tantsuga seotudmälestus on kindlasti Leigarite ja Leesikate ühisreis Poola,Karlinosse. Kuigi me esineda väga ei saanud, ei jäänudtantsust-laulust siiski puudus. Tantsisime tänavatel jalaulsime bussis. Kuna seltskond oli hea, juhendajadmõnusad ja ilm ka ilus, jäigi see meeldejäävaimakssündmuseks minu Leigari-suvest.

Meeldejääv oli kindlasti jaaniõhtu vabaõhumuuseumis:natuke vihma, palju pori ja tuult. Ilm nagu meil siinjaanipäeval tavaks. Selle taustal leigarid lauldessoojendava jaanilõkke ümber käimas ja pärast kõrtsistantsu nautimas.

Tanel Jaanimäe:

edvig aarde:HH

Ruta Roopere:


LEHEKÜLG 13

Eriti on meeles üks esinemine külaväljakul ning jaanipäev.Külaväljalikul toimus nimelt mu viimane „kogemustekogumine“ enne esinemisvõimeliseks tunnistamist. Sain ollanii hobune, kangakudumise peapaar kui ka minna kolmõgeskikaarassiimi loos üksi kahte turisti otsima. Kirss koogi peal oliaga üks sell suure kaamerasilmaga, kes neid tantsumurultuhisevaid emotsioone püüdis jäädvustada. Võrreldesluukambriga oli siiski kõik lihtne.

Jaanipäev on aga eriliselt meeles just seepärast, et sadasvihma. Arvestades, et teistel Eesti jaanituledel kükitativaldavalt varju all, julgen arvata, et me olime 2012. aastajaanipeol kõige enam tantsinud seltskond maailmas.

Suvistel tavaesinemistel oli laupäeviti-pühapäeviti meeldivaltpalju tantsupaare. Peale juulis ootamatult südamega haiglassesattumist, kus mulle tehti koronarograafia ( s.o. südamepärgarterite läbipuhumine), keskendusin rohkem lauludelaulmisele.

Köstriasemele tulnud kruiisituristid said mulle sümpaatseksoma huvi ja aktiivsuse tõttu. Pika Leigari-ajaloo vältel (olenLeigar alates 1980.aastast) juhtus esmakordselt taolineüllatus: kahe kruiisigrupi tuleku vahel tekkis väike"hingamispaus". Istusin sirelite varjus pingil, kui minu juurdetuli neli nooremapoolset turisti. Tänasid inglise keelesmeeldiva kontserdi eest ja soovisid minu lauldud laululetõlget. Olin jahmunud. Vahel ei saa ma isegi aru, mis sõnadlaulus on, nüüd veel inglise keeles. Päästis see, et laul oli olnudlihtne -"Kus me lähme vasta ööda". Tõlkisin teksti vabas vormisära. Võeti aplausiga vastu ja esimesed kaks rida laulsimenaerdes koos. Tore oli kuulda, et muuseumit külastavad hingeltavatud ja õpihimulised kruiisituristid. Nende gruppide reitingminu silmis tõusis oluliselt.

Vahejuhtum ärgitab mind laulma vaid selliseid laule, mille sisuolen võimeline tõlkima vene, soome, inglise ja muidugieelkõige eesti keelde.

Mait Peekma:

