Nr 20/296 28. oktoober 2006 Tasuta

LÜHIDALT LÜHIDALT

Foto Heiki Vuntus

Foto Heiki Vuntus

Tapa linn, Lehtse vald ja Saksi valdühinesid 2006. aasta sügisel, misühtse kogukonnana kannab prae-gu nime Tapa vald.Ametlikult fikseeriti ühinemise

kuupäevaks21.oktoober2005.Eel-misel laupäeval õnnistas EELKTapa Jakobi kirikus koguduse õpe-tajaReetEruTapa valla lippu. Lippon alati tähistanud valdusõigusi.Tapa valla lipp tähistab oma liikme-te ühtekuulumist ja ühtehoidmist.Tapa valla rahvast tervitas vallava-nem Kuno Rooba.Peale seda õnnitleti Tapa kul-

tuurikojas Tapa valla esimese te-gutsemisaasta jooksul sündinuidlapsi ja nende vanemaid.

Indrek Jurt�enko

Tapa valla esimenesünniaastapäev

Sten Pullisaar, Markus Peet, Jan-Erik Demt�uk, Kristjan Kärt,Jevgeni Zemskov, MihhailSkrjabin, Hendrik Lapenkov, Ar-tur Ponomarjov, Kristjan Viktor,Reivo Meedla, ArturBu�, SanderLeiten, Ainar Toomingas, RenoPavel, Roman Efros, Karl KevinKivirand, Nikita Valkov, SilverNei, Markus Silla, Kaur Dimse,Nikita Jakovlev, Marthin-MainoVinter, Mihhail Skorohodov,Karl-Martin Teppand, VladimirGavrili�in, Aleksandr Vassiljuk,Marten Kuusemäe, Märt Varbla-ne, Gregor Laats, Pjotr Jegorov,

Pavel Jegorov, Kevin Kambura,Maksim Abrajev, Mattias Kaasik,Daniel Tamuri, AlexanderPoljarun, Richard Pitjev, MargusUrbas, Trivo Vaigurand, AndreasInno, Jako Sandor Sahtel, Kris-tiine Trestip, Emili Afanasjev,Karita Pa�t�enko, CarmenLanno, Helena Straus, KatriinRepnau, Hanna-Liisa Kaarmann,Cathrin Otte, Alina Pavlova,Gretel Sepre, Anett Kari, TrinitiVoitk, Sandra Ja�t�enko, JanneNiinesalu, Kärt Varblane,Ramiina Trestip, Liselle Saluste,Teivi Tomingas, Kertu Rebane,

Kelli Kesküla, Karola-Kirke Nõl-vak, Greteliis Kokk, KarolinaKarelson, Marily Valdmann,Karmel-Kendra Roball, MerilisMoppel, Polina Maltseva, MargoMaksimõt�eva, Nineel Mame-tova, Evely Anton, Anne-MaiTammiste, Eliise-Anett Eevardi,Alina Popova, Pilleriin Vaarik,Anna-Lia Haavistu, Evelin Sood-la, Laura Piksar, Emma Ubaleht,Liisbet Tina, Kelin Kork, AleesjaKozlov, Alina Litau, ArturViktorovos, Denis Toptsii, Vla-dislav Grebenyuk

Tapa vallas esimesetegutsemisaasta jooksul

sündinud lapsed12. oktoobrist alates kütab Tapa eri-kooli Tapa lõunapoolse linnaosasoojatootja OÜ Termoring Grupp.Termoring Grupp pani piki Noo-

ruse tänavat maha 240 meetrit torus-tikku, et ühendadaTapa erikool kaug-küttevõrguga ja paigaldas sinna nüü-disaegse automaatse soojussõlme.�Tööd põhjustas seni erikooli

kütnud lokaalkatlamaja amortisee-rumine. Kütteks kasutasid nad kerg-kütteõli, mille hind on väga kõrge,�rääkis OÜ Termoring Grupp juha-taja Aleksander Sile ja lisas, et ette-võte tegi erikoolile pakkumise ühen-dada nad linna kaugküttevõrgugajuba 2005. aastal, leping sõlmiti tä-navu kevadel. Töö tellija on haridus-ja teadusministeerium.

(VT, 17.10.2006)

Erikool ühendatilinna küttevõrku

Eelmisel kolmapäeval toimus ASiRakvere Piiritustehas Moe tehasesjärjekordne nõupidamine piirituste-hase tootmisjääkide (praak) utilisee-rimise küsimustes.Tapa vallavalitsuse, ASi Tapa

Vesi, Lääne-Virumaa keskkonnatee-nistuse ja keskkonnainspektsiooniesindajad tutvusid äsja ostetuddekanterpressiga, mille abil on või-malik praagast eraldada kuivaine javesi. Uus jääkide töötlemise tehno-loogia on suur sammedasi Tapa vallakeskkonna, eriti põhjavee kaitsel.Järgnevalt on ASil Rakvere Piiri-

tustehas ja ASil Tapa Vesi vaja veelleida lahendused praagast eraldatudvee eelpuhastamiseks, misjärel oleksvõimalik puhastada seda vett jubaTapa linna reoveepuhastis.

Teet Koitjärv

Piiritustehase jää-kide utiliseerimine

Tapa, Aegviidu ja Anija valla esin-dajad arutasidKõrvemaa suusarada-de ühist hooldamist tuleval talihoo-ajal.�Eesmärk on, et kui inimene tu-

leb ükskõik millises punktis kas Jä-nedal, Nelijärvel või Aegviidus ron-gilt maha ja läheb rajale, siis oota-vad teda hooldatud suusarajad ja tasaab võrratul Kõrvemaal veeta aega,taastada oma energiat,� kõnelesTapa vallavanem Kuno Rooba.Kolme omavalitsuse ja SA Eesti

Terviserajad koostöö terviseradadekorrashoidmiseks algas mullu. Katänavu on iga omavalitsuse rahalinepanus 60 000 krooni. Arvestustekohaselt hooldatakse talvel rajama-sinaga 14 nädalavahetusel.

(VT, 20.10.2006)

Kõrvemaa rajadvajavad hoolt

Kui igal aastal kutsub Jäneda keva-del aia- ja lillepäevadele, keset suvetalupäevadele, siis järgmisel sügiseloodatakse huvilisi juba sügispäeva-dele. Jäneda Mõis OÜ tegevjuhtRain Eendra ütlust mööda pole sü-gispäevade toimumise aeg täpseltveel paika pandud, kuid tõenäoliselton selleks ajaks septembrikuu teinevõi kolmas nädalavahetus. �Sügis-päevadel või -laadal peaksid inime-sed saama lisaks meelelahutuselevõimalust täiendada oma talvevaru-sid, soetada veel istikuid, sõlmidakasvõi talvekartulite või köögiviljamüügi-ostu osas lepinguid, sest sep-tember on ju saagikoristuskuu,� sel-gitas Eendra.

Signe Kalberg

Jäneda mõtlebsügispäevadele

Vallavanem Kuno Rooba õnnitles ja tänas 21. oktoobril tänukirja ning meenega Tapa valla sünnipäeval kõiki valla esimesel tegutsemisaastal sündinud lapsi ja nende vanemaid.

Lipuõnnistamise tseremoonial osalesid Kalle Valdlo, Aleksander Sileja Kuno Rooba. Õnnistas kirikuõpetaja Reet Eru.

TAPA VALLA AJALEHTLK 2 28. oktoober 2006

VALLAVOLINIK ENDAST

Et kõik ausalt ära rääkida, pean üt-lema tänusõnad kõigepealt Moenoorsootöötajale Diana Rohtmaa-le ja Moe raamatukogu juhatajaleMarju Bugrile, kelle idee see alg-selt oli. Suur tänu Reigo TammeleTapa gümnaasiumist, kes oma koo-li õpilasomavalitsuse kaudu leidissellise vahva näitsiku nagu KristinBugri.Just Kristin oli tegelikult see,

kes inimesed kohale organiseeris.Ja neid oli piisavalt, et võtta kät-te üks käest lastud loodusobjektja puhastada see inimeste endipoolt tekitatud olmejäätmete ku-hilatest. Uskuge või mitte, kuidnoored inimesed (8+2) suutsidkokku korjata üle 2000 liitri prah-ti, mis koosnes klaas- ja plastik-taarast, paber- ja kilepakenditest,autokummidest, erineva suuruse-ga kilukarpidest, metall- ja plas-tiktorudest, puulaudadest, palgi-juppidest jne. Ja nad tegid sedaoma vabast tahtest, vabal päevalja tasuta! RagnSells võttis prahiüritusele järgnevatel päevadeloma hoole alla.Kõik, kes virisevad, et ei jõua

või ei saa midagi teha oma kodu-koha looduse heaks, siis siin onteile ere näide noortest, energi-listest ja teotahtelistest inimes-test, kes tõestasid vastupidist.Üha rohkem tundubmulle, et pal-jud asjad jäävad meil tegematajust inimeste oma laiskusest, mu-gavusest või mõttelõtvusest.Lihtsam on ju süüdistada teisi janäidata näpuga kasvõi vallavalit-susele. Kas pole siis nii? Vaielge

vastu, kui soovite.Praegu on moodustumas Tapa

valla inimeste poolt reostatud loo-dusobjektide nn �must TOP 10�.Nii keskkonnanõunikul Krista Pu-kil kui heakorranõunikul Maris Ur-vel on head ideed, kuidas kaasatalapsi ja vanemaid vallakodanikkeTapa valla heakorra hoidmisse japuhastustöödesse. Olge valvel jakuuldel! Kõik teie ideed on teretul-nud ja omaalgatustalgud koostöösTapa vallavalitusega igati soositud.Ootame siis teie tähelepanekuid,telefonikõnesid, kirju just erineva-te lahenduste suhtes. Miks ka mit-te naabervalve-stiilis helistada hea-korranõunikule ja teada anda, kesreostab loodust?

Meie valla uute �sanitaride� hul-ka kuuluvad 15. oktoobri seisugaTapa vallakodanikudKristin Bugri,Argo Duder, Janek Vall, MarekVall, Tõnu Stern, Margus Vall,Taima Vaigurand, Risto Kraav, as-sistentidena ka Hannes Kraav jaOlvi Õun.Suur tänu veel arendusnõunik,

lõkke- ja grillimeister Vahur Lee-metsale kanuude eest, ilma milletapoleks olnud võimalik vee pealt jaalt prahti korjata. Lastele korralda-ti ka tasuks pisike piknik, räägitinoori huvitavatest üritustest jms.Suur tänu ka finantsnõunik AlarTerasele!

