viru regi 24.01.2008 - Virumaa.Info · Aga Virumaal on virmalised Võrumaal on võrukaelad Harjus harjad harali Vooremaal ju voorus vohab ... Eesti keel ehk eesti ehe, Kõige kaunim

Eesti rahva poolt saadetudtekstid ja regivärsid

virulaste ülekutsele kinkidaEesti Vabariigi juubeliks Viru regulaul

VIRU REGI

Tegemist on algmaterjaliga,millest koorub

24.veebruaril Rakvere kirikus kell 13ühiselt ettekantav regilaul

28.november 2007 - jaanuar 2008Lääne-Virumaal Rakveres

Created with novaPDF Printer (www.novaPDF.com). Please register to remove this message.

http://www.novapdf.com

Virulaste sünnipäevkink Eesti Vabariigile

2

PROLOOGMats on ja oli tubli meesei mõisahärrat peljandei kummardanud tsaari eeslõi sirgu küürus selja Kalevala kangeim KalevPistis pirrud põlemaiePõikas põrgust põhja pooleKorraks koduje kulgemaieKüünlakuulla külastamaTaarariiki taastusaastalPisiriiki piduaastalJuuniorriiki juubelaastalAe´sti riiki algusaastalEesti riiki esmaaastalViru riiki vingelaastal. Kalevala kangeim KalevPõikas põrgust põhja pooleVeebruaris veidikeneVirumaad visiitimaieRaki rada raademaieTarvanpääd takseerimaieWäitzenbergi väisamaieVallimäeda vaatamaiePronksipulli patsutamaSarvesida sakutamaKõrvakesi kõdistamaSabakesta sabistamaSõrakesi sõrmitsemaKellukesi kergitamaMunakesi muljutamaKarakesta karustama. Kalevala kangeim KalevPõikas põrgust põhja pooleKorraks koduje kulgemaieRakveressa ragistamaTuruplatsi tuuritamaTsentrumisse tsenderdamaSelverisse selverdamaLilleorgu liisitama

Grossi grilli greipimaieOlegi ossi ostemaieBroilerida proovimaieLepna lindu leegitamaKuuma kukke kugistama. Kalevala kangeim KalevPõikas põrgust põhja pooleLääneviru läänidesseRakverraipe rannikisseVallamaade vaaludesseVolikogu voogudesseKihelkonna kihtidesseLinnameeste liinidesseEsimeeste etlemisse

Möödunuda meenutamaEndiseida enseldama: Sistok siirdus sisemaileMihkel memuaarimaile. Niisukene noorusmaileÜlo ühistutemaile. Pomerants poliitpoeediksMarku manitsema Marti. Kaljuvee Keskit kergitamaEdgarida edendamaAugusta auti aitama. Leemets leiab leivakestaAntsuke avansikestaMõisakesi mõedistadesPargikesi panditadesLinnuseida liisitadesSuuretükki sussitadesPatareida paugutadesHaubitsada haugatadesÖöbikuda öögatades. Sikk sai suurde seitungisseRein reportriks RevalisseIdeesikesta idandamaEmakeelta edendamaSõnasida sidumaieRegikesta retromaieRunokesta ruunamaie. Kalevala kangeim KalevOldermanni oivamaieKärnerida kiitemaie: Juhkam juhib, Jaadla jagabSuurkaev suurelta suunistabPetruvits paleeda pealikTamm teeb teeda toimekaleLõõnik lõõrmised lõpetab. Orav oskab ohjastadaMaie mehi meelitadaTidrikida tiivustadaTõrksaid tantsule tõmmata. Leps leelutusi leegitabOlav oopusi ooperdabKompaniida kooristabÜheksat üürgama üritab. Saaber sulega saaberdabKalju kenaste kirjutabKaukaasiasta kaustikuidaVirumaasta vihikuidaRakveresta raamatuida. Saaremägi saterkuubesÜllar hüva üllatajaTeatritare tembutajaLavalaua laamendaja. Kalevala kangeim KalevÜllalt üsna ütlemaie:Laekavere laanekisestRohuküla roostikidestVägilasta väärilineHiiglasida hingelineTubli duubel tulemaieKalev kaksi kasvamaie

Tõine Tõllu tõusemaieJärelkasvu jätkatajaTuuslarite tuulutajaSarvikute sakutajaSortsiliste solgutajaKuradite kohitseja. Höövelson öövel ööratuKaidu karu kaalulineSuure sumo suunalineJaapanisse jaalamaieNipponisse nihkumaieKamikadzet kompamaie. Harakirit hakitadesSumitori surutadesSamuraida sakutadesTutipäida tuuseldadesPatsipäida patistadesPilusilma pillutadesÕigemaksi ÕhtumaaltaPõliseksi PõhjamaaltaUusimaksi UgrimaaltaParimaksi BaltimaaltaEsimeksi EestimaaltaBar´to bravuurista paugutabBaruto priimasta pingutabMaagiliseks maademeistriksIgaveseks ilmameistriks! Kalevala kangeim KalevTarvanpääle tatsamaieLääneviru läänikesteRannaviru rannikitePudiviru puiestikeAastapäiva askeldusiIsepäiva itsitusiHümnipäiva üritusiÕnnepäiva õlletusiPuhkepäiva pummelusiVingepäiva vinditusiRevisjooni resultaatiPromopidu protukolliTeatrimäele teatamaie. Kalevala kangeim KalevVaimustusta vallamaiePidulikult pihtimaieRõemsastida rõkkamaie:Wiru veri vearta veri !!!

EPILOOGKalev kallis, vägilaste pojuKui riik on 100, tule koju!Siis Eesti piir, kui hoiad tüüriKäiks õkva vasta hiina müüri!!!

TÕNIS SAKK,Kadrina, Lääne-Virumaamälumängur ja õpetaja




3

Praegu parajamal päeval,tänasella tähtsal tunniltulge kokku, Viru velled,sõstrasilmsed sõsaradkirõõmulaulu rõkatama,isamaa auks ilutsematänapäevast tänu tooma!Ei me priius taevast tulnudiseendast ilma ilmundsestap’ oleks suisa sobivarukasti arutadesminevikku meenutadesanda noortel näpunäidet,tarkust tuleviku tarvis!

Kuidas Eestimaal on ikkavahvat vabaduse vaimukaru kaisus karastatudpeksupingil piitsutatudmõisatallis mõnitatudsakste sõnal sõneletud…Kuidas alles hiljaaeguvõõrad võimud võidutsesidSiberisse sõidutasidvaba vaimu vangis hoidsid!Muresid kuis mõlgutatisõnadeksi seademata —sest et sõna sõgedastilendaks nagu linnukenekardetava kuulja kõrvakaagebeele kausta kanda…***

Kasva kuuske kuusekeneSirgu mändi männikeneTõuse päike päiksekeneVoola jõgi jõekeneKaunis kodu kodukeneKallis maja majakeneLaula lind linnukeneLaksu laine lainekeneLõõma lõke lõkkekenePaesel pinnal päevakeneIlus sa me ilmakene.

PILLE-RIIN VOOL,Kadrina Keskkool, 9.a kl.

See isamaa ja isameelEmake maa ja emakeelAlati koos sel pikal teelIkka koos sel ühisel teelRaske on üksi, kergem koosSee on Eestile minu soov.

Mehed metsa töölemaieNaised kööki naistemaiePojad metsa poolemaieKorraks enne koolimaie

Koolist ruttu kodukohtaPandi kiirelt papakohtaSõda vajan’d sõdakohtaLäinud kaitsma Lätikohta***

Ma marsin oma marjamaal,Ka kõnnin kaua kodumaal,Meie majakene Maarjamaal.Paistku priius Eesti pinnal.Laulab lõbus laulurahvas,Tantsib tore tantsurahvasVõitleb vapralt vabarahvasUhkelt elab Eesti rahvas.***

Eesti on esimene paik,Mu südames ja hinges,Alati mulle olemas seal.Mina Eestis elamaie,Mina Eestis suremaie.Eesti ilu on suur ja lai,Maha käia võib teid ja maid,Kangesti ilus on see maa.Mina Eestis elamaie,Mina Eestis suremaie.

Vägilase veerimaieÕpilased õppimaieTarkust pähe tagumaieSõdur sõjast sõltumaiePoistel julgust pihutäieEestimaale kinkimaieValmis vaenlast vihkamaieKodu kallist kaitsemaie

ERIK TOHVRIProoviridasid Viru regilaululoomiseks

HANNO TIKKERBÄR,Kadrina Keskkool, 9.a kl

REELIKA REIMAL,Kadrina Keskkool, 9.a klREGILAUL

JOOSEP LAHI,Kadrina Keskkool, 9.a kl

JAN TOODRE,Kadrina Keskkool, 9.a kl

Saksa suuri soove täitnud,Kupja karmi käsul jooksnud,Võõrast võimu kaua talund,On rahvas mitmeid sajandeid.

Ei see eestlast hävitand,Ühtset Eesti meelt ei murdnud,Rahvas lootmast ei loobunud,Et ükskord otsas orjatöö.

Nüüd valitseme meie maad,Oma kallikest kodumaad,Oma ilusat isamaad,Oma edukat Eestimaad.

JARPO ANNUS,Kadrina Keskkool, 9.a kl

AARNE MÄE,Virumaa Teataja peatoimetaja

Olen praegu Iiris farmisOlen praegu Soomes sepaksOlen ingliks Inglismaal

Olen Norras naftatornisOlen Rootsis rooli tagaOlen murjam Aafrikas.

Aga Virumaal on virmalisedVõrumaal on võrukaeladHarjus harjad harali

Vooremaal ju voorus vohabTartumaal on tarkust tallelPärnus palju pärnaõisi

Saaremaal on saar ja maaHiiumaal on hiis ja maaValgas valvab Läti sõdur

Läänes läheb päike loojaMulgis mina mullu käisinJärvas järved keset riiki

Eesti elu edenedestulen siia tagasivõtan välja oma aruvõtan välja oma jõuvõtan välja kogemusedhakkan riiki uueks loomaoma rahval õnne toomapanen oma hinge selle sisse,sütitan teisi oma südamest.

KAUPO KÜTT,Kadrina Keskkool, 9.a kl

RAHEL ALLASKadrina Keskkool, 9.a klKõige kauneid kodumaake,Minu punav marjamaake.Isa väike viljamaake,Õe’kse lõhnav lillemaake,Venna künlik karjamaake.Tädi kasvav kapsamaake,Onu mässav meremaake.Meie ilus isamaake,Oma enda Eestimaake




4

MARIS PRITSON,Kadrina Keskkool, 9.a klKEELEesti keel ehk eesti ehe,Kõige kaunim keelekene.Soomlasel on sarnane suu.Pole siis Ungarigi muu.Paljusid keeli ma ei tea,Kuid meie keel on õige hea.Mu keeleke mul südames,Mu hinges ja ka südames.

SANDRA MARK,Kadrina Keskkool, 9.a kl

Minu kodu kullast kallimMinu isamaa nii ilusEmakeel see ehedaimKodumuld see mullaseimEesti pinnal kasvand, kosundSöönud sööki, joonud jookiTeinud olen tegemisiToimetanud toimetusiKogend raskeid kogemusiSiin ma õppind õppimisiLapsepõlves laulu laulnudTantsu tantsind, mängu mängindSiin ma kasvan, siin ma surenSuren viimsel surmatunnilIkka oma Eesti pinnal.***

SUSANNE TIKKERBÄR,Kadrina Keskkool, 9.a kl

Minu ema emakeneMinu isa isakeneMin õde sõtsekeneMinu venna vellekene

Minu kiisu kiisukeneMinu koera koerakeneKodus kallis kallikesesIlus elu elukene

Sajab lumi lumekeneVahest vihma vihmakeneMuru kasvab murukeneLill see õitseb lillekene

Kodus kolle koldekenePuhub sooja soojakeneValmib toitu toidukeneKerkib kaku kakukene

Mis me elul elukeselHäda kurta häbikeneKasva lusti lustikeneLoida rõõmu rõõmukene***

TRIINU SIKK,Kadrina Keskkool, 9.a kl

RegivärssKodukene, kullakene,Vaiksekene, vagakene,Kallikene, kaunikene,Armsakene, ainsakene.Siin ma suureks sirgumaie,Siin ma kauniks kasvamaie,Siin ma targaks tantsimaie,Siin ma virgaks virgumaie.

Minu ema emakene,Minu isa isakene,Minu õde sõtsekene,Minu minu venna vellekene.Kõik nad kuulvad rahvusesse,Kõik nad kodu kalliks peavad,Kõik nad ühte ülistavad,Kõik nad elavad Eestimaal.

Tule koju, kullakene,Isamaale, kallikene,Eestimaale, armsakene.Siia kus sind kasvatatudHullupööra armastatud.Siin, kus koduvärav vallaSiin kus tunda looduslõhnaOma metsa loomakesiSeenekesi noppida saab.Eestimaad sina armasta,Armsakene, kullakeneMarjukene, Liinakene.Kodumaa sind eal ei hülga,Siin saad luua oma kodu,Oma pere, oma talu.Liinakene, linnukene,Kuula mind sa armsakene.Tule koju, kullakene,Isamaale, kallikene,Eestimaale, armsakene.Siia juuri oma süda,Et siit surm ka viia taha.Ja kui tahab mata siiaOma truu ja väsind keha.Nii sinu süda ja ka meel,Elurada, eluteenedEi siit kustu kunagigi.Liinakene, kullakene,Pea sina meeles alatiKodumaad oma südames.Tule koju, kullakene!Isamaale, kallikene!Eestimaale, armsakene!

JANNE RANNALA,Kadrina Keskkool, 9a klassTULE KOJU! EESTIMAA

Oh kallis kaunis Eestimaa,Sind vaatan ma ja naeratan,Siin laiad laaned laiuvad,Kaunid kaasikud kasvavad.Oh mu vaprake väike maaSa ju võitlejahingega,Pea vastu, pea vastu mu vaba maa,Sinu ilu imetlen ma.

ELIN,Kadrina Keskkool, 9.a klass

BIRGIT RAEKadrina Keskkool, 9.a kl

Täname ka kaastööd teinud Kadrinaõpilasi: Annika Annsood, MartinKalmetit, Minna Rummi, Aivi Rajat,Dana Vakulenkot, Mai-Liis Paapi,Elis Teterini, Maris Rüüd, AlvarPetrovitsi.

KODUMAAKEArmastan armsat kodumaad,Mis on hinges hingitsemas.Soojendab sisimas südant,Mis kasvatab armu küllalt.

Lehvimas uhkelt meie lipp,Vaadates tekib õnnetipp,Kaunilt kasvame üheskoos,Laulupidu on täies hoos.

Armas on me kodumaake,Mis on hinges mul hellake,Soojendab südant koduke,Mis armas, väike, tilluke.

Tule koju, tütrekeneTule koju, pojakeneEma, isakese juurdeEmamaale, isamaale,Kodukohta, sünnipaika.Seal kus kõlab su emakeel.

Meie riik peab sünnipäeva.Üheksakümmend aastat täis.Juubeliks sa tule koju,Rõõmustad nii ju kodumaad.***

MARGE KULLAMÄGI,Kadrina Keskkool, 9.a klass

MARKO RANDVEE,Kadrina Keskkool, 9.a kl.

Sada sinki süngest seast.Saksa suurt siis suuri sõnu.Eesti siga sureb sängis.Saksad seavad sind siis suiku.Suurest seast saab suure singi.Väiksest seast saab väikse singi.Suurbritannia sööb siis suurelt.Sureb silmis Eesti sink siis.***




5

Vihula on ilus valda,ilus valda, ranna valda,ranna valda, metsa valda:kurjad kuused kuusikusta,targad tammed tammikusta,kaunid kased kaasikusta,õrnukesed õunapuusta,leebed lepad lepikusta,põlispärnad pärnikusta,märjad männid männikusta,sirgud sirelipõesta.Laiad laaned Lahemaalta,õiendavad oma õigust,õla alta õpetavad:kuula kurja kuusikuda,talu alla tammikuda,karju alla kaasikuda,õpi õiget õunapuulta,lep´mist lepiku vahelta,pärnapuude pärimusta,märgi märki männikusta,sirgu sireli vahelta!Siis on üksi õpetatud,ja on kaksi kasvatatud,kolmi kokku korrutatud,nelja niie nipeldatud,viisi vilja virutatud,kuusi kurja kuulutatud,seitset serviti seatud,kaheksat korda kohendatud,üheksat üle ümmardatud,kümmet külvi küürutatud.Et ei tuleks nälja põuda,nälja põuda, nalja põuda.Põuad põlvesta päritud:kummardatud kuusikusta,kaasa antud kaasikusta,toodud tammede vahelta,lepitatud lepikusta,õigust antud õunapuusta,seadust sireli sinasta.Mina laulan, mida tunnen.Tunnen laulu kuulutavat,eluteeks mind õpetavat:hoia kõrgel ema ennet,ema ennet, vaari vannet,isa ilusamat ilmet,taadi targa targutusi!Viru veri ei värise!Ei värise, ei tudise! Viru veri eivärise!

Regilaulu Vihulavallastseadsid talgu korras kokkuTink-Tingadi lauljad:Kai Tingas, Eva Tingas, KaieJuhanson, Anne Rusalep, ImbiRaaga, Signe Länts

HEINO SÕRM (vanus 77 aastat)

Seadkem sõnu sõõridesse,Lauseid lausa lademeisse,Riburada riimidesse –Mõistvaid mõtteid mõlgutades,Musta muret murendades,Rõõmupäevi rõhutades,Minevikku mäletavaid,Tänapäeva tähistavaid,Tulevikku tugevdavaid.Vestkem värsse väsimata,Laskem lahti lauluviise,Siis saab sooje soovitusiAlles alustatud aastaksJa ka järjest järgnevateksKanda kõigi kõrvadesse,Ajendada ajudesse,Kätepaari kämmaldesse,Et võiks Eesti ettevõtjad,Põlisrikkad põllumehed,Kannatlikud kalamehed,Töölised ja teenistujad,Pisipõnnid, pensionäridTunnetada turvalisust.Tööd veel targalt tuleb teha,Et kõik kulgeks kõige, kõige…Et meil haihtuks hale hõige:Minul muresid on murdu,Räige raskus rahadega,Kisub kodu kodutusse,Paneb padja paadi alla!Muide, meil on mõndki muuta,Parendada paremusse.Kaunilt kajav kulla kõlinKaugelt kõikjale ei kosta.Et see tuuletiivul tuleks,Kasutagem kannatlikultEesti joonesirget jonni!

MARGUS KONNULAalias CONTRA

+ + +piiludes pikksilmast Peipsitma ei näe seal piilupartikuid seal kulgeb kiilupaatilained lõikab lodjakenevee pääl veereb venekenea sääl paadin a sääl paadinpersetab papaaša puutintaaskord tuleb tuula tarkaveereb väikene volodjaeesti rahval õnne toomauusi sõnu kõnne tooma

RAIVO RIIMPühendatud Rein Sikuleja Lääne-Virumaa telefoniraamatule

VIRU REGIEHK LEIA KODUKOHA NIMIOh mina pieni postipoissi,kirjakandja kannataja,sõnumide sõidutaja.Läksin kirju kandemaie,jõulukaarte jaotamaie.Enne tegin tuisutoobid,vabariigi riigiviinad.Nüüd mina purjus postipoissi,jõmmis peaga jõuluvana.Segi mul läksid Viru vallad,kummuli kõik kihelkonnad,maoli maha maaákonnad.Andke andeks, virulased,vennakesed, õekesed -leia koduküla nimi,otsi oma postipaika.KATARIINAST sai KADRINASIIMONIST see sai SIMUNAJAAKOBIST VIRU-JAAGUPINIKOLAUSEST VIRU-NIGULANEITSI MAARJAST VÄIKE-MAARJA -kirikust sai kohanimi.Käige läbi pered-vered,külad-väljad, pääd ja määd:AAVERE või AASUVÄLJAAASPERE või ARUVÄLJAALUPERE, ALEKVEREALAVERE, ALUVEREANNIKVERE, ARBAVEREILLISTVERE, IDAVEREEMUMÄE ja EBAVEREEESKÜLA ja PADAKÜLAKAAVERE või KAUKVEREKAKUMÄE või KAKUVÄLJAKIHLEVERE, KISUVEREKELLAMÄE või KELLAVEREKOIDUKÜLA, KOOVÄLJAPAASKÜLA, PAASVEREKALIKÜLA, KADIKÜLAARUKÜLA, AUKÜLAPANDIVERE, PUDIVERERAUDVERE, RASIVERERÄGAVERE, RÄITSVEREVENEVERE, VASSIVEREKÕRVEKÜLA, KÄNNUKÜLARAJAKÜLA, RAEKÜLAKIVIKÜLA, KANTKÜLAVÕIVERE, VÕIPERELEMMKÜLA, NÕMMKÜLAKÕRGEMÄE või TÕRREMÄEUUDEKÜLA või UUSKÜLAVAINUPEA või VADIKÜLALAEKVERE või LASINURMEJÕEPERE või JÕETAGUSEVILLAKVERE või VAEKÜLA




6

RIDAKÜLA, ROODEVÄLJASIREVERE või SAUVÄLJAMÕNDAVERE, MÄETAGUSEAVISPEA või LETIPEASAIAKOPLI, SALUTAGUSEKOPLITAGUSE, KOOLIMÄEMETSANURGA, METSKAEVUMETSAVÄLJA, MÄNNIKVÄLJATAARAVAINU, TEPELVÄLJAKITSEMETSA, AASUMETSAOtsi oma soost ja saarest,leia soost ja jõest ja järvest:SIMUNAMÄE ja MUSTOJAAASUKALDA ja AALIKAOJAKÜLA, JÄRVAJÕEPEDASSAARE, RABASAAREKAASIKSAARE, SAKUSSAARESOOTAGUSE ja SOONUKASOOALUSE ja SÕMERUVÕDUVERE, KOLUVERETÕÕRAKÕRVE või RAKVEREEhk on maaávalla vilus,seltsis puude TAMSALUS:HALJALA ja ASSAMALLALIIVAKÜLA ja LIIGVALLANÕMME küla, NÕMMISENURME küla, NURMETUMURU, ROHU, PÄRNA, PÄIDEPAJUSTI või PAJUVESKIPIHLASPEA või OHEPALUAAVIKU ja SAARA, LEPNALEPIKU ja RAUDLEPATAMMIKU ja TOOMIKAMETSIKU ja LEHTSE külaVõi on hoopis mõisa maadelsuure ilu keskeélla:HÕBEDA ja KULLAARUKULLENGA ja ILUMÄEVANAMÕISA, UUEMÕISAMÕISAMAA ja JÄÄTMALINNUSE ja LINNAPEEhk on liha luudelt lahti -IMASTU ja IMUKVEREKÄRSA, KOONU, NÄO, NÄPI, LÄPIMÄDAPEA ja KORJUSEKANNASTIKU, VAHAKULMULIHULÕPE, NEERUTIVõi on koolnud kodus käimas -TAPA, KATKU, KABELIPIKARISTI, KANGURISTIRISTIKÜLA, PAPIARUNüüd on kuri karja tulnud:KARIVÄRAVA, HÄRJADIPÕDRANGU ja PÕDRUSEPIKEVERE, KOERAVEREKARULA ja KARUNGALAMMASKÜLA, USSIMÄESÄÄSE küla, TÕUGU külaSiin on lapsed liisku lugend,trika-trei ja kemme-rei:AASU, AMA, ARASKI

