TÖÖ JA OSKUSED 2025 - oska.kutsekoda.ee · ja oskused; (5) huvigruppide ootused ja ekspertide järeldused. 8 Töö ja oskused 2025 Eesti Vabariik on jõudnud huvitavasse ajajärku

Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA

TÖÖ JA OSKUSED 2025

Ülevaade olulisematest trendidestja nende mõjust Eesti tööturule

kümne aasta vaates

Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKAValdkondlik ülevaade tööturu olukorrast, tulevikuarengutest, tööjõu- ja oskuste vajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest


Koostaja: Ott Pärna, PhD (majandusteaduses)Keeletoimetamine: KutsekodaKujundus: DisainikorpInfograafika: Epp KorpTrükk: K-Print

Täname aruteludes osalenud ja muul moel trükise valmimisse panustanud eksperte: Ants Sild, Aune Valk, Ene-Margit Tiit, Garri Raagmaa, Guido Viik, Heli Aru, Henry Kattago, Jaak Aaviksoo, Kaupo Reede, Lauri Matsulevitš, MarisLauri, Mati Heidmets, Raul Eamets, Siim Raie, Siim Sikkut, Viire Sepp, Tiia Randma, Olav Aarna, Yngve Rosenblad, UrveMets, Kaire Sõmer, Eve Kitt, Rain Leoma, Maaja-Katrin Kerem, Sigrit Lilleste

Väljaandja: Sihtasutus Kutsekoda Autoriõigus koostaja, SA Kutsekoda ISBN 978-9949-81-039-0 (trükis)ISBN 978-9949-81-040-6 (pdf

Käesolev trükis on valminud “Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendus-kava 2014 – 2020“ prioriteetse suuna „Prioriteetne suund 1: Ühiskonnavajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“EL vahendite kasutamise eesmärgi 5: „Õpe kutse- ja kõrghariduses onsuuremas vastavuses tööturu vajadustega“ meetme „Õppe seosta-mine tööturu vajadustega“ tegevuse „Tööjõuvajaduse seire- ja prog-noosisüsteemi loomine“ ehk OSKuste Arendamise koordinatsiooni-süsteemi loomine (edaspidi OSKA) eesmärkide elluviimiseks ja tule-muste saavutamiseks.

SA Kutsekoda Tallinn 2016



Ülevaade olulisematest trendidest ja nende mõjust Eesti tööturule kümne aasta vaates

Töö ja oskused 20254

SISUKORD

SISSEJUHATUS 61. EESTI ARENGUT MÕJUTAVAD VÄLJAKUTSED 8

1.1 Geopoliitiline turbulentsus 81.2 Majanduse rahvusvaheline läbilöögivõime 81.3 Rahvusvaheliste turgude tundmine 91.4 Tööjõu tootlikkus 101.5 Inimkapital 111.6 Atraktiivsus investeeringutele ja talentidele 13

2. ARENGUTRENDID JA MUUTUSED MAAILMAS 162.1 Toote- ja teenuseturgude globaliseerumine ning individualiseerumine 172.2 Tärkavad majandused kasvatavad oma mõju maailmas 182.3 Globaalsel tööturul karmistub võitlus talentidele 182.4 Maailmamajanduse gravitatsioonikeskused on linnad 192.5 Rohemajandus pakub riikidele konkurentsieelist 202.6 Hallpeade turg pakub paljudele võimalusi 222.7 Riigid uue kasvu otsingul 23

3. TEHNOLOOGIAST TULENEVAD MUUTUSED, UUED ETTEVÕTLUS- JA JUHTIMISMUDELID 263.1 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kui tugi kogu majanduse

toimimisele 273.2 Sotsiaalne innovatsioon 303.3 Sotsiaalsed ettevõtjad ja ettevõtted 323.4 Väljakutse juhtidele ja juhtimisele 353.5 Organisatsioonimudelid hägustuvad 363.6 Meeskonnatöö kuldaeg 373.7 Subkultuuride põhine maailm 373.8 Äri- ja juhtimisalane haridus 38

5Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA

4. TULEVIKUTÖÖ OLEMUS JA OSKUSED 404.1 Kolm töötamise maailma 404.2 Asjad, mis lähimatel aastakümnenditel pigem ei muutu 414.3 Universaalsed tulevikutöö oskused 424.4 Projektipõhise ja vabakutselise töö osakaal kasvab 424.5 Digitaalsed nomaadid, mobiilne töö ja töötajaskond 434.6 Pehmed motivatsioonipaketid 444.7 Ideaalne tulevikutöötaja on T-kujulise kompetentsusega 454.8 Muutused kõrghariduses ja õpetamise meetodites 464.9 Uute õppemeetodite panus õpilaste koolirõõmu 484.10 Uued ja vanad generatsioonid üheskoos tööturul 494.11 Koondvalik vajalikest oskustest ja hoiakutest 50

5. HUVIGRUPPIDE OOTUSED JA EKSPERTIDE JÄRELDUSED 565.1 Huvigruppide ootused 565.2 Ekspertide hinnangud trendide olulisuse kohta 565.3 Ekspertide järeldused haridusteemadel 65

SISUKORD

6 Töö ja oskused 2025

Käesolev trendiülevaade „Töö ja oskused 2025” onkoostatud osana Sihtasutuse Kutsekoda projektistOSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse seire- ning prognoo-sisüsteemi loomiseks. Ülevaates tuuakse välja olulise-mad trendid maailmas ja analüüsitakse nende mõjuEesti tööturule kümne aasta perspektiivis. Trendiüle-vaade on koostatud maailma tulevikuseire ekspertide jamõttekodade uuringute ning analüüside põhjal; samution kasutatud Kutsekoja poolt läbi viidud fookusgruppi-des osalenud ekspertide mõtteid. Laiema kontekstimõistmine on eeltingimuseks teadmuspõhisele ühiskon-nale ja majandusele arengueelduste loomisel, vajalikeotsuste ettevalmistamisel ja langetamisel. Seejuures onteadmised (haridus), informeeritus ja kogemused ühes-koos väärtuseks ning ühiskonna ja majanduse kesk-seteks nurgakivideks. Lähtuvalt sellest on õppimine olu-lisim protsess ja parimaks majanduspoliitikaks on tarkharidus- ja talendipoliitika.

Ülevaate eesmärk on ärgitada ühiskonna osapooli arut-lema töötamise tulevikutrendide ja mõjurite üle; luuaerinevate majandusharude töö-jõu- ning oskustevaja-duse prognoosimisele konteksti ja pakkuda mõtte-suundi; olla sisendinfoks tuleviku koolitusvajadusega

SISSEJUHATUS

Muutuvas maailmas võidab see, kes maailmagakoos käib, käib natukene kiiremini kui maailm.Jõuab maailmast ette, oskab ette näha neid probleeme, neid küsimusi, neid lahendusi,

mida elu talle seab.

Lennart Meri

Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA 7

Headlugemist soovides

Dr. Ott Pärna – ettevõtja, majandus-ekspert ja lektor;trendiülevaate koostaja

E-mail: [email protected]

seonduvatele aruteludele. Töö esmaseks sihtgrupiks onkarjääriteenuste pakkujad (eelkõige Sihtasutus Innoveja Töötukassa); noortega tegelevad täiskasvanud, shõpetajad, koolijuhid ja lapsevanemad; koolituskohtadeloojad ja koolituse pakkujad, sh taseme-, täiend- ja üm-berõppe rahastajad; ettevõtjad ja teised töökohtadeloojad ning nende katusorganisatsioonid; valdkondlikudOSKA eksperdid ja poliitika kujundajad nii riigi kui kakohalike omavalitsusüksuste tasandil. Trendiülevaategasoovitakse pakkuda mõtlemisainet ka laiemale üldsu-sele – kõigile neile, kellele üksikisiku, ettevõtluse ja EestiVabariigi konkurentsivõimega seotud teemad kordalähevad. Loodetavasti annab käesolev töö inspiratsioonija juhtlõngasid ka õpilastele ning tudengitele, seda eri-nevate analüüside ja uurimistööde koostamisel.

Ülevaade koosneb järgmistest osadest: (1) Eesti arengutmõjutavad väljakutsed; (2) arengutrendid ja muutusedmaailmas; (3) tehnoloogiast tulenevad muutused, uuedettevõtlus- ja juhtimismudelid; (4) tulevikutöö olemusja oskused; (5) huvigruppide ootused ja ekspertidejäreldused.

8 Töö ja oskused 2025

Eesti Vabariik on jõudnud huvitavasse ajajärku.Ühelt poolt oleme meie ajalugu arvestades jubaterve igaviku olnud taas vaba riik. Suveräänneja demokraatlik riik, mis peab suurejoonelisiplaane 100. sünnipäeva tähistamiseks 2018.aastal. Riik, mis sama aasta esimesel pooleltüürib eesistujana Euroopa Liidu tulevikku jaselle nõukogu tööd. Riik, mida on mõistlikultmajandatud ja mida selle ontlikkuse ning digi-taalse asjaajamise tõttu tihti ka teistele ees-kujuks seatakse. Samas on Eesti nii välistel kuika sisemistel põhjustel täna majandus-stag-natsioonis (viimaseks peetakse pikemaajalistmadalat majanduskasvu alla 2-3% protsendiaastas1). Kui Euroopa Liiduga liitumisele eel-nevalt ja järgnevalt, aastatel 2000-2008 kasvasEesti majandus aastas keskmiselt 6,5%, siisjärgneva seitsme aasta vältel alates majandus-kriisist, keskmiselt alla 1% aastas. Uue kasvuergutamiseks on meil vaja lahendada nelja liikiväljakutsed (vt alapunkte 1.1-1.4).

1.1 Geopoliitiline turbulentsus

Eesti asub Põhjalas – võimalusterohkes piirkon-nas, kus luuakse suur osa Euroopa uutesttehnoloogiatest ja innovatsioonidest. Kohas,kus on maailma ühed sidusamad ja vabamadühiskonnad ning toimivad demokraatiad. Ette-

võtja ja investor Indrek Kasela2 on selle kohtatabavalt öelnud: “Skandinaavia kokku on maail-mas suuruselt üheksas majandus, mis koosnebnii õnnelikkuse kui ka tootlikkuse poolest maa-ilma tipus olevatest riikidest. Tegeleme liigapalju Kreeka probleemidega, selle asemel etvaadata, kuidas Tallinn võiks olla nagu Stock-holm, Kopenhaagen, Helsingi või Oslo.”

Samas elame me asukohas, kust jooksevad läbimaailma geopoliitilised jõujooned, samuti eikasva meie lähemad turud. Ainus võimalus väi-kese ‘lootsina’ suurte ‘tankerite’ vahel toimetulla on tarkus suurjõudude käike ette näha,neid ennetada ja enda kasuks ära kasutada. Seeomakorda eeldab riigi strateegiliselt väledatjuhtimist, mille eelduseks on tugev tulevikuseirevõimekus, kollektiivne tegutsemistahe ja res-sursside paindlikkus (vt joonis 1). Samuti eeldabsee korraliku tulevikuvisiooni olemasolu ja sellepidevat korrigeerimist. Juhul, kui meil endalplaan puudub, siis oleme paratamatult osakskellegi teise plaanist.

1.2 Majanduse rahvusvaheline läbilöögivõime

Eesti on ühelt poolt avatud majandusega riik,olles majandusvabaduselt üheksandal kohal

EESTI ARENGUT MÕJUTAVADVÄLJAKUTSED1.

Küsimus on ju lihtne: kas jääda väike-seks kalaks globaalmajanduse toitumis-ahelas või saab meist midagi enamat?Vanu asju uuesti või isegi veidi teisititehes me end uute tagasilöökide vastuei kaitse.

Toomas Hendrik Ilves

1 Schiller, B. R. (2012), Micro Economy Today, Facts 101.2 Kasela, I. (2016), ‘Lollidega riiki ei ehita’, intervjuu Äripäevas 16.02.2016.

Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA 9

JOONIS 1. Tegurid, mille olemasolu jakoostoime teevad riigi strateegiliseltväledaks3.

3 Doz, Y. & Kosonen, M. (2014), Governments for the Future: Building the Strategic and Agile State, Sitra Studies 80. 4 The Heritage Foundation (2016), Index of Economic Freedom 2016, vt http://www.heritage.org/ (17.02.2016).5 Ernst & Young Baltic (2015), Eesti eksportööride konkurentsivõime uuring, vt http://www.eas.ee/wp-content/uploads/2015/11/Eesti-eksportride-

konkurentsivõime-uuring-20151.pdf (17.02.2016).6 Eesti kõrgharidusstrateegia aastateks 2006-2015, vt https://www.riigiteataja.ee/akt/12752949?leiaKehtiv (17.02.2016).7 Praxis (2014), Välisüliõpilased Eestis – kas vajame neid ka tööturul, vt http://mottehommik.praxis.ee/wp-

content/uploads/2014/09/Valisuliopilased-Eestis.pdf (17.02.2016).

maailmas4. Teisalt on meie eksport üsna kont-sentreeritud. Ernst & Young Baltic uuringu and-metel moodustasid vaid viis suuremat ekspor-tööri 2014. aastal suisa viiendiku ehk 20% Eestikoguekspordist. Suurim eksportöör EricssonEesti moodustas üksi 10,9% koguekspordist.Uuringus välja toodud 19 suuremat eksportijatteevad kokku ligi 35% koguekspordist (vt joonis2). Mingis mahus tegeleb ekspordiga 20% Eestiettevõtetest. Valdav osa Eesti ekspordist läheblähiturgudele (Soome, Rootsi, Läti, Leedu,Norra ja Saksamaa). Siit joonistuvad välja kaksEesti konkurentsivõimet puudutavat olulistväljakutset (vt alapunkte 1.3 ja 1.4).

1.3 Rahvusvaheliste turgude tundmine

Valdav osa Eesti ekspordist tehakse välisinves-torite omanduses olevate ettevõtete poolt, kestunnevad ja kontrollivad müügivõrgustikke ninghoiavad strateegilised ärifunktsioonid enamastioma koduriigis. Välisturgu on võimalik laiaslaastus tundma õppida kolmel viisil. Esiteksrahvusvahelise koolihariduse kaudu, teiseksisikliku rahvusvahelise elu- ja töökogemusekaudu ning kolmandaks rahvusvaheliste talen-

JOONIS 2. Eesti suurimad eksportöörid 20145.

0 200 400 1,000 1,200600 800

1317,8

445,5

347

215,7

207,1

153,9

150,6

144,3

138,5

138,4

129,5

124,1

117,2

115,8

114,8

114,2

114,1

109,3

108,4

dikate inimeste kas ajutiselt või alaliselt Eestisseelamameelitamise kaudu.

Kuna Eesti siseturg on väike ja riigi rikkus mää-ratakse ekspordivõime järgi, tuleb meie talen-dibaas muuta oluliselt rahvusevaheliselt eru-deeritumaks. Viimane eeldab muuhulgas ka kõrg-hariduse rahvusvahelistumise plaanide ümber-vaatamist. Nii välisprofessorite (tänane ees-märk 3%6) kui ka välistudengite arv (2013/ 14.õppeaastal õppis Eestis kõrgkoolides täisajaga2230 välisüliõpilast7) vajab märkimisväärset

Strateegiline tundlikkus(strategic sensitivity)

Kollektiivnetegutsemistahe(commitment)

Ressurssidepaindlikkus

(resource fluidity)


kasvatamist. Jooniselt 3 nähtub, et OECD riiki-des on kolmandal haridustasemel keskmiselt9% välistudengeid, doktorantuuri tasemel agakoguni 24%. Mõlemas kategoorias on Eestil olu-liselt arenguruumi8. Siinjuures on olulised järg-mised küsimused: Missuguseid välistudengeidEestisse õppima meelitatakse ja kuidas? Kui-võrd ja kuidas toetatakse välistudengite õpin-gute järgset siirdumist Eesti tööturule? Kuivõrdon välistudengite Eestisse õppima meelitamisetegevused ja riigid, kust tudengid tulevad,üldse seotud Eesti majanduse ning tööturuvajaduste ja olukorraga?9

1.4 Tööjõu tootlikkus

Kuna suurem osa eksportööridest on välisin-vestorite omanduses, siis hoiavad nad suure-mat lisandväärtust tootvad tegevused ja/või

strateegilised ärifunktsioonid oma koduriigisning konsolideerivad ka oma kasumi väljaspoolEestit. See omakorda tingib Eesti madala töö-jõutootlikkuse võrreldes Euroopa rikaste riiki-dega (vt joonis 4). Seejuures, mida keerukamon tegevusvaldkond, seda suurem on tootlik-kuse vahe.

Selle olukorra ‘murdmiseks’ ja majanduse aren-gunihke saavutamiseks on neli teed (vt joonis5)10. Kõigepealt otseste välisinvesteeringute(OVI/FDI) kaudu – uusi ettevõtteid ja töökohtivälisinvesteeringute läbi riiki tuues (fookusegakeerukamatel investeeringutel, arenduskeskus-tel ja peakorteri funktsioonidel). Teiseks, uuemajanduse nullist kasvatamine iduettevõtetekaudu (teadus- ja arendustegevuse toetamine,ettevõtlusõpe, riskikapitalituru toimimise taga-mine jne). Kolmandaks, olemasoleva majandu-se kaasajastamine suurema lisandväärtuse ja

40

35

30

25

20

15

10

5

0

45

50

Luks

embu

rg

Švei

ts

Uus

-Mer

emaa

Suur

brita

nnia

Pran

tsus

maa

Hol

land

Bel

gia

Aus

traa

lia

Am

eerik

a Ü

hend

riigi

d

Roo

tsi

Taan

i

Aus

tria

Kan

ada

Iirim

aa

Nor

ra

Isla

nd

Jaap

an

Soom

e

His

paan

ia

Port

ugal

Tšeh

hi V

abar

iigik

Slov

eeni

a

Ung

ari

Eest

i

Saks

amaa

Läti

Tšiil

i

Meh

hiko

Pool

a

Välistudengid

Doktorantuur või ekvivalent

Magistrantuur või ekvivalent

Bakalaureuse õpe või ekvivalent

Lühiajaline kolmanda taseme õpe

84% Doktorandid67% Magistrandid

52% Doktorandid

JOONIS 3. Välistudengite osatähtsus kolmandal haridustasemel OECD riikides haridusastmete järgi. (OECD 2013)

8 OECD (2013), New OECD report summarises global mobility trends, vt http://monitor.icef.com/2015/11/new-oecd-report-summarises-global-mobility-trends/ (5.03.2016).

9 Praxis (2014), Välisüliõpilased Eestis – kas vajame neid ka tööturul, vt http://mottehommik.praxis.ee/wp-content/uploads/2014/09/Valisuliopilased-Eestis.pdf (17.02.2016).

10 Lester, R.K. & Sotarauta, M. (2007), Universities, Innovation, and the Competitiveness of Local Economies, Technology Review 214/2007, TEKES,Eesti Arengufondi täiendused 2008.

välisturgude suunas (liikumine väärtusahelastulusamatele funktsioonidele – disain, toote-arendus, omatoode ja bränd). Neljandaks, ole-masoleva majanduse nihutamine kasumlikuma-tele ärialadele (nt metsast metsamasinatesse jametsakeemiasse, põlevkivist põlevkiviõlisse ja -keemiasse). Riigi edukus arengunihke saavu-tamisel on tõenäolisem, kui tähtsustatakse kõikinelja arenguteed ja luuakse neile eeldusi.

1.5 Inimkapital

Demograafilistes protsessides on Eestis ja Eu-roopas palju sarnast – vananemine, rahvastikuvähenemine (kui immigratsioon kõrvale jätta –nt Saksamaal ja mõnedes teistes rikastes rii-kides muudaks see pilti). Rahvastiku vähene-mine on Eestis seotud 90ndatel alguse saanudmadala sündimusega, mida võimendab noorteja keskealiste väljaränne. Eesti taasiseseisvu-mise esimese kümne aasta jooksul toimus suu-rim sündide arvu langus viimase sajandi jook-sul. Käesoleval ajal jääb sündimus (1,54 last

sünnitusealise naise kohta aastal 2014) tundu-valt alla taastootmispiiri (2,1) ning see on alatesaastast 2010 languses11. Ka reaalse tööea algustõuseb, kuna noored õpivad ja otsivad tänapäe-val oma kohta kauem. Samuti sisenevad töö-jõuturule Y ja Z-generatsioonid, kelle jaoks tra-ditsiooniline organisatsioonistruktuur on igandja kes on väga liikuv töötajate sihtgrupp.

Eeltoodu tulemusena kahaneb tööealine ela-nikkond ja kannatavad lisandväärtust ja rahvus-likku rikkust tootvad ettevõtted ning ka teisedorganisatsioonid. Lähikümnendil on üha keeru-lisem vabu töökohti senises mahus täita kooli-pingist tulijate ja tööturul enim otsituma vanu-serühma – 30ndates eluaastates töötajatega.Kasvab vajadus tuua tööturule praegu mitte-töötavaid või vähem tööga hõivatud elanik-konnarühmi (terviseprobleemidega inimesed,vanemaealised, lastega kodus olijad jne). Seesuunab tööjõu otsijate pilgu piiri taha ning toobpäevakorda võõrtööjõu- ja immigratsioonitee-mad.


2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

60

45

30

15

0

Iirimaa

Euroopa Liit

Soome

Rootsi

Tšehhi Eesti

Leedu

JOONIS 4. Tööjõutootlikkus (euro töötunni kohta) 2000-2012.(Eurostati andmed)

Uue majanduse riikiimportimine(sihitud FDI)

Uue majanduse nullistkasvatamine start-up

ettevõtete kaudu(T&A toetamine

riskikapitalil)

Olemasoleva majandusekaasajastamine suurema

lisandväärtuse suunas(koostest disaini)

Olemasoleva majandusenihutamine keerukamatele

aladele(metsast masinatesse)

4 teedmajanduse

restruktureerimiseks

Aeg tulemusteniR

essu

rsid

, kee

ruku

s

JOONIS 5. Majanduse restruktureerimise neli teed. (Lester & Sotarauta, 2007)

11 Eesti Statistikaamet.


Joonisel 6 näeme, et pool Ameerika Ühendrii-kide viimase 60 aasta majanduskasvust on tul-nud tootlikkuse kasvust, pool rahvaarvu kas-vust – need on kaks viisi majanduse kasvata-miseks ehk SKP kasvuks.

Kui vaadata aga Eesti tulevikku, siis kahjuks onmeie trend vastupidine. Kristjan Lepik’u ana-lüüsi kohaselt väheneb Eesti tööealiste inimestearv 2025. aastaks 100 000 inimese võrra12 –23 000 läheb Eestist ära, 24 000 väheneb iibetõttu ning 55 000 väljub tööturult elanikkonnavananemise tõttu (vt joonis 7). Siin on Lepikuhinnangul kaks valikut: „Kas lepimegi sellega, etsee on paratamatu auk ning 10 aasta pärastpeab meie riik olema 12% väiksem? Kõikides lin-nades 12% vähem teid, 12% vähem pensione,12% vähem arstiabi, tuletõrjet, kiirabi. Kahanevriik. Või siis võtame Eesti jaoks oluliseks ees-märgiks, et leida see 100 000 inimest. Loomu-likult võime olla valivad, keda Eestisse tuua.Teema on pagulaste tõttu praegu laetud, kuidme peame eristama pagulaste ja tarkade välis-töötajate Eestisse saabumise temaatikat. Sa-muti ei pea need inimesed füüsiliselt Eestisse

tulema, kui nad e-residendina oma äri Eestistjuhivad, tooksid nad maksutulu ikkagi siia. Seeon fundamentaalne küsimus, mille suhtes Eestisoleks vaja konsensus leida. Enne sellele vastuseleidmist on raske arutada tarkade sisserända-jate kvoote, Eesti turundamist või paljusid muiddetailsemaid probleeme, sest need sõltuvadsellest, millisesse suunda me otsustame tee-lahkmelt minna.”

Kui ühelt poolt pärsib Eesti arengut töökätearvu pidev vähenemine (nii absoluutarvus kuisuhtes pensioniealistesse), siis teisalt on juur-probleemiks tööjõuturu osalejate erialalise ette-valmistuse ja kompetentsid ebakõla võrreldessooviga rikaste riikide sekka jõuda. Kui taan-dada riikide suuruse erinevus (3,88 korda), siisSoome majanduse struktuuri saavutamiseks onEesti kõrgtehnoloogilises või teadmusmahukastootmises ja teenustes puudu nii ca 30 000töötajat kui ka ca 30 000 töökohta. Samal ajalon madaltehnoloogilises töötlevas tööstusesüle ca 21 500 töökohta ja töötegijat (vt joonis8)13. Sellise talendipanga ettevalmistuse dis-proportsiooni saab vähendada kolme tegevuse

Keskmine aastast-aastasse muutus protsentides

%

Töötajate arvu kasv+ Tootlikkuse reaalkasv töötaja kohtaSKP reaalkasv

1995-1964 1965-1974 1975-1984 1985-1994 1995-2004 2005-2014

3.8

3.53.3

3.1

1.5

2.22.0

1.6

1.2

0.5

3.3

1.5

1.02.11.21.42.3 1.5

4.0

3.5

3.0

2.5

2.0

1.5

1.0

0.5

0.0

4.5

JOONIS 6. Tootlikkuse ja rahvaarvu kasvu mõju Ameerika Ühendriikide majanduskasvule 60 aasta vältel. (JP Morgan Asset Management; andmed 21.08.2015)


koosmõjul: (a) massiline täiend- ja ümberõpe;(b) tänaste ja homsete õppurite haridusvalikutesuunamine koos kolmanda taseme haridusekvaliteedi ja tulevikukindluse suurendamisega;(c) suunatud talendimigratsiooni hoogustami-sega. Selleks, et seda terviklikult, sidusalt jatulemuslikult teha, vajame üleriigilist ning ajasuuenevat/täpsustuvat riiklikku talendistratee-giat. Samuti peame vaatama hariduspoliiti-kat ja -investeeringuid osana laiemast arengu-poliitikast ja otseses seoses riigi ettevõtlus-ning majanduspoliitikaga (nii Tallinna linna kuika maakonnakeskuste mõttes).

1.6 Atraktiivsus investeeringutele ja talentidele

Moodsate linnade ja piirkondade uuringud näi-tavad, et kui varem prevaleeris inimese soovtöötada heas ettevõttes tema soovi üle eladameeldivas kohas, siis nüüd on see vastupidi.Näiteks 2008. aastal Ameerikas korraldatuduuring näitas, et 64 protsenti mobiilsetestglobaalsetest teadmustöötajatest valib omatöökoha just asukoha, mitte aga organisatsioo-

ni või firma järgi.14 Ja rahvusvahelised ettevõt-ted valivad omakorda oma ärifunktsioonideleasukohamaa lähtuvalt sellest, kus asub piisavaskoguses neile vajaliku ettevalmistusega inimesija/või turgu. Seega on Eesti ärikeskkonna rah-vusvahelistumise eelduseks sotsiaalse elukesk-konna viimine tasemele, mis iseloomustab ta-lendimagnetiks kujunenud linnu. “Loovus selli-seks kujunemisel väljendub millegi tavapäratuja ootamatu tegemises,” kui kasutada USAmuusiku ja multitalendi Marilyn Mansoni sõnu.

Teiseks suureks märksõnaks on siin Eesti (shTallinna, mis on u 50% Eesti SKPst) regionaalsemajandusrolli aga ka geopoliitilise positsiooniparandamine Põhjala piirkonnas ja Euroopaslaiemalt. Täna on Tallinn maailmalinnade edeta-beli tagumises otsas, alfa, beta ja gamma linna-de loetelus gamma tasemel15. Meist eespool onkõik piirkonna olulised linnad, sh Riia. Posit-sioon paraneks, kui Tallinnas oleks maailma-tasemel ülikool(-id), siin toimuksid rahvusvahe-lised sündmused ja langetataks suurema mõju-ga otsuseid (kuid meil puudub kaasaegne kon-verentsi- ja messikeskus), siinsed ettevõtted

JOONIS 7. Tööealiste arvu muutus Eestis aastaks 2025. (Euroopa Komisjoni andmed ja Kristjan Lepiku arvutused)

800

700

600

900

Tööealiste arvEestis (2013)

Väljaränne(neto)

Rahvaarvuvähenemine

Elanikkonnavananemine

Tööealine elanikkond 2025

870 2324

55

768

100K

12 Lepik, K. (2016), Eesti kaotab 100 000 inimest, https://medium.com/@kristjan.lepik/eesti-kaotab-100-000-inimest-647cbcabd58d#.qgtzf9kzx (5.03.2016).

13 Männik, K. & Pärna O. (2013), Estonia – The Business Paradise: Kuidas ühendada jõud, et muuta Eesti rahvusvahelise äritegemise keskuseks – talendikate inimeste, tasuvate töökohtade ja väärtust loovate välisinvesteeringute sihtriigiks? Vt http://ottparna.com/post/61011732435/v%C3%A4rske-uuring-majanduse-arenguh%C3%BCpe-tarkade (5.03.2016).

