Koomikteeb lillelegi liiga

arvamusnutitelefon hävitab loovuse

reportaažteatrikatsete telgitagused

eksperimentkus päeval lõunat süüa?

aprill 2013

JUHTKIRI

Keili Sükijainen, peatoimetaja

Foto: Andres Raudjalg

Käib töö ja vile koosSinu käes olev Tartu Tudeng on üle pika aja üks omanäolisemaid. Seda eelkõige seetõttu, et leidsime kaks uut reporterit meie enda toimetuse liikmete hulgast. Küljendaja Mark katsetas oma ajakirjanduslikke oskusi ja kir-jutas arvamusloo ilmselt ühest praeguse aja noorte aksessuaarist – nutitelefonist. Minagi olen juba teinud sõpradega kokkuleppe panna ühisel õhtusöögil oma telefonid lauale, et ei tekiks tahtmist “ainult korraks” Facebooki sirvida või Instagrami toidupilti laadida.

Meie keeletoimetaja Maiu proovis samuti reporteriametit ja sõitis Viljandisse, et vaa-data järele, kuidas õigupoolest valitakse tule-vasi näitlejaid ja lavastajaid. Teatavasti on Viljandi kultuuriakadeemia katsete uksed nii-sama külalistele ja eriti ajakirjanikele suletud. Maiu sai vaatlusloa ja asjakohase üldpildi loomiseks tuli tal ette võtta terve katsete-päev pingelises ruumis. Pisikeses punapäises keelenatsis peitub õnneks ka teatripisik, nii et kaua ta järele mõtlema ei pidanud, kui oli juba Viljandi Mustas Saalis.

Kätlini eelmise kuu kohvieksperiment osutus paljude lugejate lemmikuks, seega võtsime vastu uue väljakutse ning saatsime Merlini ja Akseli kaheks nädalaks restora-nidesse lõunatama. Parima Tartu söögikoha leidmine oli omaette pähkel, kuna seali-hapraadi ja kanapastat ei saa võrdsetel alustel hinnata. Leidsime siiski võimalikult palju erinevaid kriteeriume, mis võiksid saada otsustavaks, kui nälg näpistab ja tahaks kii-resti süüa. Loe täpsemalt 8. ja 9. leheküljelt, kuhu järgmisel korral lõunatama minna.

Aprill on teatavasti naljakuu ja kuigi mina küll sel aastal aprillinalja õnge ei langenud, peitsime toimetusega väikse vimka käesole-

vasse ajakirjanumbrisse. Asu nüüd hoolega lugema ja

vaata, kas leiad üles, mis on sellel pildil valesti.

Naerge terviseks!

Mark Šandali

Kui mul ei oleks nutitelefoni, valminuks see artikkel juba eelmisel kuul. Võib-olla mitte päris samal teemal, võib-olla kirjutanuks ma ühe loo asemel kümme, võib-olla teeksin hoopiski filmi. Aga mul ei olnud ideed, sest nutitelefon piirab pidevalt mu loovust.

Mu päev algab ja lõpeb kolme ja poole tol-lise ekraani vaatamisega. Ärgates tõstan oma tuju nunnude kiisuvideotega, magama minnes loen viimaseid meile. Kassajärjekorras seistes kontrollin näiteks Facebooki. Bussiga sõites jälle. Kõndides kuulan netisaateid ja kohvi-kus, kui kaaslane korraks eemaldub, lennutan ragulkaga tigedaid linde. Mul ei ole kunagi igav – telefon lõbustab mind alati. Aga mul ei teki ka ideid arvamusartiklite, filmide ega uute superkangelaslike võimete kohta, sest mu aju on pidevalt hõivatud teiste loodud sisu tarbimisega.

Einstein tuli relatiivsusteooria peale, kui sõitis rongiga tööle ja nägi aknast teisi ronge möödumas. Väidetakse, et kooliski tegeles ta pigem aknast välja vaatamise kui õpiku lugemi-sega. Nii ta istus, mõtles ja unistas füüsikaliste probleemide lahendamisest, kuni vähemalt ühe neist ka lahendas. Minagi võiksin bussiga sõites vaadata aknast välja, mõelda ja unistada. Selle asemel vaatan telefoni. Viimase kahe aastaga on mul tulnud vähem pööraseid mõtteid kui varem ühe kuuga.

Nutitelefoniga veedetud viimase kahe aas-taga olen muutunud siiski tunduvalt korrali-kumaks meilidele vastajaks ja minu kalendrisse

Nutiseadmed hävitavad

loovuse

on hakanud tekkima mingidki märkmed. Ükski huvitav uudis ei jää mul enam märkamata, olen maailmas toimuvaga alati kursis. Ja kui siis järsku tabab mu aju mingi põnev mõte, saan selle kiiresti nutiseadmesse sisse toksida või mõtte allikat pildistada. Pisike kaasaskantav kompuuter võimaldab hoida aega kokku ja olla tohutult loov.

Aga mina pole ikkagi loov, mulle tundub täht-sam võidelda igavusega. Briti teadlased Sandi Mann ja Rebekah Cadman tõestasid, et vähe-malt tööl, kas siis koosolekul või tehes tüütuid ülesandeid, suurendab igavlemine inimeste loo-vust. Üksluise töö ajal uitama läinud mõtted aitavad seega genereerida uusi lahendusi tööl tekkivatele probleemidele. Kui ei ole igav, on ka loovust vähem.

Nutitelefon piirab mu loovust, aga seda teeb ta vaid viimased paar aastat. Varajases lapsepõl-ves oli mul tihti igav, nii et pidin joonistama kolle ja kirjutama jõuluvanale kirju. Tänapäeva lastel on nutitelefonid olemas juba algkoolis, neil ei pruugi enam üldse igavust tekkida.

Kui minusugused ei hakka nutiseadmete kasutust piirama ja näitavad lastele halba ees-kuju, siis ei kirjuta keegi ka tulevikus valmis neid artikleid, mis minul tegemata jäid.

Viimase kahe aastaga on mul tulnud vähem pööraseid

mõtteid kui varem ühe kuuga.