Marika ja:OÜ

KSKÜ

SIM

US

ÜKS

KÜSI

MU

S


LEHEKÜLG 14

EN

IME

SIN

EN

UD

LE

IGA

RID

EN

IME

SIN

EN

UD

LE

IGA

RID

ÜRGLEIGARIDMARENA EVART 1

MARLEEN KEDARS 1RAINER KELK 1

KATRIN KUTSAR 1SIGRID KUUSE 1

HELEN REIMAND 1ELO SIHV 1LIIS SÄDE 1

KRISTIINA UUSNA 1

STUUDIORÜHMKAI ALAMAA 11

MARE HARUOJA 11ANDRES HARUOJA 7

RAIMO JÄÄR 10EDE-MALL JÜRIADO 11

GEORG JÜRIADO 11KRISTA KRUUSIMAA 1

HEINAR KUKK 11KARL KULLERKUPP 11MEHIS KULLERKUPP 1

TERJE KUUSIK 11INGRID MEISTER 13MAIRE PAISTE 10AARE PÕLDMA 11TÕNU RUUS 11EHA SAAREP 11LEMBE SIHVRE 1PEETER SIHVRE 1

MARE SOOSÕRV 10MAIE TARMA-KIBIN 11

KAI TASUJA 10MAIE TOIMET 10SILVI TULP 11

KRISTIINA VESSAR 10

MARTIN ARUS 8KRISTINA KIRS 1

GERT GREGOR KÄLLO 3MERILI KÄRK 8

KRISTEL KÜÜNARPUU 3

JOHANNA MARIEMISTILÄINEN 1

SIGRID SAAGPAKK 5ELO VAHTRIK 4

KATRIN VILLEMS 3

LEIGARID-TSGPOISID

LEIGARID-TSGPOISID

ELENA ILISTE 2KERTU JAHIMAA 9CAROLIN JUNDAS 3MAARJA JÕEMÄGI 1

MARI JÄRVE 3MARIT JÄRVISTE 1TUULE KANGUR 2

SIIM TIIVEL 12TUULI TIIVEL 12

TAAVI TRUUMURE 6BERIT JOHANNA ÜLPER

ALGKLASSIDERÜHM

ALGKLASSIDERÜHM

KÄRT ANTOV 1EMILI ARUSTE 1

LISETT ELLERMAA 2HANS MIHKEL HAARDE 4

HANNA KRISTIINAHIIENÕMM 15MERILIN HIIS 1

KRISTEL JAHIMAA 8ANNABEL KAASIK 2

MIA KAASIK 2ERIK KALA 1

MIA MAI LAISAAR 2KAILI LINDSTRÖM 6

MATTHIAS MÄNNIKOV 1ANETT NOORMETS 1

GERDA NÄREP 8KADRI LIINA ORASMÄE 2

VANEMLASTEAIARÜHM

VANEMLASTEAIARÜHM

LIISA MARIE KAARES 1HERTA LAUG 11GRETE NÄREP 3

MIRELLE PIKKOF 1JETE-RIIN RÜPP 1KATRIN RÜPP 1MÄRT STÜFF 2

SOFI VAN WILLIGEN 1

NOOREMLASTEAIARÜHM

NOOREMLASTEAIARÜHM

HENDRIK LAUG 4ENRI LUSTUS 1

MARTA MÜÜRSEPP 1ROBIN RASMANN 8

LEELO TOMP 3

BEEBIRÜHM

VILLEM AAS 5HELLI AAS 4

HERBERT GUSTAVHAARDE 5

HEDVIG HAARDE 17MALL JÄRVELA 1

KRISTIINA KAPPER 4ALLAN KRUUS 6

KAAREL KÕIVUPUU 5ELIISE KÕRE 11

MAARIT PAPPEL 2MEERI PAPPEL 2

KAARIN PAPPEL 1LEAANIKA PARRA 11RUTA ROOPERE 19

RASMUS SAKK 1HENRY SEMMEL 8

KRISTINA SORGUS 35

LIHTLIIKMED

KRISTI HAARDE 3MARGIT JUNDAS 1INGRID KALLAS 25URVE KOLDE 26

SILVIA KUKEPUU 1TIINA LEEMETS 2KATI LEPIND 5MARIKA OJA 9

MARIANNA SAAR 3KELLI SAAR 1

LAULJAD

SIRJE JÕELEHT 2KALEV JÄRVELA 16GEORG JÜRIADO 4

EDE-MALL JÜRIADO 11SILLE KAPPER 57SOLVI KRUUS 18ILLIKA LÕHMUS 2RAUNO ZUBKO 9

JUHENDAJAD


LEHEKÜLG 15

TRIIN AAS 15TÕNU AAS 16

TIINA ALGPEUS 8URMAS ALGPEUS 5

ANNA-CHRISTI-KARITAARUKSAAR 1

JUHAN BERNADT 14KRISTI HAARDE 28

HINDREK HAARDE 22TIIT HEINSAR 13

VILJAR HIIENÕMM 34MARGUS HOOP 7

KRISTA JAAMUL 20TANEL JAANIMÄE 32GERLI JAHIMAA 12SILVIA JOHANI 2

MARGIT JUNDAS 31IRIS JÄRV 19

MEELIS JÄRVPÕLD 35AHTO JÜRISOO 23SIRJE KALJULA 1AIRE KAPSTAS 23KADRI KARIN 48KASPAR KAUR 16

TUULI KEERBERG 45MARI KENDLA 36

HEIGO KENDLA 36KARMEN KISEL 36URVE KOLDE 12MADIS KOLGA 1MÄRT KOSK 22

SILVIA KUKEPUU 29KRISTINA KUKUŠKINA 1

MARGUS KULL 3OLEV KULL 2

ANDRES KULLASTE 13VIRGE KURIS 15KAIE KUUT 21LAUR KÕIV 10

MARIS LAANELA 18MAREK LAANELA 18

HELEN LAGLE 26LAURI LAGLE 23

TIINA LEEMETS 20ANNELI LEMING 48ALAR LEMING 55KATI LEPIND 25

HELENA LIIMANN 1KÄTHLIN LINDSTRÖM 21

PAUL MILIŠNIKOV 14KARIN MULDMA 2

HELENA MÕISTLIK 6KERSTI MÄE 45AIVAR MÄE 45MARET NEY 1

MERLE NISU 11NELE NÄREP 27MARIKA OJA 9RAUL OLLO 22MARIS PAJO 9

HELLE-MAI PAPPEL 35TIIT PAPPEL 35

LEAANIKA PARRA 13MAIT PEEKMA 15

HEIKO PIISKOPPEL 17KAITEL POOBUS 6