ALTJA, AO, ANDI, ANDJAARKNA ja ABURIARESI ja ANGUSEADAKA ja AVANDUSEERU, EIPRI, ESSU, EDRUEISMA, PADU, LUUSIKAHULJA, HAILI, HIRLA, INJUIILA küla, MIILA külaJÄRSI, JÄRNI, JÄNEDAJOOTME, JOANDU, OANDUKAARLI, KAEVA, KAREPAKADAPIK, KAMARIKUKAVASTU ja KALLUKSEKEHALA ja KOHALAKOILA, KANDLE, KADILAKARKUSE ja KARITSAKATELA ja KOLJAKUKOSTA, KLOODI, KULINAKURNA, KURTNA, KUIEKURSI, KUURA, KUNDAKUTSALA ja KERGUTAKIVA, KÜTI, KIKU, UKUKILTSI, KURU, KÄRU külaKÕLDU, KÕPSTAKÕRMA, KÄRMU, KÄSMULAHE, LANTE, LASILALEIKUDE ja LEVALALAVI, LAHU, LAULILOKSA, LOKSU, LOKUTALOOBU, LOBI, LIIGUSTELÄSNA, RÄSNA, LÄSTE, LÄHTSEMAHU, MALLA, MARINUMÄISTE, MUIKE, MUUGA külaMOE, MOORA, MÄO, MÄÄRIMÕEDAKA ja MÜÜRIKUMÕDRIKU ja UDRIKUTIDRIKU ja NAISTEVÄLJANADALAMA, NATTURINOONU, NURKSE, NUGERIOBJA, OLJU, ORGUSEPAATNA, PAASI, PATIKAPADA, PALMSE, PALASIPEHKA, PUKA, PORKUNIPRUUNA, PÕIMA, PÕLULAPIILU, PIIBE, PIIRAPIISUPI, PARIISIRAIGU, RAKKE, RAHKLARASTLA, RAUDLA, ROELARÜNGA, RUTJA, RÕMEDASAE, SAKSI, SAGADISALLA, SALDA, SALATSESAMMA, SAUSTE, SAVALDUMASUIGU, SÄMI, SELJA, SIBERITATRUSE ja TOKOLOPITOOMLA, TOOLSE, TOBIATIRBIKU ja TIIGI, TRIIGITUDU, TÕRMA, TÜRJE, TÜÜKRIUBJA, ULVI, ULJASTEUHTNA, UNDLA, UNUKSEVARANGU ja VAJANGUVAO, VATKU, VAIATUVASTA, VANDU, VARUDI

VINNI, VIITNA, VILLANDIVILA, VERGI, VETIKUVELTSI, VEADLAVIHULA, VISTLAVOORE, VORSTI, VOHNJAVÕLE, VÕHU, VÕHMA, VÕRKLAVÕHMETU ja VÕHMUTAVÕSUPERE, VÕSUÄNTU, ÄRINAPaaris paigas nimi niru,austust annab juurde VIRU:VIRU-JAAGUPIVIRU-NIGULAVIRU-KABALASiin on suitsud suures sõlmesvõi on vingud väiksekesedehk on tared taga välja:SUURE-RAKKEVÄIKE-RAKKEVÄIKE-MAARJAVÄIKE-TAMMIKUVANA-VINNIKOHALA-EESKÜLASÄMI-TAGAKÜLAPADA-ARUKÜLAVARUDI-VANAKÜLAVARUDI-ALTKÜLA

Küll mina laulan, kui mina kuulen!Kuulen kuuldust kuusikusta,hõbedusi hõisatessa,vagadusi vaadatessa,sõnumida sõnudessa,merelaineid laksudessa.Kes mina olen, kui mina laulan?Ma ole Virust virgakene,olen talust targakene,kuusikusta kuulataja,tammikusta targutaja,männikusta märgataja,kaasikusta kaasitaja,rukkimaade ruigataja,odramaade ohkataja,sirtsusoosta sõnustaja,allikasta algataja.Laulan laaned laiadeksi,viljaväljad vaaludeksi,merelained mühisema,suured saared sahisema,kuusemetsad kumisema.

KAI TINGASVihula Lasteaed-algkooli juhataja




7

Eesti, ela EestikeneEla, ela emakeeliSirgu sina suuremaksiTargemaksi, tugevamaksIsamaa ilu hoieldesRahulikkust, rõõmurikkustIgavesti isaarmuIsaarmu, emahellustKodusoojust kõikidele

Ühes, ühes, üheskoos meHomsepoole lähme teeleEt see elu edeneksiKaunimaksi kodu kasvaksSüdamete soojal saatelArmsamate õhutuselKallimate kaisutuselÜkskord saabub viimaks aegaMillal õnn me õue jõuabMajja , tarre, tubadesseEesti rahva elu sisse.

Rakvere – (staatiline linn)Linnake see vaikselt, unesPunub oma pesakeses, ootab kojuoma, rahvast,Neid kes kunagi siin olidVärvilises linnapildisSõbralikus ühenduses -

Möödub aeg – ei kustu lootusNäha naeratust ja rõõmuTunda tegevust ja tahetKuulda kohtumist ja kilkeid.Niisiis magab linnakeneKeerab lootuses ta külgeLootes muretust ja rõõmuLootes tegevust ja tahet,Lootes kohtumist ja kilkeid.

HENRI HÜTT (22)Rakvere

Ükskord ammu algas aegaalgas aega, paistis Päevajää alt väljad vabanesidhaljaks aasad arenesidlehti laaned laiutasidveidi varju võimaldasid.Ilmusivad inimesedjäälta järgi jäänud maaleKas nad kõnd´sid koidu kandistlevinesid lõunakaarestpurjetasid päevaloojastLäänemere luhale?Kuigi kliima kehvapoolneniiskus nurjab naljasoonepinnas põhjas päris paenesuurel määral suisa soinelõunas liiga liivaneaastasadu-tuhendeidajätkunud on vaenlasidaröövinud kes meie maadatahtnud TaaratammikuidaEesti rahast rakendadailmast ilma ikestada.Väiksel rahval vähe aegavähe võimu raasu rikkustkuni kurjad kogunevadrikkad rahvad raha loevadsõjaplaanid selginevad.Jätkuks juhtidele julgustEsimeestel elutarkustSuurematel sirget selgaTüürimeestel tugevustSuurte maade segadusiKavalasti kasutadesRahva rajal rutatessaKodukeelta kaitsetellesEesti elu edendada!

PS ! Tänu mõtte mõtlejalleMõtte väljaütlejalle!

ANU SOONVinni vallast Võhu külastAlguse talust

PILVI LEPIKSOOLutska talu, Kellassaare küla,Tudulinna vald25.detsembril 2007 Oh mina vaene vellekene

talupoega tallekenemaaga tõugu matsikeneolin saksu sajatadavenelase venitadarootsi mehe roobitsedapoolatari põlastadataani tüüpide tallata

nüüd võin ise võimutsedaise säädi sammukestasäädistada säädustähtekaabitseda kroonikestaraha kokku roobitsedaeurotähest erutuda

aastal üheksakümmend üksvabaduse valli veerelpriiuspõlve piiri päälla

kange kalevite koondistegi tsirkust cska-gatuule alla Dinamoolepähe Budivelnikulespurtis üle Spartakigi

nüüd on tsuti teised ajadkanged Kalevite pojadvirutavad veerevärkikütvad katekilost ketastmitmekümne meetri päälesäitsmekümne sammu pääle

kargab kaema Gerd kes Kantertatsab ligi tugev Tammertastub manu Iisrael-Märtihiilib heitma Margus-hunti

CONTRA (33)Urvaste vald, Võrumaa

Mis see Virus lauletakse?Lauletakse, luuletakse?Regilaulu lauletakse,lauletakse, luuletakse.Rahvas hakand sõna seadma,Viru elu lauluks seadma.Viru regi välja veetud,kuigi väljad lumeteetud.Regi tahaks libiseda,Vallimäelta vihiseda,Alla orgu tuhiseda,tuul see kõrvus vuhiseda.Aga juba mitu kuuda,mitu pikka talvekuudaPole olnud külma ilma,mis teeks rõõmsaks rahva silma.Talv on jäänud taeva ásse,aga halle inimmasseKutsumas on laial väljalotse linna külje allaHiigelkala, hiigelpalatäitsa ehtne vaalaskala.Ei see kala merest tulnudega iial meres olnud.Kala see on sündind äriksega kala nime vääriks.Tema pärast mitmel majal,mitmel majal, mitmel perelKaevud hoopis kuivaks jäänud,Vaal see vee on ära joonud.Neelab Vaal ka inimesi -

TIINA ERALA (51)Sõmeru, Lääne-Virumaa

VAAL VÄLJA PÄÄL

naisi, lapsi ja ka mehiIga päev seal enda sisse,oma suure kõhu sisse.Kas nad tõesti sinna jäävadvõi veel päevavalgust näevad?Õnneks on ka Vaala kõhuspääsemiselootus õhus,Sest kui raha sinna jätad,rahakotist välja võtadKõik need kenad kroonikesedja veel viimsed sendikesed,Laseb Vaal sind uksest välja,väravatest vabadusseUssimäele ussitama,soo peale seenetama,veeringuida veeretama.




8

Kui kuulsin pühi tulemajuubelida jõudemaievõtsin asja arutadasuuri saksu solgutada.

Tuli Toomas mujalt maaltaHendrik kaugelt võõralt maaltaistus Eesti õrre päälehakkas meida hurjutama.

Miks te kulla poisikeseaate selga surma rõivakätte musta surma kindauppununa Ema jõessepäädapidi Emu mäessetukastama tulessenaistel kaela kalmu räti.

Andrus ametmehe poegaJuhan julge mehe poegaEdgar püha mehe poegavõtke asja avitadaarige neid armetuidasakutage sagris päida.

Ei kuulnud pojad palveidaega äida sõnumeidavõtsid päida vangutadakohmakaid kujusid kangutada.

Andrus ametmehe poegahiilis öövarjus ülessehaaras kuju ta sülesseJuhan julge mehe poegapõikas pimedas kalmuaedakangutas kamaka kukile

Edgar püha mehe poegaei hakand ööseti hulkumapäeval läks põlvini meressekaelani kala kudedessesiia looja vete sissepistan ma eepose isanda.

Siia siis sõidaksid kala laevadsagiks suured siidi laevadpurjetaksid pudru paadidsäält siis tuleks mehi suurimehi suuri taate nooriaitaks leina unustada.

HANDO KUNTRO (44)Salla, Lääne-Virumaa Matemaatikud kogu Virumaalta

tulnud kokku õppimaie,ennast inimeseks harima,lapsi loovateks toetama.Nii õnnelikuks minu päevadkui see linnuke taeva all;nii loovateks minu õpilasedkui see vikerkaareke.******

Tublid noored Tapa kandis:ühed usinad õppijad,ainete tublid tundijad;teised pasunapuhujad,laulupidudel marssijad;kolmandad pallimängijad,karikate noppijad,kuulsust toovad Virule,meie Eesti riigile.

MALLE TRUUTapa Gümnaasium

Ajaleht see Eestis teadis:koolis kõik on puha paha -õpsid vanad, vanameelsed,õppekavad ajast arust.Tuli TIMSS siis täiel traavil,PISA pisut peale selle.Tulid kooli katsumaie,kooliedu mõõtemaie.Oh, sa ime, oh, sa tore,koolis polegi kõik kole!Ajaleht on udu ajan’d,õpsid asjata palgata.****

Tamsalus on tegus rahvas.Teeme tööd ja kodu kauniks.Koolis lapsed targaks saavad.Laulu-tantsupidu peamejuba neli aastakümmet.Tuntuks tulnud kossukutid,saalihoki sahistajad.Krista, Kaili, Pavo, Timoteada-tuntud Virus, Võrus,laias ilmas takkapihta.Suusad alla, rada ootab!Maraton viib Neerutisse,käijad kaasa kiirustavad,kepid kaasa kahmavad.Tamsalu on spordilinna,Tamsalu on spordivalda.

MAIRE TAMM (S.1951)Tamsalu Gümnaasium

EESTIMAALENüüd ma hakkan laulemaieLaulemaie, luulemaieViru viisi veeretamaOma keeli keerutamaEi mind jõua rangid hoidaOhjad oida, köied köitaHüüan kõrgelt VallimäeltaTarva pika sarve altaTulge Viru väljadeleKunda kanti kargamaieMeeste tantsu tantsimaieViru särusse säramaViru regi ragiseguUudiseid ta kuulutaguViru kuuskede vilussaHarju tammede taganaLähme riigi pidudessaToome laulud lausa kojuLäbi tele taredessaLäbi lehe lendetellaHüüdkem kõue kõminagaKõminaga, mürinagaVaba rahva rõõmudegaNüüd on Kalev jõudnud kojuOma lastel õnne toomaEesti põlve uueks looma.

Eestimaale palju õnne!Plikatirtse, poisipõnne! Ole tubli, Eesti rahvas! Kasva suureks, sirgu vahvaks!Taganegu mustad mõtted,ära mingu valed võtted. Aita sõpra, kaitse kodu! Tööta, aga pea ka pidu!Hoia oma perekonda,ema-isa, õde-venda! Et saaks lapsed laule laulda, vabalt ringi tatsata.Palju tarkust presidendil‘ja et väärtust oleks sendil! Puhas loodus, puhtad hinged, metsa, mere äärde mingem!Lumememmed lumehanges;Eesti iseloom on kange!

ILMAR JÄRG, Rakvere

TÜRI POISTEKOOR, koorijuht UlviTamm Kaido Kivi, Kaarel Rhe-de, RihoNoormets, Mihkel Liiv, Tomi Claus Kal-lavus, Tiit Paju, Alex Karpuškin, KardoLõhmus, Laur Allik, Marten JürgenVürst, Georg Martin Siemann, MattiasSimson, Kermo Pihelgas, Taho Mats-tzein, Henry Markus Radala, AndreasAlt, Martin Tampuu, Karl Siim Tammoja,Rando Marrandi, Christian Rikberg, TeaSaar

VIRU REGI




9

Meie kallis kooliõde,käharpäine klassiõde,mustapäine metsakiisujutusteli jubedusikatkijäänud koolipõlvest,pajateli pihtimusiajaloosta ammusesta.Pinginaabrist piigakene,klassiõde kleenukenesõnus meile, sõpradele,kostis kokkutulekulla:

“Ei saand aastat ühtekokkukõigiga koos ma jagada.Kevadisel vaheajalenne kukke koidikullaäratati äkiliseltao-ajal puhkav pereaknaklaasi klirinaga,ukselingi lõginaga.Värav virutati valla,uksepooled löödi lahti.Üle läve hüppasivad,kamberisse kargasivadkutsumatud külalised,läbematud lapulised.

Tahatuppa tammusivad,sängi ette sammusivadkirsasaapa klobinagasinelites sõjamehed.Kohe karmilt käsutatisärgiväel kõik seisma kööki:vanaema, virpukene,kolme kangekaelse ema,isa, meesi, metsavahti,Peipsi piiri vetevahti,emmekene, kullakene,kalli kodu korrashoidja.Emal üsas ootamassaõiget aega maimukene.Kaksi venda, vellekesta,poisipõngerjad parajad.

Mina, vaene väetikene,teismeline tirtsukenehabisesin haigevoodiskoledamas kurgutõves.Pea mul põles palavikus,keha külmavärinates.Rutakalt ja rohmakaltaloeti meile ette otsuskangejalgses eesti keeles:“Vastse võimu vastalised,metsavenna mahitajadtuleb saata Siberissemitmeks aastaks asumaie”

Hoovil oli ootamassaväljasõidu-valmis auto,mootor sellel mürisemas,tossutoru tossamassa.Kamandati kaubakastiküürakille kössitamapüssitikkude vahele.Topiti mind tekkidesse,pakiti kui pambukene,kanti vedajate vahel,kangutati kõrge’ellepuidust pika pingi peale.

Hommikuses hämarikusvinge tuule vihinallasõnatult meid sõidutatikolme kümmet kilomeetrit.Kaubajaamas kamandatiläbi lume lobjakasetupikusse tagurdatudvalmisseatud vagunisse.

Vagunitel valged kirjadvõõras keeles kirjutatud:“Kohti kariloomadele,latterites lammastele,rautamata ruunadelemitte üle kahe kümne.”Inimesi sinna sissesunnitie seitsekümmend.Vagunite välisustelrippusivad rauast riivid,ahtaid aknaid ahistasidokkalisest traadist trellid.Vagun veeres Venemaaleraudaratta raginallanädalat nii kolm või neli.Lamasime lavatsitel,lürpisime lusikagaleiget lahjat leemekestamõlkilöödud ‘miška’ seesta.Keelekasteks ‘kipjatokki’toodi pikemas peatuses.Tukkusime tuledeta,vaevlesime videvikushädasid ei häbenenudteha teiste silma eessa.

Suure Siberi servalejõudsime päris pimedas.Saabujaid seal võttis vasturodu pikki regesida.Regesid neid vedasivadhallikirja härjavärsidPlats läks äkki päevavalgekstõrvikute tulukestest,laternate läigatustest.Südaööl raketivalgelasutati orjaturgu:otsitie osavaida,kombitie kobedaidatugevaida töötajaidakolhoosidele kohaseid.Nõrgemaid ei nõudnud keegi,

suurta peret sootumaksi,lastekarja liiatigi.

Meie papa perekeneloeti lausa looderiksi:vanaema väetikene,kolme kõhna kainukesta,neljas veel suisa sündimas.Sedasi me sattusimemannetusse majandisse,kehvapoolsesse kolhoosi

Meie pere pesapaigakssai üks väike tarekene.Väljaspoolta vaadatunaoli rohkem onni moodi,seestapoolta seiratunameenutas ta lambalauta.Tare põrand trepiline,sõnnikuga sillutatud,nurgas härmatis halendas.Teises tarenurgakesespakase eest pakku toodudkoduloomad konutasid.

Suve hakul saunalavalilmus ilma emaüsastminu väike õekene,pisitillu piigakene.Ema, tõusnud nurgavoodist,saadetie lambakarjaoinakesi ohjamaie,villakandjaid valvamaie.

Seal ta korjas karjamaaltavarisenud villatorte,pudenenud pusakesi,tahtis teha tütardelekülma kaitseks käpikuida,villavildist ‘vaarjuškida’.Viletsamad villatopidviisid ema vangimajja,kolmeks aastaks kartsarisse.Süüdistuseks talle seati,paragrahviks poogitie“Ühisvara riisuminekarjas käies varga viisil”

Kevadisel künniajal,põllutööde perioodilpandi põlvepikku poisidametisse äestajateks.Tüdrukud said teoorjakspaaharite paarilisteks,kündijate kannupoisteks.Mina sain härjaajajaks,veolooma vemmeldajaks,künnilooma kannustajaks.

Vägev vemmal anti kätte, piitsa pihku pistetie.Bõkad olid paarisrakkes,härjad ikkes isemoodi:kobedamad kahekesi,nirumad, need neljakesi.Sikutasid suurta sahka,rebestasid raudarampa.

Jutustanud KOIDUBERGMANN (75), koostanud jaüles kirjutanud REIN KAHUSK,Rakvere

SIBERIMAALE KÜÜDITAMISEST




10

Künnihärjad olid kõhnad,hallid hiirekarvalised,küütiseljad kõhetumad:küljekondid kriimustatud,laudjad lahjad lapergused,ribid reas kui rehavarred.

Paahar pidas adrakurge,surus sahka sügavale,mina bõka kõrval käisin,virgutasin vedajada,malgutasin mahajääjat.

Härjad aru said vaid sõimust,rohmakasta roppusestakohalikus kõnekeeles,bõkad prõlla pragamisestsundijate suusta tulnudmattidega manamisest.

Kookus kündja adra tagantsama sõnavalingugautsitas härjaajajat.

Peale pikka päevatööda,vao veeres vantsimista,härgadega hämamista,bõkadega pragamistalinta-lonta longid ‘koju’,peavarjuks pakut’ paika.

Loputeled lombis jalad,pesed puhtamaksi põsed,harjad hiuksed härjamustast.

Õhtul leige hernepuderturguteleb te’olista,kosuteleb künnilista.Varsti uni võtab võimustrammetus see rabab jalust:viskud juba videvikusarmetule asemele,langed nagu niidetunanurgas seisva nari pääle.Magadeski härgi ajad,sõitled neid, et tare kajab.

Ühel aastal mitu puhkusurm mul seisis silma eessa,vahtis mind kui voonakesta,tahtis minda teismelistaToonelasse toimetada,varjuriiki võrgutada.

Kärekülmal pühapäevalkäisin ema ka’emassa,vangipandut vaatamassa,kullakesta külastamas.Käia tuli mitu tundi,kaksikümmet kilomeetrittuisand lumessa sumada.

Kui ma tulin sealt tagasi,olin otsekui uimane:vaarusin ma vaevaliselt,jalad käisid risti-rästi,jõud see oli nõrgukene.

Korraks istsin hange sisse,

laskusin ma lume pealepõõsa alla puhkamaie.

Ei ma saanud sest arugi,kui juba tukk tuli peale.Õhtu eel mind piimamehedleidsid üles, võtsid reele,tõid mind tuppa toibumaie,peatuspaika puhkamaie

Vanaema eidekenepaitas oma pojatütart,võidis ahju ees ja puhussooja õhku sõrmedele,eluvaimu varvastele.

Koduigatsuse kütkes,sügavamas surutuses,murelikus masendusestuultega ma tervitusisaatsin oma sünnimaale,kallimale kodumaale,ilusale isamaale.

Ei ma saanud tunda hõlpu,lustilista lapsepõlve.Vennas jäi Siberi mulda,teised tulime tagasi. Klassiõed ja klassivennadolid kooli lõpetanud,agaramad ametkoolis,usinamad ülikoolis.

Hakkasin siis agarastikadunud aega korvama.Tahtsin Tartus teie kombelarstiks ennast koolitada.Kahjuks see ei õnnestunud,ma leidsin teise ameti.

Elutormid mind ei murdnud,ega maha muserdanud.Vaatamata vaevadelehoian ikka püsti pea ma,kannan kangekaelset kaela.”

1.Kord me rahvas hirmul ootasMida teevad võõrad võimaud2.Võõrad võimud VirumaagaOmad kupjad Virumaaga3. Kas nad kopa maasse löövadmaasse löövad sonkimaie4. Et säält leida soolasõnniksoolasõnnik, põlluvägi5. Toitma vaesta Venemaadasõjaväelle andma leiba6. Aa’da uue linna püstipüsti linna võõrakeelse7. Ja kui tarvis moskoviidiltarvis auku suuremaksi8. Siis vast auku kaevatagilausa Pärnusta Vasknarva9. Vette saasta segamaievette saasta, õhku läppu10. Isandad need hoidsid kinnihoidsid koomale suumulku11. Et ei kostuks rahva kõrvurahva kõrvu nende mõte12. Tappa maa ja tappa meriPandivere panti panna13. Eesti mees läks karu koopa,karu koopa, otse pessa14. Meelitas ta kelkimaiekelkimaie, suurustel’ma15. Et ta peagi augu kaevabaugu rahva hüvanguksi16. Rahvas ärkas, üles tõusis,tõusis isandate vastu17. Tõusis hüüdes, tõusis lauldes,lauldes oma emakeeli18. Emakeeli isamaasta,Eestimaasta, Virumaasta19. Et ei Virut jätta taha,Virut jätta vedelema,20. vedelema, võõral võttavõõral võtta, röövlil tappa,21. Kabalat ei kaevandada,Toolsel tolmu keerutada.22. Eesti mehel tuli julgusjulgus hääleks valjemakski23. Hääl see paisus suurekslaulukssuureks lauluks, Taara kõueks24. Paisus veelgi veeredessaveeredessa, kaikudessa25. Kaikus üle ilmakeraüle ilma, ookeani26. Võõra väe ta varsti võitisvõitis verda valamata.