2

arvamus

TOIMETUSPeatoimetaja: Keili SükijainenKeeletoimetajad: Maiu Nurka, Merle Must Reporterid: Kristiine Kurema, Aksel Lõbu, Maiu Nurka, Anna Põld, Anu Sildnik, Batman, Merlin Vettik Küljendaja: Mark ŠandaliFotograaf: Andres Raudjalg

Vastutav väljaandja: Külli KoortTiraaž: 2000Trükk: AS EcoprintFacebook: www.facebook.com/tartu.tudengKodulehekülg: www.tyye.ee/tartutudeng

Pauliina KoldeFilosoofiateaduskond

Marietta KadanikUsuteaduskond

Karin LeichterFilosoofiateaduskond

Riinu AnsperLoodus ja tehnoloogia

Triin TruuLoodus- ja tehnoloogia

Marta RohtlaSotsiaal ja haridus

Sally LepikSotsiaal ja haridus

Stina RaudseppÕigusteaduskond Tartu

Jürgen DengoFilosoofiateaduskond

Tanel AamerMajandusteaduskond

Dmitri RozgonjukSotsiaal ja haridus

Laura PaursonÕigusteaduskond Tartu

Märt PõderFilosoofiateaduskond

Carl-Ruuben SoolepMajandusteaduskond

Silver LullaSotsiaal ja haridus

Taavi KääridÕigusteaduskond Tartu

Marileen VierlandKehakultuuriteaduskond

Kristjan KorusMatemaatika ja informaatika

Kristjan LukkSotsiaal ja haridus

Vadim SvetÕigusteaduskond Tallinn

Ivo KruusamägiLoodus ja tehnoloogia

Helina ZiugandMatemaatika ja informaatika

Jevgeni ŠtšaslõvõiArstiteaduskond

Erkki Sven MargnaÕigusteaduskond Tallinn

Kertu Liis KrigulLoodus ja tehnoloogia

Evert NõlvMatemaatika ja informaatika

Kadri KodanikPärnu Kolledž

Kaupo RebaneFilosoofiateaduskond

Sander OoloLoodus ja tehnoloogia

Sander TuulSotsiaal ja haridus

Charis MändreEuroopa Kolledž

Uued liikmed 2012/2013

3

1. Tudengipäevade kevadine läbiv teema on Emajõgi, mis kutsub voolava tudengivaimsuse sümbolina enese peale, ümber ja kohale lõbusalt aega veetma.

Riigikogu istungil ma ütleks:

«Teate, üks tüdruk ütles mulle, et seks minuga on

nagu Eesti poliitika.»

ÜRO kohtumisel:

«Why Finnish police fuck Estonians?» ja murraks harjavarre

pooleks.

Pärast seda teeks Kreeka salati nalja, mida rääkis mulle

Veljo Reinik. «Kuidas teha Kreeka salatit? Laena kõik

komponendid naabritelt kokku ja lase neil see sitt

sisse süüa.»

NATO kohtumisel:

Näitaks neile Facebookis ühte Kim Jong Il’i pilti, kus tal oli käes plakat kirjaga, et kui see pilt kogub miljon «laiki», siis ma ei vajuta nuppu.

Õu, Sander, tee nalja!*

* õudsaim asi, mida koomikule öelda

Sander on mõnele tuttav Mökus ja Vilde lokaalis toimuvatelt Comedy Estonia huumoriõhtutelt. Ta on noormees, kelle naljad on nii mõnegi ini-mese piinlikkust tundma pannud. «Öeldakse, et koomik kasvab suureks umbes viie aastaga, mul kolmas jookseb praegu,» arvab Sander.

Kuidas aga kujunes Sandrist koomik? Igal inimesel on oma lugu. Milline on Sandri oma? Ta kirjeldab, et kasvas suureks koos ema ja vennaga. «Isa sai Estonia laevaõnnetuses surma, kuid ema on mul hästi lahe ja tubli. Mul pole kunagi millestki otseselt puudu olnud.»

Esimese nalja tulevikus esitamiseks pani paika Sander juba väiksena. «Sõitsime autoga, kui ema elu esimene mobiiltelefon hakkas helisema. Miskipärast oli tema esimene lause vastu võttes (imiteerib ema): «Halloo, kas see on telefon?». Sander istus auto tagaistmel ja mõtles, kuidas seda nalja rahvale teha nii, et kõik saalis nae-raksid. «Kunagi hiljem tegin selle ka laval ära,» kinnitab ta.

See algas just nii, nurgas passida*Sandri kõige esimeseks publikuks olid kooli-kaaslased. «Ma olen alati nalja tahtnud teha. Klassiruum oli selleks hea koht, kuna seal oli 36 kuulavat õpilast ja õpetaja kui sihtmärk,» jutustab ta. «Minu eesmärk oli alati õpetaja naerma saada.»

Pärast Hugo Treffneri gümnaasiumi läks Sander esimese hooga Tartu ülikooli majandust õppima, kuid ei jäänud sinna kauaks. «Ülikoolis on päris lihtne asju tegemata jätta. Kasutasin seda võimalust üsna mugavalt ära ning lasin kõik tähtajad sujuvalt mööda.»

Pärast Tartu ülikooli sai Sandri teiseks vali-kuks Eesti maaülikool, kuhu ta asus õppima ehitusinseneriks. Ka see osutus valeks valikuks, ehkki ülikooli nimekirjas on ta endiselt. Mida siis tegelikult tahab teha noormees, kelle südames on olnud juba väiksest peale soov inimestele nalja teha? «Kas pean nüüd rääkima sellest, et tahtsin kunagi lavakasse minna?» küsib Sander uurivalt. «Mis sellest ikka rääkida, gümnaasiumi lõpuks oli see plaan maha maetud. Kunagi varem arutasime kodustega seda mõtet ja otsustasime koos, et parem õppida mingi amet selgeks. Nalja ja rumalusi saab rahvale oma vabast ajast ka teha.

Olles juba kaks korda valesti valinud, pole noormees edasi õppimise mõtet maha matnud. Mida täpsemalt, eks see selgub tulevikus. Kuid üks mõte on noormehel juba paigas. «Ma tahak-sin esineda majandusteaduskonna avaaktusel ja öelda, et tore on viibida ühes ruumis 150 sekretäriga. See on räigelt õel, aga tahaks neil täiega motivatsiooni maha tõmmata.»

Sellest alguse sai vool, mis mind edasi kannab*Sander esines esimest korda 2011. aasta keva-del Margus Tsahkna valimiskampaania puhul lokaalis Zum-Zum. «Olin alati tahtnud koomi-kuna esineda, aga polnud julgenud,» mainib ta. Sel õhtul astus Sander üles 25 minutit vältava kavaga. Ise arvab ta, et tegu oli tohutult halva asjaga.

Pärast seda õhtut jättis Sander naljad sin-napaika. Nii möödus pool aastat, kuni tee viis Mökusse, kus Comedy Estonia korraldas ürituse «Open mic» (avatud mikrofoni õhtu – A.S), kus Sandergi üles astus.

Esimene kord meeldis talle nii väga ning järg-misel korral oli ta uuesti platsis inimesi naeruta-mas. Paari sellise õhtu järel leidis ta end järsku Comedy Estonia esinejate nimekirjast ning juba varsti läks ta selle grupiga Eestis tuurile. Sander tuli, et jääda, ja nüüd ootavad ees juba suured plaanid.

Sander kobab oma naljadega hea maitse piire. «Ma teen ainult rõvedaid nalju,» lisab ta muia-tes. Sander läheb tihti tabude kallale, alusta-des piinlikest seksiteemadest, lõpetades surma või aktuaalsete ühiskondlike probleemidega. Huumori kaudu on rasketest asjadest kergem rääkida, kuna saalisolijad on siis vastuvõtliku-mad. Kui nad hiljem lugude üle järele mõtlevad ja neist oma järeldused teevad, ongi missioon täidetud.