14 Helgesen, S. (2010), Charles Landry Knows What Makes Cities Great: Distinction, Variety, and Flow, Strategy & Business (60), pp. 1–12.15 Globalization and World Cities Research Network (2012), The World According to GaWC, 21. november 2012,

vt http://www.lboro.ac.uk/gawc/world2012t.html (13.01.2016)


JOONIS 8. Struktuurne tööpuudus: Eesti tööhõive jaotuse projektsioon töötlevas tööstuses ja teeninduses Soome tööhõive struktuuri põhjal 2010. aastal. (Eurostati andmed; Ott Pärna ja Katrin Männik’u arvutused)

juhiksid väärtusahelaid ja äritegevust laiemasregioonis (täna on meie põhilised eksportijadjätkuvalt madala lisandväärtusega Skandinaa-via allhanketehased) jne. Üheks kaudseks indi-kaatoriks on siin ka meedia – kuivõrd palju rah-vusvahelisi teemasid Eesti meedia kajastab, kasmentaalses mõttes nähakse Eestit tsentrina võipigem ääremaana. Vähemalt regionaalses mõt-tes peab Eesti võtma tunduvalt jõulisema rolli,a’la Singapur – olgugi et väiksena, kuid selgeltKagu-Aasia keskusena, ühe ASEAN’i asutajaliik-mena, piirkondliku hub’ina mitmes valdkonnas(nt rahvusvaheline äri, haridus ja tervishoid, lo-gistika). Eestil on küll unikaalne e-residentsusenimeline tööriist, mille abil teatavat rahvusva-helist äri Eestist läbi juhtida, kuid meil puudubturgude tundmine, sh väga spetsiifilistes niši-valdkondades, et näiteks Luksemburgilt mõnifinantsteenuste nišš Eestisse tuua.

Kokkuvõtvalt, Eestil on edasiseks arenguks jaheaolu kasvuks klaaslagi ees. Ja nii nagu spor-dis, eeldab ka riikide konkurentsis kohalikustliigast meistrite liigasse minek ja seal läbilöö-mine väga mitmete asjade teisiti tegemist. Me

unistame Soome palkadest ja kõrgest heaolust.Ometi on teada, et riikide jõudmine tippu on pi-gem erand kui reegel. Maailmapanga analüüs16

riikide arengust viimase 50 aasta vältel näitab,et ¾ maailma madala või keskmise sissetule-kuga iseseisvaid riike pole aastail 1960–2009oma taset tõstnud või on isegi langenud mada-lamasse gruppi. Liigat on vahetanud selles aja-vahemikus vaid väike grupp riike, näiteks Aasiatiigrid Jaapan, Hongkong, Lõuna-Korea, Singa-pur ja Taiwan ning osa riike Euroopas majan-dusliku integratsiooni ja kasvu kiiluvees. Kõigiledukail on olnud selleks oma mudel, ettenäge-lik ja tegus valitsemine. Lisaks on toeks olnudhirm ‘rongist maha jääda’ ja soodus majandus-kasvu foon – seda nii Euroopas kui ka Kagu- jaIda-Aasias.Me oleme Eestiga jõudnud küll kõr-gema sissetulekuga riikide alumisse serva, kuidjärgmise arenguhüppe peame sooritama nega-tiivsete trendide foonil – ühiskonna vananemi-ne, väljaränne, stagneerunud eksporditurud,halvenenud julgeolekuolukord jne. Selline soori-tus saab õnnestuda vaid terve ühiskonna koos-töös ja tõsiseid pingutusi tehes.

Kesk-kõrgtehnoloogiline töötlev tööstusTeadusmahukad turuteenused

Teadusmahukad kõrgtehnoloogilised teenused

Madaltehnoloogiline töötlev tööstus

Kesk-madaltehnoloogiline töötlev tööstus

-10000 -5000 0 5000 10000 15000 20000 25000

Kõrgtehnoloogiline töötlev tööstus

-4185

-9537

-5333

-9665

-4690

21534

16 Lin, Y. J. (2012), New Structural Economics: A Framework for Rethinking Development and Policy, The World Bank, vt http://siteresources.world-bank.org/DEC/Resources/84797-1104785060319/598886-1104951889260/NSE-Book.pdf (17.02.2016).



Google’i futurist ja peainsener Ray Kurzweil en-nusas 2001. aastal, et 21. sajand ei too meilemitte sajandi jagu arengut, vaid on pigem tä-naste mõõdupuude järgi võrreldav progressiga,mis leidis maailmas aset möödunud 20 000aasta vältel17. On ka neid, kes sellistele seisukoh-tadele oponeerivad. Näiteks nimetab Brititeadusajakirjanik Michael Hanlon18 aastaid 1945-1971 Kuldseks Veerandiks. Ajavahemikuks, millevältel pandi alus pea kõigele, mis defineeribmoodsa maailma. Vähem kui ühe inimpõlv-konna tegevuse tulemuseks on televisioon,elektroonika, arvutid, internet, tuumaenergia,antibiootikumid, sündimuse kontroll (i.k. ‘ThePill’), kosmonautika, inimõigused, feminism,roheline revolutsioon, de-koloniseerimine, pop-kultuur ja -muusika, masslennundus, kiirrongid,kättesaadavad ja vastupidavad autod, gei-õiguste liikumine jpm. Mees saadeti Kuule jasond Marsile, saadi jagu rõugetest ja avastatinö. topelt-spiraalne elu võti. Kuid nüüd, kusmeile kõigile meeldib mõelda, nagu elaksimetõeliselt progressiivsel ajastul, mida iseloomus-tab pidev tehnoloogiline innovatsioon, on tõe-line areng seiskunud. Tänane progress on defi-neeritud peamiselt tarbija nõudlusest, kujuta-des tihti banaalseid infotehnoloogilisi edasi-

arendusi. USA majandusteadlane Tyler Cowenväidab oma raamatus „The Great Stagnation“(e.k. Suur stagnatsioon, 2011), et vähemaltAmeerikas on saavutatud tehnoloogiline platooja arendused ei ole võrreldavad Kuldse Vee-randi radikaalsete leiutistega. TehnoloogiaguruPeter Thiel’i sõnadega – “me tahtsime lenda-vaid autosid aga saime 140-tähelised teksti-sõnumid.19” Viidatud Twitteri teadus- ja aren-dustegevuse osakaal käibest on muuseas USAsfirmade seas üks suurimaid (46%). Paraku agaei ole me võitnud president Richard Nixonialustatud ‘sõda vähi vastu’, halvatud ei saakõndima ja pimedad nägema, nagu ütleb Han-lon. Ja viimased 40 aastat pole mees käinudKuul. Ka lennunduses näeme masinaid, mis onedasiarendatud versioonid sellest, mida teame1960-ndatest. Kui 1971.a kulus tavalise lennu-kiga Londonist New Yorki lendamiseks kaheksatundi, siis täna sama palju. Kuuekümnendatelõpus loodud Concorde suutis seda teha kolmetunniga, kuid on tänaseks surnud. Autod onnatuke kiiremad, turvalisemad ja võtavadvähem kütust, kuid erilist paradigmamuutustpole toimunud.20

ARENGUTRENDID JA MUUTUSED MAAILMAS2.

Maailm võib olla küll määramatu jaettearvamatu – aga see ei vabandaselleks valmistumata jätmist.

Peter Schwartz

17 Kurzweil, R. (2001), The Law of Accelerating Returns, vt http://www.kurzweilai.net/the-law-of-accelerating-returns (4.03.2016).18 Hanlon, M. (2015), The Golden Quarter, Aeon, vt http://aeon.co/magazine/science/why-has-human-progress-ground-to-a-halt/ (4.03.2016).19 Packer, G. (2011), No Death, No Taxes, The New Yorker, 28. november 2011, Peter Thiel on PayPal’i kaasasutaja, Facebooki esimene firmaväline

investor ja riskikapitalifondi Founders Fund asutaja, vt http://www.newyorker.com/magazine/2011/11/28/no-death-no-taxes (4.03.2016).20 Pärna, O. (2015), Maailm suure leiutaja reinkarnatsiooni ootuses, Müürileht 9.11.2015, vt https://www.muurileht.ee/maailm-suure-

leiutaja-reinkarnatsiooni-ootuses/ (4.03.2016).


On kuidas on, kuid tulevikku ennustada ei saa.Samas saab selleks paremini valmis olla – seo-tud riske ennetada ja tärkavaid võimalusi ärakasutada, Eesti kasuks kallutada. Selleks on olu-line maailmas toimuvate pikema-ajaliste aren-gutrendide süsteemne jälgimine, analüüsimineja Eesti konteksti tõlgendamine. Majandus-ekspert Heido Vitsuri sõnul21 ei viita raskusedkriisi ületamisel nii Eestis kui Euroopas ja maail-mas üksnes tehtud vigadele ning kriisi vastuvõitlemise instrumentide ammendumisele.“Selle taustal kumab hoopis sügavam vajadusmuutusteks: vaja on kohaneda uue, multipo-laarse ja kasvupiiridele läheneva maailmaoludega. Eesti võimaluseks on arendada oskustja võimet näha ning kasutada maailmas toimu-vaid muutusi enda hüvanguks,” sõnab Vitsur.

Eesti ühiskond sõltub maailmas toimuvatestdemograafilistest, keskkonnaalastest, majan-duslikest, tehnoloogilistest ja geopoliitilistestmuutustest. Need globaalsed, pikaajalised jaüksteisega põimunud arengud – megatrendid –mõjutavad riike, ettevõtteid ja inimesi. Mega-trendide jälgimine aitab paremini mõista, kuhuliiguvad tulevikus tarbijad, raha ja tööjõud. Näi-teks PWC laiaulatusliku küsitluse põhjal aval-davad suurimat mõju sellele, kuidas inimesed5-10 aasta pärast töötavad, vastavalt tehno-loogilised läbimurded (53% vastanutest); res-sursside nappus ja kliimamuutused (39%); glo-baalmajanduse jõujoonte muutus (36%); demo-graafilised muutused (33%); ja kiire linnastu-mine (26% vastanutest)22. Alljärgnevalt on too-dud ülevaade seitsmest majandusega seotudmegatrendist.

2.1 Toote- ja teenuseturgude globaliseerumine ning individualiseerumine23

Globaliseerumise esimene laine on kaasatoonud üleilmsed standardkaubad, viinud allatoodete hinnad ja ‘pildunud’ mööda maailma

laiali ettevõtete väärtusahelad. Viimast lähtu-valt optimaalse kulujuhtimise vajadusest, res-sursside (sh inimkapitali) olemasolust ja turgu-de lähedusest. Globaliseerumise teises laines jaüha suuremas ressursside piiratuses on muutu-mas oluliseks raha teenimine väärtusahela erine-vates osades, mitte vaid selle lõpus (nt kohvi-taimede peal seente kasvatamine), toormater-jalide asendamine tööstuses (nt siidikiu kasu-tamine roostevaba terase asemel žilettides),tööstuse automatiseerimise uus laine (nn töös-tus 4.0, mis põhineb küberfüüsilistel süstee-midel ja asjade internetil) ja toote- ning tee-nuseturgude individualiseerimine. Siia lisandu-vad jagamismajandus (i.k. sharing economy),ühistöö (i.k. crowd working), üksikute, kuid jõu-liste digitaalsete müügiplatvormide domineeri-mine (i.k. platform capitalism). See kõik oma-korda muudab maailma alates tootmise jateenuste osutamisest ning logistikast kuni uutetarbimismudelite ning ka töökohtade olemu-seni. Samuti jagatakse taaskord ümber glo-baalset rikkust ja/või kontsentreeritakse seda.

Eestile püstitab eeltoodu muuhulgas järgmisiküsimusi:

● Milline peaks olema Eesti talendi- ja majan-duspoliitika, et see toetaks globaliseerumiseteisest lainest osasaamist nii indiviidide,ettevõtete kui ka riigi mõttes? Veelgi enam,kuidas nendes tingimustes Eestit keskmisesissetuleku ja madala tootlikkuse lõksustpäästa?

● Kuidas kasutada ära e-residentsust kui rah-vusvahelise äri platvormi (meie ajutist kon-kurentsieelist), et senisest suurem ja keeru-kam osa maailma äritegevusest Eestist läbijuhtida? Millised on need valdkonnad, ärisek-torid, globaalsed tarneahelad ja piirkonnad,millele e-residentsuse platvorm saab lisand-väärtust pakkuda?

21 Vitsur, H. (2011), Kriis kestab uue majanduskorrani, Eesti Arengufondi Raport “Edasi” Riigikogule 2010/2011.22 PWC (2014), The Future of Work: A journey to 2022. 23 Alapeatükk põhineb osaliselt: Matsulevitš, L. (2011), Megatrendid, mis mõjutavad kõike ja kõiki, Eesti Arengufondi Raport “Edasi” Riigikogule

2010/2011.


2.2 Tärkavad majandused kasvatavadoma mõju maailmas24

Tärkavate turgude keskklass liigub jõudsalt Eu-roopa praeguse elatustaseme poole ning oda-vaid sisendeid – loodusressursse ja tööjõudu –pakkunud tootjamaadest on saamas tarbija-turud. Oluliselt kasvab nende riikide mõju rah-vusvahelistes suhetes. Peale Hiina ja India onareenile liikunud ka tagantpoolt tulijad Aasiast,Aafrikast ja Ladina-Ameerikast. Aasia kasv onviimasel paaril aastakümnel olnud pidurdama-tu. Vaatamata sellele, et Hiina majanduskasv onnäidanud pidurdamise märke, saab hiljemalt 20aasta pärast Hiinast maailma suurim majandusning 2050. aastaks jõuab tema järel teisele ko-hale India25. Olgugi, et pisut aeglustunud, viitabkiire kasv siiski sellele, et aastaks 2050 on Aasiariikide elatustase umbes sama, mis Euroopastäna26. See tähendab, et nende riikide turuostujõud ja võimalused on praegusest oluliseltsuuremad. Ainuüksi Hiinas on aastaks 2030keskklass juba üle miljardi inimese, alla-kahe-dollari-päevas-vaesus on kadunud ning SKP ini-mese kohta ostujõu pariteedi alusel on 21 000dollarit ning sajandi keskel juba 48 000 dol-larit27. See kõik põhineb muidugi eeldusel, etinstitutsioonid, õigusruum ja investeeringudinimkapitali, aga samuti ka maailmamajandusening geopoliitiline üldine käekäik seda kasvu-trendi toetavad. Eesti otsustajatele ja ettevõt-jatele seab tärkavate turgude ja majandustejätkuv esilekerkimine ning Euroopa majanduseja lähiturgude stagnatsioon mitmeid olulisiküsimusi, sh:● Kuidas suurendada Eesti riigi kohalolekut ja

luua ettevõtetele sildu tärkavatele turgu-dele?

● Milliseid ärivõimalusi avab see trend Eestiettevõtjatele ekspordiks ja milliste toodete-teenustega saab Eestist tärkavatele turgu-dele minna?

● Milliseid välisinvestoreid ja millistelt tärkava-telt turgudelt Eestisse meelitada ning kui-das?

2.3 Globaalsel tööturul karmistubvõitlus talentidele28

Maailma rahvastiku kasv jätkub, kuid kasvu-tempo langeb. Samal ajal seab vananemine jatööjõu vähenemine üha rohkem surve alla lää-neriikide majandused ning mõjutab kogu glo-baalset tööturgu. Esmakordselt läks 2010.aastal Euroopas pensionile rohkem inimesi kuisisenes tööturule. Saksamaal on kahe kümnen-di pärast ühe 65-aastase või vanema kohta vaidkaks tööealist inimest. Järgmistena jõuavadselle suhteni ka Kreeka, Hispaania ja Itaalia29.Vähenev rahvastik Euroopas ei võimalda jätkataka kõrgharitud inimeste pealekasvu endisestempos ning see tekitab lõpuks surve arenenudriikide majanduskasvule. Selleks, et säilitadakriisieelse kahe kümnendi majanduskasvu tem-pot, vajab USA aastaks 2030 juurde 26 miljonitinimest, Euroopa 46 miljonit inimest30. Aasia,Ladina-Ameerika või Aafrika suhteliselt nooretööealise elanikkonnaga riigid saavad veel nau-tida nn demograafilist dividendi – tööturulesisenevat inimkapitali, kes panustab majandus-kasvu ning kes kaaluvad üles pensionile jääjad.Ent demograafilist dividendi on võimalik prae-gustel kiiretel kasvuriikidel võtta lühikese peri-oodi jooksul – aastal 2030 on vananemisemurest vaba ainult must Aafrika31. Näiteks Hiinatöötav elanikkond hakkab vähenema 2020.aastal ning kogu elanikkond 2032. aastal. Aasiariikidest õnnestub tööealise rahvastiku vähen-emist 2050. aasta tagusesse aega edasi lükatavaid Pakistanil ja Afganistanil32. Tärkavad ma-jandused pakuvad samas juba praegu kohatiarenenud riikidest atraktiivsemat ja dünaami-lisemat töökeskkonda. Kui arenenud tööstus-maad on talendikaid sisserändajaid seni meeli-tanud oma haridussüsteemi ja karjäärivõima-lustega, siis viimane ei ole enam sageli argu-ment. Juba praegu näeb üha enam USAs võiEuroopas hariduse saanud noori hiinlasi ja hin-dusid oma kodumaal paremaid karjäärivõi-malusi33. Kodumaale naasmise tendentsi toetabka üha teravnev nõudlus talentide järele

24 Alapunkt põhineb osaliselt: Matsulevitš, L. (2011), Megatrendid, mis mõjutavad kõike ja kõiki, Eesti Arengufondi Raport “Edasi” Riigikogule 2010/2011.25 Ernst & Young (2011), The World in 2050.26 ADB (2011), Realizing the Asian Century.27 Ibid.28 Alapeatükk põhineb osaliselt: Matsulevitš, L. (2011), Megatrendid, mis mõjutavad kõike ja kõiki, Eesti Arengufondi Raport “Edasi” Riigikogule

2010/2011. Eurostat (2011), Population and social conditions.


arenevates riikides – Hiinas ja Indias on näiteks84% ettevõtetest probleeme kvalifitseeritudtöötajate leidmisega34.

Eesti otsustajatele ja haridusjuhtidele seab seemitmeid olulisi küsimusi, sh:

● Kuidas leida ja tuua Eestisse just neid glo-baalseid talente, keda meil uutel ärialadel võitraditsioonilisi valdkondi arendades vajaläheb?

● Milline peaks olema Eesti töö- ja haridus-keskkond, et olla atraktiivne nii oma inimes-tele kui ka neile, keda siia väljastpoolt vaja-me?

● Kuidas planeerida enda või laste haridusteedselliselt, et tuleviku tööturul sattuda vajalikehulka?

2.4 Maailmamajanduse gravitatsioo-nikeskused on linnad35

Kuni tööstusrevolutsioonini elasid inimesedpeamiselt maal. Aastal 1800 elas linnades vaid3% maailma elanikkonnast. Aastal 1900 olimaailmas vaid 12 linna, kus elanikke oli enam kui1 miljon; täna on maailmas 400 enam kui 1 mil-joni elanikuga linna. 2010. aastal raporteerisÜRO esmakordselt, et linnades elab rohkem ini-mesi kui maal (aastal 2014 juba 54%). Kui are-nenud riikides elab linnades ca 70% elanik-konnast, siis arengumaades on linnaelanikeosakaal ca 40%36. Linnastumine toimub kolmeteed pidi – maalt linna kolimine, populatsiooniloomulik kasv linnades ja linnasid ümbritse-vate piirkondade klassifitseerimise kaudu lin-nadeks37.

Linnade edu ja atraktiivsus sõltub sellest,kuidas nad tulevad toime elukeskkonna säilita-mise ja arendamisega rahvastiku kasvu ningökoloogiliste väljakutsete tingimustes ning too-vad linna juurde väärtust loovaid talente. Igalaastal kolib linnadesse 65 miljonit inimest (1,25miljonit nädalas; mõningatel andmetel kuni 3miljonit). Aastaks 2050 elab linnades juba 6,3miljardit inimest – see on ca 70% kogu maailmarahvastikust38 ja valdavalt toimub linnastuminetärkavates majandustes ja arenguriikides. Võr-reldes tänasega 2,7 miljardi inimese lisandu-mine linnadesse tähendab kas olemasolevatekasvamist või 2 700 uue ühe miljoni elanikugalinna lisandumist aastaks 2050.

Linnastumist tulebki vaadata teiste trendide,eelkõige tärkavate turgude ja Aasia esiletõusuvalguses, sest viimast toetab suuresti just ini-meste liikumine linnadesse. Teatavasti leiab ko-guni 93% linnastumisest tänapäeval aset aren-gumaades ja 40% maailma linnade kasvusttoimub slummides. Linnade kasvu veavad kesk-mise suurusega megalinnad39, mitte suured, üle10-miljonilised metropolid. Maailma 600st kõi-ge kiiremini arenevast linnast on 577 alla 10miljoni elanikuga linna, mille osatähtsus 23kõige suurema megalinnaga võrreldes edaspidikasvab40. Ligi kolmveerand sellest 600st asubarenevates riikides. Olgugi, et märkimisväärneosa linnade kasvust tuleb ilma majanduskas-vuta, tekitades kõikvõimalikke probleeme ala-tes turvalisuse tagamisest kuni mõistliku pla-neerimiseni, kasvab siiski koos rahvastikuga kalinnade majanduslik mõju. Juba praegu anna-vad suurimad 100 linna üle kolmandiku maa-ilma majanduse kogutoodangust41. Ning kus on,

29 Eurostat (2011), Population and social conditions.30 WEF (2010), Stimulating Economies through Fostering Talent Mobility, vt

http://www3.weforum.org/docs/WEF_PS_TalentMobility_report_2010.pdf (17.02.2016).31 The Futures Company (2011), The World in 2020: The Business Challenges of the Future.32 ADB (2011), Realizing the Asian Century.33 Wadhwa, V., Saxenian, A-L., Freeman, R. B. & Gereffi, G. (2009), America’s Loss is the World’s Gain, vt

http://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=1348616 (17.02.2016).34 Ernst & Young (2011), Tracking Global Trends.35 Alapeatükk põhineb osaliselt: Matsulevitš, L. (2011), Megatrendid, mis mõjutavad kõike ja kõiki, Eesti Arengufondi Raport “Edasi” Riigikogule

2010/2011.36 Vt http://www.english-online.at/geography/world-population/urban-areas.htm (5.03.2016). 37 Collyer, M. (2015), Three million people move to cities every week: so how can cities plan for migrants? Vt http://www.citymetric.com/sky-

lines/three-million-people-move-cities-every-week-so-how-can-cities-plan-migrants-1546 (5.03.2015).38 ÜRO: http://www.un.org/esa/population/. 39 Megalinnadeks nimetatakse linnu, mille populatsioon on üle 5 miljoni inimese; selliseid on maailmas 40 ja 80% neist asuvad arengumaades.40 McKinsey (2012), Global Cities of the Future.41 McKinsey (2011), Urban World: Mapping the Economic Power of Cities.

42 Tovrov, D. (2011), 5 Biggest Slums in the World, http://www.ibtimes.com/5-biggest-slums-world-381338 (5.03.2016).43 Alapeatükk põhineb osaliselt: Matsulevitš, L. (2011), Megatrendid, mis mõjutavad kõike ja kõiki, Eesti Arengufondi Raport “Edasi” Riigikogule

2010/2011.44 Bloomberg (2015), Forget Oil Glut and War. Water is Real Threat for Mideast, vt http://www.bloomberg.com/news/articles/2015-08-27/forget-

oil-glut-and-war-water-is-real-threat-for-mideast (17.02.2016).45 Gosden, E. (2016), Ikea plans mushroom-based packaging as eco-friendly replacement for polystyrene, The Telegraph, 24.02.2016, vt

http://www.telegraph.co.uk/news/earth/businessandecology/recycling/12172439/Ikea-plans-mushroom-based-packaging-as-eco-friendly-replacement-for-polystyrene.html (5.03.2016).

46 Green, J. (2008), What’s it all about: A socio-ecological transition, Philips Design, presentation.


sinna tuleb juurde, sest linnade kasv on ise-ennast võimendav – linna koonduvad raha jainimesed, sealjuures nii talendid kui ka vähemandekad (näiteks maailma suurimas slummisMexico City’s nimega Neza-Chalco-Itza elab üle4 miljoni inimese42).

Kõrgema sissetulekuga inimesed loovad sotsi-aalset keskkonda teistele omasugustele ningtekitavad tarbimise teel kaudselt ka uusi, mada-lamaid oskusi nõudvaid töökohti. Ühelt poolton linn oma rahvastiku tiheduse ja tekkiva sü-nergiaga hajuskeskkonnast efektiivsem ningseeläbi ka majanduskasvu toetav. Näiteks Hii-nas suurendab linnakolinute üheprotsendilinekasv majandust täiendava nõudluse kaudu 1,6%võrra, mis tähendab, et linna elama asudes kas-vavad oluliselt nii tööväljavaated kui ka inimeseostujõud. Juba 15 aasta pärast on arenevate rii-kide linnades rohkem keskklassi leibkondi (kesteenivad ostujõu pariteedi alusel üle 20 000dollari aastas) kui arenenud riikide linnades.Samas tekitavad linnad kui tohutud ressursi-mahukad kooslused keskkonnaprobleeme –energiatarbimine, ökoloogilise keskkonna hal-venemine, transpordiprobleemid, turvalisus.Linnade kasvu jätkusuutlikkuse ja tegelikult kamajanduste konkurentsivõime määrab lõpukssee, kuidas nende muredega toime tullakse.

Linnastumine tekitab Eestile mitmeid küsimusija võimalusi, kui neid mõistame ning neist kinnioskame haarata, sh:● Kuidas võiks Eesti ettevõtjad arvestada lin-

nastumise trendi tärkavatel turgudel ja uutelinnainimeste tarbimisharjumusi? Kas ja mil-lised meie tehnoloogilised lahendused võik-sid linnastumisega seotud olulisi probleemeleevendada-lahendada?

● Kuidas võiks Tallinna linnaruumi muuta kon-kurentsivõimelisemaks, et inimesed eelistak-sid seda näiteks Stockholmile, Kopenhaa-genile või Peterburile?

● Milliste piirkonna suurlinnadega võiks Eestilvõi Tallinnal tekkida üksteist vastastikku või-mendav sünergia? Millised on meie partner-linnad maailmas ja kuidas nendega vastas-tikku kasulikku koostööd teha?

2.5 Rohemajandus pakub riikidelekonkurentsieelist43

Keskkonnamuutused toovad kaasa uued välja-kutsed ja võimalused majandusele, nt ekst-reemsed ilmastikutingimused (üleujutused,tormid), epideemiate laialdane levik jms võivadohustada mitmete majandusharude toimimistvõi teisalt näiteks vee nappus võib põhjustadaulatuslikku migratsiooni ja rahvastiku ümber-paiknemist maailmas. Aastaks 2040 on maa-ilmas 33 riiki täiesti ilma veeta (ÜRO-s on kokku193 riiki), pooled neist tänased naftagigandidLähis-Idas. Analüüsid näitavad, et üsna varstisaab veest suurema väärtusega kaup kui tänaon naftasaadused44.

Karmistuvad ka keskkonna-alased regulatsioo-nid ja suurenevad tarbijate ootused suunavadettevõtteid säästlikumale tootmisele ning kesk-konnasõbralike teenuste pakkumisele. Nii näi-teks katsetab IKEA täna seente baasil toodetudbiolagunevat pakendit, nimetades seda Fungipakendiks (i.k. fungi packaging)45. Philips nime-tab sellist suurt ühiskondlikku üleminekut nih-keks tehno-turu ajastust (i.k. techno-marketera) sotsiaal-ökoloogilisse ajastusse (i.k. socio-ecological era)46.

Maailma ja Euroopa kliimapoliitilised otsused(nt süsihappegaasi emissiooni maksustamine)ja seadusandlus mõjutavad ka Eesti majandus-keskkonda. Taastuvenergia ja kliimamuutustegaseonduvate poliitiliste otsuste vastuvõtmineEuroopa tasandil mõjutab otseselt Eesti met-sast saadava bioenergia kasutamist lähiaasta-tel. Metsavarud, mida senini on peetud mitte-


kasumlikeks võivad osutuda majanduslikulttulusaks tooraineks. Süsihappegaasi emissioonimaksustamine aitab investeeringud suunataCO2-neutraalsema energia tootmise ja töötle-mise protsessi ning aitab kaasa fossiilkütuste ja-energia asendamisele biomassil baseeruvatetoodetega. Inimesed soovivad ka keskkonna-sõbralikumaid tooteid, mille tõttu suureneb pui-du kui loodusliku materjali kasutamine, sh suu-reneb puidu kasutamine keemiatööstuse toor-ainena (nt biodiisel) ning puitmaterjali kasuta-mine ehitusel kasvab.