JAANUS NURMOJA, Rakvere

KUIDAS FOSFORIIDISTVABADUSLAUL TÕUSIS(saadetud koos viisiga!)

Meite saartel sitked seltsid,sitked seltsid, kanged kaimud.Saare sepad, Muhu meistrid,Hiiu inglid, Kihnu kadrid,linnulaiud, suitsusaunadhoidvad hinges Eesti randa.

HELEN KÕMMUS (32)Tartu linn




11

Kes see kõnnib metsa mööda,Sammub soode radasida,Kahiseb kuusiku kroonissa,Paneb pihlad punetama,Kaselehed kolletama,Rukkipõllu rohetama?See on sügis siiruline,Helde andja armuline.Seab saia salvedesse,Kapsad aiast kelderisse,Õunad õieli õledesse,Kogub heina laudalakka,Ristikheina rõukudesse,Puravikud püttidesse.Sügis helde annetaja,Talvetoidu talletaja,Usinale hoole eest tasuja.

Kes see kõnnib metsa mööda,Tammub taara tammikussa,Veereb vihurina väljadel,Paneb karud magamaie,Tiigi silmad tukkumaie,Valendava vaiba alla?See on talvetaati tuisune,Külmataati karvane.Taat seab uued uisud alla,Suusasaapad suuskadelle,Saanid sahinal sõitema.Talv toob puna põskedesse,Nalja, naeru nägudesse,Tervist tervele perele,Talv toob jõulud kodudesse,Jõulukuuse lumise,Jõulutaadi ootuse.

Kes see kõnnib metsa mööda,Puhub õrnale õhule,Lainetab mere vahule,Paneb lille õitsemaie,Puude pungad lehtimaie?See on kevad õitseline,Neitsi kuldauukseline,Hellitab heina hällima,Viljapõllud voogama,Avad õied õunapuudel.Laseb lapsed koolist valla,Punikud laudast välja,Taadid tarest trepile tuulduma.Kevad toob maikuu õielise,Taandab talve tuisuse,Sillutab teed suvele.

Kes see kõnnib metsa mööda,Heljub heinamaadella,Piilub pilguga põldudel,Kasvatab kesva kõrgemaksi,Heina nurmelt tihemaksi,Toidab metsas linnupojadki?Suvi perenaisi-pikameelne,

Tujukas ja kahekeelne,Saadab päikest põldudelle,Vikerkaari väljadelle,Tujukalt rahega rüüstabki,Kasvatab metsamarjukesed,Järves kalamaimukesed,Jaotab päikest rannaliivalegi.Suvi toob sooja jaaniõhtu,Sõnajalaõie, toomingavahu,Pärnaõite ja heinamaa,uimastava lõhna.

Laine Svergulis (78),NarvaKES SEE KÕNNIB?

***

Hõisake, hõisake, õek‘sed,lööge laulu lõbusasti.Koos kõik kodu kaunistame,eduka elu ehitame.Aidake abivajajaid,toetage õues hulkujaid,võtke valu vähendada,raasuke rõõmu pakkuda.Kiire, kiire, kõigil kiire!Kuhu küll kõik kiirustavad?Kaobki käest kõik oluline,veereb võõra varju alla.Kodus kaob kurbuse kibedus,väheneb valu ja mure.Kodu koob hinge soojuse,Pakub me hingele rahu. ILONA VILBRE (56)

Võsu, Vihula vald

VIRU VÄRK

Viru värk ja viru veri. Võsul, Vihulas ja Vergismeremehed -naised ka Eismal, Käsmus, Karepal, Letipeal ja Vainupeal.Viru veri ei värise takune särk ei kärise peal on Viru jonn ja veri, ühenduseks mühav meriKäed on puusas, jalad harkis, Eesti riik sul meid on tarvisEi sa merd ei unustaViru verd ei põlasta,mestis meiega sa eladmastimännina muile meenud.

KARMEN ASO (76)Tartumaa, Ülenurme

MAGNUS LÕPPE (21)Taani Kuningriik

Mis sealt len-dab ü-le me-reKa-jab ü-le lain-te kar-jaHüü-ab ü-le hül-ge hal-lilain-te kar-ja, va-hu val-li.

sõ-nad hii-u huul-te peal-taran-na-lii-valt jäl-jereal-taka-da-ka te-ra-valt kee-leltus-si mus-talt mür-gi mee-lelt

He-lin kui hõ-be-da kõ-lasel-ge kui al-li-ka sä-raja-he kui hall kel-dri-ki-vikel-dri-ki-vi, lain-te-ri-vi

Lau-lab nei-u Lau-ka kan-disLee-lo-tab Le-(e)-lu külasKuk-kub kau-nilt Kuk-ka teel-lahüü-ab maal-la, hüü-ab veel-la

Kõik siis kuul-vad se-da vii-sisaa-re pii-ga hõi-ku-mi-siü-le me-re kai-ku-mi-siHi-iu-mai-seid hõi-ga-tu-si

VOOLA, VOOLA VEEKENE!

Pandivere kõrgeilt nòlvultallikasta voolab vesiigasema ilma kaardePeipsi poole AvijóestaLóuna suunas Väike-MaarjastLiivi lahte Pärnust läbiPorkunista otse merreLoodust Virus hoidma peameseda kudekala rõõmukspealinna rahva tarbeksvirulaste silmailuksvesipappi elu paigakspõdrapulli keele kasteksPõlvest põlve nii see jääguEestimaale pikaks ajaks

MARKO POMERANTS (43)Rakvere




12

Kaheksateistmendal aastaloma riigi sünnitunnilvarjutasid vabadusta,kägistasid kogukondapapahhaades punasalgad,kommunisti kütipolgud. Võtmaks vastu vallutajaid,ahistamaks ahnitsejaidKrasnojasrski kasarmuteseestimeelsed ohvitseridõpetasid õppureida,nobedaida noorukeida,poisikesi püssi hoidma. Andsid püssid poiste pihku,koolipoiste käsitella.Jao’tasid jagudeleverivastseid tulirelvi,pealta paksult õlitatud,takkudega topitatud. Poisid püsse puhastasid,keldrites neid kuivatasid,tegid täägid teravaksi,lõivad laadid läikivaksi,seadsid pandlad parajaksi,õlarihmad õigemaksi. Käisid linnas korda hoidmas,marodööre manitsemas,levitasid laululehti,kliisterdasid kuulutusi,ülistasid iseseisvust.Tõ’otasid turvaliseltkaitsta oma kodumaada. Kaksi kanget kaimukestamärkasivad mööda minnesõhtueelses hämarikusjalutades jaama poole,kuis sealt saksa staabimajastkostab suurta pidukära,pillerkaari pidamista. Terasemad teismelisednäppasivad nohikutelt,tukkuvatelt tunnimeesteltlaskevalmis kuulipritsi,sarvise sõjamasina.Viisid ta voorimehegakodumaja kelderisse,peitsid ta põrmandu vahele.Saatsid selle sõjasaagiksKuperjanovi meestele.***

Paari-kolme päeva pärasttuli kooli Kuperjanov,partisanisalga päälik.

Tuli noori nurgelisiõppureida õhutama,kodu kaitsjateks kutsuma. Meesi mustakulmulineseisis sõdalasesärgis,tõusis kõnetooli taha,hüüdis saalis sagivailejutlevaile juntsudele: “Kõigepealt jänesed välja!Arad ärgu sõtta tulgu,kartjad, need mingu koduje!Parem kümme mehist meesta,kui tuhat nahahoidijat! Kutsun julgeid Eesti noori:astuda on vaja väljakaitsma oma rahvast, riiki. Kes tuleb minuga kaasa?” Kõik tema sõnutud sõnadolid kui vihinal löödudvermelised vitsahoobid. Õhetavad õppurpoisidkuuldes saalis seda kutset,partisani pajatusta,astusivad agarasti,kogunesid klassikauparindemeeste ridadesse. Ei neid köitnud kuulsusihaega sundind sõjateelevalitsus ja võimumehed.Tulid omal vabal tahtelenamlasi ehmatama,läti kütte kimbutama,punaseida pillutama. Ega vastsel vabariigilpolnud palju pakkudagipoistel’ püsse paremaida,kui need rasked roostetanudlogisevalukulisedvanad vene vindikesedvahel ilma rihmatagi,kuuli kriibitud kabaga. Tähilisel talveõhtulvirmaliste valgusellaseisid sõbrad - sõdurpoisidkoolivennad kahekesivaraöisel vahikorral,kõrvad kikkis krabinatest,pilgud puursid pimedikku. Südaöisel sompus tunniläkki läkski lahing lahti.Idakaarest ühtesoodukõlasivad kogupaugud.Tublisti seal anti tulda,püssidega pragistati.Noorte võitlejate rühmadhargnesivad ahelikkukaitsva kiviaia kaissu. Vastalise vä’esalgad,hallivatilised varjudpeitusivad põõsastikku,

varjusivad võserikku,lamasid lausa lumessa. Poistes püsis kõrge pingeöises ootusärevuses.Paljud pabinas ei mallandselget sihikutki seada,kohe lartsatasid lasudaheliku algusesta.Siis on olla hoopis julgem,kui su käessa kärgatelebtublikene tulerauda,viruteleb vastu õlga,viskab kuuli vihinagavaenlasele vastu silmi “Sõjasõber, sööda lintikuulipildujale kurku,see ei oska ise süüakastist pikki padruneida” Kuulipilduja siis külvasvaenlasele valanguida,masinpüssi mõjututusellöödi see rünnak tagasi. Rood see muutus suurekssilmaks,pingsalt kuulatavaks kõrvaks.Salk see sammus sõnatumalt.Küürakille, kassisammulvaritseti vastalisevahetuvat vahiposti. Kuuldus kauget kõminada,soomusrongi suurestükke,kahurite kanonaadi. Koolipoiste pataljonidto’etasid tiibadeltasoomusrongi sõdalasi.

***Paljud poisid, mitmed mehed,murdes maha lukkusidavabaduse väravateltohverdasid oma eluEesti riigi rajamisel.Nende meeste monumendid,poiste auksi pandud pärjadpüsida ei saanud kaua.Mõnekümne aasta pärastmõnitati mälestustasurnud sõjasangaritest,manalasse maetud meestest.Aga rahva südametest,pärijate pärimustestei saand seda kustudada.Kindlamalt kui kiviplaatiraiutud see regivärssi,leelotaja lugudesse.

Jaanuar 2008

REIN KAHUSK (74),Jõgevamaa, Voore

VABADUSSÕJAST/ “Nimed marmortahvlil” järgi./




13

Ennemuiste elasivadeesti esiemad-isad,targa Taara tunnistajad,uhke Uku usuvennadrahuliku rahva‘ana,oma maa hoidijaina,kauni kodu kaitsejaina,Kalevite kaimudenaLäänemere kaunil kaldal.Osanud ei ohtu oota‘orjastajailt ordurüütleilt,saksa sõjasõitijailta.

Vahvalt võitles vaba rahvaskaitstes kallist kodupinda.Meie maa‘-meeste mõõgadraiusivad raudamehi,kolkisivad kurikaelu,surres sangarite surma,jättes lesed leinamaie,lapsed nuttu nuuksumaie.

Viimaks väsis vapper vägi –vähemuses väikerahvasvajus võõra võimu vangi,oma maale orirahvaks.Peale Balti parunite,saksa soosta sundijatetulid siit ka tulu tahtma,meie maada materdamaRootsi riigi riiukuked,takkatippu taanlasedki.

Venelane vennikene,vaese rahva vägistaja,kõige kangem kägistajakaotas koolist kodukeele,rõhus rängalt pärisrahvast,saatis sadu Siberissesunnismaiselt suremaie.Pärast pikki piinaaegu,armutumaid aastasadupiilus pilvist priiuspäike,äratades ärksaid mehitulsaille tegudellerahva hüvaks rassimaie,Eesti elu ehitama.

Tagatipuks tõusis tulusuure sõja saatusestki:Eesti meeste meelekindlus,vapper vabadusevõitlus,teiste targad toimetused,poliitikute ponnistused,asjameeste arvestused

ASTA KÕHELIK (79)Lehtse, Tapa valdEesti keele ja kirjanduse õpetajaalgriimi austaja

aitasivad asja seadanii, et viimaks veebruariskindlameelselt kuultatieesti rahvas iseseisvaks!

Väike vapper vaba rahvasrügas, rassis tööda teha,kuni kuulus kogunistiedukate etteotsasõbralike riike peres.Kaitseliit, naiskodukaitse,kodutütred ja noorkotkad,kenad gaidid, söakad skaudidandsid vande vabaduse,kodumaa ja keele kaitseks.

Ei oln‘d abi antud vandestkodupinna kaitsemiseks.Salamahti sahkerdasidvene-saksa suured sulidpetuviisil paljud riigidvalju võõra võimu alla.Jälle jauras Eesti pinnaltuttidega tiblakari,räuskas rumal relvis röövel,materdades majanduse,võõrandades varandused,hävitades haritlased –kammitsedes kümneiks aastaiksedumeelse elamise,mõnusama mõtlemise.Küüditati Siberissetublimaida talunikke,targemaida teadusmehi,asjalikke ametnikke.

Vangitorni viletsustes,piinapingi pitsitustelsuri sadu sangareida,tapi-teedel tuhandeida.Perekonnad purustati,lapsed perest lahutati,kasvatati võõras vaimus,võõras vaimus, vales keelesvalitsuse valvsal pilgulkommunismi ehitajaiks,oma rahva reetijaiksi.

Eesti mees ei jätnud jonni,eesti emad eluõigust.Tuli targalt tegutseda,vaba vaimu värskendada,orjastajaid ohjeldada,teinekord ehk teeseldagi.Hirvepark ja Eesti IME.Loomeliidud, Rahvarinne,Muinsuskaitse, Rohelisedhakkasivad agarastirahvast unest raputama,Moskva mehi materdama,Eesti-meelsust edendama.

Moskvas meie mehed mestisasusivad asjalikultMolotovi-Rippentropireeturlikkust paljastama,ajalugu õigeks a‘ama.Arnoldit seal alandati,näägutati, naerutati,häbematult ähvardati.Aga meie mees ei murdund,ajas uhkelt selja sirgu,seisis kindlalt nagu kaljuiseseisva Eesti eest ta.Üle üsna pika ajaeesti rahvas ühisrindelastus vastu vaenlaselle,ühinedes ühes meeleslaululava laudadellavabaduse võitlejaksi.Aidanud ei Interrindeägedamad ähvardused,petulikud ponnistused,libemeelsed lipitsused.

Kogus kuulsust kogu ilmasEesti-Läti-Leedu lugu –kogunedes käsi-käessaläbi kolme vabariigiBalti vabaduse ketiks.

Kurikuulsad KGB-kadkommunismi kummardajadkorraldasid kurja putšiGorbatšovi kukutuseks,valitsuse vallutuseks.Tulid tankid Tallinnasseteletorni tulistama,valitsustki vallutama.Väsind venelaste vägiriskinud ei rüüstamaie,teletorni tormamaie.Noruspäiga noogutades,vaikselt vigu vaagidessakuulasivad venelasteohmuvõitu ohvitseridSavisaare sõnelusi,meie mehe manitsusi.Asusivad agarastikohe kähku koduteele.

Läbikukkund riigipöördeoskasivad osavastikasutada oma kasuks,oma riigi rajamisekseesti mehisemad mehed,eesti nupukamad naised.Tasapisi tegutseti,omavahel otsustatikuulutada kõrgel Toompealvälja Eesti iseseisvus.Kuidas mõeldud, nõnda tehtud:taas sai tuntuks Eesti riiki!




14

Rahvas rõkkas rõõmustelles,laulis lausa lustiliselt,kiitis kallist kodumaada,ülistades isamaada.

Kavalusi kasutades,ausameelsust minetadesasusivad etteotsavabariiki valitsema,rahvastikku rahastama,kodumaada kujundamauhked platsi-puhastajad,noored mehed-mehkeldajad.Erastati, ärastati,varandusi varastati,põllundus kõik purustati,väljamaa ees vingerdati,raudtee maha smuugeldati –kasum riigi rikkamaile.Varsti võttis vaesus võimust,lootusetus laialt levis.Küll on püütud parandada,õigusriiki õigustada.Vahepealsed valitsusedtegid tarku tegusida:astuti siis Euro-liitu,võeti vastu NATO-ssegi.Uhkus ajab upakille,kõrkus käima käpukille,ütleb eesti rahava tarkus.Valitsuse võim ja volirikkund rahvaasemikke,muutnud ülbeks ülemused.Presidendi palumised,maa-meeste manitsused,teadjameeste targutusedei toon‘d tulu tegudesse,õiendusi õigustesse,parandusi paragrahvi.Jäid need jälle hüüdjaks häälekskurtidele kõrvadele –riigirooli keerajaile.

Pole paslik piriseda,parlamenti pahandada,igavesti iriseda –ikkagi on elu ilus,tulevik´ki turvaline.Tööline teeb tublilt tööda,põllumees ei pelga vaeva,asjamees ei ausat otsust.

Koos me kauni kodu loome,kodumaale kuulsust toome,meie maada armastame,Eesti elu ehitame,vabariiki valitseme,välismaasid väisamegi.Tänu teenind tublid tütred,mehisemad mehepojad,

andes abi hädalistel‘vabaduse võitlemisel,uue elu ehitusel,paha põlve parandusel,vale vastu võitlemisel.Nüüd me pikalt pidu peame,lõõritame, laulu lööme,vanu viise veeretame,keksime ja keerutame,etleme ja esinemeigat liiki lugudega,vana rahva runodega.Vahelduseks veidikenearutame ajalugu,meenutame minevikku,oma rahva rasket rada.

MIA TIKOP,Pajusti Lääne-Virumaa

Küll mina kündsin Küti väljad,Küti väljad, mis olid haljad,Rullisin kõik Roela väljad,Äestasin Ädra väljadSahkasin kõik Saare väljad,Saare väljad, mis olid paljad.Mõõtsin ära Muuga väljad,hobustega Obja omad.Libistasin ära Liiva külaTakka järel TammikuLippasin siis Liblikule,Pikad päkad Puka küllaSihkat-sahkat SoonukaleRingiratast veel luuasaarelSuigus pisut suikusinTudus jäin päris tudule.

Sain selle 1988.a Viru-Jaagupikirikuõpetajalt Madis Oviirilt, kesomakorda seda laulu kuulis 1979.aPalasi külas Rudolf Mihkli p. Eigikäest.Seda laulu on lauldud mitmetelkokkutulekutel Viru-Jaagupi koolis.

REGIVÄRSILINE RAHVALAULVinni valla kohta

Pidu meil on tulemassaaastapäeva astumassasünnipäeva sündimassakahekümne neljandallaselle aasta veebruarillaigas peres pidupäevatänavalla tantsupäevaEESTI RIIGI SÜNNIPÄEVA

Viru tantsi tantsigemeViru laulu laulagemeViru samme astugemeViru tööda tehtageme.

Et me maa võiks uhke ollasünnipäev saaks kaunis tullapidupäev võiks rõõmustada.

Kohtla-Järve koolinooredIidla väiksed inimesedAhtme kooli kasvandikudKõik me argselt astumassaSinu juurde tulemassaSinu poole pöördumassa

Meie kallis taadikenearmastatud isakeneSinu ees me kummargillatänusõnu lausumassatervitusi ütlemassa.

Tänu Sinulle, kodumaa,et sa meida sünnitasid,et sa meida kasvatasid,kasvatasid, kallistasidkodudessa kiigutasidlasteaias mängitasidkoolipingis õpetasid.

Ole terve olemastameie tarvis tulemastavalla tarvis valimastalinna tarvis liikumasta.

Olgu sul aastad armulisedTulgu päevad päikselisedSaagu tunnid tööderohkedEt võiks ikka õnne ollaTulevikus rõõmu tullaParemad päevad püsida.

KOHTLA-JÄRVE AHTMEGÜMNAASIUMI nimel grupp kooli11. ja 12. õpilasi, juhendaja:ELVE SAAREPUU




15

MARGE TOMBACH,Rakvere linn

KAS ON?Kas on Virus virgad Viiud,virgad Viiud, tulised Tiiud?Kas on targad tänased Tõnised,tänased Tõnised, tulevasedTõnud?(Var 2: tänased Tõnised,homsed Olevid)Või on Ilumäel ilusad Illed,ilusad Illed, kaunid Kadrid?Või on Pandiveres parajad Peebud,parajad Peebud, tursked Toomad?Kas on tore Virumaal virguda,Virumaal virguda, suureks sirguda,Rakveres rohkesti vaimu kasta,rõõmu Vallimäel valla lasta?Jah on tore Virumaal virguda,Virumaal virguda, suureks sirguda,Rakveres rohkesti vaimu kasta,rõõmu Vallimäel valla lasta!Sest meil Virus virgad Viiud,virgad Viiud, tulised Tiiud.Targad on kõik tänased Tõnised,tänased Tõnised, tulevased Tõnud!(var 2: tänased Tõnised,homsed Olevid)Ilumäel jah ilusad Illed,ilusad Illed, kaunid Kadrid.Pandiveres parajad Peebud,parajad Peebud, tursked Toomad!

Faehlmann tuli otsimaie,laule kokku ajamaie,tantse kirja panemaie,värsse üles tähendaie,rahvalaulu kogumaie,regivärssi märkimaie,pärimusi kuulamaie,folkloori ka uurimaie.Pärimusi tulemaierohkem, kui ta arvamaie.Rahvalaulu tulemaierohkem, kui ta uskumaie.Regilaulu tulemaierohkem, kui ta mõtlemaie.Pikki värsse tulemaierohkem, kui ta teadimaie.Rahvatantse tulemaierohkem, kui ta nägemaie.Ingrid Rüütel andemaiepärimusi Faehlmannile.Igor Tõnurist ju tõierahvalaule Faehlmannile.Hüti Riho kinkimaiemaalikesi Faehlmannile.Rahvatantse Orav MaieFaehlmannile näitamaie.Oleg Gross ju tassimaierahvustoite Faehlmannile.Regilaulu tegemaieterve Viru Faehlmannile.Siku Rein neid kogumaie,Faehlmannile kandemaie.Nõnda palju tulemaie,liiga rohkelt toodamaie,pärimusi ja folklooriigast kandist kokku toodi.Faehlmann halliks minemaie,vanadusest väsimaie,pikast elust puhkamaie,suurest rõõmust suremaie.Võrust tohter kutsutaie,Faehlmannit ta ravimaie,kogujat ju päästemaie,surnul abi andemaie.Tohter Kreutzwald ütlemaie,virulastel lausumaie,Faehlmann me seast lahkumaie,tema hing siit minemaie,siis, kui mina tulemaie,siiapoole astumaieNüüd ei miski aitamaie,teda ellu tõstemaie,mis sa hädas tegemaie –Faehlmann ammu suremaie.Kreutzwald paprid võttemaie,kirjatähed haaramaie,mis ta taskust leidamaie,surnud mehel märkamaie,lahkunul ju olemaie,

PRIIT PÕLDMA (13), Rakvere

Sulle soovin palju õnneOled meile väga kallisOle ikka sama tubliOled väärt sa mitmeid tonne

ANNIKA ANNSOO (16),Kadrina

Mõni päev on teisest parem,numbri järgi müstiline,vanast ajast maagiline.Number seitse, seitsmekene,kolmekordselt korrutatud,jõudis meile läinud aastal.Pani pruudid pabistama,õnne ootel õhetama,peiupoisid plaanitsema:kas saab ametnikult aja,et võiks nimed kirja panna,abielu-tõotust anda,küla ees liitu kuuluta.Sõudis päeva, jõudis päeva,seitsmendama juuli päeva.Lauluisa uulitsasse,valitsuse majja Virusvooris kokku pulmalisi,peigmeespoegi mustas kuues,pruutis neide valges kleidis.Abielu-vaesel ajalneli paari üle kümne!Tuldi lähedalt ja kaugelt,et saaks õnnistatud päevalpaarisrahvaks kuulutatud,nimed raamatu raiutud.Heigo-Raili, Ailar-Jana,Leho-Anu, Tarmo-Anu,Peeter-Merle, Janek-Bertutulid meile Rakveresta.Olev-Ene, Marco-Eleri,Heldur-Kristel, Villu-Andrakenad noored maakonnasta.Koit-Helen Ida-Virusta.Kalmer-poissi ja Eneken,Valdo-Jana Harjust pärit,kuulus meesi pealinnastRaua Mihkel, telest tuttav,naiseks nägus Pärlekene.Sõudis päeva, jõudis päeva,seitsmendama juuli päeva.Kirikhärra Kadrinastaluges palvet kolmel paaril:Kalvo-Jane, Aimar-Kristi,Helar-Helle – “Jah” ja “Aamen”!Väike-Maarja kirikustaast’sid läbi Marko-Kristi.Kõigil sõnad pääle loetud,dokumendid kätte antud.Olgu teil õnne elada!Tervist, tahtmist teha tööda!Armastuse altarileõnnistuseks lapsekesi:tragisida tütrekesi,põhimõttega poegasid:vanemate vaevatasuks,lohutuseks leinaajal,rõõmuks meie oma rahval

ANNELI RIIM,perekonnaseisuametnik

virgutuseks Virumaale,kasuks kalli kodumaale,iluks oma isamaale,armuks aujärje ette.