AGNES PRITS 4HEIKKI PUHK 59MARINA RAJA 17ELO RASMANN 23

TARMO RASMANN 25ÜLLE RAUDSEPP 15ANU RAUDSEPP 4MARTIN RIIMAK 2ELIKO ROOMET 1TIINA ROOTAMM 2KRISTA RUUSE 17

MARIANNA SAAR 25KELLI SAAR 5

EVELIN SELVET 1INGRID SIEBERK 18

ELLE-MARI TALIVEE 1URMAS TALIVEE 1

KRISTIINA TAMBERG 34ANNE TAMM 2

ARNOLD TAMM 2JAAN TAMMIK 6EVE TELPT 16

KATRIN TRAUS 1MARGUS TRAUS 1TANEL TREIBERT 5IVAR TRUUMURE 18REENA UUSMETS 12

MARE VALTIN 18ELSA VAPPER 19

AIRE VESKIMÄE 13MARIANNA VIIRSAAR 1MARGOS VIIRSAAR 1PIRET VISNAPUU-

BERNADT 6MONIKA VÄLLING 11TIINA-KAI VÜRST 9

PÕHIRÜHMURSULA ALLVEE 23MARIA AUSMEES 1

TANEL HALL 1CARO KRISTIINE KALLAS 6

KAIL KARILAID 4JAANIKA KARUS 4

ANNELI KRIPSAAR 17SOFI LAANTEE-REINTAMM 3

PHILIP LAANTEE-REINTAMM 2MIHKEL LENNUK 12

MAURI LIIV 1JAANA LINDMETS 18

LAURI MILLER 5MARTTI MILLER 1JOHANNA NISU 7MERLIS PAHTMA 1

GREGOR PÕLDMAA 4SANDER RIKKA 4

MIA MARTA RUUS 7INGRIIN RÄÄK 1

SONJA SAMUEL 1JÖRGEN SINKA 5RENEE ZIRK 11

JÜRGEN TIISLER 24ANNA-LY TRUUSALU 1

KRISTIINA VAIN 7JOONAS PRAKS 1

ERIK-HEIKI VEELMAA 9ANNA-MARIE VEIDIK 5

OTT VELMET 6KRISTINA VILOTŠEVA 1

IRIS VILU 1

KÜLALISESINEJAD

ELINA AASA 5EDE-MALL JÜRIADO 1

GEORG JÜRIADO 1KRISTINA KADANIK 11

VEIKO KIVI 11TARMO KIVISILLA 6HINDREK KUKK 22MIHKEL KUUSLER 8

KAAREL KÕIVUPUU 27MERIKE MARLI 8

LINDA NEBIERIDZE 34SIIRI PAPPEL 1

KAAREL POGGA 11JAAN SOMMER 33MARTIN TORP 8

PILLIMEHED


LEHEKÜLG 16

Mida oodata talviseltharjutushooajalt?

Mida oodata talviseltharjutushooajalt?

Intervjuu: Kristiina Tamberg

Miks sel sügisel on täiskasvanud tantsijad jaotatud kahe tasemegaB-rühmadeks ja D-ks, tutvustab kunstilise juhi assistent Sille Kapper.

Alustuseks - kuidas sa seekordsemuuseumisuvega rahule jäid?

Mis Sa ütled esinemiste kvaliteedikohta?

Olen väga rahul, et üle mitme aasta eipidanud seekord peaaegu ükski kordmuretsema koosseisu kokkusaamisepärast. Isegi nii ära harjusime suurtekoosseisudega, et kui mõnikord oli 5-6paari, tundus seda jube vähe.

Selline seis oli tõesti üle paljudeaastate! Esinemas käimise aktiivsus olijuba ennegi hea, aga nüüd oli meid kaveel palju rohkem. Selle üle on heameel, et uued tantsijad, kes sügiseltulid, hakkasid enamikus kõikmuuseumis ka käima. Nad said külllühikest aega muuseumikava õppida,sest käis Soome peoks harjutamine,aga tulid siiski muuseumisse.

Esinemiste arvuga võib ka rahul olla,neid oli parasjagu, lisaks korralisteleikka ka tellitud esinemisi.

Hästi emotsionaalsed esinemised olid.Varem olen rohkem virisenud, etesinemine on tuim või ei lähe käima.Sel suvel peaaegu polnudki vajamärkusi teha – kes kohale tuli, siisjuba selle õige hoiaku ja tahtmisegatantsida. See tähendab, et inimestele

meeldib esinemas käia, mitte ei tuldakohale tahtejõudu pingutades!

Sellest sügisest on trennirühmad jahteistmoodi jagatud – liigirühmadesse,arvestades inimeste tantsutaset javanust. Tavaliselt oleme

Olen kuulnud, et sinu saadetudtrennitabel on juba elevusttekitanud. Selgita palun sügisestkehtivat trennide loogikat veidilähemalt.

tantsupeoaastatel sellist jaotustkasutanud. Nüüd tegime tantsupeorühmad valmis juba kaks hooaegaenne tantsupidu. See ei ole mittemeie treenerite „kiiks“, vaid kogutantsupeo ettevalmistusprotsess onmuutunud nii palju pikemaks, et jubaselle hooaja teises pooles tulebkivähehaaval tantsupeo repertuaariharjutama hakata.