Oma naljades pole Sandril piire, mida ületada ei tohiks. Ka oma vanaema matustel teeks ta nalja, kuna muidu neid tema sõnul pidada ei sobikski. «Vanaema sai just 80-aastaseks. Ta on kõige hullem mutt, keda tean,» põhjendab noormees. «Muudkui organiseerib üritusi ja elab aktiivset elu. Sellest ajast, kui olin kümnene, ei tohtinud ma talle enam vanaema öelda. Ta ütles, et ei ole nii vana, ja käskis end Tiiuks kutsuda. Nii jäigi. Tema kohta saaks väga palju nalju rääkida.»

Vabadus, mis peidus südames, saab oma vormi laval*Oma kogemusest teab Sander, et vaid kodus harjutades koomikuks ei saa, vaid tuleb teiste esinemisi vaadata. Sander meenutab, et kui tema alustas, siis soovis ta aina enam esinemisvōima-lusi. «Andke ainult võimalus, küll ma ise välja mōtlen, mis töötab ja sobib,» ütleb ta.

Mis on Sandri elus muutunud, kui viie aasta pärast sama laua taga kohtume? «Olen teinud ühe sitaks kōva dokumentaalfilmi. Samuti tei-nud kaasa, kas kaamera ees vōi taga, mōnes telesaates või filmis,» unistab ta. «Loodetavasti räägin inimestele laval häid nalju. Olen andnud mitu suurt show-d ja käinud Euroopas koomi-kuna esinemas.»

Dokumentaalfilmi hakkab Sander tegema aga juba sügisel. Koomikute Jaanika Maidle ja Elen Veenperega ning hea sōbra Priit Vellakuga püüavad nad kaamera ette tuua tuntud Euroopa koomikuid, kes räägiksid oma elust ja teest. Kuna mõnes mõttes on tegu ka reisifilmiga, mōt-levad nad üksteisele välja igasuguseid piinlikke ülesandeid. Teekond saab alguse Pōhjamaadest, plaanis on ette võtta suured linnad, näiteks London, kus huvitavad pakkumised on neid juba ees ootamas.

Rahvahulkadest Sander endale illusioone ei loo. «Need ei pruugi olla suured show-d, vōib-olla esineme ainult kümnele inimesele, kuid see ongi ōige stand-up üsna toorel moel.

Sandril on aga veel kindlaid plaane. «Tegelikult tahaksin Getter Jaaniga tuttavaks saada ja temaga abielluda. Ott-Sander Palm, hoia alt,» ütleb ta ja kaob.* Def Räädu + J.O.C. & Tommyboy «Kolmas sort»

Koomik Sandrit pole keeruline ära tunda, ta eristub massis kaugelt, reetes oma lemmikmuusikastiili. Esmamulje väga palju ei petagi. Lugu kirjutades kostab kõrvaklappidest Def Räädu. Tundub kuidagi sobilik.

TeksT: Anu Sildnik FoTo: Andres Raudjalg

Sander Õigus

Oma naljades pole Sandril piire, mida ületada ei tohiks.

4

persoon

Riigikogu istungil ma ütleks:

«Teate, üks tüdruk ütles mulle, et seks minuga on

nagu Eesti poliitika.»

ÜRO kohtumisel:

«Why Finnish police fuck Estonians?» ja murraks harjavarre

pooleks.

Pärast seda teeks Kreeka salati nalja, mida rääkis mulle

Veljo Reinik. «Kuidas teha Kreeka salatit? Laena kõik

komponendid naabritelt kokku ja lase neil see sitt

sisse süüa.»

NATO kohtumisel:

Näitaks neile Facebookis ühte Kim Jong Il’i pilti, kus tal oli käes plakat kirjaga, et kui see pilt kogub miljon «laiki», siis ma ei vajuta nuppu.

Õu, Sander, tee nalja!*

* õudsaim asi, mida koomikule öelda

5

«Ja nüüd ringid. Alustame peaga, pai-nutused küljele. Rahulikult – siin ei ole küll tarvis veel ennast ära nihestada. Painutused ette. Vaatame üles, nüüd alla, jälle küljele painutus ...» Umbes seitse minutit tagasi tõusis vaatajate ridadest lennukalt püsti musta riietatud väikest kasvu noormees. Ei saanud õieti arugi, kui ta juba käis mööda lava ringi, täh-tis nägu peas, plaksutas käsi ja koondas tähelepanu. Kord ollakse püsti, siis näoga vastu maad, hoitakse hääletut pinget enda sees, ja lastakse see täiesti lõdvast kehast jälle välja. Tajuge ennast, teie siin!

Esimene KüsimusKõlab Spice Girlsi hitt. «So tell me what you want, what you really-really want! I wanna, I wanna, I wanna …» Pala annab treeningule lõbusnaljaka suuna, katseta-jad tantsivad umbes kümne sekundi jagu. Lauluga esitatakse esimene ja põhiline küsimus – mida te siin teete?

Kohtunikerivi on otse lava ees ja pärast mõnda etteastet sujub hindamine üsna vaiksel küsimus-vastus-toonil. «See laul nüüd ei ole päris valmis veel,» söödab oma etteastes laulmiseni jõudnud Tartu noormees söakalt.

Ettevalmistamatust tunnistanuna võtab ta aga siiski nõuks esitada kitar-ril isiklikust repertuaarist pärineva

poolelioleva pala. Paraku silmad kinni – see pole hea. «Prooviks nüüd nii, et silmi ka näeks!» kostub komisjonist.

«Siin on nüüd küll esside ja erridega päris pahasti,» tõstatab komisjoni liige Carmen Tabor diktsiooniprobleemi. Tartlane otsustab võtta vabalt, adumata, et hääleaparaati puudutavas on rohkem kui üks hindajatest eriti valvel ja tundlik.

Komisjoni esimees mõjub paraboolinaKõige liikuvam komisjonis on esimees – professor Kalju Komissarov. Temast vasa-kul on tuhmunud vana klaver, mille juures ta aeg-ajalt mõttele tuge saab. Käsi libiseb üle klaveriklapi, tehes sellele justkui pai, silm jälgib samal ajal kätt. Komissarovi mõte on pidevalt töös, rütm ühtlane. Aga see pai tollele klaverile on küll kareda-võitu. Ehk seepärast, et Komissarovil on kähe-kärisev hääl. Mitte küll hirmus. Vastupidi! Pigem murelik-range, langeb aeg-ajalt, et taas mingi uue mõttega sise-mine hoog saaks tekkida.

Järgmine neiu laval teatab oma soovist saada harrastusteatrijuhiks. 26-aastasel magistrikraadiga projektijuhil on koge-musi Taarka pärimusteatris ning kohtu-nikele avaldab tema kiirelt ette kantud CV muljet. Hetk vaikust. Järgneb tugev kannapööre, ühtäkki pole taust oluline.