16

kadunu ju kogumaierahvalaulu, regivärssi,pärimust ja folkloori.Kreutzwald kõik need võttemaie,endale ju omastaie.Ta siis papreid vaatamaie,regivärssi nägemaie.Kreutzwald hakkas mõtlemaiemõtteid pea sees mõlgutaiemis sest kõigest tegemaieregivärsist loodamaie.Viimaks välja mõtlemaie –eepost hakkas tegemaiehead teost kokku panemaie,Kalevipoega loomaie.Raamat valmis saamaie,eepos välja tulemaie,rahva sekka minemaie,populaarseks minemaie.Kreutzwald loodu nimetaieregil nime panemaie,selle kohta ütlemaie:neljajalaline trohheus.

Kalevite kange poegatulles sõjast Venemaaltajõudis õhtuks sinna kohtakus_polnud rahvast ega linnakulla koti pani pea allaheitis_siis murule magama.

Vana paha, viha meesisaatis_oma koera kiusama.Vägilane väärta meestaäigas hauku-ja-le jalaga.Raki, väike kurja koerakukkus maha surnuna,sinna_jäi raki vere paik,hiljem_see laadaplatsiks sai.

Sõjamehe sängi kohaskena kirik_nüüd kõrgumas,juuste lebamise paigasvoolab_nüüd värske allikas,selle ümber sündis linnakuhu rahvas tahtis minnaRakverest sai kreisilinnaVirumaale peaga linna.

Sellel linnal Vallimägi,millel kõrgub tarva vägi.oi_sina tarvas tarvakene,muistne metsapullikene,sina_käisid taevast päikest toomas,Eesti põlve uueks loomas.valvad meie meeste meelta,oled o-mak-si nais-te-le,rõõmu toojaks peredele.Sina_tood kuulsust kuuldavale,ammust lugu nähtavale.***

MAIE ORAV (66), Rakvere

AIVI RAJA (16), Kadrina

Palju õnne sünnipäevakssoovime me kodumaale.Õnne on ju kõigil vaja,vanust on ju alla saja.Olgu olemas me maine,mis on toeks meil igal lainel.

MINNA RUMMI (16), Kadrina

Palju õnne sünnipäevakssulle armas kodumaake.Mingu sul kõik toredasti,jõudu, jaksu edaspidi.

Meie teeme suure tordi,laulma tuleb meile Lordi.Tantsimaie, laulemaie,hüppamaie, kargamaie.Kõva pidu algamaie,peavad pidu Valdur-Maie.Tantsimaie, laulemaie,hüppamaie, kargamaie.Tähtis juubel tulemaie,tantsib Ülle, tantsib Kaie.Tantsimaie, laulemaie,hüppamaie, kargamaie.

MARTIN KALMET (16)Tirbiku küla, Kadrina vald

HENRI (16), TIMO (17),KRISTJAN (17), ALLAR (16),Kadrina

Ristirüütlid tulid siia,ja meid ristiusustama.Tahtsid naisi ära viia,toiduks oli ikka kama.Tulid mõisad, tulid saksad,pidime siis palju maksma.Kirikuid nüüd ehitati,linnuseid nüüd mehitati.Varsti siis saabus Ivan Julm,nägu kattis vaid üks suur kulm.Tegi mida oskas hästi,eestlastel taas maksta kästi.Rahvas rikas lõpuks viimaks,Eesti viimaks vabaks sai nüüd.Okupanind vallutasid,taas on vaba meie maa nüüd.

VIRU REGI LAUL

DANA VAKULENKO (16) Leikudeküla, MAI-LIIS PAAP (16)Kihlevere küla,ELIS TETERIN (17), Kadrina,MARIS RÜÜ (16) Kadrina alevik,Kadrina vald

Eidekene, vaesekene,nüüd ta läheb kerjamaie.Keha tal on paljakene,tema nimi on vist Maie.Kikukene tühjavõitu,tahaks tunda sooja toitu.Ei tal ole ühtki senti,annab oma hinge panti.

JÄRVA NAISED LÄHEVADRAKVERRE PEOLEKus see kus see laulu kajabVirust virust laulu kajabKuulge kuulge järva naisedLähme aga lähme viru-ussenüüd tuleb kiita Eesti ilutunda kallist naabrist mõnuLaulda kaasa viru regeViru rege viru väge

Tõsta kammal karaskigaJuua toobist kaljakesta

BIANCA MIKOVITŠ (33)Imavere, Järvamaa

EHA ASPERG (69)Rakvere

Lätsi mina, lätsi minaläbi ilosa Eestimaatulin mina, tulin minaLõuna – Eesti künka päälta.Jõudse mina, jõudse minaPõhja Eesti paeveerelesääl ma vaatsi, sääl ma vaatsisuurt ja sinist mere lainet ( pinda)hinge tuli, hinge tulivabaduse rõõm ja rahu.Müha meri, puhu tuuli ( tuulta)lehvi uhkelt, lehvi uhkeltEesti sinimust ja valgeEesti rahvas ela õnnes.Eesti rahvasela õnnes!




17

TAARA TAMMIKUS

Kasvas metsas tammepuudaSelle küljes loitsi lauadHakkasin neid liigutamaLoitsu rütmi tümama.

Tugevus tuleks rahva sekkaÕiglus seataks jalgadeleIlu idanema hakkaksPäike paitaks põllumaad

Kündijale tugev turiÕõtsuks vibukätkikeLoitsin loba lodu sisseViha virutan virtsikusse

Vale vajutan pori sisseVirisemise vete sisseSiis mina istun vikerkaarelTaara-taadi tammikus.

Laula loojal kiidulauleLinnu-suuga segamistiHelid kostku kõrgeellaSini pilve ääre pealta***

SUURE TÕLLU TANUMAL

Astun kõrte kõditadesSuure-Tõllu põllupeenralPõikan metsa, hiiemäele

Tuule kõhin kõrvadesKõnnin hiiepuude vahelVana tamme juure pealAstun pihlapuu peresse

Karuse kadaka sääre kõrvalSiit saan soontesse selge vereLihastesse sitkuseSüdamesse haljenduse

Hinge sisse idukseSiis mina tõstan ohvrikividMudamullast valgeleLoitsin linnule laulukeelePuujuurele elukse

Külvan seemne lapse hingeRõõmulise iluleLoitsib Pireti silmavesiSuure kivi sääre peal

Nii mina loitsin nii mina lõõrinSuure-Tõllu tanumalKogun jõudu mere mühastTuge saan Pireti silmaveest

Võtan mina viisid merelaineiltSõnad kivi ääre pealtLoitsin lootuse rahva sekkaRahulise elu saarele

NEEME METS,Orissaare, Saaremaa

MAAEMA KEVAD

Ärkab maadaema ülleRõõmupisar silmadessaRuttab tulva-vee nireKiirustelles voogudessa

Puhastamas unepuruRohukõrred rõõmustellespeitvad lilli kaunikesiüsjast tärkab elualgeid

Päike paitab meeliskledesEmand haarab viljateriSoojendama põlleallaAnnab jõudu juurekestel

Kätel kannab noori võrseidJulgustelles tärkamassaKastab hoolsalt silmaveegaLoodus kõikjal ärkamassa.

***

MAAEMA – TALV

Maada ema puhkamaskulda linna silmadenikünnivaod jalgadellaraheterad silmadessatuuleviiul vihistellesunelaulu leelutadespuistsb lunda pilvedestatuisupoisid koovad tekkimaadamemmel magamisekskülmasõrmed pitsimustritheegeldavad padja äärdePuud ja põõsad ennast ehtinudHärmaniite hõljustelesJuured hoidvad kätest kinniOksad vaikselt vibutellesKaitsvad memme puhkamista.

LAUL EESTIMAALEAntsla Gümnaasiumi 2. ja 3.klassiõpilased, õpetaja KERSTIKAMBERG

KRISTIN LIKSMANMa elan kaunil Eestimaal,siin on mu kallis koduke,siin elan ema-isagaja tunnen rõõmu sellest suurt!

TÕNIS URBANIKMu kodumaa on Eestimaanii ilus, armas on see maaEestmaa on kaunis maaSa oled minu kodumaa.

RADOR UNDRUSMu koduke on Eestimaal,siin sündinud ja suureks saan‘dsiin õpin, kasvan lulli löönja hommikuti putru söön!

KENET VALTINEestimaa on ilus maa,siin meil hea on elada,loodus väga kaunis ka,mäed meil kaunid Võrumaal.

MARTEN PUUSEPPEestimaa mu kodumaa,siin on nii palju metsi-soidning metsas palju pikki puid,mul meeldib siin elada.

TUULE MÜÜRSEPP, KELLI AIAMu kodumaa on väikene,siin paistab tihti päikeneja linnud laulvad taeva allning aasal jookseb väike tall.

ANNE KODUSee Eestimaa on tore maa,seal elavad mu sõbrad ka.Meil meeldib olla ikka kodus,kus olla on ju meie kohus.

ARGO PEHLAKEestimaa mu kodukesiin on palju tutvaid radu,siin on koolid, lasteaiadja on lapsed, kes on maiad.

KARL PRUULIEestimaa mu koduke,siin on mul sõpru terve tosin,siin põllud, metsad, majad ka,siin kõik mis koduks vajn ma.

MERILI HELLAMAAMeil kallis oled Eestimaahea, et siin saan elada.loodus on nii kaunis kasiin mõnus on meil elada.

JOHANNA-MARIA KARJUSÕnne, palju õnne SulSulle rõõmsalt soovimeSiinon palju lapsepõnnekel on palju rõõmu-õnne!

MARI VIJARDIsamaa ma laulan Sulnii väga armas oled mulSind tahaks kohe kallistada.ja sünnipäeval õnnitleda




18

SILVIA INGVERNii ärevalt lööb minu süda,kui mõtlen kaugel Sinule.Mu kodumaal on pidupäevja see on tore tähtis päev.Nüüd laule Sulle laulan ma,sest selle Sulle kirjutanja alulame siis üheskoos,sest olen täitsa lauluhoosja mõtteid muutkui mõlgutanning uusi laule kirjutan.

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLIAKADEEMILINE MEESKOOR(vanus 62)

Peale teista ilmasõdaSaivad kokku inseneridKallikormi juhatuselVõtsid vaevaks laulu säädaViisijuppi veeretadaMeestelaulu edendadaNoori mehi kasvatadaLaulda maasta mahedastaMetsadeista mühavaistaMehepoegist tammistestaTalutütreist tublidestaLinn sai laule laskemaieVallad viisi veeretamaKülad kunsti kandemaieKodumaale kuulutamaIsamaada ilustamaEmamaada kaunistamaEestimaale ehteeksi.***

Kõnnin mina linna vahella,kakerdan kivide kukilla,Rakvere raipe rägassa,Mis mina kuulen kaugeelta?Kunglat kuulen kaugeelta.Mis mina näen lähemalta?Lõõritajad lähemalta.Naised need pillikeeli pingutavad,lõõtsapilli lõõtsutavad,viiuli viise võluvad,jauramiga jamavad,pingipilli kraapsutavad,viru viise veeretavad,lustilugu lõkerdavad.Pilliviisid Kungla tänavasta.laululood õnnemaa ruumidesta,Rakvere rahvast rõõmustavad.

Rahvamuusikaansambel“Kungla” (Aili Möller, Eve Sarnet,Vaike Simson, Kaie Teder, Ly Kivis-tik, Heli Hämarik, Eve Jakobson,Gristel Suurmets ja ErikaKalamees)

Väike valdaMaarja valdapõllu valdajärve valda.Paikneb ümber nelja järve:Sinijärve, ValgejärveRohejärve, Vahejärve.Kuldaväärt mullad, selged veedja roheluses kümblevad metsateed.***

Väike-Maarja Gümnaasium

MARTIN VOHLA, PIRET VALDNA,MARET MUUSIKUS, KARETEESMÄE, KÄTLIN KAARE

See ilus paika,Maarja nime leida aitas.Väike tüdruk,ilus tüdruk,julge tüdruk.Kirikusse müürisid ta,maha jättis valgustaMaarja heitis magama,jõudu müürisse jagama.Kirik senini tugev,Maarja annab talle tuge.Kohal polnud nime,Maarja tegi ime:andis Väike-Maarja nimeksVäike Maarjailus paikaväike paikaVäike-Maarja.

KAROLIN KILK, LEE LEPIKSOO,TARMO TÄHISTE

Väike-Maarja ilus valdatugevate meeste koduvalda.Mitmeid meha tugevaidtulnud, läinud siitamaalt.Lurich kõnnib mööda metsaehitab valda vägevatloob aga kodu kodutuilekogub aga kuulsust Eestimailevõidab aga võites võitmatuid.Vägevad on mehed siianiei karda tuld, ei karda vettpäästes süütuid tule seest.Nii ka spordipoisid Eesti eest.Mehepojad tugevadja naised need on vägevad.Väike-Maarja ilus valda,tarkade meeste koduvalda.

KOIT VILIBERG,REIJO MATIKAINEN

Väike-Maarja kena valda,kena valda, kultuuri valda.Jakob Tamm meil õpetanud,tarku mehi koolitanud.Tammsaare siit ta sirgunud,suurde ilma matkanud.Põllumeeste seltsimajastsaanud meie rahvamaja.Ehituse algatanudtarka onu Jakob Liiv.Rahvatants meil au see,seda teab iga mees.Noor või vana, ükstakama,Aino Lukman - tantsuema.Tantsutand meid läbi eluõpetanud tantsu mõnu.Kulda kõri Vello Jürna,Väike-Maarjast sirgund välja.Palju noori on meil külas,enamustel pasun kaelas.Moodustame kena pundi,pasunakoor sel nimeks pandi.Paljudel ka teised pillidhüüdmas üle taeva võlvi.Laulukõrisid meil ka,nendest koorid kokku saand.

MARET MOISA, GRETEMARJAPUU, TUULI VILIBERG,KAITI KANNEL

Kuhu minna kui sa tahadrukki lille korjamaie.Rukki lill kui taeva kumasuve tuultes õõtsuv juga.Kuhu kukub käo kõlakuuse ladvast kuulda tuppa.Laulu kaja kaugelt tundakaugelt kanda rahva rinda

MAARJA URB, SIGRID NUKK,MARIA NURMOJA JA KATRINKULLASEPP.Rakvere Reaalgümnaasiumi12. TA klass




19

Kaugel, ilma kuklapoolelvirulaste tütreid, poegikanda jõudnud kinnitadavõõra rahva vaiksel rannalimelise ilu keskel,kus on jõulud keset suve,päike paistab põhjakaarest...Nii seal mõtteid mõlgutatilauluviise leelutatikodumaale kiidulauluksvabaduse võidulaulukskauge kodu kaunistuseksisamaale ilustuseksemakeele eelistuseks.

HELLE-MALL RISTISydney, Austraalia

EHA LEHTMETS (s.1940)Moora küla, Laekvere

ÕNNELIK JUHUSKui ma hakkan pajatama,Rahvas jääb siis kuulamaieKuulamaie, mõtlemaieSalasoove mõlgutamaKalevipoeg tõuse ülesAeg on õige ärkamiseksKalev ärkas, ohtu märkasMeri lõi siis mühisemaMetsad , aasad kohisemaÜle Viru laine tõusisHaaras kaasa kogu EestiRahvast voolas ummisjaluVabaduse loomisväljaKäsikäes ja ühel meelelKetiks põimus Eesti rahvasKõlas rõõmsalt lauluheliTugev kõla vastu kajasMägedelta, orgudeltaHoogsa tantsu, laulu helilPillimeeste mängu saatelVabaduse maale tõimeMöödund aega meenutadesKõrvus kõigub lauluheli.Priius – see on magus mesiEi teda keegi võtta saa.Ta elab rahva südameisNii kui Eesti, mu Isamaa

LINDA LUHTJõgeva

Isamaa, ma kummardan maani,et suud sul anda.Oled praeguse aanisuutnud kõik valu ja raskusedkanda,ikka püsima jäädaja loodan, et igavesemaks saadaseni kuni elab ja hingab veelüksainuski eestlane.Usun siiski, et elame targaltja kosub me poegade suguning jätkuvalt edeneb eestlusja eestimaa meelest ja keelestka peetakse lugu.Et ometi kord rinnas oleks vahvusja aatemeesteks sirguks merahvus!Siis me läheme edasiajast aegaläbi raskuste, üle valuja just praeguon aeg ajada selg sirgu –rahvas virgu, virguüha ja üha !Meie kodud on meile pühad.Me jääme kestma, elamaIgavesest ajast igavesti .

ANNE ERMAST (40)SOOVID EESTILEEesti kodukoldekeneSoovin sulle rõõmu päevaVikerkaare taevassePäikese su päevadesseSära laste silmadesseSoojad sõnad südamesseMõistust meele mõtetesseJulgust sinu tegudesse!

Rakveres on mäe peal maja,ilus roheline maja,trikoloori ehtes maja.Seisnud siin ju palju aastaid,kuulu järgi kümneid aastaid,kirja järgi pea sajandi.

Mis on selle maja nimi?Maavalitsus maja nimi,nõuka aal’ täitevkomitee.

Mida majas tehtanekse,tehtanekse, täidetakse?

ANNELI RIIM,Lääne-Viru maavalitsuseperekonnaseisuametnik

VABA EESTI KODU

Mu kodu on metsade rüpeskus laulab ka kodune lind.Ehkki käin ma vahel ära “hüppes”,siis eemalolles tajun, kui kallis on tahind.

Mu kodu on roheline, vaikne –taevalaotuses lennukeid näen.Ei meeldi mul olla kahepaikne,ikka OMA pesakasti poolesirutan käed.

Eesti kodu – temas jõudning kindlusja armastus tõeline, kuum.Rahvuste vahel püsigu vendlus,head mõtted, süda jäägu koduletruuks.***

VAIKE HANGKunda

Mis on keldri sügavuses,riiulitel, raamatutes,rauast kapis, kummutites,moodsal ajal arvutites?

Meil on raiut raamatussesuguvõsa sündimised,sündimised-suremised,perekonna perekirjad,palju paari panemisi,nimesid sadu tuhandeid.

See on paika teada saada,kui on katkend mälulõnga,meelest läinud muistsed ajad.Millal sündis eite-taati,tädi, onu, lellepoega,käli, nadu, sõdse, veli?Millal suri memmekene,alla hauda väike õde,toone-teelle taadikene?Millal tuli mini majja,koduväiksi väimeespoega,emakesest sai ämmamoor?

Kõik see Viru veri kirjas,kaugelt kokku korjatunakõvas köites köidetuna.Dokumente vanast vallast,pabereida tsaari-ajast,külanõukogus kirjutet.

Iga inimene kallis,täpselt üles tähendatud,korralikult kokku loetud,Viru sugupuusse kantud.

See on keldri sügavuses,valitsuse majas Virus,Lauluisa uulitsassa,kurja silma eest peidetud.

***




20

KIHNU KOOLI ÕPETAJAD: LYLEAS, KÜLLI LAOS, HILMAKERBAK, LEA JÕGISUU, HILLEOJALA

Kulla kallis Eesti rahvas,suguvennäd suurõlt mualta.Võtkõ vasta meite soovid,meite soovid ja sõnumidLiivi lahe laenõtõsta,kalli Kihnu kallastõlta.Meite sugu suurõks suagu,suurõks suagu sundimata.Siis on lastõl laulu lasta,lastõlastõl iä eläda.Osakõ oeda oma riiki,Isämuad iäd imetledä.Vabaduse iest võedõlda,Isämua ei ise kasva.Laulgõ mieled mehisemäks,laoluiäled lahedamaks,Eesti riigi aastapäeväl,eesti rahva rõõmupäeväl.Olga tervist tehä tüedä,olga õnne, et elädä.

Nüüd on aega kaema minnaKunda jõe sünnikohtaWrangli härra kodupaikaRoela küla vaatamaieMäest üles astumaieAjahõngu nuusutama.

Meilt on kosta vetevulinMeresõitja ankrukolinTalumeeste künnikriginViljapõllul tuulte sahinMännimetsa puude sosinKokku saavad laulukaarel

Päike pandud päevadesseLaulud särasilmadesseRõõmud tantsujalgadessePallid korvirõngastesseTargad mõtted tegudesseÄrksad meeled ärkamisse.

Hinged hoidmas kodukantiMeeled ilu igatsemasTalletamas põlvest põlveMeie enda tegemisiÜhiseida toimetusiTaadiaegsel õuemurul.

TIINA ALAVERE (40), AIVEALAVERE (36), KÄRT PÕLLU(62), PEETER PÕLLU (61), REETALAVERE (62)Roela, Vinni vald

EESTI ISESEISVUSPÄEVAKS

Kaunis trikoloor lehvimas tuules -iga ilmaga, päeval, mitte ööl.Sõbralikult kordavad täna muhuuledsini-must-valge, me meeltes kodusja tööl.

Tema eest on võideldud palju,mõtteis mõlkusid kõikidel meist.Vabaks saada – tahe kindel kuikalju,kommunismi ahelaist – lahtirapsata neist.

Meie Eesti , Sulle truu olla tahan,kuni jätkub visadust ikka veel.Mõtted vanadest aegadest mahaon jäänud – käies kodusel Eestimaateel.***

SIBERITEELE, SÕBER!Inimene on inimese hunt,kommunisti hamba all katkestugevamgi kont.Püssipärad lajatasid vastu maadkaasa käsklusele:”Katsu, et minemasiit saad!”

Loomavagunid jaamas jubaootasid,kuhu nutvate inimeste readlooklesid.Kõike seda tardunult vaatasidjuhuslikud möödujad ja saatjadki.

Siis Siber suur ja lai,kodumaaks neil sai.Tuli unustada kallis kodu,süda valu täis, muresid terve rodu.

Tõbesid, nälga näha sai palju,vene seadus karm, käsk oli valju.Tundmatu ümbrus, võõras koht –kõikjal varitses ränk kadumiseoht.