Samas, see praegune trenninimekiri eiole kindlasti lõplik. Niikuinii tulebveel liikumisi rühmade vahel oktoobri-

Uuteks liikmeteksootame mehi või siis

segapaare.

Uuteks liikmeteksootame mehi või siis

segapaare.


LEHEKÜLG 17

novembri jooksul. Näiteks B 1st B2tevõi vastupidi. Nende kahe rühmaerinevus ongi tantsukogemuses, B1moodustavad suurema kogemusegatantsijad.

B ja D vahe omakorda on vanus.Tantsupeo liikides on vanusepiiridkirja pandud selliselt: B on 21-45aastased ja D 40-65aastased. Nagunäha, on rühmadel 5-aastanekattuvus, kus saab kas inimene isevalida või siis õpetaja suunata, kuhutantsija paremini sobib. Ja tantsupeorühmades kehtib ka see reegel, etetteantud vanusepiiri sees peabolema 75% rühmast, mitte päris kogurühm.

Kõik, kes tahavad oma trennirühmaosas midagi muuta või läbi rääkida,andke märku. Saame arutada, misteha annab, et nii inimese enda kui kaansambli huvid oleksid arvestatud.

Tantsupeo repertuaariga me veelsügisel tegelema ei hakka, hakkamehoopis Balticaga. Järgmisel suvel onBaltica taas Tallinnas toimumas ningjaanuaris toimub selle jaoksülevaatus. Kõik meie täiskasvanutetrennirühmad lähevad sinna välja,igaüks ise kavaga. Nii et hakkamegikatsetama erineva folkloorsematerjaliga, et igale rühmale sobivadnumbrid kokku panna. Sellele kulubesimene poolaasta.

Teisel poolaastal juba tuleb veiditantsupeo repertuaari, aga tahanrõhutada, et ka füüsilise vormi jaokstehtavad treeningud on väga olulineosa meie tundidest. Loodan, et uuedliigirühmad võimaldavad pareminikohandada ka trenni intensiivsustvastavalt rühma tasemele. Niimoodi,

Mille jaoks – peale tantsupeo –peamiselt trenni tegema hakkame?

et kellelgi poleks igav ega teisestküljest üle jõu käiv.

Praegu algas Leigarite lasterühmade25. hooaeg. Juubelihooaeg! Kunameil lasterühmades ei ole praegu vägapalju lapsi, nuputasime, kuidasjuubeli tähistamist korraldada.Otsustasime teha oma tantsupeo,mille jaoks kutsume sõbrad appi -tõenäoliselt esinevad seal katäiskasvanud.

Ja reisiplaanidest võib nimetada, etsuure tõenäosusega ootab maikuusees Saksamaale Gesekesse festivalilesõitmine. Reis Komimaale toimub ikkaka, novembris.

Uuteks liikmeteks ootame jah tänavuvaid kas mehi või siis segapaare ningnad saavad liituda juba tegutsevaterühmadega. Selline naiste„diskrimineerimine“ on seetõttu, etme ei lähe tantsupeole naisrühmaga,vaid segarühmaga ja töötame trenniska segarühmaga. Neil naistel, kelpartnerit praegu pole, tuleks püüda taleida. Kaks aastat on tantsupeoniaega. Kui sel sügisel partner leida,siis jõuab harjuda koos tantsima.

Treeneritena jätkavad ikka samadkolm – Kalev, Rauno ja mina. Kõikhakkavad käima kõigi rühmade juures,meil on oma sisemine kolme pealetehtud graafik.

Tantsupidu, Baltica, trenn…kas mõnimärksõna on veel? Mõni reis võikontsert näiteks?

Eelmisel aastal tekkis sügisel pärisuus algajate rühm, tänavu sedaplaani ei ole. Kas me enam ei tahauusi liikmeid?

Kuidas te treenerite vahel töödjagate?


LEHEKÜLG 18

TSG-LEIGARID JA LEESIKADREISISID POOLAS

TSG-LEIGARID JA LEESIKADREISISID POOLAS

Neli Poolas Karlinos käinud tantsulast panid Leigarite ajakirja palvel kirja omameenutused augustikuisest reisist. Hambapesust kaardirallini.

Üldiselt oli Poolas käik väga tore.Alustuseks kogunesime kõikrahvusraamatukogu ette, kust algasmeie bussireis Karlinosse. Sõit kestis19 tundi. Läbisime Eesti, Läti, Leeduja Poola. Muidugi tegime ka vahepealpeatusi, näiteks hambapesupause.Vetsudes olid alati pikad järjekorrad,sest kõik tahtsid hambaid pesta. Ööseloli raske magada, kuna buss ei olnudväga suur. See-eest oli meil palju aegaüksteisega tuttavaks saada.