Indrek Jurt�enko,kultuurispetsialist

Vahakulmu paisjärvepuhastamise talgud

Foto Vahur Leemets

Foto Heiki Vuntus

Tere, saame tuttavaks! Minu nimion Colombe, olen prantslanna.Tere! Minu nimi on Katharina,

olen sakslanna.Oleme Tapal elanud juba vei-

di rohkem kui kuu aega, jäämesiia üheksaks-kümneks kuuks.Meie projektorganisatsioon onEVS, eesti keeles kõlab seeEuroopa Vabatahtlik Teenistus,mis vahendab noorte vabataht-like vahetust kõigis Euroopa rii-kides.Küsite: mida te teete Tapal?Vastame: nagu enamus vaba-

tahtlikke noori, nii ka meie tee-me valdavalt sotsiaaltööd, saama-ta selle eest palka. Elamiseks an-takse organisatsiooni poolt vaidtaskuraha, mis on enam-vähemvõrdne siinse miinimumpalgaga.Tapal abistame Jeeriko supi-

köögis, mängime lastega lasteaias,osaleme noortekeskuse tegemis-tes ja Tapa gümnaasiumi ringidetöös.Kuna oleme väga huvitatud

eesti kultuurist, siis veedameaega ka Tapa kultuurikojas, kusosaleme rahvatantsus, käsitöö-ringis ning lööme kaasa segakoo-ris. Võimalust mööda püüametegeleda ka spordiga, käimeKadrinas ujumas. Lisaks selleleõpime ise usinalt ka eesti keelt.Suur tänu inimestele, kes on

meid Eestis südamlikult vastuvõtnud. Eriti heameel on selle üle,et kohalikud elanikud soovivadmeigea suhelda ja astuvad julgelt

ligi. Meil on juba palju tuttavaidtekkinud ja me ei tunne enam siinennast võõrastena.Tahame teiega jagada, mis meil

pakkuda on ja oleme väga rõõm-sad iga sõbrakäe üle, mis meileulatatakse.

Colombe ja Katharina

Tere, saame tuttavaks!

Katharina Saksamaalt (vaskul) ja Colombe Prantsusmaalt

Talgulised pärast tõhusat tööpäeva Vahakulmu paisjärve kaldal.

Sündisin 2. jaanuaril 1945. aVenemaalTomski oblastis. 1906. a rändasid va-navanemad koos lastega Siberisse. Isaoli tol ajal 8-aastane, ema sündis 1906Siberis. Muutunud perekondliku elu-olu tõttuolin sunnitudomakodust lah-kuma ja saabusin üksinda tädi juurdeTapale 1961. aastal. Minu edasist käe-käiku kujundasid tädi ja täditütar.Asu-sin õppimaTapa II keskkooli 9. klassi,mille lõpetasin 1963. a. Astusin TRÜmatemaatika teaduskonda,mille lõpe-tasin 1968. a matemaatik-matemaati-kaõpetaja erialal.Osaksin kahte keelt, seetõttu suu-

nati mind peale lõpetamist tööle Vil-jandisse alaealistekolooniasse koos ela-mispinna kindlustamisega. Et elamis-pinda ei antud, vabanesin suunamisekohustusest ja asusin abikaasa juurdeTapale. Töökoha sain 1969. aastal ma-temaatikaõpetajanaTapaerikoolis, kustöötasin kuni 1974. aastani.Edasi asusin tööle autotranspor-

dibaasi nr 21. Täitsin seal esinevaidametikohti: 5 a ökonomistina, 5 aohutustehnika insenerina ja lõpuks 5a ametiühingu esimees. Viimane kohtlikvideeriti 1991. aastal.Abikaasa töötab Tapa veduride-

poos alates 1963. aastast.Meil on kakslast ja kaks lapselast. Vanim tütar elabPärnumaal, nooremTallinnas. Alates1. juulist 1991 asusin tööleTapaRSNisotsiaalnõuniku ametikohale. See oliaeg, millal kohalikes omavalitsustessotsiaaltöötaja ametikohad alles hak-kasid tekkima. Amet nõudis ka vas-tavat haridust. Aastatel 1993�1995õppisin Tallinna Pedagoogikaülikoo-lis, kus mulle omistati sotsiaaltöötajakutse. See oli sotsiaaltöötajate 2. lend.Töö sellel ametikohal oli uus, huvi-

tav ja vastutusrikas, vajas sisseelamist,alustada tuli nullist. Koos Tapa elani-kega tuli üle elada talongide aeg, raha-reform,omandireform(EVP-d).Tapalinna elanikel tuleks tänuga meenuta-dametodisti koguduse õpetajatEndelRangi, kes pani aluse linna sõprussi-demetele Rootsi Trosa kommuuniga.Sellel majanduslikult raskel ajal ulatatimeile sõbrakäsi. Selle abi osutamisseolid haaratud ka linna sotsiaaltöötajad.Selle aja algatused on pensionäridejõulukontserdid (esimesel kontserdilesinesid Kukerpillid) ja paljulapselis-te perede jõulupeod. Pensionärideühenduse tekkel oli abiks AstridValdre. Koos Endel Rangi ja AvoÜprusega alustasime MTÜ Jeerikoloomist. Olen MTÜ Liikumispuude-ga Inimeste Ühingu liige, LastekaitseÜhingu jaOrpheuse asutajaliige.Eaka-tele jäi tegemata päevakeskus.Endise kollegi EikiNestori abil sai

moodustatud Tapal Mõõdukate era-konna algorganisatsioon,mille tuumi-kusse peale minu kuulusidAini Salvikja Vjat-�eslav Surorov. Olen osa võt-nud kolmest eluruumide ja rahva-loendusest ning ühest põllumajan-dusloendusest.1990. aastate algus oli Tapa linna-

le muutuste aeg. Ehitati välja puhas-tusseadmed, alustati veetrasside ehi-tamisega, lõpetati kultuurikoja ehitus,avati hooldekodu, leiti raamatukogu-le uued ruumid ja alustati projektee-rimist, likvideeriti palju tossu ajavaidkatlamaju, loodi arenduskoda jne. Seetoimus kõik linnapea Raivo Raidi jatolleaegse volikogu valitsuse ajal. Järg-nevate võimude valitsuse ajal kutsutiTapale ärimees O. Gross, korrastatikõnniteedkesklinnas, alustati rahataot-lemist erinevatest fondidest, pandi alus

tööstusküla väljaehitamisele, leitiindvestor (OÜ Tapa Mill). Aktiivselttegeldi viadukti ehitamisega, vastav ridaoli vabariigi valitsuse eelarves (500 000kr). Arenduskojas toimus aktiivne te-gevus.Miks ma sellest kirjutan? Olin lin-

navalitsuse liige, olin otsustamise juu-res ja elasin sellele kaasa. Tahtsin nähaTapa linna 10 000 elanikuga.Mis on toimunud järgnevatel pe-

rioodidel? Suuremad teod � koolijuurdeehitus spordihoone nime all jamuusikakooli osaline remont. Roh-kem ei tulegi silma ette. Linn jäi ek-sisteerima. Tingimused arenguks olidloodud (arenduskoda, arendusnõu-nik). Enne 2002. aasta kohaliku oma-valitsuse valimisi julgesin linnapealeöelda, et Tapa linn ei arene. See mak-sis minule töökoha kaotamise. Olinsunnitud kirjutama lahkumiseavaldu-se 2. jaanuaril 2003.Mida on vallavanem arvanudTapa

linnast? Miks on Tapal hea elada?Tapal on väljaõppekeskus, kõik onkäe-jala juures on ilus ümbrus (seekõlas augustikuus �Hommikuterevi-siooni� saates). Mida on endine lin-napea pidanud arenguks eelmise va-litsuse ajal? Töötute vähenemine 485-lt aastal 2002 arvuni 100 aastal 2005(volikogu istung 10. nov 2005).Olen volikogus tõstnud üles Tapa

maine küsimuse, võtsin osa �Kodutar-bijatelekaugküttehinna tõusust tulene-vate kulude hüvitamise tingimuste jakorra� arutamist, tegin järelpärimisiASiTapaVesipooltelanikelemüüdava joo-givee kvaliteedinõuetele mittevastavu-se kohta (põhjused, informatsiooniedastamine ja edaspidine tegevus). Te-gelen ühe Tapa kodaniku poolt esita-tud avalduse lahendamisega. Ma ei oleüks nendest, kes istub volikogus �suukinni� (E. Koppelmanni väljend).Tahaks väga loota, et 51 vallavalitsu-

se töötajat ja21volikogu liiget (Tapa lin-na volinikke10) suudavadsellevalitsuseajal tuua Tapa linna stagnatsioonist väl-ja.Tahaksväga, et tegemised,midaalus-tatakse, tehaksehästi ja viiakse lõpule, ettulemus rõõmustaks silma. Et sotsiaal-osakonna uute ruumide sissepääs oleksohutu, et pärast elektripostide paigalda-mist ülesvõetudasfalt oleks taastatud si-leda pinnana, et Pikal tänaval paigalda-tud kõnnitee ei hakkaks kobrutama, etlinna heakord rõõmustaks silma, etkesklinnas oleks vähem veeloike jne.Tuli väga viriseva sisuga jutt. Loo-

mulikult on Tapa linnas ka positiiv-set, aga sellest on kirjutanud oma lu-gudes teised volinikud. Ma ei hakkaneid kordama.Praegu olen pensionär, korrastan

oma kodu, olen MTÜ Aianduse jaMesinduse Seltsi liige, tegelen veidiraamatupidamisega. Lõpetasin raa-matupidamise algkursuse.Valijad saavad minu poole pöör-

duda iga kuu viimasel teisipäeval kell11�13. Aianduse ja Mesinduse Seltsiruumides. Tapa valla elanikele soovinaktiivsust, julgust, tervist!