Paljusid tabas parandamatu haigus,nutt ja lein õhtuvaikuses kaikus...Eestlased maeti võõrasse mulda,palju armsaid lapsigi nende hulka.

Kas tõesti ülekohus kotti jääbki?Julmus headusest võitu saabki?Miks üldse on loodud inimkond –visa,kui kurjus ümberringi lausa kisab.

***

PRÜKKARI BLUUS

Tule siia, mu sõber,sul jutustan ma,kuis elu meil täbar,see hullem olla ei saa.Olen paandunud hing,ise süüdi ma nüüd.Kõik ilus on möödas ningei aita kurb appihüüd.Miks küll, miksüle astusin kõigest,mis inimlik, hea?Nüüd oma tegusid kahetsemapean.

Suvel soe, ilus loodus,ööd üle elad veel.Aga hirmu toob ootusjuba sügisel, talve eel.

Ei abi leia prükkar,kõht tühi, külm kallal.Nii oma eluvankrit veankuni saabunud hallad ...

Inimkond , andesta palunprükkaritele need vead,sest iial ei saa vast sündidakõik läbinisti head.

VAIKE HANGKunda

AINO BREMET (61)Piibe küla, Rakke valdLääne-Virumaa

Paesella Eesti pinnalla,täpsemalt Lääne-Virussa.Sirgusivad mehepojad,kasvasivad kaunid piigad.Muru pääla mängisivad,laanes laulu laksutasid,koolis tarkust omandasid,kuni sirgusid suureksi.Nad ei kartnud rasket tööda,harisivad metsa, maada,rajasivad talusida,kauneid Eesti kodusida.Kus said lapsed kasvamaie,rõõmuks oma vanemalle,ehteks armsale koduleja vabaks saanud Eestile.




21

MAIMU PATTE,pensionär,Antsla, Võrumaa

MU KODUKOHT(Mõniste murrakus)Kas mu kulla kodokõnõ,armas asupaigakõnõ?Mõisa ümbre Mõnistessa,Mehkamaala, Mustajõela,kon om palló toomepuida,terve ilma ilupuida,keväje, ku häitses loodus,kõgõ tüü ja elu algus.

Sääl mu lahe latsõpõlv,kaunis kallis kasupõlv,mis mu miili mõjutanu,mõttid tarku teritänu:et om ilman kõgõ armsampkodukotus, kodumaa.Ku ma latsõn karjan käve,opsõ tundma mõtsa, maad.Karjan juusksõ koidu aigu,lehmi hoidsõ, pinni hõiksõ.Es ma saanu küllält maatarohket süüki suhu pistä,aga hommuk hõigass valla,kutsõ kaema kõomõtsa,kuulutama linnulaulu,sihtmä ummõ lehme süütmist,lambakarja pelgelinku,utikõisi ullikõisi.

Midä mõtsan näta võisõ,näta võisõ, mõttit andsõ?Selge viiga kraavivikõnõmõtsa veeren helgeteli,juusksõ lähkun mõisa järve.Korgõ kõosaarekeneKasvi minu esä armunEga päävä ilusambas.Takan tammõtüvekesetarga Taara puukõsõnaksi juba vanas saama,Sääl na saisõ tii veeren,midä müüdä mõisapreiliolli tennü lõbussõitu,Mitmekeste ratsasõitu.Kõik see latsõ mõtlemistatäutse(suure) tõe— ja armugakauni kodukoha vasta.Rohkõmp miildö mulle ollatõistõ tulu aia veeren,kõrval lehmi tarhaaia.Sääl jo kasvi kraavi kaldalkolmõ sirget kõokõistanigu kolme sirget neiduvalgõn lina-linikun.

Kõojuure vii seenvuliseva voolu vaihkel,mis es lõpe suuren suven.Peris puhast põhjavettä

võisõ juua ruhingugalämmä aigo alati.See es lää lämmästki,See oll´jaahõ lättevesi.Suuren süvõn kuusikunlöudse lakõt kotussida,kos es kasu ültse puida,enge samblõpadjakõisiSuurõn sõjan sinna matõti(..Sinka matõti suurõn sõan)mitmit valgit sõamehi,kelle kehä´, noore´mehiVabadussõan varisi.Meil‘sai mõtsalakõ kallist,nigu suuveere ristkene(nii ka ristikene suu veeren,)ming all omma´‘inemise.Vabadusõ iist võitleja. (1919.a.keväje oll´pantel.)

Mõniste sai tollin sõanmitu kõrd käest-kätte kävvüValgõil olli abin olluSoome poisi, püstü julgõMõniste ja Saru vaihhõlvoolas nurja Mustajõgi,mis umma vett vii Koivasse,tuu sai võidu takistajas-niildse(neelas) pallú mehepoigõ,kelle kehi es saakätte,siss oll jo keväjene vesi.Minu kallis esäkõnõesi võidõl sellen sõan,saie selle hüva põlluenesele perätses.Kapten Irve soomusronginLõuna-Eestin, Põhja-Lätinvaivaga ja valuga,et saass peräst uma talo,kos umma ello ehitäs..

Siist mu eloh Eestimaanaksi juuri ajamailuaiga elämäie,armastusta alustamakunis vana raugana.

TULE JUMAL APPI!Tapa mehe armulaul omakodumaaleVirumaa on meie kodu,Eestimaa me eluase.Oma maad me hoiame,taevast tänu palume.

Virumaal olid põlislaaned,laante rüpes Eesti talud,talud rikkad ja vägevad:loomakarjad, metsamarjad,

KALEPH JÕULU (80)Eesti Rahva MuuseumiaukorrespondentVana-Võidu, Viljandimaa

põllusaagid eluandjad,metsad- laaned rahakandjad.Külad suured, lapsi palju,Idatuul ei toonud nalju,punatuul - see Vene kalju,tõotas kõigile hävingut.

Nõuka võim seal tõstis kära:võtame selle Eesti ära,Balti riigid aame kotti,Vene Vankad seame pukki.

Suure Punaväega nadtõesti tulid röövima.Talud- maad polügooni alla,Tapa mees, sa ringi talla,Siberi sul teed on valla,vene vodkat kurku kalla.

Lennuvägi tegi kära- müra,talunik otsis oma tõumära.Bensiini pritsis taevast alla,joogiveest läks surmgi valla.Punakatk see noolis rahvast,vene keel nägi võitu ähmast.

Rahvas vaatas Looja poole,hüüdis: “Tule taevas appi!”Sündis siis üks vahva number-Vanka kirsat ootas ämber.Lasnamäele rahvast vooris,laulsime kõik hästi kooris.Näo eest langes punamask,Nõukast maha jäi hanepask.

Ma ei räägi siin, mis juhtus,annan nõu, et kõik ei korduks –sõita tapivagunigaSiberi laasi saagimaie,mullakoopas elu jätma.Eesti saagu õitsvaks aiaks,appi tuleb Jumal taevastmeie elu valgustama,tülitsejaid lepitama.

Olen meesi meeste seastasina, naine, naiste seasta,kuulge siis mu õpetusi,arvamatuid arvamusi,üles leitud armusõnu.Õpetusi noortel vajaarmuelu avastamiseks,pere elu paika pannes,millest vähe räägitakse,naeru pihku kihistakse.Armastus ei küsi päevaega vaata kellaaega,sobivaks peab õhtutundi,parem aeg see kesköö paiku,kogunisti koidu aegu,kus need kuked kiremaiad,varast päeva leegutavad.




22

Meie noored keset päevaõnnehetki armuellutoovad välja kiresööstulõnnejoovastuse nõudel.

Armastus, mis mehel silmas,leiab koha naise hinges;toovad õnnetaeva allaarmusõnad sosinalla.

Kõik, mis tuleb, tuleb ruttu,kõik, mis oli, ei kao uttu.Armastus tuleb taeva armust –saage siis selle osalisteks.Pere õnne loojahingeks.Armastus on elu sisu,elu õige püha aade,kalli silmadesse vaade.Olgu armastajail sooviksoma lapsi sigitada,järjest peret suurendada,oma rahvast võimsaks luua,oma maale õnne tuua,isamaale väge anda,jõudu, kaitset Eestimaale.

Naine mehele on kallis,ema seks, et lapsed hällis.Küsib mees, mis naine soovib,vastus on: ma tahan lapsi –ainult lapsi, armas meesi,poegi- tütreid, kulla meesi –lapsi tahad sina saada,järglasi oma nime kandjaks,et ei kaoks sa iial ilmast,seisaks meeles nagu päike,õnnetooja, rahu läige.Maal on koht neid kasvatada,oma talus õitsetada,Eesti peret kindlustada,elutööks neid valmistada.

Pole me siis enam vaesed,kui kullatükke väljas kaeme,põngerjad me nime kandvad,talutöös siin saavad meesteks,naiste töös aga emaks armsaks.Meie maa see vajab käsi,peredest saab meile vägi,kodumaad, kes hoiaks- kaitseks,õnne me vabas riigis maitseks.Et ei loodaks siia mõisaid,uusi mõisaid eestlasteleEesti talude asemele.Sellest juba räägitakse,poole suuga kõneldakse –talusid pole vajagi.Õudne lõpp on sellel jutul.

Armsad Eesti mees ja naine,vanuse piiri pole seatud teile,kasvatagem me kodutuidki,

linnas ringi hulkuvaidki.Nad ei tea, mis on üks kodu,õnnis kodu Eesti külas,kallis kodu Eesti talusvanemate hõlma allasooja leiva lähedalgi,rõõsa piima klaasi tagaoma voodis kamberissa,oma nurmel niitemassa,oma lehmi lõpsemassa,vasikaid seal jootmas kapast,teri kanadele vakast.

Armastus on elurohuks,kodutuile suureks lohuks,palsam armuhaavadeleõndsaks elu alalhoidjaks.*Armastus on pilkalt pimenagu kotist läbimine:üks ots kinni, teine lahti,armastus käib salamahti.***

VIGALA FOLKLOORISELTS(Merike Hints, Krista Tõldmaker)Vana-Vigala, Raplamaa

KIITSHARAKAD LUGULAUL

Meie maa ja meie rahvasNüüd on jõudnud sinnamaaleEt me kodus kallis vahvasOht on juured mädandadaHirm on ilma jääda keelestUnustada laulusalmidKaotada tantsusammudMaha matta pillikeeled

Ärksad sõbrad, tõuske ülesHoidma kallist isamaad etPäästa teda euro hullustAndma jõudu naistele etKaitsta oma kaunist koduHoida meie vapraid mehiSeda teavad KiitsakadJa juba aastaid VigalasNad noori vanu koondavadNeid tantsuringi kutsuvad

Kiigepeod said seemneks muldaPärimuspäevad jätkutööksKiik nüüd ehib meie valdaPärimusmuusika suveöid

Lapsed meil laagris olnd päevadja öödKõikidel omateht paelad ja vöödKandlemäng Vigalas auasjakssaandPärimusmuusikat kogutud kaEma ja isaga tehtud said pillidPolnud sest lugu et näppudelvillid.Kandleid nüüd valla peal

poolsada täisLapsi ministergi kuulamas käisMeel paneb kandled helisemaKandlemäng silmad säramaHing sai pandud pilli sisseSestap pillgi nüüd hinge sees

Ei osand mõisnik arvata etTema loodud pärlitiigidKestma jäävad sajandeid etNendest alguse kord saavadMeie PÄRIMUSE PÄRLIDKuulsust tooma valla tarbeksRõõmuks maakonna rahvaleUhkuseks tervele isamaale***

KADRINA KADRIDE ÜHISTÖÖValli Rand, Teele Tuuna, HeliPreismann, Ene Kaldamaa, TiinaFeodorov, Kanni Vahvik-Heinsoo,Kadri Mägi

Kui mina hakkan laulemaiepisut sõnu pildumaieKadrinast kõnelemaievanast vallast vestemaiesiis jääb kirik kuulamaieEestimaa imestamaie.

Kes siin teinud tegusida?Kolm siin tähtsat teadmameestapõhjapandvat pastoridaeesti keele aitajadakirjakeele külvajada.

Tohtrihärra Ristikülasttarka meesta meie vallastkogund’ kokku kaante vahel’raiunud nad raamatussemitmeid jutte suurest mehestKalevite kangest pojastkes on kündnud künnivagupisut külge külitanudseda näha Neerutissakivi viskel’ Kadrinasta.

Muud on mehed muusikassa’teised mehed teaterissa’Paku Jaani KallukseltaVariste Jüri Kõnnu külastkoorielu edendanudpillimehi poputanud.

Kes siin praegu paterdavadrahvamajas rõkatavadtuhat tulist tantsijadapalju pillipuhujadalustil’ laulu laskejadaKlunkereida korraldavadpidusida pralletavadkauneid kunste kummardavad.

Ei me jõua kõiki kiitalaulu sisse luuletadasokutaks veel Siku Reinukes see Viru Rege rautand’väärta tegu toimetanud.




23

HELEN KÕMMUS (32),Tartu

Meite saartel sitked seltsid,sitked seltsid, kanged kaimud.Saare sepad, Muhu meistrid,Hiiu inglid, Kihnu kadrid,linnu-laiud, suitsusaunadhoidvad hinges Eesti randa.

SIKKUDE SAHMERDUSEDEMAKEELESAMBA ÜMBERMerike Sikk, Triinu Sikk, TõnnSikk, Rein SikkKadrina, Lääne-Virumaa

Kalevite künnipaigasVägilase voodi veeresSortsidega sõja sabasNaabriks Neeruti nõlvaleKena Kadrina keskellaKohe kuulsa kooli kõrvalSeisab sammas sarvilineKaugelt kaedes karvalineParemalta paras pirakKeskelt kohe kuke moodi

Harjukad nüüd arutamaUgandlased uudistamaTartulased targutamaPärnakad aga pärimassaMulgi memmed mõtlemassaPäälinn pikalt pusimassaJärvalased jänni jäänud

Kas seal seisab hundi händaKaru kannik karvalineRebase ehk reieluudaKure kaela või kõveraPõdra parajam peakeJänese jalga jämedaMägra müramise paika

Kadrinlased kavalamadNoorikud kõik nobedamadÕpetajad õblukesedSpordimehed siledamadSaunalised saledamadKohe mõistsid, vastu kostsid

Ei see ole hundi händaKaru kannik karvalineKure kaela see kõveraPõdra parajam peakeJänese jalga jämedaMägra müramisepaika

See on meie keelekiviSuurte saladuste sammasMeie meele mõistupaikaEesti keele kiidupaikaArukate austamiseksTarkade toetamiseksMõistlike meelitamiseks

Sammas südamesta sündind

Üle ilma kokku kantudViru veeresta valitud

Kalevite künnipaigasVägilase voodi veeresSortsidega sõja sabasNaabruses Neeruti nõlvaleKena Kadrina keskellaSiin on tehtud suurta töödaIsamaalista iludaEesti keelta edendatudEesti meelta mehistatudKirikusse kokku kantud

Stahl see suuri sõnameisterBrockmann parajam poeetiShwabe südi sulemeesiKnüpfer keele kokkukandjaEesti keelta edendasidEesti meelta mehistasidKirikusse kokku kadsid

Kalevite künnipaigasVägilase voodi veeresSortsidega sõja kohasNaabruses Neeruti nõlvalKena Kadrina keskellaKutid kooli kiirustavadPeeni plikasid piiluvadKivist kukk aga külvab keeltaSambast suuri sõnu sajabTarkusteri taeva tuiskabMõnusamaid mõtteid mõistuSõna seob sõsarakesiKeel kallistab koolilapsi

Nendest targad teadjad tõusvadSuured sõnameistrid saavadSada pügal’t kirjandissaPikad riimid blogidessaArmsamad armastuskirjadLahedamad lehelooksedRasked raamatud, romaanid

Kähmlejad annavad kättaRullinokad riimi raiuvadTibid tublilt tuubivadVigurvändad viiemeesteks

Noored kaitsevad me keeltaSuuri sõnu sosistavadEesti elu edendavadKeel see kaua püsib tugevKui Kadrina kivi vägev

Tuuli Raal, Eeva-Maarja Laur, LiisLõuneRakvere Reaalgümnaasium 10.RLklass

Virumaalla vingeid mehiSpordimehi vägevaidaTublisida tegijaidaNaisedki on hakkajamadNobedate näppudegaLapsed rõõmupakkujamad

NATALJA HRABROVA, PIIAONKEL, LIINA VIRUSIIM,ALJONA TITOVARakvere Reaalgümnaasium 10.RLklass

Tulge kõik nüüd RakveresseKaunimasse kodupaikaMeil on paiku ägedaidaTulge kaema linnusesseMuistse aja meenutussePole paika paremadaTeista paika taeva alla

HELENA MÄE, MARLEEN AASA,BIRGIT MÄNDLO,Rakvere RG 10.RL klass

Päike hakkab tõusemaieMeie maale paistemaieValgus valgub EestimaaleViru poeg lööb tööle takkaKähku paati hüppamassaVõrku vette viskamassaVetevaimu palumassa:“Anna saaki vägevadamiska peret ära toita.”Viru naised virgakesed Oma kodu hoidemassaNaised need on nobedamadÕhtul rooga keetemassaEt saaks lastel kõhutäieOma meestel´ maotäie

SIIM KILKIRakvere RG10RL

Viru regi VirumaastaTapamaalta Narva kantiÜle soode metsamaadeÜle Pandivere künkaSoome lahest Peipsi järveLugu Viru oma lastestOma meestest oma naistestMeil on mehi tugevaidaTugevaida tegijaidaOma maada kaitsemassaHoidemassa hindamassaTaludessa töötamassaHeinapõllul niitemassaLambaid-lehmi ajamassaNiidupääle tirimassaKanu-kukki toitemassaKasse-koeri sügamassaLaudas sigu nuumamassaOma talu hooldamassaÕiget õnne loomássa




24

AGNES SIIBER, EVELINSTEINBERG, LAURA REISBERG,MARIA VEERMÄE, TARVOTAMPERERakvere Reaalgümnaasium 10.RLklass, 11RL

Koolijütsid astumassaKõndimassa KoolimäelleKoolikotid kaenlaássaReisipaunad ripakillePedagoogid PedassaardePäiksepaistet nautimaieLahedikud LaheküllaLahedasti laisklemaieTudu kanti tudumaieTudumaie tukkumaie

KAAREL KILKI RakvereReaalgümnaasium, 10. RL kl

Tuli sõda sõjaaegaSõjaaega halba aegaInimesi hukkumassaMõõga läbi langemassaRahvas langeb orjapõlveOrjapõlve vaevapõlveHinged müüdi kuradilleKuradille paganalleKulda saadi kotikaupaKotikaupa mittu vakkaKalevike tulemassaOrjapõli lõppemassaKuradiga võitlemassaPõrgu teda saatemassa

EHA PIIRSALU, Viru-NigulaKoduloomuuseumi juhatajaVIRU REGIPaati purjes merda pidi,meri möllas metsikulta.Mehed paadis põikipidi -silmad tibase taevaessa:Nikolai sa peasta meida,halasta meile haledaile!Randuski raginal roogudesse,tänud saidki taevaesä.Nüüd püha paik on Nigulasta,kus miehed kanged Wirolased.Kerkis kirik Viru – Nigulassa -kerku kõrval kõrtsi – kohta,tagana turutaadil tegemissa.Põllumies põline peremiesilükkas hoosta põldu mööda.„Nõõ“ , kuulis Otto Masing:

kuidas uusi tähti kirja panna -„O“ sai adra otsaette –maarahvas uue tähekese.Nüüd on õnne õppimaie,õiendada oma õigust.Kivi oli kivi külgessa,mulda jagus kasinasti.Tööd kuni kaelassani.Lembit Metsis kündis eessa,tuli lausa esimeseks,nüüd võis Ladat ostemaie,merda varbaga katsumaie.Uhke miesi Laanemetsa,Kalev juhtis kolhoosista,juhtis , ei uskun‘d punasedahauda pandi piletita.Niina Loho hõisatessapani rahva laulemaie,rääkimaie, tantsimaie.Viktor virgakene, vagakeneaitas naistki liikumaie,pani elu kiikumaieNiina sõudis, Niina jõudiskokku kogus vanavara,sõnumida sõnadessa.Muuseum valmis muistenessarahvas rassis rutatessaKaasa tõmbas Ellakese,tiris juurde Elstrokigi -raiuti see raamatusse,kiviriste kirikaeda.Ei rahvas raskelt rabele,küll tuleb ükskord aega,mil helehääled hõiskelevadja mehed mõnus müdistavad.Siis rahvamaja valminebki,pidu kostab Viru meressa!Samma hiisi püha paika,noored tammed tammikusta.Silmi kastad allikasta,loodus tõelust õpetab.Kõnni Maarja kabelissa,vaata Veri – ojasse,kus venelaised sõdisivadja neile kabeligi ehitasid.Siin lahingud on lahmatanud,vaprad pole vabisenud.Elu elab edasiei mure murene magadessa!Las laulukoorid leelutavad,tantsukingad kõpsutavad.

Mõned katked RakvereReaalgümnaasiumi õpilasteltKERTU RAUDLA, LIISALUHASTE, GERLY MIKK, TRIINUARM 11. RL

EESTIMAA – MAAKONNAD -RAKVEREEestimaa on sünnimaaksiIsamaaksi kodumaaksiKannan teda südamessaSüdamessa hingeéssaRasketelgi rännakuillaVõõrsillagi viibidessa**LIIS ROOSTIK, TRIIN SOOSALU,JANELLE TARUM, KELLIFLOREN 10.RLEestimaa on madal paikaMadal paika kaunis kohtaVirumaa me kodukohtaSünnikohta elukohtaTartumaa see tarkust toidabHarib meie ajusidaPärnumaa on puhkepaikaMere paika päikse paikaViljandissa viljapõlludRukkipõllud nisupõlludSeal on maida rammusaidaValgamaa on suusa-MekaSuusameeste kasvataja***EGERT LOSS, ALARIALLIKA,KÄTLIN VÄLJA, KÄTYKUKK, LIINA PÕLDMA 11.RLHakkan mina rääkimaiePisut sõnu pildumaiePaigast mõnest paremastaLahemaasta lahedastaVõsust Viitnast vägevasta

Tarvas valvab VallimägeMeie linnust lahedatTammub üksi mäe otsasOotab endal´ seltsilista

***PIRET PIISKOPPEL 11.TASaaremaa on puhkepaikaKalamehe kodupaikaSaare neiu sünnipaikaMandrimehe meelispaika




25

AUGUST KARRO (4,5KUUD), LII KARRO (31), MAITOOMING (30)Karusoo küla, Lohusuu vald Ida-Virumaa

Viru viisid võtsid väe,võtsid vanemate väe,usu oma Loojat hoida,oma vaimul selgust püüda,võisid endal õnne tuua,tööga homset päeva luua.

Viru viisid võtsid väe,võtsid noorte meeste väe,kelle juured selles pinnas,metsas soos ja rabaservas,hoidmas vanemate väge,kandmas rahva usku, tahet.

Viru viisid võtsid väe,võtsid noorte naiste väe,kelle süda igas kojas,ööl ja päeval hellust hoidmas,hoidmas vanemate vaimu,loomas lastel kodu, kaitstust.

Viru viisid võtsid väe,andsid meie lastel käe,mõista kodu juurte jõudu,oma koja märgi jõudu,saada väelt ja vaimult suureks,jääda kodukolde juurde.

ENDLA LAUBHOLTSKunda, Lääne-VirumaaEESTI VABARIIGI 73.AASTAPÄEVA AUKSTaevas tinahalltibutab vihma,ei ühtegi selgemat joont

Okupatsioon...kuidas küll orjust ma vihkan!