Puhastest tehnoloogiatest ehk cleantech’ist onsaanud kogu majandust läbiv kontseptsioon,kus domineerivad praegu energeetika, veema-jandus ja transport47. Kliimamurede lahenda-mise kõrval on arenenud riigid huvitatud rohe-majandusest kui töökohtade ja majanduskasvuallikast. Keskkonnatooted ja -teenused eiseostu enam pelgalt kliimaprobleemide võiressursinappusega. Tegemist on uue majandu-se kasvumootoriga, mis loob uusi töökohti ningäri- ja ekspordivõimalusi, pakkudes konkurent-sieelist nii ettevõtetele kui ka riikidele. Lisaksloob üha kasvav teadlikkus ja rohemajandusepopulariseerimine hea võimaluse ettevõteteleja riikidele pöörata rohelised investeeringud jaalgatused korporatiivse või rahvusliku kuvandiosaks. Võrreldes kriisieelse ajaga kasvab maa-ilma energiavajadus aastaks 2035 hinnanguli-selt poole võrra48 ning seda trendi veavad tär-kavad majandused. Siit ka väljakutse – kuidassaavutada vähemaga rohkem, kuidas saadaväärtusahelast rohkem sotsiaalmajanduslikkutulu jne? Seda mitte ainult energeetikas, vaidmajanduses tervikuna, vähendades sealjuuresmõju keskkonnale. Igal juhul on säästev ener-geetika ja keskkonnatooted kolossaalne kasvu-valdkond, mille globaalne turumaht oli 2005.a.600 miljardit ja kahekordistub aastaks 2020.Peale ressursipiirangute ja kliimaprobleemide

tõukavad rohemajandust tagant avalik arvamusja tarbijateadlikkus, rahvusvahelised kliima-kokkulepped ja riiklikud eesmärgid tööhõivening majanduskasvu toetamiseks. Panused onrohemajanduses suured: stiimulpakettidest,millega valitsused kriisi ajal majandust turgu-tasid, läks keskkonnaga seotud valdkonda-desse ligi 500 miljardit dollarit49. Kriisist välju-mist on nimetatud isegi ‘roheliseks taastumi-seks’, sest see valdkond, eriti taastuvenergee-tika, sai turgutusprogrammides erilist tähele-panu. Seega oli majanduskriis omamoodi kata-lüsaatoriks roheliste tehnoloogiate arengule.Tõsi, maailmamajanduse kasvu aeglustumine jalühemas perspektiivis oluliselt alanenud naf-tahinnad raskendavad rohemajandusse inves-teerimist, kuid pikemas perspektiivis on seepigem ajutine nähtus, trendist kõrvalekalle.Aastaks 2020 ennustatakse, et roheliste too-dete ja teenuste globaalne käive ulatub juba 3,2triljoni euroni50. Uue majanduse uus töötajas-kond on ‘rohekraed’. Ühelt poolt nõuab rohe-line energeetika ja tehnoloogiaarendus reaal-ainete valdajaid – häid spetsialiste ja insenere.Ent rohemajandusega seotud valdkonnad teki-tavad töökohti kõigil oskustasemetel. USA-s onnäiteks viimase seitsme aasta jooksul lisandu-nud madala ja keskmise oskustasemega rohe-kraelistel töökohtadel mediaanpalk 13% kõrgemkui sama oskustasemega töötajatel kogu ma-janduses51.

Eestile esitab rohemajanduse areng muuhul-gas järgmisi küsimusi:● Millised on Eesti põhikompetentsid rohe-

listes tehnoloogiates, toodetes ja teenustes,mida saaks arendada ka ekspordivõimalus-teks?

● Kuidas oleks Eestil võimalik võetud kesk-konna- ja kliimakohustuste täitmise kaudusuunata Eesti ettevõtteid rohemajaduseglobaalselt kasvavatele ärialadele?

47 Roland Berger (2011), Green Growth, Green Profit.48 Independent Statistics & Analysis, U.S. Energy Information Administration.49 HSBC (2009), Building a Green Recovery.50 Roland Berger (2011), Green Growth, Green Profit.51 The Brookins Institution (2011), Sizing the Green Economy.


52 Vt http://www.worldometers.info/world-population/ (28.02.2016).53 ÜRO populatsioonidivision.54 The Economist (2014), Age invaders: A generation of old people is about to change the global economy. They will not all do so in the same

way, vt http://www.economist.com/news/briefing/21601248-generation-old-people-about-change-global-economy-they-will-not-all-do-so(21.03.2016).

55 Eurofound (2015), Upgrading or polarisation? Long-term and global shifts in the employment structure: European Jobs Monitor 2015, Publica-tions Office of the European Union, Luxembourg.

56 Porter, M. E., Olmsted Teisberg, E. (2006), Redefining Health Care: Creating Value-Based Competition on Results. Harvard Business SchoolPress.

57 Vt http://www.statista.com/statistics/279322/number-of-hospitals-in-china/ (28.02.2016).58 Boston Consulting Group (2010), Megatrends: Tailwinds for Growth in Low-Growth Environment.59 ATKearney (2014), Winning in the Business of Sports.60 Kingman, D. (2012), Spending Power Across the Generations, The Intergenerational Institute.61 The Guardian (2015), How the Ageing Population is a Moon for Business.

● Milline võiks pärast elektromobiilse infra-struktuuri rajamist olla järgmine uudsetelerohelistele lahendustele turgu loov riigi-poolne algatus?

2.6 Hallpeade turg pakub paljudelevõimalusi

Kahekümnendal sajandil kasvas maailma ela-nikkond 4 korda – 1,6 miljardilt aastal 1900 6,1miljardile aastal 200052. Täna elab maailmas 7,4miljardit inimest, kellest on ÜRO hinnangul u600 miljonit üle 65-aastased või vanemad53.Aastaks 2035 kasvab see arv 1,1 miljardile, moo-dustades 13% maailma rahvastikust54. Samas onrikastes riikides vanemaealiste osakaal ühiskon-nas veelgi kõrgem. Aastaks 2035 on Jaapanisiga 100 tööealise inimese kohta 69 vanurit(aastal 2010 oli 43 vanurit); Saksamaal kasvabvastav näitaja 38-lt vanurilt aastal 2010 66-levanurile aastaks 2035. Ka suhteliselt kõrgemasündivusega Ameerika Ühendriikides kasvabvanurite osakaal aastaks 2035 Jaapani tänaseletasemele. Oluline on mõista, et need muutusedmõjutavad meid juba täna: näiteks on EuroopaLiidus üle 60-aastaste töötajate arv tööturul2011. aastast tänaseni tõusnud enam kui 2,4miljoni võrra55.

Selline arenenud maailma drastiline vananemi-ne (ja mitte ainult, kõrvale jäävad vaid mõnedAafrika riigid) seab ühiskonnad ja majandusedsuure väljakutse ette. Samal ajal tekitab see kaärilisi võimalusi. Nii näiteks ütlevad Michael E.Porter Harvardi ülikoolist ja Elizabeth O. Teis-berg Virginia ülikoolist, et “praegu pakutakseinimestele 21. sajandi meditsiinitehnoloogiat 19.sajandi organisatsiooni, struktuuride, juhtimis-tavade ja hinnakujunduse põhimõtetega56”. Seetähendab, et meditsiinisüsteemi kaasajastami-

sel on suured võimalused, samuti arenenud rii-kide kogemuse ekspordil arenevatele turgude-le. Näiteks Hiinas oli aastal 2014 tervelt 25 860haiglat57, millest enamus vajab juhtimismudeliteuuendamist, ravimeetodite kaasajastamist jauue tehnoloogia rakendamist – võimalus tee-nusemajanduse ekspordiks erinevatele riikidele,sh Eesti oma ala ekspertidele.

Äriliselt poolelt hinnatakse ‘hallpeade turu’ (üle60-aastased tarbijad) kaupade ja teenustemahtu globaalselt 700 miljardile USA dollarileaastas58, mis on samas suurusjärgus maailmasporditööstusega59 ja võrdub umbes ühe prot-sendiga globaalsest SKPst.

Kui rääkida tervise- ja heaolutoodetest, siisneed on tooted, mis suurendavad inimeste elu-iga ja parandavad elukvaliteeti: funktsionaal-sed toidud-joogid, tervisesõbralikud tekstiilid jakeemiatooted, seadmed tervise jälgimiseks,raviks või ka ennetavateks tegevusteks jne.Samas nendega vanematele ühiskonnagruppi-dele mõeldud tooted ja teenused ei piirdu. Onoluline tähele panna, et vanemaealised on are-nenud maailmas üks maksujõulisemaid gruppe.Nii näiteks kulutavad inimesed vanuses 50–74kaks korda rohkem raha teatri- ja kinopiletitelekui inimesed all 30 eluaasta. Kui ajavahemikus2000-2010 noored inimesed vähendasid (olidsunnitud vähendama) oma kulutusi, siis vane-maealised hoopis suurendasid60. Vanemaea-lised on ka eraldi sihtgrupp aktiivsele puhkuseleja turismile, filmitööstusele, kohtumisportaa-lidele, kinnisvarale, autorendile ja isegi mootor-ratastele61. Kui võtta kokku säästva energeetikaja keskkonnatooted (nn rohemajandus), tervise-ja heaolutooted, siis suurim kasvuvõimalus pei-tud kasvavate vajaduste ja muutuvate soovidepõkkekohtades (vt joonis 9).


2.7 Riigid uue kasvu otsingul63

Nii arenenud kui ka arenevad riigid vajavad uusikasvumudeleid ja riigi roll majanduses on muu-tumas. Tärkavad majandused on silmitsi kiirestikasvava keskklassi ootustega avalikele hüve-dele. Arenenud riikides on aga finantskriis suu-rendanud riigi sekkumist majandusse. Samason globaalne konkurents ajendanud riike julge-malt uusi kasvualasid otsima ning sillutanudteed eksperimenteerivale majanduspoliitikale.Hiina ja teiste kiirelt arenevate riikide edukusning suhteliselt puhas väljatulek ülemaailmsestfinantskriisist (mis tõsi, viimasel ajal siiski olulisitagasilööke annab) on muutnud veetlevaks riigiaktiivsema rolli majanduse juhtimisel ehk riigi-

kapitalismi – mudeli, mis omane peamiselt mit-tedemokraatlikele riikidele. Aasia tiigrid – Sin-gapur, Lõuna-Korea, Taiwan – on rakendanudriigikapitalismi mudelit ja pannud nii aluseedule juba kümnendite eest. Praeguste suurtetärkavate majanduste – Hiina ja Venemaa puhulon riiklikud või riigi patronaaži all tegutsevadettevõtted sageli riigi hoovaks ettevõtete üle-võtmisel ja ekstensiivsel kasvatamisel rahvus-vahelistel turgudel64. Samuti on kasvanud riik-like heaolufondide (Sovereign Wealth Funds)kui rahastajate roll ja mõju rahvusvahelises ma-janduses ning nende maht on 2015. aastal 6,3triljonit USA dollarit65, kuid maailma viieteist-kümnest suurimast heaolufondist vaid kaksasuvad Euroopas – Norras ja Hollandis66.

JOONIS 9. Globaaltrendide tõttu on suurimat kasvu oodata kahes ärivaldkonnas62.

TERVISE JA HEAOLUTOOTED

SÄÄSTVA ENERGEETIKA JA

KESKKONNATOOTED

GLOBAALSED MEGATRENDID =KASVAVAD VAJADUSED

kliimamuutused

energia jt

taastumatute ressurssidevähenemine

veevarustuse mured

kasvav mobiilsus ja ühendatus

vananemine

globaalne rahvastikuarvu kasv

linnastumine

uued julgeolekuohud

GLOBAALSED TARBIMISTRENDID =MUUTUVAD SOOVID

pikaajaline rikkuse kasv

samas kihistumise kasv

tehnoloogiliselt nõudlikumtarbija

rohelisem tarbija

terviseteadlikum tarbija

individuaalsuse ja eristuvaostukogemuse tahe

kogukonnastumine

linnastumine

subkultuuride levik

SUURIM KASVUVÕIMALUSON KASVAVATE VAJADUSTE

JA MUUTUVATE SOOVIDE PÕKKEKOHAS

62 Eesti Arengufond (2009), Tööstusvedurid 2018, Eesti tööstuse kasvuvõimalused järgmiseks kümnendiks, Eesti Fookuses 3/2009. 63 Vt http://www.worldometers.info/world-population/ (28.02.2016). Alapunkt põhineb osaliselt: Matsulevitš, L. (2011), Megatrendid, mis mõju-

tavad kõike ja kõiki, Eesti Arengufondi Raport “Edasi” Riigikogule 2010/2011.64 Ian Bremmer (2009), State Capitalism Comes of Age – Foreign Affairs.65 Preqin (2015), Sovereign Wealth Fund Review: Exclusive Extract, https://www.preqin.com/docs/reports/2015-Preqin-Sovereign-Wealth-Fund-

Review-Exclusive-Extract-June-2015.pdf (5.03.2016).66 Sovereign Wealth Fund Institute (2015), Heaolufondide järjestus, juuni 2015, vt http://www.swfinstitute.org/fund-rankings (5.03.2016).


Samamoodi nagu riik on kinnistanud ennasttugeva osalisena majanduses, on kasvamas et-tevõtete tähtsus traditsiooniliselt riigi juhitudvaldkondades. Elatustaseme tõustes on tärka-vad majandused väljakutse ees suurendadaoluliselt investeeringuid taristusse, haridussening sotsiaalsfääri ja tervishoidu. Sellised vald-konnad hakkavad edaspidi üha enam toimimaavaliku ja erasektori koostöös67. Arenenud riiki-des on olulisi impulsse valitsuste sekkumiseksmajandusse andnud globaalne finantskriis, mil-le järel riigi roll majanduses on suurenenudpäästepakettide ja turule sekkumise kaudu.Samas piirab G7 riikide võimalusi oluliselt valit-sussektori võlakoormus, mis ulatub keskmiselt100%-ni nende riikide SKP-st ning mis järgmisteaastatega võib tõusta kuni 133%-ni SKP-st68.Riigikapitalismi ja interventsionismi kõrval onvähem tähelepanu saanud nn õppiva riigi mu-del69, mis on omane innovaatilistele ja kiireltarenevatele majandustele. Erinevalt riigipool-sest sekkumisest või klassikalisest tööstuspoli-itikast ja ‘võitjate valimisest’ ei lähtu eksperi-mentaalne majanduspoliitika veendumusestriigi majanduspoliitiliste valikute õigsuses. Eel-duseks on hoopis, et majanduspoliitilised ot-sused tehakse määramatuses. Piiratud tead-miste tingimustes tegutsevad sealjuures nii riik

kui ka ettevõtted. Riigi ülesanne on õppida,luua uut teadmist ning pöörata seda innovat-siooni soodustavaks ettevõtlikuks tegevuseks.Riigi ja erasektori suhe sellise mudeli juures eiole subordinaarne, kus turg ja ettevõtted oleksallutatud riigile, vaid partnerlusel põhinev.Rahvusvaheliselt ei konkureeri omavahel mitteainult ettevõtted, vaid terved majandused, rii-gid. Edukad on need, kes suudavad oma eeli-sed leida ja maksma panna teistest nutikamalt,eriti piiratud ressursside tingimustes. Võimalik,et see on omamoodi paradoks – mida tähtsa-mana nähakse turu rolli majanduses, sedaproaktiivsem peab olema ka riik.

Siit tulenevad küsimused ka Eesti jaoks:● Kuidas mõjutab maailma jõujoonte ümber-

kujunemine Eesti rahvusvahelisi positsioo-ne?

● Mida tähendab Eesti jaoks suurte rahvusva-heliste ettevõtete ja riikide välispoliitika ühasügavam põimumine?

● Kuidas Eesti saaks paremini rakendada polii-tikavaldkondi läbivat õppiva riigi mudelit jasamal ajal tugevdada ning asutuste üleseltmobiliseerida riigi välismajanduspoliitikat?

67 Ernst & Young (2011), Tracking Global Megatrends.68 Deutsche Bank Research (2011), Public Debt in 2020.69 NESTA (2011), State of Uncertainty.



Enam kui pooled (53%) 10 000 inimesest Sak-samaal, Suurbritannias, Ameerika Ühendriiki-des, Hiinas ja Indias, keda PWC küsitles, leidsid,et tehnoloogilised läbimurded muudavad järg-mise 5-10 aasta lõikes seda, kuidas inimesedtöötavad70.

Juba kolme aasta eest (2013) ületas mobiili-seadmete ja ühenduste arv inimeste arvu maa-ilmas71. Käesoleval aastal peaks tulema turule10 USA dollarit maksev tahvelarvuti; 2017.aastal kannab Hanoi tehasetööline sensoreid,mis mõõdavad töötamise määra ja töötaja mee-leolu; 2019. aastal teostab ennustuste kohaseltHiina kirurg kaugtöö korras operatsiooni Ghanapatsiendile; 2020. aastal toimuvad ülikoolilin-nakutes üle maailma rahutused, kuna ülikooli-haridus ei taga enam noortele töökohta; 2021.aastal litsentseeritakse juhita autod; ning 2022.aastal avab uksed maailma esimene täisauto-maatne ja robotite poolt teenindatav hotell72.

Niisiis muudab tehnoloogia töö olemust, luuessamal ajal uusi äri- ja juhtimismudeleid ning or-

ganisatsiooni vorme. Automatiseerimine muu-dab töid, mida me teeme ja teisalt tekitab juur-de mitmeid rolle, millele me inimesi tulevikusotsime. Samas seda, et tervelt 57% OECD riiki-de tänastest töökohadest on automatiseeri-mise tõttu löögi all, kas ei teata või ignoree-ritakse. Veelgi enam, mida madalam on riigi,linna või piirkonna arengutase, seda suuremhulk tänaseid töökohti kaduma kipuvad – näi-teks on ‘ohu tsoonis’ Tais 72%, Nigeerias 65%,Argentiinas 65%, Hiinas 77%, Lõuna-Aafrikas67%, Indias 69% ja Etioopias koguni 85% töö-kohtadest73. Samas, laias plaanis tagab haridussiiski edu – näiteks Austraalias kasvab töökoh-tade arv kõrgelt haritud töötajaskonnale aja-vahemikul 1991-2019 enam kui kaks korda74 75 76.

Kindlasti ei piirdu tehnoloogilised muutusedvaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatening automatiseerimisega - need puudutavadka näiteks meditsiini, aeronautikat, robootikat,energeetikat, keemiat, uusi materjale ja ka eri-nevate tehnoloogiate omavahelisi uusi seoseid(nt sünteetiline bioloogia).

TEHNOLOOGIAST TULENEVADMUUTUSED, UUED ETTEVÕTLUS-JA JUHTIMISMUDELID

3.On tõeliselt raske disainida tooteid fookusgrupiootuste järgi. Enamasti inimesed ei tea, mida nadtahavad, kuni sa neile seda näitad.

Minu mantra on fookus ja lihtsus. Lihtne võib ollaraskem kui keeruline; sa pead kõvasti töötama, etoma mõtlemine puhtaks ja asjad lihtsaks saada.

Steve Jobs

70 PWC (2014), The Future of Work: A journey to 2022. 71 Cisco (2014), Visual Networking Index: Global Mobile Data Traffic Forecast Update, 2013–2018.72 PWC (2014), The Future of Work: A journey to 2022. 73 The World Bank (2016), World Bank Development Report.74 Department of Employment (2015), Employment Outlook to November 2019, Department of Employment, Australia.75 ABS (2015), Labour Force, Australia, Detailed, Canberra: Australian Bureau of Statistics.76 Hajkowicz, S., Reeson, A., Rudd, L., Bratanova, A., Hodgers, L., Mason, C. & Boughen, N. (2016), Tomorrow’s Digitally Enabled Workforce:

Megatrends and scenarois for jobs and employment in Australia over the coming twenty years, CSIRO – Commonwealth Scientific and Indus-trial Research Organisation.


3.1 Info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia kui tugi kogu majanduse toimimisele77

Arvutusseadmete võimsus kasvab ja infotehno-loogia üldine suund on odavnemise, kiirene-mise ning parema kättesaadavuse poole. Sa-mas, Moore’i seadus78 kaotab oma ‘jõudu’ –tehes transistorteid väiksemaks, ei tee neidenam samas ulatuses kiiremaks ja odavamaks79.Riistvara areneb ja arvutusvõimsus kahtlematakiireneb edasi, kuid olulisemgi panus tuleb kol-mest paralleelvaldkonnast. Esmalt, nutikamasttarkvarast, näiteks süvaõppe võimekusest (i.k.deep learning) ja tehisintellekti arengust (i.k. ar-tificial intelligence). Teiseks, pilvetehnoloogia-test. Näiteks serveriparkide ja andmekeskustevõrgustikud pakuvad üle interneti teenuseid,mis teevad personaalarvutid ning -seadmed kailma riistvara arenduseta ajas võimsamaks; siialisandub ka seadmete omavahelisest suhtlemis-est tulenev võimsuse kasv, sh näiteks satelliit-positsioneerimine, liikumissensorid, makselahen-dused jne. Kolmandaks, uuest arvutuse arhitek-tuurist, kus universaalsete kiipide loomise ase-mel arendatakse ja optimeeritakse kiipe mingilekonkreetsele ülesandele80.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT)tuleb käsitleda mitte asjana iseeneses, vaid kuituge kogu majanduse funktsioneerimisele – ske-letti, millele toetuvad muud valdkonnad. Aastal2020 asub umbes 15% kogu digitaalsest infor-matsioonist nn “pilves“81, võimaldades näiteksettevõtetel säästa kuni 70% oma energiakulu-dest82. Arvutusressursi kasutamine muutubseeläbi efektiivsemaks ning ettevõtete iga-päevase juhtimise jaoks kriitilised teenusedmuutuvad kättesaadavamaks üha väiksemateleettevõtetele. Ainuüksi Euroopa Liidus loob seevaldkond lähiaastatel sadu tuhandeid uusi

väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteidning mõjutab seeläbi positiivselt majandus-kasvu ja tööhõivet83. Näiteks töötas AmeerikaÜhendriikides 2014. aasta lõpu seisuga sellesvaldkonnas tervelt 3,9 miljonit inimest ja kogumaailma vastav tööhõive on 18,2 miljonit (sel-lest 40,8% Hiinas)84.

Informatsiooni ja andmete hulga kasv võimal-dab olulise täiendava ressursikuluta neid eri-neval eesmärgil analüüsida ning targemate jatäpsemate otsuste tegemisel kasutada. Nendenö suurandmete kogumise ja kasutamisegaseoses kasvavad ühelt poolt ärivõimalused,teisalt aga ka probleemid tarkvara ja andmeteturvalisusega ning küberkuritegevus. Andme-kaitse ja privaatsuse tagamisega seotud regu-latsioonid võivad häirida ja takistada suurand-mete kasutuselevõttu. Täpsed ja reaalajas kät-tesaadavad andmekogumid võimaldavad mo-delleerida ja juhtida suuri süsteeme ning võttavastu tõenduspõhiseid otsuseid, nt liikluse, jäät-mekäitluse, koduseadmete elektrikasutuse,müügi jms valdkondades. Tekivad uued andme-allikad ja saab avastada varem nähtamatuidseoseid, mustreid ja suhteid, mis hakkavadmõjutama juhtimisotsuseid igal tasemel. Peakõigil elualadel suureneb hüppeliselt vajadusinimeste järele, kes oskavad suuri andmemah-tusid analüüsida, näha neis uusi seoseid ja must-reid ning teha need mõistetavaks ka uute too-dete ning teenuste loojatele ja otsustajatele.Mõistmaks suurandmetes sisalduvaid seoseid jamustreid on inimestel vaja rohkem statistikalugemisoskust, süsteemset ja algoritmilist mõt-lemist, andmete analüüsimise ja tõlgendamiseoskust, sh suure pildi nägemise oskust. Suur-andmete kasutamisel kasvab veelgi kriitilisemõtlemise ning kõrgetele eetilistele standar-ditele tuginevate juhtimisoskuste osatähtsus85.

77 Alapeatükk põhineb osaliselt: Matsulevitš, L. (2011), Megatrendid, mis mõjutavad kõike ja kõiki, Eesti Arengufondi Raport “Edasi” Riigikogule2010/2011.

78 Gordon Moore’i (Inteli kaasasutaja) ennustus, mille kohaselt transistorite arv kiibil kahekordistub iga kahe aastaga; see trend on püsinud muutumatuna viimased 50 aastat.

79 The Economist (2016), Technogy Quarterly: After Moore’s Law, vt http://www.economist.com/technology-quarterly/2016-03-12/after-moores-law (21.03.2016).

80 The Economist (2016), The Future of Computing, vt http://www.economist.com/news/leaders/21694528-era-predictable-improvement-computer-hardware-ending-what-comes-next-future (21.03.2016).

81 Global Futures and Foresight (2011), The Futures Report.82 Gupta, P. (2013), The usage and adoption of cloud computing by small and medium businesses, International Journal of Information

Management (33): 861–874.83 Accenture (2011), New Waves of Growth.84 Columbus, L. (2014), Where Cloud Computing Jobs Will Be on 2015, Forbs 12.12.2014.85 Vaata ka: The Institute for the Future University of Phoenix (2011)‚ ‘Future Work Skills 2020’, http://www.iftf.org/uploads/media/SR-

1382A_UPRI_future_work_skills_sm.pdf (17.02.2016).


Isikuandmetest on saamas uus varaklass: tar-bimiskäitumine, kontaktid, finantsandmed, hai-guslood jne on juba kriitiline sisend edukateettevõtete ja ka riikide strateegiliste otsustetegemisel. Väljakutseks on kogu saadaolevainfo sünteesimine ja selle põhjal strateegilistejuhtimisotsuste tegemine. See trend on samalajal tõstatanud küsimuse riigi rollist ja sekkumi-sest isikuandmete kaitsel, millest on ajendatudka Euroopa Komisjoni algatus iga inimese ‘õi-gusest saada internetis unustatud’. Samas tulebsilmas pidada, et kui isikuandmed on muutunudkaubeldavaks, siis sobiva pakkumise korral lei-dub alati neid, kes on valmis osast oma privaat-susest loobuma. Kuna Eesti oma väikese rah-vastikuga on liiga väike, et olla olulise hulga isi-kuandmete allikaks ja teabepangaks, siis ees-kätt võiks meie võimalused ja võimed peitudainfo analüüsimises ja sünteesimises. Sarnaselt1990. aastate Eestile, kus IT rakendamine algaspaljuski puhtalt lehelt, on täna uute tehnoloo-giliste lahenduste kommertsialiseerimisel olu-line eelis tärkavatel majandustel, kus leidub niikriitiline hulk kasutajaid kui ka piisavalt välja-kutseid ja vajadusi, mida tehnoloogia abil tuleblahendada. Nii on Aasias ja Aafrikas kohativahele jäänud traadiga telefonide ja internetiajastu ning kohe on kaasa mindud mobiili-tehnoloogiatega. Näiteks Indias telefoniliinidigaüheni ei jõuagi, kuid mobiiltelefone on juba980 miljonit86. Sealjuures on mobiil- ja tavatele-fonide suhe umbes 25:187. Kui puudub mineviku-pärand aegunud infrastruktuuri tehtud inves-teeringute näol, toimub uute tehnoloogiatekasutuselevõtt kiiremini.

Suhtlus, teenused ja igapäevaelu peegelduvadüha enam võrgus. Kui aastal 1995 oli internetisalla 1% maailma rahvastikust, siis täna juba40%88, nendest nutitelefoniga veidi üle kahemiljardi inimese89. Aastaks 2025 on internetis

91% arenenud ja 69% arenevate riikide inimes-test90, suur osa neist juba nutitelefonidega. Kuiaastal 2011 oli nutitelefonide osa 9,6% kõigisttelefonidest, siis juba aastaks 2017 prognoosi-takse 34,2%91. Täna kannab maailmas ca 3 mil-jardit inimest taskus nutitelefoni, millest igaühevõimsus on suurem kui 1980-ndate superarvu-til92. Aasta 2010 viimases kvartalis ületas nuti-telefonide müük esmakordselt maailmas arvu-tite müüki93. Aasta 2014. aasta lõpuks kasutatiAmeerika Ühendriikidest 60% digitaalmeediastjuba läbi nutitelefonide ja tahvelarvutite ningtraditsiooniliste arvutite pärusmaaks oli jäänudvaid 40%94.