Kui me lõpuks kohale jõudsime,nägime väikest külakest, mis olijärgneval neljal päeval meile koduks.Hostel meenutas natuke talupidamist,sest seal leidus igasuguseid sule- jakarvalisi.Meile anti kolmesed toad mõnusavaatega tagaaiale. Toad olid hubased,täpselt õiges suuruses ja televiisorining väikese lauaga. Nagu hostelileomane, pakuti seal ka hommikusööki.Esimesel õhtul oli meil aega uudistada

Hostel kui talu

sealset keskkonda ja mängidakorvpalli.Teisel päeval oli meil vabahommikupoolik, käisime Karlinolähiümbruse poodides ja linnauudistamas. Temperatuur oli kenastisoe, 37 kraadi. Hiljem oli meil tiheproovigraafik, et õhtuselgalakontserdil hästi esineda.Hostelisse tagasi jõudsime päris hilja,siis saime tähti vaadata ja kaartemängida.

Ülevad hetked ...


LEHEKÜLG 19

Võrkpallivõistlus ekskursiooniasemel

Tagasireis trumpas sinnasõidu üle

Kolmanda päeva hommikul pidimeminema linnaekskursioonile, aga seekujunes hoopis võrkpallivõistluseks,millele järgnes jalutuskäik jõe ääres.Kuna ilm oli väga soe, siis otsustasimeriietega suplema minna – see oli vägalahe! Õhtul käisime kontsertinautimas ja siis läksime hostelissetagasi, kus läks lahti suur kaardirallija lihtsalt lobajutu ajamine.Viimasel päeval oli meil „linnaluba” jaujusime mõnusas Poola meres, kesujumisriietega, kes T-särgis.Veel tuleb mainida, et lõunatasimeiga päev mõnusas suures õhutatudvõimlas, kus meid ootas kahekäigulinelõunasöök, näksid ja vesi.

Hostelisse jõudes pakkisime kotid javalmistusime tagasisõiduks. Tagasisõitoli mõnusam ja vahvam kui sinnasõit,ei oskagi öelda, miks. Õhtul proovisnii mõnigi sõitja leida endale vägagimugava asendi, et pareminioleskleda. Enamikul see ka õnnestus.Hommikupoole oli buss kaetudmõnusa jutumulinaga, mis kestis, kuniolime jõudnud kodumaale. Kodu

lähenedes hakkasid südamederutusest puperdama, sest nii mõnegijaoks oli Poolas käik olnud esimenesuuremat sorti reis. Ja pealegi toobkodumaa nägemine rõõmu.Küllap jäi mõni tähtis osa sellestreisist mainimata, aga eks see oliginelja reisija nägemus sellest vahvastreisist, mis meile päris kauaks meeldejääb.

PS iga päev pärast lõunat toimusidvägagi suurejoonelised veesõjad.

... ja magusad hetked.

Ujumine oli ühtviisi mõnus nii ujumis- kui niisama riietes.


LEHEKÜLG 20

LEIGARID SOOME-EESTITANTSUPEOL

LEIGARID SOOME-EESTITANTSUPEOL

Oma muljeid ja kõnekamaid fotosid juunis toiminud Soome-Eesti tantsupeostjagavad Krista Jaamul ja Mait Peekma.Oma muljeid ja kõnekamaid fotosid juunis toiminud Soome-Eesti tantsupeostjagavad Krista Jaamul ja Mait Peekma.

Tantsupeoks valmistumine algassügisel esimeste sammudeharjutamisega ja sai tõelise hoo sissetreeninglaagris Roostal. Samas temposjätkus kõik kuni märtsis toimunudülevaatuseni. Aga see tõeline pidu,see algas ühel juuni pärastlõunalPelgurannas väljakuproovidega.

Esimene ülesanne oli ära täitatantsupeo kaelakaardid. Lisaks igaosaleja nimele ja ööbimiskohale-koolile olid seal lahtrid juhendajaning saatja nime jaoks. Kui esimeselahtri täitmisel oli erinevaid arvamusi,siis saatja lahter sai pea kõigiltäidetud Rauno nimega. Aga kihistmistpolnud pikalt, sest õige pea algasidmasside liikumised Maido Saare „üks-ja-kaks-ja-tabadabadaa“ saatel.Need, kel polnud mahti enne proovialgust end päikesekreemiga määrida,said õhtuks oma naha Leigarite t-särgiga samasse tooni.

Lõpuks jõudis kätte aeg, mil asusimeteele Soome. Kui platsil püüti meidsarnaselt liikuma panna, siis asjadepakkimisel jäi igaüks ikka iseendaks.Laevasõit oli hea võimalus maitsta

Eestis

Soomes

veel magusat und, enne kui pidev trallpihta hakkas. Kel aga und polnud,leidis endale rakendust näputöötegemisel.Sõit sadamast Tamperesse möödusrõõmsa jutuvada ja laulujoru saatel,kuni hetkeni, mil meie rendibussotsustas iseloomu näitama hakata.Mõnisada meetrit enne ööbimiskohtapurunes generaatori rihm ja see tegikapoti all korraliku laastamistöö -asfaldile voolas igat värvi vedelikke.Rendifirma lubas anda endast parimaja mõne päeva jooksul meile uuebussi hankida. Seni tuli meil endmahutada vabadele kohtadele teistetantsijate liikumisvahendites.