LilliStrõnadko

TAPA VALLA AJALEHT LK 328. oktoober 2006

Foto Kairi Kroon

Foto gümnaasiumi arhiivist

Foto gümnaasiumi arhiivist

Käesoleva aasta aprillis käisid Tapalinnas külalised Løteni koolist Nor-ramaalt. Üheks eesmärgiks tutvu-da Tapa gümnaasiumiga ja luuasõprussidemed oma kooliga. Vas-tukülaskäik sai teoks oktoobrikuuesimestel päevadel.Løteni 7 000 elanikuga linnake

asub Lõuna-Norras umbes 120 ki-lomeetri kaugusel pealinnast Os-lost. Løteni Ungdomsskole kooliõpilased on vanuses 13�16 aastat.Meiemõistes on tegemist põhikoo-liga, kuhu tulevad lapsed pealeümberkaudsete algkoolide lõpeta-mist.Esmapilgul on tegemist täiesti

tavalise kooliga, kui mitte arvesta-da asjaolu, et Norras õpivad ka eri-vajadustega lapsed tavakoolides.Seejuures on tagatud kõik tingimu-sed erivajadustega õpilaste õpeta-miseks ja arenguks. Ehkki nagu tõ-desid Norra õpetajad, on sellistessegaklassides küllaltki keerulineõppetööd korraldada � erineva ras-kusastmega ülesanded, õpilaste eri-vajadused, tähelepanu jagamine.Tapalasi võõrustasid lahkelt

kooli kutsenõustaja Jan ErikAsbjørnsen, kooli direktriss AnneBerit Nomerstad, inglise keele õpe-taja Anne Berit Fjeldseth ja kooliinspektor-järelvaataja Stig Kjeve-rud. Kõik peale viimati mainitu olidka aprillis Tapal.Üheskoos arutati koolide edasis-

te suhete arendamise võimalusi.Arutelu käigus tekkis palju huvita-vaid ideid õpilaste ja õpetajate va-hetusest ühiste võimalike rahvus-vaheliste koostööprojektideni väl-ja. Løteni kool on äärmiselt koos-tööaldis ning esimese suurema töö-na võeti plaani õpilasvahetuse et-tevalmistamine järgmise aasta ke-vadeks. Kõigest oli tunda, et kooliinimesed võtavad esimest koostöö-partnerit väljastpoolt Norrat igatitõsiselt, mis seab ka meile kohus-tuse hästi alanud ettevõtmist vää-rikalt jätkata.Jan Eriku juhtimisel ja juhatami-

sel saime põhjaliku ülevaate Løtenikoolist. Õpilaste õppimis- ja spor-timisvõimalused olid kaunikestikadedaks tegevad. Võiks arvata, etvahest ühel maailma rikkama riigikoolil ei saakski mingeid muresidolla materiaal-tehnilise poole pealt,aga võta näpust. Külaskäigu aeguoli mitmel puhul kuulda, et raha

napib ka sel kaunil maal ja allesmõni aasta tagasi tuli koondadaõpetajaid, et kulutusi kokku hoida.Løteni kooli õuele tuli õnn alles

paar aastat tagasi, kui endisele koo-limajale juurdeehitus tehti ja kooluued õpiruumid sai. Seda kõikesuuresti tänu kooli ülevoolavaltemotsionaalsele ja energiast paka-tavale direktrissile, kes lisaks rahahankimisele ka kooli personali onsuutnud tiivustada ja õpetajate töö-tingimusi parandada. Seetõttu olimõneti kahju kuulda, et peagi asubkooli etteotsa uus inimene. Uuedirektoriga õnnestus ka põgusaltkohtuda.Lisaks koolile tutvustati meile ka

Løteni kuulsat küünlatehast ja ko-halikus keskuses Hamaris asuvatvabaõhumuuseumit. Samuti õnnes-tus teha kiirvisiit olümpialinna Lil-lehammerisse, mis paikneb Løte-nist umbes 60 kilomeetrit põhjapool.Mis enim meelde jäi?Norra inimesed võlusid oma

äärmise lahkuse ja sõbralikkusega.Elutempogi tundus sealmail olevathoopis tasasem ja rahulikum, sedaoli tunda nii tööl kui liikluses.Õpetaja-õpilase suhted olid väga

soojad, siirad ning õpetajad pöö-rasid suurt tähelepanu õpilastemõistlike soovide ning tahtmistetäitmisele.Løteni koolile annab �värvi� di-

rektor Anne Berit Nomerstad oma

isiksuslike, naiselike ning pedagoo-giliste oskuste ja omadustega. Taon särav, elav, töökas ning lõbusnaine. Kahju küll, et ta lahkub di-rektori ametist.Häiris õpilaste liigne demokraa-

tia ja vabadus. Õpilane (laps) peabõppima, oskama arvestada rohkemkaaslaste ja õpetajatega. See on vii-sakuse ja arvestamise külg,mida onvaja tänapäeva kiires ühiskonnas.Väga palju arvestatakse Løteni

koolis õpilaste iseärasuste ja eriva-jadustega. Meie ühiskonnal lähebveel aega, kuid kameie peame hak-kama õpilaste eripäraga rohkemarvestama. Elu nõuab seda, igalaastal tuleb kooli õpilasi, kellel onvaja eriõpet.Sealse koolieluga tutvumine

pakkus küllaga, mille üle mõtiskle-da. Saime nii mõnegi idee, midaoma kooliski võiks rakendada jasamas võisime ka tõdeda, et kooli-elu probleemid on üldjoontes täp-selt samad nii Eestis kui Norras. Japole need meie lapsed sugugi hal-vemad kui vabas Euroopas kasva-nud. Igatahes naasime kodulinnaigati positiivselt meelestatuna jasuurte lootustega koostööd jätka-ta.Løteni kooli veebilehe aadress

on http://www.loten.gs.hm.no/

Norramaal käisid Elmu Koppelmann,Sirli Sisas, Rita Püümann ja

Villu Varblane

Külas sõpruskoolil Norramaal

Pildil enne ärasõitu vasakult kooli kutsenõustaja Jan Erik Asbj�rnsen, kooli inspektor-järelvaataja Stig Kjeverud,Tapa gümnaasiumi inglise keele õpetajad Sirli Sisas ja Rita Püümann, direktor Elmu Koppelmann, õpetajaVillu Varblane ja L�teni kooli direktriss Anne Berit Nomerstad.

Tööõpetuse tunnis meisterdasid poisid-tüdrukud usinalt üheskoos.

Tavapäraseks on saanud, et omatöödest ja tegemistest püüab Pisi-põnni-pere ikka tasapisi teistelegiteada anda. Elama peab põhimõt-tel, et kui sa ennast näitad, siis sindka nähakse, ja pealegi on pidev sta-biilne enesehinnang vaid samm tu-leviku poole. Madal enesehinnangon nagu sõitmine läbi elu, käsipi-dur peal (Maxwell Maltz).Lastes püüame ikka süvendada

enesekindlust ja kasvatada endastlugupidamist, sest hiljem kujunebsee oskuseks ka teistest lugu pida-da ning nende töid ja tegemisi mär-gata ning positiivselt hinnata.Mõisted eneseharimine, enese-

koolitus ja täiskasvanukoolitus ontänapäeval aina rohkem populaar-sust võitnud ning enam pole mui-gamapanev see, kui täiskasvanu ikkasagedamini koolipingis istub. TLÜRakvere Kolledzi täiendkoolituseosakond annab võimaluse laste-aedadel korraldada maakonna las-teaiaõpetajatele erinevaid ainesekt-siooni koolitusi ja õppepäevi. Las-teaed Pisipõnn korraldab käelise te-gevuse ainesektsiooni tööd ja sellelõppeaastal alustasime juba kuuen-dat aastat. Grupp koosneb 25�30lasteaiaõpetajast üle Lääne-Virumaaning mida aasta edasi, seda rohkemon tahtjaid, kuid kahjuks peab te-gema valikuid. Tahtjate arvu suu-renemine annabmärku sellest, et te-hakse kasulikku asja ja kinnitamapeab ka seda, et üksteiselt õppimi-ne on väga tänuväärne tegevus, sestparemaks muutumine toimubki jualati teiste kaasabil. Üksi mõeldesja toimetades ei jõua just eriti kau-gele.Õppeaasta jooksul toimub 4�5

õppepäeva, kuhumahub ka üks ko-gemusõppereis koos TLÜ RakvereKolledzi üliõpilastega. Õppepäeva-de korraldamiseks ja bussireisi tar-beks taotleme raha, kirjutades igaõppeaasta alguses taotlus-projekti

Lääne-Viru Omavalitsuste Liitu.Projektide rahastamise eest oleme-gi tänuvõlglased neile.Sellel õppeaastal alustasime esi-

mese õppepäevaga uhkelt remon-ditud Kadrina lasteaias, sest meiemaja on ju remondis. Meeldiv olisee, et sel korral meisterdasid ja õp-pisid täiskasvanutega koos ka Kad-rina lasteaia lapsed ning väga paljusai mõtteid, ideid, meisterdamisvõi-malusi kunstiõpetuse tegevustekslastega. Vaadates valminud töid,peab küll tõdema seda, et inimeseloovusel ja nutikusel ei ole tõepoo-lest piire.Teisel õppepäeval külastasime

Tallinna lasteaedu. Kopli lasteaiason kunsti osatähtsus laste arenda-misel väga suur ning uhkelt remon-ditud maja jättis väga sümpaatsening lapsest hooliva mulje. Kõik onkohandatud selleks, et väikesel ini-mesel oleks arenemiseks mitme-külgsed võimalused.Teine lasteaed, mida külastasime,

oli Pelguranna lasteaed ning see olialternatiivpedagoogika suunitluse-ga. Laste kasvatamisel ja arendami-sel lähtutakse seal Montessori pe-dagoogikast. Kogemusõppe päevadannavad ideid ja mõtteid, et meilgitööd sisukamaks muuta ning aren-damine ja kasvatus oleks lasteaiasaina rohkem lapsekeskne. Tavaliseltollakse millegi toimumise ja orga-niseerimise eest tänulikud kellegiees. Tänan siinkohal meie maja ju-hatajat Tea Välku, kes tõepoolestannab alati võimaluse enesetäienda-miseks. Ta leiab lahendusi uuendus-te sisseviimiseks ning toetab uutemõtete elluviimisel, jäädes ise seal-juures ehk tagasihoidlikult varjugi,kuid siin olgu see siis ära nimeta-tud. Aitäh ka kolleegidele, kellegamoodustame ühtse meeskonna,ning jätkuvat koostöölusti!

Kairi Kroon

Lasteaiaõpetajadkoolitavad ennast

Haigekassa blankettesaab täita maavalitsuses

Alates kolmapäevast, 1. novemb-rist hakkab Lääne-Viru maavalitsustäitma Eesti Haigekassa Rakverebüroo ülesandeid: väljastama elani-kele tasuta nende nõudmisel haige-kassa blankette ja nõustama elanik-ke blankettide täitmisel ning saatmatäidetud blankette edasi HaigekassaViru osakonda Jõhvi.Maavalitsuses hakkab inimesi

nõustama sotsiaal- ja tervishoiuosa-konna vanemspetsialist Liivi Miks,

kes võtab inimesi vastu kabinetis nr13 (I korrusel) tööpäeviti kell 8�12ja 13�17. Maavalitsus asub aadressilKreutzwaldi 5, 44314 Rakvere.Eesti Haigekassa sõlmis Lääne-

Viru maavalitsusega koostöölepin-gu 11. oktoobril 2006 ja see kehtib31. märtsini 2007. Eesti Haigekas-sas kasutusel olevad blanketid onsaadaval ka internetiaadressil .

Hilje PakkanenL-V maavalitsuse avalike suhete nõunik

Lasteaiaõpetajad tööhoos.