Kui uue põlvkonna internet – veeb 2.0 – tähen-das inimeste kokkutoomist ning sotsiaalseidsuhtlusvõrgustikke, siis järgmise põlvkonnaveeb 3.0 on asjade internet (i.k. internet ofthings), kus omavahel toimetavad lisaks ini-mestele ka kõikvõimalikud seadmed, mida aas-taks 2021 on võrgus juba 50 miljardit95. Tege-mist on olukorraga, kus kõikvõimalikud sead-med ja esemed sisaldavad kiipe, mis toimivadka anduritena. See annab võimaluse olla ‘asja-dega’ kontaktis kahesuunaliselt – ühest küljestsaada andurite kaudu infot nende seisundi jaümbritseva olukorra kohta, teisalt aga neideemalt juhtida, nt maja küttesüsteemi. Asjadeinternet võimaldab organisatsioonidel klientidevajadusi täpsemini mõista ning pakkuda per-sonaalsemaid tooteid ja teenuseid. Samuti saa-vad ettevõtted kasutada saadud andmeid omatööprotsesside parendamiseks. Inimesed sa-mas peavad erinevatel elualadel oskama omaigapäevatöös ja -elus kasutada neid süsteemening kohanduma olukorraga, kus inimeste ase-mel osutavad teenuseid masinad (nt selvekas-sad kaubanduskeskustes). Pikemas ajavaatesvõivad inimese tervist ja heaolu mõjutada tänaveel algses arengufaasis olevad seotud tehno-

86 Baidya, A. (2015), Mobile Phone Subscribers in India Q2: 6,71% Growth to 980M Users, DazeInfo.com.87 Telecom Regulatory Authority of India, telefoniteenuse klientide statistika, august 2011.88 Vt http://www.internetlivestats.com/internet-users/ (28.02.2016).89 Vt http://www.statista.com/statistics/330695/number-of-smartphone-users-worldwide/ (28.02.2016).90 Burt, D., Kleiner, A., Nicholas, J. P. & Sullivan, K. (2014), Cyberspace 2025: Today’s Decisions, Tomorrow’s Terrain, Microsoft.91 Statista (2016), Smartphone user penetration as percentage of total global population from 2011 to 2018, The Statistical Portal,

www.statista.com (17.02.2016).92 The Economist (2016), The Future of Computing, vt http://www.economist.com/news/leaders/21694528-era-predictable-improvement-

computer-hardware-ending-what-comes-next-future (21.03.2016).93 Global Futures and Foresight (2011), The Futures Report.94 comScore (2014), The U.S. Mobile App Report.95 Ericssoni juht Hans Vestberg aktsionäridele, aprill 2010.


loogiad ja avastused (sh seotult näiteks tehis-intellekti, genoomi- ja aju-uuringutega), misvõivad kaasa tuua nii uusi võimalusi, kuid samaska ohtusid inimese eksistentsile. Lisaks hägus-tuvad piirid IKT ja teiste tehnoloogiavaldkon-dade vahel, seega suur osa uutest arengutest,ärimudelitest ja ka töökohtadest tekib IKT jamõne teise valdkonna piiril.

Sotsiaal- ja multimeedia mõju suureneminemuudab inimeste vahelise suhtlemise viise javorme. Sedamööda, kuidas videomaterjali toot-mine, digitaalne animatsioon, laiendatud reaal-sus, digitaalsed mängud, meedia sisu toimeta-mine jms muutuvad üha keerukamaks ja laialtlevinuks, võtab nende valdkondade ümber kujuuus meedia ökosüsteem. Internet on senisesttekstipõhisest keskkonnast muutumas videot,animatsioone ja muid visuaalse kommunikat-siooni vahendeid eelistavaks meediaks. Muu-sika-, video- ja filmitööstus ning organisat-sioonide kommunikatsioon ja turundus liiguvadjärjest enam internetti. Lugemise asemel ini-mesed internetis pigem klikivad ja vaatavad.Miljonid kasutajad, kes loovad ning vaatavadsotsiaal- ja multimeediat, avaldavad vastastik-kust mõju igaühe infovälja ja maailmapildi ku-junemisele ning käitumisele. Kättesaadava infohulk, sh teadlikult toodetud väärinfo, suurenebpidevalt ning inimeste käsutuses on mitu tõl-gendust ja perspektiivi salvestatud sündmus-est. Sotsiaal- ja multimeedia laialdane levik onmuutmas kasutajate reaalsuse- ja tõetunnetust.Inimese kuvand sotsiaalmeedias võib mõjutadatema elus hakkama saamist, sh karjääri kujune-mist ja kujundamist. Karjääri kujundamisel ka-sutatakse üha enam teadliku brändi loomistsotsiaalmeedias (Y- ja Z-generatsioon96), lisakstavaidentiteedile muutub oluliseks ka virtuaal-identiteet. Sotsiaal- ja multimeedia avab või-malused uut moodi virtuaalseks koostööks, shvõrgustikes. Uue meedia kasutamisel töömaail-mas on kriitilised uue meedia suhtlemisvormide

ja -kanalite tundmine, suhtlemisoskus, e-turun-duse oskused ning sobilike suhtlemisstiilide val-damine97.

Digitaalne globaliseerumine on viinud selleni, etdigitaalsed andmevood, mis 15 aastat tagasipraktiliselt puudusid, avaldavad McKinsey and-metel täna SKP-le suuremat mõju kui sajandeidvana kaupade transport. Näiteks tervelt 12%globaalsest kaubandusest toimub läbi rahvus-vahelise e-kaubanduse ja tervelt 86% tehno-loogiapõhistest idufirmadest omavad mingittüüpi rahvusvahelist tegevust. Seega, digitaal-sus võimaldab ühelt poolt jõuda ettevõtetelrahvusvahelistele turgudele varasemast vähemkapitalimahukate ärimudelitega, kuid teisaltpeidab endas ka riske ja poliitikaväljakutseid98.Seepärast on digitaliseerimine möödapääs-matu ja Euroopa Innovatsiooniakadeemia eest-vedaja Alar Kolk’i sõnul on selleks kolm võima-lust99. Esiteks digitaliseerida ettevõtte sise-mised protsessid, teiseks digitaliseerida kliendikokkupuutepunktid toote või teenusega võikolmandaks digitaliseerida kogu ärimudel ehkanda tootele või teenusele uus digitaalne kuub.Protsessi digitaliseerimise puhul on võtmeküsi-mus protsessi õige kaardistamine, mis lookskonkurentidega võrreldes suurima erinevuse jatooks rohkem kasu. Näiteks Soome ettevõteENEVO paigaldas oma prügikastidele senso-ritega kleepsud, millega vähendas nende tüh-jendamise kulusid 50 protsenti. Kolk’i sõnulnäitab statistika, et “25 protsenti ettevõtteidmaailmas on kaardistanud väga täpselt kliendikokkupuutepunktid enda pakutava toote võiteenusega. Paljud ettevõtted mõistavad, etkliendikogemuse juhtimine on väga tähtis.”Küsimus on ka, kuidas muuta kliendi kokku-puude toote või teenusega veelgi mugavamaksläbi tema kogemuse digitaliseerimise? “Pitsa-müüja Red Tomato Pizza avastas, et 80 prot-senti nende klientidest tellib alati sama pitsat.Nad lõid bluetooth’iga külmkapimagneti, mis

96 Y-generatsioon on sündinud vahemikus 1982-1999; Z-generatsiooni alates 2000 (vt peatükk 4.1)97 Vaata ka: The Institute for the Future University of Phoenix (2011)‚ ‘Future Work Skills 2020’, http://www.iftf.org/uploads/media/SR-

1382A_UPRI_future_work_skills_sm.pdf (17.02.2016).98 McKinsey Global Institute (2016), Digital globalization: The new era of global flows.99 Alar Kolk (2016), Kuidas tehnoloogia ja digitaalsete lahenduste abil oma äri kasvatada, ettekanne SEB Innovatsioonilaboris Tallinnas 1.03.2016.


võimaldab tellida oma lemmikpitsa nupuvaju-tusega. Ettevõte kasvas kõigest ühe kuuga 500protsenti,” tõi Kolk näite. “Digitaliseerimine või-maldab ettevõtetel kasvada väga palju ja vägakiiresti – sellist kasvu ei mõõdeta enam prot-sentides vaid kordades. Positiivne on see, etdigitaliseerimine on küllaltki lihtne ja odav, ette-võte ei pea ise arendama midagi uut, vaid rak-endama juba olemasolevaid tehnoloogiaidenda toote-teenuse või protsesside lihtsusta-miseks ja mugavdamiseks. See seab kõik ette-võtted, nii suured kui väikesed, samasse stardi-positsiooni,” rääkis Kolk.

Nutikate masinate ja süsteemide turu ülikiireareng (sh tööstus 4.0) ühelt poolt kaotabtöökohti, kuid teisalt loob neid juurde, näiteksselliseid, mis on seotud nende arendamise,seadistamise, hoolduse, kasutajatoe ja kasutus-mugavuse tagamisega. Tehniline, sh IKT alanetaiplikkus ja loogiline mõtlemine on edukatoimetuleku eelduseks. Keeruliste ja kompleks-sete probleemide lahendamisel on vaja töötadaühtse meeskonnana, mis eeldab häid meeskon-natöö- ja sotsiaalseid oskusi, samuti transdist-siplinaarseid, st mitmeid teadmusvaldkondihõlmavaid teadmisi.

Lõpetuseks, nutikate masinate ja süsteemidekasutuselevõtt vähendab tööjõuvajadust palju-des sektorites. Tootmises toimuva automati-seerimise tulemusena jääb tööle vähem inimesi,kuid neilt eeldatakse mitmekülgsemaid oskusi.Tööde juures, kus nutikas masin või seade saabinimest asendada, väheneb vajadus töötegijatejärele drastiliselt. See toob kaasa tööjõu üm-berpaiknemise ja sellega seoses massilise üm-berõppe vajaduse. Näiteks 3D-printimine võibjuba lähikümnendil muuta mitmete lihtsaminivalmistatavate asjade tootmisprotsessi ja ter-veid logistikaahelaid. Uue meedia pealetulekesitab samas kõrgendatud nõudmisi inimestetähelepanu- ja tunnetusvõimele. Leviva infohulk, paljusus ja kontrollimatus esitab nõudmisiinimeste kriitilise analüüsi võimele ning osku-sele eristada olulist ebaolulisest ning tõest infotväärast. Nii töökeskkonnas kui väljaspool sedasuureneb vajadus ohjata kognitiivset koormust

(st filtreerida infot tähtsuse järgi ja maksimee-rida kognitiivset võimekust, kasutades erine-vaid meetodeid).

Jätkuvalt kiire ja ühiskonna ning majandusealustalasid muutev digitaaltehnoloogia arengloob Eestile nii võimalusi kui ka ohtusid; muu-hulgas kerkivad esile järgmised küsimused:

● Mida teha, et Eesti ettevõtted ja teised orga-nisatsioonid oma tooteid, teenuseid ningäriprotsesse maksimaalselt digitaliseeriks?Kuidas saame IKTd kõige paremini ära kasu-tada neis valdkondades, kus väljakutsedEesti ühiskonna arengule on suurimad (näi-teks haridus või tervishoid)?

● Kas Eesti e-riik on valmis? Millised on tee-nused, mida tuleks veel edasi arendada? Kui-das suurendada kasutajamugavust (i.k. usa-bility), kuidas integreerida teenuseid, kuidassuurendada süsteemide töökindlust jne?

● Kuidas teha Eesti e-riigi lahendused eks-porditavaks neisse riikidesse, kes on oma e-riiki alles üles ehitamas? Kuidas e-resident-susest kui platvormist rohkem majanduslikukasu saada ja Eesti mõjukust ning majan-duslikku olulisust maailmas seeläbi suuren-dada?

● Kuidas korraldada haridust selliselt, et eri-nevatel haridustasemetel ja valdkondadesõppijad saavad piisava reaalainete, analüüsija IKT oskuse juba koolipingist?

3.2 Sotsiaalne innovatsioon

Cisco interneti äriteenuste vanemdirektor jasotsiaalse innovatsiooni platvormi SIX esimeesDiego Vasconcelos (1968-2011) sõnul oli 80-90-ndatel innovatsiooni fookus ettevõtetel. “Oliaeg, mil majandusja sotsiaalteemasid vaadatieraldiseisvalt. Majandus tootis rikkust ja ühis-kond kulutas seda. 21. sajandil selline lähenem-ine enam ei kehti. Sektorid nagu tervishoid,sotsiaalteenused ja haridus näitavad kasvu-trendi nii protsendina SKP-st kui ka töökohtadeloojana, samal ajal kui teised majandusharudkokku tõmbuvad. Pikas perspektiivis saab


innovatsioon sotsiaalteenustes või haridusessama oluliseks kui innovatsioon farmaatsia- võikosmosetööstuses.”

Maailmas on majanduskriis ja kasinusajastukoos üle võimaluste kasvavate sotsiaalkohus-tustega tõstnud sotsiaalse innovatsiooni teemapoliitikute huviorbiiti. Vastavaid fonde, kesku-seid, katselaboreid, inkubaatoreid jms on tär-ganud nagu seeni pärast vihma. Tervishoiu,hoolekande ja hariduse kiire kasv on toonud kaäriettevõtteid nendest valdkondadest võimalusiotsima, kuid traditsiooniliselt avaliku sektoripärusmaaks olnud valdkondades läbilöömiseksnapib neil nii teadmist kui ka oskusi, samutitöötab valdkond ise tihtipeale muutustele jauutele tulijatele vastu.

Otsitakse uusi lahendusi, sest selgeks on saa-nud tõsiasi, et olemasolevad süsteemid ja prak-tikad ei ole tulevikukindlad. Samuti ei piisa vaidvana süsteemi parendamisest olemasolevatmõtteviisi säilitades – vaja on radikaalselt uusilahendusi, mis tooksid kaasa süsteemse muu-tuse. Võtit selleks nähaksegi sotsiaalses inno-vatsioonis.

Eestis resoneerub sõna ‘sotsiaalne’ pigemnegatiivset varjundit omava mõistega sotsial-istlik või siis sotsiaalhoolekande valdkonda ku-uluvate teemadega. Samuti nähakse sotsiaal-poliitikat kui kulu, mitte kui investeeringut.Innovatsiooni ja vastavaid poliitikaid seosta-takse aga peaasjalikult uute tehnoloogiate jatoodete (eriti IKT) arendamisega ärilistel ees-märkidel. Seepärast ei ole sotsiaalse innovat-siooni kontseptsioon Eestis idanemiseks veelviljakat pinnast leidnud. Episoodiliselt on teemakäsitlust leidnud kõrgkoolide lõputöödes,moevooluga kaasa liikudes on tekkinud korpo-ratiivset sotsiaalset vastutust deklareerivad(suur) ettevõtted, projektipõhiselt toimetavmittetulundussektor ei ole aga olnud veel või-meline organisatsioonilist võimekust arendamaja kriitilist massi saavutama. Olemasolevadinnovatsioonikeskused ja toetusmeetmed onsuunatud ärilistel eesmärkidel teostatava, val-davalt tehnoloogilise innovatsiooni toetami-sele. Innovatsiooni toetamiseks sotsiaalvald-

kondades spetsiifilisi meetmeid ja eestvedamistnapib.

Olgu siinkohal sotsiaalse innovatsiooni mõis-tete rägastikust ära toodud mõned, mis on töö-definitsioonidena käibel sotsiaalset innovat-siooni edendavates asutustes:● Sotsiaalne innovatsioon on uus idee, mis la-

hendab eksisteerivaid sotsiaalseid, kultuu-ri-, majandusja keskkonnaprobleeme ini-meste ja planeedi hüvanguks. Tõeline sotsi-aalne innovatsioon on süsteemi muutev –muutes jäädavalt väljakutseid põhjustanudtunnetust, käitumist ja struktuure. Veelgilihtsamini öeldes: sotsiaalne innovatsioon onavalikes huvides töötav idee (The Centre forSocial Innovation, Toronto, Canada);

● Sotsiaalne innovatsioon on uudne – olemas-olevatest efektiivsem ja kestlikum või sama-väärne – lahendus sotsiaalsele probleemile,luues väärtust eelkõige ühiskonnale tervi-kuna, mitte üksikindiviididele (Centre for So-cial Innovation, Stanford Graduate School ofBusiness);

● Sotsiaalne innovatsioon on sotsiaalsetele va-jadustele vastamiseks paremate viiside dis-ainimine ja rakendamine (New ZealandCentre for Social Innovation);

● Sotsiaalne innovatsioon on uus idee, misvastab pakilistele vastamata vajadustele(Social Innovation Exchange, UK).

Samuti on sotsiaalsel innovatsioonil üks võimitu järgnevat ühisjoont: ühiskonna sektoriteülesus, avatus ja koostöö, rohujuuretasandi alt-üles lähenemine, kasutajatega koosloome, vas-tastikkus, uute rollide ja seoste loomine, vahen-dite ja ressursside parem kasutus, võimekustearendamine.

Üsna levinud on väärarvamus, et sotsiaalne in-novatsioon on innovatsioon, mis tuleb ainultkolmandast ehk mittetulundussektorist. Tõsi onsee, et sotsiaalne innovatsioon võib tulla eri-nevatest sektoritest – avalikust sektorist, ette-võtlussektorist, mittetulundussektorist – hõlma-tes neist rohkem kui ühte, ületades sektoritepiire või tärgates nende ristumiskohtades.


Lisaks sektoritele võib sotsiaalne innovatsioonolla arendatud kasutajate või kogukondadepoolt. Teisalt ei ole igasugune eelnimetatutepoolt arendatud innovatsioon sotsiaalne inno-vatsioon, seda juhul kui ei adresseerita otseseltpõhilisi sotsiaalseid vajadusi.

3.3 Sotsiaalsed ettevõtjad ja ettevõtted

Sotsiaalne ettevõtlus on protsess, kus raken-datakse uuendusmeelseid lahendusi sotsiaal-setele probleemidele, tehes seda majandusli-kult jätkusuutlikul viisil. Erinevalt äriettevõtetestomavad sotsiaalsed ettevõtted peamiselt ühis-kondlikke eesmärke ja investeerivad valdavaosa oma tegevustulemist (kasumist) missioonielluviimisesse. Sotsiaalset ettevõtted ei maksadividende, mis on tihti, kuid mitte alati, piiratudtulenevalt ettevõtlusvormist ja/või maksuregu-latsioonist. Sotsiaalsete ettevõtete panus ma-jandusse on märkimisväärne: näiteks Ühend-kuningriigis hinnatakse nende mõju majandu-sele 24 miljardile naelale aastas100. Siinjuures onoluline mainida ka avaliku raha rolli sotsiaalseteettevõtete arendamisel – üle 15 aasta on Ühend-kuningriigis investeeritud vähemalt 350 miljonitnaela avalikke vahendeid sotsiaalsete ette-võtete fondidesse, heategevusorganisatsioo-nide (i.k. charity) võimekuse kasvatamisse jamuudesse sektori toetusinstrumentidesse. Siialisanduvad veel filantroopia finantseeringud jamingil määral erainvesteeringuid. Lisaks veelmaksulised ja regulatiivsed meetmed soodus-tamaks investeeringuid sellesse suurt ühiskon-likku mõju omavasse sektorisse. Nii ühiskond-likest väljakutsetest lähtuvalt kui ka erinevatemotivatsiooniinstrumentide ja investeeringutetõttu on välja kujunemas uus tööstusharu, misomab mitmeid nimesid: sotsiaalne investeeri-mine (i.k. social investment), sotsiaalne finant-seerimine (i.k. social finance) ja sotsiaalnemajandus (i.k. social economy)101.

Sotsiaalsed ettevõtted kasutavad oma tegevu-seks erinevaid ärimudeleid ja -lähenemisi, mil-lest igaühe eesmärgiks on lisaks ühiskondlikulemissioonile tekitada ettevõttele positiivsetrahavoogu ehk teenida tulu kulude finantsee-rimiseks (vt joonis 10)102.

Sotsiaalsed ettevõttes asuvad tinglikult kaheäärmuse – klassikalise mittetulundusühingu võiheategevusorganisatsiooni ja kommertsette-võtte vahepeal (vt joonis 11). Päriselus on needpiirid märksa hägusamad ja eksisteerib erine-vaid variatsioone, samuti juriidilisi vorme. Üldi-ne trend on, et seni valdavalt kulukesksedmittetulundusühingud on hakanud otsima pü-sivat rahavoogu ja ärimudeleid (sh. professio-naalse meeskonna palkamiseks ja organisat-siooni arendamiseks), samas kui äriettevõttedpüüavad leiad viise, kuidas suurendada omapõhitegevusega lisaks kasumile ka ühiskond-likku positiivset mõju, anda ühiskonnale midagitagasi. Viimaseid nimetatakse küll sotsiaalseltvastutustundlikeks ettevõteteks, mitte sotsiaal-seteks ettevõteteks (ei tohi segamini ajada).

Sotsiaalsete ettevõtet defineerimise üle käibpidev debatt. Seda peamiselt seetõttu, et eri-nevates riikides võtavad need erinevaid juriidi-lisi vorme, samuti on nende tegevusvaldkondväga lai – alates tervishoiust ja eluasemest kunihoolekande ja tööturule tagasitoomiseni. Sellesvaldkondade ja tegevusmudelite paljususes de-fineerivad NESTA ja The Young Foundationsotsiaalseid ettevõtteid järgneva kolme põhi-omaduse järgi105:

● Nad fokusseeritud sotsiaalsetele problee-midele nagu ülekaalulisus, hariduslikud väl-jakutsed, vaesus ja tervis. Parimad sotsiaal-sed ettevõtted omavad lisaks laiapõhjaliseleühiskondlikule mõjule (nt inimeste arv) mõjuka sügavuti, parandades sihtgrupi elukvali-teeti jne;

100 Social Enterprise Coalition (2010), No More Business as Usual: A Social EnterpriseManifesto,www.socialenterprise.org.uk/uploads/editor/files/Policy/Political_work/A_SOCIAL_ENTERPRISE_MANIFESTO.pdf (17.02.2016).

101 Sotsiaalsete valdkondade ja väljakutsete kasv aladel nagu tervishoid, haridus ja hoolekanne, tähendab ühtlasi ka seda, et ettevõtted näevadneis üha enam ärivõimalusi, vt: FORA (2009), The New Nature of Innovation, Copenhagen, http://www.tem.fi/files/24835/New_Nature_of_In-novation.pdf (21.03.2016).

102 Shanmugalingam, C., Graham, J., Tucker, S. and Mulgan, G (2011), Growing Social Ventures: The Role of Intermediates and Investors – whothey are, what they do, and what they could become?, Policy Paper, The Young Foundation and NESTA.


JOONIS 10. Neli sotsiaalse ettevõtte ärimudelit103.

JOONIS 11. Sotsiaalse ettevõtte positsioneerimine turul104.

GRANDI-PÕHINE MUDEL

Sotsiaalneettevõte

Kasusaaja

Klient = Doonor/grandiandja

Mõju

Grant/donatsioon

AVALIKU TEENUSE PAKKUJA MUDEL

Sotsiaalneettevõte

Kasusaaja

Klient = Avaliku sektori tellija

Mõju

Lepingud

Sotsiaalneettevõte

Sotsiaalneettevõte

OTSE KLIENDILE MUDEL

SOTSIAALSE FIRMA MUDEL

Mõju

Maksed

Kasusaaja Töötaja (kasusaaja)

Lepingud

Tooted/teenused

Klient

Mõju

103 Ibid.104 European Commission (2011), Impact Assessment, accompanying the document: Proposal for a Regulation of the European Parliament

and of the Council on European Social Entrepreneurship Funds.105 Ibid.

Mittetulundusühing, mis ei teeni tulu

Mittetulundusühing, mis teenib tulu

Sotsiaalne ettevõte

Peamiselt kasumile keskenduv äriettevõte

Äriettevõte

Ühiskondlik/sotsiaalne eesmärk Äriline eesmärk

1 2 3 4 5


● Nad on finantsiliselt jätkusuutlikud, sedatänud rahavoole, mis tekib tänu maksvateklintide, avaliku raha fondide, muudele hea-tegevuslikele rahastusallikate ja ka eraisi-kute maksetele (nt jalgpalliklubi EbbsfleetUnited, mis osteti välja 26 000 toetaja pool,kellest igaüks maksis 2008. aastal 35 inglisenaela). Seega on sotsiaalsetel ettevõtetelreeglina mitmetised rahavood, mis aitabmuuhulgas maandada ka ühest finantsee-rimisallikast või -viisist tulenevaid riske. Sot-siaalse investori vaatest hinnatakse projektipuhul lisaks finantsilisele tootlusele (i.k. fi-nancial rate of return) ka ühiskondlikku kasu(i.k. social rate of return), vt joonis 12;

● Nende eesmärgiks on skaleerida seda, mistöötab. Teisisõnu saavutada oma tegevusevõi tegevusmudeli levikuga mastaapsetmõju. Erinevad uuringud on toonud väljamitmeid skaleerimise viise – alates organi-satsiooni kasvatamisest kuni frantsiisingu,litsentseerimise ja vabama levikuni välja106.Mõnda nendest viisidest nimetatakse ‘ülesskaleerimiseks’ (i.k. scaling up) – metafoor,mis on võetud üle töötlevast tööstusest,mõnda rohkem orgaanilisemaks ‘arene jakasva’ (i.k. scaling out) – ideed, mis arenevadsamaaegselt kui levivad, mitte ei kasva/leviühes kindlas vormis.

Head näited sotsiaalsetest ettevõtetest on näi-teks The Big Issue – sotsiaalselt uuendusmeelneorganisatsioon, mis publitseerib erinevatesmaailma suurlinnades linnaelust ja alternatiivs-est kultuurist kirjutavat ajakirja “The Big Issue”.Ajakirja müüvad kodutud inimesed, ca poolajakirja müügihinnast jääb kodutule ning et-tevõtmise eesmärgiks on anda inimeste läbisotsiaalse suhtluse ning müügi- ja majandamiseoskuste arendamise võimalus naasta tööturuleja leida endale elamine. The Big Issue asutaja(1991. aastal) on inglane John Bird, keda pee-takse tihti ka kaasaegse sotsiaalse ettevõtlusepioneeriks. Teised näited tuntumatest sotsiaal-setest ettevõtetest oleks näiteks Avatud Ülikool(Open University) Ühendkuningriigis, Wikipe-dia ja aastal 1983 Bangladeshis asutatud Gra-meen Bank. Viimane on vaestele suunatud mik-rokrediidi pioneer maailmas, selle asutajast sot-siaalne ettevõtja Muhammad Yunus pälvis selleeest 2006. aastal ka Nobeli preemia. Ka Eestison sotsiaalsed ettevõtted levima hakanud,näiteks www.Helpific.com erivajadustega ini-meste abistamisel ja rahvusvahelist spordi-vabatahtlike liikumist käivitav spordielustiilisotsiaalne ettevõte www.SCULT.com. Sotsiaal-sete ettevõtete katusorganisatsioonina tegut-seb Eestis alates 2012. aastast SotsiaalseteEttevõtete Võrgustik (www.sev.ee).

106 Ali, R., Halkett, R., Mulgan, G. and Sanders, B. (2007) In and out of sync, London: Young Foundation and NESTA.107 European Commission (2011), ‘mpact Assessment, accompanying the document: Proposal for a Regulation of the European Parliament and of

the Council on European Social Entrepreneurship Funds (adapted from Cheng, Access to Capital for Social Businesses).

JOONIS 12. Sotsiaalsete ettevõtete ligipääs kapitalile107.

+30%

+10%

0%

-100% Grandid, donatsioonid

Oodatav tulu

Kapitali kadu, kuid sotsiaalne

tootlus/kasu

Kõrge risk Madal risk

Madal risk

Kõrge risk

Vähendatudfiantstootlus pluss

sotsiaalne tootlus / kasu

Kapitali tootlus

Fondid

Pangad


3.4 Väljakutse juhtidele ja juhtimisele

Elu viivad edasi julged ideed, selged visioonidja piiritu ettevõtlikkus. Samas analüüsitud tren-did ja muutused seavad suure väljakutse etteettevõtete, organisatsioonide ja projektidejuhid, kellel on üha vähem abi leida klassikalis-test organisatsiooni- ja juhtimisteooriatest ningvastavast haridusest. Selleks, et seda Eesti kon-tekstis paremini mõista, on joonisel 13 toodudviis kohalikku juhitüüpi. EASi juhtimisvaldkonnauuringust 2015108 selgus, et Eesti ettevõtteidjuhitakse viit erinevat moodi – on klassikaliseEesti omaniku ettevõte, kus omanikud ‘hin-gavad juhile kuklasse’; on välisfirma ‘Eestitsehh’, kus kohalikel juhtidel on küll vastutus,kuid vähe otsustusõigust; on sõltumatud juhid,kes tulid hästi majanduslangusest läbi ja saavu-tasid vabad käed; on nö EstonianMafia – alus-tavad firmad, mis on suunatud rahvusvaheliselekas-vule; ja on saneerijad – kogenud juhid, keskäivad firmast firmasse asju korda tegemas. Ar-vestades muutuste kiirust ja ulatust maailmas,võib eeldada, et mitte kõik nimetatud juhitüüpi-

dest ei saa nende väljakutsetega ühtemoodihakkama, seda erinevatel põhjustel. See tähen-dab, et maksimaalselt tuleb panustada järgmisepõlvkonna juhtidele-ettevõtjatele, nende ette-valmistusele, rahvusvahelisele vaatele ja koge-musele, arendada teadliku riskivõtmise julgustjne. Kuna populatsioonis on vaid kindel osa sel-lise võimekuse ja kaliibriga potentsiaalseid tule-vasi juhte, siis muutub võtmeküsimuseks, kas jakuidas neid Eestisse juurde meelitada. Sealhul-gas selleks, et kompenseerida kohalike piiratudteadmisi rahvusvaheliste turgude ja teiste kul-tuuride osas.