«Nooh, setu magister, löö plats puhtaks!» annavad kohtunikud karedal toonil vabad käed. «American dream,» tutvustab laval-seisja esitust. Setu traditsiooni tugev kuvand toob siin sisse kuulajate-vaatajate-hindajate tugeva, heatahtliku naerulagina.

Järgmisena astub kõigile kohustusli-kuks saanud sammud ettepoole eripe-dagoogikat õppiv blond tütarlaps. Ta ei tunne oma grupist eemaldudes hirmu – on seda teed juba varem käinud. «Minni, saarlane, 21, hetkel Tartus.»

Mis on vahepeal muutunud, küsivad kohtunikud. Varem Viljandisse teatri-kunsti õppekavale proovinute jaoks on see küsimus üha uuesti ja uuesti õhus. Mõni vaikib. Nii et saalis on tubli hetk piinlikku vaikust. Katseid dirigeeriv Kalju Komissarov toetab end seekord halli madala seljatoega tooli najale, olles juba ammu loobunud lauast enda ees. Paberid ja pastakas on tema jaoks vaid hetkedeks, mil mälu tahab värskenda-mist. Aga seda ei juhtu tihti.

Kõikidel uuesti proovijatel on tema jaoks tuttav nägu ja kõikide esmakatse-tajate oma saab kohe tuttavaks. Ta vaa-gib ja vaatab, toetub ja eemaldub, asetab käed risti üle kõhu, siis jälle kohe oma lõua juurde, mudib seda veidi. Tahab vas-tust. Ootab küll, aga ei luba siiski vaikusel kaua viibida. Siin ollakse ometi selleks,

Viljandi kultuuriakadeemia valib uut teatrilenduTÜ Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti õppekava näitleja, lavastaja ja

harrastusteatrijuhi erialade 23. märtsi eelkatsetel olid Musta Saali lavalauad täis ringitatsuvaid sokkis jalapaare. Suurim väljakutse sel päeval

paistis olevat see, kuidas olla mina ise – eriliselt tavaline?

TeksT: Maiu Nurka FoTod: Andres Raudjalg

6

reportaaž

Viljandi kultuuriakadeemia valib uut teatrilenduTÜ Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti õppekava näitleja, lavastaja ja

harrastusteatrijuhi erialade 23. märtsi eelkatsetel olid Musta Saali lavalauad täis ringitatsuvaid sokkis jalapaare. Suurim väljakutse sel päeval

paistis olevat see, kuidas olla mina ise – eriliselt tavaline?

et kuulata, ennast näidata ja tõestada. Ja kui seda ei tehta, siis – järgmine!

Minni ennetab kohtunike küsimusi ega jäta vastust võlgu. Ehk sellepärast, et ta oskab juba aimata, mida siit õigu-poolest otsitakse ja tal on kõik läbi mõel-dud. Habras suurte silmadega neiu tahab saada lavastajaks.

«Ma olen rahul siis, kui ma sisse saan, ja siis kui ma sisse ei saa – täiesti erine-vatel põhjustel,» ütleb Minni elutervelt kõlava lause. Selles on ilmselt mingit kõla, sest keegi komisjonist ei kipu kõnevooru katkestama. Kummaline mõttekäik. Ka lausuja enda jaoks, tunnistab neiu. Enamik valab ilmselt valitute nimekirjast välja jäädes pisaraid. Sestap võtab noor energiline tütarlaps oma etteastet vabalt. Kas äkki liiga vabalt? Ta esitab Maarja Pärtna jumala- ja kosmoseteemalise luu-letuse. Proosatekstiks valis Kadri Tüüri «Ma ei tunne sind, Johnny B», ja ta laulab ka – Indigolapsi. Kõike seda valmistas ette alles autos, teel Viljandisse.

Igaühe tavaline ongi eriline«Olen murdja, mu nimi on Õiglane Jaak,» laulab piraadilik pika habemega toorekõ-laline mees. Jutustavalt, meloodilisuseta. Stopp! «Vaata, näed, seal üleval istub üks tüdruk. Laula nüüd nii, nagu laulaksid talle,» pole komisjoni liige ikka rahul.

Laul kõlab seekord rohkem jutuna kui enne.

Kõik komisjoni liikmed jälgivad kooli-lapseliku rangusega oma laua taga istu-des laval toimuvat ja tekkinud dialoogi. Aeg-ajalt tõuseb istuvatest seljaridadest tähendusrikas rivi. Energiline Jaanika Juhanson küünitab ülakehaga tihti pea poolele maale laua vastasservast, sireli-lilla sallijupp ümber kaela ei taha kuidagi paigal seista. Suure hulga tahtmisega üri-tab ta midagi kõigis kohaletulnuis esile kutsuda. Just seda igaühe tavalist, mis teeb eriliseks – see on täna siin oluline. «Loe midagi täiesti teistsugust nüüd,» üritab Juhanson korduvalt kaevuda, lootuses leida.

«Aitäh! Aitäh! Aitab! Millest see lugu rääkis?». See küsimus on kohtunike peamine probleem. Enamasti jäädakse vastuseta. Nii pingiridadelt jälgivatele silmapaaridele kui ka mustade kardinate vahel kohtunike pilkude ees iseendast tuge saada üritavatele katsetajatele hak-kab tunduma, et luuletuste lugemine, proosa jutustamine ja laulu ettekand-mine ei ole pelgalt ette kandmine. Kus on mõte? Mis on ühe või teise sõna tähen-dus? Ja kus kõige selle keskel ollakse ise? «Mida sa armastad, mida sa vihkad, mida loodad, mida tahad. Ütle, näita seda!» – kostab laua tagant.

Eelvoorudes edukalt esinenud noori ootab žürii suvel erialakatsetele, mis vältavad Viljandis 11.–15. juulini. Näitlejaerialale soovijatel ei olnud eelkatsetest osavõtt kohus-tuslik, seega on kõigil võimalus end veel ka suvel proovile panna. Siis hinnatakse kõiki kandidaate kolmes kategoorias.

Oodatakse teatrikunstialaseid mõtisklusi, millest tuleb kohapeal kolme tunni jooksul kirjutada essee.

Praktilisemas pooles hinnatakse näiteks hääle vastupidavust, antakse lahendada mitmeid loovülesandeid, sooritada tuleb Cooperi test (joosta 12 minu-tit staadionil). Lavastajateks ja harrastusteatrijuhtideks saada soovijad proovivad lisaks ka kätt pisilavastustega.

Olulist rolli mängib suuline intervjuu, mis annab võimaluse ennast veel kord näidata ja tõestada.

Eeskätt on aga oluline rõhuda teatrile iseenda sees, olla loomin-guline ja vaba, mitte jääda kinni stampidesse.