Pakkimisel jäi igaüks ikka iseendaks.


LEHEKÜLG 21

PeolTamperes selgus see, mida sisimaslootnud olime - tantsupidu ei oleainult proovid ja esinemine. See on kavarasest hommisöögist kuni järgmisepäeva päikesetõusuni kestev möll jaseltsielu. Kogu meie pundikonkurentsituks lemmikuks olid õhtutitoimunud eriti peened folgipeod.Need olid igati oma nime väärt, sestkui tihti me ikka leiame ennast Setodevõi Svjata Vatra kontserdil esireas

kogu hingest kaasa elamas. Õhtustelepidudele eelnenud hetkedel oli alatitunne, et võiks veel harjutada, nii etmeie tantse said tunda ka mitmedvaid kohaliku tähtsusega muruplatsid.

Aga ka proovid olid igati vahvad,kõlaritest tulevad lõbusadkommentaarid ja suunamised lihtsaltei jätnud kedagi külmaks. Tuli ette kakeerulisemaid hetki – ühe järsema

Proovides

Kuni uue bussi saabumiseni tuli ennast teiste tantsijateliikumisvahenditesse mahutada.

Meie tantse said tunda ka mitmed vaid kohaliku tähtsusega muruplatsid.


LEHEKÜLG 22

jalatõstetega õnnestus Maidul püksidtagant lõhki käristada. Lõunapausiajal ühe käega võileiba haugates ningteise käega niiti-nõela käsitsedes saipükste taguots kuidagi kokkutraageldatud. „Kirss koogi peal“ olihilisem poeskäik, kui selgus, et Maitpole ainus tantsupeoline, kes omalõhkistele pükstele asendust hagemaon tulnud.

Üks ägedamaid sündmusi oli agapeaproov, mille käigus sai esimestkorda kogu repertuaar järjest läbitantsitud. Päris tanstsupidu polnudkienam midagi väga uut - justkuiedukalt läinud peaproovi uuestiettekandmine. Publikut oli küll hirmusvähe, aga kohal olid mõlema riigiesimesed mehed, mis kindlasti tegisündmuse väga pidulikuks.

Kogu selles trennide ja proovide ja

etenduste virvarris oli meil kogu aegüks kindel siht silme ees - Knopka nr45. See sinine sõõr oli just nagumajakas tormisel merel. Kui näed, kusnr 45 on, see tähendab, et oled õigelteel. Lisaks knopkale teadsime, etmeil on alati olemas Aasad, Lemingudja teised kogenud tantsijad, kes meidvajadusel õigesti liikuma võlusid.

PS Kohalikud kajakad otsustasid meidväärikalt Eesti poole teele saata ningkorraldasid sadamas oma etteaste.Aga noh, kui aus olla, siis on neil ikkaveel pisut vaja harjutada .

Lisaks knopkale aitasid meid õigesti liikuma teised kogenud tantsijad

Kohalikud kajakad sadamas omaetteastet korraldamas.

VARDAKOTTRAHVAKUNSTISELTS LEIGARID

LEHEKÜLG 23

Tekst: Kristi Haarde

**********

Lõika valitud riidetükkidest 9*9 cm ruudud. Kokku läheb vaja 32 ruutu.

Õmble ruutudest kokku kaks 4*4 ruudust kotikülge. Selleks ühenda 4 lappi üheksribaks, triigi pahemalt poolt õmblusvarud laiali. Seejärel ühenda 4 riba järge-mööda omavahel, triikides jälle õmblusvarud lahku.

Lõika kirjust sitsiriidest kaks sama suurt tükki, nagu on ruutudest kokkuõmmeldud küljed. Nendest kahest saab vooder.

Nüüd saad koti kokku õmmelda. Pane tähele, mis teeb Kihnu koti eripäraseks jamugavaks! Pane üksteise otsa lappidest õmmeldud pooled - paremad pooledvastamisi - ja nendele peale voodririided - jälle paremad pooled omavahel

vastamisi. Nüüd õmble kott kolmest küljest kokku, tehes seda läbi nelja kihi.

Keera koti voodririided sisse- ja pealmised riided väljapoole.

Vardakoti suuriideks võta lappidega sobiv sitsiriie. Lõika sellest tükk, millesuurus on: koti ümbermõõt + 4cm õmblusvaru * 16-18cm (suuriide kõrgus).

Pane suuriide parem pool vastu koti paremat poolt ja ülemised servad kohakuti.Õmble kinni. Siis keera suuriie poole ulatuses tagasi, keera serv 1cm laiuselttagasi ja õmble seestpoolt kinni.

Õmble kolmas õmblus suuriide keskelt: see on paelakanali jaoks.