TAPA VALLA AJALEHTLK 4 28. oktoober 2006

Septembri lõpus Tapa Väljaõp-pekeskusesmaakonna strateegia-alasel arutelul selgitasid maakon-na ettevõtjad strateegia võtmete-gevusi.Ettevõtjad nägid oma mis-

siooni varem peamiselt tööand-jatena. Tulevikku vaadates tõde-ti, et ettevõtjad peavad üha roh-kem võtma enda kanda ka elu-keskkonna kujundaja ülesannet.Suhtumine sellesse polnud siiskiühene. Ühelt poolt leiavad ette-võtjad, et elukeskkonna kvalitee-di eest peaks ikkagi eelkõige vas-tutama avalik sektor. Samasmõistetakse, et töövõtjal hakkablisaks palganumbrile olulist osamängima ka teda ümbritsev kesk-kond, mistõttu tööandja peabüha rohkem silmas pidama kaselle eest hoolitsemist.Rõhutati ka kohaliku ettevõt-

luse tähtsust. Nad on tunduvaltenam vastutavamad kohapealsearengu eest kui sissetoodud ette-võtlus. Välisettevõtjad on siia tul-nud pigem soodsate tingimustetõttu. Soodustingimuste kadumi-sel võivad välismaised ettevõtjadlahkuda.

Lääne-Virumaa ettevõtluskesk-konna peamisteks probleemidekspeeti tööjõu, eriti kvalifitseeritudtööjõu puudust, ettevõtetemahajää-must oma tehnoloogia kaasajastami-sel, monopoolsete energiaettevõte-te hinnapoliitikat, mõnes piirkonnaskäesoleval hetkel Interneti võima-luste puudumist ning viletsat ühis-transporti.Maakonna arengu eelduseks pi-

dasid kohalolnud head asukohta,eelkõige lähedust ja head ühendustTallinnaga, häid suhteid avaliku sek-toriga, normaalset infrastruktuuri,võimalust tuua tööjõudu naaber-maakonnast Ida-Virumaalt.Leiti, et Nõukogude ajal väljaehi-

tatud sotsiaalsest infrastruktuurist(haridus-, kultuuri- ja spordi- ningtervishoiuasutuste võrk), aga ka selajal väljakujunenud põllumajandus-ja tööstustraditsioonidest on siianikasu. Heaks eelduseks on ka siinsedettevõtlikud inimesed ja hea ettevõt-luskliima.Võimaliku maakonna arengut

takistava tegurina toodi välja asjaolu,et maakonnas on palju korrusmaja-dega asulaid väljaspool Rakveret.Suuremas ohus on Rakverest kau-

gemad kohad. Just korrusmajadegaalevikest lahkub elanikkond elukva-liteedi halvenedes kõigepealt. Neisalevikes on ka mitmeid tööstusette-võtteid. Kust nad endale edaspiditööjõudu leiavad? Atraktiivse elu-keskkonna kujundamine sellisteskorrusmajadega alevikes on tõsineväljakutse meie omavalitsustele.Väikesed omavalitsused on vähe-

se suutlikkusega. Leiti, et neil on vajaühineda suuremaks omavalitsuseks.Leiti, et eesmärgiks peaks olema ta-gada noortele parim lapsepõlv ja ha-ridus, siis tullakse ka siia tagasi. Lää-ne-Virumaa strateegia koostamiselon kasutatud tasakaalus tulemus-kaardi metoodikat, et tagada erine-vate valdkondade tasakaalustatus jaeesmärkide täitmise mõõdetavus.Maakonna arengustrateegia tut-

vustamine algas k.a maikuus. Järg-mine seminar toimub oktoobri kes-kel.Maakonnastrateegia kinnitatak-

se arengukonverentsil 15. novemb-ril Jänedal.

Hilje Pakkanen,L-V maavalitsuse

avalike suhete nõunik

Ettevõtjad arutalesid maakonnaarengu üle

Foto Heiki Vuntus

Sügis on jälle käes ja majade värvi-mise seitsmes kampaania �Korrasmaja 2006� jõudis lõpule. Ühinenudvallas esimest korda toimunud üri-tus andis juurde nii mõnegi ilusamaja valla ilmet kaunistama.Sel aastal pakkus värvisoodustust

lisaks ES Sadolin ASile ja Burmikauplusele ka värvitootja Eskaro ASja OÜ Stellana ehituskauplus. Ma-jaomanik sai nendest kauplustestosta värvi ja eeltööde vahendeid20% soodsamalt. Siiski, vaatamatailusale ja pikale suvele, jäi projektisosalemine suhteliselt tagasihoidli-kuks. Kampaaniale registreerus 18majaomanikku, kellest teostusenijõudis üheksa.Neljapäeval, 12. oktoobril käis

komisjon hooneid vaatamas ning

valla ilmet kõige rohkem paranda-nud majade omanikele määrati kapreemiad:- I preemia � Pikk tn 49- II preemia � Kuu tn 2- II preemia � Ehituse tn 10- IV preemia � Taara 15Hindamisel ja preemiate määra-

misel arvestasime endiselt kampaa-nia käigus hoonete kompleksi mär-gatavaid muutusi paremuse poole,tööde mahtu ning pinna tehnoloo-gilist töötlemist. Preemiad antaksekätte vallavanema vastuvõtul.Järgmisel aastal loodame jällegi

ilusale suvele ja ootame rohkemmajakorrastajaid, et meie ümbrusilusam ja rõõmsam välja näeks.

Liina Kald,vallakunstnik

Lõppesfassaadikampaania

Tapa vallas on võimalik sõlmidaprügiveolepinguid järgnevatejäätmekäitlejatega:

Ragn-Sells AStel 337 4920, 15 155OÜLeegever (tegutseb ainultTapalinnas)tel 322 7333Cleanaway AStel 322 4043, 515 5417 (Lehtse piir-konnas ei tegutse)

Ohtlike jäätmete vastuvõtupunktPikk tn 6 hoovis. Konteiner on ava-tud teisipäeval kell 11�13 reedel kell15�18.Võimalik kokku leppida jäätmeteüleandmist ka muudel aegadel.Kontaktisik on Endel Kivinurm,

Lp vallaelanikud!tel 32 71610Kogumispunkti saavad ohtlikke

jäätmeid viia ainult eraisikud, firma-del ja asutustel on sinna oma jäät-mete viimine keelatud. Samuti palu-me jäätmed viia kogumispunkti lah-tioleku aegadel, mitte panna neidukse taha. Ohtlikud elektriseadmedtuleb kogumispunkti viia kompakt-sena.

Jäätmete ladustamise eest välja-poole jäätmekäitluskohta karistatak-se rahatrahviga kuni 18 000 krooni,sama teo eest, kui selle on toimepannud juriidiline isik, karistataksekuni 50 000 krooniga.

Krista Pukk,keskkonnaspetsialist

LUGEJA KIRJUTAB

Artiklis �Vallavolinik endast � MartPeedo� on M. Peedo esitanud mõ-ningaid ebatäpsusi oma poliitilisekarjääri kohta (vt �Sõnumed�16.09.2006).1993. a kandideerisM. PeedoTapa

linnavolikokkuvalimisliiduÕigusEla-da (sotsiaalne programm) nimekirjas(vt �Sõnumed� 08.10.1993). Valimis-liitu Õige Valik tol korral ei olnudkimoodustatud, küll aga 1996. a.1996. a kandideeris M. Peedo vo-

likokku juba Õige Valik nimekirjas(vt �Sõnumed� 17.09.1996). See ni-mekiri koosnes eranditult Tapa lin-nahaigla töötajatest.ÕigeValik nime-kiri ei liitunud kunagi �Mõõdukate�

erakonnaga.Küll aga otsustas valimisliidu

Õigus Elada põhituumik astudaMõõdukate erakonda.Kui ajalooliselt täpne olla, siis

Mõõdukate erakonna algorganisat-sioon sai Tapal ellu kutsutud LilliStrõnadko algatusel ja eestvedamiselkoos Aini Salviku ja Vjat�eslavSuvoroviga ajavahemikus 1993�1996.1996. a kohalikele valimistelemin-

di juba Mõõdukate erakonna nime-kirjaga (vt �Sõnumed� 17.09.1996).Endasse puutuvates asjades ei to-

hiks mälu väga lühike olla ... või onasi milleski muus?

Evi Glase

Mõnda teemal:�Inimese mälu on lühike�

Foto Liina KaldI preemia saanud maja Pikal tänaval.

KAKS PILTI

Moe raudteeülesõidul käisid remonttööd 16. oktoobril. Foto Kaido Lanno

Tapal paiknev raudteeülesõit on remondis 23. oktoobrist kuni 1. novembrini.

TAPA VALLA AJALEHT LK 528. oktoober 2006

Mälestuskildeja uitmõtteid

Foto Tapa muuseumi arhiivist

Major Boris-Oleg-Ernst Kaljuveri(Drachenfels)

Tapa vesi (järg)Lugu lõppeb nii: �Mai 1987.Tulemused on pöördumatultkäes. Aiad veel õitsevad, kuidpinnasesoontes voolab mürk.Inimesed ei tea, kas seda vettvõib peenrale ja põõsale vala-da, ennast sellega pesta. Milli-sed on tagajärjed?Veega ja õhuga ei tohi eks-

perimenteerida, nad on elu alu-seks. Aga ikkagi! Sajad puur-augud ümberringi läbivad pin-nasekihte sadade meetrite sü-gavuselt. Geoloogid tulevad jalähevad. Puuraugud jäävad.Kas nad suletakse nagu kordja kohus? Alati ei! Tihti võibleida puuraukude ümber savi-hunnikuid ja kivistunud tse-mendikotte. Kas need ei olnudette nähtud mitte aukude sul-gemiseks? Ökoloogiline hari-matus, kontrollimatus ja purusilma ajamine hukutavad meidtasapisi. Arvatakse isegi, et kuimingi piirkond reostatud on,siis võib seda jätkuvasti rahu-likult ja karistamatult edasireostada.Inimene ehitas maja, tegi ka

kaevu. Maksab kindlustusmak-su maja pealt, maksab ka kaevupealt. Kaevust enam kasu ei ole,agamaksab ikka.Kaua siis veel?1854. a kõneles indiaani su-

guharupealik Sealth valgetele,kes tulid nende maad ära ost-ma ja indiaanlasi endid reser-vaatidesse ümber asustama:��Kõik, mis juhtub maaga,see juhtub ka maa poegadega.Kui inimene sülitab maa peale,siis sülitab ta iseenda peale. Meteame � maa ei kuulu inimese-le, vaid inimene maale. Me tea-me � kõik on omavahel seosesnagu veri, mis liidab suguvõ-sa�Kes pidevalt rüvetab omaaset, see lämbub ühel ööl oma-enda saastas.�� Pole midagi uutsiin Päikese all!Üha hoogustuv fosforiidi-

sõda ärgitas ka mind edasi te-gutsema. On ju fosforiidikae-vandamine (ja üldse igasugunekaevandustegevus Virumaal)otseselt ja kaudselt seotud Pan-divere veeprobleemidega. 9.jaan 1988 ilmus Rakvere rajoo-ni ajalehes Ott Kooli ja TaimiParve ühine artikkel �Pandive-re veemured�. Tsiteerin sedaeelkõige tuleviku huvides:��seniste uuringute käigus ontehtud Pandivere alal 3000�4000 sügavpuurauku, lisaks3000�4000 puurauku põlevki-vi uurimiseks. Et sügavpuuri-mised jätkuvad, siis piltlikultöeldes on Pandivere �veekaa-bu� ja selle servad juba auketäis nagu sõelapõhi�Eesti Raadiole antud interv-

juus ütles Jüri Kriis, et Pandi-vere veebilanss on juba praeguväga pingeline, Pandivere alli-kate ja põhjavee säilimisest onhuvitatud suur osa Eestist�Veekaitserajatised ei vasta enampraegu kehtivatele nõuetele,tootmisjuhid peavad oluliseltmuutma oma suhtumist kesk-konnakaitsesse veemajandusevaldkonnas. Ka nimetas smKriis, et fosforiiditöökonnageoloogide töökultuuris onsuuri puudujääke. Mil määral

need 7000�8000 puuraukumõjutavad põhjavee taset, seenõuab täiendavaid uuringuid jalähteandmeid.� Edastati kaüleskutse: �Palume, et teatak-site õlireostustest ja lekkimis-test ka siis, kui need ei ohustaotse veekogu.�Ma olin ette jõudnud. Juba