Allikas: www.kultuur.ut.ee

Katsed jätkuvad juulis

TeksT: Maiu Nurka FoTod: Andres Raudjalg

7

Merlin Vettik, Aksel Lõbu

Eksperimenti alustame Raekoja platsil asuvatest söögikohta-dest. Lõvisüdame kohvikus saabub toit lauda viie minutiga, kaasas pehmed kuklid ja sidrunivesi. Taskukohase hinna kohta on nii praad kui ka supp parajalt suured. Sealiha on mahlane ning värske salat leevendab muidu veidi rasvast üldmaitset. Lemmikuks osutuvad aga mõnusalt vürtsikad krõbekartulid. Seljanka ei jää küll maitsega meelde, kuid on väga toitev ja liharikas. Hinna ja maitse pärast läheks Lõvisüdamesse teinekordki.

Kõrval asuv Suudlevad Tudengid pakub lisaks supile ja praele ka päevapastat. Tellime siiski grill-lihaprae mädarõi-kakastmega ja kana-riisisupi. Seekord rõõmustavad meid soojad kuklid ja ürdivõi, kuid paar minutit hiljem saabuv toit valmistab pettumuse. Liha vajaks ehk pikemat grillimisaega, aga on üldiselt maitsev. Ülejäänud maitsekooslus on siiski tuim ning soe mädarõikakaste mõjub üsna ebameeldivalt. Supil pole väga viga, kuid väike portsjon jätaks näljasema tudengi kõhu ilmselt tühjaks.

Kodune lõuna džässi saatelPahades Poistes jõuavad lõunasööki tellida ka hilised sööjad, kes lähevad sinna näiteks kell 14. Erinevalt teistest kohta-dest saame prae kõrvale kukli asemel hoopis viineripiruka, mis proovimisel osutub väga kuivaks ega ole eriti nauditav. Kummalisel kombel tuleb vee eest praele 30 senti juurde maksta. Sööme Kiievi kotletti riisiga, mis on suhteliselt kesk-pärane, samas kui salat on mõnusalt krõmpsuv ja maitselt tasakaalus.

Kapriisis vaidleme esmakordselt praadide headuse üle. Kotlet on üsna kuiv, see-eest kartulipüree kodune. Imepehme veiseliha heastab veidi ülekeedetud pastat. Saia ja vett võib klient võtta ise restorani keskel asuvalt laualt. Kindel on aga see, et toit on serveeritud isuäratavalt, portsud on korralikud ning teenindus ülikiire. Pärast Kapriisi on tunne, et kõndimise asemel võiks tagasi kooli hoopis veereda.

Pärast Kapriisi suminat mõjub Ülikooli kohviku avarus ja mõnus džässmuusika väga rahustavalt. Sõbralik teenindus ja õdus kujundus paneb imestama, miks me siia varem sattunud pole. Kevade puhul pakub ettekandja päevapraele lisaks tasuta magustoitu – piimakisselli vaarikamoosiga. Vee, soojad kuklid ning ürdivõi leiab ka siin eraldi laualt. Kuigi sealihas pole lubatud hiinapärasusest lõhnagi, toob mündi-kurgikaste praele mõnusaid maitsenüansse. Meeldiv üllatus on ka ürdiõliga mait-sestatud püreesupp, milles hulbivad krõmpsuvad krutoonid.

Kohvik Lutsu Juures on end ära peitnud linnaraamatukogu esimesele korrusele. Menüü on siin lihtne ja hinnad kõige oda-vamad. Maksta saab ainult sularahas. Seinal olev menüü pakub mitut praadi ja suppi, millest valime šnitsli ja hakklihasupi.

Kuigi maitselt üllatavalt head, on mõlemad portsjonid väike-sed, jättes kõhu natuke tühjaks. Šnitsli kastmele lisatud karri ja paneeringus olev paprika annavad muidu lihtsale praele maitset juurde.

Õnneks saame näljast lahti Meat Marketis, kus ligi kuueeu-rosest päevagrillist ei ootakski rohkemat ega vähemat kui vägevat kõhutäit. Ootusärevust lisab huvitav puuviljaleib petersellivõiga, mis kaob kõhtu ammu enne seda, kui praad lauda jõuab. Grilli muudavad restoranlikumaks lisaelemendid, nagu riisis olevad ingver ja petersell ning maitsestatud leiva-puru triip taldriku äärel. Täielik pettumus on aga kaste, mis maitseb nagu sidrunikeedukreem. Kastme ja hapukurgisalati koosmõjul on raske praadi lõpuni süüa.

Lõbus restoranielamusKuna teame, et Werneris saavad päevapakkumised kiiresti otsa, suundume sinna juba kella üheteistkümneks – hili-sele hommikusöögile. Pikem ootus tasub end ära: pärast kukli nosimist tuuakse kohale supp ja praad, mõlemale on lisatud palju vitamiinirikast maitserohelist. Supp on väike, kuid suured seene- ja sealihatükid täidavad kõhu kenasti. Suvikõrvits lisab supile tervislikkust, rohke pipar teravust. Pehme lihaga guljašis on tunda magusa paprika erilist mait-set. Praekõrvane lilla kapsa salat majoneesiga on üllatavalt kerge ja krõmpsuv. Kuigi Werneri portsjonid võivad väga näljasele tudengile väikseks jääda, võidab söögikoht maitse ja tervislikkusega.

Ehkki restoran-sohvabaar Polpo on seni külastatud koh-tadest kõige peenem, juhatab kelner ukse peal piilujad kohe lauda ja kinnitab, et kooliriietuse pärast siin põdema ei pea. Sel ajal, kui kelner vett ja seesamiseemnetega kukleid toob, saab selgeks, et pooletunnise pausi ajal tõenäoliselt siin käia ei jõua. Süütunne kuluva aja pärast aga ununeb, kui lauda saabub aurav pasta, mille rammusa kooresuse teeb tasa rohke porru ja brokkoli. Suured lõhetükid ja perfektselt küpsed krevetid tegid pastast nädala parima.

Kõrgema klassi lõunat saab nautida ka Volgas, kus paku-takse tervet lõunakomplekti. Selle tellimine osutunuks sel korral aga toidu raiskamiseks, sest ainuüksi põhiroog täidab kõhu pilgeni. Üllatavalt soodne praad on justkui valgupomm: mõnusalt mahlast veisekotletti katab täiuslikult voolav kollane praemuna. Muigama paneb aga see, et oodatud džässi või klas-sika asemel, lastakse kõlaritest hoopiski Eesti popmuusikat. Nii ongi lõbusam kooli suunduda, ise ümisedes “Et oleks rahu ja veidi päikest …”

Pärast kaht nädalat restoranide külastamist plaanime edaspidi kindlasti rohkem erinevates kohtades söömas käia. Lõunapakkumised on tudengitele hea võimalus astuda sisse ka peenematesse kohtadesse, kuhu rahakott õhtul sööma minna ei luba. Toidud on seal ka päeval väga maitsvad.

Parima lõunasöögi otsinguilEt kevadväsimust vältida ja koolis vastu pidada, peaks iga tudeng mahutama oma tunniplaani vähemalt ühe korraliku toidukorra. Tartu Tudeng käis kümnes Tartu kesklinna söögikohas uurimas, milliseid lõunapakkumisi tasuks üliõpilastel järele proovida.