Sõltuvalt sellest, kas aega on vähe või paljuning kas probleem on kompleksne või lihtne, onlahendamiseks vajalikud kompetentsid ja töö-meetodid erinevad (vt joonis 14). Mida suu-rema lisandväärtuspotentsiaaliga tegevusvald-konnas ettevõte või riik soovib läbi lüüa, sedakomplekssem see oma olemuselt on. Seetõttumuutuvad veelgi olulisemaks liidrivõimed jaeestvedamine, loovus, innovatsioon, katseta-mine ja eksperimenteerimine, teistest valdkon-

JOONIS 13. Viis tüüpi juhte ja juhtimispraktikaid Eestis. (EBS & Civitta, 2015)

108 EBS & Civitta (2015), EAS Eesti juhtimisvaldkonna uuring 2015.

Tugev omanik, kes hingab

juhile kuklasse

KLASSIKALISEDEESTI OMANIKUD

Ad hocpraktikad…

pragmaatilised,kiired otsused,

aeg-ajaltprovintslikud

VÄLISFIRMA“EESTI TSEHH”

SÕLTUMATUDJUHID

#ESTONIANMAFIA SANEERIJAD

Vastutusaga vähe

otsustusõigust

Tuginevadkontserni/emafirmajuhtimis-

praktikatel

Juhid, kes tulidhästi majandus-langusest läbija saavutasidvabad käed

On isejuhtimis-praktikad

kujundanud

Alustavadfirmad,

suunatudglobaalsele

kasvule

Juhtimis-praktikadtuginevadvisioonil ja väärtustel

Kogenud juhid,käivad firmastfirmasse asjukorda ajamas

Juhtimis-praktikad

sõltuvad konk-reetse firma

kitsas-kohtadest


dadest üle toodud võtete kasutamine, eba-kindluse ja riskide aktsepteerimine ning nendemaandamine.

3.5 Organisatsioonimudelid hägustuvad

Uued tehnoloogiad ja sotsiaalmeedia platvor-mid muudavad organisatsioonide struktuuri jatoimimisviise ning hägustavad traditsioonilisiorganisatsioonimudeleid. Kasutades kollektiiv-set teadmust, tehnoloogiat ja sotsiaalseid võr-gustikke, töötades ühe eesmärgi nimel väljas-pool traditsioonilise organisatsiooni raame, onüheskoos võimalik saavutada selline tegevusteulatus ja võimekus, mis on seni olnud kättesaa-dav vaid suurtele organisatsioonidele või sot-siaalsetele liikumistele (nt Teeme Ära). Sagenebuute arenduste loomine väljaspool traditsioo-nilise organisatsiooni raame (avatud innovat-sioon), kasvab ideede elluviimise kiirusega seo-tud konkurents, kus idee elluviimiseks luuakse

paindlik organisatsioon. Selles mõttes sarnane-vad ettevõtted üha enam Holliwoody filmitöös-tuse meeskondadele, kus inimesed tulevadkokku konkreetset projekti ellu viima ja lähevadseejärel ‘uutele marjamaadele’ edasi.

Organisatsioonide piirid muutuvad ja hägustu-vad ka seoses osalise protsesside sisseostmiseja allhangete mahu kasvuga ning äri rahvusva-helisemaks muutumisega. See laiendab pro-jekti- ja koostööpõhist töökorraldust ka tradit-sioonilistesse sektoritesse ja teeb tööturguvolatiilsemaks. Tööseadusandluse muutuminevõib paindlikke töövorme veelgi soodustada,kuid samas on töötaja õigused ja sissetulekuregulaarsus tänasega võrreldes ebastabiilse-mad (nt zero-hour lepingud). See laiendab tun-duvalt ootusi nii juhtidele kui personalitöötaja-tele erinevate töövormide võimaldamisel ningtöötajate motivatsiooni, heaolu ja produktiiv-suse soodustamisel (sh organisatsioonikultuurihoidmisel ja arendamisel). Tööandjatel on mh

JOONIS 14. Kompetentsivajadused eri tüüpi väljakutsetele109

Kompleksne

Vähe aega Rohkem aega

Lihtne

KRIISIJUHTIMINE,EESMÄRK TOIMETULEK KRIISIGA

EESTVEDAMINE,EESMÄRK LEIDA ESIMESENAUUDNE LAHENDUSKÄIK

PROTSESSI KONTROLL,EESMÄRK HOIDA KORD MAJAS

JUHTIMINE,EESMÄRK ADAPTEERIDAPARIM VÕIMALIK LAHENDUSKÄIK

• kiire tegutsemine

• kaose vähendamine

• kommunikatsioon

• kindluse süstimine

• trillimine

• treenimine

• pretensioonide menetlemine

• protseduurid ja reeglid

• plaanimine ja kontrollimine

• teaduslike tõestuste kasutamine

• insenerlikud terviklahendused

• parimate praktikate kasutamine

• tegutsemisjuhised

• loovus ja loovmõtlemine

• innovatsioon ja uurimine

• katsetamine ja adapteerimine

• ebakindluse ja riskide aktsepteerimine

• suur roll lahenduste arhitektidel/

poolte kokkutoojatel

109 Lam Chuan Leong (2011), Complexity and Uncertainty – Implications for Management.


vaja orienteeruda erinevate töövormidega seo-tud juriidilistes aspektides – teistest riikidesttöötajate palkamisel ka rahvusvaheliselt.

3.6 Meeskonnatöö kuldaeg

Organisatsiooni vaates muutuvad põhilisteksehitusplokkideks funktsionaalsete osakondadeasemel meeskonnad (i.k. teams). Klassikalist hi-erarhiat asendavad meeskondade võrgustikud,mille arendamine ja töö tulemuslik korral-damine (sh eestvedamine) on üks suurimaidkaasaegseid juhtimisülesandeid. Deloitte pooltläbi viidud, 130 riigi 7 000 juhi hõlmav uuringnäitab, et meeskonnatöö olulisus on saavuta-mas uut kõrgust ja sellest tulenev organisat-sioonidisain on üks olulisemaid teemasid (vtjoonis 15). Tervelt 92% pidas seda topp priori-teediks ja pea pooled (45%) juhtidest vastas, etnad on kas oma organisatsiooni ümber korral-damas või just korraldanud ning seda peamiselteesmärgiga meeskonnatööd enam fookusessetõsta. Samas, vaid 12% juhtidest vastas, et nadmõistavad seda, kuidas inimesed koos võr-gustikkudes töötavad ja vaid 21% tunnevadendid kindlalt funktsiooniüleste meeskondadeehitamisel. Delioitte hinnangul on ‘uued organi-satsioonid’ ehitatud ümber võimekate mees-kondade, juhitud uudsete mudelite põhiseltning eest veetud noorema ja globaalselt mitme-kesisema juhtkonna poolt.110 111

Vanu juhtimisvorme peetakse liialt painduma-tuteks nii modernse turu kui ka töötajate oo-tuste mõttes. Näiteks elektroonikafirma CISCOjuht John Chamber ütleb, et “nad konkuree-rivad täna muutustega turul palju enam kui omaklassikaliste konkurentidega. Toote- ja teenuse-muutused, mis varem võtsid aega viis kuniseitse aastat, toimuvad nüüd ühe kuni kaheaastaga.” Samas võib meeskonnatööga, erine-valt hierarhilisest juhtimisest, omakorda kaas-neda rida väljakutseid, nagu näiteks üldine

segadus vastutusega, otsustamatus, juhitama-tus, üleminek tähtaegadest jne. Seega poleilmtingimata tegemist hõbekuuliga, pigem va-jaduse ja võimalusega organisatsiooni paind-likkust suurendada, mida tuleb osata juhtida jamillega peavad töötajad harjuma. Õnnestu-miseks peavad meeskonnad olema piisavaltväikesed ja fokusseeritud. Amazoni juht JeffBezos on selle kohta tabavalt öelnud: “kui tanäeb lõunaajal laual rohkem kui kahte pitsat, onmeeskond liialt suur112.” Selliste väikeste ja suurevastutusega meeskondade hulga kasv organi-satsioonis seab väljakutse ette organisatsioonivõimekuse juhte ja liidreid toota. Tervelt 89%Deloitte uuringus osalenud juhtidest leidis, etnad peavad tugevdama ja ümber ehitama orga-nisatsiooni juhtimist – traditsiooniline püramii-dilaadne juhtimismudel ei tooda liidreid piisavalhulgal ja kiirusega, et vastata äri vajadustele jamuutuste kiirusele.

3.7 Subkultuuride põhine maailm

Subkultuuride all mõistetakse sotsiaalseid võiintellektuaalseid ‘areene’, kus inimesed veeda-vad suure osa oma päevast ja kus nad edenda-vad oma peamisi sotsiaalseid huve 114. Isegi kuiinimesed samastavad ennast laiemalt rahvus-liku või etnilise kultuuriga, siis oma igapäe-vases tegevuses kipuvad nad pea eranditultpöörama tähelepanu oma vahetule professio-naalsele või sotsiaalsele keskkonnale. Seetõttuvõib öelda, et kultuur on omakorda kompleks-ne seos erinevatest subkultuuridest 115. Viimanetähendab, et soovides ühte või teist inimgruppioma tegevusse kaasata, neile midagi müüa võimuul moel koostööd teha, siis ei piisa ettevõte-tel fokusseerumisest mingile riigile või linnale;pigem tuleb defineerida ja võtta fookusessemingi konkreetne subkultuur. Nii näiteks osutusedukaks Eestist välja kasvanud insenerifirmaGrabCad, mis leidis lahenduse, kuidas olla

110 The Economist (2016), Team Spirit: Businesses are embracing the idea of working in teams. Managing them is hard, vthttp://www.economist.com/news/business-and-finance/21694962-managing-them-hard-businesses-are-embracing-idea-working-teams(21.03.2016).

111 Deloitte (2016), Global Human Capital Trends 2016, Deloitte University Press.112 The Economist (2016), Team Spirit: Businesses are embracing the idea of working in teams. Managing them is hard, vt

http://www.economist.com/news/business-and-finance/21694962-managing-them-hard-businesses-are-embracing-idea-working-teams(21.03.2016).

113 Deloitte (2016), Global Human Capital Trends 2016, Deloitte University Press.114 Bourdieu, P. (1997 & 2000), viidatud: van den Berg, H. (2012), International Economics: A Heterodox Approach, Routledge, New York.115 Audain, L. (1995), Critical Cultural Law and Economics, the Culture of Deindividualization, the Paradox of Blackness,

Indiana Law Journal: Vol. 70: Iss. 3, Article 1.


kasulik mehaanikainseneridele üle maailma.Subkultuuridepõhine maailm tõstab omakordahinda töökogemuse vabakonna organisatsioo-nidest, kus õpitakse mõistma erinevate ühiskon-nagruppide väljakutseid ja nende kõnetamiseviise.

3.8 Äri- ja juhtimisalane haridus

Kui eeltoodule lisada veel uued ärimudelid, mil-lele turgude globaliseerumine, interneti ja idu-ettevõtete levik on tuule tiibadesse toonud, siissunnib see ümber mõtestama ka klassikaliseäri- ja juhtimishariduse olemuse. Ühelt pooltpeab oluliselt kasvama loovus ja erinevateteadmiste kokkusobitamise oskus ühe või teiseväljakutse lahendamiseks või ka ärivõimaluseärakasutamiseks. Teisalt tuleb eristada juhtimis-haridust ettevõtlusharidusest.

Juhtimisharidus valmistab peaasjalikult ettetoimivas ettevõttes hakkamasaamiseks – stra-teegia planeerimine, raamatupidamine, juhti-mine ja administreerimine, tootearendus, väär-tusahelate planeerimine ja protsessijuhtimine.Samal ajal tegeleb ettevõtlusharidus hüpotee-side testimise, uudsete ärimudelite arenduse ja

testimise, uute kliendigruppide arendamise,paindliku arendustegevuse, praktiliste töövõte-te arendamise, idee müügioskuse ja riskikapi-tali kaasamise õpetamisega. Fookus on prakti-lisel õppel, ettevõtlusgaraažidel, edukate ette-võtjate lugude põhjal ning mentoritelt õppi-misel. Õpetatakse muuhulgas loovuse kasuta-mist, tehnoloogia- ja innovatsioonijuhtimist, in-tellektuaalse omandi kaitse temaatikat, glo-baalset turundust, meeskonna ehitamist ja eri-nevate ärifaaside finantseerimiseks riskikapitalikaasamise telgitaguseid.

Kui ettevõtlusõpe aitab ideid otsida, testida, esi-mestele klientidele ja investoritele müüa, siis juh-timisõpe (nt MBA) keskendub olemasoleva ette-võtte opereerimisele ja ärimahtude kasvatami-sele, kaasates klassikalisi finantsinstrumente(pangalaen, võlakirjad, börsil noteerimine). Nen-de kahe vahele jääb veel nö transformatsiooni-faas, kui ettevõttesse (tihti investorite soovituselvõi nõudel) palgatakse ettevõtja asemele võikõrvale professionaalsed juhid. Ettevõtjaid eris-tab klassikalistest juhtidest tihti ka tugevamannus ‘sisemist põlemist’, uudishimu, ebaõiglusetunnetust maailmas (mida on vaja parandada) jaidealismi117.

116 Blank, S. (2010), Why Accountants Don’t Run Startups, presentation, Stanford School of Engineering, U.C. Berkley Haas School of Business, vt http://www.slideshare.net/sblank/why-accountants-dont-run-startups-sllc

117 Ibid.

JOONIS 15. Juhtide hinnangul TOP 10 inimkapitaliga seotud trendi aastal 2016113.

Organisatsiooni disain

Eestvedamine

Kultuur

Kaasamine

Õppimine

Disainmõtlemine

Uued oskused personalijuhtimises

Inimeste analüütika

Digitaalne personalijuhtimine

Tööjõu juhtimine

-30% -20% -10% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90%

8%

11%

14%

15%

16%

21%

22%

23%

26%

29%

92%

89%

86%

85%

84%

79%

78%

77%

74%

71%

Protsent vastanutest

Ei ole väga oluline/ei ole oluline Väga oluline/oluline



Kõlab ilusalt, kuid seda on ilmselt lihtsam öeldakui sellele eksimatult panustada. USA endiseharidusministri Richard Riley sõnul ei eksistee-rinud 2004. aastal kümmet 2020. aastal enimnõutud ametit118. Kusjuures, kui praegused tren-did jätkuvad, võib näiteks keskmine kanadalanearvestada oma karjääri jooksul 15 erineva töö-kohaga119.

4.1 Kolm töötamise maailma

PWC räägib oma stsenaariumide alases uurin-gus kolmest erinevast tuleviku töötamise maa-ilmast – sinisest, rohelisest ja oranžist, mis lähi-kümnendil koos eksisteerides üksteisega mõõ-tu võtavad (vt joonis 16)120.

Sinises maailmas on suur äriühing kuningas jakapitalismil ‘kõrgeim võim’. Globaliseerujad võ-tavad keskse positsiooni, kliendi eelistuseddomineerivad, korporatiivne karjäär eristabrikkad vaestest. Eesmärkideks on kasum, kasvja globaalse turuliidri positsioon. Konkurentsison kesksel kohal mastaap; see võimaldab mega-korporatsioonidel katta kogu maailma ja või-delda talentide ning ressursside pärast, samal

ajal pidevalt innoveerides ja kliendinõudmis-tega sammu pidades. Töötajale pakutakse pü-hendumise ja paindlikkuse eest turvalist töö-kohta ning pikaajalist teenistust.

Rohelises maailmas ettevõtted hoolivad ja tar-bijad ning töötajad sunnivad neid pidevalemuutumisele. Ettevõtted arendavad võimsasotsiaalse ja rohelise vastutustunde; kliendidpeavad esmatähtsaks eetikat ja keskkonna-hoidlikkust; ühiskond ja äri näevad oma ees-märke ühel joonel. Vedav eesmärk on sotsiaal-selt ja keskkonnaalaselt kasulik toode või tee-nus. Konkureerimisel ja ellujäämisel on keskselkohal ettevõtte keskkonnaalane ning sotsiaalnesüdametunnistus, mida nõuavad nii töötajadkui kliendid. Töötajale pakutakse eetilisi väär-tusi ja tööd, töötaja huvide arvestamist ningtöö ja eraelu tasakaalu, seda vastutasuna töö-taja lojaalsusele tööandja suhtes.

Oranžis maailmas on väike ilus ja suur halb,seda nii ärile, inimestele kui ka keskkonnale.Globaalne äri on fragmenteeritud; tehnoloogiavõimaldab väikestel kõrgtehnoloogilisi äri-mudeleid arendada ja läbi lüüa; võrgustikud õit-

TULEVIKUTÖÖ OLEMUS JA OSKUSED4.

Vali töö, mida sa armastad, ja sa ei pea enam

päevagi oma elus töötama

Confucius

118 Laubenthal, C. (2014), Occupations vs. Jobs, Part II, Kauffman Foundation.119 Harris, P. (2014), How Many Jobs Do Canadians Hold in a Lifetime? Workopolis.120 PWC (2014), The Future of Work: A journey to 2022, vt https://www.pwc.com/gx/en/managing-tomorrows-people/

future-of-work/assets/pdf/future-of-rork-report-v16-web.pdf (17.02.2016).


JOONIS 16. Kolm töötamise maailma. (PWC, 2014)

ORANŽ MAAILM

ROHELINE MAAILM SININE MAAILM

Ettevõtted hoolivad

Sotsiaalne vastutustunne domineerib ettevõtete

strateegias; mure demo-graafiliste, keskkonna-

ja jätkusuutlikkuse trendidepärast juhib äri

KollektivismRahvusvaheline

äriühing on kuningas

Suurte ettevõtete kapitalismdomineerib kuna firmad jätkavad

kasvamist; individuaalsed eelistused domineerivad

sotsiaalse vastutustunde üle

Kollektivism Individualism

Inte

gree

rum

ine

Väike on ilus

Ettevõtted lagunevadväiksemate organisatsioonide

koostöövõrgustikeks;majanduses domineerib

spetsialiseerumine

Frag

men

teer

umin

e

sevad ja suured konglomeraadid langevad.Eesmärgiks on maksimaalne paindlikkus ja fik-seeritud kulude minimeerimine. Konkurentsisaitab püsida portfelli-karjääri soodustamine,mitmekesise profiiliga inimeste palkamine, sedakuluefektiivsel ja ad hoc põhimõttel. Töötajalepakutakse paindlikkust, autonoomiat ja mit-mekesiseid väljakutseid – vastutasuks valmi-duse eest töötada lühiajaliste lepingute alusel.Kui PWC räägib oma stsenaariumides erineva-test töötamise maailmadest, siis Deloitte tooboma laiaulatusliku uuringu põhjal välja pigemhorisontaalsed muutused, seda nii organisat-siooni missiooni ja eesmärkide formuleerimiselning tähtsustamisel, organisatsioonikultuuris,organisatsiooni ja töökohtade struktuuris ningolemuses, kaasamises, inimeste analüütikas,disainmõtlemises, personalijuhtimise uutes os-kustes ja selle valdkonna tähtsustamisel jne.121

4.2 Asjad, mis lähimatel aasta-kümnenditel pigem ei muutu

Selles üldises muutuste keerises on RichardWatson’i122 sõnul vähemalt viis asja, mis järg-mise 50 aasta jooksul siiski ei muutu:

● Huvi tuleviku vastu ja igatsus mineviku järele;

● Tunnustuse ja austuse vajadus;● Vajadus füüsiliste objektide, reaalsete

kohtumiste ja vahetute kogemuste järele;● Ängistus ja hirm;● ‘Elu mõtte’ otsingud.

Eeltoodu tekitab kaks küsimust. Esiteks, midaõppida, et tuleviku tööturul läbi lüüa. Ningteiseks, mida ja kuidas õpetada, et see muutu-vale tööturule ja tuleviku töökohtadele sobiks?

121 Deloitte (2016), Global Human Capital Trends 2016, Deloitte University Press, vt https://www2.deloitte.com/content/dam/Deloitte/global/Documents/HumanCapital/gx-dup-global-human-capital-trends-2016.pdf (21.03.2016).

122 Watson, R. (2010), Future Files: A Brief History of the Next 50 Years, Nicholas Brealey Publishing, London.


4.3 Universaalsed tulevikutöö oskused

Alljärgnevalt on toodud kümme universaalsettulevikutöö oskust, mida hinnatakse sõltumataerialast aastal 2020 oluliseks123:

● Mõtestamine – võime mõtestada ja väärtus-tada väljendatu sisulist tähendust;

● Sotsiaalne intelligentsus – oskus tunnetadasuhtlemisel inimeste vajadusi ja soove ningluua nendega usalduslik suhe;

● Loovus ja kohanemine – oskus kiiresti rea-geerida ootamatule situatsioonile ja leidamittestandardseid lahendusi;

● Kultuuride-vaheline kompetents – oskusedukalt toime tulla erinevates kultuurikesk-kondades;

● Programmeeriv mõtlemine – oskus teisen-dada suuri andmemahtusid abstraktseteksmõisteteks ja aru saada andmetepõhisest(tõenduspõhisest) otsustamisest;

● Uue meedia kirjaoskus – oskus kriitiliselt hin-nata ja luua sotsiaalmeedias uut sisu ningkasutada seda veenvaks kommunikatsioo-niks;

● Transdistsiplinaarsus – oskus aru saada eri-nevate distsipliinide (ainevaldkondade) mõis-tetest ja nende omavahelistest seostest;

● Disain-mõtlemine – oskus tegevusi (töös va-jalikke protsesse) eesmärgipäraselt (soovi-tud eesmärgi saavutamisele suunatult) ka-vandada, visualiseerida ja kommunikeerida;

● Enesejuhtimine ja kognitiivse koormuse oh-jamine – oskus filtreerida andmeid tähtsusejärgi ja maksimeerida kognitiivset võime-kust, kasutades erinevaid meetodeid;

● Virtuaalne koostöö – oskus töötada tulemus-likult erinevates (ka virtuaalsetes) töörüh-mades, hoida inimesi pühendunud ja mo-tiveeritud ning tekitada neis kollektiivitunnet.

4.4 Projektipõhise ja vabakutselisetöö osakaal kasvab

Eeltoodud oskused muudab olulisemaks tõsi-asi, et projektipõhise ja vabakutselise töö osa-kaal kasvab oluliselt. Näiteks on USA tööhõi-ves täna vabakutselised lausa 34% ehk 53miljonit inimest124. Suurbritannias teenib 11% in-ternetiühendusega täiskasvanutest vanuses16-75 eluaastat (ca 5 miljonit inimest) raha eri-nevate online platvormidega nagu Upwork,Uber ja TaskRabbit. Tervelt viiendik ehk 21%brittidest (ca 9 miljonit inimest) on sedalaadiühistöö (i.k. corwd work125) tegemise võimalusiotsinud, kuid on seni ebaõnnestunud. Neliküm-mend kaks protsenti brittidest (ca 18,5 miljonitinimest) on sedalaadi teenust kasutanud, kastaksojuhtide, ehitajate, graafiliste disainerite jaisegi raamatupidajate leidmiseks126. Tervelt vee-rand (26%) sellistest töötajatest teenib enamkui poole oma sissetulekust läbi online plat-vormide127.

Sellise vabakutselise ja projektipõhise töö kas-vav levik tähendab, et inimese karjäär moodus-tub tulevikus ‘tuhandest’ osaajaga ülesandest,mille leidmiseks ja millega edukaks toimetule-miseks on vaja ettevõtlikkust, enesemüügi-oskust, enesejuhtimise oskust, iseseisva projek-tileidmise ja -juhtimise ning lepingusõlmimisevõimekust, mitmiktegevustega harjumist (i.k.multitasking ehk nn rööprähklemine) ja sobilikesedalaadi töö leidmise platvormide tundmist.Omaette väljakutse esitab see valitsustele, kellejaoks muutub üha keerukamaks näiteks maksu-tulu kogumine. Samuti toob vabakutselise töölevik endaga kaasa palgakasvu surve ning muu-dab püsiva tööjõu leidmise ja kinnihoidmiseüha keerulisemaks. Need trendid omakorda an-navad tööd juurde personaliotsingu firmadeleja töötajaid vahendavatele platvormidele.

123 The Institute for the Future University of Phoenix (2011)‚ Future Work Skills 2020, vt http://www.iftf.org/uploads/media/SR-1382A_UPRI_future_work_skills_sm.pdf (17.02.2016).

124 Giang, V. (2015), Major Ways Freelancers Will Change The Economy By 2040, Fast Company.125 Nimetatakse ka kaarikumajanduseks (i.k. gig economy), jagamismajanduseks (i.k. sharing economy), platvormi kapitalismiks (i.k. platform kapi-

talism), uberismiks (i.k. uberisation) jne.126 University of Hertfordshire (2016), Around five million crowd workers in the U.K. 'gig economy', new research finds, vt.

http://www.herts.ac.uk/about-us/news/2016/february/around-five-million-crowd-workers-in-the-uk-gig-economy,-new-research-finds(17.02.2016).

127 Foundation for European Progressive Studies (FEPS) ja UNI Europa online uuring, mis viidi ellu University of Hertfordshire poolt.


Levimas on ka mitmeid muid töövorme, milleühendavaks jooneks on paindlikkus ning millelaiemat levikut ka Eestis lähikümnendil võiboodata, sh: (a) töötajate jagamine, mille puhulmitu organisatsiooni palkab ühiselt töötaja,kes siis erinevate tööandjate juures roteerub;(b) töö jagamine, mille puhul, üks tööandjapalkab mitu töötajat ühte tööd omavaheljagama; (c) töö väljakutsel, mille puhul töö-andja ei pea töötajale tagama tööd, vaid kon-takteerub vajadusel; (d) IKT-põhine kaugtöö,mis võrreldes tavakaugtööga on veel vähemasukohaspetsiifiline128. Täna kasutab Eestiskaugtööd ligikaudu 7-10% palgatöötajatest129.

4.5 Digitaalsed nomaadid, mobiilnetöö ja töötajaskond

Inimeste rahvusvahelist mobiilsust toetava tark-varafirma Teleport juht Sten Tamkivi sõnul onmaailmas väga vähe head migratsioonistatis-tikat, sest see kipub olema ajalise viivituseganing keskendub sageli vaid lõplikele resident-suse ja kodakondsuse muutustele, mille üle rii-gid arvet peavad. “Paarkümmend aastat tagasioli tavaline, et kui inimene kolis välismaale jäisinna pikaks ajaks pidama – mis siis omakorda

ilmub 3 või 5 aasta pärast ÜRO statistikas näh-tavale. Tänaseks on töö muutuv iseloom, tur-gude globaalsus ja kaugtööd võimaldav tehno-loogia viinud selleni, et me näeme inimesi, keskolivad uude riiki iga paari aasta tagant või vee-davad kuude viisi aega lausa mitmes linnas aas-tas,” sõnab Tamkivi130.

Teleport’i andmetel on maailmas on ca 3,5 mil-jardit töötajat, kellest ca 1,5 miljardit on ühel võiteisel moel mobiilsed. See tähendab, et nendeoskused ja teadmised on nõutud enamatesasukohtades kui see, kuhu nad juhuslikult sün-disid ja kuigi see võib olla pisut ebamugav, eiole neil põhimõttelisi suuri takistusi, mis välis-taks nende töötamise mujal. “Neist eriti huvitavalamgrupp on hinnanguliselt 700 miljonit teabe-töötajat (i.k. knowledge worker), kes töötavadpeamiselt informatsiooniga (vt joonis 17).Selliseid töökohti on arenenud maailmas jubaca 45%. Ja kui sa töötad bittidega, mitteaatomitega, siis muutub su töö füüsilisestasukohast sõltumatuks. Piltlikult öeldes, kui saoled programmeerija, kes oskab inglise keelt,võid sa täna kolida ükskõik kuhu ja suuretõenäosusega leiaksid erialast tööd,” räägibTamkivi.

129 Sihtasutus Kutsekoda 2016.129 Tamkivi, S. (2016), Inimesed on liikvel ja Eestil on neid vaja, Memokraat, vt http://memokraat.ee/2016/03/inimesed-on-liikvel-ja-eestil-on-neid-

vaja/ (5.03.2016).130 Vt. http://www.aripaev.ee/uudised/2016/03/02/jobbatical-kaasab-2-miljonit-dollarit (5.03.2016).