4. jaan 1988 oli läinud kiriENSV Prokuratuurile. �27.dets. 1987. a teatas ETA �Rah-va Hääle� kaudu, et ENSVProkuratuuri kolleegium aru-tas looduskaitseseaduste täit-mist meie vabariigis. Toodi äraka põhjavete reostajad. Kah-juks puudusid selles loetelussõjaväeosad (NSVLKaitsemi-nisteerium). Mis võitlus seesiis on, kui üks oluline reosta-ja kõrvale jäetakse? Või ei pea-gi nemad meie riigi seadusitäitma?Võin täie kindlusega väita,

et Tapa linna joogivee on omaõliproduktidega ära mürgita-nud sõjaväeosad, eelkõige len-nuväli. Ja seda viimase 35 aastajooksul. Praegused sõjaväeüle-mad ei tarvitse teadagi seda ku-ritahtlikku süsteemi, mis rajatiaastatel 1950�1960. Aga kuhupannakse jääkõlid ja muu reo-aine kanaliseerimata piirkon-nas, selle vastu peaksid nad küllhuvi tundma. Mürgitavad nadaeglaselt ju ka tuhandeid omainimesi!Nimetatud aastatel puuriti

selles piirkonnas rohkesti puur-auke karstisoontesse. Alul tegiseda tööd kaevumeister Luts,hiljem aga sõdurid viimase riis-tadega. Tasu kättesaamisel tek-kisid isegi tülid ja käidi Lenin-gradis kohtus. Neid puuraukepole keegi sulgenud ja nendekaudu voolab õli ja kõik muukogu aeg põhjavette. Millegamuidu seletada seda, et pärastlennukite lende kaevuvete õli-sisaldus järsult kasvab! Olenalates 1965. a informeerinudoodatavatest ohtudest mitmeidinstantse, kuid olukord Tapalinnas üha halveneb�..� Kisubjuba tänapäevaseks!Prokuratuur suhtub prob-

leemi asjalikult. Juba 10 päevapärast on edastatud konkreet-sed korraldused Eesti Veema-jandusinspektsioonile ja sellekaudu ka rajooni täitevkomi-teele. Alla on kirjutanud üldjä-relvalve osakonna ülem, va-nemnõunik U. Tammerik. In-formeeritakse ka mind. Nõu-takse tegusid! Avalikustamist!Teavet astutud sammudest, Onju aasta 1988! Veel samal jaa-nuarikuul saan ka mina uut in-formatsiooni, mis on jubamärksa asjalikum ja avalikum.Ei maksa unustada, et siis toi-mus ju kõik kirja teel!Eesti Veemajandusinspekt-

siooni ülem J. Kriis kirjutabmuuseas: ��Läbiviidud kont-rolli tulemusena tuvastati, etTapa linna territooriumi põh-javete reostuses on süüdlaseksraudteekonna ettevõtted ja lin-na piirimail asuv sõjaväeosa.Kontrolli tulemused kanti ettevabariigi valitsusele.�

JärgnebLembit Joorits

Kolonel Karl TalloSündis 17. veebruaril 1891 Pärnu-

maal Tali vallas. I maailmasõja ja Va-badussõja tegi läbi jalaväeohvitserina.Autasustati vapruse eest II liigi 3. jär-gu Vabadusristiga.Septembris 1921määrati Tallo soo-

musrongide brigaadi staabiülemaks.Brigaadi likvideerimisel augustis 1923sai Tallost 1. soomusrongirügemendiülema kohusetäitja, augustist 1925 rü-gemendiülem. Sõjaministri käskkirja-ga määrati kolonelleitnant Tallo 21.juulist 1924 Tapa garnisoni ülemaks.Sõjaministri J. Sootsi käskkirjaga

avaldati 12. märtsil 1926 kolonelleit-nant Tallole noomitus �järelkaaluma-ta ohvitseride puhkusele lubamiseeest, mille tagajärjel tuli niisuguse täht-sa ja vastutusrikka koha peale kui sedakuulipildujate kompanii ülema kohton, sõdur määrata�.1930. a oktoobrist määrati Tallo I

diviisi staabiülema kohusetäitjaks.�Tapa Sõnumed� (24.10.1930) kirju-tas sel puhul: �Neil päevil lahkub Ta-palt kauaaegne soomusrongide ülemkolonel Tallo, kes on määratud Narvakõrgemale kohale. Kolonel Tallo oliTapal tuntud lugupeetud seltskonna-tegelasena, samuti ka proua Tallo, kesoli naiskodukaitse juhatuse liige jamajandusosakonna juhataja. Tapa lin-nale jääb mälestuseks allee, mille ko-lonel Tallo tänavu lasi istutada Tapalinna piirist kuni kasarmuni ligi kilo-meetri pikkuselt�.1931�1934 teenis ta taas Tapal soo-

musrongirügemendi ülemana. Rüge-mendi ülemad ja nende abid elasidkoos peredega Tapamõisa endise här-rastemaja (1820) staabihooneks ko-handatud teisel korrusel kõigi muga-vustega avarates korterites. 1934 ok-toobris vabastati kolonel Tallo teenis-tusest. Tema jäädavast lahkumisestTapalt märtsikuus kirjutas �TapaSõnumed� (27.03.1934): �Laupäevaloli korraldatud rügemedi ohvitserideja üleajateenijate kasiinodes kolonelTallo lahkumise koosviibimised, kussüdamlike tervitussõnade saatel antikõigi poolt armastatud lahkuvale rü-gemendiülemale väärtuslikud kingitu-sed. Pühapäeval kell 17 oli Tallot jaabikaasat saatma tulnud, peale rüge-mendi kaitseväelaste ja nende abikaa-sade, murruna tapalasi�.Kolonel Tallo arreteeriti 14. juunil

1941, viidi Venemaale ja lasti maha 24.aprillil 1942 Sverdlovski oblastis Sev

Ural Lagis. Tallo abikaasa koos pojaJüriga küüditati Siberisse. Tagasi ko-dumaale naasis 1956. a paiku Jüri, kel-le eest kandis algul hoolt tema endinelapsehoidja Tapa külast. Täpsustama-ta andmetel suri proua Tallo Siberiskopsupõletikku.

Kolonelleitnant Hugo Kulbok(Kulbock)Sündis 21. juulil 1890 Tartumaal

Pringi vallas Kengo talus. Õppis Val-ga linnakoolis. Võttis osa I maailma-sõjast alates novembrist 1911, saadeska ohvitseriväljaõppe. Eesti kaitseväk-ke astus 1. jaanuarist 1918. Detsemb-rist 1918 teenis soomusrongil nr 3kuulipildujate komando ja dessantpa-taljoni ülemana. Vabadussõjas ülesnäi-datud vahvuse eest sai II liigi 3. järguVabadusristi, tasuta maa ja rahalise au-tasu. Novembris 1925määrati Kulboksoomusrongi nr 3 ülemaks, aprillis1927 viidi üle soomusrongi �KaptenIrw� ülemaks ja sealt 1929 taas soo-

Peale B. Kaljuveri vangistust emigree-rus abikaasa 1941. amärtsis koos laste-ga Saksamaale, sõites sinna rongiga.Ümberasujate laager asus Saksamaapoolt okupeeritud Poola territooriumil.Nõrk tervis ei pidanud neid vintsutusivastu ja parunessist abikaasa suri Poolahaiglas 1943, tütar lahkus manalassekolm aastat hiljem.NoorempoegVolker-UnoõppisTapa

algkoolis. Teda mäletab hästi klassivend,Tapal tuntud elulõngaaretaja Eino Kala.Oli temaga ka kirjavahetuses.Mobiliseeritud Saksa sõjaväkke, sai

Uno lahingutesmitu korda raskelt haa-

vata, langes inglaste kätte vangi. Pealesõda töötas tööstuskaupademüügiesin-dajana Saksa firmades. Suri 2005. a.Vanem poeg Boris-Johannes õppis

Tapa Progümnaasiumis, oli tapalaseLeo Verniku klassivend. Kuni siiani onneil tihe kirjavahetus ja telefoniside.Boris sõdis Saksa sõjaväes ja lan-

ges vangi venelaste kätte Lääne-Ukrai-nas, oli mitmes vangilaagris, sh 5 aas-tat Vorkutas, vabanes alles 1953. a.Saksamaale naastes omandas sillaehi-tuse inseneri kutse. Töötas sellel alalSaksamaa eri paikades kuni pensioni-le jäämiseni.Käesoleval ajal (2006) elab Reini jõe

lähistelWaldeschis. Helistanudmitmeidkordi artikli autorile ja rääkinud põhja-likumalt omapereliikmete elusaatustest.Tunneb elavat huvi Eestimaa sh Tapalinna elu-olu vastu. Ühes kõnes mainis,et saatis raha Algur Kaermale Tapa Ja-kobi kiriku tornikiivri ehitamiseks, 1997pidas kaks ettekannet Tallinnas sillaehi-tusest ja hooldusest, organiseeris ja ra-hastas kahe Eesti sillaehitusinseneriõppereisi Saksamaale.Mõlemadvennad külastasidmitmeid

kordi Tapa linna, käinud siin külas omaveel elusolevatel koolikaaslastel ja tut-tavatel.