8

eksperiment

Parima lõunasöögi otsinguilParima lõunakogemuse saab Ülikooli kohvikust

Ülikooli kohvik Polpo Kapriis Volga Lõvisüdame

Maitse 4+ maitsev ja toitev− liha ei vastanud

reklaamitule5

+ tasakaalus rohelist+ palju kala, krevette− liiga raske

4+ hea, kodune− kuiv liha− ülekeedetud pasta

5+ mahlane kotlet+ perfektne muna− vähe kastet

4+ maitsev liha+ parim kartul− toit ei olnud kuum

Kiirus (kui kaua tuli

oodata)5 alla 5 min 3 >10 min 5 2 min 4 5 min 4 5 min

Teenindus 5 + sõbralik, abivalmis+ tasuta magustoit 5 + klient on kuningas

+ pakuti soodustust 4 + sõbralik 4+ väga sõbralik− pidi natuke

ootama4

+ sõbralik− ei tundu kuigi

abivalmis

Atmosfäär 5+ väga mõnus,

hubane+ hea muusika

4+ 4-ne laud tehti

2-seks− lärmakas

3 − liiga täis− lärmakas 4

+ mõnus+ lõbus muusika− liiga avar

4 + mugav− lämbe

Lisandid 5 piiramatult sooje kukleid, võid, vett 5 kuklid, või, vesi 5 piiramatult saia ja

mitme maitsega vett 4 soojad kuklid (natu-ke kuivad), või, vesi 4 pehmed kuklid, vesi

Punkte kokku 24 22 21 21 20

Hindhindamisel ei

arvestatud

Praad: 3.50 €Supp: 2.00 €

Praad: 4.25 €Soodustus ID-kaardiga 11%

Praad: 3.60 €Pasta: 3.40 €

Praad: 3.90 €Supp: 1.90 €Komplekt: 6.10 €

Praad: 3.20 €Supp: 2.00 €Foursquare’i soodustus 5%

Werner Suudlevad Tudengid Lutsu juures Meat Market Pahad Poisid

Maitse 5+ hästi maitsestatud+ ülipehme liha− portsjon liiga väike

2+ hea grill-liha+ kerge supp− väga halb kaste

3+ lisatud maitse-

aineid− rasvane supp

2+ palju elemente− üldiselt ebameeldiv− väga halb kaste

3+ maitsev salat− kuiv liha− maitsetu toit

Kiirus(kui kaua tuli

oodata)2 10 min 4 5 min 5 0 min (valmistoit) 2 10 min 3 7 min

Teenindus 3− ainult lauatee-

nindus− võttis kaua aega

4 + sõbralik− kiirustav 2

+ abivalmis (otsis üles prügist tšeki)

− tuim3

+ sõbralik− pidi ootama, et

maksta3 − ei tundu sõbralik

Atmosfäär 5 + rahulik+ hea muusika 4 + palju ruumi 3 − sööklalik 4 + rahulik 4 + mugav

− pime

Lisandid 5 soojad kuklid, või, vesi 5 soojad kuklid, või,

vesi 2 tavaline leib 4 puuviljaleib, või 1 kuiv pirukas, tasuline vesi

Punkte kokku 20 19 17 15 14

Hindhindamisel ei

arvestatud

Praad: 3.45 €Supp: 2.60 €

Praad: 3.29 €Supp: 1. 85 €Tudengisoodustus 10%

Praad: 2.30 €Pasta: 1.40 €

Päevagrill: 5.90 €Praad: 3.00 €Vesi: 0.30 €

Tartu Tudengi tehtud eksperimendist selgus, et kesklinna söögikohtadest jätab parima mulje Ülikooli kohvik peahoone kõrval.

Graafik: Aksel Lõbu, Merlin Vettik. Foto: Andres Raudjalg

9

Veel on kinodes võimalik näha paljude tähele-panu köitnud filmi «Elavad pildid». Tartu Tudeng kasutas seda võimalust, et anda oma hinnang Hardi Volmeri linateosele. Kas tegemist on veel ühe depressiivsele alatoonile välja mängitud kinoelamusega, nagu on tänapäevasele eesti filmikunstile omane, või on selles siiski midagi enamat?

Tegelikult on see filmikunsti ajaloo huvilistele väärt vaatamine kas või vormi poolest. 20. sajandi algusest tänapäeva väntav sisu on edasi antud just iga ajastu filmile omaseid tunnuseid matkides. Seda esmalt video ja audioga, kaasates elemente tummfilmist, algelisest helifilmist, värvifilmi tulekust ja kaasaegsest dokumentalistikast. Aga ka operaatoritööga: ajastule omaste kaadrite jär-jestamised, kiirenev kaamerate vahel lülitamine, tegelastele üllatusmomentidel sissesuumimine ja palju muud. Ilmekas on ka filmi näitlejatöö: üliteatraalsusest saab loomulik ja pingutamata näitlemine, armsast tolast vaikiv kangelane.

Vead niivõrd suurte kunstiliste taotluste teostamisel on nii pisikesed, et nende kallal

norimine tundub patt. Paaril juhul võib vormi ohverdamise põhjuseks (millega loojad on sead-nud endale väga ranged ja veel perioodiliselt muutuvad raamid) olla sisuline taotlus. Nendegi nägemine nõuab aga vilunud filmikunsti tundjat.

Sisu jaoks on kasutatud geniaalse süžee kir-jutamise lihtvalemit, kus muutuvad elemendid pannakse tiirlema ümber paari keskse aega trot-siva elemendi. Maja, mis on ammu enne maa-ilmasõdu olemas. Maja, mida pommitatakse, jagatakse käest kätte ja ehitatakse ümber, on kõige kiuste ikka olemas. Ja veelgi enam, see säilitab oma hõngu. Selle tõenduseks on hoone pööning, mis kord peidab, siis jälle paljastab aastakümnete eest kiiruga varjatud esemeid.

Sellest majast üritavad kõik endale leida kind-lat kohta, ainult kahel inimesel õnnestub ikka ja jälle selle juurde tagasi jõuda. Helmi ja Julius on eri seisusest ja eri rahvusest, aga ühtne kodukoht paneb neid üksteise külge klammerduma. Üks on südamlik ja helde, teine koeralikult truu ja aus.

Tegelastel seisavad ees katsumused, millega nad tulevad toime, kuni vaid suudavad üksteiselt

tuge leida. See on Eestimaa rahvaste lugu, kus ei ole lihtsustamiseks eestlasi teistest eraldatud. Lõppude lõpuks ei mängi rahvus rolli. Film rää-gib erinevate ideoloogiate vahele jäänud tava-listest inimestest, idealiseerimata Eesti ajalugu.

Rolliloome mõjub liigutavalt, tegelaskujud säilivad ka mitmete erinevate näitlejate esituses, kus mängitakse eri vanustes Helmit ja Juliust. Pole just palju filme, mis suudaksid kasutada tegelase kogu elukaare näitamiseks tervelt käpu-täit näitlejaid ja siiski säilitada veel illusiooni, et tegemist on tõepoolest sama inimesega. See õnnestub «Elavates piltides». Napilt, ent siiski. Isegi filmi alguses stereotüüpse tänapäeva noore kujutamise tõttu võltsilt mõjuv lapselaps muu-tub lõpus usutavaks.