Õmble suuriide otsad kanaliõmblusest ülevalt poolt käsitsi kinni; teisele poolekanalisse tee harutajaga auk ja viimistle servad.

Keeruta lõngast nöör. Aja see kanalisse nii, et nöör teeks kaks tiiru, siis saadkummaltki poolt sangad ja kotisuu ilusti kinni tõmmata.

KIHNU TÜÜPIVardakott on hea asi. Sellega saad oma näputööigale poole kaasa võtta. Ja kodus on mõnuspooleliolevat tööd just selles hoida - ei ole asjadripakil ja lõngakerad ei veere laiali.

Vaja läheb erinevaid väikesemustrilisi sitsiriidetükke, veidi lõnga, niiti ja nõela.

Ongi valmis! Abi sain Ingrid Uusi raamatust "Mõnõd noppõd Kihnunjäputüest" (Viljandi, 2005)


LEHEKÜLG 24

KRO

ON

IKA

Olulisemad esinemisedmärtsist-septembrini2012

Olulisemad esinemisedmärtsist-septembrini2012

8. märts – näitasime

ennast heast küljest

Soome-Eesti tantsupeo

ülevaatusel

20. märts – pidasime kevade

alguse pidu Kaja Kultuurikeskuses

6. mai – etendasime

„Toomi ristsõna“

rahvatantsuansamblite

kontserdil Pärnu

kontserdimajas

19. mai – algklasside

rühm tantsis Kolmõgeski

kaarassiini Koolinoorte

rahvatantsufestivalil

Pärnus22. mai – lasteaiarühmad

esinesid

vabaõhumuuseumi 55.

Sünnipäeval 26. mai-2. september -

toimusid korralised

esinemised

vabaõhumuuseumis igal

laupäeval ja pühapäeval.

Igaüks ise teab, mitu korda

ta kaasa tegi!


LEHEKÜLG 25

2. juuni – tantsisime koos

MuFe-l osalenud lastega Rocca

al Mare koolis. See oli kindlasti

suve kõige kärarikkam

esinemine.

3. juuni – esinesime

Tele2 perepäeval

vabaõhumuuseumis

17. juuni – Soome-Eesti

tantsupeo etendus

Tamperes

23. juuni – sisustamine jaaniõhtut

(ja trotsisime vihmast ilma)

vabaõhumuuseumis

3. juuli – tegime

lipuvalvet ja paar

tantsusammu UEFA U19

jalgpalliturniiri avamine

A. le Coq Arenal

5. -9. juuli – Ürgleigarid osalesid

Baltica festivalil Riias

20. juuli – osalemine kesksuvepeol

vabaõhumuuseumis

28. juuli – esinemine Kristuse

päeva staadionietendusel A. le

Coq Arenal

1. -5. august – tegime kaasa

Märjamaa folgi. Esinesime ise ja

olime seltsiks meil külas olnud

Bräunlingeni rühmale

17. august – lasterühm

osales Poolas Karlinos

toimunud festivalil

16. september – tantsisime-

laulsime Leivapäeval

vabaõhumuuseumis


LEHEKÜLG 26

Lätis äikese,päikese ja lifti

meelevallas

Lätis äikese,päikese ja lifti

meelevallasJuulis Lätis toimunud Baltica jäi Ürgleigaritele meelde kui lätikeelne laulupidu,

muud elamused sinna juurde, kirjutab Mare Haruoja.

Tundus, et lätlased olid festivali liigasuureks planeerinud - osa võttis 15välisrühma ja lausa 150 rühma Lätist.Et enamus neist laulis või mängis pilli,siis sealt tekkis mulje kui Lätilaulupeost. Eksootilisemad esinejadolid Iisraeli tantsijad (mehed) jaameeriklased (Little Creeke)Tennesseest.Bonnega meil eriti ei vedanud, kunasaime ühe noore neiu, kes oli nõusseräägitud alles samal hommikul.Tundus, et ta ei teadnud suurt midagi

ei festivalist, rahvamuusikast ega–tantsust. Õnneks on praegu olemasmobiiltelefonid- nii olime ikka alatiõigel ajal õiges kohas. Ning teatavastion ka meie bussijuht Valvoekstraklassimees.LiftilõksPalav oli, mõnel päeval 35-36 kraadi,mis tõi kaasa „pauguga vihma“.Kojutuleku ööl oli ka Lätimaa pealkorralik äike, kestes vähemalt 2-2,5tundi. Alles Eestis ootas meid paremilm.

Ürgleigarid koos sõpradega. Täies hiilguses.