Võõra keele mürisev plejaadmeie alandlik meelelaadkõike seda kuis vihkan —vabadust, vabadust ihkan.Vihm ja taeva halluskesk talve.Eestlased, olge valvel!Orjapõli kaugele ära,meile päikese sära!Vabadust, vabadust, vabadust!24.veebruaril 1991.a.

SIRJE REBANE (48),Uhtna, Lääne-Virumaa

UHTNA KULTUURIELUVaatke vennad ida kaardeSõmeru valla serva pääleKahte kanti Kunda jõgeteile teatame nüüd tõde:

Uhtnas kena kodupaikainimesi ei saa laitalasteaed, kool, hooldekoduausaid asutusi rodus

puidufirmad, palgist majadrahva rahakotti rajaboleme siin oma tsoonistammiseks teind traditsioonid

Meid ei murdnud mõisa matusKuid kus kõrguks klubi katus?Tegusid on tehtud suurikummardame koos kultuuri.

Töökaid tegijad siin vingedAlevikul andnud hingeEsimeseks ütle „Teresiin on Pikkojade pere

Mitme mehe eest meil müttabema Helle ja ta tütarsüdamega samme seavadseltsi elust palju peavad

Palju aastaid peale sajapuhkpill pasunasse ajandTakjas Jüri takti kepilmeister mängu maitset mekib

Nobe naiste tantsu sammuTantsumaias tatsub ammupaigal praegu ei püsi nadRebase Sirje rüsinal

Kaunilt kõlav laulu kajakostab kõigil aasta ajal.Peri paneb palad paikakollektiiv kõik kaasa aitab

Kõnekunst ei kärbu, kängunähtud näiteks näitemängupiilund päris pisipojukuidas „Siim on jõudnud koju”

Ausalt aitab aega veetanäitering ja Hunt ning PetjaNeed kultuuri alustaladVallas vaat et vanad kalad.

„Rahvakunstnik” ju ei magapiilutud on piiri tagapõhjanaabrid – Soome, Norrameelitanud mitmel korral.

Siin ja seal meid näha nõutudpriskelt pidussegi jõutud.lauldud laulu kaare allatantsu murul tihti talland

Veel võib veidi aega viitahariduse asju kiitaRätsep Ellen asju ajasraius raamatusse raja

algus algas Sämi koolistJalak Mikk kus kiitis, noomisaastaid haridust seal antikool siis Kohalasse kanti

Koovits kangelt kamandamasUhtna uues koolimajasjätkub tarkuse tagumistlahkete laste lugemist

Põhikooli päevadessetarmukaisse tegudessejämedamad jäljed jättismida Joabi Tõnu sättis

Nii need päikselised päevadUhtnas lustilikult läevadKergitet sai koera sabalaulu laande lastud rada.

KADRI ALLIKMÄE, ANUKÕNNUSAAR, MAREN PÄRN,AGNI KALDMA, TOOMASTRAPIDO, AHTI HEINLA, JÜRI-OTT SALM, STANISLAVDEGTJARJOV, TÕNU TUPPITS,TATJANA LAVROVA, HENRILAUPMAA, IVAR TAMM, RAINERNÕLVAK, EVA TRUUVERK, TIINAURM, ANNELIIS AHVELDT,RAIVO TAMBEK JT

Teeme ära, Eesti rahvas.Teeme ära, Eesti rahvas.

Teeme metsad puhtaaksi.Teeme metsad puhtaaksi.

Laiad laaned lagast lahti.Laiad laaned lagast lahti.

Kaasikuda kaunikeseks.Kaasikuda kaunikeseks.

Kuusikuda kumeramaks.Kuusikuda kumeramaks.

Tammikuda toredamaks.Tammikuda toredamaks.

Männikuda mõnusamaks.Männikuda mõnusamaks.

Pühad hiiud hiilgusesse.Pühad hiiud hiilgusesse.

Tulge appi inimesed.Tulge appi inimesed.

Metsa muret murdemaie.Metsa muret murdemaie.

Rannast rämpsu rookimaie.Rannast rämpsu rookimaie.

Külast kõntsa kogumaie.Külast kõntsa kogumaie.

Oma kodu korrastama.Oma kodu korrastama.


Metsaveere meeldivamaks.




26

Metsaveere meeldivamaks.Mereranna meie omaks.Mereranne meie omaks.

Supelranna silmailuks.Supelranna silmailuks.

Järvekalda kaunikeseksJärvekalda kaunikeseks

Jõeserva jooksemiseks.Jõeserva jooksemiseks.

Külaserva kiikumiseks.Külaserva kiikumiseks.

Noored niidud nautimiseks.Noored niidud nautimiseks.

Puhtad põllud pae pääle.Puhtad põllud pae pääle.

Rohumätta roheliseks.Rohumätta roheliseks.

Musta mulla mure ära.Musta mulla mure ära.

Allikada au sisse.Allikada au sisse.

Lilleõie loodusesse.Lilleõie loodusesse.

Teeme ära noored-vanad.Teeme ära noored-vanad.

Tublid mehed tugevad.Tublid mehed tugevad.

Noored naised nägusad.Noored naised nägusad.

Pangem omad õlad alla.Pangem omad õlad alla.

Prügistajad piinaposti.Prügistajad piinaposti.

Paharetid palumaie.Paharetid palumaie.

Lagastajad lamamaie.Lagastajad lamamaie

Hoolimatul häbi silmaHoolimatul häbi silma


VÄIKE-MAARJA RAHVAMAJA B-SEGARÜHM JA TAMSALUNIAISRÜHM VIRVERING

Virveringi tantsijatelLaulud täna kerkind suulePärit meie TamsalustaTulnud viru veereeltaMeil on vägevaida mitmeidToonud tuntust VirumaaleTamme Urmas tore meestaSammub meie kõigi ees taPillid häälde tema noodilTantsud seame tema moodi

Väike-Maarjal viisid kergedRiimid pikad, read sirgedEbaverest tuli tõusnudSeda üle Eesti nähtudSaaremaalle lõpuks jõudnudÜle terve taeva sõudnud

Lurich tulnud Väike-MaarjastMaadles tõstis ennast kuulsaksAndis teistel hüva nõu ta:Ära iial satu joomaÄra mõtle suitsetadaÄra liialt neide vaataÄra soolast suhu võtaÄra mängi iial kaarte

Kui ei oleks olnud KotlitLeppikut ja Jakob LiiviOleks majad olemataKodulugu uurimataParnassgi puha loomata

Et meil elu maal jääks kestmaPeame ikka iivet tõstmaOma kodukanti hoidmaJuuri teadma haridust toitmaEttevõtteid juurde loomaLastel looma pinna soodsaKüll siis noored plaani peavadSammud meie kanti seavad

ERVIN LEMBER,Viru–Nigula rahvamaja kunstilinejuht

KAS VIGA VIRUSSA ELADA?

Kas viga Virussa elada?Või Harjussa karata?Või Soomessa elada?Mehed tööe´ta tõbised.Naised raha´ta rahutud.Lapsed hoole‘ta hooletud.Neitsi Maarja anna jõudu!Püha Nikolai meid toeta!Samma Hiis meil anna vaimu!Roost nüüd teeme, roogu sööme.Roost rooriided nägusad.Roost roopillid rõmedad.Nüüd mina laulan, nüüd minamängin.Oma rahvast lugu pean.Isamaad ma imetlen.Kodumaad mina armastan.Hea on Virussa elada!

RAKVERE LINNA ALGKOOLIÕPETAJAD

Tulin kooli töötamaie,Kukekülla kiremaie,Kanapoegi kasvatama,Tibupoegi tantsitama,Koolilapsi karjatama,Mehepoegi hüpitama,Tarku tagant tõukama.Küll mina töötan kuni mina jaksan!Töö eest tahaks tasu saada,Tasu saada kiitust leida.Siis hea lapsi karjatada,Tarku tagant tõugata.

TIIU BELIMOVANissi, Harjumaa

LAPSEPÕLVEMAALE.HOBIORNITOLOOGIJALGRATTARETK.

Pohlakorjamise lubaVälja antud ammu jubaKoolivaheaeg veel kestab Tõmbaks õige kodunt lestaMul seekord sihiks VirumaaAegviidust rattal sinna saabReisi siht on kaugel veelPäike loojun‘d, mis ma teenMureuss mu südant sööbKus saaks mööda saata öö?Lähimaja uks on seeMille juurde viib mu teeKoputan ja vastust ootanKas ja kus üks säng mind ootab?Perenaine pikalt mõtlebOtsusega ta ei tõttaSiiski minu sisse laseb„Nurgakambris lai on asePäike seal sind äratab”Naerab noorik säravalt

„Tõsta ratas koridoriVäljas pole praegu poriKemmerg on meil õue pealLüliti on seinal seal”Öösel välja mind ei ajaLülitita läbi ajanÖö on möödas hommik koidabMillega end täna toidan?„Palun tassike teed”Mida soovin ma veel?Oma leivaviilu võtanSellel veidi suhkrut tõstanLeib saab niisutatud teegaNälg saab kustutatud seegaKülaline läheb teele




27

Perenaine läheb tööle

Hommikul on uued rutudOotamas on uued jutudTalunikud tõusnud jubaAstuda kas õue luba?„Olen hobiornitoloogÜht-teist küsida mul soovSealt ma tulen, sinna lähenKus on kurepesa lähem?”Mõni vastab, mõni teabMõni hoopis teadjat teabNii ma sõidan edasi,Küsides vaid sedasi„Kus lähim kurepesa on?Kas neil poegi olnud on?Kas lendamas on poegi nähtud?Mis aastal kurepesa tehtud?”Noorem pesa pole hädaMõni ikka saanud nähaKurepesa sünniluguKeerulisem aga luguVana, iidse pesagaMõni seostab lapsegaMõni lausa rõhutab:Siis käisin suure kõhugaMõni kooliaastategaLõpu või ka algusegaMõni pulmapäevaga,Mõni surmapäevagaMõni uue korterigaMõni uue ametigaMõni kodunt minekugaMõni koju tulekugaMõni kõrgkooli minekugaMõni kõrgkoolist tulekugaMõnda sõjavägi kutsusMõnel kojusaamisotsusMõni hoone kanti mahaValmis uus ja moodsam majaMõni riiklik tähtis päevKurepaaril tähtis päevPesamaterjali toobEesti lipp või eesti kroonSamal aastal disainitudMõni ajalooraamatus mainitudHaruldlane pole seeEi pesa algust kindlaks teePesa iidsel pargipuul„Ei tea,” „Ei tea” kuulen ju„Memm üks elab seal ja sealLoodussõber, tema teab”Esimene, teine, kolmasKoputus vist kümnes on jaTeadjaks peab too esimestRing on täis ja mis siis sestUut ringi ma ei alustaEdasi nüüd sõidan ma

Haljalas on rahvas lahke„Meenutada mul nüüd laskeKus oli koolimaja Kandlel

Ei mitte meenu, andke andeks”„Oi, ema, ütle mulle sinaMiks Kandlel koolis ei käin´d mina?Me ju elasime sealMiks ei kooli mina tea?”Küsija on palju nooremSuletud ju väikseid kooleEks tema hällis lalisesKui minul algas kooliteeÕpetajaid oli kaksÜks meil ruum, sees klasse kaksKoolis klasse kokku neliSamas ruumis õppis veliTema alles alustasMinul käsil kolmas klass„Kus jah, kus?” ei ema tea„Teistelt küsima nüüd peanElatud ju mujalgiKäisid koolis mujal siisKui isa kantud kalmuleSiis koju isatallu meEi lasknud tulla võõrast”Nii ema teatab rõõmsaltNüüd ema isakodu peabLapsed laia ilma pealKõigil juba oma pereLapselapsi ütleb: „Tere”

Muuseas noorem kodus räägib:„Ma Otsa Jüri tütart nägin”„Mu klassiõde Tiiu, tal ema LeidaVend Kalju, noorem vend, kust võinta leida?”„Tal sihiks Kandle, Kiva”Kaarel autol gaasi lisabEks sõidab Kaarel mujalt justMul aega kulub VarangulSeal näha korstnapesi kolmMillal tehtud nemad onViinaköök, kuivati, koolimajaÜhtki hoonet pole vajaMõtleb memm ja meenutabTaatki vuntsi keerutabOotab kauplust külarahvasMeenutused on neil vahvadVanim pesa viinavabrikTarekuivatit ei tarvisUuel korstnal algas hoolKui lahkus majast kool

Tiiul eesmärk Kandle, KivaKaarel autol gaasi lisabTädi juurde varsti jõuabTädilt kohe teadust nõuab„Tere, tere, kulla tädiKas siit mõõda sõitmas nägidSuure reisikotiga daamiKuuseoks taga pakiraamil?”Üks tee on minejalÜheksa otsijal„Ei, näind ei ole veel, kulla KaarelSa veidi oota, vast tuleb ta veel”

Eks sõidab Kaarel mujal justMul aega kulub VarangulKus kauplusauto peatubJa mõni ostja teab justEt Kandlel tühja kurepesa näed savaidOn Essu põllul viljas lesegakombain

Võibolla tundub huvitavOn Kandle kurel suvilaPapa puhkab jalga sealSuurem pesa kuuse pealEi lahku kodust peremeesKes päraluugi lahti teebAutoga siin venna pereNendele ma ütlen „Tere”Sõna siit ja teine sealt„Ma sinu koolivend, kas tead”Kuid mälu oh sa mälukeNii vähe meenub minuleAastakümneid möödas neliÕpilane kui siin olinTuttavad kaks klassiruumiTuttavat on vähe muudkiLõhutud sees ahi, pliitKatki ukse, akna piitJalgtee ei maja juurde rohtuLeht ja kiri, siin rahvas kohtub

Üle tee Kalmer Kala nüüd talumeesTal kaheselt kord oli „palavuk sees”„Toonekured, pahad linnud on nadSöövad ära kõik me konnad”

Juhatatud tallu sõidanPärast kiita ennast võin maTädi aknal mõtleb viivu„Sina oled Otsa Tiiu”Kui ma tädiranda jõuanPakub mulle lihtsa lõunaNii mõnda meenub temaleJa tervitusi emaleEdasi mul anda tulebÕuevärava kui sulen„Elas Noonil esimeesMälupildis pole seeEmalt küsima nüüd peanTema ikka seda teabKas elas mujalgi ka papsMil olin vanaema lapsSeal mul möödus aastaid neliKui ma isakoju tulinSee oli minu lapsik soovEt vennaga üks olgu kool

Kaks aastat käidud kooliteeEi ette tule tuttav seeVaatan lapsepõlvekoduKadund aiast puuderoduVerandast jäänud mälestus




28

Peale meid see lõhutudPole enam aiateed suure teeniNartsissipeenrad, rohtu kasvandneedkiAias üks õunapuuraukSirelihekist ainult suur aukKus on vaarikatunnelid?Ei seda aeda ma tunnegiEi ainustki sõstrapõõsastSee aed on minule täiesti võõrasMälus kiviaed ei vasta tõeleKinni kasvan´d vaade jõeleMälus on küll lauged nõlvadNüüd suusarada puude kõrvalKivisilla postid alles veelPeal mõned palgid tollasedJäänud vanast ajastKõrval truup uus rajatVett on jäänud nõnda väheKalossiga jõest üle lähedKus küll ujumise kohadKus lained kokku lõid pea kohal?Ma küsin siit ja küsin sealt:„Kas keegi Eisma kaupmeest teab?”Nelikümmend aastat läinud mööda„Pensionil ta ammu, ei tee tööd taVäike maja paremal, kena kodu tal”Koputan ja sisse astunPerenaine tuleb vastuRäägin talle, kes ma olenRäägin talle, kust ma tulenMinu ema LeidaKülastanud teid jaTeie poest ta oste tegiSeda isegi ma näginKord nädalas või paarPoes käidud ikka saabNäppus nimekiri pikkEt ei unuks sool või tikkEma nimekirja loebKaupmees kaupa letil laobArvelaual hindu liidabMina kõrvalt seda kiikanJärsku hirm mul hinge poebArvelaualt välja loenSumma juba üle sajaRubla maksta emal vajaEma nimekirja loebKaupmees kaupa juurde laobEma sikutada tahanKas meil ikka jätkub rahaMaksta selle kauba eestMis on mitme koti sees

Letil lillekirja purkSees seal lutsukomme hulk„Kulla kaupmees, mina palunAndke mulle tühi anumKui ta ükskord tühjaks saabKas siis endale ta saan?Panen sinna jahu, suhkrut”„See purk saab mulle, ei seda juhtu

Teisel purgil kommid seesHiljem loosi läheb seeKes on ees, see ka mees”Vastab emal´ kaupmeesEma mõtleb, aru peabPurk on ilus, purk on heaPurk on praegu pisut vaegaKuni tühjaks saab, läéb aegaSelle endale saab kaupmeesTeisel kaaneni veel kaup seesKas siis poodi satun maPurk kui teine tühjaks saabNii jääda võin ma purgitaKui teine varem purgi saabLapsi kokku minul kolmKauem komme võtta onIga poepäev grammi sadaKomme osta pole vaja„Kulla kaupmees, mis sa kostadKorraga kui purgi ostanKas täie purgi mulle müüd?Kas purgi endale saan nüüd?”Ei see kaup neil katki jäänudMõlemad on purgi saanudKaupmees kuulab minu juttuKööki tatsab tema ruttu„Purk on alles!” rõõmsalt kilkab„Selles hoian nüüd ma pilpaid!”Samasugune kui emalAlles hoitud on ka temal

Eesti Rahva MuuseumVanust asjust huvitubAsja juurde legend kui kuulubHuvitavaks asi muutubKes saanud maha eluloogaNeid kirjandusmuuseum ootabRahvas istub, saal on suurTolle aasta paastukuus„Esemed ja jutudKirja pange ruttuKiiremalt kaob aeg juKoguma just praeguVene aja kohta peab”Lektor räägib, lektor teab„Näitus tuleb üks pioneeritubaLeitud vilenööri pole jubaMeil puudu on veel fanfaarKas keegi teab, kust seda saab?”Peale seda vaatan maKõike uue pilgugaJuba võingi kahju tundaMuuseumile andaOleks olnud uhke“Võtke, olge lahkedSee pill ei enam mängiMis kohal papa sängiSeisnud juba aastaid”Poiste sõber saab vaidRaadio ära kantudLahkelt sai siis antudVeidi hiljem teada saan

Puudu just see aparaatTele-raadiomuuseumisPole seda saadud vist

Kui suvel Võrumaale tõttan Ma asjad mõned kaasa võtanPoiste pikk aluspesupaar„Sangari” suvepüksid kaValge pidulik põll minule kuulusEma ta õmbles, ei taskudki puuduSaabub kiri TartumaaltSaatjaks teadur Edgar Saar„Vastu on võetud põlleke üksiLoosi ei lähe „Sangari” püksidPesupaari kandis kes?Pesupaari ostis kes?Pesupaari müüdi kus?Pesupaari millal kantiEnne kui see meile antiKui on kõigil vastus antudPesupaar saab fondi kantudKirja lõpus on veel read:„Ootan vastust õige pea”Tõsiselt ma asja võtanEma juurde varsti tõttanEma tõrjub: „Ei ma tea”Mida teha, mina teanSõidan lapsepõlvemaaleRingi sõidan Virumaal veel

Vähe sõiduraha mulAsi pole nõnda hullJalgratas hädast välja päästabTa sõiduraha aitab säästaEi sõltu nii ma kellast, ajastSeal vaid peatun, kus on vajaPeatun kauem, peatun vähemLeitud kurepesa lähemKeeran kura, hüva kättPeas mul ikka hele rättNüüd siis Eisma kaupmees teabMiks siin istun tooli pealTean omast käest, on tõsi seeMul üksik ost vaid meeles veelViimane mantel, mis isa mul ostis„Järgmine endal tuleb sul osta”Sanatooriumiks uut pesu paarKülapoest ost tehtud saabViisteist aastat pükse kandsinTeised varem lapiks andsinJa ongi vist kõikMis meenuda võibKordan pesu kirjeldust„Mina tean, et sellist justEi meenutada suudaVist meie poes ei müüdaJah, pesu sai ka tellitudNing tööriided, kummikudKitlid, sitsiriiet ja ka muud”„Kulla kaupmees, tänan sindKuulasid et ära mind”Vastus käes ja nüüd ma tean




29

Munalaskme külas peanKülastama tuttavaidSügis käes, oh rutta vaidKüla on ju lähemalJätkub päevast vähemaltJõuab koju peale päevatöödPole vaja väljas veeta öödSiis vaid võta kokku endPesu kandis üks mu vendKas noorem või vanemSa mõtle, ja kirja paneKiri üle antud postileKas siis mind ka võetud kostile

Keegi aknastmööda ruttabKop-kop, sisse astub tuttavHaljalast ema on õnnega koosMinulgi temaga kohtuda soov„Küll on tore, siin sa oledÖöseks sina meile tuledOn meil veel rääkida paljuOi, kalapann jäi mul ahjuPraegu tagasi ma tõttanKalad ahjust välja võtanKaarel helistas kas teadPassi peale, kinni peaNii klassiõde tahan kohataNüüd mina kergemalt võin ohata”Vestlus jätkub kahakesiTuttav naaseb, kolmekesiKop-kop-kop! Kes ukse taga?Seal Kaarel oma naisega„Kuhu läinud meie ema?”Jutustamas on siin temaJuttu jätkub viiekesiÜle tee ka neljakesiÖöseks jääme kahekesiÕhtul hambad puhtaks pesinRahulikult magan voodisLausa kuningnna moodiÖösärk pikk ja öökuub laiÕhtul mulle antud sai

Vanarahvas seda leiabTühi kott ei püsti seisaLinnupetet enne võtabAlles siis ta välja tõttabPerenaine kutsub köökiPakub mulle kalast söökiRannarahval muutund ajadOstab turult, linnast kalaÕunaaasta rikkalikPudelite rivi pikkMida veel võib tahtaKalla sisse mahlaMahlaaurutajast pliidilKalla pudel kohe triikiEi saa aru, ei ma küsiKuidas kork seal peal veel püsib„Vähe ruumi jääb siin justEi siis tule hallitustKui jahtunud on pudel

Siis õhukindlalt sulebKilukarbis kuum parafiinPliidiserval ootab siinKork korraks sinna kasta”Perenaine ise vastabMärgates mu kimbatustTegutseb ta nõnda justLõpetatud mahlateguKogus mitme liitri jagu

Perenaine ratta võtabSaatma mind ta rattal tõttabLendab mööda kajakaidSeisame koos Eisma kail„Mul klassiõde Aime VainopealtKoos Annikveres õppisime seal”Kaaslane mul veidi mõtlebEnne kui ta mulle ütleb„Ühte Aimet mina vaid teanTema õue sõidu nüüd seanKoos läheme teelePea Vainopea neemelNoorik seisab talu lävelKaaslane talt küsib käbelt„Kas oled sa AimeVõi oled sa Maire?Teid segi ma ajan, see on tõdeKui kõrval õe ei seisa õde”Põgus pilk mind korraks vaatab„Olen Aime,” noorik vastabSilmside pikalt neil püsibÜks vastab teine küsibKiirelt jookseb nende juttLauset uut öelda neil rutt„Kas Annikveres käisid koolis?”Ma sama kiirelt öelda proovinSiis kohe katkeb jutuvadaMind pingsalt jääb ta uudistamaPaar sekundit vast kestab vaikusSiis hüüatus kesk õue kaikub„Mu klassiõde Tiiu oled!Kui kaugelt nüüd sa siia tuled?Me pole üldse kohtunudSa pole üldse muutunud!”Jalgratas kiirelt õue sõidabSeal tuleb Maire, kala tõi taJa hüüab juba väravaltNing naeratab nii säravalt„Näe, Otsa Tiiu tulnud meileSa samasugune kui eileMa kohe sinu ära tundsinKui oma õues näen ma sindSa pole üldse muutun´d, see ontõdeMu ammunähtud kooliõdeAastat nelikümmend möödasKus sa sa elad? On sul tööd ka?”„Põllumajandus on hääbundPõhitööd mul pole jäänudSellest saanud hobitööTee kas päeval või ka öölElan mina praegu Nissis

Maha jäänud sinna issist”Varsti istume kõik toasLaual´ pandud mitmed roadKellel aega, paigal istubKellel vaja, ringi astubMina küsin, keegi kostabKust ta lastel riideid ostabKolme põlve emad teavadMitmest kohast oste teevadKindlat poodi neil ei oleAsja ost ei meelde tule„Tere! Mina juba üleval”Neljas põlvkond seisab läve pealNägu naerul, silmad säramasNagu tädil aiaväravasPisikene paljas porgandVarbad vette just on torgandEma peseb silmad ja suuPuhtaks saavad varbad ja muuSelga suvekleidikeLühike see veidikeKirja pandud mõned märkmedTeistele ma õue järgnenVarsti jätan hüvastiLahkun sellest külast siisLihtsalt saan üles Karula mäestVihulast mööda kiirelt ma läenPikem peatus SagadisÕunaaias paradiisKustutan siin oma nälgaJa siis jõuan TepeväljalKaarti vaatan ja nüüd taipanTeeviit mind vales suunas aitasEi vaadan´d seal ma kaaredileNii luhtus minu plaanikeMis oli minul algseltJõuda mõisa PalmseOandu rada jääb huvitaEsku kabelit uudistanKoljaku ja VõhmaOlen üsna võhmalTõugu, Vatku, VihasooÕhtu lähemale toobKotka külas keegi teabTöökaaslane sul elab sealJõuan õige ukse tahaVarsti õnnist und ma maganKahala ja KülmaallikaKoduteeks nüüd valin maÕhtuks jõuan KehraEi end tunne kehvaltVeidi ooteaega ongiVarsti istun mina rongiBalti jõuan, istun ümberRiisiperes peale kümmet

Sedelitel mitmed kandedTehtud kure aruanneKas neid rohkem teistest?Kakssada viiskümmend seitseMiskit teada olen saandÜle kogu Eestimaa




30

Uut pesa kuskil alustatudSee pesa olnud asustatudKevadel me kurg siin haudusHiljem aga ära kadusJah, me kurel olid pojadMaru pesalt alla toon´d nadKoorus juunis neli poegaKaht ei vanad neist toetaKord kui põuane suviKadus neil toitmise huviViimased lükati allaTurvakodusse said nadÕnnestunuid rohkem oliTiibadesse tuul noortel tuliKirja pandud: 2001, 23.-26. august,Balti-Aegviidu esimene rong 23.08,Auküla, 23/24.08 Eisma,24/25.08; Kolgaküla, 25/26.08.Kehra-Balti-Riisipere viimased rongid26.08. September 2001-19. jaanuar 2008,Nissis, Harjumaal.