See on kirev ja visuaalne delikatess, sisult kaalukas teos, kus praktiliselt iga detaili on vor-minud professionaalide hool ja armastus. Veel on vara öelda, kas tegemist on tulevase filmiklassi-kaga, aga märgilise tähtsusega uuenduslik film on see igal juhul. Just sellisena väärib see nägemist.

10

soovitus

Michael Ende«Momo»

«Momo» on saksa kirjaniku Michael Ende muinasjutt-romaan, mis jutustab hallidest mehikestest, kes varastasid aja, ja lapsest, kes inimestele selle tagasi tõi. Ehkki tegu on ennekõike lasteraamatuga, peaks iga kiirustav tudeng võtma aega, et «Momo» läbi lugeda.

Muinasjutulise loo kaudu näitab autor, millele inimesed oma aega kulutavad ning kuhu nad võiksid seda rohkem panustada. Lisaks sellele rõhutab Ende, et ütlus «Lapsed tegelegu laste asjadega» ei tähenda päevast päeva mängimist, vaid ka elu ja selle väärtuste paikapanemist.

Peagi algava sessi eel on kasulik mõelda, millele me aeg kaob. Tudeng kipub eksamile minnes ikka mõtlema: «Oh, oleks mul olnud õppimiseks kas või üks lisapäev». Raamatu peategelane Momo on küll väike tüdruk, aga ta teab, et oma eesmärgi saavutamiseks tuleb kohe tegutsema hakata. Muidu saab aeg sõna otseses mõttes otsa.

Edgar Valter«Pokuraamat»

Just nüüd, mil kevad peab ägedat võitlust tal-vega, on õige aeg võtta kätte «Pokuraamat». Kui lapsi köidavad selle juures kaunid pildid ja vahvad lookesed, siis tudeng võiks selle kõige taga näha soovitust minna loodusesse jalutama.

Pokud ootasid pikkisilmi kevadet ja kus võiks selle saabumist veel paremini näha kui mitte metsas, rabas või näiteks jõe ääres? Pokud oskasid peatuda ja looduses toimuva üle imes-tada. Nad õpetavad meile, et loodus on elus.

Sarnaselt ühikatuba või korterit vahetavatele tudengitele otsivad pokud raamatu alguses endale uut kodu. Õige paiga leidmine on väga lihtne – sinna jõudes tekib SEE TUNNE. Sisetunne on pokudel alati au sees. See paneb kõik paika. Kevadel võiks ka tudeng võtta aja maha, minna Emajõe äärde jalutama ja oma sisetundega juttu ajada. Millal sina viimati poku-sid otsimas käisid?

Aino Pervik«Kunksmoor ja kapten Trumm»

Kunksmoori ja kapten Trummi lugu esitab ka väikestele poistele-tüd-rukutele arusaadavalt põhitõdesid armastusest ja inimsuhetest. Lapsena võtsime seda kui ühte järjekordset lugu, aga täiskasvanuna võiksime raamatut lugedes avastada, et inimestevahe-listes suhetest ei ole midagi keerulist. Vähemalt mitte siis, kui me ise kõike keeruliseks ei aja. Teisest inimesest hoolimine ja üksteisega klap-pimine on hoopis lihtsam, kui mõnikord tundub.

Igas naises on killuke Kunksmoori ja igas mehes pisut kapten Trummi. Kui nemad said lõpuks õnnelikult kokku, siis on see võimalus vast meil kõigil. Pealegi, kevad on ju suur pesapunumise aeg. Jätke mõneks ajaks õpikud lauanurgale lebama ja minge maailma avastama: ehk leiate ka merehukust päästmist vajava kapten Trummi või natukene liiga kaua üksi olnud Kunksmoori.

Aksel Lõbu

Kristiine Kurema

Hardi Volmeri«Elavad pildid»

(2013)

Filmisoovitus

Jim Jacobs/ Wa� en Casey

M� sikal

Uku Suvi� e

Ge� er J� ni

Osades

4. mail Tartus Vanemuise s� res majas

8. mail Ta­ i� as Nokia Kontserdimajas

Esietendused

Lavastaja

Valguskunstnik

Kunstnik

Muusikajuht ja dirigent

Georg Malvius (R� tsi)

Tarmo Leinata�

E­ en Cairns (Šotim� )

Pa­ e Palmé (R� tsi)

KOREOGRAAF A� ie� e Åbjörn (R� tsi)

M� sikal M� sikal

Uku Suvi� e

Ge� er J� niJ� ni

Ge� er J� ni

Ge� er

Osades

4. mail Tartus Vanemuise s� res majas

8. mail Ta­ i� as Nokia Kontserdimajas

EsietendusedEsietendused

Lavastaja

Valguskunstnik

Kunstnik

Muusikajuht ja dirigent

Georg Malvius (R� tsi)

KOREOGRAAF

A� ie� e Åbjörn (R� tsi)

Programm ootab idufirmade loojaid

Siim Rooba“Summer of startups” eestvedaja

Suvine ettevõtlusprogramm “Summer of startups” (SoS) annab tudengitele oskused ja teadmised, et käivitada või töös hoida oma startup’i ehk idufirmat.

Kolmandat korda toimuv projekt on võimalus õppida üheksa nädala jooksul, kuidas panna tööle oma äriidee. Sel ajal omandavad üliõpilased erinevaid oskusi, alates meeskonna juhtimisest ja motivee-rimisest kuni müügini ning parimate stra-teegiate ja ärimudelite väljatöötamiseni.

SoS-i oodatakse osalema tehnoloo-gial põhinevaid äriideid ja meeskondi, kellel on suur soov õppida ja midagi ära teha. Programm pakub toetavat kesk-konda, kogemustega mentoreid ja äri käi-matõmbamiseks vajalikke koolitusi oma ala asjatundjatelt. Projekti varem läbinud toovad välja, et ka kaastiimid abistavad ja toetavad teineteist olulisel määral.

SoS on jaotatud teemablokkidesse, kus kogenud tehnoloogia-ettevõtjatest küla-lised räägivad rahastusvõimalustest, äri-arendusest, laienemisest jmt. Et arengut võimalikult palju kiirendada, suuname oma energia eeskätt klientidega suhtle-misele ning toote- ja äriarendusele.

Üheksanda nädala lõpuks on eesmärk saada aimu sellest, kas idee on hea ja müüb või tuleks omandatud teadmistega asuda otsima uut ideed.