Harri Allandi

musrongi nr 3 ülemaks.Soomusrongirügemendi 15. aasta-

päeva pühitsemisel austati kahte oh-vitseri (sellel ajal majori auastmes):major Hugo Kulbokki ja major PaulVillemi, kes olid teeninud 15 aastatsoomusrongidel nr 3 ja �Kapten Irw�.�Tapa Sõnumed� (30.11.1933) kirju-tas sel puhul: �Peale aktust oli ohvit-seride kasiinos korraldatud juubilari-de austamise bankett, kus neile rüge-mendi ohvitseride kogu poolt anneta-ti kingitused�.Soomusrongirügemendi moodus-

tamisel 1934 sai Kulbok ühtlasi I di-visjoni ülemaks.Juunis 1936 lahkus Kulbok Tapalt,

põhjuseks tema üleviimine KaitseliiduTartumalevapealikukohusetäitjaks, kust1938 saadeti Valga maleva pealikuks.Kolonelleitnant Kulbok arreteeriti

14. juunil 1941 ja lasti maha 13. aprillil1942 Sverdlovski oblastis Sev UralLagis.

Harri Allandi

Soomusrongid ja Tapal paiknenudSoomusrongirügement

Valik Tapal teeninud Soomusrongirügemendi jasoomusrongide ülemaid

Järgneb

Kolonel Karl Tallo

Algus Sõnumed nr 16

TAPA VALLA AJALEHTLK 6 28. oktoober 2006

VALLAVALITSUSE ISTUNGID

VALLAVOLIKOGU ISTUNGID

10. oktoober- Kuulutati välja vähempakku-mine audiitori leidmiseks Tapavalla 2006., 2007. ja 2008. ma-jandusaasta aruannete auditee-rimiseks.- Algatati korteriomandi sead-mine hoonele Üleviste 9 Tapalinnas.- Tapa vallavalitsus ASTapaEla-mu omanike üldkoosolekuna ot-sustas:Alustada OÜ-ga Paargu sõl-

mitud soojustrasside rendilepin-gu lõpetamise protsessi.Vallavalitsus jääb seisukoha

juurde mitte anda põhjapoolselinnaosa soojustrasse rendile 99aastaks.- Otsustati mitte väljastada ehi-tusluba elamu ja külalistemajarekonstrueerimiseks aadressilVeski 18 Tapa linn, kuna antudkrundil on tegemist transpordi-maaga.- Moodustati pärandvara inven-teerimise komisjon.- Otsustati võõrandada Tapavallale kuuluvad korteriomandidaadressidega Keskuse 8-3 jaKeskuse 8-8 Lehtse alevikus.- Otsustati eraldada 2 000 kroo-ni toetust Tapa puhkpilliorkest-rile.- Reservfondist otsustati eralda-da 7 500 krooni MTÜ TapaSHK saalihoki naiskonna toeta-miseks seoses nende osalemise-ga Eesti Meistrivõistluste meist-riliigas.- Seoses AS Eesti Raudtee pooltplaneeritud raudteeülesõidu re-mondiga otsustati anda nõus-olek ülesõidu sulgemiseks 23.10� 01.11.2006 kell 8�18.- AS Tapa Vesi nõukogu uuteleliikmetele Teet Koitjärvele,Vjat�eslav Suvorovile ja MartPihlakule otsustatimäärata tasud.- Otsustati väljastada kasutuslu-ba Tapa gümnaasiumi rekonst-rueeritud elektrikaablile ja re-konstrueeritud II ja III korruseklassiruumide ja koridorideelektrisignalisatsioonile ja signa-lisatsioonile.- Kasutusluba otsustati väljasta-da veel tahesõnnikuhoidlale asu-kohaga Jäätma talu Saiakopliküla Tapa vald.- Tunnistati kehtetuks Lehtsevallavalitsus 20.11.2001 korral-dus nr 328 �Vabademaade eras-tamine�.- Kinnitati lasteaia Sinilill hoo-lekogu koosseis 2006/2007 õp-peaastaks � Tiina Neerot, Dia-na Rohtmaa ja vallavalitsuseesindajana Kuno Rooba.

17. oktoober- Otsustati edastada vallavoliko-gule otsuse eelnõu �Detailpla-neeringu kehtestamine� (1. Maipst 11, Tapa linn).- Otsustati mitte anda nõusole-kut AL-le Morten Invest detail-

planeeringu algatamiseks Tapavalla Saksi külas Kiigemäel.Maakondlikust teemaplanee-ringust lähtuvalt on tegemistväärtusliku maastikuga ja kin-nistut piirab väärtuslik tee. Eiole põhjendatud antud alale ti-heasustuse rajamine.- Vallavolikogule edastatakseotsuse eelnõu �Vallavara võõ-randamine� � (Pika krt 10, Jä-neda küla, Tapa vald).- Liikluskorralduse spetsialistJaanus Annus tutvustas väljas-pool valda õppivatelt õpilasteltlaekunud avaldusi sõidukom-pensatsiooni saamiseks.- Otsustati arvestada võimle-misklubi Piruett tegevuskuludekatmisega valla 2006. aasta li-saeelarve tegemisel.- Tunnistati riigihanke �Arvu-tite ostmine Tapa valla koolide-le� edukaks pakkumiseks DatelAS poolt esitatud pakkuminekui vastavaks tunnistatud pak-kumiste hulgast kõige odavampakkumine.- Väljastatakse kirjalik nõusolekgaraazi püstitamiseks aadressilSpordi 9, Tapa linn.- Nõustuti Tapa linnas asuvaTapa Raudteejaama kinnistu ja-gamisega viieks eraldi katastri-üksuseks (Tapa Raudteejaam,Valve 29, Kalmistu 5, Kalmis-tu 9a ja Kalmistu 11 sihtotstar-bega transpordimaa).- Nõustuti Tapa vallas Jänedakülas asuva Vadi kinnistu jaga-misega kaheks eraldi katastriük-suseks.- Nõustuti Tapa vallas Räga-vere külas asuva Sigala maa-üksuse ostueesõigusega eras-tamisega.- Moodustati komisjon Tapavallale kuuluvate hoonestatudkinnistute Jaani 6 ja Pikk 38suulise enampakkumise korral-damiseks.- Tapa vald asub pärima korte-riomandit Eha 15-26.- Tapa vald võttis vastu pärand-vara aadressil Moe küla Moe 3-1 ja krt 1 ja 2 Veski 16 Tapa linn.- Kompenseeriti kahe Kundaühisgümnaasiumis õppiva Tapavalla õpilase sõidupiletite mak-sumus.- Ühele puudega inimeselemää-rati hooldaja.- Ühele Tapa valla elanikuleeraldati sotsiaalkorter.- Toetati nelja kutseõppeasutu-ses õppiva õpilase toitlustamist.- Otsustati maksta kahele las-teaias Sinilill käiva lapse söögi-soodustus 50%.- Kinnitati koolitöövihikutoe-tust saavate õpilaste nimekirjad.- Täiendavaid sotsiaaltoetusotsustati maksta üheksale ela-nikule.- 22 isiku toetusavaldus jäeti ra-huldamata. Isikuid on keeldu-mise põhjustest teavitatud.

12. oktoober- Katastriüksustele kinnitati siht-otstarve.- Nõustuti Jäneda Hobusekas-vanduse OÜ-le kuuluva Jänedakülas asuva Tiigri kinnistu müü-giga OÜ-le Estjal.- Lubati Tapa vallavalitsusel kor-raldada riigihange Tapa valla õpi-lasliinide teenindamiseks ajava-

hemikul 01.09.2007 � 30.06.2010.- Otsustati müüa Tapa vallalekuuluvad hoonestatud kinnis-tud Jaani 6 ja Pikk 38, Tapa linn.- Võeti vastumäärus nr 35 �Toi-metulekutoetuse vahenditesttäiendavate sotsiaaltoetustemääramise ja maksmise kordTapa vallas�

Tapa vallavalitsus müüb suuliseenampakkumise korras Tapavallale kuuluva hoonestatudkinnistu Jaani tn 6, Tapa linn, Tapavald (katastritunnus79101:014:1020; Viru Maakohtukinnistusosakonna Lääne-Virukinnistusjaoskonna kinnistusre-gistri registriosa nr 1047831).Kinnistul asub elumaja üldpinnaga86,8 m² ja kõrvalhoone üldpinna-ga 45,6 m².Kinnistu müügi enampakkumise

alghind on 490 000 krooni, tagatisra-ha 49 000 krooni ja enampakkumisest

osavõtutasu 1 000 krooni.Enampakkumine toimub 10. no-

vembril 2006 kell 10 Tapa vallavoli-kogu saalis Pikk tn 15, III korrus.Enampakkumisel osaleja peab

enne enampakkumise algust esitamaläbiviijale isikuttõendava ja volitusivõi esindusõigust tõendavad doku-mendid ning tagatisraha ja osavõtu-tasu tasumist tõendavad dokumendid.Enampakkumise võitjaga sõlmi-

takse kinnistu müügileping ja asja-õigusleping,ostjal tuleb tasuda kinnistu ostu-

hind enne müügilepingu sõlmimist,

müügilepingu ja asjaõiguslepingusõlmimise kulud kannab ostja,valdus antakse ostjale üle peale

müügilepingu sõlmimist,kinnistu müügil järelmaksu ei ra-

kendata.Tagatsiraha ja osavõtutasu tasuda

Tapa vallavalitsuse arveldusarvele nr1120077103 Hansapangas või Tapavallavalitsuse kassasse hiljemalt ükstund enne enampakkumise algust.Kinnistuga tutvumine 30. oktoob-

ril 2006. a kell 15�16.Täiendava teabe saamiseks helista-

da tel 5657 7164 (Alar Teras).

VALLAVALITSUS MÜÜB

Tapa vallavalitsus müüb suuliseenampakkumise korras Tapavallale kuuluva hoonestatudkinnistu Pikk tn 38, Tapa linn,Tapa vald (katastritunnus79101:013:0470; Viru Maakohtukinnistusosakonna Lääne-Virukinnistusjaoskonna kinnistusre-gistri registriosa nr 1047731).Kinnistul asub elumaja üldpinnaga102,3 m² ja kõrvalhoone ehitus-aluse pinnaga 89,2 m².Kinnistu müügi enampakkumise

alghind on 520 000 krooni, tagatisra-ha 52 000 krooni ja enampakkumisest

osavõtutasu 1 000 krooni.Enampakkumine toimub 10. no-

vembril 2006 kell 11 Tapa vallavoli-kogu saalis Pikk tn 15, III korrus.Enampakkumisel osaleja peab

enne enampakkumise algust esitamaläbiviijale isikuttõendava ja volitusi võiesindusõigust tõendavad dokumendidning tagatisraha ja osavõtutasu tasu-mist tõendavad dokumendid.Enampakkumise võitjaga sõlmi-

takse kinnistu müügileping ja asja-õigusleping,ostjal tuleb tasuda kinnistu ostu-

hind enne müügilepingu sõlmimist,

müügilepingu ja asjaõiguslepingusõlmimise kulud kannab ostja,valdus antakse ostjale üle peale

müügilepingu sõlmimist,kinnistu müügil järelmaksu ei ra-

kendata.Tagatsiraha ja osavõtutasu tasuda

Tapa vallavalitsuse arveldusarvele nr1120077103 Hansapangas või Tapavallavalitsuse kassasse hiljemalt ükstund enne enampakkumise algust.Kinnistuga tutvumine 30. oktoob-

ril 2006. a kell 16�17.Täiendava teabe saamiseks helista-

da tel 5657 7164 (Alar Teras).