Rocca al Mare Kooli VodjaIndividuaalõppekeskuse e.Vodja Kool:I – II KLASSI SOOVID (MARKUSKUUSMANN, STEN TOOMSALU,MARTIN ALUSTE, ELIISEJOHANNA KOTSAR, EMILYBOLLVERK)Palju õnne pidupäevaks,jätkugu sul palju putru,palju piima, maitsvat mett!

Tuhat tervist, harva haigust,arstidel et vähem vaeva,värsket õhku, armastust!

Lumerikkust, päiksepaistet,palju raha, vähem vaesust,sõpru sulle tuhandeid!

Märt Nikker III klassist:Emmedele palju lapsi,lasteõnne linnadesse,kured tulgu küladesse.Kadugu õelus ja kadedus,viisakus ja lahkus hinda ,rõõmurohked olgu päevad!Muusika meil kõrvus kõlaks!

VII klass (OLIVER BOLLVERK,JOHANNA LEHTMETS, DORISKADAKAS, HANNA-MAARJAKANGUR, JOHANNES-MARKUSKANGUR):Saluveer on aasta muusik,parim parimate hulgas.

Laulupeol oli palju laulu,Suvel söödi hernekaunu.See on rõõmus regilaul.

Vene keel on väga raske,teadmatuses vahin lakke.

Meil metsa on veel vägevalt,Kuid kahjuks kalu vähe.Saaremaal on kaunis koht,koht, kus kuulus Kaali lohk.Sinna kukkus kivikene,seda nägi inimene.Tema ütles: „Nüüd on lõpp!”

V-VI KLASS (TANEL RAUDSIK,ADO-PERT SOONMANN, LAURA-LIISA LILLEBERG):Tule siia, lõbus tuju,naerutuju, naljalugu.Meile meeldib mõnuleda,kallistada, kaasa laulda.Eesti edu-elu jätku,rikkust, rõõmu, rahulolu.Ka meie Muri hästi elab,kui kaunis Eesti lipp lehvib.

IV KLASS (HELENA VESSART,MADLI HIIENURM):Ära sina poppi pane,see sakib sajaga.Õppimine õige tegu,tublid saavad targemaks.Terased vaimult tugevad.Matas saad sa mõtelda,inglise keel on ilus keel,eesti keel aga ilusam veel.

Väätsa põhikooli looming:II klass (Arras, Arko; Filippov, Leivo;Filippov, Liili; Ilves, Kärolin;Kaljurand, David Ocean; Nilbe,Aveli; Org, Mairo; Rihe, Sälly;Solman, Heili; Soomuste, Mari-Ly;Tolsting, Kaiti Kristen; Valdur, Laura-Liisa; Vimb, Elise)II klassi soovid:Tugevat tervist soovime,Eestile elu edukat!Kamakäkki, verivorsti,kavalust ja kanget kaela!Eestimaale Eesti uhkust!Eesti rahvale eredust!Õnne lastekodudele,Et seal lapsed leiaks ema!

III KLASS (ANNUS, ANU;HANSEN, TAAVI; LIPP, WÖÖBE;LUDVI, MIKK; NARITS, ANNELI;NIGLAS, ELAR; PAVLOV, JÜRI;

PAVLOV, MARK;TROSS, ATS-ASSO; VÄÄRTMAA,REINO):III KLASS VÕTTIS EESTIMAAKAARDI LAHTI –Hästi armas Hiiumaa onVinge veekeskus PärnusRakveres on lahe linnusPaides Eestimaa SüdaTallinnas on suured majadEmajõgi voolab TartusOtepääl on suusatajadKevadpealinn on meil TüriLehmi leidub palju VäätsalMuhumaal meil peas on muhudJõhvikaid on Jõhvis paljuKured käivad KuressaaresKosel kenad karikakradMustlas mustad mustikmarjadTõrvas toekad tõrvatünnidLoksa loksub lainte sülesPõltsamaal on palju ploomePüssis püssipauke kajabTootsist toodi tähtsaid TootseMärjamaal on märjad ilmadVõru linnas võrukaeladVergis väike meresadam

IV KLASS (MARILILL JÄRVE,MARIS KARELL, EGONKEERLES, TRIINU KOPELMÄE,ANDREA KUUDER, KÄTLIN LEPP,LY LIPP, ANNIKA NARITS,MARISABEL ORG, KAIMO PAAS,MORTEN PIHLAK, HANSSAAREMAA, MARET SAMMUL,KATI SEPP, HELIS SOLMAN,TARMO SUURKIVI, KERTUTAMM, MATI VARBLANE):IV KLASS ENDASTMarilill ja mõnus MarisEgoniga elu lõbusTriinu, Tarmo teevad trikkeAnnikale, Andrealeannet antud kamaluga.Kätlin, Kaimo, Kati, Kertukoolis käivad korralikultLy laulab laaned laksumaMorten, Mati, Marisabelmängivad ja müravad.Hans ja Helis hästi head!

Eestimaa peab sünnipäeva, juba juubilar juubeldab.Kodumaa mu kullakallis,isamaa imepärane!Lapsed meie maal on targad!Laulupeol on lahe laulda.

V KLASS (ABEN, ELISABETH,KATTAI, MATI, KEPTSOV,RAINER; KIVIMÄGI, ARGO;




31

KIVIMÄGI, VIRGO;LIFLÄNDER, KAREL; PAVLOVA,VALERI; PIUS, KADRI;RAUDSEPP, ANNA-LIISA; RIHE,JANNE; RÄMSON, JAANIKA;SAVI, KÄTLIN; SILLASTE, TEELESUCH, LAURI; TUULEVESKI,MARTIN; VILMRE, EGERT;VÄÄRTMAA, HELENA;VÄÄRTMAA, KRISTIINA; ÜTT,MADLEEN):V KLASS ALUSTAS KAKOHANIMEDEGA:Väätsal vägev Väätsa rahvasSillamäel on suured silladTallinnas on talved külmadRõngus rohkelt rõngassaiaNarva naised naeratavadPärnus palju präänikuid.Paides prisked mehepojadja paekivi päris paljuVallitorn on Vallimäel.Järvamaal jääb järvi väheksTartus tüdrukud on targadRäpinas on räpipoisidRõngus rohkelt rõngassaiaMaardus maadeldakse hästiKalanas on küllalt kaluVõhmas vahel võhm on väljasMännimäel on mitu mändiAegviidus aega küllaltSuure-Jaanis suured Jaanid

EESTIMAA ELUST-OLUST:Kaitseliit see kaitseb koduvalvab valvsalt vabadust.Eestil haridus on hinnasTarkus tuleb tasapisi.Eesti keel on emakeelheliseb heledalt hästi.Puhas põhjavesi kaevus,loodus lahkelt külla kutsub.Pane hästi tähele, siisliiklus läheb ladusamaks.

VIII KLASS (KARELL, JAANUS;KOHV, KIVELY; KRASS, PRIIT,LEPP, ELGAR; LIFLÄNDER, AIVO;PENT, HENRI; RUNIN, MATS;SAVI, CATY; TEDRE, KEIDI;VELLAMA, ELIISA, VÕSUJALG,KRISTIN)Eesti rahvas talurahvashigi valand, vaeva näinud.Oma maa eest surma mindudomade eest üles tõustud,sellest hästi välja tuldud.

Suvel soovin saagirikkust,talvel tuppa toasoojakevadel ka kuked väljakalaparved koka potti.

Sügisesse seenerikkust,südamesse suurelt soojust.Tarkus tarviline vara -kooli palju koolijütse!

Tartus tarkust ikka vaja,sest seal ülikoolimaja.

Lumi langeb akna taga,lumemehel peas on pada.Tihastele toitu toogem,puhast piima pärast joogem!

IX B KLASSMARI-LIIS MAND:Eestimaa mu koduks saanud,sinijõed ja sirged põllud.Talved külmad, lumi lendab,Suvel pruuniks saan ma enda.KÄTLIN TAMME:Rahupõlv see kestma jäägu,polegi nii paha praegu.Palju õnne, rõõmu, lilli –rahvas tantsib varbad villi!EGLE UUSELU:Eestimaa mu väiksekene,kodumaa mu kullakene.Sina oled kõige kallim,oled minu isamaake!ANGEELIKA MÄESALU:Sinul on sinine merilained löövad lahkesti.Valge vaht jääb kividele,maa ja meri meie uhkus.REIMU SAAREMAA:Lõbusad on lõvid vapil,lipuvärvid ilusad.Sündinud ma Järvamaal,keset Eestit kodupaika.DORIS TIHU:Leinas lohutamas oled,kannatustes kallistamas.Täna sind me täname,me kodumaa, me armastus.***VI KLASS (ERKI VELLAMA):Eesti peab nüüd sünnipäeva,õnne soovib suur ja väike.Kosu, minu kodumaakesuureks, kauniks isamaaks sa!**I klass (KARRO, AVE-LY,KONDAS, VICTORIA; LIFLÄNDER,KALEV; LOMAKINA, ANDRIANA;MÄNNIK, KENNO; MÖLDER,MERIT; NARITS, ANDRUS; NILBE,ENELI; PERILLUS, STEN; SAAR,MARIETTELY; TAMME, MARITA-KARMEN; Vimb, Elina):Mulle meeldib meie klass,klassivennad, klassiõed.Koolis töötan tublisti,kiita saan siis kõvasti.

Mulle meeldib linde toita.Linnud väljas laulavad.Suvel pesas linnupojad,ussikesi usinalt söövad.

Mulle meeldib muusika,laulutund on lahe tund.Notsud laudas nunnukesed,loomakesed meeldivad.Sina, mina, meie, teieElame kõik Eestimaal.Rukkilill on rahvuslill,Suitsupääsukene lendab.

UHTNA PÕHIKOOLI 5. KLASSIJA KLASSIJUHATAJA ELINAPERI ÜHISLOOMING

UHTNA LAUL

Uhtnas elab uhke rahvasKaunis kool on keset külaSiin on palju paisid lapsi –plikad netid, poisid naksid.Spordis kõvad suusatajad,males kanged mõtisklejad,taekwondos on kena käia.Kunstis koolil‘ kuulsust toome,akvarelle armastame.Tatsuvad meil tantsujalad,laulalastel laulud huulil.Tallinnassagi sai käidudsuurel laval laulemassa,„Kalevissa“ kargamassa.Käinud kõrgeid külalisi,kaugeilt mailt comeniuslasikaemas seda imekesta,kuidas külakool see kestab.Nüüd Euroopagi ehk usub –Uhtnas elab uhke rahvas.

KRISTEL MURUMAA, SANDERMURUMAA, SARAH EERIKSON,ELIIS UUDEKÜLL, ELISE KUMM,Rakvere Reaalgümnaasium 8.TklassVene võimud üle käisidvalus vanglus vene võimulvõttis vabaduse rahvaltvarastas vihaselt Viruviha rahvas endas hoidis:põleb kodu, põleb Eesti.Millal me piinad lõppevadOi kui valus, oi kui valuskodu valu meie näemeisamaa valu me tunneme.Ära nopi rukkililletema meie päästjakenekus sina lendad pääsukeneLääne-Viru paekallastel




32

Armund neid ja armund peigKõnnivad päikseloojangusisade vaeva ei mõista***NOIS NIIN, LIIS NITSAR, NANCIRISTLA, SANDRA INT, BERITPIHLAMÄE, KRISTINA HINKRakvere Reaalgümnaasium 8.Tklass

Imeline EestimaakeIsamaa meil oled saHoia meid sa kaunikene Oma suure kätegaPisikene oled saAga kõige parem kaArmastame sind me kõikMeie armas EestimaaAnna meile sina koduMeie sulle palju rõõmuHoia meid kui oma lapsiMeie tasume ka varsti***INGRID KÄRNER, MARI-LIISPÄRENSON, KADI MÖLDER,RAKVERE REAALGÜMNAASIUM12.T KLASS

Mina läksin kõndimaiekodumaale loodusesseoi mis mina seal näginnägin pimestavat iluEesti metsad, Eesti meredEesti laaned, Eesti järvedNeed on tuntud üle ilmaÜle maa ja üle mereKulla kallis kodumaakeOled nõnda kallis meileOled nõnda kallis meileOled meile nõnda armas***ENEKEN HIIRE, AVE PLOOM,MIRJO PITKMA, KÄDDYNORMAK. RakvereReaalgümnaasium 12.T klass

Õnnerikas õiekeneIsamaake väiksekeneIsamaake päikselineKodumaake kallikeneNeiukesed neitsikesedMehikesed matsikesedNoorukesed nõrgukesedLapsekesed lustilisedIsamaake kallikenePäikseline paigakeneArmsakene kodukeneKodumaake Eestikene***Mirjam Tamm, Kairo Kask, Alar Aja,Mari MaeRakvere Reaalgümnaasium

12.T klass

Mis see Mari metsas müttabmetsas müttab laanes lippabpunapohli põske pistabpõske pistab suhu supsabmusti marju mättalt murrab.Tema tahab teha tuultateha tuulta maru muutasuuremaks kui ükski kurjuset saaks rahu EestimaaleEestimaale Soomemaalekogu ilma pea-allepea-alle mäe otsamäe otsa künka külge.Sestap peab ta palju söömapalju sööma marju söömaet saaks suureks Kaleviks taKaleviks ta tugevaks taet võiks teha suure marusuure maru suure tuulesuurema kui ükski kurjusükski kurjus ükski sõda.Sestap Mari metsas müttabmetsas müttab laanes lippabmaasikmarju mugimaiemustikmarju korjamaieeesti sugu kutsumaiekutsumaie hüüdemaieet saaks nemad suureks vaimultsuureks vaimult suureks hingeltkasvataks suure südamekäies metsa kaemaiekaemaie vaatamaiekuidas tema rahus sirgubrahus sirgub õnnes kasvabkuidas sirgub uuem Kalevuuem Kalev suurem Kalevoma rahval õnne toomaõnne tooma rõõmu looma.Need kes jäävad sile maalesile maale paljas maaleoma varanduse otsaega taha tulla metsatulla metsa tulla laandeõiget vara kaemaiekaemaie vaatamaieküll neid võtab Mari maruMari maru tuulte varukeerutab et seda näguseda nägu seda lendusuure põrgu põhja sissepõhja sisse augu sissekust ei tagasiteed oleei sealt ole oh kui kole***11.M klassi ühislooming RakvereReaalgümnaasiumSuperstaari otsingulsorditi sadu soovijaidstaariks sai see sulnis neiuõrna häälega Õigemeel.

Luisa lõõritas lõbusalt, tore tantsija temast sai.Taavi tuuritas Eestimaalringi Rannapi Reinuga.Nüüd mikri haaras Jüri NaelJa vaata saadet, täitsa pael!Laulu ja mängu kaasa tõiSüdamesse süvistas end.

TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVEREKOLLEDZREGILAUL EESTI VABARIIGISÜNNIPÄEVAKS

On Rakveres üks Pikk tänavSeal Hariduse kivikeJust kiriku kõrval on ta.Kus Tuletamas onMis ajast rahvas tarkust saand.Siin täna mitmeid koole kaVõib näha tarkust jagamas.Ka meie koolikene sealOn majas neljakümnendasKus kreisikoolgi alustas.Siin Kreutzwald, Faehlmann õppindonFon Neff ja teisi mehigi.Meil Juhan Kunder õpetasMart Rauda ja ta venda ka.Parijõgi, Peeter PõldkiSeotud selle majagaEsimese VabariigiRiigimehed poliitikudOtto Strandmann. Mihkel JuhkamAjalugu meenutab neidArmas Eesti riigikeneÕnne Sinu õdedeleJõudu Sinu vendadeleRikkust taadi taredesseTarkust meie südamesseRõõmu meie lasteele.Õnne Sulle soovime meRakvere kolledzi pere

Tudu Põhikool,MARIS LEPP (7.kl), REET KARRO,eesti keele õpetaja.

Tudu tukub metsa‘ takka,Suurte soode serva pealla.Mehed metsatööle mihklid,Naistel näpud nobedamad.Meite koolis kenakesti,Tublisida taidlejaida,Tragisida treenijaida,Toredaida tegijaida.




33

Rakvere kirjandusklubija Lääne-VirumaaKeskraamatukogu poolt kokkuseadnud RIINA ROHTUNG (54) JAREET TOMBAND (53)

VIRU REGI

Moto: Olgem avatud raamatuterahvas! (Lennart Meri kõnest)

Ei saa olla laulemata,laulemata, lausumata,kirjarahva kanget sugupilgu alla püüdemata.

Lennu-taadu targalt teadisoma rahvast juhatada:saagu-saagu suureks suguraamatu kes võtab valla,sõna väega voolib vaimu.

Virumaal on viisiks olnud,ammust aega au sees hoitud,laulu sisse panijaida,lugudeksi sidujaida.

Lauluisa Friedrich Reinhold,kreisikooli kasvandikku,Rakverest sai tuule tiiba,võrsus Viru Laulikuksi.

Vilde Eedi laia ilmaVirumaalt just seadis sammud,Viru veri ei värisendvestes väärta lugusida.

Raimond Kaugver, kergesulge,oma kodulinna poissikasvas kangeks kirjutajaks,armastatud pajatajaks.

Aarne Biin ja Kalju Saaber,Rakvere mehed mõlemad,tuntud teatud kaugemalgisõna seavad meie seassaotse oma linna rüpes.

Kirjasõna kannustusel,sõnaseadja õpetuselvirulane virgel vaimultuiamata tõttab teeleraamatute radadelle.

Otsib oma hoidmiseksi,vabal ajal vaatamiseks,muidu olles lugemisekskes tal ikka meele järel‘meelis-mõtteis mõlkumassa.

Need on kõvad kirjamehed,sõnaseadjad sulesepad,ütlejad nad ülevamad,ehtsad eestimaised mehed,käbedamad kirjaneitsid,

kes on meile rõõmu toonud,võimsalt vahvalt sõna seadnud,ajaloosta kirjutanud,ennemuistset au sees hoidnud,

minevikku meenutanudVirgemeelne virulanelugemise lisandusekskirjamehi kiita mõistnud,põuedesse peitu pannud,Virumaa ja Vilde vaimuspreemiaga tunnustanud.

Krossi Jaan ja Jaan Kaplinski,Sirge, Kivirähk ja Runnel,Kivastik ja Ruitlanegi,Viivi Luik, Jan Kaus, Baturin,Kareva ja Leelo Tungal,Traadi Mats ja mitmed teisedVirumaal on omaks võetud,armastatud, au sees hoitud,võidupärjaga pärjatud.

Kus on kirjasõna kodu,mõttelõnga mõnus paikka?Raamatute kogudessa,vaimuvara varjupaigasnaksid naised naerul näogahellal hoolel hoidemassaRakveres ja Rägaveres,Tapa valla vaimura’alla,Kunda kandi kõnnumaalla,Haljalas ja Assamallas,Kadrinas ja Karepalla,Tudu tublides tubades,et ei eksiks sõnum suuri,läheks luhta lugemata,lugejani jõudemata,viru vaimu vormimata.Kust see laps saab lugejaksi,jutu juurde juhituksi,et ei pelgaks pingutusitähetarkust talletada,sõnadega sõbraks saada?

Ula peale jäänud lapsieksiks ekraanide edeje,annaks alla arvutille.Sestap seatud sedaviisi:jutu juurde juhtijaiksijututare jutuvestjadlugu lustil levitamas,Raamatute keske’ellalapsel paika tulla-olla,nupule ja näpulegitubadessa tegutsemist.

Perepäeval paljukesiraamatute juurde tuldud:emad-isad, plikad põnnid,memmed-vaarid ligi võetud.

Raamatute laadapäevallaudadel on lademeteskirjasõna mitut sortihuvilistel uudistada,kaenlas kodudesse kanda.Soojal sõnal soovitades,hinges huvi äratadeskirjastused kokku tulnud

viru vaimu värskendama.Raamatud nii saavad vallaViru perede pesades.Lugemine läidab mõtteid,voolib vaimu vägevamaks,hoiab hinged helladena.Sestap Lennu-taadu mõtesirgund suisa sõnumiksi,toeksi tuleviku teedel.

ILME POST (68), RakvereRäpinast, oma kodukohast.

Kagu Eestist RäpinastaViru reele kargame.Kaasa võtta kaladegaPüha jõeke Võhandu.Devonist tal uhked kaldad,siin ka kuulus Leevaku.Kaugel pole Peipsi vesiKalal käime hulgakesi -Toome ahunit ja särgi.Mis meist sinna jäämas järgiPihkva poolõ saadami:mi ei ütle laku panni,vaid - kosu vene veleke!Meil om elo õkva kõrrahnii kui vanast öeldi - Norrah.