JOONIS 17. Mobiilsed töötajad maailmas. (Tamkivi, 2016)

O.001317Msisserände kvoot Eestis

232M350MTeleportihuvisfäär

665M (19%)otsib parajasti uut tööd

420M (64%)tööotsijatest on valmis

kaaluma välismaad

680Mteeb kaugtööd

(19.5% maailmatöötajatest)

700M (45%)teabetöötajat

1.5 mldon ühel või teiselviisil mobiilsed

Maailmas on

3.5 mldtöötajat

elab täna väljas-pool sünnimaad


Tehnoloogiavaldkonna tööportaali Jobbaticaljuht Karoli Hindriks räägib, et Jobbatical’i ees-märk on luua lühiajaliste projektide tööbörs,mis aitab leevendada aina kasvavat oskustöö-tajate puudust tehnoloogiavaldkonnas üle kogumaailma131. Jobbatical viib kokku maailmaleavatud ja reisimishimulised tehnoloogiavald-konna professionaalid ning valdkonna ettevõt-ted, mis vajavad andekaid töötajaid. Näitekstänapäeva noorte põlvkond on valmis meelsastivälismaal töötama: PWC uuringu järgi on 71%sellest põlvkonnast valmis karjääri jooksul välis-maal töötama ja Jobbatical’i visiooni kohaseltvõivad miljonid inimesed võtta 10 aasta jooksul7-10 jobbatical’i, selle asemel, et olla kogu ajasamas kohas. Hindriksi sõnul oleks kümne aastaeest olnud harukordne, et talent New Yorgistkaalub karjääri Tallinnas. “Praegu on inimesedavatumad võtma riski kolida tundmatusse pai-ka ning ainuüksi see meelsus annab riikidelenagu Eesti võimaluse meelitada enda juurdeinimesi, kes aitavad ehitada globaalseid ette-võtteid ning luua juurde töökohti,” ütles Hind-riks, lisades, et “näiteks Silicon Valley ja teisedtehnoloogiakeskused ongi suuresti arenenudtänu sellele, et nad on suutnud pidevalt ligimeelitada suurepäraste oskustega inimesi.”

Kuigi riskikapitalifirma Atomico raportist132 sel-gub, et enam kui miljard dollarit väärt eduka-test tehnoloogiafirmadest asub Silicon Valleyehk Räniorus 75 (Põhja-Ameerikas kokku 128);ülejäänud 40 on Euroopas ja 68 Aasias. Seegaon ka Eestil siin oma võimalus. Veelgi enam,Teleport’is töödeldud AngelList’i andmestiknäitab, et nii uute idufirmade asutamise kui kanende poolt uute töökohtade loomise tempoon Londonis, Pariisis, New Yorkis ja teistes ak-tiivsetes linnades ületanud San Francisco ningSilicon Valley taseme133. Berkeley ülikooli pro-fessor Enrico Moretti on näidanud134, et teabe-mahukat äri ajavates piirkondades toob iga

kõrgtehnoloogilise, eksportiva töökoha loomi-ne kaasa keskmiselt viie, Silicon Valleys lausa6,2 täiendava töökoha tekke samas linnas:“Kõrgtehnoloogilised töökohad on ühe piirkon-na jõukuse põhjuseks ja arstid, juristid, katuse-panijad ning joogaõpetajad on tagajärg.” Joo-nisel 18 on Teleport’i analüüsile tuginedestoodud erinevate kriteeriumide suhteline oluli-sus elukoha valikul. Eesti suudab enamuse kri-teeriumide alusel eeskujulikult välja paista, kuivaid ühiskond kokku lepiks ja pisut tolerantsemoleks.

4.6 Pehmed motivatsioonipaketid

Mida unikaalsemad on töötaja oskused ja töö-andjate konkurents nendele, seda olulisemaksmuutub lisaks rahalisele motivatsioonipaketileka nö ‘pehme’ motivatsioonipakett – töötingi-mused, paindlikkus, organisatsioonikultuur, ter-viseteenused136. See on eriti oluline kõrgemalpalganivool olevate talentide, sh välistöötajatepuhul (nt tarkvarafirmades). Nii muu maailmaeeskujul kui ka praktilisest vajadusest lähtuvaltkasvab ka töötajatele suunatud ennetavate ter-visetegevuste toetamine ja/või pakkuminetööandja poolt.

Viimast tõukavad tagant mitu trendi, sh:● Ühiskonna vananemise ja raha odavnemi-

sega kaasas käiv tasuta raviteenuse kätte-saadavuse vähenemine;

● Arusaamine, et enam kui 50% inimese tervi-sest sõltub tema tervisekäitumisest ja elustii-list (vaid 10% inimese tervisest sõltub ligi-pääsust meditsiinile, 20% on tingitud kesk-konnast ja 20% on pärilik)137;

● Tõdemus, et 2/3 eurooplastest ei liigu piisa-valt, tuues endaga kaasa 600 000 enne-aegset surma ja 100 miljardit eurot otseseid(tervishoid) ja kaudseid kulusid majanduselening ühiskonnale aastas. Seejuures on noor-

131 Vt. http://www.aripaev.ee/uudised/2016/03/02/jobbatical-kaasab-2-miljonit-dollarit (5.03.2016).132 Vt. http://www.atomico.com/explore-d3 (5.03.2016).133 Tamkivi, S. (2016), Inimesed on liikvel ja Eestil on neid vaja, Memokraat, vt http://memokraat.ee/2016/03/inimesed-on-liikvel-ja-eestil-on-neid-

vaja/ (5.03.2016).134 Moretti, E. (2012), The New Geography of Jobs, Houghton Mifflin Harcourt.135 Tamkivi, S. (2016), Teleport Cities kasutajate statistika (n=37,000).136 Eurofound (2015), Upgrading or polarisation? Long-term and global shifts in the employment structure: European Jobs Monitor 2015, Publica-

tions Office of the European Union, Luxembourg.137 Institute for the Future (2000), World Health Organization.


te tööturule sisenejate füüsilised võimeidveelgi kesisemad – näiteks vaid 14% Eestilastest ja noortest liigub piisavalt138 (60 minpeamiselt aeroobse iseloomuga keskmisevõi intensiivse koormusega liikumist päevas;WHO 2010). Samuti vastavad sõjaväe tervise-nõuetele vaid 33,7% kutsealustest (30% eivasta üldse nõuetele ja 31% ei vasta ajutiselnõuetele – Kaitseressursside Ameti arstlikekomisjonide otsused, 2014). Seejuures ontervis WHO definitsiooni järgi füüsilise,vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, midaEestis valdavalt arvesse ei võeta.

4.7 Ideaalne tulevikutöötaja on T-kujulise kompetentsusega

Seoses töökohtade elutsükli lühenemisega va-javad inimesed laiemat ja erinevaid valdkondihõlmavat oskuste paletti. Võtmeoskusteks onvõime kohaneda kiiresti muutuva töö sisu jatöökeskkonnaga, töötada tulemuslikult mees-kondades ja võrgustikes, analüütilised oskusedprobleemide mõistmiseks, lahendamiseks ja ot-

suste langetamiseks. Organisatsioonid võivadsageli olla piiriülesed ja multikultuursed, mistõstab vajadust mobiilsuseks, muudab kommu-nikatsiooni jne. Kasvavad nõudmised keele-oskusele ja oskusele edukalt toime tulla erine-vates kultuurikeskkondades. Suureneb vajadusvirtuaalse koostööoskuse, st oskuse järele töö-tada tulemuslikult erinevates (ka virtuaalsetes)töörühmades, hoida inimesi pühendunud jamotiveeritud ning tekitada neis kollektiivitun-net.

Hariduse poolt vaadatuna on formaalne os-kuste pagas muutumas kitsalt spetsialiseeru-miselt valdkondade-ülesemaks. See tähendab,et ideaalne tulevikutöötaja on nn T-kujulisekompetentsusega – süvateadmistega vähemaltühel alal ning oskustega mõista ja omavahelsiduda erinevaid teisi distsipliine ning nendegategelevaid inimesi. Lisaks eriala valdamiseleoodatakse tuleviku töötajalt oluliselt pare-mat ‘pehmete oskuste’ valdamist, nagu suhtlu-soskus, erinevate kultuuride taju ja nendegakohanemine jne. Teisalt on oluline mõista ja

JOONIS 18. Kriteeriumide olulisus uue elukoha valikul. Avatud kogukond – pea ainuke puuduv komponent Eestis.

0 10 20 30 40 50 60 70Kasutajate protsent

138 Aasvee, K. & Minossenko, A. (2011), Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring 2009/2010 õppeaastal, Tervise Arengu Instituut.


eristada eriala (i.k. speciality), kutset (i.k. voca-tion, profession) ja ametit (i.k. occupation); vii-mane fikseerib inimese asendi ühiskondlikustööjaotuses ja sellega seonduva õiguse otsus-tada ning kohustuse vastutada. Neid teemasidvaadatakse liiga tihti läbisegi, mistõttu kanna-tab tulevaste töötajate ettevalmistus139.

Tuleviku töökoha võtmeoskused on sotsiaalneintelligentsus, loov ja kriitiline mõtlemine, heakoostöövõime140. Kriitilisel mõtlemisel on kalaiem ühiskondlik mõju – oskus eristada pseudo-uudist tõest, olla allikakriitiline, mõista miksmingi uudis või sõnum just antud hetkel esiletõsteti, mis ja miks ütlemata jäeti jne. Kommu-nikatsiooniekspert Raul Rebase sõnul tuleb ot-suseid langetada tõe, mitte tõepärasuse järgi.Samuti tuleb mõista, et ka info- ja hübriidsõdaon tõe ning vale võitlus141.

Neid oskusi ja T-kujulise kompetentsuse teketon vaja arendada nii tänasel kui ka tulevaseltööjõul, et edaspidi struktuurset tööpuudustvähendada142. Seejuures muutub eriti oluliseksprobleemipõhisus, mida mõnel puhul ka stra-teegiliseks disainiks nimetatakse (vt joonis 19).See on oskus näha keerukate küsimuste juur-probleeme, neid analüüsida ning nende lahen-damiseks vajalikke kompetentse kokku tuua.Valdav enamus nii ettevõtlussektori kui ka ühis-kondlikke väljakutseid on täna transdistsipli-naarsed (valdkondade ülesed või vahelised),samas õpetamise paradigma on pigem verti-kaalne ja eriala põhine. Selle dilemma lahen-damine on üks haridusjuhtide ees seisvatestolulisematest ülesannetest. Võtame kasvõi puh-ta vee probleemistiku maailmas. Kas on tege-mist geoloogilise, tehnoloogilise, majandusliku,poliitilise, eetilise (puhas vesi kui inimõigus) võiisegi sõjalise küsimusega? Täna ca 70 ÜRO liik-mesriiki puhta vee probleemi ees, mida eilahenda mõne konkreetse valdkonna teadmis-

tega, vaid erinevate kompetentside kokku-toomise ja juhtimise läbi. Abiks saab olla ka nö‘kollektiivne aju’ – seda kas arvutisimulatsiooniläbi või siis sotsiaalses koosluses. Heaks näitekson siin suurepäraseks kollektiivse probleemi-lahendamise platvormiks kujunenud eestlasteloodud ja maailma suurimas inseneride võrgus-tikus kasvanud GrabCad (üle 2,5 miljoni inse-neri), mis aitab otsida kollektiivselt lahendusterinevatele insenertehnilistele väljakutsetele (vtwww.grabcad.com/challenges). Geniaalseid la-hendusi on GrabCad abil leidnud nii GeneralElectric’u ja NASA kui väikeste idufirmade püs-titatud tehnilised probleemid.

JOONIS 19. Strateegiline disain.(Marco Steinberg, 2010)

4.8 Muutused kõrghariduses jaõpetamise meetodites

Uuendused koidavad ka kõrgharidusmaastikul.Esmalt muutub see, kus maailmas kõrgharitudinimesed asuvad. Aastal 2012 oli iga kolmas

139 Vooglaid, Ü. (2012), Teadmistepõhine majandus, ettekanne Teaduste Akadeemias, 10.12.2012, vt https://www.youtube.com/watch?v=-nwF0LDpaKM (5.03.2016).

140 Manpower Group (2011), Manufacturing, Talent for the Human Age, vt http://www.manpower.ca/MP-CA-File-Pile/About-Us/Press-Releases/2011/ManufacturingTalent.pdf (17.02.2016).

141 Rebane, R. (2016), ETV saade Plekktrumm, vt http://etv2.err.ee/v/kultuur/plekktrumm/saated/31dd985a-c3c9-4003-85ca-290aa3bd66f7/plekktrumm-raul-rebane (5.03.2016).

142 Eesti Arengufond (2012), Väliskeskkond 2020: olulised trended ja nende tähendus Eestile.

Lahendus

Strateegiline disain

Töö etapid

Probleem


OECD riigi täiskasvanu kolmanda taseme hari-dusega (i.k. tertiary education)143. Aastaks 2030toovad Hiina ja India tööturule pooled kõikidestkolmanda taseme haridusega inimestest vanu-ses 25-34 maailmas ja üle 60% STEM (i.k. sci-ence, technology, engineering and mathe-matics) kvalifikatsiooniga tööjõust G20 riiki-des144. Seejuures assotsieeruvad STEM tead-mised 75 protsendiga kõige kiiremini kasvava-test töökohtadest maailmas145.

Kui valdavalt domineerib ülikoolides vanamoe-line ‘silotornides’ õpetamine, siis ülikoolide mono-poolset õigust väljastada diplomeid püüabmurda üha suurem ring e-hariduse ettevõtteidning organisatsioone, nt Coursera, Udacity,Lynda ja iTunesU. On tõsi, et püsimaks konku-rentsis, suureneb inimeste poolt tarbitava hari-duse maht oluliselt. Samas selle hariduse oman-damise (ostmise) viisid muutuvad – ‘müüjateturg’ muutub ‘ostjate turuks’ – paindlikuks, aja-kohaseks, nõudmisel (i.k. on-demand), spetsii-filistest vajadustest lähtuvaks ja palju kätte-saadavamaks.

Futurist Thomas Frey läheb oma ennustustestkoguni nii kaugele, et ennustab aastaks 2030pooltele maailma ülikoolidele ja kolledžitelekollapsit, seda järgnevatel põhjustel146:

● Liiga suur üldkulude maht – seda muuhulgasväheneva tudengite arvu ja kokku kuivavateavalike ressursside tõttu;

● Ebakvaliteetsed õppejõud ja õpetajad –seda olukorras, kus internetis on maailmatopp 1% õpetlastest vabalt kättesaadavad;

● Kõigile nähtav online reitingusüsteem, kuska üksik kesine õppejõud võib viia alla tervekooli reitingu;

● Aja ja koha ebamugavus – klassiruumil onoma väärtus, kuid kasvava ajasurve ja paind-likuma võimaluse olemasolul eelistatakseüha enam viimast;

● Hinnakonkurents – vabad ja tasuta loengudainepunktideta versus tasulised loengudainepunktidega surub hinda alla;

● Mandaadiküsimus – õigus väljastada diplo-meid ja kraade on ülikoolide monopoolneõigus, mis püsib paljuski süsteemi usaldusel;viimast püüab murda üha suurem ring e-hariduse ettevõtteid ja organisatsioone;

● Suhetevõrgustiku alternatiivsed loomise või-malused – sotsiaalmeedia ja erinevad liiku-mised on sellele ‘ülikooli rollile’ üha enamkonkureerimas;

● Äratundmine, et kuningas on alasti. Haridus-süsteem põhineb sarnaselt rahasüsteemileusaldusel. Mida enam tudengeid (paljudsuurte õppelaenudega) tööd ei leia (noortetööpuudus on Lõuna-Euroopas 50%), või eileia erialast tööd (48% USA 2010. aastakolledži lõpetanutest ei tööta bakalaureusekraadi nõudval ametikohal), seda lähemalesellele äratundmisele jõutakse.

Erinevatel haridustasanditel, ennekõike üldhari-duses, räägitakse üha enam ka muutuvast õpi-käsitusest. Muuhulgas tähendab see ka nö pöö-ratud klassiruumi õppemetoodikat (i.k. flippedclassroom147), mis mõningate uuringute põhjaltagab õpilastele põhjalikuma õppematerjali jateema mõistmise (vt joonis 20). Traditsiooni-lises tunnis deklameerib õpetaja loengu ja/võiselle sissejuhatuse kõigile ühe kiiruse ja põhja-likkusega ning seejärel tehakse ühiselt mõnedkinnistavad ülesanded. Pööratud klassiruumisvaatavad õpilased etteantud õppevideot (ntPythagorase teoreem trigonomeetrias148) ko-dus, misjärel klassiruumis toimub juba sisulinearutelu vaadatud video ja seotud eluliste näi-dete põhjal, millele omakorda järgnevad kin-nistavad ülesanded. Sellisel meetodil muutubõpetaja kui lektor pigem õpilase koostööpart-neriks, arutlejaks ja mentoriks. Teisalt saavaderineva võimekusega õpilased videot vaadataseni, kuni nad seda mõistavad (tehes samal ajal

143 OECD (2014), Education at a Glance.144 OECD (2015), How is the global talent pool changing (2013, 2030)?, Education Indicators in Focus, No. 31. Paris: OECD Publishing.145 PwC (2015), A smart move: Future-proofing Australia’s workforce by growing skills in science, technology, engineering and maths (STEM),

PricewaterhouseCoopers, Sydney.146 Frey, T. (2013), By 2030 over 50% of Colleges will Collapse, FuturistSpeaker. Vt http://www.futuristspeaker.com/2013/07/by-2030-over-50-of-

colleges-will-collapse/ (17.02.2016). 147 Jonathan Bergman, Aaron Sams (2012), Flip Your Classroom. Reach Every Student In Every Class Every Day, copublished by ISTE and ASCD.148 Vt Kahn Academy näidisvideot: https://www.khanacademy.org/math/geometry/right-triangles-topic/pyth_theor/v/pythagorean-theorem

(17.02.2016).


tunni tarbeks märkmeid ja pannes kirja küsi-musi). Samas klassikalises tunnis on kordustevõimalus paratamatult piiratud, mistõttu vä-hemvõimekad omandavad teema vaid osaliselt(üle kooliaja tekivad nö hariduslikud juustu-augud), samas kui enamvõimekamaid hoitakseloengu aeglase tempoga tagasi.

Kui varasemalt pidid õpetajad oma loengud iselinti lugema, mis eeldas vastava tehnika ja me-toodilise oskuse olemasolu, siis täna on ühaenam loenguid (küll valdavalt inglise keeles)avalikult internetis kättesaadavad. Näiteks KahnAcademy’s on avalikult üleval üle 9000 loen-gu – peamiselt üldhariduskooli reaalainetes.

4.9 Uute õppemeetodite panus õpilaste koolirõõmu

Eesti üldhariduskooli õpilaste formaalsed õpi-tulemused on rahvusvahelise PISA 2012. a testitulemusena OECD riikide ja partnerriikide seas(kokku 65 riiki) üsna tipus – matemaatikas jalugemises 11. ja loodusteadustes 6. kohal (PISAmõõdab 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusikolmes valdkonnas: matemaatikas, funktsio-naalses lugemisoskuses ja loodusteadustes)149.

Samas ei väljenda need tulemused Eesti koolipehmemat poolt150. Näiteks väidab 33% õpi-lastest, et nad ei taha koolis käia, sama paljuütleb, et koolis on igav; 67% eitab, et õpetajatunneb tema õppimise vastu huvi enamikustundides, rääkimata igast tunnist; 46% väidab,

et enamik õpetajaid ei õpeta oma ainet huvi-tavalt; 70%-le õpilastest on õppetöö koormuspidevalt või vahetevahel liiga suur; 67% õpi-laskonnast tunneb end pidevalt või sageli väsi-nuna. Lisaks toovad erinevad uuringud väljavananenud õppeviise ja sellest johtuvat õppi-mise igavust, vähest õpihuvi ja -rõõmu (eritiLTT valdkonnas), õppijate individuaalsusegavähest arvestamist, vähest õppeainete elulisustja omavahelist seotust, õpetajate kartust IKTvastu ja seda, et nad jäävad IKT kasutamisesõppurile alla. Samas on õppurid ise õppeprot-sessi arendusse vähe kaasatud.

Vähene koolirõõm ja suutmatus õpilaste (ja eritipoiste) individuaalsete vajadustega arvestadapeegeldub tõenäoliselt ka selles, kui paljud eisoovi tulevikus õpinguid jätkata. Peale põhi-

149 OECD (2012), PISA 2012, OECD Programme for International Student Assessment. Suurim rahvusvaheline õpilaste õpitulemuste uuring PISA2012 “Eesti tulemused”, Innove, Haridus- ja Teadusministeerium.

150 Viive-Riina Ruusi ja tema kolleegide uuringu tulemused (2007).

JOONIS 20. Pööratud klassiruum.

TRADITSIOONILINE ÜMBERPÖÖRATUD

Loeng/koolitund

Kodusedülesanded

Loeng

Klassiruumitegevused


151 Koitla, E. & Valk, A. (2010), IT+Haridus, EST_IT@2018 raport infotehnoloogia kasutamisest hariduses, Eesti Fookuses 4/2010, Eesti Arengufond.152 Schumpeter, J. (1942), Capitalism, Socialism, and Democracy, New York: Harper & Bros.153 Deloitte (2014), The Deloitte Millennial Survey: Big demands and high expectations.154 Ibid.155 Gerzema, J. & D'Antonio, M. (2011), Spend Shift: How The Post-Crisis Value Revolution is Changing The Way We Buy, Sell and Live, Yosset-

Bass.156 Cone Communications (2013), Social Impact Study of 1,200+ U.S. adults.157 Universum/The US Professional Survey (2011).

kooli või keskkooli ei jätka umbes kolmandikelanikkonnast oma õpinguid ning jääb kutse-või erialalise ettevalmistuseta, sh umbes igaviies mees jääb vaid põhiharidusega. Ka elu-kestvas õppes osalemise määr on Eestis olnudaastaid alla Euroopa Liidu keskmist, sh mitukorda väiksem kui Soomes või Rootsis151.

Seega, lisaks tulemuslikule faktiteadmiste õpe-tamisele ja omandamisele peab tuleviku koolsuutma õpilaste (eriti poiste) koolirõõmu säili-tada ja tagant tõugata. Õpetamine saab basee-ruda huvil või sundusel – just see esimene vajabpalju enam tähelepanu. Eesti riik ei saa endalelubada, et suure hulga noorte meeste potent-siaal jääb elus, ühiskonnas ja majanduses ava-mata ainult seetõttu, et kool ei suutnud neidennast arendama inspireerida, neis huvi teki-tada. Lisaks on tänapäeva kooli rolliks süstidaõpilasse uudishimu, kriitilist mõtlemist, tehno-loogiate kasutamise julgust, kombineerimis-oskust-nutikust, koostöövaimu, liidrivõimeid jaeestvedamise tahet, vastutuse võtmise ja sõ-napidamise olulisust, ambitsioonikust, hoolivustja sallivust, väärikust, otsustavust, rahvusvahe-lisust, riigimehelikkust, riskijulgust jne. Oluliselkohal on ka loomuliku (ja noorte kõrge töö-puuduse tingimustes süveneva) protestivaimukanaliseerimine, kas siis positiivsetesse vaba-konna liikumistesse (nt Teeme Ära maailma-koristus, Ettevõtlike Noorte Koda JCI vms) võiiduettevõtete maailma, kus toimub pidev ‘loovpurustamine’ (i.k. creative destruction152) vana-de konglomeraatide ja uute tulijate vahel (ntTransferWise vs traditsiooniline pangandus).

4.10 Uued ja vanad generatsioonid üheskoos tööturul

Üldise turbulentsi, tehnoloogilise arengu komp-lekssete probleemide, hajusate organisat-sioonide jms ajastul on veel üks oluline muu-tuja, kelleks on inimene ise. Tööturgu on asunud

üle võtma Y-generatsioon – need on buumiajanoored, kes on sündinud vahemikus 1982-1999ning keda nimetatakse ühtlasi ka mina- ja miks-põlvkonnaks. Nad seavad pea alati status quokahtluse alla. Nad hindavad mõtestatud tööd,selle seost isiklike väärtustega ja tööga kaas-nevat iseenda arengut. Nende jaoks ei olemidagi hullemat, kui töötada mõttetu asjakallal. Nad soovivad olla oma asukoha ja ajaperemehed ning avastada ja kogeda iga päevmidagi uut. Ja neid on palju – 75% maailma töö-tajatest ehk 2,25 miljardit inimest aastaks2025153. Väiksemal määral avaldab tööturulemõju ka Z-generatsiooni (sündinud alates2000) esilekerkimine. Kuigi valdav enamusneist veedab veel vähemalt kümnendi kooli-pingis, on selles veebikeskkonnas üles kasva-nud ühiskonnagrupis noori, kes on väga varasesnooruses omandanud kõrge professionaalsusemingis kitsas valdkonnas ning on seetõttu töö-andjatele (tihti osalise tööajaga vabakutselis-tena) atraktiivsed.

Alljärgneval joonisel 21 on toodud Y-generat-siooni hinnang sellele, millised on peamisedväljakutsed, mille eest ühiskond järgmise 5-10aasta jooksul seisab ning millega tuleb arves-tada.

Y-põlvkond on oma eelkäijatest ka teistsugustehinnangutega majandusele, rahale ja tarbimi-sele. Näiteks ütleb 87,5% Ameerika milleeniumipõlvkonnast, et raha ei ole nende jaoks õigeolulisem edukuse kriteerium (terves populat-sioonis omab vastavat seisukohta 78%)155.Samal ajal väidab 89% milleeniumlastest, et nadostavad suurema tõenäosusega ettevõtetelt,kes panustavad ühiskonda ka sotsiaalses mõt-tes156. Ameerika Ühendriikides on milleenium-laste ideaalseteks tööandjateks täna Google,Apple, Facebook, Välisministeerium ja Disney.Viis viieteistkümnest ideaalsest tööandjast onriigiga seotud, sh FBI, CIA ja NASA157.


JOONIS 21. Peamised väljakutsed, mille ees ühiskond 5-10 aasta jooksul Y-generatsiooni hinnangul seisab154.

37%

33% 32%

28%

23% 22% 21% 21% 21% 20% 20%19% 18% 18% 17% 16% 15%

13%

6% 6%

Kuritegevus / keskkond / haridus

Keskkonnaalane Privaatsus / küberjulgeolekMajanduslik

Poliitiline ebastabiilsus / konflikt / terrorism

Sotsiaalne

Z-põlvkonna poolsele tööturu massilise ülevõt-misele läheb veel enam kui dekaad aega, samasaegamööda nad tööturule sisenevad ja tulebarvestada, et nende suhtumine töösse ja sedamõjutavatesse, soodustavatesse ning pärssi-vatesse teguritesse on Y-põlvkonnast mõnetierinev. Kui milleeniumlased (Y-põlvkond) onenesekesksed, ajavad taga õigust, on idealistid,on loova iseloomuga ja tihti sõltuvad/ülalpee-tavad, siis Z-põlvkond on eneseteadlik, salliv japüsiv, realistlik, innovatiivne ja ise toimetulev158;vt lisaks joonis 22.

Niisiis, ühelt poolt on tööturgu üle võtmas Y- jaZ-põlvkonnad. Teisalt on arenenud ühiskonda-de vananemise, pensioniea pideva tõstmise jaravi- ning sotsiaalkindlustusfondide jätkusuut-matuse tõttu tööturul ka üha enam vanema-ealisi inimesi. Sellel on mitmeid häid kaas-mõjusid, nagu näiteks vanemate inimeste elu-tarkuse, kogemuste ja ajaloolise mälu kasuta-mine noorte uljuse ning pealehakkamise taus-tal. Samas eeldab see tarka juhtimist, aja- jaasjakohaseid oskusi ning pidevat enesetäien-damist kõigilt vanusegruppidelt.

4.11 Koondvalik vajalikest oskustest jahoiakutest

Üleilmsed tulevikutrendid, muutuva maailmamõju organisatsioonidele ja töökorralduseleseavad ootused tervele reale oskustele jahoiakutele, mida tuleviku töökohad ning tööta-jad vajavad (vt lisaks p 4.3 “Universaalsed tule-vikutöö oskused”).

Õppimisega seotud oskused ja hoiakud:

● Õppimine ja mõtteviisi kohandamine toimubkogu elukaare jooksul: ‘amet kogu eluks’ eitoimi, sellest peavad omad järeldused tege-ma nii töövõtjad, tööandjad kui ka haridus-teenuse pakkujad. Formaalse kraadi oman-damine on inimese esimene, mitte viimanekokkupuude ülikooliga. Täiend- ja ümber-õppe roll saab olema tänasest oluliselt suu-rem.

● Uued õppimis- ja õpetamisoskused: tradit-sioonilised õppimise- ja õpetamise viisid eitoimi; digiajastu põlvkond ei soovi tradit-siooniliste õpetamise meetoditega teadmisi

158 Ernst & Young (2015), What if the next disruptor isn’t a what but who?.


JOONIS 22. Z- versus Y-põlvkonna suhtumine töösse159.