Kaugbussiliini nr 41Tapa-Lehtse-Patika-Jäneda-Aegviidu

sõiduplaanKehtib alates: 01.11.2006Liiklus toimub: iga päevLiini teenindab: OÜ Tapa Autobussipark

Kutse audiitoritele ja audiitorühingutele

pakkumiste tegemiseks

Tapa valla 2006., 2007. ja 2008. a

majandusaasta aruannete

auditeerimiseks

Tapa vallavalitsus kuulutab välja

audiitoritele ja audiitorühingutele

vähempakkumise Tapa valla

2006., 2007. ja 2008. aasta majandusaasta

aruannete auditeerimiseks.

Pakkumised esitada Tapa vallavalitsusele

(Pikk 15, Tapa 45106)

10. novembriks 2006. a.

Lisateave:

pearaamatupidaja Hilda Karuauk tel 322 9678,

e-post: hilda.karuauk@tapa.ee

Head vallakodanikud!

Sügis on juba pikka aega käes ning lehedlangevad hoolega. Tapa valla heakorraees-kirjade põhjal on kõigil tiheasustusaladelolevate kruntide omanikel ning valdajatelkohustus riisuda kokku lehed oma territoo-riumil ja puhastusalal (ala, mis jääb krundining tänava sõiduosa vahele, ka kõnniteeja rentslid). Tiheasustusega aladel saablehed kokku koguda ning komposteeridaoma aia nurgas, anda edasi jäätmekäitlus-firmale või panna prügikottidesse ootamakevadist prahi äraveoringi. Hajaasustusegaaladel võib lehed komposteerida või

põletada.Krundid puhtaks,

sest talv tuleb kindlasti!

Maris Urve, valla heakorraspetsialist

TAPA VALLA AJALEHT LK 728. oktoober 2006

Foto Liina Kald

Eelmisel reedel täitus paljude Tapalinna noorte ammune unistus � kul-tuurikoja taha platsile paigaldati ru-lapargi esimesed elemendid.Pikemat aega planeeritud välja-

ku rajamist lükkas edasi mitu asja-olu, peamiselt just teostajate nap-pus. Esialgsete elementide tellimi-seks sai vald lõpuks kokkuleppeleKardina meistrimehe Peep Rem-melgasega. Teostaja sõnul on atrakt-sioonid mõeldud peamiselt rula jarulluiskudega sõitjatele. Ka jalgrat-taga võib nendel sõita, kuid see vä-hendab elementide kasutusiga.Kultuurikoja-tagust platsi plaa-

nib vald lähiajal tõhusamalt valgus-tada ning järgmisel aastal ka laien-dada. Seniks loodame, et kauaooda-tud rularambid ka suurele koormu-sele vastu peavad ning et nooredneid ilusasti hoida oskavad.

Liina Kald, vallakunstnik

Tapa noored said rulaplatsi

Esimesed trikitajad olid kärsitult ootamas juba enne rampide lõplikkupaigaldamist ning sööstsid kohe platsile, kui luba oli antud.

res Aamisepp kohtumises Läti U-19 ja Oskar Salm Soome U-19meeskonna vastu.Järgmisel aastal toimuvad saali-

hoki maailmameistrivõistlusednoormeestele �veitsis ning naiste-le Taanis on suureks motivatsioo-niks nii neile, kes ennast juba koon-disesse murdnud, kui ka nendele,kes seda veel pole, sest kõikide taselubaks sinnapoole püüelda.Jäneda SK meestevõistkonda

kuuluvad sel hooajal: väravavahidMarten Maddisson ja Argo Raud-sepp, väljakumängijad JuhanTomingas (kapten), Taavi Visnap,Karli Roball, Leivo Kandel, TõnisKaukvere, Andres Aamisepp,Rando Kramm, Oskar Salm, Kaa-rel Kauder, Sulev Hallikas, MarkusTepp, Sten Kõiv ja treener TõnuSalm.Lisaks omadele astuvad sel hoo-

ajal Jäneda rivistuses väljakule nelisoomlast: Tommi Pajunen, TimoRuppa, Juha Mönkäre ja HenrikKiviaho. Tommi Pajunen on eelmi-se aasta Soome U-21 noortemeis-ter ning ülejäänud kolm samuti ko-genudmängumehed. Treener TõnuSalmi kinnitusel ei ole selles mida-gi taunimisväärset, sest Soome onsiiski saalihoki lipulaev ning seni,kuni on paremaid, kellelt õppida,tuleb seda võimalust kasutada.Jäneda SK naiskonda kuuluvad

sel hooajal: väravavahid LiinaLööper ja Rita Kreevan, väljaku-mängijad Sirli Nellis, KätlinKalavus, Liisa Kalavus, IngridLööper, Siiri Nork, Maret Must,Merit Kalavus, Kristi Lööper jaCärol Kalavus, treener JuhanTomingas.Ka meie naistevõistkonnal on

seljataga Eesti MV esimesed koh-tumised. 21. oktoobril kohtuti TÜAkadeemilise SK naiskonnaga,mäng lõppes tulemusega 4�3 Tar-tu kasuks.Mängu parimaks valiti Jä-neda SK võistkonnast CärolKalavus.22. oktoobril kohtuti Tapa

SHK naiskonnaga. Mäng lõppesJäneda võiduga 7�1. Mängu pari-maks tunnistati Jäneda naiskon-

nast Ingrid Lööper. Käesolevalhooajal osaleb Eesti Meistriliigas7 meeste- ja 9 naistevõistkonda.Võistlushooaeg algas ka meie

nelja vanusegrupi noortevõistkon-dadel (U-13, U-15, U-17 ja U-19),kuhu kuuluvad mängijad nii Jäne-da, Aravete kui Tapa treeningrüh-madest. Esimesed karikavõistlusedtoimusid 7.�8. okt nädalavahetu-sel Ääsmäel, kus Jäneda SK U-15saavutas II ja U-13 võistkond IVkoha. Kuna paljudele oli see esi-mene võistluskogemus, jättis kok-kumäng veel soovida. Eesti meist-rivõistlused on ees ja võidu nimeltuleb tublisti treenida ja pinguta-da.Siiani on meie plaanid ja üles-

seatud eesmärgid realiseerunud.Eelkõige peame oma seniste saa-

vutuste eest tänamameie toetajaid.Kõikide nende aastate jooksul onJäneda SK toetajateks olnud lapse-vanemad, kohalik omavalitsus (en-dine Lehtse vald ja nüüdsest Tapavald), lisaks OÜ Hansa Ehitus-grupp, AS HALLIK Hagar,Kemira, Aravete Agro, JänedaMõis. Käesoleval hooajal otsimeaktiivselt uusi toetajaid, kellegakoos oma pikemaid eesmärke elluviia.Sel hooajal ootame treeningute-

le uusi noormängijaid.

Treeningud noortele (nii poi-sid kui tüdrukud) toimuvad:Tapal teisipäeviti kell 15�16, nel-

japäeviti 15.30�17, reedeti 14.30�16Jänedal esmaspäevast reedeni

17.30�19Aravetel esmaspäeviti 15�16.30,

kolmapäeviti ja reedeti 16.30�18Jäneda SK tegemisi kajastas

Kusti Salm

Algaval hooajal teeb Jäneda saali-hokimeeskond debüüdi EestiMeistriliigas ning treeningud jätku-vad Jänedal, Tapal ja Aravetel.Oktoobri teisel nädalavahetusel

alustas Jäneda SK meeskond hoo-aega Eesti meistrivõistluste meda-lite nimel. Ülesanne on kõikemuudkui kerge, kuid aastaid tehtud tööning üles kasvatatud noormängijadlubavad selle väljakutse sirgel seljalvastu võtta.Esimesed mängud meistriliigas

on seljataga. 14. oktoobril kohtu-sime möödunud hooaja II kohaletulnud TTÜ Spordiklubiga. Män-gu võitis TTÜ tulemusega 6 � 4 (1�0, 1�3, 4�1), parimaks mängijaksvaliti Jäneda meeskonnast värava-vaht Argo Raudsepp.15. oktoobril kohtusime möö-

dunud hooaja III kohale tulnudvõistkonnaga Pokkerituba.com.Tulemusega 8�4 (2�1, 4�0, 2�3)võitis Pokkerituba.com. Jänedaltvaliti mängu parimaks RandoKramm.21. oktoobril toimus Jõgeval

Virtuse spordihoones kohtumineTÜ Akadeemilise SK ja Jäneda SKvahel. Mäng lõppes Jäneda SK või-duga 6-5. Seekord osutus Jänedaparimaks mängijaks KaarelKauder. Kui kahes esimeses män-gus olid meil abiks Soome poisid,siis viimases kohtumises Tartugajõudsime võiduni oma mängijate-ga.Hooaeg algas juba augustikuus.

14.�17. septembril toimus etteval-mistuslaager Soomes Tamperes.Meeste ja naiste võistkond said vas-tavalt neli ja kolm kõrgetasemelistmängu põhjanaabrite klubidega,kust ammutati hulganisti kogemu-si ning indu enese edasiseks aren-damiseks.Lisaks käisid septembri algul viis

Jäneda noormeest (RandoKramm,Marten Maddisson, Oskar Salm,Sten Kõiv ja Sulev Hallikas) Eestijuunioridekoondisega ning AndresAamisepp Eesti meestekoondisegarahvusvahelisel turniiril Helsingis.Meie mängijatest tunnistati Eestikoondise parimaksmängijaks And-

Jäneda saalihokiklubi alustasuut hooaega

Meistriliiga

02.11 17.45 HC Tallas-SK Tapa Tallinn09.11 19.00 SK Tapa-Reval-Sport/Krisiine Tapa22.11 19.00 Põlva Serviti-SK Tapa Põlva03.12 12.00 SK Tapa-HC Viljandi Tapa06.12 19.00 HC Chocolate Boys-SK Tapa Kiili17.12 12.00 SK Tapa-HC Kehra Tapa18.01 19.00 SK Tapa-HC Tallas Tapa23.01 19.20 Reval-Sport/Kristiine-SK Tapa Tallinn25.01 19.00 SK Tapa-Põlva Serviti Tapa31.01 19.00 HC Viljandi-SK Tapa Viljandi06.02 19.00 SK Tapa-HC Chocolate Boys Tapa21.02 19.00 HC Kehra-SK Tapa Kehra25.02 14.00 HC Tallas-SK Tapa Kehra27.02 19.00 SK Tapa-Reval-Sport/Kristiine Tapa02.03 18.00 Põlva Serviti-SK Tapa Põlva15.03 19.00 SK Tapa-HC Viljandi Tapa16.03 18.30 HC Chocolate Boys-SK Tapa Kiili27.03 19.00 SK Tapa-HC Kehra Tapa

Sellele järgnevad play-off ja üleminekumängud.