Riias ööbisime poolvalmis ühiselamus.Apartement koosnes kahest toast (üheskaks inimest ja teises kolm), WCst javannitoast. Kahjuks ei olnud veel jõutudkohale tuua mingeid kappe egapaigaldada nagisid. Ja liftidki olid logud-enne avakontserti jäi viis meie tantsijat45 minutiks lifti kinni! Kui mehaaniklõpuks tuli, läks aega vist koguni allaminuti, ja oldi vabad. Õnneks lõppesReisi lõpus, Madonas, ööbisime ikkakorralikus hotellis.Söök oli puhveti toidu tasemest peaaegurestoranini välja, sinna vahele jäisöögikord suurest pajast ja karpidessepakendatud toit. Lisa igatahes küll vajaei olnud. Vett oli igas esinemispaigas jaseda ikka läks ja läks. Isegi veel pärastkodus oli tunne, et kogu vesi onorganismist välja auranud.Pillid päästsid vihma käestEsinemiskavad sündisid vahetult enneesinemisi, lähtudes ettenähtud ajast.Georg püüdis ikka olla „kultuurneinimene“ (nagu teda kunagi Venemaaloli tituleeritud) ja esinemisajast kinnipidada, mitte seda ületada. Ta onnutikas, tabab hästi ära, mis vaatajatelepeale läheb ja meile ka paremini istub.Publikule meeldisid hästi ka pillilood.Kui ikka esinemise ajal sadas, siismängiti rohkem pilli - pillid olid jukatuse all ja lugu andis venitada.Kui tagantjärele mõelda, siis oskasimeikka „imelisi“ apsakaid ka teha, mõni asiajab veel nüüdki naerma. Aga kõiklaabus, keegi ei jäänud seisma egahakanud sisisema.


LEHEKÜLG 27

Mitmekülgsedesinemised

5. juulil

6. juulil

7. juulil

8. juulil

9. juulil

toimus Balti õhtu Suure Gildihoones (esinemisaeg 10 minutit) ninghiljem 30 minutit tantsude õpetamistVäikeses Gildis.

esinesime 3 minutit Lätitelevisioonile, järgnes esinemineVermanesi aias (30 minutit) jafestivali rongkäik.

oli hommik vaba, õhtul pikkesineminebotaanikaaias vihmas ja äikeses ningtantsude õpetamine Vermanesi aias.Meie arvamus, et sellise ilmaga sealhuvilisi ei ole, ei pidanud paika.Õnneks oli Georgil oidu kamandadaselga kaapotkleidid, mis olid justvihma puhuks kaasa võetud.

läks suureks sebimiseks.Sõitsime juba hommikul kohta nimegaIkškile (vana Liivi küla Üksküla), mismeenutas meie Viimsit või Tiskret -rikkamate inimeste ja kirjanike-kunstnike elamispaik. Õhtul oli 5-7minutit esinemist suurel kontserdil,kust edasi sõitsime Erglisse ja saimeseal 10 minutit esinemisaega. Sedaalles pärast pikka-pikka ootamist ninglätikeelse „laulupeo“ kuulamist.Pärast kontserti sõitsime Madonasse,kohale jõudsime öösel 00…millegagi.

toimus kontsert Madonakultuurikeskuses, kus meile anti 15-20minutit esinemisaega ning olimeesimesed esinejad. See oli ka ainuskord, kui kontsert algas õigel ajal,muidu oodati ikka tähtsate külalistesaabumist. Õhtul oli lõppkontsert, kusmeil oli lühike esinemine.Poisid puhkehetkel. Paistab olevat

puhkus nii tantsust kui ka naistest.


LEHEKÜLG 28

FOTO

KRO

ON

IKA MÄRJAMAA FOLK 2012

Fotod: Raul Ollo

Bräunlingeni seltsi tantsijad Saksamaalt

Prantsusmaa rahvatantsurühm"La Delphinale”

Prantsusmaa rahvatantsurühm"La Delphinale”

Tantsijad Venemaalt Volkovist.


LEHEKÜLG 29

FOTO

KRO

ON

IKA

Prantsusmaa rahvatantsurühm "La Delphinale”Prantsusmaa rahvatantsurühm "La Delphinale”

Tantsijad Venemaalt Volkovist.

LEHEKÜLG 30


FOTO

KRO

ON

IKA SUVE LÕPETAMINE

REHETOA TALUSFotod: Aivar Mäe

Tegevust suve viimasesse päeva jagus igale ühele.


LEHEKÜLG 31

NALI&

NAER J

ÄR

GN

EB

SAJAJALGNE8

VA

RE

MPO

LNU

DM

UL

SE

DA

GI.

MIK

SS

AS

UV

EL

MU

US

EU

MIS

EI

OLE

KÄ

INU

D?

ME

ILN

IIPA

LJU

VÄ

RS

KE

TV

ER

D,E

TM

AS

AIN

KA

NÜ

ÜD

PÄIK

ES

EV

AN

NE

VÕ

TT

A!

SE

DA

PÄIK

ES

TS

EE

AA

ST

AV

ÄH

EJ

U!

ALATI VALMIS!ALATI VALMIS!

Documents

Suvi sai läbi, aga muuseum ootab ikka. · tugev. Kuid kuna ta ei elanud „lõõtsamängijate tsunftis“ Võrumaal, jäi ta sellest ringkonnast teenimatult Kes on Sinu eeskujud?