Z 17%

28%

53%

54%

52%

32%

37%

33%

13%

77%

11%

42%

52%

35%

34%

31%

28%

25%

81%

- põlvkond - põlvkondYSoovib saada ettevõtjaks ja palgata töötajaid

Raha motiveeriks tööl pingutama ja kauemaks sama tööandja juurde jääma

Näost näkku suhtlemine on oluline (ei sobi nt sõnumivahetus, videokonverents)

Kõige tähtsam, et juht oleks aus

Kõige tähtsam, et juhil oleks selge visioon

Kõige tähtsam, et juht oskaks suhelda

Suurim segaja töö juures sõnumivahetus e-post

Facebook Facebook

e-post sõnumivahetus

@

@�

�Kasutab tehnikat (töö)eesmärkide saavutamiseks

138 Ernst & Young (2015), What if the next disruptor isn’t a what but who?; Randstad (2014), Millennial Branding, Boston; Schroer, W. J., socialmarketing.org; Kiigemägi, I. (2016), Z-põlvkond uuendab, parandab ja otsib ise vastuseid, Postimees 6.03.2016.


ja oskusi omandada. Noorte õpihuvi ja uu-dishimu hoidmine, eriti poiste puhul muutubvõtmeküsimuseks. Oluliseks muutuvad prob-leemi- ja elukeskne õpe, seoste loomise või-mekuse arendamine. Noorte inter- ja trans-distsiplinaarne mõtlemine ning suhtlemis-oskus saavad alguse üldhariduskoolist (tege-likult juba lasteaiast).

● Üldpädevuste (nt suhtlemis-, esinemis-, ene-sejuhtimis-, projektijuhtimisoskus) arenda-mine ning praktiliste teadmiste ja oskusteomandamine muutuvad oluliseks sõltumatatulevikus valitavast erialast või ametist.

● Analüütilised oskused, võime probleeme sõ-nastada, nende arhitektuuri mõista ning la-henduskäike visualiseerida ja kommunikee-rida muutuvad hädavajalikuks.

● Keelteoskus ja suhtlusvõrgustike teadlikarendamine annavad selge konkurentsiee-lise. „Sa võrdud oma aadressiraamatuga,” onöelnud Rootsi filosoof ja muusik AlexanderBard. Bardilt pärineb ka mõte, et interneti-ajastu on kõiksuguste sektdide, cult’ide jatraibide kuldajastu – nii positiivsete kui kanegatiivsete. Oskus neid rahvusvahelisi (koos-töö-)võrgustikke defineerida, nende feno-meni ja neis toimivaid protsesse mõista an-navad võimaluse neile kasulik olla, nendearengut juhtida ja/või nendega äri teha. Sel-lised võimed võivad muuta nii üksikindiviidikui ka organisatsiooni maailmas väga mõju-kaks ning seda praktiliselt olematu finants-kuluga.

● Laieneb vabaühenduste roll ja mõju ühiskon-nas ning kasvab vabatahtliku töö väärtus jatähendus, mis muuhulgas suurendab ka läbi-löögivõimekust tööturul. LinkedIn’i korral-datud uuringust160 selgus, et tervelt 82% Lin-kedIn’s olevatest inimestest soovivad omavaba aega vabatahtlikus korras panustada;41% LinkedIn’s värbavatest juhtidest ja per-sonalitöötajatest hindavad vabatahtliku töökogemust samaväärseks palgatööga; 20%LinkedIn’-is värbavatest juhtidest on töötajapalganud just tema vabatahtliku kogemusetõttu. Vabatahtlik töö annab muuhulgas rea

vajalikke oskusi tööturul: võime inimesi ilmarahata motiveerida ja kaasa tõmmata, võimelugusid rääkida ja oma mõtete abil teisi ins-pireerida, arusaama kuidas ja miks erinevadsotsiaalsed kooslused (kui firmade tarbija-grupid) käituvad. Viimane on edukate ette-võtete üks peamisi võimekusi tulevikus, kuitahetakse mõne subkultuuriga samastuda(nt RedBull ja ekstreemsport).

Muutuste ja koostööga seotud oskused ninghoiakud:

● Muutuste aktsepteerimise oskus: maailmmuutub progresseeruva kiirusega; see eipruugi kõigile meeldida, kuid sellega peabarvestama ja hakkama saama. Kui raadiojõudis 50 miljoni kasutajani 38 aastaga, teler13 aastaga, siis internet juba nelja, iPod kol-me ja Facebook vaid kahe aastaga.

● Muutustega toimetulemise oskus: muutusedtekitavad ebakindlust ja kaost, milles toime-tulemiseks ja edukas olemiseks tuleb inimesiette valmistada. Info paljusus, hektiline jaajas muutuv töö sisu, kiired korralduslikudmuutused jne. Need kõik tekitavad inimesesstressi, mida peab oskama nii ratsionaalselt,mentaalselt kui ka füüsiliselt maandada.

● Tolerantsus ja meeskonnatöö: globaliseeru-mise tulemusena inimesed rändavad, nii tal-endid kui majandus-, sõja- ja kliimapõgeni-kud; mitu põlvkonda töötavad koos; uuedelanikkonnarühmad on tööturul (võõrtöö-jõud, terviseprobleemidega inimesed, vane-maealised, lastega kodus olijad). See kõiknõuab tolerantsust, oskus teisi inimesi mõis-ta, nende tugevustega enda nõrkusi kom-penseerida jne. Oluline on mõista, et igapõlvkond rikastab ja täiendab, kuid samaspeab ka aru saama, kes ja milliseks rolliks onorganisatsioonis võimeline ning vajalik. Mees-konnatöö ja selle juhtimise oskused on sa-muti väga olulised, sh virtuaalse koostööja/või projektipõhise töö puhul.

● Kaasaegsed juhtimisoskused: vajadus orien-teeruda erinevate töövormidega seotud

160 LinedIn (2013), More Than Just a Resume: Share Your Volunteer Aspirations on Your LinkedIn Profile.


juriidilistes aspektides; oskus mõista ja arves-tada uue põlvkonna töötajate ootusteganende juhtimisele ja motiveerimisele; oskusjuhtida hajusaid organisatsioone ja mees-kondi, projektipõhiseid töötajaid ning rah-vusvahelisi projekte. Mida suurem on ümb-ritsev ‘kaos’, seda olulisemaks muutuvadliidrid, nende oskus rääkida lugusid ja vägaerineva taustaga inimesi inspireerida ningneid ühe eesmärgi nimel tegutsema panna.

● Sotsiaalne intelligentsus: oskus tunnetadasuhtlemisel inimeste vajadusi ja soove ningluua nendega usalduslik suhe. Oluline onempaatiavõime olemasolu, samuti võimemõista ning juhtida erinevate isikuomadus-tega inimesi.

● Enese- ja ajajuhtimise oskused: kuna ühaenam töötajaid on vabakutselised ja/võitööd projektipõhised, siis muutub üha olu-lisemaks inimese võime oma tööd ise pla-neerida, aega juhtida, vajadusel täiendavaidkompetentse kaasata ja teiste inimeste töödkorraldada. Kui moodsad tehnoloogiad tee-vad ühelt poolt elu mugavamaks ja efek-tiivsemaks, siis teisalt võimendavad nad kainimeste nõrkusi, tekitavad sõltuvust ningvarastavad töö-, vaba- ja pereaega.

● Kohanemisoskus: oskus reageerida tavapära-tutele olukordadele, leida mittestandard-seid lahendusi, võime kohaneda muutuvatöö sisu ja keskkonnaga. Need on vajalikudoskused igas ametis, samuti üha loomuliku-mad eeldused selleks, et juhtivatel ametiko-htadel läbi lüüa. Oluline on ka oskus tullaedukalt toime erinevates kultuurikeskkon-dades – nii multikultuursetes organisat-sioonides kui ka rahvusvahelisel tööturul.

Globaalsete kasvualade, uute seadmete, tehno-loogiate ning süsteemide kasutuselevõtugaseotud oskused ja hoiakud:

● Hallpeade majandus ehk vanemaealistelesuunatud teenuste pakkumiseks vajalikudoskused: näiteks geriaatria-alased oskusedja hooldusega seonduv, turismi ja vaba-

ajaveetmise korraldamisega seotud oskusedjne. Arenenud maailma vananemine toobendaga kaasa senisest erinevaid väljakut-seid, aga ka rahateenimise viise, seega onselle valdkonna mõistmine vajalik nii ette-võtjatele kui ka töötajatele.

● Säästliku mõtteviisi ja rohemajandusegaseotud oskused ning hoiakud. Loodusvaradei ole lõputud ja keskkonnateadlikkus onoluline ka kliima soojenemise aspektist.Teadmised, kuidas vähendada mittetaastu-vate loodusvarade kasutamist, suurendadapuhta joogivee kättesaadavust, muuta toot-mist efektiivsemaks, saada tootmisprotses-sist kätte rohkem ja mitmekülgsemat väär-tust, ning vähendada toote ökoloogilist jala-jälge, on kõik üha kasvava olulisega teemadja ka võimalused äriks ning tööks. Olulisedon ka komplekssete tehnoloogilis-ökoloo-giliste protsesside planeerimise ja juhtimiseoskused.

● Tarbimiskäitumise ja väärtushinnangute muu-tused. Toote või kauba omamise asemel tar-bitakse üha enam emotsiooni, levib nö koge-musmajandus; suuskade, trimmeri või saesoetamise asemel neid laenatakse; autolu-bade taotlemise ja auto soetamise asemelkasutatakse ühistransporti (näiteks kui Ees-tis taotleb autolubasid ca 80% noortest, siisSoomes vaid 20%).

● Tehnoloogiline progress on loomulik: kuilühikeses perspektiivis võivad uued tehno-loogiad töökohti kaotada, siis pikas vaateson tehnoloogia areng töökohti alati juurdeloonud. Oluline on ka mõista, et nutikadmasinad ja süsteemid muudavad küll tööko-rraldust, kuid toetavad arengut nii töökohalkui ka igapäevaelus ja ühiskonnas laiemalt.

● Süsteemne mõtlemine, tehniline taiplikkus jaIKT vahendite rakendamise võime on ühaloomulikumad eeldused erinevates ametites.IKT-alaste baaskompetentside omandamineon oluline argument tööturul, seda sõl-tumata inimese õpitud erialast või oman-datud ametist. Oluliseks muutuvad nö IT+programmid, kus mingi valdkonna spetsialist


saab kas kraadiõppe osana või täiendõppekaudu olulises mahus IKT-alaseid teadmisi jaoskusi. See tagab tulevikus targad tehno-loogiakasutajad, targad tellijad ja arendustejuhid erinevatel elualadel (nt meditsiinis,hariduses, energeetikas, logistikas, avalikushalduses, finantsvahenduses, meedias jne).

● Tarkvaraarenduse põhimõtete ja program-meerimisega seotud baasoskused muutu-vad oluliseks kõikidel erialadel. Ei ole vahet,millisel elualal inimene töötab või ettevõtetjuhib, oluline osa sellest töötab tarkvaralistelplatvormidel (andmebaasid, süsteemid,internetikeskkonnad, äpid jne).

● Andmete turvalisuse ja küberkuritegevusegaseotud teadmised ning oskused muutuvadüha olulisemaks. See on oluline nii kriitilistesüsteemide puhul (lennujuhtimine, energia-võrgud, haiglad jne) kui ka muudel elualadelning isiklikus elus.

● Statistika lugemise, andmete analüüsimise jatõlgendamise oskused. Suurte andmekogu-mite analüüsi, nende omavahelise integreer-imise ja töötlemise oskus, samuti järeldustetegemise võimekus on kahtlemata olulisedtulevikuoskused ning ettevõtte poolt vaa-datuna potentsiaalseks lisandväärtuse al-likaks.

Infokanalite paljususega seotud oskused ja hoiakud:● Kriitilise analüüsi võime, oskus eristada olu-

list ebaolulisest ning tõest infot väärast. Sot-siaal- ja multimeedia kaudu leviva info palju-sus ning kontrollimatus on suur ja ajas kas-vav. Võime selles orienteeruda, olulist eba-olulisest eristada ja õige infoni õigel ajaljõuda, kuid ka valet või pahatahtlikku tõe-sest eristada, on hädavajalik. Seda sõltumatainimese erialasest ettevalmistusest, haridus-est või selle puudumisest, sotsiaalsest olu-korrast jne.

● Uue meedia kirjaoskus: oskus kriitiliselt hin-nata ja luua sotsiaalmeedias uut sisu ningkasutada seda veenvaks kommunikatsioo-niks nii ettevõtte, muu organisatsiooni või kaüksikisiku mõttes.

● Uue meedia suhtlemisvormide ja -kanalitetundmine, e-turunduse oskused ning sobi-like suhtlemisstiilide valdamine, samutitransmeedia alane ‘kirjaoskus’. Transmeedia(või ka ristmeedia) all mõeldakse ühe loo ju-tustamist kasutades selleks erinevaid plat-vorme. See on igapäevane nii filmi-, meedia-kui reklaamitööstuses. Samas kasutatakseneid põhimõtteid üha enam ka teistel elu-aladel, sh kodanikuliikumistes, poliitikas jaettevõtluses.



5.1 Huvigruppide ootused

Selleks, et mõista huvigruppide ootusi kutse- jaerialase õppe tulevikule Eestis, esitati Sihtasu-tuse Kutsekoda OSKA konverentsile “Töö jaoskused 2025” kutsututele registreerimiselkaks küsimust:

● Mis iseloomustab edukat kutse- ja erialastõpet Eestis aastal 2025?

● Milline ei tohi olla kutse- ja erialane õpeEestis aastal 2025?

Huvigruppide hinnangud on toodud joonisel 23ja 24.

Positiivse poole pealt peab edukat kutse- ja eri-alast õpet iseloomustama ennekõike paindlik-kus, innovatiivsus ja tuleviku tööjõuvajadus-test lähtumine (joonis 23). Rõhutatakse ka mit-mekülgsuse, transdistsiplinaarsuse, uuendus-likkuse ja inspireerivuse olulisust. Kõik needmärksõnad viitavad sellele, et oodatakse justsisulises mõttes kaasaegset, maailmale avatud,põnevat ja valdkondadevahelisi seoseid toeta-vat õpet. Selliseid väärtusi ja tegelikkust peakstoetama iga haridusotsus, investeering võijuhivalik, mis tulevikus tehakse. Kutse- ja eri-alalise õppe edukuse oluliseks mõõdupuukssaab oleme see, kas see suudetakse teha nii

noorte kui ka täiskasvanute seas popiks – sellenimel tuleb eksperimenteerida, interdistsipli-naarsuse kaalutlusel eri valdkondi ja haridus-tasemeid integreerides, neid liites ja/või lähes-tikku paigutades jne.

Kutse- ja erialane õpe ei tohi OSKA konverentsilosalejate arvates olla igav, jäik ja elukauge (joo-nis 24). Samuti ei tohiks see olla liialt teoreeti-line, stagneerunud-iganenud-vanamoodne, eba-praktiline ja ‘kitsas’. Aga ka näiteks soorollipõhine, sihipäratu, raamides ja rutiinne. Samutiperspektiivitu ja alaväärtustatud. Selleks, etneid ebasoovitud tulevikke vältida, on olulinepositiivsete eeskujude tekitamine ja esiletõst-mine. Niisamuti inspireerivate ja maailma näi-nud ning tegelikke probleeme tunnetavate javaldkondadevahelisi seoseid mõistvate kooli-juhtide palkamine.

5.2 Ekspertide hinnangud trendide olulisuse kohta

Joonisel 25 on toodud OSKA fookusgruppidesosalenud ekspertide hinnangud olulisemateglobaalsete trendigruppide mõjule ja mõjutõenäosusele Eesti tööturul kümne aasta per-spektiivis. Kokkuvõtvalt saame tõdeda, et kõigikaheksa trendigrupi mõju ja selle tõenäosustpeeti oluliseks, kuna nad koonduvad joonise

HUVIGRUPPIDE OOTUSED JA EKSPERTIDE JÄRELDUSED5.

Eesti edu saab tulla targast liitumisest maailma majanduse

tegelikkusega.

Endel Lippmaa


JOONIS 23. Mis iseloomustab edukat kutse- ja erialast õpet Eestis aastal 2025.(OSKA konverentsile “Töö ja oskused 2025” registreerunute hinnangul)

professionaalne

innovatiivnemitmekülgne

kaasaegne

paindlikinspireeriv

töövajadusestlähtuvkiireümberõppija elukestevpõhjamaaline

innustav konkurentsivõimeline uudishimulik

õhinapõhine

uuenduslik asjakohane tulevikkuvaatav

õppijakeskne positiivneprogressiivne arendavhindamisväärne

sisukaspõhjalik

populaarnetehniline

kaasav

kvaliteetnetark

uksiavav kõigile

kaasahaaravmotiveerivmaailmaparim

suurepäraneefektiivneseostatud tulemusrikaseesmärgipärane

tolerantnedünaamiline piirideta võimalusterohkeintellektuaalneavatud

rakenduslik

rahvusvahelinemediciefekt

oskav arukastransdistsiplinaarne

avangardnetööturulnõutav

päriselthariv

iseseisev

digioskusiõpetav

õppimisoskuselekeskenduvkättesaadav

ennastjuhtivvaldkondadevaheline

mobiilneusaldav

ajakohaneiseseisevotsustusjatööjaotuskohanemisvõime

vajaduspõhinelaiabaasilinemultidimensionaalne

leidlik

tasuvmainekas

nõutud

intensiivne

tööandev atraktiivne

edasiviivtöökohapõhine

huvitav

eluline praktiline

ülemisse paremasse kvadranti. Siiski võib esiletuua mõningaid erisusi.

I Olulimaks peeti demograafilise muutusetõenäosust ja mõju.

Tõsteti esile, et tegemist on matemaatiliselttuletatud faktiga, mida ei saa muuta ja millegatuleb kohanduda. Arutleti muuhulgas ka selleüle, kas tehnoloogia suudab seda demograafi-liste muutustega kohanemist toetada või sel-lest isegi ees käia, vabastades ‘ennetavalt’ töö-jõudu. Samuti leiti, et elanikkonna vähenemistja vananemist saab osaliselt kompenseeridaelukestva õppe, mitmekihilise karjäärimudeli japensioniea astmelise tõusuga. Mõneti üllatus-likult leiti, et Eesti elanikkond küll vananeb, kuidilmtingimata ei vähene. Viimase põhjuseks on

suuresti Eestisse tagasitulemise trend. Vanane-mise osas leidsid eksperdid, et see hakkabmõjutama pea kõiki valdkondi – haridust, ter-vishoidu, sotsiaalsfääri jt. Leiti, et väga suurtväärtust loob erinevate generatsioonide koos-töötamisharjumuse süvendamine ja eluliste näi-dete esiletõstmine ühiskonnas selle kohta. Kuiühelt poolt on tööturul suhteliselt haritud japealehakkamist täis noored, kellel samas puu-dub elukogemus, siis teisel pool on ajaloolistmälu kandvad, elukogenud ja ühiskonnatun-netust kandvad hallpead (nt Heido Vitsur, LeevKuum, Ülo Vooglaid, Erik Terk, Igor Gräzin jt).Maksimaalne tulemus avaldub siis, kui noortepealehakkamine ja vanema generatsiooni elu-tarkus kokku panna. Nii mitmeski valdkonnasmuutub oluliseks ka nö meistrilt sellile õppi-mine. Samuti on vanem generatsioon Eestis


JOONIS 24. Milline ei tohi olla kutse- ja erialane õpe Eestis aastal 2025.(OSKA konverentsile “Töö ja oskused 2025” registreerunute hinnangul)

üldharidusesteraldiseisev

stagneerunudtraditsiooniline

ettevõttenõudmistelemittevastavvägivaldne

killustunudkaootiline

piiratudoskustegamandunudsoorollipõhinekättesaamatu sihipäratu

amortiseerunud

pealiskaudne

kuiv

üleüldineõpetajakeskne

ambitsioonitupaindumatu

läbimõtlematu

eesmärgituüleeilnetuupimispõhine

paigalseisev

õnnetu

kõikehõlmavhuvipärssiv

kopitanud

ebapiisavtöökauge

statsionaarne konservatiivne sihitamataalahinnatud

rutiinneraamidesnõrk

iganenud igav

endassesulgunud

jäikauditoorne keskpärane

aeglustuv

laialivalguvebamääranemitteoskav negatiivne

staatilinefaktipõhine ühekutseoskusepõhine

endine

kasutu

sisutühialaväärtustatudühekülgnekitsas

silotornilaadne

perspektiivituebakvaliteetne

pärssivsüsteemitu stampidepõhine

ebaprofessionaalnebürokraatlik

odavtasuline

edutu

konkurentsivõimetuenesekeskne

omaettetoimiv

valmis

standartne

mittevajalikkitsalesihtgrupileeraldiseisev

laiskõppijalekasutu

formaalnepopulaarsusepõhine

vanamoodne

apaatnetagurlik

ebapraktiline

liigteoreetilineelukauge

lohakasalarahastatud

väga kõrge haridustasemega ja mitmetes maa-kondades on insenerialase kõrgharidusega 50+mehed (ja ka naised) tihti haritumad kui samapiirkonna noored. See on Eesti eripära ja prob-leem, kus erinevatel põhjustel noorte (enne-kõike poiste) õpihuvi kaob ning haridustee osu-tub lühikeseks. Kuna ühiskonna vananemine onväljakutse nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, siison tegemist ka olulise ärivaldkonnaga (tervise-tooted ja -teenused). Seejuures valdkondadesnagu ravispaad, hooldusteenused jne säilibEestil Põhjamaadega võrreldes hinnaeelis veelmõneks ajaks, samuti vajatakse seal teiste seaska vene emakeelega töötajaid. See on ka vald-kond, kuhu tasub ümber õpetada nii tänaseidmadalapalgalisi, sh tekstiilitöötajaid, poemüü-jaid ja majutusasutuste töötajaid. Üheks Eestiprobleemseks omapäraks on see, et võrreldesläänemaailmaga on põlvkondade vahelisederinevused oskustes, hoiakutes ja väärtustes

kohati suured. Tehnoloogia arengu kiirus kom-penseerib küll mõnes valdkonnas oskuste puu-dujääki, kuid tehnoloogiliste muutuste läbi-viimine on selle tööjõuga suhteliselt keeruline.Samas on ka teistsuguseid tõendeid – näitekskui me vaatame maksudeklaratsioone võimidagi muud, siis suurt digilõhet Eestis välja eipaista. Samuti on tööstusettevõtetes kasutu-sele võetud uusimaid tööpinke ja inimesed onsuhteliselt kiiresti sellega kaasa läinud.

II Sotsiaal- ja multimeedia mõju oluline laienemine.

Tõenäosust, et uus meedia annab tööturuleteatava impulsi, hinnati ekspertide poolt kõr-geks, samas kui selle sisulist mõju märksa taga-sihoidlikumaks. Ühelt poolt kujundavad töö-andajad (aga ka pangad jt asutused) inimesekohta esmase ja üsna põhjaliku ülevaate selle


JOONIS 25. Ekspertgrupi hinnang erinevate trendide suhtelisele tõenäosusele ja mõjule Eestis.

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

MÕJU

TÕEN

ÄO

SUS

kliimamuutused

uus meedia

globaalsed turud

teisendavad väärtused

demograafilised muutused

nutikad süsteemid

suurandmed

muutuvad töövormid

järgi, kuidas nad on virtuaalses maailmas kajas-tatud, mida nad sotsiaalmeedias postitavad,kes on nende sõbrad jne. Seega on enese vir-tuaalne müügioskus, samuti ettenägemisvõimeselle kohta, mis võib kunagi millelegi mõju aval-dada, olulised. Tööle saamine sõltub üha enamsellest, mis on sinu ‘sotsiaalne skoor’ (i.k. socialscore). Teine tahk, mida ekspertide arvates in-ternet ja selle digitaalplatvormid mõjutavad, onkaasamõtlejate ja turgude leidmise lihtsus. Kuiaastal 1995 oli internetis alla 1% maailma rah-vastikust, siis täna on 40%, nendest nutitele-foniga veidi üle kahe miljardi inimese. See ontohutu turg ja see kasvab. Aastaks 2025 on in-ternetis 91% arenenud ja 69% arenevate riikideinimestest, suur osa neist nutitelefonidega (vtpeatükk 3). Sotsiaal- ja multimeedia (aga ka in-ternet ja meedia laiemalt) omavad üha ulatus-likumat mõju inimeste käitumisele, sh tarbimis-käitumisele. Samuti on rahvusvahelistel suur-

ettevõtetel ja liikumistel üha kasvav mõju niioma sihtgrupile kui ka konkurentidele. Näitekskui Apple ühel päeval otsustab, et ressursi-säästmise eesmärgil pakutakse tooteid vähempakendatuna – ja tarbijad vähem edevad pak-endid omaks võtavad – siis tulevad suure tõe-näosusega sellega kaasa ka Apple konkurendid.

III Toote- ja teenuseturgude rahvusvahelistu-mine ning samaaegne individualiseerimineja lokaliseerumine.

Globaliseeruvaid turgusid ja nendega seotudtrende nagu personaliseerimine peeti eksper-tide poolt võrdselt oluliseks nii mõju kui tõe-näosuse poolest. Neid peeti ühelt poolt ärivõi-maluseks, kuid teisalt ka ohuks. Leiti, et me eioska tabada, mida väljaspool tahetakse; meilpuudub kultuuriline ja õiguslik arusaam; me eioska prognoosida, mida väliskeskkond meilt


ootab; me ei tunneta ega seira trende. Me väär-tustame tootjat, väärtustame oma mööblifir-masid Standard ja Thulema, kuid samas eiväärtustata jaekaubandust, olgugi, et näiteksRootsi kõige suuremad ettevõtted on jaekau-bandushiiud H&M ja IKEA. Veelgi enam, mepaneme jaekaubandusega ühte patta ka jaga-mismajanduse ettevõtted (ühe digitaalmaailmasuurima ärivõimaluse), ega võimalda neil et-tevõtlustoetusi (nt EAS-i starditoetust) taot-leda. Seeläbi ei kasuta Eesti ära ühte olulistrahvusvahelist ärivõimlust (mis samas ei oletöökäte vähesuse või energia kõrge hinnaga –Eesti olulised kitsaskohad – otseselt seotud).Võiksime olla e-residentsuse toel kaasaegnekaupmeeste riik; maailma teenusemajanduseson lõike, mis on võimalik läbi Eesti kanaliseeridaning seeläbi kohalike ettevõtjate ja riigina rahateenida.

Eesti majanduse vedur on täna töötleva töös-tuse, tulevikus aga üha enam ka teenuste eks-port. Kui seda pole, siis meie majandus ei arene.Siseturg ei arene kunagi Eestis nii suureks, etsee viiks meid uuele arengutasemele ja võimal-daks riigisisese fookusega valdkondades niiera- kui avalikus sektoris kõrgeid palgatase-meid. Viimane eeldab turgude tundmist ja tren-dide äratabamist. Näiteks on Eesti puitja moo-dulmajade tootjad tabanud ära, et Saksamaavajab pagulaste majutamiseks pinda ning eks-pordivad sinna oma moodulmaju. Erinevatelesektoritele loovad võimalusi ka kaks suurt mega-trendi – säästva energeetika ja keskkonnatoo-ted (nn rohemajandus) ning tervise- ja heaolu-tooted. Samuti tuleb arvestada, et arenenudmaailma nõudlus teatud tüüpi tööstustoo-dangu järele küll väheneb (kui inimesed sõidu-autosid jagaksid, oleks maailmas vaja umbesneli korda vähem autosid; täna sõidab kesk-mine auto päevas vaid 30 km), kuid seda kom-penseerib areneva maailma tarbimisharjumusteläänemaailmaga sarnasemaks muutumine, mi-da tõukab tagant sissetulekute kasv (ja piirabglobaalne ressursside nappus ning saastumi-ne – näites Pekingis juba täna päike saaste-sudu tõttu ei paista).

Eksperdid leidsid ka, et Eesti on majandusenaolnud avatud konkurentsile – oleme teised omaõuele lubanud, nüüd peab ise ka välja minema.Eesti senise avatusega on asunud konkuree-rima ka mõttemaailma suletus, mida üsna os-kuslikult ka näiteks kohaliku poliitvõitluse ‘pro-duktina’ tagant õhutatakse. Peeti tõenäoliseks,et Eesti majanduse käekäik sõltub ka järgnevakümne aasta vältel oluliselt Soomest ja Root-sist. Samas, kui me tahame keskmise sissetule-ku lõksust (tootlikkuse ja keskmise palga mõt-tes) riigina pääseda, peame suutma enda jaoksvälja valida ja teatud niššides koostööd teha kakaugemate riikide ja kasvavate turgudega. Sel-line koostöö algab aga kaugemalt kui majandusja ettevõtlus – selleks on vaja kultuuriliste,haridus- ja teadussidemete loomisest, tudengi-vahetusest jne.