MALLE KIVIRahkla küla, Laekvere valdLääne-Virumaa

Eestimaa armas oled mulTöö ja hoole pühendan sul

Loodan kaunimaks saad ikkaTuleviku hea ja rikka

Siin mu kallis kodukeneKodu püha paigakene

Elasid siin esiisadElasid siin esiemad

Kevadel siin sinililledKullerkupud nurmenukud

Linnulaulud päisesärasMured kaugele viib ära

Kaunid järved metsasülesVikerkaar sealt tõuseb üles

Heinamaad ja viljapõlludLumerätt teilt talvel õlul

Kõrged kuused männid kasedElada siin kõigil ase




34

MEIDA LANGO, RakvereVABARIIGI SAAMISLUGUITõttan tõde teatamaiepiskukesta pajatamaie,vanavaari vestutusilellenaise leelutusi,memmekese meenutusiõnnehetki heietusimusta mure mälestusi,kui käis kukil kupja keppi,tsaari soldat sõitis seljalohakasel orjaajal.Kalev kinni kaljukütkeskui kord kätte jõudis aega,vilgutelles valguskiiri,vabaduse viirukesikogunesid kanged mehed,tõsised ja toekad taadid,poisid õlust õblukesedvaenlase vastu võitlemaievõõrast võimu võttemaie.Kihelkonnad kiirustasidVapralt Vabadussõtta.Vilkalt Viru-Jaagupista,Kirikukülasta kitsukesta.Regedella RegisaarestMaatamehed MarikülastViru veerelet Veneverest,Simunast ja Sireverest,Kulinalt ja Küti vallast,Porkunist ja AssamallastIgast, igast Eesti vallast.Sõjariistu väga vähe,väljaõppind sõduridameesteväes veel vähem leida.Appi tulid Põhja pojad,Inglismanni sõjalaevadjuhtidekski julged mehed,seati sõitma soomusrongidParts ja Poska targa nõuga,Kuperjanov kange jõuga.Vabariigil pandi alusränkraskes sünnivalus.Loogu langes mehi noori,memmekeste meelispoegipiigakeste peiukesiilma pealle isata lapsed.Neetud aga nutetie,raskus rinnust rebitie.Valu võidu võlul vaibus.Vabariik sai valitsemaieeesti keel kaunilt kõlamaie.saksad sõitsid Saksamaallemõisamaad said said meitele.

IIMinu taat sai talumaadaKodukana Kaasiksaarest.Rakkuskäsi rassitieEluhooned ehitatie,

TAIMO HEINBERK

VIRUMAALETulnud tagasi kaugelt võõrsiltSind Virumaa armas taas näen.Orus allikas vaikselt siin voolabKaugelt paistmas on Palmse mõis.Mu isamaa ära iial sa väsiSind hoidmas on virulaste käed.Nendest kätest siin sünnip üks laulMis jääb saatma sind eluteel***

PEEP JOOSTValasti küla, Roosna-Alliku vald,Järvamaa

Mu Järvamaa on ilus maa,Kus asub küla Kaaruka.Sepasellid igast kaarestVIRUMÄÄLT ja SÕRVE SÄÄRESTSuviti siia tõttavadSiin imenippe õpivadKolme päeva jagu nemadTulist rauda keerutavadOma tubli tööga sepadEesti riiki kaunistavad.

Kõik, mis vaja isetehtiElupäevad vaeva nähti.Eestis elu edendatieTasapisi täiendatie,Asundusi arendatieKoolimaju kohendatie.Õpetus kõik emakeeles,emakeeles, eesti meelesõpetati õilsat meeltaIsamaada austamaievaenlaste vastu astumaie,oma riiki hoidemaie.See oli minu sünniaegaüürikene õnneaegaesiklapse laenuaegaenne ilmasõda suurta,koleduste kogemista.IIIIdanaaber ikka ihkasvallutada väikest vendapisemat põrmu pilluta.Rasked rattad ragisesidüle piiri ülbitsesid.Läänest lähenes välksõja vägi –Maarjamaa tapluste tallermaaksivabariik vaenlaste vahella.Verises vennatapusõjasvabadus võeti võimuga.Pikka poolta sajandittasuikus suisa surmaunesvabariiki varjusurmas.Tuhandeida tapetiehulganisti hukatievähenesid virulasedsaarlased ja virulased.Uljad üle mere läinudKodumaad ei enam näinud.Söakaimaid siit Siberisseväevõimul viidanekse,asemelle aserlasi,venelasi vennikesiraudarööpail veeretatie,Eestimaalle elamaietühja taret täitemaie.

Elu aga elu-elukeneainus aega armust antudsiiajääjailta sitkust nõudis.Sõjahaavad silendatieuusi hooneid ehitatie.(Alma mater avas uksedkõigile, kes kuulmas kutset.)Tarkust targalt nõutaneksipõlist põldu haritie,narrimasta natukesta,nukrutsedes nähtineksiÜheksandast korrast hoidutie.kolhoosikorda kohendatielu-olu edendati.(Vale pole veelgi see,kes ei tööta, see ei söö)Virulaste vägevusella,tarkadesse tegudesse,

uhkas uusi tuuleiile,sirgus sugupõlvi noori,ajavoolus valkjad vagusiradariides piiril pragusiläänekaarest lõõtsumaieidakkarest hillitsemaievabaduse viirukesi(Eesti, Leedu Läti vahelsõlmussitke käte ahel)IVVabaduse vaimuihallasadadeni sammutie,tuhandendi tuldaneksiLasnamäelle lahe äärdeühislaule üürgamaie,ühist õhku hingamaie,ühisrinnet reastamaievõluviise veeretamaieBalti ketis Läti, Leeduühella meelella meitega.Mõistus võitis Moskva võimu –vabariik valmis sai vereta.Algas eesti aega uusi,eelnev heideti hooletult.Maaelu ei mõistnud mõned mehed,tarkus tagant tulematta.Maal kõik musta auku mattuspõline põllumaa võsasse kattus.Vanad ja väetid vaid maale jäidregivärsse ei saa neist häid…Raha võim nüüd üle kõigekodumaa vaid kõrvalpõigeavat ukso EUROLIITmeelitama ära siit.***




35

MARGE UNT, Kunda

Suurel Sündimise Päevalmõlgub meeles, mõteteskimöödund aja mälestusiEesti rohkeid kannatusi.

Rahvas saati Siberissekülma kätte kõngemaie.Näljaleiba maitsta saama,orjapõlve mekkimaie.

Vahvad Viru pojad, tütred,külamemmed, taadid-eidedaeti kõik kolhoosi looma,sandikopkaid koju tooma.

Au ja uhkus külarahval,kel meel ja mõte püsis vahva.Hoida oma kodutalu,kui käima peaks ka paljajalu.

Rohke rannakülarahvasüle mere pages vahvast.Eesti keelt ja eestki meeltkihoiti hinges võõral teelgi.Metsas salaviina aeti,eestlus korraks maha maeti.

Hoiti silmad kõrvad lahti,peeti vaenlasele jahti.Laulma, tantsma rahvas ihkas,punaterrorit ta vihkas.

Pea laulukaare võlvi allkäis Laulupidu ülev trall.

Mu Isamaa On Minu Arm,nüüd laulis süda hell ja karm.Nii laulukeel ja eesti meel saidvõitjaks väikse rahva teel.

Täna ilu õnneaega,täna lusti rõõmuaegaparajat pidu pidada.Hing see hõiskab vabast tahtest,

süda suisa vallateleb,veri rahval vemmelemeb.

Põrand tahab põrumista,kingatallad kriuksumista.Käised valged lehvimista,kuue kirjad kiirgamista.

Elagem elu ilusaks,mured ja vaevad vähemaks.Andes särtsu teistelegi,jätkem jaksu endalegi:

Laulu lahket lahvatada,viisi hella hellitada.Sõna sekka sättida,rida reale reastada.

Hoogu hoolsat uude aega,jõukust juurde jõudsa tööga.Laskem Loojal meil elada,Eesti koda korda sääda.

MARGE UNT, KundaVirumaalla Kunda Linnalooduskaunil paekaldal.Kõrgelt paistab ümbrus ära,meri helgib hullupööra,sadam hakkab hästi silma,laevad merel seilavad.

Vasemalta vaatvat vastumuistse linnuse varemed.Seep see kuulus Toolse om:mereröövli julma olnu,lossi keldri peidet aarded,vanakurja linnusessa –kõik see olnu kaugel ajal.

Suka-Anton, kuulus mõisnik,võttis see asja käsile.Pani ep püsti vabriku,halli kulda hakkas tootmaomadelle, võõrastelle.Tehas täna hoolsalt undab,tööd ja leiba rahval annab.

Lammasmägi pole kaugel,lausa kiviga visata,inime vara seal elanu.Paika hästi tuntud olnu,ammust ajast praeguseni.

Kunda külas toimetanuParijõe Jüri vanemba.Kuulund kirjameeste kilda,rääkind rohkelt vabrikusta,tolle aja inimesist,tööst ja talutoimetusist,latse vembust-vallatusist.

Kirik Kundas isevärki –kell ei mahtund kellatorni,toodud sellest väljapoole.

Nõnda meie siin elame.Ei liialt kiita, liialt laita,ikka targu ja teraselt.

Hoidkem alles ehitatut,kodupaika kaunistatut.

Tänaseks ja homseks Teile –kogu Kulla eEesti Rahvas:Hoidkem ühte, olgem terved,ÕNN ja RÕÕM jäägu Koduje.

PAULA NORTS, HELENA LICHT,KÄTLIN TAMMOJA, KRISTELKALJUVEERakvere Põhikooli õpilasedJuhendaja õpetaja EVEKRUUSMAA

Tähtsad mehed Virumaaltaveeretasid mõttelõnga,panid seemne idanema,tundsid vastutuse tungivabariigi sünnipäevaksregivärssi riimistada,viisijuppi viljeleda,rahvuslikkust rikastada.

Virgad virulaste tütredtulid kokku, seadsid sõna,libistasid riimiridu.Tänades nii oma maada,et neil elu on nii ilus,rahulik ja rauast kindlamselge taeva päikselõõsas.

Riik see jäägu iseseisvaksPuutumata võõrast võimust,nägemata võõrast voli,et kõik tulevased põlved,saaksid sinu ilu näha,elades siin õnne tunda,oma lapsi kasvatada,KÕIKE KAUNIST KOGEDA.

URVE KILK (70), Kohtla-Nõmme

Ida–Virus rohkelt rahvast,Kelle juured mujal mullas,Sünnikodud siit on kaugelLõunas, läänes või ka loodesMaantee ääres, metsa servas,Keset kaunist külakesta.Kui tuli kole kolhoosiaega,Võimu võttis vene võõras,Pidid paljud põgenema,Kodukohast kaugenema,Varjupaika vaatlema,Et pääseks pealekaebajatest,Kadedatest kurikaeltest,Siberisse saatemisest,Vangimajja vahistamast.Teisi tõukas tagant töötus,Perepessa pugend puudus.Lootus häda vähendada,Muret mujal murendadaSundis seadma sammud siiaEesti oma siberisse,Kirde-Eesti kõnnumaile,




36

Põlevkivi põndakuile,Kohtla kanti kaevandusse.Käsitöölisest sai kaevur,Külasepast mootormeister,Maanaisest õliutja.Võrukast sai virulane,Kelleks jäänud tänaseni.Siin on kõik me vaevad nähtud,Toekad töödki ära tehtud.Selle eest meid tänatudki,Tähtsal tunnil tunnustatud,Löödud viru vägevakski.Aitäh armas Viru rahvas,Meida omaks võttemasta,Raskel ajal toetamastaJa meid nõnda õnnistamast.

ILMAR PALL, Jõgeva

Rakvere Vallimäel seisab pull,Kuid ta elu on igav ja hull,Kes tahab üksik olla meist –Ta igatseb seltsi – ehk veist.Tartu linn sai omale sea,Jälle tegime samasuguse vea.Juba käes on talvehari,Kuhu jääb siis põrssakari?Põltsamaal küll kalev künnab –Euro toit meid ikka ründab,Mida küll me valest teeme,Millal õiget toitu sööme?Seks on moes, kuid iive väike,Millal paistab meile päike?Kalev künnab sügavad vaod,Kuid eesti rahvas - ikka kaob.Põllutöösid me ei tee,Mahetoitu ka ei söö.Metsad müüme varsti maha –Mõttes meil on ainult raha.Aga raha - ei tee head –Vahel lendavad ka pead.Elu on meil ikka paha –Viimane puu – ka see on raha.

SAIMA GORDEJEVA (64)Viitna, Lääne-VirumaaVirumaalla Viitna külaviis on viisi Viitna’alta.Viitna viie tee veeresüks on tee Tallinnasseteine tee Narva linnakolmas kaunis Kadrinasseneljas armas Arbaverreviies viib aga Võsule.

Kolm on järve kõrvustikkuüks on järve väike järve

väike järve linajärveteine järve suuri järvesuuri järve pikka järvekolm on saarta suures järvesüks on saari suuri saarisuurel saarel suured männidteine saari väike saarikolmas kaugel kasvamassa.

Kolm oli laata Viitna’allaüks oli jüripäevalaatateine laata jaanilaatakolmas mihklipäevalaata.

Kust on Viitna nime saanud?Kas püha Viti kabelist?Või “viid naha” orjaajast?Või oli “vidno” rootsi vägi?

Kuulus Kubja talu kiigesai see nimeks tussiniidu kiigetuu-tuu- tussiniidu poolekii- kii- kiikumaie.Viitna poisid vast viskasid vimkapõhjuseks oli pirtsakas plika.

Veereb vaikselt viisikeneaa- aastal kakstuhatkaheksaüheksakümmend korda üle võlliViru veri ei väriseViitna regi ei kärise.

ANTSLA GÜMNAASIUMI 2. JA3.KLASSI ÕPILASEDEESTILE SÜNNIPÄEVALAUL

RAGNAR ANNUS:Kusagil, kauni mere ääresasub üks kena väike maata on minu mõttes, meelessee me Eesti-kodumaa.

EELIJA TURNAS:Tallinn talle pealinn on.Eesti lippu hoian ma-sini, musta, valget headEesti keel mu emakeelmulle ikka armas ta.

BIRGIT VEE, KELLI JALLAIEesti pole väga suur,aga armas on ta juMulle väga meeldib ta,siin on metsad, siin on mäed,vaata ringi, küll sa näed.

RANDO VIIMNEEestimaa on ilus maa,mulle väga meeldib ta.Kõikjal kõlab eesti keelmis võiks armsam olla veel.Eesti on meil mereriikmereranda jõuad siit.(Eesti on meil järveriikkauneid järvi leiad siit)

STELLA VALLNERVaikselt randa löövad lainedmeil on palju saari, laideBaltimaade kauneim vaadesee ei ulatu küll saardeasub meie väiksel Võrumaalimekaunil Munamäel.

KASPAR KÕIVMe küünlakuine kodumaaon valge lumevaiba all.Eks valges voodis magadaon praegu väga mõnus tal.

HELIS ANETTE PIIRITALOLaulan laulu Sulle nüüdkallis, kallis Eestimaa.Kõik kaunid soovid Sulle nüüdkalli, kallis kodumaaOlgu tarkust, ilu, sära Sulkallis, kallis isamaa.

SÕMERU PÕHIKOOLI 7.KLASS:AULI, MERILI, KADI, DEISY,AIVAR, EDUARD, ROBERT,KARL, ANDRA, OSKAR,MAGNAR, ÕPETAJA LEASALUMETS.

Soovid Eestimaale

Õnne, ilus isamaakeMinu kallis kodumaakePea aastaid sada saabumasSamme kümme sajandaniSajad soovid saabumassaTervitajad tulemassaLaskem laule leelotadaEhtsas eesti emakeelesMusta mulda meie maaleVägevat vilja varasalveViljaaita VirumaaleRohkelt rõõmu rahva´ alleMehist mõtet Maarjamaale.




37

ADAVERE PÕHIKOOLIJA SAKU GÜMNAASIUMI TORE-TUGIÕPILASTE LOOMING::/: Eesti olnud orjarahvas :/::/: Nüüd on Eesti rahvas vaba :/::/: Kurja me ei lase maale :/::/: Koolis ka tarkust nõuame :/::/: Ennast austame ja teisi :/::/: Austa teiste vabadusi :/::/: Meie maal on võrdsed rahvad :/::/: Kõikide kultuuride vahvad :/::/: Sünnipäev on täna Eestil :/::/: Tore päev on see meil kõigil :/::/: Üheksakümne aasta eest :/::/: Sündis meie vaba Eesti :/::/: Mis on meie Eesti märgid :/::/: Sinimustvalge Eesti lipp :/::/: Täna lehvivad nad kõikjal :/::/: Meie Eestil on ilus keel :/::/: Eestil oma tantsupidu :/::/: See on suve suurim pidu :/::/: Eesti president on tore :/::/: Esileedi on meil sportlik :/::/: Kokku saime uisurallil :/::/: Uisuralli toimus Peipsil :/::/: Seal meid Adaverest palju :/::/: Adavere uisulapsed :/::/: sündinud on uisud jalas :/::/: Kooli ümber uisurada :/::/: Seda vaja kasutada :/::/: Kasvavad siin sitked tütred :/::/: Vahvaid Eesti mehepoegi :/::/: Mida me küll Sulle soovime :/::/: Et oleks vähem kurjusi :/::/: Eestis oleks headust rohkem :/::/: Inimestel rohkem tarkust :/::/: Head ja kurja ära tunda :/::/: Omaks võtta see mis parem :/::/: Sulle, mulle, kõigile :/::/: Nii Sulle õnne soovime:/::/: Toeks ikka olla proovime :/:

Adavere Põhikooli väikesedT.O.R.E.-kad: ANDRA VAIKRE,KRISTO REMIKÜLL, LI MERILA,LINDA TINT, KULDAR IVES,HELMI MARIA KUTSAR,KRISTIINA ARIA, SANDERPOMJALOV JA NENDE TORE-JUHENDAJA EDE PAJU.:/: Eestimaa on meie kodu :/::/: Armas kallis sünnikodu:/::/: Kodumaa, kus kaunis loodus :/::/: Sünnimaa, mis eluks soodus :/::/: Ta on kodu kenakene :/::/: Alati meil armsakene :/:

MÄRT LIIV (14), Siim Liiv (18),Harjumaa, Saku vald, Üksnurmeküla, metsavahi maja.

:/: Eestimaa on meie kodu :/::/: Minu ainus armas kodu :/::/: Ta on mind ju sünnitanud :/::/: Ja siin surmani ma elan :/::/: Küll mu Eestimaa on ilus :/::/: Kaitse Jumal Sina teda :/:

KARL LIIV (9), Harjumaa, Sakuvald, Üksnurme küla, metsavahimaja.:/: Ei me karda kurja silma :/::/: Tulge külla, kaege meida :/::/: Silmitsege saavutusi :/::/: Vaatelege mis meil väärta :/::/: Meie jõud on laululõimes :/::/: Vankumatus vennaarmus :/::/: Kalevite kanges meeles :/::/: Ennemuistses emakeeles. :/:SAKU GÜMNAASIUMI TORE-JUHENDAJA, TIIU ALLIKMAA

LEHTSE PÕHIKOOLI 9. KL JAÕPETAJAD

Kõiki paiku kiita tuleb (kaske, kaske) välja tõsta väärilista (kaske...) aimu anda tegudesta (kaske...) põhilisest pajatada (kaske...) Igas paigas head on leida. Lehtse Tapa veere pealla Järva ja Viru vahella kahe kange piiri pealla. Haridus siin au sees asub välja paistab vääriliselt – sada nelikümmend viis nii haridust on antud meil siin. Meie ilus majakene kenakene mõisakooli Meie koolis õppimassa tarkusida otsimassa. Lehtse lapsed laululised teised tantsu tahtvad teha kolmandad kõvad käsitöös neljandamad nalja naermas viiendad vahvad võistlejad. Koolis head on õpetajad silmaringi sirutajad – õpetajad, lõpetajad väärtused paika panevad.

VIIVI VOORAND, Haljala

Küla mul ütleb: kuku-kuku!Külalapsed: laula, laula !Mis mina kukun laululinduvõi mina laulan hella eite?Sestap kukun laululindu,sestap laulan hella eite,ilmale et teada anda,kõige rahval‘ kuuluta,et seitsesada aastat tagasija kuuskümmend viis veel lisagi,kui Taani kuningas kuulutasja Haljala kihelkonna asutas.Kokku said nii Veltsi velled,vihulast viksid, Varangult vaprad.Asised Aasperest, Annikverest,helded Essust ja Haljalasta.Rutakamad Rutjaàlta,rõõmsamad aga Rõmedalta,sagijamad Sagadista,selgemad olid Selja poolta.Libedamad Liigustilta,mustemad aga Mustojalta,hellemad olid Haili‘ista,matsakamad Mahedasta,ilusamad Idaverest,armsad Amast ja Aukülast,kangemad aga Karulasta,kavalamad Kavastusta,kibedamad Kisuverest,käredamad Kärmustagi,kadedamad Katelasta,käskijamad Käsmu‘usta.Kallid, nied Kandlelt, Kalikülast,lobedamad Loobu‘usta,toredamad Toolse poolta,peenemad aga Pehka poolta.Põrutajad Põdruselta,sakutajad Salatselta,targemad tulid Tatruselta,varakad Vanamõisa‘asta.Võietud Võlest ja Võiperest,vesisemad Vergi rannast.(kordab 23 korda)

Küla mul ütleb: kuku- kuku!Külalapsed: laula, laula !Olgu meil õnne, et elada,olgu tervist teha töödaHaljala haldja kaitse alla,pühak Mauritiuse [Mauritsiuse]õnnistusella!




38

Hää, lugeja, laulu looja!

Siin see ühiselt loodud Viru regi otsalõppes. Kuigi tähtaeg möödas, ei julgelubada, et siin nüüd ongi kõik saadetudlood. 22.jaanauri õhtuks võib öelda, etotseselt on värsside loomisel kaasalöönud ca 650 inimest: 3,5 kuu vanusestkuni 80-eluaastani, kes saatsid kokkukuus ja pooltuhat värsirida!

Viru regi toimkond rõhutab, ettegemist on kõigest toorikutega,algmaterjaliga, mille hulgast tehaksevalik Eesti Vabariigile 90. sünnipäevakslaulu loomisel.

Teie saadetud tekstid on toodudsuvalises järjekorras.

Kuna saadetud lugusid on üleootuste palju, siis pääseb laulu sissekahjuks väike oosa saadetust. Toimkondloodab Teie mõistvale suhtumisele.

Ilma Teie südamlike laulude jakaastööta see laul ei sünniks.

Südamest suur tänu kõigile tekstidesaatjatele, laululoojatele!

TeieViru regi toimkond

MEIDA PLAUKENTorma, Jõgeva maakondNEKRUTI LAULLaul eelmise sajandis algusest.

Mul oli paras eluaeg,kui kätte jõudis kurbtus vaev.Mind Rakvere linna kutsustija numbri alla arvati.Rakvere linnas suured toad,kus seisvad noorte meeste read.Siis linna tohter kuulas mindkas terve on minu kops ja rind.Jah terve oled sina küllsa oled nagu karjapull.Kreisi kaitsma võid küll minnakohe saadan ma sind sinna.



Documents

viru regi 24.01.2008 - Virumaa.Info · Aga Virumaal on virmalised Võrumaal on võrukaelad Harjus harjad harali Vooremaal ju voorus vohab ... Eesti keel ehk eesti ehe, Kõige kaunim