Programmi vältel on võimalik palju õppida ja ära teha. Tugevamad mees-konnad jätkavad sügisel, et jõuda välja kasumliku ettevõtteni. Viimase kahe aas-taga on programmi vilistlastest välja kas-vanud mitu ülemaailmseks laienenud startup’i, näiteks GateMe ööklubitark-vara, FlickDiet, mis pakub DNA-põhiseid toitumiskavasid, või jalgratta parkimise süsteem BiKeep. Kõik vilistlased on suvest midagi õppinud ning need, kelle idee pole septembriks teostunud, on saanud koge-muse võrra rikkamaks ja alustavad järg-mise ettevõtmisega oluliselt targemana.

Kandideerida saab programmi veebile-hel www.startupgarage.eu. Kui sul on suur soov, kuid puudub julgus, pane end siiski kirja – meie tiim on toeks ja julgustab sind sinu globaalse ettevõtte esimeste sammude juures!

11

3. 1. mail valitakse Raekoja platsil Eesti esimene tudengist superkangelane ehk Ülitudeng.

Rääkisite moest. Mis on üliõpilaste hulgas moes?K: Kleit pükste peal ringi käia. Samas, igate-moodi käiakse riides, enamjaolt ikka tagasihoid-likult. Väga vähe on neid, kes näiteks kannavad kontsakingi. Viimasel ajal on moes idamai-sed laiad püksid, tei-salt ka hästi kitsad püksid.E: Meil on siin väga hea ülevaade. Ainus mood, mis mulle ei meeldi, on igasugused energiajoogid – oi, kui-das ma need ära võtak-sin. Neid juuakse väga palju.

Puutute kokku paljude erinevate inimes-tega. Missugused on värvikamad tegelased?K: Meil on siin üsna lõbus. Inimesed on sõbra-likud ja viisakad, enamasti käivad siin üliõpila-sed ja õppejõud. Samuti pensionärid, teinekord mõned kodutud.

Kas kodutud käivad üleval lugemas?K: Ikka täitsa üleval, neil on kaardid olemas. Käivad siin lehti lugemas ja niisama soojas. Vahel on nende riietega probleem: need kipuvad haisema. Siis üritame need garderoobis teiste külastajate omadest eraldi panna. Püüame olla inimlikud ja mõistvad.

Missugused üliõpilased teile meelde jäävad?K: Näiteks need, kes käivad päeva jooksul mitu korda üleriideid ära andmas. Ühel poisil on oma kindel number, mida me teistele ei anna – num-ber 500. Isekeskis nimetamegi teda Number

500-ks. Eha tekitas selle krutski ja see jäi teistele töötajatele ka külge. Number 500 on iga päev siin, käib vahepeal loengutes ja tuleb uuesti tagasi – tore naeratav poiss on.

Kas eksamiperioodil käituvad üliõpilased teistmoodi?K: Üliõpilased on tore-dad, sõbralikud, tuu-

lepead. Vahest unustavad oma pead ka maha. Tundub, et eksamite ajal on pinge ja närvilisus sees. Juba praegu, aprillikuus on küllaltki palju neid, kes tulevad hommikul ja lähevad alles õhtul ära.

Mismoodi sessi ajal pingete ja muredega hakkama saada?K: Elu tuleb võtta täiega: kui õpid, õpi nii, et on õpitud; ja kui pidutsed, pidutse nii, et on pidut-setud. Imetlen noori inimesi. Nad on tublid, enamik käib tööl. Kuna probleemsete noortega me siin kokku ei puutu, võib öelda, et meil on väga toredad, töökad ja õpihimulised noored – tulevik on heades kätes.

TÜ raamatukogu garderoobitädid usuvad, et tulevik on heades kätes

Eha Nazarova ja Kaja Urmi (paremal) sõbralikud tervitused ja aastaringselt hea teenindus on TÜ raamatukogule justkui visiitkaardiks. Foto: Andres Raudjalg

Anna Põld

Ilmselt ei leidu palju tudengeid, kes poleks oma stuudiumi jooksul kordagi külastanud Tartu ülikooli raamatukogu, viinud jope garderoobi-tädide kätte hoiule või hoopis midagi riidehoidu unustanud. Tartu Tudeng uuris, mida arvavad elust ja olust garderoobitädid Eha Nazarova ja Kaja Urm.

Kuidas saada garderoobitädiks?Eha: Tööle saab juhuse läbi ja tegelikult pigem ikka tutvuse kaudu. Kunagi töötasime lihakom-binaadis koos ja nii on meil nüüd hea ülevaade: kui keegi ära läheb, leiame kohe uue asendaja.

Mismoodi on teil vahetused jagatud?E: Meil on kokku kuus töötajat. Mina ja Kaja oleme ametis täiskohaga ja töötame vasta-valt vahetusele esmaspäevast reedeni. Poole kohaga töötajad käivad kuus tundi ülepäeviti ja laupäeviti-pühapäeviti.

Mitu kilomeetrit vahetuse jooksul kõnnite?E: Praegusel vaiksel päeval paar kilomeetrit. Kui külastajaid eriti ei ole, saab rohkem istuda, üliõpilaslehti lugeda ja ristsõnu lahendada. Möödunud aasta talvisel eksamiperioodil, mil raamatukogu külastas läbi aegade rekordarv lugejaid, mõõtsime siin sammulugejatega dis-tantse. Kokku tuli umbes 20 km. Jõuame siin igasugu krutskeid välja mõelda.Kaja: Eha teeb meile põhiliselt krutskeid, toob naerunägusid ja südameid särgile kleepimiseks.E (naerab): Ma olen eluaeg krutskeid teinud!

Kui raskeks oma tööd peate?K: See on raske töö, eriti talvel, kui tuleb palju raskeid mantleid tõsta. Ja muidugi väsivad jalad ära. Üldiselt on ikka nii, et mida rohkem on tööd, seda lõbusamalt aeg läheb. See hoiab noorena, kui oled tudengitest ümbritsetud, suhtled nen-dega ja oled nende tegemistega kursis. Mina näiteks ei tahakski kuskil mujal riidehoidja olla.

Mismoodi täpsemalt olete noorte asjadega kursis?K: Näiteks noorte moe ja eluga. Tahes-tahtmata ikka kuuled ega kuula, mida noored omavahel räägivad.E: Eks siin juba on aru ka saada, et noortel on vist kevad tulnud. Noklevad siin ringi.K: Mis nad ikka, kallistavad ja musitavad. Mõned lihtsalt ei märka siit meie nina alt ära minna ja vahel jääb segama, kui teised tahavad riideid ära anda.E: Meie oleme vanaaegsed inimesed, meie ajal küll nii ei olnud.K: Mind küll ei häiri, kui just ette ei jää.E: Vaatad, endal tuleb ka isu peale.K: Jäta oma rumalad jutud!

• Garderoobitädide vahetused kestavad kella 9–17 või 14–22.

• Kõige rohkem on garderoobis tööd kella kahe, nelja ja kuue ajal.

• Ühe vahetuse jooksul võib garderoobis töötades käia kuni 20 km.

• Garderoobis on üle tuhande riidehoiunumbri.

• Kõige vanem töötaja on 75-aastane.

Garderoobitöö on trenni eest

12

intervjuu