Eksperdid rõhutasid ka seda, et kui siiamaaniglobaliseerumine süveneb, on sellele tekkinudka vastutrendid – rahvusriigid muutuvad pro-tektsionistlikumaks, pikas vaates tõusev trans-pordi hind, alanev lokaalne energiahind (shkildagaas) ja tööstuse moderniseerimine (3D-printimine, tööstus 4.0) soodustavad tööstusetagasitoomist arenenud riikidesse. Mida roh-kem on globaliseerumist, mille produkt on sar-nastumine, seda rohkem tekib tarbijates soovieristumiseks ja toodete/teenuste individuali-seerimiseks (mis on samas vähemmastaapne).See omakorda toetab kiire tarneahelaga rätse-patoodangu levikut. Nii näiteks tehakse Eestispuitmajade moodulid tellija nõudmiste järgivalmis ja pannakse Norras kokku. Sellises rät-sepatoodangus on väga oluline oma identiteedileidmine või nt kvaliteeti rõhutava kuvandi‘naabritelt laenamine’. Näiteks Omaanis onStandardi mööbel kõrge kvaliteediga Euroopamööbel, Euroopas pigem eelarvamustega as-sotsieeruv Ida-Euroopa mööbel. Ekspertide ar-vates peab Eesti olema valmis ka selleks, ettekstiili- ja rõivatööstus (v.a. nö butiik-toot-mine) sellisel kujul kaob, jääb (kui tunneme tur-gusid ja rahvusvahelist maitset) tootearendus,tarneahela juhtimine, turundus ja müük. Sellistesektorite (aga ka näiteks komplekteerimisele


suunatud elektroonikatööstuse nagu PKC) töö-tajate ulatuslik ümberõpe on valdkond, kuhutuleb kindlasti panustada.

Ekspertide arvates peaks Eesti teadlikumalt ärakasutama ka NATO poolt Eestisse tehtavaid in-vesteeringuid ja nende abil muuhulgas omaharidus- ja teadussektorit arendama (nö Israelilahedus).

Eesti majanduse paratamatu rahvusvahelistu-mise vajadus seab surve alla töökollektiivid, mispeavad muutuma mitmekultuuriliseks. Seetuleb visalt, sest tänased ettevõtete omanikudon 50+ põlvkond ja juhtkonna vahetumist ontihti edasi lükatud, sest ei taheta nõukogu koos-olekut muuta ingliskeelseks. Vastuseis on suur.Keelekeskkonna muutmine ei käi lihtsalt. See-pärast ei taheta ka tööle võtta välismaalasi(erandiks on siin IKT jt teadmusmahukad tee-nusesektorid). Probleemipõhine, interdistsipli-naarne ja rahvusvaheline õpe peab Eestis alga-ma juba üldhariduskoolist ning minema edasikutse- ja erialalisse õppesse ning kõrghari-dusse. Juba täna on näha, kuidas välismaalastevõi Eestisse tagasi tulnud vanemate laste õpet-amine ei ‘sobitu’ Eesti silotornipõhisesse kooli-õppesse, mis käib õppeainet või valdkondapidi, mitte probleemi ümber erinevaid teadmisikoondades. Samavõrd oluline on kooli roll õp-pijat erinevate keele- ja kultuuritaustadegavarustada – teha kõik selleks et Eesti õpilasteltekiks rahvusvahelised kontaktid ja võrgusti-kud. Nii integratsiooni kui ka maailmas läbi-löömiseks tuleb luua senisest enam eesti javene emakeelega õpilaste ühisprogramme ningrühmasid, seda kõigil haridustasemetel ningisegi lasteaias (keelekümbluse rühmad).

IV Töövormide mitmekesistumine.

Muutuvaid töövorme peeti ekspertide pooltvõrdselt oluliseks nii nende tõenäosuse kui kamõju poolest, samas eelnevatest trendigruppi-dest mõneti tagasihoidlikumalt. Üheks põhju-seks, on Eesti majanduse lihtsakoeline ja val-davalt kohalikule turule fokusseeritud struktuur,

mille juures uued töövormid ning meetodidjärgneva kümne aasta vältel olulist ulatust eisaavuta.

Eksperdid tõid põhjusena välja Eesti ajaloo, misteab nii talupidamiste aega, kus paljud olidiseenda ja oma pere tööandjad kui ka inimesteorganiseerumist suurematesse organisatsiooni-desse tööstusliikumise käigus ja ka põllumajan-dusliku suurtootmise ajal. See organisatsiooni-mudel küll teiseneb ja kasutab senisest enamtehnoloogiat, kuid ära ei kao. Töö andmise javõtmise suhe kapitalismis säilib – isegi mood-sad ettevõtted on tegelikult samasugused‘kombinaadid’ (nt Skype Tallinnas), suhteliseltmehaanilised organisatsioonid, aga veidi teist-suguse juhtimise ja väärtushinnangutega. Klas-sikalise töölepingu juures on ettevõtja jaokspaindlikkust vähendavad barjäärid (töötajadkui püsikohustus), mida paindlikumad ärimude-lid (nt konsultatsiooniäri) ei saa alati võimal-dada. Seepärast otsitakse alternatiive, millekson projektipõhised võlaõiguslikud suhted. Ta-gasi tulevad ka nö ‘vorst vorsti vastu’ inimestevahelised suhted, kus raha ilmtingimata ei liigu(kes hoiab lapsi, kes aitab vanureid, kes teebsüüa, kes korraldab raamatupidamist, kes pa-kub transporti, kes treenib lapsi). Selline natu-raalmajanduse taassünd seab väljakutse ettenäiteks riigi maksukogumise, sotsiaal- ja ravi-teenuse pakkumise jne. Töö tulevik on teema,mida mitmed arenenud riigid analüüsivad, kunaglobaliseerumise ja tehnoloogia arengu tõttu(aga ka väikese majanduskasvu pärast) onnoorte tööpuudus püsivalt kõrge (Lõuna-Euroopas u 50%) ja püsivalt on kannatanud kakeskklass (nö tüüpiline ‘Fordi insener’, seda niiPõhja-Ameerikas kui ka Euroopas). Kuna hõiveei taastu ka majanduskasvu taastumisel, siiseksperimenteeritakse erinevates riikides erine-vate toetuste asemel ka ühetaolise riikliku ko-danikupalga ideega – näiteks Šveitsis ja Soo-mes. Eksperdid rõhutasid ka vabakutselise (agaka vabatahtliku) töö osakaalu kasvu, kommuu-nipõhise töökeskkondade levikut (nt Gara-ge48), nõustamisteenuse osakaalu kasvu (kunaüksi töötavad inimesed vajavad erinevat tüüpi


abi) ja jagamismajanduse platformide (Uber,Airbnb, TaskRabbit) levikut ning nendega liitu-jate arvu kasvu. Muutumas on ka noorte käimis-harjumised – kauba asemel tarbitakse emot-siooni; suuskade, trimmeri või sae ostmise ase-mel seda laenatakse, autolubade taotlemise jaauto soetamise asemel kasutatakse ühistrans-porti. Üha enam ja teadlikumalt seovad inime-sed end ka erinevate väärtuspõhiste kogu-kondade, subkultuuride ja liikumistega ning käi-tuvad oma tarbimis- ja tööpraktikates vastavalt.Ka MTÜde roll tööandjana on kasvanud, pakku-des ilmselt suurematki hõivet kui näiteks põllu-majandussektor. Nende arengute tõttu peabtöösuhtesse astumine ja sellest vabaneminekindlasti muutuma paindlikumaks ning riik peabsellega nii reguleerija, seadusandja kui ka mak-sustajana kaasas käima (Riigikogus menetlussejõudev kokkuleppevedusid legaliseeriv ja regu-leeriv eelnõu on üks näide selle kohta). Seetrend samas laieneb – juuksurid maksavad tooli-maksu, kinnisvaramaaklerid ei tööta töölepin-guga jne.

Ekspertide arvates lähevad töö ja töösuhtemuutusega koos hinda terve rida nö tuleviku-töö oskusi, millele ka koolituse pakkujad kes-kenduma peaksid. Lisaks tehnoloogiaalastelepädevustele vajavad projektipõhise töö levikutõttu arendamist kõikide erialade õppurite pro-jektimüügi oskus, projektipõhiste meeskonda-de komplekteerimise oskus, liidrivõimed jajuhtimisoskus ning selleks erinevate tehnoloo-giate kasutamine, juriidiliste lepingute sõlmi-mine, aga ka enesemüügioskus, enesejuhtimineja ajaplaneerimine. Nimetatud oskused on pike-malt kirjeldatud käesoleva trendiülevaate nel-jandas peatükis.

V Kliimamuutused, ressursside efektiivsem jasäästlikum kasutamine.

Võrreldes eeltoodud trendidega hinnati kliima-muutustega seotud valdkonna mõju ja selletõenäosust suhteliselt väiksemaks. Kliima- jakeskkonnateema on valdkond, mis puudutabEesti ettevõtteid ning töökohti väga mitmekandi pealt. Kliimakokkulepped ja fossiilsete kü-

tuste madal hind (keskpikas perspektiivis)mõjutavad põlevkiviga seotud ettevõtteid jaselle edasist väärindamist. Samal ajal on meieenergiavõrkude kaod suured ja hoonete soo-japidavus (eelkõige ‘mägedel’) üsna kesine. Vii-mase osas puudub ka terviklikum pika pers-pektiivi plaan – kas jätkata ‘juhusliku’ soojus-tamise ja renoveerimisega siin-seal, või võttaplaani suuremate linnaliste piirkondade ümber-ehitamine (osaline või täielik lammutamine jataasehitamine). Selline tegevus looks tulevikusenergiasäästlikumad piirkonnad (ja ka ohutu-mad majad, kuna hoonete amortisatsiooniajadhakkavad ‘mägedel’ täis saama) ning looksmaterjali- ja ehitussektoris hulgaliselt töökohtining lisandväärtust. Samas on tegemist keerukateemaga juba ainuüksi juriidilises mõttes, kunakorterid on ühekaupa eraomandis. Lisaks veelväljakutse kaasaegsete linnaliste piirkondadesotsiaal-majanduslikus mõtestamises – nii funkt-sionaalses kui arhitektuurses visioonis, midatäna ei ole ning kuskilt ka ei paista. Samuti puu-dub vastutaja, kes sellist terviklikku visioonipeaks arendama.

Omaette võimalusterohked valdkonnad on puitja puidukeemia ning puidu väärindamine (puit-majad+). Ümarpalgi väljavedu on selles mõtteskõige madalama lisandväärtusega tegevus, missarnaneb toornafta ekspordile arengumaades.Eesti rikkuseks on kindlasti ka puhas õhk jaloodus, kuna madala rahvastikutihedusega rii-gist on ca pool kaetud metsaga ja ainuüksiMandri-Eesti rannajoone pikkus on 1242 km.Räägitakse Eesti ametlikult ökomaaks kuuluta-misest, millest oleks olulist abi nii turismitee-nuse kui ka näiteks põllumajandussaadusteekspordil. Ka metsa osas tuleb leida tasakaal –kui ühelt poolt endised karjamaad võsastuvadja metsas ‘kukuvad ülekasvanud puud pähe’,siis teisalt metsa töötlemata kujul eksport võikateldes põletamine majandust konkurentsivõi-melisemaks ning riiki rikkamaks ei tee.

Uus energeetika saab Eestis olema hajutatum,mis tähendab paratamatut töökohtade ja ka fir-made ümberpaigutamist. Kuna biomassi onkallis vedada ja lühemad energialiinid ja trassid


on efektiivsemad, siis jaotub ka energia toot-mine üle Eesti senisest ühtlasemalt. Energia-majandus (ja hind) mõjutab riigi majandustsuurel määrala, kuid need muutused on üsnaaeglased avaldamaks radikaalset mõju 5-10aasta perspektiivis (ekspertide hulgas oli sellelteemal eriarvamusi). Keerukaks piirkonnakspeeti ekspertide arvates ootuspäraselt Ida-Virumaad, mida mõjutavad nii energeetika kuikeemiatööstuse muutused ja kus on paljumonofunktsionaalseid linnu ning vähemobiilsettöötajaskonda.

Võimaluste poolelt toodi ekspertide poolt esilesäästvat energeetikat ja keskkonnatooteid kuiglobaalset kasvuala, mis pakub ärivõimalusialates veetehnoloogiate arendajatest ja bio-tehnoloogidest kuni IKT firmadeni. Samas inim-kapitali poolelt eeldab nendest võimalustestkinnihakkamine haridus- ja teadussüsteemipanust nii taseme- kui ka täiendus- ja ümber-õppe mõttes. Samuti eeldab see kompetent-side kontsentreerimist (valdkondlike ajutrustideolemasolu), et uusi ärivõimalusi välja nuputada,ära kasutada ja selle nimel ka rahvusvahelistkoostööd teha.

VI Nutikad masinate ja süsteemide kasutuselevõtt ning digitaalne kirjaoskus.

Uute tehnoloogiate kasutuselevõtu tõenäosusthinnati pisut tagasihoidlikumaks kui nende po-tentsiaalset mõju, seda taaskord suuresti Eestimajandusstruktuuri lihtsakoelisuse tõttu – val-dav enamus ettevõtetest ei ole võimelised uusitehnoloogiaid kasutusele võtma (isegi IKT la-hendusi kasutavad avaliku sektori asutusederasektorist usinamalt). Teemad nagu 3D-print-imine, troonide rakendamine jne on valdkon-nad, mida võivad küll mõned väikefirmadarendada, kuid massilist ja mastaapset kasu-tuselevõttu ei ole läbikümnendil ette näha.Samas on ka erandeid – näiteks logistikaauto-maatide võrgustiku võtsid Cleveron/SmartPosteestvedamisel kasutusele nii Itella/Soome Postkui ka Omniva/Eesti Post. Osad mudelid jamuudatused tulevad peale ka väga järsult,muutes tervete majandussektorite toimimist,

näiteks on Uber, Taxify, Taxigo ja Taxofon muut-nud taksondust ja Airbnb majutusteenuse pak-kumist. Tehnoloogia mõju kiputakse reeglinalühemas perspektiivis ülehindama ja pikas pers-pektiivis alahindama. Samuti on tehnoloogiamaailmas töökohti lühemas vaates küll kaota-nud, kuid pikas perspektiivis enamasti ikkajuurde loonud (sh terveid uusi majandussekto-reid tekitanud). Seega, kaotavad pigem needettevõtted ja eraisikud, kes ei suuda tehno-loogia arenguga kaasas käia, ennast muuta javastavalt täiendada ning arendada.

Nutikate seadmete pealekasv on seotud kajärgmise suure trendiga, milleks on suurand-mete teke ja nende töötlemises peituv lisand-väärtus. See võimaldab nii täpsemaid otsuseidkui ka lisandväärtust nii ettevõtte kui tarbijatasandil. Kuid samuti on vaid aja küsimus, milarvutiprogrammid nende abil inimese eest ühaenam otsuseid ära suudavad teha, mis oma-korda tähendab teatavate töökohtade kadu-mist. Kui tööstusautomaatika ja robotid onühelt poolt kaotanud töökohti tööstuses, siisüha enam jõuab kätte ka teenusemajandusevalgekraede aeg, seda nii finantssektoris, kind-lustuses, raamatupidamises, kinnisvaramaak-lerluses, tõlketeenustes jne. Samas näitekspsühholoogid saavad pigem tööd juurde, sestõnnetuid, üksikuid ja ka füüsiliselt ning vaimselt‘hädiseid’ on rohkem. Samas eestlane ei lähehingehädaga arsti juurde. See muutus ei tuleehk 10 vaid 50 aastaga.

Eksperdid on seisukohal, et tehnilised lahendu-sed küll lihtsustavad elu, kuid uusi oskusi peabomandama ka tänase töö tegemiseks. Näitekspeab tuleviku postiljon oskama operaatorinajuhtida kas siis eestlaste loodud pakirobotiteStarship võrgustikku või hoopis posti-droone,kui need peaks laialdasse kasutusse minema.See ei puuduta ühtegi ametit eraldi, vaid onülekantavate oskuste teema (andmebaasidesorienteerumine, analüüsioskus, et saad aru miskäsklustega mingid asjad toimivad), milliseidvajatakse kõikidel elualadel. Oluliselt rohkem onsellistes ametites vaja algoritmilist mõtlemist –näiteks töötuks jäävatel Ida-Virumaa keemiku-


tel on see olemas (loogiline mõtlemine ja prot-sesside mõistmise võimekus), kuid omanda-mata matemaatiliste põhitõdedeta töötutelnoortel aga mitte. Seega matemaatika osatäht-sus tehnoloogiate pealetulemisega pigem kas-vab ja seda tuleb õpetada ka mitte-reaalaineteinimestele. Teisalt peab matemaatikutele-füüsikutele õpetama praktilisi majandusvald-kondi, vastasel juhul ei leia nad oma elukaugusetõttu tööd isegi traditsioonilises tööstuses. Katavaline programmeerimine on tulevikus pigemmanuaalne oskus – hinnas on süsteemiarhitek-tid ja -filosoofid, kes oskavad keerukaid prot-sesse kirjeldada ja optimeerida, samuti suuda-vad uusi ärimudeleid tehnoloogiliseks raken-duseks üle kanda.

VII Suurandmed, andmeanalüüs ja digitaalnekirjaoskus

Suurandmed (i.k. big data) peidavad endaspalju väärtuslikku. Nii suudab VISA prognoo-sida inimese lahutust ja võtta seda teadmistarvesse inimese võimalikku maksekäitumisthinnates. Sotsiaalvõrgustikud suudavad üle 90-protsendilise tõenäosusega öelda, kus inimenejärgmisel päeval asub. Amazon paneb paki omaladudes/tarneahelas liikuma enne, kui inimeneon ‘osta’ nupule vajutanud. Kogu see info onandmebaasi poolt vaadatuna anonüümne, kuidvõimaldab ettevõttel teha äriliselt täpsemaidotsuseid. Kuigi suurandmete kogumine, oma-mine ja töötlemine on suur äri, siis hindavadOSKA eksperdid sedalaadi tegevuse ulatustEestis järgmise kümne aasta vältel pigem taga-sihoidlikuks. Suurandmeid ei suudeta tänaEestis väga analüüsida ja neid inimese käitu-misprofiiliga siduda. Samas töökohtadena onsellised ‘andmekaevurid’ – statistikud ja mate-maatikud tulevikus kõrges hinnas, eriti kui nadoskavad oma tehnilist kompetentsi mõne konk-reetse majandusvaldkonna probleemistikugasiduda. Iseküsimus on, kui palju selliseid and-meanalüütikuid Eestile vaja on – need on töö-kohad, mis on senimaani valdavalt veel loo-mata.

Suurandmete teema puudutab ka paljude tänaindividuaalselt toimivate teenuste, tegevuste jaasjade liidestamist, luues selliselt uusi teenu-seid, väärtust ja ajalist ning majanduslikkukokkuhoidu. Nii näiteks on internetti ühendatudelektriautod (nt BMWi Holistic Approach) vaidüks komponent tuleviku mobiilsusest. Tegeliklisandväärtus tekib nende baasil loodud uutestteenusmudelitest, mis ühendavad tervikuks er-inevad transpordiliigid, prognoosivad inimesteliikumistrajektoore ja reageerivad neile õigelajal ning õiges kohas sõiduteenuse pakku-misega.

VIII Väärtushinnangute teisenemine

Ekspertide hinnangul on väärtushinnangute tei-senemine oluline teema, kuid võtab aega roh-kem kui 10 aastat, et need oluliselt muutuksid.Ühiskond on muutunud oma väärtustes küllpehmemaks, kuid teatud baas-tõekspidamisedsõltuvad laiemast kultuurilisest taustast ja muu-tuvad aeglaselt.

Arenemas on oluline trend, mida väärtusuurijadon hakanud nimetama emantsipeerumiseks.Saksa sotsiaalteadlane Christian Welzel on väljapakkunud emantsipeerumise teooria, mis muu-hulgas räägib sellest, et noorele inimesele ei saaenam ‘pähe istuda’ – väliseid raame talutaksejärjest vähem, tahetakse rohkem ise oma elu jategemisi disainida (tuled, lähed, oled). Ei tahetaväliselt (üle-)korraldatud asju. Mida aeg edasi,seda nõudlikumaks, sõltumatumaks ja ka ise-seisvamaks muututakse näiteks haridusvalikul,elukutse valikul, elukoha ja eluviisi valikul. Noorsõltub üha vähem sellest, mida ütleb karjääri-nõustaja, vanaisa või propaganda. See mõju onolemas, kuid drastilisi muutusi siin 10 aasta per-spektiivis pigem ei tule. Peab ka märkima, etnäiteks osaajaga töötamine ei ole väärtushin-nang, see on tööturu, ühiskondlik, majanduslikja elatustaseme küsimus. Kas on võimalik poolekohaga toime tulla või mitte? Kui jah, siis töö-tataksegi tihti osalise koormusega. Kas tänaneõpetaja läheb Soome maasikaid korjama –


enam ei lähe, sest palk on selline, et ta ei peaminema. Väärtushinnang on pigem see, kasmees peab koju tooma rohkem palka kui nainevõi mitte, ja see tõekspidamine üleöö ei muutu.Väärtushinnang mõjutab samas motivatsioonitoimimist. Missugused motivaatorid panevadinimesi tööturul edukamalt tegutsema? Y-gene-ratsioon tahab mõttega asja juures töötada,olles samas valmis ka märksa enam vabataht-likku tööd tegema. Tegevuse ‘point’ tuleb talleatraktiivseks teha ja ‘maha müüa’. Selles mõttessaab hea kogemuse vabakonnast. Kui sa ilmarahata oskad mingit seltskonda kaasa tõmmataja juhtida, siis rahaga on seda palju lihtsamteha. Kolmanda sektori roll oskuste kujunda-misel on seega oluline. Vabatahtliku töö tege-mine kooli kõrvalt annab samuti praktilise töökogemuse, tutvusringkonna, mida hiljem päris-töö juures ära kasutada jne. Liidrite roll on sõl-tumata valdkonnast või sektorist ‘lippu kõrgelhoida’ ja oma lugu rääkida, inimesi tegevuseja/või organisatsiooni missiooniga kaasa tõm-mata. Kui sa oskad seda veenvalt rääkida, siissinuga tullakse kaasa ja raha ei ole sugugi kõigeolulisem motivaator. Ka supermarketis müüjanatöötamine võib olla lahe tegevus – kui inimeseenda mõttemaailm ja sisemine põlemine, temaotsene ülemus ja ka poe kontseptsioon sedatoetavad. Neid teemasid on pikemalt kirjel-datud raporti neljandas peatükis.

5.3 Ekspertide järeldused haridusteemadel

Hariduse tuleviku üle arutledes leidsid eksper-did, et nii majanduses ning tööturul toimuva-test muudatustest tulenevalt kui ka majan-dusarengu edendamiseks peab paratamatultmuutuma ka haridus. Õigupoolest on haridusmajanduse peegliks – viimane ei saa olla keeru-kam, rahvusvahelisem, transdistsiplinaarsem jakonkurentsivõimelisem kui esimene. Seega onparim majanduspoliitika just hariduspoliitika,laiemalt riigi talendipoliitika. Tulenevalt töö-maailma keerukuse kasvust on tulevikus hari-duses rohkem õppimist, kuid vähem ‘kooli-

maja’ – st omandamist vajavate oskuste palettlaieneb ning õpitee pikeneb, kuid õppimisviisidmuutuvad mitmekesisemaks, mugavamaks,tõhusamaks ja paindlikumaks.

Üheks läbivaks teemaks aruteludes haridusemuutumisvajaduste üle oli üldoskuste arenda-misele suurema tähelepanu pööramine. Käidivälja isegi radikaalne idee, et muutunud infor-matsiooni kättesaadavust arvestades võiks üld-hariduses ainekavapõhist õppemahtu kuni vee-randi võrra vähendada, et vabastada ajares-surssi üldoskuste arendamiseks vajalike aja-mahukamate (aktiiv)õppemeetodite rakenda-miseks. Seejuures tuleks üldoskuste omanda-mist õppes ka mõõta. Enam peaks kasutamaprobleemipõhist õpet ja looma ainetevahelisiseoseid, sh selleks IKT-d kasutades. Oluline onloovuse arendamine, samuti kultuuridevahe-lises suhtluses edukaks toimimiseks vajalikudoskused (peale võõrkeelte ka kultuuride tund-mine, tolerantsus jne). Oluline on kõikidel hari-dustasemetel ning õppekavades pöörata tähe-lepanu ettevõtlusoskuste arendamisele ja õpe-tatava elulisusele.

Üldoskustega haakub samuti digioskuste tee-ma, mida tuleks senisest enam arendadakõikidel haridustasemetel ja erinevate valdkon-dade õppes, sh selle arenamiseks üha enam kaõpilasi ja tudengeid endid kaasates. Eriala-õppes on vaja IKT kasutaja tasemele lisaksomandada ka targa tellija võimekus, mille jaokson vaja süvendatud IKT-teadmisi. Vaja oleksoluliselt enam luua IKT+ õppekavu, st interdist-siplinaarseid õppekavu, mis ühendavad IKT jamõne muu distsipliini.

Tuleviku hariduse üheks olulisemaks märksõ-naks peaks ekspertide hinnangul olema paind-likkus. Seni levinud mudelit, kus haridusteeläbitakse järjest ning seejärel suundutakse töö-turule, asendab järjest enam õppimise ja töövaheldumine. Erialaõppes võib õppekorraldusmuutuda granuleeritumaks, st õppekava ase-mel muutub arvestusühikuks enam õppeaine


või moodul, haridust oleks seega võimalik ‘mik-sida’ ning omandada ositi. Üha laieneb mitte-formaalne õpe, sh MOOC-kursustena. Üldhari-duskoolidel võiks olla suurem vabadus riiklikuõppekava täitmise osas, et anda koolis enamruumi eksperimenteerimisele. Uute õppimis-mudelite ja meetodite katsetamine võiks toi-muda pilootkoolides, millest edu korral kujun-datakse kompetentsikeskused, mis saaksid ko-gemust teistega jagada. Haridussüsteemis eitohiks olla ummikteid. Õppijate koosseis muu-tub nii vanuseliselt kui muudelt parameetriteltmitmekesisemaks. Laiemalt peaks kasutamaduaalõpet, töö- ja haridusmaailma kõigil õppe-tasemetel tihedamalt seostama.

Ekspertide hinnangul on haridus koos paind-likkusega muutumas ka individuaalsemaks.Haridussüsteemi subjektiks saab enam õppijaning õppeasutused muutuvad enam teenusep-akkujateks. Õpe peab muutuma vajaduspõhi-semaks. Üldhariduses on oluline annete vara-jane märkamine ja arendamine. Oluline on kapiiride hajutamine üldhariduse, kutse- ja kõrg-hariduse vahel. Maksimaalselt tuleks ära kasu-tada nö tarkade eelduste loomist – et erinevaharidustaseme ja valdkonna koolid asuksidlähestikku, luues eeldusi koostööks erinevatesdimensioonides.

Ekspertide sõnul on tulevikumajanduse vaja-dusi arvestades hariduses olulisteks märksõna-deks trans- ja interdistsiplinaarsus. Nii üldhari-duses kui erialaõppes on olulised koostööpro-jektid erinevate koolide ja distsipliinide õppu-rite vahel. Kõrghariduses oleks vaja märksaenam mitut ainevaldkonda ühendavaid ningmiks mitte ka õppeasutuste ühisõppekavu, shrahvusvahelisi.

Seoses vajadusega pakkuda tipptasemel hari-dust, noorte arvu vähenemisega ning migrat-sioonitrendidega peeti vältimatuks arengusuu-naks hariduse rahvusvahelistumist ning sedamaksimaalses kooskõlas majanduse ja ühis-konna arengusuundadega. See võib tähendadalaiemat kakskeelset õpet, eriti kõrghariduses.Nii õppijad kui õpetajad peavad olema suu-telised toimima rahvusvaheliselt. Oluline onvälistudengite ja välisõppejõudude oluliseltlaiem kaasamine ning välistudengite kaasamineEesti tööturule. Enam võiks kaasata külalis-õppejõude lähedal asuvatest tippülikoolidest,nt Aalto ülikoolist. Samuti tuleks läbi kaaluda,milliseid erialasid on mõttekas õpetada pigemväljaspool Eestit. Üheks kvaliteedi lakmus-paberiks on ka ühisõppeprogrammide (i.k. dou-ble degree) olemasolu maailma tippüli-koolidega, samuti peab seadma selge eesmärgiEesti ülikoolide maailma tippude sekka viimi-seks. Majandus ei saa olla palju keerukam,rahvusvahelisem ja kõrgemal tasemel kui onvastava riigi või piirkonna haridus ning teadus.Eksperdid rõhutasid ka loodus- ja täppis-teaduste laialdase õpetamise olulisust kõigilharidustasemetel ning heal tasemel inseneri-hariduse kasvavat olulisust. Sellega koos tõs-tatati ka poiste haridussüsteemist väljalange-vuse teema, millega tuleks jõuliselt tegeleda.Võimalike meetmetena käidi välja poiste jatüdrukute erinev kooliastumisiga, õppemee-todite ja -sisu disainimine poistele sobivamaksning isegi poiste nö eeliskohtlemine haridus-süsteemis, et lõppkokkuvõttes soolist haridusedisproportsiooni tasandada.


Muutuvas maailmas võidab see, kes maailmagakoos käib, käib natukene kiiremini kui maailm.Jõuab maailmast ette, oskab ette näha neidprobleeme, neid küsimusi, neid lahendusi,

mida elu talle seab.

Lennart Meri

Küsimus on ju lihtne: kas jääda väikesekskalaks globaalmajanduse toitumisahelas või saab meist midagi enamat? Vanu asju uuesti

või isegi veidi teisiti tehes me end uute tagasilöökide vastu ei kaitse.

Toomas Hendrik Ilves