II liiga

05.11 12.15 Kehra/Koduaken-SK Tapa Kehra17.11 19.00 SK Tapa-HC Viimsi Tapa02.12 12.30 Kristiine SK-SK Tapa Tallinn17.12 14.00 SK Tapa-HC Tallas 2 Tapa21.01 12.00 SK Tapa-Viljandi SK Tapa02.02 19.00 SK Tapa-ViaCon Tapa13.02 19.15 Väravpallur-SK Tapa Aruküla04.03 12.00 SK Tapa-Kehra/Koduaken Tapa14.03 19.15 HC Viimsi-SK Tapa Viimsi30.03 19.00 SK Tapa-Kristiine SK Tapa19.04 18.00 HC Tallas 2-SK Tapa Loo

Allan Vinter

SK Tapakäsipallimeeskondademängude ajakava

2006/07. a hooaeg

Möödunud nädalavahetusel pan-di pall mängu kuuendatel Eestinaiste meistrivõistlustel saaliho-kis. Tänavu alustas heitlust me-dalite nimel üheksa naiskonda:Saku SK Fortuna I, Jõgeva SKTähe, Paide-Järva SK, TamsaluEBE, Pärnu SHK, Jäneda SK,Saku SK Fortuna II, TÜAkadee-miline SK ja Tapa SHK.Oma esimesesmeistrivõistlus-

te mängus kohtus Tapa saalihokinaiskond laupäeval Pärnu SK-ga.Mäng lõppes 15�3 Pärnu kasuks.Tapa naiskonna väravad viskasTriinu Saluste, kes valiti kohtumi-ses tapakate paimaks mängijaks.Teises mängus (22.10) kohtusTapa naiskond Jäneda SK-ga.Mängu võitsid Jäneda tüdrukud7�1. Tapa naiskonna ainsa vära-va viskas Egle Vulla.Naiskonna järgmised mängud

peetakse Kiili spordihoones, kusvastasteks on 04.11 TamsaluEBE naiskond ja 05.11 SakuFortuna II.

Nii on meie esimesed kaks män-gu meistrivõistlustel peetud. Tule-mused on esmapilgul tõesti nukrad,aga muljed, kogemused on positiiv-sed ja tahe edasi treenida on suur.Järgmisest nädalast hakkab meid ju-hendama uus treener Jänedalt,Rando Kramm.

Kaja Kangur

Tapa saalihokinaiskond

võistlustules

Foto Ilmar KaldTriinu Saluste

SPORT - SPORT - SPORT

TAPA VALLA AJALEHTLK 8 28. oktoober 2006

TEATED - KUULUTUSED - TEATED

Tapa valla ajaleht Sõnumed - Roheline tn 19, ArenduskodaÜldinfo – tel 325 8690, faks 325 8695.Ajalehte saab lugeda – tapa.ee/arenduskoda/ajaleht,e-post: arenduskoda@tapa.ee, heiki@tapa.eeToimetaja Heiki Vuntus – tel 325 8696, mobiil 5648 5208Küljendaja Liina Kald – tel 322 9673, mobiil 528 7998Trükitud trükikojas Agur – Pikk 16, Rakvere, tel 322 3999Trükiarv 3600. Leht ilmub kaks korda kuus.Kuulutuste vastuvõtt Roheline tn 19 E–R kell 9–16.Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selgusehuvides toimetada ning lühendada.Et hoida ära arusaamatusi peab lehematerjalolema toimetuses hiljemalt lehe ilmumisenädala esmaspäeval kell 16.

1. Liiva, killustiku, purustatud kruusa jasõelmete müük.

2. Saematerjali (lauad, prussid) müük.3. Aknaklaasi müük.4. Sõiduauto rehvide müük, remont ja vahetus5. Auto elektritööd.6. Küttepuude, turba ja puitbriketi müük.Kivisöe müük.

Takom VM OÜ, Õuna 15, tel 322 0028.

Takom VM OÜ

Müüa küttepuid toores ja kuiv, koos transpordiga.Tel 504 5632

TAPA KULTUURIKOJAS

LEHTSELEHTSELEHTSELEHTSELEHTSE KKKKKULULULULULTUURITUURITUURITUURITUURIMAJASMAJASMAJASMAJASMAJAS

Müüa lõhutud küttepuid (segaküttepuu, lepp,haab ja kask). Samas ostame kasvavat metsa,metsamaad ja raiet. Teeme raieteenust (lõikus ja

väljavedu). Telefon 516 1724

RINGIDE AJAD TAPA KULTUURIKOJAS

Segakoor Leetari proovid kolmapäeval kell 18Kõhutantsijad esmaspäeval ja neljapäeval kell 19.30Pensionäride käsitööring esmaspäeval kell 13

Breikarid esmaspäeval kell 15 ja kolmapäeval kell 16Seeniortants esmaspäeval kell 15.30Eideratas esmaspäeval kell 14.15Puhkpill kolmapäeval kell 17.30

Ansambel Kanarbik neljapäeval kell 14.30

6. novembril avatakse aadressil Pikk tn 14(endise kohviku Rosin) ruumides

ZOOKAUPLUS KULDKALAKE

Müügil akvaariumikalad, akvaariumitaimed,lemmikloomad, aksessuaarid,

lemmikloomade toit. Tere tulemast!

31. okt kell 20 � Film �Click superpult�7. nov kell 20 � Kino14. nov kell 20 � Kino17. nov kell 19 � Disko (19�21.45 ja

22�2), pääsmed 25 kr ja 50 kr26. nov kell 19 � Jaan Tätte ja Marko

Matvere laulude õhtu �Vana kuub�,pääsmed 100 kr ja 125 kr

2. nov kell 12 � Hingedepäeva lüürilinelõunatund luule- ja laulusõpradele

5. nov kell 12 � Lehtse 1. pinksi pühapäevAlgab PPP 5. hooaeg! Osa võtma onoodatud kõik huvilised! Mäng toimubturniiridena eraldi gruppides:mehed, naised, poisid, tüdrukud,algajad, soovi korral pensionärid.Täiskasvanutel osamaks 15 kr

6. nov kell 14 � Ehavalguse jututubaKülaline on Tapa vallavanem KunoRooba. Oodatud kõik, kellele vallaelu korda läheb!

8. nov kell 9 � Tapa valla allasutustenõupidamine

12. nov kell 12 � Perepäev �Pühapäevkoos isaga�. Kontsert põhikooli jalasteaia lastelt. Sportlikud mängud,võistlused, näitus. Peamurdmist jakäelist tegevust. Tulge kogu perega,sest tegevust jätkub isale-emale,poisile-tüdrukule ja ka vanavanemale!

15. nov kell 15 � Koosolek �15 aastatLehtse taluseltsi�

18. nov kell 11 � MüükKasutatud rõivad ja jalatsid.

19. nov kell 12 � Lehtse külakilb 1. mängNB! Kilvarid ja muidu nutikad! Algabmälumängu 5. hooaeg. Reeglinatoimub mäng iga kuu kolmandalpühapäeval. Lehtse külakilb koosneb6 mängust ja kestab aprillini. Üldar-vestusest jääb välja üks puudutudvõi halvima tulemusega mäng. Lastevõistkondadel on ka oma pingerida.Ootame kuni 4-liikmelisi võistkondi.Külad, kollektiivid, asutused, sõprus-konnad, koolid, klassid jne. Tulgeajusid ragistama! Üldvõitjaile auhin-naks teatmeteosed! Lisaks ka etapiauhinnad. Täiskasvanutel osamaks15 krooni. Ootame teid, uued javanad mängijad! Tule, Tapa linna,Jäneda, Moe, Saksi ja Lehtse küladenupukas. Info tel 383 3350,521 8398

25. nov kell 13 � Ehavalgus korraldabKadripäeva peo. Võtame vastu uusiliikmeid. Selleks ei pea olemapensionär! Esineme, laulame,tantsime, nuputame, võistleme jmskoos. Teretulnud on kostüümid, seston ju mardi- ja kadrikuu!

9. nov kell 19Eesti MV käsipallis meistriliiga SK Tapa - SK Reval-Sport/Kristiine

17. nov kell 19Eesti MV käsipallis 2. liiga SK Tapa 2 - HC Viimsi 2

Kooli tn 6, Tapa

Kohtumine Veiko Belialsigatoimub 10. novembril peale lõunat,täpsem info Kersti Burki tel 322 5206.

E�R 11�18, L 10�15Näitus

�Lihtsate asjade ilu�(6.�29. november)

Veiko Belialsi loodusfotod

Tapa Majaomanike Seltsi kutsel toimub11. novembril kell 11 Tapa raamatukogusTartu Ülikooli dotsent Eda Merisalu

loeng-vestlus, teemal�Stress kui haiguste alus�

Saad teada, miks sul on stress ja kuidassellest hoiduda uuemate teaduspõhilisteandmete põhjal. Püüa omandada teadmisi

tervislikuks eluks.Arne Kroonmäe

TAPA MUUSEUMISTapa kunstiklubi sügisnäitus

Avatud T, N 10�12, 14�17 ja L 10�14Aadress: 1. Mai pst 34, Tapa, tel 322 0060

Mälestame endist ühingu liigetLUDMILLA KASET

Meie kaastunne omastele.

Tapa Liikumispuudega Inimeste Ühing

Tapa pesumaja võtab tööle operaatoritel. 5662 5582 Tapa, Pikk 15A

Mälestame endist TapaÜTE pearaamatupidajatLUDMILLA KASETja avaldame

sügavat kaastunnet omastele.

Endised Tapa ÜTEkontori töökaaslased

Tapa vallavalitsuse liikmed jätkavadVALLARAHVAGA KOHTUMISE

TRADITSIOONI

14.11. 2006 Moe teeninduspunktis16.11. 2006 Tapa linnas Valve 30,

MTÜ Jeeriko maja21.11. 2006 Lehtse kultuurimajas23.11. 2006 Jäneda põhikoolis

Kohtumise algus kõikjal kell 18

Tapa vallavalitsus otsibJÕULUKUUSKE

kaunistamaks Tapa linna keskväljakut.Infot ootab heakorraspetsialistilt, tel 32 29 664

Soovin osta korteri Tapal.tel +358 40 5555776 või

markku.nykanen@kolumbus.fi

Ostan maakoduks sobiva hoonetega kinnistu.Hooned võivad vajada remonti. Helista telefonil

5379 7173 ja 511 6424 või saada kiri:maamaja@msn.ee